Ühtne Kriisilahendusnõukogu: keeruka pangandusliiduga seotud töö on alanud, kuid pikk tee on veel ees

Kokkuvõte

I

EL on välja töötanud uued institutsioonilised struktuurid, et vältida Euroopa 2008. aasta finantskriisi kordumist ja tagada turvalisem finantssektor ühtsel turul. Nende hulka kuuluvad ühtne järelevalvemehhanism (SSM) ja ühtne kriisilahenduskord. Käesolevas aruandes keskendutakse Ühtsele Kriisilahendusnõukogule (edaspidi „kriisilahendusnõukogu“), kes moodustab koos euroala riikide kriisilahendusasutustega ühtse kriisilahenduskorra.

II

Pankade kriisilahenduse ja järelevalve kohta on koostatud ühtlustatud õigusakte ja suuniseid hõlmavad ühtsed eeskirjad. Ühtsetes eeskirjades on mitu kriisilahendusega seotud elementi, mis suunavad kriisilahendusnõukogu tööd. Alles 2015. aastal loodud kriisilahendusnõukogu on sisuliselt endiselt käivitamisetapis ja on väga lühikese aja jooksul pidanud endale võtma väga suuri kohustusi.

III

Kriisilahendusnõukogu tööd tuleks vaadelda sellise süsteemi osana, mis hõlmab ka järelevalveasutusi (nt EKP) ja reguleerivaid asutusi (nt Euroopa Pangandusjärelevalve). Järelevalveasutused juhivad nende pädevusse kuuluvate pankade usaldatavusnõuete täitmise alalist järelevalvet. Kui finantsseisundi taastamise või sekkumismeetmed ei ole tõhusad, antakse pangale hinnang „maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks“ ja tegutsema asuvad kriisilahendusasutused. Kriisilahendusnõukogu vastutab kriisilahendusasutuste abiga tema pädevusse kuuluvate pankade kriisilahenduse erandolukorra plaanimise ja pankade kriisilahendusmenetluste asjakohase juhtimise eest. Kriisilahendusnõukogu pädevusse kuuluvad kõik euroala olulised pangad ja piiriülesed vähem olulised pangad.

IV

ELi toimimise leping võimaldab Euroopa Kontrollikojale täielikku juurdepääsu auditeeritava asutuse dokumentatsioonile, mis on auditi jaoks vajalik. Kõnealuse auditi käigus esitasid kriisilahendusnõukogu juhtkond ja töötajad kontrollikojale ulatusliku dokumentatsiooni, mis võimaldas teha käesolevas aruandes usaldusväärseid järeldusi. Siiski ei esitatud kõiki palutud dokumente.

V

Kontrollikoda leidis, et kriisilahendusnõukogu rajamine nullist väga lühikese aja jooksul oli äärmiselt raske ülesanne. Kontrollikoda tuvastas puudusi selles, kuidas kriisilahendusnõukogu kriisilahenduskavu koostas. Kuigi need puudused tuleb kõrvaldada nii kriisilahendusnõukogus kui ka selle suhtes kohaldatavates õigusaktides ja koostöökorras, tuleb arvestada asjaolu, et kriisilahendusnõukogu loodi alles hiljuti.

VI

Kriisilahendusnõukogu ei ole veel lõpetanud oma pädevusse kuuluvate pankade kriisilahenduse kavandamist. Kuigi kriisilahendusnõukogu on teinud kaua ja usinalt tööd, et enamikus pankades oleks kinnitatud vähemalt kriisilahenduskavade esialgsed versioonid, ei vasta 2016. aastal vastu võetud kavad suurele hulgale ühtsetes eeskirjades sätestatud standarditele. Kuigi seda probleemi leevendab mõnevõrra kättesaadav täiendav taustteave, esineb õigusnormide täitmisel siiski märkimisväärseid puudusi.

VII

Kriisilahendusnõukogu peaks esmalt kindlaks tegema, millal koostatakse iga tema pädevusse kuuluva panga kohta esimene kriisilahenduskava, mis vastab täielikult ühtsetele eeskirjadele. Seejärel peaks kriisilahendusnõukogu asuma neid kavasid koostama, järjestades need tähtsuse järjekorras lähtuvalt nende riskitasemest. Igas kavas tuleks käsitleda asjaomase panga kriisilahenduskõlblikkust ning valitud kriisilahendusstrateegiate teostatavust ja usaldusväärsust.

VIII

Et tagada pangandussektori piisav kahjumikatmisvõime, peab kriisilahendusnõukogu ka lõplikult välja töötama kriisilahenduse kavandamise eeskirjade ja suuniste süsteemi, sealhulgas poliitika omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kindlaksmääramiseks. Vaja on välja töötada suunised ja kriisilahendusnõukogu kriisilahenduse kavandamise juhend, või vajaduse korral neid ajakohastada.

IX

Kriisilahendusnõukogul on algusest peale olnud raskusi piisava arvu asjakohaste oskustega töötajate leidmisel. Hoolimata kriisilahendusnõukogu töötajate pühendumusest ja motivatsioonist on töötajate palkamisel esinenud viivitused kahjustanud kriisilahendusnõukogu kõiki tegevusvaldkondi. Kriisilahendusnõukogu peab kiirendama oma töötajate värbamiseks tehtavaid jõupingutusi ja tagama personaliosakonnale piisavad vahendid, et rahuldada nõuetekohaselt personalivajadus, eelkõige spetsialiseeritumate ja kõrgemate ametikohtade puhul. Kui värbamisele seatud eesmärke ei ole võimalik täita või vaja on ajutisi meetmeid, peaks kriisilahendusnõukogu kaaluma alternatiivseid lahendusi.

X

Põhitegevust puudutavate ülesannete (sealhulgas vastutuse) jaotus kriisilahendusasutuste ja kriisilahendusnõukogu vahel on endiselt ebaselge ja sisemistes kriisilahendusmeeskondades on liiga vähe töötajaid. Kriisilahendusnõukogu peab nende probleemidega viivitamata tegelema.

XI

Kriisilahendusnõukogul on märkimisväärsed kogemused õigusraamistiku rakendamise vallas. Nende kogemuste taustal peaks kriisilahendusnõukogu kutsuma seadusandjat üles tegema kohandusi, mis tõhustavad kriisilahendusnõukogu tööd ja panust süsteemi. See peaks hõlmama muudatusi, mis puudutavad kriisilahendusnõukogu pädevust ning kriisilahendusnõukogu ja EKP vahelist teabevahetust ja teabe kättesaadavust (eelkõige vastastikuse mõistmise memorandumi kontekstis). Lisaks tuleks kriisilahendusnõukogule anda õigus moratooriumide kehtestamiseks.

Sissejuhatus

Pangandusliit

01

EL on rakendanud erinevaid poliitikameetmeteid, et vältida Euroopa 2008. aasta finantskriisi kordumist ja tagada ühtsel turul turvalisem finantssektor. See hõlmab rangemaid kapitali- ja likviidsusnõudeid pankadele, ühtlustatud eeskirju maksejõuetute pankade juhtimiseks ning hoiustajate paremat kaitset. Uus õiguslik alus ja selle rakendamiseks loodud ametid ja asutused moodustavad koos ELi pangandusliidu.

02

Pangandusliidul on kaks institutsioonilist sammast. Esimene on pankade ühine järelevalve ühtse järelevalvemehhanismi kaudu. Teine on ühtne kriisilahenduskord ehk pankade¹ nõuetekohase likvideerimise kord. Kolmanda sambana on välja pakutud Euroopa hoiuste tagamise skeem. Käesolevas aruandes keskendutakse Ühtsele Kriisilahendusnõukogule, kes tegeleb maksejõuetute pankadega ja millel on koos euroala kriisilahendusasutustega ühtse järelevalvemehhanismi raames õigus tsentraliseeritud kriisilahenduseks.

03

Kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusasutuste vastutus on juhtida ühiselt pankade kriisilahendusprotsesse. Kriisilahenduse eesmärk on võimaldada panga kriitiliste funktsioonide toimimise jätkumist. Kui pangal kriitilisi funktsioone ei ole ja tema maksejõuetus ei ohusta finantsstabiilsust, lõpetatakse ja likvideeritakse ta tavapäraste maksejõuetusmenetluste abil. Uus õigusraamistik on rajatud põhimõttele minimeerida destabiliseeriva ja kahjuliku maksejõuetuse esinemine pankades, tagades samas võlausaldajatele ELi ja riiklike õigusaktide alusel asjakohane kaitse. Korrektse rakendamise korral vähendab see avaliku sektori kulusid ja suurendab majanduskasvu toetavat finantsstabiilsust.

04

EL on 2013. aastast saadik tegelenud pankade järelevalve ja kriisilahenduse ühtlustatud nõuete väljatöötamisega. Neid nimetatakse ühtseteks eeskirjadeks. Kriisilahendust (vt I lisas esitatud üksikasjad) käsitlevad peamised ühtsed eeskirjad on ühtse kriisilahenduskorra määrus, pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv, komisjoni delegeeritud määrused ning Euroopa Pangandusjärelevalve standardid ja suunised.

Ühtse Kriisilahendusnõukogu roll

05

Kui kriisilahendus on vajalik, vastutab selle eest kriisilahendusnõukogu kõigi euroala oluliste pankade ja piiriüleselt tegutsevate vähem oluliste pankade puhul². Piiriülene vähem oluline pank koosneb euroalas asuvast emaettevõtjast ja vähemalt ühest tütarettevõtjast, kes asub teises euroala liikmesriigis. Kriisilahendusnõukogu pädevusse kuulus 2017. aasta jaanuari seisuga 141 panka, mis moodustas üle 80 % euroala pangandussektori koguvaradest. Liikmesriikide kriisilahendusasutused vastutavad riikide tasandil kõigi teiste pankade (ligikaudu 3250 juriidilist isikut) kriisilahenduse eest³.

06

Kriisilahendusnõukogul on järgmised põhiülesanded:

1. koostada kõigi oma pädevusse kuuluvate pankade jaoks kriisilahenduskavad ning määrata sellist liiki kohustuste ja omavahendite maht, mida saab kriisilahenduse korral teisendada (ohutuspuhver, mida nimetatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõueteks);
2. teha otsused kriisilahenduse kontekstis võetavate meetmete kohta;
3. tagada kooskõlastamine ja järjepidevus ühtses kriisilahenduskorras;
4. hallata ühtset kriisilahendusfondi, mis toetab teatud tingimustel rahaliselt kriisilahendusprotsesse⁴.

07

Ühtne Kriisilahendusnõukogu loodi vastavalt kriisilahenduskorra määrusele augustis 2014 ja alates jaanuarist 2015 tegutseb ta iseseisva ametina. Teda haldas ajutiselt komisjon (mõned kuud), enne kui ametisse asusid juhatuse liikmed. Kriislahendusnõukogu peakorter asub Brüsselis ja 2016. aasta lõpus oli tal ligikaudu 170 töötajat. Tegemist on sisuliselt alles käivitamisetapis organisatsiooniga.

08

Kriisilahendusnõukogu võtab oma otsused vastu täitevkogul ja täiskogul. Täitevkogul osalevad esimees, aseesimees ja neli alalist liiget (kes ei ole liikmesriikide kriisilahendusasutuste esindajad). Esimees (või aseesimees) ja neli alalist vaatlejat hääletavad täitevkogu istungitel. Konkreetset panka käsitleval täitevkogu istungil osaleb ka asjaomase liikmesriigi kriisilahendusasutuse esindaja (laiendatud täitevkogu). Täiskogul osaleb iga kriisilahendusasutuse esindaja ja see peab olema kaasatud kriisilahendusotsuste tegemisse, kui ühtne kriisilahendusfond on kõnealusele kriisilahendusjuhtumile eraldanud toetust kokku üle 5 miljardi euro (likviidsustoetuse korral üle 10 miljardi euro).

Kriisilahendusnõukogu suhted teiste asutustega

09

Finantsraskustes pangaga toimimise kord võib pärast ettevalmistust ja kavandamist hõlmata kolme sisulist etappi (vt joonis 1). Esimene on taastamisetapp, kus pank peab rakendama tema taastamiskavas kokku lepitud meetmeid. Taastamiskava hindab järelevalveasutus (euroala oluliste pankade jaoks on selleks EKP).

10

Järgmine (tõsisem) etapp on varane sekkumine, mille puhul järelevalveasutusel on volitus rakendada konkreetseid meetmeid. Kriisilahendusnõukogul esimeses kahes etapis otsustuspädevus puudub, ta jagab aga vastutust panga tingimuste üle järelevalve tegemise eest ning valmistab ette järgmises etapis mainitud võimalikke kriisilahendusmeetmeid.

11

Kolmas etapp on kriisilahendus ja just siin muutub kriisilahendusnõukogu roll ülitähtsaks. Kriisilahendus käivitub, kui EKP teatab kriisilahendusnõukogule, et kriisilahendusnõukogu järelevalve all olevat panka peetakse maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks või kui kriisilahendusnõukogu annab sõltumatult sama hinnangu. Ühtne kriisilahendusnõukogu võib otsustada kriisilahendusmenetluse algatamise üksnes juhul, kui täidetud on ka alljärgnevad tingimused, st kriisilahenduseks puuduvad alternatiivsed meetmed (tavalist maksejõuetusmenetlust ei ole võimalik kasutada) ja otsustatakse, et see on avalikes huvides. Et süsteem hõlmab EKPd, kriisilahendusnõukogu ning mitut teist liikmesriikide ja Euroopa asutust, on edu tagamiseks hädavajalik kvaliteetne teabevahetus ja vastastikune mõistmine.

12

Kriisilahendusnõukogu võib võtta vastu kriisilahendusfondi kasutamist hõlmava kriisilahendusskeemi, kui komisjon on otsustanud, et see vastab riigiabi eeskirjadele. Peale seda kiidab komisjon heaks summa, mis kriisilahendusskeemi alusel fondist eraldatakse.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

Auditi ulatus ja metoodika

13

Kontrollikoda uuris, kas kriisilahendusnõukogu on võimeline tulemuslikuks kriisilahenduseks. Konkreetselt analüüsis kontrollikoda järgmist:

1. kriisilahendusnõukogu poolse konkreetsete pankade kriisilahenduse kavandamise kvaliteet (vt punktid 24–83);
2. kas kriisilahendusnõukogu on asjakohase ülesehitusega ning vastab õigusaktides sätestatud kriisilahenduse kavandamise raamistikule (vt punktid 84–102), ning
3. kas kriisilahendusnõukogul on piisavalt personali, et täita talle usaldatud ülesandeid, ning kas koostööraamistik on piisav (vt punktid 103–142).

14

Käesolevas aruandes esitatakse eespool kirjeldatud ülesehitusel põhinevad järeldused ja soovitused (vt punktid 143–158).

15

Kontrollikoda uuris seoses punktiga a, kas kriisilahendusnõukogu kriisilahenduskavad on asjakohased ja süstemaatilised ning hõlmavad kriisilahenduskõlblikkuse hindamisi ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kindlaksmääramist.

16

Seepärast koosnes auditeeritav andmekogum 58 terviklikust kriisilahenduskavast, mille kriisilahendusnõukogu oli 2017. aasta jaanuari lõpu seisuga pankade kohta koostanud. Kriisilahendusnõukogu nõustus esitama nendest kavadest viis tähtsamat peatükki, mida kontrollikoda uuris (vt punkt 26), vaadeldes andmekogumi kavade igast peatükist juhuslikult valitud kaheksat näidet. Ühest kavast vaadeldi kuni kaht peatükki, kokku 40 peatükki (mis hõlmasid 31 eri panka). Kriisilahendusnõukogu eemaldas valitud peatükkidest kõik pangaspetsiifilised ja EKP-lt saadud andmed. Selline metoodika võimaldas auditirühmal vaadelda üsna üksikasjalikult kavade keskseid aspekte ja teha olulisi järeldusi, kuid ei võimaldanud täielikult mõista nende terviklikkust ja sisemist järjepidevust, mistõttu kontrollikojal tuli otsida lisateavet (vt punkt 36), mis saadi kolme panga kohta.

17

Kontrollikoda hindas seoses punktiga b, kas kriisilahendusnõukogu kohaldab kriisilahenduse kavandamisele asjakohast eeskirjade süsteemi, sealhulgas juhendeid, suuniseid ja raamistikke.

18

Kontrollikoda hindas seoses punktiga c, kas kriisilahendusnõukogu on värvanud õige arvu asjakohaste oskustega töötajaid ja pakkunud neile lisakoolitust. Lisaks uuriti, kui tulemuslik on kriisilahendusnõukogu koostöö kriisilahendusasutuste ja EKPga.

19

Auditi läbiviimisel kasutas kontrollikoda järgmistest allikatest pärit kriteeriume:

1. ühtse kriisilahenduskorra määruse ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi õiguslikud nõuded;
2. komisjoni delegeeritud määrus, milles on määratletud kriisilahenduskavade sisu;
3. finantsstabiilsuse nõukogu loetelu finantseerimisasutuste tulemusliku kriisilahenduskorra põhiomaduste kohta ja
4. finantsstabiilsuse instituudi nelja kaitseliini mudel⁵.

20

Valdav osa audititööst, mis hõlmas hiljemalt 2017. aasta jaanuaris vastu võetud kriisilahenduskavu, tehti 2016. aasta oktoobrist 2017. aasta juulini.

21

Auditi tõendusmaterjali hulka kuuluvad kriisilahendusnõukogu töötajatega korraldatud kohtumiste ja küsitluste käigus kogutud teave, kriisilahendusnõukogu läbivaadatud sisedokumendid, avalikult kättesaadavad andmed, kriisilahendusnõukogu selgitused⁶ (asjakohasel juhul) ning 20 kriisilahendusasutust hõlmav küsitlus⁷.

Juurdepääs tõendusmaterjalile ja konfidentsiaalsust puudutavad küsimused

22

Kõnealuse tulemusauditi läbiviimise õigused ja volitused tulenevad ELi toimimise lepingu artikli 287 üldsätetest, millega antakse Euroopa Kontrollikojale täielik juurdepääs kogu dokumentatsioonile, mis on vajalik auditiülesande täitmiseks. Auditi käigus väitis kriisilahendusnõukogu, et tema pangaspetsiifiliste andmete ja tavadega on seotud teatavad konfidentsiaalsusküsimused, mis tulenevad finantsstabiilsusega seotud asjaoludest (vt ka punkt 16). Aluslepingus ei nähta sellega seoses ette konkreetseid erandeid, kuid seda liiki andmete käitlemise ja kaitse küsimuses jõuti erikokkuleppele ning kontrollikoda tegi kriisilahendusnõukogu juhtkonnaga koostööd, et vähendada tõelisi või näilisi riske, tagades ühtlasi juurdepääsu auditi läbiviimiseks vajalikele andmetele, muu hulgas töötades laialdaselt anonüümsete andmetega ja võttes arvesse auditi vajadusi.

23

Kriisilahendusnõukogu koostöö ja abi võimaldas kontrollikojal teha põhjalikku audititööd ja jõuda kindlatele järeldustele, mida kirjeldatakse käesolevas kriisilahendusnõukogu tegevust käsitlevas esimeses eriaruandes. Dokumendid tehti kontrollikojale suures osas kättesaadavaks, kuid teatavate märkimisväärsete eranditega. Lisaks muudele tagajärgedele tähendas teatavate poliitikadokumentide puudumine (mis olid kriisilahendusnõukogu sõnul olemas ainult eelnõu vormis) eelkõige seda, et kontrollikoda ei hinnanud terviklikult, kas kriisilahendusnõukogu poliitika on täielikult kooskõlas ühtsete eeskirjadega, ning juurdepääs kriisilahenduskavade peamiselt anonüümsetele andmetele tähendas, et kontrollikoda ei hinnanud kavade terviklikkust ega sisemist järjepidevust. Käesolev aruanne näitab, et kontrollikoda sai sellest hoolimata teha kriisilahenduskavade kohta mõningaid hästi tõendatud järeldusi (vt II lisa).

Tähelepanekud

Töö kriisilahenduskavadega on ikka veel pooleli

24

Aruande käesolevas osas uuritakse kriisilahendusnõukogu koostatud kriisilahenduskavade põhielemente ja esitatakse ühtsete eeskirjade täitmist puudutavad leiud.

Käimasolev kavandamine

25

Kriisilahenduse kavandamine, mis on kriisilahendusnõukogu alaline põhitegevus, hõlmab kõiki kriisilahendusnõukogu pädevusse kuuluvaid panku, mitte ainult raskustes olevaks peetavaid panku. Kriisilahenduse kavandamise protsess algab kriisilahenduskava koostamisega. Selle raames peab kriisilahendusnõukogu kindlaks tegema panga kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid. Järgmises etapis hindab kriisilahendusnõukogu, kas panga saab likvideerida riikliku maksejõuetusmenetluse raames. See on vaikimisi rakendatav meetod, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusnõukogu leiab, et kriisilahendus on avalikes huvides. Avalike huvidega põhjendatud otsuse korral peab kriisilahendusnõukogu välja töötama kriisilahendusstrateegia, mis vastab konkreetse panga asjaoludele. Kui see on tehtud, pöörab kriisilahendusnõukogu tähelepanu panga tulemuslikku kriisilahendust takistada võivatele asjaoludele⁸, sest kriisilahenduskavas tuleks käsitleda selliste takistuste vähendamise võimalusi. Joonisel 2 kujutatakse graafiliselt kriisilahendusprotsessi.

26

Kriisilahenduskava sisaldab alljärgnevaid keskse tähtsusega peatükke¹⁰:

1. strateegiline ärianalüüs: panga kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide kindlakstegemine;
2. eelistatud kriisilahendusstrateegia: selles peatükis hinnatakse kriisilahendusstrateegia teostatavust ja usaldusväärsust;
3. rahaline ja tegevuse järjepidevus: kriisilahenduses järjepidevuse tagamise rahaliste ja tegevusega seotud eeltingimuste hindamine;
4. kriisilahenduskõlblikkuse hindamise kokkuvõte: kriisilahenduskõlblikkust takistavate oluliste asjaolude ja nende kõrvaldamise võimaluste hindamine. Käesolevas peatükis määrab kriisilahendusnõukogu kindlaks ka omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuded;
5. juhtimiskokkuvõte.

Kriisilahendusnõukogu lähenemisviis kriisilahenduse kavandamisele

27

Kriisilahendusnõukogu koostab kriisilahenduskavad neljas etapis. Esiteks koostatakse kriisilahenduse üleminekukava, mida seejärel ajakohastatakse ja täiendatakse.

1. Kriisilahenduse üleminekukavades (ehk esimese etapi kavades) keskendutakse strateegilise ärianalüüsi aspektidele. Nende kavade jaoks ei ole vaja saada kriisilahendusnõukogu heakskiitu laiendatud täitevkogul (vt punkt 8) ja need on mõeldud peamiselt ametisiseseks kasutamiseks.
2. Teise etapi kavad on ulatuslikumad kui üleminekukavad ja need tuleb vastu võtta laiendatud täitevkogul (vt punkt 8). Need saadetakse kriisilahenduskolleegiumidele, kes teevad nende kohta otsuse, kuid teise etapi kavad ei hõlma oluliste takistuste või omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kindlaksmääramist.
3. Kolmanda etapi kavades määratakse konsolideeritud tasandil kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete puhver.
4. Neljanda etapi kavades määratakse nii konsolideeritud kui konkreetsete üksuste tasandil kindlaks olulised takistused ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete puhver.

28

2017. aasta jaanuaris tegi seadusandja kriisilahendusnõukogule ülesandeks võtta vastu 130 kriisilahenduskava¹¹, kusjuures õigusaktides ei nähtud ette vaheetappe. Kriisilahendusnõukogu ei ole ressursinappuse tõttu seni eesmärki täitnud (vt punktid 103–124). Kriisilahendusnõukogu koostas 2017. aasta jaanuari lõpuks 65 teise etapi kava (neist 64 võeti vastu¹²) ja üleminekukavad veel 32 panga jaoks (vt joonis 3).

29

Õigusaktis¹³ nõutakse, et kriisilahendusnõukogu määraks, milliseks kuupäevaks tuleb koostada ühtsetele eeskirjadele vastavad esimesed kriisilahenduskavad, kuid kriisilahendusnõukogu ei ole seda teinud.

30

Kriisilahendusnõukogu sisemised kriisilahendusmeeskonnad alustasid 2016. aastal terviklike teise etapi kavade koostamist. Kriisilahendusnõukogu selgituste kohaselt olid kavad üksikasjalikud ja sisaldasid 150–300 lehekülge. Kriisilahendusnõukogu tegi 2016. aasta teisel poolaastal toimunud täitevkogul poliitilise otsuse koostada lühemaid, ligikaudu 40-leheküljelisi kriisilahenduskavu. Otsus tehti selleks, et lihtsustada otsustusprotsessi ja muuta see paremini juhitavaks.

31

Kuigi pangad on keerukuselt väga erinevad, kehtib soovituslik mahupiirang kõigile kavadele. See tähendab, et palju vajalikku ja/või kohustuslikku teavet jääb välja, nagu kirjeldatakse aruande järgmises osas.

32

Joonisel 4 esitatakse kokkuvõte kriisilahendusnõukogu kriisilahenduskavade struktuurist alates 2017. aastast ja näidatakse, millistele sidusrühmadele milline kava osa saadetakse. Kriisilahendusnõukogu ei esita kõigile sidusrühmadele sama teavet. Tuleb märkida, et ei kriisilahenduskolleegiumidele ega kriisilahendusnõukogu täitevkogule ei anta tähtsat teavet (näiteks alternatiivseid kriisilahendusstrateegiaid sisaldavaid tehnilisi taustamärkusi). Õigusaktis puuduvad piirangud kriisilahenduskolleegiumide liikmetega asjakohase teabe jagamise kohta¹⁴.

J­oo­ni­s 4

K­ri­is­il­ah­en­du­sk­av­ad­e s­tr­uk­tu­ur j­a a­dr­es­sa­ad­id (a­la­te­s 2­01­7. a­as­ta­st)

	K­av­a	L­is­ad	T­eh­ni­li­se­d t­au­st­amär­ku­se­d	E­si­tl­us­sl­ai­di­d
S­is­u	Nõu­tu­d a­na­lüüs­i t­ul­em­us­ed j­a ül­di­ne k­ok­ku­võt­e	S­ta­nd­ar­di­tu­d l­is­ad, näi­te­ks l­oe­te­lu­d (k­on­ta­kt­is­ik­ud, I­T-süs­te­em­id j­ms), v­as­tu­tu­st p­uu­du­ta­va­d a­nd­me­d / E­ur­oo­pa P­an­ga­nd­us­jär­el­ev­al­ve v­or­mi­d, k­ri­is­il­ah­en­du­skõl­bl­ik­ku­se h­in­da­mi­ne, põh­je­nd­at­ud e­tt­ep­an­ek o­ma­va­he­nd­it­e j­a kõl­bl­ik­e k­oh­us­tu­st­e m­ii­ni­mu­mnõu­et­e k­oh­ta, m­it­me i­si­ku s­uh­te­s k­ri­is­il­ah­en­du­se a­lg­at­am­is­e k­av­ad, p­an­ga e­tt­ep­an­ek­ud t­ak­is­tu­st­e kõr­va­ld­am­is­e k­oh­ta	K­ri­is­il­ah­en­du­sk­av­a põh­io­sa­de a­lu­se­ks o­le­va­d t­eh­ni­li­se­d a­na­lüüs­id / e­el­du­se­d (näi­te­ks k­ri­it­il­is­ed f­un­kt­si­oo­ni­d, j­uu­rd­epääs f­in­an­ts­tu­ru t­ar­is­tu­le, k­ri­is­il­ah­en­du­sv­ah­en­di­d / a­lt­er­na­ti­iv­se­d s­tr­at­ee­gi­ad, j­uu­rd­epääs lüh­ia­ja­li­se­le l­ik­vi­id­su­se­le, v­ar­ad­e k­oo­rm­at­is­ed, t­al­it­lu­sp­id­ev­us)	K­av­a e­si­tl­em­is­ek­s k­ri­is­il­ah­en­du­sk­ol­le­eg­iu­mi­de­le
K­el­le­ga j­ag­at­ak­se1­5:	Üh­tn­e k­ri­is­il­ah­en­du­sk­or­d, l­ai­en­da­tu­d täi­te­vk­og­u, k­ri­is­il­ah­en­du­sk­ol­le­eg­iu­mi­de l­ii­km­ed	Üh­tn­e k­ri­is­il­ah­en­du­sk­or­d, l­ai­en­da­tu­d täi­te­vk­og­u, k­ri­is­il­ah­en­du­sk­ol­le­eg­iu­mi­de l­ii­km­ed	Üh­tn­e k­ri­is­il­ah­en­du­sk­or­d, E­KP	K­ri­is­il­ah­en­du­sk­ol­le­eg­iu­mi­de l­ii­km­ed, k­ri­is­il­ah­en­du­sk­ol­le­eg­iu­mi­de­s v­aa­tl­ej­an­a o­sa­le­ja­d

Allikas: Ühtse Kriisilahendusnõukogu andmete põhjal.

33

Kriisilahendusnõukogu 2017. aasta töökavas nähti ette, et 33 kavast, mille koostamisega ei olnud 2017. aasta jaanuari lõpuks veel alustatud, tuleb koostada 27 üleminekukava. Juba olemasolevad 32 üleminekukava pidid suunduma teise etappi ja 65 olemasolevat teise etapi kava pidid liikuma kolmandasse etappi. Tähtaeg on 2018. aasta esimene kvartal.

34

See plaan näib olevat liiga optimistlik, arvestades 2017. aasta juuli lõpuks tehtud edusamme, eeldatavat töökoormust ja kriisilahendusnõukogu praegust töötajate arvu (vt ka punktid 114, 124 ja 125).

Ülevaade kriisilahenduskavade sisust

35

Ühtsetes eeskirjades antakse juhiseid kriisilahenduskavade sisu kohta. Kriisilahendusnõukogu nõuetele vastavuse hindamiseks töötas kontrollikoda välja suure hulga kriteeriume, võttes aluseks ühtsete eeskirjade nõuded kriisilahenduskavade kohta, ja uuris valimisse kuuluvaid kriisilahenduskavu. Nagu järgmistes punktides näidatakse, vastasid kriisilahenduskavad ise ainult vähestele kohaldatavatele kriteeriumidele.

36

Kriisilahendusnõukogu teatas kontrollikojale, et kuigi kriisilahenduskavad ise ei pruugi olla piisavalt üksikasjalikud, on kriisilahendusnõukogul märkimisväärses mahus taustteavet peaaegu poolte eeldatavasti koostatavate kavade täiendamiseks. Kuigi see teave ei kuulunud ametlikult kriisilahenduskavadesse, moodustab see siiski tähtsa osa teabebaasist, mille alusel kriisilahendusnõukogu käsitleb oma pädevusse kuuluvaid panku ja teeb neid puudutavaid otsuseid. Kontrollikoda uuris kolme panga vastavat materjali ja veendus, et kriisilahendusnõukogu andmetes on vähem lünki, kui võiks järeldada ainult kriisilahenduskavade lugemisest. Sellest hoolimata esineb ühtsete eeskirjade nõuetega seoses olulisi puudusi.

Kriisilahenduskavadest puuduvad endiselt tähtsad elemendid

37

Järgmistes punktides loetletakse valdkonnad, kus kriisilahendusnõukogu kriisilahenduskavad ei vastanud kontrollikoja hinnangul ühtsete eeskirjade nõuetele.

Strateegiline ärianalüüs

38

Selles valdkonnas on kriisilahenduskavades mitmeid puudusi. Näiteks ei kirjeldatud kavades piisavalt asjaomaste pangandusgruppide struktuuri ega kirjeldatud kriisilahenduse seisukohast piisavalt ärimudeleid, juhtimistava ja omanike struktuuri; ainuke kättesaadav finantsteave oli üldine ja konsolideeritud, mitte iga olulist üksust puudutav, nagu seda nõutakse kriisilahenduse kavandamise juhendis. Neid puudusi leevendas osaliselt, kuid mitte täielikult taustteabes ja märkustes esitatud lisaandmete olemasolu.

39

Oluline on ka märkida, et valimisse kuulunud kavad olid organisatsioonisiseste ja -väliste oluliste vastastikuste seoste kirjeldamise seisukohast mittetäielikud¹⁶. Kuigi kriisilahendusnõukogul on teavet oluliste vastaspoolte kohta, ei suutnud kontrollikoda leida nende kohta ühtegi analüüsi, mis oleks näidanud kriisi võimaliku ülekandumise riski.

Kriitilised funktsioonid

40

Strateegilises ärianalüüsis tuleks hinnata, millised funktsioonid on nii olulised, et nende mittetoimimisel oleks mõju reaalmajanduse finantsstabiilsusele. Lisaks tuleks hindamises kaaluda, millisel määral võib panga funktsioone asendada muu turul tegutseva panga või pankade funktsioonidega. Valimisse kuuluvates peatükkides ei olnud alati selge, kuidas kriisilahendusnõukogu ühe või teise hinnanguni jõudis.

41

Kriisilahendusnõukogu on siiski teinud märkimisväärseid edusamme, aidates sisemisi kriisilahendusmeeskondi kriitiliste funktsioonide kohta teabe kogumise vormiga, mis võeti kasutusele 2017. aastal.

42

Kriisilahendusnõukogu ei esitanud ülevaadet iga tema pädevusse kuuluva panga kriitilistest funktsioonidest. Enamikus valimisse kuulunud peatükkides käsitleti hoiuste kaasamist kriitilise funktsioonina. Mõnes kriisilahenduskavas tehti vahet jaehoiustel ja ettevõtete hoiustel, kuid mitte kõigis.

43

Kui peaks tekkima vajadus kriitilisteks funktsioonideks klassifitseeritud teatud kohustusi (näiteks tagamata eelishoiuseid) mitte teisendada, vähendab see teisendamiseks olemasolevate kohustuste summat ning seetõttu on eriti tähtis tagada piisav puhver omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete näol. Seni välja töötatud kriisilahenduskavades aga ei ole omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid kindlaks määratud, mis suurendab pankade kriisilahenduskõlbmatuks tunnistamise tõenäosust.

Eelistatud kriisilahendusstrateegia

Likvideerimise usaldusväärsuse ja teostatavuse hindamine

44

Enne kriisilahendusstrateegia valimist peab kriisilahendusnõukogu hindama, kas likvideerimine tavalise maksejõuetusmenetluse raames on usaldusväärne, ja kui see on nii, siis kas see on ka teostatav.

45

Likvideerimise usaldusväärsuse hindamisel võtab kriisilahendusnõukogu arvesse tõenäolist mõju finantssüsteemile. Konkreetsemalt peab kriisilahendusnõukogu hindama, kas likvideerimisega saavutatakse kriisilahenduse eesmärgid¹⁷, mille hulka kuulub tagatud hoiuste kaitse¹⁸.

46

Usaldusväärsuse hindamisel teatas kriisilahendusnõukogu mitmel juhul, et kohaldatav hoiuste tagamise skeem ei vasta hoiuste tagamise skeemi direktiivi nõuetele ja sellel puuduvad piisavad vahendid olulise panga likvideerimiseks. Järelikult on tagatud hoiuseid likvideerimisega raskem kaitsta.

47

Likvideerimise teostatavuse hindamiseks peab kriisilahendusnõukogu uurima, kas panga juhtimisinfosüsteemid suudavad anda hoiuste tagamise skeemi direktiiviga nõutud teavet. Näiteks vajatakse skeemiga hõlmatud hoiuste kogusummat hoiustajate kaupa, sest hoiuste tagamise skeem peab kindlaks tähtajaks välja maksma tagatud summa 100 000 eurot hoiustaja kohta¹⁹.

48

Kontrollikoda ei leidnud valimi kriisilahenduskavadest teavet sellise hindamise läbiviimiseks hoiuste tagamise skeemis olemasoleva summa kohta.

49

Õigusaktid ei kohusta riikide hoiuste tagamise skeeme kriisilahendusnõukoguga koostööd tegema. Ometi soovitatakse delegeeritud määruses, et kriisilahendusnõukogu konsulteeriks riikide hoiuste tagamise skeemidega²⁰, kuigi kriisilahendusnõukogu ei ole seda teinud.

50

Kuigi enamikus kriisilahenduskavades jõuti järeldusele, et likvideerimine ei oleks usaldusväärne, leidis kontrollikoda sellistele järeldustele ainult ebamääraseid põhjendusi, näiteks, et likvideerimine omaks märkimisväärset kahjulikku mõju riigi pangandussektorile. Ühtsetes eeskirjades nõutud konkreetsemaid üksikasju²¹ ei esitatud.

51

Kriisilahendusmeetme võib võtta avalikes huvides, kui see on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks ja on nendega proportsionaalne. Samuti tuleb eelnevalt veenduda, et likvideerimine ei täida kriisilahenduse eesmärke samas ulatuses. Ainukesed seda laadi avaldused kriisilahenduskavades olid väga üldised ja täiendavate üksikasjadeta.

52

Ühtlasi puudus kohustuslik viide sellele, kuidas likvideerimine mõjutaks panga sõltuvust erakorralisest avaliku sektori toetusest²².

Eelistatud kriisilahendusstrateegia kindlaksmääramine

53

Kriisilahendusnõukogu töötas 2017. aasta jaanuari lõpuks välja kriisilahendusstrateegiad lähtudes sellest, et võimalike takistustega (mis võivad olla olulised takistused) tegeletakse teataval ajal tulevikus, kui on kehtestatud ka omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete määrad.

54

Kontrollikoda ei leidnud eelistatud kriisilahendusstrateegiaid, milles võetaks arvesse lühiajalisi ootamatuid suundumusi. Seega, kui lähitulevikus tuleb teha kriisilahendusotsuseid, on tõenäoline, et need erinevad kavadest.

55

Ühtsetes eeskirjades nõutakse eelistatud kriisilahendusstrateegia võimalike alternatiivide kirjeldamist juhuks, kui eelistatud strateegiat ei saa rakendada²³. Kontrollikoda leidis, et valdavas osas valimi peatükkidest ei käsitletud eelistatud strateegia alternatiive.

56

Ühtsetes eeskirjades nõutakse, et kriisilahendusstrateegiat käsitlevas peatükis esitataks kava iga olulise aspekti elluviimise prognoositav ajakava²⁴. Sellest hoolimata ei olnud sellist ajakava valimi üheski peatükis.

Kriisilahendusvahendite ja -õiguste kindlaksmääramine

57

Enamikus kavades on valitud kriisilahendusvahendiks avatud panga kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine. Selle stsenaariumi korral suletakse pank reedel ja avatakse uuesti järgmisel esmaspäeval (nagu tavaliselt) peale seda, kui nädalavahetusel on läbi viidud kohustuste teisendamine.

58

Mõnes kriisilahenduskavas osutatakse, et pankade IT-süsteemidel oleks probleeme teisendamise vajalike andmete õigeaegse hankimisega.

59

Kriisilahendusnõukogu sisesel läbivaatamisel on uuritud mitut teisendamisvahendiga seotud sisulist küsimust. Läbivaatamises järeldatakse, et tuleb teha täiendavat tööd, eelkõige prognoositava ajakava ning kohustuste allahindamise ja konverteerimise etappidega seotud üksikasjadega. Kavakohaselt peab kriisilahendusnõukogu esitama asutusesisesed suunised teisendamisvahendi rakendamise kohta alles 2017. aasta neljandaks kvartaliks, kuigi valdavas osas kriisilahenduskavades on selle vahendi kasutamine juba ette nähtud.

60

Arvestades pankade juhtimis- ja IT-süsteemide keerukust, oleks hoiuste ja võlakirjade teisendamine 48 tunni jooksul enamiku pankade jaoks tohutu suur tehniline ülesanne. Enne teisendamiskava elluviimist peavad juhtimissüsteemid suutma välja arvutada teisendamiseks olemasoleva summa. Praeguse tava kohaselt ei nõua kriisilahendusnõukogu pankadelt teisendusvahendi võimaliku kasutamise teostatavuse tõendamiseks selle testimist.

61

Kontrollikoda on seisukohal, et panga kahjumikatmisvõime esitatakse tegelikust suuremana, kui see hõlmab kohustusi, mida ei saa teisendada kriisilahendusstrateegias ette nähtud aja jooksul.

62

Komisjon tegi hiljuti ettepaneku võtta ühe kriisilahendusvahendina kasutusele kogu ELi hõlmav moratoorium, mida võiks kasutada näiteks panga maksekohustuste peatamiseks kuni viieks tööpäevaks. Ettepanekus nähakse ette, et kuigi järelevalveasutus oleks kohustatud konsulteerima kriisilahendusasutusega, ei oleks kriisilahendusasutusel endal õigust moratooriumi kehtestada²⁵. Võimalus, et moratooriumi kehtestavad kriisilahendusasutused ise, võib suurendada paindlikkust kohustuste ja nõudeõiguste teisendamiseks valmistumisel (eelkõige asjaomase panga jaoks).

63

Ühtsetes eeskirjades nõutakse kriisilahendusvahendite rakendatavuse hindamist²⁶. Kontrollikoda ei leidnud seda teavet aga ühestki valimisse sattunud kriisilahenduskavast.

64

Ühtsetes eeskirjades nõutakse, et kriisilahendusnõukogu mainiks kriisilahendusõigusi, mida ta kavatseb kriisilahenduskavades kasutada²⁷. Kontrollikoda aga üheski valimis neid õigusi ei leidnud. Nimetatud õiguste hulka võivad kuuluda näiteks õigus pikendada võlakirjade tähtaegu või lõpetada teatavad lepingud, selle asemel, et tegutseda kõikehõlmavalt, nagu moratooriumi korral. Õigusi mainitakse kriisilahendusskeemi vormis. Kasutatavate õiguste valimiseks tuleb aga analüüsida ja mõista konkreetsete kohustuste liike, mille suhtes neid kasutatakse, kuid valimisse sattunud kriisilahenduskavades selline üksikasjalik teave puudus.

Eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavuse ja usaldusväärsuse hindamine

65

Kontrollikoda ei leidnud valimi ühestki peatükist valitud kriisilahendusstrateegiate teostatavuse hindamist. Seega ei esitatud kavades järeldust selle kohta, kas eelistatud kriisilahendusstrateegiat oleks võimalik rakendada tulemuslikult ja õigel ajal, nagu on nõutud ühtsetes eeskirjades²⁸.

66

Lisaks peavad kriisilahendusasutused hindama strateegia usaldusväärsust, mis tähendab, et arvesse tuleb võtta kriisilahenduse tõenäolist mõju finantssüsteemidele ja reaalmajandusele. Kuid ka see hindamine puudus valimi kavadest. Kriisihaldusnõukogu ei olnud hinnanud valitud kriisilahendusvahendite (eriti teisendamisvahendi) võimalikku mõju. Samuti ei olnud ta arvesse võtnud mõju teistele finantseerimisasutustele, VKEdele ja jaeinvestoritele²⁹.

Hindamine kriisilahenduse kontekstis

67

Ühtsetes eeskirjades nõutakse kriisilahendusstrateegia rakendamiseks vajaliku teabe kirjeldamist³⁰. Selle tähtis osa on panga hindamise kohta teabe jagamine kriisilahenduse eesmärgil, mis on väga keerukas ja aeganõudev protseduur. Kontrollikoda ei leidnud valimi ühestki peatükist selle kohta mingit teavet. Järelikult ei suutnud kriisilahendusnõukogu nõutavalt hinnata sellise teabe edastamise teostatavust³¹.

Rahaline ja tegevuse järjepidevus

68

Ühtsetes eeskirjades on sätestatud, et kriisilahenduskavad peavad sisaldama kriisilahendusstrateegiast tulenevate rahastamisnõuete analüüsi. Kontrollikoja uuritud kavades aga ei mindud kaugemale rahalist järjepidevust käsitleva peatüki üldsõnalistest avaldustest rahastamise kohta. Puudus teave kriisilahenduses mitteosalevates liikmesriikides asuvate filiaalide ja tütarettevõtjate rahastamisviiside kohta kriisilahenduse ajal³².

69

Peale selle ei olnud kavades teavet teenustaseme kokkulepetest tulenevate kohustuste täitmise kohta kriisilahenduse korral. Kui kriitilised funktsioonid viiakse lahku, ei ole selge, kas teenustaseme kokkulepetest tulenevaid kohustusi jätkuvalt täidetakse. Paljudes kavades ei mainitud üldse situatsiooniplaane, eelkõige seoses makse- ja arveldussüsteemidega.

Kriisilahenduskõlblikkuse hindamine

70

Panka tuleb käsitleda kriisilahenduskõlblikuna, kui selle likvideerimine tavapärase maksejõuetusmenetluse raames või kriisilahenduse abil (kriisilahendusmeetmeid kasutades) on teostatav ja usaldusväärne.

71

Üheski valimi dokumendis ei teinud kriisilahendusnõukogu otsustavat järeldust, kas pank on ka tegelikult kriisilahenduskõlblik. Kuigi mõnes peatükis esitati lühikokkuvõte kriisilahenduskõlblikkuse hindamise kohta, piirduti enamikus kavades esitatud kokkuvõttes paari tuvastatud võimaliku takistusega.

72

Ühtse kriisilahenduskorra määruses nõutakse, et kriisilahendusnõukogu teavitaks Euroopa Pangandusjärelevalvet õigel ajal, kui pank tunnistatakse kriisilahenduskõlbmatuks. Kriisilahendusnõukogu ei olnud 2017. aasta juuli seisuga saatnud Euroopa Pangandusjärelevalvele ühtki sellist teadet.

Olulised takistused

73

Ühtsetes eeskirjades nõutakse, et kriisilahendusnõukogu tuvastaks olulised takistused kriisilahendusele, tegeleks nendega ja liigitaks need vähemalt järgmistesse kategooriatesse: a) struktuur ja toimingud; b) finantsvahendid; c) teave; d) piiriülesed küsimused; e) õigusküsimused. Sellest õigusaktidest tulenevast kohustusest hoolimata ei ole oluliste takistustega tegelemise protsess veel alanud. Oma teise etapi kavades ei ole kriisilahendusnõukogu läinud kaugemale võimalike takistuste tuvastamisest.

74

Kriisilahendusnõukogu sõnul võtab oluliste takistuste kindlakstegemise täielik protsess, sealhulgas pädevate asutustega konsulteerimine ja kriisilahenduskolleegiumide ühised otsused, aega umbes ühe aasta ning eeldatavasti ei alga see enne 2018. aastat.

75

Joonis 5 on pärit kriisilahenduse kavandamise juhendist ja kirjeldab takistuste kõrvaldamise eeldatavat kestust, mis oleneb rakendamise teostatavusest ja meetme tähtsusest.

76

Nagu on sedastatud punktis 28, on 2018. aasta esimese kvartali lõpuks eeldatavasti kättesaadavad ainult 65 kolmanda etapi kava. Eeldades, et kriisilahenduskavad jõuavad neljandasse etappi 2019. aasta keskpaigaks, oleks pankadel aega kõigi oluliste takistuste lahendamiseks 2022. aasta keskpaigaks.

Kõlblike kohustuste miinimumnõue

77

Kriisilahenduskava üks tähtsamaid osi on omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kindlaksmääramine. See tähendab, et arvutatakse välja omavahendite ja kohustuste (sealhulgas hoiuste) miinimumsumma, mida pank vajab kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise korral konverteerimiseks või allahindamiseks. Kriisilahendusnõukogu ei ole veel püstitanud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete koondeesmärke ei grupi ega tütarettevõtjate tasandil.

78

Pankadega arutati 2016. aasta seminaridel mitteametlikult omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete konsolideeritud tasandi esialgseid ja mittesiduvaid määrasid, kuid seda infot ei jagatud kriisilahenduskolleegiumidega. Pangapõhiseid tegureid, nagu teatavate kohustuste teisendamisest väljajätmist, olulisi takistusi ja järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessist tulenevaid nõudeid, ei ole seni arvesse võetud.

79

Et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid ei ole veel määratletud, siis miinimumnõuete määrade seiret tegelikult ei toimu.

Juhtimiskokkuvõtted

80

Kriisilahendusnõukogu peab esitama kõigis kriisilahenduskavades juhtimiskokkuvõtte, mis hõlmab kokkuvõtet õigusraamistikus loetletud küsimustest³³. Kontrollikoja uuritud kokkuvõtetes esitatud teave sellele nõudele aga ei vasta. Puuduvad elemendid on loetletud III lisas.

Kriisilahenduskavade avalikustamine

81

Kriisilahendusnõukogu peab avalikustama kõik kriisilahenduskavade tähtsad osad asjaomastele pankadele. Seni on pangad saanud ainult piiratud esialgset teavet, näiteks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete arvutused grupi tasandil ja võimalikud takistused. Ühtse kriisilahenduskorra määrusega nõutakse ka seda, et kriisilahendusnõukogu võtaks arvesse panga tagasisidet. Ent kontrollikoja uuritud kriisilahenduskavades ei olnud asjaomaste pankade märkusi.

82

Kriisilahendusnõukogu väidab, et ühtsete eeskirjade eri osades käsitletakse avalikustamise küsimust erinevalt. Kui ühtse kriisilahenduskorra määruses³⁴ viidatakse kriisilahenduskavade olulistele elementidele, siis pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis³⁵ ja komisjoni delegeeritud määruses³⁶ nõutakse ainult juhtimiskokkuvõtte avalikustamist.

Ühtsete eeskirjade järgimine on piiratud

83

Punktides 37–82 esitatud tähelepanekute kokkuvõtteks võib öelda, et valimisse langenud kavad ei vasta ühtsetele eeskirjadele. Vastavus paraneb, kui võetakse arvesse punktis 36 mainitud taustteavet, kuigi kontrollikoda märgib, et seda taustteavet ei koguta kõigi pankade kohta.

Kriisilahenduse kavandamise suuniseid tuleb täiendada

84

Kontrollikoda auditeeris kriisilahendusnõukogu kriisilahendust käsitlevate juhendite ja menetluste süsteemi ning leidis, et põhisuunised on olemas, kuid nendega tuleb edasi töötada.

Juhendeid ja vorme tuleb ajakohastada ja täiendada

85

Et protsessi paljud osalejad läheneksid kriisilahenduse kavandamisele nõuetekohaselt ja järjepidevalt, on vaja asjakohaseid menetlusi, juhendeid ja suuniseid. Kriisilahendusnõukogu tegi asjakohased ettevalmistused selle protsessi juhtimiseks, koostades kriisilahendusasutuste abiga kriisilahenduse kavandamise juhendi. Lisaks töötab kriisilahendusnõukogu praegu välja mitut asutusesisest ja -välist poliitikadokumenti.

86

Kriisilahenduse kavandamise juhendi eesmärk on edendada järjepidevat lähenemisviisi kriisilahenduse kavandamisele kriisilahendusnõukogus ja kriisilahendusasutustes. Kriisilahendusnõukogu võttis selle vastu asutusesisese dokumendi eelnõuna 2016. aasta märtsis. Sellest ajast alates on nõutav, et sisemised kriisilahendusmeeskonnad kasutaksid seda kriisilahenduskavade koostamisel. Kriisilahenduse kavandamise juhend n-ö külmutati (seda ei ajakohastatud) üheks aastaks, et koguda tagasisidet sisemiste kriisilahendusmeeskondade esimeste kogemuste kohta sellega töötamisel.

87

Eespool nimetatule lisaks on kriisilahendusnõukogu välja töötanud või kavatseb välja töötada aruandlusvormid³⁷ eesmärgiga tagada, et kogu pankadelt saadud vajalik teave oleks kriisilahenduse kavandamise ja otsuste tegemise jaoks standardvormingus. Need vormid täiendavad Euroopa Keskpangalt juba saadud teavet ja Euroopa Pangandusjärelevalve vorme³⁸. Erandjuhtudel võib kriisilahendusnõukogu küsida pangalt teavet otse.

88

Allpool esitatud põhjustel tuleb kriisilahenduse kavandamise juhendit edasi arendada. Kriisilahendusnõukogu on aga kavandatud ajakohastamise juba kaks korda edasi lükanud: esiteks 2017. aasta lõppu ja seejärel 2018. aasta teise kvartalisse.

89

Kriisilahenduse kavandamise juhendi ajakohastamise esimene põhjus on lisada sellesse mitut konkreetset küsimust käsitlevad poliitikasuunised. Näiteks käsitletakse kriisilahenduse kavandamise juhendis oluliste takistuste kindlakstegemist, nagu nõutakse ühtsetes eeskirjades, kuid juhendis ei nõuta selle käsitlemist teise etapi kriisilahenduskavades.

90

Teiseks ei võeta kriisilahenduse kavandamise juhendis arvesse teatavaid tähtsaid õigussätteid. Näiteks, kuigi komisjoni delegeeritud määruses³⁹ nõutakse, et kriisilahenduskavades esitataks juhtimiskokkuvõte, siis kriisilahenduse kavandamise juhendis sellele nõudele ei viidata. Kuigi kriisilahenduse kavandamise juhendis nõutakse ka kriisilahenduskõlblikkuse hindamist, ei nähta seda ette juhtimiskokkuvõtte koostamise juhendis esitatud vormis. Ka juhtimiskokkuvõtet käsitlevas peatükis ega kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitlevas peatükis ei ole esitatud nõuet teavitada Euroopa Pangandusjärelevalvet, kui pank tunnistatakse kriisilahenduskõlbmatuks⁴⁰.

91

Kolmandaks tuleb kriisilahenduse kavandamise juhendit ajakohastada selleks, et võtta arvesse 2016. aasta septembri poliitilist otsust lõpetada terviklike kriisilahenduskavade koostamine ning koostada selle asemel lühemaid, ligikaudu 40-leheküljelisi versioone (vt punkt 30). Lühendatud kriisilahenduskavade sisu kohta ei ole aga veel suuniseid esitatud. Muudatus kriisilahenduse kavandamise meetodis leidis aset ajal, kui paljud üleminekukavad ja teise etapi kavad olid põhjaliku analüüsi alusel juba välja töötatud või väljatöötamisel. Mõned kriisilahendusasutused vastasid kontrollikoja küsitluses, et neil tuli kulutada väärtuslikke lisaressursse kriisilahenduskavade muutmisele.

92

Ühtsetes eeskirjades⁴¹ võimaldatakse kriisilahenduse kavandamise kontekstis kohaldada teatavate pankade korral lihtsustatud kohustusi⁴². Kriisilahendusnõukogu ei olnud 2017. aasta mai seisuga seda võimalust kasutanud ühegi tema pädevusse kuuluva panga puhul⁴³ ja kriisilahenduse kavandamise juhendis ei käsitleta lihtsustatud kriisilahenduskavade sisu ega sellega seotud kõlblikkuskriteeriume⁴⁴. Kontrollikoja küsitluses osalenud kriisilahendusasutustest pooled kinnitasid kriisilahendusnõukogu suuniste puudumist selles valdkonnas. Kriisilahendusnõukogu ei esitanud audiitoreile auditi käigus selle teema kohta ühtegi poliitikadokumenti.

93

Peale kriisilahenduse kavandamise juhendi saaks mõneti täiendada ka kriisilahendusnõukogu välja töötatud aruandlusvorme. Nende üks eesmärkidest oli hankida teavet, mida muudest allikatest ei saa, vältides nii pankade töö dubleerimist. Kriisilahendusnõukogu ja Euroopa Pangandusjärelevalve vormid ei ole omavahel seotud, kuid nendes nõutakse teatud määral samalaadset teavet. Näiteks nõutakse enamikul juhtudel kriisilahendusnõukogu kohustusi käsitlevate andmete vormis ja Euroopa Pangandusjärelevalve kohustuste struktuuri vormis⁴⁵ sarnast teavet tuletisinstrumentide kohta. Et vältida pankade liigset koormamist andmepäringutega valdkondades, kus esineb kattumisi, lubas kriisilahendusnõukogu pankadel esitada 2017. aasta andmed ainult kriisilahendusnõukogu vormil. See näitab loodud süsteemi keerukust.

Poliitikadokumendid

94

Olemasolevate õigusaktide järjepideva kohaldamise ja kriisilahenduskavade ühtlustatud metoodika tagamiseks on kriisilahendusnõukogu loonud üksikasjaliku tööprogrammi, mille jaoks töötatakse 2017. aastal ja 2018. aasta esimesel poolaastal välja mitu poliitikadokumenti. Et põhiteemasid käsitlevate poliitikasuuniste väljatöötamine alles käib, ei saa neid 2017. aasta kriisilahenduskavades kasutada.

95

Kriisilahendusnõukogu asutusesisest ajakava poliitikadokumentide koostamiseks 2017. aastal muudeti 2017. aasta juulis, mis tekitas viivitusi mitme dokumendi väljatöötamisel. Arvestades, et selle ülesande eest vastutaval üksusel on praegu väga suur töötajate nappus (vt punkt 109), näivad ka praegused eesmärkide täitmise tähtajad probleemsed.

96

Küsitluse mitmes punktis vastasid kriisilahendusasutused, et kriisilahendusnõukogu peaks kriisilahenduse kavandamisel panema suuremat rõhku parimate tavade kindlakstegemisele ja ühtlustatud suuniste koostamisele.

97

Ühtsetes eeskirjades⁴⁶ nõutakse, et kriisilahenduskavades võetaks arvesse asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas asjaolu, et maksejõuetus võib puudutada vaid ühte konkreetset panka või esineda laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate muude sündmuste ajal. Samas soovitatakse ühes kriisilahendusnõukogu poliitikadokumendis, et kriisilahenduskavad põhineksid ainult ühe pangale maksejõuetuse stsenaariumil ja et teisi stsenaariume kasutataks eelistatud kriisilahendusstrateegia usaldusväärsuse ja teostatavuse testimiseks. Kontrollikoda ei leidnud uuritud kriisilahenduskavadest tõendeid selliste testide läbiviimise kohta ning neis puudusid ka eeldatud stsenaariumide kirjeldused.

98

Kriisilahendusnõukogu enda poolt kriisilahenduskavade kohta läbi viidud siseanalüüs näitab, et kavades ei võeta küllaldaselt arvesse asjakohaseid stsenaariume. Kriisilahendusnõukogu on väitnud, et vaja on täiendavaid suuniseid, et teha järjekindlalt selgeks, millist stsenaariumi tuleb kasutada.

99

Kriisilahendusnõukogu läbiv analüüs esimeste kriisilahenduskavade (2016. aastal koostatud kavad) kohta näitas, et järjepideva metoodika puudumine on veelgi valdavam. Analüüsis leiti, et olemasolevate õigusaktide erinev tõlgendamine ja ühtlustatud metoodika puudumine on kaasa toonud kavadevahelised ebakõlad ja ebapiisava üksikasjalikkuse. Näiteks viisid mõned sisemised kriisilahendusmeeskonnad hindamised läbi äriliinide ja mitte juriidiliste isikute kaupa. Mitmes kavas peeti erapangandus- või varahaldusteenuseid kriitiliseks, samas kui teistes peeti neid funktsioone sarnases olukorras mittekriitiliseks.

Oluliste takistuste ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete käsitlemise põhimõtted

100

Kriisilahenduskavade vastavust õigusraamistikule mõjutavad veel kaks kriisilahendusnõukogu poliitikaotsust. Esiteks nõutakse ühtsetes eeskirjades, et kriisilahenduskavad hõlmaksid oluliste takistuste kindlaksmääramist⁴⁷. See on konsulteerimise protsess, mis eeldab ressursse, võtab aega umbes ühe aasta ja peaks tooma kaasa kriisilahendusnõukogu järelmeetmed tuvastatud takistuste kõrvaldamiseks. Kriisilahendusnõukogu on teinud sisepoliitilise otsuse alustada selle protsessiga 2018. aastal. Seni (vt punktid 73 ja 74) ei tee kriisilahendusnõukogu enamat, kui tuvastab võimalikud takistused, mille suhtes ta ei võta ametlikke meetmeid, sest neid ei peeta olulisteks. Kontrollikoda on seisukohal, et see ajutine poliitika ei vasta õiguslikele nõuetele.

101

Teiseks puudub kriisilahendusnõukogul omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete arvutamiseks kindel poliitika. Kriisilahendusnõukogu on avalikustanud esialgse meetodi, mida ta kasutas 2016. aastal⁴⁸ ja milles tugineti omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete n-ö informatiivsetele eesmärkidele (vt punkt 78). Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid puudutav lõplik poliitikadokument, mille eesmärk on sätestada siduvad eesmärgid, on kavandatud alles 2017. aasta lõppu. Kontrollikoja küsitlus näitas, et kriisilahendusasutused ootavad innuga, et kriisilahendusnõukogu töötaks edasi nii selle kui olulisi takistusi käsitleva poliitikadokumendiga. Nende aspektidega on tähtis tegeleda, et kavad oleksid kooskõlas ühtsete eeskirjadega ja pankadel oleks piisav kahjumikatmisvõime.

Juhtimise kontrollimehhanismid ja kvaliteedi tagamine

102

Kriisilahendusnõukogu esitas kontrollikojale ainult üldkirjelduse oma sisekontrolli ja kvaliteedi tagamise raamistikest. Käesoleva aruande leidude suur hulk (vt punktid 37–82) viitab puudustele juhtimise kontrollimehhanismides. Seda kinnitab kriisilahendusnõukogu enda läbiv analüüs, milles leiti kriisilahenduskavades mitu kvalitatiivset puudujääki.

Kriisilahendusnõukogus on suur töötajate nappus

103

Auditis vaadeldi kriisilahendusnõukogu personaliprobleeme alates selle loomisest ja leiti, et värbamine ei ole olnud nii prioriteetne, nagu see oleks pidanud käivitamisetapis olema.

Värbamisele seatud eesmärgid jäävad pidevalt täitmata

104

Komisjoni esialgsel hinnangul oli kriisilahendusnõukogu personalivajadus 309 täistööaja ekvivalenti⁴⁹. See näitaja tulenes osaliselt võrdlusest Ameerika Ühendriikide föderaalse hoiuste kindlustamise korporatsiooni näitajatega. Korporatsioonil on kriisilahenduse valdkonnas sarnased ülesanded. Esialgse kava kohaselt pidi kriisilahendusnõukogu saavutama selle näitaja 2015. aasta lõpuks. Kriisilahendusnõukogu vaatas 2016. aasta septembris üle oma personalivajadused ja suurendas esialgset hinnangulist näitajat 350 täistööaja ekvivalendini, mis pidi saavutatama 2017. aastaks. Mitmeaastase eelarve projektis aastateks 2018–2020 nähakse ette selle näitaja suurendamine 410 täistööaja ekvivalendini 2019. aasta lõpuks (33 % suurenemine võrreldes esialgse hinnanguga).

105

Töötajate tegelik arv on kohe algusest peale eesmärgist pidevalt väiksem olnud. Alguses korraldas töötajate värbamist komisjon. Kui vastutus värbamise eest 2015. aasta märtsis täies mahus kriisilahendusnõukogule üle läks, oli nõukogul 35 töötajat. 2015. aasta lõpuks suurenes töötajate arv 101-ni ja 2016. aasta lõpuks 171-ni.

106

Kõige raskem on leida kriisilahendus- ja poliitikaeksperte, sest 2015. ja 2016. aastal nende vajalikkust alahinnati. Samuti on kriitiline puudus IT-töötajatest ja sekretäridest.

107

Kriisilahenduse kavandamisega tegelevate direktoraatide töötajate puudus on märkimisväärselt kahjustanud kriisilahenduse kavandamise protsessi. Eelkõige on see suurendanud sisemiste kriisilahendusmeeskondade koordinaatorite töökoormust, kellest enamik vastutab rohkem kui kümne panga eest. Kriisilahendusnõukogu seadusjärgsed kohustused, näiteks piiriüleste vähem oluliste pankade kriisilahenduse kavandamise kohustus, avaldavad lisasurvet niigi nappidele ressurssidele.

108

Kriisilahendusnõukogu ametikohtade loeteludes esitatakse nõukogu personalivajaduse üldised näitajad, soovitud staatus ja palgaastmed. Kriisilahendusnõukogu on vajalike töötajate arvu kindlaks määranud pangandusgruppide suuruse põhjal. Kriisilahendusnõukogu ei ole aga hinnanud kriisilahenduse kavandamisega tegelevate direktoraatide ja üksuste individuaalset vajalikku oskusteavet ega muid vajalikke oskusi. Mõnes direktoraadis puuduvad kindla valdkonna eksperdid (näiteks hindamiseksperdid) ja asjakohase keeleoskusega töötajad või neid napib. Mõnes üksuses on palju väheste kogemustega töötajaid.

109

Töötajate vähesuse tõttu ei ole lõpule viidud poliitika ja suuniste valdkonna vajalikku tööd. Kriisilahendusstrateegia, -protsesside ja -metoodika eest vastutavas direktoraadis oli 2017. aasta märtsi lõpus ainult kolmandik vajalikust töötajate arvust. Et seda puudust osaliselt kompenseerida, pühendasid kriisilahenduse kavandamisega tegelevad direktoraadid märkimisväärse osa oma ajast poliitikaalasele tööle ja muudele kriisilahendust mittehõlmavatele teemadele (2016. aastal 25 %), selle asemel et keskenduda oma põhiülesannetele.

110

Suur tööjõu voolavus on põhjustanud töötajate puuduse IT-üksuses, kuid üksusel puudub ka asjakohane IT-süsteem ja seetõttu ei saa see kriisilahenduse kavandamisprotsessi tõhusalt toetada. Praegu väljatöötamisel olevasse IT-strateegiasse tuleks lisada kriisilahenduse kavandamiseks mõeldud täiustatud IT-süsteemi loomine.

111

Kriisilahendusnõukogu töötajate nappus on suurendanud ületundide arvu, mis oli 2016. aasta esimese kümne kuu jooksul ligikaudu 15 000 tundi ehk 6 % kogutööajast.

112

Euroopas on kriisilahendus arenev valdkond ja kriisilahenduseksperdi ametikoht on veel üsna uus nähtus. Seetõttu peab enamik kriisilahenduse kavandamise ametikohtadele palgatud töötajaid hankima vajalikud teadmised töökohal. Pealegi on kriisilahendusnõukogu pidanud viimase kahe-kolme aasta jooksul kvalifitseeritud töötajate saamiseks aktiivselt konkureerima teiste ELi organite (komisjon ja EKP) ja pangandussektoriga⁵⁰. Peaaegu 75 % kontrollikoja küsitluses osalenud kriisilahendusasutustest teatas, et ka neil on kriisilahenduse valdkonna töötajaid raske leida.

113

Kriisilahendusnõukogu on kinnitanud, et töötajate leidmine on raske, sest värbamismenetlused on pikad, sobivaid kandidaate on suure konkurentsiga tööturul piiratud arv ja napib kandidaate, kes on nõus töötama kriisilahendusnõukogus ajutise lepingu alusel.

114

Lisaks teatas kriisilahendusnõukogu kontrollikojale, et ei saavuta 2017. aastaks töötajate arvule seatud eesmärki, mistõttu on nõukogul raske täielikult täita talle õigusaktides antud mandaati. Samuti eeldab kriisilahendusnõukogu, et isegi 2020. aastal ei vasta kriisilahendusnõukogu töötajate koguarv selle kohustuste täielikuks täitmiseks vajalikule töötajate arvule.

Värbamist mõjutab personaliosakonna ressursipuudus

115

Värbamine on kriisilahendusnõukogu jaoks eriti kriitiline praegu, tegevuse algusaastatel, sest värbamismenetlused kestavad kaua ja vaja on palju töötajaid. Kriisilahendusnõukogu nimetas oma 2015. aasta aruandes tõhusa personaliosakonna loomise enda käivitamisetapi üheks põhiprioriteediks.

116

Kui kriisilahendusnõukogu värbamisülesanded komisjonilt 2015. aasta märtsis üle võttis, koosnes selle personaliosakond kahest töötajast, kellest värbamisega tegeles vaid üks. 2015. aasta lõpuks oli personaliosakonna töötajate arv tõusnud seitsmeni, sealhulgas ainult kaks värbamise eest vastutavat töötajat. 2016. aasta detsembris oli personaliosakond endiselt väike: meeskond koosnes seitsmest töötajast, kellest ainult kolm tegelesid värbamisega.

117

Vabade ametikohtade reklaamimiseks on personaliosakond kasutanud väheseid värbamiskanaleid, näiteks enda ja ELi värbamisveebisaite ning sotsiaalmeediat, kuid mitte finantsvaldkonnale spetsialiseerunud meediat. Ka ei ole osakonnal konkreetselt kriisilahendusnõukogu jaoks loodud värbamise ja personalijuhtimise IT-vahendeid. See põhjustas vea kandidaatide avalduste kontrollimisel ning ebatõhusust töötajate personalikaustade haldamisel.

118

Kriisilahendusnõukogu koolitusprogrammidega, millest mõnes saavad osaleda ka kriisilahendusasutuste töötajad, suurendatakse töötajate teadmisi kriisilahenduse põhitõdedest ja teadlikkust tegelikult aset leidnud kriisilahendusjuhtumitest. Valitud koolitusüritused on näited headest tavadest. Nende hulka kuuluvad juhtumiuuringute esitlused, mille üks eesmärkidest on välja kujundada ühine kriisilahenduskultuur, ja lõunalauaarutelud.

Kriisilahendusasutuste ja EKPga tehtava koostöö raamistikku tuleb täiustada

119

Auditis vaadeldi kriisilahendusnõukogu suhteid kriisilahendusasutuste ja EKPga, ning leiti, et vaja on paremat teabevahetust ja koostööd.

Kriisilahendusasutustega tehtavas koostöös puudub selgus

120

Kriisilahendusnõukogu peab ühtse kriisilahenduskorra raames kooskõlastama oma tegevust ja tegema koostööd kriisilahendusasutustega.

121

Kriisilahendusnõukogu otsustas luua sisemised kriisilahendusmeeskonnad kõigi oma pädevusse kuuluvate pangandusgruppide kriisilahenduse jaoks, kaasates neisse nii kriisilahendusnõukogu kui kriisilahendusasutuste töötajaid. Sisemisi kriisilahendusmeeskondi juhivad alati kriisilahendusnõukogu töötajad. Kriisilahendusnõukogu on loonud kokku 75 sisemist kriisilahendusmeeskonda, millest mõned vastutavad mitme pangandusgrupi eest.

122

Sisemiste kriisilahendusmeeskondade liikmete ülesannete jaotus (kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusasutuste töötajate vahel) on endiselt ebaselge. Kriisilahendusnõukogu lõi 2016. aasta lõpus rakkerühma, et leppida kokku tööjaotuses. Kontrollikoja arvates on raske hinnata vajalike töötajate arvu ja vahendite summat ilma ülesannete selge jaotuseta.

123

Ühtse kriisilahenduskorra määruses ei ole täpselt määratletud, millises ulatuses osalevad kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusasutused sisemistes kriisilahendusmeeskondades. Sellest tulenevalt ei ole kriisilahendusnõukogul kontrolli kriisilahendusasutuste poolt sisemistesse kriisilahendusmeeskondadesse määratud personali koosseisu, tööstaaži, oskusteabe ega tulemuste hindamise üle. Nõukogu võib vaid väljendada oma arvamust sisemise kriisilahendusmeeskonna vajalike töötajate miinimumarvu ja kriisilahendusasutuste panuse suuruse kohta. Kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusasutuste töötajate suhe 2017. aastaks kavandatud näitajates on 5:6. Võrdluseks: EKP ja riikide pädevate asutuste töötajate keskmine suhe ühistes järelevalverühmades on 1:3⁵¹.

124

Sisemiste kriisilahendusmeeskondade töötajate praegune arv ei ole neile määratud töö jaoks piisav. Kriisilahendusnõukogu eraldas sisemistele kriisilahendusmeeskondadele 2016. aasta lõpuks ligikaudu 60 täistööaja ekvivalenti. Kavakohaselt suureneb see näitaja 2017. aasta lõpuks 170-ni, kuigi on selge, et kui praegust ülesannete jaotust ei muudeta, peab märkimisväärne osa neist tegelema jätkuvalt poliitikatöö ja muude kriisilahendusega mitteseotud teemadega.

125

Arvestades värbamisel esinenud raskusi, olid 2017. aasta personalieesmärgid ebarealistlikud. Kriisilahendusasutused kavatsesid 2017. aastal määrata sisemistele kriisilahendusmeeskondadele 155 täistööaja ekvivalenti. Seega tegeleb kriisilahendusnõukogus iga pangaga 2017. aasta lõpu seisuga keskmiselt 0,9 täistööaja ekvivalenti ja kriisilahendusasutuses 1,1 täistööaja ekvivalenti, mis teeb kokku ainult 2,0 täistööaja ekvivalenti panga kohta. Arvestades paljude pankade suurust ja keerukust ning kavandamise nõutavat põhjalikkust, näib see näitaja olevat liiga väike.

126

Lisaks kriisilahendusasutustele suuniste koostamisele vastutab kriisilahendusnõukogu kui ühtse kriisilahenduskorra peamine koordinaator ka õigusraamistiku järjepideva kohaldamise eest. Kriisilahendusnõukogul on õigus nõuda sellel eesmärgil kriisilahendusasutustelt teavet nende ülesannete täitmise kohta. Ühtlasi on tähtis seirata kriisilahendusasutuste tööd vähem tähtsate pankadega, sest teatud asjaoludel on kriisilahendusnõukogul õigus otsene vastutus vähem oluliste pankade eest üle võtta. Kriisilahendusnõukogu ei ole 2017. aasta mai seisuga kasutanud võimalust võtta otsene vastutus vähem oluliste pankade eest. Samuti ei olnud ta selleks ajaks loonud kriisilahendusasutuste järelevalve osakonda, mistõttu kriisilahendusnõukogul ei ole teavet kriisilahendusasutustes tehtava töö kohta.

127

Küll aga on kriisilahendusnõukogu loonud varajase hoiatamise süsteemi, mille raames peavad kriisilahendusasutused teda teavitama vähem olulistest pankadest, mille olukord on märgatavalt halvenemas. Lisaks esitab EKP kriisilahendusnõukogule prioriteetsete piiriüleste vähem oluliste pankade loetelu, millesse kuulus 2017. aasta mai seisuga 93 panka⁵².

128

Õigusraamistiku järjepideva kohaldamise tagamiseks võib kriisilahendusnõukogu vaadata läbi kriisilahendusasutuste otsuste eelnõud, näiteks kriisilahenduskavade kohta, ja esitada vajaduse korral märkusi. Kriisilahendusasutused keskendusid 2016. aastal olulistele pankadele ja seetõttu koostasid väga vähe kriisilahenduskavu vähem oluliste pankade kohta. Auditi käigus aga teavitas kriisilahendusnõukogu kontrollikoda sellest, et kriisilahendusasutused panevad tulevikus suuremat rõhku vähem oluliste pankade kriisilahenduse kavandamisele. Kriisilahendusnõukogu teatas oma 2017. aasta tööprogrammis, et arendab edasi oma rolli ühtses kriisilahenduskorras, seirates ja hinnates kriisilahendusasutuste poolt nende pädevusse kuuluvate vähem oluliste pankade kohta tehtud kriisilahendusotsuste eelnõusid. See suurendaks märkimisväärselt kriisilahendusnõukogu töökoormust.

129

Varsti pärast tegevuse alustamist korraldas kriisilahendusnõukogu mitu panga maksejõuetuse simulatsioonikatset, kaasates sellesse EKP, komisjoni, nõukogu ning Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide asjakohased ametiasutused. Nendest katsetest, mis hõlmasid otsuste tegemist, kuid mitte tervet kriisilahendusprotsessi, ei võtnud osa aga ükski kriisilahendusasutus. Kuigi kriisilahendusnõukogu, sealhulgas selle personali- ja IT-ressursside korraldus on sestsaadik märkimisväärselt muutunud, ei ole ühtki uut katset enam tehtud.

EKPga tehtava koostöö raamistiku puudused

130

EKP, kes teeb otsest järelevalvet enamiku kriisilahendusnõukogu pädevusse kuuluvate pankade üle, peaks andma kriisilahendusnõukogule nende pankade kohta põhjalikku teavet.

131

Omavahelise koostöö lihtsustamiseks sõlmisid kriisilahendusnõukogu ja EKP vastastikuse mõistmise memorandumi. Dokument tugineb poolte õiguslikule kohustusele teha koostööd. Nagu nõutakse ühtse kriisilahenduskorra määruses⁵³, avaldasid kriisilahendusnõukogu ja EKP memorandumi oma veebisaitidel, kuid selle nelja lisa ei ole seni avaldatud.

132

Kontrollikoda on seisukohal, et memorandum ja selle lisad ei ole piisavalt kõikehõlmavad, et kriisilahendusnõukogu saaks EKP-lt kogu nõutava teabe, mida ta vajab oma ülesannete õigeaegseks ja tõhusaks täitmiseks. EKP ei jaga automaatselt teatud likviidsus- ja kapitaliteavet, millest kriisilahendusnõukogul kriisilahenduse ettevalmistamise kontekstis kasu oleks⁵⁴. Selle asemel peab kriisilahendusnõukogu esitama EKP-le selle teabe saamiseks eraldi päringud, mis kulutab aega ja ressursse. Auditi tõendusmaterjal viitab sellele, et EKP jagab muud teavet, näiteks kohapealse kontrolli tulemusi, ainult osaliselt ja mitte alati kiiresti. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamisi jagatakse vähem kui ühtsed eeskirjad seda ette näevad⁵⁵.

133

Lisaks ei taga memorandum, et kriisilahendusnõukogu saaks EKP kriisiohjeosakonnalt teavet, mis oleks kasulik ka kriisilahenduse kavandamisel. Seni ei ole ametlikult jagatud isegi üldist teavet, näiteks praegu selle osakonna poolt seiratavate pankade loetelu.

134

Memorandum näeb ette, et EKP ja kriisilahendusnõukogu võivad leppida kokku, et osalevad teineteise kohapealsetes kontrollides. Seni ei ole kriisilahendusnõukogu läbi viinud ühtki kohapealset kontrolli ega osalenud EKP kohapealsetes kontrollides.

135

Kriisilahendusnõukogu vastutab 15 piiriülese vähem olulise panga eest, mille üle teevad otsest järelevalvet riikide pädevad asutused ja kõigest kaudset järelevalvet EKP. See kahe asutuse mandaatide vaheline ebakõla tekitab kriisilahendusnõukogu jaoks probleeme. Näiteks on EKP-l kõigi euroala pankade kohta teataval määral järelevalvealast teavet; osa sellest pärineb liikmesriikide pädevatelt asutustelt. EKP aga ei ole andnud kriisilahendusnõukogule juurdepääsu 15 piiriülest vähem olulist panka käsitlevale asjakohasele teabele. Seepärast peab kriisilahendusnõukogu kehtestama täiendavad koostööraamistikud, mis hõlmavad süsteeme teabe jagamiseks 17 riikliku järelevalveasutusega⁵⁶, ja korraldama andmeedastuse igaühega eraldi. Jõupingutuste dubleerimine kulutab kriisilahendusnõukogu ressursse ja on ebatõhus.

136

Kriisilahendusnõukogu ja EKP koostöö kõige tähtsam osa on kriisiohje. Nagu on mainitud punktides 9–11, on kriisis oleva panga menetlemisel kolm etappi, millest üks on varajane sekkumine.

137

Ühtsetes eeskirjades nõutakse, et kindlaks tuleb määrata varajase sekkumise meetmed käivitavad tegurid⁵⁷. Euroopa Pangandusjärelevalve on avaldanud suunise, et edendada selliste käivitavate tegurite järjepidevat kasutamist. Esiteks määratakse suunises kindlaks käivitavad tegurid järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi punktisumma alusel, mida ajakohastatakse vähemalt kord aastas. Seda liiki käivitavat tegurit kasutab Euroopa Keskpank. Teiseks viidatakse suunises sellele, et varajase sekkumise meetmed võib käivitada ka mõni oluline sündmus. EKP kinnitab, et kasutab ka seda käivitavat tegurit (tegu on kaalutlusõigusel põhineva lähenemisviisiga). Kolmas võimalus on kasutada käivitavate teguritena põhinäitajaid. Viimane variant tähendaks kvantitatiivset meetodit, kuid praegu Euroopa Keskpank seda ei kasuta. Kui mõne käivitava teguri piirväärtus on ületatud, peab järelevalveasutus viima läbi hindamise ja otsustama, kas tuleks käivitada varajase sekkumise etapp. Euroopa Pangandusjärelevalve vastava suunise kohaselt ei käivitata varajase sekkumise etappi automaatselt, kuid järelevalveasutus peaks selgelt dokumenteerima mõne käivitava teguri piirväärtuse ületamise (sh ka meetmete võtmisest loobumise põhjused). Kui EKP otsustab võtta varajase sekkumise meetmeid, peab ta kriisilahendusnõukogu sellest teavitama⁵⁸.

138

Õigusraamistikus ette nähtud asjakohane varajase sekkumise etapp on hädavajalik, et kriisilahendusnõukogu oleks kriisideks valmis. Varajase sekkumise teade võimaldab kriisilahendusnõukogul ajakohastada oma kriisilahenduskava ja koostada kriisilahendusskeem kõige asjakohasema teabe põhjal. Varajase sekkumise eeskirjad annavad kriisilahendusnõukogule ka teatavad eriõigused, näiteks õiguse nõuda, et pank võtaks ühendust võimalike omandajatega⁵⁹. Panga võib aga kuulutada maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks isegi juhul, kui varajast sekkumist ei toimunud, nagu juhtus 2017. aastal.

139

Varajase sekkumise etapis peavad EKP ja kriisilahendusnõukogu tegema tihedat koostööd panga järelevalve küsimuses ning jagama kogu kriisilahenduskava ajakohastamiseks ja kriisilahenduse ettevalmistamiseks vajalikku teavet.

140

EKP ja kriisilahendusnõukogu peaksid tagama varajase sekkumise etapis kogu tegevuse järjepidevuse⁶⁰. Selleks on kriisilahendusnõukogu koostanud menetlusetapid, mida ei ole veel (2017. aasta juuli seisuga) vastu võetud. Praegu ei ole olemas ametlikku raamistikku ega suuniseid pankadega tegelemiseks enne kriisilahenduse algatamist.

141

Nagu mainitud punktis 11, võib kriisilahendusnõukogu teatud asjaoludel läbi viia oma maksejõuetuse või maksejõuetuks jäämise hindamise⁶¹. Kriisilahendusnõukogu ei ole veel kehtestanud raamistikku panga maksejõuetuse või maksejõuetuks jäämise hindamiseks. Kontrollikoja auditi kohapealse töö lõpuks ei olnud kriisilahendusnõukogu maksejõuetuse või maksejõuetuks jäämise hindamist veel läbi viinud.

142

Praeguses õigusraamistikus on EKP-le antud alalise vaatleja staatus kõigil kriisilahendusnõukogu istungitel. See annab talle õiguse tutvuda paljude eri poliitikavaldkondade tähtsa teabega. Kriisilahendusnõukogul ei ole aga sama staatust EKP järelevalvenõukogu koosolekutel. EKP võib kutsuda kriisilahendusnõukogu esimehe teatud koosolekutel vaatleja rollis osalema, kuid ta ei ole selleks kohustatud. Kuigi EKP teatas kontrollikojale, et kriisilahendusnõukogu esimees on kutsutud osalema kõigil koosolekutel, kus käsitletakse kriisilahendusnõukogu pädevusse kuuluvaid küsimusi, ei ole EKP kohustatud selliseid kutseid esitama. Seetõttu sõltub kriisilahendusnõukogu teatava kriisilahenduse ettevalmistamiseks vajaliku teabe hankimisel EKP heast tahtest.

Järeldused ja soovitused

143

Euroopa pankade kriisilahendusraamistiku kavandamine ja kehtestamine oli keeruline ülesanne, sest panku ei ole kerge nõuetekohaselt likvideerida. Vajati uut lähenemisviisi, sest enne kriisi ei kuulunud pankade kriisilahendus panku reguleerivate ja nende üle järelevalvet tegevate asutuste igapäevategevuse alla. Kriisilahendusnõukogu on endiselt varajases arenguetapis. Nõukogu loomine väga lühikese aja jooksul oli keeruline ülesanne selle juhtkonnale ja asjakohastes õigusaktides ei nähtud ette järkjärgulist rakendamist, kuigi samas sätestati väga mahukas tegevuskava. Selles kontekstis tuleb vaadelda ka kõiki kontrollikoja tuvastatud puudusi.

144

Mitmel põhjusel on kriisilahendusnõukogul olnud raskusi piisava arvu asjakohaste oskustega töötajate leidmisel. Juba 2015. aastal, kriisilahendusnõukogu loomise alguses, ei suutnud see saavutada töötajate värbamiseks seatud eesmärki. Töötajate leidmist aeglustasid veelgi raske ülesande täitmiseks otsitavate töötajate värbamise ebatõhusad protsessid ning tihe konkurents tööturul. Hoolimata kriisilahendusnõukogu töötajate pühendumusest ja motivatsioonist on töötajate värbamisel esinenud viivitused kahjustanud kriisilahendusnõukogu kõiki tegevusvaldkondi (eelkõige kriisilahenduse kavandamist ja poliitikaalast tööd).

145

Kontrollikoja üldine järeldus on see, et kriisilahendusnõukogu tegevuse suhteliselt varajases etapis esineb ülesannete ettevalmistamisel puudusi ja süsteemi täiustamiseks on vaja võtta mitu meedet (vt allpool).

Kriisilahenduse kavandamine on pooleli

146

Kriisilahendusnõukogu ei ole veel lõpetanud oma pädevusse kuuluvate pankade kriisilahenduse kavandamist. Kuigi kriisilahendusnõukogu koostab kavad mitmes etapis, ei ole seni ükski neist jõudnud lõppetappi ja esineb palju mittevastavust ühtsetele eeskirjadele (vt punktid 27 ja 83).

147

Probleemsete valdkondade hulka kuulub oluliste takistuste ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete määrade arvutamine. Kriisilahendusnõukogu ei ole täitnud oma kohustust määrata iga panga esimese kriisilahenduskava koostamise tähtaeg (vt punkt 29).

148

Kuigi kriisilahendusnõukogu on teinud väga usinat tööd ja näidanud üles suurt pühendumust, et enamikus pankades oleks kinnitatud vähemalt kriisilahenduskavade esialgsed versioonid, ei vasta seni vastu võetud kavad ühtsetele eeskirjadele. Kuigi probleemi leevendab mõnevõrra kättesaadav täiendav taustteave mitme panga kohta, mille jaoks on kavad koostatud, esineb õigusaktidest tulenevate nõuete täitmisel siiski märkimisväärseid puudusi.

149

Ühtse kriisilahenduskorra määruses nõutakse, et kriisilahendusnõukogu teavitaks Euroopa Pangandusjärelevalvet õigel ajal, kui see tunnistab panga kriisilahenduskõlbmatuks (vt punkt 72). Kontrollikoda ei leidnud aga ühestki valimi kriisilahenduskavast kriisilahendusnõukogu sõnaselget avaldust, et pank on kriisilahenduskõlblik (vt punkt 71).

150

Kriisilahenduskavad ei sisalda valitud kriisilahendusstrateegiate teostatavuse hindamist (vt punkt 65). Seega ei esitatud kontrollikoja uuritud kavades järeldust selle kohta, kas eelistatud strateegiat oleks võimalik rakendada tulemuslikult ja õigel ajal, nagu on nõutud ühtsetes eeskirjades. Samuti puudusid valitud strateegia usaldusväärsuse hindamised (vt punkt 66). Lisaks ei nõua kriisilahendusnõukogu, et pangad testiksid nõuete teisendamise kasutamist (vt punkt 60).

1. soovitus

Kriisilahendusnõukogu peaks oma pädevusse kuuluvate pankade kriisilahenduse kavandamise lõpule viima järgmisel viisil:

1. määrama kindlaks iga kriisilahendusnõukogu pädevusse kuuluva panga jaoks täielikult nõuetele vastava kriisilahenduskava väljatöötamise tähtaja, kasutades tähtsuse järjekorda, et tagada hea valmisolek riskantsemate pankade jaoks, ning tähtaja õigeaegse rakendamise tagava tegevuskava jaoks;
2. lisama kõigisse kriisilahenduskavadesse konkreetse avalduse kriisilahenduskõlblikkuse kohta ja teavitama Euroopa Pangandusjärelevalvet viivitamata, kui kriisilahendusnõukogu leiab, et pank on kriisilahenduskõlbmatu;
3. hindama igas kriisilahenduskavas valitud kriisilahendusstrateegia teostatavust ja usaldusväärsust, võttes arvesse seda, kas strateegiat on võimalik tulemuslikult ja õigeaegselt ellu viia. Usaldusväärsuse hindamiseks peaks kriisilahendusnõukogu uurima valitud kriisilahendusvahendite võimalikku mõju teistele finantseerimisasutustele, VKEdele ja jaeinvestoritele. Kriisilahendusnõukogu peaks nõudma pankadelt testide tegemist, et tõendada, kas kohustusi on võimalik tulemuslikult teisendada kriisilahenduskavas ette nähtud aja jooksul.

Soovituse a elluviimise tähtaeg: võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2018. aasta juuniks.

Soovituste b ja c rakendamise tähtaeg: võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2018. aasta lõpuks.

Kriisilahenduse kavandamise eeskirjade süsteem ei ole veel terviklik

151

Kriisilahendusnõukogu ei ole veel kehtestanud kriisilahenduse kavandamise eeskirjade terviklikku süsteemi. Eelkõige puuduvad piisavad või asjakohased suunised järgmistes valdkondades:

1. omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete ja oluliste takistuste kindlaksmääramise tähtsusest hoolimata ei ole kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusasutuste töötajatele antud terviklikke või mitte mingeid suuniseid, kuidas seda nende pädevusse kuuluvate pankade puhul teha (vt punkt 100);
2. kriisilahenduse kavandamise juhendit ei ole ajakohastatud peamiste poliitikamuudatuste ja õiguslike suundumuste valguses; praeguses versioonis antakse kriisilahendusasutustele ainult piiratud ja mittesiduvaid suuniseid (vt punkt 88);
3. kasutatud stsenaariume käsitlev poliitikadokument ei vasta pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi nõuetele (vt punkt 97).

2. soovitus

Kriisilahendusnõukogu peaks välja töötama oma kriisilahenduse kavandamise eeskirjade süsteemi. Konkreetselt peaks nõukogu tegema järgmist:

1. koostama selged ning järjepidevad põhimõtted omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete ja oluliste takistuste kohta, võttes arvesse ELi kehtivat reguleerivat raamistikku. Kõigis kriisilahenduskavades tuleks neid põhimõtteid rakendada selleks, et tagada kriisilahendusnõukogu pädevusse kuuluvatele pankadele piisav kahjumikatmisvõime;
2. ajakohastama kriisilahenduse kavandamise juhendit vähemalt kord aastas, et kajastada olulisi muudatusi poliitikas, õigusraamistiku suundumusi ja saadud kogemusi, ning muutma kriisilahenduse kavandamise juhendi siduvaks;
3. lisama kriisilahenduse kavandamise juhendisse suunised kõigi kriisilahendusstenaariumide kohta, mida pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis nõutakse.

Elluviimise tähtaeg: juuni 2018.

Personaliosakonna ebapiisavad ressursid

152

Kriisilahendusnõukogul on olnud liiga vähe töötajaid alates ajast, mil ta hakkas iseseisvalt tegutsema (vt punktid 105–110). Hoolimata sellest, et viimasel ajal on olukord mõnevõrra paranenud, ei ole kriisilahendusnõukogu juhtkond taganud personaliosakonnale piisavat arvu töötajaid ega tähtsustanud piisavalt töötajate värbamist (vt punkt 116). Kuni kriisilahendusnõukogu ei ole piisavalt lähedal oma personalivajaduse täitmisele, peab personaliosakonna enda jaoks töötajate otsimine olema järjepidev prioriteet, et leida kõrgelt kvalifitseeritud värbamisvaldkonna eksperte.

153

Töötajate nappuse tõttu ei ole kriisilahendusnõukogu suutnud täielikult täita oma põhikirjajärgset mandaati koostada kriisilahenduskavasid, võtta vastu kriisilahendusotsuseid ning tagada ühtses kriisilahenduskorras ühtlustamine ja järjepidevus (vt punkt 114).

3. soovitus

Kriisilahendusnõukogu peaks kiirendama oma värbamistegevust ja tagama personaliosakonnale asjakohased töötajad, et tulla toime personalivajaduste täitmisega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kriisilahendus- ja poliitikaekspertide kaasamisele, sealhulgas kõrgematele ametikohtadele. Kui personali värbamiseks seatud eesmärke ei ole võimalik täita või vaja on ajutisi meetmeid, peaks kriisilahendusnõukogu kaaluma alternatiivseid lahendusi, näiteks lähetatud töötajate või allhangete suuremat kasutamist.

Elluviimise tähtaeg: juuni 2018.

Kriisilahendusasutustega tehtava koostöö raamistikku tuleb täiustada

154

Põhitegevuse ülesannete, sealhulgas kohustuste jaotus kriisilahendusasutuste ja kriisilahendusnõukogu vahel on endiselt ebaselge (vt punkt 122). Sisemiste kriisilahendusmeeskondade praegune töötajate arv ei ole piisav (vt punktid 124 ja 125). Sisemiste kriisilahendusmeeskondade töötajate leidmine on nii kriisilahendusnõukogu kui kriisilahendusasutuste ülesanne ja kriisilahendusnõukogul ei ole ametlikku õigust mõjutada, keda kriisilahendusasutused sisemistesse kriisilahendusmeeskondadesse tööle määravad (vt punkt 123). Puuduvad kriisilahendusasutusi hõlmavad korrapärased katsed kriisilahendusprotsessi toimimise testimiseks (vt punkt 129).

4. soovitus

Kriisilahendusnõukogu peaks:

1. täpsustama tegevusülesannete ja -kohustuste jaotust liikmesriikide kriisilahendusasutustes;
2. tagama, et sisemistel kriisilahendusmeeskondadel oleks piisavalt personali, sealhulgas nõudes, et kriisilahendusasutused määraksid vajaduse korral lisatöötajaid;
3. testima korrapäraselt kriisilahendust ja tagama, et kriisilahendusasutused oleksid testimisse täielikult kaasatud.

Soovituse a elluviimise tähtaeg: võimalikult kiiresti.

Soovituse b elluviimise tähtaeg: hiljemalt 2018. aasta lõpuks.

Soovituse c elluviimise tähtaeg: võimalikult kiiresti ja seejärel korrapäraselt.

EKPga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit tuleb täiustada

155

Kontrollikoda on seisukohal, et EKPga sõlmitud kehtiv memorandum ei taga seda, et kriisilahendusnõukogu saaks EKP-lt kogu teabe järjepidevalt ja õigel ajal (vt punktid 132 ja 133). Pealegi ei ole memorandumi kõik osad avalikult kättesaadavad ja see on vastuolus õigusraamistikuga (vt punkt 131). Praegu kriisilahendusnõukogu ja EKP vahel toimuvad läbirääkimised annavad võimaluse nende küsimustega põhjalikult tegeleda.

5. soovitus

Kriisilahendusnõukogu peaks tegema EKPga koostööd memorandumi kohandamise nimel, et kriisilahendusnõukogule oleks tagatud kogu kriisilahenduse läbiviimiseks vajalik teave. Vastavalt õigusraamistikule tuleks muudetud memorandum avalikustada.

Elluviimise tähtaeg: EKPga toimuvate läbirääkimiste raames, kuid hiljemalt 2018. aasta märtsiks.

Õigusraamistik tekitab kriisilahendusnõukogule probleeme

156

Praegune õigusraamistik on tekitanud kriisilahendusnõukogu ja EKP mandaatide vahelise ebakõla. Kui kriisilahendusnõukogu vastutab otseselt piiriüleste vähem oluliste pankade kriisilahenduse kavandamise eest, siis EKP teeb nende üle ainult kaudset järelevalvet. See põhjustab kriisilahendusnõukogule täiendavat halduskoormust, sest ta peab suhtlema otse ja eraldiseisvalt paljude liikmesriikide pädevate asutustega (vt punkt 135).

157

Praegune olukord, kus EKP-l on kriisilahendusnõukogu kõigil istungitel alalise vaatleja staatus, kuid vastupidi mitte, muudab kriisilahendusnõukogu teabevoo suhtes täielikult sõltuvaks EKP heast tahtest (vt punkt 142).

158

Kehtiv õigusraamistik ei võimalda kriisilahendusnõukogul kehtestada kriisilahendust läbiva panga tegevusele moratooriumit ning komisjoni praeguse ettepanekuga pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi muutmise kohta ei nähta sellist vahendit ette ka tulevikus (vt punkt 62).

6. soovitus

Arvestades kriisilahendusnõukogu seniseid kogemusi praeguse raamistiku rakendamisel, peaks ta tegema järgmist:

1. kutsuma seadusandjat üles kohandama asjaomaseid määrusi, et viia kooskõlla järelevalveasutuse ja kriisilahendusnõukogu mandaadid piiriüleste vähem oluliste pankade puhul ning tagada kriisilahendusnõukogule täielik teabevoog;
2. kutsuma seadusandjat üles muutma praegusest automaatsemaks järelevalveasutuse edastatav teave riskantsete pankade ja kriisilahendusnõukogu pädevusala mõjutavate muude praeguste suundumuste kohta;
3. kutsuma seadusandjat üles arutlema võimaluse üle võimaldada ka kriisilahendusnõukogul moratooriumi kehtestada.

Elluviimise tähtaeg: märts 2018.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 28. novembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lühendid

EBA – Euroopa Pangandusjärelevalve

EKP – Euroopa Keskpank

ELTL – Euroopa Liidu toimimise leping

Hoiuste tagamise skeemi direktiiv – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149)

Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv – Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

SRF – Ühtne kriisilahendusfond

SRM – Ühtne kriisilahenduskord (Single Resolution Mechanism)

SSM – Ühtne järelevalvemehhanism (Single Supervisory Mechanism)

Ühtse kriisilahenduskorra määrus – Euroopa Parlamendi 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1)

Mõisted

Hoiuste tagamise skeem – Skeem, mis kaitseb hoiustajaid kahju eest teatava piirmäärani ja kindlaksmääratud mahus panga maksejõuetuse korral.

Järelevalve – Pangandusjärelevalve on ametiasutuste seire pankade finantstulemuste ja -tehingute üle, et tagada pankade ohutu ja usaldusväärne eeskirjadekohane tegevus.

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend – Kriisilahendusmoodus, mis hõlmab panga kohustuste vähendamist, mis toob kaasa klientide hoiuste ja võlakirjade nimiväärtuse sunniviisilise vähendamise. Kohustusi, mille suhtes seda vahendit võidakse kasutada, nimetatakse teisendamist võimaldavateks kohustusteks (bail-inable).

Kriisilahendus – Kriisilahendus tähendab maksejõuetu panga lõpetamist ja likvideerimist, et tagada selle oluliste funktsioonide jätkuvus ja säilitada finantsstabiilsus. Kriisilahenduse eesmärk on kaitsta avaliku sektori vahendeid ja minimeerida avaliku sektori erakorralise finantstoetuse kasutamist.

Kriisilahenduskolleegium – Mitme kriisilahendusasutuse liikmetest koosnev organ, mis on loodud selleks, et tagada kõigi asjaomaste asutuste koostöö piiriülese pangandusgrupi kriisilahenduse kõigis etappides.

Kriitilised funktsioonid – Panga tegevus, teenused ja toimingud, mille seiskumine tooks tõenäoliselt kaasa finantsstabiilsuse või reaalmajanduses hädavajalike teenuste häired.

Olulised takistused – Suured takistused, mis ei lase kriisilahendusasutustel panga kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel panka likvideerida või kriisilahendusega tegeleda. Kriisilahendusasutustel on kaugeleulatuvad õigused nõuda pankadelt selliste takistustega tegelemist või nende kõrvaldamist kindla aja jooksul. Näiteks võib kriisilahendusnõukogu nõuda, et pank võõrandaks konkreetsed varad, piiraks oma tegevust või muudaks oma õigus- või tegevusstruktuuri.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuded – Nõue, millele pank peab alati vastama, omades teisendatavaid vahendeid, et kahju oleks võimalik katta ja pank rekapitaliseerida, kui see satub finantsraskustesse ja selle suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus.

Põhiäriliin – Panga tulu või kasumi peamine oluline allikas.

Sisemine kriisilahendusmeeskond – Ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 83 alusel võib Ühtne Kriisilahendusnõukogu luua asutusesiseseid kriisilahendusmeeskondi, mis koosnevad tema enda töötajatest ja liikmesriikide kriisilahendusasutuste töötajatest, sealhulgas asjakohasel juhul euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide vaatlejatest. Sisemised kriisilahendusmeeskonnad on tähtsad üksused, mille kaudu Ühtne Kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusasutused teevad koostööd ja vahetavad teavet kriisilahenduskavade koostamise kohta. Sellised meeskonnad luuakse kõigi kriisilahendusnõukogu pädevusse kuuluvate pankade jaoks ja neid juhivad kriisilahendusnõukogu juhtivate töötajate hulgast nimetatud koordinaatorid.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse konkreetseid eelarvevaldkondi või juhtimisega seotud teemasid hõlmavate tulemus- ja vastavusauditite tulemused. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Aruande koostas turgude reguleerimise ja konkurentsivõimelise majanduse valdkondade auditeerimise eest vastutav IV auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Baudilio Tomé Muguruza. Auditit juhtis kontrollikoja liige Kevin Cardiff. Teda toetasid kabinetiülem Gediminas Mačys, kabineti atašee Shane Enright, direktor ja valdkonnajuht Zacharias Kolias ning auditijuht Helmut Kern. Auditirühma kuulusid Matthias Blaas, Helmut Frank, Vasileia Kalafati, Anna Ludwikowska, Radek Majer, Heikki Kivisto ja Natalie Hagmayer.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel. +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Europa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2017

PDF	ISBN 978-92-872-9021-2	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/611359	QJ-AB-17-026-ET-N
HTML	ISBN 978-92-872-8996-4	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/28711	QJ-AB-17-026-ET-Q

© Euroopa Liit, 2017

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: http://europa.eu

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: http://op.europa.eu/eubookshop Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.