Maaelu arengu investeeringute kestvus –enamik projekte toimib vajaliku aja jooksul, kuid tulemuste kestvust saaks pikendada

Kokkuvõte

I Alates 2007. aastast on EL maaelu arengu programmide kaudu kasutanud ligikaudu 10 miljardit eurot maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamiseks ja 15 miljardit eurot maapiirkondade taristu parandamiseks. Ajavahemikul 2007–2020 nõuti, et nende programmide toel majandustegevuse mitmekesistamiseks ja taristu parandamiseks tehtud investeeringud peaksid üldiselt toimima viis aastat.

II Käesoleva auditi tegemise põhjuseks oli teema rahaline olulisus ja varasemate auditite käigus tuvastatud probleemid investeeringute kestvusega. Loodame, et meie töö aitab komisjonil jagada liikmesriikide vahel parimaid tavasid ja hinnata ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkust. Uurisime, kas maapiirkondade majanduse mitmekesistamiseks ja maapiirkondade taristu parandamiseks tehtud investeeringud tõid püsivat kasu. Esiteks hindasime, kas projektid vastasid õiguslikele kohustusliku tegevusaja nõuetele. Teiseks uurisime muid tegureid (lisaks õiguslikele nõuetele), mis mõjutavad projektide kestvust. Kolmandaks vaatlesime, mil määral võiks ELi rahastamine pakkuda pikaajalisi võimalusi maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamiseks.

III Leidsime, et projektide kestvusele seatud õiguslikud nõuded on suures osas täidetud. Enamik kontrollitud projektidest toimis endiselt. Nagu eeldati, oli toimivate projektide osakaal eriti suur taristuprojektide puhul. Mitmekesistamisprojektide puhul leidsime, et kaks kolmandikku neist toimis endiselt. Sektoriti ja liikmesriigiti täheldasime aga olulisi erinevusi. Leidsime ka, et sageli lõpetati tegevus varsti pärast kohustusliku kestvusaja lõppu (seda isegi juhul, kui tegu oli väga suurte investeeringutega).

IV Avastasime, et osa mitmekesistamisprojektide kestvust mõjutasid negatiivselt nende nõrgad majandustulemused ja projektide ebaseaduslik kasutamine isiklikul eesmärgil. Perioodi 2014–2020 valikumenetluste kvaliteet oli võrreldes perioodiga 2007–2013 paranenud. Neil puudus aga märkimisväärne mõju projektide üldisele kvaliteedile. Poolas oli põllumajandus- ja metsandussektorile osutatavate teenuste projektide kestvus halvem kui muud liiki projektidel. Mitmes liikmesriigis ei olnud osa majutusettevõtetest majanduslikult elujõulised. Selle üks põhjus oli nende ebaseaduslik kasutamine isiklike eluruumidena.

V Leidsime ka vähe tõendeid selle kohta, et auditeeritud mitmekesistamismeetmed tooksid kaasa maapiirkondade majanduse pikaajalise mitmekesistamise. Leidsime, et põllumajandussektorile osutatavatel teenustel on vaid väike potentsiaal majandustegevust mitmekesistada ning kuigi majutusettevõtted võivad küll mitmekesistada mõne toetusesaaja sissetulekuallikaid, ei suuda need paljudes piirkondades kuigi palju panustada sealse majanduse mitmekesistamisse. Perioodi 2007–2013 järelhindamistes jõuti järeldusele, et toetuse panus majandustegevuse mitmekesistamisse on olnud väike kuni keskmine.

VI Meie soovitused komisjonile hõlmavad raha paremat suunamist elujõulistele projektidele, rangemaid nõudeid sellistele projektidele, mida toetusesaajad saavad hõlpsalt kasutada isiklikul eesmärgil, ning suurte andmebaaside potentsiaali ärakasutamist.

Sissejuhatus

Maapiirkondade majanduslik olukord

01 2018. aastal moodustasid maapiirkonnad 83% ELi territooriumist ja seal elas 31% ELi elanikkonnast¹. Osa maapiirkondadest seisab silmitsi rahvastiku vähenemise, töötuse, põhiteenuste madalama kvaliteedi ning suurema vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskiga. Samas on ka maapiirkondi, mis on liikmesriikide majanduslikult kõige dünaamilisemad alad².

02 Aastatel 2000–2018 suurenes maapiirkondade sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta kiiremini kui linnapiirkondades ning aitas vähendada lõhet linnapiirkondadega. 2018. aastal moodustas maapiirkondade SKP elaniku kohta 75% ELi keskmisest. Aastatel 2012–2019 suurenes maapiirkondade tööhõive määr kõigis liikmesriikides. ELis keskmiselt on see saavutanud üldise tööhõive määra. Nagu näidatud joonisel 1, on maapiirkondade tööhõive määr praegu enamikus liikmesriikides peaaegu sama kõrge kui üldine tööhõive määr.

03 2018. aastal moodustas kogu ELis teenindussektor maapiirkondade tööhõivest enam kui 60%. Tööstus ja ehitus moodustasid 27% ning põllumajandus, metsandus ja kalandus 12% (veel 2000. aastal olin nende osakaal 21%)³. Bulgaaria ja Rumeenia maapiirkondades moodustas põllumajandussektor tööhõivest endiselt 30%.

ELi maaelu arengu poliitika ja kestvuse kontseptsioon

04 ELi maaelu arengu poliitika hõlmab pikaajalisi eesmärke, nagu maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamine (vähendades maapiirkondade ja majapidamiste sõltuvust põllumajandusest), töökohtade säilitamine ja loomine (vt punkt 05) ning maapiirkondade taristu kvaliteedi parandamine (vt punkt 08)⁴. Loetletud eesmärkide toetamiseks peaksid ELi rahastatavad projektid neis valdkondades olema kestvad (vt punktid 12–13).

ELi maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamise poliitika

05 ELi kulutused maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamiseks hõlmavad põllumajandustootjate mittepõllumajandusliku tegevuse toetamist ning uute ärivõimaluste (sealhulgas turismisektoris) loomist ja arendamist. Tabelis 1 loetletakse maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamist toetavad meetmed ja joonisel 2 tuuakse näiteid rahastatud projektide kohta.

06 Peaaegu kolmandikul ELi põllumajandustootjatest on veel mõni muu tulutoov tegevus⁵. See hõlmab tegevusi, mis:

• ei ole põllumajandusettevõttega otseselt seotud – näiteks õpetamine või töötamine mõne teise tööandja juures;
• on põllumajandusettevõttega otseselt seotud – näiteks turistide võõrustamine või põllumajandustoodete töötlemine.

07 Ühes programmitöö perioodi 2007–2013 hindamisuuringus⁶ hinnati käesolevas aruandes käsitletud meetmete panus majanduse mitmekesistamisse väikeseks (turismi puhul) ning keskmiseks (mittepõllumajandusliku tegevuse mitmekesistamisel ja ettevõtete loomisel) (vt punkt 61).

ELi toetus maapiirkondade taristule

08 Maapiirkondade taristuinvesteeringuteks eraldatud ELi rahastamise eesmärk on parandada maaelanikkonnale osutatavaid põhiteenuseid ja aidata uuendada külasid⁷. Tabelis 2 loetletakse mitmesugused maapiirkondade avaliku sektori taristusse investeerimise meetmed ja 1. selgituses tuuakse näiteid selliste investeeringute kohta, mida Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) tavaliselt toetab.

ELi rahastamine ja maaelu arengu poliitika juhtimine

09 Programmitöö perioodidel 2007–2013 ja 2014–2020 on EL kasutanud maaelu arengu programmide kaudu ligikaudu 10 miljardit eurot mitmekesistamismeetmeteks ja 15 miljardit eurot maapiirkondade taristuinvesteeringuteks (vt joonis 3).

10 ELi ja riiklikest/piirkondlikest fondidest rahastatakse ühiselt maaelu arengu projekte jagatud eelarve täitmise raames. EL ja liikmesriigid kehtestavad rahastamise eeskirjad ja tingimused. Riiklikud/piirkondlikud ametiasutused:

• koostavad maaelu arengu programmid;
• eraldavad meetmetele rahastamise;
• juhivad oma maaelu arengu programmide rakendamist, teevad nende üle seiret ning hindavad tulemusi.

Joonisel 4 näitlikustatakse, kuidas jaguneb vastutus komisjoni ja riiklike/piirkondlike ametiasutuste vahel.

11 Uueks programmitöö perioodiks 2023–2027 nõutakse ÜPP määruses, et liikmesriigid koostaksid ÜPP strateegiakavad, milles on ühendatud sissetulekutoetuse, turumeetmete ja maaelu arengu rahastamine. Neis kavades kirjeldavad liikmesriigid, kuidas nad kavatsevad saavutada oma eesmärgid üheksa ÜPP erieesmärgi raames. Tulevaste mitmekesistamisprojektidega saab panustada kahte erieesmärki: [---] soodustada kestliku ettevõtluse arengut maapiirkondades ning edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust [---] maapiirkondades⁸. Komisjon kiidab kavad heaks ja jälgib nende rakendamist liikmesriikide koostatavate iga-aastaste tulemusaruannete kaudu⁹. Komisjon võib edendada ka liikmesriikidevahelist parimate tavade vahetamist.

Maaelu arengu projektide kestvus

12 Uurisime käesolevas auditis ELi rahastatud projektide kestvust. Joonisel 5 esitatakse toetatavate projektide kestvusele kehtivad ELi õiguslikud nõuded. Neid muudeti programmitöö perioodil 2014–2020 (pikendatud 2022. aastani) rangemaks¹⁰. Programmitöö perioodiks 2023–2027 ei ole ÜPP määruses kestvuse kohta õiguslikke nõudeid sätestatud. Liikmesriigid võivad neid aga oma riigisiseste eeskirjadega uuesti kehtestada.

13 Käesoleva tulemusauditi raames nende programmide ja kulutuste tulemuslikkust hinnates uurisime, kas rahastatud projektid:

• täitsid õigusaktides kestvusele seatud nõudeid (st kas projekt jätkas tegutsemist õigusaktides sätestatud minimaalse aja jooksul);
• jätkasid tööd ka pärast seda kohustuslikku kestvusaega ning
• tõid maapiirkondade jaoks kaasa püsivaid muutusi.

14 Täheldasime kolmes varasemas aruandes (neist ühes käsitleti maaelu arengut ja kahes ühtekuuluvuspoliitika toetusi)¹¹ järgmisi probleeme ELi rahastatud investeeringute kestvusega:

• kohaliku tasandi ametiasutused ei pööranud ELi vahendite juhtimise erinevates etappides piisavalt tähelepanu projektide kestvusele;
• toetusesaajad või kohaliku tasandi ametiasutused ei suutnud taristut hooldada;
• enamik analüüsitud projekte ei olnud rahaliselt elujõulised.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

15 Otsustasime käesoleva audit teha järgmistel põhjustel:

• alates 2007. aastast on EL kasutanud maaelu arengu programmide kaudu mitmekesistamisprojektideks ja taristuinvesteeringuteks üle 25 miljardi euro;
• mitmes meie tulemusauditis on leitud projektide kestvust puudutavaid probleeme (vt punkt 14) ja me oleme tuvastanud mitmekesistamismeetmetega seotud riske.

16 Loodame, et meie töö aitab komisjonil edendada liikmesriikidevahelist parimate tavade jagamist projektide kestvust puudutavate nõuete võimaliku lisamise kohta, ning hinnata programmitöö perioodil 2023–2027 ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud mitmekesistamisprojekte ja maapiirkondade taristuprojekte.

17 Meie peamine auditiküsimus oli see, kas maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamiseks ja maapiirkondade taristusse tehtud investeeringud on toonud püsivat kasu. Käesoleva aruande esimeses osas hindasime tegevuse kestvusele seatud nõuetele vastavuse aspekti, st kas õigusaktides kestvusele sätestatud nõuded on täidetud. Teises osas hindasime, kas on tegureid, mis mõjutavad projektide kestvust (seejuures ei piirdunud me vaid õigusaktides sätestatud nõuetega). Kolmandas osas uurisime, kas on piisavalt tõendeid selle kohta, et ELi rahastamine pakub maapiirkondadele pikaajalisi mitmekesistamisvõimalusi.

18 Et hinnata, kas oodatav kasu oli pikaajaline, kontrollisime programmitöö perioodidel 2007–2013 ja 2014–2020 rahastatud projekte. Uurisime kahte liiki projekte:

• maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamiseks mõeldud projektid (vt tabel 1 ja joonis 2);
• avaliku sektori taristuinvesteeringud, nagu teed ning vee- ja reoveemajandus (vt tabel 2 ja 1. selgitus).

19 Auditi tõendusmaterjali kogusime järgmistest allikatest (vt joonis 6):

• vaatasime läbi õigusaktid ja statistika;
• analüüsisime äriregistrite andmeid ja kontrollisime mõne majutusettevõtte tegevust;
• vestlesime riiklike ja piirkondlike ametiasutuste esindajatega;
• uurisime üheteistkümnest liikmesriigist/piirkonnast valitud riiklikke/piirkondlikke raamistikke ja projekte.

Tähelepanekud

Projektid toimivad tavaliselt kogu kohustusliku kestvusaja, kuid osa mitmekesistamisprojektidest lõpetatakse varsti pärast selle lõppu

20 Käesolevas osas uurisime projekte nende kestvusele seatud ELi õiguslike nõuete alusel ja hindasime, kas neid nõudeid kohandati vastavalt toetatava investeeringu liigile.

• Mitmekesistamisprojektide puhul tegime järgmist:
• hindasime 879 valitud majutusprojektist (üks levinum mitmekesistamisprojektide liik) koostatud valimi põhjal, kas need endiselt toimisid;
• hindasime, kas valitud 88 mitmekesistamisprojekti endiselt toimisid ja saavutasid oma äriplaanides seatud eesmärgid (vt punktid 44, 45 ja 59). Valisime projektid, mis hõlmasid mõlema programmitöö perioodi jooksul toetatud peamisi projektide liike (vt joonis 2);
• taristuprojektide puhul uurisime, kas valimisse kuulunud 48 projekti endiselt toimisid ja andsid oodatud kasu. Keskendusime projektide liikidele, mis said mõlemal programmitöö perioodil kõige rohkem toetust (teed, küttejaamad ning veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid) (vt 1. selgitus).

Enamik kontrollitud projektidest toimis endiselt

80% majutusprojektidest toimis endiselt

21 Investeeringud majutusettevõtetesse oli üks kõige sagedamini toetatud majandustegevuse mitmekesistamise projektide liik. Meie kontrollitud 11 liikmesriiki kasutasid maaelu arengu vahenditest ajavahemikul 2014–2015 (st programmitöö perioodi 2007–2013 projektid) peaaegu 500 miljonit eurot, et toetada ligikaudu 8000 investeeringut majutusettevõtetesse.

22 Kontrollisime, kas 11 liikmesriigis valimisse kuulunud 879 majutusprojekti pakkusid endiselt majutust. Kõik need majutusettevõtted said rahalist toetust perioodil 2007–2013 ja enamikule neist tehti lõppmakse aastal 2014 või 2015. Need, kes veel tegutsesid, olid seega eksisteerinud üle viie aasta. Suurem osa meie kontrollidest toimus 2020. aasta juunist oktoobrini. Leidsime, et meie valimi 879 majutusettevõttest 21 (2% meie valimist) olid tervisekriisi tõttu suletud.

23 Joonisel 7 ja joonisel 8 näidatakse, et kokkuvõttes pakkus 80% majutusasutustest endiselt majutust. Konkreetsete liikmesriikide näitajad ulatusid 98%-st Austrias 67%-ni Ungaris ja 60%-ni Itaalias (Sitsiilias). Leidsime Tšehhis, Prantsusmaal, Ungaris, Itaalias (Sitsiilias), Rumeenias ja Slovakkias 24 ettevõtet, mis olid meie esialgse internetiallikate analüüsi kohaselt küll avatud, kuid tegelikkuses ei olnud sinna võimalik kunagi majutust broneerida. Võtsime nendega telefoni või e-posti teel ühendust. Kui ettevõtete juhid teatasid, et nende ettevõtted on avatud (20 juhtumit), liigitasime need oma analüüsis samuti avatuks. Ülejäänud neljal juhul tuvastasime selgelt, et turistid ei saanud seal majutust broneerida.

Kaks kolmandikku mitmekesistamisprojektidest toimisid endiselt

24 Uurisime 88 mitmekesistamisprojekti Bulgaarias, Austrias ja Poolas. Valitud projektid olid peamiselt seotud turismirajatistega (turistide majutamine ja jalgratta-/jalgteed), põllumajandusteenuste ja taastuvenergiaga (vt joonis 9).

25 Neist 88 projektist (67 programmitöö perioodil 2007–2013 ja 21 programmitöö perioodil 2014–2020) leidis kontrollikoda, et 59 projekti (67%) toimisid endiselt;

• 30 projektist, mille kohustuslik kestvusaeg ei olnud veel lõppenud, toimisid endiselt 29 (97%);
• 58 projektist, mille kohustuslik kestvusaeg oli lõppenud, toimisid veel 30 (52%).
• kokku lõppes 88 projektist seitsme tegevus enne nende kohustusliku kestvusaja lõppu.

26 Kaks kolmandikku meie 88 mitmekesistamisprojektist koosneva valimi 35 majutusprojektist toimisid endiselt. Austrias toimisid endiselt kõik kümme majutusprojekti. Bulgaarias ja Poolas toimisid endiselt vastavalt 11 projekti 17-st ja kolm projekti kaheksast.

Kõik auditeeritud taristuprojektid peale ühe olid veel kasutuses

27 Bulgaarias, Austrias ja Poolas uurisime 48 taristuprojekti, mis seisnesid peamiselt küttejaamade, teede ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamises või ajakohastamises. Auditi ajal olid 38 projekti vanemad kui viis aastat (st nende kestvusele seatud kohustuslik aeg oli juba läbi) ja ülejäänud 10 olid nooremad, st nende suhtes kehtis veel õiguslikult siduv kestvusnõue.

28 Kontrollisime, kas ELi rahastatud taristut kasutati endiselt. Uurisime järgnevat:

• küttejaamade puhul seda, kas käitis toimis, selle energiatootmismahtu, klientide arvu, finantsandmeid ja töötajate arvu;
• teede puhul kasutajate arvu muutust (kohalikud elanikud, turistid, piirkonnas asuvad ettevõtted, kui need andmed olid olemas);
• veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide puhul taristu toimimist, ühenduste arvu võrkudega (kui need andmed olid olemas), vee kvaliteedi paranemist.

29 Kõigi 48 projekti (vt joonis 10) kavandatud füüsilised väljundid olid saavutatud (näiteks kohaliku küttejaama ehitamine, tee uuendamine, veevarustuse ja/või kanalisatsioonisüsteemi ehitamine). Välja arvatud üks reoveepuhasti (vt 4. selgitus), teenindasid need investeeringud auditi ajal endiselt kohalikku kogukonda.

Majandustegevuse mitmekesistamise projektide tegevus seiskus sageli varsti pärast kohustusliku kestvusaja lõppu

30 Uurisime, kas projektide tegevus jätkus vähemalt kaks aastat pärast ELi õiguses sätestatud minimaalse kestvusaja lõppu. Hindasime, kas projekti toimimisaega mõjutas sektor või projekti suurus.

31 Kontrollitud äriregistritest sisaldas ainult Poola register andmeid toetusesaajate erinevate tegevuste olukorra kohta. Kasutasime seda üksikasjalikumat teavet täiendava analüüsi tegemiseks. Toetusesaajate puhul, kes alustasid mittepõllumajandusliku tegevusega meetmete 311 ja 312 raames (vastavalt 9221 ja 3429 toetusesaajat), kontrollisime, mitu aastat tegevus oli kestnud.

32 Jooniselt 11 nähtub, et tegevuse lõpetanud toetusesaajad tegid seda tavaliselt kuuendal või seitsmendal tegevusaastal, st varsti pärast viieaastase kohustusliku kestvusaja lõppu.

33 2. selgituses tuuakse näiteid enam kui 150 000 eurot ELi toetust saanud turismiettevõtetest (programmitöö perioodil 2007–2013), mis lõpetasid tegevuse pärast kohustuslikku viieaastast kestvusaega. Neist kaks toimisid vähem kui viis aastat, sest õigusaktis sätestatud kohustuslikku viieaastast kestvusaega hakati arvestama alates rahastamisotsusest (vt punkt 12). Need lühikesed tegevusajad tähendavad, et nad said 2667–9125 eurot Euroopa toetust iga tegevuskuu kohta.

34 Aastatel 2014–2020 võisid liikmesriigid lühendada projektide kohustuslikku kestvust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul kolme aastani. Kestvusnõuded on aga samad olenemata sellest, kas ELi toetuse suurus on 9000 eurot või 500 000 eurot või kas toetusesaajad rahastavad 10% või 90% oma investeeringutest.

Enamik liikmesriike rakendas taristuinvesteeringute suhtes viieaastast kohustuslikku kestvust

35 Kohustuslik kestvusaeg on õiguslik nõue, mille eesmärk ei ole tähistada investeeringu kasutusiga. Eeldatakse, et projektide kasutusiga on oluliselt pikem (energiajaamade projektide puhul 15–25 aastat, teede puhul 25–30 aastat ning vee- ja reoveetaristu puhul 30 aastat) kui nende kohustuslik kestvus. Austria ja Piemonte piirkond Itaalias pikendasid teatavat liiki investeeringute minimaalsele kestvusele seatud nõudeid (vt 3. selgitus), et võtta paremini arvesse nende eeldatavat tegevusaega. Meie valimisse kuulunud teiste liikmesriikide ametiasutused rakendasid viieaastase kestvuse nõuet.

36 Kõik meie uuritud taristuprojektid toimisid endiselt (vt punkt 29); erandiks oli üks Bulgaaria taristuprojekt, mis lõpetas tegevuse hoolduse puudumise tõttu (vt 4. selgitus).

Kolmandik mitmekesistamisprojektidest oli auditi ajaks tegevuse lõpetanud

37 Käesolevas osas hindasime, kas on tegureid, mis mõjutavad projektide toimimisaega (seejuures ei piirdunud me vaid kestvusele seatud õiguslike nõuetega). Kaks kolmandikku mitmekesistamisprojektidest toimisid auditi tegemise ajal endiselt. Ülejäänud kolmandik oli tegevuse lõpetanud. Hindasime, kas riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused analüüsisid nende valitud mitmekesistamisprojektide eeldatavat majanduslikku elujõulisust ja seda, mis liiki projektid olid vähem kestvad.

Valikumenetlustel puudus märkimisväärne mõju projektide üldisele kvaliteedile

38 Valikumenetlused peaksid aitama tõsta toetatavate projektide kvaliteeti ja pikendada nende eluiga. Need hõlmavad asjakohaste valikukriteeriumide alusel prioriteetide seadmist ja projektide nõuetekohast hindamist. ELi õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid määratlema toetatavate projektide valimiseks valikukriteeriumid ja neid kasutama. Programmitöö perioodi 2007–2013 kohta leidsime, et:

• Poola (kuni 2009. aastani) ja Prantsusmaa selliseid kriteeriume ei kasutanud;
• Leedu kasutas valikukriteeriume ainult siis, kui taotluste maht ületas olemasolevate vahendite summa;
• Austrial küll olid sellised kriteeriumid, kuid neid ei kasutatud projektide järjestamiseks;
• Bulgaaria, Tšehhi, Kreeka, Poola (pärast 2009. aastat) ja Slovakkia kasutasid valikukriteeriume minimaalset punktisummat kehtestamata. Nad seadsid küll projektid pingeritta, kuid andsid neile igal juhul toetust seni, kuni eelarve oli ammendatud; seda isegi juhul, kui need olid saanud väikse punktisumma¹³.
• Ungari, Itaalia (Sitsiilia) ja Rumeenia määrasid kindlaks minimaalse punktisumma, mille taotlused pidid toetuse saamiseks saavutama. Pärast toetuslepingu allkirjastamist ei viinud aga Rumeenias oma projekti lõpule 46% meetme 313 toetusesaajast ja Sitsiilias 10% meetme 311 toetusesaajast. Seetõttu neile lõppmakset ei tehtud.

39 Programmitöö perioodil 2014–2020 kasutasid kõigi liikmesriikide riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused valikukriteeriume ja punktisumma künniseid. Tavaliselt moodustasid need künnised kuni 50% maksimaalsest punktisummast. Näiteks meetme 6.4 puhul (vt tabel 1) oli minimaalne punktisumma Rumeenias ja Austrias vastavalt 10 punkti 100-st ja viis punkti 24-st. Madalate minimaalsete punktisummade korral on oht, et riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused võivad välja valida väikese majandusliku potentsiaaliga projekte.

40 Lisaks valikukriteeriumide kasutamisele peavad liikmesriigid projekte hindama. 5. selgituses tuuakse näide Poola projektidest, mida meie arvates ei oleks tohtinud toetamiseks välja valida.

41 Projektide kestvuse hindamiseks nõudsid kõigi meie uuritud liikmesriikide (v.a Prantsusmaa) ametiasutused taotlejatelt äriplaani esitamist.

42 Neist kümnest liikmesriigist viis¹⁴ kasutasid äriplaanides sisalduvaid äriprognoose edasise hindamise alusena. Näiteks pidid toetusesaajad saavutama vähemalt 50% (Bulgaaria ja Ungari) või 70% (Leedu) oma äriprognoosides esitatud eesmärkidest. Järelkontrolli tegemisel kaasnesid nende määrade saavutamata jäämise korral sanktsioonid (vt punkt 55).

43 Seitse liikmesriiki¹⁵ määratlesid ühe kõlblikkus- või valikukriteeriumina loodud töökohtade arvu. Kui valikukriteeriumiks oli töökohtade loomine, pidid toetusesaajad looma töökohti ja säilitama need vähemalt kuni projekti kohustusliku kestvusaja lõpuni. Leedu ja Poola andsid rohkem rahalist toetust toetusesaajatele, kes lootsid luua rohkem töökohti.

44 Meie valimisse kuulunud toetusesaajate puhul (kelle kohta me saime piisavalt teavet) ei saavutanud 90% (9/10) Bulgaaria ja 63% (17/27) Poola toetusesaajatest äriplaanis prognoositud majandustulemusi (sealhulgas perioodil 2014–2020 ei saavutanud prognoositud näitajaid neli toetusesaajat kümnest). Austrias me sellist probleemi ei täheldanud (vt punkt 59).

45 Tabelist 3 nähtub, et enamiku toetusesaajate tulemused jäid prognoositule oluliselt alla.

46 Äriplaanis esitatud prognoosid olid Bulgaarias siduvad. Kolmel neljandikul juhtudest tõid järelkontrollid seal kaasa tagasinõudemenetlused, sest toetusesaajad ei olnud prognoositud eesmärke saavutanud (vt punkt 55).

Teatavat liiki mitmekesistamisprojektid olid suhteliselt lühiajalised

47 Poolas mitmekesistas peaaegu kolm neljandikku meedet 311 kasutanud 13 000 toetusesaajast (9221 toetusesaajat, kes alustasid punktis 31 analüüsitud mittepõllumajanduslikku tegevust ja veel ligikaudu 3800 taotlejat, kes arendasid sama meetme raames oma senist tegevust) oma tegevust põllumajandus- ja metsandusettevõtetele pakutavate teenustega, st tegid seda põllumajandussektoris. Põllumajandus- ja metsandusettevõtetele osutatavad teenused hõlmavad näiteks masinate rentimist või teisele põllumajandustootjale tehtud tööd (nt tootjad, kes ostavad ELi toetusel künnimasina ja künnavad sellega teiste põllumeeste põlde või rendivad masina neile välja). 2020. aasta veebruariks oli tegevuse lõpetanud üle poole toetusesaajatest, keda me Poola äriregistris kontrollisime (5114 toetusesaajat 9419-st). Joonis 12 näitab, et see osakaal on palju suurem kui muude mitmekesistamismeetmete puhul.

48 ELi ja liikmesriikide eeskirjad ei keelanud sõnaselgelt ostetud seadmete kasutamist toetusesaaja enda maal. Programmitöö perioodi 2014–2020 kohta on komisjoni suunistes märgitud, et põllumajandusteenuste puhul „tuleks toetatud investeeringuid kasutada peamiselt teenuste osutamiseks kolmandatele isikutele“. Me ei leidnud aga mehhanismi, mis takistaks selle meetme raames rahastatud põllumajandusmasinate kasutamist peamiselt toetusesaaja enda põllumajandusettevõttes.

49 Võttes arvesse majutusprojektide puhul kindlaks tehtud konkreetseid riske, kaalusime, kas selle projektiliigi kestvuse kohta saadud tulemused kajastasid või hoopis varjasid majandusliku elujõulisuse probleeme. Seetõttu analüüsisime täiendavalt majutusprojekte Bulgaarias, Kreekas ja Poolas. Kreekas andis riigisisene majutusprojektide seire teavet esimese kolme aasta jooksul saadud tulu kohta. Analüüsisime seda teavet 20 endiselt tegutseva majutusprojekti investeerimiskulude alusel.

50 Meie analüüs tõstatas küsimusi nende majandusliku elujõulisuse kohta. Investeeringute kogumaksumuse iga euro kohta oli kogutulu kolme aasta jooksul keskmiselt 0,4 eurot. Nagu näidatud joonisel 13, varjab see keskmine näitaja tulu teenimise suutlikkuse märkimisväärset hajutatust. Kolme aasta jooksul teenisid majutusprojektid 0,02 kuni 1,41 eurot tulu iga investeeritud euro kohta. Neist nelja (20%) tulu oli vähem kui 0,1 eurot iga investeeritud euro kohta.

51 Teisest küljest leidsime ka projekte, mille investeeringutasuvus oli väga kõrge (vt joonis 13): neist kolm teenisid kolme aastaga rohkem tulu, kui nad olid oma projektidesse investeerinud.

52 Kontrollikoja eriaruandes 02/2022 energiatõhususe kohta ettevõtetes leidsime, et väga lühikese tasuvusajaga projektide puhul on ELi eelarve jaoks kulutõhus kasutada selliseid rahastamisviise nagu laenud ja tagastatavad toetused. ELi õigusaktidega võimaldatakse laenude kasutamist elujõuliste projektide toetamiseks¹⁶. Komisjon peab rahastamisvahendeid sobivaks, et toetada elujõulisi maaelu arengu projekte¹⁷. Laenude tagasimaksmine motiveerib projektide toetusesaajaid (sealhulgas majutusettevõtted või põllumajandusteenuste osutajad) oma investeeringult kasumit teenima ja vähendab seega riski, et nad võiksid taotleda toetust mitteelujõulistele projektidele või kasutavad neid üksnes isiklikul eesmärgil.

53 Tabelist 4 nähtub, et Bulgaarias ja Poolas suleti vastavalt 29% ja 38% kontrollitud majutusprojektidest (vt punkt 26) kas kiiresti või oli nende käive väga väike.

Liikmesriigid	Kontrollitud majutusasutuste arv	Kasu mitte andvate majutuskohtade arv	Kommentaarid
Bulgaaria	17	6	Kolm suleti pärast kohustusliku kestvusaja lõppu. Veel kolme majutuskoha käive oli vähem kui 10% nende prognoositust (üks teatas 188 eurosest aastakäibest) ja nad pidid pärast järelkontrolli oma toetuse tagasi maksma.
Poola	8	3	Kolm suletud, sealhulgas üks kohustusliku kestvusaja jooksul. Ühe käive oli 250 eurot aastas (vähem kui 10% prognoositust) ja suleti pärast kohustusliku kestvusaja lõppu.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda liikmesriikide esitatud teabe põhjal.

Majutusettevõttena rahastatud hoonete kasutamine isiklikuks otstarbeks

54 ELi õigusaktidega ei ole sõnaselgelt keelatud kasutada kohustusliku kestvusaja jooksul isiklikul eesmärgil eluruumidena hooneid, mida rahastati kui majutusasutusi. Seal märgitakse siiski, et investeeringu puhul ei tohi teha olulist muutust, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke¹⁸. Austria õiguses on sõnaselgelt keelatud investeeringu alaline kasutamine isiklikuks otstarbeks¹⁹. Poola ja Bulgaaria riigisisestes õigusaktides seda sätestatud ei olnud.

55 Leidsime majutusettevõtete isiklikuks otstarbeks kasutamisega seoses järgmiseid probleeme:

• ühes liikmesriigis leidsime potentsiaalse pettusejuhtumi, kus kohustusliku kestvusaja jooksul võidi külalistemaja kasutada isiklikul eesmärgil. Juhtum on edastatud OLAFile ja seda uuritakse;
• Bulgaarias ja Rumeenias leidsime, et pärast toetatud majutusettevõtete isiklikul eesmärgil kasutamise avastamist oli võetud haldusmeetmed. Komisjon esitas mõlemale liikmesriigile soovitusi ja rakendas Bulgaaria suhtes finantskorrektsiooni. Rumeenia otsustas majutusettevõtete rahastamist 2021. ja 2022. aastal piirata. Bulgaaria ametiasutused võtsid haldusmeetmeid: tegid täiendavaid järelkontrolle, mille käigus uuriti, kas äriplaanis esitatud prognoosid saavutati. Enamik (76%) 288-st ELi rahastatud majutusasutusest ei saavutanud äriplaanis prognoositud eesmärke. Bulgaaria ametiasutused taotlesid 21 miljoni euro tagasi maksmist. Toetuste tagasinõudmise protsess edeneb aga aeglaselt, kuna liikmesriigi kohtus on tekkinud õiguslikke probleeme. Programmitöö perioodil 2014–2020 lõpetas Bulgaaria majutusettevõtete toetamise;
• meie uuritud 11 liikmesriigist kaheksa kohta leidsime ajakirjanduses ilmunud artikleid, milles käsitleti majutusasutuste isiklikuks otstarbeks kasutamise juhtumeid (neist vähemalt kolmel juhul kirjeldati uurimisi ja kohtuasju seoses toetatud majutusasutuste kasutamisega isiklikul eesmärgil). Mõnel juhul reklaamiti hooneid turistidele avatuna, kuid tegelikkuses ei olnud neid võimalik broneerida (vt punkt 23). Maja ehitamine või renoveerimine ELi toetusega võib tunduda kasulik, sest pärast kolme kuni viie aasta möödumist võib toetusesaaja seda ametlikult isiklikul otstarbel kasutada või selle müüa.

On vähe tõendeid selle kohta, et ELi rahastamine toob kaasa maapiirkondade majandustegevuse pikaajalise mitmekesistamise

56 ELi rahastamine peaks kaasa tooma maapiirkondade majandustegevuse pikaajalise mitmekesistamise (vt punkt 04). Hindasime, kas projektidega kaasnes maapiirkondade majanduse jätkuv mitmekesistamine. Lisaks uurisime, kas hindamine ja seire andis piisava ülevaate ELi kulutuste tulemustest.

Teatavat liiki mitmekesistamisprojektid pakuvad vähe mitmekesistamisvõimalusi

57 Aastatel 2007–2013 kulutas Poola 252 miljonit eurot põllumajandus- ja metsandussektorile osutatavate teenuste toetamiseks. Nende rahastamine jätkus ka programmitöö perioodil 2014–2020. Leidsime, et põllumajandussektorile osutatavad teenused aitasid vähe kaasa mittepõllumajanduslike tegevuste osakaalu suurendamisele. Need projektid ei aita toetusesaajatel ka väljaspool põllumajandussektorit tulu teenida. Komisjon leiab, et need teenused (nt kündmine/saagikoristamine) aitavad kaudselt mitmekesistamisele kaasa, võimaldades neid kasutavatel põllumajandustootjatel säästa aega, et alustada paralleelselt mittepõllumajanduslikku tegevust. Lisaks olid „põllumajandus- ja metsandussektorile osutatavad teenused“ kõige lühema kestvusega, sest enamik toetusesaajaid lõpetas selle tegevuse (vt punkt 47).

58 Liikmesriigid nimetasid oma järelhindamises kõige sagedamini turismisektorit kui valdkonda, kus oli võimalik majandustegevust mitmekesistada²⁰. Neist 23 rakendasid ka meedet 313 – „turismi soodustamine“. Sõltuvalt liikmesriigi/piirkonna tehtud valikust sai majutusettevõtete loomist ja arendamist rahastada kõigi mitmekesistamismeetmete raames (meetmed 311, 312 ja 313). Kirjutasime juba punktis 21, et aastatel 2014–2015 toetati meie auditeeritud 11 liikmesriigis majutusettevõtteid avaliku sektori vahenditest rohkem kui 500 miljoni euroga.

59 Toetusesaaja tasandil saab majutuse pakkumine mitmekesistada ja täiendada toetusesaaja tulusid, kui on olemas piisav potentsiaalne nõudlus. Austrias toimisid endiselt kõik kümme majutusprojekti. Neist seitse olid saavutanud äriplaanis prognoosituid näitajad ja moodustasid 10–90% toetusesaajate tuludest. Seitsmel juhul rahastati olemasoleva äri laiendamist. Ülejäänud kolmel juhul kujutas turism endast uut sissetulekuallikat.

60 Teatavatel juhtudel ei kaasne turismipiirkondadesse tehtavate turismiinvesteeringutega aga majandustegevuse mitmekesistamist. Kogu ELis on turism suurem majandussektor kui põllumajandus ning sellel on maapiirkondade majanduses olulisem roll kui linnapiirkondades. Maapiirkondades on ööbimiste arv ühe elaniku kohta kolm korda suurem kui linnapiirkondades ning ka turismilt teenitav tulu elaniku kohta on üldiselt suurem maapiirkondades²¹. Sellistes maapiirkondades nagu Kreeta (Kreeka) ja Korsika (Prantsusmaa) on turismisektor kohaliku majanduse jaoks kõige olulisem majandusharu, moodustades vastavalt 47% ja 31% SKPst (samas kui põllumajanduse osakaal on vastavalt 7,5% ja 2%)²².

Hindamine ja seire ei näita piisavalt, et mitmekesistamine tooks kasu

61 2018. aastal avaldas komisjon kokkuvõtte liikmesriikide perioodi 2007–2013 järelhindamise aruannetest²³, milles järeldati, et:

• meetmed 311 (majandustegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas) ja 312 (toetus ettevõtlusega alustamiseks ja ettevõtete arendamiseks) aitasid mitmekesistada toetusesaajate majandustegevust keskmisel määral;
• meede 313 (turismi soodustamine) aitas majandustegevust mitmekesistada piiratud määral. Vähem kui pool maaelu arengu programmide järelhindamistest näitas, et see meede on aidanud kaasa maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamisele.

62 Hindamisel leiti, et paljud mitmekesistamisprojektid ei olnud piisavalt sektoriülesed (st keskendusid liiga palju põllumajandusele). Käsitleme seda küsimust punktis 57.

63 Leidsime, et seire andis vähe teavet projektide kestvuse ja nende pikaajalise mõju kohta maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamisele. Liikmesriigid seiravad projekte küll nõuetekohaselt kuni lõppmakse tegemiseni, kuid kohustusliku kestvuse ajal on seire vähene ja hiljem see sisuliselt puudub. Seega, kui liikmesriigid ja komisjon valmistavad ette järelhindamisi, on hindajatel vähe teavet selle kohta, kui paljud ja millist liiki projektid toimisid ka toetuste maksmise perioodile järgnenud perioodil. Puudub õiguslik nõue projektide seireks pärast kohustusliku kestvusaja lõppu. Asjakohase teabe kogumine ka pärast kohustusliku kestvusaja lõppu võimaldaks aga komisjonil ja liikmesriikidel hinnata tulemuste püsimist ja teha kindlaks pikaajalisi poliitikaeesmärke toetavate projektide liigid.

64 Meie audit näitas, et mõned abivahendid, näiteks äriregistrid ja muud asjakohased andmebaasid, võivad anda täiendavat teavet projektide kestvuse kohta. Kättesaadav teave puudutab üldiselt üksnes toetusesaaja seisundit, kuid Poolas leidsime ka näiteks andmebaasi, mis sisaldas üksikasjalikumat teavet ELi rahastatud projektide olukorra kohta (vt punktid 31 ja 47). Bulgaaria, Poola ja Rumeenia kogusid teavet äriregistritest.

65 On olemas suured andmebaasid, näiteks äriregistrid, mis võivad anda teavet toetusesaajate kohta, kes ei tegutse enam aktiivselt või on toetatud tegevuse lõpetanud (vt punktid 31–32). Praegu ei kasuta komisjon ei liikmesriikide äriregistritest ega muudest suurandmete allikatest pärit teavet, et hinnata mitmekesistamisprojektide kestvust ja nende pikaajalist kasu maapiirkondadele.

Järeldused ja soovitused

66 Leidsime, et enamik taristuinvesteeringutest ja mitmekesistamisprojektidest toimis kogu kohustusliku kestvusaja jooksul (vt punktid 21–29). Samas leidsime ka, et mitmekesistamisprojektide tegevus lõpetati sageli varsti pärast selle lõppu (vt punktid 31–34). Poolas oli põllumajandus- ja metsandussektorile osutatavate teenuste projektide kestvus lühem kui muud liiki projektidel (vt punktid 47–48).

67 Leidsime, et üldiselt oli perioodi 2014–2020 valikumenetluste kvaliteet võrreldes perioodiga 2007–2013 paranenud. Valikumenetlustel puudus aga märkimisväärne mõju projektide üldisele kvaliteedile (vt punktid 38–46).

68 Leidsime, et teatavat liiki projektidel (nt põllumajandus- ja metsandussektorile osutatavatel teenustel) on vaid väike potentsiaal majandustegevust mitmekesistada (vt punkt 57). Majutuse pakkumine võib toetusesaajate tegevust mitmekesistada, kuid täiendavad voodikohad ei mitmekesista turismipiirkondade majandust (punktid 58–60).

69 Analüüsisime majutusprojekte põhjalikumalt ja avastasime kolmes liikmesriigis probleeme projektide majandusliku elujõulisusega (vt punktid 49–53 ja tabel 4). Majutuskohtade kasutamine isiklikul eesmärgil mõjutab nende projektide majandustulemusi. Täheldasime näiteid sellest, et liikmesriigid on alustanud uurimisi majutusettevõttena rahastatud hoonete isiklikul eesmärgil kasutamise kohta ja/või piiranud majutusprojektide toetamist (vt punkt 55). Leidsime, et laenud on asjakohane alternatiiv elujõuliste projektide toetamiseks (sealhulgas projektide, millega toetatakse majutuskohtade loomist või põllumajandussektorile teenuste osutamist – vt punkt 52).

1 soovitus. Suunata toetus paremini elujõulistele projektidele

Komisjon peaks oma nõuandvas rollis jagama parimaid tavasid, et edendada valikumenetluste sellist kohaldamist, mis vähendaks mitteelujõuliste projektide väljavalimise riski.

Tähtaeg: alates 2023. aastast

2. soovitus. Maandada riskid, et vara võidakse väärkasutada isiklikul eesmärgil

Selleks et edendada projektidest saadavat pikaajalist kasu ja ELi toetuse kulutõhusust, peaks komisjon:

1. jagama parimaid tavasid, et aidata kasutusele võtta kaitsemeetmeid projektide kestvuse tagamiseks ja ELi rahastatud varade isiklikul eesmärgil kasutamise vältimiseks. Parimate tavade jagamine peaks hõlmama järgmiste meetmete asjakohast kasutamist:
   1. liikmesriikides projektide kohustuslikule kestvusele seatud nõuded, mis sõltuksid toetatud investeeringute liigist;
   2. laenud pikaajaliste varade rahastamiseks;
   3. tõendid rahastatud projektide jätkuva toimimise kohta;
   4. toetuslepingute tingimused, mis reguleerivad investeeringute sihtotstarbelist kasutamist;

Tähtaeg: 2023

2. analüüsima parimate tavade kasutamist liikmesriikides ja levitada selle töö tulemusi.

Tähtaeg: 2027

70 Kokkuvõttes jõuti perioodi 2007–2013 järelhindamistes järeldusele, et toetuse panus majandustegevuse mitmekesistamisse on olnud väike kuni keskmine (punktid 61–62). Seire andis vähe teavet projektidest aja jooksul saadava kasu kohta (eelkõige pärast kohustusliku kestvusaja lõppu), kuigi suurandmed võimaldaksid anda kulutõhusalt täiendavat teavet rahastatud projektide kestvuse kohta (vt punktid 63–65).

3. soovitus. Kasutada hindamisel suurte andmebaaside potentsiaali

Komisjon peaks projektide hindamisel koostöös liikmesriikidega:

1. tegema kindlaks asjakohased infoallikad, kus saab teavet ELi rahastatud projektide jätkuva toimimise kohta ja jagama liikmesriikidega parimaid tavasid;

Tähtaeg: 2024

2. kasutama seda teavet riskitegurite loetelu koostamiseks, mis põhineb lühemalt toiminud projektidel põhinevatel näidetel.

Ajakava: alates 2026. aastast

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Joëlle Elvinger, võttis käesoleva aruande vastu 27. aprilli 2022. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lühendid

EAFRD: Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

SKP: sisemajanduse koguprodukt

ÜPP: ühine põllumajanduspoliitika

Mõisted

Järelkontroll: käesoleva aruande kontekstis tähendab see pärast investeeringu lõppmakset tehtud kontrolli, mille eesmärk on tagada selle jätkuv eesmärgipärane kasutamine.

Maaelu arengu programm: komisjoni poolt heaks kiidetud riiklikud või piirkondlikud mitmeaastased eesmärgid ja meetmed ELi maaelu arengu poliitika elluviimiseks.

Programmitöö periood: ajavahemik, mille jooksul ELi kuluprogrammi kavandatakse ja rakendatakse ning mille kestel saab raha välja maksta. Perioodi 2007–2013 vahendeid võis välja maksta kuni 2015. aastani. Sarnaselt saab perioodi 2014–2020 vahendeid välja maksta kuni 2022. aastani.

Suurandmed: suurte andmehulkade töötlemine, kogumine, säilitamine ja analüüs eesmärgiga leida mustreid, suundumusi ja seoseid ning võimalusi kasutada saadud teavet uute teadmiste saamiseks.

Äriplaan: dokument, milles tehakse kokkuvõte ettevõtte tegevus- ja finantsprognoosidest ning kirjeldatakse, kuidas ettevõtte eesmärgid saavutatakse.

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61262

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61262

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Joëlle Elvinger. Auditit juhtis kontrollikoja liige Viorel Ștefan, keda toetasid kabinetiülem Roxana Banica, kabineti nõunik Olivier Prigent, valdkonnajuht Michael Bain, direktori assistent Eric Braucourt, auditijuht Céline Ollier, auditijuhi asetäitja Maciej Szymura ning audiitorid Milan Smid, Jan Huth, Roussalia Nikolova ja Dimitrios Maniopoulos. Keelealast abi osutas Thomas Everett.

Vasakult paremale: Viorel Ștefan, Roxana Banica, Olivier Prigent, Eric Braucourt, Céline Ollier, Maciej Szymura, Milan Šmid, Jan Huth, Thomas Everett.

Järelmärkused

¹ ELi maapiirkondade arvnäitajad– Euroopa Komisjon (europa.eu).

² A better future for Europe’s rural areas – Report CG33(2017)16final, Euroopa Nõukogu, 2017.

³ A long-term Vision for the EU's Rural Areas, komisjoni talituste töödokument, osa 2/3.

⁴ Vt nõukogu määruse (EL) nr 1698/2005 põhjendus 11 ja artikkel 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1305/2013 artikli 5 lõige 6.

⁵ Eurostati EF_OGAAA andmed ja Euroopa põllumajandusorganisatsioonide ühendus (copa-cogeca.eu).

⁶ Kokkuvõte dokumendist „Rural Development Programmes (RDP) ex-post evaluation of 2007–2013 – Evaluation Study“.

⁷ Määruse (EL) nr 1698/2005 artikli 52 punkt b ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 20.

⁸ Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2115/2021 artikkel 6.

⁹ Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2115/2021 artikkel 118 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2116/2021 artiklid 13 ja 40.

¹⁰ Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 71.

¹¹ Eriaruanne 25/2015, eriaruanne 08/2018, eriaruanne 06/2011.

¹² Piemonte maaelu arengu programm 2014–2020, lk 378.

¹³ Vt ka eriaruanne 06/2013.

¹⁴ Bulgaaria, Tšehhi, Kreeka, Ungari ja Leedu.

¹⁵ Tšehhi, Kreeka, Ungari, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia.

¹⁶ Määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 37.

¹⁷ The European Agricultural Fund for Rural Development – Financial instruments.

¹⁸ Projekt peab maksma ELi toetuse tagasi, kui viie aasta jooksul alates toetusesaajale lõppmakse tegemisest on toimunud „ oluline muutus selle iseloomus“ (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 71).

¹⁹ Sonderrichtlinie im Rahmen des Österreichischen Programms für die Entwicklung des ländlichen Raums 2007 – 2013 „Sonstige Maßnahmen“– punkt 10.4.3.5.

²⁰ Synthesis of Rural Development programmes ex-post evaluation period 2007–2013, lk 8.

²¹ A long-term Vision for the EU’s Rural Areas, komisjoni talituste töödokument, osa 2/3, lk 51, juuni 2021.

²² The nexus between agriculture and tourism in the Island of Crete, John Vourdoubas, 2020 – INSEE Corse, 2015–2017.

²³ Vt ⁶. joonealune märkus.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

PDF	ISBN 978-92-847-7912-3	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/58101	QJ-AB-22-009-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-7888-1	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/264962	QJ-AB-22-009-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat on sätestatud Euroopa Kontrollikoja otsuses nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võtke ELiga ühendust

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (https://data.europa.eu/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.