Valimisvaatlusmissioonid – soovituste täitmise kontrollimiseks on tehtud jõupingutusi, kuid järelevalvet tuleb parandada

Kokkuvõte

I

Valimiste vaatlemine on oluline vahend demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi edendamiseks. Hästi korraldatud valimised võivad kaasa aidata poliitilise võimu rahumeelsele üleminekule. Sel eesmärgil vaatleb Euroopa Liit (EL) valimisi eri riikides üle kogu maailma.

II

Peatselt pärast valimispäeva avaldab ELi valimisvaatlusmissioon esialgse avaliku teadaande, millele järgneb kahe kuu pärast põhjalik lõpparuanne, mis sisaldab soovitusi selle kohta, kuidas valimiste läbiviimise korda tulevikus parandada. Soovitused esitatakse asjaomase riigi ametivõimudele, kellel puudub formaalne kohustus neid täita. Siiski on hädavajalik soovituste elluviimist jälgida, et valimisvaatluste mõju oleks võimalikult suur. Kui asjaomane riik valimistega seotud puudusi ei kõrvalda, püsib oht, et need jäävad püsima ja isegi suurenevad edaspidiste valimiste käigus.

III

Auditi peamine eesmärk oli hinnata, kas Euroopa välisteenistus (EEAS) ja Euroopa Komisjon olid andnud riikidele soovituste täitmiseks abi. Audit hõlmas ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste järelkontrolli neljas riigis: Ghanas, Jordaanias, Nigeerias ja Sri Lankal, keskendudes pärast 2010. aastat toimunud valimisvaatlustele.

IV

Kontrollikoda uuris, kas soovitused olid koostatud ja esitatud viisil, mis hõlbustas nende täitmist. Selles kontekstis hindas kontrollikoda ka seda, kas soovituste üle oli nõu peetud asjaomaste riikide sidusrühmadega, et edendada kohalikku isevastutust ja seeläbi suurendada soovituste elluviimise tõenäosust. Seejärel kontrolliti, kas Euroopa välisteenistus ja Euroopa Komisjon olid kasutanud nende käsutuses olevaid vahendeid, et ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste täitmist toetada. Kõige tähtsamateks vahenditeks hinnati valimiste järelvaatlusmissioonid, poliitiline dialoog ja valimisabi. Samuti hindas kontrollikoda kohapeal tulemuste jälgimiseks tehtud jõupingutusi.

V

Kontrollikoda leidis, et Euroopa välisteenistus ja komisjon olid teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et toetada ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste elluviimist, ning kasutanud selleks enda käsutuses olevaid vahendeid. ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste esitamine on viimastel aastatel paranenud, kuid kohapealsete sidusrühmadega tuleb rohkem konsulteerida. Euroopa välisteenistus ja komisjon osalesid poliitilises dialoogis ning andsid valimisabi, et soovituste täitmist toetada, ent valimiste järelvaatlusmissioone ei korraldata nii tihti kui võiks. Soovitustest puudub keskne ülevaade ja nende täitmise seisu ei hinnata pidevalt.

VI

Auditi põhjal soovitab kontrollikoda Euroopa välisteenistusel muu hulgas

• teha enne lõpparuande avaldamist selle vormi üle järjepidevat kvaliteedikontrolli ja seeläbi tagada, et ELi valimisvaatlusmissioonid järgivad aruandlussuuniseid ja näidisvormi;
• järjepidevalt tagada, et põhimeeskond peaks asjaomase riigi sidusrühmadega soovituste üle nõu enne aruande lõplikku valmimist;
• kindlustada, et sidusrühmade ümarlaud toimuks mitte enne kui neli tööpäeva pärast aruande avaldamist, andmaks osalejatele enne koosolekut piisavalt aega aruande ja soovitustega tutvumiseks;
• võimaluse korral saata sobival valimistevahelisel ajal valimiste järelvaatlusmissioonid riikidesse, kus on toimunud ELi valimisvaatlusmissioon, tingimusel, et riigi poliitiline või julgeolekuolukord seda võimaldab;
• rajada ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste keskne andmebaas;
• jälgida regulaarselt ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste elluviimist.

Sissejuhatus

ELi valimisvaatlusmissioonid

01

Valimiste vaatlemine on oluline vahend demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi edendamiseks. Hästi korraldatud valimised võivad kaasa aidata poliitilise võimu rahumeelsele üleminekule. Sel eesmärgil vaatleb Euroopa Liit (EL) valimisi eri riikides üle kogu maailma. Alates ELi valimisvaatluse metoodika kehtestamisest 2000. aastal on EL lähetanud 138 valimisvaatlusmissiooni¹ 66 riiki Aafrikas, Lähis-Idas, Aasias ja Ladina-Ameerikas.

02

ÜRO põhimõtete deklaratsioonis kirjeldatakse valimiste vaatlemist järgmiselt: „järjepidev, ülevaatlik ja täpne teabe kogumine [---]; sellise teabe erapooletu ja professionaalne analüüsimine; ja valimisprotsesside iseloomu kohta järelduste tegemine, tuginedes teabe täpsuse ja analüüsi erapooletuse kõrgeimatele standarditele“².

03

ELi valimisvaatluste käsiraamatus (edaspidi „käsiraamat“) kirjeldatakse ELi valimisvaatlusmissioonide otstarvet järgmiselt: „Valimised annavad inimestele võimaluse vabalt oma tahet väljendada, valides endale ise valitsuse, ja inimrühmadele võimaluse teistega konkureerides ning vägivalda kasutamata oma poliitilisi veendumusi väljendada, aidates kaasa poliitilise võimu rahumeelsele üleminekule. Selles suhtes võib ELi poolne valimiste vaatlemine täiendada ja tõhustada ELi teisi kriisiohje- ja rahukindlustamisalaseid algatusi partnerriikides“³.

04

ELi valimisvaatlejad koguvad ja analüüsivad valimisprotsessi puudutavaid fakte ja annavad sõltumatu hinnangu, valimiste korraldamisse sekkumata.

05

Asjaomase riigi kutsel lähetatakse ELi valimisvaatlusmissioon kohale üksnes juhul, kui ELi hinnangul oleks vaatlusmissioon vajalik ja aitaks kaasa demokraatia arengule riigis. Enne kutse vastuvõtmist korraldab EL harilikult neli kuni kuus kuud enne valimispäeva tutvumismissiooni, et kindlaks teha, kas täiemahuline ELi valimisvaatlusmissioon oleks vajalik, soovitatav ja teostatav. Tavaliselt kaks nädalat vältava tutvumismissiooni käigus hinnatakse ka seda, mil määral on varasemate ELi valimisvaatlusmissioonide soovitusi arvesse võetud, kui tegu on korduva missiooniga.

06

EL võib otsustada valimisprotsessi tähelepanelikult jälgida ka siis, kui kõik ELi valimisvaatlusmissiooni lähetamise tingimused (nt julgeolekutingimused) ei ole täidetud. Samas võib Euroopa välisteenistus ka kõigi tingimuste täitmise korral täiemahulist ELi valimisvaatlusmissiooni mittevajalikuks pidada⁴. Kasutada võib teist tüüpi missioone. Julgeolekuprobleemide korral kaalutakse valimiste hindamise meeskonna lähetamist. EL võib lähetada ka väiksema missiooni, nagu valimisekspertide missioon. Valimisekspertide missioonil osalevad kahe- kuni neljaliikmelised ekspertide rühmad, kes teevad samasugust valimisprotsessi hindamist nagu ELi valimisvaatlusmissioon, kuid ei vaatle valimisi jaoskondades valimispäeval. Valimisekspertide missiooni järeldusi ei avalikustata, ehkki mõned valimisekspertide missioonid jagavad oma soovitusi asjaomase riigi ametivõimudega. Ka valimiste hindamise meeskonnad ei tegele valimiste süstemaatilise vaatlemisega jaoskondades valimispäeval, kuid sarnanevad ELi valimisvaatlusmissioonidega selle poolest, et ka neil on riigi pealinnas tegutsev täiskoosseisuline põhimeeskond ja võimaluse korral peavaatleja.

07

Euroopa Liit võib valimistevahelisel ajal üldise kontrollitegevuse raames lähetada riiki ka valimiste järelvaatlusmissiooni. Sellise missiooni peamine ülesanne on hinnata varasema ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste täitmist. Valimiste järelvaatlusmissioon on väikesekoosseisuline missioon, mis koosneb missiooni juhist (tavaliselt peavaatleja), valimis-/poliitikaeksperdist, õiguseksperdist ja vajaduse korral pressiametnikust. Lisaks osalevad missioonil Euroopa välisteenistuse demokraatia ja valimisvaatluste osakonna ning võimaluse korral Euroopa Komisjoni esindajad. Viimased peaksid keskenduma ELi ja selle liikmesriikide antavale abile ning võimalikele meetmetele, mida tulevase programmitöö raames rahastada. Need võivad hõlmata lühiajalisi meetmeid enne järgmiseid valimisi, tuginedes ELi valimisvaatlusmissiooni soovitustele. Valimiste järelvaatlusmissioon võib anda ka täiendavaid soovitusi, võttes arvesse tehtud edusamme ja suunates tähelepanu ümber kõige pakilisematele küsimustele, mis vajavad lahendamist enne eelseisvaid valimisi.

ELi institutsioonide roll ja ELi valimisvaatlusmissiooni sõltumatus

08

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja / Euroopa Komisjoni asepresident omab poliitilist vastutust iga-aastase ELi valimisvaatluse prioriteetsete riikide valimise eest (pärast konsulteerimist liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga), teeb lähetamist puudutava lõpliku otsuse ja jälgib ELi valimisvaatlusmissioonide üldist toimimist.

09

ELi valimisvaatlusmissiooni juhib tavaliselt mõni Euroopa Parlamendi liige, kelle nimetab välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja / Euroopa Komisjoni asepresident ja kes tegutseb missiooni peavaatlejana. Euroopa välisteenistus abistab missiooni poliitilistes ja valimistega seotud küsimustes, välispoliitika vahendite talitus aga vastutab tegevus- ja julgeolekualaste ning finantsaspektide eest.

10

Käsiraamatu⁵ kohaselt on „ELi valimisvaatlejad kohustatud olema rangelt erapooletud, näitamata üles eelistust ühegi valimisprotsessis osaleja suhtes“. Samuti öeldakse selles, et „ELi valimisvaatlusmissioon on poliitiliselt sõltumatu kõigist ELi rahastatavatest tehnilise abi projektidest, mida võidakse vaatlusaluses riigis ellu viia“⁶. Valimisvaatlejate sõltumatus on sätestatud ka ÜRO põhimõtete deklaratsioonis⁷.

11

ELi valimisvaatlusmissioonid on selles mõttes ebatüüpilised, et nad on EList sõltumatud. Muud vaatlusmissioonid, mille on lähetanud näiteks OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, Rahvaste Ühendus, Carteri keskus ja Aafrika Liit, kommenteerivad valimisprotsessi enda organisatsiooni nimel. ELi valimisvaatlusmissioonid ei võta aga sõna ELi nimel. Käsiraamatu kohaselt on „ELi valimisvaatlusmissioon oma leidudes ja järeldustes poliitiliselt sõltumatu [---]. ELi valimisvaatlusmissioon teeb tihedat koostööd ELi institutsioonidega, kuid selle mandaat on Euroopa välisteenistuse, Euroopa Komisjoni ja asjaomases riigis asuva ELi delegatsiooni omast erinev⁸.“

ELi valimisvaatlusmissioonide õigus- ja haldusraamistik

12

ELi valimisvaatlused lähtuvad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja põhivabaduste põhimõtetest, mis on sätestatud aluslepingutes⁹. Samuti juhindutakse Cotonou lepingust¹⁰.

13

Täpsemalt reguleerib ELi valimisvaatlusmissioone määrus demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendi loomise kohta¹¹, milles sätestatakse ELi valimisvaatlusmissioonide eesmärgid: „Need missioonid pakuvad parimaid võimalusi selleks, et anda valimisprotsessidele asjatundlikku hinnangut ja soovitusi nende edasiseks parandamiseks liidu koostöö ja poliitilise dialoogi raames kolmandate riikidega.“

14

Pärast demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi määruse vastuvõtmist 2014. aastal esitati komisjoni otsuses, mis käsitleb ELi valimisvaatlusmissioonide rakenduskorda¹², ja selle lisas täpsustusi, peamiselt ELi valimisvaatlusmissioonide töötajate rolli ja tasustamise kohta.

15

Kuigi paljud ELi valimisvaatlusmissioonidega seotud aspektid on aja jooksul muutunud, nagu Lissaboni lepingust tulenev institutsionaalne ülesehitus, on peamine suunisdokument missioonide eesmärkide ja metoodika kohta komisjoni teatis, mis pärineb 2000. aastast¹³. Teatises on esitatud ELi valimisvaatlusmissioonide üldine poliitikaraamistik.

16

ELi valimisvaatlusmissioonide kõige põhjalikum metoodiline raamistik on käsiraamat. Pärast selle vastuvõtmist avaldati käsiraamat esmakordselt 2002. aastal ning on seejärel kaks korda üle vaadatud – 2008. ja 2016. aastal.

17

Pärast komisjoni teatise vastuvõtmist on seda täiendatud teiste ametlike dokumentidega, milles määratakse kindlaks valimisvaatluste eesmärgid. Kõige olulisemad täiendused olid nõukogu 2009. aasta järeldused, mis käsitlevad demokraatia toetamist ELi välissuhetes, ning ELi 2012. aasta inimõiguste ja demokraatia strateegiline raamistik ja tegevuskava (ajakohastati perioodiks 2015–2019). Neis dokumentides pöörati suurt tähelepanu ELi valimisvaatlusmissioonide järelkontrollile ja ELi liikmesriikide sellealasele koostööle.

ELi valimisvaatlusmissioonide rahastamine

18

ELi valimisvaatlusmissioone haldab välispoliitika vahendite talitus otsese eelarve täitmise raames. Missiooni maksumus sõltub suurel määral selle konkreetsetest tingimustest. Viimaste kättesaadavate andmete põhjal on ühe missiooni keskmine maksumus 3,5 miljonit eurot. Aastail 2015–2017 eraldati valimisvaatlustele eelarvest keskmiselt ligikaudu 44 miljonit eurot aastas. See võimaldab lähetada umbkaudu 10–12 ELi valimisvaatlusmissiooni, 8 valimisekspertide missiooni ja 4 valimiste järelvaatlusmissiooni aastas. Valimisekspertide missioone ja tutvumismissioone tehakse raamlepingu alusel ja nende maksumus on kuni 300 000 eurot missiooni kohta. Valimiste järelvaatlusmissiooni maksumus ei ületa tavaliselt 100 000 eurot.¹⁴

Suhted OSCEga

19

Kõik ELi liikmesriigid kuuluvad ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE). OSCE osalisriikides teeb valimisvaatlust OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo. EL ning OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo kasutavad sarnast metoodikat. Seetõttu ei tegele EL tavaliselt valimisvaatlusega OSCE piirkonnas. Sellekohane suuline kokkulepe ELi ja OSCE vahel pärineb 2000. aastate algusest ning ei ole kirjalikult fikseeritud.

ELi valimisvaatlusmissiooni koosseis ja valimisvaatluse tsükkel

20

Valimised ei ole ühepäevane sündmus, vaid mitut etappi hõlmav protsess. Valimisperioodi alguseks võib pidada valimiskampaania algust, mille ajastus võib riigiti erineda. Valimisperiood lõpeb, kui pärast valimisi esitatud kaebused on läbi vaadatud. ELi valimisvaatlusmissioonid hõlmavad valimistsükli kõiki etappe: valimiseelset etappi, valimispäeva ennast ja valimisjärgset etappi. Lisaks valimiste vaatlemisele annab Euroopa Komisjon ka valimisabi, st valimisprotsessi jaoks vajalikku üldtehnilist või materiaalset toetust.

21

Pärast kutse vastuvõtmist sõlmib asjaomane riik Euroopa Liiduga vastastikuse mõistmise memorandumi, milles määratakse kindlaks missiooni peamised üksikasjad. See hõlmab ELi valimisvaatlusmissiooni julgeoleku- ja logistilisi aspekte, kuid mitte järelvaatlusmissiooni ega soovitusi tulevaseks valimisreformiks.

22

ELi vaatlejad võivad olla pika- või lühiajalised. Pikaajalised vaatlejad paiknevad asjaomase riigi eri piirkondades, vaadeldes valimisi kohapeal alates valimiskampaania käivitamisest, kuni lõplikud tulemused on välja kuulutatud ja kaebuste läbivaatamine lõppenud¹⁵. Lühiajalised vaatlejad vaatlevad valimisprotsessi laial geograafilisel alal mõned päevad enne ja pärast valimispäeva. Lisaks tegutseb pealinnas põhimeeskond, mis koosneb tavaliselt kaheksast kuni kümnest eksperdist¹⁶.

23

Põhimeeskonna eksperdid on spetsialiseerunud valimiskeskkonna eri aspektidele. Meeskonda võivad kuuluda näiteks õigusanalüütik, meediaanalüütik ja pressiametnik (vt 1. joonis). Põhimeeskond osaleb peavaatleja abi juhendamisel kõigi missioonide aruannete (sh ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuande) koostamises.

24

Komisjoni palgatud teenuseosutaja pakub ELi valimisvaatlusmissioonidele logistilist, julgeoleku- ja haldusalast tuge¹⁷.

25

ELi valimisvaatlusmissioon avaldab peavaatleja juhitaval pressikonverentsil, mis korraldatakse peatselt pärast valimisi (tavaliselt kahe päeva jooksul), esialgse avaliku teadaande. Põhjalik lõpparuanne avaldatakse kahe kuu jooksul pärast valimisprotsessi lõppu ja see sisaldab asjaomasele riigile mõeldud soovitusi tulevaste valimiste paremaks korraldamiseks¹⁸ (vt 2. joonis).

Valimisvaatluste soovitused ja järelkontroll

26

ÜRO põhimõtete deklaratsiooni kohaselt „peaks rahvusvaheline valimisvaatlus võimaluse korral andma soovitusi valimiste ja nendega seotud protsesside läbipaistvuse ja tulemuslikkuse parandamiseks, protsessidesse sealjuures sekkumata ja neid seeläbi takistamata“¹⁹.

27

ELi valimisvaatlusmissioonide lõpparuannetes käsitletakse 14 järgmist hindamisvaldkonda²⁰: i) poliitiline kontekst; ii) õigusraamistik (sealhulgas valimissüsteem); iii) valimiste korraldus; iv) valijate registreerimine; v) erakondade ja kandidaatide registreerimine; vi) valimiskampaania; vii) valimistega seotud vägivald; viii) meedia; ix) valimisi kajastava elektroonilise meedia sisu; x) kaebused; xi) inimõigused (sh naiste, vähemuste ja puudega inimeste osalemine); xii) kodanikuühiskonna roll; xiii) valimispäev; xiv) tulemused ja valimisjärgne keskkond. Euroopa Parlamendi 2012. aastal tehtud uuring näitas, et ligi 90 % ELi valimisvaatlusmissioonide soovitustest puudutas asjaomase riigi õigusraamistiku muutmist või valimisreformi²¹.

28

Riikidel, kuhu ELi valimisvaatlusmissioon lähetatakse, ei ole ametlikku kohustust (lisaks kohustustele, mis tulenevad nende osalemisest rahvusvahelistes konventsioonides, nagu inimõiguste ülddeklaratsioon ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt) valimisalaseid soovitusi täita. Seega tegutsevad ELi valimisvaatlusmissioonid teistsuguses keskkonnas kui näiteks OSCE, mille osalisriigid on allkirjastanud dokumendi, mis kohustab neid ametlikult soovitusi ellu viima²².

29

ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste elluviimist saab toetada mitmel viisil. Peamised Euroopa välisteenistuse ja komisjoni käsutuses olevad vahendid on järgmised:

• poliitiline dialoog asjaomase riigiga;
• valimiste järelvaatlusmissioonid;
• ELi valimisabi.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

30

Auditi keskmes olid ELi valimisvaatlusmissioonid ja eelkõige keskenduti missioonide soovituste täitmise kontrollimisele. Peamine auditiküsimus oli järgmine: „Kas Euroopa välisteenistus ja komisjon teevad piisavaid jõupingutusi selleks, et toetada ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste elluviimist?“

31

Soovituste elluviimise tõhus kontrollimine pole määrava tähtsusega mitte ainult valimisreformi edendamiseks asjaomastes riikides, vaid ka juba vaatlusmissioonidel tehtud töö mõju maksimeerimiseks. Nagu punktis 18 selgitatud, eraldatakse ELi valimisvaatlusmissioonidele keskmiselt 44 miljonit eurot aastas. See moodustab neljandiku demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames kasutada olevast kogusummast. Käsiraamatus rõhutatakse soovituste elluviimise kontrolli tähtsust, öeldes, et „ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste täitmise kontrollimine on ELi institutsioonide üks prioriteete“²³. OSCE käsiraamatu kohaselt²⁴ on „valimisvaatlusest kasu üksnes juhul, kui soovitusi tõsiselt kaalutakse ja tulemuslikult ellu viiakse. Vastasel juhul on olemas reaalne oht, et valimistel ilmnenud puudused ja nõrgad küljed jäävad püsima ja suure tõenäosusega süvenevad.“

32

Kontrollikoda ei ole pärast 1996. aastat²⁵ teinud tulemusauditit valimisabi valdkonnas. Käesoleva eriaruande avaldamise aeg on planeeritud nii, et aruannet oleks võimalik kasutada aruteludes demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi määruse vahehindamise üle, mille komisjon peab lõpule viima 31. märtsiks 2018.

33

Audit viidi läbi 2017. aasta jaanuarist maini ja see hõlmas nelja riiki, illustreerimaks ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste täitmise kontrolli tulemuslikkust: Ghanat, Jordaaniat, Nigeeriat ja Sri Lankat, rõhuasetusega pärast 2010. aastat toimunud valimisvaatlustel. Kohapealset kontrolli tehti Ghanas ja Jordaanias. Riikide väljavalimiseks kasutati kaht põhikriteeriumi. Esiteks pidi riigis juba vähemalt kaks ELi valimisvaatlusmissiooni toimunud olema, kusjuures viimane 2015. või 2016. aastal. Teiseks võeti arvesse geograafilist katvust.

34

Viimastel aastatel oli Jordaanias ja Nigeerias toimunud kaks ELi valimisvaatlusmissiooni. Ghanasse lähetati eelmiste valimiste ajaks (2012) ainult valimisekspertide missioon, kuid sellegipoolest anti valimisreformi alaseid soovitusi. Valimisekspertide missiooni soovitusi tavaliselt ei avalikustata. Ghana puhul jagati aga soovitusi valimiskomisjoni, ELi institutsioonide ja ELi liikmesriikidega, ning soovituste alusel on võimalik anda ELi valimisabi. Sri Lanka valiti põhjusel, et 2017. kevadel pidi sinna kavakohaselt lähetatama järelvaatlusmissioon ja kontrollikoda planeeris missiooni saata. Euroopa välisteenistus otsustas riigis valitseva olukorra tõttu järelvaatlusmissiooni edasi lükata, kuid kontrollikoja audit hõlmas siiski Sri Lankat, tuginedes dokumentaalsele kontrollile.

35

Arvestades, et ligi pool ELi valimisvaatlusmissioonidest toimub Aafrikas²⁶, otsustas kontrollikoda auditisse kaasata kaks Aafrika riiki, samuti ühe Aasia riigi ja ühe Euroopa naabruses asuva riigi. ELi valimisvaatlusmissioonide kaart on toodud I lisas.

36

Kõigepealt hindas kontrollikoda soovituste koostamise protsessi, sealhulgas seda, mil määral oli nõu peetud asjaomase riigi sidusrühmadega, et tagada kohalik isevastutus. Samuti analüüsiti seda, kas tutvumismissioonid arvestasid järgmise ELi valimisvaatlusmissiooni ettevalmistamisel varasemaid soovitusi.

37

Seejärel hindas kontrollikoda seda, kuidas kasutasid Euroopa välisteenistus ja Euroopa Komisjon peamisi enda käsutuses olevaid vahendeid, et ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste täitmist toetada. Auditis hinnatud soovituste täitmise kontrolli vahendid piirduvad punktis 29 loetletud vahenditega. Kontrollikoda on teadlik sellest, et soovituste täitmise edendamiseks on ka teisi vahendeid, nagu eristiimul üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+)²⁷ raames, rahvusvahelistel foorumitel kokkulepitud meetmed, Euroopa Parlamendi poliitiline dialoog ja eelarvetoetus. Neid vahendeid auditi ulatus aga ei hõlmanud.

38

Viimasena hindas kontrollikoda Euroopa välisteenistuse ja komisjoni järelevalvet soovituste täitmise üle ning parimate tavade ja saadud kogemuste jagamist.

39

Lõplik vastutus soovituste elluviimise eest on asjaomase riigi valitsusel. Ehkki ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste täitmise tagamine on üks missiooni lõpparuande eesmärkidest, on oluline märkida, et auditi eesmärk ei olnud hinnata valimisreformi seisu asjaomases riigis. Lisaks ei ole soovituste täitmise tagamiseks tehtud ELi jõupingutuste ja tegelike tulemuste vaheline põhjuslik seos piisavalt selge, et kontrollikoda saaks selle kohta järeldusi teha.

Tähelepanekud

I OSA. Soovitused on viimastel aastatel paranenud, kuid kohapealsete sidusrühmadega tuleb rohkem konsulteerida

40

Järgnevalt vaadeldakse ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste ettevalmistamist kahest aspektist: nende esitamine lõpparuannetes ja põhimeeskonna konsultatsioonid asjaomase riigi sidusrühmadega. Soovituste ühtne esitusviis lihtsustaks nende võrreldavust ajas. Esialgsete soovituste üle nõu pidamine on keskse tähtsusega nii täpsuse tagamiseks kui kohaliku isevastutuse edendamiseks, et seeläbi suurendada soovituste elluviimise tõenäosust asjaomastes riikides.

Soovitused on paremini võrreldavad ja nende esitusviis ühtlustatum, kuid suuniseid ei järgita alati

41

Käesoleva osa koostamiseks vaatas kontrollikoda läbi järgmiste valimiste lõpparuanded:

• Ghana: 2016;
• Jordaania: 2013 ja 2016;
• Nigeeria: 2011 ja 2015;
• Sri Lanka: 2015.

Soovituste hindamine on toodud II lisas.

42

Euroopa välisteenistus annab ELi rahastatava valimiste vaatlemise ja demokraatia toetamise projekti kaudu sõltumatu ELi valimisvaatlusmissiooni põhimeeskonnale metoodikaalast toetust missiooni lõpparuande koostamiseks. Ühtlasi vastutab Euroopa välisteenistus lõpparuannete kvaliteedikontrolli eest, hinnates aruande projekti vormistust ja kavandatavate soovituste selgust²⁸. Euroopa välisteenistus ja ELi delegatsioonid esitavad oma arvamuse selle kohta, kas soovitused on konkreetse riigi kontekstis konstruktiivsed, ja võivad anda nõu soovituste tähtsusjärjestuse kohta.

43

Euroopa välisteenistus esitas 2012. aastal (valimiste vaatlemise ja demokraatia toetamise projekti kaudu) aruandlussuunised, mis sisaldasid soovituse näidisvormi. Suunised vaadati üle 2016. aasta juulis. Kõik kontrollikoja analüüsitud aruanded, mis olid avaldatud pärast 2010. aastat, tuginesid soovituste esitamisel näidisvormile.

44

Kokkuvõttes leidis kontrollikoda, et pärast suuniste avaldamist koostatud ELi valimisvaatlusmissioonide aruanded sisaldasid väiksemal arvul ja täpsemalt sõnastatud soovitusi.

45

Soovituste liiga suur arv võib mitmel põhjusel anda soovitust vastupidise tulemuse. Näiteks võib see asjaomase riigi ametiasutused üle koormata, mis raskendab ELi delegatsiooni tööd soovituste elluviimise toetamisel. Sellest tuleneb oht, et kõige tähtsamatele soovitustele ei pöörata soovituste täitmise kontrolli teemalistes aruteludes piisavalt tähelepanu. Suuniste kohaselt võiks soovitusi olla mitte rohkem kui 30. Pärast suuniste avaldamist koostatud aruanded sisaldasid 20–33 soovitust. See on edasiminek võrreldes varasemate aastatega, kui näiteks 2011. aasta Nigeeria aruanne sisaldas koguni 50 soovitust.

46

Käsiraamatus antakse ELi valimisvaatlusmissioonidest põhjalik ülevaade, käsitledes vaatlejate kohapealse tegevuse kõiki peamisi aspekte. Selle kohaselt „tuleks lõpparuandes vältida väga tehnilisi termineid või erialakeelt“²⁹. Ehkki tehniliste terminite kasutamine on mõnikord möödapääsmatu, et vältida vääritimõistmist, leidis kontrollikoda liigset pikkade sõnade, pikkade lausete, passiivilausete ning väga tehniliste terminite ja lühendite kasutamist. Enamik asjaomastes riikides küsitletud sidusrühmadest ütles siiski, et sai soovitustest aru, mis näitab, et need olid mõistetavad valdkonda tundvale lugejale, kuid mitte tingimata laiemale üldsusele. Valimisreform võib hõlmata paljusid valdkondi ja kaasata sidusrühmi erinevatelt elualadelt. Seetõttu aitaksid üldmõistetavad soovitused kaasata valimissüsteemi parandamiseks laiemat osalejate ringi.

47

Küsitletud sidusrühmad leidsid, et üldiselt olid soovitused konstruktiivsed ja piisavalt üksikasjalikud, olemata sealjuures liiga normatiivsed, mis on kooskõlas ka aruandlussuunistega.

48

Suunised sisaldavad soovituse näidisvormi, kuid alati seda ei järgita. Näiteks pole alati selge, millisele asutusele on soovitus adresseeritud. Jordaania 2016. aasta aruandes on 22 soovitust suunatud „seadusandjale“, jättes lahtiseks, milline institutsioon peaks seadusandliku ettepaneku esitama. ÜRO Arenguprogrammi raames rakendatud ELi rahastatud valimisabi projekti 2016. aasta soovituste analüüs näitab, et suurem osa soovitustest oleks tulnud adresseerida valitsusele.

49

Ghana 2016. aasta ELi valimisvaatlusmissiooni aruandes on kaheksa soovitust suunatud rohkem kui ühele adressaadile³⁰: „valimiskomisjon/parlament“, „kohtu komitee/parlament“ või „kommunikatsiooniminister, parlament“. Ehkki adressaadid vastutavad seadusandlike muudatuste eest ühiselt, ei ole selge, millisel institutsioonil lasub esmane vastutus soovituste elluviimise eest. ELi valimisvaatlusmissioon saaks soovituste elluviimist lihtsustada, selgitades koos asjaomase riigi ametiasutustega välja, millisel institutsioonil on esmane vastutus.

50

Üldiselt põhinesid soovitused, nagu käsiraamatus ette nähtud, aruande põhiosas toodud konkreetsetel näidetel, et ilmestada soovituse esitamise ajendiks olnud probleeme³¹. Soovituste ja aruande põhiosa vahel puudusid aga ristviited, ehkki need olid näidises ette nähtud. See raskendas vastava lõigu leidmist aruande põhiosast.

51

Samuti oli mõnikord puudu viide rahvusvahelistel konventsioonidel põhinevatele kohustustele, ehkki viimastel aastatel on olukord paranenud. Suuniste kohaselt tuleb viide lisada juhul, kui sellised kohustused kehtivad soovituste suhtes, kuid kontrollikoda leidis soovitusi, mille juures viide puudus, ehkki need tulenesid otseselt rahvusvahelisest õigusest³².

52

Jordaania 2016. aasta aruandes ei viidanud ükski soovitus õigusaktile, mida soovitus puudutab, ehkki suuniste kohaselt peavad ELi valimisvaatlusmissioonid seda aspekti hindama³³.

53

Kõik aruanded sisaldavad teatud arvu prioriteetseid soovitusi. Ehkki prioriseerimine ei ole lihtne ülesanne, tasub märkida, et prioriteetsete soovituste valimise loogikat ei dokumenteeritud. Ka suunistes ei ole sellist dokumenteerimist ette nähtud. Jordaania 2016. aasta aruanne on ainus, milles soovituste prioriseerimise põhjendusi mõnevõrra kirjeldatakse ning milles on soovitused jagatud kolme kategooriasse: prioriteetsed, lühiajalised ja pikaajalised soovitused.

54

Prioriteetsete soovituste osakaal auditiga hõlmatud riikide viimaste ELi valimisvaatlusmissioonide aruannetes moodustas 23–45 % kõigist soovitustest.

55

Kuuest ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuandest³⁴ vaid kahes – Jordaania 2016. aasta ja Nigeeria 2011. aasta omas – jagati soovitused pika- ja lühiajalisteks. Teistes aruannetes ei viidatud soovituste elluviimise tähtajale. Ehkki suunistes pole seda ette nähtud, lihtsustaks tähtaeg meetmete järjestamist asjaomastes riikides ja kiirendaks seeläbi soovituste elluviimist.

ELi valimisvaatlusmissioonid kohtusid sidusrühmadega enne valimispäeva mitmeid kordi, kuid ei arutanud nendega soovitusi

56

Kontrollikoda keskendus viimastele ELi valimisvaatlusmissioonidele auditiga hõlmatud riikides, tagamaks, et sidusrühmadega konsulteerimise kohta kättesaadav teave oleks võimalikult täpne ja täielik.

57

Kontrollikoda leidis tõendeid sellest, et kõigis neljas riigis konsulteeriti Euroopa välisteenistuse peakorteriga Brüsselis ja enamikul juhtudel ka ELi delegatsioonidega viimaste ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste üle kogu ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuande koostamise protsessi vältel. See nähtus e-kirjadest ja dokumentidesse tehtud ääremärkustest.

Konsulteerimine enne valimispäeva

58

Enne valimispäeva korraldati asjaomastes riikides kohtumisi mitmesuguste sidusrühmadega, et nendega valimisküsimusi arutada. Kohtumisi mainitakse vahe- ja sisearuannetes. Üheski aruandes ei tooda aga ära sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemusi, ehkki suunistes nõutakse erinevate arvamuste dokumenteerimist. Vestluses selgitas mitu põhimeeskonna eksperti, et vastav info talletati märkmetesse, mis aga jäid nende valdusesse ja mida ei säilitatud tsentraalselt.

Konsulteerimine ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuande koostamise ajal

59

Suunistes on sõnaselgelt kirjas, et „ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste arutamine sidusrühmadega annab võimaluse parandada võimalikke missioonipoolseid väärtõlgendusi ning lihtsustab prioriteetide kindlaksmääramist. On oluline, et iga soovituse kohta küsitaks arvamust erinevatelt sidusrühmadelt“³⁵. Euroopa välisteenistus on selgitanud, et aruannet koostades peaks ELi valimisvaatlusmissioon samaaegselt nii kohalike sidusrühmadega soovituste üle nõu pidama kui neid Euroopa välisteenistuse peakorteriga arutama.

60

Ehkki kohalike sidusrühmadega arutati mitmeid küsimusi ja põhimeeskonna eksperdid võisid soovitusi juba algusest peale kaaluda, ei leidnud kontrollikoda tõendeid selle kohta, et sidusrühmadega oleks üheski auditiga hõlmatud riigis soovituste üle nõu peetud. Seda kinnitasid kohtumised kohalike sidusrühmadega, kes kõik kinnitasid, et nendega soovituste üle nõu ei peetud. Mitu põhimeeskonna eksperti ütles vestlusel, et nende arvates võib sidusrühmadega soovituste üle konsulteerimine paista sõltumatuse põhimõtte rikkumisena. Kontrollikoja hinnangul ei ole soovituste teksti üle konsulteerimine sõltumatuse põhimõttega vastuolus. Sidusrühmadega konsulteerimine on tava, mis pole kooskõlas mitte ainult Euroopa välisteenistuse suunistega, vaid ka ÜRO põhimõtete deklaratsiooniga, kus öeldakse järgmist: „Samuti võivad rahvusvahelised valimisvaatlusmissioonid pidada mõnes riigis tõeliselt demokraatlike valimiste korraldamisest huvitatud pooltega kinniseid kohtumisi, et arutada missiooni leide, järeldusi ja soovitusi“³⁶.

61

Ka ei leidnud kontrollikoda tõendeid sellest, et üheski neljast riigist oleks toimunud arutelusid kõige tehnilisemates küsimustes. Seetõttu panid eksperdid mõned soovitused pärast lõpparuannete ilmumist kahtluse alla. Kui põhimeeskond oleks sidusrühmadega soovituste tehniliste aspektide üle nõu pidanud, oleks saanud need juba protsessi alguses selgeks rääkida. Nõupidamine soovituste ettevalmistamise käigus on oluline, sest pärast lõpparuande avaldamist tekkivad eriarusaamad võivad ELi valimisvaatlusmissiooni soovitusi ja nende täitmist negatiivselt mõjutada.

62

Euroopa välisteenistus selgitas, et enne asjaomasest riigist lahkumist teeb peavaatleja peamiste sidusrühmade juurde viisakusvisiidi, mille vältel arutatakse soovitustega seotud küsimusi. Kontrollikoda ei leidnud aga kirjalikke tõendeid nende visiitide kohta ega saa nende sisu kinnitada.

Konsulteerimine pärast ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuande avaldamist

63

Pärast viimaseid ELi valimisvaatlusmissioone peeti kõigis neljas riigis peavaatleja kordusvisiidi ajal sidusrühmade ümarlauakohtumisi, kuhu kutsuti kohalikke sidusrühmi arutama lõpparuannet ja selle soovitusi pärast nende avaldamist. Kohtumistele kaasatud sidusrühmade ring oli lai, ehkki üks partei Jordaanias ja üks kodanikuühiskonna organisatsioon Ghanas teatasid, et neid ei olnud kohtumisele kutsutud.

64

Kordusvisiidil jääb peavaatleja asjaomasesse riiki tavaliselt mõneks päevaks. Lõpparuannet jagatakse sidusrühmadega pärast selle ametlikku esitlemist riigi ametiasutustele ja pressikonverentsi. Et peavaatleja viibib riigis lühikest aega, korraldati sidusrühmade ümarlaud kõigis neljas riigis liiga ruttu (kohe või 1–2 päeva jooksul) pärast pressikonverentsi, mis ei võimaldanud osalejatel lõpparuande ja selle soovituste sisuga piisavalt tutvuda. Seetõttu jäid kasulike arutelude pidamise võimalused kesiseks. Kui peavaatleja ei saa kauemaks riiki jääda, on tal võimalus delegeerida ümarlaua juhatamise ülesanne enda abile.

65

Pärast kordusvisiiti koostatakse aruanne, milles mõnikord kirjeldatakse saadud kogemusi. Kõigi auditiga hõlmatud riikide aruannetes nenditi, et sidusrühmad pidasid lõpparuande avaldamise ja sidusrühmade ümarlaua vahele jäävat aega liiga lühikeseks. Ehkki probleem tõstatati juba Sri Lanka 2015. aasta kordusvisiidi aruandes, jäi see püsima ka Jordaania 2016. aasta ja Ghana 2017. aasta kordusvisiitide puhul, nagu rõhutas mitu sidusrühma kohtumistel auditirühmaga.

66

Kordusvisiidi korraldamise kohta on antud vähe juhiseid. ELi delegatsioonide hinnangul olid juhised ebaselged, mis puudutab vastutust kordusvisiidi korraldamise eest: mõned ELi delegatsioonid tegelesid korraldamisega algusest lõpuni ise, teised aga kasutasid ELi valimisvaatlusmissiooni teenuseosutajat, kes kordusvisiidi ajal veel tegutses. Ghanas korraldas sidusrühmade ümarlaua spetsiaalne valimiste töörühm, mida juhtisid ühiselt EL ja ÜRO Arenguprogramm. Ka kordusvisiidi ajastus oli riigiti erinev, sõltudes sellest, millal oli peavaatlejana tegutseval Euroopa Parlamendi liikmel võimalik riiki külastada. Kordusvisiidid Ghanasse, Jordaaniasse ja Sri Lankale toimusid umbes kaks kuud pärast valimispäeva, Nigeeriasse aga kuus kuud pärast valimispäeva.

II OSA. Soovituste elluviimise toetamiseks kasutati poliitilist dialoogi ja valimisabi, kuid valimiste järelvaatlusmissioone ei korraldatud nii tihti, kui oleks võinud

67

Käesolevas osas käsitletakse peamisi vahendeid, mida Euroopa välisteenistus ja komisjon ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste elluviimise toetamiseks kasutasid: poliitilist dialoogi asjaomaste riikidega, valimiste järelvaatlusmissioone ja valimisabi. Et valimisvaatluste mõju oleks võimalikult suur, tuleb ELi valimisvaatlusmissiooni soovitused esitada asjaomase riigiga peetava poliitilise dialoogi käigus ning tagada valimisabi ja ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste vastastikune täiendavus.

68

Soovituse täitmata jätmiseks võib olla mitmeid põhjuseid. Riigil võib puududa soov või võimalus valimisalaseid soovitusi täita näiteks järgmistel põhjustel:

1. poliitilise tahte või parlamendi toetuse puudumine;
2. vajaliku oskusteabe, rahaliste ressursside või reformide elluviimiseks vajamineva aja puudumine;
3. sõda, ebastabiilne olukord riigis või rahvarahutused;
4. riigipoolsete partnerite mure selle üle, et soovitused ei ole veenvad, piisavalt täpse suunitlusega või riigi kontekstis asjakohased³⁷.

69

ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste täitmine sõltub eelkõige asjaomase riigi poliitilisest tahtest ja suutlikkusest, kuid Euroopa välisteenistuse ja komisjoni käsutuses on mitmeid vahendeid riikide toetamiseks. Nende hulka kuulub peamiselt ELi delegatsioonide ja valimiste järelvaatlusmissioonide poolt riigivõimudega peetav poliitiline dialoog, mis hõlmab arutelusid, kus võivad osaleda nii Euroopa välisteenistus kui komisjon.

70

Lisaks võib soovituste elluviimist toetada erinevate ELi rahastamisprogrammidega, nagu valimisabi programmid, mida haldavad rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat. Kontrollikoda hindas ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste ja ELi rahastatava valimisabi kavandamise vahelist seost. Selles kontekstis hindas kontrollikoda ka ELi delegatsiooni jõupingutusi valimisabi kooskõlastamiseks ELi liikmesriikidega.

Poliitiline dialoog toimus, kuid mõne asjaomase riigi ametiasutused sooviksid arutelu jätkata

71

ELi valimisvaatlusmissiooni mandaat on ELi institutsioonide omast erinev. Alles pärast lõpparuande esitlemist asjaomases riigis „on ELi delegatsiooni ja liikmesriikide otsustada, kuidas kavandada ja läbi viia tegevusi ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste täitmise kontrolli toetamiseks“³⁸.

72

ELi delegatsioon hakkab ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste elluviimiseks toetust andma alles siis, kui missioon on lõpule viidud ja lõpparuanne riigi ametiasutustele esitatud. Sellest alates mängib soovituste elluviimise toetamisel olulist rolli ELi poliitiline dialoog asjaomase riigiga.

73

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi määruse kohaselt pakuvad ELi valimisvaatlusmissioonid „parimaid võimalusi selleks, et anda valimisprotsessidele asjatundlikku hinnangut ja soovitusi nende edasiseks parandamiseks liidu koostöö ja poliitilise dialoogi raames kolmandate riikidega“³⁹.

74

Poliitiline dialoog on riigi isevastutuse ja ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste täitmise edendamiseks keskse tähtsusega, sest asjaomased riigid ei ole selleks ametlikult kohustatud.

75

ELi valimisvaatlusmissioonide hiljutises hindamises soovitati lisada iga missiooni eel sõlmitavasse vastastikuse mõistmise memorandumisse viide soovituste esitamise ja tähtsuse kohta⁴⁰. Kontrollikoja arvates annaks soovitusi puudutava viite lisamine vastastikuse mõistmise memorandumisse ELi delegatsioonidele vajaliku lähtepunkti pärast valimisi asjaomase riigi ametiasutustega peetavateks aruteludeks.

76

Poliitiline dialoog asjaomase riigiga on Ghana ja Nigeeria puhul ette nähtud Cotonou lepingus⁴¹, Jordaania puhul assotsieerimislepingus⁴² ja Sri Lanka puhul koostöölepingus⁴³. Cotonou lepingu artikli 8 kohaselt on selle dialoogi eesmärk „vahetada teavet, parandada üksteisemõistmist ja hõlbustada prioriteetide [ja ühiste ajakavade] kohta tehtavaid kokkuleppeid“.

77

Kõigis neljas auditiga hõlmatud riigis käsitleti iga-aastastel kõrgetasemelistel poliitilise dialoogi kohtumistel ELi valimisvaatlusmissiooni soovitusi või neis tõstatatud probleeme. Samuti arutati neid inimõiguste töörühmades.

78

Näiteks Ghanas soovitas valimisekspertide missioon 2012. aastal välja töötada seaduseid, mis käsitlevad õigust teabele, et parandada avaliku halduse, sh valimissektori läbipaistvust ja aruandekohustuse täitmist. Selles vallas tehtud edusamme tunnustati 2016. aasta juunis peetud poliitilises dialoogis, mis käsitles artiklit 8.

79

Jordaanias arutati selliseid küsimusi inimõiguste allkomitees, kuhu kuuluvad Jordaania ametivõimude, Euroopa välisteenistuse ja ELi suursaadikute esindajad. Selle viimasel koosolekul 2016. aasta oktoobris tõstatasid ELi delegatsioon ja Euroopa välisteenistuse piirkondlik osakond mitu keskset küsimust esialgsest aruandest, mille põhjal hiljem koostati ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuande soovitused. Need hõlmasid noorte kandideerimisõiguse piiramist, võimalusi parandada võrdset esindatust ja kohalike vaatlejate hääletusprotokollide koostamisele juurdepääsu piiramist⁴⁴.

80

Ka 2016. aasta novembris peetud ELi ja Nigeeria vahelise inimõigustealase dialoogi käigus vahetasid ELi delegatsioon ja Nigeeria välisministeerium mõtteid selle üle, kuidas jätkata valimisreformi, tõhustades näiteks kodanike kaasamise võimalusi, mida käsitles ka üks ELi valimisvaatlusmissiooni soovitus⁴⁵.

81

Sri Lankal tuli valitsemistava, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste töörühm esimest korda kokku 2016. aasta jaanuaris. Sellel kohtumisel arutasid Sri Lanka ametivõimud ja EL ühena 14 päevakorrapunktist valimisreformi ja ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste täitmise kontrolli. Töörühm leppis kokku kahes sammus: viia uue põhiseaduse alusel ellu valimisreform ja seada naiste osakaalu miinimummääraks parlamendis 25 %.

82

ELi delegatsioonid korraldasid kõigis auditiga hõlmatud riikides ka teisi töökohtumisi peamiste partneritega, nagu ministrid ja valimiskomisjon, et arutada ELi valimisvaatlusmissiooni soovitustega seotud küsimusi. Töökohtumiste tulemusi aga ei dokumenteeritud.

83

Ehkki suur osa poliitilisest dialoogist puudutas muid prioriteete, leidis kontrollikoda, et riikide esindajad näitasid üles elavat huvi selle vastu, et ELi valimisvaatlusmissiooni soovitusi põhjalikumalt arutada. Nii Ghanas kui Jordaanias väljendasid seda huvi kodanikuühiskonna organisatsioonid ja parlamendi õiguskomisjonid. Viimased tegid ettepaneku korraldada töötube, et arutada ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste võimalikku elluviimist ELi delegatsiooniga, sest nad ei olnud lõpparuandega enne kontrollikoja auditikülastust tutvuda saanud. See näitab, et soovituste täitmise toetamiseks peetava poliitilise dialoogiga seotud tegevusi võiks laiendada⁴⁶.

Valimiste järelvaatlusmissioone ei korraldatud nii tihti, kui oleks võinud

84

Käsiraamatu kohaselt võib valimiste järelvaatlusmissioone kasutada selleks, et hinnata lõpparuandes esitatud soovituste elluviimist, aidata kaasa riigiga peetavale demokraatia- ja inimõigustealasele poliitilisele dialoogile ning välja selgitada valdkonnad, mis vajavad reformi ja edaspidist sekkumist. Järelvaatlusmissiooni juhib võimaluse korral viimase asjaomases riigis toimunud ELi valimisvaatlusmissiooni peavaatleja. Aastas toimub keskeltläbi neli valimiste järelvaatlusmissiooni, mis tähendab, et sellist missiooni ei saadeta automaatselt kõigisse riikidesse, kus on toimunud ELi valimisvaatlusmissioon. Valimiste järelvaatlusmissioonide lähetamise ja ajastuse üle otsustab Euroopa välisteenistus tihedas koostöös ELi delegatsiooniga.

85

Nigeeria oli valimi ainus riik, kus toimus valimiste järelvaatlusmissioon. Auditi ajal arutati võimaliku valimiste järelvaatlusmissiooni lähetamist Sri Lankale, kuid Euroopa välisteenistus otsustas selle edasi lükata, sest riigis viidi ellu olulist poliitilist reformi. Otsust toetas ka ELi delegatsioon Sri Lankal.

86

Nigeerias toimus valimiste järelvaatlusmissioon 2014. aasta maist juunini ja ELi delegatsiooni sõnul peeti seda üldiselt kasulikuks ja õigeaegseks. Valimiste järelvaatlusmissioon korraldas laia kõlapinnaga kohtumisi, tegi kindlaks kriitilised valdkonnad, millega tuleb viivitamatult tegeleda, ning esitas soovitusi Nigeeria ametivõimudele, parlamendile, meediale ja kodanikuühiskonnale⁴⁷.

87

Valimiste järelvaatlusmissioon koostas graafiku viimase ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste täitmise seisu kohta ning korraldas soovituste arutamiseks ja elluviimiseks sidusrühmadega ümarlaua. Valimiste järelvaatlusmissiooni järeldusi kasutati ka sellele järgnenud valimisekspertide missiooni käigus, mis toimus Nigeerias 2014. aasta 19. novembrist 16. detsembrini.

88

Nendes auditiga hõlmatud riikides, kuhu ei olnud valimistevahelisel ajal järelvaatlusmissiooni lähetatud, leidis valdav enamik küsitletud sidusrühmadest, et selline missioon oleks andnud laia kõlapinnaga kohtumiste kaudu kasuliku poliitilise impulsi. Nagu punktis 18 selgitatud, ei kaasne valimiste järelvaatlusmissioonidega märkimisväärseid kulusid, kui arvestada juba ELi valimisvaatlusmissioonidesse investeeritud summasid, kuid järelvaatlusmissioonid saaksid soovituste täitmise kontrollimisele olulisel määral kaasa aidata, kui neid sagedamini kasutataks.

Valimisabi toetas ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste elluviimist

89

EL on üks maailma juhtivaid valimisabi andjaid ning annab paljudes partnerriikides valimisprotsessi jaoks tehnilist ja materiaalset toetust. Erinevalt ELi valimisvaatlusmissioonidest, mis keskenduvad valimistele, on valimisabi ulatus tavaliselt laiem ja seda võib anda kogu valimistsükli vältel. Valimisabi võib hõlmata professionaalset toetust õigusraamistiku loomiseks, valimismaterjalide ja varustuse pakkumist ning abi parteide ja valijate registreerimisel. See võib hõlmata ka toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele sellistes valdkondades, nagu valijate harimine ja kohalike vaatlejate koolitamine, samuti toetust meediale⁴⁸. Enamikul juhtudel rahastatakse valimisabi geograafilistest fondidest – Euroopa Arengufondist, arengukoostöö rahastamisvahendist ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist.

90

Käsiraamatus märgitakse ELi valimisabi rahastamise ja katvuse märkimisväärset suurenemist viimastel aastatel⁴⁹. Sellele vaatamata ei suutnud komisjon kontrollikojale esitada rahalist ülevaadet kõigile abisaajariikidele antud valimisabi kohta⁵⁰. Selle põhjus on asjaolu, et teistele valdkondadele keskenduv toetus sisaldab ka valimisreformi edendamise komponente. Lisaks ei säilitanud mitte kõik ELi delegatsioonid auditiga hõlmatud riikides dokumentaalset ülevaadet ELi ja liikmesriikide valimisabi programmidest.

91

Ehkki ELi valimisvaatlusmissioon on poliitiliselt sõltumatu kõigist ELi rahastatavatest tehnilise abi projektidest, mida võidakse vaatlusaluses riigis ellu viia⁵¹, rõhutab komisjon täiendavuse tähtsust. Tema hinnangul on valimisvaatlus ja valimisabi „erinevad tegevused, kuid neid tuleks arvestada ja kavandada kui teineteist täiendavaid“⁵².

92

Pärast seda on täiendavuse tähtsust toonitatud komisjoni valimisabi juhendis⁵³ ning 2014. aasta demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi määruses⁵⁴.

93

Et suurem osa ELi valimisvaatlusmissioonide soovitustest puudutab asjaomase riigi õigusreformi, sõltub soovituste elluviimine tunduvalt rohkem riigi valitsuse poliitilisest tahtest kui ELi toetusest. Kontrollikoda leidis siiski mitu valdkonda, kus oli võimalik rahastamist ja soovitusi omavahel seostada, ja sageli oli seos loodud ka ELi valimisabi kavandamise ja sõnastamise puhul (vt 1. selgitus).

94

Lisaks järgitakse ELi programmitöös tervet aastat hõlmavat ajakava, mis ei pruugi kokku langeda ELi valimisvaatlusmissioonide lõpparuannete avaldamisega pärast valimisi. Eelmiste ELi valimisvaatlusmissioonide soovitusi saab aga järgnevas programmitöös kasutada.

95

Oluline on märkida, et kontrollikoda ei leidnud juhtumeid, kus ELi valimisabi oleks olnud soovitustega otseses vastuolus. Selle põhjuseks on asjaolu, et ELi valimisvaatlusmissiooni käigus kogutud teave oli programmijuhtidele osaliselt teada tulenevalt nende koostööst asjaomase riigiga. Näiteks üks projekt Sri Lankal oli allkirjastatud kolm kuud enne ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste lõppversiooni valmimist, ning oli soovitustega täiel määral kooskõlas.

96

Mis puudutab ELi delegatsiooni tegevuse kooskõlastamist ELi liikmesriikidega, siis kontrollikoja analüüs eelneva ja praeguse valimisabi kohta auditiga hõlmatud riikides näitab, et ELi abi ja ELi liikmesriikide finantseeritav abi omavahel otseselt ei kattu. Seda võib seletada asjaoluga, et ELi delegatsioonid on korraldanud riigis viibivate ELi liikmesriikide esindajatega kohtumisi, et valimisabi arutada.

97

Kooskõlastatud abi näiteks võib tuua komisjoni 2016. aastal vastu võetud laiaulatusliku programmi tõhustatud toetuse andmiseks demokraatlikule valitsemisele Jordaanias, mida EL toetab 15 miljoni euroga. Koostoime suurendamiseks küsiti Ammanis kohalolevatelt ELi liikmesriikide esindajatelt, kas nad oleksid huvitatud programmi rakendamisest ja kaasrahastamisest. Hispaania koostööamet AECID otsustas programmi 2 miljoni euroga kaasrahastada ja rakendada programmiosa, mis käsitleb kodanikuühiskonna toetamist.

III OSA. Soovitustest ja nende täitmise seisust puudub keskne ülevaade

98

Käesolevas osas analüüsitakse Euroopa välisteenistuse jõupingutusi ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste seireks tsentraliseeritud tasandil ja nende täitmise kontrollimiseks asjaomastes riikides. Kui kesktasandil on olemas teave tehtud edusammude kohta, aitab see edaspidist kontrollitegevust sihipärasemaks muuta. Selles kontekstis hindas kontrollikoda ka parimate tavade kindlakstegemist ja saadud kogemuste analüüsimist.

Puudub ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste keskne andmebaas

99

Personali liikuvuse tõttu on ELi valimisvaatlusmissioonide puhul institutsioonilise mälu säilitamine eriti keeruline. Näiteks juhtub üsna harva, et mõni töötaja töötaks ühes ja samas ELi delegatsioonis kahtede järjestikuste valimiste ajal. Euroopa välisteenistuse demokraatia ja valimisvaatluste osakond on ELi institutsioonide jaoks oluliseks valimisvaatluste kontaktüksuseks⁵⁶.

100

Arvestades, et Euroopa Parlamendi liige nimetatakse peavaatlejaks ajutiselt ja põhimeeskonna eksperdid töötavad ühes ELi valimisvaatlusmissioonis korraga, on töötulemuste dokumenteerimine ja kesktasandil säilitamine nende hilisemaks kasutamiseks hädavajalik. ELi valimisvaatlusmissiooni tegevusest antakse aru vahe-, sise- ja kordusvisiidi aruannetes. Need aruanded ei sisalda aga piisavalt üksikasju sidusrühmadega konsulteerimise kohta.

101

2012. aastal märgiti Euroopa Parlamendi tellitud uuringus, et vaja oleks andmebaasi, mis annaks võimaluse soovituste elluviimise seisu kesktasandil kontrollida⁵⁷. ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste keskset andmebaasi aga veel loodud ei ole.

102

Valimiste vaatlemise ja demokraatia toetamise projektil on veebisait põhjaliku arhiiviga. See võib personali liikuvuse mõju leevendada, sest see toimib asutusesisese institutsioonilise mälu alternatiivina. Projekti eksperdid koolitavad põhimeeskonda ja teisi vaatlejaid, et arendada ELi valimisvaatluse suutlikkust ja metoodikat.

103

ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste keskse andmebaasi puudumisel ei ole varasemad riigi- ja/või teemapõhised soovitused sarnastel teemadel soovitusi ette valmistavate põhimeeskonna ekspertide jaoks hõlpsasti kättesaadavad. Sama kehtib ka kolleegide kohta teistest ELi institutsioonidest, kellel on riigi vastu erihuvi.

104

Näiteks Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS) on soovituste salvestamiseks sellise andmebaasi loonud. Andmebaasis saab otsinguid teha riikide, aastate ja järgmise kaheksa temaatilise valdkonna kaupa: valimistega seotud õigusküsimused, meedia, poliitiline rahastamine, valimisasutus, sugu, alaesindatud rühmad, valimistehnoloogia ning poliitilised ja õigussüsteemid.

Soovituste elluviimise edenemist ei hinnata süstemaatiliselt

105

Kontrollikoda uuris ka seda, kas Euroopa välisteenistus hindas ja dokumenteeris regulaarselt ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste elluviimise seisu.

106

Juba 2014. aastal juhtis komisjoni siseauditi talitus tähelepanu vajadusele soovituste elluviimise tõhusa kesktasandi kontrolli järele. Samuti tegi siseauditi talitus ettepaneku, et ELi delegatsioonid edastaksid Euroopa välisteenistusele ja välispoliitika vahendite talitusele teavet selle kohta, milliseid meetmeid asjaomased riigid ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste alusel võtavad⁵⁸.

107

Tutvumismissiooni aruanne on praegu ainus dokument, kus tuleb soovituste elluviimise seisu järjepidevalt hinnata. Euroopa välisteenistus on tutvumismissioonide aruannete jaoks ette näinud näidise, mis sisaldab struktureeritud tabelit kõigi asjaomast riiki puudutavate varasemate ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste elluviimise ühekaupa hindamiseks. Nagu aga punktis 5 selgitatud, ei ole tutvumismissioonide aruannete peamine eesmärk varasemaid soovitusi hinnata. Nende alusel otsustatakse, kas lähetada riiki ELi valimisvaatlusmissioon või mitte.

108

Kolme auditiga hõlmatud riigi (Ghana 2016, Jordaania 2016 ja Nigeeria 2015) kohta ei olnud tutvumismissiooni aruande tabelit täidetud. Sri Lanka kohta oli tabel täidetud, kuid puudus põhjalik analüüs. Seetõttu ei olnud nelja kõnealuse riigi kohta esitatud aruandlus ülevaatlik, kujutades endast pigem kokkuvõtet kui soovituste elluviimise seisu üksikasjalikku hindamist. Sellest tulenevalt järeldab kontrollikoda, et tutvumismissioonid jätsid kasutamata võimaluse varasemate soovituste elluviimise seisu hinnata. Ehkki tutvumismissioonide aruannetes soovituste elluviimise seisu ei hinnatud, tehti seda mitmes teises dokumendis. Sellise analüüsi tegi näiteks 2014. aastal Nigeerias toimunud valimiste järelvaatlusmissioon.

109

Jordaanias ÜRO Arenguprogrammi raames rakendatud ja ELi rahastatud valimisabi projekti võib tuua näiteks, kuidas sellist hindamist läbi viia. 2016. aasta märtsist kuni 2017. aasta jaanuarini koostati neli aruannet, kus hinnati kõigi 2013. aasta ELi valimisvaatlusmissiooni soovituste elluviimise seisu. Projekt kasutab soovituste elluviimise seisu hindamiseks nn valgusfoorisüsteemi (vt 3. joonis) ning annab ELi delegatsioonile Ammanis ja Euroopa välisteenistusele Brüsselis õigeaegset ja üksikasjalikku teavet. ÜRO Arenguprogrammi hinnangul kasutatakse projektis paindlikku metoodikat ja seda võiks potentsiaalselt rakendada ka teistes riikides. Projektis analüüsiti ka 2016. aasta soovitusi, et lihtsustada nende elluviimist enne kohalikke valimisi 2017. aasta augustis.

110

Ehkki soovituste elluviimise hindamiseks on tehtud mõningaid algatusi, puudub pidev protsess süstemaatilise analüüsi tegemiseks pärast iga ELi valimisvaatlusmissiooni. Euroopa välisteenistus on selgitanud, et ELi delegatsioonides ei ole üldjuhul piisavalt töötajaid ja mõnikord puuduvad neil põhjalikud teadmised, et hinnata valimisreformi elluviimist riigis.

111

Mõnikord hinnatakse soovituste elluviimise seisu Euroopa Arengufondist või Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist rahastatavate valimisabi projektide raames, kuid mitte kõigi valimisabi saavate riikide puhul, kus on toimunud ELi valimisvaatlusmissioon.

112

2017. aasta juunis kiitis Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat heaks projekti ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames⁵⁹, et hinnata (peamiselt OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo valimisvaatlusmissioonide⁶⁰) soovituste elluviimise seisu Lääne-Balkani kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides.

113

ELi valimisvaatlusmissioonide üldise tulemuslikkuse mõõtmiseks kasutab komisjon näitajaid, mis on kehtestatud mitmeaastases sihtprogrammis⁶¹. Tegemist on väljundnäitajatega, nagu koolitusel osalenud vaatlejate arv. ELi valimisvaatlusmissioonide suhtes puuduvad aga selged tulemusnäitajad, mis võimaldaksid komisjonil nende tulemuslikkust mõõta. Tulemusnäitajate ebaühtlasele tasemele vahendite tasandil juhiti tähelepanu ka ühes demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi hiljutises hindamises⁶².

Hiljuti koguti parimaid tavasid, kuid saadud kogemuste analüüs ei hõlma alati soovituste täitmise kontrolli

114

2017. aasta juunis avaldas Euroopa välisteenistus dokumendi „Beyond Election Day“. Tegemist on esimese põhjaliku ülevaatega ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste elluviimise kontrollimiseks kasutatavatest vahenditest. Dokumendis mitte üksnes ei selgitata põhjalikult ELi käsutuses olevaid vahendeid, vaid tuuakse ka arvukalt näiteid parimatest tavadest erinevas kontekstis ja näidatakse mitmeid võimalusi kontrolli tõhustamiseks. Tegemist on teabeallikaga nende jaoks, kelle ülesanne on kontrollida ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste täitmist, nagu ELi delegatsioonid.

115

Pärast iga ELi valimisvaatlusmissiooni analüüsitakse saadud kogemusi. Analüüsi teeb välispoliitika vahendite talitus ning see on süstemaatiline ja hõlmab missiooni kõiki logistilisi ja julgeolekuaspekte. Lisaks korraldab Euroopa välisteenistuse peakorter pärast iga ELi valimisvaatlusmissiooni põhimeeskonnaga kohtumise, et arutada missiooni lõpparuande ja soovituste sisu. Kohtumistel võidakse arutada metoodikaalaseid küsimusi, kuid need peetakse enne aruande lõppversiooni valmimist ja neid ei dokumenteerita.

116

Euroopa välisteenistus korraldab koostöös valimiste vaatlemise ja demokraatia toetamise projektiga regulaarselt metoodika alal saadud kogemuste teemalisi seminare; viimane toimus 2017. aasta aprillis.

117

2016. aasta aprillis palus Euroopa välisteenistus anda ELi valimisvaatlusmissiooni võõrustanud ELi delegatsioonidel teavet oma tegevuse kohta soovituste elluviimise kontrolli toetamiseks. Selline standardsel kujul ja regulaarselt esitatav aruandlus võiks olla lähtepunktiks, et jagada kontrollitegevusest saadud kogemusi ELi delegatsioonide vahel. Tuleb aga öelda, et ehkki aruanded osutusid kasulikuks ja aitasid saada ülevaadet olukorrast teatud ajahetkel, olid nad üksikasjalikkuse tasemelt ebaühtlased.

Järeldused ja soovitused

118

Kontrollikoda järeldab, et Euroopa välisteenistus ja komisjon tegid märkimisväärseid jõupingutusi, et toetada ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste elluviimist, kasutades selleks enda käsutuses olevaid vahendeid. Protsessis võiks siiski teha mõned muudatused, et toetuse andmist tõhustada. Seetõttu esitab kontrollikoda Euroopa välisteenistusele mitu soovitust.

ELi valimisvaatlusmissioonide soovitused on viimastel aastatel paranenud, kuid kohapealsete sidusrühmadega tuleb rohkem konsulteerida

119

Pärast Euroopa välisteenistuse aruandlussuuniste väljastamist on lõpparuannete ja soovituste esitamine viimastel aastatel paranenud. See lihtsustab tõenäoliselt edaspidi nende võrreldavust ajas. On aga valdkondi, mille puhul suuniseid ei järgita. Lisaks ei ole soovituste elluviimise tähtajale viitamine aruannetes järjepidev. Samuti ei nõuta põhimeeskonnalt soovituste prioriseerimise põhjenduste dokumenteerimist (vt punktid 41–55).

120

Põhimeeskonnad korraldasid enne valimispäeva asjaomastes riikides sidusrühmadega kohtumisi, et nendega soovitustega seotud küsimusi arutada, kuid ei dokumenteerinud kohtumiste tulemusi ega jaganud oma märkmeid Euroopa välisteenistusega. Auditiga hõlmatud ELi valimisvaatlusmissioonid pidasid esialgsete soovituste üle nõu Euroopa välisteenistuse ja enamikul juhtudel ELi delegatsioonidega, kuid mitte sidusrühmadega asjaomastes riikides (vt punktid 56–62).

121

Pärast lõpparuande esitlemist korraldati igas riigis sidusrühmade ümarlauakohtumised, millel osalejate ring oli üldjuhul lai. Kohtumised toimusid aga liiga ruttu pärast pressikonverentsi, mis ei võimaldanud osalejatel lõpparuande ja selle soovituste sisuga piisavalt tutvuda. Lisaks on kordusvisiidi korraldamise kohta liiga vähe juhiseid (vt punktid 63–66).

Soovituste elluviimise toetamiseks kasutati poliitilist dialoogi ja valimisabi, kuid valimiste järelvaatlusmissioone ei korraldatud nii tihti, kui oleks võinud

122

ELi delegatsioonid tõstatasid asjaomaste riikide ametivõimudega peetud poliitilistel kõnelustel ELi valimisvaatlusmissioonide soovitustega seotud küsimusi. Poliitilise dialoogiga seotud tegevusi tuleks aga veelgi laiendada, sest kontrollikoda täheldas huvi arutada ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste võimalikku elluviimist asjaomaste riikide parlamentides (vt punktid 71–83).

123

Nigeeria oli valimi ainus riik, kus toimus valimiste järelvaatlusmissioon, ning ELi delegatsiooni hinnangul oli see õigeaegne ja kasulik. Teistes auditiga hõlmatud riikides suhtus valdav enamik küsitletud sidusrühmadest pooldavalt võimalusse korraldada valimistevahelisel ajal järelvaatlusmissioon, et laia kõlapinnaga kohtumistel soovitusi paremini tutvustada. Valimiste järelvaatlusmissioonidega ei kaasne märkimisväärseid kulusid ning nad saaksid soovituste täitmise kontrollimisele olulisel määral kaasa aidata, kui neid sagedamini kasutataks (vt punktid 84–88).

124

Kontrollikoda leidis arvukalt juhtumeid, kus oli võimalik valimisabi ja ELi valimisvaatlusmissiooni soovitusi omavahel seostada, ning kus komisjon oli programmide kavandamisel ELi valimisvaatlusmissiooni soovitusi arvesse võtnud. See suurendas valimisvaatluse ja valimisabi vastastikust täiendavust (vt punktid 89–97).

Soovitustest ja nende täitmise seisust puudub keskne ülevaade

125

Arvestades ELi valimisvaatlusmissioonide sõltumatut iseloomu ning ELi delegatsioonide ja Euroopa välisteenistuse personali liikuvust, on hädavajalik institutsioonilist mälu teiste vahendite abil säilitada. Puudub keskne andmebaas, kus soovitusi säilitada, et need oleksid põhimeeskonna ekspertide või ELi töötajate jaoks hõlpsasti kättesaadavad (vt punktid 99–104).

126

Kontrollikoda leidis positiivseid näiteid soovituste elluviimise kontrollimisest, kuid üksikasjade hindamiseks ja salvestamiseks puudus süstemaatiline protsess (vt punktid 105–113).

127

Euroopa välisteenistus koostas hiljuti põhjaliku loetelu ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste elluviimise kontrollimiseks kasutatavatest vahenditest ja kogus kokku teabe sellealaste parimate tavade kohta, kuid saadud kogemusi ei analüüsita süstemaatiliselt (vt punktid 114–117).

1. soovitus. Aruandlussuunised

Euroopa välisteenistus peaks

• tegema enne lõpparuande avaldamist selle vormi üle järjepidevat kvaliteedikontrolli ja seeläbi tagama, et ELi valimisvaatlusmissioonid järgivad aruandlussuuniseid ja näidisvormi;
• aruandlussuuniseid ajakohastama, lisades ELi valimisvaatlusmissioonide jaoks nõude dokumenteerida soovituste prioriseerimise põhjendused ja panna koos sidusrühmadega paika soovituste elluviimise ajaline perspektiiv (lühike, keskmine või pikk).

Tähtaeg: 2018. aasta lõpp.

2. soovitus. Sidusrühmadega konsulteerimine

Euroopa välisteenistus peaks

• järjepidevalt tagama, et põhimeeskond peaks asjaomase riigi sidusrühmadega soovituste üle nõu enne aruande lõplikku valmimist;
• nõudma, et sidusrühmadega peetavate ELi valimisvaatlusmissioonide konsultatsioonide tulemused dokumenteeritaks ja säilitataks tsentraalselt.

Tähtaeg: 2018. aasta keskpaik.

3. soovitus. Kordusvisiidid ja ümarlauakohtumised

Euroopa välisteenistus peaks

• selgitama rollide ja ülesannete jaotust kordusvisiitide korraldamisel;
• tagama, et sidusrühmade ümarlaud toimuks mitte enne kui neli tööpäeva pärast aruande avaldamist, andmaks osalejatele enne koosolekut piisavalt aega aruande ja soovitustega tutvumiseks.

Tähtaeg: 2018. aasta keskpaik.

4. soovitus. Olemasolevate vahendite täiustamine

Euroopa välisteenistus peaks

• viitama vastastikuse mõistmise memorandumis asjaolule, et riiki lähetatav ELi valimisvaatlusmissioon esitab soovitusi, ja rõhutama nende olulisust;
• võimaluse korral saatma sobival valimistevahelisel ajal valimiste järelvaatlusmissioonid riikidesse, kus on toimunud ELi valimisvaatlusmissioon, tingimusel, et riigi poliitiline või julgeolekuolukord seda võimaldab.

Tähtaeg: 2019. aasta algus.

5. soovitus. Järelevalve ja hindamine

Euroopa välisteenistus peaks

• rajama ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste keskse andmebaasi;
• jälgima regulaarselt ELi valimisvaatlusmissioonide soovituste elluviimist;
• paluma ELi delegatsioonidel ELi koordineerimistegevuse raames regulaarselt aru anda asjaomases riigis soovituste elluviimise toetamiseks võetud meetmetest. See peaks andma kasulikku teavet kontrolli alal saadud kogemuste analüüsimiseks.

Tähtaeg: 2019. aasta algus.

III auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Karel PINXTEN, võttis käesoleva eriaruande vastu 16. novembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lühendid

DG DEVCO: Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat

DG NEAR: Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat

EEAS: Euroopa välisteenistus

EIDHR: Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend

ELi VVM: Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioon

ExM: Tutvumismissioon

OAS: Ameerika Riikide Organisatsioon

ODIHR: OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo

OSCE: Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

UNDP: ÜRO Arenguprogramm

VEM: Valimisekspertide missioon

VJM: Valimiste järelvaatlusmissioon

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse konkreetseid eelarvevaldkondi või juhtimisega seotud teemasid hõlmavate tulemus- ja vastavusauditite tulemused. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Käesoleva tulemusauditi viis läbi välistegevuse, turvalisuse ja õiguse kuluvaldkondade auditeerimise eest vastutav III auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Karel Pinxten.

Auditit juhtis kontrollikoja liige Ville Itälä, keda toetasid kabinetiülem Turo Hentilä, kabineti atašee Helka Nykänen, valdkonnajuht Beatrix Lesiewicz ja auditijuht Kristina Maksinen. Auditirühma kuulusid Balázs Kaszap, Jiri Lang ja Erika Söveges.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel. +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2017

PDF	ISBN 978-92-872-8760-1	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/084365	QJ-AB-17-022-ET-N
HTML	ISBN 978-92-872-8788-5	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/96294	QJ-AB-17-022-ET-Q

© Euroopa Liit, 2017

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: http://europa.eu

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: http://publications.europa.eu/eubookshop Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt http://europa.eu/contact).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.