9. peatükk. Institutsioonide tegevus ja tugevam demokraatia
Sissejuhatus
2023. aastal tegid Euroopa Liidu institutsioonid ja organid tihedat koostööd, et edendada ELi ühiseid huve ja täita kodanike ees võetud kohustusi. Jätkati jõupingutusi ELi õigusloomeprotsessi parandamiseks ja haldusasutuste reformimiseks, et need oleksid paremini valmis muutuva maailma võimalustele ja katsumustele vastu astuma. Tõhusamad õigusnormid ja nende kaudu ELi kodanike jaoks saavutatud paremad tulemused on kõigi ELi institutsioonide ja liikmesriikide ühine eesmärk ja vastutus. See tähendab ka seda, et kodanikel peab olema võimalik demokraatlikes protsessides aktiivselt osaleda.
Ühistöö
ELi institutsiooniline ülesehitus on ainulaadne ja liidu otsustussüsteem areneb pidevalt. Üldjoontes teeb Euroopa Komisjon ettepaneku uute õigusaktide kohta ning Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu kui kaasseadusandjad võtavad need vastu. Seejärel asuvad liikmesriigid õigusakte rakendama ja komisjon tagab, et neid kohaldatakse nõuetekohaselt. Nimetatud institutsioonide tööd täiendavad teised institutsioonid ja organid - avaneb uuel vahekaardil..
2023. aastal liikusid ELi institutsioonid edasi mitme tähtsa seadusandliku algatusega ning suurendasid jõupingutusi, et muuta ELi tegevus läbipaistvamaks, vastutustundlikumaks ja tõhusamaks. Eelmise aasta oktoobris toimus Granadas Hispaanias ELi juhtide kohtumine, millel algatati komisjoni teatisest „Tugevam, konkurentsivõimelisem ja kestlikum Euroopa“ - avaneb uuel vahekaardil. lähtuv arutelu, et määrata kindlaks Euroopa Liidu eelseisvate aastate üldised poliitilised sihid ja prioriteedid.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik vahetub rotatsiooni põhimõttel iga kuue kuu tagant. 2023. aasta esimeses pooles oli eesistujariik Rootsi ja teises pooles Hispaania.
Seadusandlike algatuste edenemine
2023. aastal liikusid ELi kaasseadusandjad edasi mitme olulise algatusega.
Ukrainale sõjalise toetuse andmise osas (vt 1. peatükk) jõudsid parlament ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele määruses, milles käsitletakse laskemoona tootmise toetamist ning mille kohaselt eraldatakse Ukrainale 500 miljonit eurot laskemoona ja rakettide tootmiseks. Samuti lepiti kokku uutes meetmetes, millega kiiresti suurendada ELi kaitsetööstuse suutlikkust laskemoona toota (kaitsevaldkonna ühishangete lühiajaline rahastamisvahend – vt 8. peatükk). Venemaa jätkuvat agressioonisõda Ukraina vastu silmas pidades leppis nõukogu kokku majanduslike ja individuaalsete piiravate meetmete üheteistkümnendas ja kaheteistkümnendas paketis (sanktsioonid).
Edusamme tehti ELi majanduse ja konkurentsivõime tugevdamisel: kaasseadusandjad leppisid kokku sellistes olulistes ettepanekutes nagu ELi rohevõlakirjade määrus, panganduspakett ja väärtpaberite keskdepositooriumide määrus ning teedrajav kriitiliste toorainete määrus (vt 2. peatükk). Lisaks jõudis nõukogu ühisele seisukohale komisjoni ettepaneku suhtes reformida ELi majanduse juhtimise reegleid.
Rohe-eesmärkide vallas võtsid parlament ja nõukogu vastu olulised õigusaktid 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks. Nende hulka kuuluvad uued reeglid lõppenergia tarbimise vähendamiseks ja taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks ELi energiaallikate jaotuses (vt 3. ja 4. peatükk).
Digiüleminekuga seoses võtsid parlament ja nõukogu vastu uued õigusnormid Euroopa pooljuhtide sektori tugevdamiseks (kiibimäärus), mis suurendab ELi tehnoloogilist suveräänsust. Kaasseadusandjad võtsid vastu ka andmemääruse, millega tagatakse õiglane juurdepääs andmetele, ja jõudsid poliitilisele kokkuleppele tehisintellektimääruse suhtes, millega edendada ELis tehisintellekti ohutut kasutamist kõigi hüvanguks (vt 5. peatükk).
Parlamendi ja nõukogu vaheliste läbirääkimiste tulemusel saavutati poliitiline kokkulepe uue rände- ja varjupaigaleppe (vt 7. peatükk) ja poliitreklaami läbipaistvuse üle (vt allpool). Edasi liiguti ka platvormitöötajate töötingimuste parandamist käsitleva direktiiviga (6. peatükk). Schengeni alaga seoses lepiti nõukogus ühehäälselt kokku, et kaotatakse kontroll ELi ning Bulgaaria ja Rumeenia õhu- ja merepiiril (vt 7. peatükk).
Poliitiline kokkulepe finantsmääruse sihipärase läbivaatamise kohta aitab kaitsta ELi eelarvet (vt 2. peatükk), suurendada läbipaistvust, parandada kriisiohjet ja vähendada liikmesriikide halduskoormust.
ELi õiguse kohaldamise tagamine
ELi õigust tuleb igal pool rakendada ning kohaldada täielikult ja korrektselt, et inimesed ja ettevõtted saaksid sellest täit kasu. Selle tagamiseks algatas komisjon 2023. aastal rohkem kui 500 uut rikkumismenetlust nii sellepärast, et liikmesriigid ei olnud ELi direktiive oma õigusesse õigel ajal üle võtnud, kui ka põhjusel, et nad ei kohaldanud ELi õigust nõuetekohaselt või nende õigusaktid ei olnud täielikult ELi õigusega kooskõlas.
Positiivse poole pealt lõpetati aasta jooksul 1000 rikkumismenetlust, sest liikmesriigil oli õnnestunud rikkumine kõrvaldada. Sellel on käegakatsutavad kasulikud tulemused, näiteks kindlamad õigused digitaalsel ühtsel turul, suurem energiatõhusus, tulemuslikum keskkonnakaitse, paremad finantsteenused ja ohutum transport.
Komisjon jätkas tööd ka rikkumiste ennetamiseks. Näiteks andis ta liikmesriikidele ELi õiguse rakendamisel juba varajases etapis tuge, pakkudes praktilisi suuniseid, koolitusi ja tehnilist abi ning korraldades kohtumisi.
Aktiivne koostöö institutsioonide vahel
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee andsid parlamendi, nõukogu ja komisjoni töösse olulise ja asjakohase panuse ning osalesid aktiivselt Ukraina toetamises. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jätkas kandidaatriike esindavate liikmete valimise algatust, millega kaasatakse ELi kandidaatriikide kodanikuühiskonna esindajaid komitee igapäevasesse nõuandetegevusse.
Euroopa Regioonide Komitee näitas algatuse „Euroopa linnade ja piirkondade liit Ukraina ülesehitamiseks“ - avaneb uuel vahekaardil. kaudu, et Ukraina taastamise ja ülesehituse protsessis on tähtsal kohal detsentraliseerimine ja kohaliku omavalitsuse üksuste tugevdamine.
Enamiku liikmesriikide parlamendid jätkasid ELi institutsioonidega aktiivset koostööd, kontrollides uute õigusaktide ettepanekute vastavust subsidiaarsuse põhimõttele. Subsidiaarsuse põhimõtte alusel määratakse kindlaks olukorrad, mil on õiguspärane, et meetmeid võtab pigem EL, mitte liikmesriigid. Selle põhimõtte kohaldamisega seotud probleeme tõstatasid liikmesriikide parlamendid ainult mõnel üksikul juhul. Samuti osalesid nad koos komisjoniga mitmesuguste teemade üle peetud kirjalikus ja suulises poliitilises dialoogis ning Euroopa Parlamendi korraldatud parlamentidevahelistel kohtumistel.
Suhted teiste institutsioonide ja Euroopa Ombudsmani - avaneb uuel vahekaardil. vahel olid endiselt head ja konstruktiivsed. Suurim osa ombudsmani uurimistest puudutas endist viisi komisjoni kui institutsiooni, kes suhtleb avalikkusega kõige otsesemalt. 2023. aastal viis komisjon ellu ligikaudu kolm neljandikku ombudsmani ettepanekutest ja haldusomavoli juhtumeid esines väga harva.
Euroopa Kontrollikoda kui ELi rahaliste vahendite järelevalvaja tegi mitu finants- ja tulemusauditit, sealhulgas sellistes valdkondades nagu taasterahastu „NextGenerationEU“, ELi majanduslik konkurentsivõime, julgeolekuohtudele vastupanu võime, Euroopa väärtuste austamine, kliimamuutused ja pettusevastane võitlus. Komisjon kui kontrollikoja peamine auditeeritav kiitis heaks suurema osa talle esitatud soovitustest, millega tagati, et ELi rahalisi vahendeid kogutakse ja kasutatakse vastavalt asjakohastele õigusnormidele ning nendega saavutatakse kavandatud tulemusi.
Hea haldus
Üldsuse suurem usaldus
Läbipaistvus, usaldusväärsus ja aruandekohustus on demokraatliku õigusriigi põhialused, mis võimaldavad edendada head valitsemistava ja suurendada usaldust poliitikakujundamise protsessi vastu. Samuti on need äärmiselt olulised korruptsiooni ennetamiseks. 2023. aastal viis parlament ellu reformid - avaneb uuel vahekaardil., millega tugevdada oma usaldusväärsust, sõltumatust ja aruandekohustusi ning hoida seeläbi edaspidi ära katsed parlamentaarsesse protsessi sekkuda. Reformide ajendiks oli ühele Euroopa Parlamendi liikmele esitatud korruptsioonisüüdistus ja tema vahistamine 2022. aasta lõpus.
Selleks et suurendada üldsuse usaldust ELi institutsioonide vastu, esitas komisjon juunis ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil. luua institutsioonidevaheline eetikaorgan, mille raames kehtestada institutsioonide liikmete eetilise käitumise ühised standardid ning ametlik mehhanism eetikanõuete kooskõlastamiseks ja arvamuste vahetamiseks. Komisjon kutsus kõiki ELi institutsioone (Euroopa Parlamenti, Euroopa Ülemkogu, nõukogu, Euroopa Kohut, Euroopa Keskpanka ja kontrollikoda ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ja Euroopa Regioonide Komiteed) alustama läbirääkimisi võimaliku kokkuleppe üle ning korraldas selleks esimesed poliitilised ja tehnilised kohtumised.
Juunis kinnitas Euroopa Keskpank (EKP) oma aruandekohustuse raamistiku - avaneb uuel vahekaardil. Euroopa Parlamendi juures. Sellega seoses on väga oluline EKP ja parlamendi dialoog. See võimaldab EKP-l oma tegevust ja poliitikat ELi kodanike valitud esindajatele üksikasjalikult selgitada ning kuulata omakorda ära nende probleeme. Nii saavad kodanikud ja nende esindajad kujundada oma hinnangu EKP tegevuse kohta, võttes arvesse tema esmast eesmärki säilitada hinnastabiilsus.
Parem õigusloome
Parema õigusloome - avaneb uuel vahekaardil. tegevuskava on üks tähtsamaid tegureid, mis aitab komisjonil tagada arukama, tõhusama ja tulemuslikuma reguleerimise kaudu ELi konkurentsivõime ja vastupidavuse. Tegevuskava põhineb ennast tõestanud raamistikul, mida tunnustab - avaneb uuel vahekaardil. ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon.
2023. aastal kohustus - avaneb uuel vahekaardil. komisjon vähendama aruandlusnõuetega seotud koormust aja jooksul 25%. Komisjon esitas oma tööprogrammis - avaneb uuel vahekaardil. 41 algatust ja seadis esikohale ülesande ühtlustada aruandlusnõudeid, millega kaasneb ettevõtetele või haldusasutustele ebaproportsionaalselt suur koormus. Seeläbi püütakse vähendada halduskoormust, ilma et seejuures kahjustataks poliitikaeesmärke või leevendataks sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnaalaseid või muid standardeid, nagu tarbijakaitsenormid. Protsessi aluseks on 200 vastust, mis saadi selleteemalise tagasisidekorje tulemusel ettevõtetelt, riigiasutustelt, kodanikuühiskonna esindajatelt ja kodanikelt.
Aruandlusnõuete ratsionaliseerimine ja lihtsustamine
Aruandlusnõuete ratsionaliseerimine ja lihtsustamine koosneb mitmest olulisest etapist. Kõigepealt tuleb kaotada aegunud aruandluselemendid, näiteks sellised, mille kasutatavus on piiratud. Sellega ajakohastatakse aruandlusprotsessi digitaliseerimise ja uue tehnoloogia kasutuselevõtu kaudu, et koguda andmeid tulemuslikult. Strateegias kutsutakse üles vähendama aruannete esitamise sagedust, koondama sarnaseid kohustusi, vähendama aruandekohustuslike ettevõtete arvu ja andma sidusrühmadele uute nõuetega kohanemiseks piisavalt aega. Selle strateegia elluviimist näitlikustatakse mitme ettepanekuga. Liidu tolliseadustikku on kavas reformida, et luua ühtne Euroopa Liidu aruandlusliides, mis peaks hõlbustama andmeid taas kasutada ja võimaldama säästa hinnanguliselt 2 miljardit eurot. Läbivaadatud direktiiviga, mis käsitleb kombineeritud vedu, soovitakse lihtsustada menetlusi näiteks seeläbi, et kasutatakse kategooriasse sobivuse tõendamiseks digitaalseid transpordiandmeplatvorme, millega kaasneks hinnanguline sääst 430 miljonit eurot. Raamatupidamisdirektiivis sätestatud künniste kohandamise eesmärk on vähendada aruandluskohustust kõigis valdkondades. Sellest saaks kasu enam kui miljon ettevõtet. Vaidluste kohtuvälise lahendamise eesmärk on kaotada osa avalikustamiskohustusi ja võtta kasutusele veebiplatvorm. See võimaldaks säästa 630 miljonit eurot.
Näited
| Ettepanek | Eesmärk | Eeldatav kokkuhoid/kasu |
|---|---|---|
| Reformitud liidu tolliseadustik | Luua ELis ühtne liides ja hõlbustada andmete taaskasutamist | 2 miljardit eurot |
| Läbivaadatud direktiiv, mis käsitleb kombineeritud vedu | Lihtsustada menetlusi (nt kasutada kategooriasse sobivuse tõendamiseks digitaalseid transpordiandmeplatvorme) | 430 miljonit eurot |
| Raamatupidamisdirektiivi kohandatud künnised | Vähendada aruandlusnõudeid | Eeldatavasti saab kasu rohkem kui miljon ettevõtet |
| Vaidluste kohtuväline lahendamine | Loobuda teatavatest avalikustamiskohustustest ja asendada veebiplatvorm | Umbes 630 miljonit eurot |
Komisjon rakendas endiselt põhimõtet „üks sisse, üks välja“, millega tagatakse, et mis tahes uue nõude kehtestamisel kaotatakse samas poliitikavaldkonnas mõni teine samaväärne nõue. See põhimõte täiendab komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi - avaneb uuel vahekaardil., mille kaudu komisjon püüab ELi õigusaktide läbivaatamisel ja hindamisel süstemaatiliselt kindlaks teha ja vähendada bürokraatiat ja tarbetuid kulusid.
Tugevam halduskoostöö
Liikmesriikide tõhusalt toimivatel haldusasutustel on otsustav roll, et oleks võimalik ellu viia ELi ja liikmesriikide poliitikat, teha nii inimeste kui ka ettevõtete huvides reforme ning suunata investeeringuid rohe- ja digipöörde ja suurema konkurentsivõime saavutamisse. Algatusega ComPAct - avaneb uuel vahekaardil. pakutakse Euroopa haldusruumi tugevdamiseks välja uusi põhimõtteid, mis aitavad liikmesriikidel tegeleda oskuste nappusega ja saavutada eesmärk, et 2030. aastaks oleks kõik peamised avalikud teenused internetis kättesaadavad. See võimaldab ELi majandusel ja ühiskonnal saavutada 2030. aasta ulatuslikud kliima- ja energiaeesmärgid ning vähendab ELi haldusasutustes bürokraatiat, muudab teenuste osutamise kiiremaks ja läbipaistvamaks ja toob teenused inimestele lähemale. ELi 2030. aasta digieesmärkide - avaneb uuel vahekaardil. poole püüdlemisel oli tähtsaks verstapostiks novembris saavutatud kokkulepe - avaneb uuel vahekaardil. koostalitleva Euroopa määruse üle (vt 5. peatükk). Kui määrus vastu võetakse, viib see ELi avaliku sektori teabevahetuse uuele tasemele ja kiirendab sektori digiüleminekut.
Tulevikusuundade strateegiline analüüs
Selleks et muuta oma tegevus üha keerukamas ülemaailmses kontekstis tulevikukindlamaks, võtab EL kooskõlas parema õigusloome juhistega poliitikakujundamise käigus aina sagedamini aluseks tulevikusuundade strateegilise analüüsi. Viimane tähendab seda, et uuritakse võimalikke stsenaariume, suundumusi, riske ja esile kerkida võivaid probleeme, mis võivad olla strateegilise planeerimise ja poliitikakujundamise seisukohast olulised. Tulevikusuundade strateegiline analüüs aitab ELil paremini paika panna tulevasi vajadusi ja ennetada ootamatuid ebasoodsaid suundumusi ja keerulisi kriise (nagu viimastel aastatel) ning neile paremini reageerida.
2023. aasta tulevikusuundi käsitlevas aruandes - avaneb uuel vahekaardil. analüüsiti sotsiaalseid ja majanduslikke takistusi, mis seisavad kestlikkuse saavutamise ja inimeste heaolu säilitamise teel. Samuti heideti aruandes valgust sellele, kuidas nende takistuste edukas kõrvaldamine võib aidata ELil tugevdada ülemaailmset juhtpositsiooni. Aruandes on välja toodud 120 konkreetset valdkonda, milles tuleks meetmeid võtta, samuti SKPd täiendavate võrdlusnäitajate - avaneb uuel vahekaardil. rakendamise katseprojekti esimesed tulemused. Selle projekti raames töötatakse välja tulemusnäitajad, milles võetakse rohkem arvesse keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte.
Aasta jooksul tõhustas komisjon koostööd, mida tehakse liikmesriikidega kogu ELi hõlmava tulevikusuundade analüüsi võrgustiku - avaneb uuel vahekaardil. kaudu. Võrgustik loodi aastal 2021 ja see on oma tegevusega suurendanud liikmesriikide huvi tulevikusuundade analüüsimise vastu, samuti vastavaid investeeringuid. Peale selle on võrgustik kaasa aidanud laiapõhjalisematele ELi tasandi aruteludele, näiteks seoses ELi kerksust käsitleva aruandega „Resilient EU2030“ - avaneb uuel vahekaardil. Hispaania eesistumise ajal ning Granadas Hispaanias Euroopa Ülemkogu kohtumisel sündinud deklaratsiooniga - avaneb uuel vahekaardil..
Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteem võimaldab üheksal ELi institutsioonil ja organil ühiselt tulevasi riske ja võimalusi prognoosida. 2023. aastal oli koostöö fookuses uus ülemaailmsete suundumuste aruanne - avaneb uuel vahekaardil., mis peaks valmima 2024. aasta alguses.
Kümme viisi parandada kestlikkust
Tugevdada ELi kriisiks valmisoleku ja kriisidele reageerimise vahendeid
Uus Euroopa sotsiaalne kokkulepe
Tugevdada suurema kodanikuaktiivsuse ja õigluse varal demokraatiat
Suurendada inimeste osalust tööturul, keskendudes tulevikus vaja minevatele oskustele
Kujundada poliitilised ja majandusnäitajad vastavaks kestliku ja kaasava heaolu vajadustele
Kasutada ühtse turu võimalusi, et edendada nullnetoheitega majandust
Siduda ELi välispoliitika tugevamini ELi sisepoliitiliste prioriteetidega
Suurendada kestlikkust tootmises ja tarbimises
Muuta liikmesriikide eelarved kestlikkuskõlblikuks
Luua erasektori rahavoogude suurendamise teel Euroopas investeeringuid soodustav keskkond
Tugevam demokraatia
Õigusriigi põhimõtte kaitsmine
Arvestades käimasolevat Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, on ülimalt tähtis, et nii ELis kui ka mujal kaitstakse ja järgitakse proaktiivselt demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtteid. 2023. aasta õigusriigi olukorda käsitlev aruanne - avaneb uuel vahekaardil. näitas, et liikmesriikidele 2022. aastal õigusriigi põhimõtete kohta antud soovitustest 65% olid täielikult või osaliselt täidetud. See annab tunnistust liikmesriikide märkimisväärsetest jõupingutustest, et teha neljas peamises valdkonnas – kohtusüsteem, korruptsioonivastane raamistik, meedia mitmekesisus ja vabadus – õigusriigi tugevdamiseks vajalikke reforme. Võttes arvesse liikmesriikides saavutatud positiivseid tulemusi, teatas - avaneb uuel vahekaardil. komisjon 2023. aastal, et avab õigusriigi olukorda käsitleva aruande ka ühinemisläbirääkimistel kaugemale jõudnud riikidele, toetamaks nende reformipüüdlusi.
Välissekkumine demokraatlikesse süsteemidesse
81%
ELi elanikest nõustub, et välissekkumine on suur probleem, millega tuleks tegeleda
81%
ELi elanikest nõustub, et ELi territooriumil välisriikide valitsusi esindavad üksused peaksid olema registreeritud, et vältida varjatud sekkumist
Kodanikuühiskonna roll demokraatia edendamisel ja kaitsmisel
87%
ELi elanikest leiab, et kodanikuühiskonnal on demokraatia kaitsmisel ja demokraatliku arutelu edendamisel suur roll
Allikas: Eurobaromeetri kiiruuring nr 528 - avaneb uuel vahekaardil., detsember 2023.
Demokraatia ja valimised
78%
ELi elanikest on mures selle pärast, et hääletamisotsused võivad põhineda desinformatsioonil
72%
ELi elanikest on mures selle pärast, et europarlamendi valimisi võidakse küberrünnetega manipuleerida
70%
ELi elanikest on mures selle pärast, et välisriigid võivad valimisi varjatult mõjutada
65%
ELi elanikest on mures selle pärast, et neid võidakse sundida hääletama teataval viisil
63%
ELi elanikest on mures selle pärast, et valimistulemusi võidakse manipuleerida
53%
ELi elanikest on mures selle pärast, et hääletada saavad ka inimesed, kellel ei ole hääleõigust
Demokraatia kaitsmine
Hästi toimivas ja edukas demokraatias saavad kodanikud vabalt arvamust avaldada, poliitilisi liidreid valida ja tuleviku kujundamises kaasa rääkida. ELi demokraatia on küll tugev, kuid seisab siiski silmitsi kasvava äärmusluse, valimistesse sekkumise, manipuleeriva teabe levitamise ja ajakirjanike ähvardamisega.
Detsembris vastu võetud demokraatia kaitse paketiga - avaneb uuel vahekaardil. võetakse käsile välissekkumine ja muud samalaadsed probleemid ning edendatakse vastupanuvõimet rohujuuretasandil, soodustades kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalust. Paketi keskmes on ettepanek - avaneb uuel vahekaardil. suurendada läbipaistvust ja demokraatlikku aruandekohustust, et tuua päevavalgele varjatud välismõju. Meetmetega parandatakse ka siseturu toimimist, luues kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise jaoks ühised standardid. Lisaks sisaldab pakett kahte soovitust: ühega püütakse tugevdada ELis valimisprotsesse - avaneb uuel vahekaardil. ning teisega edendada kodanike ja kodanikuühiskonna kaasavat osalemist - avaneb uuel vahekaardil. poliitikakujundamises.
Poliitiline kokkulepe saavutati ka poliitreklaami läbipaistvust käsitlevate uute reeglite - avaneb uuel vahekaardil. suhtes: poliitreklaam peab olema selgelt tähistatud ja sisaldama teavet selle kohta, kes ja kui palju on selle eest maksnud, milliste valimiste või millise rahvahääletuse või regulatiivse protsessiga see on seotud ning kas see on suunatud konkreetsetele adressaatidele.
Vabade ja õiglaste valimiste edendamine ning õigusriigi põhimõtte järgimise ja meediavabaduse tagamine on alustalad, millele rajada ruum, kus iga kodanik tunneb end vaba ja võimestatuna.
Euroopa Parlamendi valimised
ELis on loodud üleeuroopalise valimiskoostöö võrgustik - avaneb uuel vahekaardil., millega edendatakse sisulist ja praktilist teabevahetust mitmesugustel teemadel, mis on vabade ja õiglaste valimiste ja nende küberturvalisuse tagamiseks asjakohased. Sellega toetatakse 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel liikmesriikide ametiasutuste koostööd.
Meediavabadus
2023. aastal jõuti poliitilisele kokkuleppele Euroopa meediavabaduse määruses - avaneb uuel vahekaardil., millega kaitsta meediat ja ajakirjanikke paremini poliitilise sekkumise eest ning tagada meedia hõlpsam piiriülene toimimine. Määruses tehakse ettepanek luua sõltumatu Euroopa meediateenuste nõukoda, mis koosneks liikmesriikide meediat reguleerivatest asutustest ja organitest. Nõukoda tugevdaks ELi tasandi koostööd välispropaganda tõrjumisel ning aitaks uusi norme rakendada.
Samuti jõuti kokkuleppele uutes normides - avaneb uuel vahekaardil., millega kaitsta ajakirjanikke, õiguste kaitsjaid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja teisi isikuid, kelle vastu on esitatud vaigistuskaebus. Uute normide hulka kuuluvad muu hulgas põhjendamatute nõuete tagasilükkamine menetluse algetapis, õiguskaitsevahendid kuritarvituslike hagide vastu ja kaitse välisriigi kohtuotsuste eest, mida ELis ei tunnustata ega täideta.
Projektist „Free Media Hub EAST“ - avaneb uuel vahekaardil., mida juhib Praha kodanikuühiskonna keskus - avaneb uuel vahekaardil. ja mida toetab komisjon, eraldati 2023. aastal üle 2,2 miljoni euro, millega toetada ELis tegutsevat väljakujunenud sõltumatut Valgevene ja Vene meediat (peamiselt Tšehhis, Saksamaal, Lätis, Leedus ja Poolas).
EL ei unusta neid, kes on maksnud vabaduse eest oma eluga, ja avaldab kõigile neile austust. Jina Mahsa Aminile ja Iraani liikumisele „Naine, elu, vabadus“ anti Euroopa Parlamendi 2023. aasta Sahharovi auhind mõttevabaduse eest - avaneb uuel vahekaardil..
Kodanike võimestamine
EL soovib kodanikke ja sidusrühmi tähelepanelikumalt kuulata. Poliitikakujundamise protsesside üldsuse jaoks avalikuks tegemine on üks viis, kuidas muuta ELi tegevus läbipaistvamaks, vastutustundlikumaks ja tõhusamaks.
Viimastel aastatel on komisjon hakanud avalikkusega rohkem konsulteerima. Selleks kasutatakse portaali „Avaldage arvamust!“ - avaneb uuel vahekaardil., kuhu on koondatud kodanikelt ja sidusrühmadelt saadud tagasiside ja ettepanekud, mida võib esitada tagasisidekorje küsitluste, vastuvõetud ettepanekute ja õigusaktide eelnõude kohta. Laiema avalikkuseni jõudmiseks on komisjon suurendanud nende konsultatsioonide arvu, mis tõlgitakse kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse (59%-lt 2019. aastal 83%-le 2023. aastal).
Kodanike paneelarutelud
2022. aasta detsembrist 2023. aasta aprillini korraldas komisjon uut moodi kodanike paneelarutelude - avaneb uuel vahekaardil. vooru, muutes kodanike osaluse poliitikakujundamise protsessi täieõiguslikuks osaks. Võttes arvesse Euroopa tuleviku konverentsi käigus saadud kogemusi ja konverentsil väljendatud üleskutseid, võimaldavad paneelarutelud 150-l juhuslikult valitud kodanikul oma arvamuse välja öelda ja anda komisjonile enne õigusakti ettepaneku esitamist soovitusi.
Paneelaruteludel vahetati arvamusi toidu raiskamise, virtuaalmaailma ja õpirände teemal. Soovitused koondati kodanike aruannetesse, mida võeti arvesse komisjoni lõplike ettepanekute ettevalmistamisel ja mis koos nendega ka avaldati. Komisjoni algatused esitati 5. juulil (toidujäätmed), 11. juulil (virtuaalmaailm) ja 15. novembril (õpiränne). Uus kodanike paneelarutelu vorm on osa laiemast konsultatsiooniprotsessist, mille kaudu komisjon kogub kodanikelt ja sidusrühmadelt tagasisidet.
Euroopa kodanikualgatused
Aprillis registreeris komisjon 100. Euroopa kodanikualgatuse - avaneb uuel vahekaardil. (esimene käivitati 2012. aastal). Aasta jooksul registreeris komisjon 37 uut algatust, milles kutsuti ELi üles võtma meetmeid mitmesugustes valdkondades, nagu rändajate väärikas kohtlemine, loomade heaolu, raudteevõrgustikud, maksustamine, Ukraina kultuuri säilitamine ja ELi kodakondsuse alane haridus.
Komisjon asus 2023. aastal tegutsema nelja eduka algatuse puhul, milles kutsuti üles vähendama pestitsiidide kasutamist, lõpetama haiuimedega kauplemine, tegema lõppu loomkatsetele ning keelustama karusnaha tootmine ja sellega kauplemine. Alates 2012. aastast on rohkem kui miljon toetusavaldust esitatud kümnele algatusele.
2023. aastal avaldati aruanne - avaneb uuel vahekaardil. Euroopa kodanikualgatuse reeglite kohta, mis on kehtinud alates 2020. aastast. Aruandest selgub, et nende reeglitega luuakse korraldajatele ja toetajatele kättesaadavam, vähem koormav ja hõlpsamini kasutatav raamistik. Samuti sisaldab aruanne praktilisi ettepanekuid, kuidas suurendada üldist teadlikkust ja teavitada kodanikke nende õigusest kasutada kodanikualgatust ning mil viisil tagada edukate algatuste puhul nähtavamad järelmeetmed.
Kodanike õiguste tugevdamine
ELi kodakondsus on üks Euroopa Liidu märkimisväärsemaid saavutusi. ELi kodakondsuse 30. aastapäeva tähistamiseks tegi komisjon ettepaneku võtta meetmeid - avaneb uuel vahekaardil. kodanikuõiguste tugevdamiseks. Ettepanekule lisati kodanike jaoks mõeldud suunised, mis sisaldavad kõige olulisemat teavet nende õiguste kohta. 2023. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta - avaneb uuel vahekaardil. on toodud esile edusammud, mida ELis on kodanikuõiguste, ühiste väärtuste ja demokraatliku osalemise edendamisel tehtud alates viimase sellise aruande avaldamisest 2020. aastal.
Laste ja noorte võimestamine
Peaaegu 20% ELi kodanikest on lapsed. Neil on õigus väljendada neid puudutavates küsimustes oma arvamust. 2023. aastal täiendati ELi laste osalusplatvormi - avaneb uuel vahekaardil., et luua alla 18-aastastele otsustusprotsessis osalemiseks uusi võimalusi. Alates platvormi loomisest 2022. aasta oktoobris on sellega liitunud ligi 50 organisatsiooni, kes ELis vahetult lastega töötavad.
Juunis toimus Brüsselis ELi laste osalusplatvormi esimene üldkogu, mida aitasid korraldada ELi lapsed ja teismelised, kes olid ühtlasi ka üldkogu kaaseesistujad. Kokku tuli umbes 60 last, kes arutlesid teemadel – demokraatia, kliimamuutused, vaimne tervis, ohutus ja vaesus –, millele platvormi töös kolme aasta jooksul enim rõhku pannakse.
Euroopa noorteaasta - avaneb uuel vahekaardil. 2022 ürituste ja algatustega seati noored ELi poliitikakujunduses tähtsale kohale ning aidati lõimida noorte vaatenurka eri poliitikavaldkondadesse. Noorteaasta kaasas mitmesuguste ELi programmide ja poliitikaalgatuste kaudu arvukalt noori, kes võtsid 67 riigis osa 13 000 üritusest ja said seeläbi paremini teadlikuks ELi pakutavatest võimalustest. Loodi võimalusi noorte mitmesuguses vormis osaluseks alates platvormist „Noorte eurooplaste hääl“ - avaneb uuel vahekaardil. ja noortekõnelustest - avaneb uuel vahekaardil. ning lõpetades poliitikadialoogide - avaneb uuel vahekaardil. ja Euroopa noorte ajakirjanike rühmaga - avaneb uuel vahekaardil.. 2022. aasta veebruarist 2023. aasta maini toimunud sotsiaalmeediakampaaniad jõudsid 91,4 miljoni inimeseni: neid vaadati 210 miljonit korda ja neile reageeriti 10 miljonit korda.
Selleks et saada aktiivseteks kodanikeks, peavad noored mõistma, kuidas demokraatia toimib ning millised on nende õigused ja kohustused. Mais avaldatud õppevahend - avaneb uuel vahekaardil. „Demokraatia toimimine ELis“ tutvustab õpilastele Euroopa kodanikualgatust ja julgustab neid Euroopa küsimustes aktiivselt osalema.