Energiajulgeolek

Loobumine Venemaa fossiilkütustest

Et tagada Euroopa Liidu inimestele juurdepääs taskukohasele, turvalisele ja kestlikule energiale, käivitas EL 2022. aasta mais kava „REPowerEU“ - avaneb uuel vahekaardil.. Selle eesmärk on vähendada puhtama energia tootmise, energiatarbimise vähendamise ja ELi energiavarustuse mitmekesistamise kaudu märkimisväärselt ELi sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Esimese aasta jooksul pärast strateegia käivitamist tegi EL nende kolme eesmärgi saavutamisel suuri edusamme - avaneb uuel vahekaardil..

2023. aasta lõpuks oli Venemaa gaasi koguimport ELi vaid 42,9 miljardit kuupmeetrit, 2022. aastal oli see olnud 80 miljardit kuupmeetrit ja 2021. aastal üle 150 miljardi kuupmeetri. Aasta jooksul olid peamised torugaasi ELi tarnijad taas Norra ja Põhja-Aafrika ning veeldatud maagaasi põhiliseks tarnijaks Ameerika Ühendriigid.

Kava “REPowerEU” kõrval on veel mitmeid teisi vahendeid, mis aitavad ELi liikmesriikidel gaasitarneid mitmekesistada. Üks neist on gaasi ühisostude mehhanism AggregateEU - avaneb uuel vahekaardil., mis võimaldab gaasiettevõtjatel ja gaasi tarbivatel ettevõtjatel koondada nõudlust, koordineerida taristu kasutamist, pidada läbirääkimisi rahvusvaheliste partneritega ning valmistada ette ühiseid gaasi- ja vesinikuoste.

Teine meede, mille EL 2022. aastal varustuskindluse probleemide lahendamiseks kehtestas, on gaasi hoiustamise määrus - avaneb uuel vahekaardil.. Selles nõuti, et liikmesriigid täidaksid 1. novembriks 90% oma gaasihoidlatest, et tagada talveks piisavad varud. Selle meetmega püüti tagada, et enne 2022.-2023. aasta talve oleksid riikidel gaasivarud 95% ulatuses olemas. Kuna 2023. aastal olid hinnad oluliselt madalamad ja vähem hüplikud kui 2022. aastal, läks gaasihoidlate täitmine eriti kiiresti, nii et 90% eesmärk saavutati juba 18. augustiks - avaneb uuel vahekaardil. ja detsembri alguses olid gaasivarud üle 95% taseme.

Mitu uut energiataristuprojekti - avaneb uuel vahekaardil., mis on viimase kahe aasta jooksul lõpetatud, on samuti aidanud ELil kindlustada alternatiivseid gaasitarneallikaid. Näiteks võib tuua Läänemere torujuhtme või Kreeka-Bulgaaria võrkudevahelise ühenduse ning veeldatud maagaasi uued terminalid eri liikmesriikides.

Novembris astus EL järjekordse sammu, et muuta ELi energiasüsteem tulevikukindlaks, ja avaldas oma esimese ühist huvi pakkuvate projektide loetelu - avaneb uuel vahekaardil., mis on täielikult kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega. See on kavas ametlikult vastu võtta 2024. aasta alguses. Iga kahe aasta tagant avaldatav loetelu - avaneb uuel vahekaardil. sisaldab projekte, mis parandavad liikmesriikide energiasüsteemide omavahelist ühendatust. Selliste projektide puhul võib rakendada kiirendatud loamenetlust ja rahastamist. See on esimene läbivaadatud üleeuroopalise energiavõrgu määruse alusel koostatud loetelu, kust on välja jäetud fossiilkütuste projektid ning kuhu on lisatud vesiniku- ja elektrolüüsiseadmeid käsitlevad projektid. Samuti sisaldab see projekte, mis seovad ELi energiasüsteemi Ühendkuningriigi, Lääne-Balkani ja Põhja-Aafrika riikidega.

Taskukohase energia kättesaadavus

Pärast 2021. aasta suve tõusid energiahinnad järsult. See oli tarbijatele ränk hoop ja paljudele terendas energiaostuvõimetuse oht. 2023. aastal asus EL kehtestama energiaturu reformimiseks vajalikke õigusakte, et kaitsta tarbijaid tulevaste hinnašokkide eest. Need pikaajalised meetmed täiendavad 2022. aastal võetud erakorralisi meetmeid, nagu turumehhanism, mis piirab ülemääraseid gaasihindu - avaneb uuel vahekaardil., ja teatavatele ülemäärast kasumit teenivatele energiaettevõtjatele kehtestatud solidaarsuspanuse kohustus - avaneb uuel vahekaardil..

Kuigi ELil on hästi integreeritud ühtne energiaturg, mis on teeninud tarbijaid üle 20 aasta, on energiakriis näidanud, et seda on vaja veelgi parendada. Seepärast esitas komisjon 2023. aasta märtsis ettepaneku vaadata läbi ELi elektrituru korraldust reguleerivad õigusnormid - avaneb uuel vahekaardil.. Reformiga antakse tarbijaile rohkem õigusi ja valikuvõimalusi ning tõhustatakse ühtlasi nende kaitset, muutes energiaarved elektri lühiajalisest turuhinnast sõltumatuks ja suurendades ELi energiaturu kerksust. Aasta lõpus jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu reformi suhtes kokkuleppele - avaneb uuel vahekaardil..

ELi elektrituru läbivaadatud korraldus võimestab ja kaitseb tarbijaid

ELi jõupingutused oma energiavarustuse ja -tarnijate mitmekesistamiseks on samuti aidanud energiahindu ja nende volatiilsust 2022. aasta tippudega võrreldes vähendada. ELi energiaplatvormi - avaneb uuel vahekaardil. abil (eriti oluline on selles plaanis mehhanism AggregateEU, millele eespool viidatud) saab koondada nõudlust ja korraldada energia ühisoste. ELi tarbijate jaoks tähendab see soodsamaid hindu.

Komisjon on kehtestanud ka uue gaasituru hinnatippude korrigeerimise mehhanismi, mille puhul rakendatakse veeldatud maagaasi suhtes uut võrdlushinda. Seda saab kasutada alternatiivina Madalmaade maagaasiga kauplemise platvormi Title Transfer Facility gaasihinnale, mis ei osutunud enam usaldusväärseks, sest ei kajasta uusi turutingimusi. Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet - avaneb uuel vahekaardil. avaldab nüüd korrapäraselt võrdlushinna, mis on palju vähem volatiilne kui Title Transfer Facility hind.

Lisaks võimaldas EL liikmesriikidel anda otsetoetust kitsikuses olevatele peredele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Selleks rakendatakse erakorralisi meetmeid nimega SAFE (Supporting Affordable Energy – taskukohase energia toetamise meetmed). Need meetmed kuuluvad ühtekuuluvuspoliitika kohaldamisalasse - avaneb uuel vahekaardil. ja võimaldavad liikmesriikidel kasutada 2014.–2020. aasta eraldiste raames kasutamata jäänud ELi vahendeid otsetoetuse andmiseks riskirühmadele, kelle energiakulud on suurenenud.

Tõhus energiakasutus

Energeetikasektor – kodune küte, elektritootmine ja transport – tekitab peaaegu kolm neljandikku ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitest. See tähendab, et energiatarbimise vähendamine on kliimamuutustevastase võitluse jaoks väga oluline. EL soovib vähendada oma heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% (võrreldes 1990. aasta tasemega), nagu on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes (vt 3. peatükk).

2022.-2023. aasta talvel vähenes tänu pehmemale ilmale ning ELi, selle liikmesriikide, üksikisikute ja ettevõtjate ühistele jõupingutustele ELi gaasitarbimine 18% (ehk 53 miljardit kuupmeetrit). Tasakaalu säilitamiseks energiapakkumise ja -nõudluse vahel on aga endiselt vaja vabatahtlikke energiasäästumeetmeid. Seepärast pikendati erakorralist määrust gaasitarbimise vähendamise kohta - avaneb uuel vahekaardil. (algselt lepiti see kokku 2022. aasta juulis - avaneb uuel vahekaardil.). Sellega vähendatakse tarbimist 2023. aasta aprillist 2024. aasta märtsini veel 60 miljardi kuupmeetri võrra. Edasiste probleemide ärahoidmiseks on pikendatud ka muid 2022. aastal vastu võetud erakorralisi meetmeid, mis käsitlevad turukorrektsioonimehhanismi, solidaarsusreegleid ja lubade andmise korda.

Uue energiatõhususe direktiiviga - avaneb uuel vahekaardil. on kehtestatud ulatuslikumad pikaajalised energiatarbimise eesmärgid

Veel saab energiat säästa hoonete energiakasutuse parandamisega. Detsembris saavutatud poliitiline kokkulepe hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise kohta - avaneb uuel vahekaardil. aitab ehitussektoril vähendada energiatarbimist ja muuta hooned keskkonnahoidlikumaks. Läbivaadatud direktiivis sätestatakse mitmesugused meetmed, mis aitavad ELi valitsustel suurendada hoonete energiatõhusust, pöörates erilist tähelepanu halvimate tõhususnäitajatega hoonetele.

Energiasäästu ei saavutata aga ainult vähema ja tõhusama energiakasutusega, vaid ka igapäevaste energiatoodete ja -seadmete parema disainiga. Uute ELi ökodisaininormidega - avaneb uuel vahekaardil. on ette nähtud nõue, et elektriseadmed peaksid ooteseisundis kasutama vähem energiat, ning tootjatel on oma toodete tõhususe parandamiseks aega kaks aastat. Uued ja rangemad normid hakkavad kehtima näiteks pesukuivatite, kohtkütteseadmete, mobiiltelefonide, tahvelarvutite ja tööstuslike ventilaatorite kohta. Need muudatused kajastuvad ka ELi energiamärgises - avaneb uuel vahekaardil., mida ELi tarbijad endist viisi laialdaselt usaldavad ja kasutavad. 

ELi eesmärk on muuta kestlikud tooted normiks. Aasta lõpus jõudsid parlament ja nõukogu kokkuleppele 2022. aasta märtsis esitatud kestlike toodete algatuse - avaneb uuel vahekaardil. üle, millega lükatakse kõrvale senine tarbimismudel „tooda – tarbi – viska ära“. Algatusega püütakse tagada, et tooted kestaksid nii kaua kui võimalik, sest see aitaks vähendada jäätmeid ja hoida kokku ressursse.

Taastuvenergia tootmise kiirendamine

Et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk muuta Euroopa kliimaneutraalseks, on vaja minna üle puhtale taastuvenergiale. Roheüleminek toetub kavale „REPowerEU“, millega edendatakse roheenergia tootmist, Venemaa fossiilkütustest loobumist ja energiasäästu. Kava „REPowerEU“ kõrval on keskse tähtsusega taaste- ja vastupidavusrahastu - avaneb uuel vahekaardil. ning rohelise kokkuleppe tööstuskava - avaneb uuel vahekaardil., millega toetatakse taastuvenergiale üleminekut ja laiemat kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärki rahaliselt ja strateegiliselt.

Euroopa roheline kokkulepe

Muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks

Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest on rohelise energia projektide elluviimise ja taristu rajamise ning laiemalt rohepöördega seotud ligikaudu 42%. (Taaste- ja vastupidavusrahastu kohta vt 2. peatükist.) Liikmesriikidel tuli oma taaste- ja vastupidavuskavadesse lisada eraldi REPowerEU peatükk, milles näidatakse, kuidas kliimaeesmärke on arvesse võetud. Praeguseks on oma REPowerEU peatüki esitanud 23 liikmesriiki. Sel viisil muudetud taaste- ja vastupidavuskavadega on eraldatud taastuvenergia ja energiavõrkude edendamiseks 61,87 miljardit eurot, millest 35,51 miljardit eurot on mõeldud otseselt taastuvenergia tootmiseks. Taaste- ja vastupidavusrahastu võimaldab liikmesriikidel eraldada rahalisi vahendeid ka üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele - avaneb uuel vahekaardil. sellistes valdkondades nagu vesinikumajandus ja salvestustehnoloogia.

Lisaks väljakujunenud ja uuenduslikku taastuvenergiatehnoloogiasse tehtud investeeringutele toetati 2023. aastal mitut üldisemat algatust ELi puhta energia sektori struktuursete puuduste kõrvaldamiseks. Üks neist oli rohelise kokkuleppe tööstuskava, millega suurendatakse ELis ühtse turu pakutavate võimaluste varal nullnetotehnoloogia konkurentsivõimet (et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsusele). Õigusnormide lihtsustamisega on EL hõlbustanud puhta tehnoloogia jaoks vajaliku tooraine hankimist ning keskkonnahoidliku energiatehnoloogia projektidele rahastuse saamist. Samuti on EL asunud tegutsema selle nimel, et töötajatele oleksid tagatud oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalused, mis võimaldaks neil asuda tööle puhta tehnoloogia sektorisse. Et parandada juurdepääsu rohetehnoloogia arenguks vajalikule toormele, edendab EL avatud kaubandust. Ühest küljest toob keskkonnahoidlik tehnoloogia paljudesse piirkondadesse uusi töökohti, teisalt loob see inimeste jaoks puhta keskkonna ja muudab turumajanduse kestlikumaks.

Rohelise kokkuleppe tööstuskava põhineb neljal üksteist täiendaval sambal

Rohelise kokkuleppe tööstuskava raames esitas komisjon puhta tehnoloogia sektori regulatiivse keskkonna lihtsustamiseks 2023. aasta märtsis kriitiliste toorainete määruse - avaneb uuel vahekaardil. ja nullnetotööstuse määruse - avaneb uuel vahekaardil. ettepaneku. Need kaks õigusakti üheskoos suurendavad ELi keskkonnahoidliku tootmise võimekust ja tagavad ELis puhta tehnoloogia tootmiseks vajalike toorainete kättesaadavuse.

Nullnetotööstuse määrusega tugevdatakse ELi nullnetotehnoloogia sektori kerksust ja konkurentsivõimet, mis aitab kaasa turvalisemale ja kestlikumale energiasüsteemile. Määrusega parandatakse tingimusi kliimaneutraalsete projektide loomiseks ELis ja investeeringute ligimeelitamiseks. Selles seatakse julge eesmärk: 2030. aastaks peab ELi strateegiline suutlikkus toota nullnetotehnoloogiat ulatuma vähemalt 40%-ni ELi vajadustest. Selle saavutamine aitaks märkimisväärselt kiirendada liikumist Euroopa Liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide poole ning hoogustada laiemat üleminekut kliimaneutraalsusele. Lisaks parandab see ELi tööstuse konkurentsivõimet, loob kvaliteetseid töökohti ja toetab jõupingutusi energiasõltumatuse saavutamiseks.

ELi eesmärk suurendada taastuvate energiaallikate, eelkõige Euroopas toodetud taastuvenergia kasutamist kajastub ka ELi energiapoliitikas. Üks olulisemaid taastuvenergia kasutuselevõtu verstaposte 2023. aastal oli taastuvenergia direktiivi - avaneb uuel vahekaardil. läbivaatamine. Läbivaatamise käigus suurendati ELi eesmärki, nii et taastuvenergia osakaal peaks 2030. aastaks ulatuma vähemalt 42,5%-ni ja soovitavalt isegi 45%-ni. 2018. aastal oli seatud eesmärgiks 32%. Läbivaadatud direktiivis võetakse käsile viimase aja kitsaskohad ja puudused, samuti kehtestatakse uued meetmed taastuvallikatest toodetud vesiniku vallas ning seoses taastuvate energiaallikate kasutamisega transpordis ja tööstuses. Lisaks selgitatakse selles tehnilisi küsimusi, sealhulgas bioenergia säästlikkuse kriteeriume, ning muudetakse alaliseks normid, millega seni oli taastuvenergiaprojektide loamenetlusi - avaneb uuel vahekaardil. ajutiselt lühendatud ja lihtsustatud.

Taastuvenergia

Olles võtnud 2022. aastal vastu ELi päikeseenergia strateegia - avaneb uuel vahekaardil. ja käivitanud biometaani tööstuspartnerluse - avaneb uuel vahekaardil., nihkus ELi rõhuasetus 2023. aastal taastuvallikatest toodetud vesinikule ja tuuleenergiale.

Vesinikutehnoloogia kasutuselevõtu jaoks oli esmalt vaja määrata kindlaks, mida üldse saab taastuvallikatest toodetud vesinikuks pidada. See määratlus sätestati vesinikku käsitlevates delegeeritud õigusaktides - avaneb uuel vahekaardil., milles on samuti täpsustatud, et rohelise vesiniku tootmiseks on vaja hankida lisakogus taastuvenergiat. Selliste standardite kehtestamine on ELi taastuvenergiasektori laiendamisel otsustava tähtsusega.

Detsembris jõuti järgmise olulise verstapostini, milleks oli kokkulepe gaasituru CO₂ heite vähendamise ja vesinikuturu paketi - avaneb uuel vahekaardil. üle. Sellega edendatakse taastuvallikatest toodetud ja vähese CO₂ heitega gaasi kasutamist ning erilist tähelepanu pööratakse taastuvallikatest toodetud vesiniku turu väljakujundamisele.

Märtsis avaldas Euroopa saastevaba vesiniku liit - avaneb uuel vahekaardil. – mis oli loodud 2020. aastal, et toetada saastevaba vesiniku tehnoloogia ulatuslikku kasutuselevõttu 2030. aastaks – vesiniku standardimise tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil.. Selles antakse põhjalik ülevaade vesinikuliidu liikmete tuvastatud standardimislünkadest, probleemidest ja vajadustest. Liit avaldas ka „Vesiniku tarnekoridoride käsiraamatu“ - avaneb uuel vahekaardil., milles antakse ajakohane ülevaade sellest, kuidas edenevad peamised taristuprojektid, millega luua Euroopa Liitu vähese CO₂ heitega vesiniku magistraalvõrk - avaneb uuel vahekaardil.. Üle kogu Euroopa ulatuva vesinikuvõrgu loomiseks kasutatakse ära olemasolevaid gaasijuhtmeid ja rajatakse uusi.

Rohelise vesiniku tootmise jaoks uuendas Euroopa elektrolüüsiseadmete partnerlus 2022. aasta ühisdeklaratsioonis - avaneb uuel vahekaardil. võetud kohustust - avaneb uuel vahekaardil. suurendada elektrolüüsiseadmete tootmisvõimsust 2025. aastaks kümme korda.

Komisjon on teinud ka ettepaneku luua üleeuroopaline vesinikurahastu ehk Euroopa Vesinikupank - avaneb uuel vahekaardil.. Vesinikupanga abil tagatakse Euroopas ja mujal maailmas vesiniku tootmiseks vajalik investeerimiskindlus ja luuakse uusi ärivõimalusi. Selleks kasutatakse kahte rahastamismehhanismi (ühe kaudu stimuleeritakse vesinikutootmist ELis ja teise kaudu vesiniku importi ELi). Samuti on vaja enne hinnata nõudlust ja taristuvajadusi ning muuta rahastamisallikate koordineerimise teel kestliku vesiniku sektorisse tehtud investeeringute voog sujuvamaks.

Komisjon allkirjastas märtsis Euroopa sidusrühmadega ühisavalduse - avaneb uuel vahekaardil., et edendada taastuvatest allikatest toodetud vesiniku alaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni. Nii tahetakse hoogustada puhta vesiniku kasutuselevõttu ja üleminekut puhtale energiale.

Samuti on EL võtnud meetmeid tuuleenergia kasutuselevõtu ja innovatsiooni kiirendamiseks. Erinevalt vesinikumajandusest, mis on alles algusjärgus, on ELi tuuleenergiasektorist juba praeguseks kujunenud edulugu. Selle sektori energiatootmise tasandatud kogukulud on võrdsed fossiilkütuste omadega või neist isegi väiksemad - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil.. 2023. aastal (jaanuarist augustini) moodustas tuuleenergia keskmiselt 17,2% - avaneb uuel vahekaardil. ELis tarbitud elektrienergiast. Mõned küsimused on siiski veel lahenduseta. Endiselt esineb viivitusi lubade andmisel ja oskuste nappust ning mõnes riigis eelistatakse hangete puhul endiselt odavat hinda kestlikkusele. Lisaks ei ole liikmesriigid koostanud tuuleturbiinide tootjate jaoks selgeid tuuleenergia kasutuselevõtu kavasid, mis ülemaailmse konkurentsi ja toorainekulude suurenemise tõttu raskendab projektide kavandamist.

Et kõnealuses sektoris esinevad probleemid käsile võtta, esitas komisjon oktoobris Euroopa tuuleenergia tegevuskava - avaneb uuel vahekaardil..

Euroopa tuuleenergia tegevuskava koosneb kuuest peamisest osast, mis aitavad suurendada tuulevõimsust 204 GW-lt 2022. aastal soovitud 500 GW-ni 2030. aastaks

Tegevuskavaga nähakse ette algatus „Accele-RES“, mis aitab muuta loamenetlused elektrooniliseks ja käivitada loamenetluste haldamiseks spetsiaalse veebivahendi. Lisaks tugevdab kava ELi tuuleenergiatööstuse konkurentsivõimet, lihtsustades ELi tootjate juurdepääsu välisturgudele, ning pakub kaitset turumoonutuste eest (nt ELi imporditud tuuleenergiatoodete ebaõiglase subsideerimise eest). Et parandada tuuleenergiaseadmete koostalitlusvõimet, kvaliteeti ja kestlikkust, tuleks need standardida.

2023. aasta lõpus esitasid 21 liikmesriiki oma tuuleenergia kasutuselevõtu lubadused - avaneb uuel vahekaardil., märkides ära lähitulevikus (2024–2026) ellu viidavad tuuleenergiaprojektid ja kasutusele võetava tuuleenergia mahu. See annab suurema kindluse nii tootjatele kui ka investoritele ning võimaldab käivitada üha uusi tuuleenergiaprojekte.

Taastuvenergiale ülemineku tugitegevused

Üleminek taastuvenergiale nõuab energia kogumise ja salvestamise võimaluste loomist, sest tuul ei puhu ja päike ei paista kogu aeg.

Üks võimalus taastuvenergia salvestamiseks on kasutada akusid. Akutööstuse edendamisel on edukalt tegutsenud 2017. aastal loodud Euroopa akuliit - avaneb uuel vahekaardil.. Selle seitsmendal kõrgetasemelisel kohtumisel, - PDF-vormingus fail – avaneb uuel vahekaardil. mis peeti 2023. aasta märtsis, tõsteti esile seda, et akutööstus vajab rohkem haritud töötajaid.

Taastuvenergiale üleminekul tuleb lisaks tagada, et see toimuks õiglaselt, ning anda tööstusharudes, mida üleminek puudutab, töötajatele vajalikud oskused. Nende vajaduste rõhutamiseks nimetas Euroopa Liit 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks (vt lähemalt 6. peatükist).

Oskuste nappuse käsitlemiseks võttis komisjon 2023. aastal muude algatuste seas vastu tuuleenergia tegevuskava. Lisaks sellele aitas komisjon käivitada ulatusliku oskustealase partnerluse energiamahukates tööstusharudes - avaneb uuel vahekaardil. ja taastuvenergia valdkonna ulatusliku oskustealase partnerluse - avaneb uuel vahekaardil.. Partnerlustega tagatakse nimetatud tööstusharude töötajatele sobivad oskused, mis võimaldavad neil pidada sammu ELi üleminekuga taastuvenergiale ning leida rakendust muutuval tööturul. Partnerluste raames tehakse kindlaks oskuste puudujäägid ning töötatakse välja asjakohased õppekavad ja koolitusprogrammid selliste puudujääkide kõrvaldamiseks.

Need partnerlused täiendavad ka teisi praegusi algatusi, nagu Euroopa akuliidu akadeemia - avaneb uuel vahekaardil., mille eesmärk on töötajate koolitamine, ümberõpe ja oskuste täiendamine, et rahuldada nõudlust kvalifitseeritud töötajate järele kiiresti kasvavas akude väärtusahelas. Praegu arendab akadeemia välja tipptasemel koolituskava ning viib seda koostöös liikmesriikide haridus- ja koolitusteenuste osutajatega ellu.

Olulisi algatusi kvalifitseeritud tööjõu edendamiseks on ELis tehtud ka nullnetotööstuse määruse ja kriitiliste toorainete määrusega. Nullnetotööstuse määrusega nähakse ette nullnetotehnoloogia tootmise edendamiseks nullnetotööstuse akadeemiate loomine. Samamoodi luuakse kriitiliste toorainete määrusega tooraineakadeemia, mis keskendub kriitiliste toorainete tarneahela töötajate jaoks oluliste oskuste parandamisele.

2023. aastal käivitati ka puhta ülemineku dialoogide seeria. Esimene dialoog - avaneb uuel vahekaardil., mis keskendus vesinikule, tõi kokku vesiniku väärtusahela kõigi lülide esindajad, et levitada ideid ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa rohelise kokkuleppe tööstusmõõdet. Teine dialoog - avaneb uuel vahekaardil. tõi kokku energiamahukate tööstusharude esindajad.

Lisaks kõigele annab EL taastuvenergiale ülemineku hõlbustamiseks liikmesriikidele praktilisi nõuandeid ja kohandatud suuniseid tehnilise toe instrumendi kaudu. 2023. aastal aitas tehnilise toe instrument kujundada 17 liikmesriigis välja reformid ja teha investeeringud, millega järk-järgult kõrvaldada Venemaa fossiilkütused kasutuselt - avaneb uuel vahekaardil.. Tehnilist tuge anti järgmistes valdkondades: taastuvenergia valdkonna loamenetluste kiirendamine, energiatõhusus ja hoonete renoveerimine, vesiniku ja biometaani tootmine, gaasi tarneteede mitmekesistamine ja tööstuse CO₂ heite vähendamine. Tehniline tugi aitab viia ellu rohepööret ja alandada energiahinda, millest saavad kasu nii üksikisikud kui ka ettevõtjad.