1. peatükk. ELi vastus Venemaa agressioonisõjale Ukrainas
Sissejuhatus
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on rünnak demokraatia põhialuste pihta ja näitab kogu maailmale, milliseid ohte kätkeb endas autoritaarne riigikord. Euroopa Liidu vankumatu toetus Ukrainale ei ole lihtsalt solidaarsus naaberriigiga, keda on tabanud ebaseaduslik ja põhjendamatu sissetung. See peegeldab meie ühist pühendumust demokraatia põhimõtetele ning reeglitel põhineva rahvusvahelise korra ja rahu kaitsmisele Euroopas. 2023. aastal jätkas EL Ukraina toetamist Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja ning Ukraina territooriumi osade ebaseadusliku annekteerimise vastu. Selles peatükis kirjeldatakse, kuidas EL aitab Ukrainal toime tulla. Muu hulgas pakub EL rahalist, elanikkonnakaitsealast ja humanitaarabi, võitleb desinformatsiooni vastu, võtab vastu Ukraina põgenikke, annab sõjalist abi ja väljaõpet, toetab Ukraina kaitset ja ülesehitustööd ning tagab selle, et Venemaad karistatakse toimepandud kuritegude eest sanktsioonidega ja et ta võetakse vastutusele.
Solidaarsus Ukrainaga
Finantsabi ja sõjaline toetus
Alates Venemaa agressioonisõja algusest olid EL ja selle liikmesriigid teinud 2023. aasta lõpuks Ukraina ja tema rahva abistamiseks kättesaadavaks kokku - avaneb uuel vahekaardil. ligi 85 miljardit eurot. Suure osa sellest summast moodustab 25,2 miljardi euro suurune makromajanduslik finantsabi - avaneb uuel vahekaardil., mille hulka kuulub 18 miljardi euro suurune toetuspakett - avaneb uuel vahekaardil., mis eraldati Ukrainale 2023. aastal rahastamisvahendist „Makromajanduslik finantsabi+“. Makromajanduslik finantsabi on rahaline abi, mida EL annab tõsistes rahalistes raskustes olevatele partnerriikidele nende majanduse stabiliseerimiseks ja vajalike reformide elluviimiseks. Nimetatud summad aitavad Ukrainal jätkata palkade ja pensionide maksmist, hoida töös sellised olulised avalike teenuste osutajad nagu haiglad, koolid ja ümberasustatud inimestele mõeldud elamud ning taastada elutähtsa taristu. Ühtlasi aitavad need riigil reformida oma institutsioone, hoogustades selleks korruptsioonivastast võitlust ja tugevdades kohtusüsteemi.
Sõjalist abi on EL ja selle liikmesriigid andnud praeguseks Ukrainale üheskoos rohkem kui 27 miljardit eurot, millest 5,6 miljardit eurot on eraldatud Euroopa rahutagamisrahastust - avaneb uuel vahekaardil.. Seejuures lepiti 2023. aasta märtsis kokku - avaneb uuel vahekaardil. laskemoona ühishankes ja koheses tarnimises Ukrainale, mille tulemusena toimetati aasta lõpuks kohale umbes 313 600 mürsku ja 3315 raketti. Euroopa rahutagamisrahastust toetatakse ka Ukraina relvajõudude võimekuse suurendamist Euroopa Liidu Ukrainat toetava sõjalise abi missiooni - avaneb uuel vahekaardil. kaudu. Selleks eraldatud 362 miljonit eurot haldab Euroopa Liidu Nõukogu. Ülejäänud osa Ukrainale antavast sõjalisest abist on valdavalt kahepoolne ning seda annavad ja rahastavad liikmesriigid.
Sõjaline toetus
Euroopa rahutagamisrahastut kasutatakse sõjalise ja kaitsevaldkonna välistegevuse rahastamiseks. Samuti võimaldab see toetada partnerriikides toimuvaid rahuvalveoperatsioone. Rahastut rahastavad liikmesriigid.
Euroopa rahutagamisrahastul on olnud keskne roll Ukraina sõjalises toetamises. Alates Venemaa Ukraina-vastase provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni algusest on EL võtnud vastu seitse selle vahendi kaudu antava abi paketti. Abi antakse kaitseotstarbelise sõjavarustuse kujul. Lisaks sellele toetatakse Ukraina relvajõude kolmetasandilise laskemoonaalgatusega. Selleks on ette nähtud kokku 5,6 miljardit eurot.
Selle vahendi kaudu rahastab EL ka Ukraina relvajõudude väljaõpet ELi sõjalise abi missiooni raames, mille peakorter paikneb Poolas ja Saksamaal. Esimest korda oma ajaloos annab EL sõjalist väljaõpet sõdivale riigile. 2023. aasta lõpuks oli missiooni raames läbinud väljaõppe ligikaudu 39 000 Ukraina sõdurit.
Vastusena nõukogu üleskutsele tarnida Ukrainale kiireloomuliselt laskemoona tegi komisjon 2023. aasta mais ettepaneku laskemoona tootmist toetava määruse - avaneb uuel vahekaardil. kohta. Määrus võeti vastu juulis. Sellega parandatakse ELi kaitsetööstuse reageerimisvõimet, et ta suudaks tagada Euroopa õigeaegse varustamise mürskude ja rakettidega. Komisjon eraldas sel eesmärgil 500 miljonit eurot ning annab 2024. aastal toetusi tootmise suurendamiseks ja kiirendamiseks. (Üksikasjalikuma teabe saamiseks ELi tugevdatud kaitsevõimekuse kohta vt 8. peatükk.)
Eespool nimetatud ligi 85 miljardi euro suurusest summast 17 miljardit eurot on eraldatud liikmesriikidele põgenike vastuvõtmiseks ja toetamiseks. EL pakub praegu ajutist kaitset - avaneb uuel vahekaardil. peaaegu 4,2 miljonile Ukraina põgenikule, kes on asunud elama liitu.
Ühtlasi on EL koos liikmesriikidega eraldanud Ukrainale umbes 3 miljardit eurot humanitaarabi - avaneb uuel vahekaardil.. Umbes 800 miljonit eurot sellest on andnud otse komisjon. (Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt allpool punkt „Ukrainale antav elanikkonnakaitsealane ja humanitaarabi“).
Juunis sai Ukraina juurdepääsu ELi taristu rahastamise programmile - avaneb uuel vahekaardil. ehk Euroopa ühendamise rahastule - avaneb uuel vahekaardil.. See tähendab, et Ukraina saab nüüd taotleda ELi toetust taristuprojektidele, mis parandavad tema energia-, transpordi- ja digiühendusi ELiga. Samuti tegi EL 2023. aastal ajaloolise otsuse - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil. alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi, millega tunnustati märkimisväärseid pingutusi, mida riik on teinud lähenemiseks ELi nõuetele (vt 8. peatükk).
Lisaks toetas EL kogu aasta jooksul Ukraina naaberriike, eriti Moldovat, kellele anti 58 miljonit humanitaarabi, täiendavat makromajanduslikku finantsabi ja juurepääs ELi taristu rahastamise programmile - avaneb uuel vahekaardil..
89% ELi elanikest nõustub, et EL peaks jätkama humanitaarabi andmist Ukraina sõjast mõjutatud inimestele.
85% ELi elanikest nõustub, et Venemaa sissetung Ukrainasse näitab, et EL peab tagama oma energia- ja majandusjulgeoleku.
79% ELi elanikest nõustub, et Venemaa sissetung Ukrainasse näitab, et EL peab suurendama liikmesriikidevahelist sõjalist koostööd.
77% ELi elanikest nõustub, et Venemaa ametivõimud tuleks Ukrainas valitseva olukorra eest vastutusele võtta.
71% ELi elanikest nõustub, et EL peaks ka edaspidi näitama üles solidaarsust Ukrainaga.
Allikad: Eurobaromeetri kiiruuring nr 533 - avaneb uuel vahekaardil., september 2023; Eurobaromeetri standarduuring nr 100 - avaneb uuel vahekaardil., detsember 2023.
ELi sanktsioonid
EL ei ole andnud Ukrainale ja tema rahvale üksnes rahalist ja materiaalset abi, vaid on kehtestanud Venemaa suhtes seoses tema agressioonisõjaga Ukraina vastu enneolematu ulatusega sanktsioonid.
Sanktsioonid on üks vahenditest, millega EL saab reageerida sellele ebaõiglasele ja ebaseaduslikule sõjale, et nõrgestada Venemaa majandust ja piirata tema võimet rahastada oma agressiooni. Seega teenivad sanktsioonid ELi põhieesmärki, milleks on jätkata tööd õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks. Alates 23. veebruarist 2022 on EL kehtestanud Venemaa vastu kokku 12 sanktsioonide paketti. Need ei ole suunatud ainult konkreetsete isikute ja üksuste, vaid ka Venemaa finants-, tööstus-, transpordi- ja energiasektori vastu.
2023. aasta veebruaris ja juunis võttis EL vastu kümnenda - avaneb uuel vahekaardil. ja üheteistkümnenda - avaneb uuel vahekaardil. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi. Nendega lisati ELi sanktsioonide alla kuuluvate isikute ja üksuste loetellu veel 225 nime. Lisaks keelati elutähtsa tehnoloogia ja tööstuskaupade, eelkõige sõjalisel otstarbel kasutada võidavate rakenduste eksport Venemaale. Samuti olid paketid suunatud uute Venemaa desinformatsiooniallikate vastu ning nendega täiendati impordikeelde ja kehtestati meetmed sanktsioonidest kõrvalehoidmise takistamiseks. Sellega kaasnesid ka jõupingutused koostöö tihendamiseks oluliste kolmandate riikidega, et paremini jälgida, kontrollida ja blokeerida reeksporti.
18. detsembril võeti vastu kõige hiljutisem, kaheteistkümnes - avaneb uuel vahekaardil. pakett, millega lisati sanktsioonide alla kuuluvate isikute ja ettevõtete loetellu veel 140 nime. Samuti kehtestati uued impordi- ja ekspordikeelud, näiteks Venemaa teemantide ekspordile ELi. Nende keeldude rakendamisel tehakse tihedalt koostööd G7 partneritega. Ühtlasi tõhustati paketiga nafta hinnalae rakendamist. Selleks kehtestati uued meetmed järelevalve parandamiseks tankerite üle, mida kasutatakse hinnalaest kõrvalehoidmiseks. See hõlmab ka rangemat varade jälitamise kohustust ja karme meetmeid sanktsioonidest kõrvale hoidvate kolmandate riikide ettevõtete suhtes.
EL on koos oma partneritega koostanud sanktsioonide alla kuuluvate esmatähtsate lahinguväljal kasutatavate kaupade loetelu - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil.. Ettevõtted peaksid nende kaupade puhul rakendama nõuetekohast hoolsuskohustust ja kolmandad riigid ei tohi eksportida neid Venemaale. Lisaks on EL teinud kindlaks majanduse jaoks olulised kaubad - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil., mille voogudes võib täheldada ebatavalisi muutusi. Nende kaupade jälgimine on näidanud, et need liiguvad läbi teatavate kolmandate riikide Venemaale.
Üks kõige nähtavamaid ja poliitiliselt olulisemaid sanktsiooniliike on varade külmutamine. Praeguseks on kehtestatud sanktsioonid ligi 1950 isiku ja üksuse - avaneb uuel vahekaardil. suhtes ning külmutatud üle 28 miljardi euro väärtuses Venemaa ja Valgevene oligarhidele ja ettevõtetele kuuluvat vara. Samuti on liikmesriigid teatanud Venemaa keskpanga varade külmutamisest üle 200 miljardi ulatuses.
Nii sõda ise kui ka sanktsioonid rõhuvad tuntavalt Venemaa majandust ja tõukavad tagant kulude kiiret kasvu, rubla odavnemist, hoogustuvat inflatsiooni ja tööjõu vähenemisest tingitud tööturu pingestumist. Rubla on 2022. aasta suve tipptasemega võrreldes kaotanud ligikaudu 40% oma väärtusest, mis on sundinud Venemaa keskpanka tõstma intressimäärasid 8%-lt 16%-le ja tugevdama kapitalikontrolli. Tänu G7 partneritega kokku lepitud nafta hinnalaele kahanesid nafta ja maagaasi müügist saadavad eelarvetulud 2023. aastal 40%. Need suundumused süvenevad veelgi, sest sanktsioonid on ehitatud üles selliselt, et need mõjutavad Venemaa eelarvet ning tööstus- ja tehnoloogiabaasi pikka aega.
Sanktsioonid on kehtestatud ka Venemaa liitlase Valgevene suhtes. 3. augustil 2023 võttis nõukogu vastu seitsmenda sanktsioonide paketi - avaneb uuel vahekaardil., et reageerida inimõiguste rikkumisele ja kodanikuühiskonna represseerimisele selles riigis. Samas ei hõlma ELi sanktsioonid kogu riiki, vaid on suunatud selliste Valgevene strateegiliste majandussektorite vastu nagu relvakaubandus ning kauplemine ka sõjalisel otstarbel kasutatavate kaupade ning lennundus- ja kosmosetööstuses kasutatavate kaupadega.
Võitlus desinformatsiooni vastu
Venemaa levitab oma riiklike uudistekanalite ja nendega seotud allikate kaudu kallutatud teavet ja sõjapropagandat, püüdes õigustada Ukraina vastu suunatud agressiooni ning lükata süü Ukraina ja lääneriikide õlule. Sellele vastukaaluks aitab EL Ukrainal teavitada oma rahvusvahelisi partnereid, sealhulgas rahvusvahelistel foorumitel ja aruteludel. Võimalikult suure hulga inimesteni jõudmiseks tegutseb EL korraga mitmel tasandil, toetades kooskõlas desinformatsiooni käsitleva ajakohastatud tegevusjuhendiga - avaneb uuel vahekaardil. valitsusasutusi, kodanikuühiskonda, meediaorganisatsioone ja digiplatvorme.
Osana Venemaa vastu suunatud sanktsioonidest on EL peatanud mitme Venemaa riikliku ja Kremli-meelse ringhäälingukanali tegevuse. 2023. aastal astus EL desinformatsioonivastase võitluse valdkonnas ka üldisemalt suure sammu edasi. Seoses digiteenuste määruse - avaneb uuel vahekaardil. jõustumisega peavad väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid nüüdsest korrapäraselt hindama kõiki nende teenustest ühiskonnale tuleneda võivaid ohtusid. See hõlmab väljendusvabadusele tekitatavat ohtu, samuti aga ohtu, et nende teenuseid kasutatakse ära desinformatsioonikampaaniaks.
Juulis algatas komisjon 1,2 miljoni euro suuruse eelarvega projektikonkursi - avaneb uuel vahekaardil., et heita valgust sellele, kuidas tekivad Ukraina vastu suunatud Venemaa sõda, valimisi ja LGBTIQ-kogukonda käsitlevad desinformatsiooninarratiivid ning kuidas nende vastu võidelda. Selliste projektide rahastamine moodustab osa laiemast desinformatsioonivastasest võitlusest, mida tehakse näiteks veebisaidi EUvsDisinfo - avaneb uuel vahekaardil. ja kiirhoiatussüsteemi - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil. kaudu.
Samuti jätkusid 2023. aastal sihipärased sotsiaalmeediateavitused ja -kampaaniad, et lükata ümber Venemaa desinformatsioon sanktsioonide, toiduga kindlustatuse ja energiajulgeoleku kohta. Lisaks korraldas komisjon kampaania selleks, et suurendada teadlikkust ametlike teabeallikate kasutamise tähtsusest. Selle eesmärk oli tagada, et Ukraina põgenikud oleksid teadlikud oma õigustest.
Ukrainale antav elanikkonnakaitsealane ja humanitaarabi
ELi elanikkonnakaitsealane ja humanitaarabi - avaneb uuel vahekaardil. toetab Ukrainas olevaid inimesi mitmel moel. Sellise abi kogumaht on umbes 1,6 miljardit eurot (ligikaudu 800 miljonit eurot humanitaarabi ja 800 miljonit eurot elanikkonnakaitsealast mitterahalist abi). Humanitaarabi raames pakutakse toitu, vett, hädavajalikke majapidamistarbeid, tervishoiuteenuseid, vaimse tervise alast ja psühhosotsiaalset tuge ning ajutist peavarju. Ühtlasi aitab EL Ukraina noortel jätkata oma haridusteed ja annab rahalist abi põhivajaduste rahuldamiseks. Humanitaar- ja arenguabi koordineerimisel juhindub EL seosepõhisest lähenemisviisist - avaneb uuel vahekaardil., millega tagatakse, et abi ei vasta üksnes kiireloomulistele vajadustele, vaid on ka pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
Liikmesriikidesse ümber asunud inimestele antakse programmi „EL tervise heaks“ - avaneb uuel vahekaardil. kaudu psühhosotsiaalset tuge. See toimub suures osas koostöös Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooniga. Lisaks koordineerib EL kiireloomulist ravi vajavate Ukraina patsientide meditsiinilist evakueerimist ja transpordib neid erialase ravi andmiseks Euroopa haiglatesse. 2022. aasta märtsist kuni 19. detsembrini 2023 paigutati 22 liikmesriiki ja Euroopa Majanduspiirkonna riiki edukalt ümber peaaegu 3000 patsienti, kes vajasid spetsiaalset meditsiinilist abi.
Selleks et anda inimestele kohapeal hädaabi, koordineerib EL hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse - avaneb uuel vahekaardil. kaudu oma ajaloo suurimat elanikkonnakaitseoperatsiooni (vt 8. peatükk).
ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu on pakkunud mittemateriaalset abi kõik 27 liikmesriiki, lisaks Island, Norra, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi. Selline abi ulatub meditsiinivahenditest ja varjualustest kuni sõidukite ning tuletõrje- ja energiaseadmeteni. Selle Ukrainasse toimetamiseks on EL avanud Poolas, Rumeenias ja Slovakkias uusi logistikakeskuseid. 2023. aasta lõpuks oli Ukrainasse toimetatud peaaegu 100 000 tonni sellist abi.
Abi andmiseks on EL võtnud kasutusele rescEU - avaneb uuel vahekaardil. varu. RescEU näol on tegu Euroopa reservvahenditega, mida rahastab täielikult EL. Sellesse varusse kuuluvad tuletõrjelennukid ja -helikopterid, meditsiinilise evakuatsiooni lennukid ning hädaolukordades vajalikud meditsiinitarbed ja välihaiglad. EL on eraldanud Ukrainale elektrigeneraatoreid, meditsiiniseadmeid ja ajutisi varjualuseid. Pärast Nova Kahhovka tammi purustamist - avaneb uuel vahekaardil. saadeti Ukrainasse veepuhastusjaamu ning saastetõrjevahendeid, kaitseülikondi, jooditablette ja muud erivarustust, millega reageerida keemilistest, bioloogilistest, kiirgus- ja tuumaallikatest tulenevatele rahvatervise ohtudele.
Selleks et aidata Ukraina lastel kooli naasta, käivitas EL 2022. aasta detsembris kampaania „Koolibussid Ukrainale“ - avaneb uuel vahekaardil.. Kampaania tulemusena saatsid EL ja liikmesriigid Ukrainale üle 380 bussi.
Sõjapõgenike vastuvõtmine
Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu on vallandanud Euroopas suurima põgenikevoo alates teisest maailmasõjast. Ukrainast ELi põgenenud inimeste õiguste kaitsmiseks rakendas EL kiiresti ajutise kaitse direktiivi - avaneb uuel vahekaardil.. 2023. aasta lõpuks oli peaaegu 4,2 miljonit Ukraina põgenikku saanud õiguse ELis elada ning juurdepääsu eluasemele, tervishoiuteenustele, haridusele ja tööturule. Oktoobris pikendati - avaneb uuel vahekaardil. ajutist kaitset kuni 2025. aasta märtsini. Ukraina põgenike - avaneb uuel vahekaardil. vastuvõtu koordineerimiseks käivitasid liikmesriigid solidaarsusplatvormi - avaneb uuel vahekaardil., mis on direktiivi rakendamisel endiselt oluline.
Ukrainlaste kaitsmiseks EL:
-
4. märtsil 2022
aktiveeris ajutise kaitse meetmed, et aidata sõja eest põgenevaid inimesi
-
6. aprillil 2022
esitas soovituse tunnustada kvalifikatsioone kiiresti, õiglaselt ja paindlikult
-
14. juunil 2022
andis välja suunised, et hõlbustada ELis juurdepääsu töökohtadele, koolitusele ja täiskasvanuharidusele
-
6. juulil 2022
andis turvalise kodu algatuse raames majutajate ja majutatavate inimeste toetamise suunised
-
10. oktoobril 2022
käivitas veebipõhise katseprojekti „ELi talendireserv“, et aidata inimestel ELis tööd otsida
-
4. märtsil 2023
pakkus ELis kaitset 4 miljonile inimesele, sealhulgas rohkem kui 700 000 üliõpilasele
Lisaks sellele aitab EL sõjapõgenikke kiirelt ja tulemuslikult tööturule kaasata. 2022. aastal võeti ühtekuuluvuspoliitika raames vastu ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas - avaneb uuel vahekaardil. ja territooriumidele antava paindliku abi meetmed - avaneb uuel vahekaardil., millega tagati ühtekuuluvuspoliitika reeglite piisav paindlikkus, et liikmesriigid saaksid kasutada selle vahendeid Ukraina põgenike vastuvõtmiseks. Need meetmed võimaldasid ka 2023. aastal eraldada vahendeid sotsiaalse integratsiooni programmidele, tervishoiule, toiduga varustamisele, esmasele abile ja tööturu suunamisteenustele. See hõlmas ka keelekursusi, haridust ning sotsiaal- ja lapsehoiuteenuseid. Tööle asumine aitab sõja eest põgenenud inimestel saada oma elu taas rööpasse, omandada oskusi ja anda panuse vastuvõtva kogukonna ellu ning pikemas perspektiivis toetada Ukraina taastamist.
Praeguseks on ELis töökoha leidnud 1,5 miljonit ukrainlast.
Allikas: Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku uuring - avaneb uuel vahekaardil..
Selleks et aidata ukrainlastel osaleda tööturul, tagab EL nende oskuste kiire valideerimise ning akadeemilise ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise. Seejuures on käivitatud ELi talendireservi katsealgatus - avaneb uuel vahekaardil. ehk internetipõhine tööotsinguvahend, mis aitab Ukraina sõjapõgenikel leida oma oskustele vastava vaba töökoha. Riiklikul tasandil aitavad tööotsijaid tööandjatega kokku viia liikmesriikide tööturuasutused. Juulis võttis Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustik vastu ühised suunised, et veelgi toetada tööturuga ühinemist.
Samuti on EL pühendunud sellele, et tagada Ukraina põgenike lastele juurdepääs kvaliteetsele haridusele. Selleks on võetud peamiselt Euroopa haridusruumi strateegilise raamistiku - avaneb uuel vahekaardil. alusel kasutusele mitmeid vahendeid, näiteks vastastikust õpet käsitlevad poliitikasuunised ja digiplatvormid, samuti on antud rahastust. Üliõpilastest põgenike toetamiseks kasutatakse ka rahastamisprogrammi „Erasmus+“ - avaneb uuel vahekaardil.. Lisaks panustatakse kõrgharidusse stipendiumikavaga „MSCA4Ukraine“ - avaneb uuel vahekaardil.. Tänu selle algatuse kaudu pakutavale rahastusele ja toetusele õnnestus 2023. aasta lõpu seisuga 124 Ukraina teadlasel jätkata oma tööd ELis või programmiga „Euroopa horisont“ liitunud kolmandas riigis.
Lisaks on komisjon teinud kolm uut algatust - avaneb uuel vahekaardil. ELi ja Ukraina koostöö hoogustamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Need on programmi „Euroopa horisont“ uus büroo Kiievis - avaneb uuel vahekaardil., Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) uus meede Ukraina süvatehnoloogiakogukonna toetamiseks - avaneb uuel vahekaardil. ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) uus kogukonnakeskus - avaneb uuel vahekaardil..
Lõpuks soovib EL pöörata tähelepanu ka kultuurilisele eneseväljendusele, sest see aitab inimestel saada üle traumaatilistest sündmustest, luua kogukonnatunnet ja üksteist paremini mõista. 2022. aastal algatati ELi programmi „Loov Euroopa“ raames projektikonkurss - avaneb uuel vahekaardil. Ukraina loovisikute ja kultuuriorganisatsioonide toetamiseks väljaspool kodumaad. 2023. aasta mais kuulutati välja konkursi võitjad - avaneb uuel vahekaardil., kelleks on ZMINA, „Culture Helps“ ja U-RE-HERIT. Need organisatsioonid abistavad Ukraina loovisikuid ja aitavad kaasa Ukraina kultuuripärandi taastamisele.
Lõimimine ühtsesse turgu ja muudesse kokkulepetesse
2023. aasta aprillis sai Ukrainast ELi elanikkonnakaitse mehhanismis osalev riik - avaneb uuel vahekaardil.. Augustis lähetas ta Sloveeniasse 51 kiirreageerijat ja 19 sõidukit, et võtta osa hävitavatele üleujutustele järgnenud päästetöödest. Samas ei olnud Ukraina mehhanismiga veel ametlikult ühinenud. Mehhanismi täisliikmena saab ta sarnaselt teiste riikidega osutada selle kaudu hätta sattunud riikidele abi ja näidata üles samasugust solidaarsust, nagu on saanud osaks talle endale. See on oluline samm Ukraina lõimumisel ELiga ja laiendab ühtlasi ELi elanikkonnakaitse mehhanismi Euroopa idanaabrusse.
Veelgi tugevamini on sidunud Ukraina ELi ühtse turuga tema ühinemine ühtse turu programmiga - avaneb uuel vahekaardil.. Selleks kirjutati 2. veebruaril 2023 Kiievis Euroopa Komisjoni volinike kolleegiumi ja Ukraina valitsuse kohtumisel - avaneb uuel vahekaardil. alla assotsieerimislepingule. Tänu lepingule tekib Ukraina väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel võimalus saada asjakohaste projektikonkursside kaudu rahalist toetust ning osaleda programmis „Erasmus noortele ettevõtjatele“ - avaneb uuel vahekaardil. ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikus - avaneb uuel vahekaardil..
Kaks projektikonkurssi - avaneb uuel vahekaardil., mille eelarve on kokku 7,5 miljonit eurot, käivitati spetsiaalselt selleks, et toetada Ukraina väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete lõimumist ühtse turuga. Ühtlasi tehti kiireid edusamme Ukrainaga peetud läbirääkimistel tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu - avaneb uuel vahekaardil. sõlmimiseks. Selle lepingu jõustumisel paraneb majandusintegratsioon, mis aitab Ukraina majandusel ja ettevõtetel taastuda.
Lisaks laieneb Ukrainale veel üks oluline ühtse turu eelis. 2022. aasta aprillis ühendas EL jõud liidu ja Ukraina mobiilsideoperaatoritega - avaneb uuel vahekaardil., et pakkuda ELi ja Ukraina vahel rändlusteenust, mis oleks tasuta või taskukohase hinnaga. Kokkulepet pikendati 2023. aasta juulis veel üheks aastaks ja operaatorid nõustusid ühendustasusid veelgi kärpima, mis võimaldab Ukraina põgenikel piiri tagant kontaktis püsida.
Samal ajal teeb komisjon tööd selle nimel, et integreerida rändluskokkulepe ELi ja Ukraina assotsieerimislepingusse. Kui need pingutused kannavad vilja, saavad nii liitu külastavad ukrainlased kui ka Ukrainasse reisivad ELi kodanikud tasuta rännelda. See, kui kiiresti Ukraina ELi rändlusturuga liitub, sõltub sellest, millal riik võtab üle ja rakendab sellealased ELi õigusnormid.
Toiduga kindlustatus
Venemaa blokeerib tahtlikult Musta mere kaudu toimuvat viljaeksporti, ründab Ukraina viljahoidlaid ja põllumajandustaristut ning piirab põllumajandussaaduste ja väetiste väljavedu. Seeläbi süvendab ta veelgi toiduga kindlustatuse alal valitsevat üleilmset kriisi.
Selleks et Ukrainas seisvad viljakogused jõuaksid ülejäänud maailma, lõi EL 2022. aastal koos liikmesriikide, Ukraina ja Moldovaga ELi-Ukraina solidaarsuskoridorid - avaneb uuel vahekaardil.. Need alternatiivsed kanalid, mille hulka kuuluvad raudteed, maanteed ja veeteed, hõlbustavad nii kaupade eksporti Ukrainast kui ka humanitaarabi ning väetiste ja muude elutähtsate kaupade sissevedu Ukrainasse.
2023. aasta juunis teatas EL kavatsusest investeerida 250 miljonit eurot üheksasse piiriülesesse projekti - avaneb uuel vahekaardil., et parandada Ukraina ja Moldova ühendusi ELi kuuluvate naaberriikide – Ungari, Poola, Rumeenia ja Slovakkiaga. Need projektid hõlmavad raudtee ja maantee piiripunktide laiendamise ja taristu ajakohastamisega seotud uuringuid ja töid ning parkimisalade ja ümberlaadimisrajatiste ja -seadmete parandamist.
Solidaarsuskoridorid: elutähtis ühenduslüli toiduga kindlustatuse tagamisel maailmas
Kokkuvõttes võimaldasid solidaarsuskoridorid Ukrainal 2022. ja 2023. aastal:
- eksportida üle 65 miljoni tonni põllumajandussaadusi, sealhulgas ligi 61 miljonit tonni vilja, õliseemneid ja nendega seotud tooteid, mis jõudsid ka riikidesse, mis kannatavad kõige teravamalt toidunappuse all;
- eksportida üle 51 miljoni tonni mittepõllumajandustooteid, näiteks maaki, rauda, terast ja puitu;
- teenida oma talunikele ja ettevõtetele ligikaudu 44 miljardit eurot tulu;
- importida üle 43 miljoni tonni kütust ja muid vajalikke tooteid (maksumusega 88 miljardit eurot).
Lisaks loodi 2023. aastal ühine koordineerimisplatvorm - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil., millega parandatakse ELi ja Ukraina vahel kaubavoogusid. Platvormi raames tehtav töö intensiivistus pärast seda, kui Venemaa taganes 17. juulil Musta mere teraviljaalgatusest, mille tulemusena viljaeksport Musta mere kaudu sisuliselt katkes.
Toetus liikmesriikidele
Venemaa agressioonisõjal Ukraina vastu on laiem mõju. See avaldub ka Ukraina naabruses asuvates liikmesriikides, eelkõige energia- ja toiduaineturul. (Üksikasjalikuma teabe saamiseks ELi tegevuse kohta energiakriisi lahendamisel vt 4. peatükk.)
2023. aastal kiitis EL heaks 487 miljardi euro ulatuses riigiabi, et toetada liikmesriike seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu.
9. märtsil 2023 hakkas kehtima ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik - avaneb uuel vahekaardil., mille abil liikmesriigid saavad leevendada sõja mõju oma majandusele.
Ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik annab liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse, et:
anda piiratud ulatuses abi praegusest kriisist ja sellega seotud sanktsioonidest ja vastusanktsioonidest mõjutatud ettevõtetele
tagada ettevõtetele piisav likviidsus
hüvitada ettevõtetele lisakulud, mis on tekkinud erakordselt kõrgete gaasi- ja elektrihindade tõttu
Pärast seda, kui EL oli peatanud koostööprogrammid Venemaa ja tema liitlase Valgevenega, paigutas ta 2023. aastal ümber 135 miljonit eurot - avaneb uuel vahekaardil., mis oli algselt ette nähtud nende kahe riigi projektidele, ning tugevdab selle arvelt liikmesriikide koostööd Ukraina ja Moldovaga.
Ühtlasi tagas EL aasta jooksul, et kõik Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome piirkonnad, mis pidid osalema Venemaa ja Valgevenega ellu viidavates koostööprogrammides, said võimaluse võtta osa muudest piirkondadevahelise koostöö programmidest.
ELi põllumajandustootjate toetamine
Venemaal ja Ukrainal on üleilmsetes teravilja- ja õliseemnetarnetes tähtis koht, mistõttu Venemaa jätkuv sõda Ukraina vastu on muutnud need turud väga ebakindlaks ja kõikuvaks.
Kuna Ukraina tavapärased eksporditeed läbi Musta mere sadamate on olnud blokeeritud või üsna piiratud, ei ole eksporditava kauba toimetamine ettenähtud sihtkohta kulgenud sama edukalt kui varem. Selle asemel on Ukraina teravili ja õliseemned üha rohkem leidnud tee naabruses asuvate liikmesriikide turule ja tekitanud logistilisi kitsaskohti.
2023. aastal võttis EL Ukraina suhtes ajutiselt kehtestatud ühepoolsete kaubandusmeetmete määruse - avaneb uuel vahekaardil. alusel vastu kaks toetuspaketti ja kehtestas ajutise keelu Ukraina nisu, maisi, rapsi ja päevalilleseemnete impordile Bulgaariasse, Ungarisse, Poolasse, Rumeeniasse ja Slovakkiasse. See aitas leevendada tekkinud logistilisi probleeme ja võtta arvesse mõjutatud liikmesriikide põllumajandustootjate muret, kuid võimaldas ELil samas jätkata Ukraina majanduse toetamist ning kohaldada kogu Ukraina impordile nulltariifi.
Kokku eraldati ühise põllumajanduspoliitika reservist üle 156,3 miljoni euro, et toetada nende viie Ukrainaga piirneva liikmesriigi põllumajandustootjaid, keda olukord oli tabanud kõige teravamalt. Nimetatud liikmesriikidel lubati kasutada ka riiklikke toetusvahendeid, et pakkuda vajaduse korral lisatoetuse või spetsiaalse riigiabi kaudu täiendavaid hüvitisi. Lisaks võttis komisjon kolmanda toetuspaketi - avaneb uuel vahekaardil. kaudu kasutusele veel 330 miljoni euro ulatuses rahalisi vahendeid, mis eraldati teiste ELi liikmesriikide põllumajandustootjatele, keda mõjutasid kõrged sisendhinnad ja Venemaa agressioonisõjast tingitud spetsiifilised probleemid. Tänu hiljuti loodud Euroopa toiduga kindlustatuse kriisiks valmisoleku ja kriisile reageerimise mehhanismile - avaneb uuel vahekaardil.oli kiiresti võimalik kaasata eksperdid ning juba varases etapis juhtida avaliku ja erasektori sidusrühmade tähelepanu raskustele ja kitsaskohtadele. ELi võetud meetmed tuginesid otseselt sidusrühmadega peetud arutelude tulemustele.
Sõjakuritegude uurimine ja nende eest vastutusele võtmine
Venemaa ametiasutused on alates Ukraina-vastase agressioonisõja algusest pidevalt rikkunud rahvusvahelisi inimõigusi, samuti on teatatud arvukatest sõjakuritegudest ja tsiviilisikute ründamisest. 2023. aasta lõpuks olid Ukraina ja 16 liikmesriiki alustanud Venemaa poolt Ukrainas toime pandud rahvusvaheliste kuritegude uurimist.
Kuus päeva pärast sõja algust aitas Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet - avaneb uuel vahekaardil. (Eurojust) moodustada tõendite kogumiseks ning sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude uurimiseks ühise uurimisrühma - avaneb uuel vahekaardil.. Praeguseks kuuluvad uurimisrühma Ukraina, kuus liikmesriiki, Rahvusvaheline Kriminaalkohus ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet.
Kuna rahvusvaheliste kuritegude kohta tõendite hankimine on keeruline protsess (näiteks tuleb korjata inimestelt tunnistusi eri riikides), lõi Eurojust 2023. aastal selliste kuritegude kohta tõendite kogumiseks ja nende säilitamiseks raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaasi - avaneb uuel vahekaardil.. Eurojust toetab andmebaasi oma erialateadmistega, analüüsides tõendeid ja andes riiklikele õigusasutustele praktilisi juhiseid, et aidata neil teha kindlaks muudes riikides asuvaid tõendeid, mis võivad olla nende uurimise seisukohast olulised.
Eurojusti juurde loodi hiljuti rahvusvaheline keskus Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks - avaneb uuel vahekaardil.. Keskus alustas tegevust 2023. aasta juulis ning selle koosseisu kuuluvad ühises uurimisrühmas osalevate liikmesriikide sõltumatud prokurörid ja kuus Ukraina prokuröri. Keskus loodi Venemaale Ukraina vastu suunatud agressioonikuriteo eest tulevikus süüdistuse esitamiseks ja sellesse töösse panustamiseks. Agressioonikuriteoks loetakse seda, kui kõrgema tasandi poliitiline ja sõjaline juhtkond kavandab, algatab või viib ellu ulatusliku agressiooni, kasutades selleks riigi sõjalist jõudu. Tegu on esimese korraga ajaloos, kui sellist kuritegu uuritakse selle toimumise ajal.
Üheskoos keskuses töötades on prokuröridel võimalik jagada kiiresti tõendeid ning leppida kokku uurimis- ja süüdistuse esitamise strateegias. Keskuse töös on keskne koht raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaasi koostamisel. Keskuse kogutud tõendeid saab kasutada ka muudes instantsides, sealhulgas riiklikes ja rahvusvahelistes kohtutes.
Eurojusti toetus õigusemõistmisele Ukrainas
Uurimiste toetamine (rahvusvaheline keskus Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks ja ühised uurimisrühmad)
Tõendite kogumine, säilitamine ja analüüs (raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaas)
Praktilised suunised
Kohtu- ja politseitöötajate väljaõpe
Toetus varade külmutamise ja arestimise töökonnale
Varade külmutamise ja arestimise töökonna kaudu tagab Eurojust ka ELi sanktsioonide nõuetekohase rakendamise. Töökond uurib Venemaa ja Valgevene üksikisikute ja ettevõtete võimalikke seoseid kuritegevusega. Samuti analüüsib see, kuidas aidata kriminaalõiguslike meetmetega, näiteks varade konfiskeerimise teel, kaasa Ukraina ülesehitamisele.
Ukraina ülesehitamine
ELi järjekindel eesmärk on tagada, et Venemaa hüvitab Ukrainale tekitatud kahju. Seoses sellega uurib ta, kuidas saaks kooskõlas ELi ja rahvusvahelise õigusega kasutada Ukraina ülesehitamiseks erakorralisi tulusid, mida teenitakse praegu ELi sanktsioonide tõttu külmutatud Venemaa keskpanga reservide haldamiselt. Selleks võttis komisjon detsembris vastu ettepanekud Venemaa keskpanga varadelt teenitud erakorraliste tulude külmutamise kohta.
Ühtlasi koordineerib EL Ukraina ülesehitamist oma rahvusvaheliste partneritega. 2023. aasta jaanuaris käivitas - avaneb uuel vahekaardil. EL koos oma G7 partneritega G7 Ukrainale antava abi asutustevahelise koordineerimise platvormi - avaneb uuel vahekaardil.. Platvorm koordineerib abi, mida antakse mitmesugustest allikatest ja väljakujunenud rahastamisvahenditest, et toetada Ukraina kiireloomulisi rahastamisvajadusi ning tulevikus riigi majanduse taastamist ja ülesehitamist.
Kui volinike kolleegium külastas veebruaris Ukrainat, teatati riigile ette nähtud üldise abipaketi raames 1 miljardi euro suurusest ELi abist Ukraina ülesehitamiseks. Volinikud ja Ukraina valitsus arutasid ka seda, kuidas saaks EL aidata Ukrainal oma linnu kestlikult ja kaasavalt üles ehitada. Märtsis käivitati algatus „Phoenix“ - avaneb uuel vahekaardil. (Ukraina linnade uue tervikliku keskkonnataristu loomise projekt). Algatus võimaldab Ukraina linnadel kasutada ära uue Euroopa Bauhausi - avaneb uuel vahekaardil. kogukonna tipptasemel tehnoloogiat ja eksperditeadmisi. Samuti seob see Ukraina linnad sarnaste linnadega ELis, võimaldades neil vahetada omavahel kliimaneutraalse ehituse ja energiatõhususe suurendamise alast oskusteavet ja head tava. Seejuures ühendatakse programmi „Euroopa horisont“ alla kuuluvast kliimaneutraalsete ja arukate linnade missioonist - avaneb uuel vahekaardil. ja programmist „LIFE“ - avaneb uuel vahekaardil. saadavad rahalised vahendid, et võtta kohe kasutusele vähemalt 7 miljonit eurot.
28. novembrist 1. detsembrini Leedus Vilniuses toimunud Ukraina keskkonnahoidliku taastamise konverentsil - avaneb uuel vahekaardil. kinnitas EL taas oma jätkuvat toetust Ukraina omavalitsusüksustele ning tutvustas algatuse „Phoenix“ rakendamist ja esitas selle esimesed tulemused. Samal ajal viisid ringmajanduse missioonid - avaneb uuel vahekaardil. ringmajandusele pühendunud ELi ettevõtted ja tööstuse sidusrühmad kokku Ukraina ettevõtete ja avaliku sektori hankijatega, et ettevõtlusringkonnad saaksid Ukraina keskkonnahoidlikus taastamises laialdasemalt osaleda.
Juunis Londonis peetud Ukraina ülesehitamise konverentsil - avaneb uuel vahekaardil. tutvustas EL uut rahastut, mille kaudu kavatsetakse anda 2024.–2027. aastal Ukraina taastamise ja moderniseerimise toetamiseks kuni 50 miljardit eurot toetusi ja laenu.
Sellega kinnitas EL oma vankumatut toetust Ukrainale ja tema liikumisele ELi liikmesuse poole, hoolimata Venemaa jätkuvast agressioonisõjast.
Lisaks on EL kirjutanud alla lepingutele, mille tulemusena kaasatakse Ukraina majanduse taastamiseks ja ülesehitamiseks üle 800 miljoni euro erasektori investeeringuid.