EL 2021. aastal

Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimine

2021. aastal jätkas EL võitlust kliimamuutustega nõudliku sisepoliitika ja rahvusvaheliste partneritega tehtava tiheda koostöö kaudu. Veebruaris võttis Euroopa Komisjon vastu ELi uue kliimamuutustega kohanemise strateegia, milles kirjeldatakse, kuidas Euroopa Liit saab kohaneda kliimamuutuste vältimatu mõjuga ja saavutada 2050. aastaks kliimamuutustele vastupanu võime. Euroopa Parlament ja liikmesriigid võtsid juunis vastu Euroopa esimese kliimamääruse, millega kirjutati ELi õigusesse kogu majandust hõlmav eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Seejärel esitas komisjon juulis ja detsembris mitmeid ettepanekuid vaadata läbi kehtivad õigusnormid ja võtta uusi meetmeid, et EL oleks suuteline oma kliimaeesmärgid saavutama. Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks esitatud seadusandlikud ettepanekud hõlmavad paljusid poliitikavaldkondi, sealhulgas kliimat, energeetikat, transporti ja maksustamist. Nendes on sätestatud, kuidas EL saavutab oma 2030. aasta eesmärgi, mis on nüüd õiguslikult siduv. Ettepanekud edastati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile kui ELi panus Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse.

Aasta 2030 kliimaeesmärgid hõlmavad järgmist: kliimameetmete sotsiaalfond; heitkogustega kauplemise süsteem maanteetranspordi ja hoonete jaoks; piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism; Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem energeetika, tööstuse, merenduse ja lennunduse jaoks; maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus; energia maksustamise direktiiv; Euroopa Liidu metsastrateegia; energiatõhususe direktiiv; jõupingutuste jagamise määrus; taastuvenergia direktiiv; alternatiivkütuste taristu määrus; autode ja kaubikute süsinikdioksiidi heite normid; algatus „Fuel EU Maritime“; ning algatus „ReFuel EU Aviation“.

Kliimameetmetest saadav kasu on selge: kliimahädaolukorra ärahoidmine või leevendamine, paremas seisundis planeet tulevastele põlvkondadele, puhtam õhk, jahedamad ja rohelisemad linnad, tervemad inimesed, väiksem energiakasutus ja väiksemad arved, suurem energiasõltumatus, uued tehnoloogialahendused ja tööstuslikud võimalused ning rohkem ruumi loodusele. Lisaks loob rohepööre uutmoodi töökohti. Koos õigete poliitikameetmetega võib see luua ELis 2030. aastaks ligikaudu miljon töökohta ja 2050. aastaks kaks miljonit töökohta ning suurendada ELi üleilmset konkurentsivõimet olukorras, kus ka paljud teised riigid otsivad kliimalahendusi.

Keskpikas ja pikas perspektiivis kaalub ELi kliimapoliitikast saadav kasu selgelt üles rohepöörde kulud, kuid lühiajalises perspektiivis on oht, et vähe kaitstud leibkonnad, mikroettevõtjad ja transpordikasutajad satuvad suurema surve alla. Seetõttu on poliitikameetmed kujundatud selliselt, et kliimamuutustega võitlemise ja nendega kohanemise kulud jaotuksid õiglaselt ning et üleminek oleks kõigi jaoks õiglane. See on üks põhjustest, miks komisjoni ettepanekuga kehtestada uus heitkogustega kauplemise süsteem maanteetranspordi ja hoonesektori jaoks kaasneb ettepanek luua kliimameetmete sotsiaalfond. Võimalikku märkimisväärset sotsiaalset mõju käsitletakse põhjalikumalt kavandatud soovituses õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta (vt allpool).

Heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamine

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) on maailma esimene suur süsinikuturg. Sellega kehtestatakse ülempiir teatavate kasvuhoonegaaside üldkogusele (heitkoguste piirmäär), mida süsteemiga hõlmatud sektorid võivad õhku paisata. Piirmäära vähendatakse aja jooksul, et koguheide väheneks. Süsteemiga hõlmatud ettevõtjad ostavad lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜd) enampakkumisel või saavad neid tasuta eraldamise teel. Samuti võivad nad vajaduse korral omavahel LHÜdega kaubelda. Igal aastal peavad kõik ettevõtjad tagastama piisavalt LHÜsid, et katta täielikult oma heitkogused, vastasel juhul määratakse neile suured trahvid.

Alates süsteemi käivitamisest 2005. aastal on sellega hõlmatud sektorites (elektritootmine, energiamahukas tööstus ja Euroopa Majanduspiirkonnas toimuvad lennud) kasvuhoonegaaside heidet vähendatud ligikaudu 43%. Kokku langeb nende sektorite arvele 41% ELi koguheitest. 2021. aasta juulis pakkus komisjon osana Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks esitatud seadusandlikust paketist välja uue eesmärgi vähendada 2030. aastaks heitkogustega kauplemise süsteemi sektorite heidet 61% võrreldes 2005. aasta tasemega. Et seda saavutada, tuleb komisjoni ettepaneku kohaselt ühekordselt vähendada LHÜde koguarvu ja suurendada heitkoguste vähendamise määra 4,2%-ni aastas, võrreldes praeguse süsteemi 2,2%-ga.

Jõupingutusi jagavates sektorites, mille hulka kuuluvad maanteetranspordi, hoonete ja põllumajanduse sektorid, oli muutus aastal 2020 miinus 16 protsenti võrreldes aastaga 2005. Aastaks 2030 on eesmärk miinus 40 protsenti. Praeguses heitkogustega kauplemise süsteemis, mis hõlmab energiasektorit, energiamahukaid tööstusharusid, Euroopa Majanduspiirkonna siseseid lende, aga ka laevandust pärast aastat 2022, oli muutus aastal 2020 miinus 43 protsenti võrreldes aastaga 2005. Aastaks 2030 on eesmärk miinus 61 protsenti. Lisaks sellele, et need on hõlmatud jõupingutuste jagamise määrusega, on komisjon teinud ettepaneku luua uus heitkogustega kauplemise süsteem konkreetselt maanteetranspordi ja hoonesektori heitkogustele. Uue heitkogustega kauplemise süsteemi piirmäära alandatakse igal aastal, et vähendada aastaks 2030 heitkoguseid 43 protsenti võrreldes aastaga 2005.

Komisjon on teinud ka ettepaneku võtta kasutusele piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism. See Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega kooskõlas olev mehhanism tagab, et Euroopas kehtestatud ranged kliimameetmed ei too kaasa kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, mille puhul ettevõtted viivad tootmise üle riikidesse, kus heitega seotud õigusnormid on leebemad. Mehhanismi astmeline kasutuselevõtt koos praeguse heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuva LHÜde tasuta eraldamise järkjärgulise lõpetamisega tagavad, et teatavad ELi imporditavad CO₂-mahukad tooted, nagu tsement, raud ja teras, alumiinium, väetised ja elekter, maksavad sama palju kui ELis toodetud samad tooted.

Komisjon on esitanud ettepaneku turustabiilsusreservi tugevdamiseks. See reserv parandab süsteemi vastupidavust suuremate vapustuste suhtes. Reservi pannakse teatav arv LHÜsid, mida saab kasutada enampakkumisel müüdavate LHÜde koguse kohandamiseks. Lennundussektoris on komisjon teinud ettepaneku lõpetada järk-järgult LHÜde tasuta eraldamine Euroopa Majanduspiirkonnas lende korraldavatele lennuettevõtjatele ja minna selles sektoris täielikult üle LHÜde enampakkumisel müümisele. Euroopa Majanduspiirkonda saabuvate ja sealt väljuvate lendude suhtes kohaldataks komisjoni ettepaneku kohaselt üleilmset rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi.

Selleks et EL saavutaks 2030. aastaks seatud heite vähendamise eesmärgi, peavad ka need sektorid, mis praegu heitkogustega kauplemise süsteemi ei kuulu, tegema suuremaid jõupingutusi oma CO₂-heite vähendamiseks. Seepärast on komisjon teinud ettepaneku laiendada heitkogustega kauplemist meretranspordile ning kehtestada eraldi heitkogustega kauplemise süsteem maanteetranspordi- ja hoonesektori jaoks.

Juulis tegi komisjon ka ettepaneku laiendada märkimisväärselt moderniseerimisfondi ja innovatsioonifondi, et järsult suurendada kliimainnovatsiooni rahastamist. Fondid, mida rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi raames enampakkumisel müüdavatest LHÜdest, toetavad väiksema sissetulekuga liikmesriike nende üleminekul kliimaneutraalsusele ja rahastavad uuenduslikke vähese CO₂-heitega tehnoloogialahendusi, mida on vaja rohepöörde elluviimiseks.

Õiglane üleminek kliimaneutraalsusele

Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes on kohustus minna kliimaneutraalsele majandusele üle õiglasel viisil, jätmata kedagi kõrvale.

Juulis tehti ettepanek luua uus kliimameetmete sotsiaalfond, et aidata liikmesriikidel toetada kliimaneutraalsusele üleminekul vähe kaitstud kodanikke, kes on fossiilkütustest kõige enam sõltuvad. Komisjoni ettepanek on rahastada fondi ELi eelarvest summaga, mis vastab 25%-le maanteetranspordi- ja hoonesektori jaoks loodava uue heitkogustega kauplemise süsteemi eeldatavast tulust. See tähendab 72,2 miljardi euro kasutuselevõttu ajavahemikul 2025–2032. Vahendeid kasutatakse selleks, et aidata liikmesriikidel toetada vähe kaitstud leibkondi ja mikroettevõtjaid, investeerida energiatõhususse ja hoonete renoveerimisse ning aidata rahastada heiteta ja vähese heitega liikuvust. Kuni avaldub nende investeeringute mõju kulude ja heite vähenemisele, on fondist võimalik rahastada ka ajutist otsest sissetulekutoetust vähe kaitstud leibkondadele.

Detsembris avaldas komisjon poliitilised suunised, et julgustada liikmesriike võtma meetmeid õiglaseks ja kaasavaks üleminekuks kliimaneutraalsusele. Kavandatud nõukogu soovituses käsitletakse üleminekuga seotud tööhõive- ja sotsiaalaspekte. Selles pööratakse erilist tähelepanu nende inimeste ja leibkondade vajadustele, kes sõltuvad suurel määral fossiilkütustest ja keda rohepööre võib kõige rohkem mõjutada. Samuti kutsutakse selles liikmesriike üles kasutama optimaalselt ära avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid ning tegema tihedat koostööd sotsiaalpartneritega. Ettepanek sisaldab meetmeid ja suuniseid, mille eesmärk on

• toetada kvaliteetset tööhõivet ja hõlbustada töökohavahetust;
• edendada võrdset juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja koolitusele;
• tagada õiglased maksusoodustuste ja sotsiaalkaitsesüsteemid;
• hõlbustada oluliste teenuste taskukohast kättesaadavust;
• koordineerida poliitikameetmeid ja järgida kogu majandust hõlmavat lähenemisviisi ning
• kasutada optimaalselt avaliku ja erasektori vahendeid.

Heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvaid sektoreid käsitlevate õigusaktide läbivaatamine

Nende sektorite jaoks, mis ei kuulu heitkogustega kauplemise süsteemi, on ELi jõupingutuste jagamise määrusega kehtestatud ELi ja selle liikmesriikide siduvad eesmärgid vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet. Heite vähendamiseks vajalikud jõupingutused jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt nende suhtelisele jõukusele (võttes aluseks sisemajanduse koguprodukti elaniku kohta) ja arvestades kulutõhusust.

Juulis tegi komisjon ettepaneku seada ELile suurem eesmärk ja vähendada heidet 29% asemel 40% võrreldes 2005. aasta tasemega. Kavandatud riiklikud heite vähendamise eesmärgid jäävad vahemikku 10–50%, samuti võrreldes 2005. aastaga.

Kavandatud eesmärgid: Bulgaaria miinus 10 protsenti, Rumeenia miinus 12,7 protsenti, Horvaatia miinus 16,7 protsenti, Läti miinus 17 protsenti, Poola miinus 17,7 protsenti, Ungari miinus 18,7 protsenti, Malta miinus 19 protsenti, Leedu miinus 21 protsenti, Kreeka miinus 22,7 protsenti, Slovakkia miinus 22,7 protsenti, Eesti miinus 24 protsenti, Tšehhi miinus 26 protsenti, Sloveenia miinus 27 protsenti, Portugal miinus 28,7 protsenti, Küpros miinus 32 protsenti, Hispaania miinus 37,7 protsenti, Euroopa Liidu 27 liikmesriiki miinus 40 protsenti, Iirimaa miinus 42 protsenti, Itaalia miinus 43,7 protsenti, Belgia miinus 47 protsenti, Prantsusmaa miinus 47,5 protsenti, Austria miinus 48 protsenti, Madalmaad miinus 48 protsenti, Taani miinus 50 protsenti, Saksamaa miinus 50 protsenti, Luksemburg miinus 50 protsenti, Soome miinus 50 protsenti, Rootsi miinus 50 protsenti.

Metsad ja põllumajandusmaa kokku katavad rohkem kui kolm neljandikku ELi maismaast. Hästi majandatud ja vastupidavad metsad on kliimaneutraalsuse saavutamise võti, sest metsad seovad atmosfäärist CO₂. Juulis tegi komisjon ettepaneku suurendada 2030. aastaks süsiniku sidumist 310 miljoni CO₂ ekvivalenttonnini ning seada eesmärgiks saavutada ELi tasandil 2035. aastaks maakasutuse, metsanduse ja põllumajanduse sektoris kliimaneutraalsus.

Detsembris võttis komisjon vastu teatise kestlike süsinikuringete kohta. Selles kirjeldatakse, kuidas EL saab suurendada süsiniku sidumist atmosfäärist, vähendades sõltuvust fossiilsest süsinikust, laiendades süsinikku siduvat majandamist, et talletada rohkem süsinikku looduses, ning edendades tööstuslahendusi süsiniku kestlikuks ja kontrollitavaks eemaldamiseks ja ringlussevõtuks.

ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia

Kuigi EL teeb kõik endast oleneva, et leevendada kliimamuutusi nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil, peab ta samuti valmistuma nende vältimatute tagajärgedega toimetulekuks. Surmavad kuumalained ja laastavad üleujutused, kahjustatud metsad ja meretaseme tõusust tingitud rannikuerosioon – kliimamuutuste mõju on juba tuntav.

Seepärast võttis komisjon veebruaris vastu uue ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia, milles kirjeldatakse, kuidas EL võiks saavutada 2050. aastaks kliimamuutustele vastupanu võime. Strateegia eesmärk on muuta kohanemine arukamaks, kiiremaks ja süsteemsemaks ning tõhustada rahvusvahelist tegevust. Sellega soovitakse nihutada raskuskese kavandamiselt rakendamisele, arendades välja ja võttes kasutusele vajalikud lahendused.

Näiteks tehakse kohanemisalane Euroopa teabeplatvorm Climate-ADAPT kõigile paremini juurdepääsetavaks ning sellel on nüüd spetsiaalne vaatluskeskus, mis aitab jälgida ja ennetada kliimamuutustega seotud terviseohte. Teine näide on programmi „Euroopa horisont“ missiooni „Kliimamuutustega kohanemine“ käivitamine. Selle juhtalgatusega tuuakse ELi piirkondadesse uusim kohanemistehnoloogia, looduspõhised lahendused ja parimad tavad, et nad saaksid muuta end kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks.

Säästvamad hooned

Pärast 2020. aastal avaldatud renoveerimislaine strateegiat on komisjoni eesmärki kahekordistada kogu ELis hoonete renoveerimise määra kajastatud mitmes uues algatuses. Eelkõige detsembris esitatud ettepanekuga vaadata läbi hoonete energiatõhususe direktiiv püütakse tagada, et EL liigub oma hoonefondi CO₂-heite vähendamisel kavakohaselt. Läbivaatamisega tagatakse, et hoonete energiakasutus ELis väheneb, kui nende energiatõhusust põhjaliku renoveerimisega parandatakse. Ettepanekus on esitatud energiatõhususe miinimumstandardid ja nõue, et 2030. aastaks parandataks igas liikmesriigis 15% hoonete energiatõhusust klassi G tasemelt vähemalt klassini F. Komisjon tegi läbivaatamise raames ka ettepaneku, et kõik uued hooned peavad olema heitevabad alates 2030. aastast ja uued üldkasutatavad hooned alates 2027. aastast.

Komisjoni ettepanekus uue energiatõhususe direktiivi kohta on seatud 2030. aastaks kogu majandust hõlmav suurem energiasäästu eesmärk, mille saavutamine eeldab muu hulgas üldkasutatavate hoonete renoveerimist. Ka taastuvenergia direktiivi ettepanekus seatakse uus eesmärk: kasutada 2030. aastaks hoonetes 49% ulatuses taastuvenergiat. Samuti nõutakse, et kütteks ja jahutuseks kasutatavat taastuvenergia kogust igal aastal suurendataks. Kavandatav uus heitkogustega kauplemise süsteem hoonete jaoks hõlmab kütteaineid. Uuest süsteemist rahastatava kliimameetmete sotsiaalfondi kaudu antakse vähe kaitstud leibkondadele ja mikroettevõtjatele renoveerimistoetust.

Kuna renoveerimine võib oluliselt hoogustada majanduse taastumist, pööratakse ELi taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel hoonesektorile erilist tähelepanu ning paljud liikmesriigid on lisanud renoveerimis- ja energiatõhususinvesteeringud oma riiklikesse taastekavadesse.

Uus Euroopa Bauhaus

2020. aastal käivitatud algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ eesmärk on kiirendada ühiskonna ja selliste majandussektorite nagu ehitus- ja elustiilitööstus ümberkujundamist ning teha inimestele kättesaadavaks kaubad ja teenused, mis on ringluspõhised, taskukohased ja tekitavad vähem CO₂-heidet. Nii aitab see vormida Euroopa rohelise kokkuleppe ideed käegakatsutavateks igapäevaelu parandavateks muutusteks, mis avalduvad hoonetes ja avalikus ruumis, aga ka moes ja mööblis. Uus Euroopa Bauhaus lisab rohelisele kokkuleppele kultuurilise mõõtme ja kaasab selliseid rühmi nagu arhitektid, disainerid ja kunstnikud, et kasutada ära nende panust üleminekusse.

Komisjon avaldas uue Euroopa Bauhausi kontseptsiooni 2021. aasta septembris. Selle kujundamisel saadi inspiratsioon rohujuuretasandi projektidest kogu Euroopas ja väljaspool seda. Projekti ühise kavandamise etapis, mis kestis jaanuarist juulini, andis oma panuse üle 2000 osaleja. Aastatel 2021-2022 eraldatakse ELi programmidest (sh „Euroopa horisont“, LIFE, ühtse turu programm ja „Digitaalne Euroopa“) uue Euroopa Bauhausi projektidele ligikaudu 85 miljonit eurot. Lisaks lõimitakse algatus paljudesse muudesse ELi programmidesse, nagu „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpus. Komisjon loob ka uue Euroopa Bauhausi labori, et koos kogukonnaga arendada uusi ideid, luua prototüüpe ja katsetada uusi vahendeid, lahendusi ja poliitilisi soovitusi.

Uue Euroopa Bauhausi auhindade esimesed võitjad – alates Barcelona südalinna hõljuvast looduslikust aiast kuni jäätmevaba majani Sloveenias – näitasid, et kestlik võib olla ühtlasi kaunis ja kaasav. 20 võitjat kuulutati välja septembris.

Kliimaneutraalse majanduse varustamine energiaga

Tuginedes 2020. aastal välja töötatud mitmele strateegiale, sealhulgas energiasüsteemide lõimimise, avamere taastuvenergia, vesiniku ja metaaniheite kohta, astus komisjon 2021. aastal samme, et kujundada neis esitatud ideedest ELi õigusnormid. Juulis ja detsembris esitas komisjon ettepanekud ELi energiapoliitika eeskirjade ümbersõnastamiseks ja puhtale energiale ülemineku kiirendamiseks.

Komisjon on teinud ettepaneku, et taastuvenergia osakaal ELi energiaallikate jaotuses peaks 2030. aastaks olema 40%. See on kaks korda rohkem kui 2020. aasta näitaja ja märkimisväärselt rohkem kui varasem eesmärk 32%. Eurostati andmed kinnitavad, et EL saavutas oma 2020. aasta eesmärgid kindlalt.

Juulis esitatud ettepanek taastuvenergia direktiivi läbivaatamise kohta sisaldab meetmeid, millega soovitakse aidata järele valdkonnad (nt transport ja hooned), kus edusammud on olnud oodatust aeglasemad. Samamoodi on energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ettepaneku eesmärk vähendada energiatarbimist veel lisaks 9% võrra võrreldes sellega, mida liikmesriigid on juba lubanud oma 2021.–2030. aasta riiklikes energia- ja kliimakavades. Samuti tahetakse ettepanekuga peaaegu kahekordistada iga-aastast energiasäästukohustust.

Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks koostatud meetmepaketi järgmised osad esitati detsembris ning need hõlmasid ettepanekuid gaasisektori süsinikuheite vähendamiseks ja vesinikuturu loomiseks. Nende ELi gaasiturgu käsitlevate ettepanekute eesmärk on hõlbustada üleminekut fossiilkütustelt taastuvallikatest toodetud ja vähese CO₂-heitega gaasidele. Neis keskendutakse ka toimiva vesinikuturu loomisele keskpikas perspektiivis, edendades samal ajal ka muid puhta gaasi tehnoloogiaid.

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul Glasgow’s (COP26) ELi ja 110 riigi poolt alla kirjutatud üleilmse metaaniheite vähendamise lubaduse eestvedajana aitas EL asutada ka rahvusvahelise metaaniheite vaatluskeskuse heite mõõtmiseks ja edusammude jälgimiseks. Detsembris esitati esimene ELi metaaniheite vähendamist käsitlev seadusandlik ettepanek.

Uus energiamärgis: kuidas ära tunda muudetud klassifikatsiooniga toodet? Uuel energiamärgisel on QR-kood, mis võimaldab saada mudeli kohta rohkem teavet. Lisaks on muudetud energiatõhususe klasse. Näiteks on uue C-klassi energiatõhususega külmiku varasem vaste A +++. Muudetud on ka aastase energiatarbimise arvutamise meetodit. Näiteks kui vana energiamärgise kohaselt tarbis külmik 62 kilovatt-tundi aastas, siis uue energiamärgise kohaselt tarbib sama külmik 66 kilovatt-tundi aastas. Külmiku mahtu väljendatakse liitrites ja uuel märgisel on müratase märgitud detsibellides nelja müraklassi skaalal.

2021. aastal muudeti samuti teatavate majapidamistoodete (pesumasinatest lambipirnideni) ELi energiamärgiste klassifikatsiooni. See näitab, et märgis aitab edendada innovatsiooni energiatõhususe suurendamiseks, kuna tootjad tahavad olla turul kõrgeimas klassis, ning märgised mõjutavad tarbijaid toodete ostmisel.

Juulis esitatud Euroopa rohelise kokkuleppe pakett sisaldas ka ettepanekut vaadata läbi ELi energia maksustamise direktiiv. Selle eesmärk on tagada, et energiatoodete maksustamine kajastaks paremini nende mõju keskkonnale ja aitaks ELil saavutada kliimamuutustega seotud eesmärke. Läbivaatamisega kaotatakse olukord, kus puhta energia tooted ja tehnoloogialahendused on turul ebasoodsamas seisus, ning kehtestatakse saastavamatele kütustele kõrgemad maksumäärad. See aitab anda energiatoodete puhul õigeid hinnasignaale ja seeläbi hoogustada keskkonnahoidlikku innovatsiooni ja investeeringuid säästvasse puhtasse energiasse.

Vastusena kogu maailmas valitsevatele erakordselt kõrgetele energiahindadele avaldas komisjon oktoobris meetmepaketti sisaldava teatise, milles tuuakse välja lühiajalised, keskpika perioodi ja pikaajalised algatused, millega liikmesriigid ja EL saavad leevendada nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtjate olukorda. 2022. aasta jaanuariks oli enamik liikmesriike võtnud paketis esitatud meetmeid, et leevendada hinnatõusu mõju. Detsembris esitas komisjon teatise järelmeetmena seadusandlikud ettepanekud, et parandada hoidlate kasutamist. Siis tutvustas komisjon ka õigusraamistikku, mis võimaldab gaasivarude ühishankeid, ning sätteid liikmesriikidevahelise solidaarsuse tugevdamiseks.

Kestlik ja arukas liikuvus

Juulis esitas komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks välja töötatud seadusandliku paketi osana ettepaneku võtta vastu uued eeskirjad, et stimuleerida ja suurendada puhaste kütuste kasutamist lennundus- ja merendussektoris (algatused „ReFuelEU Aviation“ ja „FuelEU Maritime“). See ei aita mitte ainult vähendada nendest kahest sektorist pärit heidet, vaid edendab ELis ka innovatsiooni ja majandustegevust tehnoloogia vajaliku kohandamise ja alternatiivkütuste arendamise kaudu.

Selleks et saavutada transpordi CO₂-heite vähendamise eesmärgid, peab ELi tööstusbaas arendama väga lühikese aja jooksul välja uusi hankevõimalusi, tootmis- ja hoiustamisvõimsust ning jaotusvõrke. 2021. aastal esitatud seadusandlike ettepanekute täiendamiseks on komisjon algatanud ka taastuvkütuste ja vähese CO₂-heitega kütuste väärtusahela liidu, mille eesmärk on edendada taastuvallikatest toodetud ning vähese CO₂-heitega gaas- ja vedelkütuste pakkumist ja taskukohasust transpordisektoris, keskendudes lennundus- ja merendussektorile.

Euroopa raudteeaasta 2021 tõstis esile raudteede olulist rolli meie ühiskonnas – see on üks kõige kestlikumaid ja ohutumaid viise inimeste ja ettevõtjate ühendamiseks üle kogu ELi. Raudteeaasta juhtis ka tähelepanu raskustele, mis on seotud rongiga reisivate inimeste, raudteel kaupu vedavate ettevõtete ja raudteetööstuses töötavate inimeste arvu suurendamisega.

Aasta üks tipphetki oli Euroopat ühendava rongi Connecting Europe Express teekond läbi kogu Euroopa, mis näitas ELi raudteesektori tugevust ja potentsiaali. Reisiga kinnitati vajadust teha rohkem ära selleks, et raudtee saaks täita rohepöördes oma õigustatud rolli. Komisjon võttis detsembris vastu pikamaa raudtee-reisijateveo edendamise tegevuskava ja valmistab ette uusi eeskirju raudtee-kaubaveokoridoride kohta (vt ka „Küsimused ja vastused: säästva ja aruka liikuvuse strateegia“). See aitab muuta piiriülese raudtee-kaubaveo konkurentsivõimelisemaks raudteetaristu läbilaskevõime juhtimise täiustamise ja olemasoleva raudteetaristu kasutamise maksimeerimisega, täiendades raudteetööstuse käimasolevaid jõupingutusi raudtee-kaubaveo kiiruse, õigeaegsuse ja usaldusväärsuse parandamiseks.

Detsembris esitas komisjon ettepanekud vaadata läbi üleeuroopalise transpordivõrgu suunised ja intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev direktiiv ning uue ELi linnalise liikumiskeskkonna raamistiku.

Üleeuroopaline transpordivõrk on kogu ELi hõlmav raudteede, siseveeteede, lähimereteede ja maanteede võrk. See ühendab suuri linnu, sadamaid, lennujaamu ja terminale. See on siseturu toimimise seisukohast eluliselt tähtis, kuna tagab kaupade ja reisijate tõhusa veo. Kavandatud meetmetega muudetakse võrk keskkonnahoidlikumaks, tõhusamaks ja vastupidavamaks.

Arukas liikuvus muudab transpordi ohutumaks ja säästvamaks. Intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi läbivaatamisel käsitletakse uusi maanteetranspordivõimalusi, liikuvusrakendusi ning ühendatud ja automatiseeritud liikuvust. Ettepanekuga stimuleeritakse uute intelligentsete teenuste kiiremat kasutuselevõttu, pannes ette, et teatavad olulised maantee-, reisi- ja liiklusandmed, nagu andmed kiirusepiirangute, liiklusskeemide või teetööde kohta, tuleks teha kättesaadavaks digitaalsel kujul.

Ettepanekus uue linnalise liikumiskeskkonna raamistiku kohta käsitletakse teatavaid linnades toimuvast intensiivsest tegevusest tulenevaid liikuvusega seotud probleeme (sh ummikud, saaste, müra) ning sellest peaksid saama kasu nii transpordikasutajad kui ka kõik inimesed nende ümber.

Keskkonnahoidlikumad ja ohutumad sõidukid

Sõiduautod ja kaubikud tekitavad koos ligikaudu 15% ELi CO₂ koguheitest, mistõttu on koostöö nende sektoritega ELi heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamise seisukohast otsustava tähtsusega. Uute sõiduautode ja kaubikute puhul on vaja rangemaid CO₂-heite norme, et ELi teedel oleks rohkem heiteta ja vähese heitega sõidukeid. Juulis esitas komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks välja töötatud seadusandliku paketi osana ettepaneku kehtestada uutele sõiduautodele ja kaubikutele alates 2030. aastast rangemad CO₂-heite sihttasemed ehk

• vähendada 2030. aastaks sõiduautode heidet 55%;
• vähendada 2030. aastaks kaubikute heidet 50%;
• viia 2035. aastaks uute sõiduautode heide nulli.

Selleks et aidata muuta Euroopa sõidukipark keskkonnahoidlikumaks, esitas komisjon ettepaneku alternatiivkütuste taristu määruse kohta, tagamaks, et igas liikmesriigis on olemas piisavalt laadimis- ja tankimisvõimalusi, et vastata üha suureneva heiteta sõidu- ja veoautode pargi vajadustele. Määrusega tagataks ka kogu ELi kattev laadimistaristu, mis paikneb suurte transpordikoridoride ääres kindlaksmääratud vahemaade tagant, et juhid saaksid oma elektri- või vesinikkütuseelemendiga sõidukeid kogu ELis hõlpsalt laadida või tankida. Kavandatud eeskirjade kohaselt peab õhusõidukitel, laevadel ja praamidel olema sadamates ja lennujaamades juurdepääs elektrivarustusele.

Üleilmne tegevus

Suurim temperatuuri tõus (üle kolme kraadi) registreeriti Põhja-Ameerikas, Ida-Aasias, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas ning Lõuna-Ameerikale lähimates Antarktika piirkondades.

1.–13. novembrini toimus Glasgow’s ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärk (COP26). Konverentsi alguses seadis EL kolm eesmärki.

• Esiteks veenda osalisi võtma kohustus vähendada heidet sellel kümnendil, et saavutada eesmärk hoida globaalne soojenemine alla 1,5 °C.
• Teiseks saavutada eesmärk pakkuda igal aastal arengumaadele ja haavatavatele riikidele 100 miljardit USA dollarit kliimarahastust.
• Kolmandaks jõuda kokkuleppele Pariisi kokkuleppe reeglistikus.

Edusamme tehti iga eesmärgi puhul.

Pariisi kokkuleppega võtsid 195 riiki eesmärgiks hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ja võimalikult lähedal 1,5 °C-le. Enne COP26 konverentsi oli planeet liikumas ohtliku 2,7 °C soojenemise suunas. Konverentsi käigus riikide tehtud uute avalduste põhjal hindavad eksperdid, et tõenäoliste stsenaariumide kohaselt on oodata temperatuuri tõusu vahemikus 1,8–2,4 °C. Konverentsi järeldustes leppisid osalised kokku, et vaatavad vajaduse korral 2022. aasta lõpuks oma kohustused uuesti üle, et globaalne soojenemine ei ületaks sajandi lõpuks 1,5 °C, jäädes seega kindlaks Pariisi kokkuleppe suuremale eesmärgile.

Nende lubaduste täitmiseks leppisid COP26 konverentsi osalejad ka esimest korda kokku, et hoogustavad jõupingutusi, mille eesmärk on järk-järgult vähendada söest ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata elektri tootmist ja ebatõhusaid fossiilkütusetoetusi, ning tunnistasid, et õiglase ülemineku saavutamine eeldab toetust.

COP26 konverentsil lõpetasid osalejad ka tehnilised läbirääkimised Pariisi kokkuleppe reeglistiku üle. Sellega kehtestatakse kõikidele osalistele nõuded jälgida oma heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme. Reeglistikus kirjeldatakse ka seda, kuidas hakkavad toimima rahvusvahelised süsinikuturud, et toetada edasist üleilmset koostööd heite vähendamisel.

Kliimarahastuse valdkonnas leppisid arenenud riigid kokku, et kahekordistavad 2021.– 2025. aastaks seatud 100 miljardi USA dollari suuruse iga-aastase rahastuseesmärgi raames ühise toetuse seda osa, mis on mõeldud teiste riikide abistamiseks kliimamuutuste tagajärgedega kohanemisel. Samuti võtsid arenenud riigid kohustuse saavutada võimalikult kiiresti praegune eesmärk toetada teisi riike 100 miljardi USA dollariga aastas. Osalised võtsid ka kohustuse leppida kokku kliimamuutustega seotud pikaajalises rahastamises pärast 2025. aastat. Konverentsil otsustati samuti alustada dialoogi osaliste, sidusrühmade ja asjaomaste organisatsioonide vahel, et toetada jõupingutusi kliimamuutustega seotud kahju ärahoidmiseks ja minimeerimiseks ning sellega tegelemiseks.

EL oli osaline ka järgmistes COP26 konverentsil tehtud avaldustes.

• ELi ja Ameerika Ühendriikide algatatud üleilmne metaaniheite vähendamise lubadus. Enam kui 100 riiki, kelle arvele langeb 70% maailmamajandusest ja peaaegu pool inimtekkelisest metaaniheitest, on nüüd võtnud ühiseks eesmärgiks vähendada 2030. aastaks metaaniheidet vähemalt 30% võrreldes 2020. aasta tasemega.
• EL on lubanud viie aasta jooksul eraldada miljard eurot, et toetada üleilmset metsade rahastamise lubadust. EL aitab partnerriikidel kaitsta, taastada ja säästvalt majandada metsi kogu maailmas. Üle 100 maailma liidri, kes esindavad ligikaudu 85% maailma metsadest, lubasid raadamise 2030. aastaks lõpetada ja ümber pöörata.
• EL käivitas koos Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikidega energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise partnerluse Lõuna-Aafrikaga, et kiirendada Lõuna-Aafrika majanduse CO₂-heite vähendamist, keskendudes elektrisüsteemile. Partnerlus, mille esimese rahastusetapi jaoks on esialgu ette nähtud 8,5 miljardit USA dollarit (ligikaudu 7,4 miljardit eurot), aitab Lõuna-Aafrikal saavutada oma suured heite vähendamise eesmärgid, mis on seatud Lõuna-Aafrika ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panuses.
• EL teatas kavatsusest maksta ÜRO kohanemisfondi 100 miljonit eurot, mis oli suurim panus fondile lubatud rekordilises 351,6 miljoni USA dollari suuruses kogusummas.
• Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanga ja programmi „Breakthrough Energy Catalyst“ partnerlusega (EU-Catalyst Partnership) on kavas kaasata ajavahemikus 2022–2026 kuni 820 miljonit eurot (üks miljard USA dollarit) eesmärgiga kiirendada uuenduslike tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu ja nende hoogsat turustamist, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe sihid ja ELi 2030. aasta kliimaeesmärgid. Avaliku sektori vahenditest pärit iga euro kohta kaasatakse eeldatavasti kolme euro ulatuses erasektori vahendeid. Investeeringud suunatakse ELis ellu viidavatesse suure potentsiaaliga projektidesse neljas valdkonnas: saastevaba vesinik, säästvad lennukikütused, CO₂ kogumine otse atmosfäärist ja pikaajaline energia salvestamine.

Selleks et globaalne soojenemine ei ületaks 1,5 °C, tuleb veel palju tööd teha. EL püüab nüüd Glasgow’ konverentsil antud lubadused võimalikult kiiresti täita ning jätkab koostööd oma rahvusvaheliste partneritega Pariisi kokkuleppe täitmiseks.

ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverents

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes osales virtuaalselt 26. jaanuaril 2021 Davosis korraldatud veebiüritusel, mis tõi kokku ärimaailma, valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja akadeemiliste ringkondade juhid, ütles, et ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumine Kunmingis Hiinas „peab olema sama tähendusega, nagu COP21 oli kliima jaoks, sest me vajame Pariisi kokkuleppe sarnast lepet ka bioloogilise mitmekesisuse jaoks“. EL juhib jõupingutusi ja teeb koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, et jõuda Kunmingis peetaval bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul (COP15) kokkuleppele ambitsioonikas 2020. aasta järgses üleilmses bioloogilise mitmekesisuse raamistikus, et peatada taime- ja loomaliikide ning ökosüsteemide hävimine ning see suundumus ümber pöörata. Tippkohtumise esimene osa toimus 2021. aasta oktoobris ja näitas, et pühendumus sellele teemale on kogu maailmas üldiselt suur, mis kajastab paranevat teadlikkust tungivast vajadusest tegeleda ökoloogilise kriisiga. Kunmingi deklaratsiooni alusel tuleb jõuda konkreetse kokkuleppeni, mis on kavas vastu võtta 2022. aasta kevadel konverentsi teises etapis.

ELi-Jaapani roheline liit

Juunis teatasid EL ja Jaapan kavatsusest luua roheline liit, et kiirendada oma majanduse kujundamist kliimaneutraalseks, ringluspõhiseks ja ressursitõhusaks. Nii Jaapan kui ka EL on seadnud omale eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See on ELi jaoks esimene roheline liit ning tihedam koostöö Jaapaniga aitab ELil luua üleilmse kasvuhoonegaaside netonullheite koalitsiooni.

Kestlik tootmine ja tarbimine

2020. aastal vastu võetud uus ringmajanduse tegevuskava on Euroopa rohelise kokkuleppe tugisammas. Selle eesmärk on muuta meie tootmis- ja tarbimisviise ning selles käsitletakse toodete kogu olelusringi alates kavandamisest ja tootmisest kuni tarbimise, parandamise, korduskasutuse, ringlussevõtu ja ressursside majandusse tagasisuunamiseni.

Komisjon on võtnud meetmeid tagamaks, et EL ei jätaks oma jäätmeprobleeme kolmandate riikide lahendada. Novembris esitatud ettepanek vaadata põhjalikult läbi jäätmesaadetisi käsitlevad ELi eeskirjad panustab ringmajandusse mitmel viisil nii ELis kui ka väljaspool seda.

• Esiteks parandatakse sellega ringlussevõetavate ja korduskasutatavate jäätmete ELi siseturu toimimist, et hoogustada teiseste materjalide turgu ja ringmajandust (ELi-sisesed saadetised).
• Teiseks vähendatakse sellega jäätmete eksporti ja tagatakse, et jäätmeid veetakse väljapoole ELi ainult siis, kui neid käideldakse sihtriigis keskkonnahoidlikult.
• Kolmandaks võideldakse sellega ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu, parandades nõuete täitmise tagamise ja karistussüsteemi ning suurendades jäätmete tarneahela läbipaistvust.

Komisjon tegi ettepaneku kehtestada piirnormid jäätmetes sisalduvatele püsivatele orgaanilistele saasteainetele, et lõpetada nende heide või minimeerida seda. See tagab puhtad materjalitsüklid ja usalduse teisese tooraine turgude ja seda kasutavate toodete vastu. Samuti tagab see inimeste tervise ja keskkonna parima kaitse.

Kestlikud toidusüsteemid

Juulis võttis komisjon koos 65 tööstusharu sidusrühmaga kasutusele toidusektori vastutustundlike ettevõtlus- ja turundustavade ELi tegevusjuhendi, mis on strateegia „Talust taldrikule“ üks väljundeid. Juhendil on kaks eesmärki: ELi ühenduste puhul innustada oma liikmeid liikuma konkreetsete sihtide ja eesmärkide suunas ning võtma konkreetseid meetmeid, et saavutada üleminek kestlikkusele, eesrindlike ettevõtete puhul võtta ulatuslikke kohustusi sellistes valdkondades nagu loomade heaolu, toodete suhkru- ja soolasisalduse vähendamine ning kasvuhoonegaaside heite vähendamine.

ELil oli oluline roll ÜRO peasekretäri António Guterresi poolt septembris kokku kutsutud ÜRO esimesel toidusüsteemide tippkohtumisel. Tippkohtumise väljunditeks olid muu hulgas avaldus edasise tegevuse kohta, toidusüsteemide ümberkujundamise võimalikud teed ja rohkem kui 30 tegevuskoalitsiooni. Komisjon annab oma panuse kõnealuste teede väljatöötamisse ja osaleb aktiivselt mitmes koalitsioonis. Edusammude hindamiseks korraldatakse iga kahe aasta järel üleilmne kohtumine.

Põllumajandus, kalandus ja maapiirkonnad

2. detsembril 2021 võeti vastu uus ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) aastateks 2023–2027. Teisesed õigusaktid, milles selgitatakse üksikasjalikult uue ÜPP rakendamist, võetakse vastu 2022. aasta alguses. Uus ÜPP on keskkonnahoidlikum, õiglasem ja paindlikum ning selles keskendutakse rohkem innovatsioonile, tagades samal ajal inimeste toiduga kindlustatuse ELis. See saab olema äärmiselt oluline Euroopa rohelise kokkuleppe ning selle strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia eesmärkide saavutamise seisukohast. 2021. aasta lõpuks oli enamik liikmesriike esitanud oma strateegiakavad uue ÜPP rakendamiseks riiklikul tasandil. Komisjon hindab kavasid, võttes arvesse, kuidas need aitavad saavutada nimetatud kahes strateegias 2030. aastaks seatud eesmärke. Pärast komisjoni heakskiitu hakatakse kavasid kohaldama alates 2023. aastast.

Maapiirkonnad hõlmavad 83% ELi territooriumist ja seal elab 30% liidu elanikkonnast. Juunis avaldatud ELi maapiirkondade arengu pikaajalises visioonis uuritakse sotsiaal-majanduslikke probleeme, mis on seotud tugevamate, ühendatud, vastupanuvõimeliste ja jõukate maapiirkondade saavutamisega 2040. aastaks. Sellised piirkonnad on keskse tähtsusega ELi kestlikkuseesmärkide saavutamisel, sest need tagavad toiduga kindlustatuse ja kestliku tooraine, parandavad vee kvaliteeti ja suurendavad bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ning toimivad süsiniku sidujatena. Visiooni eesmärk on taaselustada maapiirkonnad ja mõelda uuesti läbi nende areng kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe, ELi valdkondlike poliitikameetmete, taasterahastu „NextGenerationEU“, territoriaalse tegevuskava 2030 ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, püüdes samal ajal peatada negatiivseid demograafilisi suundumusi.

Koostöös kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutustega toetab visioon muu hulgas arukat spetsialiseerumist, keskkonnakaitset, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime parandamist, digitaliseerimist ja sotsiaalset kaasamist.

Detsembris võttis komisjon vastu teatise kestlike süsinikuringete kohta, milles kirjeldatakse, kuidas suurendada süsiniku sidumist atmosfäärist. Oma CO₂-heite mõju tasakaalustamiseks peab EL drastiliselt vähendama sõltuvust fossiilsest süsinikust, laiendama süsinikku siduvate majandamistavade kasutamist, et talletada rohkem süsinikku looduses, ning edendama tööstuslikke lahendusi süsiniku kestlikuks ja kontrollitavaks eemaldamiseks ja ringlussevõtuks. Teatises kirjeldatakse süsinikku siduva majandamisega seotud lühiajalisi ja keskpika perioodi algatusi, mille eesmärk on pakkuda maavaldajatele süsiniku sidumise ja elurikkuse kaitsmise eest väärilist tasu. 2022. aasta lõpuks esitab komisjon ettepaneku süsiniku sidumise sertifitseerimist käsitleva ELi õigusraamistiku kohta.

8,5 protsenti kogu Euroopa Liidu põllumajandusmaast on mahepõllumajanduse all. Euroopa rohelise kokkuleppega püüab Euroopa Liit aastaks 2030 seda osakaalu suurendada kahekümne viie protsendini. Liikmesriikide vastavad protsendimäärad on järgmised: Belgia 6,9 protsenti, Bulgaaria 2,3 protsenti, Tšehhi 15,2 protsenti, Taani 10,9 protsenti, Saksamaa 7,7 protsenti, Eesti 22,3 protsenti, Iirimaa 1,6 protsenti, Kreeka 10,3 protsenti, Hispaania 9,7 protsenti, Prantsusmaa 7,7 protsenti, Horvaatia 6,9 protsenti, Itaalia 15,2 protsenti, Küpros 5,0 protsenti, Läti 14,8 protsenti, Leedu 8,1 protsenti, Luksemburg 4,4 protsenti, Ungari 5,6 protsenti, Malta 0,5 protsenti, Madalmaad 3,7 protsenti, Austria 25,3 protsenti, Poola 3,5 protsenti, Portugal 8,2 protsenti, Rumeenia 2,9 protsenti, Sloveenia 10,3 protsenti, Slovakkia 10,3 protsenti, Soome 13,5 protsenti, Rootsi 20,4 protsenti.

Märtsis võttis komisjon vastu tegevuskava mahetootmise arendamiseks ELis. Sellega soovitakse aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärki suurendada 2030. aastaks mahepõllumajanduseks kasutatava maa osakaalu 25%-ni kogu põllumajandusmaast ning laiendada märkimisväärselt ka mahevesiviljelust. Selleks stimuleeritakse tegevuskavaga tarbijate nõudlust, laiendatakse mahepõllumajanduslike toodete tootmist ja pakkumist ning suurendatakse sektori kestlikkust.

Liikmesriike kutsutakse üles seadma eesmärke ja toetama mahetootmise meetmeid uue ÜPP ja riiklike tegevuskavade raames. Samuti julgustab komisjon liikmesriike lisama mahevesiviljelustootmise kasvu oma riiklikesse vesiviljeluse strateegiakavadesse, mida liikmesriigid praegu läbi vaatavad. Kogu ELis hoogustatakse märkimisväärselt innovatsiooni, teadusuuringuid ja parimate tavade vahetamist, et toetada mahetootmise edasist kestlikku laienemist. Mahevesiviljelust toetatakse ka ajavahemiku 2021–2027 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kaudu.

COVID-19 kriis on näidanud ELi põllumajandus- ja toidutootmissektori vastupidavust. ELi meetmetega tagati toiduainete tarneahelate jätkuv toimimine, mis hoidis ära olukorra, kus tervisekriisi hakkaks veelgi süvendama toiduainete nappus. Pidades silmas kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise üha suuremat mõju toiduainete tootmisele ning riske, mis on seotud rahvatervise, küberohtude või toiduainete tarneahela toimimist ohustavate geopoliitiliste muutustega, võttis komisjon novembris vastu hädaolukorrakava, et tagada kriisi ajal toiduainetega varustamine ja toiduga kindlustatus, nagu nähti ette strateegias „Talust taldrikule“. See kava põhineb kõigi toidutarneahelas osalejate koostööl, et tagada valmisolek kriisi ajal.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond

2021. aastal loodud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond toetab ELi ühise kalanduspoliitika, merenduspoliitika ja rahvusvahelise ookeanide majandamise tegevuskava rakendamist. Fond edendab mereressursside säästvat kasutamist ja majandamist ning vastupidava sinise majanduse arendamist. Üleilmse osalejana ookeanidega seotud tegevuses ja ühe suurima mereandide tootjana püüab EL ookeane ja nende ressursse kaitsta ja säästvalt kasutada ning kindlustada samal ajal toiduvarude kättesaadavuse, meremajanduse konkurentsivõime ja rannikukogukondade elatise. Fond aitab saavutada ka ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 14 (kaitsta ja kasutada kestlikult ookeane, meresid ja mereressursse) ning täita Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke.

Fondi toetus on eelkõige suunatud uuenduslikele projektidele, mis hõlbustavad üleminekut säästvale ja vähese CO₂-heitega püügile, mere elurikkuse kaitset, kvaliteetsete ja tervislike mereandide pakkumist, rannikukogukondade majanduslikku ja sotsiaalset elujõulisust, oskuste ja töötingimuste parandamist kalandus- ja vesiviljelussektoris ning rahvusvahelist koostööd, mis aitab tagada ookeanide hea seisundi, ohutuse ja säästva majandamise. Fondi kogueelarve ajavahemikuks 2021–2027 on 6,1 miljardit eurot.

Sinine majandus

ELi sinine majandus, mis hõlmab kõiki ookeanide, merede ja rannikualadega seotud tööstusharusid ja sektoreid, on Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa taastekava seisukohast väga oluline. ELi uus säästva sinise majanduse arendamise viis on ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisel hädavajalik. Sellega edendatakse avamere taastuvenergia arendamist, meretranspordi CO₂-heite vähendamist ja sadamate keskkonnahoidlikumaks muutmist, kestliku vesiviljeluse suuniste kasutuselevõttu ning püügivahendite disaini, laevade ringlussevõtu ja avamereplatvormide kasutusest kõrvaldamise standardite uuendamist.

Aastaks 2030 on 30 protsenti Euroopa Liidu meredest kaitsealad. Avamere energiarajatised suudavad praegu toota 12 gigavatti taastuvenergiat. Aastaks 2050 tuleks seda võimsust suurendada 300 gigavatini.

Lisaks aitab uue rohelise taristu arendamine rannikualadel säilitada elurikkust ja maastikke ning soodustada samal ajal turismi ja rannikualade majandust. Uus lähenemisviis tagab sinise majanduse eri sektorite sidususe, hõlbustab nende kooseksisteerimist ja püüab leida mereruumis sünergiat. Samuti rõhutatakse vajadust investeerida teadusuuringutesse, oskustesse ja innovatsiooni.

Rahvusvaheline koostöö

Euroopa Liidul on soov olla ringmajandusele üleminekul maailmas teenäitaja. Tal on ka selleks vajalik oskusteave. EL ühendas jõud ÜRO Keskkonnaprogrammi ja ÜRO Tööstusarengu Organisatsiooniga, et luua ringmajanduse ja ressursitõhususe ülemaailmne liit, mis kutsuti ellu 21. veebruaril. Liidu eesmärk on toetada üleilmset õiglast üleminekut kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja ringluspõhisele majandusele, kasutada ressursse õiglasemalt ning saavutada kestlik tarbimine ja tootmine. See tugineb rahvusvahelistele jõupingutustele ja seab ELi rohepöörde esirinda.

Keskkonnajalajälje määramise meetodid

Ringmajandusele ülemineku oluline osa on toodete ja organisatsioonide keskkonnatoime parandamine, mis on vajalik ka muude Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks. Detsembris võttis komisjon vastu soovituse toodete ja organisatsioonide keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate ühiste keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta. Sellest on abi paljudele keskkonnaalaste otsuste tegemisse kaasatud inimestele ja organisatsioonidele.

Keskkonna ja elurikkuse kaitse

Nullsaaste visioon 2050

Õhu-, vee- ja pinnasesaastet vähendatakse tasemeni, mis ei kahjusta enam inimeste tervist ega looduslikke ökosüsteeme, luues mürgivaba keskkonna.

Miks on meil vaja nullsaaste tegevuskava?

• Saaste põhjustab ELis igal aastal ühe surma kaheksast.
• Saaste võib põhjustada vähki, südame isheemiatõbe, obstruktiivset kopsuhaigust, vaimseid ja neuroloogilisi häireid, diabeeti jne.
• Enim kannatavad kõige haavatavamad rühmad, mis tekitab veelgi rohkem ebavõrdsust.
• Saaste on üks viiest elurikkuse vähenemise peamisest põhjustajast.
• Saaste tõttu ähvardab väljasuremisoht enam kui miljonit meie planeeti asustavast kaheksast miljonist taime- ja loomaliigist.

© GettyImages/Mario De moya F

Nullsaaste tegevuskava – eesmärgid aastaks 2030

© GettyImages/hirun • © GettyImages/oticki

• Õhk. Vähendada rohkem kui 55% võrra õhusaastest tingitud enneaegseid surmajuhtmeid.
• Vesi. Vähendada 50% võrra jäätmeid ja plastprügi meres ning 30% võrra keskkonda sattuvat mikroplasti.
• Muld. Vähendada toitainete kadu ja keemiliste pestitsiidide kasutamist 50%.
• Elurikkus. Vähendada 25% võrra selliseid ELi ökosüsteeme, kus õhusaaste ohustab elurikkust.
• Müra. Vähendada 30% võrra transpordimürast pidevalt häiritud inimeste osakaalu.
• Jäätmed. Vähendada märkimisväärselt kogu jäätmeteket ja 50% võrra olmejäätmete jääke.

Mais võttis komisjon vastu nullsaaste tegevuskava, et saavutada nullsaaste 2050. aastaks. See tähendab, et saastet vähendatakse tasemeni, mis ei ole enam tervisele või looduslikele ökosüsteemidele kahjulik. Tegevuskavas ühendatakse kõik asjakohased ELi poliitikameetmed, et võidelda õhusaaste, vee- ja pinnasereostuse, mere- ja mürareostuse ning tarbekaupadest tuleneva reostuse vastu ja neid ära hoida. 16. detsembril käivitas komisjon koos Euroopa Regioonide Komiteega nullsaasteteemalise sidusrühmade platvormi, mille eesmärk on tuua kokku eri kogukonnad ja eri valdkondade asjatundjad, et püüda kõnealuseid omavahel seotud probleeme lahendada.

2021. aastal töötas komisjon välja mitu 2020. aastal kestlikkust toetavas kemikaalistrateegias välja kuulutatud 80 meetmest. Ta korraldas kõrgetasemelise ümarlauakonverentsi, et saavutada strateegia eesmärgid dialoogis asjaomaste sidusrühmadega. Komisjon vaatab läbi õigusnorme ja töötab välja kemikaali nn olulise kasutuse kriteeriume, tagamaks, et kõige kahjulikumaid kemikaale ei kasutata enam tarbekaupades, välja arvatud juhul, kui see on ühiskonna jaoks hädavajalik. Programmide „Euroopa horisont“ ja LIFE, taaste- ja vastupidavusrahastu, Ühtekuuluvusfondi ja InvestEU programmi raames loodi rahastamisvõimalused kemikaalide tervisemõju käsitlevate teadusuuringute jaoks ning ohututele ja keskkonnasäästlikele kemikaalidele üleminekuks.

Detsembris avaldatud Euroopa Keskkonnaameti aruandes „Õhukvaliteet Euroopas 2021“ leiti, et vaatamata olukorra paranemisele on õhusaaste Euroopa inimeste jaoks endiselt suur terviseprobleem. Samamoodi tõsteti teises puhta õhu poliitika aruandes esile, et puhta õhu meetmete ja kliimameetmete täieliku rakendamisega võidaks 2030. aastaks vähendada õhusaastest tingitud enneaegseid surmasid 55% võrreldes 2005. aasta tasemega. Aruandes rõhutati ka seda, et ära saaks teha veelgi rohkem, kuna õhusaaste vähendamiseks on veel palju selliseid meetmeid, millest saadav kasu ühiskonnale oleks suurem kui nendega seotud kulud.

PLASTIPROBLEEM NUMBRITES

80–85% ELis randa uhutavast prahist moodustab plast.

50% ELi mereprügist koosneb ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest.

27% prahist pärineb plasti sisaldavatest püügivahenditest.

Üleilmne kahju, mida plastprügi igal aastal mere ökosüsteemidele tekitab, ulatub 13 miljardi euroni.

Arvatakse, et plastprügi süü läbi kaotavad turismisektor ja rannikualadel elavad kogukonnad 630 miljonit eurot aastas.

Plastist tulenev kahju ELi kalandusele ulatub 300 miljoni euroni aastas.

Eeldatav mõju

Kümnest kõige levinumast ühekordselt kasutatavast plasttootest tulenev prügi väheneb enam kui 50%.

Hoitakse ära 3,4 miljonit tonni CO₂-heidet aastas.

Piiratakse 2030. aastani 22 miljardi euro võrra keskkonnakahju.

Tänu ühekordselt kasutatavatest toodetest loobumisele kulutatakse aastas 6,5 miljardit eurot vähem tarbijate raha.

Hüvasti …

2021. aastaks keelustatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted:

söögiriistad

taldrikud

joogikõrred

joo­gi­se­gamis­pul­gad

polüstüreenist topsid ning söögi- ja jooginõud (sh kaaned)

vatitiku- ja õhupallivarred

kõik oksüdantide toimel lagunevad plasttooted (levinud kilekottides).

Tere tulemast ...

• 2021 Selge märgistus topsidele, niisutatud salvrättidele, hügieenisidemetele, tampoonidele, aplikaatoritele ja filtriga tubakatoodetele, et anda teavet nende plastisisalduse, õige kõrvaldusviisi ja keskkonnaohu kohta.
• 2024 Kuni kolmeliitriste nõude ja pudelite kaaned ja korgid peavad püsima anuma küljes.

• 2025 Plastpudelid tuleb valmistada vähemalt 25% ulatuses ringlussevõetud plastist.

  Kuni kolmeliitriseid pudeleid tuleb koguda 77% ulatuses eraldi muudest jäätmetest.

• 2026 ELi liikmesriigid peavad ühekordselt kasutatavate plasttopside ja -nõude (sh kaante) tarbimist võrreldes 2022. aastaga ulatuslikult ja püsivalt kärpima.
• 2029 Kuni kolmeliitriseid pudeleid tuleb koguda 90% ulatuses eraldi muudest jäätmetest.
• 2030 Plastpudelid tuleb valmistada vähemalt 30% ulatuses ringlussevõetud plastist.

Plastijäätmed kogunevad meredesse, ookeanidesse ja randadesse ELis ja kogu maailmas. EL võtab meetmeid plastireostuse vastu. Ühekordselt kasutatavaid plasttooteid käsitlevate ELi eeskirjade eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete keskkonnamõju. Seepärast on ELi turul keelatud ühekordselt kasutatavad plasttaldrikud, söögiriistad, kõrred, õhupalli- ja vatitikuvarred, samuti vahtpolüstüreenist topsid, toidu- ja joogipakendid ning kõik oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud tooted. Plastireostuse ja -jäätmete vähendamiseks edendab EL ringlussevõttu. Plasti ringlussevõtu liit ühendab 300 asjaomast sidusrühma ja on võtnud kohustuse tagada, et 2025. aastaks leiaks ELis uutes toodetes kasutust vähemalt 10 miljonit tonni ringlussevõetud plasti.

Keskkonna kaitsmine kriminaalõiguse kaudu

Detsembris võttis komisjon vastu ettepaneku tugevdada keskkonnakaitset kriminaalõiguse kaudu. Sellega täideti üks Euroopa rohelise kokkuleppega võetud peamisi kohustusi. Ettepaneku eesmärk on tõhustada keskkonnakaitset, kohustades liikmesriike võtma kriminaalõiguslikke meetmeid. Selles määratletakse uued keskkonnakuriteod, nähakse ette karistuste miinimummäärad ja tõhustatakse õiguskaitsekoostööd. Liikmesriike kohustatakse ka toetama ja abistama inimesi, kes teatavad keskkonnakuritegudest ja teevad koostööd täitevasutustega. Kõnealune ettepanek aitab kaitsta loodust ja loodusvarasid ning inimeste tervist ja heaolu.

Rahvusvaheline korallrahude algatus

2021. aasta veebruaris ühines EL rahvusvahelise korallrahude algatusega. See aitab ELil järgida rahvusvahelise ookeanide majandamise tegevuskava põhimõtteid, toetades samal ajal kliimameetmeid ja kaitstes veelgi pühendunumalt elurikkust. Oma tegevusega edendab EL algatuse raames eesmärki kaitsta ohualteid mereökosüsteeme koostöös teiste sarnase mõtteviisiga organisatsioonide ja riikidega. See hõlmab korallrahude ja nendega seotud ökosüsteemide kestliku majandamise heade tavade kasutuselevõttu ning suutlikkuse ja teadlikkuse suurendamist.

Metsad

Maailma metsi kahjustatakse ja hävitatakse muret tekitava kiirusega. Ligikaudu 80% üleilmsest raadamisest on põhjustatud põllumajanduse laiendamisest. Ka EL tarbib üleilmse raadamisega seotud kaupu, nagu soja, palmiõli, puit, kakao ja kohv. Novembris vastu võetud seadusandliku ettepanekuga keelata metsade raadamist põhjustanud toodete pääs ELi turule püüab komisjon muuta ELi osa raadamises ja metsade seisundi halvenemises kogu maailmas võimalikult väikeseks ning edendada ELis raadamisvabadest tarneahelatest pärit toodete tarbimist.

Veiseliha, palmiõli, sojaubade, puidu, kakao ja kohvi tarbimine ELis põhjustab raadamist ja metsade seisundi halvenemist kogu maailmas. ELi eesmärk on see peatada, lõpetades raadamisega seotud kaupade ja toodete turule laskmise.

© Avigator Fortuner/Shutterstock.com

Kodanikud toetavad ELi meetmeid raadamise ja metsade seisundi halvenemise vastu võitlemisel – seda näitas avaliku konsultatsiooni raames laekunud 1,2 miljonit vastust.

Raadamisel ja metsade seisundi halvenemisel on oluline osa globaalses soojenemises ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemises. 23% kasvuhoonegaaside heitest tekib põllumajanduse, metsanduse ja muu maakasutuse tõttu.

Metsade raadamist käsitleva uue määrusega

tagatakse ELi kodanikele, et nimekirja kantud tooted, mida nad ostavad, kasutavad ja tarbivad, ei soodusta ülemaailmset raadamist ega metsade seisundi halvenemist;

vähendatakse kõnealuste kaupade tarbimise ja tootmise tõttu vähemalt 32 miljoni tonni võrra aastas ELis atmosfääri paisatavat CO₂-heidet, säästes aastas vähemalt 3,2 miljardit eurot ja suurendades metsade panust kliimamuutusevastasesse võitlusse;

võideldakse nii ebaseadusliku raadamise ja metsade seisundi halvenemisega kui ka muu raadamisega, mida põhjustab põllumajanduse laienemine kõnealuste kaupade tootmise tõttu.

Juulis vastu võetud ELi uus metsastrateegia aastani 2030 aitab ELil saavutada elurikkuse ja kliimaga seotud eesmärke. Selles tunnistatakse metsade keskset ja mitmeotstarbelist rolli ning metsandusspetsialistide ja metsapõhise väärtusahela rolli 2050. aastaks kestliku ja kliimaneutraalse majanduse saavutamisel ning tegusate ja jõukate maapiirkondade säilitamisel. Strateegias esitatakse visioon ja konkreetsed algatused, et suurendada ELi metsade pindala ja parandada nende kvaliteeti ning investeerida muutusi toovatesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Samuti sisaldab see lubadust istutada 2030. aastaks ELi juurde 3 miljardit puud.

Terved ja elurikkad metsad vähendavad oluliselt ka metsa- ja maastikupõlengute ohtu. Viimased tegid suvel taas laastamistööd mitmes Euroopa piirkonnas. ELi elanikkonnakaitse mehhanismi raames tehtavad jõupingutused metsapõlengute ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks on inimeste ja looduse kaitseks võetavate ELi meetmete lahutamatu osa. Komisjon on jätkanud ELi võimekuse suurendamist metsatulekahjude õhust kustutamise valdkonnas, et kõrvaldada puudused metsatulekahjudele reageerimises riiklikul tasandil. 2021. aasta märtsis avaldas komisjon ka uued suunised metsa- ja maastikupõlengute maakasutuspõhise ennetamise ja neile tõhusa reageerimise kohta.

Mullastrateegia

Muld on koduks veerandile kogu planeedi elurikkusest ja 2050. aastaks peab see toitma ära maailma ligikaudu 10 miljardit elanikku. ELis muldade seisund aga üha halveneb. Novembris võttis komisjon vastu ELi mullastrateegia aastani 2030 ning programmi „Euroopa horisont“ raames mulla seisundit ja toitu käsitleva missiooni, et taastada meie mullad ning saavutada ELi kliima- ja elurikkuse eesmärgid, tunnistades samal ajal põllumajandustootjate ja metsamajandajate võtmerolli.

Heas seisundis muld aitab saavutada kliimaneutraalsust, juurutada keskkonnasäästlikku ja ringluspõhist majandust, pöörata tagasi elurikkuse kadumist, toota tervislikku toitu, hoida inimeste tervist ning peatada kõrbestumist ja mulla degradeerumist.

© LeQuangNhut/Shutterstock.com
© Photo by Becca Lavin on Unsplash
© design36/Shutterstock.com

ELi uues mullastrateegias

kehtestatakse raamistik ja konkreetsed meetmed mulla kaitseks, taastamiseks ja säästvaks kasutamiseks koostoimes muude Euroopa rohelise kokkuleppe poliitikavaldkondadega;

esitatakse visioon, et saavutada 2050. aastaks mullastiku hea seisund ja sellega seotud eesmärgid, võttes selleks 2030. aastaks konkreetseid meetmeid;

kuulutatakse välja uus mulla head seisundit käsitlev õigusakt, mille ettepanek esitatakse 2023. aastal, et tagada võrdsed tingimused ning keskkonna- ja tervisekaitse kõrge tase ning täiendada tulevast ELi looduse taastamise õigusakti.

Puhas vesi

Enamikule ELi elanikest on puhas joogivesi väga hästi kättesaadav, osaliselt tänu joogivee kvaliteeti reguleerivatele õigusaktidele, mis on ELis kehtinud juba üle 30 aasta. Jaanuaris jõustus läbivaadatud joogiveedirektiiv. Esimese eduka Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ otsese järelmeetmena hõlmab see meetmeid, mille eesmärk on parandada ja säilitada ELis kõigi inimeste, eelkõige aga haavatavate ja tõrjutud rühmade juurdepääsu puhtale joogiveele. Selles võetakse arvesse ka uusimaid teadustulemusi ja uusi probleemseid saasteaineid kooskõlas ELi nullsaaste eesmärgiga.

ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias rõhutatakse selliste meetmete tähtsust nagu looduspõhised lahendused, veekasutuse vähendamine ja stabiilne puhta veega varustamine. Sellega seoses avaldas komisjon detsembris aruande, milles hinnati veepoliitika raamdirektiivi kohaseid liikmesriikide ajakohastatud meetmeprogramme ja üleujutuste direktiivi kohaseid ajakohastatud riiklikke üleujutusriski esialgseid hinnanguid.

Elevandiluukaubandus

Vaatamata rahvusvahelisele elevandiluuga kauplemise keelule, mis on sätestatud ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonis, jõudis elevantide salaküttimine ja elevandiluuga kaubitsemine hiljuti rekordtasemele. Detsembris võttis komisjon vastu lisameetmed, et keelustada ELis tulemuslikult enamik elevandiluuga kauplemise vorme. Kuigi ELi ei peeta ebaseadusliku elevandiluukaubandusega seoses muret tekitavaks piirkonnaks, kinnitatakse ja täidetakse kehtivate ELi eeskirjade läbivaatamisega liidu võetud kohustust rakendada lisameetmeid, et võidelda elevantide salaküttimise ja elevandiluuga kaubitsemise vastu kogu maailmas. Samuti järgitakse sellega ELi elurikkuse strateegias võetud kohustust veelgi karmistada ELi elevandiluukaubanduse eeskirju. Komisjoni läbivaadatud juhenddokumendiga, milles käsitletakse ELi elevandiluukaubanduse korda, peatatakse töötlemata elevandiluuga kauplemine ELi turul ning kehtiva komisjoni määruse muudatustega tagatakse, et antiiksete elevandiluuesemetega kauplemiseks on alati vaja eelnevat luba.

Kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm

Kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis keskendutakse sellele, kuidas toetada Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamist kõigil juhtimistasanditel ja jälgida edusamme. Programm lähtub pikaajalisest eesmärgist saavutada 2050. aastaks „hea elu maakera võimaluste piires“ ning selles on seatud kuus esmatähtsat eesmärki kuni aastani 2030: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, ringmajandus, nullsaaste, elurikkus ning peamiste keskkonda ja kliimat mõjutavate survetegurite vähendamine.

Programmis nõutakse hea valitsemistava järgimist, kestlikku rahandust, keskkonnaküsimuste lõimimist kõigisse poliitikavaldkondadesse, mitmeid meetmeid keskkonnakahjulike toetuste järkjärguliseks kaotamiseks ning teadmiste ja innovatsiooni arendamist, et toetada üleminekut heaolu edendavale majandusele. Liikmesriigid kiitsid kavandatud programmi suhtes saavutatud esialgse poliitilise kokkuleppe heaks detsembris.

Teaduse ja innovatsiooni roll Euroopa rohelise kokkuleppe täitmisel

Üle 35% programmi „Euroopa horisont“ 95,5 miljardi euro suurusest eelarvest aastateks 2021–2027 investeeritakse teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et tegeleda kliimamuutustega ja aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Juunis tegi komisjon ettepaneku uute Euroopa partnerluste kohta kliima-, energeetika- ja transpordivaldkonnas. Nende partnerlustega kaasatakse rohkem kui 22 miljardi euro ulatuses erasektori vahendeid nii rahalise kui ka mitterahalise osaluse vormis ning edendatakse väiksema kasvuhoonegaaside heite ja parema üldise keskkonnatoimega uute tehnoloogialahenduste, materjalide ja toodete väljatöötamist ja rakendamist.

Septembris käivitas komisjon viis uut ELi missiooni, mis on uus koostööviis suurte tervise-, kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Missioonid on programmi „Euroopa horisont“ uudne koostöövorm ja ELi poliitikas ainulaadne kontseptsioon. Volinike kolleegiumi üheksa liikme juhtimisel osaleb missioonides mitu komisjoni talitust ning nende abil toetatakse teadusuuringuid, et viia ellu komisjoni prioriteetseid eesmärke ja leida lahendusi mõnele suuremale probleemile, millega ühiskond praegu silmitsi seisab. Missioonid hõlmavad teadus- ja innovatsiooniprojekte, poliitikameetmeid ja seadusandlikke algatusi, mille eesmärk on leida 2030. aastaks lahendused peamistele üleilmsetele probleemidele. Komisjon eraldab viie missiooni käivitamiseks aastatel 2021–2023 programmist „Euroopa horisont“ ligi 2 miljardit eurot, millele peaks lisanduma rahastus ka muudest programmidest. 2021. aasta septembris käivitatud viiest missioonist neli on pühendatud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele:

• kliimamuutustega kohanemine (mis toetab vähemalt 150 Euroopa piirkonna ja kogukonna muutmist kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks);
• 100 kliimaneutraalset ja arukat linna;
• ookeanide ja vete hea seisundi taastamine;
• Euroopa mullakokkulepe (100 eluslaborit ja majakaprojekti, et hõlbustada muldade hea seisundi taastamist).

Septembris ja oktoobris kiitis komisjon heaks 73 teadus- ja innovatsiooniprojekti rahastamise kokku ühe miljardi euro ulatuses, et toetada Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimist. Lisaks investeerimisele põhitehnoloogiate arendusse paljudes eri valdkondades – alates energiaallikatest ja biomassist kuni transporditehnoloogia ja -taristuni – oli projektikonkursil ka kaks inimkeskset valdkonda: teadmiste suurendamine ja kodanike võimestamine.

Kestlik rahandus

Aprillis võttis komisjon vastu algatuste paketi, et aidata parandada kogu ELis rahastamisvahendite liikumist kestlike tegevuste suunas. ELi taksonoomia kliimaalases delegeeritud õigusaktis on sätestatud selliste majandustegevuste tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis annavad olulise panuse taksonoomiamääruse kohaste kliimaeesmärkide saavutamisse, ilma et see kahjustaks oluliselt muid ELi keskkonnaeesmärke. Ettepanekuga äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohta soovitakse parandada äriühingute esitatava kestlikkusteabe kvaliteeti. See muudab ettevõtjate kestlikkusaruandluse järjepidevamaks, et finantsettevõtetel, investoritel ja laiemal avalikkusel oleks juurdepääs võrreldavale ja usaldusväärsele teabele, mis puudutab ettevõtete riske ja mõju kestlikkuse seisukohast. Vastu võeti ka kuus usaldussuhtest tulenevaid kohustusi ning investeerimis- ja kindlustusnõustamist käsitlevat delegeeritud muutmisakti, tagamaks, et finantsettevõtjad lisavad kestlikkusaspektid oma menetlustesse ja klientidele antavatesse investeerimisnõuannetesse.

2021. aasta juulis vastu võetud kestliku rahanduse strateegia eesmärk on toetada kestlikule majandusele ülemineku rahastamist järgmises neljas valdkonnas võetavate meetmetega: üleminekut toetava rahastuse hõlbustamine, kaasavama kestliku rahanduse raamistiku toetamine, finantssektori vastupanuvõime ja mõjuga seotud töö tõhustamine ning kohanemine uute üleilmsete ambitsioonidega.

Kestlikkusele ülemineku rahastamine

Strateegiaga luuakse vahendid ja poliitika, mis võimaldab igal majandustegevuses osalejal rahastada oma üleminekukavasid ning saavutada kliima- ja üldised keskkonnaeesmärgid, sõltumata tema lähtepositsioonist.

Finantssektori vastupidavus ja panus

Strateegiaga nähakse ette, kuidas finantssektor saab aidata kaasa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, suurendades samal ajal oma vastupidavust ja võideldes rohepesu vastu.

Kaasamine

Strateegias võetakse arvesse üksikettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadust pääseda paremini juurde kestlikule rahastamisele ja pakutakse selleks võimalusi.

Üleilmsed sihid

Strateegias kirjeldatakse, kuidas edendada rahvusvahelist koostööd, et kehtestada kestliku rahanduse valdkonnas laiaulatuslik üleilmne tegevuskava.

Juulis tegi komisjon ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa roheliste võlakirjade standardi kohta. Selle ettepaneku eesmärk on luua kvaliteetne vabatahtlik standard, mida saavad kasutada kõik võlakirjaemitendid, et aidata rahastada kestlikke investeeringuid.

Rohelisi võlakirju kasutatakse juba rahastuse kaasamiseks sellistes sektorites nagu energia tootmine ja jaotamine, ressursitõhusad eluasemed ja vähese CO₂-heitega transpordiliikide taristu. Kuigi investoritel on suur huvi roheliste võlakirjade vastu, on võimalik turgu laiendada. Euroopa roheliste võlakirjade standardiga luuakse etalon selle kohta, kuidas ettevõtjad ja avaliku sektori asutused saavad kasutada rohelisi võlakirju, et kaasata kapitaliturgudelt vahendeid suurte investeeringute rahastamiseks, täites samal ajal rangeid kestlikkusnõudeid ja kaitstes investoreid rohepesu eest. Eelkõige saavad roheliste võlakirjade emitendid omale usaldusväärse vahendi, mille abi näidata, et nad rahastavad ELi taksonoomiaga kooskõlas olevaid keskkonnahoidlikke projekte. Võlakirju ostvatel investoritel on samal ajal lihtsam näha, et nende investeeringud on kestlikud. Nii vähendatakse rohepesu ohtu.

COVID-19 pandeemia on muutnud seda, milline koht on digitehnoloogiale üleminekul meie ühiskonnas ja majanduses ja kuidas me seda tajume, ning kiirendanud ülemineku tempot. Digitehnoloogia, mis on olnud kriisi ajal meie majandus- ja sotsiaalelu säilimiseks ning hariduse jätkumiseks otsustava tähtsusega, määrab kindlaks, kas meil õnnestub minna edukalt üle kestlikule pandeemiajärgsele majandusele ja ühiskonnale.

Euroopa Liidul on eduka digipöörde tagamiseks vajalik visioon ja tarvilikud ressursid. Taasterahastu „NextGenerationEU“ taastekava kaudu pakutav rahastamine võimaldab liikmesriikidel teha koostööd enneolematus ulatuses ja enneolematu intensiivsusega, et viia digipööre 2030. aastaks edukalt ellu.

Euroopa digikümnend

EL kasutab tekkinud võimalust, et muuta järgmised kümme aastat Euroopa digikümnendiks. Eesmärk on anda maailmas eeskuju digimajanduse, digitaalsete standardite kehtestamise ja edendamise ning inimeste ja ettevõtete võimalusi suurendava digipoliitika valdkonnas.

Kõnealune poliitika keskendub sellele, et aidata väikeettevõtjatel võtta kasutusele tehnoloogiat, tagada, et tehnoloogia aitab inimesi, andes neile digioskused algtasemest kuni tipptasemeni, ning kindlustada, et kõik saavad kasutada internetti ja avalikke teenuseid internetis. Samal ajal tegutseb EL endist viisi ka selle nimel, et jõuda esirinda sellise tipptehnoloogia valdkonnas nagu kvantarvutus, pilvandmetöötlus ja tehisintellekt, mis saavad aidata lahendada mitmeid meie ühiskonna praegusi probleeme.

ELi eesmärkide saavutamiseks tuleb lahendada pandeemia käigus esile tõusnud probleemid alates ühenduvuse ja digioskuste lünkadest kuni lõheni digitaalvaldkonnas hästi orienteeruvate ettevõtete ja nende ettevõtete vahel, mis ei ole veel digilahendusi kasutusele võtnud. Digitaaltehnoloogiale üleminek tekitab palju uusi töövõimalusi. Näiteks oli ELis 2020. aastal 500 000 vaba küberturvalisuse ja andmeeksperdi ametikohta.

Euroopa digikompassi abil muudetakse ELi 2030. aasta digieesmärgid meetmeteks ja tulemusteks. Meetmeid võetakse peamiselt järgmistes valdkondades:

• elanikkonnale digioskuste andmine ja kõrgtaseme digispetsialistide arvu suurendamine;
• usaldusväärne ja turvaline digitaristu;
• digitehnoloogiat kasutavate ettevõtete suur osakaal;
• ühiskonna vajadustele vastavad moderniseeritud avalikud teenused.

Praegu on elementaarsed digioskused viiekümne kuuel protsendil täiskasvanutest, eesmärk on 80 protsenti täiskasvanutest. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistina töötab 8,4 miljonit inimest, eesmärk on 20 miljonit. Gigabitivõrgu ühendus on praegu viiekümne üheksal protsendil kodumajapidamistest, eesmärk on 100 protsenti kodumajapidamistest. 5G leviala hõlmab 14 protsenti asustatud aladest, eesmärk on 100 protsenti asustatud aladest. Praegu kasutab pilvandmetöötlusteenuseid 42 protsenti ettevõtjatest, eesmärk on 75 protsenti ettevõtjatest. 14 protsenti ettevõtjatest kasutab suurandmeid, eesmärk on 75 protsenti ettevõtjatest. 25 protsenti ettevõtjatest kasutab tehisintellekti, eesmärk on 75 protsenti ettevõtjatest. Viiekümne viiel protsendil väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest on vähemalt algtasemel digimahukus, eesmärk on üle üheksakümne protsendi ettevõtjatest. Praegu on Euroopa Liidus 112 ükssarvikut, eesmärk on kaks korda rohkem ükssarvikuid. Avalike teenuste digiteerimise valdkonnas on veebijuurdepääs olulisematele avalikele teenustele (mis on seotud karjääri, õpingute, pereelu, tavapäraste äritoimingute või liikumisega ühest liikmesriigist teise) seitsmekümne viiel protsendil kodanikest ja kaheksakümne neljal protsendil ettevõtjatest, kusjuures mõlema puhul on eesmärk 100 protsenti. Euroopa Liit on samuti seadnud eesmärgiks, et 100 protsenti eurooplastest pääseks juurde oma digitaalsele terviseloole ja 80 protsenti kasutaks e-identimist.

Euroopa Komisjon viimistleb 2022. aastal esitatavat ettepanekut, mis käsitleb digipõhimõtete kohta esitatavat Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni ning millega tagatakse, et digiruum kajastab ELi väärtusi ja õigusi. Deklaratsiooni kohaselt peavad kõik saama kasutada digivõimalusi, näiteks üldist juurdepääsu internetile, inimest austavaid algoritme ning turvalist ja usaldusväärset internetikeskkonda. 2021. aasta septembris ja oktoobris korraldatud Eurobaromeetri eriuuringu kohaselt arvab valdav osa ELi kodanikke, et internetil ja digivahenditel on tulevikus oluline roll. Lisaks oleks suure enamiku vastanute arvates kasulik, kui EL määratleks digiüleminekuga seotud Euroopa õigused ja põhimõtted ning edendaks neid, et tagada tulemuslik digiüleminek. Enne seda korraldas komisjon ka digipõhimõtetealase avatud avaliku konsultatsiooni, mis näitas ulatuslikku toetust algatusele.

Septembris esitas komisjon ettepaneku kava kohta, kuidas saavutada ELi digiüleminek 2030. aastaks. „Tee digikümnendisse“ seab eesmärgiks luua kindel juhtimisraamistik, et liikmesriigid saaksid teha koostööd kokkulepitud eesmärkide saavutamise nimel, võttes arvesse nende erinevaid lähtepunkte. See hõlmab seiresüsteemi, millega mõõdetakse iga 2030. aasta eesmärgi saavutamise suunas tehtud edusamme, ja iga liikmesriigi mitmeaastast tegevuskava, milles esitatakse vastu võetud või kavandatud poliitilised ja muud meetmed. Mitut riiki hõlmavatesse projektidesse koondatakse ELi, liikmesriikide ja erasektori vahendeid, et saavutada edu kriitilistes valdkondades, kus liikmesriigid üksi seda saavutada ei suudaks.

Mitut riiki hõlmavad projektid hõlbustavad investeerimist järgmistesse valdkondadesse:

ühine andmetaristu ja ühised andmeteenused

plokiahel

väikese energiatarbega protsessorid

5G-koridoride üleeuroopaline kasutuselevõtt

kõrg­jõud­lusega and­me­tööt­lus

kü­ber­tur­va­lisuse keskuste turvaline kvantand­me­tööt­luse taristu ja kvant­kom­munikatsiooni võrk

digitaalne avalik haldus

digitaalse innovatsiooni keskused

digioskuste kõrg­teh­no­loogi­a­part­ner­lused

Digikompassi rahvusvahelist mõõdet arendatakse mitme digipartnerluse kaudu. 2021. aasta juunis peetud ELi ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumisel loodi kaubandus- ja tehnoloogianõukogu. Pärast seda on kümme töörühma hakanud seadma võimalikke sihte lühiajalises, keskpikas ja pikas perspektiivis. Arutatakse digipartnerlust Jaapaniga ning EL tegutseb Aafrikaga digipartnerluse ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega digiliidu loomise nimel.

Digiharidus

Augustis avaldas Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus põimõppe kasutamise kohta kvaliteetse ja kaasava põhi- ja keskhariduse tagamisel. Nõukogu võttis selle soovituse vastu ainult nelja kuuga.

Põimõpe saab muuta haridust kaasavamaks, eelkõige tänu selle paindlikkusele. Mõiste kirjeldab seda, kui kool, õpetaja või õpilane kasutab õppe käigus rohkem kui üht meetodit. Selle puhul võidakse kasutada kooli ja muude füüsiliste keskkondade (näiteks ettevõtted, koolituskeskused või kaugõpe) kombinatsiooni või mitmesuguste digitaalsete ja mittedigitaalsete õppevahendite kombinatsiooni. Põimõpe võib näiteks anda parema juurdepääsu haridusele äärepoolsetes ja maapiirkondades või rändkogukondadesse kuuluvatele või haiglas viibivatele inimestele. Põimõppe meetodi väljatöötamisele põhi- ja keskhariduses hakatakse tähelepanu pöörama ka Euroopa haridusruumi ja 2021.–2027. aasta digiõppe tegevuskava kohta koostatavates korrapärastes eduaruannetes.

Programm „Digitaalne Euroopa“

Uus programm „Digitaalne Euroopa“, mille järgmise seitsme aasta eelarve on 7,5 miljardit eurot, on esimene ELi rahastamisprogramm, mille eesmärk on viia digitehnoloogia avalike haldusasutuste, ettevõtete ja kodanikeni. Esimesed tööprogrammid maksumusega 1,98 miljardit eurot keskenduvad investeeringutele tehisintellekti, pilvandmetöötluse ja andmeruumi, kvantkommunikatsiooni taristu, põhjalike digioskuste, küberturvalisuse ning majanduses ja ühiskonnas digitehnoloogia ulatuslikuma kasutamise valdkonnas. Esimesed programmi „Digitaalne Euroopa“ konkursikutsed avaldati novembri lõpus ja neid avaldatakse 2022. aastal veel.

Digiteenuste õigusakt ja digiturgude õigusakt

Digiteenuste õigusakt ja digiturgude õigusakt, mille kohta tegi komisjon ettepaneku 2020. aasta detsembris, seavad eesmärgiks luua kõigile kasutajatele ohutuma ja avatuma digiruumi, kus kaitstakse nende põhiõigusi ja kus nad saavad kasutada odavamaid kvaliteetseid digiteenuseid. Nende ettepanekute asjus jõutakse eeldatavasti kokkuleppele 2022. aastal.

Küberturvalisus, andmekaitse ja turvalisus internetis

Kuna sotsiaalne ja majanduselu on liikunud üha enam internetti, on küberründed muutunud igapäevaseks nähtuseks ja põhjustavad üha suuremat kahju. 2021. aastal pandi kõikjal maailmas toime lunavara ründeid, et kahjustada tervishoiusüsteeme, avalikke haldusasutusi, energiatootmise rajatisi ja muud kriitilise tähtsusega taristut. Need ründed ohustavad ka ELi.

Hea küberrünnetevastane kaitse eeldab riigipiirideülest koostööd. Seega hakkas komisjon ELi küberturvalisuse strateegia osana 2021. aastal looma ühist küberüksust, mis on uus platvorm, mille eesmärk on tugevdada ELi institutsioonide ja asutuste ning liikmesriikide asutuste vahelist koostööd. Uus üksus hakkab samuti kasutama küberturvalisuse tööstuse eksperditeadmisi ning aitab kogu Euroopa Liidul reageerida küberohtudele. Praegu töötatakse selle nimel, et ühine küberüksus saaks tegevust alustada.

Pärast määruse (millega luuakse küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik) vastuvõtmist ja jõustumist alustas komisjon koos Rumeenia ametiasutustega tööd, et see keskus Bukarestis luua. Keskus aitab tugevdada ELi küberturvalisusalast võimekust, suurendada pädevust teadusuuringute valdkonnas ning parandada Euroopa küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet.

Ühise küberüksuse eesmärgid

Tagada ELi koordineeritud reageerimine ulatuslikele küberturvalisuse ohtudele, intsidentidele ja kriisidele.

Parandada küberturvalisuse sidusrühmade olukorrateadlikkust ja üldsuse teavitamist.

Kindlustada ühine valmisolek.

Andmekaitse

Selleks et inimesed saaksid uut ja uuenduslikku tehnoloogiat usaldada, tuleb tagada andmekaitse ja privaatsus. Seega aitavad andmekaitse ja privaatsus lahendada mitmeid probleeme ning on digi- ja rohepöörde eeltingimus.

ELi juhtpositsioon andmekaitse valdkonnas näitab, et sellel alal kehtestatud eeskirjad võivad olla digimajanduse reguleerimise etaloniks. Kui ELi mittekuuluvad riigid tagavad ELiga võrdväärse andmekaitse taseme, siis saab EL kasutada oma kõige terviklikumat andmeedastusalast vahendit, mida nimetatakse kaitsetaseme piisavuse otsuseks. Sellest lähtuvalt saavad EL ja kõnealune riik andmeid vabalt ja ohutult vahetada, mis lihtsustab kaubandust ning suurendab regulatiivse ja õiguskaitsealase koostöö tõhusust, millest saavad kasu nii kodanikud kui ka ettevõtted.

Pärast seda, kui EL lõi koos Jaapaniga 2019. aastal maailma suurima vaba ja turvalise andmevoo ala, on ta jätkanud koostööd rahvusvaheliste partneritega, et ühtlustada andmeedastuse lihtsustamise eesmärgil andmekaitse-eeskirju, tagades samal ajal välisriikidesse saadetavate isikuandmete kõrgetasemelise kaitse.

2021. aastal võttis EL vastu kaks kaitsetaseme piisavuse otsust Ühendkuningriigi kohta, sh ühe otsuse, mis hõlmab esimest korda õiguskaitseasutuste andmevahetust. Ta viis samuti edukalt lõpule kõnelused Lõuna-Koreaga, mille tulemusena võeti vastu kaitsetaseme piisavuse otsus andmeedastuseks nii kaubandus- kui ka regulatiivkoostöö valdkonnas. Lisaks sellele pidasid EL ja Ameerika Ühendriigid kogu 2021. aasta vältel läbirääkimisi andmekaitseraamistiku Privacy Shield võimaliku järglase üle pärast seda, kui Euroopa Liidu Kohus selle kehtetuks tunnistas.

2021. aastal võttis komisjon ka vastu uued lepingu tüüptingimused isikuandmete töötlemiseks. Need tingimused aitavad organisatsioonidel täita andmekaitse-eeskirju nii siis, kui nad annavad töötlemise edasi volitatud töötlejatele ELis / Euroopa Majanduspiirkonnas, kui ka siis, kui nad edastavad andmeid välisriikidesse.

Komisjon võttis samuti meetmeid, et tagada liikmesriikides ELi andmekaitse-eeskirjadest tulenevate kohustuste täitmine. Veebruaris tegi Euroopa Kohus otsuse, et Hispaania ei olnud õigel ajal üle võtnud direktiivi, mis käsitleb andmekaitset õiguskaitse valdkonnas. Kohus määras Hispaaniale rahalise karistuse. Pärast kohtuotsust võttis Hispaania vajalikud meetmed, et rikkumine lõpetada.

Euroopa digiidentiteet

Palju inimesi kasutab juba praegu digirahakotte oma nutitelefonides, et salvestada virtuaalseid pangakaarte või reisimise ajal pardakaarte, ning 63% ELi kodanikest soovib kõigile internetipõhistele teenustele ühtainsat turvalist identimistunnust. Komisjon tegi juunis ettepaneku uute eeskirjade kohta, mille alusel saavad Euroopa digiidentiteeditaskut kasutada kõik ELi kodanikud, elanikud või ettevõtted, kes seda soovivad. Need on isiklikud digirahakotid, mis võimaldavad inimestel salvestada ja kasutada andmeid kõiki liiki teenuste jaoks alates tuludeklaratsiooni täitmisest kuni auto rentimiseni.

Kodanikud saavad turvaliselt tõendada oma identiteeti ja jagada elektroonilisi dokumente oma nutitelefoni paigaldatud Euroopa digiidentiteeditasku abil. Nad pääsevad internetiteenustele ligi oma riikliku digiidentiteedi abil, mida tunnustatakse kogu ELis. Euroopa digiidentiteet aitab saavutada digikompassi teatavaid eesmärke. Näiteks peaksid 2030. aastaks olema kõik olulised avaliku sektori teenused saadaval internetis, kõigil kodanikel peaks olema juurdepääs elektroonsetele haiguslugudele ja 80% kodanikest peaks kasutama e-identimist.

Tipptasemel ühenduvus

Komisjon on võtnud vastu Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkonna esimese tööprogrammi, milles määratakse kindlaks selliste ELi toetatavate meetmete eesmärgid, mida on vaja, et parandada kolmel aastal Euroopa digitaalse ühenduvuse taristuid. Neid meetmeid rahastatakse 2021.–2023. aastal rohkem kui miljardi euroga. Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkond aitab avaliku ja erasektori investeeringute edendamise teel võtta kasutusele 5G ja gigabititaristu, varustada ELi olulised veomarsruudid ja kogukonnad 5G-võrkudega, ühendada omavahel sellised tipptasemel tehnoloogiad nagu pilvandmetöötluse ja kvantarvutuse teenused ning luua operatiivsed digiplatvormid energia- ja transpordisektori andmete salvestamiseks, jagamiseks ning töötlemiseks.

2021. aastal asutati nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte, mille eesmärk on luua eeldused 6G-võrkudeks ning mis võttis vastu oma esimese tööprogrammi, mis sisaldab eriotstarbelist avaliku sektori rahastamist ligikaudu summas 240 miljonit eurot. Ühisettevõtte ülesanne on tagada ELile 6G-võrkude kasutuselevõtuks vajalik võimekus.

Paremad tingimused tarbijatele

Pärast 2020. aasta soovitust, milles kutsuti üles investeerima rohkem lairibaühendusse, jõudsid liikmesriigid märtsis kokkuleppele ELi ühises parimate tavade tööriistakastis. Selle eesmärk on vähendada väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtu kulu ning tagada õigeaegne, tõhus ja investorisõbralik juurdepääs 5G raadiospektrile.

2017. aastal tühistati rändlustasud ning pärast seda on inimesed saanud kasutada oma telefoni ELis reisides lisatasuta. Selleks et tagada tasuta rändluse jätkumine, tegi komisjon veebruaris ettepaneku pikendada 2022. aastal aeguma pidanud praeguste eeskirjade kehtivusaega veel kümne aasta võrra. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid määruse detsembris vastu ja see jõustub 1. juulil 2022. Uute eeskirjadega kindlustatakse reisijatele veelgi paremad rändlusteenused. Näiteks tagatakse koduriigis ja välisriikides sama mobiilandmeside kiirus, tulemuslik juurdepääs hädaabiteenustele välisriikides ning välisriigis viibides abitelefonide ja klienditeeninduse telefoninumbritel helistamisest tulenevate kulude suurem läbipaistvus.

Tarbijate kaitsmine internetis

Internetimüük on viimase 20 aasta jooksul järjepidevalt kasvanud ning 2020. aastal ostles veebis ligikaudu 71% tarbijatest. Sageli osteti uuel tehnoloogial põhinevaid tooteid. Juunis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku muuta kaht ELi eeskirjade komplekti, et suurendada tarbijaõigusi, võttes arvesse neid muutusi.

Kui uus üldise tooteohutuse määrus vastu võetakse, siis aitab see maandada nende uute tehnoloogiatoodetega seotud riske, näiteks võimalikud ühenduvuse või küberturvalisuse riskid. See aitaks samuti maandada võimalikke riske, mis on seotud internetis ostude tegemisega, näiteks kehtestades internetipõhistele kauplemiskohtadele tooteohutuse kohustused. Uue määrusega tagataks, et kauplemiskohad täidavad neid kohustusi ning tarbijatele ei pakuta ja nad ei saa ohtlikke tooteid. Ettepaneku laiem eesmärk on tagada, et kõik ELi tarbijateni jõudvad tooted, mis ostetakse kas internetist või kohalikust poest ning mis on pärit EList või väljastpoolt seda, on ohutud. Kui ohtlikud tooted jõuavad ringlusse, siis on uute eeskirjade eesmärk tagada, et need ELi turgudelt kiiresti kõrvaldatakse.

Läbivaadatud tarbijakrediidi direktiivi käsitleva ettepaneku eesmärk on tagada, et tarbijad saavad õigel ajal õige teabe, mis on kohandatud digiseadmetele ja võimaldab neil täpselt mõista, millise tootega on tegemist. Kui direktiiv vastu võetakse, siis hõlmab see uusi suure riskiga krediiditooteid ja uusi turuosalisi ning täiustab eeskirju, mille alusel hinnata, kas tarbija suudab laenu tagasi maksta, sh millal seda võib hinnata automaatselt. Läbivaadatud direktiivis kutsutaks liikmesriike üles edendama finantsharidust ja tagama, et tarbijatel on võimalik saada võlaküsimustes nõustamist.

Detsembris esitas komisjon suunised kolme järgmise ELi tarbijaõiguse direktiivi tõlgendamise ja kohaldamise kohta: ebaausate kaubandustavade direktiiv, tarbijaõiguste direktiiv ning hindade avaldamise direktiiv. Suunised aitavad liikmesriikidel, tarbijatel, kauplejatel, kohtunikel, õigustöötajatel ja muudel sidusrühmadel saada paremini aru, kuidas kohaldada kehtivat ELi tarbijaõigust uute tavade puhul, eelkõige seoses digi- ja rohepöördega, ning kõnealustes direktiivides ajakohastamisdirektiiviga tehtud hiljutisi muudatusi.

Lõpp tarbijate rahulolematusele ja elektroonikaromudele

Pärast elektroonikatööstusega vabatahtlikkuse alusel tehtud aastatepikkust koostööd, mis on juba aidanud vähendada mobiiltelefonilaadijate eri liikide arvu kolmekümnelt kolmele, tegi komisjon septembris ettepaneku kõigi elektroonikaseadmete ühist laadijat käsitleva õigusakti kohta. Kõigi nutitelefonide, tahvelarvutite, kaamerate, kõrvaklappide, kaasaskantavate kõlarite ja käeshoitavate videomängukonsoolide laadimise standardpordiks saab USB-C. Lisaks tegi komisjon ettepaneku eraldada laadijate müük elektroonikaseadmete müügist. Võimalus kasutada üht ja ainukest laadijat on inimestele mugavam ja vähendab elektroonikaromusid ning aitab seega märkimisväärselt kaasa nii digi- kui ka rohepöördele.

Digiajastu oskused

Mais võttis komisjon koos liikmesriikidest pärit eri partneritega kasutusele digioskuste ja töökohtade platvormi, mis on ühtne kontaktpunkt, et saada digioskuste kohta kvaliteetset teavet ning tutvuda digioskustealaste algatuste ja ressurssidega. Ajal, kui 44%-l inimestest ELis puuduvad algtaseme digioskused, aitab uus platvorm kõrvaldada oskuste lünga ning tugevdada digioskuste ja töökohtade koalitsiooni ning selle 25 riiklikku koalitsiooni. Novembris avaldas komisjon tasuta digioskuste enesehinnangu vahendi, mis on saadaval 29 keeles.

Digitehnoloogia tööstuse hüvanguks

Selleks et tugevdada komisjoni positsiooni järgmise põlvkonna mikrokiipide väljatöötamisel, algatas komisjon juulis protsessori- ja pooljuhttehnoloogiate tööstusliidu. Liidu eesmärk on luua projekteerimis- ja tootmisvõimsus, mis on vajalik järgmise põlvkonna protsessorite ja elektrooniliste komponentide tootmiseks. Liit teeb kogu tööstuses kindlaks praegused kitsaskohad, vajadused ja sõltuvused ning tegeleb nendega. See tugineb komisjoni eesmärgile muuta EL tehnoloogiliselt suveräänsemaks, suurendades ELi osa pooljuhtide üleilmses tootmises 2030. aastaks 10%-lt 20%-le. Komisjoni president Ursula von der Leyen kuulutas oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus välja Euroopa kiipide õigusakti, et luua tipptasemel ELi kiipide ökosüsteem, mis hõlmab tootmist. Ettepanek võeti vastu 2022. aasta alguses.

Digipööre

Tehisintellekt

Tehisintellekti, sh uusimaid masinõppe meetodeid, kasutatakse, et teha uuendusi mitmesugustes valdkondades, mille tulemuseks on paremad teenused, ravi ja tarbekaubad. Kuid inimesed ELis peavad saama olla kindlad, et tehisintellektisüsteeme kasutatakse turvaliselt ja õigusakte järgides. Kuigi neid süsteeme saab rakendada paljude tänapäeva ühiskonna probleemide lahendamiseks, tekitavad teatavad neist riske, mida tuleb soovimatute tulemuste vältimiseks maandada. Näiteks ei ole sageli võimalik teada saada, miks või kuidas tehisintellektisüsteem on jõudnud konkreetse tulemuse, näiteks automaatse otsuse või hinnanguni. Seetõttu võib olla keeruline hinnata, kas keegi on põhjendamatult sattunud ebasoodsasse olukorda, näiteks töölevõtu või sotsiaalkindlustusmaksete jaotamise puhul.

Selleks et lahendada need ja muud probleemid, avaldas komisjon aprillis oma ettepaneku maailma esimese tehisintellekti käsitleva õigusraamistiku kohta, millega kaasnes ajakohastatud, liikmesriikidega kooskõlastatud kava. Mõlema algatuse eesmärk on teha Euroopa Liidust tipptasemel ja usaldusväärse tehisintellekti üleilmne keskus. ELi kava täiendavad masinavaldkonna tooteid käsitlevad uued eeskirjad, millega kohandatakse ohutusnõudeid, et suurendada kasutajate usaldust uue ja mitmekülgse tootepõlvkonna vastu. Kui uus üldise tooteohutuse määrus vastu võetakse, siis täiendab see lisameetmena neid eeskirju.

Uus tehisintellekti määrus aitab tagada inimeste ja ettevõtete ohutuse ning nende põhiõiguste järgimise, hoogustades tehnoloogia kasutuselevõttu ning suurendades sellesse tehtavaid investeeringuid ja sellega seotud innovatsiooni kõikjal ELis. Ettepanek sisaldab riskipõhist meetodit, millega soovitatakse rangemaid nõudeid suurema riskiga tehisintellektisüsteemidele.

Kooskõlastatud kavas kirjeldatakse liikmesriikide tasandil vajalikke poliitilisi muudatusi ja investeeringuid, et tugevdada ELi juhtpositsiooni inimkeskse, kestliku, turvalise, kaasava ja usaldusväärse tehisintellekti arendamisel. Kavas tehakse ettepanek ühiste koostöömeetmete kohta, et tagada kõigi meetmete kooskõla tehisintellekti strateegia ja Euroopa rohelise kokkuleppega, võttes arvesse COVID-19 pandeemia käigus esile kerkinud uusi probleeme.

EL on juba rahastanud mitmesuguseid tehisintellektiprojekte, mis pakuvad lahendusi mitmes ühiskonnavaldkonnas, sh põllumajandus, tervishoid ja desinformatsiooni tõkestamine.

Euroopa tööstusandmete ning serva- ja pilvetehnoloogia liit

Andmed on tööstusmajanduse jaoks oluline ressurss ja neid salvestatakse üha enam pilves. Ettevõtted saavad enda IT-taristu rajamise asemel kasutada kolmandate isikute majutatud andmetöötluse ressursse internetis. Seda ressursside kogu nimetatakse üldjuhul pilvandmetöötluseks. 2021. aastal kasutas pilvandmetöötlust 42% ELi ettevõtetest (2020. aastal 36% ja 2016. aastal 19%). Prognooside kohaselt töödeldakse 2025. aastaks 80% kõigist andmetest kasutajale lähemal asuvates nutiseadmetes (mida nimetatakse servtöötluseks) ja mitte suurtes andmekeskustes nagu praegu.

Seetõttu on uue Euroopa tööstusandmete ning serva- ja pilvetehnoloogia liidu eesmärk tugevdada ELi tööstuse positsiooni pilve- ja servatehnoloogia alal, ühendades ettevõtted, liikmesriigid ja selle valdkonna eksperdid. Liit aitab kasutada pilv- ja servandmetöötluse võimalusi ning toetab kujunemisjärgus tehnoloogia, näiteks tehisintellekti, asjade interneti ja 5G väljatöötamist. Seejuures tagatakse kestlik pilvetaristu ning inimestele ELis parem kontroll oma andmete üle.

Aastal 2018 toimus 80 protsenti andmete töötlemisest ja analüüsist andmekeskustes ja andmetöötluse keskrajatistes. Ühendatud nutiseadmete kasutamine ulatus kahekümne protsendini. Aastal 2025 peaks toimuma 20 protsenti andmete töötlemisest ja analüüsist andmekeskustes ja andmetöötluse keskrajatistes. Ühendatud nutiseadmete kasutamine peaks ulatuma kaheksakümne protsendini.

Superarvutid

Kuna pidevalt toodetakse üha suuremas koguses andmeid, on andmetöötluse olemus muutumas. Praegu suudavad superarvutid teha miljoneid miljardeid ja peagi miljardeid miljardeid tehteid sekundis ning aitavad lahendada keerukaid probleeme. Need võivad seisneda näiteks kliimamuutuste mõju analüüsimises ja leevendamises, uute teadmiste saamises mitmesugustes teadusvaldkondades ning COVID-19 ravimeetodite väljatöötamises.

Selleks et EL jõuaks superarvutite valdkonnas maailmas juhtivale kohale, loodi 2018. aastal Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte, mis koondab Euroopa ja riiklikud ressursid, et omandada tipptasemel superarvuteid ja tehnoloogiaid ning võtta need kasutusele. Algatuses osalevad EL, 27 liikmesriiki, kolm muud riiki ja kaks liiget erasektorist: Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaplatvorm ning DAIRO / suurandmete väärtuse ühendus (BDVA).

2021. aasta juulis võttis EL vastu uue määruse, mis loob eeldused Euroopa järgmise põlvkonna superarvutite väljatöötamiseks. Lisaks antakse sellega ühisettevõttele võimalus kasutada programmi „Euroopa horisont“, programmi „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkonna vahendeid, et investeerida rohkem superarvutitesse ja kvantarvutusse ning toetada ELi ulatuslikku teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava. Koos osalevate riikide ja erasektori liikmete investeeringutega panustatakse kokku ligikaudu 7 miljardit eurot.

EL on omandanud seitse maailmatasemel superarvutit. Discoverer Bulgaarias, MeluXina Luksemburgis ja Vega Sloveenias hakkasid täisvõimsusel tööle 2021. aastal ning Karolina Tšehhis, Leonardo Itaalias, Deucalion Portugalis ja LUMI Soomes võetakse kasutusele 2022. aastal.

Digirahandus

2021. aastal tegi komisjon kaasseadusandjatega edusamme krüptovarade turgude ja digitaalse tegevuskerksuse õigusakti dokumentide arutamisel. Selle õigusakti ettepanek tehti 2020. aasta septembris komisjoni digirahanduse paketi osana. Lisaks sellele toetasid liikmesriigid detsembris kokkulepet, mis saavutati Euroopa Parlamendiga hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute katsekorra kohta. Krüptovara on üks peamisi finantsvaldkonna hajusraamatu tehnoloogia rakendusi. Katsekorraga kehtestatakse tingimused, mille alusel on võimalik saada luba hajusraamatu tehnoloogial põhineva turutaristu käitamiseks, määratakse kindlaks, milliste hajusraamatu tehnoloogia finantsinstrumentidega tohib kaubelda, ning täpsustatakse hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute käitajate ja ametiasutuste vahelist koostööd. See võimaldab ELi reguleerimisasutustel ja turuosalistel saada kogemusi hajusraamatu tehnoloogia (s.o tehnoloogia, mida kasutatakse tokeniseeritud finantsinstrumentidega kauplemiseks ja arveldamiseks) kasutamisel, tagades et nad suudavad maandada investorite kaitse, turu usaldusväärsuse ja finantsstabiilsusega seotud riske.

Rahvusvaheline ühenduvus

Atlandi-ülene kaabel EllaLink, mis ühendab Sinesi Portugalis Fortalezaga Brasiilias, on esimene otsene suure läbilaskevõimega andmesideliin Euroopa ja Ladina-Ameerika vahel. EL on aidanud luua 34 000 km pikkuse digitaalse kiirtee, et toetada teadus- ja haridusandmete vahetust, vähendades selleks kuluvat aega poole võrra. See oluline saavutus aitab suurendada edasist koostööd nende kahe maailmajao vahel järgmise 25 aasta jooksul. Kokkuvõttes jõuab Ladina-Ameerikaga Europe Linki rajamise algatus, sh kõrgjõudlusega andmetöötluse ja Maa seire andmete jagamine, 65 miljoni kasutajani rohkem kui 12 000 haridus- ja teadusasutuses Euroopas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas.

Tervem Euroopa Liit

COVID-19 pandeemia on seadnud rahvatervise ELi päevakorras tähtsale kohale. Pärast seda, kui president Ursula von der Leyen teatas 2020. aasta septembris kavatsusest luua tugev Euroopa terviseliit, on Euroopa Komisjon pandeemiast saadud kogemustest õppides pannud sellele aluse.

Tervisekriisideks valmistumine ja neile reageerimine

Terviseliidu esimeseks sambaks on kriisideks valmisoleku ja kriisidele reageerimise kava. Läbivaatamisel on piiriüleseid terviseohte käsitlevad ELi õigusaktid, et täiendada neid COVID-19 õppetundide varal. Euroopa Ravimiametile ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele, mis on moodustanud COVID-19 vastase võitluse keskse struktuuri, antakse tulevaste tervisealaste hädaolukordadega tegelemiseks suuremad volitused. Kavakohaselt peaksid need ELi tervishoiuasutused hakkama hädaolukordades andma rohkem teaduslikke suuniseid ja tugevdama koordineerimist. Tugevama järelevalve ja parema valmisoleku abil on kavas vähendada ravimite nappuse ohtu. Kui komisjoni ettepanekud võetakse vastu ja kui asjaolud seda nõuavad, on võimalik kuulutada välja rahvatervisealane hädaolukord ELi tasandil. See peaks võimaldama võtta kriisile reageerimiseks tõhusamaid meetmeid.

Kuigi COVID-19 pandeemia ei ole veel läbi, peab EL olema valmis tulevasteks piiriülesteks terviseohtudeks. Juunis esitas komisjon teatise pandeemiast saadud varajaste õppetundide kohta, tuues välja, kuidas neile tuginedes ELi ja liikmesriikide tasandil tulemuslikumalt tegutseda. Need õppetunnid aitavad paremini prognoosida rahvatervisega seotud riske ja parandada erandolukorra plaanimist, et kõigil tasanditel reageeritaks kiiremini ja tõhusamalt. Teatises keskendutakse tervishoiualasele valmisolekule ja kriisile reageerimisele ning tuuakse välja kümme varajast õppetundi selle kohta, kuidas EL peaks sellises olukorras tegutsema.

VIDEO ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus.

Kriisile reageerimise ühe komponendina asutas komisjon ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA). Olles Euroopa terviseliidu keskne element, hakkab HERA toimima kahel režiimil: valmisoleku- ja hädaolukorra režiimil. Asutuse peamine ülesanne on parandada ELis põhiliste meditsiiniliste vastumeetmete (nt vaktsiinide, antibiootikumide, meditsiiniseadmete, diagnostiliste testide ja isikukaitsevahendite) arendamist, tootmist, hankimist ja levitamist.

HERA asutamise pakett võeti vastu 16. septembril. Asutus alustas tööd 1. oktoobril, et jätkata algatusega „HERA Incubator“ alustatud tegevust. Algatus käivitati 2021. aasta veebruaris, et valmistada ELi ette koroonaviiruse variantide suurenenud ohuks. HERA hakkas täielikult toimima 2022. aasta alguses ning selle soovituslik kogueelarve aastateks 2022–2027 on 6 miljardit eurot.

Valmisolekurežiimil on HERA ülesandeks ohu hindamine ja seireandmete kogumine, teadus- ja arendustegevuse edendamine, turuprobleemide lahendamine, meditsiiniliste vastumeetmetega varustatuse tagamine ning teadmiste ja oskuste suurendamine.

Hädaolukorra režiimil hõlmavad HERA meetmed kriisiga seotud meditsiiniliste vastumeetmete seiret, hankimist, ostmist ja tootmist, võrgustiku „EU FAB“ rajatiste aktiveerimist (vaktsiinide ja ravimite tootmisrajatiste võrgustik, mis on alati kasutusvalmis), erakorraliste teadusuuringute ja innovatsioonikavade käivitamist, kriisiga seotud meditsiiniliste vastumeetmete jaoks tähtsate tootmisrajatiste loetelu koostamist ja erakorralise rahastamise hõlbustamist.

Asutusele tehakse ülesandeks tegutseda ka rahvusvahelisel tasandil. Sealhulgas tuleb teha koostööd üleilmsete partneritega, et tegeleda rahvusvahelise tarneahela kitsaskohtadega, laiendada üleilmset tootmist, tugevdada üleilmset järelevalvet ning hõlbustada üleilmsete sidusrühmadega tehtavat koostööd ning nende toetamist, et tagada ELi liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide juurdepääs meditsiinilistele vastumeetmetele ja nende meetmete kättesaadavus. Rahvusvahelise tasandi tegevus hõlmab ka kohaliku tootmis- ja jaotussuutlikkuse arendamiseks vajaliku oskusteabe parandamist ning ELi rahastatavatele või hangitud meditsiinilistele vastumeetmetele juurdepääsu toetamist.

HERA teeb koostööd liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, ELi ametite ja sidusrühmadega, sealhulgas teadlaste, biotehnoloogiaettevõtete, tootjate ja reguleerivate asutustega, et kiiresti avastada ja kirjeldada uusi variante, kohandada vajaduse korral vaktsiine ja suurendada meditsiiniliste vastumeetmete jaoks vajalikku tootmisvõimsust. Näiteks käivitas HERA SARS-CoV-2 variantide eksperdirühma, mille ülesanne on anda nõu selle kohta, kas on vaja välja töötada uusi vaktsiine või kohandada olemasolevaid, aga ka selle kohta, kas uute variantide avastamise korral tuleb ELi tasandil välja töötada täiendavaid rahvatervishoiu meetmeid. Samuti teeb HERA tihedat koostööd liikmesriikide ja vaktsiinitootjatega, kes on alustanud omikronvariandi analüüsi ja testinud oma vaktsiinide tõhusust selle vastu. Lisaks sellele suhtleb HERA ka ELi mittekuuluvate riikidega, et uurida koostöö- ja teabevahetusvõimalusi.

Euroopa vähktõvevastase võitluse kava

Terviseliidu teine sammas on pühendatud võitlusele suuruselt teise surmapõhjusega ELis. 2020. aastal diagnoositi ELis 2,7 miljonil inimesel vähktõbi ning see tekitas patsientidele, ellujäänutele ja nende lähedastele märkimisväärset füüsilist ja vaimset kahju. Vähktõbi tekitab suurt koormust ka tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemidele ning ohustab majanduskasvu ja konkurentsivõimet ning tööjõu seisundit. Ent 40% vähktõve juhtumitest on välditavad, mis tähendab, et need on seotud kas elustiili (toit, kehaline aktiivsus, tubaka- ja alkoholitarbimine jne) või keskkonnareostusega, või et nende vastu on olemas vaktsiin.

2021. aasta veebruaris vastu võetud Euroopa vähktõvevastase võitluse kava eesmärk on võidelda haigusega kõigis selle etappides, kasutades integreeritud tegutsemisviisi, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi ja paljusid sidusrühmi. See on üles ehitatud kümnele juhtalgatusele, millega saavutada edasiminek kõikides valdkondades alates ennetamisest, varajasest avastamisest, diagnoosimisest ja ravist kuni vähipatsientide ja vähihaigete elukvaliteedi parandamiseni, tagades samal ajal patsientidele võrdse juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele.

Programmi „Euroopa horisont“ ELi vähimissiooni (mis on üks viiest 2021. aasta septembris välja kuulutatud uuest ELi missioonist) raames tegutsetakse vähktõvevastase võitluse kava alusel parema ennetamise, tõhusama ravi ja elukvaliteedi paremaks muutmise nimel eesmärgiga parandada 2030. aastaks rohkem kui 3 miljoni inimese elu. Kokku antakse programmist „EL tervise heaks“ ja muudest ELi instrumentidest liikmesriikidele ja sidusrühmadele ligikaudu 4 miljardit eurot toetust, et tugevdada tervishoiusüsteeme ning tõhustada vähiennetust ja -ravi.

Tähtsaimate meetmete keskmes on ennetamine, diagnoosimine, ravi ja elukvaliteet. Meetmete eesmärk on vähendada keskkonnareostust ning alkoholi ja tubaka kahjulikku tarbimist, edendada tervislikumat eluviisi, tagada aastaks 2025 juurdepääs rinna-, emakakaela- ja kolorektaalvähi sõeluuringutele üheksakümnele protsendile seda vajavast Euroopa Liidu elanikkonnast, vaktsineerida aastaks 2030 vähemalt 90 protsenti Euroopa Liidu tüdrukutest papilloomiviiruse vastu ja suurendada märkimisväärselt poiste vaktsineerimist ning tagada aastaks 2030 juurdepääs riiklikele terviklikele vähikeskustele kuni üheksakümnele protsendile seda vajavatest patsientidest. See on võimalik tänu nelja miljardi euro suurusele rahastamisele. Tänu varase avastamise, tõhusate ravimeetodite ja toetava ravi edusammudele on Euroopas vähist paranenud üle kaheteistkümne miljoni inimese.

Euroopa ravimistrateegia

Terviseliidu kolmanda samba moodustab 2020. aastal käivitatud Euroopa ravimistrateegia. See seisneb ELi ravimisüsteemide täielikus uuendamises. Sellega võetakse käsile ELi ravimisüsteemi pikaajalised probleemid, edendatakse innovatsiooni (sealhulgas rahuldamata ravivajaduste vallas) ja tagatakse see, et ravimid oleksid kättesaadavad nii kriisiolukorras kui ka tavalisel ajal. Selle juhtalgatuste seas on ELi ravimialaste õigusaktide läbivaatamine ja struktureeritud dialoog ravimite varustuskindluse üle. Struktureeritud dialoog sai alguse 2021. aasta veebruaris ja selle eesmärk on teha kindlaks poliitikameetmed, mille abil tugevdada ravimite tarneahela vastupanuvõimet ja tagada ravimite varustuskindlus.

Komisjon investeerib sellistesse kiireloomulistesse terviseprioriteetidesse rohkem kui kunagi varem. Märtsis käivitati COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks uus tarmukas kava „EL tervise heaks“. Kava ei seisne üksnes kriisidele reageerimises, vaid võtab sihiks parandada ja edendada tervishoidu ELis, tugevdada riiklikke tervishoiusüsteeme ning lihtsustada juurdepääsu ravimitele, meditsiiniseadmetele ja kriisiga seotud toodetele.

Programmiga „EL tervise heaks“ investeerib EL jooksevhindades 5,3 miljardit eurot algatustesse, mille puhul ELi tasandi meetmed annavad lisaväärtust, täiendavad liikmesriikide poliitikat ja aitavad saavutada üht või mitut nimetatud programmi eesmärki.

Parandada ja tugevdada ELis inimeste tervist.

Kaitsta inimesi ELis tõsiste piiriüleste terviseohtude puhul.

Täiustada ravimeid, meditsiiniseadmeid ja kriisitooteid.

Tugevdada tervishoiusüsteeme.

Demokraatia tugevdamine

Demokraatlik arutelu ja inimeste ligipääs teabele on viimastel aastatel muutunud üha enam internetipõhiseks. Samal ajal kasutab järjest rohkem ELi kodanikke oma demokraatlikku õigust hääletada ja kandideerida elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel. Lisaks on ELis kampaaniate korraldamisel suurenenud poliitilise reklaami tähtsus. Sellega arvestamiseks ning demokraatia ja valimiste usaldusväärsuse tugevdamiseks esitas komisjon novembris uued ettepanekud poliitilise reklaami, liikuvate ELi kodanike valimisõiguste ja Euroopa erakondade rahastamise kohta.

Ettepanekud tuginevad 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel saadud kogemustele ning aitavad saavutada Euroopa demokraatia tegevuskavas ja 2020. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta välja kuulutatud prioriteete. Selle tagamiseks, et 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised saaksid toimuda demokraatia nõuete seisukohast laitmatult, peaksid uued normid jõustuma 2023. aasta kevadeks ja neid tuleks täielikult rakendada kõigis liikmesriikides.

Poliitiline reklaam

Digitaalne kommunikatsioon ja internet pakuvad poliitikutele palju võimalusi kodanikeni jõudmiseks, aga ka kodanikele võimalusi demokraatlikus arutelus osalemiseks. Hiljutiste valimiste puhul näitab kogemus, et digitaliseerimist ja veebireklaami saab mõnikord ära kasutada manipuleerimise ja desinformatsiooni eesmärgil (vt ka 1. peatükk desinformatsiooni vastu võitlemise kohta).

Novembris esitas komisjon õigusakti ettepaneku, et tagada poliitilise reklaami suurem läbipaistvus. Ühtlustatud läbipaistvusnõuded hõlmavad kohustust esitada asjakohane teave, mille abil oleks kodanikel, pädevatel asutustel ja muudel asjaomastel sidusrühmadel võimalik poliitilist reklaami kindlalt ära tunda ning teha kindlaks nii poliitilise sõnumi päritolu kui ka see, kes on selle eest maksnud. Suunamis- ja võimendamistehnikad on lubatud üksnes juhul, kui need vastavad sisulistele läbipaistvusnõuetele. Üksikisikutele tagatakse sel viisil võimalus teha kindlaks, kas ja kuidas poliitiline reklaam on neile suunatud, ning seejärel otsustada, kas nad soovivad sellega tutvuda või mitte.

Ettepanekuga täiendatakse norme, mis on sätestatud komisjoni digiteenuste õigusakti ettepanekus, et enne 2024. aasta mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi saaks reeglid paika.

Meediavabadus

2020. aastal rünnati 23 liikmesriigis 908 ajakirjanikku ja meediatöötajat.

175 ajakirjanikku ja meediatöötajat langes 2020. aastal ELis toimunud meeleavalduste käigus rünnakute või vahejuhtumite ohvriks.

73% naisajakirjanikest koges 2020. aastal veebivägivalda.

ELis on 1992. aastast saadik tapetud 23 ajakirjanikku, kusjuures enamik tapmisi on toimunud viimasel kuuel aastal.

Meediavabadus on toimiva demokraatia jaoks eluliselt tähtis. Euroopa demokraatia tegevuskava elluviimiseks astub EL samme meediavabaduse hoidmiseks ja ELi ees seisvate ohtude maandamiseks. Septembris esitas komisjon soovituse ajakirjanike turvalisuse kohta. Selles antakse liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas parandada ajakirjanike ja meediatöötajate füüsilist ja veebiturvalisust, keskendudes uutele veebiohtudele, mis puudutavad eelkõige naisajakirjanikke ning vähemusi esindavaid ja vähemuste olukorda kajastavaid ajakirjanikke.

Samuti kaitstakse ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid kuritahtlike kohtuasjade eest, millega püütakse takistada neid osalemast avalikku huvi pakkuvates küsimustes. Oktoobris algatas komisjon avaliku konsultatsiooni, et teha kindlaks selle valdkonna probleemid ja küsida arvamusi selle kohta, mida oleks vaja teha. Komisjoni ettepanek ELi vastavasisulise algatuse kohta on kavas esitada 2022. aastal. EL rahastab ka meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse projekte. Üks selliseid projekte on 2021. aasta septembris käivitatud Euroopa meediaomandi seirevahend, mille eesmärk on luua riigipõhine andmebaas meediaomandit käsitleva teabe kohta, hinnata asjakohaseid õigusraamistikke ja teha kindlaks võimalikud ohud meediaomandi läbipaistvusele.

Komisjon on võtnud kasutusele ka meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskavas kirjeldatud meetmed. Näiteks avaldas komisjon suvel programmi „Loov Euroopa“ raames projektikonkursi Euroopa ajakirjanduspartnerluste loomiseks. Komisjon on asunud kavandama juba uusi samme ning oma 2021. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta andis president von der Leyen teada kavatsusest võtta 2022. aastal vastu meediavabaduse akt.

Samal ajal jätkas komisjon iga-aastase õigusriigi aruande koostamise käigus meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse olukorra seiret kõigis liikmesriikides.

Õigusriigi põhimõtte kaitsmine

Juulis avaldas komisjon teise ELi õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande, kus on eraldi peatükid iga liikmesriigi kohta. Õigusriigi olukorda käsitlev aruanne esitatakse üks kord aastas, et edendada õigusriiki, ennetada probleemide tekkimist ja süvenemist ning astuda samme nendega tegelemiseks. Aruanne hõlmab nelja järgmist sammast: liikmesriikide kohtusüsteemid, korruptsioonivastase võitluse raamistikud, meedia mitmekesisus ja meediavabadus ning muud toimiva demokraatia jaoks hädavajaliku kontrolli ja tasakaaluga seotud institutsioonilised küsimused.

2021. aasta aruandes käsitletakse eelmise aruandega võrreldes toimunud muutusi ja võetakse arvesse COVID-19 pandeemia mõju. Kokkuvõttes ilmnes aruandest, et liikmesriikide olukord on paljuski parem, sealhulgas nendes liikmesriikides, kus on päevakorral 2020. aasta aruandes esile toodud probleemide lahendamine.

Siiski on mõnes liikmesriigis olukord endiselt muret tekitav, näiteks esineb probleeme kohtusüsteemi sõltumatuse ja meedia olukorraga. Pandeemia näitas ka seda, kui vajalik on säilitada kontrolli- ja tasakaalustussüsteem, mis tagab õigusriigi põhimõtte järgimise.

Komisjon on endist viisi tegutsenud aluslepingute täitmise järelevalvajana ning algatanud vajalikke rikkumismenetlusi. Seoses 2019. aasta kohtusüsteemi seaduse ja ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi tegevusega kohtunikke puudutavates kohtuasjades kaebas komisjon aprillis Poola Euroopa Kohtusse. Samuti palus komisjon Euroopa Kohtul määrata ajutised meetmed, mida kohus 14. juulil ka tegi.

Septembris palus komisjon Euroopa Kohtul määrata Poolale igapäevane karistusmakse, mida tuleb maksta seni, kuni 14. juuli ajutiste meetmete kohaldamise määrus on täielikult täidetud. 27. oktoobril määras Euroopa Kohus Poolale rikkumise eest karistusmakse suuruses 1 miljon eurot päevas.

Teise rikkumismenetluse raames saatis komisjon Poolale Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 alusel ametliku kirja, kuna Poola ei olnud võtnud vajalikke meetmeid, et täita täielikult Euroopa Kohtu 15. juuli 2021. aasta otsust, milles leiti, et kohtunike distsiplinaarkorda käsitlev Poola seadus on ELi õigusega vastuolus. Vastust analüüsitakse üksikasjalikult, enne kui tehakse otsus edasiste sammude kohta.

Juulis algatas komisjon Ungari vastu rikkumismenetluse seoses põhiõiguste kaitse ja mittediskrimineerimise põhimõttega (vt ka 7. peatükk).

Lisaks rikkumismenetlusele, mille eesmärk on käsitleda konkreetseid ELi õiguse rikkumisi, on Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatud üldisem menetlus liidu ühiste väärtuste, sealhulgas õigusriigi põhimõtte kaitseks. Nõukogu tegeleb endiselt kahe juhtumiga, millest ühe algatas komisjon 2017. aastal Poola vastu ja teise Euroopa Parlament 2018. aastal Ungari vastu, et teha kindlaks, kas on olemas selge oht, et rikutakse oluliselt liidu väärtusi. Komisjon teavitas nõukogu viimastest sündmustest põhjendatud ettepanekutega hõlmatud valdkondades nii 2020. kui ka 2021. aastal.

ELi eelarve kaitse

2020. aasta määrusega, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks, parandati ELi võimalusi tegeleda ELi eelarvet mõjutavate õigusriigi põhimõtete rikkumistega. Koos teiste olemasolevate instrumentidega tagatakse see, et iga euro läheb sinna, kus seda vajatakse, ja pakub kodanikele lisaväärtust.

Alates määruse jõustumisest 2021. aasta jaanuaris on komisjon jälginud olukorda kõigis liikmesriikides ja kogunud asjakohast teavet. Aruanne õigusriigi olukorra kohta on üks teabeallikaid, mida komisjon saab kasutada määruses sätestatud õigusriigi põhimõtte rikkumiste tuvastamiseks ja hindamiseks. Lisaks kasutab komisjon oma analüüsis Euroopa Kohtu otsuseid, Euroopa Kontrollikoja aruandeid ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide järeldusi. Komisjon valmistab ette suuniseid, millega täpsustada määruse toimimist mõjutavaid elemente.

Kodanike kaasamine

Oktoobris võtsid parlament ja nõukogu vastu Århusi määruse muudatuse, millega tugevdatakse ELi kodanikuühiskonna ja laiema üldsuse suutlikkust kontrollida keskkonda mõjutavaid otsuseid. Kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad taotleda, et ELi institutsioonid vaataksid oma meetmed läbi, tagamaks parema keskkonnakaitse ja tõhusamad kliimameetmed.

2021. aastal vastas komisjon kahele Euroopa kodanikualgatusele, mida kumbagi toetas rohkem kui miljon ELi kodanikku. Kultuurilist ja keelelist mitmekesisust käsitleva kodanikualgatuse „Minority SafePack“ puhul pani komisjon ette tegutseda edasi muul viisil kui seadusandlikul teel, samal ajal kui kodanikualgatuse „End the Cage age“ asjus andis komisjon teada oma kavatsusest teha enne 2024. aastat ettepanek lõpetada järk-järgult puuride kasutamine teatavate põllumajandusloomade puhul. 2014. aasta algatuse „Right2Water“ tulemusel jõustus jaanuaris läbivaadatud joogiveedirektiiv ning 2017. aasta glüfosaadi keelustamise algatuse tulemusel hakati märtsis kohaldama määrust, mis käsitleb toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust. 2021. aastal registreeriti üksteist uut algatust.

Komisjon algatas 2021. aastal 116 avalikku konsultatsiooni ja sai 757 315 ettepanekut ning veel 104 771 ettepanekut muude tagasisidevõimaluste kaudu (nt tegevuskavad, õigusaktide eelnõud). Komisjon on vastanud ka kõigile 283 soovitusele, mis on praeguseks portaali „Avaldage arvamust: lihtsustage!“ kaudu laekunud. Asjaomaseid ettepanekuid kaalub tulevikukindluse platvormi nime kandev kõrgetasemeline eksperdirühm oma iga-aastase tööprogrammi koostamisel. Rühm koosneb liikmesriikide riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Regioonide Komitee esindajatest ning ettevõtjaid ja valitsusväliseid organisatsioone esindavatest sidusrühmadest. Oma panuse annab ka VKEde saadikute võrgustik, mis on esindatud eksperdirühma täiskogu istungitel.

Rände- ja varjupaigaküsimused

Uus rände- ja varjupaigalepe võeti vastu septembris 2020. Aasta hiljem septembris võttis komisjon vastu selle esimese eduaruande. Aruandes märgiti, et kuni ELi varjupaiga- ja rändesüsteemi põhjalikult ei reformita, on EL endiselt haavatav ega ole täielikult valmis reageerima muutuvatele oludele.

Rände- ja varjupaigaleppes esitatud rändepoliitika tervikliku käsituse raames esitas komisjon veebruaris nõukogule oma esimese faktipõhise hinnangu partnerriikidega tehtava tagasivõtmisalase koostöö kohta, nagu on nõutud muudetud viisaeeskirjas. Esimesele hinnangule oli lisatud teatis, milles on kirjeldatud, kuidas EL kavatseb tõhustada koostööd tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas.

2021. aasta aprillis võttis komisjon vastu esimese ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia, millega püüti suurendada vabatahtliku tagasipöördumise osakaalu, aidata kaasa inimlikule ja väärikale tagasisaatmisele ning tõhustada tagasivõtmisalast koostööd partnerriikidega. Taasintegreerimine aitab nii ELi liikmesriikidest kui ka kolmandatest riikidest tagasi pöörduvatel inimestel kasutada ära koduriigis leiduvaid võimalusi, aidata kaasa kogukonna arengule ja suurendada usaldust rändesüsteemi vastu.

Strateegiaga nähakse ette vahendid ja suunised tagasisaatmise jätkusuutlikkuse parandamiseks, suurendades koostööd partnerriikides. Koos strateegiaga kehtestas komisjon ELi tagasipöördumisnõustamise raamistiku ja taasintegreerimisalase abi vahendi, millega nähakse (liikmesriikidele) ette tagasisaatmist toetavate struktuuride loomise nõuded. Leida tuleb töötajad ja tagada rahastus ning võtta kasutusele suunamisvahend, mis võimaldab tagasisaatmisnõustajate ja taasintegreerimisega tegelevate töötajate vahel turvalist teabevahetust.

Pärast Valgevene katseid destabiliseerida ELi ja selle liikmesriike, hõlbustades ebaseaduslikku rännet, ning otsust peatada ELi-Valgevene tagasivõtuleping, tegi komisjon septembris ettepaneku peatada Valgevenega sõlmitud viisalihtsustuslepingu teatavad sätted, võttes sihikule üksnes valitsusametnikud, mitte Valgevene tavakodanikud. Nõukogu võttis komisjoni ettepaneku vastu novembris.

Komisjon uuris Läti, Leedu ja Poola finants- ja operatiivvajadusi ning eraldas piirihalduse jaoks veel 200 miljonit eurot, et eelkõige reageerida riigi toetusel rändajate ärakasutamisele ELi välispiiridel. Samal ajal on EL tõhustanud dialoogi asjaomaste kolmandate riikidega, et neid olukorrast teavitada ja panna neid tegutsema selle nimel, et nende kodanikud ei satuks Valgevene ametivõimude seatud lõksu.

23. novembril vastu võetud ühisteatises „Vastus riigi toetusel rändajate ärakasutamisele ELi välispiiril“ sätestati komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli tegevus.

Komisjon esitas 1. detsembril ettepaneku, et võimaldada kõige enam mõjutatud ELi liikmesriikidel oma varjupaigasüsteeme ajutiselt uue olukorraga kohandada. Valgevenesse lõksu jäänud haavatavate inimeste abistamiseks oli komisjon eraldanud aasta lõpuks 700 000 eurot humanitaarabi ning on valmis pakkuma veel rohkem vahendeid. Samuti eraldab EL kuni 3,5 miljonit eurot, et toetada Valgevenest vabatahtlikult tagasi pöördujaid. Peale selle on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Liidu Varjupaigaameti (varem Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) ning Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti ja teiste ELi asutuste töötajad valmis minema välispiirile, et vajaduse korral abistada ELi liikmesriike, ning on juba alustanud asjaomastes liikmesriikides tegutsemist. Alalise raamistiku loomiseks võttis komisjon 14. detsembril vastu ettepaneku muuta Schengeni piirieeskirju ja ettepaneku võtta vastu määrus, milles käsitletakse rändajate ärakasutamist.

Võitlus inimkaubanduse vastu

72 protsenti inimkaubanduse ohvriks langenutest on naised ja tüdrukud ning 23 protsenti on mehed ja poisid. Ligikaudu pooled ohvritest on Euroopa Liidu kodanikud. Kuuekümne protsendiga ohvritest kaubitsetakse seksuaalse ärakasutamise ja 15 protsendiga tööalase ärakasutamise eesmärgil.

Aprillis võttis komisjon vastu inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia, millega hõlmatakse terviklikult selle võitluse kõiki aspekte, alates ennetamisest kuni ohvrite kaitsmiseni ning inimkaubitsejatele süüdistuse esitamise ja nende süüdimõistmiseni. See hõlmab järgmise nelja valdkonna õiguslikke, poliitilisi ja operatiivalgatusi: igat liiki ärakasutamisega seotud inimkaubandust soodustava nõudluse vähendamine, inimkaubitsejate ärimudeli lõhkumine, ohvrite, eeskätt naiste ja laste kaitsmine, toetamine ja võimestamine, ning rahvusvaheline mõõde. Äsja ametisse nimetatud ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaator alustas tööd 1. juulil 2021.

Septembris võttis komisjon vastu ELi uuendatud tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2021–2025). Selles sätestatakse meetmed rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemiseks ja selle ennetamiseks ning rändajate põhiõiguste täieliku kaitse tagamiseks. Samuti tehakse tegevuskavas ettepanek laiendada piiravaid meetmeid ja tugevdada kriminaalkaristusi rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajate vastu ning esitatakse meetmed rändajate ekspluateerimise ennetamiseks ja teadmiste suurendamiseks rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise kohta. Tegevuskavas võetakse arvesse seda, kuidas mõned riigid hõlbustavad ebaseaduslikku rännet ja kasutavad inimesi poliitilistel eesmärkidel välispiiridel surve avaldamiseks, nagu võis näha 2021. aastal ELi ja Valgevene piiril. Komisjon esitas ka meetmed tööandjatele kohaldatavate karistuste direktiivi tulemuslikkuse parandamiseks. Meetmete eesmärk on karistada tööandjaid, kes värbavad inimesi, kellel puudub õigus ELis viibida, kaitsta ebaseaduslike rändajate õigusi ja näha ette kontroll. Meetmeid hakatakse rakendama 2022. aastal.

Novembris tegid komisjon ja kõrge esindaja ettepaneku meetmete kohta, et takistada ja piirata selliste transpordiettevõtjate tegevust, kes tegelevad ELi suunal inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise või inimkaubandusega või aitavad sellele kaasa. Sellega lisandub ELi meetmepaketti uus vahend, millega toetada liikmesriike võitluses ebaseadusliku rände ja inimkaubandusega.

Kaitset vajavate isikute kaitsmine

Komisjon jätkas tööd rände haldamise ning rändajate vastuvõtu- ja elamistingimuste parandamiseks, eelkõige Kreekas. Rändehalduse rakkerühma kaudu, mis loodi 2020. aastal rändajate vastuvõtu- ja elutingimuste parandamiseks Lesbosel ja Egeuse mere põhjapoolsetel saartel, suurendas EL toetust riiklikele ametiasutustele. Septembris avati esimene uus vastuvõtu- ja isikutuvastuskeskus Samosel, millele järgnesid novembris Kosi ja Lerose uued keskused. 2022. aastal avatakse uued keskused Chiosel ja Lesbosel. Komisjon eraldas Kreekale nende viie keskuse ehitamiseks 276 miljonit eurot.

Komisjon hõlbustab ja koordineerib ka erinevate rändajarühmade ümberpaigutamist Kreekast, Itaaliast ja Maltalt liikmesriikidesse, kus on vastav kohustus võetud. Pärast asjaomaste organisatsioonide ulatuslikke jõupingutusi ja tänu liikmesriikide solidaarsusele paigutati 2020. ja 2021. aastal Euroopa Komisjoni toel Kreekast teistesse liikmesriikidesse ümber üle 4600 inimese ning ajavahemikul 2018–2021 Itaaliast ja Maltalt ligi 3000 inimest.

Juulis algatas komisjon kohustuste võtmise 2021.-2022. aastal ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kohta. Kokku võtsid liikmesriigid kohustuse eraldada prioriteetsetele riikidele ja piirkondadele ning ohus olevatele afgaanidele 60 000 ümberasustamise ja humanitaarsetel kaalutlustel vastuvõtmise kohta. Liikmesriigid saavad oma kohustuste täitmisel kasutada Euroopa Liidu Varjupaigaameti operatiivtuge ja ELi rahalist toetust.

Juunis jõuti kokkuleppele Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti uute volituste üle, mis jõustusid 2022. aasta alguses, kui ametist sai Euroopa Liidu Varjupaigaamet. Uute volituste eesmärk on anda ametile kindel õiguslik, operatiivne ja praktiline raamistik, et sel oleks olemas vahendid liikmesriikide abistamiseks ning nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide tugevdamiseks. 2021. aastal laiendas amet oma abi Hispaaniale, Leedule ja Lätile (lisaks Itaaliale, Kreekale, Küprosele ja Maltale).

Ebaseaduslik ränne arvudes

2021. aasta jaanuarist novembrini oli kõigi rändeteede peale kokku ligikaudu 182 600 ebaseaduslikku rändajat, samal ajavahemikul 2020. aastal oli see näitaja 114 400 (kogu aasta peale 125 100) ning 2019. aastal veidi alla 127 000 (kogu aasta peale 141 700).

Kolmel peamisel rändeteel (Vahemere lääneosa, Vahemere keskosa ja Vahemere idaosa) on alates aastast 2014 kordunud ebaseaduslikud piiriületused, kusjuures aastane tipptase on saavutatud hilissuvel ja selle puhul on igakuiste piiriületuste arv püsinud üldiselt väiksem kui 50 000. Aasta 2015 lõpust kuni aasta 2016 alguseni registreeriti idamarsruudil ebaseaduslike piiriületuste kõrgeim tase. Suurim ebaseaduslike piiriületuste arv oli 230 000, mis registreeriti oktoobris 2015. Oluline on märkida, et Vahemere lääneosa rändetee hõlmab Atlandi ookeani ehk Lääne-Aafrika rändeteed.

Vahemere keskosa on endiselt maailma kõige eluohtlikum teadaolev rändetee, millel on alates 2014. aastast hukkunud või kadunuks jäänud üle 20 000 inimese. 2021. aastal teatati Vahemere ja Lääne-Aafrika rändeteel 2819 rändaja hukkumisest või kadunuks jäämisest (2020. aastal oli vastav arv 2325).

Euroopa piiri- ja rannikuvalve

2019. aasta Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse rakendamine on olnud edukas ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) uued volitused on kenasti jõustunud, millest annab tunnistust Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse tegevuse käivitumine 1. jaanuaril 2021. Korpuse personali näol on tegemist esimeste vormirõivastuses ELi töötajatega.

Alalise korpuse moodustamine peaks suurendama ameti suutlikkust toetada liikmesriike kõigis operatiivvaldkondades, sealhulgas tagasisaatmisega seotud tegevuses.

Keskmiselt tegutseb Euroopa Liidu välispiiridel tihedas koostöös liikmesriikidega 2000 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti piiri- ja rannikuvalveametnikku. Nagu on sätestatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses, on amet märkimisväärselt tugevdanud tööd põhiõiguste valdkonnas, olles nimetanud ametisse uue põhiõiguste ametniku ja võtnud tööle esimesed põhiõiguste järelevalvajad.

Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava rakendamine

2021. aastal jätkas EL integratsiooni ja kaasamise tegevuskava 2021–2027 rakendamist. Kava kesksed valdkonnad on haridus ja koolitus, tööhõive ja oskused, tervishoiuteenused ja eluase. 2021. aasta uute meetmete seas on märtsis käivitatud komisjoni ja Euroopa Regioonide Komitee vaheline partnerlus, millega suurendatakse koostööd ELi linnade, piirkondade ja maapiirkondadega ning toetatakse neid rändajate integreerimisel.

Oskuste ja talendi pakett

2020. aasta uue rände- ja varjupaigaleppe raames käivitati 2021. aasta juunis talendipartnerluste algatus, et tugevdada rändealaseid suhteid peamiste partnerriikidega ja sobitada nendest riikidest pärit töötajate oskusi ELi tööturu vajadustega. Et pakkuda ohutuid ja seaduslikke rändevõimalusi, on partnerlustes võimalik osaleda üliõpilastel, kõrgkooli lõpetanutel ja kõigi oskustaseme töötajatel. Samuti pakutakse nende abil võimalusi kutsehariduse omandamiseks ning integreerumistoetust tagasipöörduvatele rändajatele.

Schengeni ala

Juunis võttis komisjon vastu täielikult toimiva ja vastupanuvõimelise Schengeni ala loomise strateegia, millega kaasnes ettepanek Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi läbivaatamiseks. Selles pakuti välja meetmeid kolmes valdkonnas: ELi välispiiride tõhus haldamine, sisepiirikontrolli puudumist kompenseerivad meetmed ning usaldusväärne juhtimine (hindamis- ja järelevalvemehhanism ning valmisolek).

Strateegia hõlmab algatusi tugevama ja täielikuma Schengeni ala loomiseks, tuginedes viimase viie aasta jooksul ja sealhulgas COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemustele. Selles antakse ülevaade edusammudest, mis on tehtud maailma ühe tehnoloogiliselt arenenuma piirihaldussüsteemi rakendamisel ELi välispiiridel, ning visandatakse valdkonna edasised algatused. Samuti tuuakse selles välja meetmed Schengeni ala sisemiseks tugevdamiseks, näiteks tõhustades politsei- ja õigusalast koostööd. Lõpetuseks teeb komisjon ettepaneku laiendada sisepiirikontrollita Schengeni ala ka Bulgaariale, Horvaatiale ja Rumeeniale, kes rakendavad enamikku Schengeni eeskirju, saamata täielikult kasutada Schengeni alasse kuulumisest tulenevaid eeliseid (samuti Küprosele, kui riik on käimasoleva Schengeni hindamisprotsessi edukalt lõpetanud).

Ettepanekuga reformida Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi püütakse muuta mehhanism tulemuslikumaks, tõhusamaks ja kiiremaks ning suurendada selle poliitikapõhisust ja eesmärgipärasust. Selle üle peetakse praegu läbirääkimisi nõukogus, kus komisjon teeb kõik endast oleneva, et hõlbustada protsessi sujuvat edenemist.

Komisjon võttis 14. detsembril vastu ettepaneku muuta Schengeni piirieeskirju. Ettepanekuga püütakse tagada, et kontroll sisepiiridel kehtestataks ainult viimase abinõuna, võttes samas arvesse liikmesriikide õigust seda erandlikel asjaoludel siiski teha. Ettepanekus käsitletakse ka ebaseadusliku rände ärakasutamisest tulenevaid probleeme. Samal ajal tehti rände- ja varjupaiga valdkonnas veel üks ettepanek, milles käsitleti rändajate ärakasutamist.

Edusamme on tehtud Euroopa Liidu ühise IT-struktuuri loomisel, mis hõlmab uusi omavahel ühendatud piirihalduse, rände ja õiguskaitse süsteeme. Süsteemi rakendamisel on tagatud kõigi IT-süsteemide koostalitlusvõime ning täielik ja täpne teave riiklikele ametiasutustele, võttes samal ajal täielikult arvesse andmekaitse-eeskirju.

Julgeolekuküsimused

Endiselt kerkivad esile uued ja üha keerukamad piiriülesed ja valdkondadevahelised julgeolekuohud ning EL peab tõhustama koostööd ja koordineerimist julgeolekuvaldkonnas laiemalt. COVID-19 pandeemia on pannud proovile Euroopa elutähtsa taristu kerksuse ning kriisiks valmisoleku ja kriisiohjesüsteemid. 2021. aastal jätkas EL 2020. aasta julgeolekuliidu strateegia rakendamist, et kaitsta kõiki ELi elanikke ning edendada euroopalikku eluviisi uute algatustega terrorismi ja radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse, küberturvalisuse ja hübriidohtude valdkonnas.

Terrorismi ja radikaliseerumise ennetamine ja võitlus nende vastu

Terroristliku veebisisu levitamise vastase võitluse määrus jõustus 7. juunil 2021 ja seda hakatakse kohaldama üks aasta hiljem. Määrus võimaldab liikmesriikidel saata ELis teenuseid pakkuvatele veebimajutusteenuse osutajatele sisu eemaldamise korraldusi. Samuti on liikmesriikidel võimalik eemaldada ühetunnise etteteatamisega materjal, mis õhutab või õigustab terroriakte, propageerib terrorirühmituste tegevust või jagab terroriaktide toimepanemise juhiseid või võtteid.

Lisaks nähakse määrusega ette kaitsemeetmed, millega hakatakse tugevdama vastutust ja läbipaistvust seoses terroristliku sisu eemaldamiseks võetud meetmetega ning pakkuma kaitset seadusliku veebikõne eksliku eemaldamise eest. Määrusega kehtestatakse meetmed, millega tagatakse põhiõiguste ja -vabaduste kaitse, sealhulgas erand õppe-, ajakirjandus-, kunsti- või teadustöö eesmärgil levitatavale materjalile.

ELi internetifoorumil – see on komisjoni juhitav platvorm, mis toob kokku liikmesriigid ja tehnoloogiaettevõtted, et arutada interneti kasutamist terroristide poolt ja hoida ära laste seksuaalset väärkohtlemist internetis, – tutvustati 2021. aastal keelatud vägivaldseid paremäärmuslikke rühmitusi, sümboleid ja manifeste käsitlevat teatmekogu, mille abil saab veebiplatvormidel sisu piirata.

Juulis esitas Euroopa Komisjon ulatusliku seadusandlike ettepanekute paketi, millega karmistada ELi õigusnorme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta. Pakett sisaldab ettepanekut luua rahapesu tõkestamiseks ELis uus asutus. Selle eesmärk on parandada kahtlaste tehingute ja tegevuse tuvastamist ning kaotada seaduslüngad, mida kurjategijad kasutavad ebaseadusliku raha pesemiseks ja terroristliku tegevuse rahastamiseks finantssüsteemi kaudu.

Kuna kõnealuste meetmetega käsitletakse tehnoloogia arengust tulenevaid uusi probleeme, saab ELi praegune raamistik nende kaudu olulist täiendust, sealhulgas seoses krüptovaradega, rahavoogude suurema integreeritusega ühtsel turul ja terroriorganisatsioonide üleilmsusega. Ettepanekud aitavad liidus luua ka palju sidusamat raamistikku, mis hõlmab vahetult kohaldatavaid norme, näiteks suurte sularahamaksete 10 000 euro suurune ülempiir kogu ELis. Nende ettevõtjate jaoks, kelle suhtes kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise norme, lihtsustab see nõuete täitmist, eelkõige piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate puhul.

Afganistani sündmusi silmas pidades koostas ELi terrorismivastase võitluse koordinaator koostöös nõukogu eesistujariigi, komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja peamiste ELi asutustega terrorismivastase võitluse tegevuskava Afganistani kohta.

Organiseeritud ja piiriülese kuritegevuse vastane võitlus

Aprillis avaldas komisjon ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia, mille eesmärk on edendada õiguskaitse- ja õigusalast koostööd, tagada tõhus uurimine organiseeritud kuritegelike struktuuride tegevuse tõkestamiseks, likvideerida organiseeritud kuritegevusega saadud tulu ning viia õiguskaitse ja kohtusüsteem vastavusse digitaalajastuga. Komisjon tegi ka ettepaneku meetmete kohta, et võimaldada liikmesriikidel ära kasutada kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi täit potentsiaali.

Kogu 2021. aasta jooksul tõhustas komisjon meetmeid, millega tagada ELis ja naaberriikides tulirelvade parem kontroll. Komisjon võttis vastu meetmed, mis annavad liikmesriikidele parema juurdepääsu teabele, mis on vajalik teatavate tulirelvade omandamise ja valdamise taotluste heakskiitmiseks (praegu ei teavitata liikmesriike süstemaatiliselt tulirelvaloa andmisest keeldumisest mujal ELis). Oktoobris avaldatud aruandes direktiivi kohaldamise kohta rõhutati kehtivate ELi õigusaktide positiivset mõju, eelkõige tänu sellele, et nendega keelustatakse kõige ohtlikumad tulirelvad ja hoitakse ära relvade ebaseaduslik ümberehitamine surmavateks tulirelvadeks. Aruandes toodi välja ka allesjäänud puudused, mis nõudsid 76 rikkumismenetluse algatamist, ning valdkonnad, mida on vaja täiustada. Need hõlmavad Euroopa tulirelvapassi digiteerimist ning rangemat kontrolli relvade 3D-printimise plaanide omandamise ja valdamise üle.

Kuritegelike võrgustike tegevus on lai, hõlmates uimasteid, organiseeritud varavastast kuritegevust, rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist, inimkaubandust ja küberkuritegevust. Nad imbuvad seaduslikku majandusse, ligi 70 protsenti neist tegeleb rahapesuga, ligi 60 protsenti korruptsiooniga ja üle kaheksakümne protsendi kasutab seaduslikke äristruktuure. Nad tegutsevad piiriüleselt: 65% kuritegelikest rühmitustest koosnevad eri riikide kodanikest. Nad kohanesid pandeemiaga kiiresti: avastati 1,1 miljardit vaktsiinidoosi hõlmav pettus kogumaksumusega 15,4 miljardit eurot.

Pärast õigusemõistmise digipööret käsitlevat 2020. aasta teatist esitas komisjon detsembris algatuste paketi, et ajakohastada ELi kohtusüsteeme ja kiirendada piiriülest õigusalast koostööd tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades. Pakett sisaldab kolme ettepanekut:

• määrus õigusasutustevahelise piiriülese digitaalse teabevahetuse parandamiseks ning õiguskaitse kättesaadavuse tagamiseks tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades,
• Eurojusti määruse muudatus, millega luua õiguslik alus suuliste ärakuulamiste korraldamiseks videokonverentside kaudu ning tugevdada terrorikuritegudega seonduvat koordineerimist ja koostööd riiklike uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate asutuste vahel, ning
• määrus, millega luuakse koostööplatvorm, et suurendada piiriüleste juhtumite puhul ühiste uurimisrühmade tehtavate uurimiste tõhusust ja esitatavate süüdistuste tulemuslikkust.

Algatustega püütakse saavutada komisjoni eesmärki luua tõeliselt tõhus ja vastupidav vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev Euroopa.

Pärast 2020. aasta ettepanekuid Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti volituste läbivaatamise kohta tegi komisjon detsembris ettepaneku võtta vastu ELi politseikoostöö seadustik, et tõhustada õiguskaitsealast koostööd liikmesriikide vahel ja anda ELi politseiametnike käsutusse ajakohasemad teabevahetusvahendid. Politseikoostöö seadustik, mis sisaldab soovitust politsei operatiivkoostöö kohta ja uusi norme teabevahetuse kohta, aitab tõhustada piiriüleseid operatsioone, näeb teabevahetuse jaoks ette selged kanalid ja ajakava ning annab ametile suurema rolli.

Lisaks sellele muudetakse teatavate andmekategooriate automatiseeritud vahetamise norme, et aidata ELis toime pandud kuritegusid senisest palju tulemuslikumalt omavahel seostada. Sel viisil saab kõrvaldada teabelüngad, edendada kuritegude ennetamist, avastamist ja uurimist ELis ning suurendada Euroopas kõigi inimeste julgeolekut. Politseikoostöö pakett sisaldab kolme seadusandlikku ettepanekut: nõukogu soovitus politsei operatiivkoostöö kohta, direktiiv õiguskaitseasutustevahelise teabevahetuse kohta liikmesriikides ning määrus politseikoostöö automatiseeritud andmevahetusmehhanismi kohta („Prüm II“).

Koos rahapesuvastase paketiga esitas komisjon ettepaneku anda õiguskaitseasutustele tulevikus juurdepääs omavahel ühendatud pangakontoregistritele. See võimaldab õiguskaitseasutustel kiiresti kindlaks teha, kas kahtlusalusel on teistes liikmesriikides pangakontosid, ning hõlbustab seega piiriüleste juhtumite puhul finantsuurimist ja vara sissenõudmist.

Kriisiohje

Elanikkonnakaitse

COVID-19 pandeemia on näidanud, et ELil on vaja tugevamat elanikkonnakaitse mehhanismi, mis võimaldaks suurtele hädaolukordadele kiiremini ja tõhusamalt reageerida. 2021. aasta mais jõustusid uued õigusaktid, millega anti ELile paremad vahendid ühel ajal mitut riiki mõjutavate katastroofidega tegelemiseks. Samuti suurendas EL vahendeid, mis on ette nähtud elanikkonnakaitse toetamiseks ELi liikmesriikide endi reageerimispüüdluste raames.

EL on koos oma liikmesriikidega jätkanud rescEU meditsiiniliste isikukaitsevahendite ja meditsiinivarustuse varu arendamist. EL jätkas ka rescEU tuletõrjelennukite ja helikopterite pargi suurendamist, et täiendada riikide võimekust. Edaspidi tehakse kättesaadavaks veel rohkem rescEU vahendeid keemilistele, bioloogilistele, radioloogilistele ja tuumaintsidentidele reageerimiseks. Samal ajal pakub EL märkimisväärset rahalist toetust, et tugevdada ennetus- ja valmisolekumeetmeid, mis vähendavad katastroofide ohtu ja aitavad kogukondadel parandada oma vastupidavust mitmesugustele kriisidele.

2021. aastal sai ELi elanikkonnakaitse mehhanism rekordarvu abitaotlusi. 114 taotlusest 61% olid seotud COVID-19 pandeemiaga.

Kliimamuutused mõjutavad juba praegu kõiki maailma piirkondi ning 2021. aasta suvi andis aimu sellest, millised Euroopa suved tulevikus olla võivad. 2021. aasta metsatulekahjude hooajal tuli ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kasutusele võtta rohkem kui kunagi varem viimase kümne aasta jooksul ning enneolematult sageli pidi selle aktiveerima metsa- ja maastikutulekahjude kustutamiseks.

Vahemerel ja Lääne-Balkani riikides puhkenud metsatulekahjude tõttu lähetas Euroopa Liit oma elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu Albaaniasse, Alžeeriasse, Itaaliasse, Kreekasse, Küprosele, Põhja-Makedooniasse ja Türgisse 16 lennukit ja neli helikopterit, üle 290 sõiduki ja üle 1300 esmareageerija. Hädaabioperatsioone toetas ELi Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenus, mille abil koostati mõjutatud piirkondade ajakohastatud kaarte. Ainuüksi 2021. aastal valmis Copernicuse satelliidi kiirkaardistamise teenuse abil maailma eri piirkondade kohta üle 580 kaardi.

Kui juulis tabasid mitut Euroopa piirkonda laastavad üleujutused, koordineeris EL valvepaatide, helikopterite ja rohkem kui 150 päästetöötaja lähetamist Belgiasse nii Prantsusmaalt, Itaaliast kui ka Austriast. Copernicuse Euroopa üleujutuste häiresüsteem hoiatas ametiasutusi üleujutusohust enne hädaolukorra teket ning Belgia, Saksamaa, Madalmaad ja Šveits aktiveerisid kiirkaardistamisteenuse esmareageerijate toetamiseks.

2021. aasta jooksul andis EL kõikjal maailmas katastroofides kannatanutele elupäästvat abi, sealhulgas Guineas pärast Ebola viiruse puhangut, Haitil pärast maavärinat ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis pärast vulkaanipurset. Afganistani sündmuste käigus koordineeris EL oma elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu ELi kodanike ja teiste haavatavate isikute toomist tagasi kodumaale.

Võitlus laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise vastu

Juulis võttis EL vastu määruse ajutise erandi kohta side- ja liiklusandmete konfidentsiaalsust käsitlevatest sätetest elektroonilise side privaatsust reguleerivates normides. See on osa ELi laste seksuaalse väärkohtlemise vastase tulemuslikuma võitluse strateegia kaheksast meetmest, millega nähakse ette terviklik reageerimine nendele kuritegudele. Strateegias keskendutakse ennetusalgatuste toetamisele, et nende abil hoida ära laste langemist ohvriks, abistada ohvreid ja toetada õiguskaitset, tagamaks ohvrite kiire päästmine jätkuvast väärkohtlemisest ja õigusrikkujate vahistamine.

Euroopa majanduse taastumine

Pärast pandeemia põhjustatud tõsist majanduslangust 2020. aastal hakkas ELi majandus suurest ebakindlusest hoolimata 2021. aastal jõuliselt taastuma. ELi saavutused COVID-19 vaktsineerimiskampaania käivitamisel ja pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisel on pannud aluse kestlikule taastumisele. Koos vaktsineerimise edenemise ja piirangute leevenemisega taastus kevadel majanduskasv, mis jätkus majanduse taasavamise toel kogu suve. Sügiseks oli ELi majandus jõudnud pandeemiaeelsele tasemele.

2021. aasta sügise Euroopa majandusprognoosi kohaselt kasvab sisemajanduse koguprodukt nii ELis kui ka euroalal 2021. aastal 5,0% ja 2022. aastal 4,3%. Ehkki taastumise kiirus võib olla riigiti erinev, peaks prognoosi kohaselt kõik liikmesriigid saavutama 2023. aasta alguseks vähemalt kriisieelse majandustaseme. Majanduskasvu jätkudes 2022. aastal peaks ka tööturg lõplikult taastuma. Prognooside kohaselt luuakse 2022. ja 2023. aastal 3,4 miljonit töökohta ning töötuse määr väheneb ELis 2023. aastal 6,5%ni.

Majanduse taastumisele on kaasa aidanud ELi ja liikmesriikide tasandil kriisi puhkedes kehtestatud enneolematud majandusstiimulid, sealhulgas esimene ELi algatus lühendatud tööaja kavade rahastamiseks – tööhõive toetamise erakorraline rahastu (TERA) (vt 1. peatükk). Samal ajal hoogustati tööd pikaajalise taastumise vallas, käivitades suvel ELi 800 miljardi euro suuruse taasterahastu „NextGenerationEU“ (vt 1. peatükk). Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel on lähikuudel ja -aastatel oluline roll era- ja avaliku sektori investeeringute suurendamisel. Liikmesriikide reformide ja investeeringute toetamise eesmärk on leevendada koroonaviiruse pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning muuta ELi riikide majandus ja ühiskond kestlikumaks ja vastupidavamaks, et see suudaks tulla toime rohe- ja digipöördega kaasnevate probleemide ja võimalustega. Lisaks pakub programm „InvestEU“ ELile väga olulist pikaajalist rahastust, kaasates majanduse taastamise toetuseks ka erainvesteeringuid.

Euroopa poolaastat, mis on kogu ELis majandus- ja tööhõivepoliitika järelevalve ja koordineerimise raamistik, kohandati ajutiselt 2021. aastal, et koordineerida seda taaste- ja vastupidavusrahastuga. Iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia avaldamisega käivitati Euroopa poolaasta 2021. aasta tsükkel ja jätkati 2020. aasta majanduskasvu strateegiat, mis põhineb Euroopa rohelisel kokkuleppel ja konkurentsivõimelise kestlikkuse kontseptsioonil. Kõigis riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades on esitatud investeeringud ja reformid, mis on mõeldud Euroopa poolaasta raames antud riigipõhiste soovituste täitmiseks, näiteks tööturgude, hariduse, kultuuri, tervishoiu, õiguse ja riigi rahanduse pikaajalise kestlikkuse vallas.

Kuigi pandeemia mõju majandustegevusele on märkimisväärselt vähenenud, ei ole COVID-19 veel seljatatud. Majanduse taastumine sõltub suuresti pandeemia arengust nii ELis kui ka mujal, samuti sellest, kui kiiresti suudab pakkumine kohanduda nõudluse kiire kasvuga pärast majanduse taasavamist. Energiahindade, eelkõige gaasi- ja elektrihindade tõus on veel üks probleem, millega ELi majandus lühiajalises perspektiivis silmitsi seisab.

Euroopa tööstusstrateegia

Mais ajakohastas komisjon Euroopa tööstusstrateegiat. Eesmärk oli tagada, et ELi tööstuspüüdlustes võetakse arvesse COVID-19 kriisist saadud õppetunde, ja kinnitada samal ajal oma poliitilisi prioriteete. Ajakohastatud strateegia eesmärk on valmistada ühtset turgu ette tulevaste kriisidega toimetulekuks, vähendada ELi strateegilisi sõltuvusi ja kõrvaldada nõrgad kohad tundlikes tarneahelates ja tööstusökosüsteemides ning kiirendada ELi tööstuse rohe- ja digipööret.

Ajakohastatud strateegias keskendutakse kolmele põhivaldkonnale. Esiteks esitati strateegias ühtse turu vastupidavuse suurendamiseks analüüs ELi 14 tööstusökosüsteemi kohta ja tehti ettepanek töötada välja ühtse turu erakorraliste meetmete pakett, et leevendada tulevaste kriiside võimalikku mõju isikute, kaupade ja teenuste vabale liikumisele.

Teiseks esitati strateegias ELi strateegiliste sõltuvuste põhjalik analüüs. Selle raames tehti kindlaks 137 toodet tundlikes ökosüsteemides, kus EL sõltub suurel määral välistarnetest, ning tehti kuus põhjalikku analüüsi toorainete, patareide ja akude, ravimite toimeainete, vesiniku, pooljuhtide ning pilv- ja servtehnoloogia kohta. ELi strateegiliste sõltuvuste vähendamiseks pannakse ajakohastatud strateegias ette luua mitmesuguseid rahvusvahelisi partnerlusi ning võtta meetmeid ELi suutlikkuse suurendamiseks. See hõlmab uute tööstusliitude loomist olulistes valdkondades, et aidata kaasata erainvesteeringuid täielikus kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega. Juulis loodi kaks uut tööstusliitu andme- ja pilvtehnoloogia ning protsessorite ja pooljuhtide valdkonnas.

Kolmandaks tehti strateegias teatavaks meetmed ELi rohe- ja digipöörde toetuseks. Strateegia hõlmab uusi vahendeid ülemineku toetamiseks koostöös tööstuse, ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ja sidusrühmadega. Meetmeid on juba võetud turismi ja energiamahuka tööstuse ökosüsteemide valdkonnas, samuti ehitussektoris ja sotsiaalmajanduses. Strateegiaga toetatakse ka sidusat õigusraamistikku, et saavutada paketi eesmärgid rohelise kokkuleppe ja Euroopa digikümnendi elluviimiseks, sealhulgas taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ning piisava, taskukohase ja vähese CO₂-heitega elektri kättesaadavuse tagamise kaudu. Tähelepanu pööratakse ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, pakkudes neile uuendatud ja tugevdatud Euroopa ettevõtlusvõrgustiku (vt allpool) raames kestlikkusnõustajate teenuseid ning toetades andmepõhiseid ärimudeleid. Samuti kutsutakse strateegias investeerima tööjõu täiendus- ja ümberõppesse, et toetada rohe- ja digipööret.

Ühtse turu edendamine

Komisjon võttis aprillis vastu ühtse turu programmi, mille raames eraldatakse 4,2 miljardit eurot ühtse turu juhtimise toetamiseks ja tugevdamiseks aastani 2027, keskendudes majanduse taastamisele. Programmiga tugevdatakse meetmeid sellistes valdkondades nagu toiduohutus, tarbijakaitse, statistika, standardimine ja konkurentsivõime. See tagab ühtse turu suurema tõhususe, pakkudes samal ajal tarbijatele ja ettevõtetele paremat hinna ja kvaliteedi suhet. Programmi raames algatas komisjon projektikonkursid uuendatud ja tugevdatud Euroopa ettevõtlusvõrgustiku (mis alustas tööd 1. jaanuaril 2022) ja euroklastrite projektide jaoks, keskendudes väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete aitamisele kestlikkuse, digitaliseerimise ja vastupidavuse edendamisel ning nende kasvuvõime tugevdamisele nii ühtsel turul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Uue ühtse turu programmi prioriteedid.

Tõhus ühtne turg

• Rakendada ja täiustada äriõiguse, konkurentsi, rahapesuvastase võitluse ning kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise valdkonna norme ning tagada nende täitmine.
• Tagada, et finantsteenused vastavad tarbijate, kodanikuühiskonna ja lõppkasutajate vajadustele.
• Parandada konkurentsinormide täitmise tagamist digimajanduse tingimustes ja tugevdada liikmesriikide koostööd.
• Aidata avaliku sektori hankijatel saavutada kodanike raha kasutamisel parem hinna ja kvaliteedi suhe.

Euroopa statistika

• Tagada rahalised vahendid kvaliteetse statistika koostamiseks ja levitamiseks, et toetada tõenduspõhist otsuste tegemist ja mõju hindamist.

Tulemuslikud standardid

• Toetada rahaliselt toodete ja teenuste kvaliteeti ja ohutust käsitlevate, kogu ELi hõlmavate standardite väljatöötamist.

Toiduohutus

• Ennetada ja tõrjuda loomahaigusi ja taimekahjureid ning likvideerida need, toetades samal ajal kestlikku toidutootmist ja loomade heaolu.

Tarbijate kaitsmine

• Tagada turul toodete ohutus ja selgitada tarbijatele õigusnorme.
• Toetada liikmesriikide ametiasutuste tõhusat koostööd.

Konkurentsivõime

Toetada ettevõtteid:

• pakkuda rahalist abi, nagu toetused ja VKEdele mõeldud laenutagatised InvestEU fondist;
• parandada juurdepääsu turgudele ja vähendada halduskoormust;
• soodustada innovatsiooni ning tegeleda üleilmsete ja ühiskondlike probleemidega;
• edendada soodsat ettevõtluskeskkonda ja ettevõtlikku mõtteviisi.

Kosmosepoliitika

ELi kosmoseprogrammiga, mis võeti vastu 2021. aasta aprillis ja mille eelarve on 14,9 miljardit eurot (kõigi aegade suurim ELi kosmosealgatuse rahastus), ajakohastatakse ja ühendatakse üheks programmiks kolm ELi juhtprogrammi: Galileo, EGNOS (Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem) ja Copernicus. See loob aluse kosmosetööstuse toetamiseks ning edendab Euroopa juhtpositsiooni ja vastupidavust kosmosetehnoloogia vallas.

Euroopa kosmosetööstuse väärtus on 46 kuni 54 miljardit eurot ja see toetab rohkem kui kahte sadat viitkümmend tuhandet töökohta. Järgmise seitsme aasta jooksul investeerib Euroopa Liit sellesse 14,9 miljardit eurot. Orbiidil on rohkem kui 30 Euroopa Liidule kuuluvat satelliiti. Neid kasutatakse selleks, et suurendada tõhusust põllumajanduses ja kalanduses, kaitsta keskkonda ja võidelda kliimamuutustega, jälgida loodusõnnetusi ja neile reageerida, suurendada piirijulgeolekut ja võidelda merepiraatluse vastu, parandada kodanike tervist ja optimeerida transporti. Kolmandik maailma satelliitidest on toodetud Euroopa Liidus.

Arvestades kosmose kasvavat tähtsust selliste ELi eesmärkide saavutamisel nagu areng, konkurentsivõime, kestlikkus ja julgeolek, asendati 2010. aastal loodud Euroopa GNSSi Agentuur 2021. aasta juunis Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ametiga, millel on laiem eesmärk. Komisjon allkirjastas selle uue ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga ka finantspartnerluse lepingu.

Mõningaid kasutusalasid

Põllumajandus

Kosmoseprogramm loob võimalused täppispõllumajanduse ja integreeritud põllumajanduslahenduste kasutamiseks. See aitab põllumajandustootjatel saada üle 10% rohkem saaki, vähendab üle 20% võrra vajadust väetise, kütuse ja pestitsiidide järele ning võimaldab kasutada automaatseid masinaid.

Loodusõnnetustele reageerimine

Kosmoseprogramm toetab päästeoperatsioone üleujutuste, tulekahjude, maavärinate ja orkaanide ning inimtegevusest tingitud õnnetuste korral.

Arukad linnad

Kosmoseprogramm on oluline linnaalade kaardistamiseks ja kavandamiseks ning taristuseireks, võimaldades näiteks parandada linnatransporti ja koguda arukalt jäätmeid.

Taastuvenergia

Kosmoseprogramm toetab taastuvenergiarajatiste asukoha valikut ning nende energiatootmispotentsiaali ja keskkonnamõju hindamist.

Tervis

Kosmoseprogramm aitab prognoosida inimeste tervist mõjutavat õhukvaliteeti ja ultraviolettkiirgust.

ELi kosmoseprogramm pakub digipöördeks elutähtsat taristut. Kosmoseandmed on esmatähtsad selliste digiuuenduste jaoks nagu autonoomsed sõidukid, arukad lahendused ja 5G traadita telekommunikatsioonivõrgud.

Oma kosmosetööstuse edasiarendamiseks peab Euroopa saama üle praegusest riskikapitali nappusest ja konkurentsi puudumisest teatavatel kosmoseturgudel. See parandaks lähiaastatel tehnoloogia pakkumist kosmoseprogrammile ja suurendaks ELi kosmosesektori sõltumatust. Samuti aitaks see luua palju kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti muudes sektorites, näiteks kosmoseandmetel põhinevad tooted ja teenused. Uus ühe miljardi euro suurune Cassini fond aitab uuenduslikel ettevõtetel laieneda uutele kosmosega seotud turgudele, meelitades ligi rohkem erainvesteeringuid. Samuti edendab see laiema ELi kosmosetööstuse kasvu, aidates idufirmadel paremini kasutada ELi taristu kaudu saadud kosmoseandmeid.

Kaitsetööstus

2021. aasta veebruaris tutvustas EL oma tegevuskavas tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise koostoime kohta meetmeid tehnoloogilise ja tööstusliku edumaa suurendamiseks. Sellega nähti ette ulatuslikud algatused innovatsiooni edendamiseks, kasutades ja uurides selliseid murrangulisi tehnoloogiaid nagu mikroprotsessorid, kübertehnoloogia, kvanttehnoloogia ja tehisintellekt, millel on kokkupuuteid nii kaitse-, kosmose- kui ka tsiviilvaldkonnaga.

Kava peamised eesmärgid on parandada asjaomaste ELi programmide ja vahendite vastastikust täiendavust, tagada, et ELi kaitseuuringute ja -innovatsiooni rahastus toob majanduslikku ja tehnoloogilist kasu ühiskonnale tervikuna, ning hõlbustada tsiviilotstarbeliste teadustulemuste ja tsiviilotstarbelise innovatsiooni kasutamist kaitsetööstuses. Kavas on esitatud 11 algatust, mille eesmärk on reageerida geopoliitilisele konkurentsile ja tugevdada ELi tehnoloogilist suveräänsust. Tegevuskava kohaselt luuakse elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskus. Samuti sillutab see teed kolme juhtprojekti käivitamisele (komisjon esitab need 2022. aastal), mis võivad olla pöördelise tähtsusega:

• droonitehnoloogia ELi tööstuse konkurentsivõime tagamiseks selles kriitilise tähtsusega valdkonnas;
• kosmosepõhine turvaline ühenduvus, et tagada kvantkrüpteerimisel põhinev kiire ja vastupidav ühenduvus kõigile ELis, ning
• kosmoseliikluse korraldamine, et vältida satelliitide ja kosmosejäätmete üha suuremast hulgast tuleneda võivaid kokkupõrkeid.

2021. aasta aprillis vastu võetud Euroopa Kaitsefondiga toetatakse koostööpõhist kaitsealast teadus- ja arendustegevust ning aidatakse kaasa uuendusliku ja konkurentsivõimelise kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi loomisele. Esimese iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmine juunis võimaldas välja kuulutada projektikonkursid ELi rahastuse saamiseks mahus 1,2 miljardit eurot.

Liikmesriikide koostöö puudumine julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas läheb aastas hinnanguliselt maksma 25–100 miljardit eurot.

Praegu toimub kaitsevõime kavandamine ja umbes 80% kaitsevaldkonna hangetest igas liikmesriigis eraldi, mis toob kaasa kaitsevõime kuluka dubleerimise.

Kõigest 9% kaitsesektori teadusuuringutest ja tehnoloogiaarendusest leiab aset liikmesriikide koostöös.

Fond suurendab ELi tehnoloogilist edumaad ja arendab võimeid, mis on liidu avatud strateegilise autonoomia ja vastupidavuse seisukohast esmatähtsad. See on oluline tegur turvalisema ja konkurentsivõimelisema Euroopa Liidu loomisel. Tööprogrammi eesmärk on koondada ressursse ja vähendada ELi kaitseturu killustatust, tagades seeläbi parema hinna ja kvaliteedi suhte ning töötades samal ajal välja tipptasemel tehnoloogiad ja seadmed, mida iseseisvalt tegutsedes ei oleks võimalik saavutada.

Uuele fondile eelnesid kaks eelkäijaprogrammi: liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede ja Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm. Viimati nimetatu eraldas juunis 158 miljonit eurot 26 uuele kaitsevõimeprojektile mitmesugustes üksteist täiendavates valdkondades, nagu meresõidu turvalisus, küberteadlikkus ning maa- ja õhulahing.

Finantssüsteemid, pangandusliit ja kapitaliturgude liit

Avatud ja vastupidavad majandus- ja finantssüsteemid

EL toetab vastupidavamat ja avatumat maailmamajandust, nõuetekohaselt toimivaid rahvusvahelisi finantsturge ja reeglitel põhinevat mitmepoolset süsteemi.

Komisjon esitas jaanuaris uue strateegia ELi majandus- ja finantssüsteemi avatumaks, tugevamaks ja vastupidavamaks muutmiseks lähiaastatel. See tugineb kolmele üksteist tugevdavale sambale: euro rahvusvahelise rolli tugevdamine, ELi finantsturutaristu vastupidavuse suurendamine ning ELi sanktsioonirežiimi tulemuslikkuse parandamine. Strateegia eesmärk on võimaldada ELil paremini täita juhtivat rolli maailmamajanduse juhtimises, kaitstes end ebaausate tavade ja kuritarvituste eest, nagu ELi-väliste riikide meetmed, millel on eksterritoriaalne mõju, või lubamatu poliitiline mõju ELi ettevõtjate üle.

Lisaks pangandusliidu väljakujundamisele ja kapitaliturgude liidu edasisele edendamisele kavatseb komisjon tugevdada euro rahvusvahelist rolli, kutsudes ELi-väliseid partnereid üles kasutama eurot ning toetades eurodes nomineeritud instrumentide ja võrdlusaluste väljatöötamist. Kvaliteetsete eurodes nomineeritud võlakirjade emiteerimine taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, nagu pandi ette juulis, suurendab eelseisvatel aastatel ELi kapitaliturgude sügavust ja likviidsust ning muudab nii need kui ka euro investorite jaoks atraktiivsemaks. Euro tähtsam rahvusvaheline roll ei too kasu mitte ainult ELile, vaid aitab suurendada ka kogu finantssüsteemi stabiilsust, pakkudes rohkem võimalusi välisvaluutareservide mitmekesistamiseks ja vähendades seeläbi haavatavust väliste rahašokkide suhtes.

2021. aasta jaanuaris leppisid komisjon ja Euroopa Keskpank kokku koostöös, et analüüsida digieuro – digitaalsel kujul keskpangaraha – erinevaid ülesehitusvariante ja sellega seotud regulatiivset mõju. Digieuro pakuks tarbijatele ja ettevõtetele suuremaid valikuvõimalusi. Digieuro täiendaks sularaha, mis peaks jääma laialdaselt kättesaadavaks ja kasutatavaks. Võttes arvesse digieuro potentsiaali täiendava, uuendusliku ja turvalise maksevahendina, võib see toetada ELi digirahanduse ja jaemaksete strateegiaid. Digieuro võib suurendada ka euro rahvusvahelist rolli ja toetada ELi avatud strateegilist autonoomiat. Komisjon tervitas juulis keskpanga otsust käivitada digieuro uurimise etapp. Selle kaheaastase etapi jooksul uuritakse digieuro võimalikku ülesehitust ja kasutajate vajadusi ning seda, kuidas saab digieuro abil osutada finantsteenuseid. Komisjon teeb keskpangaga koostööd, et analüüsida eri võimalusi ja nende koostoimet ELi poliitikaeesmärkidega.

Kapitaliturgude liidu süvendamine

Novembris vastu võetud kapitaliturgude liidu pakett on oluline vahend kestliku majanduskasvu edendamiseks ja selle tagamiseks, et ELi ettevõtetel oleks piisav juurdepääs rahastusele. Nende ettepanekute eesmärk on tagada investoritele parem juurdepääs ettevõtete ja kauplemisandmetele. Meetmed soodustavad ka pikaajalist investeerimist ning muudavad investeerimisfondide piiriülese müümise lihtsamaks ja turvalisemaks. Kokkuvõttes on ettepanekute eesmärk tuua ELi ettevõtted investoritele lähemale, parandada ettevõtete juurdepääsu rahastusele, laiendada jaeinvestorite investeerimisvõimalusi ja integreerida veelgi ELi kapitaliturge.

Pakett koosneb neljast sambast: Euroopa ühtse juurdepääsupunkti ettepanek, Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide läbivaatamine, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi läbivaatamine ning finantsinstrumentide turgude määruse läbivaatamine, luues ELi kauplemiskoondteabe süsteemi.

Euroopa ühtse juurdepääsupunkti ettepanek muudaks ELi äriühinguid ja ELi investeerimistooteid käsitleva teabe nähtavamaks ja kättesaadavamaks. See aitaks vähendada andmete killustatust riigiti, tagades sellele teabele juurdepääsu ELi tasandil, ning parandaks seeläbi institutsionaalsete ja jaeinvestorite investeerimisvõimalusi. See muudaks rahastuse kergemini kättesaadavaks ELi ettevõtetele, eriti väiksematel turgudel tegutsevatele väiksematele ettevõtetele. Ühtse juurdepääsupunkti kaudu avaldaksid ettevõtted ka kestlikkusega seotud teavet. See toetab üleminekut kestlikele investeeringutele, mis on üks Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Ühise andmeruumina saab sellest ELi digirahanduse strateegia nurgakivi.

Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide läbivaatamine hõlbustab kutseliste ja jaeinvestorite investeeringute suunamist digi- või kestlikesse projektidesse või VKEde pikaajalisse omakapitali, tagades samal ajal jaeinvestorite kõrgetasemelise kaitse.

Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi läbivaatamise eesmärk on suurendada alternatiivsete investeerimisfondide turu tõhusust ja lõimumist. Ettepanekuga ühtlustatakse ettevõtetele laenu andvaid fonde käsitlevad eeskirjad. See hõlbustab laenamist reaalmajandusele ning kaitseb samal ajal paremini investoreid ja tagab finantsstabiilsuse. Läbivaatamise käigus täpsustatakse ka delegeerimiseeskirju, mis võimaldavad fondivalitsejatel osta sisse eksperditeadmisi väljastpoolt ELi, ilma et see häiriks äritava, mis on aidanud kaasa ELi fondide ülemaailmsele edule. Läbivaatamisega tagatakse piisav teabevahetus ja koordineerimine ELi järelevalveasutuste vahel.

ELi kauplemiseeskirjade kohandamine tagab kapitaliturgude suurema läbipaistvuse. See tagab börsidele ja investeerimispankadele võrdsemad tingimused. Läbivaatamise raames võetakse kasutusele ka ELi kauplemiskoondteabe süsteem, mis annab investoritele peaaegu reaalajas juurdepääsu aktsiate, võlakirjade ja tuletisinstrumentidega kauplemise andmetele kõigis ELi kauplemiskohtades. Seni on selline juurdepääs olnud vaid vähestel kutselistel investoritel. Kauplemiskoondteabe süsteem aitab investoritel avalikel turgudel paremini orienteeruda ning soodustab läbipaistvamate ja tõhusamate aktsiate, võlakirjade ja tuletisinstrumentide arengut. Börsid, eriti väiksemad, saavad õiglase osa nende poolt kauplemiskoondteabe süsteemile esitatud andmete eest saadavast tulust.

Kindlustus

Kindlustusandjad on ELi majanduse paljude aspektide jaoks kriitilise tähtsusega. Nad pakuvad ettevõtetele pikaajalist rahastust, aitavad suunata säästud finantsturgudele ja reaalmajandusse ning pakuvad ettevõtetele ja kodumajapidamistele elutähtsat kaitset, sealhulgas pensionituluga seotud lahendusi.

Komisjon võttis septembris vastu ELi põhjalikult läbivaadatud kindlustuseeskirjad (nn Solventsus II). Üldeesmärk on tagada, et ELi kindlustusandjad ja edasikindlustusandjad jätkaksid investeerimist ja toetaksid ELi poliitilisi prioriteete, eelkõige rahastades COVID-19-järgset majanduse taastumist, viies lõpule kapitaliturgude liidu loomise ja suunates vahendeid Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks. Läbivaatamise käigus kõrvaldatakse ka lüngad kehtivates eeskirjades ning muudetakse kindlustus- ja edasikindlustussektor vastupidavamaks, et see suudaks tulevaste kriisidega toime tulla ja kindlustusvõtjaid paremini kaitsta.

Panganduspakett

Oktoobris võttis komisjon vastu ELi läbivaadatud panganduseeskirjad, viies lõpule Basel III kokkuleppe rakendamise ELis. Läbivaatamine hõlmas seadusandlikku ettepanekut kapitalinõuete direktiivi muutmiseks, seadusandlikku ettepanekut kapitalinõuete määruse muutmiseks ja eraldi seadusandlikku ettepanekut kapitalinõuete määruse muutmiseks kriisilahenduse vallas.

Uute eeskirjadega tagatakse ELis tegutsevate pankade suurem vastupidavus võimalike tulevaste majandusšokkide suhtes, aidates samal ajal liidul taastuda COVID-19 pandeemiast ja liikuda kliimaneutraalsuse poole.

Basel III: uued eeskirjad sisemudelite kasutamiseks

Kehtestatakse uus piirmäär, et hoida ära riskide alahindamist juhul, kui pangad kasutavad oma arvutusmeetodeid.

Parem järelevalve

Järelevalveasutused saavad paremad vahendid ELi pankade, sealhulgas keeruka struktuuriga pangagruppide järelevalveks. Kehtestatakse miinimumnõuded ELis tegutsevate kolmandate riikide pangafiliaalide järelevalveks.

Kestlikkus

Pankadel tuleb hakata oma tegevuses arvestama keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega.

Õiglane, lihtne ja tänapäevane maksustamine ja toll

Mais esitas komisjon teatise äriühingute maksustamise kohta 21. sajandil. Selles tehti teatavaks rida meetmeid, mille eesmärk on muuta maksustamine õiglasemaks ja läbipaistvamaks ning luua pikaajaline visioon ELi äriühingute maksustamise süsteemist. Eesmärk on luua äriühingute maksustamise keskkond, mis toetab majanduse taastumist, kestlikku majanduskasvu ja investeeringuid. Samal ajal osales komisjon aktiivselt rahvusvahelistes aruteludes äriühingu tulumaksu reformi üle, mis peaks lõppkokkuvõttes tagama, et kõiki äriühinguid, olenemata nende äritegevusest, maksustatakse õiglaselt. Need arutelud kulmineerusid 136 jurisdiktsiooni ajaloolise kokkuleppega rahvusvahelise maksureformi kohta, mille G20 rahandusministrid juulis heaks kiitsid.

Komisjoni poolt 2021. aasta detsembris vastu võetud seadusandliku ettepaneku eesmärk on eelkõige võtta ELis kiiresti üle rahvusvaheline kokkulepe hargmaiste ettevõtete tegeliku miinimummaksustamise kohta, mida tuntakse rahvusvahelise kokkuleppe teise sambana. Ettepanekus määratakse kindlaks, kuidas tuleb 15% tegeliku maksumäära põhimõtteid ELis praktikas nõuetekohaselt ja järjepidevalt kohaldada.

Komisjon võttis detsembris vastu ka uue algatuse, et võidelda varifirmade kuritarvitamise vastu taunitavatel maksustamise eesmärkidel. Ettepanek peaks tagama, et sellised üksused Euroopa Liidus, kellel ei ole majandustegevust või kelle majandustegevus on minimaalne, ei saa kasutada maksusoodustusi ja et nende tõttu ei tule maksumaksjatel kanda finantskoormust.

2020. aastal kasvas e-kaubanduse maht ELis kokku 757 miljardi euroni, mis on 10% rohkem kui aasta varem (690 miljardit eurot). 2020. aasta oli erakordne aasta, mida iseloomustas COVID-19 pandeemia ja sellest tulenev e-kaubanduse oluline roll nii ühiskonna kui ka majanduse jaoks. 2021. aasta juulis jõustusid uued netikaubanduse käibemaksueeskirjad. Eeskirjade eesmärk on lihtsustada piiriülese e-kaubanduse menetlusi ning tagada võrdsed tingimused ELi ja kolmandate riikide ettevõtetele ja platvormidele. Samuti suurendavad need hinnakujunduse ja tarbijate valikuvõimaluste läbipaistvust internetis ostjate jaoks kogu ELis.

2021. aastal tugevdati oluliselt tolliliitu julgeoleku- ja turvaohtude vastu uue impordikontrollisüsteemiga 2. See süsteem võimaldab tolliasutustel tõhusamalt võidelda ELi välispiiri ülese ebaseadusliku kaubavahetusega ning ohjata üha süvenevat ohtu, et ohtlikud kaubad sisenevad ELi e-kaubanduse kaudu.

Aus konkurents

Tihe konkurents muudab ELi majanduse vastupidavamaks, kuna see annab turuosalistele stiimuli innovatsiooniks, investeerimiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks. Monopolidevastaste, ühinemiste ja riigiabi otsustega kaitseb komisjon tarbijaid ebaausate äritavade eest ning tagab neile juurdepääsu võimalikult laiale valikule õiglaste hindadega kvaliteetsetele ja uuenduslikele toodetele. Näiteks Euroopa Komisjoni konservatiivse hinnangu kohaselt säästavad tarbijad ELis tänu kartellikeeldudele ja ühinemistehingutesse sekkumisele igal aastal 14–23,3 miljardit eurot.

ELi konkurentsieeskirjade jõuline ja erapooletu jõustamine edendab ühtekuuluvust Euroopa Liidus ja turuosaliste võrdset kohtlemist, soodustades majanduskasvu ja tööhõivet. 2021. aastal jätkas komisjon konkurentsieeskirjade jõustamist kõigil turgudel. Et muutustega sammu pidada, tõhustas komisjon ka konkurentsipoliitika vahendite käimasolevat läbivaatamist. 2021. aastal töötati selleks välja uued kliima-, energia- ja keskkonnaalased riigiabi suunised, mis aitavad veelgi kaasa majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisele kooskõlas komisjoni poliitikaeesmärkidega.

Käimasoleva töö eesmärk, nagu on kirjeldatud teatises „Konkurentsipoliitika, mis toetab uute probleemide lahendamist“, on jätkata majanduse toetamist pandeemia tingimustes (vt ka 1. peatükk), kiirendada majanduse taastumist ning sillutada teed rohe- ja digipöördele ning vastupidavamale ühtsele turule.

Kaasav majandus

Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava

Märtsis esitas Euroopa Komisjon tegevuskava, mis sisaldas konkreetseid algatusi, et viia ellu Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet. Tuginedes ulatuslikule avalikule konsultatsioonile, kuhu laekus üle 1000 kirjaliku seisukoha, määras komisjon kindlaks kolm põhieesmärki, mille EL peaks 2030. aastaks saavutama: 20–64aastastest elanikest töötab vähemalt 78%, vähemalt 60% kõigist täiskasvanutest osaleb igal aastal koolitusel ning vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähendatakse vähemalt 15 miljoni võrra, selle hulgas viis miljonit last. ELi juhid kiitsid uued eesmärgid heaks 7.-8. mail peetud Porto sotsiaaltippkohtumisel. Portos kohtusid ELi juhid, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna esindajad ning otsustasid jätkata Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, teatades, et aeg on keskenduda tulemustele.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 peaks kahekümne kuni kuuekümne nelja aastastest elanikest töötama vähemalt 78 protsenti, kõigist täiskasvanutest 60 protsenti peaks igal aastal osalema koolitusel ning vaesuse ohus ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu tuleks vähendada vähemalt viieteist miljoni võrra.

Ohutumad ja tervislikumad töökohad

Juunis võttis EL vastu töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku aastateks 2021–2027. Selle eesmärk on kaitsta paremini miljoneid töötajaid tööga seotud õnnetuste ja haiguste eest. Raamistikus tehakse kindlaks peamised probleemid, seatakse eesmärgid ja esitatakse meetmed töötajate tervise ja ohutuse parandamiseks lähiaastatel. Selles võetakse arvesse ka digi- ja rohepöördest, uutest töövormidest ja COVID-19 pandeemiast tulenevaid muutuvaid vajadusi töötajate kaitse valdkonnas. Samal ajal võimaldab raamistik ka edaspidi käsitleda traditsioonilisi töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske, näiteks tööõnnetused või kokkupuude ohtlike kemikaalidega. Raamistikuga edendatakse põhimõtet, mille eesmärk on viia tööga seotud surmajuhtumite arv ELis nullini.

Platvormide kaudu töötavate inimeste kaitsmine

Digitaalsed tööplatvormid pakuvad ELis tööd ja sissetulekut ligikaudu 28 miljonile inimesele. Viimase viie aasta jooksul on platvormimajandus viiekordistunud. Detsembris tegi komisjon ettepaneku võtta meetmeid platvormide kaudu töötavate inimeste töötingimuste parandamiseks. Kavandatava direktiivi tulemusel võiks hinnanguliselt 1,7–4,1 miljonit isikut liigitada ümber töötajateks ning saada neile õigused ja sotsiaalkaitse, millele neil on õigus. Teisi käsitataks endist viisi füüsilisest isikust ettevõtjatena ning neile antaks täielik autonoomia ja kaitse, mida pakub riigi tasandil füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine. Direktiiviga tagataks ka see, et kõik platvormide kaudu töötavad inimesed ja nende esindajad mõistaksid paremini platvormitöös kasutatavaid algoritme ning et neid kontrollivad alati inimesed.

Mida annaks töötajana liigitamine neile inimestele?

Garanteeritud puhkeaja ja tasulise puhkuse

Vähemalt riikliku või sektori miinimumpalga (kui see on sätestatud)

Ohutuse ja tervise kaitse

Töötus-, haigus- ja tervishoiuhüvitised

Ema-, isa- ja vanemapuhkuse

Pensioniõigused

Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised

Euroopa Tööjõuamet

2021. aasta mais alustas Euroopa Tööjõuamet tegevust komisjonist sõltumatuna. Ameti ülesanne on aidata tagada, et tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevaid ELi norme rakendatakse õiglaselt, lihtsalt ja tulemuslikult ning et üksikisikutel ja ettevõtjatel oleks ühtse turu eeliseid lihtsam kasutada.

Kodutuse probleemi leevendamine

EL, liikmesriigid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid on esimest korda võtnud kohustuse teha koostööd ELis kodutuse probleemi leevendamiseks. Juunis käivitasid nad ühiselt kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi. Selle eesmärk on ergutada arutelu, hõlbustada üksteiselt õppimist, tõhustada tõendite kogumist ja seiret ning tugevdada koostööd kõigi kodutuse probleemiga tegelevate organisatsioonide vahel. Uut platvormi käsitlevas juunikuises Lissaboni deklaratsioonis seatakse ulatuslikud eesmärgid: takistusteta, turvaline ja asjakohane erakorraline majutus kõigile, kes seda vajavad, sobiv eluase inimestele, kes vabanevad näiteks vanglast või haiglast, erakorralise või ajutise majutuse kasutamine rangelt ainult vajalikul juhul ning kodutusel põhineva diskrimineerimise tõrjumine. 2022. aastal käivitab platvorm näiteks projekti, mille eesmärk on kodutute loendamine erinevates linnades üle kogu ELi, ning korraldab vastastikuse õppimise üritusi, et teha kindlaks ja edendada tõenditel põhinevaid häid tavasid ja ELi rahaliste vahendite kasutamist.

Noortele rohkemate võimaluste loomine

2021. aasta detsembris oli noorte töötuse määr ELis 14,9%, mis tähendab, et 2,75 miljonit alla 25aastast oli tööta. Septembris kuulutas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen välja uue algatuse nimega ALMA (inglise keeles Aim, Learn, Master, Achieve – eesmärk, õpingud, oskused, edu), et suurendada ELi toetust noortele, kes ei tööta, õpi ega osale koolitusel ning on ebasoodsas olukorras näiteks kvalifikatsiooni puudumise, puude või rändetausta tõttu. Algatus ALMA aitab neil pääseda tööturule, kombineerides koduliikmesriigis toimuva personaalse juhendamise ja koolituse õppepraktikaga teises ELi liikmesriigis. Eesmärk on parandada noorte oskusi, teadmisi ja kogemusi, anda neile võimalus luua kogu Euroopas uusi sidemeid, mis muidu ei oleks võimalik, ning lõpuks aidata neil tööturule siseneda. Algatus ALMA rakendatakse Euroopa Sotsiaalfond+ raames ja selle aastaeelarve on hinnanguliselt 15 miljonit eurot.

VIDEO Virna selgitamas Euroopa solidaarsuskorpuse koolitusel, kuidas ta oma solidaarsusprojekti ideeni jõudis ja millistele küsimustele tuli mõelda, et see idee teoks saaks.

Aprillis käivitas komisjon uue Euroopa solidaarsuskorpuse programmi aastateks 2021–2027. Üle miljardieurose eelarvega programm pakub ligikaudu 275 000 noorele võimalust aidata lahendada ühiskondlikke ja humanitaarprobleeme vabatahtliku tegevuse või oma solidaarsusprojekti loomise kaudu. Tänu solidaarsuskorpuse projektide temaatilisele fookusele toetab programm ELi üldisi poliitilisi prioriteete, nagu rohe- ja digipööre, noorte kaasamine ja osalemine demokraatlikes protsessides ja kodanikuühiskonnas.

Septembris käivitas komisjon uue Erasmus+ veebipõhise kandideerimismenetluse. See on Erasmus+ õpirändes osalevatele üliõpilastele mõeldud ühtne kontaktpunkt, kus on kogu vajalik teave välismaal õppimiseks ja elamiseks. See võimaldab õpirändes osalevatel üliõpilastel saada endale digitaalne Euroopa üliõpilaspilet. Üliõpilaspilet kehtib kogu ELis ning tagab kõrgharidusasutustes turvalise ja lihtsa isikutuvastuse ja juurdepääsu teenustele. See on oluline samm Euroopa haridusruumi loomise poole. Programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ laiendati 2021. aastal, nii et see hõlmab nüüd ka Kanadat, Lõuna-Koread ja Taiwani ning pakub senisest rohkem võimalusi hankida kogemusi välismaal tegutseva ettevõtja juures.

Septembris teatas president von der Leyen ka komisjoni ettepanekust kuulutada 2022. aasta Euroopa noorteaastaks. Eesmärk on innustada ELi, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi noori pandeemiajärgsel ajal tunnustama, toetama ja kaasama. Eelkõige on Euroopa noorteaasta eesmärk julgustada noori osalema kõigis ELi poliitikavaldkondades, edendada nende isiklikku, sotsiaalset ja kutsealast arengut ning näidata, kuidas rohe- ja digipööre võivad pakkuda neile uusi perspektiive.

Oktoobris alustas komisjon algatuse „DiscoverEU“ raames 60 000 tasuta rongipassi jagamist. See algatus annab 18aastastele nende taustast olenemata võimaluse reisida mööda ELi, õppida teistelt kultuuridelt, leida uusi sõpru ja avastada oma Euroopa identiteeti. Kuna 2020. aastal COVID-19 pandeemia tõttu passe ei jagatud, lubati 2021. aastal osaleda ka 19aastastel.

Sotsiaalmajanduse tegevuskava

Detsembris esitas komisjon tegevuskava, et aidata Euroopa sotsiaalmajandusel jõudsalt areneda, kasutades ära selle majanduslikke ja töökohtade loomise võimalusi. Sellega toetatakse ka õiglase ja kaasava majanduse taastamist ning rohe- ja digipööret. Sotsiaalmajanduse organisatsioonid on üksused, mis seavad esikohale sotsiaal- ja keskkonnaeesmärgid ning investeerivad enamiku oma tulust tagasi organisatsiooni. ELis on 2,8 miljonit sotsiaalmajanduse üksust, mis annavad tööd 13,6 miljonile inimesele ja pakuvad lahendusi ühiskonna probleemidele. Neil organisatsioonidel võib tekkida raskusi oma tegevuse arendamisel ja laiendamisel, sest neid ei mõisteta ega tunnustata piisavalt. Neil on vaja rohkem ja paremat toetust, et nad saaksid kasvada ja jõudsalt areneda ning avaldada ühiskonnale veelgi suuremat mõju. Tegevuskava eesmärk on lihtsustada sotsiaalmajanduse organisatsioonide tegevuse alustamist ja laiendamist.

Inimeste teadmiste ja oskuste arendamine

ELis peab üha rohkem inimesi ajakohastama oma teadmisi, oskusi ja pädevust, et täita tühimik formaalhariduse ning kiiresti muutuva ühiskonna ja tööturu vajaduste vahel. Detsembris esitas komisjon ettepanekud nõukogu soovituste kohta, milles käsitletakse isiklikke õppekontosid ja mikrokvalifikatsioonitunnistusi, mis kuulutati välja 2020. aasta Euroopa oskuste tegevuskavas ja Euroopa haridusruumi käsitlevas teatises.

Isiklikud õppekontod koosnevad isiklikest koolitusõigustest. Ettepaneku eesmärk on parandada täiskasvanute koolituses osalemise määra, vähendada oskuste nappust ning edendada konkurentsivõimelist majandust ja sotsiaalset õiglust. Kavandatud nõukogu soovituses võetakse vaatluse alla peamised takistused, millega inimesed õppimise alustamisel kokku puutuvad: need on motivatsioon, aeg ja raha. Liikmesriikidel ja sotsiaalpartneritel palutakse

• luua kõigile tööealistele täiskasvanutele isiklikud õppekontod ja anda neile koolitusõigused;
• koostada loetelu koolitustest, mida saab rahastada isiklike õppekontode abil, ning teha see kättesaadavaks digiregistris;
• pakkuda karjäärinõustamist ja varem omandatud oskuste valideerimist ning tasustatud õppepuhkust.

Mikrokvalifikatsioonitunnistused tõendavad lühiajalise õppimise (nt lühikursus või -koolitus) käigus omandatud õpiväljundeid. Kõnealune tunnistus on paindlik ja sihipärane vahend, mis aitab inimestel arendada oma isiklikuks ja kutsealaseks arenguks vajalikke teadmisi, oskusi ja pädevusi. Komisjon püüab ettepanekuga tagada, et mikrokvalifikatsioonitunnistused toimiksid institutsioonide-, ettevõtete-, sektorite- ja piiriüleselt. Eesmärk on tagada, et mikrokvalifikatsioonitunnistused oleksid kvaliteetsed ja välja antud läbipaistval viisil, nii et nende sisu saaks usaldada.

Inimeste oskuste arendamise meetmete toetamiseks on mitu ELi vahendit, nende hulgas taaste- ja vastupidavusrahastu (vt 1. peatükk). Euroopa Sotsiaalfond+ on ELi peamine vahend inimestesse investeerimiseks. Selle kogueelarve aastateks 2021–2027 on ligikaudu 99 miljardit eurot ning selle abil edendatakse kvaliteetset ja kestlikku tööhõivet, haridust ja koolitust.

Fondi eesmärk on ka tagada piisav ja inimväärne sotsiaalkaitse, vähendada sotsiaalset tõrjutust ja vaesust ning parandada töötingimusi. Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm ning Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks integreeritakse ajavahemikuks 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+-i.

Märtsis käivitati uus programm „Erasmus+“ aastateks 2021–2027. Selle eelarve on 26,2 miljardit eurot, millele lisatakse ligikaudu 2,2 miljardit eurot ELi välistegevuse rahastamisvahenditest. Uuendatud programmist rahastatakse õpirände ja piiriülese koostöö projekte, milles on võimalus osaleda 10 miljonil eri vanuses ja eri taustaga eurooplasel. Programmi eesmärk on olla varasemast kaasavam ning toetada rohe- ja digipööret kooskõlas Euroopa haridusruumi prioriteetidega.

Teadusuuringud, innovatsioon ja Euroopa teadusruum

Novembris leppisid kõik liikmesriigid kokku Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni paktis ning Euroopa teadusruumi juhtimises, määrates kindlaks selle valdkonna prioriteedid ja ühtlustatud juhtimisraamistiku, sealhulgas poliitilise tegevuskava aastateks 2022–2024. See aitab edendada piirkondlike, riiklike ja ELi teadus- ja innovatsioonistrateegiate ja investeeringute paremat kooskõlastamist. Liikmesriigid määravad sidusrühmadega konsulteerides kindlaks eesmärgid ja jälgivad nende saavutamist vastavalt Euroopa teadusruumi ühisele poliitilisele tegevuskavale. Käsitletavad valdkonnad ulatuvad teadusuuringute ja innovatsiooni väärtustest ja põhimõtetest strateegiliste investeerimisprioriteetideni, näiteks investeerimine teadustaristusse. Komisjon toetab ühismeetmeid, et tagada pikaajalised investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning poliitikareformidesse.

Võrdõiguslikkuse liit

Võrdse töö eest võrdne tasu

Tasustamise läbipaistvust käsitlevate uute meetmete eesmärk on tagada, et naised ja mehed saavad ELis võrdse või võrdväärse töö eest võrdset tasu. Märtsis vastu võetud komisjoni ettepanek sisaldab selliseid meetmeid nagu tööotsijate teavitamine tasustamistingimustest, õigus teada sama või võrdväärset tööd tegevate töötajate palgataset ning soolise palgalõhe aruandluse ja hindamise kohustus suurtele äriühingutele. Samuti ei lubata tööandjatel küsida tööotsijatelt teavet nende varasema palga kohta eesmärgiga vältida palgalõhe jätkumist töökoha vahetamisel. Ettepanekuga tugevdatakse ka vahendeid, mis töötajatel on oma õiguste teostamiseks, ning lihtsustatakse õiguskaitse kättesaadavust, näiteks tõhustades õigust saada palgadiskrimineerimise korral hüvitist.

Lapse õigused

Selleks et muuta EL uue eurooplaste põlvkonna jaoks sobivaks, esitas komisjon 2021. aastal uue tervikliku ELi lapse õiguste strateegia ja Euroopa lastegarantii. Need olulised poliitikaalgatused aitavad kaitsta kõiki lapsi ja neil oma õigusi kasutada. Mõlemad algatused toetuvad ulatuslikele konsultatsioonidele kodanike, sidusrühmade ja – mis kõige tähtsam – enam kui 10 000 lapsega. See väljendab kindlat tahet seada lapsed ELi poliitikakujundamise keskmesse. Strateegia avaldati ka hõlpsasti loetava tekstina, pidades silmas erinevas vanuses ja erineva lugemisoskusega lapsi.

ELi lapse õiguste strateegia tugineb põhimõttele, et igal lapsel Euroopa Liidus ja kogu maailmas peaksid olema samad õigused ning et ükski laps ei peaks taluma diskrimineerimist. Strateegia eesmärk on integreerida lapse õigused asjaomastesse ELi ja liikmesriikide poliitikavaldkondadesse. Strateegia hõlmab järelmeetmeid kuues teemavaldkonnas:

• anda lastele võimalus olla aktiivsed kodanikud ja demokraatliku ühiskonna liikmed,
• leevendada laste vaesust ning edendada sotsiaal-majanduslikku kaasatust, tervishoidu ja haridust,
• ennetada igasugust lastevastast vägivalda ja tagada lastekaitse,
• tugevdada lapsesõbralikku õigusemõistmist,
• toetada ja kaitsta lapsi digiüleminekul ning
• tõhustada ELi välistegevust laste õiguste valdkonnas.

Samuti aitab strateegia ELil saada peamiseks laste õiguste edendajaks ja kaitsjaks üleilmsel tasandil.

Strateegia koondab ühte terviklikku ja sidusasse raamistikku kõik ELi uued ja olemasolevad õiguslikud ja poliitilised instrumendid ning rahastamisvahendid, mis aitavad kaasa laste õiguste kaitsmisele ja edendamisele. Komisjon on lubanud tegutseda ning võttis 2021. aastal vastu Euroopa lastegarantii ja võtab 2022. aastal vastu ajakohastatud lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia.

Märtsis esitatud Euroopa lastegarantii eesmärk on tagada, et igal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus oleval lapsel ELis oleks juurdepääs põhiteenustele, mis on olulised võrdsete võimaluste edendamiseks. Need hõlmavad alusharidust ja lapsehoidu, haridust ja õppekavavälist tegevust, igal koolipäeval vähemalt ühte tervislikku toidukorda, arstiabi, juurdepääsu tervislikule toidule ja korralikule eluasemele. Nõukogu võttis selle soovituse vastu vaid kolme kuuga. Liikmesriigid on nimetanud riiklikud lastegarantii koordinaatorid, kes jälgivad garantii rakendamist. Liikmesriigid peavad oma riiklikud kavad esitama 2022. aasta märtsiks.

Rassismivastane võitlus

Mais nimetas Euroopa Komisjon ametisse esimese rassismivastase võitluse koordinaatori, täites seeläbi 2020. aastal ELi rassismivastases tegevuskavas võetud olulise kohustuse. Koordinaator suhtleb Euroopa Parlamendi, liikmesriikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja akadeemiliste ringkondadega, et tugevdada poliitikameetmeid rassismi tõkestamise valdkonnas. Koordinaator suhtleb tihedalt rassilise ja etnilise vähemuse taustaga inimestega ning edastab nende mured komisjonile. Koordinaator ühendab jõud komisjoni talitustega, et võidelda rassismi vastu tööhõive-, haridus-, tervishoiu- ja eluasemepoliitika või selliste rahastamisprogrammide kaudu nagu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning Euroopa Sotsiaalfond+.

Selleks et võidelda rassismi vastu terviklikul viisil, tegi komisjon 2021. aastal koostööd liikmesriikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrdõiguslikkust edendavate asutustega, et toetada rassismi- ja rassilise diskrimineerimise vastaste riiklike tegevuskavade väljatöötamist ning tugevdada koordinaatori meetmete mõju ELi rassismivastase tegevuskava rakendamisel.

Sellega seoses moodustati koostööks liikmesriikidega allrühm, mis keskendub tegevuskava rakendamisele liikmesriikides. 19. märtsil korraldas komisjon koos Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Portugali ning Euroopa Parlamendi rassismivastase võitluse ja mitmekesisuse laiendatud töörühmaga Euroopa rassismivastase tippkohtumise.

Romade võrdõiguslikkus, kaasamine ja osalemine

Märtsis vastu võetud nõukogu soovitus romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta sisaldab põhjalikku loetelu meetmetest, mille eesmärk on tõkestada diskrimineerimist ja romavastasust, edendada sotsiaalset kaasatust, soodustada osalemist ja kodanikuaktiivsust ning tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele, töökohtadele, tervishoiule ja eluasemele. Meetmed ulatuvad romade vastu suunatud erinevas vormis avalduva struktuurse diskrimineerimise tõkestamisest kuni selle tagamiseni, et romadel on kohalikes ja piirkondlikes avalikes asutustes võimalik tööd saada.

Soovitus on osa kümneaastasest strateegilisest raamistikust romade võrdõiguslikkuse edendamiseks kogu ELis. Selles keskendutakse senisest enam partnerlussuhetele ja institutsioonilisele suutlikkusele, toetatakse kodanikuühiskonna ja kogukonna arengut ning tõhustatakse rahaliste vahendite kasutamist ja järelevalvet. Võitlust romavastasuse kui rassismi erivormi vastu arutati ELi rassismivastasel tippkohtumisel ja romade kaasamise Euroopa platvormi 14. kohtumisel septembris.

LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus

2020. aasta novembris võttis komisjon vastu LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025, milles on esitatud peamised eesmärgid ja algatused lesbide, geide, biseksuaalide, trans-, intersooliste ja queer-inimeste võrdõiguslikkuse edendamiseks. Pärast seda on komisjon mittediskrimineerimise, võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma raames loonud LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse alarühma, et toetada ja jälgida liikmesriikides tehtavaid edusamme, sealhulgas LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkust käsitlevate riiklike tegevuskavade väljatöötamist.

Juulis algatas komisjon Ungari ja Poola suhtes võrdõiguslikkuse ja põhiõiguste kaitsega seotud rikkumismenetlused. Ungari puhul puudutab see hiljuti vastu võetud seadust, millega keelatakse alla 18aastaste isikute juurdepääs või piiratakse nende juurdepääsu sisule, mis toetab või kujutab sünnipärasest soost erinevat sooidentiteeti, soovahetust või homoseksuaalsust, ning millega kehtestatakse kohustus lisada LGBTIQ-sisuga lasteraamatutele lahtiütlus. Kuna komisjoni tõstatatud küsimused jäeti tähelepanuta, otsustas komisjon 2. detsembril saata Ungarile põhjendatud arvamuse, andes Ungarile vastamiseks ja olukorra parandamiseks aega kaks kuud. Kui seda ei tehta, võib komisjon otsustada anda liikmesriigi Euroopa Liidu Kohtusse.

Poola puhul leiab komisjon, et Poola ametiasutused ei ole andnud täielikku ja asjakohast vastust teabenõudele, mis käsitles mitme Poola piirkonna ja omavalitsuse vastu võetud nn LGBT-ideoloogiast vabade alade resolutsioonide olemust ja mõju. Komisjon sai Poolalt oma ametlikule kirjale vastuse ja analüüsis seda 2021. aasta lõpus enne järgmiste sammude otsustamist.

Vaenukuritegude ja vaenukõne tõkestamine

Detsembris esitas komisjon nõukogule ametliku taotluse laiendada Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud nn ELi kuritegude loetelu ning lisada sinna vaenukõne ja vaenukuritegu. Kriminaalõiguse vahenditega rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemist käsitlevas raamotsuses nõutakse rassistliku ja ksenofoobse vaenukõne ja vaenukuritegude kriminaliseerimist üksnes teatavatel alustel, näiteks rassi, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel. Muude, näiteks soo, seksuaalse sättumuse, vanuse ja puudega seonduvate vaenukõne ja vaenukuritegude vormide kriminaliseerimine on liikmesriigiti erinev. Nõukogu otsus laiendada ELi kuritegude loetelu võimaldab komisjonil tulevikus teha ettepanek kehtestada miinimumnormid vaenukõne ja vaenukuriteo kriminaliseerimiseks muudel alustel kui rassism ja ksenofoobia.

Komisjon jätkab tööd selle nimel, et tagada raamotsuse nõuetekohane ülevõtmine ja rakendamine liikmesriikide ametiasutustega peetava dialoogi ja vajaduse korral rikkumismenetluste kaudu. 2020. ja 2021. aastal algatas komisjon menetlused 13 liikmesriigi suhtes.

Komisjon on jätkanud poliitilist tööd rassistlike ja ksenofoobsete vaenukuritegude ja vaenukõne tõkestamiseks, pakkudes liikmesriikide ametiasutustele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele rassismi, ksenofoobia ja muus vormis sallimatusega võitlemise kõrgetasemelise töörühma raames suuniseid ning vahetades nendega häid tavasid. Mis puudutab veebikeskkonnas leviva ebaseadusliku vaenukõne vastase tegevusjuhendi järgimist, siis teatas komisjon juunis sotsiaalvõrgustiku LinkedIn osalemisest. Oktoobris avaldas komisjon tegevusjuhendi rakendamise iga-aastase hindamise tulemused, mis näitavad, et ehkki tulemused on endiselt positiivsed, on edusammud aeglustunud.

Puuetega inimeste õiguste strateegia

ELis on 87 miljonil inimesel mõni puue. Igaühel on võõrandamatu õigus elada ilma takistusteta ning puuetega inimestel on õigus võrdsetele võimalustele, õigus osaleda ühiskonnas teistega võrdsetel alustel ning õigus diskrimineerimis- ja vägivallavabale elule.

Puuetega inimestest töötab 50,8%, samal ajal kui puueteta inimestest töötab 75%.

28,4% puuetega inimestest ohustab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus võrreldes 17,8%ga puueteta inimestest.

Ainult 29,4% puuetega inimestest omandab kõrghariduse, samal ajal kui puueteta inimestest omandab selle 43,8%.

52% puuetega inimestest tunnevad ennast diskrimineerituna.

Märtsis vastu võetud ja ka hõlpsasti loetava tekstina avaldatud puuetega inimeste õiguste ELi strateegia 2021–2030 eesmärk on tagada puuetega inimeste täielik osalemine ühiskonnaelus. Kümneaastases strateegias käsitletakse erinevaid probleeme, millega puuetega inimesed silmitsi seisavad. Selles on sätestatud meetmed võrdõiguslikkuse edendamiseks igapäevaelu kõigis aspektides, näiteks inimväärne elukvaliteet, iseseisvalt elamine ning selliste inimõiguste ja ELi õiguste nagu vaba liikumine ja õigus hääletada täielik kasutamine. Strateegiaga edendatakse ka võrdset juurdepääsu tööturule, õigusemõistmisele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile, spordile ja turismile ning kaitset igasuguse diskrimineerimise eest.

Hartaga tagatud põhiõiguste kaitse ja edendamine

Detsembris võttis komisjon vastu 2021. aasta aruande ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta, milles keskenduti põhiõiguste kaitsele digiajastul. Samuti algatas komisjon teadlikkuse suurendamise kampaania, et teavitada inimesi õigustest, mis neil harta alusel on, ja sellest, kuhu pöörduda, kui neid õigusi on rikutud. Komisjon kuulutas välja projektikonkursi ELi väärtuste edendamiseks ja kaitsmiseks kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi raames. Selle projektikonkursi raames eraldatakse 51 miljonit eurot, et toetada ELi kodanikuühiskonna organisatsioone nende töös põhiõiguste ja -väärtuste kaitsmisel ja edendamisel. Aruanne ja projektikonkurss on komisjoni 2020. aasta ELis põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamist käsitleva strateegia tulemused.

Vananemine ja demograafia

Euroopas jätkuvad põhjalikud demograafilised muutused. Nii meeste kui ka naiste eeldatav eluiga sünnil on pikenenud ELis viimase viiekümne aasta jooksul umbes kümme aastat. Selline suundumus muudab ühiskonda ja elustiili ning seda tuleb poliitikas ette näha ja arvesse võtta. Jaanuaris avaldas komisjon rohelise raamatu elanikkonna vananemise kohta, algatades avaliku arutelu vananemisega seotud võimaluste ja probleemide üle. Selles raamatus kasutatakse elutsüklipõhist lähenemisviisi, mis kajastab vananemise üldist mõju kõigile põlvkondadele, ning selle eesmärk on leida tasakaal sotsiaalhoolekandesüsteemi jaoks jätkusuutlike lahenduste ja põlvkondadevahelise õigluse ja solidaarsuse vahel.

Aprillis võttis komisjon kasutusele rahvastikuatlase, mis on interaktiivne vahend demograafiliste muutuste jälgimiseks ja hindamiseks Euroopa Liidu, liikmesriigi ja kohalikul tasandil. See sisaldab Eurostati ametlikku statistikat ja prognoose, komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud uusi andmeid, samuti konkreetseid küsimusi käsitlevaid andmelugusid, mis sisaldavad hulgaliselt demograafilisi fakte ning aitavad seada demograafilise analüüsi ELi poliitikakujundamise keskmesse. Juunis avaldasid nõukogu ja komisjon aruanded pikaajalise hoolduse ja pensionide piisavuse kohta. Aruannetes vaadeldi ELi eakate heaolu lähikümnenditel. Potentsiaalselt pikaajalist hooldust vajavate inimeste arv 27 liikmesriigiga ELis suureneb prognoosi kohaselt 30,8 miljonilt 2019. aastal 38,1 miljonile 2050. aastal ning samal ajal peaksid pikaajalise hooldusega seotud kulutused suurenema 1,7%-lt SKPst 2019. aastal 2,5%-le SKPst 2050. aastal.

Võtke ELiga ühendust

Isiklikult

Üle kogu Euroopa Liidu on sadu Europe Directi teabekeskusi. Lähima keskuse aadressi leiate veebisaidilt https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-posti teel

Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

— helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),

— helistades tavanumbril +32 22999696,

— e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis

Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded

Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications

Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid

ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed

ELi avatud andmete portaal (https://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.

Taustteave

Identifitseerimistunnused

EL 2021. aastal. Üldaruanne Euroopa Liidu tegevuse kohta

Print ISBN 978-92-76-38938-5 ISSN 1725-6909 doi:10.2775/421338 NA-AD-22-001-ET-C

PDF ISBN 978-92-76-38908-8 ISSN 1977-3420 doi:10.2775/012997 NA-AD-22-001-ET-N

HTML ISBN 978-92-76-38959-0 ISSN 1977-3420 doi:10.2775/110250 NA-AD-22-001-ET-Q

Käesoleva väljaande interaktiivne versioon koos linkidega veebisisule on kättesaadav PDF- ja HTML-vormingus järgmisel aadressil:
europa.eu/general-report/et

EL 2021. aastal. Üldaruanne Euroopa Liidu tegevuse kohta
Euroopa Komisjon
Teabevahetuse peadirektoraat
Toimetamine ja sihipärane teavitustegevus
1049 Bruxelles/Brussel
BELGIQUE/BELGIË

Euroopa Komisjon võttis väljaande „EL 2021. aastal. Üldaruanne Euroopa Liidu tegevuse kohta” vastu 21. veebruaril 2022 dokumendina C(2022) 959 .

Euroopa Komisjon ei vastuta taaskasutamisest tulenevate võimalike tagajärgede eest.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamise põhimõtteid rakendatakse vastavalt komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusele 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta (ELT L 330, 14.12.2011, lk 39).

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesoleva dokumendi taaskasutamine lubatud Creative Commons Attribution 4.0 Internationali (CC BY 4.0) litsentsi alusel
(https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui on viidatud allikale ja märgitud kõik muudatused.

Selliste elementide kasutamiseks või paljundamiseks, mis ei kuulu Euroopa Liidule, võib olla vaja taotleda luba otse õiguste omajalt.

AUTORIÕIGUS

Fotod © Euroopa Liit, kui ei ole märgitud teisiti.