3. peatükk. Kliimaneutraalse ja jõuka Euroopa rajamine
Sissejuhatus
Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Liidu tegevuskava selleks, et tegeleda kliima-, keskkonna- ja bioloogilise mitmekesisuse kriisist tuleneva kolmesuunalise ohuga. Roheleppega on EL seadnud endale suuremad kliimaeesmärgid ja kohustunud saavutama 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Seeläbi muutub EL õiglaseks ja jõukaks ning nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks.
2023. aastal jõudis EL kliimaneutraalsuse poole püüdlemisel olulise verstapostini. Oktoobri keskel võeti vastu tähtis õigusakt, millega liit kohustub täitma – isegi varuga – vahe-eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55%.
ELi ja maailma eri paigus avaldunud äärmuslikud ilmastikunähtused tõid taas ilmsiks karmi reaalsuse, et kliimamuutus on käes ja meil tuleb jätkata pingutusi heitkoguste võimalikult kiireks kärpimiseks. ÜRO kliimamuutuste konverentsi 28. istungjärgul (COP28) mängis EL juhtrolli üleilmse kokkuleppe saavutamises. Kokkuleppe kohaselt eemaldutakse fossiilkütustest ning suurendatakse 2030. aastaks kolmekordselt maailma taastuvenergiatootmisvõimsust ja kahekordselt energiatõhusust.
Ülekuumenenud planeet
Äärmuslikud ilmastikunähtused avaldasid 2023. aastal häirivat ja laastavat mõju nii Euroopas kui ka mujal maailmas. See annab selgelt tunnistust asjaolust, et kliimamuutus kujutab endast inimkonnale suurt ja püsivat ohtu, ning näitab, et planeedi kaitseks tuleb võtta kiiresti meetmeid.
Põua tõttu vältasid metsatulekahjud kauem ja olid ohtlikumad. Hispaaniat tabasid suured põlengud juba märtsis ning juulis ja augustis Kreekas, Hispaanias ja Portugalis puhkenud tulekahjud olid rekordilise ulatusega. Kirde-Kreekas asuvat Evrose piirkonda laastanud põleng oli kogu ELi ajaloo suurim. Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi - avaneb uuel vahekaardil. andmetel olid põlengud juba 22. juuliks kogu ELis hävitanud - avaneb uuel vahekaardil. 181 000 hektarit maad, mis ületab 40% aastate 2003–2022 keskmist näitajat (128 225 hektarit).
Vastuseks metsatulekahju ohule suurendas EL 2023. aastal oma ennetus- ja prognoosivõimekust, laiendas rescEU tuletõrje lennuparki - avaneb uuel vahekaardil. ja lähetas sadu tuletõrjujaid, et nad saaksid viivitamata abi osutada. Ühtlasi lõi ta hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse - avaneb uuel vahekaardil. raames metsa- ja maastikutulekahjudevastase võitluse tugirühma.
2023. aasta oli olemasolevate andmete põhjal kõigi aegade kuumim, lüües seitsme kuu ja kahe aastaaja puhul senise kuumarekordi. ELi Copernicuse kliimamuutuste teenuse - avaneb uuel vahekaardil. andmetel ületas 2023. aastal ligi 50% päevadest tööstuseelse ajajärgu (1850–1900) temperatuuri rohkem kui 1,5 °C.
Metsatulekahjud valmistavad peavalu kogu maailmas. ELi liikmesriigid saatsid Kanadale ELi elanikkonnakaitse mehhanismi - avaneb uuel vahekaardil. kaudu appi umbes 300 tuletõrjujat, et aidata tulla toime viimase kümnendi suurimate põlengutega, milles hävis ligi 4 miljonit hektarit ehk Madalmaade-suurune ala (vt 8. peatükk).
Enneolematute metsatulekahjude ja üleujutuste tulemusena esitati 2023. aastal Euroopa Liidu Solidaarsusfondile - avaneb uuel vahekaardil. pääste- ja taastustööde rahastamiseks nii palju abitaotlusi, et tuli kasutusele võtta kõik olemasolevad vahendid.
Ülitugeva vihmasaju tõttu tabasid mõnda ELi piirkonda, sealhulgas Horvaatiat, Itaaliat, Austriat ja Sloveeniat, inimohvreid nõudnud üleujutused.
Selleks et mälestada Euroopas ja mujal kliimakriisi tõttu hukkunuid, otsustas EL kuulutada 15. juuli ülemaailmse kliimakriisi ohvrite päevaks - avaneb uuel vahekaardil.. Selle üritusega soovitakse tutvustada inimestele konkreetseid samme, millega nad saavad aidata leevendada kliimamuutusest tulenevat kahju ja paremini valmistuda kliimakatastroofideks.
Väljaspool Euroopat ohustab kliimamuutus tõsiselt maailma vaesemaid riike, sest see süvendab olemasolevaid kriise ja nõuab suuremaid pingutusi kasvanud humanitaarabivajaduste rahuldamiseks (vt 8. peatükk). ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sõnul on nende väikese ja keskmise sissetulekuga riikide osakaal, mis kannatavad äärmuslike ilmastikunähtuste käes, viimase kahekümne aastaga suurenenud 76%-lt 98%-le.
Suund nullnetoheitele
Märtsis avaldati ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli aruanne - avaneb uuel vahekaardil., mis sisaldas taas teadlaste karmi hoiatust, et kliimakriisi ohjeldamiseks on vaja tegusid. Aruandes kinnitatakse, et maakera soojeneb inimtegevuse mõjul kiiresti ning et sellega kaasnevad äärmuslikud ilmastikunähtused ja katastroofid seavad üle maailma ohtu inimeste elu ja elatusallikad. Teadlaste sõnum on selge: ainus viis peatada globaalne soojenemine ja vähendada kliimamuutuste mõju on saavutada kasvuhoonegaaside nullnetoheide. See tähendab, et atmosfääri ei paisata rohkem kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kui sealt kogutakse.
Tänu olemasolevatele kliima- ja energiaõigusaktidele on ELi kasvuhoonegaaside heitkogused võrreldes 1990. aastaga juba kahanenud 32,5%, samal ajal kui ELi majandus on selle aja jooksul kasvanud 60%.
Euroopa muutmine esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks on Euroopa rohelise kokkuleppe - avaneb uuel vahekaardil. nurgakivi. See eesmärk on sätestatud Euroopa kliimamääruses - avaneb uuel vahekaardil. koos õiguslikult siduva kohustusega vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Selle saavutamiseks esitas Euroopa Komisjon 2021. aastal paketi „Eesmärk 55“ seadusandlikud ettepanekud. 2022. aastal suurendas komisjon kava „REPowerEU“ - avaneb uuel vahekaardil. raames mõnda neis ettepanekutes esitatud eesmärki (eelkõige energiatõhususe - avaneb uuel vahekaardil. ja taastuvenergia - avaneb uuel vahekaardil. puhul), et veelgi vähendada ELi sõltuvust Venemaa fossiilkütustest (vt 4. peatükk). 2023. aasta lõpuks võeti vastu põhilised õigusnormid, et saavutada 2030. aastaks 55% netovähenemine (vt allpool). Need normid sisaldavad õiguslikult siduvaid eesmärke kõigile majandussektoritele, looduslike CO2 sidujate edendamise eesmärki ja ajakohastatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi - avaneb uuel vahekaardil..
Enam kui üheksa ELi kodanikku kümnest peab kliimamuutusi suureks probleemiks.
Kliimamuutused:
on väga suur probleem 77% arvates 
on üsna suur probleem 16% arvates 
ei ole suur probleem 7% arvates
Allikas: Eurobaromeetri eriuuring nr 538 - avaneb uuel vahekaardil., juuli 2023.
2023. aastal tõhustati olemasolevat süsteemi, lisades selle kohaldamisalasse samuti meretranspordist tulenevad heitkogused. Selleks et laiendada CO2 hinnastamist ka muudele majandussektoritele, eriti hoonetes ja maanteetranspordis kasutatavatele kütustele, loodi uus eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem. See võimaldab maksustada saastet ja investeerida rohepöördesse ning lisaks sotsiaalselt toetada kodanikke ja väikeettevõtteid, et kedagi ei jäetaks kõrvale.
Lõpliku seadusandliku paketi kohaselt peaks ELi kasvuhoonegaaside netoheide võrreldes 1990. aastaga 2030. aastaks vähenema 57%.
Väljastpoolt ELi imporditavate kaupadega seotud uue mehhanismiga - avaneb uuel vahekaardil. tagatakse, et teatavatele sektoritele kehtestatakse CO2 hind. Uued õigusaktid sisaldavad ka ajakohastatud taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärke ning sätteid, millega edendatakse laadimistaristut ning alternatiivkütuste kasutamist maanteetranspordis, laevanduses ja lennunduses.
2023. aastal pidid liikmesriigid esitama ajakohastatud riiklikud energia- ja kliimakavad - avaneb uuel vahekaardil., milles on selgitatud, kuidas nad kavatsevad 2030. aastaks täita ELi energia- ja kliimaeesmärgid. Detsembris hindas komisjon kavasid ja esitas nende kohta soovitused.
Kedagi ei tohi kõrvale jätta
Õiglase ja kaasava rohepöörde tagamiseks investeeritakse - avaneb uuel vahekaardil. sel kümnendil 55 miljardit eurot, et toetada nende ELi piirkondade elanikke, mille jaoks kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga kaasnevad kõige suuremad raskused. EL aitab koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike sidusrühmadega mitmekesistada selliste piirkondade majandust, et anda inimestele võimalus uue majanduse tingimustes edukalt hakkama saada (vt ka 6. peatükk).
Eesmärk 55 – vastuvõetud õigusaktid
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reform
Uus ELi heitkogustega kauplemise süsteem hoonetes ja maanteetranspordis kasutatavate kütuste jaoks
Kliimameetmete sotsiaalfond
Jõupingutuste jagamise määrus
Maakasutuse, metsanduse ja põllumajanduse määrus
Autode ja kaubikute CO2 heite normid
Süsiniku piirimeede
Taastuvenergia direktiiv
Energiatõhususe direktiiv
Alternatiivkütuste taristu määrus
ReFuelEU Aviationi määrus
FuelEU Maritime’i määrus
Tulevikus sõltub ELi konkurentsivõime suuresti sellest, kas ta suudab töötada välja ja toota puhast tehnoloogiat, mida on vaja edukaks üleminekuks nullnetoheitega majandusele. ELi nullnetoheitega tehnoloogia konkurentsivõime parandamiseks ja kliimaneutraalsusele kiire ülemineku toetamiseks esitas komisjon 2023. aasta veebruaris rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks - avaneb uuel vahekaardil.. Tööstuskava eesmärk on luua ELis soodsam keskkond nullnetoheitega tehnoloogia ja toodete tootmise suurendamiseks (vt 4. peatükk).
Samuti toetab EL innovatiivset nullnetoheitega tehnoloogiat innovatsioonifondi - avaneb uuel vahekaardil. kaudu, mida rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemist. Selle fondi eesmärk on tuua turule lahendusi, mis vähendaksid Euroopa tööstuse CO2 heidet ja toetaksid üleminekut kliimaneutraalsusele, edendades samal ajal ELi konkurentsivõimet. Mõned liikmesriigid toetavad innovatiivse tehnoloogia tootmist ka oma riiklikest taaste- ja vastupidavuskavadest. Selleks et aidata igal sektoril töötada välja oma ärimudel CO2 heite vähendamiseks, on komisjon käivitanud puhtale energiale ülemineku dialoogide sarja, mis algas 2023. aastal vesinikku ja energiamahukaid tööstusharusid käsitleva aruteluga (vt 4. peatükk).
Suund ringmajandusele
Aasta jooksul jätkas EL ringmajanduse edendamist, et muuta toodete kestlikkus normiks, leevendada survet loodusvaradele, tekitada vähem jäätmeid ning luua kestlikku majanduskasvu ja töökohti.
Igal aastal visatakse ELis ära üle 5 miljoni tonni riideid (rohkem kui 11 kg inimese kohta), kuid ainult 22% neist sorteeritakse korduskasutusse või ringlusse võtmiseks välja, ülejäänu satub põletisse või prügilasse. Kavandatavate õigusnormide - avaneb uuel vahekaardil. kohaselt peavad tekstiilitootjad vastutama kogu tekstiiltoodete olelusringi, eriti nende jäätmekäitluse eest. See toetab kogu ELis kestlikku tekstiilijäätmete käitlust. Eeldatakse, et kui kasutatud ja ringlusse võetud tekstiil muutub kättesaadavaks, luuakse juurde kohalikke töökohti ning tarbijad nii ELis kui ka mujal säästavad raha. Ühtlasi väheneb ka tekstiilitootmise mõju loodusvaradele. Selleks et suurendada teadlikkust kestlikust moest, algatati 2023. aastal kampaania „ReSet the Trend“ - avaneb uuel vahekaardil..
Toidujäätmetega kaasneb väga suur majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju. Juulis tegi komisjon uue ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil., mille kohaselt peaksid liikmesriigid 2030. aastaks ühiselt vähendama jäätmeteket - avaneb uuel vahekaardil. toidu töötlemisel ja tootmisel 10% ning jaemüügil ja tarbimisel 30% elaniku kohta. Nende eesmärkide täitmisel paraneb toiduga kindlustatus ja vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused, aga ka ettevõtete ja tarbijate kulud.
Toidujäätmed
ELis tekib igal aastal 58,4 miljonit tonni toidujäätmeid (131 kg inimese kohta aastas). Allikas: Eurostat - avaneb uuel vahekaardil., 2023.
Ligikaudu 10% kogu jaemüüjatele, toitlustusteenuste osutajatele ja kodumajapidamistele tarnitavast toidust läheb raisku.
Üle poole toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes (54%).
Suuruselt teine osa (21%) pärineb töötlemis- ja tootmissektorist.
Sellealased jõupingutused tuginevad komisjoni vastu võetud läbivaadatud ringmajanduse seireraamistikule - avaneb uuel vahekaardil., mille eesmärk on paremini jälgida ELi vastupidavust, panust üleilmsesse kestlikkusse ja edusamme üleminekul ringmajandusele. Läbivaadatud raamistik sisaldab ka uusi näitajaid, nagu materjali jalajälg ja loodusvarade tootlikkus. Need näitajad aitavad mõõta jäätmetekke vältimise eesmärkide täitmist.
Igal aastal kõrvaldatakse ELis kasutuselt ligi 6 miljonit sõidukit. Puuduliku käitlemise tõttu läheb osa nende väärtusest kaduma ja saastub keskkond. Kavas on võtta vastu uued õigusnormid - avaneb uuel vahekaardil., mis hõlmaksid kõiki sõidukitega seotud küsimusi alates disainist ja turuleviimisest kuni lõppkäitluseni ning peaksid 2035. aastaks andma 1,8 miljardit eurot puhastulu. Selle tulemusena väheneb märgatavalt ka CO2 heide ja sõltuvus toorainest, luuakse uusi töökohti ning paranevad jäätmekäitlus- ja ringlussevõtutööstuse tuluvood.
Tänu autotööstuse ringmajandust toetavatele meetmetele võib 2035. aastaks ringlusse võetavate sõidukite arv suureneda kuni 4 miljoni võrra ja tekkida 22 000 uut töökohta.
Saavutati poliitiline kokkulepe - avaneb uuel vahekaardil. komisjoni ettepaneku suhtes võtta vastu uued jäätmesaadetisi käsitlevad normid, millega tagatakse, et EL võtab oma jäätmete eest suurema vastutuse. Seejuures keelatakse eksportida plastijäätmeid EList riikidesse, mis ei ole Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmed. Kokkulepe aitab vähendada jäätmetest põhjustatud reostust ja edendada ringmajandust.
Toodetel on olelusringi vältel – alates tooraine hankimisest kuni tootmise, transpordi, kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamiseni – märkimisväärne keskkonnamõju. Detsembris jõuti kokkuleppele - avaneb uuel vahekaardil. seoses ettepanekuga muuta kestlikud tooted ELis normiks. Uus kestlike toodete ökodisaini määrus - avaneb uuel vahekaardil. tugineb olemasolevatele ökodisaini nõuetele - avaneb uuel vahekaardil., mis on ligi 20 aastat aidanud edukalt parandada ELi toodete energiatõhusust. Uue määrusega laiendatakse praegust raamistikku kahel viisil: esiteks hõlmatakse võimalikult lai tootevalik, teiseks laiendatakse vajaduse korral nõudeid, millele tooted peavad vastama.
Oluline osa Euroopa rohelise kokkuleppe kestliku tarbimise eesmärkide saavutamisest on tarbijate võimestamine üleminekul rohelisele majandusele. Septembris saavutasid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu kokkuleppe - avaneb uuel vahekaardil. seoses ettepanekuga võtta vastu uued normid, millega tagatakse tarbijate parem teavitamine ostetavate kaupade vastupidavusest ja parandatavusest ning tõhusam kaitse ebaausate kaubandustavade eest. Samuti keelatakse esitada toodetel eksitavaid väiteid heitkoguste kompenseerimise kohta. Komisjon on esitanud ka ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil., mille eesmärk on lihtsustada juurdepääsu parandusteenustele ja nendest teavitamist. Ettepanekuga toetatakse garantiiajal toote asendamise asemel selle parandamist ning kohustatakse tootjaid parandama tooteid, mille puhul kehtivad ELi õigusest tulenevalt juba praegu või tulevikus konkreetsed (ökodisaini) parandatavusnõuded.
Kestlike valikute tegemine
Välja on töötatud ka uued normid - avaneb uuel vahekaardil., mis aitavad tarbijatel teadlikult valida keskkonnahoidlikuma mobiiltelefoni või tahvelarvuti. Tänu uutele ökodisaini nõuetele paraneb nende toodete vastupidavus ning neid on kergem parandada, korduskasutada ja ringlusse võtta. Samas tuleb uuel nutitelefonide ja tahvelarvutite energiamärgisel esitada toote tõhusus- ja vastupidavusnäitajad ning parandatavushinne võimaldab tarbijatel teha kestlikuma valiku. Normid hakkavad kehtima 20. juunil 2025.
ELi nullsaaste tegevuskava elluviimine
Vesi
Tänu läbivaadatud joogiveedirektiivile - avaneb uuel vahekaardil., mille sätted on võetud üle liikmesriikide õigusesse, hakkasid 2023. aastal kõikjal ELis kehtima uued normid. Selle tulemusena on joogiveele kehtestatud ühed rangemad nõuded kogu maailmas.
Kuna andmed näitavad, et paljudes ELi osades on sademete hulk vähenenud, hakkasid juunis kehtima uued ohutusnõuded - avaneb uuel vahekaardil., mis võimaldavad kasutada põllumajanduses niisutamiseks puhastatud reovett.
2023. aasta veebruaris avaldati ELi aruanne - avaneb uuel vahekaardil., milles analüüsiti üht Euroopa viimase aja suurimat keskkonnakatastroofi, mille tagajärjel suri Odra jões umbes 360 tonni kala. Aruandes järeldatakse, et tõenäoliselt põhjustas õnnetuse mürgiste vetikate õitsemine, ja antakse soovitusi, kuidas hoida ära selliste katastroofide kordumist.
Meresõiduohutus on ELi vetes heal tasemel – hukkunute arv on väike ja hiljuti ei ole olnud tõsiseid naftareostuse juhtumeid. Siiski teatatakse igal aastal rohkem kui 2000 laevaõnnetusest ja vahejuhtumist. Juunis esitas komisjon viis seadusandlikku ettepanekut - avaneb uuel vahekaardil. ELi normide ajakohastamiseks ja laevadest tuleneva merereostuse vältimiseks.
Ettepanekute eesmärk on hoida ELis ära ebaseaduslikku merreheitmist, et vähendada meretranspordi keskkonnamõju ja kaitsta mereökosüsteemi.
Meresõiduohutuse parandamine
Ranged Euroopa Liidu meresõiduohutuse standardid on tulemuslikud, kuid uued probleemid ja uus tehnoloogia nõuavad uusi tegutsemisviise. Euroopa Meresõiduohutuse Amet kavatseb laiendada toetust uute tegutsemisviiside ja uue tehnoloogia näol, nagu tulemuslikum inspekteerimine, lipuriikide teabevahetus kontrollide tulemuste kohta, digilahenduste, näiteks elektrooniliste sertifikaatide laialdasem kasutamine, kalalaevade ohutuse parandamine ning liikmesriikide suutlikkuse suurendamine ohutusprobleemide ning keskkonna- ja reostusnõuete rikkumise tuvastamisel.Muudatused hõlmavad kolme olulist meedet.Esiteks peavad lipuriigid tagama, et laevad on sõidukõlblikud.Teiseks kontrollivad sadamariigi inspektorid sadamas sildunud välisriikide laevu.Kolmandaks tehakse mereõnnetuste uurimisel kindlaks õnnetuste põhjused, et vältida samalaadsete juhtumite kordumist tulevikus.
Kemikaalid
Komisjoni ettepanekuga - avaneb uuel vahekaardil. kaitsta ELi kodanikke ja keskkonda mürgise elavhõbeda eest keelatakse täielikult hambaamalgaami kasutamine. ELis kasutatakse sel eesmärgil igal aastal ligikaudu 40 tonni elavhõbedat. Ettepanekuga keelatakse ka teatavate elavhõbedat sisaldavate toodete, näiteks elavhõbedat sisaldavate lampide tootmine ja eksport.
Müra
Müra on Euroopas õhusaaste järel suuruselt teine oht keskkonnatervisele. Keskkonnamüra direktiivi rakendamise aruandes - avaneb uuel vahekaardil. kirjeldatakse, kuidas saaks müra veelgi vähendada, et saavutada 2030. aastaks eesmärk vähendada seda 30%.
Tööstusheide
Tööstusheidete direktiiviga - avaneb uuel vahekaardil. reguleeritakse ligikaudu 52 000 suuremat ELi tööstuskäitist ja loomakasvatusettevõtet. Tegevuse jätkamiseks peavad ettevõtted soetama loa, mis kinnitab, et nad kasutavad parimat võimalikku tehnikat. 2023. aastal hinnati parima võimaliku tehnika kasutamist tapamajades ning loomsete kõrvalsaaduste ja söödavate kaassaaduste tööstuses. Ligikaudu 800 tapamaja ELis peavad oma keskkonnamõju vähendamiseks uusi standardeid täitma hakkama.
Mikroplast
Komisjon astus veel ühe olulise sammu keskkonnakaitse nimel, võttes vastu meetmed - avaneb uuel vahekaardil., millega piiratakse toodetesse tahtlikult lisatud mikroplasti. Uute normidega hoitakse ära ligikaudu poole miljoni tonni mikroplasti sattumine keskkonda.
- Kontrollige oma elukeskkonna kvaliteeti:
https://discomap.eea.europa.eu/atlas/?page=Check-your-place - avaneb uuel vahekaardil.. - Kontrollige oma ümbruse õhu kvaliteeti (kättesaadav ka mobiilirakendusena):
https://www.eea.europa.eu/themes/air/air-quality-index - avaneb uuel vahekaardil..
Elurikkus
Võitluses kliimamuutustega on keskne roll loodusel. Euroopa loodus ja elurikkus on meie parim kaitse looduskatastroofide vastu, sest looduskeskkonna halvenemine suurendab üleujutuste, metsatulekahjude ja muude selliste sündmuste tõenäosust ja ulatust.
Novembris saavutati esialgne poliitiline kokkulepe - avaneb uuel vahekaardil. looduse taastamise määruse - avaneb uuel vahekaardil. suhtes, mis paneb aluse looduse jätkuvale ja püsivale taastamisele. 2030. aastaks kehtestavad liikmesriigid taastamismeetmed vähemalt 20%-l ELi maismaa- ja merealadel. 2050. aastaks peaksid sellised meetmed olema kehtestatud kõigis taastamist vajavates ökosüsteemides.
Mullastik
Terve muld on eluliselt tähtis toiduga kindlustatuse tagamiseks, kliimaneutraalsuse saavutamiseks ning kõrbestumise ja maa degradeerumise peatamiseks. Samas on üle 60% Euroopa mulla seisund halb. Mullaseire direktiivi - avaneb uuel vahekaardil. ettepaneku eesmärk on saavutada ELis 2050. aastaks mulla hea seisund. Direktiivi alusel hakatakse koguma andmeid mulla seisundi kohta ning tehakse need kättesaadavaks põllumajandustootjatele ja teistele mullaharijatele. Uue õigusaktiga muudetakse normiks kestlik mullaharimine. Komisjon on ka avaldanud sidusrühmadele juhendi mulla seisundi parandamise rahastamisvõimaluste kohta. Aprillis algatati mullamissiooni manifest - avaneb uuel vahekaardil., mille tulemusena on tekkinud aktiivne kogukond, kuhu kuuluvad mulla tervise pärast südant valutavad piirkondliku ja kohaliku poliitika kujundajad, sidusrühmad ja kodanikud. Aasta lõpuks oli vabatahtliku algatusega ühinenud üle 2100 üksikisiku ja 350 organisatsiooni. Manifestile allakirjutanud tunnistavad, et mulla tervist on vaja parandada, ning osalevad mulla kaitses ja taastamises.
Tolmeldajad
Kuna iga kolmas mesilas-, liblika- ja sirelasliik on kadumisohus, esitas komisjon 2023. aastal uuendatud algatuse - avaneb uuel vahekaardil., milles sätestatakse meetmed, mida EL ja liikmesriigid peavad võtma tolmeldajate arvukuse vähenemise peatamiseks 2030. aastaks. Kodanikud nõuavad üha enam otsustavaid meetmeid tolmeldajate kadumise tõkestamiseks. Hiljuti tehti selleks edukas Euroopa kodanikualgatus „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad“ - avaneb uuel vahekaardil.. EL on vähendanud - avaneb uuel vahekaardil. ka kahe neonikotinoidi puhul jääkide piirnormi toidus, viies selle madalaimale tasemele, mida on uusima tehnoloogia abil võimalik mõõta. Klotianidiini - avaneb uuel vahekaardil. ja tiametoksaami - avaneb uuel vahekaardil. kasutamine välitingimustes on ELis juba keelatud. Uusi piirnorme kohaldatakse ELis toodetud ja ELi imporditud toidu ja sööda suhtes. Sellega tagatakse, et siseturul müüdav toit ei aita kaasa tolmeldajate arvukuse vähenemisele, olenemata sellest, kus seda toodetakse.
Mulla seisund mõjutab otseselt ELi toiduga kindlustatust
95% meie toidust toodetakse otseselt või kaudselt mullas.
Mullaerosioon läheb ELile põllumajanduse tootlikkuse vähenemise näol maksma 1,25 miljardit eurot aastas.
83% ELi mullast sisaldab pestitsiidide jääke.
Rohkem kui 23% põllumajandusmaast kannatab tihenemise all, mis vähendab tootlikkust.
Pildid: © Adobe Stock.
Metsad
Võitluses kliimamuutuste ning elurikkuse vähenemise vastu on palju abi metsadest. See, mil määral põllumajandus, metsandus ja muu maasektor saavad aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, sõltub suuresti maa kasutamise ja majandamise viisist. ELi maasektori võime kasvuhoonegaase siduda on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud. Et suurendada maasektori võimet süsinikku siduda ning edendada põllumajandus- ja metsamaa kestlikku majandamist, ajakohastas EL 2023. aastal maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitlevaid õigusakte - avaneb uuel vahekaardil..
Novembris tegi komisjon ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil. võtta vastu metsaseiremäärus. Selle eesmärk on luua ulatuslik teadmusbaas, mis võimaldaks liikmesriikidel, metsaomanikel ja metsamajandajatel leevendada üha kasvavat survet, mida kliimamuutus ja muud tegurid metsadele avaldavad. Samuti püütakse sellega parandada metsade võimet panna vastu riigipiirideülestele ohtudele (kahjurid, põud ning metsa- ja maastikupõlengud). Määruses ette nähtud seireraamistik aitab metsaomanikel ja -majandajatel kasutada ära keskkonnaalaseid toetuskavasid, nagu ELi süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimissüsteem.
Juunis jõustus ELis raadamisvaba tarneahela määrus - avaneb uuel vahekaardil., mis on kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise pidurdamise seisukohast teedrajav algatus. Ettevõtjatel ja kauplejatel on uute normide rakendamiseks aega 18 kuud. Nende kohaldamine aitab jõuda selleni, et EList eksporditavad ja ELi turule lastavad kaubad ei aita enam kaasa raadamisele ja metsade seisundi halvenemisele ei Euroopa Liidus ega mujal maailmas. Kaupade loetelu hõlmab palmiõli, kohvi, sojat ja šokolaadi. Uute normidega aidatakse tagada ka miljonite inimeste, sealhulgas suurel määral metsa ökosüsteemidest sõltuvate põlisrahvaste ja kohalike kogukondade elatusvahendid.
Kestlikud toidusüsteemid
1. jaanuaril 2023 käivitus uus ühine põllumajanduspoliitika - avaneb uuel vahekaardil. (ÜPP), kui komisjon kiitis heaks liikmesriikide strateegiakavad - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil. (mida on kokku 28). Euroopa põllumajandustootjaid toetatakse üleminekul kestlikumale ja vastupidavamale põllumajandusele ELi vahenditest kokku 264 miljardi euroga, et aidata säilitada aastatel 2023–2027 maapiirkondade elujõulisust ja mitmekesisust. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega eraldatakse ligi 98 miljardit eurot kliima, vee, pinnase, õhu ja elurikkuse olukorda ning loomade heaolu parandavatele meetmetele.
Uue ühise põllumajanduspoliitikaga vähendatakse märkimisväärselt keemiliste pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske ning suurendatakse märkimisväärselt mahepõllumajanduse sihttoetusi. Samuti stimuleeritakse sellega maamajandajaid siduma süsinikku mulda ja biomassi ning vähendama asjakohaste majandamistavade abil kasvuhoonegaaside heidet 35%-l ELi põllumajandusmaast. 85%-l ühise põllumajanduspoliitika raames toetatavast põllumaast tuleks rakendada külvikorda.
Kuna mure toiduainetega varustamise pärast aina kasvab, jätkas komisjon toiduga kindlustatust soodustavate tegurite analüüsimist. Ettepanek - avaneb uuel vahekaardil. võimaldada uute genoomikameetodite - avaneb uuel vahekaardil. ohutut kasutamist aitab liikuda kestlikumate toidusüsteemide poole ja ühtlasi tagada toiduga kindlustatus. Need meetodid võivad luua kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisi, kahjurikindlaid ja suure saagikusega taimesorte, mis vähendavad vajadust keemiliste pestitsiidide järele ja ELi sõltuvust põllumajandustoodete impordist. Kavandatavate määrustega - avaneb uuel vahekaardil. taimse paljundusmaterjali ja kultiveerimismaterjali tootmise ja turustamise kohta suurendatakse seemnete, pistikute ja muu paljundusmaterjali mitmekesisust ja kvaliteeti.
Ühine põllumajanduspoliitika ei sisalda üksnes kriisijärgseid taastamismeetmeid, vaid see võimaldab põllumajandustootjatel ka kliimamuutuste ja muude probleemide mõju ennetada ja sellega kohaneda. EL uurib, mil viisil oleks kõige parem ELi põllumajandustootjaid toetada ja kuidas kohandada ELi põllumajanduspoliitika nende vajadustega. Selleks käivitatakse 2024. aasta jaanuaris strateegiline dialoog ELi põllumajanduse tuleviku üle.
Loomade heaolu
Juba üle 40 aasta on EL teinud jõupingutusi, et parandada loomade heaolu, ning muutnud loomade elu järk-järgult paremaks. ELi loomade heaolu standardid on maailmas ühed karmimad. 2023. aastal jätkus see tegevus ettepanekuga - avaneb uuel vahekaardil. vaadata läbi loomade vedu käsitlevad ELi õigusnormid, sest igal aastal veetakse ELi sees ja EList välja ligikaudu 1,6 miljardit looma. Ettepanekus käsitletakse konkreetseid loomade heaolu parandamise viise, sealhulgas sõiduaja lühendamist, loomadele ette nähtud minimaalse ruumi suurendamist ja EList välja saadetavate loomade veotingimuste parandamist. Endiselt on vaja kontrollida, kuidas ELi õigusakte täidetakse, mistõttu jätkusid 2023. aastal mitmes valdkonnas korrapärased auditid ja kontrollid.
Peale selle nähti ettepanekuga esimest korda ELi ajaloos ette õigusnormid koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse tagamiseks - avaneb uuel vahekaardil.. Need puudutavad tõuaretust, kodupidamist ning loomade kohtlemist aretusettevõtetes, lemmikloomakauplustes ja varjupaikades. Koerte ja kasside jälgitavust parandatakse ka kohustusliku identifitseerimise ja registreerimisega riiklikes andmebaasides. See võimaldab võidelda ebaseadusliku kaubandusega ja paremini kontrollida loomade heaolu aretusrajatistes.
Komisjon vastas Euroopa kodanikualgatusele „Euroopa karusnahast priiks!“ - avaneb uuel vahekaardil., mis oli edukuselt kümnes algatus ja mida toetas üle 1,5 miljoni kodaniku kogu ELis. Kuigi komisjon praeguses etapis selles küsimuses rohkem õigusloome ettepanekuid ei esita, kavandab ta algatuse eesmärkide saavutamiseks mitmeid meetmeid. Muu hulgas teeb komisjon Euroopa Toiduohutusametile ülesandeks valmistada 2025. aasta märtsiks ette teaduslik arvamus karusloomade heaolu kohta.
Ettevalmistamisel on lisameetmed loomade heaolu valdkonnas, näiteks Euroopa kodanikualgatuse „Lõpp puuriajastule!“ järelmeetmed.
Mida on ELi inimestel öelda loomade heaolu kohta?
Vajadus kaitsta paremini loomade heaolu
84% arvab, et põllumajandusloomade heaolu tuleks paremini kaitsta.
74% arvab, et lemmikloomade heaolu tuleks paremini kaitsta.
Allikas: Eurobaromeetri eriuuring nr 533 - avaneb uuel vahekaardil., oktoober 2023.
Pildid: © Adobe Stock.
Põllumajandusloomade heaolu
91% peab seda oluliseks.
8% ei pea seda oluliseks.
Loomade heaolu on ELi inimeste jaoks oluline, nagu näitavad oktoobris avaldatud Eurobaromeetri uuringu tulemused.
Kestlik kalandus ja ookeanid
Kliimamuutused ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ohustavad kalandus- ja vesiviljelusressursside kestlikkust. Veebruaris pani komisjon ette meetmepaketi - avaneb uuel vahekaardil., milles sisalduvad muu hulgas teatis ühise kalanduspoliitika - avaneb uuel vahekaardil. kohta ja uus mereökosüsteemide tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil.. Nende meetmetega suurendatakse kalanduse ja vesiviljeluse vastupanuvõimet ja kestlikkust ning hoogustatakse energiasüsteemi hädavajalikku ümberkujundamist (vt 4. peatükk). Pakett aitab täita ELi kohustust võtta kaitse alla vähemalt 30% oma meredest (sealhulgas 10% range kaitse alla). Kavandatud meetmeid rakendatakse järk-järgult, et võimaldada sektoril kohaneda.
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2023. aastal vastu uue määruse - avaneb uuel vahekaardil., millega aidatakse hoida ära ülepüüki ning tõhustada ja ühtlustada kaasaegse tehnoloogia varal kalanduse kontrollisüsteemi. Samuti nähakse ette elektroonilise kaugseire ja videovalve kasutamine kalalaevade pardal ning muudetakse parema jälgitavuse ja sertifitseerimise huvides kohustuslikuks saagi elektrooniline registreerimine. Sel viisil välistatakse ka ebaseadusliku saagi sattumine Euroopa Liitu imporditavate kalatoodete hulka.
Komisjon väljendas heameelt Euroopa kodanikualgatuse „Ei haiuimede eemaldamisele ja uimekaubandusele!“ - avaneb uuel vahekaardil. üle, milles paluti komisjonil aidata teha lõpp rahvusvahelisele haiuimekaubandusele ning keelustada alustuseks haiuimedega kauplemine ELi turul. Komisjon hakkab arutama, kas oleks vaja võtta selles küsimuses vastu omaette õigusakt. Ühtlasi tõhustab komisjon ELi meetmeid, millega haipüüki jälgitakse, ning edendab rahvusvaheliste partneritega koostööd haide kaitsmiseks ja haivarude kestlikuks majandamiseks kõigis maailma meredes.
Pärast üle kümne aasta väldanud mitmepoolseid läbirääkimisi võeti juunis vastu ÜRO avamereleping - avaneb uuel vahekaardil.. See on ajalooline samm ookeanide kaitsmiseks ja nende keskkonnaseisundi halvenemise peatamiseks ning kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja avamere elurikkuse vähenemise ärahoidmiseks. Selle lepingu sõlmimine oli prioriteet ELile ja selle liikmesriikidele, kes ülemaailmsel tasandil läbirääkimisi vedasid - avaneb uuel vahekaardil.. Leping jõustub pärast seda, kui 60 osalist on selle ratifitseerinud.
EL kiitis liikmesriikide nimel ametlikult heaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kalandustoetuste kokkuleppe - avaneb uuel vahekaardil.. Sellega tagatakse, et kalandustoetuste andmisel peetakse ennekõike silmas kestlikkuse eesmärki ning välditakse kahju tekitamist ookeanidele ja kalavarudele, sest viimastest sõltuvad kõikjal maailmas elavate rannikukogukondade elatusvahendid. Kokkulepe jõustub siis, kui kaks kolmandikku Maailma Kaubandusorganisatsiooni 164st liikmest on ratifitseerimisprotsessi lõpule viinud.
Kestlik liikuvus
EL investeerib 2021.–2027. aastal Euroopa ühendamise rahastu - avaneb uuel vahekaardil. kaudu mitmesugustesse transpordiprojektidesse, et parandada piiriülest taristut ja edendada uut tehnoloogiat. Projektid, mida EL rahastas 2023. aastal - avaneb uuel vahekaardil., hõlmavad suuri piiriüleseid raudteeühendusi, nagu Brenneri baastunnel (ühendus Itaalia ja Austria vahel), Rail Baltica (ühendab kolm Balti riiki ja Poola ülejäänud Euroopaga) ning Saksamaa ja Madalmaade vaheline piiriülene lõik (Emmerich–Oberhausen). 6,2 miljardi euroga toetati projekte, millega muuta raudteede, siseveeteede, maanteede ja mereteede võrgustikke tõhusamaks, keskkonnahoidlikumaks ja nutikamaks, kusjuures suurem osa rahast läks kestlikele transpordiliikidele. Piiriüleste raudteeühenduste parandamiseks kõikjal Euroopas teatas EL 2023. aastal toetuse andmisest kümnele katseprojektile - avaneb uuel vahekaardil., millega luuakse uusi ja uuendatakse olemasolevaid raudteeliine, muutes reisi kiiremaks, rongide väljumise sagedasemaks ja hinna taskukohasemaks.
Lisaks investeeris EL üle 540 miljoni euro üleeuroopalise transpordivõrgu alternatiivkütuste taristusse. Investeeringuga luuakse ligikaudu 14 000 laadimispunkti ja 81 vesinikutanklat ning elektrifitseeritakse sadamaid ja lennujaamu.
EL tegi ka ettepaneku - avaneb uuel vahekaardil. vaadata läbi kombineeritud vedu käsitlev direktiiv - avaneb uuel vahekaardil., et muuta kaubavedu kestlikumaks ja suurendada mitut transpordiliiki kombineerivate vedude konkurentsivõimet.
Komisjon on teinud ettepaneku vaadata läbi raskeveokite, näiteks veoautode, linnabusside ja kaugbusside CO2 heite normid - avaneb uuel vahekaardil.. Nende arvele langeb ELis üle 25% maanteetranspordist tulenevast kasvuhoonegaaside heitest ja üle 6% koguheitest. Et ergutada linnades heiteta busside kiiremat kasutuselevõttu, tegi komisjon ettepaneku muuta kõik uued linnabussid alates 2030. aastast heitevabaks.
Lennundus
Oktoobris võttis EL vastu ReFuelEU Aviationi määruse - avaneb uuel vahekaardil., et edendada säästvate lennukikütuste kasutamist. Uute eeskirjadega nõutakse, et lennukikütuse tarnijad segaksid alates 2025. aastast lennukikütusesse üha rohkem kestlikke kütuseid. Võrreldes stsenaariumiga, kus meetmeid ei võeta, vähendab see prognooside kohaselt õhusõidukite CO2 heidet 2050. aastaks ligikaudu kahe kolmandiku võrra ning see mõjub positiivselt kliimale ja õhukvaliteedile.
2022. aastal käivitatud heitevaba lennunduse liit - avaneb uuel vahekaardil. valmistab ette vesinikkütusega ja elektriliste õhusõidukite kasutuselevõttu. Ligi 300 eksperti liidu 141 liikmesorganisatsioonist tegelevad nende kasutuselevõtu seisukohast oluliste küsimustega. Selle liidu avaldatud eduaruande - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil. kohaselt tuleb eelolevaid aastaid kasutada asjakohase õigusraamistiku loomiseks.
Laevandus
Juulis ELis vastu võetud uue FuelEU Maritime’i määrusega - avaneb uuel vahekaardil. edendatakse puhtamate kütuste ja energia kasutamist meretranspordis, tagades, et sektoris kasutatavate kütuste kasvuhoonegaaside heitemahukus järk-järgult väheneb – 2025. aastal 2% ja 2050. aastaks juba 80%.
EL väljendas heameelt - avaneb uuel vahekaardil. seoses Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis saavutatud kokkuleppega jõuda orienteeruvalt 2050. aastaks laevade netonullheiteni. Samuti väljendas EL heameelt järgmiste nõukogu soovituslike netonullheite vahe-eesmärkide üle: saavutada 2030. aastaks vähemalt 20%, kuid püüda saavutada 30%, ning 2040. aastaks vähemalt 70%, kuid püüda saavutada 80% (võrreldes 2008. aasta tasemega).
Üleilmne tegevus planeedi heaks
ÜRO kliimamuutuste konverentsi 2023. aasta istungjärgul Araabia Ühendemiraatides Dubais (COP28 - avaneb uuel vahekaardil.) tehti esimene ülemaailmne kokkuvõte Pariisi kliimakokkuleppe - avaneb uuel vahekaardil. tulemustest. Selles antakse ülevaade, milliseid edusamme on riigid alates kokkuleppe sõlmimisest teinud.
Koos üleilmsete partneritega õnnestus ELil leida võimalusi jääda truuks 2015. aasta Pariisi kokkuleppe eesmärgile hoida üleilmne keskmine temperatuuritõus 1,5 °C piires. Osalised tunnistasid, et praeguseks on nad selle eesmärgi täitmise graafikust maha jäänud, ning nägid ette plaani, kuidas kohustustega tagasi graafikusse jõuda.
Kõik osalised leppisid kokku liikuda fossiilkütustest loobumise poole ning rakendada eesseisva kümne aasta jooksul kiireloomulisi meetmeid. Kõnelustel keskenduti eelkõige energiasektorile ning riigid leppisid kokku võtta meetmeid, millega vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 43%, ja tegutseda viisil, mis parimate kättesaadavate teadusandmete kohaselt võimaldab saavutada 2050. aastaks ülemaailmse nullnetoheite.
ELi eestvedamisel tehti konverentsil algatus kolmekordistada 2030. aastaks ülemaailmset taastuvenergia tootmise võimsust ja kahekordistada energiatõhususe parandamise määra. See ettepanek vormistati üleilmse taastuvenergia ja energiatõhususe lubadusena - avaneb uuel vahekaardil.. Eesistujariigi juhtimisel ja ligikaudu 130 riigi heakskiidul võeti vastu Araabia Ühendemiraatide konsensus - avaneb uuel vahekaardil., millega anti nimetatud eesmärgile ülemaailmne kandepind.
EL teatas, et investeerib järgmise kahe aasta jooksul strateegia „Global Gateway“ - avaneb uuel vahekaardil. kaudu ELi eelarvest 2,3 miljardit eurot, millega toetada energiasüsteemi ümberkujundamist Euroopa naabruses ja kogu maailmas (vt 8. peatükk).
2021. aastal ELi ja USA algatatud üleilmse metaaniheite vähendamise lubadusega - avaneb uuel vahekaardil. on ühinenud enam kui 150 riiki, kes viivad ellu ühist eesmärki vähendada üleilmset inimtekkelist metaaniheidet 2030. aastaks 2020. aasta tasemega võrreldes vähemalt 30%. EL ja selle liikmesriigid teatasid tippkohtumisel, et annavad metaaniheite vähendamise hoogustamiseks rahastamiskampaaniale „Methane Finance Sprint“ 175 miljoni euro suuruse toetuse - avaneb uuel vahekaardil..
Ülemaailmses kokkuvõttes käsitleti ka energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalikke vahendeid. Osalised leppisid kokku viimastes ühistes sammudes, mida on vaja selleks, et seada järgmisel istungjärgul kliimamuutustega seotud algatuste rahastamise vallas uus ühine kvantifitseeritud eesmärk. Konverentsil lepiti kokku ka üleilmse kohanemiseesmärgi - avaneb uuel vahekaardil. raamistikus, millega tugevdada globaalset vastupanuvõimet kliimamuutustele.
EL aitas kasutusele võtta uue kahju ja kahjustuste fondi, millega abistada arengumaid, mis on kliimamuutuste kahjuliku mõju suhtes eriti haavatavad. EL ja selle liikmesriigid eraldasid fondi üle 400 miljoni euro, mis on üle kahe kolmandiku esialgu lubatud summast.
Et tegeleda kliimakriisi inimmõjuga ebakindlates ja konfliktiolukordades, ühines EL COP28 eesistujariigi algatatud kahe uue juhtalgatusega: katastroofide ennetamise ja riskijuhtimise rahastamise harta - avaneb uuel vahekaardil. ning kliimat, abistamist, taastumist ja rahu käsitlev deklaratsioon - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil.. Hartas on sätestatud põhimõtted, millega tagada rahaliste vahendite parem kasutamine riskide juhtimiseks ja inimeste kaitsmiseks kõige haavatavamates riikides. Deklaratsioonis kutsutakse üles kiiresti rahaliselt toetama kliimamuutustega kohanemist ja vastupanuvõimet nendes riikides.
Märtsis peetud ÜRO veekonverentsil - avaneb uuel vahekaardil., mis oli esimene omataoline tippkohtumine viimase ligi 50 aasta jooksul, kinnitas EL oma püsivat valmisolekut - avaneb uuel vahekaardil. osaleda üleilmse veemajanduse kriisivalmiduse ja üleilmse veega kindlustatuse tagamisel. ELi delegatsioon tutvustas - avaneb uuel vahekaardil. ka 33 vabatahtlikku kohustust, mille EL on võtnud veealaste kestliku arengu eesmärkide edendamiseks loodud veemeetmete tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil. platvormil.
Aasta alguses käivitas EL koostöös 26 riigiga kaubandusministrite kliimakoalitsiooni - avaneb uuel vahekaardil.. See on esimene ministrite tasandi ülemaailmne foorum, mis on pühendatud kaubanduse, kliima ja kestliku arengu küsimustele. Koalitsiooni eesmärk on arendada nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil kliimamuutusi leevendavat kaubanduspoliitikat.
Aprillis lõi EL rohelise liidu Norraga - avaneb uuel vahekaardil. ja novembris Kanadaga - avaneb uuel vahekaardil., et süvendada nende riikidega koostööd kliima, keskkonna, energeetika ja puhta tööstuse vallas. Lõuna-Koreaga on EL loonud rohepartnerluse - avaneb uuel vahekaardil., mille raames tugevdatakse kahepoolset koostööd ja vahetatakse parimaid tavasid kliimameetmete, puhtale energiale ülemineku ja selle õiglaste aluste ning keskkonnakaitse vallas, samuti muudes rohepöörde valdkondades.
Kestliku arengu eesmärgid
ELi kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamise esimene vabatahtlik läbivaatamine - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil. näitab, et ÜRO liikmesriikide poolt 2015. aastal vastu võetud kestliku arengu eesmärkidest on EL asunud täiel määral ellu viima 17.
Kestlikust arengust on saanud Euroopa Liidu alustala ning EL teeb jõupingutusi kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamise edendamiseks nii liidus kui ka mujal maailmas ja toetab ka partnerriike nende rakendamistegevuses.
EL võtab kestliku arengu eesmärke arvesse nii poliitika kujundamisel, eelarve koostamisel kui ka pikaajalisel planeerimisel. Tänu kogu valitsemissektorit hõlmavale lähenemisviisile on ELi rohelisest kokkuleppest saanud kõigi jaoks teeviit kestlikuma ja jõukama tuleviku poole.