Interregi koostöö – Euroopa Liidu piiriüleste piirkondade potentsiaali ei kasutata veel täiel määral

Kokkuvõte

I

Piiriülene koostöö on üks ühtekuuluvuspoliitika kahest eesmärgist. Selle eesmärk on lahendada ühised probleemid, mille liikmesriigid on piirialadel koos kindlaks teinud, ning rakendada nende kasutamata kasvupotentsiaali. Paljud sellised piirkonnad on üldiselt majanduslikult vähem edukad kui liikmesriigi muud piirkonnad.

II

Interregi programmid käsitlevad piiriüleseid probleeme. Programmitöö periood 2014–2020 oli Interregi viies periood ja selle eelarve oli 10,1 miljardit eurot. Suur osa sellest oli seotud sisepiiridega, millele eraldati 6,3 miljardit eurot. Summast rahastati 53 koostööprogrammi raames ligikaudu 24 000 projekti. See hõlmas 59 % ELi maismaapiirkonnast ja 48 % elanikkonnast.

III

Auditiga hindasime, kas komisjon ja liikmesriigid on Interregi kaudu rahastatavates sisepiiride koostööprogrammides piiriüleste piirkondade probleeme tulemuslikult käsitlenud. Avaldatud aruande leidudest on kasu perioodi 2021–2027 rakendamisel. Samuti võib see anda teavet kaasseadusandjate käimasolevateks aruteludeks, mis puudutavad võimalikku mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriülestel aladel.

IV

Leidsime, et kõigis kontrollitud koostööprogrammides peale ühe oli analüüsitud asjaomaste piirkondade vajadusi. Neile programmidele eraldatud rahalised vahendid tähendasid aga seda, et piiriüleseid probleeme oli võimalik lahendada vaid osaliselt. Vahendite nappuse tõttu tuleb raha suunata sinna, kus see tõenäoliselt kõige rohkem lisaväärtust annab.

V

Kui mõned erandid välja arvata, siis olid meie kontrollitud programmides selged seosed kavandatud eesmärkide, sisendite ja tegevuste ning soovitud tulemuste ja mõju vahel. Koostööprogrammid erinevad ELi põhiprogrammidest selle poolest, et projektide puhul nõutakse piiriülest identiteeti ja mitme riikidevahelise partneri osalemist. Asjaolu, et koostöö- ja põhiprogrammide vahel puudus sageli selge piir, tähendab aga seda, et koostööprogrammidest võidi rahastada samu projekte mis põhiprogrammidest.

VI

Lisaks tuvastasime programmide rakendamises ja järelevalves järgmisi puudusi:

• poolte uuritud projektide puhul piirdus partneritevaheline koostöö ühise projektiettepaneku esitamisega, et tagada sekkumiste rahastamine. Neil projektidel puudus ühine identiteet piiriülese projektina;
• projektide valikumenetlused ei viinud alati parimate projektide väljavalimiseni;
• kasutatud näitajad ei hõlmanud üldjuhul piiriülest mõju, mis takistas järelevalve tegemist programmi eesmärkide saavutamise üle;
• statistiliste andmete piiratus mõjutab kaasrahastatud projektide hindamist.

VII

Programme haldavad ametiasutused tegid jõupingutusi, et piirata COVID-19 kriisi mõju projektidele, pikendades nende lõpuleviimise tähtaega. Ametiasutused kasutasid ka ELi pakutavaid paindlikkus- ja lihtsustamismeetmeid COVID-19 mõju leevendamiseks, eelkõige võimalust esitada põhidokumendid hiljem.

VIII

2021.–2027. aasta õigusliku aluse vastuvõtmisega viivitamine ja programmitöö perioodi 2014–2020 töö lõpetamise vajadus takistasid uue programmitöö perioodi sujuvat algust liikmesriikide tasandil.

IX

Auditi põhjal esitame järgmised soovitused:

1. keskendada koostööprogramme senisest täpsemini, et projektid täiendaksid põhiprogrammide omi;
2. seada projektid tähtsuse järjekorda ja anda neile toetust vastavalt väärtusele;
3. kasutada näitajaid, mis on välja töötatud piiriülese mõju kajastamiseks.

Sissejuhatus

ELi piiriüleste piirkondade probleemid

01

Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on ELi eesmärk vähendada erinevusi oma piirkondade jõukuses ja arengus, pöörates erilist tähelepanu muu hulgas piirialadele¹. Sellega seoses toetab ta ühtekuuluvuspoliitika kaudu Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) programme, mida tuntakse Interregi programmidena, rahastades neid Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Interreg on 30 aastat toetanud liikmesriikidevahelisi või liikmesriikide ja ELi-väliste riikide vahelisi ühismeetmeid.

02

Interregi üldeesmärk on osaleda ELi territooriumi harmoonilise arengu toetamises², et võimendada koostööd ja luua arenguvõimalusi, edendades samal ajal eri riikide kodanike vahelist solidaarsust probleemide ühise lahendamise kaudu. Lisaks algatusele „Investeeringud majanduskasvu ja töökohtade loomisse“ on Interregi eesmärk üks kahest ühtekuuluvuspoliitika eesmärgist, milleks on „toetada ka vahendite ja inimressurssidega ning igat liiki taristu piiriülest jagamist kõikides piirkondades“³.

03

Piiriülese koostöö eesmärk on lahendada piirialadel koos kindlaks tehtud ühised probleemid ja rakendada kasutamata kasvupotentsiaali. Kõige olulisemad probleemid on järgmised: „halb ligipääsetavus, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) ühenduvuse ja transporditaristuga seoses, hääbuv kohalik tööstus, ebasobiv majanduskeskkond, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vaheliste võrgustike puudumine, teadusuuringute ja uuendustegevuse ning IKT kasutuselevõtu madal tase, keskkonna saastatus, riskide ennetamine, negatiivne suhtumine naaberriigi kodanikesse […]“⁴.

04

Joonisel 1 on esitatud kokkuvõte kõige olulisematest ELi piiriüleste piirkondade probleemidest ja nende hinnangulisest mõjust. Kui kõrvaldada 20 % praegustest takistustest, mis segavad piiriülest koostööd, suureneks nende piirkondade SKP 2 % ja lisanduks rohkem kui miljon töökohta⁵.

Interreg A: Interregi suurim tegevussuund

05

Ajavahemik 2014–2020 oli Interregi viies tegevusperiood. Interregi selle perioodi eelarve oli 10,1 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 2,75 % ühtekuuluvuspoliitika kogueelarvest⁷. Sel ajavahemikul hõlmas Interreg kolme koostöösuunda⁸ (vt 1. selgitus).

06

Joonisel 2 on esitatud Interregi areng aastail 1989–2020, mis puudutab rahastamist ja kaasatud liikmesriike; rohkem üksikasju on toodud perioodi 2014–2020 kohta. Interreg V-A, millel on 88 koostööprogrammi ja peaaegu 7,4 miljardi euro suurune eelarve, on suurim tegevussuund, moodustades 73 % Interregi kogueelarvest. Interreg V-A peamine tegevus on piiriülene koostöö sisepiiridel (välja arvatud äärepoolseimates piirkondades), hõlmates 53 koostööprogrammi ja 6,3 miljardi euro suurust eelarvet.

07

Perioodiks 2021–2027 on Interregi kogueelarvet vähendatud 8 miljardi euroni, mis on tingitud nii ühtekuuluvuspoliitika kogueelarve vähenemisest kui ka Interregile eraldatud osa vähendamisest¹² 2,75 %-lt 2,4 %-le. Selleks ajavahemikuks on ette nähtud neljas, täiendav tegevussuund, mis on suunatud äärepoolseimatele piirkondadele¹³. Piiriülest koostööd hõlmav Interreg VI-A moodustab jätkuvalt suurima osa Interregi eelarvest – kõnealuseks perioodiks on ette nähtud 5,8 miljardit eurot¹⁴.

08

Interreg A kaasrahastamise tingimustele vastavad sisepiirialad on ELi sisepiiride ja teatavate välismaismaapiiride ääres asuvad NUTS 3 alad¹⁵; ning liidu merepiire ümbritsevad alad, mille omavaheline kaugus on kuni 150 kilomeetrit¹⁶. Liikmesriikidel on õigus toetuskõlblikke alasid puudutavas komisjoni otsuses kaasa rääkida¹⁷. Kõigi piirkondade puhul täiendab Interregi toetus riiklikke või piirkondlikke ERFi põhiprogramme.

09

Joonisel 3 on näidatud Interreg A toetuskõlblike alade järkjärguline suurenemine. See tuleneb peamiselt ELi laienemisest ja liikmesriikidele alates perioodist 2007–2013 antud võimalusest eraldada osa Interregi eelarvest koostööprogrammidega hõlmamata piirkondadele, esialgu külgnevatele piirkondadele¹⁸ ja hiljem kõigile piirkondadele¹⁹. Ajavahemikul 2014–2020 hõlmab Interreg V-A ala 66 % ELi territooriumist ja 51 % elanikkonnast. Üksnes sisepiirialade puhul on vastavad näitajad 59 % ja 48 %.

10

Komisjoni andmetel elab Interreg V-A piirkondades peaaegu 2 miljonit piiriülest pendelrändajat, kellest 1,3 miljonit ületavad piiri selleks, et töötada, ja ülejäänud selleks, et õppida. Näiteks töötab 450 000 Prantsusmaal elavat inimest naaberriigis; Saksamaa ja Poola vastavad näitajad on 270 000 ja 140 000. Paljud piirialad on üldiselt majanduslikult vähem edukad kui liikmesriigi muud piirkonnad. Juurdepääs selliste avalike asutuste nagu haiglate ja ülikoolide osutatavatele teenustele on üldiselt halvem kui mujal ning eri õigus- ja haldussüsteemidega toimetulemine on sageli keeruline ja kulukas²⁰.

Interregi juhtimine ja Interreg V-A sisepiiride rahastamisvaldkonnad aastail 2014–2020

11

Sarnaselt ERFi põhiprogrammidele rakendatakse koostööprogramme jagatud eelarve täitmise raames. Selles kontekstis seisneb komisjoni roll liikmesriikide koostatud programmide heakskiitmises ja nende rakendamise hõlbustamises ning programmide järelevalves ja hindamises.

12

Iga koostööprogrammi jaoks määratakse korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutus. Spetsiaalselt Interregi jaoks luuakse ühine sekretariaat²¹, kes tegutseb teabekeskusena ning abistab taotlejaid projektitaotluste esitamisel ja hindamisel; ühine sekretariaat on koos korraldusasutusega peamine koostööprogramme haldav asutus. Kaasrahastatavad projektid valib välja programmi seirekomisjon.

13

Koostööprogrammide kavandamise protsessis järgitakse hoolikalt põhiprogrammide suhtes kehtivat korda. Õigusaktid sisaldavad üksikasjalikke nõudeid programmi sisu kohta. Selle eesmärk on soodustada järjekindlat sekkumisloogikat, st selgeid seoseid kavandatud eesmärkide, sisendite ja tegevuste ning soovitud tulemuste ja mõju vahel. Lõppeesmärk on fondide tõhus ja tulemuslik rakendamine²²:

• programmitöös tuleks lähtuda 11-st kindlaksmääratud valdkondlikust eesmärgist²³ ning vähemalt 80 % fondidest tuleks keskendada kuni neljale valdkondlikule eesmärgile²⁴;
• iga prioriteetne suund peaks eelistatavalt vastama ühele valdkondlikule eesmärgile; iga prioriteetse suuna raames tuleks kindlaks määrata investeerimisprioriteedid ja erieesmärgid²⁵;
• valdkondlike eesmärkide, investeerimisprioriteetide ja rahaeraldiste valikut tuleb põhjendada, tuginedes piirkondlike ja riiklike vajaduste analüüsile²⁶.

14

Korraldusasutused esitavad igal kevadel komisjonile iga koostööprogrammi rakendamise aastaaruande²⁷. Need aruanded sisaldavad andmeid ühiste väljundnäitajate tulemuste²⁸, programmide konkreetsete väljund- ja tulemusnäitajate, vahe-eesmärkide ja finantsandmete kohta.

15

Joonisel 4 ja III lisas on näidatud, kuidas jagunevad valdkondlikud eesmärgid, millele keskendus sisepiiride Interreg V-A rahastamine aastail 2014–2020. 2020. aasta lõpuks oli kõige rohkem rahastatud keskkonnahoiu ja -kaitse ning ressursitõhususe edendamisega, samuti teadustegevuse, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamisega seotud eesmärke.

16

Nagu nähtub IV lisast, said kõige rohkem raha (välja arvatud tehnilise abi projektid) sellist tüüpi projektid, mis on seotud kultuuri ja pärandiga, kliimamuutustega kohanemisega, institutsioonilise suutlikkusega, tehnosiirdega VKEdele, teede parandamisega, bioloogilise mitmekesisuse ja looduskaitsega, turismiga looduslikes piirkondades, tervishoiu- ja sotsiaalteenustega ning teadusuuringute ja innovatsiooniga avalikes keskustes.

17

2020. aasta detsembri lõpuks olid koostööprogramme haldavad asutused kulukohustustega katnud 102 % perioodiks 2014–2020 kättesaadavatest vahenditest (ERFi toetatavate põhiprogrammide vastav näitaja oli 110 %) ja kaasrahastamiseks välja valinud ligikaudu 24 000 projekti. Programme haldavad asutused võivad kulukohustustega katta suuremaid summasid kui programmi eelarve, et tagada kõigi olemasolevate vahendite ärakasutamine programmitöö perioodi lõpuks.

Ettevalmistused perioodiks 2021–2027

18

Programmitöö perioodil 2007–2013 eraldati Interregist 5,6 miljardit eurot. Järelhindamise²⁹ kohaselt olid projektide väljundid ja tulemused kooskõlas Interregi konkreetsete eesmärkidega ning suunatud Lissaboni strateegia peamistele prioriteetidele.

19

Hindamise käigus leitud põhipuudused oli järgmised:

• programmid olid väga laiaulatuslikud ning nende lõppeesmärk oli eelkõige koostöö ja sidemete arendamine, mitte laiema majandusliku integratsiooni võimendamine;
• enamik programme kasutas toetatavate projektide väljavalimisel alt-üles lähenemisviisi. See raskendas sidusa strateegia rakendamist, et edendada asjaomaste piirkondade arengut ning sotsiaal-majanduslikku ja territoriaalset integratsiooni, kuigi enamik üksikprojekte andis oma panuse;
• Interregi programme ja põhiprogramme kooskõlastati omavahel väga vähe.

20

Perioodi 2014–2020 partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamiseks töötas komisjon iga liikmesriigi jaoks välja seisukohavõtud, milles määras kindlaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kõige olulisemad prioriteedid, käsitledes väga lühidalt territoriaalset koostööd.

21

Perioodiks 2021–2027 esitas komisjon piiripoliitika suunised, mille eesmärk on kaasa aidata liikmesriikide koostööprogrammide ettevalmistamisele. Tegemist on üksikasjalike dokumentidega, mis käsitlevad piiriüleste piirkondade spetsiifikat.

22

Perioodi 2021–2027 kohta on õigusaktides³⁰ sätestatud järgmist:

• sisemaismaapiiride puhul peaksid programmi haldavad asutused eraldama maksimaalselt 60 % rahalistest vahenditest seitsmest poliitikaeesmärgist (viis ühissätete määrusest ja kaks ETK määrusest) neljale, millest kaks peaksid olema „keskkonnahoidlikum, vähese CO₂-heitega Euroopa“ ja „sotsiaalsem Euroopa“;
• merepiiride puhul eraldatakse see 60 % kolmele poliitikaeesmärgile, millest „keskkonnahoidlikum, vähese CO₂-heitega Euroopa“ on kohustuslik;
• Interregi erieesmärkidele „koostöö parem juhtimine“ ning „ohutum ja turvalisem Euroopa“ võib eraldada vastavalt kuni 20 % ja 5 %.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide COVID-19 meetmed

23

COVID-19 pandeemia tabas märkimisväärselt liikmesriikide piiriüleseid piirkondi, pannes surve alla sotsiaal-majanduslikud struktuurid ELi piiride ümbruses ja nende sees. Ka koostööprogrammide suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on võetud seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide paindliku kasutamisega, et leevendada pandeemia mõju koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse³¹ (CRII) ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse+³² (CRII+) kaudu.

24

Joonisel 5 on esitatud neist meetmetest kõige olulisemad, mis kõik nõuavad programmides muudatuste tegemist. Kõik peale ühe (suutlikkus kanda 2020. aastal vahendeid üle piirkonnakategooriate vahel) on koostööprogrammide puhul asjakohased. Programmi haldavad asutused võivad kasutada rohkem kui ühte neist meetmetest.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

25

Meie auditis keskenduti sellele, kas komisjon ja liikmesriigid on piiriüleste piirkondade probleeme Interreg V-A sisepiiride koostööprogrammides tõhusalt käsitlenud (vt I lisa). Selleks uurisime, kas:

• programme haldavad asutused analüüsisid piiriüleseid probleeme ja seadsid need tähtsuse järjekorda, et koondada koostööprogrammid sinna, kus neil oleks olemasolevate ressursside nappuse tõttu kõige suurem mõju;
• koostööprogrammid töötati välja sidusa sekkumisloogika alusel ja koostoimes külgnevate piirkondade põhiprogrammidega, hõlmates hindamissüsteemi, millega oleks võimalik mõõta piiriülest mõju;
• komisjoni suunised aitasid kindlaks teha piiriüleste piirkondade kitsaskohti, andes sisendeid ja toetust eelkõige COVID-19 kriisi mõju leevendamiseks ning uue programmitöö perioodi (2021–2027) sujuvaks alustamiseks.

26

Meie leiud ja järeldused puudutavad Interreg V-A sisepiiride koostööprogramme programmitöö perioodil 2014–2020 ning me eeldame, et meie soovitustest on kasu perioodi 2021–2027 programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel. Samuti võib meie aruanne anda teavet kaasseadusandjate käimasolevateks aruteludeks, mis käsitlevad võimalikku mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriülestel aladel³³.

27

ELi tasandil uurisime komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi (DG REGIO) tööd.

28

Meie lähenemisviis tulenes sellest, et hõlmatud oli väga suurel arvul koostööprogramme. Liikmesriikide tasandil uurisime 23 koostööprogrammi (loetletud V lisas), milles kõik 28 liikmesriiki olid vähemalt ühe korra kaasatud. Need 23 programmi moodustavad 43 % ELi rahastusest sisepiiride Interreg V-A-le ja 27 % kogu Interregi 2014.–2020. aasta eelarvest.

29

23 koostööprogrammiga seoses tegime kümme lihtsat dokumendikontrolli, kümme laiendatud dokumendikontrolli ja kolm kohapealset külastust. Üksikasjad, sealhulgas kontrolliliikide erinevused on esitatud V lisas.

30

Peale selle valisime kõigi 23 koostööprogrammi puhul kaks põhiprogrammi (samuti loetletud V lisas) külgnevatest piirkondadest, et võrrelda nende suunitlust ja hinnata koostoimet piiriüleste probleemide lahendamisel. Peamised kriteeriumid kahe programmi väljavalimisel olid rahvaarv, rahalise toetuse tase, hõlmatud ala suurus ja, mis kõige tähtsam, ühiste investeerimisprioriteetide ulatus. Uurisime kokku 39 põhiprogrammi, sest seitsmel juhul kasutati sama põhiprogrammi rohkem kui üks kord.

31

Kohapeal kontrollitud koostööprogrammide puhul külastasime 12 projekti, mis said ELi toetust. Nende projektide valiku aluseks oli tähtsus ja kaasrahastatud meetmete liikide mitmekesisus. Kontrollisime Rumeenia ja Bulgaaria koostööprogrammi raames veel nelja projekti dokumentaalselt. Algselt kavatsesime seda programmi kohapeal külastada, kuid COVID-19 reisipiirangute tõttu ei olnud see võimalik. Seetõttu ei saanud me projektide tulemusi füüsiliselt kontrollida.

32

16-s kontrollitud projektis rakendati meetmeid järgmistes toetusvaldkondades: kultuuripärand, turism, VKEd ja ettevõtlus, tööturg ja tööhõive, riskijuhtimine ja koostöö hädaabiteenistuste vahel, haridus ja koolitus, institutsiooniline koostöö, tervishoid ja sotsiaalne kaasatus ning mitmeliigiline transport.

33

Kõigi 53 sisepiiride koostööprogrammi puhul uurisime, mil määral kasutasid programme haldavad asutused CRII ja CRII+ algatuste pakutavaid paindlikkus- ja lihtsustamisvõimalusi. Kolme kohapeal kontrollitud koostööprogrammi ning Rumeenia ja Bulgaaria programmi puhul, mida kavatsesime külastada, hindasime COVID-19 kriisi mõju projektide rakendamisele.

Tähelepanekud

Piiriüleste programmide aluseks oli põhjalik analüüs, kuid kõiki probleeme ei olnud võimalik lahendada

34

Vaatasime läbi 23 koostööprogrammi programmidokumendid, et hinnata, kas programmitöö perioodi 2014–2020 strateegiline planeerimine põhines nende piirkondade piiriüleste probleemide analüüsil. Uurisime ka seda, kui teostatav oli nende probleemide lahendamine koostööprogrammide raames, võttes arvesse rahaliste vahendite nappust.

Kõik 23 kontrollitud koostööprogrammi sisaldasid piiriüleste piirkondade probleemide analüüsi

35

Koostööprogramm peaks põhinema programmipiirkonna kui terviku vajaduste analüüsil³⁴. Selleks on vaja kohandada programmide sisuga seotud nõuded piiriüleste piirkondade erivajadustega³⁵.

36

Kõigis kontrollitud koostööprogrammides esitati piirkondade vajadused, tuginedes kas tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsile (SWOT-analüüs) või piiriüleste piirkondade sotsiaalsete ja majanduslike omaduste analüüsile (sotsiaal-majanduslik analüüs). Rootsi, Soome ja Norra koostööprogrammi puhul ei olnud SWOT-analüüs aga strateegiliste otsuste toetamiseks piisavalt välja töötatud: selles ei analüüsitud täielikult ohte, aeti tugevused segi võimalustega, loetleti mõned probleemid ilma taustteabeta ning kasutati aegunud andmeid, mis olid üle kümne aasta vanad.

37

Joonisel 6 on seitsmesse kategooriasse rühmitatud kõige olulisemad koostööprogrammides esile tõstetud probleemid. Enamikuga neist probleemidest seisavad silmitsi ka samu geograafilisi piirkondi hõlmavad põhiprogrammid. Halduskoostöö puudused ja keelebarjäärid on aga just piiriülese iseloomuga.

Probleeme ei saa lahendada üksnes koostööprogrammidega, mistõttu on vaja neid prioriseerida

38

Tegelikkuses tähendasid nendele programmidele eraldatud rahalised vahendid seda, et piiriüleseid probleeme oli võimalik lahendada vaid osaliselt. 53 sisepiiride koostööprogrammi keskmine eelarve oli 162 miljonit eurot, ulatudes 19 miljonist eurost Sloveenia ja Ungari programmi puhul 485 miljoni euroni Hispaania ja Portugali programmi (POCTEP) puhul (vt I lisa). Paljude piiriüleste probleemide lahendamine nõuab aga märkimisväärset rahastamist. Näiteks suured raudtee- või maanteetaristu projektid, mis hõlbustavad transporti, kaubandust ja kodanike liikumist, nõuavad tavaliselt miljardeid eurosid.

39

Põhiprogrammidele eraldatakse üldjuhul tunduvalt suuremaid summasid. Kontrollitud 39 põhiprogrammi puhul ulatus piirkondlike programmide eelarve 231 miljonist eurost 7 miljardi euroni (keskmine eelarve 2 miljardit eurot); riiklike programmide keskmine eelarve oli üle kahe korra suurem, ulatudes 700 miljonist eurost peaaegu 9 miljardi euroni (vt V lisa).

40

Leidsime juhtumeid, kus programmi haldavad asutused eraldasid prioriteetsele suunale või investeerimisprioriteedile nii väikese summa, et see saab piiriülesele piirkonnale vaid vähest mõju avaldada. Näiteks Eesti ja Läti koostööprogrammi haldavad asutused eraldasid tööturule integreerimise ja piiriülestele töökohtadele juurdepääsu tingimuste parandamise prioriteetsele suunale vähem kui 1 miljon eurot. Ei ole selge, kas nii väikesed toetussummad võiksid mingit märkimisväärset mõju avaldada.

41

Joonisel 7 on näidatud eelarveeraldiste erinevus 23 koostööprogrammi ja külgnevate piirkondade põhiprogrammide vahel.

42

Rahaliste vahendite nappus tähendab, et need tuleb suunata sinna, kus need tõenäoliselt kõige rohkem lisaväärtust annavad. Leidsime aga, et enamik programme haldavaid asutusi ei seadnud kindlakstehtud vajadusi tähtsuse järjekorda, mistõttu oli oht, et nad ei vali investeerimisprioriteete, millel on tõenäoliselt kõige suurem mõju.

43

Meie analüüs näitas, et paljusid olulisi probleeme, millega piiriülesed piirkonnad silmitsi seisavad, ei olnud võimalik lahendada programmi haldavatel ametiasutustel, vaid need vajasid otsuseid riiklikul tasandil ja käsitlemist liikmesriigi õigusaktides. Näiteks riiklike ametiasutuste koostöö tervishoiu- või julgeolekuküsimustes nõuab kahe- või kolmepoolseid kokkuleppeid liikmesriikide vahel, mida illustreerib 2. selgituses toodud näide.

Sidus strateegia probleemide lahendamiseks ei viinud sageli sihipärase rakendamiseni

44

Hindasime koostööprogrammide kõige olulisemaid strateegilisi elemente ja seda, kuidas neid projektikonkursside kaudu ja projektide valimisel rakendati.

Peaaegu kõigil juhtudel kajastasid strateegilised programmidokumendid õiguslikke nõudeid ja olid kooskõlas vajaduste analüüsiga

45

Ühissätete määruses on sätestatud vajadus tugeva sekkumisloogika järele³⁷, mis tähendab selget seost programmi eesmärkide ja oodatavate tulemuste vahel. Kuna mitu ELi fondi pakub toetust samas geograafilises piirkonnas, on oluline tõhus kooskõlastamine nende fondide ja riiklike rahastamisvahendite vahel³⁸. Interregi puhul peaksid projektis osalema vähemalt kahe osaleva riigi toetusesaajad³⁹.

46

Seetõttu uurisime,

• kui tugev oli sekkumisloogika alates tuvastatud probleemidest kuni projektivaliku protsessi muude elementideni, nagu prioriteetsete suundade, valdkondlike ja erieesmärkide, investeerimisprioriteetide, väljundite ja tulemuste ning nende eesmärkide valimine;
• kas programmi haldavad asutused kehtestasid korra rahastamise kooskõlastamiseks muude allikatega;
• millist tähtsust omistati projektide valimisel piiriülesele elemendile.

Kontrollitud programmid tuginesid (kui mõni erand välja arvata) usaldusväärsele sekkumisloogikale

47

Peaaegu kõigil juhtudel oli probleemide analüüsi ning programmi haldavate asutuste poolse prioriteetsete suundade, valdkondlike ja erieesmärkide ning investeerimisprioriteetide valimise aluseks usaldusväärne sekkumisloogika; seda loogikat rakendati ka projektikonkursside suhtes. Ühel juhul, kui SWOT-analüüs ei olnud strateegiliste otsuste toetamiseks piisavalt üksikasjalik (vt punkt 36), mõjutas see programmi sekkumisloogika sidusust.

48

Programmi haldavad asutused täitsid ka nõuet keskenduda kuni neljale valdkondlikule eesmärgile. Mõnel juhul otsustasid ametiasutused programme veelgi täpsemalt suunitleda, keskendudes teatud ärisegmentidele. Näiteks võib tuua Läänemere lõunaosa programmi, mis hõlmab Poola, Taani, Saksamaa, Leedu ja Rootsi piirkondi ning mille eesmärk on suurendada Läänemere lõunapiirkonna nn sinist (meri) ja rohelist (keskkond) kasvupotentsiaali, isegi kui selles piirkonnas on esile tõstetud mitmeid muid probleeme.

49

Siiski oli vähe koostööprogramme, millega toetati projektide rahastamist valdkondades, mida SWOT-analüüsis või sotsiaal-majanduslikus analüüsis ei olnud varem kindlaks määratud. Näiteks Slovakkia ja Tšehhi programmi puhul otsustasid ametiasutused investeerida projektidesse, mille eesmärk on parandada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste piiriülese koostöö kvaliteeti. Kuigi tegemist on ühe peamise probleemiga, millega piiriülesed piirkonnad üldiselt silmitsi seisavad, ei olnud institutsioonilise suutlikkuse puudumist selle programmi sotsiaal-majanduslikus analüüsis arvesse võetud.

50

Läänemere keskosa koostööprogrammi puhul otsustas programmi haldav asutus keskenduda pigem piiriülestele piirkondadele kättesaadavatele võimalustele, mitte nende ees seisvatele probleemidele. Programmi haldavad asutused investeerisid projektidesse, mille eesmärk on säilitada või suurendada töökohtade arvu, toetada VKEsid ja parandada piirkonna atraktiivsust turismisihtkohana. Vaadeldud juhul oli koostööprogrammi sekkumisloogika selge ja vastas muudele õiguslikele nõuetele. See tähendab siiski, et piiriüleste piirkondade probleeme ei käsitletud, nagu kinnitas ka meie analüüs, mis käsitles üht kõnealuse koostööprogrammi neljast projektist.

Programmid sisaldasid teavet muude rahastamisallikatega kooskõlastamise kohta ning kehtestatud oli piiriülese iseloomu hindamise kord

51

Leidsime, et kõigis koostööprogrammides esitati teavet mehhanismide kohta, mille abil kooskõlastati vahendite eraldamist teiste ELi või riiklike rahastamisallikatega, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Näiteks sisaldasid need üksikasjalikku teavet eri asutuste võtmeisikute osalemise kohta koosolekutel, kus uuriti fondide vahelist sünergiat, ning menetlust, mille abil vältida seda, et kaks eri allikat rahastavad sama projekti.

52

Kõigil juhtudel tähtsustati valikumenetlustes projekti piiriülest identiteeti, sealhulgas mõlemalt poolt piiri pärit partnerite kavatsust aktiivselt osaleda.

Praktikas leidsime mitmeid puudusi strateegia elluviimises ja selle üle tehtavas järelevalves

53

Hindasime programmistrateegiate elluviimist projektikonkurssides, projektide valikut ning selle jälgimist ja koordineerimist teiste rahastamismehhanismidega samades geograafilistes piirkondades. Leidsime mitmeid puudusi strateegia elluviimises ja järelevalves, mis olid seotud koostöö- ja põhiprogrammide piiritlemise, projekti piiriülese iseloomu, projektide valimise menetluse, kasutatud näitajate ning statistiliste andmete kvaliteedi ja kättesaadavusega.

Sageli puudub selge piir koostöö- ja põhiprogrammide vahel

54

66 % ELi maismaa kogupindalast vastab Interregi sise- ja välispiiride rahastamise tingimustele ning 17 liikmesriigi puhul on toetuskõlblik üle 80 % nende territooriumist (3. selgitus ja joonis 8).

55

Peavoolu- ja koostööprogrammid kaasrahastavad ELi projekte samades geograafilistes piirkondades (vt punkt 08). Võrdlesime valimi 23 koostööprogrammi rõhuasetust külgnevate piirkondade kahe põhiprogrammi rõhuasetusega (vt punkt 30). Keskendusime programmide ühistele investeerimisprioriteetidele, mis on asjakohaste määruste alusel võimalik. Võrdlesime ühiste prioriteetide toetusvaldkondi ja projektide liike, mida programmidega kavatseti kaasrahastada, ning hindasime, kas programmide vahel on selge piir ja kas on tõendeid vastastikuse täiendavuse kohta.

56

Leidsime, et 14 juhul puudus selge piir toetusvaldkondade ja kaasrahastatavate projektide vahel. See tähendab, et põhiprogrammidest sai rahastada samu projekte mis koostööprogrammidest; erinev on vaid see, et viimaste rahastatud projektide puhul oli nõutav piiriülene identiteet ja kahe partneri osalemine mõlemalt poolt piiri. Leidsime kõnealuseid juhtumeid peamiselt sellistes toetusvaldkondades nagu keskkond, kultuur, turism, konkurentsivõime ja töökohtade loomine.

57

Läänemere lõunapiirkonna programm on hea näide selgelt eristatud projektitüüpidest: sellest rahastati jalgrattatee rajamist ühe põhiprogrammi kaudu ning tee ääres asuvaid liikumisalasid koostööprogrammi kaudu. Selline lähenemisviis nõuab programmitöö etapis programmi haldavate asutuste vahel head koostööd.

58

Lisaväärtuse maksimeerimiseks juhul, kui erinevatest toetusprogrammidest rahastatakse sama investeerimisprioriteeti, on oluline kooskõlastada toetusvaldkonnad ja eristada kaasrahastatavate projektide liike. Ajavahemikul 2014–2020 kehtis Euroopa territoriaalse koostöö suhtes õiguslik nõue suunata 80 % rahastamisest maksimaalselt neljale 11-st valdkondlikust eesmärgist (vt punkt 13). Ajavahemikul 2021–2027 on valdkondlikku keskendamist aga vähem – näiteks saavad maismaapiiride sisekoostöö programme haldavad asutused eraldada vahendeid kõigile seitsmele (viis üldist ja kaks Interregiga seotud) poliitikaeesmärgile (vt punkt 22).

59

Interregi ja ERFi põhiprogrammide toetuskõlblike piirkondade kattumine (vt punkt 54) koos Interregi eelarve vähendamisega (vt punkt 07) ning programmide sihtvaldkondade laiendamisega perioodil 2021–2027 (vt punkt 22) muudab vajaduse põhi- ja koostööprogrammide selge piiritlemise järele pakilisemaks. Selgem piiritlemine võib suurendada koostoimet, vähendada topeltrahastamise tõenäosust ja suurendada projektide lisaväärtust. Programmide ulatust ning koostöö- ja põhiprogrammide vähest kooskõlastamist rõhutati ka perioodi 2007–2013 järelhindamises (vt punkt 19).

Mõne projekti piiriülene olemus oli küsitav

60

Koostööprojektid peaksid hõlmama toetusesaajaid vähemalt kahest osalevast riigist, kuigi õigusaktid võimaldavad projekti rakendada ühes liikmesriigis, „kui selle piiriülene või riikidevaheline mõju ja kasu on kindlaks tehtud“⁴⁰.

61

Valimisse kuulunud 16 projekti puhul hindasime, kas

• nad käsitlesid vähemalt ühte piiriülest probleemi;
• mõnda projekti rakendati ainult ühes liikmesriigis;
• iga partneri panusest ja piiriülese projekti ühisest panusest saadav kasu oli nähtav kõikides osalevates liikmesriikides;
• selline piiriülene kasu õigustas projekti rahastamist koostööprogrammi kaudu.

62

Tegime kindlaks, et kõik projektid peale ühe (vt punkt 50) käsitlesid vähemalt ühte piiriülest probleemi. Kõiki projekte rakendati vähemalt kahes osalevas liikmesriigis ja neist saadav kasu oli võrdselt nähtav. Kaheksa projekti puhul piirdus partneritevaheline koostöö aga ühise projektiettepaneku esitamisega, et tagada sekkumiste rahastamine. Neil projektidel puudus ühine identiteet piiriülese projektina. Leidsime, et kirjeldatud puudus esines kõigis neljas turismivaldkonnas uuritud projektis, mis on üks peamisi Interregi 2014.–2020. aasta toetusvaldkondi (vt punkt 17).

63

4. selgituses on esitatud näiteid ühe ja sama programmi nõrkadest ja tugevatest piiriülestest projektidest.

Mitmed puudused projektide valimises tähendasid seda, et alati ei valitud välja parimaid projekte

64

Projektikonkursid ja projektide valimine on programmi rakendamise protsessi peamised etapid, eelkõige koostööprogrammidele kättesaadavate vahendite hulga tõttu (vt punkt 38), samuti seetõttu, et Interregi lepingute sõlmimise määr on viimastel aastatel olnud üsna kõrge (vt punkt 17). See suurendab vajadust valida projektid välja väärtuse alusel, et saavutada koostööprogrammi eesmärgid ja täita piiriüleste piirkondade kõige pakilisemad vajadused.

65

10 koostööprogrammi puhul, mida me kontrollisime laiendatud dokumendikontrolli kaudu, ja kolme kohapeal külastatud programmi puhul uurisime, kuidas programme haldavad asutused

• teavitasid üldsust koostööprogrammidest toetatavatest valdkondadest ja projektitüüpidest, et soodustada selliste projektiettepanekute esitamist, mis on kooskõlas programmide eesmärkidega;
• projektiettepanekuid hindasid;
• valisid välja projektid, mis käsitlesid piirkonna probleeme kõige paremini.

66

Nende koostööprogrammide puhul vastasid programmdokumendid õiguslikele nõuetele⁴¹ ja sisaldasid põhiteavet programmi kohta: iga investeerimisprioriteedi raames toetatavate meetmete liigikirjeldust ja nende eeldatavat panust erieesmärkide saavutamisse, projektide valimise peamisi põhimõtteid, peamiste sihtrühmade, toetusesaajate liikide jms määratlust. Leidsime siiski puudusi projektide valiku kõigis kolmes etapis.

67

13 koostööprogrammist viie puhul valiti võimalikud projektid välja alt-üles lähenemisviisi abil, mille raames esitasid potentsiaalsed toetusesaajad projektitaotlusi, saades programme haldavatelt asutustelt vähe suuniseid selle kohta, kuidas projektides otseselt piirkonna vajadusi käsitleda (vt 5. selgitus). Seda küsimust rõhutati veelgi enam perioodi 2007–2013 järelhindamises (vt punkt 19).

68

Kümne programmi puhul hindasid ametiasutused projektitaotlusi punktisüsteemiga, kus tuli saavutada miinimumkünnis, et projektil oleks võimalik valituks osutuda. See mitte ainult ei aita muuta valikumenetlust läbipaistvaks, vaid lihtsustab tööd ka seirekomisjonil, kelle ülesanne on otsustada, milliseid projekte kaasrahastada. Ülejäänud kolme programmi puhul ja punktisüsteemi puudumisel tuginesid programmi haldavad ametiasutused valiku tegemisel kvalitatiivsele hinnangule, mis ei võimalda projekte selgelt prioriseerida.

69

Kolme programmi puhul esitasid programmi haldavad asutused seirekomisjonile paremusjärjestuses loetletud projektid. Ülejäänud kümnes koostööprogrammis ei seadnud programmi haldavad asutused projekte seirekomisjonile esitades neid aga järjekorda, isegi kui oli kasutatud punktisüsteemi. 6. selgituses on toodud projektide valimise hea ja halva tava näide.

Näitajad ei kajastanud üldiselt piiriülest mõju ja piirkondlikud statistilised andmed olid piiratud, mis takistas järelevalvet ja hindamist

70

Programmide tulemustele orienteerituse parandamiseks pidid ametiasutused iga prioriteetse suuna puhul määrama kindlaks erieesmärkide eeldatavad tulemused ning väljund- ja tulemusnäitajad, samuti alg- ja sihttaseme kogu programmitöö perioodiks⁴². ETK määrus sisaldab loetelu ühistest väljundnäitajatest, mida programme haldavad asutused võivad otsustada kasutada⁴³. Sihttasemeid võib väljendada kvantitatiivselt või kvalitatiivselt, viimast ainult tulemusnäitajate puhul⁴⁴. Programme haldavad asutused peavad nende sihttasemete usaldusväärseks jälgimiseks koguma usaldusväärseid statistilisi andmeid.

71

Kõigi 23 koostööprogrammi puhul uurisime, kas piiriülestel aladel kindlaks tehtud vajadusi käsitlevad erieesmärgid põhinesid SMART-kriteeriumidel, st olid konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised.

72

Lisaks uurisime, kas iga programmi jaoks kehtestatud väljund- ja tulemusnäitajad olid

• asjakohased programmi erieesmärkide suhtes;
• võimelised mõõtma toetatud projektide mõju;
• saavutatavad programmitöö perioodi lõpuks. Selleks kasutasime ka viimaste kättesaadavate rakendamise aastaaruannete järeldusi.

73

Leidsime, et üldjuhul põhinesid programmide erieesmärgid SMART-kriteeriumidel. Need järgisid programmi sekkumisloogikat, olid seotud valitud prioriteetsete suundade, valdkondlike eesmärkide ja investeerimisprioriteetidega ning lõid seose strateegia ja toetatud meetmete ning projektide vahel.

74

Samuti leidsime, et ühised ja programmispetsiifilised väljundnäitajad ning programmispetsiifilised tulemusnäitajad olid üldiselt mõõdetavad ning et kõigil juhtudel olid kehtestatud alg- ja sihttasemed. Ühiste väljundnäitajate kasutamine hõlbustab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide andmete koondamist.

75

Seitse programme haldavat asutust mõõtsid teatavaid tulemusnäitajaid kvalitatiivse hindamise, st küsitluse abil, nagu õigusaktidega lubatud. Leidsime, et kolmel juhul küsitlesid programme haldavad asutused toetusesaajaid ja muid sidusrühmi, kellele nad olid ise toetust andnud. See võib viia arvamusele, et tulemusi ei koguta objektiivselt, sest toetusesaajad võisid anda positiivsemat tagasisidet kui nad oleksid teinud juhul, kui nad ei oleks programmi haldavalt asutuselt toetust saanud.

76

Kõigis kontrollitud koostööprogrammides, välja arvatud Läänemere lõunaosa programm, leidsime probleeme ka seoses näitajate asjakohasuse ja saavutatavusega, ning seda nii ühiste väljundnäitajate kui ka programmispetsiifiliste väljund- ja tulemusnäitajate puhul.

77

Mis puudutab asjakohasust, siis ei suutnud paljud näitajad (nii ühised väljundnäitajad kui programmispetsiifilised näitajad) kajastada Interregi projektide piiriülest mõju. Samuti tuvastasime juhtumeid, kus kehtestatud näitajatega ei mõõdetud toetatud projektide mõju erieesmärgile või kus mõju ei olnud võimalik otseselt ja ainult projektile omistada. Viimast näitlikustab see, et paljudes programmides kasutati kultuuri-/turismiprojekti tulemusnäitajana „hotellis peatumiste arvu suurenemist piirkonnas“, kuigi hotellis peatumiste arv piirkonnas sõltub lisaks Interregi projektile mitmest sotsiaal-majanduslikust tegurist.

78

Saavutatavuse osas leidsime näiteid kahest äärmusest: mõnel juhul ei olnud eesmärgid realistlikud ja tõenäoliselt ei saavutata neid programmitöö perioodi lõpuks, mis näitab, et programmi haldavad asutused

• kas ei avaldanud piisavalt osalemiskutseid, milles käsitletaks programmi asjaomaseid erieesmärke;
• ei suunanud toetusesaajaid taotlema projekte, mis vastaksid programmi eesmärkidele (vt 5. selgitus);
• või ei hinnanud algtaset alguses õigesti.

Muudel juhtudel ei olnud sihttasemed piisavalt ambitsioonikad ja need olid saavutatud juba programmitöö perioodi algusaastatel, mis viitab sellele, et programme haldavad asutused sõlmisid lepinguid rohkemate projektidega, kui nad vajasid. See näitab, et uute projektikonkursside algatamisel ei võetud arvesse varasemate projektikonkursside mõju.

79

Asjakohaste ja usaldusväärsete arvnäitajate jaoks on vaja piirkondlikke andmeid. Leidsime, et 23 valimisse kuulunud koostööprogrammi kohta oli vähe teavet. Leidsime ka juhtumi, kus programmi haldaval asutusel puudusid andmed erieesmärgi mõju arvutamiseks. Komisjon kinnitas, et piiriülese piirkondliku statistika kättesaadavus oli piiratud. Kõige sagedasemad probleemid olid andmekogumismeetodite erinevused liikmesriikide vahel ja ebapiisav statistika piiriülene kooskõlastamine.

Komisjoni suunised on paranenud, kuid õigusraamistiku vastuvõtmisega viivitamine mõjutas rakendamist

80

Vaatasime läbi suunised, mille komisjon andis programme haldavatele asutustele piiriüleste probleemide määratlemiseks nii perioodil 2014–2020 kui ka 2021–2027. Hindasime ka COVID-19 meetmete kasutamise ulatust perioodi 2014–2020 koostööprogrammide rakendamisel ja perioodi 2021–2027 ettevalmistuste taset.

Komisjon pakkus perioodiks 2021–2027 rohkem suuniseid ja tuge

81

Ajavahemikuks 2014–2020 andis komisjon igale liikmesriigile suunised selle kohta, mida ta pidas rahastamise prioriteetideks, kasutades selleks 2012. aasta kirjalikku seisukohta partnerluslepingu väljatöötamise kohta.

82

Peaaegu kõigil juhtudel piirdusid perioodi 2014–2020 suunised mõne üldise sisuga punkti ja peateemadega, mis käsitlesid piiriüleste piirkondade võimalikke kulutusi. Need sisaldasid väga vähe konkreetseid sõnumeid piiriülese koostöö kohta, mida oleks saanud kasutada programmide väljatöötamiseks.

83

Periood 2021–2027 on Interregi kuues programmitöö periood. Uurisime, kas komisjon on oma varasematel perioodidel kogutud teadmiste põhjal võtnud konkreetseid meetmeid, et juhendada liikmesriike nende koostööprogrammide kavandamisel ja rakendamisel.

84

Perioodi 2021–2027 ettevalmistamisel võttis komisjon aktiivsema rolli ja juhtis mitmeid algatusi, et aidata liikmesriikidel piiriüleseid probleeme kindlaks teha. Need hõlmasid järgmist:

• piiriülese hindamise algatus, mis hõlmas kaheaastast intensiivset teadustegevust ja dialoogi piirialade sidusrühmade ning riiklike ja piirkondlike ametiasutustega. Hindamine sisaldas uuringuid ELi liikmesriikide piiridel valitsevate õiguslike ja haldustakistuste kohta;
• piirialade kontaktpunkti loomine regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadis, mis pakub liikmesriikidele tuge piiriüleste õigus- ja haldusküsimuste lahendamisel;
• iga piiri jaoks spetsiifilise piiripoliitika suunise ettevalmistamine, milles esitatakse komisjoni seisukohad peamiste ülesannete, võimaluste ja tulevase koostöö stsenaariumide kohta ning rõhutatakse vajadust eristada piiriüleseid programme piirkonna ülejäänud programmidest.

85

Eelkõige piiripoliitika suunised andsid väärtusliku panuse piiriüleste probleemide paremal käsitlemisel, neis esitati piiriüleste piirkondade põhijooned ning visandati programmide koostamise võimalused ja suunad. Isegi juhtudel, kui programme haldavad asutused nende sisu täielikult ei toetanud, etendasid nad olulist rolli pinna ettevalmistamisel ja arutelu käivitamisel piiriüleste vajaduste üle.

Piiriüleseid programme haldavad asutused kasutasid COVID-19 kriisi ajal pakutavaid lihtsustamisvõimalusi

86

Varsti pärast COVID-19 pandeemia puhkemist pakkus komisjon välja meetmed Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide õiguslike nõuete lihtsustamiseks, eelkõige 2020. aastaks (vt punktid 23 ja 24 ning joonis 5).

87

Vaatlesime nende meetmete rakendamist 53 piiriülese koostöö programmi raames (vt punkt 33). Uurisime ka pandeemia mõju seoses kolme kohapeal külastatud koostööprogrammi ning Rumeenia ja Bulgaaria programmi rakendamisega, mida olime kavatsenud kohapeal külastada.

88

2021. aasta veebruari lõpuks oli 24 liikmesriigi 186 programmis, sealhulgas Interregi programmides, tehtud 241 COVID-19ga seotud programmimuudatust. Neist 202 olid sellised, mis vajavad komisjoni heakskiitu. Ülejäänud 39 olid lihtsustatud muudatused, mille võtsid vastu liikmesriigid või Interregi puhul programmi haldavad asutused ja millest teavitati komisjoni. Interregi programmide puhul kasutasid 33 programmi haldavat asutust COVID-19 meetmeid, mis nõuavad programmi muutmist. Kõige rohkem kasutati meedet, mis võimaldas rakendamise aastaaruande esitamist edasi lükata. Viimane aruanne esitati 2020. aasta mai asemel septembris, st neljakuulise hilinemisega. Komisjoni sõnul oli selle meetme eelistamise peamine põhjus lepingute sõlmimise kõrge määr, vt punkt 17. Lisaks tegid seitse programmi haldavat asutust lihtsustatud muudatusi, millest tuli vaid komisjoni teavitada ja mis ei nõudnud programmi muutmist.

89

Mis puudutab mõju pandeemia mõju projektide elluviimisele, siis nii kolm programme haldavat asutust, mida me kohapeal külastasime, kui ka Rumeenia ja Bulgaaria koostööprogrammi haldav asutus, mida me olime kavatsenud külastada, teatasid, et kriis tabas iga projekti erinevalt, sõltuvalt ajakavast ja kavandatud tegevuste liigist, nagu nähtub 7. selgituses toodud näitest. Reisidest sõltuvates projektides tuli üldiselt teha põhjalikumaid muudatusi või võtta alternatiivseid meetmeid, asendades näiteks kohapeal toimuvad koosolekud telekonverentsidega. Neli programme haldavat asutust teatasid siiski, et toetusesaajad pidid peatama vähem kui 1 % heakskiidetud projektidest.

Periood 2021–2027 algas enne õigusraamistiku heakskiitmist

90

Viimasena vaatlesime kõigi uuritud koostööprogrammide programmidokumentide ettevalmistamist perioodiks 2021–2027. Uurisime, kuidas on komisjon järginud meie soovitust, mis puudutab ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide ettepanekute õigeaegset ettevalmistamist⁴⁵, ning võrdlesime õigusraamistiku vastuvõtmisele kulunud aega kahe eelmise programmitöö perioodiga.

91

23-st programme haldavast asutusest märkisid kõik peale kahe, et järgmise programmitöö perioodi arutelud algasid alles veidi enne 2020. aasta suvepuhkust. Asutuste sõnul oli programmi ettevalmistamise hilise alguse põhjuseks kindluse puudumine kuni õigusliku aluse vastuvõtmiseni. Viivitus õigusliku aluse vastuvõtmisel koos vajadusega lõpetada üks programmitöö periood samal ajal, kui alustati uut⁴⁶, takistas mitmeaastase programmitöö perioodi sujuvat algust liikmesriigi tasandil.

92

Komisjoni ettepanekud uute ühissätete, ERFi ja ETK määruste kohta avaldati 2018. aasta mais, varakult enne programmitöö perioodi algust ja kooskõlas meie eelmise soovitusega. Läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kestsid aga oodatust kauem. 2021. aasta aprilli lõpuks ehk neli kuud pärast programmitöö perioodi 2021–2027 algust ei olnud ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide pakett, sealhulgas ETK määrus, veel vastu võetud. Võrdluseks olgu öeldud, et perioodi 2014–2020 õiguslik alus võeti vastu kuu aega enne perioodi algust ja perioodi 2007–2013 oma viis kuud enne perioodi algust.

Järeldused ja soovitused

93

Auditi käigus uurisime, kas komisjon ja liikmesriigid on Interregi kaudu rahastatavates sisepiiride koostööprogrammides piiriüleste piirkondade probleeme tulemuslikult käsitlenud. Üldiselt leidsime, et kontrollitud koostööprogrammidel olid selged strateegiad nende alla kuuluvate piiriüleste piirkondade probleemide lahendamiseks. Rakendamise ja järelevalveandmete puudulikkus piiras aga programmide võimalusi nende piirkondade potentsiaali rakendada. Osa allpool esitatud soovitustest on suunatud programme haldavatele asutustele, keda me auditi raames kontrollisime, kuid laia katvust silmas pidades leiame, et need kehtivad ka teistele programme haldavatele asutustele. Programme haldavad asutused on meile soovituste kohta oma arvamused edastanud, vt VI lisa.

94

Koostööprogrammid ei saa lahendada kõiki piiriüleseid probleeme, sest nende eelarve on piiratud ja mõned probleemid tuleb lahendada liikmesriikide vahel riigi tasandil. Leidsime, et isegi kui programme haldavad asutused probleeme analüüsisid, ei seadnud nad neid tähtsuse järjekorda, et keskenduda piiriüleste alade kõige pakilisematele vajadustele (vt punktid 36–43).

95

Mis puudutab strateegiat, siis koostööprogrammide sekkumisloogika oli tugev ning probleemid, prioriteetsed suunad, valdkondlikud ja erieesmärgid kajastusid projektikonkurssides. Programmidokumendid sisaldasid ka menetlusi, mida tuleb järgida koostööprogrammide kooskõlastamisel teiste fondidega. Programmidokumentides kirjeldatud valikumenetlustes tähtsustati kaasrahastatavate projektide piiriülest identiteeti ning kajastati eri riikidest/piirkondadest pärit partnerite kavatsust aktiivselt osaleda (vt punktid 47–50).

96

Leidsime siiski, et valimisse kuulunud 23 koostööprogrammist 14 puhul puudus selge piir, mis eraldaks koostööprogrammide toetusvaldkondi ja kaasrahastatavate projektide liike põhiprogrammide omadest, mis viis olukorrani, kus mõlemad rahastamisallikad võisid rahastada sama liiki projekte. On oht, et tegelikele vajadustele keskendumist nõrgendab nii Interregi kui ka ERDFi üldise rahastamise tingimustele vastavate valdkondade kattumine. ELi sekkumiste lisaväärtust on eriti oluline suurendada seetõttu, et Interregi eelarve ajavahemikuks 2021–2027 on väiksem ja valdkondlikku keskendumist on vähem kui perioodil 2014–2020 (vt punktid 56–59).

97

Leidsime ka projekte, mille piiriülese iseloomu kohta on vähe tõendeid, sest partnerite koostöö piirdus ühise projektiettepaneku esitamisega, et tagada sekkumiste rahastamine (vt punkt 62).

1. soovitus. Koostööprogrammide parem keskendamine

1. Koostööprogramme haldavad asutused, keda me kontrollisime, peaksid
   1. tagama, et programmidokumentides oleks märgitud, et need keskenduvad toetatavate investeerimisprioriteetide raames külgnevate piirkondade põhiprogrammidest erinevat liiki projektidele;
   2. toetust kooskõlastama alati, kui nad sekkuvad külgnevate piirkondade põhiprogrammidega samadesse toetusvaldkondadesse.
2. Komisjon peaks eespool nimetatud kahele soovitusele tuginedes koostöö- ja põhiprogrammide vastuvõtmisel nõudma, et kaasrahastatavad projektid oleksid üksteist täiendavad.

Tähtaeg: 2022. aasta detsember

98

Enamik programme haldavaid asutusi ei järjestanud projekte nende väärtuse järgi, et tagada üksnes parimate rahastamisettepanekute kaalumine, mis on oluline puudus, kui rahalisi vahendeid napib. Lisaks ei olnud mõnedes koostööprogrammides miinimumkünnist, mille projektiettepanek pidi saavutama, et valituks osutuda, mis on eriti oluline projekti piiriülese iseloomu tagamise ja piirkonna kõige pakilisemate probleemide lahendamisele kaasaaitamise seisukohast (vt punktid 66–69).

2. soovitus. Seada projektid järjekorda ja anda neile toetust saadud punktisummade põhjal

Selleks et valida välja projektid, mis aitavad kõige paremini lahendada piiriüleste piirkondade probleeme ja täita koostööprogrammide eesmärke, peaksid kontrollitud programme haldavad asutused

1. kasutama projekti hindamisprotsessi osana väärtuspunktide süsteemi;
2. esitama rahastamiseks ainult projekte, mis on saavutanud miinimumkünnise, sealhulgas minimaalse punktisumma projekti piiriülese iseloomu hindamisel.

Tähtaeg: 2022. aasta detsember

99

Erieesmärgid põhinesid SMART-kriteeriumidel ning väljund- ja tulemusnäitajad olid üldiselt mõõdetavad. Siiski esines puudusi väljund- ja tulemusnäitajate asjakohasuses ja saavutatavuses: mõned näitajad ei kajastanud projektis käsitletud erieesmärki ja mõned neist ei saavutanud õiget tasakaalu teostatavuse ja ambitsioonikuse vahel. Enamikul juhtudel kasutasid programme haldavad asutused näitajaid, mis ei väljendanud piiriülest mõju (vt punktid 73–78).

3. soovitus. Kasutada näitajaid, mille eesmärk on kajastada piiriüleste projektide mõju

Komisjon peaks koostööprogrammide heakskiitmisprotsessi raames

1. tegema tihedat koostööd programme haldavate asutustega, et soodustada ühiste väljund- ja tulemusnäitajate valimist, mis on asjakohased nende meetmete liikide puhul, mida programmid rakendavad ja mis on seega võimelised mõõtma piiriüleste projektide saavutusi ja mõju;
2. juhtudel, kui ühiseid näitajaid ei saa kasutada, tegema koostööd programme haldavate asutustega, et hinnata konkreetsete väljund- ja tulemusnäitajate sobivust piiriüleste projektide saavutuste ja mõju mõõtmiseks, kasutades selleks komisjoni olemasolevaid suuniseid.

Tähtaeg: 2022. aasta detsember

100

Meie uuritud andmetes, mis olid aluseks näitajate mõõtmiseks kasutatavale piirkondlikule statistikale, esines mitmeid puudusi. Andmed ei olnud kättesaadavad või ei olnud neid liikmesriikide vahel piisavalt kooskõlastatud, et usaldusväärselt kajastada toetatud projektide piiriülest mõju (vt punkt 79).

101

Komisjoni suunised programme haldavatele asutustele paranesid kahel viimasel programmitöö perioodil. Perioodi 2021–2027 piiripoliitika suunistes esitatud analüüs ja ettepanekud olid sihipärasemad kui perioodi 2014–2020 seisukohavõttudes (vt punktid 82–85).

102

Koostööprogramme haldavad asutused kasutasid COVID-19 puhangu mõju leevendamiseks CRII ja CRII+ algatuste raames kättesaadavaid meetmeid. Pandeemia tõttu on peatatud või tühistatud väga vähe piiriüleseid projekte, peamiselt seetõttu, et Interregi raames oli suure hulga projektidega juba lepingud sõlmitud. Kriisi mõju oli siiski nähtav ja programme haldavad asutused tegid jõupingutusi, et lepingutega hõlmatud projektide rakendamist toetada (vt punktid 88–89).

103

Perioodiks 2021–2027 esitas komisjon oma seadusandlikud ettepanekud õigeaegselt, kuid kaasseadusandjad võtsid need vastu alles pärast programmitöö perioodi algust. See viivitus on tõsiselt mõjutanud koostööprogrammide ettevalmistamist ja takistanud uue programmitöö perioodi sujuvat algust (vt punktid 91–92).

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Iliana Ivanova, võttis käesoleva aruande vastu 19. mai 2021. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Sisepiiride Interreg V-A koostööprogrammid perioodil 2014–2020

Kokku kiitis komisjon perioodiks 2014–2020 heaks 53 piiriülese koostöö programmi sisepiiridel. Joonisel 9 on esitatud need programmid kaardil. Viirutatud alad kuuluvad samaaegselt kahte või enamasse programmipiirkonda.

Järgmises tabelis on loetletud 53 koostööprogrammi koos kogueelarve ja ELi toetusega. Koostööprogrammid, mida me kontrollisime, on toodud paksus kirjas.

	Nimi	Tunnuskood	Rakenduskava kogueelarve (eurodes)	ELi toetus kokku (eurodes)
1	Belgia – Saksamaa – Madalmaad (Euregio Maas-Rijn)	2014TC16RFCB001	140 434 645	96 000 250
2	Austria – Tšehhi Vabariik	2014TC16RFCB002	115 076 396	97 814 933
3	Slovakkia – Austria	2014TC16RFCB003	89 285 509	75 892 681
4	Austria – Saksamaa/Baieri	2014TC16RFCB004	64 332 186	54 478 064
5	Hispaania – Portugal (POCTEP)	2014TC16RFCB005	484 687 353	365 769 686
6	Hispaania – Prantsusmaa – Andorra (POCTEFA)	2014TC16RFCB006	288 964 102	189 341 397
7	Ungari – Horvaatia	2014TC16RFCB008	73 900 028	60 824 406
8	Saksamaa/Baieri – Tšehhi Vabariik	2014TC16RFCB009	121 617 825	103 375 149
9	Austria – Ungari	2014TC16RFCB010	95 870 327	78 847 880
10	Saksamaa/Brandenburg – Poola	2014TC16RFCB011	117 826 565	100 152 579
11	Poola – Slovakkia	2014TC16RFCB012	210 114 137	178 597 014
12	Poola – Taani – Saksamaa – Leedu – Rootsi (Läänemere lõunapiirkond)	2014TC16RFCB013	100 614 276	82 978 784
13	Soome – Eesti – Läti – Rootsi (Läänemere keskosa)	2014TC16RFCB014	170 544 922	132 628 689
14	Slovakkia – Ungari	2014TC16RFCB015	183 304 695	155 808 987
15	Rootsi – Norra	2014TC16RFCB016	94 399 930	47 199 965
16	Saksamaa/Saksimaa – Tšehhi Vabariik	2014TC16RFCB017	189 274 570	157 967 067
17	Poola – Saksamaa/Saksimaa	2014TC16RFCB018	82 353 025	70 000 069
18	Saksamaa/Mecklenburg-Vorpommern – Brandenburg – Poola	2014TC16RFCB019	157 647 549	134 000 414
19	Kreeka – Itaalia	2014TC16RFCB020	123 176 901	104 700 362
20	Rumeenia – Bulgaaria	2014TC16RFCB021	258 504 126	215 745 513
21	Kreeka – Bulgaaria	2014TC16RFCB022	130 262 835	110 723 408
22	Saksamaa – Madalmaad	2014TC16RFCB023	443 059 158	222 159 360
23	Saksamaa – Austria – Šveits – Liechtenstein (Alpenrhein – Bodensee – Hochrhein)	2014TC16RFCB024	56 554 900	39 588 430
24	Tšehhi Vabariik – Poola	2014TC16RFCB025	266 143 190	226 221 710
25	Rootsi – Taani – Norra (Öresund – Kattegat – Skagerrak)	2014TC16RFCB026	271 376 522	135 688 261
26	Läti – Leedu	2014TC16RFCB027	82 255 348	69 621 072
27	Rootsi – Soome – Norra (Botnia – Atlantica)	2014TC16RFCB028	61 284 055	36 334 420
28	Sloveenia – Horvaatia	2014TC16RFCB029	55 690 913	46 114 193
29	Slovakkia – Tšehhi Vabariik	2014TC16RFCB030	106 046 429	90 139 463
30	Leedu – Poola	2014TC16RFCB031	70 769 277	60 153 883
31	Rootsi – Soome – Norra (Nord)	2014TC16RFCB032	94 617 296	60 413 727
32	Itaalia – Prantsusmaa (Maritime)	2014TC16RFCB033	199 649 897	169 702 411
33	Prantsusmaa – Itaalia (ALCOTRA)	2014TC16RFCB034	233 972 102	198 876 285
34	Itaalia – Šveits	2014TC16RFCB035	118 281 056	100 221 466
35	Itaalia – Sloveenia	2014TC16RFCB036	92 588 182	77 929 954
36	Itaalia – Malta	2014TC16RFCB037	51 708 438	43 952 171
37	Prantsusmaa – Belgia – Madalmaad – Ühendkuningriik (Les Deux Mers / Two Seas/Twee Zeeën)	2014TC16RFCB038	392 143 504	256 648 702
38	Prantsusmaa – Saksamaa – Šveits (Rhin supérieur/Oberrhein)	2014TC16RFCB039	210 615 695	109 704 965
39	Prantsusmaa – Ühendkuningriik (Manche/Channel)	2014TC16RFCB040	315 264 678	223 046 948
40	Prantsusmaa – Šveits	2014TC16RFCB041	102 823 622	65 890 505
41	Itaalia – Horvaatia	2014TC16RFCB042	236 890 849	201 357 220
42	Belgia – Prantsusmaa (Prantsusmaa – Wallonie – Vlaanderen)	2014TC16RFCB044	283 295 074	169 977 045
43	Prantsusmaa – Belgia – Saksamaa – Luksemburg (Grande Région/Großregion)	2014TC16RFCB045	234 606 265	139 802 646
44	Belgia – Madalmaad (Vlaanderen – Nederland)	2014TC16RFCB046	305 151 170	152 575 585
45	Ühendkuningriik – Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa)	2014TC16RFCB047	282 761 998	240 347 696
46	Ühendkuningriik/Wales – Iirimaa	2014TC16RFCB048	98 998 059	79 198 450
47	Rumeenia – Ungari	2014TC16RFCB049	231 861 763	189 138 672
48	Eesti – Läti	2014TC16RFCB050	46 728 715	38 933 803
49	Itaalia – Austria	2014TC16RFCB052	98 380 352	82 238 866
50	Sloveenia – Ungari	2014TC16RFCB053	18 641 195	14 795 015
51	Sloveenia – Austria	2014TC16RFCB054	57 213 193	47 988 355
52	Kreeka – Küpros	2014TC16RFCB055	64 560 486	54 876 411
53	Saksamaa – Taani	2014TC16RFCB056	121 306 000	89 634 975
	Kõik sisepiiride piiriülese koostöö programmid		8 597 431 283	6 346 119 962
	Meie poolt läbi vaadatud sisepiiride piiriülese koostöö programmid		3 508 658 525	2 708 476 109

Allikas: Euroopa Kontrollikoda 2014.–2020. aasta koostööprogrammide põhjal.

II lisa. Interreg V-B riikidevahelised koostööprogrammid perioodil 2014–2020

Programmitöö perioodil 2014–2020 hõlmab Interreg V-B 15 koostööprogrammi kogusummas 2,1 miljardit eurot.

Need on: Põhjameri, Loode-Euroopa, põhjapoolsed äärealad ja Arktika, Läänemeri, Doonau piirkond, Atlandi piirkond, Alpi piirkond, Kesk-Euroopa, Aadria mere – Joonia mere piirkond, Balkani – Vahemere piirkond, Edela-Euroopa, Vahemere piirkond, Kariibi mere piirkond, Amazonase ja India ookeani piirkond. Iga koostööprogrammi osalevad riigid on toodud joonisel 10.

Lisaks Interreg B tegevussuuna kaudu toimuvale rahastamisele on Euroopa Ülemkogu kinnitanud neli makropiirkondlikku strateegiat⁴⁷:

• ELi Läänemere piirkonna strateegia (2009)
• ELi Doonau piirkonna strateegia (2010);
• ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia (2014);
• ELi Alpi piirkonna strateegia (2015).

Neli makropiirkondlikku strateegiat puudutavad 19 ELi liikmesriiki ja kaheksat ELi mittekuuluvat riiki, nagu on näidatud joonisel 11.

III lisa. Sisepiiride Interreg V-A valdkondlikud eesmärgid perioodil 2014–2020

Andmed seisuga 31.12.2020

VE	Nimi	ELi toetus kokku (eurodes)	%
VE 1	Teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine	872 076 167	13,7 %
VE 2	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kättesaadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine	0	0 %
VE 3	Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine	300 110 731	4,7 %
VE 4	Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõigis sektorites	161 017 673	2,5 %
VE 5	Kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine	279 299 676	4,4 %
VE 6	Keskkonna säilitamine, keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine	1 478 698 158	23,2 %
VE 7	Säästva transpordi edendamine ning oluliste võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamine	593 085 445	9,3 %
VE 8	Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine	375 390 004	5,9 %
VE 9	Sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine	216 707 527	3,4 %
VE 10	Investeeringud haridusse, koolitusse, oskuste omandamisega seotud kutseõppesse ja elukestvasse õppesse	116 666 051	1,8 %
VE 11	Avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine	569 531 414	9,0 %
	Mitu VEd	940 330 421	14,8 %
	Tehniline abi	319 783 299	5,0 %
	Ühtegi valdkondlikku eesmärki ei ole valitud	123 423 396	1,9 %
	KOKKU	6 346 119 962	100 %

Allikas: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete platvorm.

IV lisa. 10 enim kasutatud sekkumiskoodi sisepiiride Interreg V-A puhul perioodil 2014–2020

Andmed seisuga 31.12.2020

Kood	Kirjeldus	ELi toetus kokku (eurodes)	% (kogusummast)
94	Riigi kultuuripärandi kaitse, arendamine ja edendamine	444 477 809	7 %
87	Kliimamuutustega kohanemise meetmed ja kliimaga seotud riskide (nt erosioon, tulekahjud, tormid ja põud) ennetamine, sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud	355 767 156	6 %
34	Muu taastatud või täiustatud tee (kiirtee, riiklik, piirkondlik või kohalik tee)	310 554 407	5 %
119	Investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava	303 568 412	5 %
121	Tehniline abi: ettevalmistamine, rakendamine, järelevalve ja kontroll	295 745 460	5 %
62	Tehnosiire ning ülikoolide ja ettevõtjate koostöö, mis toetab eelkõige VKEsid	272 901 928	4 %
85	Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja suurendamine, looduskaitse ja roheline taristu	271 919 799	4 %
91	Looduslike alade turismivõimaluste arendamine ja edendamine	254 307 765	4 %
60	Teadus- ja innovatsioonialane tegevus riiklikes uurimiskeskustes ja oskuskeskustes, sh võrgustike loomine	223 236 862	4 %
112	Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele	205 317 652	3 %
	10 enim kasutatud sekkumiskoodi kogusumma	2 937 797 250	46 %
	Kõik ülejäänud	3 408 322 712	54 %
	KOKKU	6 346 119 962	100 %

Allikas: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete platvorm.

V lisa. Kontrollitud koostööprogrammid, kontrolli liik ja võrdluseks valitud põhiprogrammid

Järgmises tabelis on loetletud 23 koostööprogrammi koos kogueelarve, ELi toetuse ja meie tehtud kontrolli liigiga:

• lihtsa dokumendikontrolli käigus (kokku kümme programmi) uurisime järgmist: piiriülesed probleemid; SWOT-analüüs ja/või sotsiaal-majanduslik analüüs; sekkumisloogika; programmi fookus võrreldes külgnevate piirkondade kahe põhiprogrammiga; näitajad; projektide piiriülese iseloomu hindamise protsess; teiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega kooskõlastamise protsess; seisukohavõtud ja piiripoliitika suunised; perioodi 2021–2027 ettevalmistusetapp;
• laiendatud dokumendikontrolli käigus (kokku kümme programmi) uurisime täiendavalt järgmist: projektikonkursid; projektide valikuprotsess; projektiettepanekute esitamise soodustamiseks kasutatav lähenemisviis („ülevalt alla“ või „alt üles“);
• kohapealse kontrolli käigus (kokku kolm programmi) kontrollisime täiendavalt neljast projektist koosnevat valimit ja projektide piiriülest iseloomu.

	Nimi	Tunnuskood	Rakenduskava kogueelarve (eurodes)	ELi toetus kokku (eurodes)	Kontrolli liik
1	Belgia – Saksamaa – Madalmaad (Euregio Maas-Rijn)	2014TC16RFCB001	140 434 645	96 000 250	lihtne dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Belgia: Flandria rakenduskava (piirkondlik)	2014BE16RFOP002	435 508 941	175 592 099
	Põhiprogramm 2 Saksamaa: Nordrhein-Westfaleni rakenduskava (piirkondlik)	2014DE16RFOP009	2 423 462 022	1 211 731 011
2	Austria – Saksamaa/Baieri	2014TC16RFCB004	64 332 186	54 478 064	lihtne dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Austria: Rakenduskava „Investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse“ (riiklik)	2014AT16RFOP001	2 037 475 362	536 262 079
	Põhiprogramm 2 Saksamaa: Baieri rakenduskava 2014–2020 EFRE (piirkondlik)	2014DE16RFOP002	1 478 842 432	494 704 308
3	Hispaania – Portugal (POCTEP)	2014TC16RFCB005	484 687 353	365 769 686	lihtne dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Hispaania: Andaluusia rakenduskava 2014–2020 (piirkondlik)	2014ES16RFOP003	3 951 571 669	3 200 907 333
	Põhiprogramm 2 Portugal: rakenduskava „Norte 2014–2020“ (piirkondlik)	2014PT16M2OP001	4 209 657 730	3 378 770 731
4	Hispaania – Prantsusmaa – Andorra (POCTEFA)	2014TC16RFCB006	288 964 102	189 341 397	lihtne dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Hispaania: Kataloonia (piirkondlik)	2014ES16RFOP011	1 671 234 350	835 617 175
	Põhiprogramm 2 Prantsusmaa: Languedoc-Roussillon (piirkondlik)	2014FR16M0OP006	754 041 639	431 686 793
5	Saksamaa/Baieri – Tšehhi Vabariik	2014TC16RFCB009	121 617 825	103 375 149	laiendatud dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Saksamaa: Baieri rakenduskava 2014–2020 (piirkondlik)	2014DE16RFOP002	1 478 842 432	494 704 308
	Põhiprogramm 2 Tšehhi: Integreeritud rakenduskava „Majanduskasv 2014–2020“ (riiklik)	2014CZ16RFOP002	5 575 445 155	4 763 230 350
6	Austria – Ungari	2014TC16RFCB010	95 870 327	78 847 880	laiendatud dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Austria: Rakenduskava „Investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse“ (riiklik)	2014AT16RFOP001	2 037 475 362	536 262 079
	Põhiprogramm 2 Ungari: Majandusarengu ja innovatsiooni rakenduskava 2014–2020 (riiklik)	2014HU16M0OP001	8 813 195 514	7 733 969 530
7	Poola – Leedu – Taani – Saksamaa – Rootsi (Läänemere lõunapiirkond)	2014TC16RFCB013	100 614 276	82 978 784	laiendatud dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Poola: Pomorze rakenduskava 2014–2020 (piirkondlik)	2014PL16M2OP011	2 193 896 122	1 864 811 698
	Põhiprogramm 2 Leedu: ELi struktuurifondide investeeringute rakenduskava 2014–2020 (riiklik)	2014LT16MAOP001	7 887 798 523	6 709 396 130
8	Soome – Eesti – Läti – Rootsi (Läänemere keskosa)	2014TC16RFCB014	170 544 922	132 628 689	kohapealne kontroll
	Põhiprogramm 1 Soome: jätkusuutlik majanduskasv ja töökohad Soomes 2014–2020 (riiklik)	2014FI16M2OP001	2 570 429 202	1 285 214 601
	Põhiprogramm 2 Eesti: Eesti investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse 2014–2020 (riiklik)	2014EE16M3OP001	4 891 748 878	3 499 202 664
9	Slovakkia – Ungari	2014TC16RFCB015	183 304 695	155 808 987	lihtne dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Slovakkia: integreeritud piirkondlik rakenduskava 2014–2020 (riiklik)	2014SK16RFOP002	2 059 278 976	1 699 941 778
	Põhiprogramm 2 Ungari: majandusareng ja innovatsioon 2014–2020 (riiklik)	2014HU16M0OP001	8 813 195 514	7 733 969 530
10	Rootsi – Norra	2014TC16RFCB016	94 399 930	47 199 965	lihtne dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Rootsi: rakenduskava Mellersta Norrland (piirkondlik)	2014SE16RFOP007	289 910 518	144 955 259
11	Saksamaa/Saksimaa – Tšehhi	2014TC16RFCB017	189 274 570	157 967 067	laiendatud dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Saksamaa: Sachseni rakenduskava 2014–2020 (piirkondlik)	2014DE16RFOP012	2 341 365 486	1 873 092 389
	Põhiprogramm 2 Tšehhi: Tšehhi: Integreeritud rakenduskava „Majanduskasv 2014–2020“ (riiklik)	2014CZ16RFOP002	5 575 445 155	4 763 230 350
12	Rumeenia – Bulgaaria	2014TC16RFCB021	258 504 126	215 745 513	laiendatud dokumendi-kontroll48
	Põhiprogramm 1 Rumeenia: Rumeenia piirkondlik rakenduskava (riiklik)	2014RO16RFOP002	8 384 288 100	6 860 000 000
	Põhiprogramm 2 Bulgaaria: Bulgaaria piirkondlik rakenduskava „Piirkonnad ja majanduskasv“ (riiklik)	2014BG16RFOP001	1 543 182 113	1 311 704 793
13	Saksamaa – Austria – Šveits – Liechtenstein (Alpenrhein – Bodensee – Hochrhein)	2014TC16RFCB024	56 554 900	39 588 430	laiendatud dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Saksamaa: Baden-Württembergi tegevuskava „Innovatsioon ja energeetika 2014–2020“ (piirkondlik)	2014DE16RFOP001	493 170 076	246 585 038
	Põhiprogramm 2 Austria: ERFi Austria majanduskasvu ja tööhõive rakenduskava 2014–2020 (riiklik)	2014AT16RFOP001	2 073 339 826	536 262 079
14	Tšehhi – Poola	2014TC16RFCB025	266 143 190	226 221 710	kohapealne kontroll
	Põhiprogramm 1 Tšehhi: integreeritud piirkondlik rakenduskava 2014–2020 (riiklik)	2014CZ16RFOP002	5 575 445 155	4 763 230 350
	Põhiprogramm 2 Poola: Dolnośląskie rakenduskava 2014–2020 (piirkondlik)	2014PL16M2OP001	2 659 054 816	2 252 546 589
15	Rootsi – Soome – Norra (Botnia – Atlantica)	2014TC16RFCB028	61 284 055	36 334 420	lihtne dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Rootsi: rakenduskava Övre Norrland (piirkondlik)	2014SE16RFOP008	421 646 628	210 823 314
	Põhiprogramm 2 Soome: jätkusuutlik majanduskasv ja töökohad 2014–2020 (riiklik)	2014FI16M2OP001	2 570 429 202	1 285 214 601
16	Slovakkia – Tšehhi	2014TC16RFCB030	106 046 429	90 139 463	laiendatud dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Slovakkia: rakenduskava „Integreeritud taristu 2014–2020“ (riiklik)	2014SK16M1OP001	4 646 130 079	3 949 210 563
	Põhiprogramm 2 Tšehhi: integreeritud piirkondlik rakenduskava 2014–2020 (riiklik)	2014CZ16RFOP002	5 575 445 155	4 763 230 350
17	Itaalia – Sloveenia	2014TC16RFCB036	92 588 182	77 929 954	laiendatud dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Itaalia: rakenduskava Friuli Venezia Giulia (piirkondlik)	2014IT16RFOP009	230 779 184	115 389 592
	Põhiprogramm 2 Sloveenia: ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendamise rakenduskava (riiklik)	2014SI16MAOP001	3 818 118 670	3 067 924 925
18	Itaalia – Malta	2014TC16RFCB037	51 708 438	43 952 171	laiendatud dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Itaalia: ERFi Sitsiilia rakenduskava 2014–2020 (piirkondlik)	2014IT16RFOP016	4 273 038 791	3 418 431 018
	Põhiprogramm 2 Malta: Malta rakenduskava – Konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku majanduse edendamine meie probleemide lahendamiseks aastatel 2014–2020 (riiklik)	2014MT16M1OP001	709 109 686	580 096 106
19	Itaalia – Horvaatia	2014TC16RFCB042	236 890 849	201 357 220	lihtne dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Itaalia: Apuulia rakenduskava 2014–2020 (piirkondlik)	2014IT16M2OP002	7 120 958 992	3 560 479 496
	Põhiprogramm 2 Horvaatia: konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse rakenduskava 2014–2020 (riiklik)	2014HR16M1OP001	8 036 770 938	6 831 255 232
20	Prantsusmaa – Belgia – Saksamaa – Luksemburg (suurpiirkond)	2014TC16RFCB045	234 606 265	139 802 646	kohapealne kontroll
	Põhiprogramm 1 Prantsusmaa: ERFi/ESFi Lorraine’i ja Vosges’i rakenduskava 2014–2020 (piirkondlik)	2014FR16M0OP015	689 879 511	409 839 615
	Põhiprogramm 2 Belgia: rakenduskava Wallonie-2020.EU (piirkondlik)	2014BE16RFOP003	1 700 524 237	681 639 700
21	Ühendkuningriik/Wales – Iirimaa	2014TC16RFCB048	98 998 059	79 198 450	laiendatud dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Ühendkuningriik: ERF West Wales and The Valleys (piirkondlik)	2014UK16RFOP005	1 829 859 998	1 206 110 065
	Põhiprogramm 2 Iirimaa: Southern & Eastern ROP (piirkondlik)	2014IE16RFOP002	500 132 354	250 066 177
22	Eesti – Läti	2014TC16RFCB050	46 728 715	38 933 803	lihtne dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Eesti: ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (riiklik)	2014EE16M3OP001	4 655 679 786	3 499 202 664
	Põhiprogramm 2 Läti: majanduskasv ja tööhõive 2014–2020 (riiklik)	2014LV16MAOP001	5 192 801 940	4 418 233 214
23	Kreeka – Küpros	2014TC16RFCB055	64 560 486	54 876 411	lihtne dokumendi-kontroll
	Põhiprogramm 1 Kreeka: Kreeta rakenduskava (piirkondlik)	2014GR16M2OP011	449 652 852	359 722 280
	Põhiprogramm 2 Küpros: rakenduskava „Konkurentsivõime ja säästev areng“ (riiklik)	2014CY16M1OP001	699 726 575	594 767 585

Allikas: Euroopa Kontrollikoda perioodi 2014–2020 koostöö- ja põhiprogrammide andmete põhjal.

VI lisa. Programme haldavate asutuste tagasiside soovitustele 1a ja 2

Mõned meie soovitused on suunatud programme haldavatele asutustele, kes vastutavad nende elluviimise eest. Seetõttu oleme neilt soovituste kohta arvamust küsinud. Alljärgnevalt on kokku võetud saadud vastused ja põhjused, miks mõned asutused ei nõustunud (või nõustusid vaid osaliselt) meie soovitustega.

Akronüümid ja lühendid

CRII: koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus

CRII+: koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+

DG REGIO: regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat

ERF: Euroopa Regionaalarengufond

ESF: Euroopa Sotsiaalfond

ESI fondid: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

ETK: Euroopa territoriaalne koostöö

Interreg: lühend, millega tähistatakse ELi piirkondadevahelise koostöö programmi

NUTS: ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus

SKP: sisemajanduse koguprodukt

SMART: konkreetne, mõõdetav, saavutatav, realistlik ja tähtajaline

SWOT: tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud

VE: valdkondlik eesmärk

Mõisted

Euroopa Regionaalarengufond: ELi majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust tugevdav fond, millest rahastatakse investeeringuid piirkondadevahelise ebavõrdsuse vähendamiseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid: viis peamist ELi fondi, mis üheskoos toetavad majanduse arengut kogu ELis, on Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.

Euroopa territoriaalne koostöö: piirkondadevahelise, piiriülese ja riikidevahelise koostöö raamistik, mis toetab poliitikaalaste kogemuste vahetamist ja ühismeetmete elluviimist.

Investeerimisprioriteet: prioriteetse suuna alajaotus.

Koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus: meetmete pakett, mis võimaldab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide paindlikku kasutamist COVID-19 puhangule reageerimiseks.

Korraldusasutus: ELi rahastatava programmi juhtimiseks liikmesriigi poolt määratud riiklik, piirkondlik või kohalik (avaliku või erasektori) asutus.

Prioriteetne suund: rakenduskava põhieesmärk, mis on jagatud üheks või mitmeks investeerimisprioriteediks.

Seirekomisjon: rakenduskava elluviimise üle järelevalvet tegev organ, kuhu kuuluvad liikmesriikide ametiasutuste esindajad ja komisjon vaatlejana.

Sekkumisloogika: ettepaneku eesmärkide, kavandatud sisendite ja tegevuste ning soovitud tulemuste ja mõju vahelised seosed.

Valdkondlik eesmärk: investeerimisprioriteedi kavandatud üldtulemus, mis on rakendamise huvides jagatud erieesmärkideks

Ühine sekretariaat: talitus, mis abistab Euroopa territoriaalse koostöö programmi korraldusasutust ja seirekomisjoni ning teavitab toetusesaajaid rahastamisvõimalustest ja toetab projektide rakendamist.

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi ühtekuuluvusvaldkonna investeeringute, majanduskasvu ja kaasamise kuluvaldkondade eest vastutav II auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Iliana Ivanova. Auditit juhtis kontrollikoja liige Ladislav Balko, keda toetasid kabinetiülem Branislav Urbanič, kabineti nõunik Zuzana Franková, valdkonnajuht Niels-Erik Brokopp, auditijuht Chrysoula Latopoulou, auditijuhi asetäitja Dennis Wernerus ning audiitorid Thierry Lavigne, Katarzyna Solarek, Ana Popescu, Aleksandar Latinov, Angelika Zych, Aino Nyholm, Nils Odins ja Francisco Carretero Llorente. Keelealast abi osutas James Verity.

Järelmärkused

¹ ELTLi artikkel 174.

² 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ETK määrus) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259), põhjendus 4.

³ 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ERFi määrus) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 293), artikli 3 lõige 2.

⁴ ETK määruse põhjendus 5.

⁵ COM(2017) 534 final, komisjoni teatis „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“, 20.9.2017, lk 6.

⁶ Collecting solid evidence to assess the needs to be addressed by Interreg cross-border cooperation programmes, SWECO, t33, Politecnico di Milano ja Nordregio DG REGIO tellimusel, november 2016, lk 64–91.
Easing legal and administrative obstacles in EU border regions, Metis GmbH, Panteia BV, AEIDL – Association Européenne pour l'Information sur le Développement Local, CASE – Center for Social and Economic Research for DG REGIO, märts 2017.
Quantification of the effects of legal and administrative border obstacles in land border regions, Politecnico di Milano DG REGIO tellimusel, mai 2017.

⁷ ETK määruse artikli 4 lõige 1.

⁸ ETK määruse artikkel 2.

⁹ ETK määruse artikli 12 lõige 2.

¹⁰ 26. mai 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 3), artikli 3 lõikega 2 jagati liikmesriikide majandusterritoorium väiksemateks piirkondadeks, et võimaldada piirkondliku statistika kogumist, koostamist ja levitamist. Määruse artikli 3 lõikes 2 liigitati liikmesriikide piirkonnad rahvaarvu piirmäärade alusel kolme kategooriasse. 1. tasandi piirkondades (NUTS 1) elab 3–7 miljonit inimest; need piirkonnad jagunevad omakorda 2. tasandi piirkondadeks (NUTS 2), kus elab 800 000 kuni 3 miljonit inimest. 2. tasandi piirkonnad on jaotatud 3. tasandi piirkondadeks (NUTS 3), kus elab 150 000–800 000 inimest.

¹¹ ETK määruse artikli 3 lõige 2.

¹² Kompromisstekst kokkuleppe saavutamise eesmärgil, et võtta vastu uus ühissätete määrus, 25.2.2021, artikli 104 lõige 7.

¹³ Lõpliku kompromissteksti kinnitamine kokkuleppe saavutamise eesmärgil, et võtta vastu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistest rahastamisvahenditest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) suhtes kohaldatavate erisätete kohta (uus ETK määrus), 11.12.2020, artikkel 3.

¹⁴ Kompromisstekst kokkuleppe saavutamise eesmärgil, et võtta vastu uus ETK määrus, artikli 9 lõige 2.

¹⁵ Teatis C(90) 1562/3 liikmesriikidele, millega kehtestatakse nende rakenduskavade suunised, mida liikmesriike kutsutakse üles ühenduse piirialade algatuse (Interreg) raames koostama, II jaotise punkt 8 (EÜT C 215, 30.8.1990, lk 4).

¹⁶ Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 38), artikli 7 lõige 1.

¹⁷ ETK määruse artikli 3 lõige 1.

¹⁸ 5. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 10), artikli 21 lõige 1.

¹⁹ ETK määruse artikli 20 lõike 2 punkt b.

²⁰ COM(2017) 534 final, lk 2–4.

²¹ ETK määruse põhjendus 33 ja artikli 23 lõige 2.

²² Ühissätete määruse põhjendus 88.

²³ Ühissätete määruse artikkel 9.

²⁴ ETK määruse artikli 6 lõige 1.

²⁵ ETK määruse artikli 8 lõige 1.

²⁶ Ühissätete määruse artikli 96 lõige 1 ja lõike 2 punktid a ja b ning ETK määruse artikli 8 lõiked 1 ja 2.

²⁷ ETK määruse artikkel 14.

²⁸ ETK määruse artikkel 16 ja lisa.

²⁹ ETK, 11. tööpakett, Ex post evaluation of Cohesion Policy programmes 2007–2013, focusing on the ERDF and the Cohesion Fund, ADE leping DG REGIO-ga, juuli 2016.

³⁰ Kompromisstekst kokkuleppe saavutamise eesmärgil, et võtta vastu uus ETK määrus, artikkel 15.

³¹ 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/460, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID-19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus) (CRII määrus) (ELT L 99, 31.3.2020, lk 5).

³² 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/558, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID‑19 puhangule (CRII+ määrus) (ELT L 130, 24.4.2020, lk 1).

³³ COM(2018) 373 final, 29. mai 2018. aasta ettepanek: määrus, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis.

³⁴ ETK määruse artikli 8 lõike 2 punkt a.

³⁵ ETK määruse põhjendus 19.

³⁶ Ühissätete määruse XI lisa, investeerimisprioriteet 9a.

³⁷ Ühissätete määruse põhjendus 88.

³⁸ ETK määruse artikli 8 lõike 5 punkt a.

³⁹ ETK määruse artikli 12 lõige 2.

⁴⁰ ETK määruse artikli 12 lõige 2.

⁴¹ ETK määruse artikli 8 lõike 2 punkt b.

⁴² ETK määruse artikli 8 lõike 2 punkt b.

⁴³ ETK määruse lisa.

⁴⁴ ETK määruse artikli 16 lõige 3.

⁴⁵ Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 2/2017: „Komisjoni läbirääkimised perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepingute ja rakenduskavade üle: rahastamine on rohkem suunatud strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetidele, kuid tulemuslikkuse mõõtmise kord muutub üha keerulisemaks“, 1. soovitus, lk 79.

⁴⁶ Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 17/2018: „Komisjoni ja liikmesriikide meetmed perioodi 2007–2013 programmide viimastel aastatel olid suunatud vahendite madala kasutusmäära probleemile, kuid ei keskendunud piisavalt tulemustele“, punkt 84, lk 44.

⁴⁷ COM(2019) 21 final, komisjoni aruanne ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta, 29.1.2019.

⁴⁸ Algselt kavatsesime seda koostööprogrammi kohapeal külastada. Selle asemel pidime COVID-19 reisipiirangute tõttu tegema laiendatud dokumendikontrolli.

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	25.9.2019
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	26.3.2021
Lõpparuande vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust	19.5.2021
Komisjoni (või teise auditeeritava) ametlike vastuste saamine kõigis keeltes	7.6.2021

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021

PDF	ISBN 978-92-847-6385-6	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/653576	QJ-AB-21-016-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-6445-7	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/038637	QJ-AB-21-016-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2021.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonis 5: ikoonide autor Pixel perfect, https://flaticon.com.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.