ELi heitkogustega kauplemise süsteem: lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist oleks tulnud paremini suunata

Kokkuvõte

I

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on üks praeguse ajastu peamisi ülesandeid. EL on kehtestanud mitu kliimamuutustega seotud eesmärki, mis tuleb saavutada 2020., 2030. ja 2050. aastal. Kuigi EL liigub kindlalt 2020. aasta eesmärkide saavutamise suunas, ei ole see nii ambitsioonikamate 2030. ja 2050. aasta eesmärkide puhul. Euroopa Komisjon tegi oma 2019. aastal esitatud rohelises kokkuleppes ettepaneku seada eesmärgiks vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 50–55% ja tagada, et 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet. See tähendab, et jõupingutusi tuleb oluliselt suurendada.

II

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) on üks ELi peamisi kliimamuutuste leevendamise meetmeid ja kujutab endast maailma esimest CO₂-turgu. Selle eesmärk on luua tõhus mehhanism heitkoguste vähendamiseks. ELi HKSi raames peavad ettevõtjad hankima oma süsinikdioksiidi heitkogustele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜ). Tavaliselt ostetakse need enampakkumise teel, kuid neid võidakse eraldada ka tasuta.

III

Auditis keskenduti LHÜde tasuta eraldamisele. ELi HKSi kolmandas ja neljandas etapis (perioodid 2013–2020 ja 2021–2030) on LHÜde tasuta eraldamise eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu; samal ajal peaks CO₂ hind olema progressiivne stiimul CO₂ heite vähendamiseks. Seda toetavad võrdlusalused, mis on tuletatud iga asjaomase sektori tõhusaimate käitajate näitajate põhjal. Peale selle on kaheksa liikmesriigi energiasektorid saanud LHÜsid tasuta ka seoses elektritootmise moderniseerimisega.

IV

Meie auditiküsimus oli: kas otsused heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise kohta tagasid mõistliku aluse kasvuhoonegaaside heite vähendamise soodustamiseks? Uurisime, kas LHÜde tasuta eraldamist kasutati edukalt elektritootmise moderniseerimiseks, kas need olid eraldatud piisavalt sihipäraselt ja nii, et need tagaksid stiimulid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, ning kas need ei põhjustanud kõnealuste heitkoguste suurenemist. Leidsime, et kuigi LHÜde tasuta eraldamine oli õigustatud, oleks nende sihipärasem eraldamine olnud CO₂ heite vähendamisele, riikide rahandusele ja ühtse turu toimimisele mitmekordselt kasulik.

V

Eelkõige leidsime järgmist:

1. ELi HKSi neljandas etapis kohaldatavaid erieeskirju, mis käsitlevad LHÜde tasuta eraldamist elektritootmissektori moderniseerimiseks, on parandatud. Siiski oleme seisukohal, et LHÜde tasuta eraldamine energiasektorile ei edendanud CO₂ heite vähendamist kolmandas etapis;
2. tasuta eraldamise eesmärk oli pakkuda LHÜde eraldamise tavameetodile (enampakkumine) vastukaaluks erakorralist meetodit. Tasuta eraldatavad LHÜd moodustavad aga kolmandas etapis ja neljanda etapi alguses endiselt üle 40% saadaolevate LHÜde koguarvust. Leidsime, et tööstus- ja lennundussektorile kolmandas etapis tasuta eraldatud LHÜde arv ei põhinenud nende võimel kulusid edasi kanda ning et kuigi kasvuhoonegaaside heite ülekandumine võib mõjutada ELi CO₂-turgu ja kasvuhoonegaaside heitkoguste muutumist kogu maailmas, ei olnud LHÜde tasuta eraldamine piisavalt sihipärane;
3. LHÜde tasuta eraldamine võrdlusaluste alusel tagas olulise stiimuli energiatõhususe parandamiseks, kuid nende võrdlusaluste kohaldamist on võimalik veel parandada. Komisjon ei ole kvantifitseerinud LHÜde tasuta eraldamise mõju energiatõhususe muutustele.

VI

Nende järelduste põhjal esitasime soovitused, mille eesmärk on LHÜde tasuta eraldamist paremini suunata ja parandada võrdlusaluste määramise metoodikat.

Sissejuhatus

01

Euroopa Liit on kehtestanud mitu kliimamuutustega seotud eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. ja 2030. aastal, ning vaatab praegu läbi oma 2030. ja 2050. aasta eesmärke. 2020. aasta Euroopa kliimaseaduse ettepanekus¹ tegi Euroopa Komisjon kooskõlas oma rohelise kokkuleppe teatisega ettepaneku seada eesmärgiks, et 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet². Kokkuvõte nendest eesmärkidest on esitatud joonisel 1.

02

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) andmetel liigub EL kindlalt oma 2020. aasta eesmärkide, kuid mitte 2030. aasta eesmärkide saavutamise suunas³. EL tekitas 2018. aastal ligikaudu 8,5% üleilmsest kasvuhoonegaaside heitkogusest. See osakaal on aja jooksul vähenenud⁴. Heitkogused elaniku kohta on ELis endiselt suuremad kui maailmas keskmiselt, kuid see erinevus väheneb. Alates 2005. aastast ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) loomisest on ELi heitkogused elaniku kohta vähenenud. 2018. aasta lõpus olid need väiksemad kui USAs, Hiinas ja Jaapanis⁵.

03

Komisjon on seisukohal, et EL tervikuna on CO₂ heite vähendamisel saavutanud paremaid tulemusi kui enamik teisi jurisdiktsioone ning on lahutanud majanduskasvu kasvuhoonegaaside heite kasvust. Aastatel 1990–2016 vähenes kasvuhoonegaaside heide ELis 22%, samal ajal kui majanduskasv oli 54%. Sellele on kaasa aidanud paljud tegurid, sealhulgas energiatõhusus, muudele kütustele üleminekut soodustavad poliitikameetmed, taastuvate energiaallikate suurem kasutamine ja tehnoloogilised muutused⁶.

04

ELi HKS on üks kahest ELi kliimapoliitika tugisambast, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid (teine on jõupingutuste jagamise otsus ja määrus⁷). ELi HKS hõlmab üldjoontes rasketööstust ja elektrijaamu (üheskoos tuntakse neid paiksete käitiste nimetuse all) ning lennundust⁸ ja kõiki ELi liikmesriike ning Norrat, Liechtensteini ja Islandit. Praegu on see kolmandas etapis (aastad 2013–2020). Süsteemi kaks esimest etappi käsitlesid vastavalt aastaid 2005–2007 ja 2008–2012. Neljas etapp kestab 2021. aastast kuni 2030. aastani.

05

ELi HKS toimib kui piiramise ja kauplemise süsteem. Õigusaktides määratakse kindlaks aasta jooksul eraldatavate LHÜde maksimaalne arv (piirmäär) ja luuakse turg, kus LHÜsid ostetakse ja müüakse. Käitajad vajavad ühte LHÜd iga õhku paisatud CO₂ ekvivalenttonni kohta. LHÜd saadakse kas enampakkumise kaudu, kus käitajad peavad neile pakkumisi tegema, või tasuta. Käitajad võivad osta LHÜsid ka selleks loodud turgudelt ja üksteiselt. Süsteemi on selgitatud joonisel 2.

Selles näites saab tehas A oma heitkoguste katmiseks tasuta vajalikust rohkem LHÜsid. Ta võib otsustada ülejääva osa endale jätta või selle müüa. Tehas B ei saa oma heitkoguste katmiseks piisavalt tasuta LHÜsid ja peab puuduolevad ühikud ostma enampakkumise teel või teistelt käitajatelt (kui tal ei ole LHÜsid varuks eelmistest aastatest).

06

ELi HKSi reguleerib 2003. aasta direktiiv⁹ (ELi HKSi direktiiv), mida viimati muudeti 2018. aastal, samuti mitu komisjoni otsust ja mitu määrust (vt I lisa).

07

Nõue, et käitajad ostaksid LHÜd enampakkumise teel, on kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ ja annab neile kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tugevama stiimuli kui LHÜde tasuta eraldamine¹⁰. LHÜd tuli tasuta eraldada nii, et

1. vähendatakse ohtu kasvuhoonegaaside heite ülekandumiseks (tootmise liidust väljaviimine nii, et selle tagajärjel suureneb ülemaailmne kasvuhoonegaaside heide);
2. luuakse stiimul CO₂ heite vähendamiseks (vältides kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist¹¹), kohaldades tasuta eraldamise võrdlusaluseid, mis on tuletatud asjaomase sektori tõhusaimate käitajate näitajate põhjal. See peaks motiveerima vähemtõhusaid käitajaid oma tegevust parandama, premeerides samal ajal neid, kes saavutavad häid tulemusi.

08

Joonisel 3 on näidatud kõigi ELi HKSiga hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkoguste enampakkumistel müüdud ja tasuta eraldatud LHÜde võrdlus. Kuni 2012. aastani said kõik sektorid enamiku LHÜdest tasuta.

09

Alates 2013. aastast saavad LHÜsid tasuta tööstus- ja lennundussektor. Aastatel 2013–2019 sai tööstussektor tasuta üle 5 miljardi LHÜ ja lennundussektor üle 200 miljoni LHܹ². LHÜde kogus, mis eraldatakse tööstussektorile tasuta, väheneb igal aastal. Sektorid, mis on liigitatud kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohus olevateks sektoriteks, saavad rohkem tasuta LHÜsid ning sõltumata nende sektorite käitiste tõhususest, saavad nad tasuta sama palju LHÜsid kui sektori kõige tõhusam käitis, arvestades kindlaksmääratud võrdlusaluseid. Energiasektorile eraldatakse LHÜsid tasuta üksnes selleks, et aidata sektorit konkreetsetes liikmesriikides teatavatel tingimustel moderniseerida. Joonisel 4 kirjeldatakse LHÜde tasuta eraldamist.

10

LHÜsid eraldati esimeses ja teises etapis tasuta varasemate heitkoguste alusel. See tõi kaasa¹³ LHÜde ülemäärase eraldamise paljudele käitajatele, arvestades iseäranis tootmise vähenemist 2008. aasta majanduslanguse tagajärjel. Kolmandas etapis (aastatel 2013–2020) võeti LHÜde tasuta eraldamisel arvesse tootepõhiseid võrdlusaluseid, lähtudes eraldamisel kõige tõhusamate käitajate näitajatest. Selle eesmärk oli soodustada tõhususe suurendamist käitaja tasandil (st vähendada heitkoguseid toodetud ühiku kohta), kuid sellest tulenevalt võivad heitkogused tööstussektoris siiski suureneda, kui tootmismaht suureneb. LHÜde tasuta saamise õigusega sektorite valik on üldiselt seotud asjaoluga, et mõnes sektoris ei saa kulusid klientidele edasi kanda (vt 1. selgitus).

11

Joonisel 5 on näidatud, et pärast võrdlusaluste kehtestamist 2013. aastal said kõik tööstussektorid enamiku LHÜdest, mida nad vajasid oma heitkoguste katmiseks, jätkuvalt tasuta ning et tööstusheide püsis suhteliselt stabiilsena. Mõnes sektoris ületasid tasuta eraldatud LHÜd tegelikke heitkoguseid. Selle põhjuseks oli esimeste võrdlusaluste kindlaksmääramisel kasutatud andmete halb kvaliteet ja nende piiratud vastavusseviimine käitajate tootmismahtudega (vt punkt 48).

12

Käitajad ja investorid kauplevad LHÜdega nii esmas- kui ka järelturul, kus hinda mõjutab pakkumise (mida piirab ELi HKSi piirmäär) ja nõudluse dünaamika. Hinnasignaal peaks stimuleerima kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. 2019. aastal oli LHÜ madalaim registreeritud hind 19,59 eurot ja kõrgeim hind 29,03 eurot¹⁵ (vt joonis 6). Paljud eksperdid on järeldanud, et Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks õigete stiimulite tagamiseks on vaja oluliselt kõrgemaid CO₂ hindu¹⁶.

13

ELi HKSi direktiivis on sätestatud, et liikmesriigid peavad kasutama vähemalt poole LHÜde enampakkumisel saadud tulust kliima- ja energiameetmeteks. EEA andmetel eraldati ELi HKSi kolmandas etapis (aastatel 2013–2020) tasuta üle 6,66 miljardi LHÜ. Selle aja jooksul LHÜde hinnad küll kõikusid, kuid tõusid vähem kui 3 eurolt umbes 25 eurole. Kui tööstussektorile oleks müüdud rohkem LHÜsid enampakkumise teel, oleksid liikmesriigid saanud märkimisväärset lisatulu. Komisjon on kindlaks teinud, et ajavahemikul 2012. aastast kuni 2019. aasta juunini said liikmesriigid enampakkumistel tulu 42 miljardit eurot¹⁷.

14

ELi HKSi peamised osalejad ja nende ülesanded on muu hulgas järgmised:

1. komisjon teeb järelevalvet liikmesriikide ELi HKSi direktiivi kohase tegevuse üle, töötab välja LHÜde enampakkumise ja tasuta eraldamise reeglid, annab liikmesriikidele, käitajatele ja kolmandast isikust tõendajatele suuniseid direktiivi kohaldamiseks ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlikke ettepanekuid ELi HKSi kohta;
2. ELi liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad käitajate heiteseire kavasid ja kinnitavad need, kontrollivad käitajaid ning kiidavad heaks käitajate tõendatud heitearuanded, tuginedes ELi õigusaktidele ja komisjoni suunistele;
3. käitajad, kelle suhtes kohaldatakse ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäära, hangivad ja tagastavad igal aastal nende heitkogustele vastava koguse LHÜsid. Kui LHÜsid ei tagastata piisavalt, on trahv 100 eurot tagastamata CO₂ ekvivalendi kohta, millele lisanduvad liikmesriigis kehtestatud karistused (vastavalt ELi HKSi direktiivi ühtlustatud sätetele);
4. kolmandast isikust tõendajad (kelle on heaks kiitnud liikmesriikide akrediteerimisasutused) kontrollivad ja sertifitseerivad käitajate heiteandmeid.

15

Aastatel 2005–2012 (ELi HKSi kaks esimest etappi) eraldati peaaegu kõik LHÜd tasuta. Igal aastal oli eraldatud LHÜde arv suurem kui tegelike heitkoguste katmiseks vajalik kogus, eriti pärast 2008. aastat, kui algas majanduslangus, mille tagajärjel suurenes käitajatele kuuluvate LHÜde kogus (vt joonis 7). See põhjustas LHÜde hinna alanemist (vt joonis 6), mis vähendas käitajate motivatsiooni heitkoguseid vähendada. Paljudel käitajatel oli võimalik kasutada varem tasuta saadud LHÜsid, et täita täielikult oma tagastamiskohustused. Süsteemi kolmanda etapi muudatustega kõrvaldati suurem osa sellest kogu süsteemi hõlmavast aastasest ülejäägist.

16

ELi HKSi konsolideeritud direktiivis nähakse ette teatavate neljanda etapiga (aastad 2021–2030) seotud sätete läbivaatamine, võttes arvesse järgmisi asjaolusid:

1. Pariisi kokkuleppe kohast ülemaailmset kokkuvõtet, mis on kavandatud 2023. aastaks ning mille raames hindavad kokkuleppe osalised oma praeguseid kohustusi ja suurendavad jõupingutusi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks¹⁸;
2. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni egiidi all rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompenseerimise ja vähendamise süsteemi (CORSIA) rakendamist. Selle eesmärk on kompenseerida kogu maailmas tsiviillennunduse tekitatud heitkogused (vt 4. selgitus)¹⁹;
3. kolmandatest riikidest pärit impordile kohaldatava süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi võimalikku vastuvõtmist (vt punkt 40).

Komisjon esitas 2020. aastal uue Euroopa kliimaseaduse ettepaneku²⁰ ja kavatseb algatada avaliku konsultatsiooni süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi üle. Komisjoni teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta käsitleti võimalust muuta ELi HKSi reguleerivaid sätteid.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

17

Me uurisime, kas komisjoni otsused ELi HKSi LHÜde tasuta eraldamise kohta tagasid mõistliku aluse kasvuhoonegaaside heite vähendamise soodustamiseks. Eelkõige uurisime, kas LHÜde tasuta eraldamist

• kasutati edukalt energiasektori moderniseerimise vahendina;
• suunati sektoritele, kus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht on suurim;
• kasutati viisil, mis soodustas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, mitte ei põhjustanud nende suurendamist.

18

Oma audititöö raames

• vaatasime läbi komisjoni ettepanekuid, suuniseid ja asjakohaseid aruandeid;
• konsulteerisime Poola, Rootsi, Saksamaa ja Tšehhi asjaomaste ametiasutustega, samuti tööstus-, energia- ja lennundussektorite esindajatega ning valitsusväliste organisatsioonidega;
• hindasime ELi HKSi ja LHÜde tasuta eraldamise mehhanismi toimimist käsitlevaid kättesaadavaid andmeid ja aruandeid;
• konsulteerisime eksperdirühmaga. Nende eksperditeadmisi kasutati selleks, et hinnata esialgseid järeldusi LHÜde tasuta eraldamise süsteemi mõju kohta;
• küsitlesime kõigis ELi liikmesriikides pädevaid asutusi, kes vastutavad ELi HKSi seire eest, et koguda asjakohast teavet võrdlusaluste ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise kohta.

19

Audit hõlmab ajavahemikku 2013–2019, st ELi HKSi kolmandat etappi ja neljandaks etapiks esitatud õigusakte. Seetõttu ei ole käesolevas auditis käsitletud koroonaviiruse epideemia mõju ELi HKSi hindadele ja sellest tuleneva majanduslanguse tõenäolist mõju.

20

Käesolevas aruandes esitatud materjali saab kasutada õigusaktide planeeritud läbivaatamisel, mis on vajalik Pariisi kokkuleppe kohaselt 2023. aastaks kavandatud ülemaailmse kokkuvõtte tegemiseks (vt punkt 16).

Tähelepanekud

LHÜde tasuta eraldamise tulemused on ebaselged, kui tasuta eraldamist kasutati energiasektori moderniseerimise vahendina

21

Elektritootmissektorile oli kolmandas etapis lubatud LHÜsid tasuta eraldada erandina üldreeglist, mille kohaselt pidi see sektor ostma LHÜsid enampakkumise teel või turult. Nende tasuta LHÜdega tuli toetada energiasektori moderniseerimise investeeringuid kaheksas erandit kohaldavas liikmesriigis. Me vaatlesime LHÜde tasuta eraldamise kolmanda ja neljanda etapi vahelisi muudatusi ning uurisime, kas nende liikmesriikide energiasektorite CO₂-jalajälg vähenes.

Energiasektoris kehtivad alates 2021. aastast rangemad tingimused tasuta LHÜde kasutamiseks

22

Elektritootmissektoril ei ole alates 2013. aastast õigust saada LHÜsid tasuta, kuna ta saab kanda kulud edasi oma tarbijatele. Sellest üldpõhimõttest tehti erand²¹ kümnele liikmesriigile, kelle SKP elaniku kohta oli 2013. aastal alla 60% liidu keskmisest. Kolmandas etapis kasutas seda erandit kaheksa liikmesriiki (vt joonis 8). Aastatel 2013–2018 eraldati selle sätte alusel tasuta üle 479 miljoni LHÜ (joonisel 6 on näidatud LHÜde hinna muutumine). LHÜde tasuta eraldamise eesmärk oli aidata moderniseerida nende riikide elektritootmissektoreid, millest mõnes kasutati suurel määral sütt.

23

Liikmesriigid, kes kavatsesid erandit kasutada, pidid saatma komisjonile taotluse, mis vastab mitmele direktiivis ja sellele järgnevates komisjoni suunisdokumentides sätestatud nõudele²² (vt 2. selgitus). Komisjon kiitis liikmesriikide taotlused heaks pärast mitut aruteluvooru komisjoni ja taotluse esitanud kaheksa liikmesriigi vahel.

24

Ülemkogu tunnistas oma 2014. aasta järeldustes kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030²³, et energiasektorile LHÜde tasuta eraldamise võimalusi tuleks parandada, tagamaks, et rahastust kasutatakse energiasektori moderniseerimiseks mõeldud reaalinvesteeringute soodustamiseks. Neljanda etapi eesmärgil läbivaadatud direktiivis nõutakse, et pädevad asutused valiksid investeeringud kohustusliku pakkumismenetluse teel (selle asemel, et kasutada kindlaksmääratud riiklikke investeerimiskavasid, mida kasutati kolmanda etapi puhul). Neljandas etapis annavad kümnest liikmesriigist, kellel on õigus erandit kasutada, oma energiasektoritele LHÜsid tasuta ainult Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari.

Kättesaadavad andmed viitavad sellele, et kolmandas etapis pakutud LHÜde tasuta eraldamise kui energiasektori moderniseerimise vahendi tulemused on ebarahuldavad

25

Artikli 10c kohaste tasuta LHÜde kasutamisega seotud investeeringute tulemusena pidi vähenema elektritootmise heitemahukus ja ka koguheide. Komisjoni tellitud 2015. aasta uuringus jõuti järeldusele, et seda, kui tõhus ja tulemuslik oli kasvuhoonegaaside vähendamine, mida nende investeeringutega toetati, ei olnud võimalik hinnata²⁴.

26

Joonisel 9 on näidatud, et suuremat osa tasuta eraldatud LHÜdest saadud tulust on kasutatud pruunsöel ja kivisöel töötavate elektrijaamade renoveerimiseks, eelkõige Bulgaarias, Poolas, Rumeenias ja Tšehhis.

27

Hindasime energiasektori CO₂-mahukuse vähenemist riikide puhul, kellel oli õigus saada artikli 10c alusel LHÜsid tasuta, ning võrdlesime seda samade andmetega riikide kohta, kes ei saanud LHÜsid tasuta (vt joonis 10). Tulemused näitavad, et CO₂-mahukus vähenes palju vähem nendes liikmesriikides, kes said tasuta LHÜsid energiasektori moderniseerimiseks. Hiljutised uuringud²⁵, mis käsitlevad söe kasutamise vähenemist elektritootmise allikana 2019. aastal, kinnitavad seda suundumust.

LHÜde tasuta eraldamisel tööstus- ja lennundusettevõtjatele võeti kulude edasikandmise võimet vähe arvesse ning see kaldus CO₂ heite vähendamist aeglustama

28

ELi HKSi direktiivis on sätestatud, et LHÜde tasuta eraldamine on üleminekuperioodi erand²⁶ tavapärasest viisist, st enampakkumisest (vt joonis 4). LHÜde tasuta eraldamist peaks kasutama sektorites, mida mõjutab rahvusvaheline konkurents kõige enam ja mis saavad kõige vähem CO₂-ga seotud kulusid tarbijatele edasi kanda.

LHÜde tasuta eraldamine tööstus- ja lennundusettevõtjatele ei kajastanud sektori võimet kulusid edasi kanda

29

Nagu eespool märgitud, jäeti elektritootmissektor ELi HKSi LHÜde tasuta eraldamise võimalusest välja – välja arvatud kümne väiksema sissetulekuga liikmesriigi puhul (vt punkt 21) –, sest sektoril on võimalik kanda kulud edasi oma klientidele ja seda ei ohusta seetõttu kasvuhoonegaaside heite ülekandumine. Leidsime, et LHÜde tasuta eraldamine teistele sektoritele ei olnud alati kooskõlas nende võimega kulusid edasi kanda:

• lennundussektor saab LHÜsid tasuta. See sektor saab aga ELi HKSi kulud tarbijatele edasi kanda. Seda kinnitas 2006. aasta mõjuhindamine, mis tehti enne lennunduse lisamist ELi HKSi²⁷;
• komisjoni mõjuhinnangus, mis tehti seoses ELi HKSi läbivaatamisega neljanda etapi jaoks²⁸, antakse teavet eri tööstussektorite kulude edasikandmise määrade kohta. Komisjon ei ole mitte üheski sektoris teinud ettepanekut kohandada tasuta eraldatavate LHÜde kogust.

30

Kui LHÜde tasuta eraldamist nõuetekohaselt ei suunata, võib see tuua kaasa olukorra, kus sektorid võivad CO₂-ga seotud kulud isegi LHÜsid tasuta saades edasi kanda. Selle tulemusena „kaasnevad tasuta LHÜdega rahaliste vahendite ülekandmine tarbijatelt (või klientidelt) energiamahukatele tööstusharudele, mis tooks kaasa põhjendamatu kasumi“²⁹. Komisjoni 2014. aasta ettepanekule lisatud mõjuhinnangus tunnistatakse³⁰,³¹, et LHÜde tasuta eraldamine võib vähendada käitiste stiimuleid heitkoguseid vähendada ning et sektorid, mis saavad LHÜsid tasuta, võivad osa oma kuludest edasi kanda.

31

Euroopa Ülemkogu leppis oma 2014. aasta järeldustes³² kokku, et pärast 2020. aastat ei tohiks ELi HKSi raames enampakkumisel müüdavate LHÜde osakaalu vähendada. Komisjon tegi ettepaneku, et neljandas etapis oleks enampakkumisel müüdavate LHÜde osakaal sama suur kui kolmandas etapis³³ (57%). Seejärel kehtestas seadusandja³⁴ võimaluse suurendada tasuta eraldatavate LHÜde kogust vajaduse korral kuni 3% (vt joonis 11 „Tasuta eraldamise puhver“). Seadusandjal on õigus otsustada, millal seda suurendamist kasutada. See klausel ei olnud komisjoni mõjuhinnangu ega komisjoni ettepaneku osa. Tulemuseks on see, et neljandas etapis eraldatakse umbes 40% LHÜdest endiselt tasuta.

Sektorid, mis tekitavad üle 90% tööstusheitest, said kõik LHÜd või enamiku neist tasuta

32

ELi HKSi raames kasutatakse LHÜde tasuta eraldamist, et vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu (vt punkt 07). Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise puhul „on tegemist üleilmse kasvuhoonegaaside heite võimaliku suurenemisega, kui ELi kliimapoliitikaga seotud kulude tõttu viivad ettevõtjad tootmise teistesse riikidesse, kus tööstus ei pea järgima samaväärseid kliimameetmeid“³⁵. Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht tuleneb CO₂ hinna erinevustest ELis ning ELi ja kolmandate riikide vahel.

33

OECD andmetel (vt joonis 12) on CO₂-ga seotud kulud riigiti väga erinevad. Näiteks olid enamikus ELi liikmesriikides CO₂-ga seotud kogukulud väiksemad kui Šveitsis ja Norras, kuid suuremad kui USAs ja Hiinas. Euroopa Komisjoni tellitud uuringus ei leitud tõendeid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise kohta³⁶, kuigi teistes uuringutes väidetakse, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ei ole toimunud just tänu LHÜde tasuta eraldamisele³⁷. Arvestades, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise tõttu võivad töökohtade arv ja investeeringud ELis väheneda, on sellel majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed.

34

LHÜde tasuta eraldamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, vähendades ELi HKSiga hõlmatud käitajate nõuete täitmisega seotud kulusid. LHÜd aitavad neil seega säilitada konkurentsivõimet kolmandates riikides asuvate tootjate suhtes.

35

Erinevalt kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohus olevate sektorite tööstusettevõtjatest, kes saavad igal aastal tasuta kasutada LHÜsid vastavalt punktis 42 nimetatud tootepõhistele võrdlusalustele, vähendatakse teistele sektoritele (mida ei peeta kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohus olevateks sektoriteks) tasuta eraldatavaid LHÜsid järk-järgult (vt joonis 4) nullini. Komisjoni ettepanekute järel vähenes neljanda etapi puhul oluliselt nende tööstussektorite osakaal, mida peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohus olevaks. Kuid nende sektorite heide moodustab endiselt 94% ELi tööstusheitest (vt joonis 13). Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelus ei ole kehtestatud eri sektorite kohta erinevaid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu tasemeid, koheldes neid kõiki võrdselt (vt 3. selgituses esitatud võrdlus teiste HKSidega).

36

ELi HKSi käsitlevates õigusaktides kasutatakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu hindamise kriteeriumidena kasvuhoonegaaside heite mahukust ja kaubandusmahtu. ELi HKSi tulevase, neljanda etapi eesmärgil tehtud läbivaatamise mõjuhindamises vaadeldi ka kulude edasikandmise määrasid eri sektorites³⁹ (vt 1. selgitus), kuid komisjon ei lisanud seda neljanda etapi kohta tehtud ettepanekutes kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu hindamise kriteeriumide hulka⁴⁰.

37

Kui LHÜde tasuta eraldamist ei suunata vastavalt kasvuhoonegaaside heite ülekandumisele, siis see tähendab, et praeguse korra kohaselt ei vähendata enamikku tasuta eraldatavate LHÜde kogust 2030. aastaks nullini, mis on LHÜde tasuta eraldamise vaikimisi tähtaeg (vt joonis 4).

38

2018. aastal avaldatud OECD uuringus ELi HKSi esimese kümne aasta kohta leiti, et sektorid, mida komisjon peab ohus olevaks, „tegutsevad tõepoolest tiheda konkurentsiga turgudel ja seisavad silmitsi majandusraskustega“. Kuid sealjuures leiti ka, et „ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute tulemused olid suhteliselt paremad kui samaväärsetel äriühingutel, kes sellesse ei kuulu, [---] mis näitab, et LHÜde tasuta eraldamisega võidi ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluvatele ohus olevatele äriühingutele kompenseerida CO₂ heite vähendamise kulud enam kui piisavalt“⁴¹. Tasuta LHÜde sihipärasem jagamine oleks seega vähendanud kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu ja põhjendamatut kasumit ning parandanud enampakkumisel müüdavate LHÜde osakaalu suurendamise kaudu riikide rahandust.

Komisjon uuris muid käsitlusviise HKSist tuleneva kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamiseks, kuid ei teinud ühegi suhtes ettepanekut

39

Komisjon uuris tasuta eraldamise alternatiive kasvuhoonegaaside heite ülekandumise probleemi lahendamiseks 2008. aastal kolmanda etapi jaoks tehtud läbivaatamise mõjuhinnangus⁴² ja komisjoni 2010. aasta teatise raames, mis käsitleb seda, kuidas suurendada heitkoguste vähendamist ja hinnata kasvuhoonegaaside heite ülekandumist⁴³, kuid ei teinud konkreetseid ettepanekuid. Konkreetsemalt hindas komisjon kasvuhoonegaaside heite ülekandumise olukorda ELis 2014. aastal, kui analüüsis võimalust koostada aastateks 2020–2030 kliima- ja energiapoliitika raamistik. Ta esitas selle probleemi lahendamiseks viisid, mis kõik põhinesid üksnes LHÜde tasuta eraldamisel⁴⁴. Tasuta eraldamise peamine alternatiiv, mida komisjon praegu arutab, on süsinikdioksiidi piirimaksu kasutamine, et võrdsustada imporditud toodete kasvuhoonegaaside kulud omamaise toodangu asjaomaste kuludega⁴⁵.

40

Süsinikdioksiidi piirimaks hõlmaks CO₂ heite vähendamise kulusid sellistest kohtadest pärit impordi puhul, kus puuduvad ELi HKSiga võrreldavad kliimameetmed, vähendades seega kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu (kuigi see ei lahendaks kolmandatesse riikidesse suunatud ELi ekspordi kulude probleemi). 2015. aasta mõjuhinnangus, mis on lisatud komisjoni algsele seadusandlikule ettepanekule ELi HKSi neljanda etapi kohta, leiti, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise probleemi lahendamiseks ei ole võrdlussüsteemile tõsiseltvõetavaid alternatiive. Selles märgiti, et piirimaks on oluliselt vähem sobiv vahend, osutades võimalikele vastuoludele mitmepoolsete kaubanduseeskirjadega ja kolmandate riikide negatiivsetele reaktsioonidele⁴⁶. Kuid neljandat etappi käsitlevas direktiivis on märgitud, et LHÜde tasuta eraldamise võib asendada või seda kohandada või täiendada süsinikdioksiidi piirimaksuga⁴⁷. Teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta tehakse ettepanek liikuda süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi ettepanekuga edasi, kui CO₂ hinna märkimisväärsed erinevused püsivad⁴⁸.

LHÜde tasuta eraldamisel kasutatav võrdlusalus aitab järk-järgult parandada heitkoguste vähendamise stiimuleid

41

Kooskõlas ELi HKSi direktiiviga tuli kolmandas etapis eraldada LHÜsid tasuta viisil, mis stimuleerib kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Eraldamist reguleerivad eeskirjad ei tohiks põhjustada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist.

Võrdlusalustel põhinev käsitlusviis tagas stiimulid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks

42

Alates kolmandast etapist arvutatakse igale käitajale tasuta LHÜde kogus tootepõhiste võrdlusaluste abil (või kui see ei ole võimalik, siis soojuse ja kütuse kasutamisega seotud varumeetodi abil). Kooskõlas ELi HKSi direktiiviga⁴⁹ kasutas komisjon võrdlusaluseid, et tagada „eraldamine sellisel viisil, et [---] ergutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ning ei ergutata heitkoguste suurendamist“.

43

Tootepõhised võrdlusalused on kehtestatud iga sektori 10% kõige tõhusamate käitiste keskmisel heitetasemel. Sel viisil „peaksid väga tõhusad käitised saama kõik või peaaegu kõik LHÜd, mida nad vajavad ELi HKSi kohustuste täitmiseks. Ebatõhusad käitised peavad tegema suuremaid jõupingutusi, et nende heitkogused oleksid LHÜdega kaetud, vähendades kas heitkoguseid või ostes rohkem LHÜsid [---]“⁵⁰.

44

Võrdlusaluste kasutamist peetakse üldiselt ELi HKSi eelmistes etappides kasutatud süsteemi (mil eraldamine põhines varasematel kasvuhoonegaaside heitkogustel) täiustamisena⁵¹. Võrdlusalustel põhinev käsitlusviis tagab tugevamad stiimulid tootmisprotsessi heitkoguste vähendamiseks.

Võrdlusaluste tõhusal kasutamisel on mõned tehnilised probleemid

45

LHÜde tasuta eraldamise võrdlusalustes ei võeta praegu täielikult arvesse tarneahela eri osade vahelisi kaudseid heiteid. Mõnes sektoris võib see olla problemaatiline, kui mõned käitised suudavad näiliselt vähendada oma kasvuhoonegaaside heite mahukust (kuid säilitada LHÜde tasuta eraldamise taseme), asendades otsese (kohapealse) heite kaudse heitega⁵².

46

Biomassi põletamisel tekitatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid ei võeta arvesse, kui arvutatakse LHÜsid, mida käitaja peab tagastama (vt punkt 05). Seepärast saavad biomassi kasutavad tööstuskäitised tavaliselt tasuta LHÜsid rohkem, kui nad peavad tagastama. Lisaks ei pea biomassist elektrit tootvad käitajad tagastama LHÜsid selle kütuse kasutamisel tekkivate heitkoguste eest. ELi HKSis ei ole seda liiki kütusele säästlikkuse kriteeriume kehtestatud. Biomassi säästlikkuse kriteeriumid lisati läbivaadatud taastuvenergia direktiivi⁵³, tuues põhjenduseks, et rahalist toetust on õigus saada ainult säästva bioenergia puhul, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet võrreldes fossiilkütustega. Komisjon ei ole teinud ettepanekuid ELi HKSi eeskirjade muutmiseks, et piirata LHÜde tasuta eraldamist käitajatele, kes kasutavad läbivaadatud taastuvenergia direktiivi kriteeriumidele vastavat biomassi.

47

Põhimõtte „saastaja maksab“ ja põhimõtte „kasutaja maksab“ kohaldamine CO₂-ga seotud kulude suhtes võib motiveerida tootjaid ja tarbijaid muutma oma käitumist ja vähendama heitkoguseid. HKSi neljanda etapi jaoks tehtud mõjuhindamises tunnistati, et LHÜde tasuta eraldamine ei sobi hästi kokku põhimõttega „saastaja maksab“⁵⁴: sellega kaasnev stiimul vähendada heitkoguseid väheneb, kui LHÜsid antakse tasuta.

48

Euroopa Ülemkogu leppis 2014. aastal neljanda etapi jaoks kokku⁵⁵, et põhjendamatu kasumi vältimiseks tuleb eraldatavad kogused viia paremini vastavusse ettevõtjate tootmismahtudega. Komisjon esitas 2015. aastal võrdlusaluste ajakohastamiseks meetodi, mis võimaldaks sellist dünaamilist eraldamist vastavalt ettevõtja tootmismahule. Selleks võeti komisjoni ettepanekus arvesse mitut kriteeriumi (nt parem kooskõla tootmismahtudega, halduskeerukus ei suurene).

ELi HKSi neljandas etapis peaks saama paremat teavet CO₂ heite vähendamise stiimulite kohta

49

ELi HKSi õigusaktides on sätestatud käitiste, tõendajate ja liikmesriikide kohustus arvutada tasuta eraldatavad LHÜd ja esitada heitkoguste andmed usaldusväärsel viisil⁵⁶. Komisjon võib heiteid käsitleva teabe õigsuse tagamiseks toetuda ka ELi HKSi nõuete täitmise kontrollimisele ja ELi HKSi nõuete täitmise foorumile. Kehtivates õigusaktides ei ole ette nähtud koguda teavet, et hinnata, kas LHÜde tasuta eraldamine on suurendanud käitiste energiatõhusust. Komisjon ei ole seetõttu sellist hindamist veel teinud. Läbivaadatud ELi HKSi direktiivis⁵⁷ on sätestatud, et käitised, mis saavad neljandas etapis LHÜsid tasuta, peavad riiklike rakendusmeetmete raames esitama andmed tootmistegevuse kohta. Komisjoni sõnul võimaldavad need andmed tal hinnata tasuta LHÜde kasutamise tulemusi, pakkudes tööstussektoritele stiimuleid CO₂ heite vähendamiseks.

LHÜde tasuta eraldamisega eelistati lennutransporti raudteetranspordile

50

LHÜde tasuta eraldamise eesmärk on vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja ülemaailmse kasvuhoonegaaside heite suurenemist tegevuse üleviimise tagajärjel EList kolmandatesse riikidesse. Täheldasime, et ELis võidakse LHÜde tasuta eraldamisega toetada palju CO₂ heidet tekitavat lennutransporti raudteetranspordi arvelt.

51

Lennundusettevõtjad saavad LHÜsid tasuta ja peavad neid tagastama, et katta ELi-sisestest ning Norra-, Islandi- ja Liechtensteini-lendudest tulenevad heitkogused. Vastavalt ELi HKSi LHÜde kolmanda etapi hindadele on lisakulu reisija kohta väike: 0,3–2 eurot reisija kohta enamiku tabelis 1 esitatud lendude puhul. Raudteetransport ei kuulu ELi HKSi, kuid elektrilise raudteetranspordi puhul tuleb maksta ELi HKSi kulude eest, mis on kantud edasi elektritootmissektorist (2016. aastaks oli elektrifitseeritud 54% ELi raudteevõrgust⁵⁸).

52

Rahvusvaheline Energiaagentuur teatas 2019. aastal, et raudteetransport on üks tõhusamaid ja kõige vähem saastavaid transpordiliike⁵⁹. Enamik ELi-siseseid lende on vähem kui 1000 km pikkused⁶⁰ ja nendest paljudele võib raudteetransport olla vähem CO₂-mahukam alternatiiv seal, kus raudteetaristu on juba olemas (vt tabel 1). Hinnates raudteetranspordi võimalikku panust CO₂ heite vähendamisse tuleb siiski arvesse võtta ka raudteetaristu ehitamisest tulenevat heidet⁶¹.

53

Ülemaailmse lennunduse kasvuhoonegaaside heite küsimusega tegelemiseks on Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) töötanud välja rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompenseerimise ja vähendamise süsteemi (CORSIA), mille kohaselt peavad kogu maailma lennundusettevõtjad kompenseerima oma heitkogused nende vähendamisega muudes sektorites (vt 4. selgitus). Kompenseerimine hõlmab investeeringuid heitkoguste vähendamisse muudes sektorites, mitte lennundussektoris endas.

Järeldused ja soovitused

54

Auditis käsitleti lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) tasuta eraldamise rolli ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS). Meie peamine auditiküsimus oli: kas otsused heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise kohta tagasid mõistliku aluse kasvuhoonegaaside heite vähendamise soodustamiseks? Leidsime, et kuigi nende kasutamine on õigustatud, oleks LHÜde sihipärasem tasuta eraldamine olnud CO₂ heite vähendamisele, riikide rahandusele ja ühtse turu toimimisele mitmekordselt kasulik.

55

Direktiivis kirjeldatakse LHÜde tasuta eraldamist üleminekumeetodina, mis on vastukaaluks nende eraldamise tavameetodile (enampakkumine). Kuid ELi HKSi nii kolmandas kui ka neljandas etapis moodustavad need endiselt üle 40% saadaolevate LHÜde koguarvust.

56

LHÜsid eraldati tasuta kaheksale liikmesriigile, kus SKP elaniku kohta oli alla 60% ELi keskmisest, et toetada nende elektritootmissektorite moderniseerimist. Juhime tähelepanu sellele, et seadusandjad parandasid ELi HKSi neljandas etapis LHÜde tasuta eraldamise eeskirju, et paremini edendada reaalinvesteeringuid energiasektoris (vt punktid 22–24). Oleme seisukohal, et kõnealuseid LHÜsid tasuta eraldavate liikmesriikide energiasektorid tegid kokkuvõttes oluliselt vähem edusamme CO₂ heite vähendamisel. Tehtud investeeringud keskendusid söepõhise elektritootmise parandamisele (vt punktid 25–27).

57

Leidsime, et tööstus- ja lennundussektorile kolmandas etapis tasuta eraldatud LHÜde arv ei põhinenud nende võimel kulusid edasi kanda (vt punktid 29–31) ning et kuigi kasvuhoonegaaside heite ülekandumine võib mõjutada ELi CO₂-turge ja seega ka kasvuhoonegaaside heitkoguste muutumist kogu maailmas, suunatakse LHÜde tasuta eraldamist vähe (vt punktid 32–38).

1. soovitus: suunata paremini LHÜde tasuta eraldamist

Komisjon peaks kasutama direktiivi toimimise läbivaatamist (mis on vajalik artikli 30 kohaselt), et analüüsida uuesti tasuta LHÜde rolli ja eelkõige hinnata võimalust kohaldada nende eraldamisel järjepidevat käsitlusviisi, keskendudes sektoritele vastavalt nende kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohule, näiteks liigitades praegu LHÜsid tasuta saavad sektorid suure, mõõduka või väikese ohuga sektoriteks.

Tähtaeg: 2021. aasta

58

Leidsime, et LHÜde tasuta eraldamine võrdlusaluste alusel soodustas märkimisväärselt energiatõhususe parandamist (vt punktid 42–44), kuid nende võrdlusaluste kohaldamist on võimalik veel parandada (vt punktid 45–48). Samal ajal leidsime, et komisjon ei ole veel kvantifitseerinud tasuta LHÜde mõju tõhususe suurenemisele, kuid kavatseb seda teha (vt punkt 49), ning et LHÜde tasuta eraldamisega on kaldutud eelistama lennukit rongile (vt punktid 50–53), mis võib põhjustada koguheite suurenemist.

2. soovitus: parandada võrdlusaluste metoodikat

Võttes arvesse Pariisi kokkuleppest tulenevaid ELi kohustusi ja komisjoni rohelises kokkuleppes esitatud eesmärke, peaks komisjon vaatama läbi LHÜde tasuta eraldamise metoodika, et lahendada paremini käesolevas aruandes kindlaks tehtud tehnilised probleemid, näiteks:

1. parandada hinnasignaale kõigil tootmise ja tarbimise tasanditel;
2. teha vahet läbivaadatud taastuvenergia direktiivi kriteeriumidele vastava ja mittevastava biomassi allikate vahel.

Tähtaeg: 2022. aasta

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Samo Jereb, võttis käesoleva aruande vastu 8. juuli 2020. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisa

I lisa. Ülevaade ELi HKSi neljanda etapi õigusraamistikust

Mõisted ja lühendid

Biomass: energia tootmiseks kasutatav taimne või loomne materjal, nagu puit, puidujäägid ja toidukultuuride jäätmed.

CO₂ heite vähendamine: majandustegevusest või kogu majandusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise protsess.

CO₂: süsinikdioksiid.

CO₂e: CO₂ ekvivalent. Arvestusühik, mida kasutatakse eri liiki kasvuhoonegaaside heitkoguste konsolideerimiseks. Heitkoguseid kohandatakse globaalse soojendamise potentsiaali alusel, mis arvutatakse vastavalt nende osakaalule globaalses soojenemises võrreldes CO₂-ga, ning väljendatakse CO₂ ekvivalendina. Näiteks metaani (CH₄) globaalse soojendamise potentsiaal on 100 aasta kohta 25, mis tähendab, et 1 tonn õhku paisatud CH₄ (metaani) väljendub 25 tonni CO₂ ekvivalendina.

CO₂-mahukus: mõõt/tase, mis näitab, kui suur on teatava majandustegevuse või tööstusliku tootmise käigus tekkiv CO₂ heitkogus.

CORSIA: Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) välja töötatud rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidi kompenseerimise ja vähendamise süsteem, mille eesmärk on leevendada ülemaailmse tsiviillennunduse mõju kliimamuutustele.

ELi HKS: Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem.

Euroopa roheline kokkulepe: Euroopa Komisjoni esitatud meetmepakett, mille eesmärk on võimaldada Euroopal saada 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. See hõlmab investeerimist innovatsiooni ja teadusuuringutesse, majanduse ümberkujundamist, tööstuspoliitika ajakohastamist ja energiamahukate tööstusharude CO₂ heite vähendamist.

Heitkoguste piirmäär: heitkoguste piiramise ja nendega kauplemise süsteemi raames lubatud heidete üldkogus.

Heitkogustega kauplemine: saastuse kontrolli all hoidmise turupõhine käsitlusviis. See põhineb lubatud heitkoguse ühikute (saastekvootide) loomisel, millega saavad süsteemiga hõlmatud käitajad kaubelda. Samuti võib selles kasutada kompenseerimismeetmeid, st mujalt saadud heitkoguste vähendamise sertifikaate.

Jõupingutuste jagamist käsitlev otsus: selles kehtestatakse liikmesriikidele aastateks 2013–2020 iga-aastased kasvuhoonegaaside heitkoguste sihttasemed, mis on väljendatud protsentuaalsete muutustena võrreldes 2005. aasta tasemega. Sihttasemed puudutavad heitkoguseid, mis pärinevad enamikust ELi HKSi mittekuuluvatest sektoritest, nagu transport, hoonehaldus, põllumajandus ja jäätmekäitlus. Arvesse ei võeta maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest ning rahvusvahelisest laevandusest tulenevaid heitkoguseid.

Kasvuhoonegaasid: gaasid, mis moodustavad soojust mitte läbi laskva kihi Maa atmosfääris, mille tõttu Maa pind soojeneb ja tekib nn kasvuhooneefekt. Levinuimad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO₂), metaan (CH₄), dilämmastikoksiid (N₂O) ja fluoritud gaasid (fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF₆) ja lämmastiktrifluoriid (NF₃)).

Kasvuhoonegaaside heite mahukus: kasvuhoonegaaside heitkoguste suhtarv toote ühiku kohta.

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine: kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemine, kui ettevõte viib tootmise range kliimapoliitikaga riigist teise riiki, kus heitepiirangud on leebemad.

Kaubandusmaht: ELi ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse mahu näitaja. See väljendub kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi koguväärtuse ja kolmandatest riikidest pärineva impordi väärtuse summa ning Euroopa Majanduspiirkonna turu koguväärtuse (aastakäive pluss koguimport kolmandatest riikidest) suhtena.

Kliimamuutused: Maa kliimasüsteemi muutused, mille tagajärjeks on pikaks ajaks püsima jäävad uued ilmamudelid. Teadusuuringud näitavad, et praeguse kliimamuutuste protsessi on põhjustanud inimtekkeline kasvuhoonegaaside heide.

Kliimamuutuste leevendamine: poliitika ja meetmed, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja seega aeglustada või peatada kliimamuutusi.

Kolmandad riigid: Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid.

Kompenseerimine: CO₂ kompenseerimine on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine mujal tekitatavate kasvuhoonegaaside kompenseerimiseks.

Kulude edasikandmine: kliendi poolt toote eest makstava hinna tõus äriühingu kulude suurenemise tõttu.

Käitajad (ELi HKSis): käitised ja ettevõtjad ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektorites.

Leevenduspoliitika ja -meetmed: heitkoguste vähendamiseks ja seega kliimamuutuste leevendamiseks kehtestatud poliitika ja meetmed.

Lubatud heitkoguse ühik: Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (ELi HKS) võrdub üks lubatud heitkoguse ühik (LHÜ) õigusega tekitada ühe tonni CO₂ ekvivalenti konkreetsel perioodil. Käitajad võivad ELi HKSi raames kasutada LHÜsid oma tõendatud heitkoguste katmiseks või müüa need teistele käitajatele.

Piiramine ja kauplemine: ELi HKSi peetakse piiramise ja kauplemise süsteemiks. See tähendab, et süsteemiga hõlmatud käitiste lubatud heitkoguste koguhulk on piiratud. Süsteemi kuuluvad käitajad võivad saada LHÜsid tasuta või peavad need ostma enampakkumise teel. Vabatahtlikud kauplejad võivad samuti turule siseneda, et osta ja müüa LHÜsid. Piirmäära seadmisega saadaolevate LHÜde kogusele tagatakse nende väärtus.

Põhimõte „saastaja maksab“: keskkonnaõiguse põhimõte, mille kohaselt peaksid saaste tekitajad kandma saaste käitlemise kulud. ELis on see sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191, mille kohaselt peaks keskkonnakahjustuste ennetamise, vähendamise või heastamise kulud kandma saastaja.

Põhjendamatu kasum: ELi HKSi kuuluvate käitajate teenitud lisatulu, kui tarbijatele edasikantavad CO₂-ga seotud kulud ületavad käitajale ELi HKSi raames tekkivaid nõuete täitmisega seotud kulusid.

Sektoriülene paranduskoefitsient: koefitsient, millega tagatakse, et LHÜde üldkogus on väiksem kui direktiivi 2003/87/EÜ (ELi HKSi direktiivi) artikli 10a lõikes 5 kindlaks määratud maksimumkogus.

Süsinikdioksiidi piirimaks: tasu, mida kohaldatakse sellisest riigist või jurisdiktsioonist pärit toodete suhtes, kus puudub kliimamuutusi käsitlev poliitika, millega nähakse ette CO₂ hind.

Tonnkilomeeter: mõõtühik, mida kasutatakse õhusõidukite käitajate tekitatud ELi HKSiga hõlmatud heitkoguste arvutamiseks. See on ühe tonni kauba vedamine lennukiga ühe kilomeetri kaugusele.

Turustabiilsusreserv: eeskirjadel põhinev mehhanism, mis võimaldab LHÜde pakkumisel reageerida nõudluse muutustele, säilitades tasakaalu ELi HKSi CO₂-turul. Turustabiilsusreserviga kohandatakse enampakkumistel saadaolevate saastekvootide arvu vastavalt pakkumise ja nõudluse muutustele.

Tõendajad (ELi HKSis): kolmandast isikust tõendajad kontrollivad ELi HKSi käitajate kasvuhoonegaaside heite aruandeid ning ELi HKSiga hõlmatud lennundusettevõtjate tonnkilomeetriaruandeid.

Varumeetod: alternatiivse võrdlusaluse kasutamine LHÜde eraldamiseks ELi HKSi raames. Varumeetodi võrdlusalused ei põhine konkreetsetel toodetel, vaid soojuse või kütuse tarbimisel.

Võrdlusalus: võrdlusväärtus CO₂ ekvivalenttonnides, mis on kehtestatud iga sektori 10% kõige tõhusamate käitiste keskmisel heitetasemel. Sel viisil peaksid väga tõhusad käitised saama kõik või peaaegu kõik LHÜd, mida nad vajavad ELi HKSi kohustuste täitmiseks.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme või juhtimisega seotud teemasid konkreetsetes eelarvevaldkondades. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Tulemusauditi viis läbi I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Samo Jereb. Auditit juhtis kontrollikoja liige Samo Jereb, keda toetasid kabinetiülem Kathrine Henderson ja kabineti nõunik Jerneja Vrabič, valdkonnajuht Colm Friel, auditijuht Maria Eulàlia Reverté i Casas, auditijuhi asetäitja Ernesto Roessing ning audiitorid Kurt Bungartz ja Oana Cristina Dumitrescu. Keelealast abi osutasid Lars Markström, Marek Říha ja Anna Zalega, graafilisi materjale aitas koostada Marika Meisenzahl ja haldusalast abi osutas Terje Teppan-Niesen.

COVID-19 pandeemia ja rangete piirangute tõttu ei olnud võimalik auditirühma pildistada.

Järelmärkused

¹ COM(2020) 80 final – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus).

² COM(2019) 640 final – Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“.

³ Euroopa Keskkonnaamet, „Trends and Projections in Europe 2019: Tracking progress towards Europe’s climate and energy targets“, 2019, lk 7.

⁴ ÜRO Keskkonnaprogramm, „Emissions Gap Report 2019“, 2019, lk 5.

⁵ Idem, lk XVI.

⁶ COM(2018) 773 final – „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“.

⁷ Neid reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020, ja määrusega (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013.

⁸ Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas kindlaks määratud tegevusalade liigid.

⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem.

¹⁰ SWD(2015) 135 final – Komisjoni talituste töödokument „Impact Assessment Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council amending Directive 2003/87/EC to enhance cost-effective emission reductions and low-carbon investments“.

¹¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, artikli 10a lõige 1.

¹² Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa CO₂-turu toimimise kohta, jaanuar 2020.

¹³ Vt nt „Post-2020 reform of the EU Emissions Trading System“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, 2018; „Last Chance Saloon for the EU ETS“, Sandbag, 2016 või „The EU ETS phase IV reform; implications for system functioning and for the carbon price signal“, Oxford Institute for Energy Studies, 2018.

¹⁴ EU ETS Handbook, lk 42.

¹⁵ Vt Sandbag Carbon Price Viewer.

¹⁶ Vt ühenduse Carbon Pricing Leadership Coalition 2017. aasta aruanne „Report of the High-Level Commission on Carbon Prices“, milles on toodud esile, et 2020. aastaks võiks hind olla kuni 80 USA dollarit ja 2030. aastaks 100 USA dollarit.

¹⁷ Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa CO₂-turu toimimise kohta (COM(2019) 557 final), 31.10.2019.

¹⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, artikkel 30.

¹⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, artikkel 28b.

²⁰ Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus Euroopa kliimaseaduse kohta.

²¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, artikkel 10c.

²² Sätestatud direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10c, komisjoni teatises „Juhenddokument direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaldamisvõimaluste kohta“ (2011/C 99/03) ja komisjoni 29. märtsi 2011. aasta otsuses C(2011) 1983 lõplik.

²³ EUCO 169/14 – Euroopa Ülemkogu (23. ja 24. oktoober 2014) – Järeldused.

²⁴ Austria Keskkonnaamet (Umweltbundesamt), „Evaluation of the EU ETS Directive: Carried out within the project „Support for the Review of the EU Emissions Trading System““, Euroopa Komisjon, 2015.

²⁵ Sandbag, „The Great Coal Collapse of 2019 – Mid-year analysis of the EU power sector“.

²⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, artiklid 10a, 10b ja 10c. Vt ka https://ec.europa.eu/clima/policies/ets/allowances_en.

²⁷ (SEC)2006 1684 – Komisjoni talituste töödokument „Accompanying document to the Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council amending Directive 2003/87/EC so as to include aviation activities in the scheme for greenhouse gas emission allowance trading within the Community - Impact Assessment of the inclusion of aviation activities in the scheme for greenhouse gas emission allowance trading within the Community“ (COM(2006) 818 final) (SEC(2006) 1685).

²⁸ SWD(2015) 135 final – Komisjoni talituste töödokument „Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council amending Directive 2003/87/EC to enhance cost-effective emission reductions and low-carbon investments“, lk 199, tabel 32.

²⁹ „Ex-post investigation of cost pass-through in the EU ETS“, CE Delft ja Öko-Institut, november 2015.

³⁰ Memo/08/35 – Küsimused ja vastused komisjoni ettepaneku kohta vaadata läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteem.

³¹ SWD(2014) 15 final – Komisjoni talituste töödokument „Impact Assessment Accompanying the document „Communication of the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions – A policy framework for climate and energy in the period from 2020 up to 2030“, lk 83–90.

³² EUCO 169/14 – Euroopa Ülemkogu (23. ja 24. oktoober 2014) – Järeldused.

³³ COM(2015) 337 final – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist.

³⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814, artikli 1 punkti 14 alapunkt e.

³⁵ SWD(2019) 22 final – Komisjoni talituste töödokument „Impact Assessment Accompanying the document „Commission Delegated Decision supplementing Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council concerning the determination of sectors and subsectors deemed at risk of carbon leakage for the period 2021 to 2030““, lk 4.

³⁶ Bolscher, Hans; Graichen, Verena; Hay, Graham; Healy, Sean; Lenstra, Jip; Meindert, Lars; Regeczi, David; Von Schickfus, Marie-Theres; Schumacher, Katja; Timmons-Smakman, Floor, „Carbon Leakage Evidence Project: Factsheet for selected sectors“, Ecorys, Rotterdam, lk 11, september 2013.

³⁷ Montenegro, Roland; Fahl, Ulrich; Zabel, Claudia; Lekavičius, Vidas; Bobinaité, Viktorija; Brajković, Jurica, „D3.2 - Case study on carbon leakage and competitiveness“, REEEM Project 2018.

³⁸ Lisateave California ja Québeci süsteemide kohta on kättesaadav vastavalt aadressidel https://ww3.arb.ca.gov/cc/capandtrade/allowanceallocation/allowanceallocation.htm ja http://www.environnement.gouv.qc.ca/changements/carbone/mecanismes-proteger.htm.

³⁹ SWD(2015) 135 final – Komisjoni talituste töödokument „Impact Assessment Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council amending Directive 2003/87/EC to enhance cost-effective emission reductions and low-carbon investments“, lk 193–202.

⁴⁰ COM(2015) 337 final – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist.

⁴¹ „The joint impact of the European Union Emissions Trading System on carbon emissions and economic performance“, ECO/WKP(2018)63, majandusosakonna töödokument nr 1515, Antoine Dechezleprêtre, Daniel Nachtigall ja Frank Venmans.

⁴² SEC(2008) 52 – Komisjoni talituste töödokument „Accompanying document to the Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council amending Directive 2003/87/EC so as to improve and extend the EU greenhouse gas emission allowance trading system – Impact Assessment“, punkt 5.6.3.

⁴³ COM(2010) 265 final – Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kasvuhoonegaaside heite üle 20%-lise vähendamise võimaluste analüüs ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu hindamine“.

⁴⁴ SWD(2014) 15 final – Komisjoni talituste töödokument „Impact Assessment accompanying the document „Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions „A policy framework for climate and energy in the period from 2020 up to 2030’““, punkt 5.5.

⁴⁵ Claeys, Grégory; Tagliapietra, Simone; Zachmann, Georg, „How to make the European Green Deal work“, Policy Contribution, nr 13, november 2019, Bruegel, Brüssel, lk 6.

⁴⁶ SWD(2015) 135 final – Komisjoni talituste töödokument „Impact Assessment Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council amending Directive 2003/87/EC to enhance cost-effective emission reductions and low-carbon investments“, lk 139.

⁴⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, põhjendus 24.

⁴⁸ COM(2019) 640 final – Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“, punkt 2.1.1.

⁴⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, artikli 10a lõike 1 teine lõik.

⁵⁰ EU ETS Handbook, lk 41.

⁵¹ Vt nt „Position paper on benchmarking and allocation rules in phase III of the EU Emissions Trading System“, CAN Europe, veebruar 2010.

⁵² Zipperer, V., Sato, M. ja Neuhoff, K., „Benchmarks for emissions trading – general principles for emissions scope“, GRI töödokument, 2017.

⁵³ Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) artikli 29 lõigetes 2–7.

⁵⁴ SWD(2015) 135 final – Komisjoni talituste töödokument „Impact Assessment Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council amending Directive 2003/87/EC to enhance cost-effective emission reductions and low-carbon investments“.

⁵⁵ EUCO 169/14 – Euroopa Ülemkogu (23. ja 24. oktoober 2014) – Järeldused.

⁵⁶ Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta.

⁵⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, artikkel 11.

⁵⁸ COM(2019) 51 final – Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Kuues aruanne raudteeturu arengu seire kohta“, lk 2.

⁵⁹ IEA, „The Future of Rail“, Pariis, 2019.

⁶⁰ Alonso, G.; Benito, A.; Lonza, L.; Kousoulidou, M., „Investigations on the distribution of air transport traffic and CO₂ emissions within the European Union“, Journal of Air Transport Management, väljaanne 36, lk 85–93, aprill 2014, lk 92.

⁶¹ Timperley, Jocelyn, „Eight charts show how „aggressive’ railway expansion could cut emissions“, Carbon Brief, 2019.

⁶² ICAO assamblee resolutsioon A40–19.

⁶³ Van Zon, N., „Analysis of the technical feasibility of sustainable liquid hydrogen powered commercial aircraft in 2040“, 2018, TU Delft, lk 1. Vt ka Browne, M. W., „Clean Hydrogen Beckons Aviation Engineers“, The New York Times, 24. mai 1988.

⁶⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814, ELT L 76, 19.3.2018, lk 3.

⁶⁵ COM(2019)640 final – Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“.

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	15.5.2019
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või teisele auditeeritavale)	7.5.2020
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust	8.7.2020
Komisjoni (või teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	29.7.2020

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020

PDF	ISBN 978-92-847-5045-0	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/76307	QJ-AB-20-016-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-5022-1	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/84821	QJ-AB-20-016-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2020.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.