8. peatükk. Euroopa huvide ja väärtuste edendamine maailmas
Sissejuhatus
Euroopa Liit on pühendunud ülemaailmsete probleemide lahendamisele, oma huvide ja väärtuste nimel töötamisele ning demokraatia, inimõiguste ja mitmepoolsuse edendamisele maailmaareenil. See hõlmab mitut olulist valdkonda, sealhulgas julgeoleku- ja kaitsekoostööd, naabruspoliitikat, rahvusvahelisi partnerlusi, kaubandust, humanitaarabi ja elanikkonnakaitset.
EL jätkas 2023. aastal tihedat koostööd ülemaailmsete partneritega, et tagada stabiilsus suurenenud geopoliitiliste pingete taustal, mis on eelkõige tingitud Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu ning Iisraeli-Hamasi sõjast. EL keskendus endiselt suhetele oluliste naaberpiirkondadega, kus püüeldakse demokraatlike väärtuste ja majandusarengu poole, ning selliste partnerluste loomisele, mis edendavad ühiseid väärtusi ja kestlikku arengut.
Olles pööranud rohkelt tähelepanu suurõnnetusteks valmisolekule, sai EL jätkata nii kodu- kui ka välismaal inimelude kaitsmist ja suurõnnetuste ennetamist ning puhkevatele kriisidele kiiresti reageerida. Oma jätkuvate jõupingutustega edendas EL ülemaailmsel tasandil rahu, stabiilsust ja vastupanuvõimet.
Lähis-Ida kriis
Hamasi 7. oktoobri 2023. aasta jõhkrad ja valimatud terrorirünnakud kõikjal Iisraelis tõid kaasa palestiinlaste humanitaarolukorra järsu halvenemise Gaza sektoris ning on suurendanud piirkonnas olukorra eskaleerumise ohtu.
Toonitades, et terrorile ei ole mingit õigustust, on EL Hamasi terrorirünnakute pärast kõige karmimalt hukka mõistnud ja kutsunud üles kõik pantvangid tingimusteta vabastama. Ehkki EL on kinnitanud, et rahvusvahelisest õigusest tuleneb Iisraelile õigus end kaitsta, on ta samas rõhutanud, kui oluline on tagada kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega alati ka kõigi tsiviilisikute kaitse.
Tundes suurt muret kriitilise humanitaarolukorra pärast Gazas, kutsub EL üles tagama kõigi vajalike meetmete, sealhulgas humanitaarkoridoride ja humanitaarabivajadustega seotud pauside abil inimestele jätkuva, kiire, turvalise ja takistamatu juurdepääsu humanitaarabile ning abi jõudmise nendeni, kes seda vajavad.
ELi humanitaarabi palestiinlastele 2023. aastal
Ligi
1,1 miljardit eurot
alates 2000. aastast
1310 tonni
esmast varustust
33
ELi humanitaarabi õhusilla lendu
103 miljonit eurot
humanitaarabi
EL on Palestiina rahva suurim humanitaarabi andja. Alates 2000. aastast on EL eraldanud nende põhivajaduste rahuldamiseks kokku üle miljardi euro. Alates oktoobrist on EL neljakordistanud oma hädaabi palestiinlastele - avaneb uuel vahekaardil. ja teinud koos paljude humanitaarpartneritega tööd kohapeal.
EL on teinud pidevalt koostööd piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega, et vältida konflikti piirkondlikku eskaleerumist, sealhulgas olukorra halvenemist Jordani Läänekaldal. EL on endist viisi pühendunud püsiva rahu saavutamisele, mille aluseks on kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus ja ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohased resolutsioonid.
Julgeolek ja kaitse: edusammud strateegilise kompassi alal
EL soovib tagada oma elanike julgeoleku ja aidata muuta maailma rahumeelsemaks. Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass - avaneb uuel vahekaardil. on kava, millega tugevdada aastaks 2030 ELi julgeolekut ja kaitsevõimet. See hõlmab kõiki julgeoleku- ja kaitsepoliitika aspekte ning on ehitatud üles neljale sambale: partnerlus, tegutsemine, investeerimine ja turvalisus.
Koostöö NATOga (partnerlus ja tegutsemine)
Praegused julgeolekuprobleemid on oma olemuselt riikideülesed, mistõttu ei saa ükski riik tegeleda nendega üksi. Oluline on kollektiivne ja strateegiline lähenemisviis. Strateegilise kompassi keskmes on ELi pikaajaline partnerlus NATOga, mis on liidu julgeoleku- ja kaitsealaste jõupingutuste oluline osa.
EL ja NATO edastasid jõulise poliitilise sõnumi Atlandi-ülese ühtsuse kohta, avaldades ELi ja NATO koostööd käsitleva ühisdeklaratsiooni - avaneb uuel vahekaardil., milles rõhutatakse, et Euroopa kaitse peab olema tugevam ja võimekam ning aitama kaasa ülemaailmsele julgeolekule ja täiendama NATOt. Allakirjutanud võtsid ka selge kohustuse seda koostööd süvendada.
2023. aastal jõudis ELi ja NATO koostöö seninägematule tasemele, andes kõigis valdkondades käegakatsutavaid tulemusi - avaneb uuel vahekaardil.. Eelkõige keskendus see vastupanuvõime arendamisele. Jaanuaris loodi ELi ja NATO elutähtsa taristu vastupidavuse rakkerühm - avaneb uuel vahekaardil. ning esitati soovitused edasiseks koostööks.
Venemaa agressioonisõda kinnitas taas ELi ja NATO ühiseid väärtusi. EL ja NATO on seisnud vankumatult Ukraina kõrval ning rakendanud kumbki oma abiandmise vahendeid - avaneb uuel vahekaardil.. Oma suhetes partneritega maailma kõigis osades on EL kasutanud toetuse andmisel Euroopa rahutagamisrahastut (vt 1. peatükk).
Aasta jooksul on EL tugevdanud koostööd ka teiste kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete partneritega, sealhulgas ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni, Aafrika Liidu, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni ja paljude teistega. Aset leidis ka esimene Schumani julgeoleku- ja kaitsealane foorum - avaneb uuel vahekaardil., kus EL kohtus oma rahvusvaheliste partneritega, et käsitleda ühiseid julgeolekuprobleeme.
Kaitsevõime suurendamine (investeerimine)
2023. aastal kiideti heaks kaks tähtsat algatust, millega kavatsetakse tugevdada ELi kaitset ja tööstust. Laskemoona tootmist toetava määrusega - avaneb uuel vahekaardil., millega on ette nähtud ka 500 miljoni euro suurune rahastus, suurendatakse ELis laskemoona ja rakettide tootmist. Lisaks sellele on loodud 300 miljoni euro suuruse eelarvega kaitsevaldkonna ühishangete lühiajaline rahastamisvahend - avaneb uuel vahekaardil., millega motiveeritakse liikmesriike ostma päris esimest korda üheskoos ELi kaitsetööstuselt kõige olulisemaid kaitseotstarbelisi tooteid.
Kaitsealast teadus- ja arendustegevust toetatakse ELis Euroopa Kaitsefondist - avaneb uuel vahekaardil.. Alates 2021. aastast on fondist eraldatud liikmesriikide 60 koostööprojektile üle kolme miljardi euro. Ainuüksi 2023. aastal eraldati fondist 1,2 miljardit eurot - avaneb uuel vahekaardil. olulistele kaitsevaldkondadele, nagu kosmose olukorrast ülevaate saamine, ülehelikiirusega rakettide tõrjumine ja Euroopa patrullkorveti prototüübi väljatöötamine. Kaitsesektori innovatsiooni toetamisel lähtutakse Euroopa Kaitsefondi rakendamisel ELi kaitseinnovatsiooni kavast - avaneb uuel vahekaardil.. See on kahe miljardi euro suuruse eelarvega toetuskava, mis on suunatud väiksematele osalejatele ja eelkõige novaatoritele.
Euroopa ühendamise rahastust sõjaväelisele liikuvusele eraldatava rahastamispaketi raames toetati 2023. aastal 616 miljoni euroga vägede ja nende varustuse transportimist üleeuroopalises transpordivõrgus. Selle eesmärk on toetada investeeringuid taristusse, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbel.
Uued julgeolekustrateegiad (turvalisus)
Hiljutised kriisid ja kasvavad pinged on toonud esile puudused ELi julgeolekus. Seepärast algatas komisjon oktoobris ulatusliku konsultatsiooni, et koguda teavet kavandatava Euroopa kaitsetööstuse strateegia - avaneb uuel vahekaardil. jaoks.
Üha suurema kaalu on ELi julgeoleku seisukohast saanud planeedi soojenemine. See on toonud kaasa pöördelise muutuse - avaneb uuel vahekaardil. ELi kaitsepoliitikas: kliimamuutused on nüüdsest julgeoleku kavandamisel esiplaanil.
Lisaks võttis EL 2023. aastal vastu oma esimese julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia - avaneb uuel vahekaardil.. Strateegias keskendutakse muu hulgas ELi ja selle liikmesriikide kosmosevarade kaitsmisele. Tulevikku vaadates on 2024. aastal kavas võtta vastu ELi kosmoseküsimusi reguleeriv õigusakt, millega parandada ELi kerksust ja tugevust kosmoses.
Üle 80% ülemaailmsest kaubandusest toimub meritsi ning umbes kaks kolmandikku maailma naftast ja gaasist kas kaevandatakse või transporditakse merel. Peaaegu kõik ülemaailmsed andmed, sealhulgas internetiandmed, liiguvad merealuste kaablite kaudu. ELi jõukuse ja julgeoleku jaoks on ohutud ja turvalised ookeanid üliolulised. Seepärast võtsid komisjon ja Euroopa välisteenistus märtsis vastu ajakohastatud ELi merendusjulgeoleku strateegia ja tegevuskava. Nende dokumentide põhjal kiitis nõukogu oktoobris heaks muudetud ELi merendusjulgeoleku strateegia ja tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil.. Strateegia on kooskõlas strateegilise kompassiga ja aitab kaasa selle eesmärkide saavutamisele.
ELi merendusjulgeoleku strateegia
Peamised eesmärgid
Kaitsta ELi huve merel – kodanikud, majandus, taristu ja piirid
Kaitsta loodusvarasid ja merekeskkonda
Järgida rahvusvahelist õigust, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni
Reageerida kiirelt ja tõhusalt kasvavatele ohtudele (nt küber- ja hübriidohud)
Tagada ohtudega võitlemiseks asjakohane väljaõpe (nt küberoskuste alal)
Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimised
Lääne-Balkan ja Türgi
EL on endiselt pühendunud Lääne-Balkani riikide liitu integreerimisele. 2023. aasta laienemispaketis - avaneb uuel vahekaardil. esitati üksikasjalik hinnang partnerite praegusele olukorrale ja edusammudele nende teel ELi. Selles keskenduti peamiselt nõutavatele põhjalikele reformidele, sealhulgas sellistes valdkondades nagu õigusriik, avalik haldus, demokraatlike institutsioonide toimimine ja majanduslikud kriteeriumid.
Möödunud aastal kohaldati Põhja-Makedoonia ja Albaania suhtes edukalt sõelumisprotsessi, mis on esimene samm ühinemisläbirääkimiste poole. Bosnia ja Hertsegoviina kohta esitas komisjon soovituse ning Euroopa Ülemkogu tegi otsuse alustada ühinemisläbirääkimisi niipea, kui riik täidab nõutavad liikmesuse kriteeriumid. Sellega tunnustatakse edusamme, mida Bosnia ja Hertsegoviina on pärast 2022. aastal kandidaatriigiks saamist teinud. Montenegro ja Serbia jätkasid ELiga ühinemisläbirääkimisi, millega kaasnesid poliitilise ja tehnilise tasandi dialoogid komisjoniga. Kosovo suhtes (kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta) kiitis Euroopa Parlament aprillis ametlikult heaks viisanõude kaotamise. See jõustus 1. jaanuaril 2024.
2023. aastal jätkas EL 30 miljardi euro suuruse majandus- ja investeerimiskava - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil. elluviimist. Kava alusel toetatakse taastumist COVID-19 pandeemiast, rohe- ja digipööret, piirkondlikku koostööd ja ELile lähenemist. Lisaks maksis - avaneb uuel vahekaardil. EL välja 450 miljonit eurot ühe miljardi euro suurusest energiatoetuspaketist, millega toetatakse Lääne-Balkani riike energiakriisiga toimetulemiseks ja energiajulgeoleku suurendamiseks. Lisaks on komisjon asunud rakendama uut Lääne-Balkani majanduskasvu kava - avaneb uuel vahekaardil., millega teha piirkonna riikidele enne ametlikku ühinemist kättesaadavaks mõningad ELi liikmesusest tulenevad eelised. Selles keskendutakse majanduskasvule ja sotsiaal-majanduslikule lähenemisele.
Lääne-Balkani majanduskasvu kava neli sammast
1. Vastavus ELi ühtse turu õigustikule
2. Tihedam piirkondlik majandusintegratsioon
3. Kiired reformid
4. Rohkem ühinemiseelseid vahendeid
2023. aasta Berliini protsessi tippkohtumisel - avaneb uuel vahekaardil. kinnitasid Lääne-Balkani juhid pühendumist oma piirkondliku majanduse paremale integreerimisele ühise piirkondliku turu - avaneb uuel vahekaardil. kaudu, mis on samm edasi ELiga integreerumisel. Tippkohtumisel arutati majanduskasvu kavasid, sealhulgas taristuinvesteeringuid ja piirkondliku turu laienemist. Tippkohtumisel toodi esile ka haridusalaseid edusamme, nagu uus Euroopa Kolledži linnak Tiranas, ja keskkonnaalgatusi, nagu roheline tegevuskava. Rõhutati ka piirkondliku julgeoleku tähtsust. Lääne-Balkanil on vaja tugevdada organiseeritud kuritegevuse ja küberohtude vastast koostööd.
13. detsembril Belgias Brüsselis peetud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel keskenduti aruteludes Lääne-Balkani partnerite lähendamisele ELile ja nende järkjärgulise integratsiooni edendamisele, majandusarengule Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja taustal ning piirkondliku julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamisele.
Mais toimusid Türgis presidendi- ja parlamendivalimised. Novembris võeti vastu aruanne ELi ja Türgi praeguste suhete kohta, milles kirjeldatakse koostöö parandamise viise. EL jätkab pagulaste ja kogukondade toetamist Türgis, pakkudes haridus-, tervishoiu- ja piirivalveteenuseid.
Gruusia, Moldova ja Ukraina
Selle aasta ajalooline laienemispakett oli esimene, mis sisaldas hinnangut nende kolme riigi suutlikkusele täita ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi. Viimase aasta jooksul on nii Gruusia, Moldova kui ka Ukraina näidanud üles kindlat soovi ELiga ühineda. Et teha liiduga ühinemise teel edusamme, on neil riikidel vaja reformida sihipäraselt oma kohtusüsteemi, suruda maha organiseeritud kuritegevus ja jätkata jõupingutusi poliitilise maastiku parandamiseks, keskendudes oligarhia kaotamisele ja inimõigustele. Komisjoni soovitusega - avaneb uuel vahekaardil. – ja Euroopa Ülemkogu ajaloolise otsusega - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil. – alustada ühinemisläbirääkimisi Moldova ja Ukrainaga ning anda kandidaatriigi staatus Gruusiale tunnustati märkimisväärseid pingutusi, mida need riigid on teinud, et vastata ELi nõuetele.
Idapartnerlus
Idapartnerluse tegevuskava 2020. aastale järgnevaks ajaks keskendub vastupidavusele, taastumisele ja reformidele. Seda on rakendatud vastavalt Gruusia, Moldova ja Ukraina ELiga ühinemisele.
17 miljardi euro suurune idapartnerluse majandus- ja investeerimiskava on ELi peamine vahend piirkonna vastupanuvõime tugevdamiseks ja see on seotud strateegiaga „Global Gateway“ (vt allpool). 2023. aasta lõpuks oli kaasatud 8,6 miljardit eurot eeldatavaid investeeringuid, millest 5 miljardit eurot on eraldatud riigipõhistele juhtprojektidele.
EL, selle liikmesriigid ja partnerid suurendavad oma jõupingutusi, et rakendada idapartnerluse tegevuskava, mille keskmes on taastamine, vastupidavus ja reformid. See hõlmab tegelemist Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjuga kogu piirkonnale. Koostöö keskendub mitmele valdkonnale, nagu ühendatus, transport, energeetika ning rohe- ja digipööre, samuti inimõigused, kodanikuühiskond, õigusriik ja julgeolekuküsimused. Kuigi ELil puudub kontakt Lukašenka režiimiga, jätkas EL valgevenelaste otsest toetamist. Aastatel 2020–2023 eraldati selleks 100 miljonit eurot - avaneb uuel vahekaardil..
EL jätkas 2023. aastal jõupingutustega Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise püsiva rahu nimel ja suurendas sellele piirkonnale antavat humanitaarabi - avaneb uuel vahekaardil.. Alates konflikti eskaleerumisest 2020. aastal kuni 2023. aasta lõpuni anti abi kokku 25,8 miljoni euro väärtuses.
Lõunanaabrus
Lõunanaabruses on Vahemere piirkonna koostöökava ja selle finantsstrateegiaga – 30 miljardi euro suuruse eelarvega majandus- ja investeerimiskava – tehtud suuri edusamme sellistes valdkondades nagu majandusareng, juhtimine, digiüleminek, energiaalane ja kliimamuutustega seotud vastupanuvõime ning ränne.
Juulis sõlmiti ELi ja Tuneesia vahel vastastikuse mõistmise memorandum - avaneb uuel vahekaardil., milles käsitletakse ühiseid probleeme ja tulevikuvõimalusi majanduse ja kaubanduse, rohepöörde ja energiasüsteemi ümberkujundamise, inimestevaheliste kontaktide ning rände ja liikuvuse valdkonnas.
EL jätkas ka Liibanonis, Liibüas, Süürias ja Palestiinas (sellist nimekasutust ei käsitata Palestiina riigi tunnustamisena ning see ei mõjuta selles küsimuses võetud liikmesriikide individuaalseid seisukohti) kriisiolukorras elavate inimeste toetamist. Juunis toimunud Süüria-teemalisel Brüsseli konverentsil - avaneb uuel vahekaardil. lubas EL anda Süüriale ja tema naaberriikidele 3,8 miljardit eurot toetust.
Rahaline toetus lõunapoolsetele naaberriikidele
3,8 miljardit eurot
ELi toetusi, mis eraldati lõunanaabrusele ajavahemikus 2021–2023
660 miljonit eurot
tagastamatuid vahendeid on kulukohustustega seotud
ELi toetuste ning tagastamatute vahendite ja sõltumatutele eelarveasutustele antavate tagatistega kaasatakse 23,8 miljardi euro ulatuses investeeringuid.
ELi 2023. aasta juhtprojektid, mis on pühendatud Lääne-Balkani piirkonnale ja naabruspoliitikale
Projekte rakendatakse riikidega kokku lepitud majandus- ja investeerimiskavade alusel.
Piirkondlik: Lääne-Balkan
Balkanit läbiv 400 kV elektrikoridor ühendab Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia ning Horvaatia, Itaalia, Ungari ja Rumeenia ülekandesüsteeme.
Piirkondlik: lõunanaabrus – Medusa merekaabel
Vahemere põhjas asuv Medusa kiudoptiline kaabel ühendab Põhja-Aafrika riike Euroopa riikidega ja aitab suurendada Põhja-Aafrika ülikoolides interneti kiirust.
Piirkondlik: Ida-Euroopa
Musta mere digitaalset ühenduvust edendav merekaabel toetab digiüleminekut ja suurendab piirkonna digikerksust.
Põhja-Makedoonia
VIII raudteekoridori ühenduslõik ühendab Põhja-Makedoonia Bulgaaria piirialadega.
Gruusia
Musta mere veealuse elektrikaabli kaudu eksporditakse roheenergiat Lõuna-Kaukaasiast ELi.
Maroko
- Rabati-Salé-Témara trammivõrku laiendatakse 37 km võrra.
- Projektikonkurss P2X vesinikul töötava elektrijaama jaoks.
Tuneesia
Luuakse ELMEDi võrkudevaheline ühendus, mis on esimene Itaalia ja Tuneesia vaheline veealune kõrgepingekaabel.
Iisrael
Euroopa ja Aasia vaheline veealune elektrikaabel ühendab Kreekat, Küprost ja Iisraeli.
Egiptus
- Vahemere idaosas on Euroopa ja Aafrika ühendatud omavahel Egiptuse ja Kreeka vahelise GREGY kõrgepingekaabli kaudu.
- Moderniseeritakse Aleksandria piirkondlikku juhtimiskeskust.
- Toodetakse keskkonnahoidliku laevanduse jaoks metanooli.
Jordaania
- Al-‘Aqabah’-Ammani vee magestamise ja tarne projekt.
- Renoveeritakse ja moderniseeritakse As-Salti reoveepuhasti; ehitatakse biogaasitehas.
Rahvusvahelised partnerlused ja strateegia „Global Gateway“
2023. aastal tegi EL märkimisväärseid edusamme strateegia „Global Gateway“ - avaneb uuel vahekaardil. rakendamisel, panustades sel viisil ülemaailmse investeerimislõhe vähendamisse ning rohe- ja digipöörde ülemaailmsesse toetamisse. Selle aasta jooksul rakendati Aafrikas, Ladina-Ameerikas ning Kariibi mere piirkonnas, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, Lääne-Balkanil ning ida- ja lõunanaabruses peaaegu 90 uut juhtprojekti - avaneb uuel vahekaardil.. Need projektid hõlmasid eri sektoreid, nagu strateegilised transpordimarsruudid, taastuvenergia, merekaablid, kriitilised toorained, õpetajate koolitamine ja vaktsiinide tootmine.
25. ja 26. oktoobril kogunesid esimesel Global Gateway foorumil - avaneb uuel vahekaardil. ELi, partnerriikide, ettevõtjate, kodanikuühiskonna, mõttekodade, finantsasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhid, et kiirendada strateegia „Global Gateway“ rakendamist. Kõigest kahe päevaga sõlmiti kokkuleppeid ligikaudu 3 miljardi euro väärtuses. EL on võtnud kohustuse võtta 2027. aastaks strateegia raames kasutusele 300 miljardit eurot.
Üle kaheksa aasta toimus jälle ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse tippkohtumine, millel kiideti heaks strateegia „Global Gateway“ ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna investeerimiskava - avaneb uuel vahekaardil.. Selle kavaga kaasatakse lähiaastatel eeldatavasti rohkem kui 45 miljardit eurot. 2023. aastal sõlmis EL ka mitu kahepoolset strateegilist partnerlust piirkonna partnerriikidega, et jätkata koostööd energia ja kriitiliste toorainete valdkonnas. Digi- ja kosmoseküsimustes koostöö edendamiseks loodi ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna digiliit - avaneb uuel vahekaardil.. Lisaks laiendati kliimakriisiga võitlemiseks ELi juhtprogrammi Euroclima - avaneb uuel vahekaardil. 33-le Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riigile.
Strateegia „Global Gateway“ ELi – Ladina-Ameerika
ja Kariibi piirkonna investeerimiskava
EL ja liikmesriigid on eraldanud ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna tugevdatud partnerluse toetamiseks kuni 2027. aastani üle 45 miljardi euro. Eeldatavasti annavad oma panuse ka teised riigid, erasektor ja finantseerimisasutused.
Tegevuskava hõlmab Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikides üle 130 projekti, millega toetatakse kvaliteetseid investeeringuid.
Projekte rakendatakse Euroopa tiimi algatuste kaudu: EL, liikmesriigid, arengut rahastavad asutused (sealhulgas Euroopa Investeerimispank), ekspordikrediidiasutused ja kõik muud avaliku sektori rahastamisallikad teevad koostööd erasektoriga.
Investeerimiskava toetub neljale sambale:
õiglane rohepööre
kaasav digiüleminek
inimareng
tervishoiualane vastupanuvõime ja vaktsiinid
Samuti tugevdas EL 2023. aasta jooksul veelgi oma suhteid Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnaga. 2022. aastal teatas komisjon, et koos Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni liikmesriikidega kaasatakse kuni 10 miljardi euro ulatuses investeeringuid strateegia „Global Gateway“ projektidesse. Selle raames käivitas komisjon 2023. aastal Maa seire programmi, et toetada kliimamuutustega kohanemist, tagada toiduga kindlustatus ja reageerida katastroofidele. Lisaks algatas EL uusi partnerlusi säästva energia ja loodusvarade majandamise valdkonnas. Eesmärgiga parandada kestlikku ühenduvust Euroopa ja Kesk-Aasia vahel kaardistati - avaneb uuel vahekaardil. kahe piirkonna vahelised transpordiühendused ja nendest tulenevad investeerimisvõimalused.
ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (organisatsiooni kuulub 79 riiki) vahel kujunes välja uus partnerlus. 15. novembril kirjutati alla Samoa lepingule - avaneb uuel vahekaardil., mis asendas Cotonou lepingu. Uues tekstis keskendutakse ühistele jõupingutustele selliste ülemaailmsete probleemide lahendamisel nagu kliimamuutused, inimõigused ja terviseküsimused. Selle eesmärk on kujundada ELi ja organisatsiooni suhteid järgmise 20 aasta jooksul.
EL jätkab 150 miljardi euro suuruse Aafrika-Euroopa strateegia „Global Gateway“ investeerimispaketi rakendamist, sealhulgas uusi suuri Euroopa tiimi algatusi (ELi ja selle liikmesriikide ühised jõupingutused) sellistes sektorites nagu tervishoid, digitehnoloogia, taastuvenergia, haridus ja transport.
2023. aasta Euroopa tiimi algatused
2023. aasta oktoobris käivitati ELi ja Namiibia kestlike toorainete väärtusahelate ja taastuvallikatest toodetud vesiniku alase partnerluse tegevuskava. Samal ajal allkirjastas EL samalaadsed partnerluslepingud Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Sambiaga.
EL ja liikmesriigid on suurendanud toetust puhta energia tootmisele Aafrikas. Näiteks käivitati energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise partnerlus Senegaliga ja Nigeris avati Gorou Banda päikeseenergiajaam.
Lõuna-Aafrikas on alustatud vaktsiinide tootmist ning Ghanas, Rwandas ja Senegalis valmivad tootmisrajatised.
2023. aasta jaanuaris käivitasid EL ja liikmesriigid ka 100 miljoni euro suuruse piirkondliku õpetajate algatuse, et toetada kõigile kvaliteetse hariduse andmist.
EL astus 2023. aastal ebavõrdsuse vastu võitlemisel olulise sammu, võttes kasutusele ebavõrdsuse mõõdiku - avaneb uuel vahekaardil.. See vahend aitab hinnata, kas meetmed vähendavad ebavõrdsust ja vastavad vaesema 40% elanikkonna vajadustele.
EL on koos oma liikmesriikidega endiselt peamine ametliku arenguabi andja kogu maailmas. 2022. aastal (viimane aasta, mille kohta on andmed kättesaadavad) andis EL arenguabi 92,8 miljardit eurot, mis moodustab 43% abi kogusummast.
Humanitaarabi ja elanikkonnakaitse
Humanitaarabi
Humanitaarabi aitab päästa elusid, kaitsta inimväärikust ning edendada ülemaailmset solidaarsust kriisides ja hädaolukordades. EL on kollektiivselt üks suurimaid humanitaarabi andjaid maailmas. Ainuüksi 2023. aastal ulatus ELi humanitaarabi eelarve 2,4 miljardi euroni ning lisaks uutele hädaolukordadele keskenduti ka ununenud kriisidele.
Konfliktide, majandusšokkide, äärmuslike ilmastikutingimuste ja pandeemia tõttu on toiduga kindlustamatus - avaneb uuel vahekaardil. rekordiliselt suur. Venemaa ebaseaduslik sissetung Ukrainasse on toidu-, energia- ja väetisehindu veelgi tõstnud ning häirinud tarneahelaid. 2023. aastal eraldati toidu- ja toitumisalaseks humanitaarabiks üle 668 miljoni euro. Selle abil püüab EL tagada, et haavatavatel inimestel ja neil, kes on kriiside tõttu kõige rohkem nälja käes kannatanud, oleks juurdepääs ohutule ja toitvale toidule.
Süüria kriisi - avaneb uuel vahekaardil. viimase 12 aasta jooksul on EL koos oma liikmesriikidega andnud Süüria rahvale ulatuslikku toetust kogusummas 30 miljardit eurot. See hõlmab humanitaar-, arengu-, majandus- ja stabiliseerimisabi, kusjuures 2023. aastal eraldati humanitaarabiks veel lisaks 170 miljonit eurot.
2023. aasta veebruaris tabas Süüriat ja Türgit võimas 7,8-magnituudine maavärin. See oli piirkonnas üks sajandi tugevamaid. Järgnenud järeltõuked laastasid neid riike veelgi rohkem.
EL reageeris viivitamata: ta saatis Türgisse 30 otsingu- ja päästemeeskonda, kogus humanitaarabi mõlema riigi jaoks ning kutsus kokku 20. märtsil toimunud rahvusvahelise rahastajate konverentsi - avaneb uuel vahekaardil. „Üheskoos Türgi ja Süüria rahva heaks“. Konverentsil lubas rahvusvaheline üldsus eraldada 7 miljardit eurot, et anda Türgi mõjutatud piirkondadele humanitaarabi ja toetada ülesehitustöid ning anda Süüriale humanitaarabi koos esmase taastumise ja vastupanuvõime toetamisega. See hõlmas 1,1 miljardi euro suurust toetust ELi eelarvest, millest 400 miljonit eurot tagati 2023. aastal Euroopa Liidu Solidaarsusfondist.
Septembris tabas Marokot 6,8-magnituudine maavärin. EL eraldas - avaneb uuel vahekaardil. kiiresti miljon eurot erakorralisi rahalisi vahendeid ning saatis humanitaar- ja logistikaeksperte, olles valmis vajaduse korral rohkem toetust pakkuma.
Kuna ülemaailmne vajadus humanitaarabi järele on selgelt kasvamas, on EL asunud laiendama ülemaailmset rahastajate baasi, et vähendada rahastamise ja vajaduste vahelist lõhet, mis jõudis 2023. aastal esimest korda 40 miljardi euro lähistele. See oli keskne teema märtsis Belgias Brüsselis peetud iga-aastasel Euroopa humanitaarfoorumil - avaneb uuel vahekaardil.. Selleks et leida humanitaarvajadustele kestlikke lahendusi, tõi foorum kokku ELi välisministrid, kes arutasid arengu ja kliimamuutustega seotud vahendite kasutamist humanitaarvajaduste algpõhjustega tegelemiseks ning otsisid võimalusi nimetatud vahendite panust suurendada.
Lisaks rahastamisele on EL kasutanud oma varusid, millega täiendada humanitaarabi partnerorganisatsioonide tööd. Euroopa humanitaarabiüksuse - avaneb uuel vahekaardil. kaudu anti eelkõige Lähis-Idas kogu aasta vältel otsest logistikaabi. See hõlmas elupäästva varustuse andmist ELi oma varudest ja ELi humanitaarabi õhusilla operatsioonide korraldamist, et transportida partnerorganisatsioonidele hädaabiveoseid.
Samal viisil reageeriti aprillis Sudaanis puhkenud konfliktile. EL tarnis elupäästvat varustust konflikti tõttu kannatanud inimestele Sudaanis ja vastu võetud pagulastele Tšaadis. Samasugune humanitaarabi õhusild loodi pärast Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas - avaneb uuel vahekaardil. käiva konflikti eskaleerumist ning jätkusid ka lennud hädaabi toimetamiseks Afganistani rahvale, kes seisab silmitsi maailma suurima humanitaarkriisiga.
2023. aasta märtsis korraldas EL konverentsi, et näidata solidaarsust Venezuelast pärit rändajate ja pagulastega. Konverentsil juhiti uuesti tähelepanu riigis aset leidvale humanitaarkriisile ning koguti 815 miljonit eurot abi. Lisaks korraldati rahastajate konverentse Jeemeni rahva ning Aafrika Sarve ja Saheli kriisipiirkonna toetamiseks.
Üle poole Mali elanikkonnast on alla 18-aastased. Umbes kolmandik neist elab relvakonfliktidest mõjutatud piirkondades. EL teeb aktiivselt tööd nende laste kaitsmiseks, reageerides kiiresti uutele ümberasustamistele ja tagades laste haridustee jätkumise.
Suurõnnetustele reageerimine, nende ennetamine ja nendeks valmisolek
ELi elanikkonnakaitse mehhanism - avaneb uuel vahekaardil., mis loodi 2001. aasta oktoobris, on inimtegevusest tingitud õnnetuste ja loodusõnnetuste korral liikmesriikide ja kümne muu osaleva riigi vahelise koostöö ja solidaarsuse alustala. Kui hädaolukorra ulatus ületab ELi või muu riigi riigisisese reageerimise suutlikkuse, võib riik selle mehhanismi kaudu abi taotleda.
Moldova - avaneb uuel vahekaardil. ja Ukraina - avaneb uuel vahekaardil. kaasamisega 2023. aastal on mehhanismil nüüd 37 liiget, kes ühiselt tugevdavad Euroopas ennetustegevust, valmisolekut ja suurõnnetustele reageerimist.
ELil on keskne roll kollektiivse suurõnnetustele reageerimise koordineerimisel ja rahastamisel – seda nii ELi territooriumil kui ka mujal maailmas. 2023. aastal suurenes nõudlus mehhanismi kaudu antava abi järele. Looduslikele ja inimtegevusest tingitud kriisidele reageeriti Euroopas ja mujal maailmas kokku 66 korral. Selliste juhtumite hulka kuulusid jätkuv sõda Ukrainas, suur maavärin Süürias ja Türgis, laastavad metsatulekahjud Kanadas ja Kreekas ning enneolematud üleujutused Itaalias, Liibüas ja Sloveenias.
EL on veelgi laiendanud oma strateegilisi rescEU varusid, mis loodi viimase abinõuna toetuseks ulatuslikes hädaolukordades, mis käivad liikmesriikidele üle jõu. Selle raames on EL loonud varjualuste varu, mille abil on võimalik majutada tuhandeid inimesi mitmes riigis. Samuti on alustatud rescEU erakorralise meditsiini rühma - avaneb uuel vahekaardil. komplekteerimist, luues esimese üleeuroopalise välihaigla. Mitu liikmesriiki on saanud ELi rahalisi vahendeid rescEU esimese strateegilise varu loomiseks keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude jaoks ning hädaolukorra energiavaru loomiseks koos generaatorite ja muude seadmetega.
Suurõnnetuste ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel toetab EL nii valitsusi, organisatsioone kui ka kogukondi. Kogukondade aitamiseks kasutatakse varajase hoiatamise süsteeme, jagatakse eksperditeadmisi, pakutakse hädaolukordadele reageerimise alast koolitust ja varutakse hädaabivahendeid.
Sellega seoses on EL uuendanud oma kohustust - avaneb uuel vahekaardil. järgida ÜRO Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku. Samuti toetab liit Ladina-Ameerikat ja Kariibi mere piirkonda suurõnnetusteks valmisoleku ja riskijuhtimise alast koostööd käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi kaudu. Kuna riskikeskkond on Euroopas halvenenud, võttis EL 2023. aastal vastu viis suurõnnetustele vastupidavuse eesmärki - avaneb uuel vahekaardil.. Need on eesmärgid, mis suunavad kogukondi kogu Euroopas tulevaste suurõnnetuste prognoosimisel ja ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel. Eesmärkide abil luuakse seos õnnetusstsenaariumide ja reageerimissuutlikkuse vahel ning tugevdatakse märgatavalt ja tõhusalt suurõnnetustele vastupidavust.
ELi viis suurõnnetustele vastupidavuse eesmärki
Eelohjata
Parandada riskihindamist
Valmistuda
Suurendada elanikkonna teadlikkust ja valmisolekut
Hoiatada
Tõhustada varajase hoiatamise süsteeme
Reageerida
Tugevdada ELi elanikkonnakaitse mehhanismi
Kindlustada
Tõhustada kogu Euroopas hädaolukordadele reageerimise koordineerimist
Kaubanduslepingud
EL teeb koostööd maailma riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada kaubandust ja majanduslikku jõukust, tagades samal ajal, et tehnoloogia aitab teenida ühiskonda ja selle kasutamisel austatakse ühiseid demokraatlikke väärtusi.
Juunis käivitasid komisjon ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell Euroopa majandusjulgeoleku strateegia - avaneb uuel vahekaardil.. See on terviklik lähenemisviis ELi majanduse tugevamaks ja vastupidavamaks muutmiseks. Selle abil kasvatatakse ELi tööstusbaasi, kaitstakse olulisi majandushuve ning edendatakse ülemaailmse majandusjulgeoleku suurendamiseks koostööd paljude ELi mittekuuluvate riikidega.
2023. aastal tegi EL suuri edusamme mitme vabakaubanduslepingu osas. Allkirjastati ja võeti vastu - avaneb uuel vahekaardil. 2022. aastal Uus-Meremaaga sõlmitud leping. Allkirjastati ka ELi-Tšiili leping, et see lähitulevikus ametlikult vastu võtta.
EL viis lõpule läbirääkimised ja allkirjastas majanduspartnerluslepingu Keeniaga - avaneb uuel vahekaardil.. Sellest sai kõige ambitsioonikam leping, mille EL on kestlikkusküsimustes arengumaadega sõlminud. Samuti on edenenud töö ELi ja Angola vahelise kestlike investeeringute hõlbustamise lepinguga ning komisjon tegi nõukogule ettepaneku see sõlmida ja allkirjastada.
Jätkusid läbirääkimised kaubanduslepingute üle Austraalia, India ja Indoneesiaga ning tehniline ja õiguslik töö ELi ja Mercosuri kaubanduslepingu alal. Taas alustati läbirääkimisi Taiga - avaneb uuel vahekaardil..
ELi ja Jaapani kõrgetasemelisel majandusdialoogil - avaneb uuel vahekaardil. juunis ning ELi-Jaapani tippkohtumisel - avaneb uuel vahekaardil. juulis leppisid pooled kokku edasises koostöös ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu raames. See hõlmab majandusjulgeolekualaste kõneluste laiendamist ja digikaubanduse põhimõtete kokkuleppimist.
Detsembris võõrustas Peking ELi ja Hiina tippkohtumist - avaneb uuel vahekaardil., mis oli alates 2019. aastast esimene mittevirtuaalne tippkohtumine. Kohtumisel keskenduti ELi ja Hiina suhetes tehtud edusammudele. Päevakorras olid arutelud ELi ja Hiina vahelise kaubanduspuudujäägi tasakaalustamise, õiglase majanduspartnerluse edendamise ja rahvusvaheliste normide järgimise üle.
Tippkohtumisel tõstatati ka kriitilise tähtsusega ülemaailmseid mureküsimusi, nagu Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, Lähis-Ida pinged, kliimamuutused, tervishoiuprobleemid ja inimõiguste olukord Hiinas. Tippkohtumisel rõhutati koostöö ja vastastikuse austuse tähtsust ülemaailmsetes küsimustes.
Ameerika Ühendriikidega jätkusid läbirääkimised kestliku terase- ja alumiiniumitootmise ülemaailmse kokkuleppe üle, et käsitleda liigset tootmisvõimsust ülemaailmsetel turgudel ja muuta ülemaailmne terasekaubandus kestlikumaks. Nende jõupingutuste toetamiseks leppisid - avaneb uuel vahekaardil. Ameerika Ühendriigid ja EL kokku pikendada USA tollimaksude peatamist teatavate ELi terase- ja alumiiniumikoguste suhtes ning USA toodetele kehtestatud tasakaalustavate tollimaksude peatamist vastavalt kuni 31. detsembrini 2025 ja 31. märtsini 2025. Samuti algasid läbirääkimised Ameerika Ühendriikidega kriitilise tähtsusega maavarade lepingu üle, mis võimaldaks rakendada ELis toodetud elektrisõidukite ja nende osade suhtes teatavaid USA inflatsiooni vähendamise seaduses kehtestatud maksusoodustusi.
EL ja Ameerika Ühendriigid jätkasid oma digi- ja kaubandussuhete arendamist ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu - avaneb uuel vahekaardil. raames, mille neljas ministrite kohtumine peeti mais. Tuginedes ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu edukusele, asutati veebruaris ka ELi-India kaubandus- ja tehnoloogianõukogu - avaneb uuel vahekaardil., mille esimene ministrite kohtumine - avaneb uuel vahekaardil. toimus mais. Kohtumisel leppisid mõlemad pooled kokku süvendada koostööd kolmes põhivaldkonnas: tehnoloogia, puhas energia ja kaubandus.
ELi ja Ühendkuningriigi suhetes on oluliseks verstapostiks Windsori raamistik - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil.. See näeb ette lõplikud lahendused Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli (väljaastumislepingu lahutamatu osa) rakendamisega seotud probleemidele, kinnitab veel kord nii ELi kui ka Ühendkuningriigi täielikku pühendumust suure reede (Belfasti) kokkuleppele, lihtsustab Põhja-Iirimaa ja Suurbritannia vahelist kaubandust ning kaitseb ELi ühtset turgu. Mõlemad pooled on võtnud kohustuse rakendada raamistiku kõiki elemente täielikult ja õigel ajal.
2023. aastal tehti edusamme ka kaubandus- ja koostöölepinguga, mis võimaldab teha koostööd kaubanduse, transpordi, energeetika ja julgeoleku valdkonnas ning sellistes valdkondades nagu küberturvalisus ja finantsteenused. Ühendkuningriik ja EL jõudsid kokkuleppele - avaneb uuel vahekaardil. Ühendkuningriigi osalemises ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Euroopa horisont“ ning ELi juhtivas Maa seire programmis „Copernicus“.
Tänu ELi toetusele Küprose konflikti lahendamisel kasvas Küprose kreeklaste ja türklaste eraldusjooneülene - avaneb uuel vahekaardil. kaubavahetus 2023. aastal 16 miljoni euroni. Kaubavahetus suurendab usaldust kahe kogukonna vahel ja aitab Küprose majandust. Kasvu edasiseks toetamiseks avati oktoobris ELi rahastatud ühtne kontaktpunkt - avaneb uuel vahekaardil., kus pakutakse nõustamist kohalikele kaupmeestele.
EL on käivitanud mitu digipartnerlust, et tugevdada oma suhteid sarnaselt meelestatud partneritega, sealhulgas Kanada ning India ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega, nagu Singapur - avaneb uuel vahekaardil. ja Lõuna-Korea - avaneb uuel vahekaardil.. Selle eesmärk on suurendada koostööd, et edendada ohutut ja turvalist digiruumi ning vastupidavat digipööret. ELi ja Jaapani - avaneb uuel vahekaardil. strateegiline partnerlus on jätkanud kasvuteed. Pooled on allkirjastanud kokkuleppeid koostöö edendamiseks digitaristu, pooljuhtide ja toorainete tarneahelate alal.
Lisaks on ELi eesmärk tugevdada sidemeid maailma juhtivate teadusringkondadega. Murranguline oli Uus-Meremaa kui esimese kaugel asuva partneri liitumine - avaneb uuel vahekaardil. programmiga „Euroopa horisont“ 2023. aastal. Kanada osalemine - avaneb uuel vahekaardil. laiendab seda rahvusvahelist teadusliitu veelgi.
