6. peatükk. Õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine
Sissejuhatus
2023. aastal süvendas EL veelgi oma jõupingutusi, et majandus pandeemiast taastuks ning rohe- ja digipööre toimuksid sotsiaalselt õiglasel moel. Tänu Euroopa oskusteaastal korraldatud sadadele üritustele ja ettevõtmistele sai hoogu juurde elukestvas õppes osalemine ja oskuste arendamine. Paranesid ka võimalused meelitada ligi talente, et suurendada ELi konkurentsivõimet. Ühtlasi tõhustas EL oma ülitähtsat tööd soolise võrdõiguslikkuse tagamisel. Selleks võttis ta meetmeid, millega tagada võrdse töö eest võrdne palk, ning ühines naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooniga.
Õiglane majandus rohe- ja digipöörde teenistuses
EL juhindub oma püüdlustes muuta Euroopa ühiskonnad õiglasemaks ja vastupidavamaks Euroopa sotsiaalõiguste sambast - avaneb uuel vahekaardil., mille aluspõhimõteteks on võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasamine. ELi eesmärk on anda igaühele elus võrdsed võimalused ja samad sotsiaalsed õigused. Need ulatuvad kogu elu jooksul saadavast kvaliteetsest haridusest ja koolitusest, õiglasest töötasust ja õiglastest hüvitistest ning turvalistest ja tervisele ohututest töötingimustest lapsehoiuvõimaluste, pensionide ning taskukohaste ja kvaliteetsete tervishoiuteenusteni.
2023. aastal täitus samba ellurakendamise tegevuskava teine aasta. Peaaegu kõik selle 75 meedet on nüüdseks esitatud või rakendatud. 2025. aastal on plaanis tegevuskava läbi vaadata.
Esimene dokument, milles esitati ajakohastatud ülevaade edusammudest, mida on tehtud ELis ja liikmesriikides 2030. aastaks tööhõive, oskuste ja sotsiaalkaitse valdkonnas seatud eesmärkide saavutamisel, oli 2023. aasta ühine tööhõivearuanne - avaneb uuel vahekaardil.. EL liigub kavakohaselt oma peamise tööhõive-eesmärgi ehk 2030. aastaks 78% hõive saavutamise poole, ent täiskasvanuhariduse ja vaesuse vähendamise eesmärkide täitmine nõuab veel märkimisväärseid jõupingutusi.
Vähemalt 78% 20–64-aastastest elanikest peaks aastaks 2030 töötama
Vähemalt 60% kõigist täiskasvanutest peaks aastaks 2030 igal aastal koolitustel osalema
Vähemalt 15 miljoni võrra peaks aastaks 2030 vähenema vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste arv
Elavam sotsiaaldialoog ja tugevam sotsiaalmajandus
Sotsiaaldialoogi vormis läbirääkimised töötajaid ja tööandjaid esindavate organisatsioonide vahel aitavad parandada inimeste elu- ja töötingimusi ning samuti kohaneda muutuvate majanduslike ja sotsiaalsete oludega. Sotsiaalpartnerite kaasamine on ELi liikmesriikides paraku väga erinev ning uuemad tööhõivevormid ja teatavad rühmad, näiteks noored, kipuvad olema vähem esindatud.
Selleks et liikmesriike sotsiaaldialoogi süvendamisel toetada, võttis EL vastu soovituse - avaneb uuel vahekaardil., mis sisaldab konkreetseid meetmeid sotsiaalpartnerite laialdasemaks kaasamiseks. Näiteks soovitab EL edendada kollektiivläbirääkimisi ning konsulteerida sotsiaalpartneritega majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kavandamisel ja rakendamisel. Sotsiaalpartneritega konsulteeriti - avaneb uuel vahekaardil. ka nende meetmete asjus, millega tugevdada Euroopa töönõukogude - avaneb uuel vahekaardil. õigusi. Töönõukogud on olulised töötajate kaasamiseks mitmes liikmesriigis tegutsevate ettevõtete tehtavatesse otsustesse, mis võivad mõjutada töötajate töösuhet või töötingimusi.
Sotsiaalmajandus arvudes
Sotsiaalmajanduses seatakse inimesed ning sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid kasumist ettepoole. Sotsiaalmajanduse organisatsioonide tegevus ulatub mitmesugustesse sektoritesse alates sotsiaal- ja hooldusteenustest ning lõpetades selliste valdkondadega nagu eluase, vaba aja veetmine ja taskukohane energia. Nende organisatsioonide hulka kuuluvad ühistud, vastastikused ühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja sotsiaalsed ettevõtted.
Üle
13
miljoni
tasustatud töökoha
2,8
miljonit
sotsiaalmajanduse üksust ELis
Sotsiaalmajandus moodustab
6,3%
ELi tööhõivest
Sotsiaalmajanduse organisatsioonidel on oluline roll ühiskonnaprobleemide lahendamisel ja õiglaste töötingimuste edendamisel. Selleks kaasatakse juhtimisse ja otsuste tegemisse töötajaid. Ühtlasi loovad nad võimalusi alaesindatud rühmadele, näiteks naistele ja noortele, ning kannavad hoolt selle eest, et rohe- ja digipööre toimuksid õiglaselt ja kaasavalt. Sektori arengu toetamiseks kiitis EL novembris heaks meetmed - avaneb uuel vahekaardil., millega kujundada keskkond, mis võimaldab sotsiaalmajanduse organisatsioonidel kasvada ja edeneda. Uus sotsiaalmajanduse ühtne kontaktpunkt - avaneb uuel vahekaardil. hakkab jagama teavet ELi pakutavate rahaliste vahendite, samuti koolitusvõimaluste ning liikmesriikides toimuva kohta.
Praegu kehtivad ELis teises liikmesriigis tegutsevate mittetulundusühingute suhtes teistsugused õigusnormid – see põhjustab halduskoormust ja -kulusid. Selliste takistuste kõrvaldamiseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil. luua liikmesriikides uus mittetulundusühingu vorm, mis on spetsiaalselt kavandatud piiriüleseks tegevuseks ja võimaldab kasutada ühtse turu vabadusi.
Rohepöörde keskmes peab olema sotsiaalne õiglus. Selle, et kedagi kõrvale ei jäetaks, tagavad eelkõige Õiglase Ülemineku Fond - avaneb uuel vahekaardil. ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond - avaneb uuel vahekaardil.. Lisaks saavad vähekaitstud ELi leibkonnad, mikroettevõtjad ja transpordikasutajad, kelle energia- ja transpordiostuvõime on eriti väike, toetust hiljuti loodud kliimameetmete sotsiaalfondist - avaneb uuel vahekaardil.. Ligikaudu 65 miljardit eurot fondi 86,7 miljardi euro suurusest eelarvest laekub tulust, mille annab ehitus- ja transpordisektorit hõlmav uus ELi heitkogustega kauplemise süsteem - avaneb uuel vahekaardil., mis toimib ajavahemikul 2026–2032. (Vt ka 4. peatükk.)
Suurem konkurentsivõime ja paremad oskused
Kuigi rohe- ja digipööre loovad inimestele ja Euroopa majandusele uusi võimalusi, on paljud ELi ettevõtjad teatanud raskustest vajalike oskustega töötajate leidmisel. Selleks et pakkuda Euroopa tööjõule vajalikku ümber- ja täiendõpet ning meelitada ELi sobivate oskustega inimesi, kuulutati 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks - avaneb uuel vahekaardil..
See, kui tähtis on paranda töötajate oskusi, sai selgeks kevadel väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seas korraldatud uuringust - avaneb uuel vahekaardil., mille tulemused näitasid, et praegune olukord võib hakata pärssima ELi suutlikkust saavutada oma eesmärke.
Oskuste nappus hoiab VKEsid tagasi:
Oskuste nappus töötajarühmade kaupa
Selliste VKEde osakaal, millel on oskuste nappus järgmistes töötajarühmades:
Oskuste puudumise tõttu seisab 63 protsenti väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest silmitsi probleemidega oma üldises äritegevuses, 45 protsenti digitehnoloogia kasutuselevõtul või kasutamisel ning 39 protsenti äritegevuse keskkonnasäästlikumaks muutmisel. Mis puudutab konkreetseid töötajarühmi, siis 69 protsenti väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest on teatanud oskuste nappusest masinaoperaatorite, käsitööliste ja oskustööliste seas. Viiekümne üheksal protsendil väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest napib ka lihttöölisi, samas kui viiekümne kaheksal protsendil on raskusi vajalike oskustega spetsialistide, abispetsialistide ja tehnikute leidmisega. Samuti napib juhte ning haldus-, kantselei- ja teenindustöötajaid, kusjuures vastavalt 39 protsenti ja 34 protsenti väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest on teatanud raskustest nendes töötajarühmades.
Senistest meetmetest aitas oskuste arendamisega seotud probleeme ja puudujääke lahendada eelkõige oskuste pakt - avaneb uuel vahekaardil., mis oli oskusteaasta oluline komponent. Seni on ümber- ja täiendõppes osalenud üle 2 miljoni inimese ning oskuste pakti hartaga on ühinenud - avaneb uuel vahekaardil. üle 1500 organisatsiooni, sealhulgas 20 ulatuslikku partnerlust - avaneb uuel vahekaardil.. Paktis osalejad on ka välja töötanud või ajakohastanud üle 15 000 koolitusprogrammi ning investeerinud ligi 160 miljonit eurot oskustega seotud algatustesse.
Komisjon teeb ettepaneku rajada 2022. aastal käivitatud Euroopa akuliidu akadeemia - avaneb uuel vahekaardil. eeskujul nullnetotööstuse akadeemiad, mis aitaksid anda töötajatele rohepöördeks vajalikud oskused. Need akadeemiad, millest igaüks keskenduks ühele nullnetotehnoloogiale, tooksid kokku tööstuse, sotsiaalpartnerid ning haridus- ja koolitusteenuse osutajad.
Euroopa oskusteaasta
Euroopa oskusteaasta eesmärk on aidata kõigil jõuda äratundmisele koolituse tähtsuses ja hakata aktiivselt tegutsema.
Selleks et soodustada oskuste kohapealset arendamist, teeb EL koostööd liikmesriikide, sotsiaalpartnerite, tööturuasutuste, kaubandus- ja tööstuskodade, haridus- ja koolitusteenuse osutajate ning töötajate ja ettevõtjatega.
Suurüritus „Making Skills Count“ - avaneb uuel vahekaardil. tõi Brüsselis kokku ligikaudu 300 ja veebis üle 1000 inimese. 23.–27. oktoobrini korraldati Euroopa kutseoskuste nädal - avaneb uuel vahekaardil., et rõhutada kutsehariduse ja -õppe tähtsust majandus-, kliima- ja sotsiaalprobleemide lahendamisel. Aasta lõpuks oli riiklikul ja kohalikul tasandil korraldatud üle 900 ürituse.
Euroopa oskusteaasta ühe juhtalgatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ raames käivitati kestliku ehituse oskuste akadeemia - avaneb uuel vahekaardil.. See aitab inimestel oma ehitusvaldkonna oskusi kiiremini täiendada või ümber õppida ning toetab seega üleminekut taastavale biomajandusele - avaneb uuel vahekaardil.. Biomajandus tähendab maalt ja merest pärit taastuvate bioloogiliste ressursside (nt põllukultuuride, metsasaaduste ja kalade) kasutamist toidu, materjalide ja energia tootmiseks. Akadeemia keskendub ennekõike bioressursipõhiste materjalide ja digitehnoloogia kasutamisega seotud teadmuslünkade kindlakstegemisele ning ringluspõhisuse suurendamisele ehitustööstuses.
Oskusteaastasse andis olulise panuse komisjoni konsultatsioon sotsiaalpartneritega Euroopa praktika kvaliteediraamistiku - avaneb uuel vahekaardil. ajakohastamise ja tugevdamise asjus. Kvaliteediraamistik aitab parandada praktika kvaliteeti, eelkõige õppe- ja koolitussisu ning töötingimuste osas. See lihtsustab tööleminekut inimestel, kes on äsja hariduse omandanud, töötuks jäänud või tööturult pikemat aega kõrval olnud, ning võimaldab täiendada oskusi ja omandada töökogemusi.
Märtsis käivitatud ELi innovatsiooni talendiplatvorm - avaneb uuel vahekaardil. aitab ettevõtjatel, sealhulgas idufirmadel, leida vajalikke talente väljastpoolt ELi. Inimeste värbamine rahvusvahelisel tasandil aitab suurendada kvalifitseeritud inimeste liikuvust Euroopasse ja Euroopas. Selleks tuleb viia ELis asuvad tööandjad kokku kolmandate riikide kvalifitseeritud kodanikega, kes soovivad seaduslikult ELi tulla ja siin töötada.
ELi rahvaarvu kahanemine jätkub eelolevatel aastatel. Kui sellega ei tegeleta, süvendavad demograafilised muutused 2023. aasta demograafiaaruande - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil. kohaselt veelgi tööjõupuudust ja suurendavad survet riigieelarvele. Pärast juunis peetud Euroopa Ülemkogu kohtumisel tehtud juhtide üleskutset esitas komisjon meetmepaketi - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil., millega aidata liikmesriikidel demograafiliste muutustega toime tulla. Selle eesmärk on anda kõigile põlvkondadele võimalus viia ellu oma püüdlused ja rakendada kogu oma potentsiaal nii majanduses kui ka ühiskonnas laiemalt.
Andekaid inimesi tuleb eriti tugevalt toetada piirkondades, kus tööjõud kahaneb, kus on vähe keskharidusjärgse haridusega inimesi ning kust noored lahkuma kipuvad. 2023. aasta jaanuaris käivitati ELi piirkondlike talentide rakendamise strateegia - avaneb uuel vahekaardil. raames talendiotsingumehhanism - avaneb uuel vahekaardil.. Sellega toetatakse ELi piirkondi, kus tööealine elanikkond kõige kiiremini väheneb, et nad koolitaksid, hoiaksid ja meelitaksid ligi inimesi, kellel on vajalikud oskused ja pädevus, mis aitaksid piirkonnal demograafilise ülemineku mõjuga toime tulla. Novembris käivitati ametlikult talendiplatvorm - avaneb uuel vahekaardil., mis toob kokku liikmesriikide ja piirkondade ning ELi tasandi poliitikakujundajad.
Meetmepakett demograafiliste muutustega toimetulekuks
Lapsevanemad
Hõlbustada töö- ja eraelu ühitamist ning pereplaanide elluviimist.
Noored
Võimaldada noortel kasutada oma potentsiaali kvaliteetses õpikeskkonnas ja hõlbustada nende üleminekut tööellu.
Eakamad inimesed
Toetada tervena ja aktiivsena vananemist ning aidata inimestel säilitada kontroll oma elu üle ja jätkata majandusse panustamist ja ühiskonnale kasu toomist.
Ränne
Meelitada ELi andekaid inimesi ja neid integreerida.
Majandusliku jõukuse ja heaolu edendamine kõigis piirkondades, rakendades kohalikele oludele vastavaid strateegiaid.
Täie hoo on sisse saanud ELi maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni - avaneb uuel vahekaardil. rakendamine. Maapiirkondade kestlikkuse ja elujõulisuse edendamiseks ning eri poliitikavaldkondade vahelise koostöö tugevdamiseks teeb ELi, riikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste tasandil ühiseid jõupingutusi enam kui 2000 organisatsiooni ja ametiasutust. 2023. aastal moodustati maaelupakti koordineerimisrühm - avaneb uuel vahekaardil. ja käivitati maaelupakti kogukonna platvorm - avaneb uuel vahekaardil., kuhu on koondatud ressursid rahvastikukao, elanikkonna vananemise ja rahvastiku vähenemisega kimpus olevate maakogukondade jaoks. EL andis ka poliitilisi suuniseid - avaneb uuel vahekaardil., et veelgi soodustada maapiirkondade ja maakogukondade jõukust, vastupanuvõimet ja sotsiaalset struktuuri.
Novembris esitas komisjon meetmed - avaneb uuel vahekaardil., mille abil muuta EL väljastpoolt pärit andekate inimeste jaoks atraktiivsemaks ja lihtsustada ELi piires liikumist. Üks peamisi algatusi on ettepanek seada sisse ELi talendireserv kui esimene ELi töövahendusplatvorm, mis aitab hõlbustada töötajate rahvusvahelist värbamist tööjõupuudusega kutsealadele kõigil oskuste tasemetel. Algatusega kaasnevad soovitused aitavad muuta väljaspool ELi omandatud oskuste ja kvalifikatsiooni tunnustamise lihtsamaks ja kiiremaks. ELi talendireserv pakub selget ja läbipaistvat veebiteavet sisserände- ja tunnustamismenetluste kohta, samuti nendega seotud juhiseid, ning toetab sellega tööotsijaid ja tööandjaid keerukate värbamiseeskirjade järgimisel. Nii muutub rahvusvaheline värbamine kõigi asjaosaliste jaoks lihtsamaks, kiiremaks ja tulemuslikumaks. Peale selle aitab ELi talendireserv rakendada talendipartnerlusi, võimaldades kolmandate riikide kodanikel hõlpsasti tööd leida.
Toetus töötajatele
Paremad tingimused platvormitöötajatele
Euroopa Parlament ja nõukogu tegid edusamme läbirääkimistel kavandatud direktiivi üle, mis käsitleb platvormitöö tingimuste parandamist. Ettepanekuga soovitakse tagada, et digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavatele inimestele antakse seaduslik tööalane staatus, mis vastab nende tegelikule töökorraldusele, ning et nad saavad kasutada neile ette nähtud töötaja õigusi ja sotsiaalhüvitisi. Samuti kehtestatakse sellega uued normid, millega reguleeritakse automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamist digitaalsetel tööplatvormidel. See edendab suuremat läbipaistvust ja vastutust algoritmilises juhtimises, sest annab inimestele võimaluse oma töötingimusi mõjutavate otsustega tutvuda ja need otsused vaidlustada.
Kui palju on platvormitöötajaid?
Infograafikul on näidatud, et aasta 2022 seisuga oli Euroopa Liidus 28,3 miljonit platvormitöötajat, mis on võrreldav kahekümne üheksa miljoni tootmistöötajaga. Eeldatakse, et aastaks 2025 suureneb platvormitöötajate arv 52 protsenti, ulatudes neljakümne kolme miljonini.
Haldusasutuste vastastikune õpe
2023. aastal osales ligikaudu 100 riigiteenistujat 17 liikmesriigist uues vahetusprojektis, mille eesmärk oli valmistada ette ELi järgmise põlvkonna poliitikakujundajaid. Haldusasutuste koostöö- ja vahetusprogramm - avaneb uuel vahekaardil. võimaldab osalejatel õppida tundma teiste ELi riikide haldusasutuste töömeetodeid ja -kultuuri. Seda rahastatakse tehnilise toe instrumendist - avaneb uuel vahekaardil. – ELi programmist, mis pakub liikmesriikidele kohandatud tehnilist oskusteavet aitamaks neil kavandada ja ellu viia reforme.
Digioskused tervishoiutöötajatele
Tehnilise toe instrumendist rahastati Eesti, Hispaania, Itaalia ja Rumeenia projekte. See aitas neil parandada tervishoiutöötajate digioskusi ja tagada, et töötajad saaksid tulevikus oma oskusi pidevalt täiendada. Projektidega toetatakse riigi ja piirkondliku tasandi tervishoiuasutusi digioskuste kavade ja tegevussuuniste väljatöötamisel, et hõlbustada elektroonilise terviseloo juurutamist ja kasutamist.
Töötervishoid ja tööohutus
Novembris jõudsid parlament ja nõukogu esialgsele kokkuleppele - avaneb uuel vahekaardil. langetada pliiga kokkupuute piirnorme viiendikuni praegusest tasemest. Plii võib mõjutada suguvõimet ja viljakust ning kahjustada selle ainega kokkupuutuvate naiste loote ja järglaste arengut. Samuti toetasid nad ettepanekut kehtestada esimest korda kokkupuute piirnorm kemikaalidele, mida nimetatakse diisotsüanaatideks ja mis võivad põhjustada hingamisteede haigusi, näiteks astmat. Need muudatused, mis põhinevad uusimate teaduslike tõendite alusel koostatud komisjoni ettepanekul - avaneb uuel vahekaardil., aitavad kliimaneutraalsusele üleminekul töötajaid kaitsta. Nii pliid kui ka diisotsüanaate kasutatakse sageli näiteks akude tootmisel ja selleks, et muuta elektrisõidukid kergemaks, samuti tuulikutes ja hoonete renoveerimisel kasutatavates soojustusmaterjalides.
EL on alandanud oma õigussätetes - avaneb uuel vahekaardil. tunduvalt asbestiga kokkupuute piirnormi töökeskkonnas - avaneb uuel vahekaardil.. See on suur samm töötajate paremaks kaitseks asbesti eest. Asbest on äärmiselt ohtlik vähki tekitav aine, mida leidub endiselt paljudes hoonetes. Sätete muutmine on osa terviklikust lähenemisviisist, mille abil kaitsta inimesi ja keskkonda paremini asbesti eest ning tagada asbestivaba tulevik.
Lihtsam elu tänu sotsiaalkindlustuse digitaalsele koordineerimisele
Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide digitaalse koordineerimise edasiseks arendamiseks on pandud ette - avaneb uuel vahekaardil. mitmeid praktilisi meetmeid. Digivahendite täielik kasutamine aitab parandada teabevahetust riiklike sotsiaalkindlustusasutuste vahel ning kiirendada hüvitiste saamise õiguse piiriülest tunnustamist ja hüvitiste piiriülest andmist. See muudaks välismaal elamise, töötamise ja reisimise ELi elanike jaoks mugavamaks, lihtsustaks ettevõtjate äritegevust teistes liikmesriikides ning võimaldaks riiklikel ametiasutustel sotsiaalkindlustust piiriüleselt paremini koordineerida (vt 5. peatükk).
Haridus, koolitus ja elukestev õpe
Programm „Erasmus+“
Hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonna programm „Erasmus+“ - avaneb uuel vahekaardil., milles osaleb juba peaaegu 14 miljonit inimest, on üks silmatorkavamaid ELi algatusi. Komisjon suurendas programmi 2023. aasta eelarvet 4,43 miljardi euroni, mis on kogu programmi ajaloo suurim aastane rahaeraldis. See aitas veelgi tugevamalt keskenduda programmi „Erasmus+“ prioriteetidele kaasamise, kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse ning rohe- ja digipöörde vallas nii ELis kui ka rahvusvaheliselt. Läbivaadatud tööprogrammi raames nähti 100 miljonit eurot ette selleks, et toetada õppureid ja haridustöötajaid, keda mõjutab Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Tugevdati ka programmi „Erasmus+“ rahvusvahelist mõõdet: selleks suurendati vastavat eelarvet 31 miljoni euro võrra, et soodustada rahvusvaheliste koostööprojektide raames õpirändeprojekte ja suurendada kõrgharidusasutuste suutlikkust. 2023. aastal toetati sellest ühtlasi avatud hariduse digikeskkonna loomist Ukraina kõrgkoolides õppivatele üliõpilastele, samuti neile, kes on Ukrainast põgenenud või riigi sees ümber asunud.
Milline oli programmi „Erasmus+“ keskmise üliõpilase profiil 2023. aastal?
Infograafikul on kujutatud programmi „Erasmus+“ üliõpilase keskmist profiili aastal 2023. Ta oli 22,5 aastat vana, veetis välismaal tavaliselt 5,18 kuud ja sai igakuist toetust keskmiselt 374 eurot. Soo järgi jagunesid üliõpilased järgmiselt: 61 protsenti oli naisi ja 39 protsenti mehi.
Euroopa haridusruum
Euroopa haridusruum - avaneb uuel vahekaardil. on algatus, mis aitab liikmesriikidel teha koostööd, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kaasavamaks ja vastupidavamaks. Selle eesmärk on parandada inimeste juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja koolitusele, võimaldada õppuritel eri riikide haridussüsteemide vahel hõlpsalt liikuda ning aidata kujundada välja elukestva õppe kultuuri. Euroopa haridusruumi loomise vahehindamise raames tunnustas - avaneb uuel vahekaardil. nõukogu liikmesriikide, komisjoni ja laiema sidusrühmade kogukonna tehtud edusamme ning rõhutas vajadust jätkata jõupingutusi, et haridusruum saaks 2025. aastal toimima hakata.
Möödunud aastal toimus kodanike paneelarutelu õpirände teemal - avaneb uuel vahekaardil. (vt ka 9. peatükk), millel esitati 21 soovitust selle kohta, kuidas parandada kõigi ELi elanike võimalusi õppida välismaal. Komisjon võttis neid arvesse, kui ta koostas ettepaneku nõukogu soovituse - avaneb uuel vahekaardil. kohta, milles kutsutakse liikmesriike muutma õpiränne kõigi ELi haridus- ja koolitusvõimaluste lahutamatuks osaks.
Digiõpe
Digioskused on olulised, et inimesed saaksid ühiskonnas osaleda ja töötada ning oleksid sotsiaalselt kaasatud. EL püüab parandada internetis õppimise viise ja tagada, et igaühel oleksid digioskused, mida neil elus vaja läheb.
Seda silmas pidades võttis EL novembris vastu kaks soovitust - avaneb uuel vahekaardil., millega suunata ja toetada liikmesriike inimeste digioskuste arendamisel ja digilõhe vähendamisel. Soovitused võeti vastu 2021.–2027. aasta digiõppe tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil. rakendamise raames. Samal ajal jätkub töö kava 13 meetmega. Juunis moodustati näiteks Euroopa digiõppe keskuse - avaneb uuel vahekaardil. juures praktikakogukond, mis peaks aitama toetada kõrghariduse õpisisu ja haridusandmete vahetamise platvormi. Komisjon on käivitanud ka katseprojekti Euroopa digioskuste tunnistuse - avaneb uuel vahekaardil. väljatöötamiseks – see peaks aitama tööandjatel ja koolitusteenuste osutajatel inimeste digioskusi kiiresti ja lihtsalt ka piiriüleselt tunnustada. (Lisateavet digioskuste kohta vt 5. peatükist.)
Kaasavamad haridussüsteemid
Tänu tehnilise toe instrumendile saavad Hispaania, Itaalia ja Portugal muuta oma haridussüsteemi ebasoodsas olukorras olevate õpilaste jaoks kaasavamaks. Selleks käivitatakse mitut riiki hõlmav projekt, millega vähendatakse ebavõrdsust piirkondade vahel. Instrumendi rahaliste vahenditega toetatakse ka Iirimaad ja Soomet, kes töötavad välja tegevuskava õpetajate täiendõppeks ning edendavad kvaliteetset ja kaasavat haridust, ning aidatakse Rumeenial võtta kasutusele süsteem kooli pooleli jätjate arvu vähendamiseks.
Muudame raamatud ja lugemise populaarsemaks
Märtsis kuulutati välja esimene Euroopa kirjanike päev – programmi „Loov Euroopa“ uus algatus. Selle raames korraldati üle 1000 ürituse eesmärgiga panna noorem põlvkond uuesti raamatuid lugema ning ärgitada inimesi avastama Euroopa kirjanduse kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.
Toetus teadusuuringutele
Selleks et toetada komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisel, Euroopa digiajastule vastavaks muutmisel ja Euroopa vähitõrje tegevuskava rakendamisel, on kavandatud viis ELi missiooni - avaneb uuel vahekaardil.. Neid teadusuuringutel ja innovatsioonil põhinevaid vahendeid rahastatakse peamiselt programmist „Euroopa horisont“ - avaneb uuel vahekaardil.. Igal missioonil on kaugeleulatuvad, praktilised ja mõõdetavad eesmärgid, mis aitavad saavutada käegakatsutavaid tulemusi. Hindamine näitab - avaneb uuel vahekaardil., et missioonid edenevad kavakohaselt 2030. aastaks seatud ulatuslike eesmärkide saavutamise poole.
Tuntava ja kestva mõju saavutamiseks on missioonidesse kaasatud mitmesuguseid avaliku ja erasektori osalejaid alates liikmesriikidest ning kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest kuni uurimisinstituutide, põllumajandustootjate, investorite ja assotsieerunud partneriteni väljastpoolt ELi. Suheldakse ka kodanikega, et soodustada uute lahenduste ja lähenemisviiside kasutuselevõttu. 2023. aastal käivitati kuuenda missiooni „Uus Euroopa Bauhaus“ ettevalmistusetapp. Selle missiooniga töötatakse välja innovaatilisi lahendusi linnakeskkonna parandamiseks, et muuta Euroopa linnad 2035. aastaks kauniks, kestlikuks ja kaasavaks.
Euroopa Teadusnõukogu - avaneb uuel vahekaardil. aitab programmi „Euroopa horisont“ raames avardada oma prestiižsete toetuskavade abil teadmiste piire kõigis teadusvaldkondades. 2023. aastal andis teadusnõukogu kokku 2 miljardi euro väärtuses toetusi projektidele, mis valiti välja nende teadusliku tipptaseme alusel.
Marie Skłodowska-Curie meetmed - avaneb uuel vahekaardil. on ELi peamine rahastamisprogramm doktoriõppe ja järeldoktorantuuri jaoks. Kogu 2023. aasta jooksul toetati programmist peaaegu 3000 projekti ja 4400 organisatsiooni, mis valiti rahastamiseks välja 2021. ja 2022. aastal. Enam kui 1,6 miljardi euro suuruse rahastusega koolitatakse üle 15 000 doktorandi nii akadeemilistes asutustes kui ka väljaspool neid.
2023. aastal kuulutati Nobeli füüsikaauhinna laureaatideks - avaneb uuel vahekaardil. kaks ELilt rahastust saanud teadlast. Ferenc Krausz ja Anne L’Huillier on saanud Euroopa Teadusnõukogult toetusi peaaegu 9,5 miljoni euro ulatuses. Lisaks on neid toetatud muudest ELi teadusprogrammidest, sealhulgas Marie Skłodowska-Curie meetmetest. Auhinna võitsid nad koos füüsiku Pierre Agostiniga „eksperimentaalsete meetodite eest, millega genereerida mõnekümne atosekundi pikkusi valgusimpulsse, et uurida elektronide dünaamikat aines“.
Juulis tegi komisjon ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil. võtta vastu nõukogu soovitus luua uus Euroopa teadlaskarjääri raamistik ning võtta vastu uus teadlaste harta ja teadlaste Euroopa pädevusraamistik. Nende algatuste peamine eesmärk on hoida teadlasi Euroopas, muuta Euroopa atraktiivseks sihtkohaks mujalt pärit teadlaste jaoks ning tutvustada üliõpilastele ja kõrgkooli lõpetanutele teadlaskarjääri kui atraktiivset võimalust.
Rahvusvahelisel naistepäeval 8. märtsil kuulutati välja esimesed ELi soolise võrdõiguslikkuse eestvedaja auhinna - avaneb uuel vahekaardil. võitjad. Uue auhinnaga tunnustatakse akadeemiliste ja teadusasutuste edusamme soolise võrdõiguslikkuse vallas. Võitjateks osutusid kolm akadeemilist asutust Iirimaalt ja üks Rootsist.
Tõhusamad meetmed võrdõiguslikkuse liidu loomiseks
Sooline võrdõiguslikkus
Kuigi õigus saada võrdse või võrdväärse töö eest võrdset tasu on üks ELi aluspõhimõtteid, teenivad naised ELis keskmiselt 13% vähem kui mehed. Sooline palgalõhe - avaneb uuel vahekaardil. on kompleksne probleem, ent üheks selle põhiteguriks peetakse palgadiskrimineerimist. Võrdse töötasu õiguse kindlamaks tagamiseks ja soolise palgalõhe kaotamiseks on vastu võetud uued õigusnormid - avaneb uuel vahekaardil. tasustamise läbipaistvuse kohta. Tasustamise läbipaistvuse direktiiviga - avaneb uuel vahekaardil. antakse töötajatele õigus saada teavet kõigi sama või võrdväärse töö tegijate keskmise töötasu kohta. See võimaldab töötajatel teha kindlaks ja vaidlustada igasuguse soolise palgadiskrimineerimise.
Direktiiv annab töötajatele ka võimaluse panna oma õigus võrdsele töötasule maksma, kui neile tundub, et neid diskrimineeritakse. Näiteks tagab see, et palgadiskrimineerimise ohvreid saavad kohtus esindada asjaomased ühendused ja organid, näiteks võrdõigusorganid. Samuti tagab see parema hüvitise ohvritele ning rangemad karistused õiguste rikkumise eest. Uued normid tuleb liikmesriikide õigusesse üle võtta 7. juuniks 2026.
Komisjon toetas kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi - avaneb uuel vahekaardil. kaudu endiselt meetmeid, mis aitavad ennetada soolist ja lastevastast vägivalda ning sellele vastu astuda - avaneb uuel vahekaardil.. Välja on valitud 13 projekti, mida rahastatakse peaaegu 30 miljoni euroga. Neist seitse on keskendunud soolise ja perevägivalla ning viis lastevastase vägivalla tõkestamisele ning üks projekt on mõeldud korraga nii täiskasvanutele kui ka lastele.
Oluliseks verstapostiks võib lugeda asjaolu, et EL ühines juunis naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooniga - avaneb uuel vahekaardil.. Sellega demonstreeris EL valmidust süvendada soolise vägivalla vastaseid meetmeid kõigis 27 liikmesriigis ning toetada kõiki naistevastase ja perevägivalla ohvreid. Konventsioon jõustus ELis 1. oktoobril 2023.
Soolise ebavõrdsuse algpõhjuseks on soostereotüübid. Märtsis käivitatud kampaaniaga #EndGenderStereotypes - avaneb uuel vahekaardil. on võetud sihikule soostereotüübid, mis mõjutavad nii mehi kui ka naisi kõigis eluvaldkondades. Muu hulgas mõjutavad need töö- ja eraelu tasakaalu, karjäärivalikuid ja võimalusi saada juhtivale ametikohale. Kampaania eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust stereotüüpidest igapäevaelus ning ärgitada neid diskrimineerivaid tavasid kahtluse alla seadma ja kõrvale heitma.
Edusammud LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 rakendamisel
2023. aasta eduaruandes LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 rakendamise kohta - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil. on välja toodud lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste ning queer-inimestega (LGBTIQ) seotud arvukad meetmed ning märgitud, et enamik strateegia meetmeid on juba ellu viidud või rakendamisel. Aruanne aitab koondada teavet aruteludeks selle üle, mida tuleb veel teha, et LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia saaks 2025. aastaks edukalt rakendatud.
Komisjon suurendas kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi raames ette nähtud rahalisi vahendeid, et astuda vastu LGBTIQ-inimeste diskrimineerimisele ja edendada LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkust. 2023.-2024. aastaks on eraldatud LGBTIQ-kogukonda toetavate projektide jaoks 3 miljonit eurot.
Komisjon algatas 2023. aastal ohvrite õigusi käsitleva ELi strateegia 2020–2025 - avaneb uuel vahekaardil. raames kampaania „Hoia oma silmad lahti!“ - avaneb uuel vahekaardil.. Algatusega tutvustatakse üldsusele kuriteoohvrite, sealhulgas LGBTIQ-vastaste vaenukuritegude ohvrite õigusi ning julgustatakse ohvrite sõpru ja perekondi pakkuma abi ja tuge. Ohvrid peavad oma õigusi tundma ja oskama neid õigluse jalule seadmiseks kasutada.
Tugevam kaasamine ja suurem mitmekesisus
Euroopa kaasamise ja mitmekesisuse pealinnade auhinna võitjad aastal 2023
EL annab igal aastal oma rassismi- ja diskrimineerimisevastase tegevuse - avaneb uuel vahekaardil. raames välja mitu Euroopa kaasamise ja mitmekesisuse pealinnade auhinda - avaneb uuel vahekaardil.. 2023. aasta võitjad - avaneb uuel vahekaardil. jagunesid seitsme liikmesriigi vahel. Neid tunnustati töö eest, mida nad on teinud õiglasema ühiskonna ülesehitamisel, edendades mitmekesisust ja kaasamist sõltumata inimeste soost, seksuaalsest sättumusest, rassilisest ja etnilisest päritolust, usutunnistusest, veendumustest, võimetest või vanusest.
Terrassa linnavolikogu,
Hispaania
Pealinna Brüsseli piirkond,
Belgia
Helsingi linn,
Soome
La Zarza linnavolikogu,
Hispaania
Labini linn,
Horvaatia
Fundão omavalitsusüksus,
Portugal
Gdański linn,
Poola
Kataloonia,
Hispaania
Reggio Emilia linn,
Itaalia
Kui hästi tuleb teie tööandja/organisatsioon toime mitmekesisusega?
ELi mitmekesisuse enesehindamisvahend - avaneb uuel vahekaardil. avaldati mais, mis oli Euroopa mitmekesisuse kuu - avaneb uuel vahekaardil.. Enesehindamisvahend võimaldab avaliku ja erasektori tööandjatel ning nii suurtel kui ka väikestel organisatsioonidel näha, kui hästi nad mitmekesisuse küsimustega toime tulevad. Hinnata saab kuut kategooriat.
Organisatsiooni mitmekesisuspoliitika
Värbamine
Karjäärivõimalused
Tingimused
Erivajaduste tunnustamine
Organisatsiooni profiil
Euroopa suurim etniline vähemus on romad. Paljud neist kogevad endiselt diskrimineerimist ja sotsiaalset tõrjutust. Jaanuaris esitas komisjon ülevaatliku aruande - avaneb uuel vahekaardil. romasid käsitlevate riiklike strateegiate kohta, milles võrdles neid strateegiaid liikmesriikide võetud kohustustega ning andis suuniseid parandamist või suuremaid jõupingutusi vajavate valdkondade kohta. Komisjon kutsus liikmesriike kasutama parimal viisil ära ELi rahastamisvahendid ja vaatama läbi oma riiklikud raamistikud, et need järgiksid täpsemini nõukogu soovitust - avaneb uuel vahekaardil. romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta.
2023. aasta lõpus sagenesid Euroopas märgatavalt eelkõige juudi- ja moslemikogukondade vastu suunatud vaenukõne ja vaenukuritegude juhtumid. Detsembris avaldas komisjon teatise pealkirjaga „Vaenule pole kohta: Euroopa seisab ühiselt vastu vihkamisele“ - avaneb uuel vahekaardil., kus esitati ülevaade ELi selleteemalistest meetmetest. Selles tugineti senistele peamistele töösuundadele, sh ELi strateegiale antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks - avaneb uuel vahekaardil., ning kutsuti kõiki eurooplasi üles seisma vastu vihkamisele ning võtma sõna sallivuse ja austuse toetuseks (vt ka 7. peatükk).
Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030
Võrdõiguslikkuse liit saab realiseeruda ainult siis, kui puuetega inimestel on võimalik kasutada oma õigusi ning osaleda ühiskonnas ja majanduses samamoodi nagu kõigil teistel.
Selleks et puuetega inimestel oleks kogu ELis võrdne juurdepääs soodustustele ja muudele eelistele ning et nad saaksid liikmesriikide vahel vabalt liikuda, on komisjon teinud ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil. võtta kasutusele
- Euroopa puudega isiku kaart ja
- Euroopa puudega isiku parkimiskaart.
Euroopa puudega isiku kaardi omanik peaks saama kõigis liikmesriikides oma puuet tõendada. See annaks talle võimaluse kasutada samasuguseid eritingimusi ja samasugust eeliskohtlemist (nt tasuta sissepääs, vähendatud tariifid ja eelisjuurdepääs), nagu on külastatava liikmesriigi elanikel. See kehtiks ühistranspordis, kultuuriüritustel, muuseumides, spordikeskustes ja mujal ning täiendaks riiklikke puudega isiku kaarte. Uut kaarti käsitlev avalik konsultatsioon korraldati mitmes erinevas vormis, et tagada selle ligipääsetavus. Tänu sellele andis algatusse oma panuse - avaneb uuel vahekaardil. üle 2500 puuetega inimese.
Uus parkimiskaart tagaks puuetega inimestele õiguse kasutada külastatavas liikmesriigis puuetega inimestele reserveeritud parkimiskohti ja -rajatisi. Sellega on kavas asendada riiklikud parkimiskaardid.
Algatuse üle peavad läbirääkimisi parlament ja nõukogu.
Tarbijakaitse
2023. aastal jätkas komisjon tarbijakaitsealase koostöö võrgustikus - avaneb uuel vahekaardil. koostööd ELi tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate ametiasutustega, et parandada märkimisväärselt tarbijate kaitset ebaausate kaubandustavade eest. Reisisektoris mängis võrgustik olulist rolli tarbijate õiglase kohtlemise tagamisel lennu tühistamise korral. Samuti astus võrgustik dialoogi Google’iga , kellele pandi kohustus - avaneb uuel vahekaardil. järgida ELi õigusnorme ning anda tarbijatele selgemat ja täpsemat teavet.
EL on ajakohastanud oma tarbijakaitsealaseid õigusnorme, et tagada tarbijate jaoks toodete ohutus, olenemata nende päritolust ja sellest, kas neid müüakse tavalistes poodides või veebiturul. Uued normid - avaneb uuel vahekaardil., millega käsitletakse suureneva digitaliseerimise, tehnoloogilise arengu ja globaliseerunud tarneahelatega seotud probleeme, jõustusid juunis ja neid hakatakse kõigis liikmesriikides kohaldama alates 13. detsembrist 2024.
Novembris jõustusid ka uued normid, millega kaitstakse tarbijaid - avaneb uuel vahekaardil., kes taotlevad krediiti (nt autolaenu). Nende eesmärk on tagada, et tarbijad teaksid täpselt, millele nad alla kirjutavad, ja et teavet oleks võimalik edastada digiseadmetes.
Lisaks jõustusid detsembris ajakohastatud õigusnormid finantsteenuste kauglepingute - avaneb uuel vahekaardil. kohta (silmas peetakse lepinguid, mis sõlmitakse näiteks internetis või posti teel). Uute õigusnormidega on selgelt sätestatud, milline teave tuleb tarbijale enne lepingu sõlmimist esitada. Samuti antakse tarbijale võimalus lepingust taganeda, kasutades müüja veebisaidil lihtsasti leitavat lepingust taganemise nuppu. Uued normid, mida hakatakse kohaldama alates 2026. aasta keskpaigast, annavad tarbijatele ka võimaluse võtta juhul, kui juturoboti teenus ei ole rahuldav, ühendust inimesega.
Suuremad reisibürood on võtnud järgmised kohustused:
tarbijaid nende õigustest lendude tühistamise korral paremini teavitada;
tagastada tarbijatele kiiremini lennuettevõtjalt tagasi saadud piletiraha, maksimaalselt 14 päeva pikkuse ooteajaga (lennuettevõtja peab reisijale või pileti broneerimiseks kasutatud vahendajale pileti hinna hüvitama kuni seitsme päeva jooksul ja vahendaja peab reisijale tagasimakse tegema samuti kuni seitsme päeva jooksul);
pakkuda läbipaistvaid kontaktandmeid;
anda teavet oma teenusepakettidega seotud eeliste kohta;
selgitada seda, millised õigused on tarbijatel lennukatkestuste korral eri teenuste puhul.