„Avaldage arvamust!“: komisjoni avalikud konsultatsioonid kaasavad kodanikke, kuid nendealane teavitustegevus on ebapiisav

Kokkuvõte

I

Euroopa Liidu lepingu artikli 11 kohaselt on komisjonil kohustus konsulteerida kodanike ja esindusühendustega liidu tegevuse kõigi valdkondade üle. Konsulteerimisel sidusrühmadega, eelkõige avalike konsultatsioonide käigus, kogutakse kodanikelt ja teistelt sidusrühmadelt teavet ja seisukohti, kui komisjon valmistab ette mõnda poliitilist algatust või hindab olemasolevaid sekkumismeetmeid.

II

Alates oma 2001. aasta valgest raamatust Euroopa avaliku halduse kohta on komisjon kindlalt pühendunud sidusrühmade ja kodanikega suhtlemisele kogu poliitikatsükli vältel, et suurendada ELi demokraatlikku legitiimsust ja aruandekohustust ELi õigusloomeprotsessis. Aastas korraldab komisjon keskmiselt üle saja avaliku konsultatsiooni.

III

Hindasime oma auditis, kas komisjoni avalikud konsultatsioonid on olnud kodanike ja sidusrühmadeni jõudmisel ja nende vastuste kasutamisel tulemuslikud. Uurisime komisjoni raamistiku ülesehitust; viisi, kuidas komisjon valmistas ette ja viis läbi avalike konsultatsioonide valimise ning kuidas ta esitas teavet konsultatsioonitegevuse kohta ja kuidas ta seda kasutas. Vaatasime läbi valimi, kuhu kuulus komisjoni 26 avalikku konsultatsiooni, mille korraldasid viis peadirektoraati ajavahemikul 2016–2018. Korraldasime hinnangute uuringu, et teada saada, kui rahul olid avalikes konsultatsioonides osalejad tegelikult. Panime kokku ka ekspertide rühma, et analüüsi tõhustada ja aidata meil keskenduda eriti olulistele valdkondadele, mida saaks parandada.

IV

Leiti, et nii meie valimisse kuulunud komisjoni avalike konsultatsioonide tulemuslikkus kui ka osalejate hinnang sellele oli üldiselt rahuldav. Jõudsime järeldusele, et komisjoni avalike konsultatsioonide raamistik on kõrgetasemeline, kuid teavitustegevus vajab parandamist.

V

Meie auditi käigus tehti kindlaks järgmised avaliku konsultatsiooni protsessi täiustamise valdkonnad: keskendumine seirele ja hindamisele; komisjoni avaliku konsultatsiooni strateegiate sisu ja avaldamine; teavitustegevus; algatuste liigitamise kriteeriumid; keeled, milles konsultatsioonidokumendid on kättesaadavad; küsimustike kvaliteet; andmetöötlus ja -turve ning vastajatele konsultatsioonide tulemuste kohta antav tagasiside.

VI

Esitasime komisjonile järgmised soovitused: teha avalike konsultatsioonide üle paremat seiret; parandada avaliku konsultatsiooni strateegiaid; tõlkida prioriteetsete algatuste ja laialdast avalikku huvi pakkuvate algatuste peamised konsultatsioonidokumendid kõikidesse ametlikesse keeltesse; koostada üldsuse jaoks üldiseid ja spetsialistide jaoks spetsiifilisi küsimustikke; kohaldada rangeid andmetöötlus- ja -turbestandardeid ning anda osalejatele konsultatsioonide tulemuste kohta õigeaegset tagasisidet.

Sissejuhatus

01

Avaliku konsultatsiooni tulemused võivad kujundada ELi poliitikat. Näiteks ütles komisjoni president Juncker oma 12. septembri 2018. aasta kõnes liidu olukorra kohta 2018. aastal (kõne kandis pealkirja „Lubaduste täitmine“), et „keegi ei kiida heaks seda, et ELi käsul peavad eurooplased kaks korda aastas kella keerama“. Täna teeb komisjon ettepaneku olukorda muuta. Kellakeeramine tuleb lõpetada“¹. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku lõpetada kevadine ja sügisene kellakeeramine Euroopas 2019. aastal ja jätab liikmesriikidele vabaduse otsustada, kas nad soovivad olla alaliselt suve- või talveajas.

02

Mõni kuu varem, 4. juulist kuni 16. augustini 2018, korraldas komisjon avaliku konsultatsiooni, millele saadi 4,6 miljonit vastust – suurim vastuste arv, mis on komisjoni korraldatud avalikul konsultatsioonil saadud.

Komisjoni pühendumine kodanikega suhtlemisele

03

Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 nõutakse, et komisjon korraldaks laiapõhjalisi konsultatsioone, andes kodanikele ja teistele sidusrühmadele võimaluse poliitika kujundamises osaleda². 25. juulil 2001 võttis komisjon vastu valge raamatu Euroopa avaliku halduse kohta³, mille eesmärk oli avada poliitika kujundamise protsess, et kaasata ELi poliitika kujundamisse ja elluviimisse rohkem inimesi ja organisatsioone ning suurendada ELi demokraatlikku legitiimsust ja aruandekohustust. Nende kohustuste täitmiseks koostas komisjon dokumendi huvitatud isikutega konsulteerimise kohta⁴, mis aitas kaasa ka parema õigusloome tegevuskavale⁵.

04

Parema õigusloome suunistes määratletakse konsulteerimine sidusrühmadega, sealhulgas kodanikud kui sidusrühm, ametliku protsessina, mille abil komisjon kogub sidusrühmadelt teavet ja seisukohti oma poliitika kohta⁶. See on komisjoni parema õigusloome poliitika keskne osa. Parem õigusloome ei seisne reguleerimises ega reguleerimise vähendamises: see on töömeetod, millega tagatakse, et poliitilised otsused valmistatakse ette avatud ja läbipaistval viisil, kasutades parimaid kättesaadavaid tõendeid ning tuginedes kodanike ja teiste sidusrühmade, nagu kodanikuühiskonna organisatsioonide ja esindusühenduste igakülgsele osalemisele⁷. Meie aruandes hõlmab viide mõistele „kodanikud“ ka teisi sidusrühmi.

05

Junckeri komisjoni praegune ELi parema õigusloome tegevuskava avaldati 2015. aastal⁸ ja sellele lisati suunised, sealhulgas töövahend. 2017. aastal lõpetas komisjon parema õigusloome sisesuuniste ja vahendite põhjaliku ajakohastamise, et suurendada oma tegevuse legitiimsust⁹.

06

2017. aasta oktoobris rõhutas komisjon, et on kindlalt pühendunud kodanikega suhtlemisele¹⁰. Komisjon avas veebisaidi „Õigusloomele kaasaaitamine“, mille eesmärk on võimaldada kodanikel osaleda komisjoni töös kogu poliitikatsükli ulatuses¹¹. Kodanikud saavad jagada oma seisukohti alates ELi poliitika algatamisest kuni selle hindamiseni veebiportaalis „Avaldage arvamust!“¹² (joonis 1).

07

2018. aastal ajakohastas komisjon veebisaiti „Õigusloomele kaasaaitamine“ ja tegi veebiportaalis „Avaldage arvamust!“ mitu parandust. Peamised parandused olid järgmised: ajakavas tagasiside andmise võimaluste näitamine; kõigi avatud ja suletud avalike konsultatsioonide hõlmamine; tulevaste algatuste avaldamine ning kõigi avalike konsultatsioonide olulise üldteabe tõlkimine kõigisse ELi keeltesse.

08

Komisjoni võetud kohustus kaasata kodanikke paremini pälvis rahvusvahelist tunnustust. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) seadis oma 2018. aasta õiguspoliitika ülevaatearuandes (Regulatory Policy Outlook) komisjoni kõigi OECD riikide hulgas esikohale nii esmaste kui ka teiseste õigusaktide väljatöötamisel „sidusrühmade kaasamise“ arvestuses, kus mõiste „avalikkus“ hõlmab kodanikke¹³. Aruande kohaselt kasutavad riigid jätkuvalt erinevaid vahendeid, et konsulteerida nii avalikkusega kui ka – sihipärasemalt – valitud sidusrühmadega¹⁴. Seda konsultatsioonivahendite mitmekesisust käsitletakse mitmes teises selleteemalises aruandes. Näiteks Euroopa Nõukogu jt uuringus analüüsitakse seost osalejate ja osalemise aktiivsuse vahel (joonis 2). Arvatakse, et veebipõhiste (avalike) konsultatsioonidega, mida meie aruandes käsitletakse, saavutatakse vastajate suurem arv.

09

Oma olemuselt on rahvaesindajate hääletamise teel valimise protsess kõige olulisem demokraatlik vahend, millega kodanikud õigusloomes osalevad. Demokraatlikele valimistele lisaks varieeruvad demokraatliku osalemise vahendid, mis aitavad kaasa õigusloomele kogu poliitikatsükli vältel, alates rahvahääletustest ja referendumitest muude konsultatsioonivormide kaudu (nt Eurobaromeetri uuringud, fookusgrupid ja avalikud kuulamised) kuni kodanikega peetavate dialoogide¹⁵ ja kodanike rahvakogudeni, mis valitakse juhuslikkuse põhimõttel¹⁶. Veebipõhiste avalike konsultatsioonide abil kogub komisjon oma sidusrühmade seisukohti oma poliitika kohta. OECD aruande kohaselt on sidusrühmade kaasamise kõige populaarsemad vormid veebipõhised avalikud konsultatsioonid (veebikonsultatsioon joonisel 2), kus kodanikel on kommenteerimise võimalus, ning nõuanderühmad või ettevalmistuskomiteed, kuhu sidusrühmad valitakse eelvalikuga¹⁷.

Komisjoni avalikud konsultatsioonid

10

Komisjoni konsultatsioonide eesmärk on täiendada tema laiemat suhtlemist kodanike ja teiste sidusrühmadega¹⁸. Parema õigusloome suunistes selgitatakse kahte viisi, kuidas komisjon neid konsultatsioone korraldab¹⁹

• avalik konsultatsioon on avatud kõigile, kes soovivad osaleda. Komisjon kasutab avalike konsultatsioonide tegemiseks veebiküsimustikke. Kodanikud väljendavad oma seisukohti asjaomase teema kohta, vastates küsimustikule portaalis „EU Survey“²⁰, mis on komisjoni ametlik uuringute tegemiseks kasutatav rakendus, ning
• sihipärased konsultatsioonid on suunatud konkreetselt määratletud sidusrühmadele. Sihipärases konsultatsioonis on sidusrühmad eelnevalt valitud ja konsultatsioonis saavad osaleda ainult konkreetse kutse saanud sidusrühmad või üksikisikud.

11

Komisjon leiab, et kõikidest tema korraldatavatest konsulteerimistegevustest²¹ on avalikud konsultatsioonid kõige läbipaistvamad ja kättesaadavamad²². Lisaks sellele on komisjoni teatise „Parem õigusloome: kokkuvõtete tegemine ja pingutuste jätkamine“ teemalise avaliku konsultatsiooni tulemuste põhjal poliitikakujundamisele kaasaaitamise kõige tuntum ja väärtustatum viis avalik konsultatsioon²³.

12

Avalik konsultatsioon võib jõuda väga erinevate vastajateni, kes annavad tagasisidet vabatahtlikult. Komisjoni parema õigusloome suunistes selgitatakse, et avalike konsultatsioonide käigus kogutud andmed ei anna ELi elanikkonnast representatiivset ülevaadet²⁴. See on tingitud vastajate enesevalikust, mis tähendab, et vastuseid ei saada representatiivse valimi kohta²⁵.

13

Komisjoni parema õigusloome suuniste kohaselt on avalikud konsultatsioonid kohustuslikud algatuste puhul, millega kaasneb mõjuhinnang, samuti hindamiste, toimivuskontrollide, komisjoni konsultatiivsete teatiste ja roheliste raamatute puhul²⁶. Mõne uue algatuse tulemuseks on seadusandlikud ettepanekud, kuid teised (peamiselt hindamised) on muud kui seadusandlikud algatused (nt aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning soovitused rahvusvaheliste lepingute läbirääkimiseks).

14

Komisjoni parema õigusloome suunistes jagatakse konsultatsiooniprotsess kolmeks omavahel seotud etapiks: 1) konsultatsioonistrateegia koostamine; 2) konsulteerimistöö ja 3) poliitika kujundamiseks teabe andmine. Iga etapp koosneb mitmest järjestikusest sammust, mis peaksid andma sidusrühmaga kvaliteetse ja läbipaistva konsulteerimise raamistiku²⁷ (joonis 3).

15

Komisjon korraldas 2015. aastast kuni 2018. aasta lõpuni aastas keskmiselt üle saja avaliku konsultatsiooni (kokku 417)²⁸. Osalemise määrad erinesid märkimisväärselt. Iga aasta arvukaima osalusega konsultatsioonid olid järgmised:

• 2018. aastal saadi suveaja teemalisel avalikul konsultatsioonil 4,6 miljonit vastust, mis on suurim vastuste arv, mille komisjon on seni avaliku konsultatsiooni käigus saanud;
• 2017. aastal saadi ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamist ja lihtsustamist käsitlenud konsultatsioonil 63 000 vastust (ei hõlma suure kampaania 260 000 vastust);
• 2016. aastal saadi Euroopa sotsiaalõiguste samba teemalisel konsultatsioonil 16 500 vastust ning
• 2015. aastal anti ELi loodusealaste õigusaktide (linnudirektiiv, elupaikade direktiiv) teemalisel avalikul konsultatsioonil 550 000 vastust.

16

Kõigis avalikes konsultatsioonides osalenute aastane keskmine arv, välja arvatud kõnealuse aasta suurima vastajate arvuga konsultatsioonid, oli 2015. ja 2016. aastal umbes 500 ning 2017. ja 2018. aastal umbes 2000.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

17

Meie strateegias aastateks 2018–2020²⁹ nimetati ohuks ELile arvamus, et ELi institutsioonid on kodanikest kaugenenud. 2018. aasta veebruaris palus Euroopa Parlament meil hinnata, kuidas kodanikud saavad ELi õigusloomeprotsessis vahetult osaleda ja anda oma panuse, ning hinnata kasutatud vahendite tõhusust, asjakohasust, läbipaistvust ja avatust. Meie auditis keskendutakse avalikele konsultatsioonidele, sest kodanike kaasamine avaliku konsultatsiooni protsessi on ELi vastu usalduse suurendamise ja kvaliteetsete õigusnormide saavutamise võti.

18

Hindasime, kas komisjoni avalikud konsultatsioonid on olnud kodanikeni jõudmisel ja nende vastuste kasutamisel tulemuslikud. Eelkõige uurisime, kas

1. komisjoni avalike konsultatsioonide raamistiku ülesehitus kajastab häid tavasid;
2. komisjon valmistas valitud avalikud konsultatsioonid ette ja viis need läbi nii, et osalemine oli kodanike jaoks lihtne ja tulemuslik (konsultatsiooniprotsessi 1. ja 2. etapp joonisel 3);
3. komisjon analüüsis küsimustikest saadud andmeid mõistlikult ning esitas konsultatsioonitöö ja selle tulemuste kohta läbipaistvat ja põhjalikku teavet (3. etapp joonisel 3).

19

Uurisime valimit, mis koosnes 26 avalikust konsultatsioonist, mille komisjon korraldas ajavahemikul 2016–2018. Valimisse kaasati viis peadirektoraati, tuginedes läbiviidud konsultatsioonide arvule, algatuste valikule, osalemise määrale ja teemade olulisusele kodanike jaoks. Valimisse kuulusid kaks peasekretariaadi korraldatud konsultatsiooni, kaks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi (AGRI), viis hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi (EAC), seitse rände ja siseasjade peadirektoraadi (HOME) ning kümme liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi (MOVE) korraldatud konsultatsiooni (I lisa)³⁰.

20

Meie audititöö hõlmas järgmist:

1. kõigi meie valimisse kaasatud peadirektoraatide töötajate küsitlused ning ühenduse võtmine paljude teiste asjaomaste peadirektoraatide, ELi institutsioonide ja asutustega³¹;
2. kahe liikmesriigi³² ja OECD külastamine, et saada parem ülevaade komisjoni raamistikust rahvusvahelises kontekstis;
3. peamiste sidusrühmade kaasamist käsitlevate dokumentide, komisjoni konsultatsiooniraamistiku ja valitud konsultatsioonide tulemuslikkuse läbivaatamine ja analüüs;
4. kontrollikoja analüüsi tõhustamiseks konsulteerimine eksperdirühmaga, aidates kontrollikojal seega keskenduda eriti olulistele valdkondadele, mida saaks parandada (II lisa).

21

Korraldasime ka hinnangute uuringu 16 007 kodanikule, kes osalesid meie valimisse kaasatud avalikel konsultatsioonidel, ja saime 2224 vastust. Analüüsisime vastuseid ja kasutasime neid oma audititulemuste täiendamiseks. Osalejad hindasid oma rahulolu konsultatsiooniprotsessi iga etapiga ja nõusolekut komisjoni üldiste väidetega (III lisa). Osalejad esitasid ka oma seisukohti ja soovitusi avaliku konsultatsiooni protsessi kohta (1–8. selgitus)³³. Meie aruande punktid, kus esitatakse vastajate seisukohad, on tähistatud järgmise sümboliga:

22

Meie auditikriteeriumid tuginesid

1. OECD avatud ja kaasava poliitika kujundamise juhtpõhimõtetele³⁴;
2. OECD soovitusele õiguspoliitika kohta³⁵;
3. komisjoni enda parema õigusloome suunistele ja töövahendile.

23

Ehkki me ei pea taotlema isikuandmete töötlemiseks komisjoni nõusolekut või heakskiitu³⁶, ei andnud komisjon auditi käigus kogu meie küsitud teavet, põhjendades seda enda tõlgendusega andmekaitse-eeskirjadest. Oma auditieesmärkide saavutamiseks leidsime koostöös komisjoniga alternatiivseid lahendusi, kuigi see võttis palju aega ja vahendeid ja aeglustas aruande valmimise protsessi.

Tähelepanekud

Komisjoni avalike konsultatsioonide raamistik

Osalejate üldine rahulolu konsultatsiooniprotsessiga

24

Konsultatsioonides osalenute hinnangute uuring näitas, et üldiselt pidas konsultatsiooniprotsessi rahuldavaks või üsna rahuldavaks 65,5% osalejatest, kes kinnitasid, et on osalenud ühes valimisse kaasatud avalikest konsultatsioonidest (joonis 4).

25

Meie uuringu tulemused näitavad, et osalejad hindasid kõrgelt avaliku konsultatsiooni protsessi üldist eesmärki, st anda kodanikele võimalus poliitika kujundamisele kaasa aidata (punkt 03). Vastuseks meie küsimusele, miks nad osalesid komisjoni avalikus konsultatsioonis, märkisid vastajad, et kolm kõige olulisemat põhjust olid järgmised:

• nad tahtsid mõjutada õigusloome tulemust (58%);
• teema huvitas neid (56%); ja
• nad pidasid osalemist oma kodanikukohuseks (49%).

Vastajad hindasid võimalust osaleda ELi õigusloomes ja demokraatlikus protsessis, mis edendab ELis kodanikuaktiivsust

26

Kolm aspekti, mida vastajad pidasid avaliku konsultatsiooni puhul, milles nad osalesid, kõige paremaks, olid järgmised (1. selgitus):

• konsultatsioon andis kodanikele võimaluse osaleda ELi õigusloomes;
• see aitas tugevdada ELi demokraatlikku legitiimsust; ja
• see aitas kaasa Euroopa kodakondsuse arengule.

Komisjoni kvaliteetne raamistik, kuid ebapiisav keskendumine seirele ja hindamisele

27

Komisjoni konsultatsiooniraamistik on kindlaks määratud komisjoni parema õigusloome suunistes ja töövahendis, mis võeti vastu 2015. aasta mais. 2017. aasta juulis kiitis komisjon heaks ajakohastatud suunised, milles kinnitati ja selgitati üldisi eeskirju selle kohta, kuidas komisjon peaks kodanikega konsulteerima.

28

Kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega tuleks konsultatsioone juhtida järgmise nelja üldpõhimõtte kohaselt³⁷:

1. osalemine: võtta kasutusele kaasav lähenemisviis, konsulteerides võimalikult laialdaselt;
2. avatus ja vastutus: muuta konsultatsiooniprotsess ja see, kuidas konsulteerimine mõjutab poliitika kujundamist, asjaomastele isikutele ja üldsusele läbipaistvaks;
3. mõjusus: konsulteerida ajal, mil kodanike seisukohad võivad veel midagi muuta, järgida proportsionaalsust ja konkreetseid piiranguid;
4. sidusus: tagada konsultatsiooniprotsessi sidusus kõigis talitustes, samuti hindamisel, läbivaatamisel ja kvaliteedi kontrollimisel.

29

Neid nelja üldpõhimõtet täiendavad standardid³⁸, mida kohaldatakse konsultatsiooniprotsessi kolme etapi suhtes (joonis 3). Nende põhimõtete ja standardite alusel paigutas OECD komisjoni sidusrühmade kaasamises esikohale (punkt 08).

30

Võrdles komisjoni raamistikku OECD avatud ja kaasava poliitika kujundamise juhtpõhimõtetega ning OECD soovitustega õiguspoliitika kohta. Leidsime, et üldiselt aitab komisjoni avaliku konsultatsioonide raamistiku ülesehitus kaasa kaasavale õigusloomeprotsessile ja läbipaistvatele avalikele konsultatsioonidele, kodanikega suhtlemisele varases etapis ning komisjoni konsultatsiooniprotsessi järjepidevusele. Samas saaks parandada seiret ja hindamist. Komisjoni parema õigusloome suunistes ei nähta ette

1. konkreetseid näitajaid, mida jälgida ja esitada konkreetsete avalike konsultatsioonide kohta peadirektoraadi tasandil ja komisjoni tasandil üldiselt;
2. avalike konsultatsioonidega seotud kulude hindamise metoodikat ega;
3. süstemaatilist hindamist selle kohta, kas avalikud konsultatsioonid saavutavad kõik neile seatud eesmärgid.

31

Komisjoni suuniste kohaselt on heaks tavaks viia läbi konsultatsiooniprotsessi kvaliteedi proportsionaalne sisehindamine³⁹. Avalike konsultatsioonide kvaliteedi kohta teabe kogumine aitab saada teavet konsultatsioonistrateegia ja selle eesmärkide saavutamise kohta. Lisaks aitavad süstemaatilised hindamised, milles keskendutakse eesmärkide saavutamisele, välja selgitada parimaid tavasid ja õppida varasematest kogemustest, et tulevasi konsultatsioone täiustada.

32

Leidsime, et ainult kahe puhul vaadeldud 26 juhtumist viidi läbi mõnda näitajat kasutav sisehindamine, et teha järeldusi saadud kogemustest. Heade tavade näited näitajate kohta, mida kasutati ühes meie külastatud liikmesriigis ulatuvad vastuste arvust, osalejate mitmekesisusest (nt sidusrühmade kategooriad, päritolu- või elukoht, kasutatud keel), konsultatsiooni ettevalmistamiseks, läbiviimiseks ja aruande koostamiseks vajaliku aja ning osalejate rahuloluni.

Ettevalmistus ja osalemine valitud avalikes konsultatsioonides

33

Uurisime komisjoni ettevalmistustöö, sealhulgas tema konsultatsioonistrateegia ning valitud avalike konsultatsioonide läbiviimise järgmisi aspekte (1. ja 2. etapp joonisel 3):

1. teave, mida antakse kodanikele konsultatsiooni põhjuste kohta;
2. tegevused ja teavituskanalid, mida kasutati selle tagamiseks, et kodanikud oleksid konsultatsioonist teavitatud;
3. konsultatsioonis kasutatud keeled ja küsimustike lugejasõbralikkus;
4. konsultatsiooni ajastus ja kestus.

34

Kokkuvõttes leidsime, et komisjoni avalikud konsultatsioonid, mille me läbi vaatasime, olid rahuldavad; samas tegime kindlaks mõned parandamist vajavad valdkonnad, et tagada kodanike lihtne ja tõhus osalemine.

Konsultatsioonistrateegiad ei ole alati hästi koostatud ja avaldatud

Eelteave ja tagasiside eelseisva konsulteerimistegevuse kohta

35

Dokument, mida nimetatakse tegevuskavaks või esialgseks mõjuhinnanguks, on esimene samm, et selgitada kodanikele, miks komisjon konkreetset algatust koostab ja mida ta kavatseb saavutada. Komisjoni suuniste kohaselt tuleks tegevuskavas või esialgses mõjuhinnangus kindlaks määrata kavandatav konsulteerimistegevus ja see tuleks avaldada varakult komisjoni veebiportaalis „Avaldage arvamust!“⁴⁰.

36

Tegevuskava või esialgse mõjuhinnangu avaldamise eesmärk on teavitada kodanikke komisjoni kavandatavatest algatustest ja konsulteerimistegevusest ning võimaldada neil osalemiseks valmistuda⁴¹.

37

Komisjoni 2017. aasta juuli parema õigusloome suuniste kohaselt ei tohiks ühtegi avalikku konsultatsiooni alustada enne, kui seotud tegevuskava või esialgne mõjuhinnang on avaldatud⁴². Komisjoni suunistes ja töövahendis ei täpsustata, kui kaua enne avaliku konsultatsiooni algust peaks kõnealune avaldamine toimuma. Suunistes märgitakse vaid, et tegevuskavad või esialgsed mõjuhinnangud tuleb lõplikult vormistada ja avaldada nii kiiresti kui võimalik ning lisada ülevaade kavandatavast konsultatsioonistrateegiast⁴³.

38

Mitme valimis sisaldunud avaliku konsultatsiooni ettevalmistamise ja alustamise ajal ei kehtinud veel kohustus tegevuskava eelneva avaldamise kohta. Komisjon koostas tegevuskavad või esialgsed mõjuhinnangud, sealhulgas konsultatsioonistrateegia ülevaate 26-st valimisse kaasatud avalikust konsultatsioonist 22 jaoks ja avaldas ainult 16 neist vähemalt neli nädalat enne avaliku konsultatsiooni algust, et vältida tagasisideperioodi (punkt 39) ja avaliku konsultatsiooni alguse kattumist. Kui tegevuskavad või esialgsed mõjuhinnangud olid enne avaliku konsultatsiooni algust kättesaadavad, avaldati need keskmiselt pool aastat varem (joonis 5).

39

Kui tegevuskavad või esialgsed mõjuhinnangud avaldatakse, saavad kodanikud anda nelja nädala jooksul tagasisidet⁴⁴. Leidsime, et 2017. aastal avaldatud kuuest tegevuskavast või esialgsest mõjuhinnangust⁴⁵ said tagasisidet neli (keskmiselt 22 tagasisidevastust).

40

Neljast juhtumist kolmel oli saadud tagasisidevastuste arv avaliku konsultatsiooni käigus saadud vastuste arvuga võrreldes väga väike. Näiteks saadi ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamise ja lihtsustamise teemalist konsultatsiooni käsitlevale esialgsele mõjuhinnangule kümme tagasisidevastust, samas kui avaliku konsultatsiooni käigus saadi 63 000 vastust⁴⁶. Komisjon tunnistas, et tagasisidevastuste väike arv näitab selget arenguruumi, et parandada teadlikkust ELi töövahenditest ja suurendada nende kasutust⁴⁷.

Konsultatsioonistrateegia põhielemendid

41

Konsultatsioonistrateegia koostatakse pärast tegevuskavu või esialgseid mõjuhinnanguid. Strateegia eesmärk on töötada välja tulemuslik ja tõhus konsultatsioonimeetod.

42

Konsultatsioonistrateegiat tuleb viimistleda ja ajakohastada tagasisideperioodil saadud kommentaaride põhjal. Me ei leidnud mingeid tõendeid selle kohta, et tagasisidevastuseid oleks konsultatsioonistrateegiates arvesse võetud (nt konsulteerimistegevuse üle otsustamisel või küsimustike koostamisel).

43

Konsultatsioonistrateegia tuleks avaldada või seda kirjeldada vastutava peadirektoraadi juhitava seotud algatuse teemalise konsultatsiooni veebisaidil⁴⁸. See peaks hõlmama järgmisi põhielemente⁴⁹:

• konsultatsiooni ulatus ja eesmärgid;
• sidusrühmade kindlaksmääramine;
• kavandatud konsulteerimistegevus; ning
• ajastus ja kasutatavad keeled.

44

Leidsime, et vaid 12 koostatud 22-st konsultatsioonistrateegiast avaldati komisjoni asjaomase algatuse veebisaidil. Meie hinnangul muudab avaliku konsultatsiooni eesmärgist ja selle tulemuste kavandatud kasutamisest õigeaegne teavitamine ettevalmistusetapi ajal tõenäolisemaks, et kodanikud tunnevad end kaasatuna, ning see tuleb kasuks ka vastuste kvaliteedile.

45

Näiteks (välja arvatud Euroopa Parlamendi resolutsiooni põhjal võetud meetmed) ei avaldanud komisjon enne suveaja teemalise avaliku konsultatsiooni algust ei konsultatsioonistrateegiat ega muud eelteavet. Kuna kodanikke peab ettevalmistusetapi ajal teavitama konsultatsiooni eesmärgist ja selle tulemuste kavandatavast kasutamisest, mõjutaks sellise teabe puudumine väga tõenäoliselt konsultatsiooni tulemust – mitte ainult selle üldist ja piirkondlikku osalusmäära, vaid ka sisuliselt. Märgime, et komisjon tegi alles nimetatud avaliku konsultatsiooni algatamise ajal kättesaadavaks teabe konsultatsiooni eesmärgi kohta.

46

Kõik 22 kättesaadavat strateegiat sisaldasid jaotisi, milles käsitleti „ulatust ja eesmärke“. Ometi seadis komisjon kõigile oma konsulteerimistegevustele üksnes üldised eesmärgid. Avalike konsultatsioonide kõige sagedamini kasutatavad eesmärgid olid „anda üldsusele ja sidusrühmadele võimalus väljendada oma seisukohti kõigi elementide kohta, mis on olulised sidusrühmadega konsulteerimise teemaks oleva valdkonna hindamisel“, „koguda seisukohti ja arvamusi“ ning „koguda mittespetsialistidest koosnevate suuremate sidusrühmade seisukohti“. Muudel juhtudel kirjeldati eesmärki üldsõnaliselt: „avalikud ja sihipärased konsultatsioonid on peamine teabeallikas“.

47

Komisjoni suunistes märgitakse, et sidusrühmade kindlaksmääramine on teabe eduka kogumise ja sidusrühmadele ELi poliitika kujundamisele kaasaaitamiseks asjakohaste võimaluste andmise eeltingimus. Seejärel tuleks sidusrühmad liigitada (või seada tähtsuse järjekorda) vastavalt nende huvidele ja mõjule, kasutades nn sidusrühmade kaardistamismaatriksit⁵⁰. Komisjon koostas sidusrühmade kaardistamismaatriksi 26 avalikust konsultatsioonist 18-le. Ülejäänud kaheksast juhtumist viis sisaldasid struktureerimata teavet sidusrühmade kohta ja kolm ei sisaldanud seda olulist teavet (ei struktureeritud ega struktureerimata kujul), mida vajatakse järgmiseks sammuks, nimelt sobivate konsultatsioonide valimiseks⁵¹.

48

Vajaduse korral võib avalikke konsultatsioone täiendada muu konsulteerimistegevusega, et kaasata kõik asjaomased sidusrühmad ja täita võimalikud teabelüngad⁵². See on oluline selleks, et kohandada kommunikatsioonikanalid kõigi sihtrühmade vajadustele ja tagada, et kõikidel asjaomastel isikutel on võimalus oma arvamust avaldada⁵³. Samuti on tähtis võrrelda konsultatsiooniprotsessi lõpus eri konsulteerimistegevuste tulemusi, et teha kindlaks vastuste ja sidusrühmade peamiste kategooriate vastastikune sõltuvus, järjepidevus või vastuolud. Üheski konsultatsioonistrateegias, mille me läbi vaatasime, ei selgitatud, kuidas avalik konsultatsioon täiendab muud konsulteerimistegevust.

49

Mis puudutab keelt, ei sisaldanud neli konsultatsioonistrateegiat ühtegi viidet kavandatud korrale. Nendel neljal juhul tõlked hilinesid ega olnud konsultatsiooni alguses üldsusele kättesaadavad. Kolmel muul juhul kajastati strateegiates keelte kasutamise korda ainult osaliselt, osutades vaid küsimustikes või tagasisides kasutatavatele keeltele.

Vastajad leidsid, et avalike konsultatsioonide eesmärgid olid ebaselged

50

Meie uuringu tulemused kinnitasid, et komisjonil on avalike konsultatsioonide eesmärkide tutvustamisel ja nendest teavitamisel ning sidusrühmade kindlaksmääramisel arenguruumi. Vastajate üldmulje oli, et avalike konsultatsioonide eesmärgid olid ebaselged (2. selgitus).

Erineva osalemismääraga avalikud konsultatsioonid

51

Laialdaseks konsulteerimiseks sobivad veebipõhised konsultatsioonid. Komisjoni suunistes märgitakse, et kõige paremini toimib eri kommunikatsioonikanalite kombinatsioon. Kodanikega ühenduse võtmiseks halvemini internetiga ühendatud kaugemates ja maapiirkondades antakse komisjoni suunistes ainult soovitus kaasata komisjoni esindusi ja Europe Directi⁵⁴, et määrata kindlaks asjakohased vahendid ja kanalid⁵⁵.

52

Meie vaadeldud peadirektoraadid kaalusid eri kommunikatsioonikanalite kasutamist enam kui poole puhul (16) valimisse kaasatud 26 juhtumist. Üldiselt erinesid teavitusmeetodite ja kasutatud kanalite (sealhulgas sotsiaalmeedia) valik ja ulatus peadirektoraatide ja avalike konsultatsioonide vahel märkimisväärselt. Täheldasime, et osalemise määr erines märgatavalt.

53

Kümnes kõige suurema vastuste arvuga konsultatsioonis kasutati erinevaid kommunikatsioonikanaleid. Samas saadi kahel teisel juhul (üks hindamine ja üks uus algatus, mis puudutas ühte väga tehnilist teemat) ainult vastavalt 24 ja 17 vastust, kuigi kasutati erinevaid kommunikatsioonikanaleid. Kolm kõige väiksema vastuste arvuga juhtumit olid kolm hindamist, mille jaoks peadirektoraadid ei kasutanud erinevaid kommunikatsioonikanaleid. Joonisel 6 on näha meie käsitletud 26 avaliku konsultatsiooni vastajate arv.

54

Kuigi kodanikega suhtlemiseks on olemas palju vahendeid, leidis komisjon, et „neid ei kasutata piisavalt palju“. Ka märkis komisjon, et „mõned sidusrühmad ei ole ikka veel valmis või võimelised neid kasutama“, ning tunnistas, et vähene osalemine on probleem⁵⁶. Selle probleemi püsimist kinnitati komisjoni dokumendis „Parem õigusloome: kokkuvõtete tegemine ja pingutuste jätkamine“⁵⁷.

55

Analüüsisime valimisse kaasatud avalike konsultatsioonide osalejate jagunemist riikide vahel nii absoluutarvudes kui ka suhtarvuna riigi elanikkonnast (V lisa). Absoluutarvudes tuli kõige rohkem vastuseid Saksamaalt. Võrdluses riigi rahvaarvuga oli esimene Austria ja teine Saksamaa. Kui vaadata suveaja teemalist avalikku konsultatsiooni, mille käigus saadi 4,6 miljonit vastust, oli jagunemine sarnane (70% vastuseid Saksamaalt ja 6% Austriast), kusjuures need kaks riiki olid esimesel ja teisel kohal ka osakaalu poolest riigi elanikkonnast (vastavalt 3,8% ja 2,9%) (joonis 7).

56

Suveaja teemalise avaliku konsultatsiooni puhul tekitasid komisjoni teavitusmeetmed ja reklaam sotsiaalmeedias suurt tähelepanu eri meediakanalites ja riikides. Konsultatsiooni ajal püüdis komisjon suurendada osalemist muudes riikides kui Saksamaa ja tegi ELi 26 riigis (v.a Saksamaa ja Ühendkuningriik) tasulist reklaami, keskendudes üheksale riigile, mis olid eriti alaesindatud (sealhulgas reklaamid kohalikes keeltes). Lisaks panustasid komisjoni esindused liikmesriikides aktiivselt Facebooki ja Twitteri postitustega. Protsentides suurenes ELi 26 riigis antud vastuste arv umbes 30%. Sellegipoolest ei olnud vastuste geograafiline jaotus kogu konsultatsiooniperioodi jooksul tasakaalustatud. Komisjoni aruandes selle avaliku konsultatsiooni tulemuste kohta selgitati erinevusi liikmesriikide vastuste jaotuses.

Sageli said vastajad avalikest konsultatsioonidest teada kodanikuühiskonna rühmituste kaudu

57

Meie uuringus küsiti osalejatelt, kuidas neid komisjoni avalikest konsultatsioonidest teavitati. Paljud vastajad rõhutasid, et nad said konsultatsioonidest teada kodanikuühiskonna organisatsioonide või valitsusväliste organisatsioonide kaudu ega oleks muidu osalenud (3. selgitus).

58

Küsisime vastajatelt, kust nad said teavet avalike konsultatsioonide algatamise kohta (võimalik oli anda mitu vastust). Kõigist võimalikest sidusrühmadest ja meediakanalitest oli kodanikuühiskonna organisatsioonidel 48%-ga kõige suurem suutlikkus kodanike teadlikkuse suurendamisel. Teised olulised teabeallikad olid uudised ja artiklid (29%), komisjoni veebisait (17%) ja komisjoni sotsiaalmeediakanalid (13%).

Vastajad soovivad avalikest konsultatsioonidest teadlikkuse suurendamiseks rohkem reklaami

59

Küsisime vastajatelt, kuidas nad parandaksid komisjoni tegutsemisviisi kodanike ja sidusrühmadeni jõudmisel. 2 224 vastajast andsid 1 184 (53%) meile soovitusi, kuidas teadlikkust tulemuslikult suurendada.

60

Uuringus osalenud leidsid, et konsulteerimistegevust tuleb laialdaselt reklaamida, et saavutada protsessi suurem nähtavus ja kajastatus ning võimaldada seega rohkematel inimestel osaleda. Nad leidsid ka, et rohkem tuleks reklaamida sotsiaalmeedias, televisioonis, ajakirjanduses (nt ajalehed) ja isegi e-posti teel. Vastanud rõhutasid ka seda, et riikide või piirkondade valitsused peaksid komisjoni avalike konsultatsioonide tutvustamises rohkem osalema. Lisaks oodati kõigis valdkondades liikmesriikide ja ELi paremat teabevahetust ja koostööd (4. selgitus).

Vajadus suurema keelelise hõlmavuse ja lugejasõbralikumate küsimustike järele

Keeleline hõlmavus

61

Juurdepääsetavuse põhiaspekt on konsultatsioonis kasutatav keel. Komisjoni 2015. aasta parema õigusloome suunistes soovitati, et tõlkimisnõuded peaksid sõltuma asjaomase konsultatsioonimeetodi ulatusest ja katvusest⁵⁸. 2017. aasta aprillis avaldas komisjoni peasekretariaat täiendavad juhised,⁵⁹ mis hõlmasid järgmisi meetmeid:

• komisjoni iga-aastases tööprogrammis sisalduvate prioriteetsete algatuste (I lisa) teemalised avalikud konsultatsioonid (küsimustikud ja kõik kaasnevad dokumendid) tuleb tõlkida kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse;
• kõigi teiste avalike konsultatsioonide küsimustikud ja kaasnevad dokumendid peavad olema kättesaadavad vähemalt inglise, prantsuse ja saksa keeles.

62

2017. aasta ajakohastatud suunistes soovitati, et üldjuhul tuleks konsultatsioonidokumendid tõlkida võimalikult paljudesse keeltesse, olenevalt konsultatsiooni ulatusest ja sihtrühmast⁶⁰. Suunistes selgitati, et komisjoni tööprogrammi I lisasse kuuluvate algatuste avaliku konsultatsiooni dokumendid tuleb tõlkida kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse⁶¹. Lisaks analüüsib peasekretariaat järjepidevalt konsultatsioonistrateegiaid, et teha kindlaks konsultatsioonid (eriti need, mis pakuvad laialdast avalikku huvi), mis tuleks tõlkida kõikidesse keeltesse või mitmesse keelde. Lõpuks nõutakse suunistes, et konsulteerimistegevuse keelte kasutamise korda selgitataks ja põhjendataks konsultatsioonistrateegias.

63

Leidsime, et puudusid selged kriteeriumid algatuste liigitamiseks „laialdase avaliku huvi“ või „muu“ kategooriasse, millel peaks põhinema otsus, kas algatused tuleb tõlkida, ning kui tuleb tõlkida, siis kui mitmesse keelde. Leidsime ka, et see olenes suurel määral vastutava peadirektoraadi või selle poliitikaüksuse lähenemisviisist või ajapiirangutest. Märkasime samuti seda, et komisjon liigitab algatused heakskiitmise eesmärgil „olulisteks“ ja „muudeks“. Algatuste liigitamise täpsete kriteeriumide puudumine kahjustab konsultatsiooniprotsessis kohaldatava keelte kasutamise korra selgust.

64

Meie valimisse kaasatud konsultatsioonide puhul algatati seitse avalikku konsultatsiooni pärast komisjoni uue keelepoliitika jõustumist 2017. aasta aprillis. Nendest seitsmest konsultatsioonist kuue küsimustikud tõlgiti kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse, samas kui komisjoni tööprogrammis oli neist ainult kolm⁶². Ülejäänud küsimustik tõlgiti kolme keelde.

65

19 avaliku konsultatsiooni hulgas, mis algatati enne komisjoni uue keelepoliitika jõustumist, leidsime kuus juhtumit, mille puhul komisjoni poolt oluliseks liigitatud algatuste küsimustikud, avaliku konsultatsiooni veebilehed ja taustdokumendid olid kättesaadavad ainult inglise keeles. Ülejäänud 13 juhtumist seitse tõlgiti kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse, üks kuude keelde ja viis olid olemas ainult inglise keeles.

66

Leidsime, et kui küsimustikud olid tõlgitud kõikidesse ELi keeltesse, oli saadud vastuste keskmine arv suurem kui juhtudel, kui küsimustik oli kättesaadav ainult inglise keeles. Meie valimis (mis koosnes 26 avalikust konsultatsioonist) tõlgiti 12-st kõige suurema vastuste arvuga avalikust konsultatsioonist 11 konsultatsiooni küsimustikud kõikidesse ELi keeltesse. Ülejäänud 14 juhtumist, mille vastuste arv oli kõige väiksem, tõlgiti kõikidesse ELi keeltesse ainult kaks.

Küsimustike ja kaasnevate dokumentide ülesehitus

67

Komisjoni parema õigusloome suunistes nõutakse, et küsimustiku küsimused oleksid asjakohased, lühikesed ja lihtsad, neutraalses sõnastuses ning et avatud ja suletud küsimused oleksid õiges tasakaalus⁶³. Komisjon esitas meile tõendeid selle kohta, et 26 avalikust konsultatsioonist, mille me läbi vaatasime, testiti küsimustikku enne kasutamist 22 konsultatsiooni puhul. Üldiselt leidsime, et vaadeldud küsimustikud olid hästi koostatud ja neis järgiti komisjoni antud juhiseid.

68

Samas leidsime, et mõned küsimustikud olid liiga pikad või liiga keerulised. Näiteks oli kolmes küsimustikus enam kui 50 küsimust kokku või mõne vastajate rühma jaoks. Selle tulemusena sai neist ühe uuringu puhul täielikult kasutada kõigest 1800 vastust (4786-st osaleda üritanud vastajast), sest kõik vastajad ei täitnud küsimustikku lõpuni. Ühel juhul oli tegu tehnilise IT-teemaga, kuid spetsialistidele ja mittespetsialistidele eraldi küsimustikku ei olnud. Erinevad küsimused neile kahele vastajatüübile oleks võimaldanud koguda rohkem vastuseid (kokku saadi ainult 17 vastust).

69

Leidsime, et 15 juhul ei kaalunud külastatud peadirektoraadid mittespetsialistidele ja spetsialistidele erinevate küsimustike koostamist. Kuigi komisjoni suunistes seda ei nõuta, pidasime hea tava näiteks 11 juhtu, kus mittespetsialistide küsimustikud olid vähem spetsiifilised.

70

Küsimustikus ja dokumentides, mis tehti kodanikele kättesaadavaks suveaja teemalises avalikus konsultatsioonis, ei rõhutatud iga konkreetse liikmesriigi valiku tagajärgi (eriti kui selle naaberriigid otsustaksid teisiti). Lisaks ei täpsustanud komisjon, et konsultatsiooni tulemusi kasutataks kohe pärast nende saamist olulise alusena seadusandliku ettepaneku esitamiseks⁶⁴. Meie arvates on oluline, et potentsiaalseid osalejaid teavitataks just sellisest tagajärgedest. Kõnealuse teabe puudumine võib mõjutada avaliku konsultatsiooni tulemusi.

Vastajatele meeldivad küsimustikud, mis on kõigis ELi keeltes, kohandatud kodanikele ja sisaldavad avatud küsimusi

71

Meie korraldatud uuringus oli enamik vastanuid (82%) rahul konsultatsiooniprotsessi käigus kasutatud keelega. Samuti valitses tugev üksmeel (92%), et katvuse suurendamiseks on oluline, et avalikud konsultatsioonid toimuksid kõigis 24 ELi ametlikus keeles.

72

Mis puudutab küsimustike lugejasõbralikkust, siis 31% vastanutest ei olnud rahul, sest küsimused olid ebaselged või liiga tehnilised. Paljudele vastajatele (76%) meeldis eriti võimalus vastata avatud küsimustele (5. selgitus).

Konsultatsioonide ajakava vastas esitatavatele nõuetele

73

Komisjoni parema õigusloome suunistes on sätestatud, et avaliku konsultatsiooni miinimumperiood on 12 nädalat ja tungiv soovitus on seda tähtaega pikendada, kui see kattub puhkuseperioodidega⁶⁵.

74

Meie valimisse kaasatud 26 avalikust konsultatsioonist 24 puhul anti vastamiseks soovituslik 12 nädala pikkune miinimumperiood. Kaheksal juhul, kus vastamisperiood hõlmas (osaliselt) suvepuhkuste aega, seda tegurit arvesse ei võetud. Täheldasime, et suveaja teemalisel avalikul konsultatsioonil sai komisjon erakordselt suurel arvul vastuseid, kuigi konsultatsioon toimus suvel väga lühikese (kuue nädala pikkuse) ajavahemiku jooksul.

Vastajad leiavad, et neil on osalemiseks piisavalt aega

75

79% meie uuringule vastanutest oli rahul sellega, mitu nädalat olid küsimustikud komisjoni veebisaidil kättesaadavad.

Konsultatsioonitööst ja tulemustest teavitamine

76

Uurisime komisjoni andmeanalüüsi järgmisi aspekte ja viisi, kuidas komisjon teavitas oma konsultatsioonitööst ja tulemustest (3. etapp joonisel 3):

1. andmete turvaline kogumine ja töötlemine;
2. kogutud vastuste nõuetekohane analüüs, eriti juhul, kui vastuseid oli vähe või kui kampaaniad olid suured;
3. läbipaistev ja põhjalik teave konsultatsioonitöö ja selle tulemitee kohta.

77

Kokkuvõttes leidsime, et meie läbi vaadatud komisjoni avalike konsultatsioonide analüüs ja teave nende kohta olid rahuldavad, kuid tuvastasime mõned valdkonnad, mida saaks läbipaistvuse ja aruandekohustuse seisukohast parandada.

Puudused andmetöötluses

Teave andmetöötluse kohta

78

Komisjoni parema õigusloome suuniste kohaselt tuleks isikuandmete kaitse põhimõtetes vastajaid selgelt teavitada, kuidas andmeid kogutakse ja töödeldakse⁶⁶. Praktikas tuli (kuni ühtsete isikuandmete kaitse põhimõtete kasutuselevõtuni mais 2018) koostada iga avaliku konsultatsiooni jaoks, mis hõlmas isikuandmete kogumist, konkreetsed isikuandmete kaitse põhimõtted ja need oleks tulnud avaldada algatust käsitleva konsultatsiooni veebilehel.

79

Läbivaadatud 26 konsultatsioonist 22 puhul sisaldas konsultatsiooni veebileht märkust vastutuse välistamise kohta viitega komisjoni andmekaitselehele ja määrusele nr 45/2001 isikuandmete kaitse kohta. Veebilehed ei sisaldanud aga isikuandmete kaitse põhimõtteid, mis annaksid vastajatele teavet selle kohta, kuidas isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse, ka ei olnud märgitud, kui kaua andmeid säilitatakse. Ülejäänud nelja konsultatsiooni veebilehel isikuandmete kaitse põhimõtteid või märkust vastutuse välistamise kohta ei olnud.

Tehnilised riskid

80

Teave ja tehnikaga seotud kontrollid on eriti olulised veebipõhiste konsultatsioonide puhul, et tagada protsessi turvalisus ja saadud vastuste kehtivus. Uurisime vaatlusaluste peadirektoraatide tehtud kontrolle, et hinnata, kas tehniliste riskide leevendamiseks võeti nõuetekohaseid meetmeid.

81

Komisjon esitas meile ajatempli teabe, mis näitab, millal osalejad oma vastused esitasid. Neist 24 juhtumist kuue puhul saadi konsultatsiooniperioodi viimastel päevadel väga palju vastuseid (nende osakaal jäi vahemikku 40–95%). Suveaja teemalise avaliku konsultatsiooni puhul esitati 1,3 miljonit vastust (40%) viimasel päeval (joonis 8).

82

Meie arvates kaasneb mahuka andmeliiklusega märkimisväärselt suur risk (nt koordineeritud küberrünne). Seetõttu palusime teavet komisjoni kontrollide kohta, mis käsitlevad allika IP-aadresside asukohatuvastust, serveri kättesaadamatusega seotud põhiprobleeme (serveri ülekoormus), mis tahes vahendite võimalikku kasutamist veebiteenustele anonüümseks juurdepääsuks (TORi⁶⁷ võrk), kaitset internetirobotite (veebirobotid) vastu, ja vastajate vastuste valideerimiseks kasutatavate muude kontrollide kohta.

83

Mis puudutab andmete analüüsi ja käsitlemist, määratleb komisjon tavaliselt topeltvastusena rohkem kui ühe vastuse, millel on sama e-posti aadress. Näiteks oli see nii suveaja teemalise avaliku konsultatsiooni puhul⁶⁸. Sellegipoolest saab üks osaleja mitu korda osaleda, kasutades erinevaid e-posti aadresse. Sellisel juhul võib eri vastustel olla sama IP-aadress, mis võib osutada topeltvastusele. Oleme seisukohal, et selliseid vastuseid tuleks kontrollida, et hinnata, kas need on kordumatud ja/või mitte kunstlikult loodud.

84

Palusime ühele avalikule konsultatsioonile vastanute IP-aadresse. Komisjon ei andnud meile juurdepääsu sellele teabele, põhjendades seda enda tõlgendusega andmekaitse-eeskirjadest. Selle asemel kinnitas informaatika peadirektoraat, et oli viis korduvat IP-aadressi. Ülejäänud avalike konsultatsioonide puhul informaatika peadirektoraat ega teised peadirektoraadid enne avalike konsultatsioonide tulemuste avaldamist sarnaseid kontrolle ei teinud.

85

Komisjon ei esitanud mingit teavet IP-lähteaadresside asukohatuvastuse kasutamise või võimaliku anonüümse juurdepääsu kohta TORi võrgu kaudu.

86

CAPTCHA on programm, mida kasutatakse selle kontrollimiseks, et andmeid sisestab inimene, mitte robot. Komisjon kasutas CAPTCHAt robotivastase meetmena, et kaitsta väärkasutamise eest avalikus konsultatsioonis osalemisel, sest programm takistab andmete automaatset sisestamist. Siiski tuli suveaja teemalise konsultatsiooni puhul CAPTCHA teise mehhanismiga asendada, sest muret põhjustas isikuandmete kasutamine Google’i poolt.

Puudused andmete analüüsis

Andmete tõlgendamine

87

Avalik konsultatsioon võib jõuda suure hulga vastajateni, kes annavad tagasisidet vabatahtlikult; osalevad peamiselt aktiivsed ja huvitatud ELi kodanikud. Komisjoni parema õigusloome suunistes selgitatakse, et avalike konsultatsioonide käigus kogutud andmed ei anna ELi elanikkonnast representatiivset ülevaadet⁶⁹. Selle põhjuseks on asjaolu, et vastajad n-ö valivad ennast ise, mis tähendab, et vastused ei saada representatiivsest valimist⁷⁰.

88

Suveaja teemaline avalik konsultatsioon toimus 4. juulist kuni 16. augustini 2018 ning sai kõigist 28 liikmesriigist kokku 4,6 miljonit vastust. Komisjon käsitles neid tulemusi olulise alusena seadusandliku ettepaneku koostamiseks. 31. augustil 2018 ütles volinik Bulc järgmist: „Miljonid eurooplased kasutasid võimalust oma hääl kuuldavaks teha. Edastatud sõnum on väga selge: 84% vastanutest soovib lõpetada kellakeeramise. Nüüd hakkame me sellele vastavalt tegutsema ja töötame välja seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kes seejärel koos otsuse teevad“⁷¹.

89

Oleme seisukohal, et komisjon oleks pidanud arvestama asjaoluga, et 84% suveaja teemalisel konsultatsioonil osalenutest pooldas kaks korda aastas toimuva kellakeeramise lõpetamist. Kokku osales vähem kui 1% kõigist ELi kodanikest ja 70% vastuseid – absoluutarvudes – tuli ühest liikmesriigist. Lisaks sellele koostas komisjon ettepaneku kellakeeramisest loobumiseks Euroopas, ilma et oleks eelnevalt nõuetekohaselt hinnatud erinevate variantide häid ja halbu külgi.

Kampaania käigus saadud vastused

90

Juhul kui mitu vastajat annavad avalikul konsultatsioonil sama vastuse, on see kas kokkusattumus või koordineeritud kampaania. Kampaaniad võivad olla väga tulemuslikud kodanikes huvi tekitamisel ja peamiste sõnumite rõhutamisel poliitikakujundajate jaoks. Samas valmistavad need raskusi vastuste analüüsijatele. Komisjoni parema õigusloome suuniste kohaselt on seetõttu oluline kampaaniad nõuetekohaselt kindlaks teha, neid eraldi analüüsida ja tulemused nõuetekohaselt esitada. Kui tuvastatakse kampaaniad, tuleb kokkuvõtlikus aruandes neile konkreetselt viidata⁷².

91

Läbivaadatud 26 juhtumist viie puhul teatati konkreetsetest kampaaniatest. Leidsime aga, et ühte kampaaniat ei selgitatud aruande kokkuvõtlikus aruandes piisavalt. Lisaks tegime kindlaks veel neli juhtumit, kus kampaaniast ei teatatud.

Läbipaistvusregistris registreeritud organisatsioonid

92

Organisatsioonid ja ettevõtjad, kes soovivad konsulteerimises osaleda, peavad esitama läbipaistvusregistrisse registreerudes teavet selle kohta, milliseid huve nad esindavad ja kui hästi nad seda teevad. Registreeritud organisatsioonide ja ettevõtjate vastuseid tuleks töödelda muus sidusrühmakategoorias kui nende vastuseid, kes ei ole registreeritud – viimaste vastuseid töödeldakse eraldi kategoorias „registreerimata organisatsioonid/ettevõtjad“⁷³.

93

Konsultatsiooni tulemusi analüüsides ja esitades tuleks teha vahet konsultatsioonis osalenud sidusrühmade eri kategooriatel⁷⁴. Läbivaadatud 26 juhtumist ainult kaheksa puhul oli esitatud teave registreeritud ja registreerimata organisatsioonide/äriühingute kohta.

Vastajad tundsid muret oma panuse kasutamise pärast

94

Meie uuringule vastanud olid mures selle pärast, kas ja kuidas võtab komisjon nende vastuseid arvesse (6. selgitus)

95

Lisasime kõigile meie uuringule vastajatele mitu avaldust, mida komisjon oli teinud oma konsultatsioone puudutavates ametlikes teadetes. Vastajad väljendasid vähest nõusolekut avaldustega, et „Euroopa Komisjon võtab kodanike arvamust arvesse“ ning „ELi poliitika ja õigusaktid koostatakse tõendite põhjal ja tuginedes kodanike seisukohtadele“ (mõlemad 33%). Parema hinnangu said avaldused „ELi poliitika ja seadused on läbipaistvad“ (37%) ja „Kodanikud saavad osaleda kogu poliitilises ja õigusloomeprotsessis“ (40%), kuid ka nende väidetega nõustuti vähe.

Ebapiisav tagasiside vastajatele ja tulemuste vähene tutvustamine

96

Komisjon annab avalike konsultatsioonide tulemustest aru faktilistes kokkuvõtetes ja kokkuvõtlikes aruannetes. Seadusandlike ettepanekute puhul tuleks seletuskirjas selgitada, kuidas vastuseid arvesse võeti või miks neid arvesse ei võetud.

Faktilised kokkuvõtted

97

Komisjoni parema õigusloome suunistes soovitatakse, et läbipaistvuse tagamise hea tavana avaldataks kodanikelt saadud vastuste faktilised kokkuvõtted. Kokkuvõtted tuleks avaldada varsti pärast avaliku konsultatsiooni lõppemist ja neis tuleks anda üldsusele põhilist statistilist teavet (nt sidusrühmade liigid, osalejate arv, geograafiline jaotus ja muud asjakohased põhiandmed)⁷⁵.

98

Kooskõlas selle parema õigusloome suunistes esitatud soovitusega avaldas komisjon kokkuvõtlikud faktiaruanded 20 konsultatsiooni kohta meie läbi vaadatud 26 konsultatsioonist. Mõni neist aruannetest esitati alles tükk aega pärast konsultatsiooni lõppu. 20 juhul avaldati aruanne keskmiselt kuus kuud pärast avaliku konsultatsiooni lõppu (joonis 9).

99

Avaldatud 20 faktiaruandest tõlgiti kõigisse ELi ametlikesse keeltesse kaks. Ülejäänud 18 aruannet olid kättesaadavad vaid inglise keeles.

100

Avaldatud 20 aruande käsitlusviis oli erapooletu, neutraalne ja edastas faktilist teavet, nagu komisjoni suunistes nõutakse. Leiame siiski, et visuaalset materjali (nt diagrammid, joonised ja graafikud) oleks saanud paremini esitada. 20 aruandest viies ei kasutatud visuaalset materjali üldse ja kui kasutatigi, oli seda sageli raske lugeda.

Kokkuvõtlikud aruanded

101

Komisjoni parema õigusloome suunistes nõutakse, et kokkuvõtlik aruanne, olgu see siis iseseisev või lisatud mõjuhinnangule või hindamisele, peaks andma üksikasjalikuma ülevaate kogu saadud tagasisidest ja kõikidest vastustest. See peaks teavitama kodanikke sellest, kuidas nende vastuseid on arvesse võetud, ning selgitama, miks teatavaid soovitusi ei olnud võimalik järgida⁷⁶. Lisaks on komisjoni 2015. aasta suunistes sätestatud, et kokkuvõtlik aruanne ei tohiks olla pikem kui kümme lehekülge ja see tuleks teha kättesaadavaks kõikides keeltes, milles konsultatsioon teemakohasel veebisaidil avaldati⁷⁷. Juulis 2017 muudetud eeskirjades ei nõuta kokkuvõtliku aruande tõlkimist. Siiski on hea tava teha seda komisjoni tööprogrammi I lisas sisalduvate oluliste algatuste või suurt avalikku huvi pakkuvate algatuste puhul.

102

Komisjon avaldas kokkuvõtliku aruande läbivaadatud 26 konsultatsioonist 25 kohta. Need aruanded avaldati keskmiselt üheksa kuud pärast konsultatsiooniperioodi lõppu (joonis 9).

103

Avaldatud 23 kokkuvõtlikust aruandest 19 olid kättesaadavad ainult inglise keeles, kuigi neist 19-st viie puhul avaldati seotud avalikud konsultatsioonid konsultatsiooni veebilehel kõigis ELi keeltes ja ühel juhul kuues ELi keeles. Vastavalt komisjoni 2015. aasta suunistele oleks tulnud need kuus kokkuvõtlikku aruannet tõlkida ELi keeltesse, milles konsultatsioon selle veebilehel avaldati.

104

Mis puudutab 23 kokkuvõtliku aruande sisu, siis ainult seitsmes neist anti ülevaade andmete töötlemise metoodikast ja vahenditest. Kõigis aruannetes esitati teavet vastajate jagunemise kohta elukoha- või päritoluriigi järgi.

105

Kuigi kokkuvõtlikes aruannetes ei pea selgitama tulemuste esinduslikkuse küsimust, sisaldasid 23 kokkuvõtlikust aruandest üheksa teavet selle kohta, et konsultatsioonid ei olnud statistiliselt esinduslikud. Üks neist üheksast juhtumist, mille kohta komisjoni aruandes⁷⁸ märgiti, et avalik konsultatsioon ei ole esinduslik, oli suveaja teemaline peetud avalik konsultatsioon. Meie arvates võib selline teave osalejate ootusi mõjutada.

Seletuskiri

106

Kõik komisjoni ettepanekud ja delegeeritud õigusaktid peaksid sisaldama seletuskirja, mille eesmärk on selgitada komisjoni ettepaneku põhjuseid ja konteksti, võttes aluseks ettevalmistusprotsessi eri etapid. Ka on seletuskiri alus, mille põhjal riikide parlamendid vaatavad ettepaneku subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi kohaselt läbi (aluslepingute protokoll nr 2).

107

Algatuste puhul, mille tulemuseks on seadusandlikud ettepanekud, tuleks seletuskirjas selgitada, kui palju on avaliku konsultatsiooni peamisi vastuseid poliitilise algatuse eelnõus arvesse võetud, või miks ei saanud neid (kõiki) arvesse võtta⁷⁹.

108

Seletuskiri koostati kõigi meie valimisse kaasatud 17 juhtumi puhul, mis käsitlesid seadusandlikke ettepanekuid. Täheldasime puudusi 17 juhtumist kolmes: need sisaldasid ainult mõnda kirjeldavat lõiku ega selgitanud seost vastajate seisukohtade ja välja pakutud variantide vahel. Seevastu leidsime neli juhtumit, kus loetleti kõik läbiviidud konsultatsiooniliigid, sealhulgas selge seos vastajate seisukohtade ja seadusandliku ettepaneku vahel, selgitus eri sidusrühmade seisukohtade kohta iga variandi puhul ning põhjused, miks teatavaid variante arvesse ei võetud.

Vastanud leiavad, et neid tuleks avalike konsultatsioonide tulemustest paremini teavitada

109

Meie uuringule vastanud olid rahulolematud või üsna rahulolematud faktilise kokkuvõttega (rahul 41%) ja kokkuvõtliku aruandega (rahul 38%). Oma kommentaarides väitsid nad sageli, et ei saanud uuringu kohta mingit tagasisidet, ei teadnud, kust tulemusi otsida, või ei saanud aruannet lugeda, sest see oli avaldatud ainult ühes keeles või väga vähestes muudes keeltes. Vastajad märkisid, et neil oleks olnud hea meel komisjoni e-kirja üle, mis sisaldab linki uuringu tulemuste juurde või lisateavet selle kohta (7. selgitus).

Vastajad tunnevad, et komisjonil puudub aruandekohustus kodanike ees ja lähedus neile

110

Vastajad arvavad, et komisjonil peaks olema suurem aruandekohustus ja et see tuleks saavutada parema teavitamise, suurema läbipaistvuse ja avalikkuse tähelepanu kindlama juhtimisega ELi kodanikke mõjutavatele teemadele (8. selgitus).

Järeldused ja soovitused

111

Kokkuvõttes leidsime, et komisjoni avalike konsultatsioonide raamistik on kvaliteetne ja meie uuringule vastanud olid konsulteerimisprotsessiga üldiselt rahul. Samas tegime kindlaks mõned valdkonnad, kus saaks parandada komisjoni raamistiku seire ja hindamise osa. Komisjoni parema õigusloome suunistes puuduvad konkreetsed näitajad ja süstemaatiline hindamine selle kohta, kas avalikud konsultatsioonid saavutavad kõik neile seatud eesmärgid (punktid 24–32).

1. soovitus – komisjoni raamistik

Avalike konsultatsioonide seire eesmärgil peaks komisjon täiustama parema õigusloome suuniseid järgmiselt:

• määrama kindlaks konkreetsed näitajad, mida jälgida, ja esitada konkreetsete avalike konsultatsioonide kohta komisjoni tasandil, ning
• süstemaatilist hindama seda, kas avalikud konsultatsioonid saavutavad kõik neile seatud eesmärgid.

Tähtaeg: juuli 2020.

112

Üldiselt leidsime, et meie läbi vaadatud komisjoni avalikud konsultatsioonid olid rahuldavad, kuid kindlaks tehti mõned parandamist vajavad valdkonnad, et tagada kodanike lihtne ja tõhus osalemine (punktid 33–34).

113

Läbivaadatud avalike konsultatsioonide puhul ei esitanud komisjon alati eelteavet, mis võimaldanuks kodanikel osalemiseks valmistuda. Mõnel juhul ei koostanud komisjon konsultatsioonistrateegiat ega avaldanud seda avaliku konsultatsiooni veebilehtedel. Kui konsultatsioonistrateegia koostati, seati selles vaid üldised eesmärgid ega selgitatud, kuidas avalik konsultatsioon täiendaks muud konsulteerimistegevust. Mõnes konsultatsioonistrateegias ei määratud kindlaks kõiki sidusrühmi, kes olid asjakohased või võisid olla osalemisest huvitatud, ega kirjeldatud keelte kasutamise kavandatud korda (punktid 35–50).

2. soovitus – konsultatsioonistrateegia

Komisjon peaks saavutama eesmärgi, et avalikkus osaleks ELi õigusloomes, teavitades ELi kodanikke nii hästi kui võimalik. Selleks peaks komisjon koostama ja avaldama konsultatsioonistrateegiaid, milles selgitatakse,

• milliseid konsulteerimistegevust (nt avalik konsultatsioon, konsultatsioonid sotsiaalpartnerite, ekspertide, lobistidega, Eurobaromeetri uuringud, fookusgrupid, juhuvaliku põhjal koostatud kodanike valimid, avalikud kuulamised, dialoogid kodanikega või muud) kasutatakse ja kuidas valitud tegevused üksteist täiendavad; ning
• milline on avaliku konsultatsiooni konkreetne eesmärk, nende kavandatud kasutamine ja ELi ametlikud keeled, millesse küsimustikud ja muud konsultatsioonidokumendid (nt taustteave, tegevuskava, tulemuste aruanded jne) tõlgitakse.

Tähtaeg: juuli 2020.

114

Üldiselt erinesid teavitusmeetodite ja kasutatud kanalite (sealhulgas sotsiaalmeedia) valik ja ulatus peadirektoraatide ja avalike konsultatsioonide vahel märkimisväärselt. Kõige väiksema vastuste arvuga juhtudel ei kasutatud erinevaid kommunikatsioonikanaleid. Komisjon tunnistas, et mõned sidusrühmad ei ole ikka veel valmis või võimelised neid kasutama ning et vähene osalemine on probleem. Viis, kuidas komisjon kodanikeni jõuab, on kodanike kaasamise võti, suurendades seeläbi osalemist (punktid 51–60).

3. soovitus – teavitustegevus

Oma avalike konsultatsioonide teavitustegevuse parandamiseks peaks komisjon

• laiendama oma teavitustegevust ja kohandama teavitusmeetmeid, et edendada osalemist, eelkõige kaasata erinevat liiki võimalikke osalejaid, ning
• kasutama paremini ära komisjoni esindusi liikmesriikides, selliseid organisatsioone nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee või Regioonide Komitee, ning riiklikke ametiasutusi, et levitada avalike konsultatsioonide kohta rohkem teavet.

Tähtaeg: juuli 2020.

115

Me ei leidnud ühtegi kriteeriumit algatuste liigitamiseks „laialdase avaliku huvi“ või „muu“ kategooria alla, mille alusel peaks otsustatama, millistesse keeltesse tuleb komisjoni küsimustikud ja muud olulised konsultatsioonidokumendid tõlkida. Kui küsimustikud, mille me läbi vaatasime, olid tõlgitud kõikidesse ELi keeltesse, oli saadud vastuste keskmine arv suurem kui juhtudel, kui küsimustik oli kättesaadav ainult inglise keeles. Leidsime, et läbivaadatud avalike konsultatsioonide küsimustikud ei olnud alati mõeldud üldsusele, vaid rohkem spetsialistidele, ja et mõni küsimustik oli liiga pikk või keeruline (punktid 61–72).

4. soovitus – keelte kasutamise kord ja küsimustikud

Selleks et kõik kodanikud saaksid hõlpsalt ja tõhusalt osaleda, peaks komisjon

• selgitama, milliste kriteeriumide alusel liigitatakse algatused „laialdase avaliku huvi“ või „muu“ kategooria alla;
• tagama, et küsimustikud ja muud olulised konsultatsioonidokumendid (näiteks tegevuskavad, konsultatsioonistrateegiad, faktilised kokkuvõtted ja kokkuvõtlikud aruanded) tõlgitakse kõigi prioriteetsete algatuste ja avalikkuse huvidega seotud algatuste puhul kõikidesse ametlikesse keeltesse, ning
• tagama, et iga avalik konsultatsioon põhineb üldsusele mõeldud üldisel küsimustikul, mis on kooskõlas parema õigusloome suunistes sätestatud standarditega (asjakohane, lühike, lihtne jne), lisades vajaduse korral üksnes spetsialistidele mõeldud küsimused.

Tähtaeg: juuli 2020.

116

Kokkuvõttes leidsime, et meie läbi vaadatud komisjoni avalike konsultatsioonide analüüs ja teave nende kohta olid rahuldavad, kuid tuvastasime mõned parandamist vajavad valdkonnad, et tagada läbipaistvus ja aruandekohustuse täitmine (punktid 76–77).

117

Komisjon kontrollis vastuste kehtivust piiratud ulatuses ega lisanud alati isikuandmete kaitse põhimõtteid selle kohta, kuidas andmeid kogutakse ja töödeldakse. Leidsime ka, et komisjoni andmete analüüs ja tõlgendus ei olnud alati selge, eriti mis puudutab vastuste mitterepresentatiivsust, teavet vastajate kohta sidusrühmade kategooriate kaupa ja nn kampaaniavastuseid (punktid 78–95).

5. soovitus – andmetöötlus ja -turve

Komisjon peaks kaitsma avaliku konsultatsiooni protsessi tulemuste manipuleerimise eest. Seepärast peaks komisjon kohaldama rangeid andmetöötluse ja andmeturbe standardeid. Eelkõige peaks komisjon tegema kõigi avalike konsultatsioonide puhul järgmist:

• süstemaatiliselt kontrollima, kas esitatud vastused on kordumatud ja mitte kunstlikult loodud, ning selliste kontrollide kohta aru andma (nt kokkuvõtlikus aruandes);
• tagama avaliku konsultatsiooni vastuste järjepideva käsitlemise (nt teave osalejate kategooriate kohta ja kampaaniate kirjeldus).

Tähtaeg: juuli 2020.

118

Leidsime, et läbivaadatud avalike konsultatsioonide puhul ei koostanud komisjon alati nõutavaid aruandeid, mis sisaldaks konsultatsiooni tulemusi, ega avaldanud neid pikka aega pärast konsultatsiooni lõppu. Keskmiselt kulus avaliku konsultatsiooni faktiliste kokkuvõtete avaldamiseks kuus kuud ja üheksa kuud kokkuvõtliku aruande koostamiseks, mis sisaldab kõiki konsulteerimistegevuse tulemusi ning selgitust selle kohta, kuidas vastajate seisukohti arvesse võeti (punktid 96–110).

6. soovitus – tagasiside vastajatele

Tagamaks, et avaliku konsultatsiooni protsess on võimalikult läbipaistev, peaks komisjon andma osalejatele õigeaegset tagasisidet konsultatsiooni tulemuste kohta.

Tähtaeg: juuli 2020.

V auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Lazaros S. Lazarou, võttis käesoleva aruande vastu 16. juuli 2019. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Komisjoni avalikud konsultatsioonid, mille kontrollikoda läbi vaatas

Nr	Peadirektoraat	Pealkiri	Aasta	Avaliku konsultatsiooni liik	Seadusandlik ettepanek
AK-1	SG	Ettepanek kohustusliku läbipaistvusregistri kohta	2016	Institutsioonidevahelise kokkuleppe läbivaatamine/muutmine	-
AK-2	SG	Euroopa kodanikualgatus	2017	Algatuse läbivaatamine/muutmine	Ettepanek võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
AK-3	AGRI	Ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamine ja lihtsustamine	2017	Uus algatus	Ettepanek võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
AK-4	AGRI	Toiduainete tarneahela parandamise algatus	2017	Uus algatus	Ettepanek võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
AK-5	EAC	ELi noorsoopoliitika alase koostöö hindamine	2016	Vahehindamine	-
AK-6	EAC	Euroopa solidaarsuskorpus	2017	Uus algatus	Ettepanek võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
AK-7	EAC	2006. aastal elukestva õppe võtmepädevuste kohta vastu võetud soovituse läbivaatamine	2017	Algatuse läbivaatamine/muutmine	Ettepanek võtta vastu NÕUKOGU SOOVITUS
AK-8	EAC	Programmi „Erasmus+“ vahehindamine	2017	Vahehindamine	-
AK-9	EAC	Soovitus, mis käsitleb sotsiaalse kaasatuse ja ühiste väärtuste edendamist formaalse ja mitteformaalse õppe kaudu	2017	Uus algatus	Ettepanek võtta vastu NÕUKOGU SOOVITUS
AK-10	HOME	Võitlus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu: kas ELi õigusaktid on eesmärgikohased?	2016	REFIT	-
AK-11	HOME	ELi narkostrateegia ja ELi narkootikumidealase tegevuskava 2016. aasta hindamine	2016	Hindamine	-
AK-12	HOME	Euroopa Pagulasfondi meetmed perioodil 2011–2013	2016	Hindamine	-
AK-13	HOME	Eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine“ 2007–2013	2016	Hindamine	-
AK-14	HOME	Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastane võitlus	2017	Uus algatus	Ettepanek võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
AK-15	HOME	Kolmandate riikide kodanike seaduslik ränne	2017	REFIT	-
AK-16	HOME	ELi infosüsteemide koostalitlusvõime (piirid ja viisad)	2017	Uus algatus	Ettepanek võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
AK-17	MOVE	Muudetud direktiivi 1999/62/EÜ (Eurovignette’i direktiiv) (raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest) läbivaatamine	2016	Algatuse läbivaatamine/muutmine + hindamine	Ettepanek võtta vastu NÕUKOGU DIREKTIIV
AK-18	MOVE	Direktiivi 2004/52/EÜ ja Euroopa elektroonilist maksukogumisteenust käsitleva otsuse 2009/750/EÜ läbivaatamine	2016	Hindamine	Ettepanek võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV ning komisjoni otsuse eelnõu
AK-19	MOVE	Sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste direktiivi (2000/59/EÜ) läbivaatamine	2016	Algatuse läbivaatamine/muutmine	Ettepanek võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
AK-20	MOVE	Õnnetusjuhtumite korral reisijate meritsi vedajate vastutust käsitleva määruse 392/2009 hindamine	2016	Hindamine	-
AK-21	MOVE	Ilma juhita renditud sõidukite kasutamist kaupade autoveol käsitleva direktiivi 2006/1/EÜ läbivaatamine	2016	Algatuse läbivaatamine/muutmine	Ettepanek võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
AK-22	MOVE	Sotsiaalõigusnormide tugevdamine maanteevedude valdkonnas	2016	Algatuse läbivaatamine/muutmine ja hindamine	Ettepanek võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Ettepanek võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
AK-23	MOVE	Euroopa ühendamise rahastu vahehindamine	2016	Hindamine	-
AK-24	MOVE	Keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi läbivaatamine	2016	Algatuse läbivaatamine/muutmine	Ettepanek võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
AK-25	MOVE	ELi lennundusohutuse musta nimekirja käsitlev määrus	2017	Hindamine	-
AK-26	MOVE	Suveaja kord	2018	Algatuse läbivaatamine/muutmine	Ettepanek võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

II lisa. Ekspertide rühm

Nimi	Ametinimetus	Organisatsioon
Christiane Arndt-Bascle	Programmijuht avaliku halduse direktoraadis	OECD
Galina Biedenbach	Ärijuhtimise dotsent	Umeå ülikooli äri-, majandus- ja statistikakool
Luis Bouza	Poliitikateaduste abiprofessor ning Euroopa Kolledži ja Pariisi 1. Panthéon-Sorbonne’i ülikooli külalisprofessor	Madridi autonoomne ülikool
Emanuela Bozzini	Sotsioloogia ja sotsiaaluuringute osakonna lektor	Trento ülikool
Yves Dejaeghere	Külalisprofessor ja organisatsiooni G1000 koordinaator	Antwerpeni ülikool
Raphaël Kies	Poliitikateaduste teadur	Luxembourgi ülikool
Elisa Lironi	Euroopa demokraatia valdkonna vanemjuht	Euroopa Kodanike Teenistus (ECAS)
Beatriz Pérez de las Heras	Euroopa Liidu õiguse professor Euroopa integratsiooni Jean Monnet’ õppetool	Deusto ülikooli õigusteaduskond
Anna Renkamp	Vanemprojektijuht Programm „Demokraatia tulevik“	Bertelsmann Stiftung

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

III lisa. Hinnangute uuring

Lähenemisviis

Seoses valimisse kuulunud 26 avaliku konsultatsiooniga küsitlesime 16 007 kodanikku ja sidusrühma, kes olid osalenud 15 konsultatsioonis, ja saime 2224 vastust. Ülejäänud 11 valimisse kuulunud avalikku konsultatsiooni ei kaasatud uuringusse operatiivsetel ja/või praktilistel põhjustel, nt isikuandmete kaitse põhimõtted, mille kohaselt oli isikuandmete säilitamise aeg lühike – vaid üks aasta, kehtivate e-posti aadresside puudumine, mis takistas osalejatega ühendust võtmast, ning ajapiirangud.

Küsitluses käsitletud 15 avaliku konsultatsiooni puhul kutsuti osalema ainult neid osalejaid, kes olid nõustunud avaldama oma nime ja vastused komisjoni veebilehel. Koostasime uuringu ja selle sisu (sealhulgas küsimustiku), kuid nende tehniline töötlemine toimus komisjonis, sest komisjon ei edastanud meile isikuandmeid, põhjendades seda enda tõlgendusega andmekaitse-eeskirjadest.

Uuringus käsitletud 15 konsultatsioonist neli viidi läbi aastal 2017 ja 11 aastal 2016. Juhtudel, kus vastajad teatasid, et nad ei mäleta, et oleksid osalenud üheski loetletud 15 avalikust konsultatsioonist, tegid nad küll parandusettepanekuid, kuid neil ei palutud hinnata oma rahulolu taset. 2224 vastanust teatasid 809 (36%): „Ma ei mäleta, et oleksin nendel [loetletud] avalikel konsultatsioonidel osalenud“. Seetõttu arvutati üldine rahulolu tase 1415 vastuse põhjal.

Auditirühm analüüsis erinevaid tulemusi (mis ei ole statistiliselt esinduslikud), võttes arvesse küsitluses osalenute arvu, võimalikke lahknevusi 2016. ja 2017. aasta avalike konsultatsioonide vahel ning võimalikke hinnangute erinevusi paljude ja vaid väheste osalejatega avalike konsultatsioonide vahel. Kõikidel juhtudel on rahulolu tase sarnane (64,8–69,4%).

Euroopa Komisjoni avalikes konsultatsioonides osalenute hinnangute uuringu tulemused

Avaliku konsultatsiooni ettevalmistus	Rahulolu
Konsultatsiooniprotsessi vältel kasutatud keel	82%
Teave avaliku konsultatsiooni ulatuse ja eesmärgi kohta	75%
Taustdokumendid, lingid ja muud kättesaadavad viitedokumendid	60%

Avalikus konsultatsioonis osalemine	Rahulolu
Avaliku konsultatsiooni kestus (mitme nädala vältel sai Euroopa Komisjoni veebisaidil konsultatsioonile vastuseid esitada)	79%
Avaliku konsultatsiooni küsimustiku pikkus	80%
Avaliku konsultatsiooni küsimuste selgus ja lihtsus	69%
Täidetavate tekstilahtritega avatud küsimuste arv oma arvamuse ja üksikasjalike kommentaaride esitamiseks	76%

Teave avaliku konsultatsiooni tulemuste kohta	Rahulolu
Faktiaruanne, mis sisaldas kokkuvõtet kogu saadud teabest	41%
Kokkuvõtlik aruanne, mis sisaldas teavet selle kohta, kuidas saadud vastuseid on arvesse võetud	38%
Teave asjaomase õigusakti ettepaneku kohta	38%

Kuivõrd Te nõustute alljärgnevate väidetega?	Nõus
ELi poliitika ja õigusaktid on välja töötatud läbipaistvalt	37%
ELi poliitika ja õigusaktid põhinevad tõenditel ning neid toetavad kodanike ja muude sidusrühmade seisukohad	33%
Kodanikud ja muud sidusrühmad saavad panustada kogu poliitika- ja õigusloomeprotsessi vältel	40%
Euroopa Komisjon võtab arvesse kodanike ja muude sidusrühmade arvamusi	33%
On oluline, et avalikke konsultatsioone korraldataks kõigis 24-s ELi ametlikus keeles	92%

Allikas: Euroopa Kontrollikoja uuring.

Üksikasjalikud statistilised andmed

1. Mitu korda olete osalenud Euroopa Komisjoni korraldatud avalikel konsultatsioonidel kolme viimase aasta (2016, 2017 ja 2018) jooksul?

		Vastused	Suhtarv
Ühe korra		1 318	59,26%
2 või 3 korda		695	31,25%
Üle 3 korra		211	9,49%

2. Kas vastasite

		Vastused	Suhtarv
Üksikisikuna enda nimel		1 505	67,67%
Oma kutsetegevuse raames või organisatsiooni nimel		372	16,73%
Mõlema nimel		347	15,6%

3. Kuidas saite teada Euroopa Komisjoni avalikest konsultatsioonidest?

		Vastused	Suhtarv
Euroopa Komisjoni veebilehelt		374	16,82%
Euroopa Komisjoni sotsiaalmeediakanalitest		295	13,26%
Kodanikuühiskonna organisatsioonilt (valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud, põllumajandustootjate ühendused või muud)		1 058	47,57%
Riigi ametiasutustelt		85	3,82%
Piirkondlikelt või kohalikelt ametiasutustelt		59	2,65%
Kolleegilt/sõbralt		200	8,99%
Tööandjalt		39	1,75%
Uudistest ja artiklitest (nii internetis kui väljaspool seda)		655	29,45%
Muul viisil		143	6,43%

4. Miks Te osalesite?

		Vastused	Suhtarv
Teema huvitas Teid		1 237	55,62%
Soovisite mõjutada õigusloomeprotsessi tulemust		1 295	58,23%
Teie arvates oli osalemine kodanikukohus		1 085	48,79%
Tahtsite jagada oma eksperditeadmisi		392	17,63%
Õigusloomeprotsessi tulemus mõjutas Teid otseselt		295	13,26%
Teil paluti osaleda ametiülesannete raames		158	7,1%
Muu		31	1,39%

5. Valige Euroopa Komisjoni 2016.–2017. aastal korraldatud kuupäevade järgi järjestatud avalike konsultatsioonide seast üks (viimane), milles osalesite

		Vastused	Suhtarv
Toidutarneahel (16.8.2017–7.11.2017)		159	7,15%
ELi lennundusohutuse musta nimekirja käsitlev määrus (11.8.2017–7.11.2017)		7	0,31%
Euroopa kodanike algatus (24.5.2017–16.8.2017)		372	16,73%
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ajakohastamine ja lihtsustamine (2.2.2017–2.5.2017)		661	29,72%
Keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi läbivaatamine (19.12.2016–24.3.2017)		19	0,85%
Euroopa ühendamise rahastu vahehindamine (28.11.2016–27.2.2017)		11	0,49%
Sotsiaalõigusnormide tugevdamine maanteevedude valdkonnas (5.9.2016–11.12.2016)		32	1,44%
Reisijate meritsi vedajate vastutus õnnetusjuhtumite korral (29.7.2016–31.10.2016)		0	0%
ELi noorsoopoliitika alase koostöö hindamine (18.7.2016–16.10.2016)		14	0,63%
Sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste direktiivi (2000/59/EÜ) läbivaatamine (13.7.2016–16.10.2016)		3	0,13%
Euroopa elektrooniline maksukogumisteenus (8.7.2016–2.10.2016)		6	0,27%
Direktiivi 1999/62/EÜ (Eurovignette’i direktiiv) läbivaatamine (8.7.2016–2.10.2016)		5	0,22%
Euroopa Pagulasfondi meetmed perioodil 2011–2013 (10.5.2016–9.8.2016)		25	1,12%
Kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitlev ettepanek (1.3.2016–1.6.2016)		86	3,87%
ELi narkostrateegia ja ELi narkootikumidealase tegevuskava hindamine (15.2.2016–31.5.2016)		15	0,67%
Ma ei mäleta, et oleksin nendel avalikel konsultatsioonidel osalenud		809	36,38%

6. Milline oli Teie üldine rahulolu kõnealuse avaliku konsultatsiooni protsessiga?

		Vastused	Suhtarv
Rahul		327	23,11%
Üsna rahul		600	42,4%
Üsna rahulolematu		190	13,43%
Ei ole rahul		112	7,92%
Ei tea / arvamus puudub		186	13,14%

8.1. Avaliku konsultatsiooni ettevalmistus: (1) konsultatsiooniprotsessi jooksul kasutatud keel

		Vastused	Suhtarv
Rahul		754	53,29%
Üsna rahul		410	28,98%
Üsna rahulolematu		124	8,76%
Ei ole rahul		50	3,53%
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane		77	5,44%

8,1. Avaliku konsultatsiooni ettevalmistus: (2) teave avaliku konsultatsiooni ulatuse ja eesmärgi kohta

		Vastused	Suhtarv
Rahul		456	32,23%
Üsna rahul		600	42,4%
Üsna rahulolematu		193	13,64%
Ei ole rahul		79	5,58%
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane		87	6,15%

8.1. Avaliku konsultatsiooni ettevalmistus: (3) taustdokumendid, lingid ja muud kättesaadavad viitedokumendid

		Vastused	Suhtarv
Rahul		330	23,32%
Üsna rahul		520	36,75%
Üsna rahulolematu		252	17,81%
Ei ole rahul		90	6,36%
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane		223	15,76%

8.2. Avalikus konsultatsioonis osalemine: (1) avaliku konsultatsiooni kestus (kui mitu nädalat sai Euroopa Komisjoni veebisaidil küsimustikule vastuseid esitada)

		Vastused	Suhtarv
Rahul		620	43,82%
Üsna rahul		495	34,98%
Üsna rahulolematu		85	6,01%
Ei ole rahul		43	3,04%
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane		172	12,16%

8.2. Avalikus konsultatsioonis osalemine: (2) küsimustiku pikkus

		Vastused	Suhtarv
Rahul		482	34,06%
Üsna rahul		646	45,65%
Üsna rahulolematu		170	12,01%
Ei ole rahul		42	2,97%
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane		75	5,3%

8.2. Avalikus konsultatsioonis osalemine: (3) avaliku konsultatsiooni küsimuste selgus ja lihtsus

		Vastused	Suhtarv
Rahul		403	28,48%
Üsna rahul		577	40,78%
Üsna rahulolematu		261	18,45%
Ei ole rahul		118	8,34%
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane		56	3,96%

8.2. Avalikus konsultatsioonis osalemine: (4) täidetavate tekstilahtritega avatud küsimuste arv oma arvamuse ja üksikasjalike kommentaaride esitamiseks

		Vastused	Suhtarv
Rahul		465	32,86%
Üsna rahul		606	42,83%
Üsna rahulolematu		137	9,68%
Ei ole rahul		55	3,89%
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane		152	10,74%

8.3. Teave avaliku konsultatsiooni tulemuste kohta: (1) faktiaruanne, mis sisaldas kokkuvõtet kogu saadud teabest

		Vastused	Suhtarv
Rahul		220	15,55%
Üsna rahul		359	25,37%
Üsna rahulolematu		239	16,89%
Ei ole rahul		197	13,92%
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane		400	28,27%

8.3. Teave avaliku konsultatsiooni tulemuste kohta: (2) kokkuvõtlik aruanne, mis sisaldas teavet selle kohta, kuidas saadud vastuseid on arvesse võetud

		Vastused	Suhtarv
Rahul		205	14,49%
Üsna rahul		328	23,18%
Üsna rahulolematu		248	17,53%
Ei ole rahul		231	16,33%
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane		403	28,48%

8.3. Teave avaliku konsultatsiooni tulemuste kohta: (3) teave asjaomase õigusakti ettepaneku kohta

		Vastused	Suhtarv
Rahul		193	13,64%
Üsna rahul		342	24,17%
Üsna rahulolematu		286	20,21%
Ei ole rahul		226	15,97%
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane		368	26,01%

9. Kuivõrd Te nõustute alljärgnevate väidetega? (1) ELi poliitika ja õigusaktid on välja töötatud läbipaistvalt

		Vastused	Suhtarv
Nõus		176	7,91%
Pigem nõus		589	26,48%
Pigem ei ole nõus		749	33,68%
Ei ole nõus		617	27,74%
Ei tea / arvamus puudub		93	4,18%

9. Kuivõrd Te nõustute alljärgnevate väidetega? (2) ELi poliitika ja õigusaktid põhinevad tõenditel ning neid toetavad kodanike ja muude sidusrühmade seisukohad

		Vastused	Suhtarv
Nõus		157	7,06%
Pigem nõus		568	25,54%
Pigem ei ole nõus		727	32,69%
Ei ole nõus		648	29,14%
Ei tea / arvamus puudub		124	5,58%

9. Kuivõrd Te nõustute alljärgnevate väidetega? (3) Kodanikud ja muud sidusrühmad saavad panustada kogu poliitika- ja õigusloomeprotsessi vältel

		Vastused	Suhtarv
Nõus		246	11,06%
Pigem nõus		619	27,83%
Pigem ei ole nõus		735	33,05%
Ei ole nõus		498	22,39%
Ei tea / arvamus puudub		126	5,67%

9. Kuivõrd Te nõustute alljärgnevate väidetega? (4) Euroopa Komisjon võtab arvesse kodanike ja muude sidusrühmade arvamusi

		Vastused	Suhtarv
Nõus		175	7,87%
Pigem nõus		540	24,28%
Pigem ei ole nõus		720	32,37%
Ei ole nõus		619	27,83%
Ei tea / arvamus puudub		170	7,64%

9. Kuivõrd Te nõustute alljärgnevate väidetega? (5) On oluline, et avalikke konsultatsioone korraldataks kõigis 24-s ELi ametlikus keeles

		Vastused	Suhtarv
Nõus		1 648	74,1%
Pigem nõus		381	17,13%
Pigem ei ole nõus		72	3,24%
Ei ole nõus		56	2,52%
Ei tea / arvamus puudub		67	3,01%

IV lisa. Kodanike vastuste tõlked

Kodanik 1: „Die Möglichkeit, außerhalb von Wahlen meine Meinung mitzuteilen und diese in die Gestaltung Europas einzubringen.“ (DE) / „Võimalus avaldada arvamust väljaspool valimisi ja aidata Euroopat kujundada.“

Kodanik 2: „La possibilità di poter esprimere un'opinione direttamente senza intermediari.“ (IT) / „Võimalus avaldada arvamust otse ilma vahendajateta.“

Kodanik 3: „Iespēja izteikt savas domas un vēlmes kā ražojošam lauksaimniekam.“ (LV) / „Võimalus avaldada enda kui põllumajandustootja mõtteid ja soove.“

Kodanik 5: „[---] Dass er überhaupt stattfindet. Ein wichtiger Meilenstein auf dem Weg zur Demokratisierung der EU.“ (DE) / „[---] tõsiasi, et see on isegi võimalik. Oluline vaheetapp Euroopa demokraatlikuks muutmisel.“

Kodanik 6: „Me parece interesante este tipo de consultas siempre que su resultado se utilice para tomar decisiones. Para que al ciudadano no se le deje solamente para las consultas electorales. Es necesario avanzar hacia formas de democracia directa. La democracia representativa nos está llevando al desinterés, cada vez que se nos convoca aumenta la abstención. Me parece grave.“ (ES) / „Minu arust on sellised konsultatsioonid huvitavad, kui nende tulemusi kasutatakse otsuste tegemisel ja kodanike arvamust ei küsita vaid valimistel. Peame liikuma otsedemokraatia vormide suunas. Esindusdemokraatia paneb meid huvi kaitama: valimisosalus väheneb kõigil valimistel. Minu arust on tegu tõsise probleemiga.“

Kodanik 9: „To da se traži mišljenje i nas 'običnih' građana i malih subjekata.“ (HR) / „Küsitakse tavaliste kodanike ja väikeettevõtjate arvamust.“

Kodanik 10: „Difficulté à savoir à quoi elle va servir CONCRÈTEMENT.“ (FR) / „Raske teada, kuidas neid KONKREETSELT kasutatakse.“

Kodanik 11: „Es hat den Eindruck einer reinen Alibibefragung hinterlassen.“ (DE) / „Jääb mulje, et tegu on formaalse küsitlusega.“

Kodanik 12: „… c'est JUSTE une consultation qui semble pro forma et pas encore un réel exercice de démocratie participative, hélas… Pourtant, voilà une occasion de réenchanter le rêve et le projet européen, non? Sinon, le fossé entre citoyen et eurocrate ne cessera de s'agrandir, ce qui sera tout bénéfice pour les eurosceptiques et autres national-populistes.“ (FR) / „[---] see on LIHTSALT konsultatsioon, mis näib olevat tehtud vormi täiteks, kahjuks mitte veel osalusdemokraatia tegelikuks rakendamiseks [---]. Ometi on olemas võimalus see unistus ja Euroopa projekt taaselustada, kas pole? Vastasel juhul kaugenevad kodanikud ja eurokraadid üksteisest veelgi, mis tuleb kasuks euroskeptikutele ja populistidele.“

Kodanik 13: „… При това положение, какъв е смисълът да си губим времето да участваме с тези консултации?“ (BG) / „[---] miks me peaksime sellises olukorras oma aega raiskama, et nendes konsultatsioonides osaleda?“

Kodanik 14: „… não tive perceção da utilidade da participação.“ (PT) / „[---] [ma] ei näinud mõtet osaleda.“

Kodanik 17: „…De EU is er niet voor de gewone Europese burger.“ (NL) / „[---] tavalised Euroopa kodanikud ei saa EList kasu.“

Kodanik 19: „Misschien is het wenselijk dat de raadplegingen beter bekend zouden zijn bij het grote publiek. Indien men geen lid is van een ngo of andere organisatie heeft men er dikwijls geen weet van.“ (NL) / „Konsultatsioone tuleks ehk üldsusele laiemalt tutvustada. Kui inimene ei ole mõne VVO või muu organisatsiooni liige, ei ole ta neist sageli teadlik.“

Kodanik 20: „… gdyby nie organizacje i fundacje to nigdy bym sie nie wypowiedziala na zaden temat bo nic do mnie nie dociera, zaadna ankieta.“ (PL) / „[---] ilma organisatsioonide või sihtasutusteta ei kommenteeriks kunagi ühtegi teemat, sest miski ei jõuaks minuni (nt küsimustikud).“

Kodanik 21: „Ich würde mir wünschen in meiner Tageszeitung über aktuelle Themen der Europäischen Kommission lesen zu können. Auch Hinweise in Funk, Fernsehen und Presse auf aktuelle Umfragen fände ich gut.„ (DE) / „Ma sooviksin oma igapäevases ajalehes lugeda Euroopa Komisjoni aktuaalsete teemade kohta. Soovin, et ka käimasolevatest uuringutest oleks juttu nii raadios, televisioonis kui ka ajakirjanduses.“

Kodanik 22: „J'ai découvert les consultations publiques UE par Facebook alors que j'ai 31 ans. Je trouve ça dommage qu'à l'école ou par un autre moyen on ne nous parle pas de son fonctionnement. Il faudrait plus de communication sur l'UE et ses lois à venir.“ (FR) / „Avastasin info ELi avalike konsultatsioonide kohta Facebookis, kuigi olen juba 31 aastat vana. Minu arust on kahju, et meile ei räägita sellest koolis või mujal. Vaja on rohkem teavet ELi ja selle tulevaste õigusaktide kohta.“

Kodanik 23: „Αποστολή newsletter σε emails των πολιτών για τις πολιτικές που οι πολίτες δηλώνουν ότι τους ενδιαφέρουν.“ (GR) / „Saatke inimestele e-postiga uudiskirju poliitikasuundade kohta, mille vastu nad on huvi üles näidanud.“

Kodanik 24: „Určitě, je kromě elektronického oslovení občanů důležitá i veřejná kampaň, aby se zúčastnilo maximum zainteresovaných občanů.“ (CZ) / „Kindlasti. Lisaks elektroonilisele kanalitele on kõige rohkem huvitatud inimeste kaasamiseks oluline korraldada ka avalik kampaania.“

Kodanik 25: „Enemmän tietoa näistä kyselyistä eri paikkoihin! Olisi esimerkiksi hyvä, jos nämä kyselyt ja Eu:n laajuiset kansalaisaloitteet olisivat nähtävissä samalla sivustolla, jossa Suomen kansalais- ja kuntalaisaloitteet ovat.“ (FI) / „Rohkem teavet nende uuringute kohta erinevates asukohtades! Näiteks oleks hea, kui need uuringud – ja kogu ELi hõlmavad kodanikualgatused – oleksid nähtavad samal veebisaidil, kus Soome kodaniku- ja kohaliku tasandi algatused.“

Kodanik 27: „… escaso entusiasmo e implicación de los Gobiernos en estos procesos.“ (ES) / „Valitsuste huvi nende protsesside vastu on leige ja nad osalevad neis vähe.“

Kodanik 28: „De betrokkenheid met nationale parlementen is naar mijn idee te gering.“ (NL) / „Minu arvates on liikmesriikide parlamentide on kaasatud liiga vähe.“

Kodanik 30: „Obige Dokumente lagen meist nur fremdsprachlich vor. Da solch bürokratische Sprache schon auf Deutsch oft sehr kompliziert ist, ist es dann völlig vorbei!“ (DE) / „Eespool mainitud dokumendid olid enamasti kättesaadavad ainult võõrkeeltes. Selline bürokraatlik keel on juba saksa keeleski väga keeruline, mis välistab küsimustiku täitmise juba ette!“

Kodanik 31: „Limbajul greoi, jargonul administrativ, textele trebuie curăţate şi traduse în limbajul uzual al unei populaţii mediu educate.“ (RO) / „Tihe ja bürokraatlik keel: sellised dokumendid peaksid olema selgemad ja esitatud stiilis, millest saaksid aru ka tavaharidusega inimesed.“

Kodanik 32: „I en ny undersøgelse som jeg skal besvare bør spørgsmålene stilles på mit modersmål: dansk. Og formuleringen bør være lettere at forstå, da det ikke er alle som er uddannet på universitets niveau.“ (DK) / „Uues küsitluses, millele ma pean vastama, peaksid küsimused olema minu emakeeles: taani keeles. Sõnastust peaks olema lihtsam mõista, kuna kõigil ei ole ülikooliharidust.“

Kodanik 34: „Certaines questions difficiles pour des citoyens qui ne sont pas spécialistes de la politique en question - accessibilité des questions pas toujours bonne.“ (FR) / „Mõned küsimused kõnealuse poliitikavaldkonna mittespetsialistide jaoks keerulised – küsimused ei ole alati arusaadavad.“

Kodanik 35: „… As medidas necessitam ser ajustadas aos povos a que são dirigidas“ (PT) / „[---] meetmed tuleb kohandada inimeste jaoks, kellele need on mõeldud.“

Kodanik 36: „e-Dostopnost za mlade NAJBOLJNAJMANJ - izključenost starejših, ki niso digitalizirani.“ (SL) / „Juurdepääsetav noortele, kuid mitte eakatele, kes ei oska nii hästi tehnoloogiat kasutada.“

Kodanik 38: „Empfand ich die Zielsetzung der Fragen nicht immer eindeutig, insofern war es extrem wichtig daß es zusätzliche Kommentarfelder gab, bei denen man die eigene Antwort ausführlicher erläutern konnte.“ (DE) / „Tundsin, et küsimuste eesmärk ei olnud alati selge, seega oli väga oluline lisaruum märkuste jaoks, kus vastust oleks võimalik üksikasjalikumalt selgitada.“

Kodanik 39: „…möjligheten att lämna fria synpunkter och bifoga material“ (SE) / „[---] võimalus vabalt kommentaare esitada ja materjali lisada.“

Kodanik 41: „Une consultation particulière avec la forte participation de campagnes de réponses (living land et syndicats agricoles), la Commission européenne a peu communiqué sur les méthodes utilisées pour traiter ces données à part.“ (FR) / „Ühe kõrge osalusmääraga konsultatsiooni puhul (elusmaa ja põllumajandusliidud) andis Euroopa Komisjon väga vähe teavet meetodite kohta, mida kasutati kõnealuste andmete eraldi töötlemiseks.“

Kodanik 43: „On ne sait pas comment les résultats seront exploités: Comment sont analysées les réponses, quelle pondération leur donne t on? Comment les résultats sont ils ensuite utilisés pour construire des propositions politiques (si ils doivent servir à cela)?“ (FR) / „Me ei tea, kuidas tulemusi kasutatakse: kuidas vastuseid analüüsitakse ja kaalutakse? Kuidas kasutatakse tulemusi seadusandlike ettepanekute koostamiseks (kui see on tegelikult nende eesmärk)?“

Kodanik 45: „La U E está mediatizada por lobbys empresariales. No busca el bienestar de la población.“ (ES) / „ELi mõjutavad ettevõtete surverühmad. Liidu eesmärk ei ole tavaliste inimeste heaolu.“

Kodanik 46: „Le fonctionnement actuel n'est pas du tout démocratique et les lobbys semblent faire la loi, pas les peuples, ce qui est absolument néfaste. La Commission non élue décide de tout, on peut se demander à quoi servent nos élus à part nous coûter très cher. Le social est le grand oublié, cette Union européenne n'est là que pour servir les intérêts des grands groupes et de la Finance au détriment des peuples.“ (FR) / „ELi praegune toimimine ei ole sugugi demokraatlik ning lobirühmade mõjuvõim tundub olema suurem kui inimestel, mis on halb kõigi jaoks. Komisjon, keda ei ole valitud, teeb kõik otsused; tekkib küsimus, mida teevad meie valitud esindajad, lisaks sellele, et nad lähevad meile maksma terve varanduse. Sotsiaalpoliitika on suur kaotaja, sest EL teenib ainult suurte korporatsioonide ja pankade huve; seda inimeste arvelt.“

Kodanik 47: „niewiem jaki wynik bo nic niewiadomo.“ (PL) / „Ma ei tea, mis on selle tulemus, ma ei tea selle kohta midagi.“

Kodanik 48: „Nem tapasztaltam, hogy a véleményeket összegezték volna. A konzultáció eredményéről semmit nem tudni.“ (HU) / „Ma ei saa arvamuste kokkuvõtet. Konsultatsiooni tulemus ei ole teada.“

Kodanik 49: „Ich hätte erwartet mal ein Update per email zu bekommen, wo ich Status und Ergebnisse denn verfolgen könnte.“ (DE) / „Oleksin tänulik, kui saaksin ajakohast teavet e-posti teel, et mul oleks võimalik jälgida asjade seisu ja tulemusi.“

Kodanik 51: „… l'absence d'infos, accompagnements, suites… données après la participation à l'enquête: pas de panels citoyens pour débattre de la pertinence de nos idées et propositions et surtout de pouvoir exposer et expliciter nos idées et propositions.“ (FR) / „[---] teabe ja hilisema info puudumine pärast uuringus osalemist: puudusid avalikud rühmad, kus oleks saanud arutada meie ideede ja ettepanekute olulisust või kus oleks saanud meie ideid ja ettepanekuid tutvustada ja selgitada.“

Kodanik 52: „Non vi è stato un seguito comunicato direttamente. Occorre avere molto tempo per cercare sempre le notizie di proprio interesse. Sarebbe bello restare informati via mail dopo la partecipazione, eventualmente con un opzione per non esserlo più (opt-out).“ (IT) / „Otseseid järelmeetmeid ei olnud. Peab olema palju aega, et otsida sind huvitavaid uudiseid. Oleks hea, kui sind pärast uuringus osalemist e-posti teel teavitataks; see võiks olla postiloendist lahkumise võimalusega.“

Kodanik 53: „Nemám zpětnou vazbu k prováděnému šetření.“ (CZ) / „Ma ei saanud uuringu protseduuri kohta mingit tagasisidet.“

Kodanik 56: „Comisia Europeană trebuie să fie echilibrată în abordarea problematicilor, încercând să afle de la cetăţeni şi îngrijorările sau criticile, nu numai o perspectivă pozitivă, optimistă, indusă de întrebările provenite de la CE.“ (RO) / „Euroopa Komisjon peab käituma probleemidega tegelemisel tasakaalustatult, püüdes saada kodanikelt mitte ainult positiivset ja optimistlikku vastust oma küsimustele, vaid ka muresid ja kriitikat.“

Kodanik 58: „Bisognerebbe inviare tramite e-mail gli inviti alla partecipazione alle consultazioni direttamente alle associazioni, organizzazioni e ai privati, e contemporaneamente attivare delle campagne sui media. Purtroppo mai come in questo momento la UE è sentita molto lontana dai cittadini italiani, bisogna rilanciare l'immagine della UE e delle sue istituzioni.“ (IT) / „Konsultatsioonidel osalemise kutsed tuleks edastada e-posti teel otse ühendustele, organisatsioonidele ja üksikisikutele ning samal ajal tuleks käivitada meediakampaaniad. Nüüd, kus Itaalia kodanikud tajuvad ELi endast kahjuks kaugemal kui kunagi varem, tuleks liidu ja tema institutsioonide mainet parandada.“

Kodanik 59: „Saber qué hace la Comisión, qué acuerdos adopta, cómo afectan a sus ciudadanos, etc., etc., es una cuestión esencial y que, actualmente, queda muy alejada de la gente.“ (ES) / „Oluline on teada, mida komisjon teeb, milliseid kokkuleppeid ta vastu võtab ja kuidas need mõjutavad kodanikke jne, kuid enamik inimesi ei ole sellega veel kursis.“

V lisa. Vastajate arv nende elukohariikide kaupa*

Akronüümid ja lühendid

CSO – kodanikuühiskonna organisatsioonid

DG – Euroopa Komisjoni peadirektoraat

DG AGRI – Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

DG DIGIT – Euroopa Komisjoni informaatika peadirektoraat

DG EAC – Euroopa Komisjoni hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat

DG HOME – Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraat

DG MOVE – Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraat

OECD – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

SWD – Euroopa Komisjoni talituste töödokument

Mõisted

Esialgne mõjuhinnang – probleemi, selle põhjuseks olevate tegurite, poliitiliste eesmärkide, poliitikavalikute ja nende valikute majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju esialgne kirjeldus. See annab sidusrühmadele tervikliku aluse tagasiside, teabe ja arvamuste esitamiseks. (Allikas: parema õigusloome töövahend)

Hindamine – tõenditel põhinev hinnang selle kohta, mil määral sekkumine on olnud tulemuslik ja tõhus, arvestanud vajadusi ja eesmärke, olnud sidus nii sisemiselt kui ka muude ELi poliitiliste meetmetega ning saavutanud ELi lisaväärtuse. (Allikas: parema õigusloome töövahend)

Konsultatsioonistrateegia – üks või mitu lähenemisviisi sidusrühmade seisukohtade kindlakstegemiseks asjaomase teema kohta. Strateegias määratletakse komisjoni koostatava uue algatuse asjaomased sidusrühmad ning määratletakse asjakohased meetodid, vahendid ja konsulteerimistegevused. (Allikas: parema õigusloome töövahend)

Konsulteerimine sidusrühmadega – konsulteerimine sidusrühmadega on ametlik protsess, mille käigus kogutakse kodanike ja sidusrühmade ettepanekuid ja seisukohti uute algatuste või hindamiste/toimivuskontrollide kohta, tuginedes konkreetsetele küsimustele ja/või konsultatsioonide taustdokumentidele või komisjoni dokumentidele, millega algatatakse konsulteerimisprotsess, või rohelistele raamatutele. Konsulteerides otsib komisjon ennetavalt tõendeid (fakte, seisukohti, arvamusi) konkreetse küsimuse kohta.

Mõju hindamine – integreeritud protsess, millega hinnatakse ja võrreldakse eeliseid, mis on erinevatel poliitikavalikutel täpselt määratletud probleemi lahendamiseks. See toetab otsuste tegemist komisjonis ja mõjuhinnang edastatakse seadusandjale pärast seda, kui kolleegium on asjaomase algatuse vastu võtnud. (Allikas: parema õigusloome töövahend)

Parem õigusloome – poliitika ja seaduste kavandamine selliselt, et need saavutavad oma eesmärgid minimaalsete kuludega. Parem õigusloome ei tähenda reguleerimist või selle vähendamist. Sellise töömeetodi abil tagatakse poliitiliste otsuste väljatöötamine avatult, läbipaistvalt, teadlikuna parimatest olemasolevatest tõenditest ning kaasates igakülgselt sidusrühmad. (Allikas: parema õigusloome töövahend)

REFIT – komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm, mis loodi 2012. aastal, et tagada ELi õigusaktide eesmärgipärasus. See on protsess, mille raames analüüsitakse olemasolevaid õigusakte ja meetmeid, et tagada ELi õigusest tulenevate eeliste saavutamine võimalikult väikeste kuludega sidusrühmadele, kodanikele ja haldusasutustele ning võimaluse korral vähendada reguleerimisega seotud kulusid, ilma et see mõjutaks asjaomase algatuse poliitikaeesmärke. (Allikas: parema õigusloome töövahend)

Sidusrühm – iga üksikisik või üksus, keda ELi sekkumine mõjutab, käsitleb või muul viisil puudutab.

Talitustevaheline juhtrühm – koosneb mitme peadirektoraadi töötajatest, kelle töövaldkond kattub hindamise objektiga või on sellega seotud, ning hindamist läbiviiva peadirektoraadi hindamisosakonna esindajast. Juhtrühm peaks olema kaasatud hindamise kõikidesse põhiaspektidesse, eelkõige alates väljatöötamisest (tegevuskava) kuni talituste töödokumendi koostamise ja selle talitustevahelisse konsulteerimisse andmiseni. (Allikas: parema õigusloome töövahend)

Tegevuskava – vahend, milles esitatakse komisjoni koostatava algatuse poliitilise heakskiitmise põhjendused, teavitatakse sidusrühmi kavandatud konsultatsioonitööst, mõjuhinnangutest ja toimivuskontrollidest. Peasekretariaat avaldab tegevuskava varases etapis komisjoni veebisaidil ning see aitab sidusrühmadel alustada õigeaegselt ja tõhusalt poliitikakujundamise protsessis osalemist. (Allikas: parema õigusloome töövahend)

Toimivuskontroll – poliitikavaldkonna ulatuslik hindamine, mis käsitleb tavaliselt seda, kuidas mitu omavahel seotud seadusandlikku akti on kaasa aidanud poliitika eesmärkide saavutamisele (või seda muul viisil mõjutanud). (Allikas: parema õigusloome töövahend)

TORi võrk – TOR on tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara, mis võimaldab anonüümset sidet. Akronüüm on tuletatud algse tarkvaraprojekti pealkirjast „The Onion Router“.

Õiguskontrollikomitee – komisjoni sõltumatu organ, kes annab kolleegiumile nõu. Komitee täidab keskse kvaliteedikontrolli ja tugifunktsiooni komisjoni mõjuhinnangute koostamisel ja hindamistöös. Komitee kontrollib ja avaldab arvamusi ja soovitusi kõigi komisjoni mõjuhinnangute kavandite ning olemasolevate õigusaktide oluliste hindamiste ja toimivuskontrollide kohta. (Allikas: veebisait Europa.)

Komisjoni vastused

Sissejuhatus

01

Konsultatsioon on osa laiemast tegevuskavast, mille kaudu parandada liidu tegevuse läbipaistvust ja aruandekohustuse täitmist.

Sugugi mitte kõik konsultatsioonid ei ärata ühesugusel määral huvi. Eri kategooria sidusrühmade huvi võib olenevalt avaliku konsultatsiooni teemast suuresti varieeruda. Suveaja korda käsitleva direktiivi konsultatsioon sai palju vastuseid, kuid see oli erand, mille põhjal üldisi järeldusi teha ei saa.

Pealegi oli avaliku konsultatsiooni tulemus ainult üks mitmest elemendist, mida komisjon arvestas, kui otsustas esitada kellakeeramise lõpetamise ettepaneku.

02

Vt komisjoni vastus punktile 01.

09

ELi poliitika kujundamise süsteemis on osalust soodustava otsustusprotsessi ja avalike konsultatsioonide kasutamise vahel oluline erinevus. Avalikud konsultatsioonid erinevad referendumitest, rahvahääletustest ja laiaulatuslikust teavitustegevusest.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

23

Komisjon kohustub tagama isikuandmete kaitse, mis on üks kodanike põhiõigusi. Koostöös Euroopa Kontrollikojaga rakendas komisjon alternatiivset lahendust, mis tagas isikuandmete kaitse vastavalt kohaldatavatele ELi õigusaktidele.

Leitud lahendus võimaldas avalikes konsultatsioonides osalejate isikuandmeid töödelda üksnes sellisel määral, mis oli rangelt nõutav, ja hoiduda sellisest andmetöötlusest, millest ei oldud osalejaid teavitatud. Lisaks panustas komisjon märkimisväärseid ressursse selle protsessi toetamisse ja hinnangute uuringu tegemisse.

20. juunil 2019 lisati portaali „Avaldage arvamust!“ uued isikuandmete kaitse põhimõtted. Avalikes konsultatsioonides osalejaid teavitatakse selgelt võimalusest, et nende isikuandmed võidakse edastada auditite raames Euroopa Kontrollikojale. See aitab andmeedastust edaspidi lihtsustada.

Vt komisjoni vastus punktile 84.

Tähelepanekud

30

(a) Avalikud konsultatsioonid on vahend, mille abil toetada konkreetseid algatusi (olgu need seadusandlikud või hinnanguga seotud), mitte üksikute komisjoni talituste laiemaid eesmärke. Avalikud konsultatsioonid aitavad kaasa läbipaistvuse ja aruandekohustuse eesmärkide täitmisele ning võimaldavad komisjonil sidusrühmadega laiemalt lävida.

(b) Kuna avalikke konsultatsioone korraldatakse veebikeskkonnas, on nende korraldamisega kaasnevad kulud viidud miinimumini. Avalike konsultatsioonide korraldamine on kujunenud õigusloome- ja muude algatuste ettevalmistamise protsessis normiks. See on läbipaistvusel ja aruandekohustusel põhinev poliitika kujundamise valik.

(c) Parema õigusloome suunistega on ette nähtud konsultatsiooniprotsessi kvaliteedi sisehindamine.

31

Vt komisjoni vastus punktile 30.

38

Parema õigusloome suuniseid tuleks kohaldada paindlikult ja proportsionaalselt, arvestades iga konkreetse algatuse asjaolusid. Mõnel juhul tuleb teatavaid menetlusetappe või -toiminguid lühendada ja lihtsustada. Enamik avalikest konsultatsioonidest tehti kättesaadavaks neli nädalat pärast tegevuskava või esialgse mõjuhinnangu koostamist.

45

Komisjon teatas avaliku konsultatsiooni korraldamise kavatsusest oma ametlikus järelmeetmes Euroopa Parlamendi resolutsioonile, mis pandi hääletusele 8. veebruaril 2018. Avalik konsultatsioon oli ainult üks tegureid, mida komisjon oma hinnangus ja seadusandliku ettepaneku esitamise otsuses arvesse võttis. Konsultatsiooni algatamisel selgitati komisjoni veebilehel⁸⁰ selgelt, et konsultatsiooni eesmärk on uurida ELis kehtiva suveaja korra toimimist ja hinnata, kas seda tuleks muuta või mitte.

Avaliku konsultatsiooni veebilehel esitati faktilist teavet kehtiva korra, komisjoni konsultatsiooni ning võimalike alternatiivsete lähenemisviiside kohta. Samuti sisaldas komisjoni veebileht seni tehtud uuringute linke.

Komisjoni võetud teavitusmeetmed laialdase osavõtu tagamiseks on kontrollikoda esile toonud punktis 56.

Konsultatsioonist võttis osa rekordarv vastajaid ja kogu asjakohane teave oli neile vastamise ajal kättesaadav. Seega puuduvad igasugused tõendid, mille alusel väita, et kui teavet oleks esitatud rohkem ja seda tehtud varem, oleks see kuidagi mõjutanud konsultatsioonist osavõttu ja tulemust.

Vt komisjoni vastus punktile 70.

46

Eesmärgid, mis komisjon on oma avalikele konsultatsioonidele seadnud, on kooskõlas nende sihtotstarbega. 12-nädalane avalik konsultatsioon on mõeldud selleks, et kõik sidusrühmad saaksid võimaluse esitada poliitika kujundamisel oma seisukohad, ilma et nende panust mingi spetsiifilise aspektiga piirataks.

47

Avalik konsultatsioon on suunatud kogu üldsusele. Parema õigusloome töövahendi kohaselt saab sidusrühmi kindlaks teha struktureerimata ja/või struktureeritud viisil. Sidusrühmade piiritlemiseks valitud meetodid olenevad konkreetse poliitikasektori vajadustest.

50

Vt komisjoni vastus punktile 46.

51

2018. aastal korraldasid komisjoni esindused peaaegu 9 000 teavitustegevust ja -üritust, mis olid suunatud otse kodanikele. Need tegevused on tavaliselt üldist laadi toimingud, mille kaudu teavitatakse kodanikke Euroopas toimuvast. Ent mõnel juhul on need seotud konkreetse avaliku konsultatsiooniga, nagu suveaja korra konsultatsiooni puhul. Esindused teevad tihedat koostööd Euroopa Parlamendi büroode, riiklike, piirkondlike ja kohalike valitsusasutuste ja muude sidusrühmadega. Nende partnerite hulka kuuluvad ka Europe Directi teabekeskused, mis täidavad olulist rolli kodanikega peetavas debatis ELi tuleviku üle ja aitavad inimestel paremini mõista, kuidas liit nende elu mõjutab. Samuti aitavad need keskused kujundada Euroopa avalikku ruumi.

54

Avalike konsultatsioonide käigus saadud vastuste arv on pidevalt kasvanud: 2015. aastal oli see 416, ent 2018. aastal juba 2091 (erandid välja arvatud).

56

Avalikel konsultatsioonidel vastajad n-ö valivad end ise osalema. Vastuste hulk oleneb peamiselt kõnealuse teema vastu tuntavast huvist. See ei ole otseselt seotud komisjoni talituste rahaliste vahendite ja inimressursiga.

61

Veebipõhiste konsultatsioonide tutvustamine moodustab ühe osa esinduste ja Europe Directi teabekeskuste teavitustööst, kui konsultatsioon on vastava asutuse riigi keeles kättesaadav.

63

Need avalikud konsultatsioonid, mis on seotud komisjoni tööprogrammi prioriteetsete algatustega (I lisa), tuleb tõlkida kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse. Kõik muud avalikud konsultatsioonid peavad olema kättesaadavad inglise, prantsuse ja saksa keeles. Lisatõlked tuleb esitada laialdast avalikku huvi pakkuvate avalike konsultatsioonide korral. Hindamaks, kas algatus pakub laialdast avalikku huvi, võib kasutada samu kriteeriumeid, mida on kasutatud parema õigusloome suuniste 6. vahendi puhul oluliste algatuste klassifitseerimiseks. Need kriteeriumid on järgmised: ettenähtud tegevuse iseloom, valdkondlik sisu, oodatav mõju ning algatuse poliitiline tähtsus ja teema. Samas on komisjon seisukohal, et hindamisel tuleks alati jääda mõnevõrra paindlikuks. Avalikus konsultatsioonis kasutatavate keelte osas on komisjoni seisukohad läbipaistvad.

65

Parema õigusloome suuniste kohaselt tuleb ette juhtumeid, mille korral keelelised mööndused on võimalikud.

66

Ei ole tõestatud, et keelte arvu ja saadud vastuste hulga vahel oleks tugev korrelatsioon. Mitu konsultatsiooni, mis olid seotud tehniliste õigusaktide või hinnangutega, kogusid vähe vastuseid, kuigi olid tõlgitud kõikidesse keeltesse.

70

Suveajateemalise avaliku konsultatsiooni kohta oli osalejatele teave esitatud ning muu hulgas oli see olemas konsultatsiooni enda veebilehel. Näiteks oli komisjon selgitanud, et ELi suveaja eeskirjad ei mõjuta ELi liikmesriikide enda otsust nende vööndiaja kohta, ning kirjeldanud ELi liikmesriikide praegust ajavööndite süsteemi.

Avaliku konsultatsiooni tulemus oli ainult üks mitmest elemendist, mida komisjon ettepaneku esitamise otsust tehes arvestas. Komisjoni otsuse aluseks olnud tegurid on välja toodud ettepaneku seletuskirjas.

Vt komisjoni vastus punktile 45.

78

2018. aastast alates on komisjon kasutanud ühtseid isikuandmete kaitse põhimõtteid, mis kehtivad kõigi avalike konsultatsioonide ja tagasisidemehhanismide suhtes ning mis on avaldatud portaalis „Avaldage arvamust!“. Isikuandmete kaitse põhimõtete dokumendis on vastajatele esitatud üldine e-posti aadress ning iga konsultatsiooni veebilehel spetsiifiline e-posti aadress.

80

Komisjon tunnistab teabe ja tehnikaga seotud kontrollide olulisust veebipõhiste konsultatsioonide tegemisel ning täiustab pidevalt õigusakte, et tehnilisi riske vähendada. Selleks on järjepidevalt parandatud haavatavustegurite haldamise meetmeid ja komisjoni veebikeskkonna turvaseiret ning kehtestatud eeskirjad platvormi „Avaldage arvamust!“ kaudu korraldatavatele avalikele konsultatsioonidele.

81

Ajakirjanduse ja organisatsioonide roll kodanikuühiskonna avalike konsultatsioonide alase teadlikkuse suurendamisel ning vastajatele iseloomulik suundumus jätta oma seisukoha avaldamine konsultatsiooniperioodi lõppu ongi üldjuhul põhjuseks, miks konsultatsiooniperioodi lõpu lähenedes vastajate hulk kasvab.

Komisjon juhib taas tähelepanu sellele, et avalik konsultatsioon ei ole statistiliselt esinduslik uuring, vaid arvamuste kogumine, mille kaudu püütakse anda igaühele võimalus oma seisukohta avaldada. Mõju, mida avalikud konsultatsioonid avaldavad tõendipõhisele poliitika kujundamisele, oleneb pigem panuste kvaliteedist kui nende arvust.

82

Komisjon kontrollib oma veebikeskkonda (sealhulgas platvormi „Avaldage arvamust!“) pidevalt, et kaitsta end küberründe eest. ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) ning informaatika peadirektoraadi (DIGIT; kohalolu veebis ja turve) töö eesmärk on tuvastada Euroopa Komisjoni veebilehtede vastu suunatud küberründed ja igasugune kahtlustäratav tegevus. Erilist tähelepanu pööratakse nii teenusetõkestuse olukordadele, mis on esimene märk võimalikust küberründest, kui ka vahenditele, mida kasutatakse anonüümseks juurdepääsuks veebiteenustele (TORi võrk). 24. juulil 2018 hakati platvormi „Avaldage arvamust!“ kaudu korraldatavate avalike konsultatsioonide jaoks kasutama teatavat mehhanismi (autentimisteenus EU Login koos robotilõksuga CAPTCHA), mille eesmärk on takistada veebirobotite tegevust. Nimetatud ennetusmeetmeid täiendavad analüütilised vahendid, mis võimaldavad kindlaks teha anomaalseid olukordi ja käitumisviise (näiteks ründavaid või agiteerivaid kampaaniaid).

83

Platvormi „Avaldage arvamust!“ kaudu avalike konsultatsioonide korraldamiseks on komisjon juurutanud teatavad teenused, mille abil analüüsida sidusrühmade panust ja tuvastada selles anomaalseid või kahtlustäratavaid olukordi. Ühe ja sama vastaja osalemist eri e-posti aadresside kaudu ei ole lihtne tuvastada. Ka IP-aadresside kontrollimine topeltvastuste leidmiseks ei pruugi anda üheselt tõlgendatavaid tulemusi, sest internetiteenuse osutajast olenevalt võivad üht ja sama IP-aadressi eri ajal kasutada eri inimesed. Samuti võib kõnealune IP-aadress olla ettevõtte ruuteri oma, mis tähendab, et kõigi ettevõtte töötajate IP-aadress on ühesugune. Teisalt jälle võib ka ühel inimesel olla mitu IP-aadressi.

Suveaja korra direktiivi käsitleva avaliku konsultatsiooni puhul tegi esialgse andmete puhastamise komisjon, kasutades selleks ette nähtud erivahendit (DORIS). Selle vahendi abil kontrollitakse ka teisi avalikke konsultatsioone, et eemaldada ühe ja sama e-posti aadressiga seotud topeltvastused. Ühtlasi kasutas komisjon robotilõksu (CAPTCHA), mille abil välditi kunstlike andmete automaatset sisestamist⁸¹.

84

Komisjon kohustub tagama isikuandmete kaitse, mis on üks kodanike põhiõigusi. Informaatika peadirektoraat (DIGIT) andis kontrollikoja nõudmisel tehnilise hinnangu 5 000 IP-aadressile ja edastas anonüümseks muudetud tulemused kontrollikojale. Andmed IP-aadresside korduvuse kohta võidakse koondada, et teha neist kokkuvõtlik ülevaade (andmekaitsealase mõjuhinnangu jaoks); seda teavet võidakse kombineerida konsultatsiooni tulemuste analüüsimise käigus saadud andmetega, et tuua esile konsultatsiooni raames ilmnenud eripärased käitumisviisid.

Vt komisjoni vastus punktile 23.

85

Selliste komisjoni veebilehtede suhtes, mille kaudu saab juurde pääseda avalikele konsultatsioonidele, võetakse ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU) ning informaatika peadirektoraadi (DIGIT; kohalolu veebis ja turve) määratud turvameetmeid. Nende meetmete hulka kuulub muu hulgas ebausaldusväärsete võrgustike (näiteks TORi võrk) kaudu sisenenud kasutajate ning kahtlustäratavate IP-aadresside asukohatuvastuse andmete kontrollimine. Sellise teabe kasutamine on reguleeritud turbe-eeskirjade ja vastavate protsessidega.

86

Alates 24. juulist 2018 rakendatakse platvormi „Avaldage arvamust!“ kaudu korraldatavate avalike konsultatsioonide korral vaikimisi autentimisteenust EU Login, mis sisaldab ka programmi CAPTCHA. See on tüüpiline robotilõks. Kuna CAPTCHA võib avalikel konsultatsioonidel osalemist mõnevõrra raskendada, tuleb leida tasakaal konsultatsioonide kuritarvitamise vältimise ja kasutusmugavuse vahel.

Suveaja korra direktiivi käsitlenud konsultatsiooni raames kasutati algul Google’i CAPTCHAt, kuid isikuandmete kasutamisega seoses tekkinud andmekaitseprobleemide tõttu asendati see hiljem EU Logini CAPTCHAga.

Euroopa Komisjon on hakanud välja töötama ELi enda CAPTCHAt, et leida lahendus andmekaitseprobleemidele ning tagada vastavus juurdepääsetavuse direktiiviga (veebisisu juurdepääsetavussuunistega).

Komisjoni vastus punktidele 88 ja 89.

Komisjon on teavitustöö käigus ja aruandluses selgitanud läbipaistvalt, et avaliku konsultatsiooni tulemus oli mitmest tegurist ainult üks, millel komisjoni ettepanek põhineb.

Komisjon on esitanud suveajateemalise konsultatsiooni kohta avalikult nii vastused kui ka vastajate jaotuse eri kategooriate ja liikmesriikide vahel.

Vt komisjoni vastus punktidele 45 ja 70.

92

Läbipaistvusregister sisaldab teavet selle kohta, milliseid huve esindatakse, kes neid taotleb ja milliseid ressursse selleks kasutab. Register on üldsusele avatud ning võimaldab kodanikel hankida teavet eri tegevuse kohta ja huvirühmade esindajate võimaliku mõju kohta.

Registreeritud organisatsioone teavitatakse automaatselt nende valitud valdkondades avaldatud konsultatsioonidest ja tegevuskavadest.

98

Ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamist ja lihtsustamist käsitlenud avaliku konsultatsiooni (AK-3) kohta avaldati faktiaruanne üks päev pärast konsultatsiooni lõppemist ning 2017. aasta juulis avaldas komisjon vastustest põhjalikuma kokkuvõtte, millega kaasnes ka suur avalikkusele mõeldud konverents.

102

Parema õigusloome suunised näevad ette, et vastu võetud aruanne kuulub algatuse juurde kogu talitustevahelise konsulteerimise aja kuni vastuvõtmiseni ning avaldatakse koos algatusega.

103

Alates 2017. aastast ei ole kokkuvõtlike aruannete tõlkimine enam kohustuslik. Kokkuvõtliku aruande avaldamine kõigis konsultatsiooni keeltes on üksnes hea tava, kui konsultatsioon on seotud komisjoni tööprogrammi I lisas nimetatud algatusega.

105

Kokkuvõtlikud aruanded koostatakse siis, kui kõik konsultatsiooniga seotud toimingud on lõpetatud. Seega saavad need üksnes veelgi selgitada, et avaliku konsultatsiooni tulemused ei ole statistiliselt esinduslikud.

109

Komisjon on kohustatud toimima avalikus konsultatsioonis osalenute suhtes ja tagasisidemehhanismidega seoses täiesti läbipaistvalt. Osalejate panus avalikustatakse asjaomastel veebisaitidel. Faktiaruanne on soovituslik. Kokkuvõtlik aruanne, mis on lisatud mõjuhinnangu aruandele või komisjoni talituste töödokumendile, sisaldab põhjalikku analüüsi kogu konsultatsioonitegevusest, mis poliitika kujundamise protsessi jooksul tehti. Avalikust konsultatsioonist osavõtnutele individuaalse tagasiside andmine oleks nii komisjoni töötajatele kui ka rahaliste vahendite seisukohast siiski väga koormav.

110

Sibius peetud ELi 27 liikmesriigi juhtide mitteametlikul kohtumisel esitas komisjon viis soovitust, seadmaks ELi teabevahetuse kodanike ja demokraatia teenistusse. Eelkõige rõhutas komisjon liikmesriikide, kõigi tasandi valitsuste ja ELi institutsioonide ühist vastutust olukordades, kus edastatakse teavet Euroopas tehtava kohta, aga ka vajadust suurendada kodanike kaasatust ELi poliitika kujundamisse ja probleemide lahendamisse.

Ühtse lähenemisviisi kasutamine, selle asemel et jagada iga valdkonna ja programmi kohta eraldi teavet, aitab inimestel liidu poliitika tähtsust paremini mõista. See on ka komisjoni ühtse teavitusstrateegia eesmärk – selgitada kodanikele ELi väärtusi, tegevust, probleeme ja võimalusi ning seda, kuidas nende taustal ühiselt toimida.

Järeldused ja soovitused

111

Avalikud konsultatsioonid on vahend, mille abil toetada konkreetseid algatusi (olgu need seadusandlikud või hinnanguga seotud), mitte üksikute komisjoni talituste laiemaid eesmärke. Avalikud konsultatsioonid aitavad kaasa läbipaistvuse ja aruandekohustuse eesmärkide täitmisele ning võimaldavad komisjonil sidusrühmadega laiemalt lävida.

Avalike konsultatsioonide tulemusi kasutatakse otsuste tegemisel ja neid võetakse täielikult arvesse kokkuvõtliku aruande koostamisel. See dokument annab ülevaate konsultatsioonitegevuse tulemustest. Lisaks kasutatakse avalike konsultatsioonide tulemusi hinnangutes ja mõjuhindamise aruannetes.

1. soovitus – komisjoni raamistik

Esimene loetelupunkt. Komisjon nõustub selle soovitusega.

Avalik konsultatsioon on üks võimalikke vahendeid, mida komisjon konkreetsete poliitiliste algatuste (olgu need seadusandlikud või hinnanguga seotud) ettevalmistamiseks kasutab, ning see ei ole per se eraldiseisev tegevus, mida mõõta või mille kohta aru anda. Avalikke konsultatsioone tuleb alati käsitleda selle ettepaneku kontekstis, millega need on seotud. Avalikud konsultatsioonid aitavad kaasa läbipaistvuse ja aruandekohustuse eesmärkide täitmisele ning annavad sisendi poliitika kujundamisse. Ühtlasi võimaldavad avalikud konsultatsioonid komisjonil sidusrühmadega laiemalt lävida.

Teine loetelupunkt. Komisjon nõustub selle soovitusega.

Parema õigusloome suunised võimaldavad teha konsultatsiooniprotsessi kvaliteedi sisehindamise.

113

Parema õigusloome suuniseid tuleks kohaldada paindlikult ja proportsionaalselt, arvestades iga konkreetse algatuse asjaolusid. Mõnel juhul tuleb teatavaid menetlusetappe või -toiminguid lühendada ja lihtsustada. Eesmärgid, mille komisjon on oma avalikele konsultatsioonidele seadnud, on selle vahendi kavandatud sihtotstarbega kooskõlas. 2018. aasta juulis täiendas komisjon portaali „Avaldage arvamust!”“ ajakavaga, mis pakub sidusrühmadele mitmesuguseid võimalusi poliitika kujundamises ja õigusloomes osaleda. Teavet esitatakse alates asjaomaste algatuste ettevalmistamisest ning lühipealkirjad ja kokkuvõtted esitatakse kõigis ELi keeltes.

2. soovitus – konsultatsioonistrateegia

Esimene loetelupunkt. Komisjon nõustub selle soovitusega.

Teavitustegevuse valimisel ja rakendamisel lähtutakse kasutatavate rahaliste vahendite ja olemasoleva inimressursi proportsionaalsuse põhimõttest. Komisjon on hakanud koostama konsultatsioonistrateegiaid, milles visandatakse kavandatavad tegevused, ning kavatseb tõhustada riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste asutustega tehtavat koostööd. Lisaks kutsus komisjon Sibius peetud riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlikul konverentsil üles kaasama Euroopa poliitika kujundamisse suuremal määral tavakodanikke ja nendega tihedamalt lävima.

Teine loetelupunkt. Komisjon nõustub selle soovitusega.

Komisjon juba mainib tegevuskavades ja esialgsetes mõjuhinnangutes avalike konsultatsioonide konkreetset eesmärki, nende kasutusotstarvet ja ametlikke ELi keeli, millesse küsimustikud tõlgitakse.

114

Komisjon jätkab portaalis „Avaldage arvamust!“ tehtavale teavitustegevusele keskendumist. See on parim viis suurendada kodanike teadlikkust sellest, millised on nende võimalused oma hääl poliitika kujundamise protsessis kuuldavaks teha. Konkreetsete algatustega seotud teavitustegevuses tuleb aga leida sobiv tasakaal olemasolevate ressursside ja kodanike tähelepanu tõmbamise realistlike võimaluste vahel. Komisjon on juba seadnud endale eesmärgi lävida senisest tihedamalt sidusrühmadega ja suurendada oma tegevuse mõjusust, nimelt riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste asutuste kaudu (nagu on märgitud 2018. aasta oktoobris avaldatud teatises, mis käsitleb subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist).

Puudub igasugune tõendipõhine seos, mis toetaks kontrollikoja väidet, et väikseima vastuste arvuga juhtumite puhul ei kasutatud eri liiki teabevahetuskanaleid.

3. soovitus – konsultatsioonide ulatus

Esimene loetelupunkt. Komisjon nõustub selle soovitusega.

Komisjon on kindlalt otsustanud oma teavitustegevust tõhustada. Eelkõige on ta valmis senisest tihedamalt lävima riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste asutustega (nagu on märgitud 2018. aasta oktoobris avaldatud teatises, mis käsitleb subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist). Ent need jõupingutused nõuavad rohkesti ressursse ja võivad päädida sellega, et sidusrühmad väsivad konsultatsioonist. Teavitustegevuse kavandamisel tuleb alati arvestada algatuse olulisust ja vajaminevaid ressursse.

Teine loetelupunkt. Komisjon nõustub selle soovitusega.

Liikmesriikides asuvad komisjoni esindused juba pakuvad kodanikele ja sidusrühmadele suunatud teavitustegevust ja osutavad vastavaid teenuseid, hallates infovõrke ja selgitades ELi poliitikat kohalikust kontekstist lähtudes. Teavitustegevuse kavandamisel tuleb aga alati arvestada algatuse olulisust ja vajaminevaid ressursse.

Lisaks olgu öeldud, et institutsioonidevahelises kontekstis on komisjon kahe nimetatud nõuandekomiteega juba tihedad suhted loonud.

115

Need avalikud konsultatsioonid, mis on seotud komisjoni tööprogrammi prioriteetsete algatustega (I lisa), tuleb tõlkida kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse. Kõik muud avalikud konsultatsioonid peavad olema kättesaadavad inglise, prantsuse ja saksa keeles. Lisatõlked tuleb esitada laialdast avalikku huvi pakkuvate avalike konsultatsioonide korral. Hindamaks, kas algatus pakub laialdast avalikku huvi, võib kasutada samu kriteeriumeid, mida on kasutatud parema õigusloome suuniste 6. vahendi puhul oluliste algatuste klassifitseerimiseks. Need kriteeriumid on järgmised: ettenähtud tegevuse iseloom, valdkondlik sisu, oodatav mõju ning algatuse poliitiline tähtsus ja teema. Samas on komisjon seisukohal, et hindamisel tuleks alati jääda mõnevõrra paindlikuks. Avalikus konsultatsioonis kasutatavate keelte osas on komisjoni seisukohad läbipaistvad.

Komisjoni hinnangul pole tõestatud, et keelte arvu ja saadud vastuste hulga vahel oleks tugev korrelatsioon.

4. soovitus – keelte kasutamise kord ja küsimustikud

Esimene loetelupunkt. Komisjon nõustub selle soovitusega.

Need avalikud konsultatsioonid, mis on seotud komisjoni tööprogrammi prioriteetsete algatustega (I lisa), tuleb tõlkida kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse. Kõik muud avalikud konsultatsioonid peavad olema kättesaadavad inglise, prantsuse ja saksa keeles. Lisatõlked tuleb esitada laialdast avalikku huvi pakkuvate avalike konsultatsioonide korral. Hindamaks, kas algatus pakub laialdast avalikku huvi, võib kasutada samu kriteeriumeid, mida on kasutatud parema õigusloome suuniste 6. vahendi puhul oluliste algatuste klassifitseerimiseks. Need kriteeriumid on järgmised: ettenähtud tegevuse iseloom, valdkondlik sisu, oodatav mõju ning algatuse poliitiline tähtsus ja teema. Samas on komisjon seisukohal, et hindamisel tuleks alati jääda mõnevõrra paindlikuks. Avalikus konsultatsioonis kasutatavate keelte osas on komisjoni seisukohad läbipaistvad.

Teine loetelupunkt. Komisjon nõustub selle soovitusega osaliselt.

Oluliste algatustega seotud avalike konsultatsioonide küsimustikke ja konsultatsioonide veebilehti on komisjon juba hakanud tõlkima kõigisse ELi keeltesse. Ent kõigi prioriteetsete algatuste ja laialdast avalikku huvi äratavate oluliste konsultatsioonide dokumentide tõlkimine kõigisse ametlikesse keeltesse mõjuks komisjoni ressurssidele väga koormavalt, ei vastaks ökonoomsuse põhimõttele ja aeglustaks poliitika kujundamist. Muude dokumentide tõlkimist kaalub komisjon üksnes siis, kui tõlkimine on muid tegureid arvestades proportsionaalne või asjakohane.

Kolmas loetelupunkt. Komisjon nõustub selle soovitusega.

Komisjon juba soovitab parima tavana kaasata kitsamatesse sihtrühmadesse kuuluvatele sidusrühmadele suunatud eriküsimustikke.

117

Komisjon tunnistab teabe ja tehnikaga seotud kontrollide olulisust veebipõhiste konsultatsioonide tegemisel ning täiustab pidevalt õigusakte, et tehnilisi riske vähendada. Selleks on järjepidevalt parandatud haavatavustegurite haldamise meetmeid ja komisjoni veebikeskkonna turvaseiret ning kehtestatud eeskirjad platvormi „Avaldage arvamust!“ kaudu korraldatavate avalike konsultatsioonide jaoks.

Komisjon kohustub tagama isikuandmete kaitse, mis on üks kodanike põhiõigusi.

5. soovitus – andmetöötlus ja -turve

Komisjon on teadlik sellest, kuivõrd oluline on kaitsta avaliku konsultatsiooni protsessi selle tulemuste manipuleerimise eest, ning on seetõttu kehtestanud andmetöötlusele ja -turbele ranged standardid.

Esimene loetelupunkt. Komisjon nõustub selle soovitusega.

Komisjon kontrollib süstemaatiliselt avalikes konsultatsioonides osalejate panust, et teha kindlaks anomaalsed olukorrad ja käitumisviisid (küberründed, IP-aadresside dubleerimine, ründavad või agiteerivad kampaaniad). Selleks kasutab ta võrguturbemeetmeid ja konsultatsiooniga seotud andmete analüüsi. Anomaalsetest olukordadest ja käitumisviisidest teatatakse konsultatsiooniga seotud faktiaruandes. Komisjon on kasutusele võtnud süsteemi, mis aitab järgida andmetöötlusele ja -turbele kehtestatud rangeid standardeid.

Alates 24. juulist 2018 peavad portaalis „Avaldage arvamust!“ avaldatud avalikes konsultatsioonides osalejad kasutama autentimismehhanismi (EU Login).

Nii EU Login kui ka selle juurde kuuluv CAPTCHA on olulised vahendid, mille abil kaitsta konsultatsioone manipuleerimise eest. Ent tehnika areng toob kaasa järjest uusi võimalusi, kuidas nende turbemeetmete toimimist segada.

Komisjon rõhutab, kuivõrd oluline on hoida tasakaalu rangete turvastandardite ja konsultatsioonide kasutuslihtsuse vahel.

Teine loetelupunkt. Komisjon nõustub selle soovitusega.

Komisjon on portaali „Avaldage arvamust!“ kaudu korraldatavate konsultatsioonide menetlemiseks juurutanud analüüsimeetodi, mis muu hulgas võimaldab teha kindlaks ründavaid või agiteerivaid kampaaniaid ning rühmitada osalejaid rahvuse ja muude kategooriate alusel, võttes seejuures arvesse kättesaadavale tehnilisele teabele seatud kasutuspiire vastavalt isikuandmete kaitse ja andmeturbe raamistikele. Võetavaid meetmeid ajakohastatakse pidevalt, et kasutada ära tehnika arengut ja tagada küsimustike vastavus konkreetsele eesmärgile.

118

Komisjon rõhutab, et parema õigusloome suuniste kohaselt ei ole faktilise kokkuvõtte esitamine kohustuslik.

6. soovitus – tagasiside vastajatele

Komisjon nõustub selle soovitusega.

Komisjon on läbipaistvuse tagamiseks juba soovitanud avaldada sidusrühmade antud panuse kohta faktilist teavet (faktilised kokkuvõtted, konsultatsioonide käigus saadud vastused). Avaldatakse ka kokkuvõtlikke aruandeid, mis annavad seoses konkreetse algatusega ülevaate kogu konsultatsioonitegevuse tulemustest.

Lisaks uurib komisjon tehnilisi lahendusi, mille abil suurendada portaali „Avaldage arvamust!“ edasise arendamise raames avalike konsultatsioonide tulemuste läbipaistvust. See tagasiside tehakse kasutajatele kättesaadavaks komisjoni veebisaidil.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi ELi rahastamise ja haldamise teemadega tegelev V auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Lazaros S. Lazarou. Auditit juhtis kontrollikoja liige Annemie Turtelboom, keda toetasid kabinetiülem Dennis Wernerus ning kabineti assistendid Diane Tinnemans ja Carmen Schnell; valdkonnajuht Margit Spindelegger; auditijuht Rogelio Abarquero Grossi; vanemaudiitor Michael Spang; audiitorid Bernadett Soos-Petek, Attia Horvay-Kovacs, Anzela Poliulianaite ja Vesna Ogriz. Praktikant Borja Cruselles De Muller. Keelealast abi osutas Mark Smith. IT-tuge pakkusid Emanuele Fossati ja Zsolt Varga. Statistilist tuge pakkusid Paul Haschka ja Bogomil Kovachev. Kvaliteedi alal abistasid Elisa Gómez, Horst Fischer, Jesús Nieto Muñoz ja Ivo Koppelmaa. Sekretariaadituge pakkusid Valérie Tempez-Erasmi ja Manuela Magliocca.

Vasakult paremale: Jesús Nieto Muñoz, Zsolt Varga, Rogelio Abarquero Grossi, Carmen Schnell, Annemie Turtelboom, Manuela Magliocca, Margit Spindelegger, Dennis Wernerus, Anzela Poliulianaite.

Järelmärkused

¹ Komisjoni president Jean-Claude Junckeri kõne liidu olukorra kohta 2018. aastal, lk 6. 12. september 2018.

² Euroopa Liidu lepingu artikkel 11 osalusdemokraatia kohta: (3) Euroopa Komisjon korraldab asjassepuutuvate isikutega laiapõhjalisi konsultatsioone, et tagada liidu meetmete järjekindlus ja läbipaistvus.

³ KOM(2001) 428 lõplik.

⁴ KOM(2002) 704 lõplik.

⁵ KOM(2001) 726 lõplik ja KOM(2002) 278 lõplik.

⁶ SWD(2017) 350 final: parema õigusloome suunised, lk 69. https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/better-regulation-guidelines.pdf.

⁷ Parema õigusloome suunised, lk 4.

⁸ SWD(2015) 111 final.

⁹ Parema õigusloome suunised, SWD(2017) 350 final, https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/better-regulation-guidelines.pdf.

¹⁰ Parema õigusloome tegevuskava täitmine: paremad lahendused paremate tulemuste saavutamiseks. SWD(2017) 675 final.

¹¹ Veebisait „Õigusloomele kaasaaitamine“: https://ec.europa.eu/info/law/contribute-law-making_et

¹² https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say_et

¹³ OECD (2018), OECD Regulatory Policy Outlook 2018, OECD Publishing, Pariis, lk 48.

¹⁴ OECD (2018), OECD Regulatory Policy Outlook 2018, OECD Publishing, Pariis, lk 55.

¹⁵ Dialoogid kodanikega on avalikud arutelud komisjoni liikmete ja teiste ELi poliitikakujundajatega, nagu Euroopa Parlamendi liikmed ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi poliitikud. https://ec.europa.eu/info/events/citizens-dialogues_et

¹⁶ Vt „Citizens’ Participation Using Sortition“ (Kodanike osalemine, kasutades sortimist), Bertelsmann Stiftung, oktoober 2018.

¹⁷ OECD (2018), OECD Regulatory Policy Outlook 2018, OECD Publishing, Pariis, lk 55.

¹⁸ Parema õigusloome suunised 2017, lk 69 (2015, lk 64).

¹⁹ Parema õigusloome suunised 2017, lk 79 (2015, lk 76).

²⁰ https://ec.europa.eu/eusurvey/.

²¹ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 395 (2015, lk 317): konverentsid, avalikud kuulamised ja üritused; Eurobaromeetri uuringud; eksperdirühmad; fookusgrupid; intervjuud; avalikud konsultatsioonid; VKEdega peetavad konsultatsioonid, VKEde ümarlauad; õpikojad, kohtumised ja seminarid.

²² Parema õigusloome töövahend 2017, lk 396 (2015, lk 319. Avaliku veebikonsultatsiooni tugevad küljed: jõuab suure arvu eri sidusrühmadeni).

²³ COM(2019) 178, lk 15.

²⁴ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 424 (2015, lk 319).

²⁵ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 423 (2015, lk 319).

²⁶ Parema õigusloome suunised 2017, lk 71 (2015, lk 66).

²⁷ Parema õigusloome suunised 2017, lk 73 (2015, lk 69).

²⁸ COM(2019) 178, lk 5.

²⁹ https://www.eca.europa.eu/et/Pages/Strategy.aspx.

³⁰ Läbivaadatud avalikele konsultatsioonidele viidatakse lühendiga „AK“ (vt viited alates AK-1 kuni AK-26).

³¹ Komisjoni teabevahetuse peadirektoraat, informaatika peadirektoraat, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat; Euroopa Parlament; Euroopa Regioonide Komitee; Euroopa Ombudsman ning õiguskontrollikomitee (Euroopa Komisjonis).

³² Eesti ja Saksamaa.

³³ Selgitustes on valik kodanikelt saadud arvamusi ja seisukohti tõlgitud meie aruande keelde. Kõigi kommentaaride originaalversioonid on kättesaadavad IV lisas.

³⁴ http://www.oecd.org/gov/46560128.pdf.

³⁵ https://www.oecd.org/governance/regulatory-policy/49990817.pdf.

³⁶ Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõige 3. „Liidu muud institutsioonid, ükskõik millised liidu nimel tulusid või kulusid haldavad organid või asutused, kõik eelarvest makseid vastu võtvad füüsilised või juriidilised isikud [---] annavad kontrollikojale viimase nõudmisel üle dokumendid või teabe, mida see oma ülesande täitmiseks vajab“.

³⁷ Parema õigusloome suunised 2017, lk 70 (2015, lk 65).

³⁸ Parema õigusloome suunised 2017, lk 70 ja 71 (2015, lk 65 ja 66).

³⁹ Parema õigusloome suunised 2017, lk 88 (2015, lk 85).

⁴⁰ Parema õigusloome suunised 2017, lk 91 (2015, lk 91) ja 2017. aasta töövahend, lk 38.

⁴¹ Parema õigusloome suunised 2017, lk 91 (2015, lk 91).

⁴² Parema õigusloome töövahend 2017, lk 37.

⁴³ Parema õigusloome suunised 2017, lk 7 ja 67.

⁴⁴ Parema õigusloome suunised 2017, lk 37, 38 ja 438 (2015, lk 264, 280 ja 305).

⁴⁵ 2017. aastal avaldati tegevuskavad ja esialgsed mõjuhinnangud esimest korda portaalis „Avaldage arvamust!“

⁴⁶ Lisaks toimus suur kampaania, mis tõi 260 000 vastust.

⁴⁷ COM(2019) 178, lk 12.

⁴⁸ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 380 (2015, lk 303).

⁴⁹ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 379 (2015, lk 61 ja 301).

⁵⁰ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 385 (2015, lk 313).

⁵¹ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 391 (2015, lk 7).

⁵² Parema õigusloome töövahend 2017, lk 391 ja 394 (2015, lk 59 ja 280).

⁵³ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 7 ja 376 (2015, lk 7).

⁵⁴ Teabekeskused igas ELi riigis:https://europa.eu/european-union/contact/meet-us_et.

⁵⁵ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 399 ja 400.

⁵⁶ COM(2017) 651 final.

⁵⁷ COM(2019) 178, lk 16.

⁵⁸ Parema õigusloome töövahend 2015, lk 314.

⁵⁹ „Language coverage of public consultations launched by the Commission“ (Komisjoni algatatud avalike konsultatsioonide keeleline hõlmavus), 28. aprill 2017.

⁶⁰ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 397.

⁶¹ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 397 ja 398.

⁶² Neist ühte mainiti I lisas ja kahte põhitekstis.

⁶³ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 402.

⁶⁴ 31. augustil 2018 ütles volinik Bulc järgmist: „Miljonid eurooplased kasutasid võimalust oma hääl kuuldavaks teha. Edastatud sõnum on väga selge: 84% vastanutest soovib kellakeeramise lõpetada. Nüüd hakkame me sellele vastavalt tegutsema ja töötame välja seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kes seejärel koos otsuse teevad“ (http://europa.eu/rapid/press-release_IP-18–5302_et.htm).

⁶⁵ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 400 (2015, lk 315 ja 318).

⁶⁶ Komisjoni töövahend 2017, lk 411 (2015, lk 321).

⁶⁷ TORi (onion routing ehk sibulmarsruutimine) brauser on veebilehitseja, mis on loodud veebis anonüümseks surfamiseks ja kaitseks andmeliikluse analüüsi eest.

⁶⁸ SWD(2018) 406 final, lk 3.

⁶⁹ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 424 (2015, lk 319).

⁷⁰ Parema õigusloome töövahend 2017, lk 423 (2015, lk 319).

⁷¹ http://europa.eu/rapid/press-release_IP-18–5302_et.htm.

⁷² Komisjoni töövahend, lk 417 ja 419 (2015, lk 333).

⁷³ Komisjoni töövahend, lk 412 (2015, lk 314).

⁷⁴ Komisjoni töövahend, lk 424 (2015, lk 314).

⁷⁵ Komisjoni suunised 2017, lk 84 (2015, lk 81).

⁷⁶ Komisjoni suunised 2017, lk 87 (2015, lk 84).

⁷⁷ Komisjoni suunised 2015, lk 84.

⁷⁸ SWD(2018) 406 final, metoodilised kaalutlused, lk 2: „Erinevalt uuringutest ei ole avalikud konsultatsioonid statistiliselt representatiivsed. Ka esineb veebipõhistel avalikel konsultatsioonidel vastajate enesevalikust tingitud kallutatus nende seisukohtade poole, kes otsustavad konsultatsioonile vastata, erinevalt nendest, kes seda ei tee. Tulemuste hindamisel tuleb neid asjaolusid arvesse võtta.“

⁷⁹ Komisjoni töövahend 2017, lk 436 (2015, lk 239 ja 242).

⁸⁰ https://ec.europa.eu/info/consultations/2018-summertime-arrangements_et.

⁸¹ Lisakontrollid ja täiendava andmepuhastuse tegi sõltumatu töövõtja, nagu on öeldud lõpparuande lisas A-A.2 (https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/64e670c5-fcf9-11e8-a96d-01aa75ed71a1).

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	10.4.2018
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	6.6.2019
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust	16.7.2019
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	29.8.2019

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019

PDF	ISBN 978-92-847-3416-0	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/411	QJ-AB-19-012-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-3402-3	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/04047	QJ-AB-19-012-ET-Q

© Euroopa Liit, 2019

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.