7. peatükk. Inimeste ja vabaduste kaitse
Sissejuhatus
2023. aastal tühistati lõpuks COVID-19ga seotud ülemaailmne tervisealane hädaolukord ja samal aastal pandi paika Euroopa terviseliidu viimased põhielemendid. Tulevikus on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid paremini ette valmistatud, et tulla üheskoos toime rahvatervise kriisiga ning tõhusamalt kaitsta oma kodanike füüsilist ja vaimset tervist. EL tõhustas ühise rändeprobleemiga toimetuleku meetmeid õigusaktidega – muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilise kokkuleppega rände- ja varjupaigaleppe kohta koos operatiivmeetmetega – ning kolmandate riikidega loodud laiaulatuslike partnerlustega. 2023. aasta oli ka aasta, mil Horvaatiast sai Schengeni ala uusim liige ja riik sai hakata kasutama kõiki eeliseid, mida pakub kuulumine maailma suurimasse vaba liikumise alasse. Euroopa Liidu Nõukogu otsustas ühehäälselt võtta Schengeni ala liikmeks ka Bulgaaria ja Rumeenia, kus esmalt kaotatakse 2024. aasta märtsi lõpust piirikontroll õhu- ja merepiiridel. Samuti võttis EL ulatuslikke meetmeid, et kaitsta oma kodanikke ohtude eest nii liidus kui ka mujal maailmas.
Kodanike kaitsmine
2023. aasta oktoobri terrorirünnakud ühes Prantsusmaa koolis ja Brüsseli tänavatel olid karm meeldetuletus selle kohta, et Euroopa Liidu julgeolekuarhitektuuri on vaja kiiremas korras kohandada ja tugevdada. Aasta jooksul lepiti kokku paljudes meetmetes, mis aitavad võidelda organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, inim- ja uimastikaubanduse ning korruptsiooni vastu.
Komisjon kutsus liikmesriike üles astuma vajalikke samme, et tagada terroristliku veebisisu levitamist käsitleva määruse - avaneb uuel vahekaardil. täielik järgimine. Määrus kohustab teenuseosutajaid eemaldama terroristliku sisu ühe tunni jooksul pärast liikmesriigi ametiasutustelt eemaldamiskorralduse saamist. Oktoobris avaldati soovitused - avaneb uuel vahekaardil. selle kohta, kuidas liikmesriigid peaksid koordineeritult reageerima ebaseadusliku, näiteks terroristliku veebisisu või vaenukõne levikule ja võimendamisele, enne kui need võivad hakata tõsiselt ohustama avalikku julgeolekut. (Vt täpsemalt 5. peatükist.)
EL tõhustab mis tahes vormis vihkamise vastast tegevust. Seoses eelkõige juudi- ja moslemikogukondade vastu suunatud vaenukõne ja vaenukuritegude murettekitava sagenemisega avaldas Euroopa Komisjon koos liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelliga kõigile eurooplastele üleskutse - avaneb uuel vahekaardil. seista vastu vihkamisele ning astuda välja sallivuse ja vastastikuse austuse eest. Ühisteatisega tugevdab EL meetmeid sellistes poliitikavaldkondades nagu julgeolek, digivaldkond, haridus, kultuur ja sport. Nende meetmete hulka kuulub lisarahastus pühakodade kaitsmiseks, samuti nimetatakse saadikud, kellel on õigus kasutada kõiki ELi poliitika pakutavaid võimalusi, et astuda vastu vihkamisele.
Komisjon kutsus nõukogu tungivalt üles laiendama aluslepingutes sätestatud raskete piiriüleste kuritegude praegust nimekirja nii, et see hõlmaks vastavalt 2021. aastal tehtud ettepanekule - avaneb uuel vahekaardil. ka vaenukõnet ja vaenukuritegusid. Samuti rõhutas ta taas, kui tähtis on tõhustada antisemitismi vastu võitlemist ja juudi eluviisi edendamist käsitleva 2021.–2030. aasta strateegia - avaneb uuel vahekaardil. rakendamist.
ELi kodanikud ja ettevõtjad sõltuvad oluliste teenuste saamisel elutähtsast taristust. Üha keerukamas julgeoleku- ja geopoliitilises olukorras võtab EL meetmeid, et vähendada selles valdkonnas haavatavust ja suurendada vastupanuvõimet. Komisjon on vastu võtnud elutähtsa taristuga seotud esmatähtsate teenuste - avaneb uuel vahekaardil. loetelu, mida liikmesriigid peavad nüüd hindama. Samuti on ta esitanud ettepaneku elutähtsa taristu tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil. kohta, et tugevdada olulistele piiriülestele intsidentidele reageerimise koordineerimist ELi tasandil.
ELi kodakondsuse 30. aastapäeval - avaneb uuel vahekaardil. vastu võetud meetmepaketi - avaneb uuel vahekaardil. raames tegi komisjon detsembris ettepaneku muuta norme, et kaitsta ja toetada kriisiolukorras välismaal viibivaid ELi kodanikke. Muudetud konsulaarkaitse direktiivi - avaneb uuel vahekaardil. eesmärk on tagada kodanikele parem ja lihtsam kaitse, kui nad satuvad väljaspool ELi reisides kohta, kus nende kodakondsusjärgsel riigil ei ole konsulaati.
Ebaseadusliku uimastiäri vastase võitluse tõhustamine
Ebaseaduslik uimastiäri on kurjategijatele väga tulutoov, mida näitab Euroopas kättesaadavate ebaseaduslike uimastite koguse enneolematu kasv ja asjaolu, et ELis konfiskeeritakse seninägematutes kogustes uimasteid. Ebaseadusliku tegevusega tegelevate kuritegelike võrgustike mõju on tuntav kõigis kogukondades – ja majanduses – ning see nõuab valitsustelt, õiguskaitseasutustelt ja peamistes majandusvaldkondades tegutsevatelt erasektori osalejatelt ühist ja koordineeritud reageerimist.
Hinnangute kohaselt saab organiseeritud kuritegevus ebaseaduslikust tegevusest, sealhulgas uimastikaubandusest, aastas ligikaudu 139 miljardit eurot tulu, mis moodustab 1% ELi sisemajanduse koguproduktist.
50% kõigist tapmistest Euroopas on otseselt seotud uimastikaubandusega.
70% kõigist uimastite konfiskeerimistest ELis toimub sadamates.
40% ELis tegutsevatest kuritegelikest võrgustikest on seotud ebaseaduslike uimastitega kauplemisega.
Euroopa kokaiiniturg kasvas ajavahemikul 2011–2021 416%.
2021. aastal hukkus ELis uimastite üleannustamise tagajärjel 6200 inimest.
Allikas: Euroopa Liidu hinnang raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtudele - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil., 2021.
Selleks et tõhustada ELi võitlust organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubanduse vastu, esitas komisjon oktoobris tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil., mis sisaldab 17 sihipärast meedet neljas prioriteetses valdkonnas.
Meetmed põhinevad ELi organiseeritud kuritegevuse strateegia - avaneb uuel vahekaardil. (2021–2025) ja ELi narkostrateegia - avaneb uuel vahekaardil. jätkuval rakendamisel.
ELi ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse uus tegevuskava
Suurendada sadamate võimet tõkestada uimastikaubanduse ja kuritegevuse sisseimbumist.
Lammutada uurimiste parema koordineerimise ja Schengeni infosüsteemi hoiatusteadete kasutamise abil eriti ohtlikud kuritegelikud võrgustikud.
Meetmed, millega tõkestada organiseeritud kuritegevust, vahetades liikmesriikide vahel parimaid tavasid.
Koostöö rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas Lääne-Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas.
Lisaks tugevdab EL peamiste uimastikaubandusevastases võitluses osalejate volitusi, näiteks luuakse 2024. aastal Euroopa Liidu Uimastiamet - avaneb uuel vahekaardil.. Amet töötab välja Euroopa uimastihoiatussüsteemi, mille kaudu teavitada riikide ametiasutusi kiiresti uutest turule tulevatest ohtlikest ainetest. EL on suurendanud ka kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi - avaneb uuel vahekaardil. rahastamist, mis on aidanud saavutada märkimisväärseid tulemusi - avaneb uuel vahekaardil.. Lisaks jätkab komisjon õiguskaitseasutustele mõeldud uuenduslikesse lahendustesse investeerimist, et asutused saaksid pidada sammu tehnoloogiliste muutustega ja kaitseksid kodanikke tulemuslikult nii praegu kui ka tulevikus.
Korruptsioon kujutab endast julgeolekuohtu, kuna see võimaldab ja soodustab organiseeritud kuritegevust, terrorismi ja muid kuritegevuse vorme, sealhulgas rahapesu ja ebaseaduslikku uimastiäri. 2023. aastal esitas komisjon korruptsiooni vastu võitlemiseks uue õigusakti ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil. ja käivitas ELi korruptsioonivastase võrgustiku - avaneb uuel vahekaardil.. Lisaks võimaldavad juunis Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokku lepitud uued finantsteabele juurdepääsu eeskirjad - avaneb uuel vahekaardil. õiguskaitseasutustele kiire juurdepääsu teabele kontode kohta, millel kurjategijad ja terroristid hoiavad või varjavad oma rahalisi vahendeid või vara.
Samal kuul võttis EL vastu uued eeskirjad - avaneb uuel vahekaardil., et õiguskaitse- ja õigusasutused saaksid lihtsamalt ja kiiremini elektroonilisi tõendeid, mida nad vajavad kuritegude uurimiseks ja kurjategijate vastutusele võtmiseks. See tähendab, et ühe liikmesriigi õigusasutusel on võimalik hankida elektroonilisi tõendeid teise liikmesriigi teenuseosutajalt (nt telekommunikatsiooni- või sotsiaalmeediaettevõtted) või tema seaduslikult esindajalt.
Pildid: © Adobe Stock
85% kriminaaluurimistest on seotud digiandmetega.
Enam kui 50% kriminaaluurimiste puhul tehakse piiriülene taotlus pääseda ligi elektroonilistele tõenditele.
Elektrooniliste tõendite hankimiseks kulus vastastikuse õigusabi menetluste puhul keskmiselt 10 kuud ja Euroopa uurimismääruste puhul 120 päeva.
Uute normidega (mis hakkavad kehtima 2026. aastast) vähendatakse elektrooniliste tõendite hankimiseks kuluvat aega kõigest kümne päevani ja hädaolukorras vähem kui kaheksa tunnini.
Uue rändepoliitika väljatöötamine
Uue rände- ja varjupaigaleppe - avaneb uuel vahekaardil. eesmärk on hallata ja normaliseerida rännet pikas perspektiivis, tagades ELi saabuvatele inimestele kindluse ja inimväärsed tingimused. Samuti püütakse sellega kehtestada rände- ja varjupaigaküsimuste käsitlemiseks ELi ühine lähenemisviis, mis põhineb solidaarsusel, vastutusel ja inimõiguste austamisel.
Detsembris jõudsid parlament ja nõukogu kokkuleppele rände- ja varjupaigaleppe viie peamise ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil. suhtes. Lepe jõustub, kui need ettepanekud on ametlikult vastu võetud. Leppega luuakse õigusraamistik, mis tasakaalustab liikmesriikidevahelist solidaarsust ja vastutust ning tagab rände haldamiseks tõhusa ja õiglase lähenemisviisi.
Uus rände- ja varjupaigalepe: 2023. aastal kokku lepitud peamised ettepanekud
Varjupaiga- ja rändehalduse määrus
Sellega luuakse solidaarsusmehhanism, mis tasakaalustab praegust süsteemi, kus valdava osa varjupaigataotlusi vaatavad läbi üksikud liikmesriigid. Samuti nähakse sellega ette selged reeglid varjupaigataotluste läbivaatamisega seotud vastutuse kohta.
Varjupaigamenetluse määrus
Käsitleb ühist menetlust, mida liikmesriigid peavad järgima, kui inimesed taotlevad rahvusvahelist kaitset, ning muudab seega varjupaiga-, tagasisaatmis- ja piirimenetlused kiiremaks ja tõhusamaks.
Kriisimäärus
Selle eesmärk on tagada, et EL on tulevikus valmis kriisiolukordadega, sealhulgas rändajate ärakasutamise juhtumitega, toime tulema.
Eurodaci määrus
Sellega luuakse ühine andmebaas, mis koondab täpsemaid ja täielikumaid andmeid.
Taustakontrolli määrus
Sellega luuakse ELi saabuvate kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks ühtsed reeglid, suurendades seeläbi Schengeni ala julgeolekut.
Samal ajal on tõhustatud operatiivmeetmeid, et toetada peamistel Euroopasse suunduvatel rändeteedel asuvaid liikmesriike. 2023. aastal esitas komisjon Vahemere idaosa - avaneb uuel vahekaardil. ning Vahemere lääneosa ja Atlandi ookeani - avaneb uuel vahekaardil. rändeteede tegevuskavad koos praktiliste meetmetega, mis on mõeldud asjaomastele päritolu- ja transiidiriikidele. Need täiendavad Lääne-Balkani - avaneb uuel vahekaardil. ja Vahemere keskosa - avaneb uuel vahekaardil. rändeteede tegevuskavasid, mis esitati 2022. aastal. ELi, liikmesriikide ja rahvusvaheliste partnerite võetud meetmed on aidanud hallata ebaseaduslike saabujate arvu.
Taas on käivitatud Euroopa otsingu- ja päästetööde kontaktrühm - avaneb uuel vahekaardil., et edendada tihedamat koordineerimist ja parimaid tavasid, eelkõige laevade lipuriikide - avaneb uuel vahekaardil. ja rannikuriikide vahel. Lisaks on 19 liikmesriiki ja neli Schengeni lepinguga ühinenud riiki (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) võtnud kohustuse rakendada vabatahtlikku solidaarsusmehhanismi, mille eesmärk on toetada liikmesriike, keda rändeprobleemid enim mõjutavad. Samuti on EL jätkanud rändeolukorra jälgimist rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava - avaneb uuel vahekaardil. kaudu, et tõhustada ühist reageerimist.
Ajavahemikuks 2021–2027 on komisjon eraldanud liikmesriikidele ja Schengeni lepinguga ühinenud riikidele 11,5 miljardit eurot programmide jaoks, mille eesmärk on lahendada rände, piirihalduse ja julgeolekuga seotud probleeme.
Kui septembris hakkas Põhja-Aafrikast Itaaliasse Lampedusa saarele saabuma üha rohkem inimesi, esitas EL kümnepunktilise kava - avaneb uuel vahekaardil., mis hõlmab praktilisi meetmeid ebaseadusliku rände vähendamiseks ja vahetu abi andmiseks Itaalia ametivõimudele.
Võitlus ebaseadusliku rände vastu
Võitlus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu
Rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu võitlemine ning sellealane ennetustegevus on kaks ELi prioriteeti, mis on ebaseadusliku rände tervikliku käsitlemise seisukohast ülimalt olulised. Rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise võrgustikud teavad, kuidas õiguslikke lünki ära kasutada, ja rakendavad uusi värbamiskanaleid, nagu sotsiaalmeedia ja mobiilirakendused. See digitaalse smugeldamisena tuntud tegevus on õiguskaitse- ja õigusasutuste jaoks uus probleem. Rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus on sageli omavahel seotud: rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise võrgustikud võivad kasutada rändajaid ära rändeteedel või toimetada nad ebaseaduslikult üle piiri ning kasutada neid ära Euroopas.
Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti - avaneb uuel vahekaardil. toetatavad rakkerühmad ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti - avaneb uuel vahekaardil. ühised uurimisrühmad suurendavad jõupingutusi, et võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise võrgustike vastu. Näiteks loodi Itaalia Lampedusa kümnepunktilise kava järelmeetmete raames rakkerühm. Kuritegelike organisatsioonide vastases võitluses osaleb ka Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet - avaneb uuel vahekaardil..
Kooskõlas ELi 2021.–2025. aasta tegevuskavaga rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks - avaneb uuel vahekaardil. käivitati Tuneesiaga ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane operatiivpartnerlus, mis tugineb 2022. aastal Maroko, Nigeri ja Lääne-Balkani riikidega sõlmitud partnerlustele.
Äriliste transpordivahendite, peamiselt lennutranspordi kasutamine ELi suunduva ebaseadusliku rände hõlbustamiseks on järk-järgult muutunud smugeldamisvõrgustike uueks toimimisviisiks. Selle probleemi lahendamiseks võttis komisjon juunis vastu meetmepaketi - avaneb uuel vahekaardil., et toetada liikmesriike muu hulgas transpordiettevõtjatele suunatud teavitustegevuse kaudu.
Novembris tegi komisjon ettepaneku ajakohastada - avaneb uuel vahekaardil. ELi 20-aastast õigusraamistikku, mis käsitleb rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemist. Sellega koos tehti ettepanek näha ette miinimumnormid - avaneb uuel vahekaardil., millega ennetada ja tõkestada ebaseaduslikule ELi sisenemisele, EList läbisõidule ja ELis viibimisele kaasaaitamist ning kehtestada inimsmugeldajatele karmimad karistused. Uued õigusnormid tugevdaksid ELi asutuste, eelkõige Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti rolli ja tõhustaksid koostööd partnerriikidega, et tegeleda selle probleemiga üleilmsel tasandil. EL esitas ka üleskutse luua rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemise ülemaailmne liit - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil..
90% ebaseaduslikest rändajatest toovad sisse inimsmugeldajad.
2022. aastal teatas Europol 15 000 inimsmugeldajast.
2022. aastal ületati ELi välispiiri ebaseaduslikult 331 000 korral.
Uued probleemid
Koordineeritud viisapoliitika on osa tõhusast rändehaldusest. ELil on viisavabadus enam kui 60 riigiga, mis toob palju kasu nii mõlema poole kodanikele kui ka liikmesriikidele ja partnerriikidele. Viisavaba reisimisega kaasneb siiski ka rände- ja julgeolekuprobleeme - avaneb uuel vahekaardil.. Näiteks kui mõne riigi viisapoliitika ei ole ELi viisapoliitikaga piisavalt vastavusse viidud, võib viisanõudest vabastatud riigist saada ebaseadusliku ELi sisenemise transiidisõlm. Samuti kujutavad endast julgeolekuriske investoritele kodakondsuse andmise kavad, mida rakendavad teatavad ELi mittekuuluvad, kuid viisanõudest vabastatud riigid.
Seetõttu tegi komisjon ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil. kehtiv viisanõudest vabastamise peatamise kord - avaneb uuel vahekaardil. läbi vaadata. Ettepanekuga kehtestatakse uued alused viisavabaduse peatamiseks, paindlikumad künnised selle korra kohaldamiseks ning sätted järelevalve- ja aruandluskohustuste tugevdamiseks.
Oktoobris esitas komisjon parlamendile viisanõudest vabastamise peatamise korra raames kuuenda aruande - avaneb uuel vahekaardil.. Selles aruandes käsitletakse suundumusi viisanõudest vabastatud Lääne-Balkani ja idapartnerluse riikides. Samuti keskendutakse aruandes Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkonna riikidele, kus rakendatakse investoritele kodakondsuse andmise kavasid.
Piirihalduse tugevdamine
Märtsis tutvustati esimest Euroopa piirihaldusstrateegiat - avaneb uuel vahekaardil.. Sellega luuakse koordineeritud raamistik riikide ametiasutustele ning enam kui 120 000-le riiklike piirivalveasutuste ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti - avaneb uuel vahekaardil. töötajale, kes teevad üheskoos tööd ELi piiride kaitsmiseks. Ühine visioon loodi institutsioonidevaheliste ulatuslike konsultatsioonide tulemusena. Strateegiaga vähendatakse ka sõltuvust kolmandatest riikidest pärinevast elutähtsast tehnoloogiast, kasutades ära piirihaldusealaste ELi teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi.
Komisjon astus lisaks samme, et luua ELi ühine süsteem ebaseaduslike rändajate tagasisaatmise haldamiseks, muu hulgas esitati tagasisaatmisotsuste
Turvaline ja seaduslik sisenemine Euroopasse
Kõikjal ELis on sektoreid ja töökohti, kus napib endist viisi tööjõudu ja oskusi. EL püüab selle mure lahendamiseks kõigepealt ära kasutada liidusisest tööjõupotentsiaali. Kuid selle probleemi ja demograafiliste muutuste mõjuga täiel määral toime tulemiseks peab EL tegutsema rohkem ka selle nimel, et meelitada ligi oskustöölisi ja andekaid inimesi kogu maailmast.
2022. aasta aprillis vastu võetud oskuste ja talendi paketi - avaneb uuel vahekaardil. rakendamine aitab muuta ELi tööturu välismaalt pärit spetsialistide jaoks atraktiivsemaks. Paketi meetmed hõlmavad seadusandlikke ettepanekuid ELis töötada soovivate kolmandate riikide kodanike taotlusmenetluste lihtsustamiseks ja nende õiguste suurendamiseks. Läbirääkimised edenevad jõudsalt, 2023. aasta detsembris saavutati parlamendi ja nõukogu vahel poliitiline kokkulepe ühtse loa direktiivi - avaneb uuel vahekaardil. läbivaatamiseks ning kokkulepe pikaajaliste elanike direktiivi - avaneb uuel vahekaardil. ajakohastamiseks, mida tehakse arvatavasti enne komisjoni praeguse koosseisu ametiaja lõppu.
Novembris esitles komisjon talentide liikuvuse paketti - avaneb uuel vahekaardil. koos lisameetmetega talentide ligimeelitamiseks. Eelkõige tegi komisjon ettepaneku luua ELi talendireserv, mis on esimene kogu ELi hõlmav platvorm, mis võimaldab viia kokku kolmandate riikide kodanikud, kes soovivad tulla ELi ja siin töötada, ning liikmesriikide tööandjad. Pakett sisaldab ka meetmeid kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamiseks ja õpirände hõlbustamiseks. Samuti arendab EL peamiste partnerriikidega talendipartnerlusi, et luua liikuvuse ja oskuste arendamise valdkonnas vastastikku kasulik koostöö (vt ka 5. peatükk).
Schengeni ala
Schengeni ala - avaneb uuel vahekaardil. laienes esimest korda pärast rohkem kui kümmet aastat: Horvaatiast sai 27. riik, kes ühines 1. jaanuaril 2023 piirideta reisiruumiga. Lisaks 23 liikmesriigile on Schengeni lepinguga ühinenud veel Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. Detsembris otsustas - avaneb uuel vahekaardil. nõukogu ühehäälselt võtta Schengeni ala liikmeks ka Bulgaaria ja Rumeenia, kus esmalt kaotatakse alates 2024. aasta märtsi lõpust piirikontroll õhu- ja merepiiridel. Nende riikide ühinemine Schengeni alaga hoogustab reisimist, kaubandust ja turismi ning tugevdab veelgi ühtset turgu. Arutelud maismaapiiridel kontrolli kaotamist käsitleva täiendava otsuse üle jätkuvad 2024. aastal. Laienenud Schengeni ala muudab ELi liiduna tugevamaks, nagu on märgitud Schengeni olukorda käsitlevas 2023. aasta aruandes - avaneb uuel vahekaardil..
Uuendatud Schengeni infosüsteem - avaneb uuel vahekaardil. rakendati tööle 2023. aastal. See annab liikmesriikide käsutusse suuremad võimalused toetada Schengeni alal piiriülest koostööd ja teabevahetust. Juulis ühines süsteemiga Küpros, mille ametiasutused olid teinud põhjalikke ettevalmistusi, et olla valmis töötlema Schengeni infosüsteemi andmeid.
Praegu põhinevad Schengeni ala viisamenetlused endiselt suurel määral paberimajandusel, millega kaasnevad suuremad kulud nii reisijatele kui ka osalevatele riikidele. 2023. aastal võttis EL vastu uued õigusnormid - avaneb uuel vahekaardil., mis võimaldavad menetluste digiteerimist. See on komisjoni poolt 2021. aasta juunis esitatud Schengeni strateegia - avaneb uuel vahekaardil. üks peamisi saavutusi.
80% ELi elanikest peab oluliseks suurendada piirijulgeolekut.
77% sooviks, et piirimenetlused oleksid kiiremad.
68% pooldab digitaalseid reisidokumente ja 72% nõustub, et digitaalsete reisilubade vabatahtlik kasutamine kiirendab reisikorraldust.
Allikas: Eurobaromeetri eriuuring nr 536 - avaneb uuel vahekaardil., september 2023.
Reisijate õiguste kaitse
Juunis jõustusid rongireisijate kaitset käsitlevad uued ELi õigusnormid - avaneb uuel vahekaardil.. Rongireisijad on nüüd reisi katkemise korral paremini kaitstud ning raudtee-ettevõtjad peavad tagama piiratud liikumisvõimega reisijatele probleemideta reisikogemuse. Raudtee-ettevõtjate kohustus jagada reaalajas liiklus- ja reisiandmeid sillutab ka teed võimalusele pakkuda konkurentsivõimelisemaid piletihindu.
Samuti tegi komisjon ettepaneku tõhustada kõigi transpordiliikide puhul reisijate õiguste kaitset - avaneb uuel vahekaardil.. Ettepanekus keskendutakse reisijate õiguste paremale kaitsele (nii üldiselt kui ka individuaalse õiguskaitse vormis), mitut transpordiliiki kasutavate reisijate õigustele ja vahendajate kaudu ostetud lennupiletite hüvitamisele.
Parem tervis
Euroopa vähktõvevastase võitluse kava
Euroopa vähktõvevastase võitluse kava - avaneb uuel vahekaardil. on ELi kõigi aegade laiaulatuslikem algatus võitluses vähktõvega, mis on alla 65-aastaste ELi elanike seas esimene surmapõhjus. Kava eelarve on 4 miljardit eurot, mis on mõeldud meetmete toetamiseks.
Alates kava käivitamisest 2021. aastal on EL ellu viinud juba mitu juhtalgatust. EL tegutseb koostöös vähktõve teadmuskeskuse - avaneb uuel vahekaardil. ja kõigi aegade esimese Euroopa vähktõve ebavõrdsuse registriga - avaneb uuel vahekaardil. selle nimel, et parandada vähipatsientide ja nende perekondade olukorda. Tegevust on alustanud vähktõbe põdenud noorte ELi võrgustik - avaneb uuel vahekaardil. ning võetud on uusi meetmeid - avaneb uuel vahekaardil. varajase avastamise - avaneb uuel vahekaardil. valdkonnas.
2023. aastal jätkas EL sellealast tööd. Jaanuaris käivitatud vähktõve piltdiagnostika Euroopa algatusega - avaneb uuel vahekaardil. hõlbustatakse juurdepääsu meditsiinilistele ülesvõtetele ja digitehnoloogiale (nt tehisintellekt) ning nende kasutamist, et vähktõbe paremini avastada ja ravida. Septembris jõudis algatus esimese olulise verstapostini, kui käivitati - avaneb uuel vahekaardil. vähktõve piltdiagnostika Euroopa platvorm - avaneb uuel vahekaardil.. See ühendab 36 andmekogumit, mis sisaldavad üheksa vähitüübi (rinna-, käärsoole-, kopsu-, eesnäärme-, pärasoole- ja maksavähk, difuusne ajutüve sillaosa glioom, neuroblastoom ja glioblastoom) ülesvõtteid, mis koondavad enam kui 200 000 ülesvõtteseeriat ligikaudu 20 000 isiku kohta.
Vähktõve piltdiagnostika Euroopa algatusega:
kasutatakse ära viimasel ajal tehisintellektisüsteemide vallas tehtud edusamme, et aidata meditsiinitöötajatel vähktõbe avastada ja diagnoosida
toetatakse uuenduslike arvutipõhiste lahenduste katsetamist ja väljatöötamist, et saavutada vähktõve piltdiagnostikas ja personaalses ravis suurem täpsus ja usaldusväärsus, nagu on seatud eesmärgiks Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas
näidatakse, kuidas meditsiinilisi ülesvõtteid leida, kasutada ja koondada, tagades samal ajal rangete ja ELi väärtuste ja õigusnormide kohaste eetika-, usaldus-, turvalisus- ja isikuandmete kaitse nõuete järgimise
Liikmesriikide, Islandi ja Norra esimesed vähiprofiilid - avaneb uuel vahekaardil. näitavad - avaneb uuel vahekaardil., et need riigid kulutavad vähiravile märkimisväärse summa (2018. aastal peaaegu 170 miljardit eurot). Kopsuvähk on endiselt ülekaalukalt kõige levinum vähisurma põhjustaja ning vähktõvest tingitud suremuse määr on endiselt väga erinev nii riikide vahel kui ka riikide sees.
Vähktõbi on ELis teine peamine surmapõhjus (26% kõigist surmajuhtumitest - avaneb uuel vahekaardil.).
Vähktõvest tingitud suremus on ELi meeste seas ligi 75% suurem kui naiste hulgas.
Igapäevaste suitsetajate seas on 50% rohkem - avaneb uuel vahekaardil. väiksema sissetulekuga inimesi.
Emakakaelavähi sõeluuringus osalejate arv erineb sõltuvalt haridustasemest ligi kaks korda - avaneb uuel vahekaardil..
Enamikus liikmesriikides tehti 2020. aastal COVID-19 tõttu vähem vähktõve sõeluuringuid kui 2019. aastal.
2018. aastal kulutasid liikmesriigid, Island ja Norra vähiravile kokku ligi 170 miljardit eurot.
Pildid: © Adobe Stock
Komisjon on algatanud vähktõbe põdenud noortega mitmeid dialooge, et paremini mõista nende vajadusi ja probleeme ning töötada koos nendega välja algatused, mis aitavad neid küsimusi lahendada.
Aprillis hakati välja töötama esimest ELi tasandi tegevusjuhendit, mis käsitleb vähktõbe põdenute õiglast juurdepääsu finantsteenustele. Selle eesmärk on edendada õigust olla unustatud ja võidelda diskrimineerimise vastu, et vähktõbe põdenud inimesi koheldaks selliste finantstoodete nagu hüpoteekide või elukindlustuse taotlemisel õiglaselt.
78% vähijuhtudest, mis on liikmesriikides töökeskkonnast tulenevaks tunnistatud, on seotud asbestiga.
(Vt 6. peatükk ELi meetmete kohta, mille eesmärk on vähendada asbestiga kokkupuudet töökeskkonnas.)
EL teeb tööd selle nimel, et:
40% vähktõve juhtudest on võimalik ennetada.
1.sirguks tubakavaba põlvkond;
2.vähendada alkoholi kuritarvitamist;
3.vähendada keskkonnareostust;
4.vähendada kokkupuuteid kantserogeensete ainete ja kiirgusega;
5.parandada tervishoiualaseid teadmisi ja terviseteadlikkust;
6.propageerida tervislikke eluviise.
Terviseturve ja COVID-19
Maailma Terviseorganisatsioon teatas 5. mail 2023, et COVID-19 ei kujuta endast enam ülemaailmset tervisealast hädaolukorda. Selleks ajaks oli pandeemia puhkemisest möödunud üle kolme aasta. ELil võimaldasid sellest enneolematust kriisist üle saada - avaneb uuel vahekaardil. sihikindlad meetmed ja koostöö üleilmsel, ELi ja liikmesriikide tasandil ning märkimisväärsed investeeringud teadusesse ja innovatsiooni.
Kuigi COVID-19 staatus võib olla muutunud, ei ole see haigus kuhugi kadunud ja EL on endiselt valvas. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus - avaneb uuel vahekaardil. jälgib olukorda tähelepanelikult. Sügisel avaldas komisjon ajakohastatud teabe - avaneb uuel vahekaardil. COVID-19 leviku suurenemise kohta ELis ja Euroopa Majanduspiirkonnas ning liikmesriikidele mõeldud vaktsineerimis- ja teavituskampaaniate suunised. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ja Maailma Terviseorganisatsioon võtsid oktoobris kasutusele uue seirevahendi - avaneb uuel vahekaardil., et jälgida hingamisteede haiguste kombineeritud mõju ning parandada hingamisteede viiruste leviku tunnuste varajast avastamist ja nendest teavitamist.
COVID-19 pandeemiale reageerimiseks lõi komisjon Euroopa terviseliidu - avaneb uuel vahekaardil., et parandada ja kaitsta kõigi ELis elavate inimeste tervist. Pandeemiast saadud õppetundidele tuginedes tugevdatakse uue raamistikuga - avaneb uuel vahekaardil. tõsiste piiriüleste terviseohtude - avaneb uuel vahekaardil. ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise ELi süsteemi. Samuti laiendatakse sellega Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse - avaneb uuel vahekaardil. ning Euroopa Ravimiameti - avaneb uuel vahekaardil. rolli, andes neile kahele olulisele ELi asutusele uued volitused.
Komisjoni tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus - avaneb uuel vahekaardil. (HERA) etendab olulist rolli selle tagamisel, et ELil oleksid olemas ravimid ja varustus oma kodanike kaitsmiseks hädaolukordades. Komisjon sõlmis mais liikmesriikide nimel BioNTech-Pfizeriga kokkuleppe - avaneb uuel vahekaardil., et kohandada vaktsiinitarneid paremini liikmesriikide vajadustele ja tagada kohandatud COVID-19 vaktsiinide kättesaadavus uute variantide tekkimise korral. Juhtivate vaktsiinitootjatega sõlmiti ka raamleping, millega loodi EU FAB võrgustik - avaneb uuel vahekaardil., mille kaudu tagada tulevaste rahvatervise hädaolukordade korral pidev suutlikkus vaktsiine toota. 2023. aastal käivitatud HERA Invest - avaneb uuel vahekaardil. toetab kõige kiireloomulisemate piiriüleste terviseohtudega seotud teadus- ja arendustegevust. HERA teeb ka koostööd liikmesriikidega, et parandada tervishoiualase valmisoleku ja reageerimise alaseid teadmisi ja oskusi, eelkõige sellistes olulistes valdkondades nagu varude loomine ja hanked.
Tugevdatakse Euroopa valmisolekut pandeemiateks ja kogu ELi hõlmavateks kliinilisteks uuringuteks, et tagada õigeaegne juurdepääs uudsetele ravimeetoditele ja vaktsiinidele. EL on Maailmapanga hallatava pandeemiafondi - avaneb uuel vahekaardil. tugev toetaja. Fondist toetatakse pandeemiate ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist väikese ja keskmise sissetulekuga riikides. Fondi peamisteks rahastajateks on EL, liikmesriigid ja finantseerimisasutused, kes tegutsevad ühiselt Euroopa tiimina - avaneb uuel vahekaardil..
ELi digitaalne COVID-tõend – Euroopa edulugu
Pandeemia näitas, kuidas digitervishoid saab muuta tervishoiusüsteeme ja pakkuda paremaid tervishoiuteenuseid.
ELi digitaalne COVID-tõend - avaneb uuel vahekaardil. oli pandeemiale reageerimisel oluline element, mis lihtsustas kriisi ajal ohutut liikumist ELis. Sellest sai kiiresti üleilmne standard, süsteemiga ühines peaaegu 80 riiki ja kokku väljastati rohkem kui 2,3 miljardit tõendit. ELi digitaalse COVID-tõendi määrus kaotas kehtivuse 30. juunil 2023.
Tehtud edusammudele ja kasutatud tehnoloogiale tuginedes käivitas Maailma Terviseorganisatsioon 1. juulil 2023 ülemaailmse digitaalse tervisesertifitseerimise võrgustiku - avaneb uuel vahekaardil.. See tugevdab ülemaailmset tervishoiustruktuuri ning aitab kaitsta inimesi kogu maailmas praeguste ja tulevaste terviseohtude, sealhulgas pandeemiate eest.
ELi meditsiinisüsteemide ümberkujundamine
ELi ravimialaste õigusaktide kavandatud reformiga - avaneb uuel vahekaardil., mis on viimase 20 aasta suurim ja ulatuslikem, soovitakse tagada, et see oluline sektor vastaks paremini 21. sajandi vajadustele.
Aprillis tutvustatud reformiga käsitletakse mitut põhiprobleemi. Näiteks ei jõua ravimid ikka veel piisavalt kiiresti patsientideni ega ole liikmesriikides alati võrdselt kättesaadavad. Patsientidele ja tervishoiuteenuse osutajatele valmistab suurt muret ka uuendusliku ravi kõrge hind ja ravimite nappus.
Reformi keskne eesmärk on luua ravimite ühtne turg, millega tagatakse kõigile patsientidele kogu ELis õigeaegne ja võrdne juurdepääs ohututele, tõhusatele ja taskukohastele ravimitele. Sellega toetatakse ka innovatsiooni ravimite arendamisel ja suurendatakse tuleviku- ja kriisikindla ning lihtsustatud ravimisüsteemi kaudu ELi konkurentsivõimet. See tähendab, et uued ja paremad ravivõimalused võivad muutuda kiiremini kättesaadavaks, mis võimaldab patsientidel saada vajalikku ravi varem.
Reform sisaldab meetmeid, millega lahendada ravimite nappuse probleem nii pikas perspektiivis kui ka väljaspool kriisiolukordi. Selle eesmärgi raames esitas - avaneb uuel vahekaardil. komisjon oktoobris rea meetmeid, milles keskendutakse eelkõige esmatähtsatele ravimitele, mille varustuskindlus ELis peab olema alati tagatud. Samuti käivitati Euroopa vabatahtlik ravimite solidaarsusmehhanism - avaneb uuel vahekaardil., mis võimaldab liikmesriikidel jagada oma varudest ravimeid teiste liikmesriikidega, kus nendest on tõsine nappus. Reformi osana tehakse ettepanek ravimiettevõtete jaoks mõeldud uute normide ja stiimulite kohta ning nähakse ette lihtsustatud regulatiivmenetlused ja rangemad keskkonnakaalutlused, mida ravimite tootmise ajal kohaldada.
Antimikroobikumiresistentsust - avaneb uuel vahekaardil. peetakse üheks ELi kolmest suurimast terviseohust. See ilmneb siis, kui bakterid muutuvad infektsioonide vastu võitlemiseks kasutatavate ravimite suhtes resistentseks. Reform hõlmab mõistliku kasutamise meetmeid ja uut stiimulit läbimurdeliste antimikroobsete ainete kasutamiseks. Nõukogu võttis antimikroobikumiresistentsust käsitleva ELi töövahendi - avaneb uuel vahekaardil. osana kiiresti vastu - avaneb uuel vahekaardil. komisjoni esitatud soovituse, mis hõlmab ELi ja liikmesriikide antimikroobikumide tarbimisega seotud eesmärke.
Antimikroobikumiresistentsus
Joonisel on kujutatud antimikroobikumiresistentsuse probleemi. Märgitakse, et antimikroobikumiresistentsuse tõttu sureb Euroopa Liidus praegu 35 000 inimest aastas, kogu maailmas aga 1,2 miljonit inimest ning kui meetmeid ei võeta, võib antimikroobikumiresistentsus aastaks 2050 põhjustada kogu maailmas 10 miljonit surmajuhtumit aastas. Samuti rõhutatakse Euroopa Liidu eesmärki vähendada selle probleemiga võitlemiseks aastaks 2030 antibiootikumide tarbimist 20 protsenti.
Vaimse tervise probleemidega tegelemine
EL on pidanud silmitsi seisma enneolematute kriisidega, mistõttu inimesed ei pruugi kiiresti muutuvas olukorras üha kasvavate probleemidega enam toime tulla. Selle probleemi lahendamiseks esitas komisjon juunis vaimset tervist käsitleva tervikliku lähenemisviisi - avaneb uuel vahekaardil., mille eesmärk on muu hulgas aidata haavatavaid rühmi, eelkõige noori, ning lõpetada vaimse tervisega seotud häbimärgistamine ja diskrimineerimine. See on oluline esimene samm, millega tunnustatakse vaimse tervise probleeme füüsilise tervise probleemidega võrdsetel alustel. Uus lähenemisviis hõlmab 20 juhtalgatust ja annab võimaluse saada erinevatest rahastamisprogrammidest 1,2 miljardit eurot, millega toetada liikmesriike inimeste ja nende vaimse tervise esikohale seadmisel.
Vaimse tervise probleemide lahendamise meetmed eri poliitikavaldkondades
Vaimse tervise Euroopa koodeks
Mittenakkuslike haiguste vastane algatus „Koos oleme tervemad“
Depressiooni ja enesetappude ennetamise Euroopa algatus
Turvalisem digikeskkond lastele ja noortele
Tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate ELi eeskirjade nõuetekohane kohaldamine
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti kampaaniad töökohtadel
Ülemaailmse vaimse tervise päeva tähistamiseks 10. oktoobril 2023 korraldas komisjon Brüsselis kõrgetasemelise konverentsi. Üritusel osales sadu inimesi, sealhulgas ELi institutsioonide, riikide valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude huvitatud partnerite esindajad.
ELi rahaliste vahendite potentsiaali suunamine tervishoiusektorisse
Komisjoni tehnilise toe instrument aitab Belgial, Austrial ja Sloveenial kasutada olemasolevaid ELi rahastamisprogramme parimal viisil tervishoiusektori arendamiseks. Tervisekeskuse - avaneb uuel vahekaardil. kaudu saavad need liikmesriigid teha kindlaks parimad võimalused taotleda rahalisi vahendeid, millega toetada olulisi reforme kodanike hüvanguks. Pikas perspektiivis aitab see riikide ja piirkondade valitsustel ka toetada majanduslikke investeeringuid tervishoiusektorisse. Arvestades projekti paljulubavaid tulemusi, võib seda edaspidi laiendada kogu ELi tasandile.
Üleilmne tervishoiustrateegia
ELi juhtroll võitluses COVID-19 pandeemia vastu näitas, et Euroopa tiimi lähenemisviisi kaudu saab EL anda ülemaailmsete tervishoiueesmärkide saavutamisse olulise panuse. Strateegia ühendab ELi, liikmesriikide ja finantseerimisasutuste vahendid, et saavutada suurem mõju kohapeal.
2022. aasta novembris esitles komisjon üleilmset tervishoiustrateegiat - avaneb uuel vahekaardil., mis on Euroopa terviseliidu välismõõde ja strateegia „Global Gateway“ - avaneb uuel vahekaardil. oluline komponent (vt 8. peatükk). See kinnitab veel kord võetud kohustust saavutada kestliku arengu eesmärgid (eelkõige eesmärk nr 3 tagada kõigile hea tervis ja heaolu) ja Euroopa arengukonsensus - avaneb uuel vahekaardil., millega on nähtud ette ühised arengueesmärgid ja -põhimõtted.
2023. aasta novembris hakkasid 22 liikmesriiki, Norra ja Ukraina rakendama Prantsusmaa koordineeritavat ühismeedet, mille käigus kaardistatakse kõik üleilmsed tervishoiustrateegiad. See aitab koordineerida meetmeid ja vältida kattuvusi.
