ELi 2014.–2020. aasta eelarve kliimakulutused: olid deklareeritust väiksemad

Kokkuvõte

I Kliimamuutustega tegelemine on ELi üks peamisi prioriteete ning ta on seadnud endale ambitsioonikad energia- ja kliimaeesmärgid. Need hõlmavad 2020. ja 2030. aastaks seatud eesmärke vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, suurendada taastuvenergia kasutamist ja edendada energiatõhusust. EL on seadnud ka pikaajalise eesmärgi saavutada 2050. aastaks CO₂-neutraalsus.

II EL võttis kohustuse kulutada vähemalt 20% 2014.–2020. aasta eelarvest kliimameetmetele. 2021. aastal teatas komisjon, et oli eesmärgi täitnud, kulutades 216 miljardit eurot (20,1%) kliimaga seotud meetmetele. ELi 2021.–2027. aasta eelarve sisaldab suuremat eesmärki eraldada kliimameetmetele 30%.

III Auditi eesmärk oli teha kindlaks, kas komisjon oli esitanud perioodi 2014–2020 kliimakulutuste kohta asjakohast ja usaldusväärset teavet. Uurisime, kuidas komisjon kohaldas oma metoodikat kliimakulutuste hindamisel ning kuidas aruandluses esitatud kulutused aitasid kaasa kliimameetmetele. Vaatasime läbi ka 2020. aasta järgsete kliimakulutuste järelevalves kavandatud muudatused. Oleme töötanud selle nimel, et aidata komisjonil tulevikus parandada kliimakulutuste aruandlust.

IV Leidsime, et aruandluses esitatud kulutused ei olnud alati kliimameetmete seisukohast asjakohased. Meie üldine hinnang on, et komisjon ülehindas põllumajanduse rahastamise põhikomponentide, näiteks nõuetele vastavuse, looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade ja mahepõllumajanduse mõju kliimale. Komisjoni, akadeemiliste ringkondade ja valitsusväliste organisatsioonide väljaanded toetavad meie hinnangut.

V Samuti leiame, et komisjon ülehindas taristu ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamise peamiste allsektorite, nagu raudteetransport, elekter ja biomass, kliimaalast panust. Komisjon ei kasutanud konservatiivseid eeldusi ja oli projekte käsitlevas aruandluses ebajärjekindel.

VI Leiame, et kliimakulutuste alane aruandlus tervikuna ei olnud usaldusväärne. See hõlmas märkimisväärset üldistamist ja jälgis üksnes võimalikku positiivset mõju kliimale, hindamata lõplikku panust ELi kliimaeesmärkide saavutamisse. Samuti oli oht, et kavandatud või eraldatud summasid ei kulutata tegelikult ära. See võib teatatud kliimakulutusi veelgi paisutada. Ühel juhul lisas komisjon liikmesriikide panuse ELi aruannetesse.

VII Meie analüüs näitas, et komisjon ülehindas kliimakulutusi vähemalt 72 miljardi euro võrra ning sellest üle 80% moodustasid põllumajanduse rahalised vahendid. See tähendab, et ligikaudu 13% ELi 2014.–2020. aasta eelarvest kulutati kliimameetmetele.

VIII Väljendame muret 2021.–2027. aasta kliimaaruandluse usaldusväärsuse pärast. Kuigi aruandlusmetoodikat on soovitatud parandada, on enamik perioodi 2014–2020 puhul kindlaks tehtud probleemidest endiselt lahendamata. 2020. aastal kasutusele võetud taasterahastu „NextGenerationEU“ sisaldab aluspõhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, mis tähendab, et majandustegevus ei tohiks ohustada ei keskkonna- ega kliimaeesmärke. Leidsime siiski, et taasterahastuga „NextGenerationEU“ kaasnevad lisaprobleemid, mis tulenevad ebaselgetest seostest maksete ja kliimaeesmärkide vahel.

IX Et parandada tulevikus kliimakulutuste aruandlust, soovitame komisjonil koguda teaduslikke tõendeid, toetamaks põllumajanduspoliitika panust, mis on ELi kliimaalase aruandluse suurim osa. Samuti soovitame tõhustada kliimaalast aruandlust, tehes kindlaks potentsiaalselt negatiivse kliimamõjuga ELi kulutused, andes välja suunised järjepidevuse tagamiseks ning tehes kokkuvõtte kasutamata summadest. Lisaks peaks komisjon hindama kliimakulutuste panust ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse.

Sissejuhatus

01 Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hinnangul on kliimasüsteemi hiljutiste muutuste ulatus ja inimmõju sellele enneolematult suur ning paljud muutused jäävad sajanditeks pöördumatuks¹. Kliimamuutustega tegelemine sisepoliitika ja rahvusvaheliste partneritega tehtava koostöö kaudu on ELi peamine prioriteet². Joonisel 1 on kujutatud ELi kliimapoliitika alustalad.

Rahvusvahelised kliimakohustused

02 2005. aastal jõustunud Kyoto protokolli kohaselt kohustus EL aastatel 2008–2012³ vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle sihtväärtuse eesmärk on piirata globaalset soojenemist, et toetada kliimamuutuste leevendamist. Lisaks käsitletakse protokollis kliimamuutuste ja nende mõjuga kohanemist.

03 2015. aastal kehtestati Pariisi kokkuleppega ülemaailmne kliimamuutuste leevendamise eesmärk hoida globaalne soojenemine tunduvalt alla 2°C ja eelistatavalt 1,5°C. Samuti seati eesmärk suurendada osaliste võimet kliimamuutustega kohaneda. EL ja selle liikmesriigid ratifitseerisid lepingu 2016. aastal.

ELi kliimaraamistiku peamised arengusuunad

04 2011. aastal teatas komisjon oma eesmärgist suurendada ELi kliimapoliitikaga seotud eelarve osa 2014.–2020. aastaks vähemalt 20%-ni⁴. 2012. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles toetatakse kliimaga seotud kulutuste vähemalt 20% suurust osakaalu. 2013. aastal otsustas Euroopa Ülemkogu, et „kliimameetmete eesmärgid moodustavad ajavahemikul 2014–2020 vähemalt 20% ELi kulutustest“⁵. 2014. aastal integreeris EL kliimamuutuste toetamise metoodika Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlevatesse õigusaktidesse⁶.

05 Komisjon tugineb kliimakulutuste kvantifitseerimise metoodikas koefitsientide määramisele ELi programmi komponentidele, näiteks sekkumisvaldkondadele või projektidele, lähtudes nende eeldatavast panusest kliimameetmetesse (vt tabel 1). See metoodika on kohandatud versioon Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Rio markeritest, mis võeti kasutusele 1998. aastal, et määrata kindlaks tegevused, millega integreeritakse Rio konventsioonide eesmärgid arengukoostöösse⁷.

06 Komisjon esitab igal aastal aruande kliimaga seotud kogukulutuste kohta eelarveprojektides ning ELi eelarve haldus- ja tulemusaruannetes. Seda iga-aastast tegevust juhivad ühiselt eelarve ja kliimameetmete peadirektoraadid. 2021. aasta juunis teatas komisjon, et „EL kulutas 20,1% oma 2014.–2020. aasta eelarvest ehk 216 miljardit eurot kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja oma 20% suuruse sihtväärtuse saavutamiseks“⁸. Joonisel 2 on esitatud peamised kuluprogrammid, mis aitavad seda eesmärki saavutada.

07 Aastateks 2021–2027 on Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon seadnud üldeesmärgi eraldada kliimameetmetele 30% rahalistest vahenditest, mis on rohkem kui eelmisel programmitöö perioodil (vt joonis 3).

08 2019. aastal avaldas komisjon teatise Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, mille eesmärk on „muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks “. Rohelise kokkuleppe teatises esitati ELi kliimakava aastateks 2030 ja 2050. Euroopa Ülemkogu kiitis heaks eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL⁹.

09 2021. aastal võttis EL vastu Euroopa kliimaseaduse, millega kehtestati siduv ELi eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2050. aastaks nullini. Samuti seati vahe-eesmärk vähendada netoheidet 2030. aastaks 55% (võrreldes 1990. aastaga). Komisjoni paketiga „Eesmärk 55“ toetatakse edusamme 2030. aasta vahe-eesmärgi saavutamisel. See sisaldab loetelu omavahel seotud seadusandlikest ettepanekutest, läbivaatamistest ja muudatustest, mis hõlmavad selliseid poliitikavaldkondi nagu energia, kliima, hooned, maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus, ning samuti kliimameetmete sotsiaalfondi loomist.

10 Komisjon avaldas 2013. aastal kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia ja 2021. aastal uue strateegia¹⁰. Euroopa kliimaseaduse kohaselt peavad ELi institutsioonid ja liikmesriigid töötama kliimamuutustega kohanemise nimel.

11 ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) toetab heitkoguste vähendamist energiamahukates tööstusharudes, elektri- ja küttetootmises ning lennunduses¹¹ (vt 1. selgitus). Muud majandussektorid kuuluvad ELi jõupingutuste jagamist käsitlevate õigusaktide kohaldamisalasse, millega kehtestatakse riiklikud heitkoguste vähendamise eesmärgid, et toetada ELi eesmärki¹².

12 ELi 2020. ja 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid hõlmavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise, taastuvenergia kasutamise suurendamise ja energiatõhususe edendamise sihtväärtusi (vt joonis 4,joonis 5 ja joonis 6). 2021. aastal sätestati Euroopa kliimamääruses siduv eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL (vt punkt 09) ning komisjon esitas uued taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärgid¹³.

13 Euroopa Keskkonnaamet (EEA) teatab, et:

• EL täitis kasvuhoonegaaside heite 20% vähendamise eesmärgi 2020. aastaks, vähendades kasvuhoonegaaside heidet juba 2019. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 24% (vt joonis 4);
• taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal oli 2019. aastal 19,7%, 2020. aasta näitaja hinnanguliselt 21,3% (vt joonis 5);
• alates 2006. aastast täheldatud energiatarbimise vähenemise suundumus muutus 2015. aastal, kuid EEA hinnangul täitis EL oma 2020. aasta eesmärgi, vähendades primaarenergia tarbimist 24% (vt joonis 6).

COVID-19 pandeemia mõjutas kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist 2020. aastal¹⁴.

14 Komisjon on teatanud, et suurem osa energiasäästust riiklikul tasandil tulenes energiatõhususkohustustest või energia maksustamisest, mitte avaliku sektori investeeringutest¹⁵. Kontrollikoja varasemates aruannetes jõuti järeldusele, et ELi eelarve panust ELi energiatõhususe eesmärgi saavutamisse hoonetes ja ettevõtetes ei olnud võimalik olemasoleva seiresüsteemi abil hinnata. Meie hinnangul annaksid valimisse kaasatud projektid energiatõhususe eesmärkide saavutamisse tagasihoidliku panuse¹⁶.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

15 Meie põhiline auditiküsimus oli, kas komisjon on esitanud asjakohast ja usaldusväärset teavet 2014.–2020. aasta kliimakulutuste kohta. Analüüsisime ka edusamme, mida on tehtud seoses eesmärgiga kulutada vähemalt 20% ELi eelarvest kliimameetmetele. Uurisime, kuidas komisjon oli kohaldanud oma metoodikat kliimakulutuste arvestamiseks, samuti hindasime kliimaaruandluse usaldusväärsust. Lõpuks uurisime ELi raamistikku 2020. aasta järgsete kliimakulutuste jälgimiseks.

16 Otsustasime selle auditi teha just nüüd, kuna see teema on tähtsal kohal rahvusvahelises ja ELi poliitilises tegevuskavas. Lisaks on kliimakulutused ja -aruandlus valdkonnaülene teema, mis hõlmab märkimisväärset osa ELi eelarvest (vt joonis 1). Meie aruanne aitab komisjonil parandada oma kliimaaruandluse asjakohasust ja usaldusväärsust programmitöö perioodil 2021–2027. Eeldame, et meie leiud ja soovitused on kasulikud seoses ELi eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

17 Auditiga laiendatakse meie varasemat tööd selles valdkonnas, mille käigus tuvastati puudusi kliimameetmete jälgimise metoodikas, mistõttu kliimakulutused hinnati tegelikust suuremaks¹⁷. Selles uuritakse põhjalikumalt varem läbi vaadatud valdkondi ja lisatakse auditi ulatusse muid valdkondi. Lisas on loetletud meie varasemad soovitused, mis on kliimaalase aruandluse seisukohast endiselt asjakohased ja täiendavad meie tööd.

18 Kasutades komisjoni metoodika kolme ELi kliimakoefitsienti (vt tabel 2), hindasime uuesti ELi eelarve panust kliimameetmetesse. Hindamiseks kasutasime kättesaadavaid teaduslikke tõendeid, oma varasemat tööd ja asjakohaseid audititeste. Võttes arvesse hindamise laadi ja kättesaadavate andmete piiratust, võivad meie kvantifitseeritud andmed muutuda. Meie auditi ulatus hõlmas kõiki ELi programme, mille panus kliimaaruandlusse oli üle 2% (vt joonis 2). Joonisel 7 on esitatud kokkuvõte meie auditi käsitlusviisist ja peamistest tõendite allikatest.

Tähelepanekud

Deklareeritud kulutused ei ole alati kliimameetmetega seotud

19 Kui deklareeritakse kliima seisukohast olulisi ELi kulutusi, peaksid need olema suunatud kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele, aitama kaasa ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisele või tegelema kliimamuutuste mõju ja riskidega. Kliimameetmetele kaasaaitavate kulude arvutamisel tuleks kasutada realistlikke kliimakoefitsiente. Käesolevas aruande osas vaadeldakse ELi avaliku sektori kuluprogrammide peamisi valdkondi, mille kohta on teatatud, et need on kliimaga seotud: põllumajandus, taristu ja ühtekuuluvus.

Pool deklareeritud ELi kliimakulutustest on tehtud põllumajanduses, kuid põllumajandusettevõtete heitkogused ei vähene

20 ELi ühise põllumajanduspoliitika kaks peamist komponenti on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD). Nende põhijooned ja panus 2014.–2020. aasta kliimaaruandlusse on kokkuvõtlikult esitatud 2. selgituses ja 3. selgituses.

21 Pool deklareeritud ELi kliimakulutustest on seotud põllumajandusega (vt joonis 2). Ühes kontrollikoja 2021. aasta aruandes märgitakse, et põllumajandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ELis ei ole alates 2010. aastast vähenenud¹⁸. Kliimamuutuste leevendamist käsitlevad modelleerimisuuringud näitavad, et ilma otsetoetusteta oleks ELi põllumajandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide 2,5–4,2% väiksem. See on tingitud põllumajandusliku tegevuse vähenemisest, milles suurim osa on veisekasvatusel¹⁹. ELi kasvuhoonegaaside heite vähenemist, mis tuleneb otsetoetuste/põllumajandustegevuse vähendamisest ELis, tasakaalustaks mingil määral suurem heide väljaspool ELi (süsinikdioksiidi leke)²⁰.

22 Põllumajandustavad, nagu vahekultuuride kasvatamine ja mulla orgaanilise aine sisalduse säilitamine, võivad olla kasulikud nii kliimamuutuste leevendamisel kui ka nendega kohanemisel²¹. Kohanemise eesmärgil suurendab otsetoetustest saadav tulu põllumajandusettevõtete suutlikkust tulla toime kliimamuutustest tulenevate negatiivsete šokkidega²². Sõltuvus otsetoetustest võib siiski säilitada mitteelujõulisi põllumajandusettevõtteid, aeglustades kohanemiseks vajalikke struktuurimuutusi²³.

23 Komisjon arvutab otsetoetuste kliimamõju nii nende rohestamise kui ka rohestamisega mitteseotud komponentide põhjal²⁴. Rohestamine tähendab kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutuselevõttu. Väikepõllumajandustootjad saavad rohestamisest kasu, ilma et nad peaksid rohestamise nõudeid täitma²⁵. Samuti ei kohaldata rohestamise nõudeid juba n-ö määratluse kohaselt roheliseks peetavate põllumajandusettevõtete suhtes (nt mahepõllumajandustootjad). Rohestamisega mitteseotud toetus on enamasti põhjendatud nõuetele vastavusega, millega kehtestatakse eeskirjad keskkonna, toiduohutuse, loomade tervise ja heaolu ning maa majandamise kohta.

24 Kuna rohestamine hõlmab viiteid kliimaeesmärkidele²⁶, on see komisjoni metoodika kohaselt kliima seisukohast oluline ning kogupanus sellesse on 28 miljardit eurot. Sel põhjusel võib hinnata, et rohestamisega antav panus on metoodikaga kooskõlas. Komisjoni avaldatud hindamisuuringus leiti aga, et rohestamise mõju kliimamuutuste leevendamisele on „väga ebakindel, kuid tõenäoliselt väike“²⁷. Samuti märgitakse muudes uuringutes, et rohestamise mõju on minimaalne, kusjuures põllumajandustavades on tehtud muudatusi 2–5%-il põllumajandusmaast²⁸. Seda seetõttu, et rohestamise nõuded kattuvad suures osas olemasolevate põllumajandustavadega. Ühes varasemas aruandes leidsime, et rohestamine pakkus rohumaal talletatud süsiniku piiratud kaitset ja mõjutas kasvuhoonegaaside heidet vaid vähesel määral²⁹.

25 Komisjoni sõnul annab 20% rohestamisega mitteseotud eelarvest kliimameetmetesse mõõduka panuse (koefitsient 40%) ja moodustab 17,5 miljardit eurot. Selle tulemuseks on 8% suurune netopanus rohestamisega mitteseotud komponendist. Komisjon põhjendab 20% suurust kaalutegurit nõuetele vastavuse rikkumise eest määratava karistuse indikaatorina. Meie hinnangul on rohestamisega mitteseotud kulutuste panus kliimameetmetesse väheoluline (tabel 2).

26 Maaelu arengu rahastamise mõju kliimamuutuste leevendamisele on ebaselge. Ühe komisjoni uuringu kohaselt väheneks põllumajanduslik tootmine ilma maaelu arengu kulutusteta ja ELi põllumajandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide oleks 2030. aastaks 1,6% väiksem³⁰. ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamist kompenseeriks siiski teataval määral suurenemine ELi mittekuuluvates riikides (vt punkt 21). Ühe teise komisjoni hinnangu kohaselt vähendavad mõned maaelu arengu meetmed (peamiselt Natura 2000) põllumajandusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 1,1%. Hinnangus tunnistatakse siiski, et selles esitatud prognoosis on Natura 2000 toetuste mõju liialdatud ning see sisaldab ka mõningal määral topeltarvestust³¹. Ühes varasemas aruandes leidsime, et maaelu arengu toetust kasutati harva tõhusate leevendamistavade jaoks³². Maaelu arengu toetused võivad aidata kaasa kliimamuutustega kohanemisele (vt punkt 22 ja tabel 3).

27 Selleks et arvutada välja kliimameetmetele kaasaaitavate maaelu arengu kulutuste osakaal, määrab komisjon kliimakoefitsiendid EAFRD eri prioriteetidele ja sihtvaldkondadele. Näiteks EAFRD 4. prioriteedi „Põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide taastamine, kaitse ja parandamine“ ja 5. prioriteedi „Ressursitõhus ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline majandus“ kliimakoefitsient on 100%. Kui 5. prioriteedi puhul on kliima selgelt väljendatud eesmärk, siis 4. prioriteedi puhul see nii ei ole, ehkki komisjon leiab, et oodata on märkimisväärset mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele. Kontrollikoja ühes varasemas aruandes leiti, et juhtumiuuringud, läbivaadatud kirjandus ja komisjoni asutusesisesed dokumendid annavad vähe alust 4. prioriteedi suhtes kohaldatava 100%-lise kliimakoefitsiendi toetamiseks³³. Tabelis 3 on esitatud meie hinnang 4. prioriteedi kõige olulisematele meetmetele.

28 Ühes 2016. aasta aruandes vaatlesime maapiirkondade kohaliku arengu edendamist (prioriteet 6B) ja leidsime, et see ei andnud üldiselt märkimisväärset panust kliimaeesmärkide saavutamisse³⁴. Meie projektianalüüs (vt tabel 4) kinnitab, et 40% suurune kliimakoefitsient ei olnud põhjendatud.

Mõningad ebajärjekindlad oletused taristu ja ühtekuuluvusvahendite kliimaalase panuse hindamisel

29 Enamik ELi taristu- ja ühtekuuluvuskulutustest tehakse Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kaudu. Nende põhijooned ja panused 2014.–2020. aasta kliimaaruandlusse on kokkuvõtlikult esitatud 4. selgituses ja 5. selgituses.

30 CEFi üldeesmärgid on seotud ELi energia- ja kliimaeesmärkidega (vt punktid 12–14), hõlmates seega kliimamuutuste leevendamist³⁶. Komisjon tunnistab siiski, et CEFist rahastatakse peamiselt projekte, mis „tagavad ELi siseturu hea toimimise“³⁷. Kliimameetmete eesmärgid ja kriteeriumid ei ole projekti heakskiitmiseks vajalikud: komisjoni sõnul moodustas nende transpordiprojektide osa, mille elluviijad nimetasid säästvat ja tõhusat transporti oma peamiseks rahastamiseesmärgiks, ainult 4% CEFi transpordiprojektide maksumusest (0,9 miljardit eurot)³⁸. Samas tekitab transport umbes veerandi ELi kasvuhoonegaaside heitest, kusjuures suurim osa pärineb maanteetranspordist³⁹.

31 Kohanemise eesmärgil võivad ajakohastatud raudteeprojektid hõlmata sihtotstarbelisi investeeringuid üleujutuste ennetamiseks raudteeliinidel, tugevdatud kaldaid või kliimakatastroofidega kohanemise meetmeid tunnelite ja sildade seiresüsteemide kaudu⁴⁰. Olemasolevate andmete põhjal ei ole neid investeeringuid võimalik kvantifitseerida.

32 Selleks et arvutada CEFi kulutuste osakaal 2014.–2020. aasta kliimakulutustes, kohaldas komisjon tagasiulatuvalt 2020. aasta järgse CEFi määruse⁴¹ kliimakoefitsiente, ehkki sarnaseid ühtekuuluvuspoliitika projekte käsitletakse erinevalt (vt punkt 40). Meie analüüs näitas, et koefitsiendid, mida komisjon kasutas CEFi kõige olulisemates allsektorites, tõid kaasa ülehindamise (vt tabel 5).

33 ELi õigusaktidega on ette nähtud raamistik ühtekuuluvuspoliitika fondide kliimakulutuste arvestamiseks⁴². Komisjon ja liikmesriigid haldavad ERFi ja ÜFi ühiselt. Liikmesriigid vastutavad projektide valimise ja komisjonile aruannete esitamise eest. Komisjon saab liikmesriikidelt koondteavet, mis on jagatud vastavalt õigusaktides määratletud asjakohastele sekkumisvaldkondadele. Neile on määratud konkreetsed kliimakoefitsiendid.

34 Komisjonil on ulatuslik ja avalik platvorm, mis koondab kliimaseiret ühtekuuluvuspoliitika fondide, liikmesriikide ja programmide kaupa⁴³. Ühes uuringus leiti, et ERFi ja ÜFi 2014.–2020. aasta kliimakoefitsiendid kajastasid üldiselt kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse antud panust⁴⁴. Täheldasime siiski mõningaid probleeme seoses biomassi projektide ja gaasitaristuga (vt joonis 8).

Üldine kliimakulutuste aruandlus ei ole usaldusväärne

35 Kliimakulutustest aru andmiseks kasutatav metoodika peaks hõlmama kliimameetmete kogu asjakohast rahastamist. Selles tuleks kasutada usaldusväärseid hinnanguid, mis põhinevad tõendatud panusel kliimaeesmärkide saavutamisse. Sellega ei tohiks kaasneda suur halduskoormus. Komisjon ja liikmesriigid peaksid seda kohaldama järjepidevalt kogu ELi eelarves. Komisjonil peaksid olema kehtestatud kontrollid, et tagada kliimaalase aruandluse usaldusväärsus.

Metoodika piirangud ja ebajärjekindel kohaldamine

36 OECD arenguabi komitee (OECD DAC) töötas välja Rio markerid (vt punkt 05), et jälgida arengumaadele antavat abi, tuginedes rahastamiseesmärkide ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vahelisele seosele. Markerid on kvalitatiivsed, kuna OECD arenguabi komitee eesmärk ei olnud esitada täpseid näitajaid, vaid anda märku kliimamuutustega seotud rahastamise suurusest.

37 Komisjon kohandas OECD mudelit ja rakendas seda kogu oma avaliku sektori kulutustes, kvantifitseerides ELi eelarvest tehtavaid kliimakulutusi (vt joonis 2). Komisjon märgib, et selle meetodi peamised eelised on väike halduskoormus ja kohaldamise lihtsus⁴⁵. Metoodika, mis põhineb seatud eesmärkidel või eeldataval panusel kliimameetmetesse, hõlmab siiski märkimisväärseid lähendusi: Rio markerid ei võimalda täpselt kvantifitseerida jälgitud kulutusi⁴⁶.

38 ELi eelarve hõlmab paljusid eesmärke (mis peavad eksisteerima koos kliimaeesmärkidega), nagu sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine. Juba eesmärkide olemusest lähtuvalt on raske vältida nendevahelisi vastuolusid ja kaaluda programmi panust igasse eesmärki. Näiteks ühtekuuluvuspoliitika rahastamise eesmärk on vähendada erinevusi liikmesriikide ja piirkondade vahel, kuid majandusarengut toetava taristu rahastamine võib suurendada kasvuhoonegaaside heidet. Kliimakulutuste jälgimise metoodikas võetakse arvesse üksnes võimalikku positiivset mõju kliimale ega jälgita muude ELi eesmärkide saavutamiseks võetavate meetmete võimalikku negatiivset mõju kliimale (vt joonis 9).

39 Praegune jälgimismeetod on eelhinnang, mille käigus ei hinnata lõplikku panust ELi kliimaeesmärkide saavutamisse. Metoodika kohaselt ei ole vaja kvantifitseerida kulutuste mõju kasvuhoonegaaside heitele ega kehtestada konkreetseid kohanemisnäitajaid. Komisjon tunnistab, et tulemuste saavutamise jälgimine on keskse tähtsusega süvalaiendamiseks tehtavate jõupingutuste tõhususe tagamisel⁴⁷, kuid ta ei ole kehtestanud kliimatulemuste seiresüsteemi.

40 Komisjon märkis, et vaja on ühiseid kliimakulutuste jälgimise menetlusi⁴⁸. Meie töö käigus ilmnes mitmeid muid vastuolusid kliimakulutuste arvutamise metoodika kohaldamisel:

• metoodika õiguslik alus: kohaldatavad koefitsiendid (ja nende kasutamise põhjendus) on sätestatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlevates õigusaktides (vt punkt 04), kuid mitte muude fondide (nt EAGF, CEF ja programmi „Horisont 2020“) puhul. Seega oli koefitsiente võimalik tagasiulatuvalt korrigeerida (vt punkt 46);
• koefitsientide valimine: sarnased projektid said erinevaid koefitsiente. Näiteks TEN-T raudteeprojektide puhul kohaldati CEFis suuremat koefitsienti (100%) kui ERFi ja ÜFi puhul (40%). Leidsime programmi „Horisont 2020“ raames kümme lennutranspordiprojekti, mis said erinevaid koefitsiente, kuigi neil olid sarnased kirjeldused ja eesmärgid. Sama maaelu arengu meede võib saada erinevaid koefitsiente sõltuvalt sihtvaldkondadest, millele see on määratud;
• täpsus (andmekogumi üksikasjalikkuse aste): koefitsientide määramise üksikasjalikkuse aste on erinev. Näiteks CEFi puhul määratakse koefitsiendid kindlaks projektide, ERFi puhul sekkumisvaldkondade, EAFRD puhul sihtvaldkondade või prioriteetsete suundade kaupa ning EAGFi puhul eelarveridade kaupa.

41 Kliimakulutustest aru andes ei tee komisjon vahet kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vahel. Kohanemis- ja leevendamismeetmete koondamine ühise markeri alla tähendab seda, et ei ole võimalik välja arvutada, kui suur osa ELi eelarvest kummalegi neist määratud on. Komisjoni aruandlus arengu- ja koostööabi kohta on erand, kuna seal tehakse nende vahel vahet. Kooskõlas OECD metoodikaga määrab komisjon kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks eraldi kliimakoefitsiendid ning annab OECD-le aru mõlema mõõtme kohta. Joonisel 10 on esitatud komisjoni metoodika üksikasjad.

42 Komisjon märgib, et mõningad liikmesriigid – Iirimaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Soome, Rootsi ja teataval määral ka Taani – annavad oma eelarvepoliitika kohta aru keskkonna või kliima seisukohast⁴⁹. Prantsusmaa valitsus kasutab terviklikku meetodit, et anda aru oma riigieelarve keskkonnamõju kohta (st roheline eelarvestamine), mis hõlmab nii tulusid kui ka kulusid. Prantsusmaa mudel jälgib nii riigieelarve positiivset kui ka negatiivset keskkonnamõju. Tabelis 6 on esitatud Prantsusmaa ja ELi mudelite võrdlev analüüs.

43 Komisjon tunnistab kliimaeesmärkide seadmise tähtsust kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades⁵⁰, kuid kõigile asjaomastele programmidele ei ole eesmärki seatud. Tabelis 7 on esitatud näited kliimaga seotud poliitikavaldkondadest ja nende kulueesmärkidest, mis on sätestatud õigusaktides aastateks 2014–2020. Need eesmärgid võiksid suunata ELi eelarvet keskkonnahoidlikumate kulude suunas, kuid neid ei seatud kogu eelarves järjepidevalt.

Teatatud kliimakulutused ei pruugi tegelikkuses tehtud olla

44 Aastatel 2014–2020 teatas komisjon ligikaudu 216 miljardi euro ulatuses tehtud kliimakulutustest⁵¹. Oma aruandluses tugineb ta aga üldiselt kavandatud või kulukohustustega seotud summadele (vt joonis 11). ESF on erand, kuna selle puhul kasutab komisjon tegelikult kulutatud summasid, kuigi aruandluses esitatakse ELi ja liikmesriikide kulutused koos (vt 6. selgitus).

45 Kui esitatud andmed põhinevad kavandatud või kulukohustustega seotud summadel, on need kasutamata või väljamaksmata vahendite (nt projektide viivitused, hilinenud maksed või projektide vähene küpsus)⁵² võrra ülepaisutatud, vt joonis 12. 2018. aasta aruandes juhtisime tähelepanu mõjule, mida see avaldas perioodile 2007–2013⁵³.

46 Mõnel juhul hindas komisjon kulusid tagasiulatuvalt ümber ja kohandas vastavalt kliimakulutusi. Näiteks hindas komisjon CEFi raames transpordi- ja energiaprojekte tagasiulatuvalt uuesti, kasutades 2021.–2027. aasta metoodikat. Seejärel suurendati CEFi 2014.–2020. aasta kliimapanust 91% võrra, 11 miljardilt eurolt 21 miljardi euroni (vt punkt 32). Samamoodi suurendasid 2018. aastal programmi „Horisont 2020“ teemade ja projektide täiendavad hindamised 41% programmi „Horisont 2020“ 2017. aasta panust kliimakulutustesse. Leidsime, et kontrollitud 24st programmi „Horisont 2020“ projektist üheksa puhul kasutatud kliimakoefitsiendid ei olnud mõistlikud, sest neil oli kliimameetmetega nõrgem seos kui väidetud. Nende projektide puhul tegime kindlaks ligikaudu 0,3 miljardi euro suuruse ülehindamise (1% programmi „Horisont 2020“ kliimameetmetega seotud summast).

2021.–2027. aasta kliimaaruandluses on oodata vähe parandusi

47 ELi rahaline toetus aastateks 2021–2027 koosneb kahest põhikomponendist: mitmeaastase finantsraamistiku eelarve ja taasterahastu „NextGenerationEU“ (vt joonis 3). Kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimine ja aruandlus peaks tuginema aastatel 2014–2020 saadud kogemustele ning andma usaldusväärseid andmeid kliimakulutuste kohta.

Uue mitmeaastase finantsraamistiku kliimaalane aruandlus

48 Selleks et toetada ELi eelarve suuremat 30%-list panust kliimaeesmärkide saavutamisse aastatel 2021–2027, on ELi õigusaktides seatud eesmärgid seoses konkreetsete programmide panusega kliimameetmetesse (nt CEF – 60%, ERF – 30%, ÜF – 37%, programm „Euroopa horisont“ – 35%, naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend – 30%)⁵⁴. Üldiselt eeldavad need eesmärgid suuremat keskendumist kliimameetmetele erinevates poliitikavaldkondades.

49 Paljudes poliitikavaldkondades (nt CEF, ESF, arengukoostöö rahastamisvahend) jääb kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimine 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames sisuliselt samaks kui 2014.–2020. aastal. Muudes valdkondades (nt EAGF, EAFRD, ERF, ÜF) kohandas või täpsustas komisjon mõne rahastamisprogrammi kliimakoefitsiente, et parandada kooskõla nende tegeliku panusega kliimameetmetesse (vt joonis 13). Komisjoni sõnul tegeleb ta oma kliimaalase aruandluse parandamisega, võttes arvesse kulutuste eeldatavat mõju ja tagades koefitsientide järjepideva kohaldamise sarnaste projektide suhtes⁵⁵.

50 Kavandatud muudatustega kaasnevad täiendavad riskid ja probleemid seoses usaldusväärse aruandlusega kliimakulutuste kohta (vt joonis 14).

Euroopa Liidu taasterahastu sõlmküsimused

51 Taasterahastu keskmes on Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu, mille puhul on kliimakulutusteks seatud eesmärk 37% (vt joonis 3). Taasterahastu eesmärkide hulka kuulub panustamine ELi 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse, sisaldades nüüdsest ka põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ (vt joonis 13)⁵⁶. Erandkorras võivad liikmesriigid siiski toetada investeeringuid fossiilkütustesse⁵⁷.

52 Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ on osa ELi jätkusuutlike finantstoodete määratlemise süsteemist (ELi taksonoomia)⁵⁸. Ühes kontrollikoja 2021. aasta aruandes juhiti tähelepanu ohule, et taaste- ja vastupidavusrahastu kliimakulutused ei vasta ELi taksonoomiastandarditele. Kuna neid standardeid kohaldatakse ELi roheliste võlakirjade suhtes, võib see mõjutada finantsturu valmisolekut osta neid võlakirju ja rahastada taaste- ja vastupidavusrahastut⁵⁹.

53 Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaselt peavad komisjon ja liikmesriigid koordineerima ja edendama koostoimet teiste ELi fondidega⁶⁰. See võib luua võimalusi tõhusateks täiendavateks meetmeteks, kuid tekitada ka riske, kui koordineerimine ei ole tõhus.

54 Taaste- ja vastupidavusrahastu rahastamine põhineb riiklikel taaste- ja vastupidavuskavadel. Liikmesriigid koostavad kõnealused kavad, komisjon hindab neid ja nõukogu kiidab need komisjoni ettepaneku alusel heaks. Komisjon arvutab taaste- ja vastupidavusrahastu panuse kliimakulutustesse etteulatuvalt, võttes aluseks kavades esitatud hinnangulised kulud⁶¹.

55 Kavade ja vastavate maksete kavandamisega kaasnevad teatavad riskid ja probleemid, nagu on näidatud joonisel 15. Maksetingimuste täitmise kontrollimine on komisjoni peamine ülesanne.

Järeldused ja soovitused

56 EL on kliimameetmete toetamiseks vastu võtnud õigusakte mitmes poliitikavaldkonnas. Ta võttis kohustuse kulutada vähemalt 20% oma 2014.–2020. aasta eelarvest kliimameetmetele, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, taastuvate energiaallikate kasutamise suurendamisele ja energiatõhususe parandamisele. 2021. aastal teatas komisjon, et ta oli selle eesmärgi täitnud (punktid 01–14).

57 Leidsime, et mõnel juhul puudusid tõendid ELi kulutuste panuse kohta kliimameetmetesse ning teistel juhtudel oli panus ülehinnatud. Meie analüüs näitas, et komisjon kirjendas kliimakulutustena põhjendamatult ligikaudu 72 miljardit eurot (vt joonis 16). Meie kohaldatud mõistlikumad koefitsiendid vähendasid kliimaga seotud ELi eelarve tõenäolist osa 20% asemel ligikaudu 13%-le (ligikaudu 144 miljardit eurot).

58 Komisjon teatas, et 26% põllumajanduse rahastamisest oli kliimaga seotud, mis moodustab ligikaudu poole ELi kliimakulutustest. Sellegipoolest ei ole põllumajandusettevõtete kasvuhoonegaaside heitkogused ELis alates 2010. aastast vähenenud. Meie analüüsi, asjaomase kirjanduse ülevaate ja hindamisuuringute kohaselt hindas komisjon põllumajanduspoliitika panust tõenäoliselt üle peaaegu 60 miljardi euro võrra, mis vastab enam kui 80%-le tõenäoliselt ülehinnatud summast, mille me oleme kindlaks teinud (punktid 19–34). Rahastamist ei tohiks pidada kliima seisukohast oluliseks, kui puuduvad seda toetavad tõendid.

1. soovitus. Põllumajanduse rahastamise kliimaalase asjakohasuse põhjendamine

Komisjon peaks 2021.–2027. aasta põllumajanduspoliitika osa kliimameetmetes kvantifitseerima teaduslike tõendite põhjal. Kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 (millega kehtestatakse eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise kohta) artikli 100 lõikega 3 tuleks kliimapanust vajaduse korral vastavalt kohandada.

Soovituse täitmise tähtaeg: juuni 2026.

59 Komisjoni aruandlus kliimakulutuste kohta oli ebajärjekindel. Näiteks käsitleti raudtee- ja elektriprojekte Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa Regionaalarengu Fondi raames erinevalt. Muu hulgas täheldasime, et komisjon ei jälginud kulutuste võimalikku negatiivset mõju kliimale ega teinud vahet kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vahel (vt punktid 35–43).

60 Komisjon kombineeris kliimakulutuste üldarvu arvutamisel mittevõrreldavaid näitajaid (kavandatud, kulukohustustega seotud ja kulutatud summad eri kuluvaldkondadest). Komisjon ülehindas ka Euroopa Sotsiaalfondi panust, lisades ELi kulutustesse liikmesriikide kulutused. Lisaks hindas komisjon tagasiulatuvalt ümber Euroopa ühendamise rahastu kliimakulutused. See tõi kaasa varem esitatud andmete olulise suurenemise (punktid 44–46).

2. soovitus. Kliimaalase aruandluse tõhustamine

1. Komisjon peaks kindlaks tegema ELi kulutused, millel võib olla negatiivne mõju kliimale, ja nende kohta aruande esitama. Seejuures tuleks lähtuda põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“, nagu see on määratletud ELi taksonoomias.
2. Komisjon peaks välja andma suunised, mida kohaldatakse kõigis kliimakulutustega seotud poliitikavaldkondades. Seda tehes peaks ta kehtestama ja selgelt avalikustama aruandluse ühtse aluse ning sarnaste projektide järjepideva käsitlemise (nt sama kliimakoefitsiendi kohaldamine) kogu ELi eelarves ja taasterahastus.
3. Komisjon peaks igal programmitöö perioodil kliimaalast aruandlust tõhustama, et teha kokkuvõte kasutamata (kulutamata ja vabastatud) summadest.

Soovituse täitmise tähtaeg: juuni 2025.

61 Aastatel 2021–2027 on ELi eesmärk kulutada 30% oma eelarvest kliimameetmetele. Komisjon kasutas sama metoodikat, kuid tegi teatavaid muudatusi. Mõned muudatused on samm edasi, näiteks koefitsientide peenhäälestamine ja sihtpanuse suurendamine kliimaeesmärkide saavutamiseks. Teised muudatused tekitavad jällegi lisariske ja probleeme, nagu põhjendamatud kliimakoefitsiendid, ebajärjepidevus raudteeprojektide aruandluses, fossiilkütuste kasutamise võimalused. See seab kahtluse alla tulevase kliimaalase aruandluse usaldusväärsuse (punktid 47–50).

62 Taaste- ja vastupidavusrahastus on tehtud võrreldes 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga mitmeid parandusi, nagu põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ lisamine ja ELi taksonoomia kriteeriumide vabatahtlik kasutamine. Sellegipoolest tuvastasime võimalikke probleeme selle kavandamisel ja rahastamisel, eelkõige siis, kui maksete aluseks olevad vahe-eesmärgid ja sihtväärtused ei ole selgelt seotud kliimaeesmärkidega (punktid 51–55).

63 ELi 2021.–2027. aasta eelarve nõuab suuremat keskendumist kliimameetmetele. Ei ole aga selge, kui palju on kliimakulutustega seotud eesmärkide abil võimalik saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, taastuvenergia kasutamise suurendamiseks ja energiatõhususe edendamiseks. Lõppkokkuvõttes on määrava tähtsusega see, kas ELi kulutused aitavad tõhusalt kaasa kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele. Kliimaga seotud eelarve tuleb tugevalt siduda kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega.

3. soovitus. ELi eelarve sidumine kliima- ja energiaeesmärkidega

Komisjon peaks esitama aruande kliimakulutuste panuse kohta ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse. See peaks keskenduma eelkõige sellele, kuidas mõõta eelarve mõju kliimamuutuste leevendamisele.

Soovituse täitmise tähtaeg: detsember 2025.

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Joëlle Elvinger, võttis käesoleva aruande vastu 27. aprilli 2022. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisa. Varasemad kontrollikoja soovitused, mis on seotud kliimaalase aruandlusega

Need varasemad soovitused on kliimaalase aruandluse seisukohast endiselt asjakohased ja täiendavad käesolevas aruandes esitatud soovitusi.

Lühendid

CEF: Euroopa ühendamise rahastu

DCI: arengukoostöö rahastamisvahend

EAFRD: Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

EAGF: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond

EEA: Euroopa Keskkonnaamet

ERDF: Euroopa Regionaalarengufond

ESF: Euroopa Sotsiaalfond

HKS: heitkogustega kauplemise süsteem

MFR: mitmeaastane finantsraamistik

OECD: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

VVO: valitsusväline organisatsioon

ÜF: Ühtekuuluvusfond

ÜPP: ühine põllumajanduspoliitika

Mõisted

Biomass: orgaanilistest toodetest ja jäätmejääkidest toodetud kütus, mida kasutatakse energia tootmiseks.

ELi kliimakoefitsient: ELi kulutustele määratud osakaal, mis sõltub sellest, mil määral võetakse kulutustega seotud projektides, meetmetes või tegevustes arvesse kliimakaalutlusi.

Euroopa roheline kokkulepe: 2019. aastal vastu võetud ELi arengustrateegia, mille eesmärk on muuta EL aastaks 2050 kliimaneutraalseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid: viis peamist ELi fondi, mis üheskoos toetavad majanduse arengut kogu ELis perioodil 2014–2020: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.

Kasvuhoonegaasid: gaasid, näiteks süsinikdioksiid või metaan, mis neelavad ja paiskavad õhku kiirgust ning moodustavad soojust mitte läbi laskva kihi Maa atmosfääris, mille tõttu Maa pind soojeneb ja tekib nn kasvuhooneefekt.

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine: kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemine, mis tuleneb tootmise ülekandmisest rangete heitepiirangutega riigist riiki, kus eeskirjad ei ole nii ranged.

Kliimaküsimuste peavoolustamine: kliimaga seotud kaalutluste lisamine kõikidesse poliitikavaldkondadesse, vahenditesse, programmidesse ja fondidesse.

Kliimameetmed: kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemise meetmed.

Kliimameetmete jälgimine: kliimameetmetega seotud kulutuste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimine.

Kliimamuutused: Maa kliimamuutused, mis põhjustavad uusi pikaajalisi ilmastikumustreid.

Kliimamuutuste leevendamine: kasvuhoonegaaside heite vähendamine või piiramine nende kliimamõju tõttu.

Kliimamuutustega kohanemine: riikide ja kogukondade haavatavuse vähendamine kliimamuutuste suhtes, suurendades nende vastupanuvõimet selle mõjule.

Kliimaneutraalsus: olukord, kus inimtegevuse netomõju kliimale puudub.

Kogurahvatulu: üks riigi jõukuse peamisi hindamisviise, mis koosneb nii riigis endas kui ka väljaspool seda teenitud tulust.

Kulutused kliimameetmetele: kõik kulutused, mis aitavad (otseselt või kaudselt) kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.

Mitmeaastane finantsraamistik: ELi kulutuste kava, milles on üldjuhul seitsmeks aastaks määratletud prioriteedid (tuginedes poliitikaeesmärkidele) ja piirmäärad. See annab aluse ELi aastaeelarvete väljatöötamiseks, piirates kõikide kulukategooriate kulutusi.

Natura 2000: haruldaste ja ohustatud liikide kaitsealade võrgustik ning mõned haruldased looduslikud elupaigatüübid, mida kaitstakse ELi õigusega.

Otsetoetused: põllumajandustootjatele otse makstavad põllumajandustoetused, nagu pindalatoetus, mida nimetatakse ka sissetulekutoetuseks.

Programm „Horisont 2020“: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm perioodiks 2014–2020.

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed: kõik vabatahtlikud tavad, mis ei piirdu tavapäraste keskkonnanõuetega ja annavad põllumajandustootjatele õiguse saada ELi eelarvest toetust.

Rio konventsioonid: Rio de Janeiros 1992. aastal toimunud ÜRO tippkohtumise tulemusel tehtud kolm kokkulepet: bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kliimamuutuste raamkonventsioon ja kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon.

Rio markerid: OECD määratletud näitajad selle kohta, mil määral aitab tegevus kaasa Rio konventsioonide eesmärkide saavutamisele.

Sekkumisvaldkond: Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist või Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate tegevuste kategooria.

Sihtvaldkond: üks elementidest, millesse on koondatud ELi peamised maaelu arengu prioriteedid.

Taasterahastu „NextGenerationEU“: rahastamispakett, mis aitab ELi liikmesriikidel taastuda COVID-19 pandeemia majanduslikust ja sotsiaalsest mõjust.

Tühimõju: olukord, kus ELi rahastatud tegevus oleks toimunud ka ilma avaliku sektori toetust saamata.

Ühine põllumajanduspoliitika: ELi ühtne põllumajanduspoliitika, mis hõlmab toetusi ja mitmesuguseid muid meetmeid, et tagada toiduga kindlustatus ja ELi põllumajandustootjate rahuldav elatustase, edendada maaelu arengut ja kaitsta keskkonda. .