Kutseharidus ja -õpe:
Oskused tänaseks ja tulevikuks

Kutseharidus ja -õpe:
Oskused tänaseks ja tulevikuks

Euroopas on hetkel üleminekuperiood. Rohe- ja digipööre on kestliku tuleviku jaoks väga olulised ning toovad kaasa nii võimalusi kui ka väljakutseid. Samuti on meie eesmärk väljuda COVID-19 pandeemiast tugevamana, kasutades seda üleminekuperioodi, et luua uusi võimalusi ja töökohti Euroopa taastumise hoogustamiseks.

Tööstusharude ja ametite muutumisel muutuvad ka tööandjate vajadused ja töötajatele esitatavad nõudmised. Kvaliteetsel kutseharidusel ja -õppel on võtmeroll tagamaks, et inimestel oleksid õiged oskused, et aidata lahendada sotsiaal-majanduslikke probleeme ning olla edukas oma isiklikus ja tööelus. See kehtib nii tänapäeva noorte kohta, kellele kutseharidus ja -õpe võimaldab pärast kohustusliku hariduse omandamist sujuvat juurdepääsu tööturule, kui ka täiskasvanutele, kes peavad muutuva töömaailmaga kohandumiseks oskusi täiendama ja ümber õppima.

Euroopa Liit (EL) on pikka aega olnud kutsehariduse ja -õppe edendamisel ning sellesse investeerimisel esirinnas. 2020. aastal avaldatud nõukogu soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja -õppe kohta esitatakse ELi terviklik visioon kutsehariduse ja -õppe tuleviku kohta. Meie eesmärk on muuta kutseharidus ja -õpe kvaliteetseks ning atraktiivseks võimaluseks kõigile õppijatele.

Kuigi komisjon on teerajajaks mitmesuguste poliitiliste algatuste, toetusvahendite ja rahastamismehhanismidega ELi tasandil, on liikmesriikidel võimalik vajalikud reformid ellu viia. Liikmesriigid on Osnabrücki deklaratsiooniga juba heaks kiitnud ja võtnud kohustuse võtta konkreetseid meetmeid. Nüüd on aeg need reformid ellu viia ning aidata kaasa, et meie ühine visioon kutseharidusest ja -õppest Euroopas saaks tegelikkuseks.

Mul on suur rõõm kirjutada eessõna sellele brošüürile, milles kirjeldatakse meie nägemust kutseharidusest ja -õppest ning abist, mis on liikmesriikide selles protsessis toetamiseks saadaval. Soovitan liikmesriikidel kindlasti kasutada neid vahendeid oma kutsehariduse ja -õppe süsteemide tugevdamiseks ning ajakohastamiseks, et sellest saaksid kasu kõik kutsehariduse ja -õppe sidusrühmad – ja lõppkokkuvõttes ka õppijad – kogu Euroopas.

Nicolas Schmit,

Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik

Euroopas on hetkel üleminekuperiood. Rohe- ja digipööre on kestliku tuleviku jaoks väga olulised ning toovad kaasa nii võimalusi kui ka väljakutseid. Samuti on meie eesmärk väljuda COVID-19 pandeemiast tugevamana, kasutades seda üleminekuperioodi, et luua uusi võimalusi ja töökohti Euroopa taastumise hoogustamiseks.

Tööstusharude ja ametite muutumisel muutuvad ka tööandjate vajadused ja töötajatele esitatavad nõudmised. Kvaliteetsel kutseharidusel ja -õppel on võtmeroll tagamaks, et inimestel oleksid õiged oskused, et aidata lahendada sotsiaal-majanduslikke probleeme ning olla edukas oma isiklikus ja tööelus. See kehtib nii tänapäeva noorte kohta, kellele kutseharidus ja -õpe võimaldab pärast kohustusliku hariduse omandamist sujuvat juurdepääsu tööturule, kui ka täiskasvanutele, kes peavad muutuva töömaailmaga kohandumiseks oskusi täiendama ja ümber õppima.

Euroopa Liit (EL) on pikka aega olnud kutsehariduse ja -õppe edendamisel ning sellesse investeerimisel esirinnas. 2020. aastal avaldatud nõukogu soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja -õppe kohta esitatakse ELi terviklik visioon kutsehariduse ja -õppe tuleviku kohta. Meie eesmärk on muuta kutseharidus ja -õpe kvaliteetseks ning atraktiivseks võimaluseks kõigile õppijatele.

Kuigi komisjon on teerajajaks mitmesuguste poliitiliste algatuste, toetusvahendite ja rahastamismehhanismidega ELi tasandil, on liikmesriikidel võimalik vajalikud reformid ellu viia. Liikmesriigid on Osnabrücki deklaratsiooniga juba heaks kiitnud ja võtnud kohustuse võtta konkreetseid meetmeid. Nüüd on aeg need reformid ellu viia ning aidata kaasa, et meie ühine visioon kutseharidusest ja -õppest Euroopas saaks tegelikkuseks.

Mul on suur rõõm kirjutada eessõna sellele brošüürile, milles kirjeldatakse meie nägemust kutseharidusest ja -õppest ning abist, mis on liikmesriikide selles protsessis toetamiseks saadaval. Soovitan liikmesriikidel kindlasti kasutada neid vahendeid oma kutsehariduse ja -õppe süsteemide tugevdamiseks ning ajakohastamiseks, et sellest saaksid kasu kõik kutsehariduse ja -õppe sidusrühmad – ja lõppkokkuvõttes ka õppijad – kogu Euroopas.

Nicolas Schmit,

Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik

Kutsehariduse ja -õppe tutvustus

Igaühel Euroopas peaks olema juurdepääs haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, olenemata sellest, kas nad elavad suures linnas või kauges maapiirkonnas. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnistatakse, et juurdepääs kutseõppele ja täienduskoolitusele on põhiõigus.

Euroopa sotsiaalõiguste samba esimene põhimõte on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, samas kui neljas põhimõte, mis käsitleb aktiivset toetust tööhõivele, rõhutab samuti, et igaühel on õigus hariduse ja koolituse jätkamisele ning toetusele oma tööhõiveväljavaadete parandamiseks.

Nende õiguste eesmärk on tagada, et igaüks saaks täiel määral osaleda ühiskonnaelus, siseneda edukalt tööturule ning olla edukas oma karjääris ja elus. Tööandjad vajavad ka õigete oskustega töötajaid tänaste ja homsete ametite jaoks, et toetada Euroopa rohe- ja digipööret ning taastumist COVID-19 pandeemia mõjust.

Oskused on kesksel kohal ELi püüdlustes muuta see visioon tegelikkuseks. EL tegutseb selliste algatuste kaudu nagu Euroopa oskuste tegevuskava, Euroopa haridusruum ja digiõppe tegevuskava, et arendada paremaid oskusi ning luua digiajastule sobivaid vastupidavaid ning tulevikku suunatud haridus- ja koolitussüsteeme.

Kutseharidus ja -õpe on selles protsessis keskse tähtsusega, nagu on rõhutatud 2020. aasta novembris vastu võetud nõukogu soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse kohta. Lisaks sellele on ELi liikmesriigid ja mitmed teised riigid heaks kiitnud Osnabrücki deklaratsiooni, milles sätestatakse kohustus töötada 2025. aastaks välja konkreetsed meetmed kutsehariduse ja -õppe edasiarendamiseks Euroopas.

Mis on kutseharidus ja -õpe?

Nõukogu soovituses on „kutseharidus ja -õpe“ määratletud kui „haridus, mille eesmärk on tagada noortele ja täiskasvanutele teadmised, oskused ja pädevused, mis on vajalikud konkreetsetes ametites või laiemalt tööturul“. Sellist haridust võib pakkuda formaalses ja mitteformaalses keskkonnas ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kõigil tasemetel. Kutseharidus ja -õpe on tööturule kõige lähemal olev hariduse ja koolituse valdkond. See kohandatud haridus- ja koolitusvorm on väga oluline ning tõhus, kuna see annab oskusi, mis valmistavad töötajaid ette konkreetseteks karjäärideks ja ametiteks, pakkudes samas väärtuslikke ülekantavaid oskusi ja reageerides tõhusalt majanduse vajadustele.

Selles brošüüris tehakse kokkuvõte ELi terviklikust kutsehariduse ja -õppe tuleviku visioonist ning tööst, mida EL teeb koos liikmesriikidega, et see visioon saaks tegelikkuseks. Selles vaadeldakse kutsehariduse ja -õppe reformide tähtsust riiklikul tasandil ning nende reformide peamisi põhimõtteid ja esitatakse peamised algatused, mis on ELi tasandil teerajajaks.

Kui olete kutsehariduse ja -õppe sidusrühm – näiteks riiklik või piirkondlik asutus, praktik, koolijuht või õpetaja, koolitaja või koolituskeskus, tööturuasutus või personalijuht, antakse selles väljaandes ülevaade peamistest reformidest ja algatustest ELi tasandil ning võimalikest saadaolevatest rahalisest toetusest.

Kui olete kutsehariduse ja -õppe õppija, võite samuti lugeda seda brošüüri, et saada lisateavet kutsehariduse ja -õppe ning selle eeliste kohta. See aitab teil mõista, kuidas EL ja selle liikmesriigid toetavad teid isiklikus ja kutsealases arengus kogu tööelu jooksul.

Kutsehariduse ja -õppe eelised

Kutseharidus ja -õpe annab õppijatele oskusi, mis toetavad nende isiklikku ja kutsealast arengut, olenemata sellest, kas nad alustavad oma karjääri või on täiskasvanuid, kes soovivad täiendus- ja ümberõpet:

• kutseharidus ja -õpe valmistab noori ette edukalt tööellu sisenemiseks;
• see aitab töötavatel inimestel pidevalt oma oskusi täiendada;
• see võimaldab neil kohaneda töömaailma muutuvate nõudmistega või tulla toime töökoha vahetusega;
• see aitab töötutel omandada tööturule naasmiseks vajalikke oskusi;
• üldisemalt annab see õppijatele teadmised, oskused ja omadused, et nad saaksid areneda ametialaselt, sotsiaalselt ja isiklikult.

Nagu näitavad joonisel 1 ja lisas esitatud andmed, on kogu ELis hiljuti kutsehariduse ja -õppe programmide lõpetajad (keskharidus ja keskhariduse järgne tase) märkimisväärselt töövõimelisemad kui hiljuti üldhariduse omandanud. Eurostati andmetel oli 20–34aastaste kutsehariduse ja -õppe lõpetanute tööhõive määr 2020. aastal 76,1 %, samas kui samaealiste üldhariduse omandanute puhul oli see vaid 58,3 %. See suundumus oli selge ka üksikutes riikides, kusjuures 20 liikmesriigis oli tööhõive määr kõrgem hiljuti kutsehariduse ja -õppe lõpetanute hulgas ning vaid viies liikmesriigis oli see näitaja kõrgem üldhariduse omandanute seas. See statistika näitab kutsehariduse ja -õppe programmide tulemuslikkust selliste oskuste pakkumisel, mis muudavad õppijad tööturule sisenemiseks palju konkurentsivõimelisemaks ja ettevalmistunuks.

Arenev kutsehariduse ja -õppe maastik

Traditsiooniliselt on kutsehariduse ja -õppe programme nähtud võimalusena valmistada inimesi ette tööks keskmise kvalifikatsiooniga töökohtadel. Kuigi selliste töökohtade arv võib väheneda, moodustavad need endiselt suurima osa praegu tööturul pakutavatest töökohtadest. Samas on vajadus kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate järele sillutanud teed ka kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsioonide kõrgemale tasemele laiendamiseks. Võttes arvesse seda ning kutsehariduse ja -õppe kõrgelt kohandatud lähenemisviisi eeliseid hariduse ja koolituse valdkonnas, ei tohiks kutseharidust ja -õpet enam näha ainult ettevalmistusena keskmist kvalifikatsiooni nõudvate ametite jaoks. Kutseharidus ja -õpe võib vastata igas vanuses õppijate vajadustele, kes töötavad eri oskuste tasemel mitmesugustel kutsealadel.

Kutseharidusel ja -õppel on juba oluline roll Euroopa keskhariduse maastikul. Ligikaudu pooled (48,4 %) kõigist keskharidust omandavatest õppijatest osalevad kutsehariduse ja -õppe programmides. Üldine osalemismäär on liikmesriigiti väga erinev: Sloveenias 70,8 % ja Tšehhis 70,5 %, vaid 26,1 % Leedus ja 16,9 % Küprosel. Aastatel 2017–2019 suurenes protsentuaalne osalus ligikaudu pooltes ELi liikmesriikides, samas kui teises pooles täheldati langust, mis näitab, et suundumused on liikmesriigiti väga erinevad.³ Kõikide liikmesriikide arvnäitajad on esitatud joonisel 2 ja tabelina lisas.

Kutsehariduse ja -õppe tutvustus

Igaühel Euroopas peaks olema juurdepääs haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, olenemata sellest, kas nad elavad suures linnas või kauges maapiirkonnas. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnistatakse, et juurdepääs kutseõppele ja täienduskoolitusele on põhiõigus.

Euroopa sotsiaalõiguste samba esimene põhimõte on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, samas kui neljas põhimõte, mis käsitleb aktiivset toetust tööhõivele, rõhutab samuti, et igaühel on õigus hariduse ja koolituse jätkamisele ning toetusele oma tööhõiveväljavaadete parandamiseks.

Nende õiguste eesmärk on tagada, et igaüks saaks täiel määral osaleda ühiskonnaelus, siseneda edukalt tööturule ning olla edukas oma karjääris ja elus. Tööandjad vajavad ka õigete oskustega töötajaid tänaste ja homsete ametite jaoks, et toetada Euroopa rohe- ja digipööret ning taastumist COVID-19 pandeemia mõjust.

Oskused on kesksel kohal ELi püüdlustes muuta see visioon tegelikkuseks. EL tegutseb selliste algatuste kaudu nagu Euroopa oskuste tegevuskava, Euroopa haridusruum ja digiõppe tegevuskava, et arendada paremaid oskusi ning luua digiajastule sobivaid vastupidavaid ning tulevikku suunatud haridus- ja koolitussüsteeme.

Kutseharidus ja -õpe on selles protsessis keskse tähtsusega, nagu on rõhutatud 2020. aasta novembris vastu võetud nõukogu soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse kohta. Lisaks sellele on ELi liikmesriigid ja mitmed teised riigid heaks kiitnud Osnabrücki deklaratsiooni, milles sätestatakse kohustus töötada 2025. aastaks välja konkreetsed meetmed kutsehariduse ja -õppe edasiarendamiseks Euroopas.

Mis on kutseharidus ja -õpe?

Nõukogu soovituses on „kutseharidus ja -õpe“ määratletud kui „haridus, mille eesmärk on tagada noortele ja täiskasvanutele teadmised, oskused ja pädevused, mis on vajalikud konkreetsetes ametites või laiemalt tööturul“. Sellist haridust võib pakkuda formaalses ja mitteformaalses keskkonnas ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kõigil tasemetel. Kutseharidus ja -õpe on tööturule kõige lähemal olev hariduse ja koolituse valdkond. See kohandatud haridus- ja koolitusvorm on väga oluline ning tõhus, kuna see annab oskusi, mis valmistavad töötajaid ette konkreetseteks karjäärideks ja ametiteks, pakkudes samas väärtuslikke ülekantavaid oskusi ja reageerides tõhusalt majanduse vajadustele.

Selles brošüüris tehakse kokkuvõte ELi terviklikust kutsehariduse ja -õppe tuleviku visioonist ning tööst, mida EL teeb koos liikmesriikidega, et see visioon saaks tegelikkuseks. Selles vaadeldakse kutsehariduse ja -õppe reformide tähtsust riiklikul tasandil ning nende reformide peamisi põhimõtteid ja esitatakse peamised algatused, mis on ELi tasandil teerajajaks.

Kui olete kutsehariduse ja -õppe sidusrühm – näiteks riiklik või piirkondlik asutus, praktik, koolijuht või õpetaja, koolitaja või koolituskeskus, tööturuasutus või personalijuht, antakse selles väljaandes ülevaade peamistest reformidest ja algatustest ELi tasandil ning võimalikest saadaolevatest rahalisest toetusest.

Kui olete kutsehariduse ja -õppe õppija, võite samuti lugeda seda brošüüri, et saada lisateavet kutsehariduse ja -õppe ning selle eeliste kohta. See aitab teil mõista, kuidas EL ja selle liikmesriigid toetavad teid isiklikus ja kutsealases arengus kogu tööelu jooksul.

Kutsehariduse ja -õppe eelised

Kutseharidus ja -õpe annab õppijatele oskusi, mis toetavad nende isiklikku ja kutsealast arengut, olenemata sellest, kas nad alustavad oma karjääri või on täiskasvanuid, kes soovivad täiendus- ja ümberõpet:

• kutseharidus ja -õpe valmistab noori ette edukalt tööellu sisenemiseks;
• see aitab töötavatel inimestel pidevalt oma oskusi täiendada;
• see võimaldab neil kohaneda töömaailma muutuvate nõudmistega või tulla toime töökoha vahetusega;
• see aitab töötutel omandada tööturule naasmiseks vajalikke oskusi;
• üldisemalt annab see õppijatele teadmised, oskused ja omadused, et nad saaksid areneda ametialaselt, sotsiaalselt ja isiklikult.

Nagu näitavad joonisel 1 ja lisas esitatud andmed, on kogu ELis hiljuti kutsehariduse ja -õppe programmide lõpetajad (keskharidus ja keskhariduse järgne tase) märkimisväärselt töövõimelisemad kui hiljuti üldhariduse omandanud. Eurostati andmetel oli 20–34aastaste kutsehariduse ja -õppe lõpetanute tööhõive määr 2020. aastal 76,1 %, samas kui samaealiste üldhariduse omandanute puhul oli see vaid 58,3 %. See suundumus oli selge ka üksikutes riikides, kusjuures 20 liikmesriigis oli tööhõive määr kõrgem hiljuti kutsehariduse ja -õppe lõpetanute hulgas ning vaid viies liikmesriigis oli see näitaja kõrgem üldhariduse omandanute seas. See statistika näitab kutsehariduse ja -õppe programmide tulemuslikkust selliste oskuste pakkumisel, mis muudavad õppijad tööturule sisenemiseks palju konkurentsivõimelisemaks ja ettevalmistunuks.

Arenev kutsehariduse ja -õppe maastik

Traditsiooniliselt on kutsehariduse ja -õppe programme nähtud võimalusena valmistada inimesi ette tööks keskmise kvalifikatsiooniga töökohtadel. Kuigi selliste töökohtade arv võib väheneda, moodustavad need endiselt suurima osa praegu tööturul pakutavatest töökohtadest. Samas on vajadus kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate järele sillutanud teed ka kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsioonide kõrgemale tasemele laiendamiseks. Võttes arvesse seda ning kutsehariduse ja -õppe kõrgelt kohandatud lähenemisviisi eeliseid hariduse ja koolituse valdkonnas, ei tohiks kutseharidust ja -õpet enam näha ainult ettevalmistusena keskmist kvalifikatsiooni nõudvate ametite jaoks. Kutseharidus ja -õpe võib vastata igas vanuses õppijate vajadustele, kes töötavad eri oskuste tasemel mitmesugustel kutsealadel.

Kutseharidusel ja -õppel on juba oluline roll Euroopa keskhariduse maastikul. Ligikaudu pooled (48,4 %) kõigist keskharidust omandavatest õppijatest osalevad kutsehariduse ja -õppe programmides. Üldine osalemismäär on liikmesriigiti väga erinev: Sloveenias 70,8 % ja Tšehhis 70,5 %, vaid 26,1 % Leedus ja 16,9 % Küprosel. Aastatel 2017–2019 suurenes protsentuaalne osalus ligikaudu pooltes ELi liikmesriikides, samas kui teises pooles täheldati langust, mis näitab, et suundumused on liikmesriigiti väga erinevad.³ Kõikide liikmesriikide arvnäitajad on esitatud joonisel 2 ja tabelina lisas.

ELi nägemus kutseharidusest ja -õppest

Tugev kutsehariduspoliitika on hädavajalik, et edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muutustele reageerivaid tööturge. EL on loonud aluse kutsehariduse ja -õppe toetamiseks Euroopas mitmete algatuste, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe tuleviku peamiste põhimõtete ja eesmärkide kaudu.

ELi kutsehariduse ja -õppe lühike taustteave

ELi poliitika on pikka aega edendanud ja tugevdanud kutseharidust ja -õpet kogu Euroopas; EL sätestas juba 1963. aastal ühise kutseõppepoliitika rakendamise üldpõhimõtted ja moodustas kutseõppe nõuandekomitee. Alates 21. sajandi algusest on ELi poliitika keskendunud tugevalt kutseharidusele ja -õppele, eelkõige pärast seda, kui 2002. aastal käivitati Euroopa strateegia tõhustatud koostööks kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (nn Kopenhaageni protsess). Seejärel võeti kasutusele põhivahendid, nagu Europass ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, et parandada oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvust. Juhtivad rahastamisprogrammid, nagu Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja programm „Erasmus+“, toetavad haridust, koolitust, oskusi ja elukestvat õpet.

Finantskriisi järel püüti ELi poliitikas veelgi rohkem investeerida kvaliteetsesse kutseharidusse ja -õppesse, et edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, et võidelda noorte kõrge töötuse määraga, keskendudes eelkõige töökohapõhise õppe edendamisele, kvaliteedi tagamisele, kutseharidusele ja -õppele juurdepääsu parandamisele, põhioskuste tugevdamisele ning kutsehariduse ja -õppe koolitajate kutsealasele arengule. Selles kontekstis on oluline algatus noortegarantii, mis on alates 2013. aastast kasutanud kutseharidust ja -õpet, et hõlbustada noorte üleminekut tööturule. Hiljuti on oskustealases valdkondlikus koostöökavas keskendutud valdkondlike oskuste puudujääkide kõrvaldamisele, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe programmide ja kvalifikatsioonide väljatöötamise kaudu, ningoskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator (ESCO) on aidanud parandada oskuste ja kvalifikatsioonide mitmekeelset klassifikaatorit.

ELi peamised kutsehariduse ja -õppe valdkonna koostööorganid

Liikmesriigid, sotsiaalpartnerid ja komisjon arutavad kutsehariduse ja -õppega seotud algatusi kutseõppe nõuandekomitee ning kutseharidusjuhtide koosolekutel.

Alates 1963. aastast on kutseõppe nõuandekomitee aidanud ELil rakendada kutsehariduse ja -õppe poliitikat. Kutseõppe nõuandekomitee hõlmab praktikas kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse laiemat valdkonda, kajastades asjaolu, et kutsehariduse ja -õppe poliitika on tavaliselt kaasatud laiematesse haridus- ja koolitussüsteemidesse.

Kutseharidusjuhtide koosolekutel osalevad 35 riigi kutsehariduse ja -õppe eest vastutavate ministeeriumide kõrgetasemelised esindajad koos Euroopa sotsiaalpartneritega. Kutseharidusjuhid arutavad korrapäraselt strateegilist kutsehariduse ja -õppe poliitikat ning riigi tasandi reforme ning võtavad endale tulevikku suunatud rolli Euroopa kutsehariduse ja -õppe alase koostöö suunamisel.

Alates 2002. aastast on kutseharidusjuhtide kohtumised aidanud Kopenhaageni protsessi raames kaasa liikmesriikide, kandidaatriikide, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni / Euroopa Majanduspiirkonna riikide ja Euroopa sotsiaalpartnerite vahelisele koostööle kutsehariduse ja -õppe valdkonnas. See on riikide vabatahtlik protsess, mille eesmärk on parandada kutsehariduse ja -õppe tulemuslikkust, kvaliteeti ja atraktiivsust Euroopas.

Kutsehariduse ja -õppe alast koostööd toetavad ELi ametid

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus Cedefop on toetanud koostööd kutsehariduse ja -õppe valdkonnas ning aidanud kaasa poliitilise tegevuskava arengule alates selle loomisest 1975. aastal. Cedefop teeb koostööd Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega, et aidata arendada, edendada ning rakendada kutsehariduse ja -õppe, oskuste ning kvalifikatsioonide poliitikat.

Cedefop pakub teavet, uuringuid, analüüse ja tõendeid kutsehariduse ja -õppe ning tööturu ristumiskohas. Selle töö hõlmab järgnevat: kutsehariduse ja -õppe süsteemid; õpipoisiõpe; täiskasvanute kutsehariduse ja -õppe ning oskuste täiendamise viisid; juhendamine, õppe valideerimine ning kutsehariduse ja -õppe rahastamine; kvalifikatsioonid ja kvalifikatsiooniraamistikud; õpetajad ja koolitajad; oskuste prognoosimine ja töö tulevik, keskendudes keskkonnahoidlikele oskustele ja digiüleminekule. Poliitikakujundajatele, sotsiaalpartneritele, teadlastele, ekspertidele ning muudele kutsehariduses ja -õppes osalejatele mõeldud platvormina edendab Cedefop teadmiste jagamist ja poliitikaõpet. Sellel on keskne roll kutseharidust ja -õpet käsitlevas nõukogu soovituses ning Osnabrücki deklaratsioonis määratletud prioriteetide ja meetmete rakendamise järelevalves.

Euroopa Koolitusfond (ETF) abistab naaberriike nende haridus-, koolitus- ja tööturusüsteemide reformimisel. Enam kui 25aastase kogemusega ETF teeb tihedat koostööd valitsuste, ettevõtete ja sotsiaalpartneritega ELi tasandil, et kasutada maksimaalselt inimeste võimeid ja oskusi. ETF toetab hetkel inimarengut 29 ELiga piirnevas riigis. Selle eesmärk on edendada sotsiaalset liikuvust ja kaasatust, reformida haridus- ja koolitussüsteeme ning tasakaalustada süsteeme tööturu vajadustega.

Euroopa 2020. aasta oskuste tegevuskavas püstitati kvantitatiivsed eesmärgid oskuste täiendamiseks (olemasolevate oskuste parandamine) ja ümberõppeks (uute oskuste omandamine) viie aasta jooksul. Tegevuskava 12 meetmes keskendutakse liikmesriikide, ettevõtete ja sotsiaalpartnerite vahelise koostöö edendamisele, et anda inimestele võimalus alustada elukestvat õpet, ning kasutatakse ELi eelarvet katalüsaatorina, et avada avaliku ja erasektori investeeringud oskustesse. Tegevuskava toimib koostoimes Euroopa haridusruumi ja digiõppe tegevuskavaga, et parandada digioskusi ning luua terviklik Euroopa õpperuum, millest saavad kasu kõik õppijad, õpetajad ja asutused.

Oskuste pakt on esimene Euroopa oskuste tegevuskava juhtalgatus ning selles kutsutakse avaliku ja erasektori organisatsioone üles ühendama jõud ja võtma konkreetseid meetmeid inimeste oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks Euroopas. Euroopa oskuste tegevuskavas on välja kuulutatud ka individuaalseid õppekontosid käsitlev algatus, mille eesmärk on hõlbustada tööealiste täiskasvanute juurdepääsu koolitusele ja anda neile võimalus edukalt hallata tööturu arengut.

Kutseharidus ja -õpe ELi laiemas poliitilises kontekstis

Haridus, koolitus ja oskused on ELi poliitika keskmes. Euroopa rohelises kokkuleppes, Euroopa uues tööstusstrateegias, ringmajanduse tegevuskavas ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias rõhutatakse oskuste ja koolituse olulist rolli kestliku majanduskasvu ja rohemajandusele ülemineku toetamisel. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete strateegias kestliku ja digitaalse Euroopa loomiseks kirjeldatakse oskuste väärtust ettevõtjate jaoks, samas kui soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025 rõhutatakse oskuste tähtsust sooliste stereotüüpide vastu võitlemisel ja soolise tasakaalu saavutamisel paljudel kutsealadel. Kavas „NextGenerationEU“, mille eesmärk on juhtida ELi COVID-19 pandeemiast välja, nähakse ette ka kutsehariduse ja -õppe sihtotstarbeline rahastamine, kuna selle eesmärk on muuta Euroopa ja selle majandus keskkonnahoidlikumaks, digitaalsemaks ja tugevamaks kui kunagi varem.

Uus terviklik lähenemisviis kutseharidusele ja -õppele

Nõukogu soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja -õppe kohta määratakse kindlaks peamised põhimõtted, millega tagatakse, et kutseharidus ja -õpe pakuks noortele ning täiskasvanutele kvaliteetseid õppimisvõimalusi. Soovituses pööratakse suurt tähelepanu suuremale paindlikkusele, parematele võimalustele töökohapõhiseks õppeks ja õpipoisiõppeks ning paremale kvaliteedi tagamisele.

Tuginedes kutseõppe nõuandekomitee 2018. aasta arvamusele kutsehariduse ja -õppe tuleviku kohta pärast 2020. aastat, esitatakse nõukogu soovituses kutsehariduse ja -õppe poliitika visioon, mis:

• annab noortele ja täiskasvanutele teadmised, oskused ja pädevused, et areneda areneval tööturul ja ühiskonnas, juhtida majanduse taastumist ning õiglast üleminekut rohelisele ja digitaalsele majandusele demograafiliste muutuste ajal ja kõigis majandustsüklites;
• edendab kaasatust ja võrdseid võimalusi ning aitab saavutada vastupanuvõimet, sotsiaalset õiglust ja heaolu kõigi jaoks;
• edendab Euroopa kutsehariduse ja -õppe süsteeme rahvusvahelises kontekstis, et neid tunnustataks kutsehariduse õppijate ülemaailmse võrdlusalusena.

Soovituses on sätestatud ka järgmised ELi tasandi eesmärgid, milleni tahetakse 2025. aastaks jõuda:

• vähemalt 82 % kutsehariduse ja -õppe lõpetanutest töötab;
• 60 % hiljuti kutsehariduse ja -õppe lõpetanutest saavad õpingute ajal kasu mis tahes tööpõhisest õppest;
• 8 % kutsehariduse ja -õppe õppijatest osaleb õpirändes välismaal.

Esimene ja kolmas eesmärk tuginevad olemasolevatele HK 2020 sihttasemetele hariduse omandanute tööalase konkurentsivõime ja liikuvuse kohta kutsehariduses ja -koolituses ning teine tugineb nõukogu 2018. aasta märtsi soovitusele kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta.

ELi nägemus kutseharidusest ja -õppest

Tugev kutsehariduspoliitika on hädavajalik, et edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muutustele reageerivaid tööturge. EL on loonud aluse kutsehariduse ja -õppe toetamiseks Euroopas mitmete algatuste, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe tuleviku peamiste põhimõtete ja eesmärkide kaudu.

ELi kutsehariduse ja -õppe lühike taustteave

ELi poliitika on pikka aega edendanud ja tugevdanud kutseharidust ja -õpet kogu Euroopas; EL sätestas juba 1963. aastal ühise kutseõppepoliitika rakendamise üldpõhimõtted ja moodustas kutseõppe nõuandekomitee. Alates 21. sajandi algusest on ELi poliitika keskendunud tugevalt kutseharidusele ja -õppele, eelkõige pärast seda, kui 2002. aastal käivitati Euroopa strateegia tõhustatud koostööks kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (nn Kopenhaageni protsess). Seejärel võeti kasutusele põhivahendid, nagu Europass ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, et parandada oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvust. Juhtivad rahastamisprogrammid, nagu Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja programm „Erasmus+“, toetavad haridust, koolitust, oskusi ja elukestvat õpet.

Finantskriisi järel püüti ELi poliitikas veelgi rohkem investeerida kvaliteetsesse kutseharidusse ja -õppesse, et edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, et võidelda noorte kõrge töötuse määraga, keskendudes eelkõige töökohapõhise õppe edendamisele, kvaliteedi tagamisele, kutseharidusele ja -õppele juurdepääsu parandamisele, põhioskuste tugevdamisele ning kutsehariduse ja -õppe koolitajate kutsealasele arengule. Selles kontekstis on oluline algatus noortegarantii, mis on alates 2013. aastast kasutanud kutseharidust ja -õpet, et hõlbustada noorte üleminekut tööturule. Hiljuti on oskustealases valdkondlikus koostöökavas keskendutud valdkondlike oskuste puudujääkide kõrvaldamisele, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe programmide ja kvalifikatsioonide väljatöötamise kaudu, ningoskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator (ESCO) on aidanud parandada oskuste ja kvalifikatsioonide mitmekeelset klassifikaatorit.

ELi peamised kutsehariduse ja -õppe valdkonna koostööorganid

Liikmesriigid, sotsiaalpartnerid ja komisjon arutavad kutsehariduse ja -õppega seotud algatusi kutseõppe nõuandekomitee ning kutseharidusjuhtide koosolekutel.

Alates 1963. aastast on kutseõppe nõuandekomitee aidanud ELil rakendada kutsehariduse ja -õppe poliitikat. Kutseõppe nõuandekomitee hõlmab praktikas kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse laiemat valdkonda, kajastades asjaolu, et kutsehariduse ja -õppe poliitika on tavaliselt kaasatud laiematesse haridus- ja koolitussüsteemidesse.

Kutseharidusjuhtide koosolekutel osalevad 35 riigi kutsehariduse ja -õppe eest vastutavate ministeeriumide kõrgetasemelised esindajad koos Euroopa sotsiaalpartneritega. Kutseharidusjuhid arutavad korrapäraselt strateegilist kutsehariduse ja -õppe poliitikat ning riigi tasandi reforme ning võtavad endale tulevikku suunatud rolli Euroopa kutsehariduse ja -õppe alase koostöö suunamisel.

Alates 2002. aastast on kutseharidusjuhtide kohtumised aidanud Kopenhaageni protsessi raames kaasa liikmesriikide, kandidaatriikide, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni / Euroopa Majanduspiirkonna riikide ja Euroopa sotsiaalpartnerite vahelisele koostööle kutsehariduse ja -õppe valdkonnas. See on riikide vabatahtlik protsess, mille eesmärk on parandada kutsehariduse ja -õppe tulemuslikkust, kvaliteeti ja atraktiivsust Euroopas.

Kutsehariduse ja -õppe alast koostööd toetavad ELi ametid

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus Cedefop on toetanud koostööd kutsehariduse ja -õppe valdkonnas ning aidanud kaasa poliitilise tegevuskava arengule alates selle loomisest 1975. aastal. Cedefop teeb koostööd Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega, et aidata arendada, edendada ning rakendada kutsehariduse ja -õppe, oskuste ning kvalifikatsioonide poliitikat.

Cedefop pakub teavet, uuringuid, analüüse ja tõendeid kutsehariduse ja -õppe ning tööturu ristumiskohas. Selle töö hõlmab järgnevat: kutsehariduse ja -õppe süsteemid; õpipoisiõpe; täiskasvanute kutsehariduse ja -õppe ning oskuste täiendamise viisid; juhendamine, õppe valideerimine ning kutsehariduse ja -õppe rahastamine; kvalifikatsioonid ja kvalifikatsiooniraamistikud; õpetajad ja koolitajad; oskuste prognoosimine ja töö tulevik, keskendudes keskkonnahoidlikele oskustele ja digiüleminekule. Poliitikakujundajatele, sotsiaalpartneritele, teadlastele, ekspertidele ning muudele kutsehariduses ja -õppes osalejatele mõeldud platvormina edendab Cedefop teadmiste jagamist ja poliitikaõpet. Sellel on keskne roll kutseharidust ja -õpet käsitlevas nõukogu soovituses ning Osnabrücki deklaratsioonis määratletud prioriteetide ja meetmete rakendamise järelevalves.

Euroopa Koolitusfond (ETF) abistab naaberriike nende haridus-, koolitus- ja tööturusüsteemide reformimisel. Enam kui 25aastase kogemusega ETF teeb tihedat koostööd valitsuste, ettevõtete ja sotsiaalpartneritega ELi tasandil, et kasutada maksimaalselt inimeste võimeid ja oskusi. ETF toetab hetkel inimarengut 29 ELiga piirnevas riigis. Selle eesmärk on edendada sotsiaalset liikuvust ja kaasatust, reformida haridus- ja koolitussüsteeme ning tasakaalustada süsteeme tööturu vajadustega.

Euroopa 2020. aasta oskuste tegevuskavas püstitati kvantitatiivsed eesmärgid oskuste täiendamiseks (olemasolevate oskuste parandamine) ja ümberõppeks (uute oskuste omandamine) viie aasta jooksul. Tegevuskava 12 meetmes keskendutakse liikmesriikide, ettevõtete ja sotsiaalpartnerite vahelise koostöö edendamisele, et anda inimestele võimalus alustada elukestvat õpet, ning kasutatakse ELi eelarvet katalüsaatorina, et avada avaliku ja erasektori investeeringud oskustesse. Tegevuskava toimib koostoimes Euroopa haridusruumi ja digiõppe tegevuskavaga, et parandada digioskusi ning luua terviklik Euroopa õpperuum, millest saavad kasu kõik õppijad, õpetajad ja asutused.

Oskuste pakt on esimene Euroopa oskuste tegevuskava juhtalgatus ning selles kutsutakse avaliku ja erasektori organisatsioone üles ühendama jõud ja võtma konkreetseid meetmeid inimeste oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks Euroopas. Euroopa oskuste tegevuskavas on välja kuulutatud ka individuaalseid õppekontosid käsitlev algatus, mille eesmärk on hõlbustada tööealiste täiskasvanute juurdepääsu koolitusele ja anda neile võimalus edukalt hallata tööturu arengut.

Kutseharidus ja -õpe ELi laiemas poliitilises kontekstis

Haridus, koolitus ja oskused on ELi poliitika keskmes. Euroopa rohelises kokkuleppes, Euroopa uues tööstusstrateegias, ringmajanduse tegevuskavas ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias rõhutatakse oskuste ja koolituse olulist rolli kestliku majanduskasvu ja rohemajandusele ülemineku toetamisel. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete strateegias kestliku ja digitaalse Euroopa loomiseks kirjeldatakse oskuste väärtust ettevõtjate jaoks, samas kui soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025 rõhutatakse oskuste tähtsust sooliste stereotüüpide vastu võitlemisel ja soolise tasakaalu saavutamisel paljudel kutsealadel. Kavas „NextGenerationEU“, mille eesmärk on juhtida ELi COVID-19 pandeemiast välja, nähakse ette ka kutsehariduse ja -õppe sihtotstarbeline rahastamine, kuna selle eesmärk on muuta Euroopa ja selle majandus keskkonnahoidlikumaks, digitaalsemaks ja tugevamaks kui kunagi varem.

Uus terviklik lähenemisviis kutseharidusele ja -õppele

Nõukogu soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja -õppe kohta määratakse kindlaks peamised põhimõtted, millega tagatakse, et kutseharidus ja -õpe pakuks noortele ning täiskasvanutele kvaliteetseid õppimisvõimalusi. Soovituses pööratakse suurt tähelepanu suuremale paindlikkusele, parematele võimalustele töökohapõhiseks õppeks ja õpipoisiõppeks ning paremale kvaliteedi tagamisele.

Tuginedes kutseõppe nõuandekomitee 2018. aasta arvamusele kutsehariduse ja -õppe tuleviku kohta pärast 2020. aastat, esitatakse nõukogu soovituses kutsehariduse ja -õppe poliitika visioon, mis:

• annab noortele ja täiskasvanutele teadmised, oskused ja pädevused, et areneda areneval tööturul ja ühiskonnas, juhtida majanduse taastumist ning õiglast üleminekut rohelisele ja digitaalsele majandusele demograafiliste muutuste ajal ja kõigis majandustsüklites;
• edendab kaasatust ja võrdseid võimalusi ning aitab saavutada vastupanuvõimet, sotsiaalset õiglust ja heaolu kõigi jaoks;
• edendab Euroopa kutsehariduse ja -õppe süsteeme rahvusvahelises kontekstis, et neid tunnustataks kutsehariduse õppijate ülemaailmse võrdlusalusena.

Soovituses on sätestatud ka järgmised ELi tasandi eesmärgid, milleni tahetakse 2025. aastaks jõuda:

• vähemalt 82 % kutsehariduse ja -õppe lõpetanutest töötab;
• 60 % hiljuti kutsehariduse ja -õppe lõpetanutest saavad õpingute ajal kasu mis tahes tööpõhisest õppest;
• 8 % kutsehariduse ja -õppe õppijatest osaleb õpirändes välismaal.

Esimene ja kolmas eesmärk tuginevad olemasolevatele HK 2020 sihttasemetele hariduse omandanute tööalase konkurentsivõime ja liikuvuse kohta kutsehariduses ja -koolituses ning teine tugineb nõukogu 2018. aasta märtsi soovitusele kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta.

Reformide edendamine kogu Euroopas

Liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada koos sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega meetmeid, et toetada kutsehariduse ja -õppe reforme riiklikul tasandil. Need riikliku tasandi reformid on kutsehariduse ja -õppe visiooni elluviimiseks hädavajalikud.

Riikliku taseme reformide põhimõtted

Reformid peaksid põhinema järgmistel põhimõtetel, milline peaks kutseharidus ja -õpe olema.

• See peaks olema paindlik tööturu muutustega kohanemisel – liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased raamistikud ja meetmed tagamaks, et kutseharidus ja -õpe pakub tasakaalustatud oskuste kombinatsiooni ning reageerib kiiresti tööturu muutuvatele nõudmistele (näiteks oskuste prognoosimise mehhanismide kaudu). Eelkõige töökohapõhine õpe ja õpipoisiõpe on tõhusad lähenemisviisid, et tagada kutsehariduse ja -õppe asjakohasus tööturul.
• Kesksel kohal peab olema paindlikkus ja edenemisvõimalused – liikmesriigid peaksid tagama, et kutsehariduse ja -õppe programmid on personaalsed ja õppijakesksed. See aitab saavutada tugevat kaasatust ning muuta kutsehariduse ja -õppe võimalused atraktiivsemaks, mis suurendab tööalast konkurentsivõimet. Kutsekvalifikatsioonid tuleks jagada väiksemateks ühikuteks ja asjakohasteks õpiväljunditeks, mis võimaldavad sisu paindlikult ajakohastada ning kohandada vastavalt individuaalsetele vajadustele.
• See peaks olema innovatsiooni ja majanduskasvu edasiviijaks – kutseharidus ja -õpe peaks olema osa majandus-, tööstus- ja innovatsioonistrateegiatest, sealhulgas majanduse taastamise ning rohe- ja digipöördega seotud strateegiatest Kutseharidus- ja -õppesasutustel peaksid olema tipptasemel taristu- ja digistrateegiad ning kutseharidust ja -õpet tuleks kohandada ja laiendada, et edendada ettevõtlus-, digi- ja keskkonnahoidlike oskuste õppimist, eelkõige täiskasvanutele. See peaks aitama Euroopat ette valmistada rohe- ja digipöördeks ning toetama suure nõudlusega ameteid.
• See peaks olema atraktiivne valik, mis põhineb nüüdisaegsetel ja digiteeritud oskustel ja koolitusel – liikmesriigid peaksid muutma kutsehariduse ja -õppe innovatsiooni ja moderniseerimise kaudu atraktiivsemaks, eelkõige uute õpikeskkondade, -vahendite ja -meetodite osas, pöörates erilist tähelepanu digiteerimisele. Haridus- ja koolitussüsteemid peaksid võimaldama vertikaalseid ja horisontaalseid üleminekuvõimalusi kutsehariduse ja -õppe, üldkoolihariduse, kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse vahel.
• See peaks edendama võrdseid võimalusi – kutsehariduse ja -õppe programmid peaksid olema kaasavad ja kättesaadavad haavatavatele rühmadele, nagu puuetega inimesed, oskuste või kvalifikatsioonita inimesed, vähemused, rändetaustaga inimesed ning inimesed, kellel on oma sotsiaal-majandusliku tausta või elukoha tõttu vähem võimalusi. Sihipärased meetmed ja paindlikud koolitusvormid võivad aidata ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist ning toetada koolist tööle üleminekut.
• See peaks toetuma kvaliteedi tagamise kultuurile: Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja koolituse valdkonnas (EQAVET) põhineb kutsehariduse ja -õppe kvaliteedi tagamise ühistel soovituslikel tunnustel ja ühistel võrdlusnäitajatel, mida kohaldatakse nii süsteemi kui ka pakkuja tasandil vastavalt riiklikule kontekstile. EQAVETi riiklikel tugikeskustel on oma roll riiklike ja piirkondlike sidusrühmade kokkuviimisel ning EQAVETi raamistiku edasiarendamisel ja rakendamisel.

Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja koolituse valdkonnas (EQAVET) ning Euroopa kutsehariduse ja -õppe ainepunktide süsteem (ECVET)

Nõukogu 2020. aasta novembri soovitus kutsehariduse ja -õppe kohta asendab varasemad soovitused EQAVETi ning Euroopa kutsehariduse ja -õppe ainepunktide süsteemi (ECVET) kohta, mis võeti vastu 2009. aastal.

EQAVETis on sätestatud võrdlusraamistik, et toetada liikmesriike nende kutsehariduse ja -õppe süsteemide kvaliteedi parandamisel ning kutsehariduse ja -õppe kvaliteedi tagamise korra läbipaistvuse suurendamisel. EQAVETi kümne rakendamisaasta jooksul stimuleeriti riiklike kvaliteeditagamissüsteemide reforme, kuigi see ei aidanud oluliselt kaasa kvaliteedi tagamise korra läbipaistvuse parandamisele. Lisaks kasutati seda peamiselt koolipõhises esmases kutsehariduses ja -õppes.

EQAVETi tugevdatakse kutsehariduse ja -õppe soovituses sisalduva ajakohastatud EQAVETi raamistikuga, milles rõhutatakse õpitulemuste kvaliteeti, sertifitseerimist ja hindamist, sidusrühmadega konsulteerimist, õpetajate ja koolitajate rolli, töökohapõhist õpet, digiõpet ja paindlikkust. Kutsehariduse ja -õppe süsteemide jaoks võetakse kasutusele ELi tasandi kvaliteeditagamise vastastikused hindamised, et parandada vastastikust õppimist, muuta kvaliteedi tagamine läbipaistvamaks ja tugevdada vastastikust usaldust liikmesriikide vahel.

ECVET loodi õpitulemuste tunnustamise, kogumise ja ülekandmise parandamiseks. Selle eesmärk oli toetada liikuvust ja elukestvat õpet ning ELi ainepunktide süsteemi loomist kutsehariduses ja -õppes. ECVET aitas parandada liikuvust ühikute ning nendega seotud õpiväljundite kasutamise ja dokumenteerimise kaudu. ECVETi punktide mõistet üldiselt siiski ei kohaldatud ning ECVET ei viinud Euroopa kutsehariduse ja -õppe ainepunktide süsteemi väljatöötamiseni.

Nõukogu soovitusega asendati ECVETi soovitus sellega, et see hõlmab endise ECVETi vahendi paindlikkusega seotud peamisi põhimõtteid, samas kui kutseõpilaste liikuvust toetavaid vahendeid (õppeleping ja vastastikuse mõistmise memorandum) arendatakse edasi muude ELi vahendite (nt programmi „Erasmus+“) raames. Keskharidusjärgse ja kolmanda taseme kutsekvalifikatsioonide puhul kasutatakse jätkuvalt Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS).

Liikmesriikide võetud meetmed, mida toetab ELi koostöö kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ning eespool nimetatud põhimõtted, peaksid muutma kutsehariduse ja -õppe sujuvaks, paindlikuks ja atraktiivseks, tuginedes võrdsetele võimalustele ja kvaliteedi tagamise kultuurile. Meetmed peaksid eelkõige tegema järgmist.

• Edendama ja toetama jätkusuutlikke partnerlusi kutsehariduse ja -õppe juhtimiseks piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil kooskõlas riikliku kontekstiga ning vajaduse korral avaliku ja erasektori partnerluste kaudu. Meetmed peaksid hõlmama sotsiaalpartnereid ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas:

• kutseharidus- ja -õppeasutused;
• igas suuruses tööstusharud ja ettevõtted;
• riiklikud ja eraõiguslikud tööturuasutused;
• kutsehariduse ja -õppe õpetajad ja koolitajad ning nende esindajad;
• vahendusasutused (nt tööstus-, kaubandus- ja käsitöökojad);
• kutse- ja valdkondlikud organisatsioonid;
• noortegarantii, ESF+ ja muude ELi algatuste riiklikud koordinaatorid;
• infotehnoloogiasektor;
• kutsehariduse tipptaseme keskused;
• klastrid; õppijate ja lapsevanemate organisatsioonid, ja kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused.

Kutsehariduse ja -õppe sidusrühmade koostöö riigi tasandil on äärmiselt oluline, et tagada reformide hea kavandamine ja rakendamine ning arusaadavus praktikute ja muude sidusrühmade tasandil.

• Kasutada parimal viisil läbipaistvust suurendavaid meetmeid. Meetmetes tuleks kasutada vahendeid, sealhulgas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku, Europassi, ESCOt ja ECTSi, et parandada oskuste, kvalifikatsioonide ja välismaal tehtud õpingute õpitulemuste tunnustamist. Õppijad saavad näiteks Europassi kaudu registreerida oma kogemused, oskused ja kvalifikatsioonid veebipõhises profiilis ning saada karjäärinõustamist, teavet liikuvuskogemuste ja digitaalsete volituste kohta, saada soovitusi ning otsida õppimis- ja töövõimalusi.
• Kasutama parimal viisil ära ELi fonde ja vahendeid, millega toetatakse reforme ja/või investeeringuid kutseharidusse ja -õppesse. Meetmed peaksid stimuleerima nii avaliku kui ka erasektori täiendavaid investeeringuid kutseharidusse ja -õppesse. ELi fondide ja vahendite näited on toodud jaotises „Rahastamine“.
• Määrata 2022. aasta maiks kindlaks meetmed, mis tuginevad olemasolevatele riiklikele kokkulepetele ja finantsraamistikele (nn riiklikud rakenduskavad). Need meetmed peaksid keskenduma digitaliseerimise ja keskkonnasäästlikkuse süvalaiendamisele kogu kutsehariduse ja -õppe sektoris.

Näiteks Euroopa täiskasvanuõppe elektroonilise platvormi Euroopa kutsehariduse ja -õppe praktikute kogukond eesmärk on tugevdada kutsehariduse ja -õppe kogukonda kogu ELis. Keskendudes veebi-/kaugõppele, keskkonnahoidlikele oskustele, sotsiaalsele kaasatusele ja õppijate liikuvusele, aitab see sellistel praktikutel nagu õpetajad, koolitajad ja ettevõttesisesed juhendajad olla teadlikud Euroopa tasandi poliitilistest algatustest ning teha omavahel koostööd, et leida huvitavaid vahendeid ning ressursse kutsehariduse ja -õppe pakkumiseks.

Konkreetsed kohustused riiklikul tasandil

Osnabrücki deklaratsiooni, milles sätestatakse kohustus töötada 2025. aastaks kutseharidust ja -õpet käsitleval soovitusel põhinevate mitmesuguste meetmete suunas, on heaks kiitnud ELi 27 liikmesriigi kutsehariduse ja -õppe eest vastutavad ministrid, Euroopa Majanduspiirkonna / Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ning kandidaatriikide, Euroopa sotsiaalpartnerite ja Euroopa Komisjoni esindajad. Deklaratsiooni on toetanud ka ELi kutsehariduse ja -õppe pakkujate ühendused ja õppijate esindajad.

See täiendab nõukogu soovitust, määrates kindlaks konkreetsed meetmed ajavahemikuks 2021–2025 nii riiklikul kui ka ELi tasandil, keskendudes neljale peamisele valdkonnale:

• Vastupanuvõime ja tipptase kvaliteetse, kaasava ja paindliku kutsehariduse ja -õppe abil: paindlik ja vastupidav kutseharidus ja -õpe peaks suutma kohaneda häiretega ja muuta probleemid võimalusteks. Sel viisil toob see kaasa innovatsiooni, tootlikkuse ja vastupanuvõime majanduses ja ühiskonnas kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Kuigi kutseharidus ja -õpe võimaldab kodanikel muutustega toime tulla, peaks see võimaldama neil ka muutusi kujundada. Innovatsioon kutsehariduses ja -õppes on tihedalt seotud uute oskuste, õppekavade, õpetamismeetodite ja prognoosimisvahenditega.
• Uue elukestva õppe kultuuri loomine: uus elukestev õppekultuur peaks võimaldama inimestel kasutada karjäärinõustamist kogu elu jooksul. See peaks aitama ka neil osaleda kvaliteetsetes ja kaasavates kutsehariduse ja -õppe programmides ning omandada sidusrühmade toetusel põhioskused oma hariduse, koolituse ja tööhõive aktiivseks juhtimiseks.
• Kestlikkus – ettevõtjad, erasektori organisatsioonid ja ühiskondlikud algatused on kestlikkuse peamised edasiviijad. Kutseõpe ning baas- ja täienduskoolitus peaksid püüdma lisada kestlikkuse tagamiseks vajalikud oskused oma eeskirjadesse ja tavadesse. Tehnoloogia areng soodustab ka majanduskasvu paljudes sektorites, sealhulgas hariduses ja koolituses. Avatud lähtekoodiga / digitaalsed õpikeskkonnad muudavad säästva arengu alase hariduse kättesaadavamaks.
• Euroopa haridus- ja koolitusruum ning rahvusvaheline kutseharidus ja -õpe: Turgude globaliseerumine ja demograafilised suundumused tähendavad, et kutsehariduse ja -õppe süsteemid ja asutused riiklikul, piirkondlikul ning valdkondlikul tasandil peavad kohanema ja ajakohastama. Samas pakub see ka suurt potentsiaali Euroopa kui hariduse ja koolituse keskuse tugevdamiseks.

Deklaratsioon kujutab endast liikmesriikide selget kohustust parandada lähiaastatel kutsehariduse ja -õppe süsteeme kogu ELis koostoimes kutseharidust ja -õpet käsitlevas nõukogu soovituses sätestatud põhimõtete ja meetmetega.

Reformide edendamine kogu Euroopas

Liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada koos sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega meetmeid, et toetada kutsehariduse ja -õppe reforme riiklikul tasandil. Need riikliku tasandi reformid on kutsehariduse ja -õppe visiooni elluviimiseks hädavajalikud.

Riikliku taseme reformide põhimõtted

Reformid peaksid põhinema järgmistel põhimõtetel, milline peaks kutseharidus ja -õpe olema.

• See peaks olema paindlik tööturu muutustega kohanemisel – liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased raamistikud ja meetmed tagamaks, et kutseharidus ja -õpe pakub tasakaalustatud oskuste kombinatsiooni ning reageerib kiiresti tööturu muutuvatele nõudmistele (näiteks oskuste prognoosimise mehhanismide kaudu). Eelkõige töökohapõhine õpe ja õpipoisiõpe on tõhusad lähenemisviisid, et tagada kutsehariduse ja -õppe asjakohasus tööturul.
• Kesksel kohal peab olema paindlikkus ja edenemisvõimalused – liikmesriigid peaksid tagama, et kutsehariduse ja -õppe programmid on personaalsed ja õppijakesksed. See aitab saavutada tugevat kaasatust ning muuta kutsehariduse ja -õppe võimalused atraktiivsemaks, mis suurendab tööalast konkurentsivõimet. Kutsekvalifikatsioonid tuleks jagada väiksemateks ühikuteks ja asjakohasteks õpiväljunditeks, mis võimaldavad sisu paindlikult ajakohastada ning kohandada vastavalt individuaalsetele vajadustele.
• See peaks olema innovatsiooni ja majanduskasvu edasiviijaks – kutseharidus ja -õpe peaks olema osa majandus-, tööstus- ja innovatsioonistrateegiatest, sealhulgas majanduse taastamise ning rohe- ja digipöördega seotud strateegiatest Kutseharidus- ja -õppesasutustel peaksid olema tipptasemel taristu- ja digistrateegiad ning kutseharidust ja -õpet tuleks kohandada ja laiendada, et edendada ettevõtlus-, digi- ja keskkonnahoidlike oskuste õppimist, eelkõige täiskasvanutele. See peaks aitama Euroopat ette valmistada rohe- ja digipöördeks ning toetama suure nõudlusega ameteid.
• See peaks olema atraktiivne valik, mis põhineb nüüdisaegsetel ja digiteeritud oskustel ja koolitusel – liikmesriigid peaksid muutma kutsehariduse ja -õppe innovatsiooni ja moderniseerimise kaudu atraktiivsemaks, eelkõige uute õpikeskkondade, -vahendite ja -meetodite osas, pöörates erilist tähelepanu digiteerimisele. Haridus- ja koolitussüsteemid peaksid võimaldama vertikaalseid ja horisontaalseid üleminekuvõimalusi kutsehariduse ja -õppe, üldkoolihariduse, kõrghariduse ja täiskasvanuhariduse vahel.
• See peaks edendama võrdseid võimalusi – kutsehariduse ja -õppe programmid peaksid olema kaasavad ja kättesaadavad haavatavatele rühmadele, nagu puuetega inimesed, oskuste või kvalifikatsioonita inimesed, vähemused, rändetaustaga inimesed ning inimesed, kellel on oma sotsiaal-majandusliku tausta või elukoha tõttu vähem võimalusi. Sihipärased meetmed ja paindlikud koolitusvormid võivad aidata ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist ning toetada koolist tööle üleminekut.
• See peaks toetuma kvaliteedi tagamise kultuurile: Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja koolituse valdkonnas (EQAVET) põhineb kutsehariduse ja -õppe kvaliteedi tagamise ühistel soovituslikel tunnustel ja ühistel võrdlusnäitajatel, mida kohaldatakse nii süsteemi kui ka pakkuja tasandil vastavalt riiklikule kontekstile. EQAVETi riiklikel tugikeskustel on oma roll riiklike ja piirkondlike sidusrühmade kokkuviimisel ning EQAVETi raamistiku edasiarendamisel ja rakendamisel.

Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja koolituse valdkonnas (EQAVET) ning Euroopa kutsehariduse ja -õppe ainepunktide süsteem (ECVET)

Nõukogu 2020. aasta novembri soovitus kutsehariduse ja -õppe kohta asendab varasemad soovitused EQAVETi ning Euroopa kutsehariduse ja -õppe ainepunktide süsteemi (ECVET) kohta, mis võeti vastu 2009. aastal.

EQAVETis on sätestatud võrdlusraamistik, et toetada liikmesriike nende kutsehariduse ja -õppe süsteemide kvaliteedi parandamisel ning kutsehariduse ja -õppe kvaliteedi tagamise korra läbipaistvuse suurendamisel. EQAVETi kümne rakendamisaasta jooksul stimuleeriti riiklike kvaliteeditagamissüsteemide reforme, kuigi see ei aidanud oluliselt kaasa kvaliteedi tagamise korra läbipaistvuse parandamisele. Lisaks kasutati seda peamiselt koolipõhises esmases kutsehariduses ja -õppes.

EQAVETi tugevdatakse kutsehariduse ja -õppe soovituses sisalduva ajakohastatud EQAVETi raamistikuga, milles rõhutatakse õpitulemuste kvaliteeti, sertifitseerimist ja hindamist, sidusrühmadega konsulteerimist, õpetajate ja koolitajate rolli, töökohapõhist õpet, digiõpet ja paindlikkust. Kutsehariduse ja -õppe süsteemide jaoks võetakse kasutusele ELi tasandi kvaliteeditagamise vastastikused hindamised, et parandada vastastikust õppimist, muuta kvaliteedi tagamine läbipaistvamaks ja tugevdada vastastikust usaldust liikmesriikide vahel.

ECVET loodi õpitulemuste tunnustamise, kogumise ja ülekandmise parandamiseks. Selle eesmärk oli toetada liikuvust ja elukestvat õpet ning ELi ainepunktide süsteemi loomist kutsehariduses ja -õppes. ECVET aitas parandada liikuvust ühikute ning nendega seotud õpiväljundite kasutamise ja dokumenteerimise kaudu. ECVETi punktide mõistet üldiselt siiski ei kohaldatud ning ECVET ei viinud Euroopa kutsehariduse ja -õppe ainepunktide süsteemi väljatöötamiseni.

Nõukogu soovitusega asendati ECVETi soovitus sellega, et see hõlmab endise ECVETi vahendi paindlikkusega seotud peamisi põhimõtteid, samas kui kutseõpilaste liikuvust toetavaid vahendeid (õppeleping ja vastastikuse mõistmise memorandum) arendatakse edasi muude ELi vahendite (nt programmi „Erasmus+“) raames. Keskharidusjärgse ja kolmanda taseme kutsekvalifikatsioonide puhul kasutatakse jätkuvalt Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS).

Liikmesriikide võetud meetmed, mida toetab ELi koostöö kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ning eespool nimetatud põhimõtted, peaksid muutma kutsehariduse ja -õppe sujuvaks, paindlikuks ja atraktiivseks, tuginedes võrdsetele võimalustele ja kvaliteedi tagamise kultuurile. Meetmed peaksid eelkõige tegema järgmist.

• Edendama ja toetama jätkusuutlikke partnerlusi kutsehariduse ja -õppe juhtimiseks piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil kooskõlas riikliku kontekstiga ning vajaduse korral avaliku ja erasektori partnerluste kaudu. Meetmed peaksid hõlmama sotsiaalpartnereid ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas:

• kutseharidus- ja -õppeasutused;
• igas suuruses tööstusharud ja ettevõtted;
• riiklikud ja eraõiguslikud tööturuasutused;
• kutsehariduse ja -õppe õpetajad ja koolitajad ning nende esindajad;
• vahendusasutused (nt tööstus-, kaubandus- ja käsitöökojad);
• kutse- ja valdkondlikud organisatsioonid;
• noortegarantii, ESF+ ja muude ELi algatuste riiklikud koordinaatorid;
• infotehnoloogiasektor;
• kutsehariduse tipptaseme keskused;
• klastrid; õppijate ja lapsevanemate organisatsioonid, ja kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused.

Kutsehariduse ja -õppe sidusrühmade koostöö riigi tasandil on äärmiselt oluline, et tagada reformide hea kavandamine ja rakendamine ning arusaadavus praktikute ja muude sidusrühmade tasandil.

• Kasutada parimal viisil läbipaistvust suurendavaid meetmeid. Meetmetes tuleks kasutada vahendeid, sealhulgas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku, Europassi, ESCOt ja ECTSi, et parandada oskuste, kvalifikatsioonide ja välismaal tehtud õpingute õpitulemuste tunnustamist. Õppijad saavad näiteks Europassi kaudu registreerida oma kogemused, oskused ja kvalifikatsioonid veebipõhises profiilis ning saada karjäärinõustamist, teavet liikuvuskogemuste ja digitaalsete volituste kohta, saada soovitusi ning otsida õppimis- ja töövõimalusi.
• Kasutama parimal viisil ära ELi fonde ja vahendeid, millega toetatakse reforme ja/või investeeringuid kutseharidusse ja -õppesse. Meetmed peaksid stimuleerima nii avaliku kui ka erasektori täiendavaid investeeringuid kutseharidusse ja -õppesse. ELi fondide ja vahendite näited on toodud jaotises „Rahastamine“.
• Määrata 2022. aasta maiks kindlaks meetmed, mis tuginevad olemasolevatele riiklikele kokkulepetele ja finantsraamistikele (nn riiklikud rakenduskavad). Need meetmed peaksid keskenduma digitaliseerimise ja keskkonnasäästlikkuse süvalaiendamisele kogu kutsehariduse ja -õppe sektoris.

Näiteks Euroopa täiskasvanuõppe elektroonilise platvormi Euroopa kutsehariduse ja -õppe praktikute kogukond eesmärk on tugevdada kutsehariduse ja -õppe kogukonda kogu ELis. Keskendudes veebi-/kaugõppele, keskkonnahoidlikele oskustele, sotsiaalsele kaasatusele ja õppijate liikuvusele, aitab see sellistel praktikutel nagu õpetajad, koolitajad ja ettevõttesisesed juhendajad olla teadlikud Euroopa tasandi poliitilistest algatustest ning teha omavahel koostööd, et leida huvitavaid vahendeid ning ressursse kutsehariduse ja -õppe pakkumiseks.

Konkreetsed kohustused riiklikul tasandil

Osnabrücki deklaratsiooni, milles sätestatakse kohustus töötada 2025. aastaks kutseharidust ja -õpet käsitleval soovitusel põhinevate mitmesuguste meetmete suunas, on heaks kiitnud ELi 27 liikmesriigi kutsehariduse ja -õppe eest vastutavad ministrid, Euroopa Majanduspiirkonna / Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ning kandidaatriikide, Euroopa sotsiaalpartnerite ja Euroopa Komisjoni esindajad. Deklaratsiooni on toetanud ka ELi kutsehariduse ja -õppe pakkujate ühendused ja õppijate esindajad.

See täiendab nõukogu soovitust, määrates kindlaks konkreetsed meetmed ajavahemikuks 2021–2025 nii riiklikul kui ka ELi tasandil, keskendudes neljale peamisele valdkonnale:

• Vastupanuvõime ja tipptase kvaliteetse, kaasava ja paindliku kutsehariduse ja -õppe abil: paindlik ja vastupidav kutseharidus ja -õpe peaks suutma kohaneda häiretega ja muuta probleemid võimalusteks. Sel viisil toob see kaasa innovatsiooni, tootlikkuse ja vastupanuvõime majanduses ja ühiskonnas kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Kuigi kutseharidus ja -õpe võimaldab kodanikel muutustega toime tulla, peaks see võimaldama neil ka muutusi kujundada. Innovatsioon kutsehariduses ja -õppes on tihedalt seotud uute oskuste, õppekavade, õpetamismeetodite ja prognoosimisvahenditega.
• Uue elukestva õppe kultuuri loomine: uus elukestev õppekultuur peaks võimaldama inimestel kasutada karjäärinõustamist kogu elu jooksul. See peaks aitama ka neil osaleda kvaliteetsetes ja kaasavates kutsehariduse ja -õppe programmides ning omandada sidusrühmade toetusel põhioskused oma hariduse, koolituse ja tööhõive aktiivseks juhtimiseks.
• Kestlikkus – ettevõtjad, erasektori organisatsioonid ja ühiskondlikud algatused on kestlikkuse peamised edasiviijad. Kutseõpe ning baas- ja täienduskoolitus peaksid püüdma lisada kestlikkuse tagamiseks vajalikud oskused oma eeskirjadesse ja tavadesse. Tehnoloogia areng soodustab ka majanduskasvu paljudes sektorites, sealhulgas hariduses ja koolituses. Avatud lähtekoodiga / digitaalsed õpikeskkonnad muudavad säästva arengu alase hariduse kättesaadavamaks.
• Euroopa haridus- ja koolitusruum ning rahvusvaheline kutseharidus ja -õpe: Turgude globaliseerumine ja demograafilised suundumused tähendavad, et kutsehariduse ja -õppe süsteemid ja asutused riiklikul, piirkondlikul ning valdkondlikul tasandil peavad kohanema ja ajakohastama. Samas pakub see ka suurt potentsiaali Euroopa kui hariduse ja koolituse keskuse tugevdamiseks.

Deklaratsioon kujutab endast liikmesriikide selget kohustust parandada lähiaastatel kutsehariduse ja -õppe süsteeme kogu ELis koostoimes kutseharidust ja -õpet käsitlevas nõukogu soovituses sätestatud põhimõtete ja meetmetega.

Meetmed ja algatused liikmesriikide toetamiseks

EL on pidevalt töötanud selle nimel, et toetada liikmesriike nende kutsehariduse ja -õppe reformides. ELi eesmärk on ergutada liikmesriikidevahelist koostööd ning hõlbustada koordineerimist tööhõive ning kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, austades samal ajal täielikult liikmesriikide vastutust sellise koolituse sisu ja korraldamise eest.

Mitmed ELi algatused pakuvad kutsehariduse ja -õppe sidusrühmadele kasulikke vahendeid ja tuge ning võivad aidata liikmesriikidel parandada oma kutsehariduse ja -õppe süsteemide kvaliteeti ja läbipaistvust ning muuta ELi kutsehariduse ja -õppe visiooni kogu Euroopas tegelikkuseks.

Kutsehariduse tipptaseme keskused

Kutsehariduse tipptaseme keskused on riikidevahelised koostöövõrgustikud, mille eesmärk on edendada innovatsiooni ja tipptaset kutsehariduses ja -õppes. Need ühendavad paljusid kohalikke ja piirkondlikke partnereid, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe pakkujaid (kesk- ja kolmanda taseme hariduses), tööandjaid, uurimiskeskusi ja sotsiaalpartnereid, et luua ühiselt oskuste ökosüsteeme. Seda tehes aitavad nad kaasa uuenduslikule, kaasavale ja jätkusuutlikule majandusele.

Kutsehariduse tipptaseme keskuste algatus on kooskõlas oskuste tegevuskava ja Euroopa haridusruumiga ning selle eesmärk on luua aastatel 2021–2027 sada kutsehariduse tipptaseme keskust, mida toetatakse programmist „Erasmus+“. Sellega toetatakse liikmesriike, sotsiaalpartnereid ning kutsehariduse ja -õppe pakkujaid kutseharidust ja -õpet käsitleva nõukogu soovituse ning Osnabrücki deklaratsiooni eesmärkide rakendamisel.

Kutsehariduse tipptaseme keskused on äratanud paljude partnerite huvi kogu maailmas – 2021. aasta „Erasmus+“ projektikonkursile vastas üle 1 700 organisatsiooni 55 riigist – mis näitab nende potentsiaali toetada Euroopa kutsehariduse ja -õppe rahvusvahelistumist ning pikaajaliste partnerluste loomist organisatsioonidega väljaspool Euroopat. Kutsehariduse tipptaseme keskustel võib olla oluline osa ELi eesmärkide saavutamisel, milleks on muuta Euroopa kvaliteetsete oskuste maailmatasemel võrdluspunktiks.

Rohe- ja digioskused

EL on rõhutanud, kui olulised on meetmed, millega edendatakse rohe- ja digipööret, et muuta Euroopa majandus õiglasemaks, vastupidavamaks ja kestlikumaks. Kaksiküleminek on komisjoni poliitilise tegevuskava keskmes, nagu nähtub 2020. aasta Euroopa oskuste tegevuskavast, digiõppe tegevuskavast ja Euroopa rohelisest kokkuleppest.

Kutseharidusasutustel ja -süsteemidel on head võimalused oskuste täiendamise ja ümberõppe hõlbustamiseks, mis on õiglase ja kaasava ülemineku oluline eeltingimus.

Programmi „Erasmus+“ ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit (NextGenerationEU osa) saab võimendada, et valmistada kutsehariduse ja -õppe kaudu ette kaksiküleminekust tulenevaid tööturuvõimalusi.

Lisaks edendatakse intensiivseid digikoolitusi ning ajakohastatakse Euroopa kodanike digipädevuse raamistikku, et kajastada uusi ja kujunemisjärgus tehnoloogilisi arenguid, nagu tehisintellekt, kõigi eluaspektide nn andmestumine ja keskkonnahoidlikud oskused. Samalaadne kestlikkuse pädevusraamistik on välja töötatud, et kujundada ühine arusaam rohepöördeks vajalikest võtmepädevustest.

SELFIE (tulemusliku õppimise eneseanalüüs uuenduslike haridustehnoloogiate kasutamise soodustamise kaudu) on vahend, mis toetab koolide digiteerimist. Vahend on tasuta kättesaadav ja koolid, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe koolid, saavad seda kohandada, et digitehnoloogiat tundma õppida ning lõimida seda oma õpetamis- ja õppetavadesse. SELFIE kogub küsimustike kaudu õpilastelt, õpetajatelt ja koolijuhtidelt anonüümset tagasisidet selle kohta, kuidas tehnoloogiat nende koolis kasutatakse. Seejärel koostab vahend aruande kooli tugevate ja nõrkade külgede kohta tehnoloogia kasutamisel.

EL võttis 2021. aasta oktoobris kasutusele SELFIE laienduse, mis keskendub töökohapõhisele õppele. Uus moodul sisaldab ettevõttesiseste koolitajate seisukohti, kaasates tegevusse nii ettevõtteid kui ka õppijaid, õpetajaid ja koolijuhte. See võimaldab kutsehariduse ja -õppe koolidel ning koolitusettevõtetel ühiselt arutada, kuidas oma pakutavat haridust ja koolitust kõige paremini digitaliseerida. Praegu on see laiendus kättesaadav ELi kõigis 24 ametlikus keeles peamise vahendi SELFIE osana.

Suurem toetus õpipoisiõppele

Sellised algatused nagu noortegarantii, Euroopa Õpipoisiõppe Liit ja õpipoisiõppe tugiteenused ühendavad valitsusi sidusrühmadega, et tugevdada toetust õpipoisiõppele ning suurendada teadlikkust ja kohustusi kutsehariduse ja -õppe parandamiseks.

Uuendatud Euroopa Õpipoisiõppe Liiduga edendatakse riiklikke koalitsioone, toetatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning tugevdatakse sotsiaalpartnerite kaasamist, sealhulgas valdkondlikul tasandil. Euroopa Õpipoisiõppe Liit kaasab ka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning toetab praktikantide esindatust liikmesriikides. See soodustab rohelist, digitaalset ja kaasavat õpipoisiõpet, millest saavad kasu nii tööandjad kui ka noored, kasvatades oskustööjõudu paljudes sektorites. Liidu tugiteenused püüavad parandada õpipoisiõppe kvaliteeti Euroopas, pakkudes veebipõhiseid ressursse ja võrgustike loomise võimalusi ning võimaldades üksikisikutel ühendust võtta, õppida ja tegutseda.

EL tugevdab ja tõhustab nii Euroopa Õpipoisiõppe Liitu kui ka õpipoisiõppe tugiteenuseid.

Euroopa kutseoskuste nädal

Alates 2016. aastast on Euroopa kutseoskuste nädal toonud kokku kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud organisatsioonid, et tähistada kutsehariduse ja -õppe saavutusi kogu Euroopas. Iga-aastane üritus suurendab teadlikkust kutsehariduse ja -õppe potentsiaalist luua töökohti ja toetada karjääri ning pakub võimalusi vahetada teavet ja häid tavasid.

Kutseoskuste nädal on täis üritusi ja tegevusi, mida korraldavad partnerid kogu Euroopas, ning sellel on igal aastal erinev teema, mis tunnustab kutsehariduse ja -õppe ning oskuste tähtsust. Sõnavõtjatena on kaasatud arvukaid eksperte, kes jagavad oma teadmisi konverentsidel osalejatega või veebi vahendusel. Nädalal jagatakse ka kutsehariduse ja -õppe tipptaseme auhindu, millega seatakse inspireerivad inimesed ja organisatsioonid tähelepanu keskmesse.

Euroopa kutsehariduse põhiprofiilid

Euroopa kutsehariduse põhiprofiilid on kutsehariduse ja -õppe tipptaseme ja rahvusvahelistumise teine uuenduslik element. Need profiilid võivad määratleda ühised õpiväljundid, mida saab kasutada ühiste kutsehariduse ja -õppe õppekavade, kvalifikatsioonide ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste väljatöötamisel. Profiilid võivad hõlbustada õppijate ja töötajate liikuvust ning toetada kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsioonide ning välismaal õppimise tulemuste automaatset tunnustamist. Profiilid oleksid Europassi platvormi osa ja neid täiendaks võimaluse korral digitaalne kutsesisu.

Kvaliteedi tagamise vastastikused hindamised kutsehariduse ja -õppe süsteemi tasandil

Vastastikused hindamised on vabatahtlik vastastikune õppimisviis, mille eesmärk on muuta kvaliteedi tagamise süsteemid läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Kutseharidust ja -õpet käsitlevas soovituses nimetatakse kvaliteedi tagamise vastastikust hindamist kutsehariduse ja -õppe süsteemi tasandil kui konkreetset meedet, mis aitab suurendada usaldust ja läbipaistvust liikmesriikide vahel ning parandada vastastikust õppimist kogu ELis. EL teeb koostööd liikmesriikidega, et suurendada riikliku kutsehariduse ja -õppe arengu läbipaistvust kvaliteedi tagamise vastastikuste hindamiste kaudu, tuginedes EQAVETi tööle, mis on aidanud kaasa mitmetele reformidele riiklikes kvaliteeditagamise süsteemides.

Mikrokvalifikatsioonitunnistused

Mikrokvalifikatsioon on dokument õpitulemuste kohta, mille õppija on omandanud pärast väikest õpimahtu. Nõukogu soovituses kutsehariduse ja -õppe kohta kutsutakse Euroopa Komisjoni üles „uurima mikrokvalifikatsioonitunnistuste kontseptsiooni ja kasutamist“. Mikrokvalifikatsioonitunnistused võimaldavad sihipäraselt ja paindlikult omandada oskusi, et vastata ühiskonna ning tööturu uutele ja tekkivatele vajadustele, kuid mitte asendada traditsioonilisi kvalifikatsioone. Mikrokvalifikatsioonitunnistusi võivad välja töötada ja anda välja mitmesugused pakkujad erinevates formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes õppekeskkondades.

2021. aasta detsembris esitati komisjoni ettepanekus nõukogu mikrokvalifikatsioonitunnistusi elukestvas õppes ja tööalases konkurentsivõimes käsitleva soovituse kohta mikrokvalifikatsioonitunnistuste kirjeldamise ühine määratlus ja vorm ning nende väljatöötamise ja väljaandmise põhimõtted. Mikrokvalifikatsioonitunnistuste pakkujad kogu ELis, sealhulgas täiendõppe pakkujad, saavad neid põhielemente kasutada mikrokvalifikatsioonitunnistuste usalduse, kvaliteedi ja kasutuselevõtu toetamiseks.

Rahastamine

ELi rahastamisel on võtmeroll eespool kirjeldatud meetmete elluviimisel ning sellega tagatakse, et kutseharidust ja -õpet saab liikmesriikides piisavalt arendada ja tugevdada.

ELi fondid ja programmid, nagu taasterahastu „NextGenerationEU“ ja selle sambad, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ning REACT-EU, ESF+, programm „Erasmus+“, Euroopa Regionaalarengu Fond, InvestEU, programm „Euroopa horisont“, Interreg, programm „Digitaalne Euroopa“, õiglase ülemineku mehhanism ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, on kättesaadavad selleks, et toetada kutsehariduse ja -õppe tulevikuga seotud riiklike kohustuste täitmist.

Programm „Erasmus+“ (2021–2027) hõlmab ka rahastamist, et toetada peaaegu kahe miljoni kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppija ja töötaja rahvusvahelist liikuvust, samuti 400 miljoni euro suurust eelarvet saja kutsehariduse tipptaseme keskuste võrgustiku rahastamiseks sellel perioodil.

Need rahastamisvõimalused võivad aidata suurendada toetust õpipoisiõppele, kutseharidus- ja -õppeasutuste digitaliseerimisele ning kutsehariduse ja -õppe reformidele, et parandada ümberõppeprogramme, eelkõige neile, kes töötavad sektorites, mida COVID-19 pandeemia sügavalt mõjutas.

Kui olete kutsehariduse ja -õppe sidusrühm, pakuvad need algatused tuge, suuniseid ja kasulikke vahendeid, mis aitavad meil koos koostada ELi tervikliku visiooni kutsehariduse ja -õppe tuleviku kohta. Kutseharidus ja -õpe on oluline selleks, et tagada Euroopas inimestele õiged oskused tänaseks ja homseks.

Järgides käesolevas brošüüris kirjeldatud soovitusi, saavad liikmesriigid anda oma panuse Euroopa rohe- ja digipöördesse, tagades samal ajal kõigile Euroopas juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et nad saaksid täiel määral osaleda ühiskonnaelus, üleminekul tööturule ja lõpuks oma karjääris edu saavutada.

Meetmed ja algatused liikmesriikide toetamiseks

EL on pidevalt töötanud selle nimel, et toetada liikmesriike nende kutsehariduse ja -õppe reformides. ELi eesmärk on ergutada liikmesriikidevahelist koostööd ning hõlbustada koordineerimist tööhõive ning kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, austades samal ajal täielikult liikmesriikide vastutust sellise koolituse sisu ja korraldamise eest.

Mitmed ELi algatused pakuvad kutsehariduse ja -õppe sidusrühmadele kasulikke vahendeid ja tuge ning võivad aidata liikmesriikidel parandada oma kutsehariduse ja -õppe süsteemide kvaliteeti ja läbipaistvust ning muuta ELi kutsehariduse ja -õppe visiooni kogu Euroopas tegelikkuseks.

Kutsehariduse tipptaseme keskused

Kutsehariduse tipptaseme keskused on riikidevahelised koostöövõrgustikud, mille eesmärk on edendada innovatsiooni ja tipptaset kutsehariduses ja -õppes. Need ühendavad paljusid kohalikke ja piirkondlikke partnereid, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe pakkujaid (kesk- ja kolmanda taseme hariduses), tööandjaid, uurimiskeskusi ja sotsiaalpartnereid, et luua ühiselt oskuste ökosüsteeme. Seda tehes aitavad nad kaasa uuenduslikule, kaasavale ja jätkusuutlikule majandusele.

Kutsehariduse tipptaseme keskuste algatus on kooskõlas oskuste tegevuskava ja Euroopa haridusruumiga ning selle eesmärk on luua aastatel 2021–2027 sada kutsehariduse tipptaseme keskust, mida toetatakse programmist „Erasmus+“. Sellega toetatakse liikmesriike, sotsiaalpartnereid ning kutsehariduse ja -õppe pakkujaid kutseharidust ja -õpet käsitleva nõukogu soovituse ning Osnabrücki deklaratsiooni eesmärkide rakendamisel.

Kutsehariduse tipptaseme keskused on äratanud paljude partnerite huvi kogu maailmas – 2021. aasta „Erasmus+“ projektikonkursile vastas üle 1 700 organisatsiooni 55 riigist – mis näitab nende potentsiaali toetada Euroopa kutsehariduse ja -õppe rahvusvahelistumist ning pikaajaliste partnerluste loomist organisatsioonidega väljaspool Euroopat. Kutsehariduse tipptaseme keskustel võib olla oluline osa ELi eesmärkide saavutamisel, milleks on muuta Euroopa kvaliteetsete oskuste maailmatasemel võrdluspunktiks.

Rohe- ja digioskused

EL on rõhutanud, kui olulised on meetmed, millega edendatakse rohe- ja digipööret, et muuta Euroopa majandus õiglasemaks, vastupidavamaks ja kestlikumaks. Kaksiküleminek on komisjoni poliitilise tegevuskava keskmes, nagu nähtub 2020. aasta Euroopa oskuste tegevuskavast, digiõppe tegevuskavast ja Euroopa rohelisest kokkuleppest.

Kutseharidusasutustel ja -süsteemidel on head võimalused oskuste täiendamise ja ümberõppe hõlbustamiseks, mis on õiglase ja kaasava ülemineku oluline eeltingimus.

Programmi „Erasmus+“ ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit (NextGenerationEU osa) saab võimendada, et valmistada kutsehariduse ja -õppe kaudu ette kaksiküleminekust tulenevaid tööturuvõimalusi.

Lisaks edendatakse intensiivseid digikoolitusi ning ajakohastatakse Euroopa kodanike digipädevuse raamistikku, et kajastada uusi ja kujunemisjärgus tehnoloogilisi arenguid, nagu tehisintellekt, kõigi eluaspektide nn andmestumine ja keskkonnahoidlikud oskused. Samalaadne kestlikkuse pädevusraamistik on välja töötatud, et kujundada ühine arusaam rohepöördeks vajalikest võtmepädevustest.

SELFIE (tulemusliku õppimise eneseanalüüs uuenduslike haridustehnoloogiate kasutamise soodustamise kaudu) on vahend, mis toetab koolide digiteerimist. Vahend on tasuta kättesaadav ja koolid, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe koolid, saavad seda kohandada, et digitehnoloogiat tundma õppida ning lõimida seda oma õpetamis- ja õppetavadesse. SELFIE kogub küsimustike kaudu õpilastelt, õpetajatelt ja koolijuhtidelt anonüümset tagasisidet selle kohta, kuidas tehnoloogiat nende koolis kasutatakse. Seejärel koostab vahend aruande kooli tugevate ja nõrkade külgede kohta tehnoloogia kasutamisel.

EL võttis 2021. aasta oktoobris kasutusele SELFIE laienduse, mis keskendub töökohapõhisele õppele. Uus moodul sisaldab ettevõttesiseste koolitajate seisukohti, kaasates tegevusse nii ettevõtteid kui ka õppijaid, õpetajaid ja koolijuhte. See võimaldab kutsehariduse ja -õppe koolidel ning koolitusettevõtetel ühiselt arutada, kuidas oma pakutavat haridust ja koolitust kõige paremini digitaliseerida. Praegu on see laiendus kättesaadav ELi kõigis 24 ametlikus keeles peamise vahendi SELFIE osana.

Suurem toetus õpipoisiõppele

Sellised algatused nagu noortegarantii, Euroopa Õpipoisiõppe Liit ja õpipoisiõppe tugiteenused ühendavad valitsusi sidusrühmadega, et tugevdada toetust õpipoisiõppele ning suurendada teadlikkust ja kohustusi kutsehariduse ja -õppe parandamiseks.

Uuendatud Euroopa Õpipoisiõppe Liiduga edendatakse riiklikke koalitsioone, toetatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning tugevdatakse sotsiaalpartnerite kaasamist, sealhulgas valdkondlikul tasandil. Euroopa Õpipoisiõppe Liit kaasab ka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning toetab praktikantide esindatust liikmesriikides. See soodustab rohelist, digitaalset ja kaasavat õpipoisiõpet, millest saavad kasu nii tööandjad kui ka noored, kasvatades oskustööjõudu paljudes sektorites. Liidu tugiteenused püüavad parandada õpipoisiõppe kvaliteeti Euroopas, pakkudes veebipõhiseid ressursse ja võrgustike loomise võimalusi ning võimaldades üksikisikutel ühendust võtta, õppida ja tegutseda.

EL tugevdab ja tõhustab nii Euroopa Õpipoisiõppe Liitu kui ka õpipoisiõppe tugiteenuseid.

Euroopa kutseoskuste nädal

Alates 2016. aastast on Euroopa kutseoskuste nädal toonud kokku kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud organisatsioonid, et tähistada kutsehariduse ja -õppe saavutusi kogu Euroopas. Iga-aastane üritus suurendab teadlikkust kutsehariduse ja -õppe potentsiaalist luua töökohti ja toetada karjääri ning pakub võimalusi vahetada teavet ja häid tavasid.

Kutseoskuste nädal on täis üritusi ja tegevusi, mida korraldavad partnerid kogu Euroopas, ning sellel on igal aastal erinev teema, mis tunnustab kutsehariduse ja -õppe ning oskuste tähtsust. Sõnavõtjatena on kaasatud arvukaid eksperte, kes jagavad oma teadmisi konverentsidel osalejatega või veebi vahendusel. Nädalal jagatakse ka kutsehariduse ja -õppe tipptaseme auhindu, millega seatakse inspireerivad inimesed ja organisatsioonid tähelepanu keskmesse.

Euroopa kutsehariduse põhiprofiilid

Euroopa kutsehariduse põhiprofiilid on kutsehariduse ja -õppe tipptaseme ja rahvusvahelistumise teine uuenduslik element. Need profiilid võivad määratleda ühised õpiväljundid, mida saab kasutada ühiste kutsehariduse ja -õppe õppekavade, kvalifikatsioonide ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste väljatöötamisel. Profiilid võivad hõlbustada õppijate ja töötajate liikuvust ning toetada kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsioonide ning välismaal õppimise tulemuste automaatset tunnustamist. Profiilid oleksid Europassi platvormi osa ja neid täiendaks võimaluse korral digitaalne kutsesisu.

Kvaliteedi tagamise vastastikused hindamised kutsehariduse ja -õppe süsteemi tasandil

Vastastikused hindamised on vabatahtlik vastastikune õppimisviis, mille eesmärk on muuta kvaliteedi tagamise süsteemid läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Kutseharidust ja -õpet käsitlevas soovituses nimetatakse kvaliteedi tagamise vastastikust hindamist kutsehariduse ja -õppe süsteemi tasandil kui konkreetset meedet, mis aitab suurendada usaldust ja läbipaistvust liikmesriikide vahel ning parandada vastastikust õppimist kogu ELis. EL teeb koostööd liikmesriikidega, et suurendada riikliku kutsehariduse ja -õppe arengu läbipaistvust kvaliteedi tagamise vastastikuste hindamiste kaudu, tuginedes EQAVETi tööle, mis on aidanud kaasa mitmetele reformidele riiklikes kvaliteeditagamise süsteemides.

Mikrokvalifikatsioonitunnistused

Mikrokvalifikatsioon on dokument õpitulemuste kohta, mille õppija on omandanud pärast väikest õpimahtu. Nõukogu soovituses kutsehariduse ja -õppe kohta kutsutakse Euroopa Komisjoni üles „uurima mikrokvalifikatsioonitunnistuste kontseptsiooni ja kasutamist“. Mikrokvalifikatsioonitunnistused võimaldavad sihipäraselt ja paindlikult omandada oskusi, et vastata ühiskonna ning tööturu uutele ja tekkivatele vajadustele, kuid mitte asendada traditsioonilisi kvalifikatsioone. Mikrokvalifikatsioonitunnistusi võivad välja töötada ja anda välja mitmesugused pakkujad erinevates formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes õppekeskkondades.

2021. aasta detsembris esitati komisjoni ettepanekus nõukogu mikrokvalifikatsioonitunnistusi elukestvas õppes ja tööalases konkurentsivõimes käsitleva soovituse kohta mikrokvalifikatsioonitunnistuste kirjeldamise ühine määratlus ja vorm ning nende väljatöötamise ja väljaandmise põhimõtted. Mikrokvalifikatsioonitunnistuste pakkujad kogu ELis, sealhulgas täiendõppe pakkujad, saavad neid põhielemente kasutada mikrokvalifikatsioonitunnistuste usalduse, kvaliteedi ja kasutuselevõtu toetamiseks.

Rahastamine

ELi rahastamisel on võtmeroll eespool kirjeldatud meetmete elluviimisel ning sellega tagatakse, et kutseharidust ja -õpet saab liikmesriikides piisavalt arendada ja tugevdada.

ELi fondid ja programmid, nagu taasterahastu „NextGenerationEU“ ja selle sambad, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ning REACT-EU, ESF+, programm „Erasmus+“, Euroopa Regionaalarengu Fond, InvestEU, programm „Euroopa horisont“, Interreg, programm „Digitaalne Euroopa“, õiglase ülemineku mehhanism ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, on kättesaadavad selleks, et toetada kutsehariduse ja -õppe tulevikuga seotud riiklike kohustuste täitmist.

Programm „Erasmus+“ (2021–2027) hõlmab ka rahastamist, et toetada peaaegu kahe miljoni kutsehariduse ja -õppe valdkonna õppija ja töötaja rahvusvahelist liikuvust, samuti 400 miljoni euro suurust eelarvet saja kutsehariduse tipptaseme keskuste võrgustiku rahastamiseks sellel perioodil.

Need rahastamisvõimalused võivad aidata suurendada toetust õpipoisiõppele, kutseharidus- ja -õppeasutuste digitaliseerimisele ning kutsehariduse ja -õppe reformidele, et parandada ümberõppeprogramme, eelkõige neile, kes töötavad sektorites, mida COVID-19 pandeemia sügavalt mõjutas.

Kui olete kutsehariduse ja -õppe sidusrühm, pakuvad need algatused tuge, suuniseid ja kasulikke vahendeid, mis aitavad meil koos koostada ELi tervikliku visiooni kutsehariduse ja -õppe tuleviku kohta. Kutseharidus ja -õpe on oluline selleks, et tagada Euroopas inimestele õiged oskused tänaseks ja homseks.

Järgides käesolevas brošüüris kirjeldatud soovitusi, saavad liikmesriigid anda oma panuse Euroopa rohe- ja digipöördesse, tagades samal ajal kõigile Euroopas juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et nad saaksid täiel määral osaleda ühiskonnaelus, üleminekul tööturule ja lõpuks oma karjääris edu saavutada.

	Kutsekeskhariduses ja -õppes osalevate õppijate hulk kõigi keskharidust omandavate õppijate seast5			Hiljuti kutsehariduse ja -õppe läbinute tööhõive määr (20–34aastased)			Hiljuti üldhariduse läbinute tööhõive määr (20–34aastased)
	%	%	%	%	%	%	%	%	%
	2017	2018	2019	2018	2019	2020	2018	2019	2020
EU27	48,1	48,4	48,4	79,0	79,1	76,1	63,7	62,8	58,3
Belgia	57,8	56,8	56,2	76,7	77,1	76,5	43,9	61,6	61,3
Bulgaaria	50,7	52,9	52,1	66,4	73,5	69,6	68,6	63,0	59,3
Tšehhi	72,4	71,3	70,5	87,7	86,8	84,8	80,6	75,9	68,5
Taani	38,9	37,7	37,3	85,0	84,7	84,5	77,1	77,1	79,1
Saksamaa	45,6	46,5	48,1	92,4	93,4	93,4	68,7	66,8	61,4
Eesti	40,7	40,1	39,8	76,6	86,2	79,9	68,8	62,6	63,9
Iirimaa	Ei kohaldu	35,7	27,6	76,9	75,9	73,5	71,5	69,9	56,0
Kreeka	28,8	28,5	29,1	50,5	50,9	43,7	45,2	51,3	48,4
Hispaania	35,3	35,8	36,4	70,0	66,0	50,3	64,1	53,6	51,5
Prantsusmaa	39,9	39,3	39,3	72,2	68,8	68,5	47,2	50,8	43,0
Horvaatia	69,6	69,2	69,0	68,8	73,9	73,7
Itaalia	55,3	53,6	53,0	53,9	56,6	53,3	36,2	38,3	37,0
Küpros	16,7	16,7	16,9	67,3	70,2	59,0	69,4	73,8	68,8
Läti	38,6	38,9	38,9	75,8	65,6	70,2	73,4	74,2	72,9
Leedu	27,4	26,8	26,1	79,2	67,3	56,8	75,6	69,6	53,0
Luksemburg	61,6	61,6	61,9	95,4	100,0		71,9	73,7	73,4
Ungari	23,0	38,0	44,0	87,1	86,3	80,0	75,7	71,7	69,4
Malta	27,1	28,5	27,7	91,0	91,2	89,5	91,2	86,0	88,0
Holland	68,2	67,5	67,5	87,9	90,4	84,7	89,1	78,7	58,6
Austria	68,6	68,4	68,8	87,3	88,0	85,4	77,4	64,0	69,6
Poola	51,7	52,1	52,5	78,4	78,9	78,0	72,5	71,0	65,7
Portugal	40,7	39,7	39,0	77,4	76,0	73,0	69,7	70,9	69,1
Rumeenia	56,2	56,2	56,2	69,0	67,7	68,7	62,8	63,6	60,4
Sloveenia	70,9	70,9	70,8	84,5	79,1	71,6	66,6	77,3	57,9
Slovakkia	68,9	67,8	67,5	84,7	84,6	80,7	84,3	86,8	69,3
Soome	71,6	71,6	68,7	78,5	80,4	74,6	76,9	82,9	76,4
Rootsi	34,1	35,4	35,2	88,0	87,4	85,3	79,4	83,0	77,5

	Kutsekeskhariduses ja -õppes osalevate õppijate hulk kõigi keskharidust omandavate õppijate seast5			Hiljuti kutsehariduse ja -õppe läbinute tööhõive määr (20–34aastased)			Hiljuti üldhariduse läbinute tööhõive määr (20–34aastased)
	%	%	%	%	%	%	%	%	%
	2017	2018	2019	2018	2019	2020	2018	2019	2020
EU27	48,1	48,4	48,4	79,0	79,1	76,1	63,7	62,8	58,3
Belgia	57,8	56,8	56,2	76,7	77,1	76,5	43,9	61,6	61,3
Bulgaaria	50,7	52,9	52,1	66,4	73,5	69,6	68,6	63,0	59,3
Tšehhi	72,4	71,3	70,5	87,7	86,8	84,8	80,6	75,9	68,5
Taani	38,9	37,7	37,3	85,0	84,7	84,5	77,1	77,1	79,1
Saksamaa	45,6	46,5	48,1	92,4	93,4	93,4	68,7	66,8	61,4
Eesti	40,7	40,1	39,8	76,6	86,2	79,9	68,8	62,6	63,9
Iirimaa	Ei kohaldu	35,7	27,6	76,9	75,9	73,5	71,5	69,9	56,0
Kreeka	28,8	28,5	29,1	50,5	50,9	43,7	45,2	51,3	48,4
Hispaania	35,3	35,8	36,4	70,0	66,0	50,3	64,1	53,6	51,5
Prantsusmaa	39,9	39,3	39,3	72,2	68,8	68,5	47,2	50,8	43,0
Horvaatia	69,6	69,2	69,0	68,8	73,9	73,7
Itaalia	55,3	53,6	53,0	53,9	56,6	53,3	36,2	38,3	37,0
Küpros	16,7	16,7	16,9	67,3	70,2	59,0	69,4	73,8	68,8
Läti	38,6	38,9	38,9	75,8	65,6	70,2	73,4	74,2	72,9
Leedu	27,4	26,8	26,1	79,2	67,3	56,8	75,6	69,6	53,0
Luksemburg	61,6	61,6	61,9	95,4	100,0		71,9	73,7	73,4
Ungari	23,0	38,0	44,0	87,1	86,3	80,0	75,7	71,7	69,4
Malta	27,1	28,5	27,7	91,0	91,2	89,5	91,2	86,0	88,0
Holland	68,2	67,5	67,5	87,9	90,4	84,7	89,1	78,7	58,6
Austria	68,6	68,4	68,8	87,3	88,0	85,4	77,4	64,0	69,6
Poola	51,7	52,1	52,5	78,4	78,9	78,0	72,5	71,0	65,7
Portugal	40,7	39,7	39,0	77,4	76,0	73,0	69,7	70,9	69,1
Rumeenia	56,2	56,2	56,2	69,0	67,7	68,7	62,8	63,6	60,4
Sloveenia	70,9	70,9	70,8	84,5	79,1	71,6	66,6	77,3	57,9
Slovakkia	68,9	67,8	67,5	84,7	84,6	80,7	84,3	86,8	69,3
Soome	71,6	71,6	68,7	78,5	80,4	74,6	76,9	82,9	76,4
Rootsi	34,1	35,4	35,2	88,0	87,4	85,3	79,4	83,0	77,5

Järelmärkused

1. Luksemburgi (LU) andmed ei olnud avaldamise ajal 2020. aasta kohta kättesaadavad, seega on joonisel näidatud 2019. aasta andmed.
2. Andmed Horvaatia (HR) kohta ei olnud avaldamise ajal kättesaadavad
3. Tuleks märkida, et kõige uuemad kättesaadavad andmed pärinevad 2019. aastast ega kajasta seetõttu veel COVID-19 pandeemia võimalikku mõju.
4. Andmed Iirimaa (IE) kohta polnud 2017. aastal kätesaadavad

5. Pange tähele, et tabeli veergude värvikoodid näitavad joonistel 1 ja 2 kasutatud värve.

Illustratsioonid © Shutterstock

Käesolev dokument ei kajasta Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamise põhimõtteid rakendatakse vastavalt komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusele 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta (ELT L 330, 14.12.2011, lk 39).

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesoleva dokumendi taaskasutamine lubatud Creative Commons Attribution 4.0 Internationali (CC BY 4.0) litsentsi alusel (https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui on viidatud allikale ja märgitud kõik muudatused.

Selliste elementide kasutamiseks või paljundamiseks, mis ei kuulu Euroopa Liidule, võib olla vaja taotleda luba otse õiguste omajalt.

PDF	ISBN 978-92-76-43588-4	doi:10.2767/531940	KE-06-21-179-ET-N
HTML	ISBN 978-92-76-43563-1	doi:10.2767/594	KE-06-21-179-ET-Q

Järelmärkused

1. Luksemburgi (LU) andmed ei olnud avaldamise ajal 2020. aasta kohta kättesaadavad, seega on joonisel näidatud 2019. aasta andmed.
2. Andmed Horvaatia (HR) kohta ei olnud avaldamise ajal kättesaadavad
3. Tuleks märkida, et kõige uuemad kättesaadavad andmed pärinevad 2019. aastast ega kajasta seetõttu veel COVID-19 pandeemia võimalikku mõju.
4. Andmed Iirimaa (IE) kohta polnud 2017. aastal kätesaadavad

5. Pange tähele, et tabeli veergude värvikoodid näitavad joonistel 1 ja 2 kasutatud värve.

Illustratsioonid © Shutterstock

Käesolev dokument ei kajasta Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamise põhimõtteid rakendatakse vastavalt komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusele 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta (ELT L 330, 14.12.2011, lk 39).

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesoleva dokumendi taaskasutamine lubatud Creative Commons Attribution 4.0 Internationali (CC BY 4.0) litsentsi alusel (https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui on viidatud allikale ja märgitud kõik muudatused.

Selliste elementide kasutamiseks või paljundamiseks, mis ei kuulu Euroopa Liidule, võib olla vaja taotleda luba otse õiguste omajalt.

PDF ISBN 978-92-76-43588-4 doi:10.2767/531940 KE-06-21-179-ET-N

HTML ISBN 978-92-76-43563-1 doi:10.2767/594 KE-06-21-179-ET-Q