Euroopa Kontrollikoja 2020. aasta aastaaruannete tutvustus

Presidendi eessõna

Meie aastaaruanne eelarveaasta 2020 kohta, mis on perioodi 2014–2020 viimane aruanne, on valminud ELi ja selle liikmesriikide jaoks keerulisel ajal. Euroopa Liidu välisaudiitorina oleme teinud kõik endast sõltuva, et vaatamata Covid-19 kriisi mõjust organisatsiooni tegevusele, jätkata tõhusa avaliku sektori audititeenuse osutamist ELis.

Nagu varasematel aastatel, järeldame me, et ELi raamatupidamise aastaaruanne annab ELi finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate. Esitame Euroopa Liidu 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkusteta auditiarvamuse. 2020. aasta tulud olid seaduslikud ja korrektsed ning neis ei esinenud olulisel määral vigu.

Meie hinnangul on auditeeritud kulutuste üldine veamäär 2020. aastal 2,7% (2019. aastal 2,7%).

ELi kulutuste oluliste valdkondade puhul, mille kohta esitame erihinnangu, on ühtekuuluvuse ja konkurentsivõime valdkonna veamäär oluline. Rubriigi „Loodusvarad“ hinnanguline veamäär on olulisuse piirmäära (2,0%) lähedal, mistõttu meie tulemused näitavad, et otsetoetused, mis moodustavad 69% mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi kulutustest, ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud, küll aga olid tervikuna olulisel määral vigadest mõjutatud kuluvaldkonnad, mille vearisk on meie hinnangul suurem, nagu maaelu areng, turumeetmed, kalandus, keskkond ja kliimameetmed. Rubriigi „Haldus“ veamäär on alla olulisuse piirmäära.

Oleme mitu aastat auditeerinud ELi tulusid ja kulusid, tehes vahet nende eelarvevaldkondade vahel, kus meie arvates on seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskid suured, ja nende vahel, kus need on meie arvates väikesed. Tingituna sellest, kuidas ELi eelarve on koostatud ja aja jooksul areneb, on suure riskiga kulutuste osakaal auditi andmekogumis eelmiste aastatega võrreldes veelgi suurenenud ja moodustab meie 2020. aasta auditi andmekogumist ligikaudu 59% (2019. aastal 53%). Meie hinnangul on selliste kulutuste veamäär 4,0% (2019. aastal 4,9%). Seetõttu esitame kulutuste kohta vastupidise arvamuse.

Väikse riskiga kulutuste (mis moodustasid ülejäänud 41% meie auditi andmekogumist) (2019. aastal 47%) hinnanguline veamäär jäi alla olulisuse piirmäära (2%).

EL kulutab edaspidi oluliselt rohkem vahendeid kui eelmisel programmitöö perioodil. Järgmise seitsme aasta jooksul on liidu käsutuses 1,8 triljonit eurot. Lisaks muudetud mitmeaastasele finantsraamistikule 2021–2027 (1,1 triljonit eurot), hõlmab see summa 750 miljardit eurot majanduse elavdamise vahendile ehk Euroopa taasterahastule, mis on ELi vastus COVID‑19 kriisile. 27 liikmesriiki leppisid samuti kokku, et seda majanduse elavdamise kava rahastatakse osaliselt valitsemissektori võla emiteerimise kaudu. Need otsused tähistavad seega tõeliselt märgilist muutust ELi rahanduses.

ELi rahaliste vahendite usaldusväärne ja tõhus haldamine muutub seega veelgi olulisemaks. See toob kaasa suurema vastutuse nii komisjoni kui ka liikmesriikide jaoks, aga ka meie jaoks Euroopa Kontrollikojas.

Seda arvesse võttes oleme koostanud uue strateegia ajavahemikuks 2021–2025. 2021. aasta jaanuaris leppisime kokku kolmes strateegilises eesmärgis, mis suunavad meie jõupingutusi ELi rahanduse auditeerimisel lähiaastatel, eelkõige selleks, et anda oma auditiga praeguses keerulises ja muutuvas keskkonnas tugevat kindlust. Järgmistel aastatel jätkame seega aktiivset panustamist ELi rahaliste vahendite, sealhulgas Euroopa taasterahastu aruandlusse ja läbipaistvusse.

Üldtulemused

Peamised leiud

• Kokkuvõttes oli ELi 2020. aasta eelarve kulude hinnanguline veamäär oluline ja moodustas endiselt 2,7% (2019. aastal: 2,7%).
• Suure riskiga kulutuste puhul (peamiselt kulude hüvitamisel põhinevad kulutused), mille puhul toetusesaajad peavad kantud kulude hüvitamise taotlemisel sageli järgima keerulisi eeskirju, on kontrollikoja hinnangul veamäär 4,0% (2019. aastal 4,9%). Suure riskiga kulutuste osakaal meie auditi andmekogumis suurenes veelgi, peamiselt tänu ühtekuuluvuspoliitika kulutuste jätkuvale suurenemisele (20 miljardit eurot), ning oli märkimisväärne – 59% (2019. aastal 53%). Nagu ka 2019. aastal, on vead läbiva iseloomuga ja me esitame kulude kohta jälle vastupidise arvamuse.
• Mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 seitsmendal ja viimasel aastal täitmata kulukohustused suurenesid veelgi ja ulatusid 2020. aasta lõpuks 330,2 miljardi euroni. Eriti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine liikmesriikides on olnud kavandatust aeglasem. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kulukohustustega seotud kogusummast on kasutamata 45% (209 miljardit eurot).
• COVID-19 pandeemia mõjutab oluliselt rahaliste vahendite mahtu, mida EL tulevastel aastatel kulutab. Ajavahemikul 2021–2027 on Euroopa taasterahastust ja mitmeaastasest finantsraamistikust eraldatud vahendite kogusumma eelmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodiga võrreldes peaaegu kahekordistunud ning on 1,824 triljonit eurot. Tegime kindlaks nende rahaliste vahendite rakendamise ja usaldusväärse finantsjuhtimisega seotud riskid ja probleemid.
• Edastame kõik oma audititöö käigus leitud pettusekahtlusega juhtumid Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF). 2020. aastal oli selliseid juhtumeid kuus (2019. aastal üheksa).

Meie aastaaruanded ELi eelarveaasta 2020 ning 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist rahastatud tegevuste kohta on täies mahus avaldatud meie veebisaidil (eca.europa.eu).

Mida me auditeerisime

ELi 2020. aasta eelarve arvudes

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu ELi aastaeelarve, mis põhineb mitmeks aastaks kokku lepitud pikemaajalisel raamistikul (mitmeaastane finantsraamistik). Meie 2020. aasta audit hõlmas selle perioodi viimast aastat, mis algas 2014. aastal ja kestis kuni 2020. aastani, kuid summade väljamaksmine jätkub.

Eelarve nõuetekohase täitmise eest vastutab eelkõige Euroopa Komisjon. 2020. aastal kulutati kokku 173,3 miljardit eurot ehk 1,1% 27-liikmelise ELi ja Ühendkuningriigi kogurahvatulust.

Kust on rahalised vahendid pärit?

2020. aasta kogutulu oli 174,3 miljardit eurot. ELi eelarvet rahastatakse mitmest allikast. Kõige suurema osa (123 miljardit eurot) maksavad liikmesriigid vastavalt oma kogurahvatulu suurusele. Muude allikate hulka kuuluvad tollimaksud (19,9 miljardit eurot), liikmesriikide kogutud käibemaksul põhinev tulu (17,2 miljardit eurot) ning liidu lepingutest ja programmidest tulenevad osa- ja tagasimaksed (8,2 miljardit eurot).

Milleks raha kasutatakse?

ELi eelarvest rahastatakse mitmeid valdkondi:

• struktuurselt nõrgemate piirkondade majandusarengu edendamine,
• innovatsiooni ja teadusuuringute edendamine,
• transpordi taristuprojektid,
• töötute koolitamine,
• põllumajandus ja bioloogilise mitmekesisuse edendamine,
• kliimamuutustega võitlemine,
• piirihaldus,
• abi naaberriikidele ja arengumaadele.

Umbes kaks kolmandikku eelarvest kulutatakse jagatud eelarve täitmise raames. Kuigi selle eelarve täitmise meetodi eest lasub lõplik vastutus komisjonil, jaotavad liikmesriigid vahendeid, valivad välja projekte ja haldavad ELi kulutusi. Nii on see näiteks rubriikide „Loodusvarad“ ja „Ühtekuuluvus“ puhul.

Meie kinnitav avaldus ELi eelarve kohta

Auditeerime igal aastal ELi tulusid ja kulusid ning kontrollime, kas raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning aruannete aluseks olevad tulu- ja kulutehingud vastavad ELi ja liikmesriikide eeskirjadele.

Sellel tööl põhineb meie kinnitav avaldus, mille me esitame Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287. Me kontrollime kulusid siis, kui ELi vahendite lõppsaajad on meetmed ellu viinud või kulud kandnud, ning kui komisjon on need kulud heaks kiitnud. Tegelikkuses tähendab see, et meie andmekogum koosneb vahe- ja lõppmaksetest. Me ei kontrollinud 2020. aastal tehtud ettemakseid, välja arvatud juhul, kui need ka aasta jooksul tasaarvestati.

COVID-19 reisipiirangud takistasid meid peaaegu kõikidel juhtudel tegemast kohapealseid kontrolle. Seetõttu tegime suurema osa oma tööst dokumentide kontrolli ja auditeeritavatega kaugühenduse teel vestlemise kaudu. Kuigi kohapealsete kontrollide tegemata jätmine võib suurendada avastamisriski, võimaldasid auditeeritavatelt saadud tõendid meil oma töö lõpule viia ja selle kohta järeldused teha.

Meie 2020. aasta auditi andmekogumi suurus oli 147,8 miljardit eurot (vt joonis 1).

Sel aastal moodustab kõige suurema osa meie andmekogumist (40,8%) rubriik „Loodusvarad“, millele järgnevad rubriigid „Ühtekuuluvus“ (32,8%) ja „Konkurentsivõime“ (11,0%).

Lisateavet meie auditi käsitlusviisi kohta leiab peatükist „Taustteave“.

Auditi tulemused

ELi raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate

ELi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt ELi finantstulemusi ning liidu varasid ja kohustusi aasta lõpu seisuga vastavalt rahvusvahelistele avaliku sektori raamatupidamisstandarditele.

Seetõttu esitame ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkusteta auditiarvamuse (nagu igal aastal alates 2007. aastast).

ELi bilanss sisaldas 2020. aasta lõpus pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustust summas 116 miljardit eurot. Selle hinnangulise summa edasine suurenemine tuleneb peamiselt nominaalse diskontomäära vähenemisest, mis kajastab ülemaailmsete intressimäärade langust.

Alates 1. veebruarist 2020 ei ole Ühendkuningriik enam ELi liikmesriik. 31. detsembri 2020. aasta seisuga oli ELi raamatupidamisarvestuses Ühendkuningriigi vastu olevate nõuete netosumma 47,5 miljardit eurot, mis tulenes väljaastumislepingus kindlaks määratud vastastikustest kohustustest.

2020. aasta tulud olid seaduslikud ja korrektsed

Järeldame, et tulud ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud.

2020. aasta kulude veamäär on oluline ja läbiva iseloomuga

Kulude puhul tervikuna on veamäär meie hinnangul vahemikus 1,8–3,6%. Selle vahemiku keskpunkt ehk varasemalt tuntud kui nn kõige tõenäolisem veamäär, jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele (2,7%) (vt joonis 2).

Meie määratluse kohaselt on viga summa, mida ei oleks tohtinud ELi eelarvest välja maksta. Vead tekivad siis, kui raha ei kasutata kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega ja seega mitte nii, nagu nõukogu ja Euroopa Parlament olid ette näinud nende õigusaktide vastuvõtmisel, või kui raha ei kasutata kooskõlas konkreetsete riigisiseste eeskirjadega.

Üle poole meie auditi andmekogumist on taas olulisel määral vigadest mõjutatud

2020. aastal leidsime me taas kord, et kulutuste tegemise viis mõjutas veariski. Sellega seoses teeme vahet toetusõiguste ja kulude hüvitamise maksete vahel (vt allpool esitatud selgitus).

Kõige levinumad meie leitud vead suure riskiga kulutustes olid järgmised:

• toetuskõlbmatud projektid ja rahastamiskõlbmatud kulud ning siseturu (eelkõige riigiabi) eeskirjade rikkumine ühtekuuluvuse rubriigis;
• rahastamiskõlbmatud kulud, haldusvead ja oluliste tõendavate dokumentide puudumine maaelu arengu, turumeetmete, keskkonna, kliimameetmete ja kalanduse kuluvaldkonnas, mis kokku moodustavad ligikaudu 31% loodusvarade valdkonna kogukuludest;
• rahastamiskõlbmatud kulud, eelkõige otsesed personalikulud ja muud otsesed kulud teadusuuringutele (programm „Horisont 2020“ ja seitsmes raamprogramm), mis moodustavad umbes 57% konkurentsivõime valdkonna kogukuludest;
• tõendavate dokumentide puudumine, riigihanke-eeskirjade eiramine, kandmata kulud ja rahastamiskõlbmatud kulud rubriigis „Globaalne Euroopa“.

2020. aastal suurenesid suure riskiga kulutused eelmise nelja aastaga võrreldes veelgi ja moodustavad selgelt suurema osa meie auditi andmekogumist, moodustades sellest ligikaudu 59% (2019. aastal 53%). Selliste kulutuste osakaalu suurenemine tuleneb paljuski asjaolust, et ühtekuuluvusvaldkonna auditi andmekogum suurenes 20 miljardi euro võrra. Suure riskiga kulutuste hinnanguline veamäär oli 4,0% (2019. aastal 4,9%).

Väikese riskiga kulutused moodustasid ülejäänud 41% meie auditi andmekogumist (2019. aastal 47%) ja sisaldasid peamiselt toetusõigustel põhinevaid makseid. Andmekogumi selle osa hinnanguline veamäär oli allpool olulisuse piirmäära (2%) (vt joonis 3).

Joonisel 4 võrreldakse eri kuluvaldkondade hinnangulisi veamäärasid aastatel 2016–2020. Lisateave tulude ja iga kuluvaldkonna tulemuste kohta on toodud käesoleva kokkuvõtte osas „Meie tulemuste täpsem ülevaade“ ning 2020. aasta aastaaruande vastavates peatükkides.

Meie hinnanguliste veamäärade võrdlemine komisjoni omadega

Iga-aastases juhtimis- ja tulemusaruandes, mille eest vastutab volinike kolleegium, võetakse kokku sisekontrolli ja finantsjuhtimist käsitlevate iga-aastaste tegevusaruannete põhiteave. See hõlmab maksete veariski, mis on komisjoni hinnang väljamakstava summa kohta, mis ei ole kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Kokkuvõttes on komisjoni hinnanguline maksete vearisk 2020. aastal 1,9%. See on allpool olulisuse piirmäära (2,0%) ja meie hinnangulist veamäära (2,7%).

Lisaks sisaldab iga komisjoni peadirektoraadi iga-aastane tegevusaruanne avaldust, milles peadirektor kinnitab, et aruandes esitatakse finantsteave nõuetekohaselt ning et tema vastutusalasse kuuluvad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Selleks esitasid kõik peadirektoraadid oma kulutustega seotud hinnangulise maksete veariski.

Leiame, et meie poolt eelmisel aastal käsitletud probleemid, mis olid seotud komisjoni ühise audititeenistuse („Konkurentsivõime“) järelaudititega, liikmesriikide kontrollidega, mis kajastuvad nende kontrollistatistikas („Loodusvarad“), liikmesriikide auditeerimisasutuste kontrollidega („Ühtekuuluvus“) ja igal aastal tellitud allesjäänud veamäära kokkuleppelise toiminguga („Globaalne Euroopa“), on endiselt olemas ja mõjutavad maksete veariski hindamist.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi kohta erihinnangu koostamisel võrdlesime komisjoni 2020. aasta maksete veariski oma hinnangulise veamääraga. Võrdlus näitab, et komisjoni vearisk maksete puhul on väiksem kui meie hinnanguline veamäär rubriikide „Konkurentsivõime“, „Ühtekuuluvus“ ja „Loodusvarad“ puhul.

Käesoleval aastal kontrollisime komisjoni aruandlust finantskorrektsioonide ja tagasinõudmiste kohta ning leidsime, et see on keeruline ja mitte alati selge. Samuti täheldasime, et osa tagasinõudmistest pärines 2005. aastast ja osa netokorrektsioonidest programmitöö perioodist 1994–1999. Ühtekuuluvuse valdkonnas ei olnud programmitöö perioodi 2014–2020 netofinantskorrektsioone 2020. aasta lõpu seisuga veel tehtud.

Edastasime kuus pettusekahtlusega juhtumit OLAFile

Edastame kõik oma töö käigus leitud pettusekahtlusega juhtumid Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), kes seejärel otsustab, kas viia läbi juurdlus ja võtta järelmeetmeid, vajaduse korral koos liikmesriikide ametkondadega. 2020. aastal edastasime OLAFile kuus pettusekahtluse juhtumit (2019. aastal üheksa). Nende kõigi puhul on OLAF algatanud juurdluse. 2021. aasta juunis alustasime koostööd Euroopa Prokuratuuriga kahe organisatsiooni vahelise halduskokkuleppe alusel.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave peamiste leidude kohta on esitatud meie 2020. aasta aastaaruande 1. peatükis. Meie aastaaruanne on täies mahus avaldatud meie veebisaidil (eca.europa.eu).

Meie tulemuste täpsem ülevaade

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

Eelarve täitmine ja kasutamine 2020. aastal

Olemasolev eelarve kasutati peaaegu täielikult ära

Mitmeaastase finantsraamistiku määruses on sätestatud maksimumsummad mitmeaastase finantsraamistiku iga seitsme aasta kohta. Need ülemmäärad kehtivad ELi uutele rahalistele kohustustele (kulukohustuste assigneeringud) ja maksetele, mida ELi eelarvest on võimalik teha (maksete assigneeringud). Vt joonis 5.

2020. aasta kulukohustuste assigneeringud kasutati peaaegu täielikult ära: 172,9 miljardit eurot 173,9 miljardi euro suurusest lõplikust eelarvest (99,5%). Nii assigneeringud kui ka nende kasutamise viis ületasid mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära (168,8 miljardit eurot). Ülemmäära ületamine oli võimalik tänu Euroopa Liidu Solidaarsusfondi taolistele erivahenditele.

2020. aastal oli mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute ülemmäär 172,4 miljardit eurot ja lõplikus eelarves oli makseteks kasutada 164,1 miljardit eurot. Tegelike maksete kogusumma oli 161,8 miljardit eurot, 10,6 miljardit eurot ülemmäärast vähem.

Kuigi COVID-19 pandeemiaga seotud eelarves tehti palju muudatusi, ei ole komisjon veel andnud aru sel eesmärgil kasutatud ELi vahendite kohta

Selleks et COVID-19 pandeemiale kiiresti reageerida ja toetust anda, kasutati kahte peamist eelarvevahendit: paranduseelarveid ja ümberpaigutusi. Paranduseelarvetega lisati kokku 5,2 miljardit eurot täiendavaid kulukohustuste assigneeringuid, millest 3,3 miljardit eurot eraldati COVID-19-ga seotud kuludeks. Maksete assigneeringuid lisati paranduseelarvetega kolmeks aastaks kokku 10,5 miljardit eurot, millest 9,4 miljardit eurot eraldati COVID-19-ga seotud kuludeks. Näiteks võimaldati pandeemiaga seoses ühe aasta vältel rahastamist piirkondade vahel ümber paigutada, tühistada rahastamise konkreetsetele teemadele keskendamise nõue ja suurendada kaasrahastamismäära kuni 100%-ni. Samuti ei olnud liikmesriigid kohustatud tagastama ELi eelarvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelmise aasta kasutamata eelrahastamist summas 7,6 miljardit eurot.

Läbipaistvuse suurendamiseks ja võttes arvesse Euroopa Parlamendi teabenõudeid, hakkas komisjon ise 2020. aasta esimeses pooles arvet pidama COVID-19-ga seotud eesmärkidel kasutatud ELi vahendite kohta. Komisjon ei ole veel avaldanud aruannet COVID-19-ga seotud kulutuste kohta.

Täitmata kulukohustused ületasid 300 miljardi euro tähise

Täitmata kulukohustused, mis tulenevad sellest, et kulukohustuste tase on suurem kui tehtud maksete summa, on jätkuvalt suurenenud, ulatudes 2020. aasta lõpuks 303,2 miljardi euroni (vt joonis 6). Kasv oli väiksem kui varasematel aastatel, osaliselt seetõttu, et COVID‑19 pandeemiaga võitlemiseks suurendati maksete assigneeringud.

Komisjoni pikaajalise prognoosi kohaselt, mis ei hõlma Euroopa taasterahastut, peaks täitmata kulukohustuste summa jääma kuni 2027. aastani üsna stabiilseks. See on peamiselt tingitud väga väikesest iga-aastasest erinevusest mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute vahel (erinevalt kahest eelmisest mitmeaastasest finantsraamistikust). Täitmata kulukohustused suurenevad aga juhul, kui (nagu aastatel 2016–2020) kulukohustused püsivad suured ja väljamaksetaotluste maht on samas programmide aeglase rakendamise tõttu oodatust väiksem.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamine oli 2020. aastal kiirem, kuid see on endiselt aeglasem kui eelmise mitmeaastase finantsraamistiku puhul.

2020. aastal (praeguse mitmeaastase finantsraamistiku viimasel aastal) oli mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 vahendite kasutusmäär sama kõrge kui eelmise mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) viimasel aastal (15% nagu ka aastal 2013). Kumulatiivne kasutusmäär oli aga ligikaudu 7% väiksem kui eelmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal. Kuigi 2020. aasta lõpuks olid kõik liikmesriikidele eraldatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid (465 miljardit eurot) kulukohustustega seotud, oli sellest ära kasutamata 45% (209 miljardit eurot). Nimetatud summa moodustab põhiosa 2020. aasta lõpu seisuga täitmata kulukohustustest summas 303 miljardit eurot.

Nagu nähtub jooniselt 7, on liikmesriigiti märkimisväärseid erinevusi neile mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 eraldatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamises. Kui Soome oli talle eraldatud vahenditest 2020. aasta lõpuks ära kasutanud 79%, siis kolm madalaima kasutusmääraga liikmesriiki (Itaalia, Horvaatia ja Hispaania) olid ära kasutanud ainult ligikaudu 45% oma kulukohustustega seotud summadest.

Varasemad kogemused näitavad, et kasutusmäär tõenäoliselt suureneb, kuid sellest ei pruugi piisata kõigi vahendite ärakasutamiseks. 2014. aastal moodustas komisjon ühtekuuluvuspoliitika programmide jaoks vahendite parema rakendamise töörühma. Võetud meetmete tulemusel suurenes toetust saanud liikmesriikides ülejäänud perioodi 2007–2013 vahendite kasutamine märkimisväärselt, kuid me täheldasime ebapiisavat keskendumist tulemustele.

Tulevastel aastatel ELi eelarve ees seisvad peamised riskid ja väljakutsed

2021.–2027. aasta finantsraamistik ja Euroopa taasterahastu seisavad silmitsi riskide ja väljakutsetega

2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus tehakse Euroopa taasterahastu kaudu kättesaadavaks 750 miljardit eurot, mille eesmärk on võidelda pandeemia tagajärgedega, säilitada ELi poliitikasuundades seatud eesmärgid ning võimaldada liikmesriikidel muutuda vastupidavamaks, jätkusuutlikumaks ja tulevikuks paremini ettevalmistatuks.

Euroopa taasterahastust ja mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027 eraldatakse kokku 1,824 triljonit eurot (2018. aasta hindades), millest 1,074 triljonit tuleb mitmeaastasest finantsraamistikust, mis on peaaegu kaks korda suurem kui eelmise mitmeaastase finantsraamistiku eraldis.

Tegime kindlaks järgmised peamised riskid ja väljakutsed:

• oht, et mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jagatud eelarve täitmise vormis rakendatavate vahendite kasutamise algus viibib;
• raha kasutamise usaldusväärse finantsjuhtimisega seotud väljakutsed, mis on tingitud COVID-19-st tulenevatest muudatustest.

TERA on suurendanud ELi eelarvet ohustavaid finantsriske

ELi eelarve koguriskipositsioon seoses tingimuslike kohustustega (sellised kohustused, mis sõltuvad teatavast tulevikus toimuvast sündmusest) suurenes 90,5 miljardilt eurolt 2019. aasta lõpus 131,9 miljardi euroni 2020. aasta lõpuks, kasvades 46%. Kasv oli peaaegu täielikult tingitud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastamisvahendi (TERA rahastamisvahend) kasutuselevõtust. See suurendas liikmesriikide võetud laenude mahtu 2020. aasta lõpuks 39,5 miljardi euro võrra (vt joonis 8). Kuigi TERA rahastamisvahendi laenud suurendavad üldist riskipositsiooni, vähendavad instrumendis sisalduvad kaitsemeetmed sellega seotud riske.

Euroopa taasterahastul on alates 2021. aastast oluline mõju riskipositsiooni kogusummale

Euroopa taasterahastu suurendab järgmistel aastatel oluliselt, st kuni 750 miljardi euro võrra, ELi eelarve riskipositsiooni kogusummat (2018. aasta hindades).

Komisjon laenab vajalikud vahendid, et rahastada ELi nimel toetusi ja eelarvelisi tagatisi (390 miljardit eurot) ning liikmesriikidele kättesaadavaid laene (kuni 360 miljardit eurot). Eelkirjeldatud laenamine tagatakse ELi eelarvest ja see võib suurendada eelarve üldist riskipositsiooni kuni 940 miljardi euro võrra. Selle tulemusel on komisjoni ees keeruline ülesanne: suurendada lühikese aja jooksul oma haldussuutlikkust, et tagada kapitaliturgudel enneolematult suurte tehingute usaldusväärne juhtimine, sealhulgas võlakirjade emiteerimine ja finantsriskide juhtimine.

Meie soovitused

Esitame järgmised soovitused:

• selleks et võimaldada põhjalikku aruandlust COVID-19 pandeemiaga seotud kulukohustuste ja kulude kohta (sh 2020. aastal võetud kohustused ja sõlmitud lepingud), peaks komisjon ühtlustama COVID-19-ga seotud eesmärkidel kasutatud ELi eelarvekulude kirjendamist ja andma nende kohta eelarvepädevatele institutsioonidele vähemalt kord aastas aru nii kaua, kui seda peetakse vajalikuks;
• selleks et vähendada täitmata kulukohustuste üldist mahtu järgnevatel aastatel, peaks komisjon analüüsima nende suurenemise põhjuseid ja võtma analüüsi tulemuste põhjal asjakohaseid meetmeid;
• võttes arvesse eelseisvatel aastatel kättesaadavate ELi rahaliste vahendite mahu ja liikide olulist suurenemist, sealhulgas eelmisest mitmeaastasest finantsraamistikust järele jäänud summasid, peaks komisjon toetama liikmesriikide ametiasutusi täiendava nõustamisega, et aidata liikmesriikidel neid vahendeid mõistlikult kasutada.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave peamistest leidudest eelarve haldamise ja finantsjuhtimise teemal on esitatud meie 2020. aasta aastaaruande 2. peatükis.

Tulud

174,3 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Meie audit hõlmas ELi eelarve tulude osa, millega rahastatakse ELi kulusid. Kontrollisime omavahendite haldamiseks kasutatavaid peamisi süsteeme ja tulutehingutest moodustatud valimit.

Liikmesriikide kogurahvatulul põhinevad osamaksed moodustasid 2020. aastal 70,6% ELi tuludest, samal ajal kui käibemaksupõhised omavahendid moodustasid 9,9%. Nimetatud osamaksed arvutatakse liikmesriikide esitatud makromajandusliku statistika ja prognooside alusel.

Lisaks moodustavad traditsioonilised omavahendid (impordi tollimaksud, mida koguvad ELi nimel liikmesriikide ametiasutused) veel 11,4% ELi tuludest. Ülejäänud 8,1% pärines muudest allikatest (nt ELi lepingutest ja programmidest tulenevad sissemaksed ja tagasimaksed, eelmise aasta ülejääk ning muud tulud).

Auditi tulemused

Auditeeritud summa	Olulisel määral vigadest mõjutatud?
174,3 miljardit eurot	Ei sisaldanud olulisel määral vigu (2020 ja 2019)

Ennetus- ja parandusmeetmed

Tuludega seotud süsteemid, mida me kontrollisime, olid üldjoontes tõhusad. Peamised traditsiooniliste omavahendite sisekontrollimehhanismid, mida me hindasime teatavates liikmesriikides, ja kogurahvatulu kontrollitsükli lõpetamine, mida me hindasime komisjonis, olid aga püsivate puuduste tõttu osaliselt mõjusad.

Leidsime ka tollimaksude alalaekumise vähendamiseks mõeldud liikmesriikide kontrollides olulisi puudusi, mille parandamiseks on vaja ELi meetmeid. Need puudused ei mõjuta meie auditiarvamust tulude kohta, sest need ei puuduta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevaid tehinguid, vaid pigem riski, et traditsioonilised omavahendid ei ole täielikud. Oma hiljutises eriaruandes nr 4/2021 tollikontrolli kohta soovitasime selles valdkonnas olukorda parandada.

2020. aastal lõpetas komisjon alates 2010. aastast kogutud omavahendite kogurahvatulu andmete mitmeaastase kontrollitsükli. Komisjon kehtestas sellega seoses suure hulga kogurahvatulu reservatsioone, mis üldjuhul säilitavad 10 aastat liikmesriikide statistilisi andmeid muudatuste tegemiseks. See suurendab riikide eelarvete ebakindlust seoses kogurahvatulul põhinevate osamaksetega.

Üleilmastumise mõjuga seotud kogurahvatulu reservatsiooni puhul vähendas komisjon erandkorras andmete läbivaatamise perioodi, muutes 2018. aasta muutuste algusaastaks. Selline erand nõrgendab aga liikmesriikide kogurahvatulu võrreldavust, usaldusväärsust ja ammendavust aastatel 2010–2017. See piirang ei ole kooskõlas ELi eeskirjadega kogurahvatulul põhinevate omavahendite arvutamise kohta.

Eelarve peadirektoraat säilitas oma 2020. aasta tegevusaruandes viiendat aastat järjest reservatsiooni, mille kohaselt on ELi eelarvesse üle kantud traditsiooniliste omavahendite summad ebatäpsed, kuna aastatel 2011–2017 Hiinast imporditud tekstiilitoodete ja jalatsite väärtus on hinnatud tegelikust väiksemaks. Reservatsioon kehtestati esimest korda 2016. aastal, kui Ühendkuningriigile omistatav traditsiooniliste omavahendite alalaekumine kvantifitseeriti, ning seejärel laiendati seda 2018. aastal teistele liikmesriikidele. Komisjoni rikkumismenetlus Ühendkuningriigi vastu seoses traditsiooniliste omavahendite alalaekumisega, mis tuleneb Hiinast pärit alahinnatud impordist, ootab Euroopa Liidu Kohtu otsust.

Puudused traditsiooniliste omavahendite aruannete koostamisel kasutatavates liikmesriikide kontrollisüsteemides püsivad endiselt. Konkreetselt Madalmaade puhul oleme tolli IT-süsteemi puuduste tõttu juba alates 2013. aastast seadnud kahtluse alla Madalmaade traditsiooniliste omavahendite aruannete usaldusväärsuse.

Meie soovitused

Soovitame

• komisjonil läbi vaadata ja ajakohastada oma lähenemisviis liikmesriikide kogurahvatulu andmete kontrollimiseks tulevaste mitmeaastaste tsüklite ajal, et protsessi veelgi ühtlustada ja lühendada ajavahemikku, mille jooksul kogurahvatulu andmed pärast tsükli lõppu avatuks jäävad;
• et komisjon parandaks koostöös liikmesriikide statistikaametitega seda, kuidas võtta arvesse üleilmastumise mõju rahvamajanduse arvepidamisele, et käsitleda sellega seotud kogurahvatulu reservatsiooni (alates aastast 2018). Kui nimetatud reservatsiooni tühistamise mõju rahvamajanduse arvepidamisele oleks liikmesriigiti väga erinev, peaks komisjon uuesti hindama varasemate aastate kogurahvatulu andmete kvaliteeti ning teavitama eelarvepädevaid institutsioone sellest, kuidas võib muudetud statistika mõjutada liidu eelarvetulusid alates aastast 2010;
• et Madalmaad tagaksid, et nende igakuine ja kvartaalne traditsiooniliste omavahendite aruanne oleks usaldusväärne, kõrvaldades praegused puudused nende tolli IT-süsteemis.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi tulusid, on esitatud meie 2020. aasta aastaaruande 3. peatükis.

Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Kokku: 24,1 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Selle poliitikavaldkonna kuluprogrammidel on oluline roll majanduskasvu edendamisel ja töökohtade loomisel ELis ning kaasava ühiskonna edendamisel. Suurema osa kulutustest moodustavad teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ (ja sellele eelnenud seitsmes raamprogramm) ning haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“. Muude programmidega rahastatakse kosmoseprogrammi Galileo (ELi ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem), Euroopa ühendamise rahastut (CEF) ja rahvusvahelist katsetermotuumareaktorit (ITER).

Selles valdkonnas auditeeriti 2020. aastal 16,3 miljardi euro ulatuses kulutusi. Suuremat osa neist kulutustest haldas komisjon otse. Peale toetuslepingu allkirjastamist teeb komisjon toetusesaajatele ettemakseid ning kaasrahastatud projektide edenedes hüvitab osa nende deklareeritud kogukuludest, lahutades neist ettemaksed. Programmi „Erasmus+“ puhul haldavad kulutusi komisjoni nimel peamiselt liikmesriikide ametiasutused (ligikaudu 80% toetustest).

Auditi tulemused

Auditeeritud summa	Olulisel määral vigadest mõjutatud?	Hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär:
16,3 miljardit eurot	Jah	3,9% (2019. aastal 4,0%

Kokkuvõttes on meie hinnangul rubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ veamäär oluline.

2020. aastal oli 133-st meie poolt kontrollitud tehingust vigadest mõjutatud 64 (48%).

Enamik vigu olid seotud rahastamiskõlbmatute kuludega, nagu tegelikust suuremana näidatud personalikulud, valesti deklareeritud alltöövõtukulud ja tegelikult kandmata kulud.

Alltöövõtuga seotud küsimused puudutasid peamiselt toetusesaajaid, kes ei olnud teadlikud otseste personalikulude ja väliskonsultantide kulude erinevast kohtlemisest ELi rahastatavate programmide („Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu) raames. Selliste vigade oht on eriti suur VKEde puhul, kellel soovitatakse tungivalt teadusprogrammides osaleda, kuid kellel võib olla vähe töötajaid või neil puudub oma personal ning nad kasutavad teiste ettevõtete pakutavaid teenuseid.

Programm „Horisont 2020“

Programmi „Horisont 2020“ ja sellele eelnenud seitsmenda raamprogrammi kulud on endiselt suurema riskiga ja on meie tuvastatud vigade peamine allikas. Leidsime rahastamiskõlbmatute kuludega seotud kvantifitseeritavaid vigu teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas uuritud 84 tehingust 28-s. See moodustab 66% selle alamrubriigi hinnangulisest veamäärast 2020. aastal.

Programmi „Horisont 2020“ personalikulude deklareerimise eeskirjad on vaatamata lihtsustamise püüdlustele jätkuvalt keerulised ning nende arvutamine on väljamaksetaotlustes endiselt peamine vigade allikas.

Audiitorid, kellega toetusesaajad projekti lõppedes lepingu sõlmivad, esitavad tõendid finantsaruannete kohta, mille eesmärk on aidata komisjonil kontrollida, kas finantsaruannetes deklareeritud kulud on rahastamiskõlblikud. Oleme korduvalt teatanud nende audititõendite puudustest. 2020. aastal leidsime, et tõendeid esitanud audiitorid ei olnud avastanud meie valimis mitmeid avastatavaid kvantifitseeritavaid vigu.

Komisjoni aruandlus korrektsuse kohta

Seoses programmiga „Horisont 2020“ teatas DG RTD, et kõigi peadirektoraatide ja muude ELi teadusuuringute kulusid haldavate ELi asutuste eeldatav esinduslik veamäär on 2,95% ja allesjäänud veamäär 2,16%, mis hõlmab ka parandusmeetmeid. Nende tulemuste aluseks olevaid järelauditeid teeb kas DG RTD ühine audititeenistus või selle nimel välistöövõtjad.

2018. ja 2019. aasta aastaaruannete puhul vaatasime läbi 20 järelauditist koosnenud juhuvalimi ning leidsime, et ei saa 17 juhul nende järeldustele tugineda.

Oma soovituste põhjal täheldasime, et ühine audititeenistus võttis meetmeid, mille eesmärk oli parandada oma järelauditite kvaliteeti. Leidsime siiski jätkuvalt puudusi valimi koostamise menetlustes, sealhulgas ühise audititeenistuse valimi koostamise eeskirjade ja auditidokumentatsiooni rikkumises.

Samuti täheldasime, et eeldatav esinduslik veamäär hõlmab 0,13 protsendipunkti suurust kasvu, mille eesmärk on tegeleda meie järelauditite läbivaatamiste kvantitatiivsete leidudega. See veamäär jääb siiski potentsiaalselt tegelikust määrast madalamaks, kuna selles ei võeta arvesse, et meie leitud vead oleksid võinud esineda ka järelauditites, mida me ei ole läbi vaadanud, ning meie kvalitatiivseid leide, näiteks puudusi auditiprotseduurides, ei olnud võimalik kvantifitseerida.

Meie soovitused

Soovitame komisjonil

• laiendada kuludeklaratsioonide tõendite sisu nii, et need hõlmaksid uue teadusuuringute raamprogrammi „Euroopa horisont“ ühikukulude kategooriaid, et suurendada ühikukuludes esinevate vigade avastamise ja parandamise taset;
• rakendada meetmeid, sealhulgas vaadata korrapäraselt läbi kuludeklaratsioonides esinevate vigade peamised põhjused, anda suuniseid keerukates küsimustes, nagu alltöövõttu käsitlevad eeskirjad, ning korraldada teavituskampaaniaid, et vähendada programmi „Horisont 2020“ veamäära;
• parandada veelgi järelauditite kvaliteeti, kõrvaldades puudused valimi koostamise menetlustes kuludeklaratsioonide tasandil ja kohaldades programmi „Euroopa horisont“ puhul vigade arvutamise meetodi parandusi.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi valdkonnas „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“, on esitatud meie 2020. aasta aastaaruande 4. peatükis.

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Kokku: 59,5 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Selle alamrubriigi kulutuste eesmärk on tugevdada konkurentsivõimet ja vähendada arengutaseme vahelisi erinevusi ELi eri liikmesriikide ja piirkondade vahel. Rahastamine toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi (ÜF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja muude kavade kaudu, nagu Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks ja Euroopa ühendamise rahastu.

Suurema osa kulutuste haldamine on jagatud komisjoni ja liikmesriikide vahel. EL kaasrahastab mitmeaastaseid rakenduskavasid, millest rahastatakse projekte. Komisjonis vastutab ERFi ja ÜFi rakendamise eest regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO) ning ESFi rakendamise eest tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL).

Auditeerisime 2020. aasta aastaaruandes selles valdkonnas 48,4 miljardi euro ulatuses kulutusi (2019. aastal 28,4 miljardit eurot). Kooskõlas meie käsitlusviisiga sisaldas see summa 46,1 miljardit eurot eelmiste aastate kulusid, mille komisjon oli 2020. aastal heaks kiitnud või tasaarvestanud.

Auditi tulemused

Auditeeritud summa	Olulisel määral vigadest mõjutatud?	Hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär:
48,4 miljardit eurot	Jah	3,5% (2019. aastal 4,4%)

Kokkuvõttes on meie hinnangul rubriigi „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ veamäär oluline.

2020. aastal testisime 227 tehingut. Tegime kindlaks ja kvantifitseerisime 23 viga, mida liikmesriikide auditeerimisasutused ei olnud avastanud. Võttes arvesse auditeerimisasutuste poolt varem leitud 64 viga ja rakenduskavu haldavate liikmesriikide asutuste kohaldatud korrektsioone (mille kogusumma oli 834 miljonit eurot mõlema programmitöö perioodi peale kokku), on veamäär meie hinnangul 3,5%.

Meie hinnangulist veamäära suurendasid kõige rohkem toetuskõlbmatud projektid ja rahastamiskõlbmatud kulud, siseturu (eelkõige riigiabi) eeskirjade rikkumine ning oluliste tõendavate dokumentide puudumine. Avastatud vigade arv ja mõju näitavad, et olemasolevad kontrollid ei leevenda veel piisavalt suurt olemuslikku veariski selles valdkonnas. See puudutab eelkõige korraldusasutusi ja vahendusasutusi. Üldiselt ei ole nende esmatasandi kontrollid mõjusad, et vältida või avastada õigusnormide rikkumisi toetusesaajate deklareeritud kuludes.

ESFi määruse artikli 14 lõike 1 kohaldamine tõi esimesel rakendusaastal kaasa ülemäärase tasakaalustamatuse ühe liikmesriigi kasuks

Meie valimisse kuulunud viie ESFi tegevuse toetusesaajad deklareerisid Itaalias rakenduskava rahastamiskõlblikud kulud korrektselt korraldusasutuse kindlaksmääratud lihtsustatud kulumeetodi alusel. Kõigil juhtudel põhines aga korraldusasutuse poolt komisjonile deklareeritud summa komisjoni ühikuhindade standardiseeritud astmikul. Selle tulemusena olid ELi eelarvest makstud summad iga asjaomase projekti puhul pidevalt enam kui 20% suuremad kui toetusesaajatele makstud summad. See kord on tekitanud tasakaaalustamatuse, mis on toonud liikmesriigile ajavahemikul 2014–2020 kasu rohkem kui 43 miljonit eurot. Praeguse seisuga on komisjoni ühikuhindade standardiseeritud astmikud kõnealuse rakenduskava puhul liikmesriigi jaoks liiga helded.

Auditeerimisasutuste töö hindamine

Liikmesriikide auditeerimisasutuste tööl on ühtekuuluvuse valdkonna kontrolli- ja kindlustandvas raamistikus oluline roll, eelkõige selle tagamisel, et allesjäänud veamäär jääks allapoole 2% suurust olulisuse piirmäära.

Kindlustandev pakett on iga-aastane dokumentide kogum, mille iga liikmesriik esitab komisjonile Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kohta. See sisaldab raamatupidamise aastaaruannet, selle kokkuvõtet, kontrolliaruannet, vahendite haldaja kinnitust ja auditiarvamust. Alates 2017. aastast oleme hinnanud 116 auditeerimisasutusest 34 tööd seoses 26 kindlustandva teabe paketiga (periood 2014–2020). Kõigil juhtudel oli auditeerimisasutuste esitatud allesjäänud veamäär alla 2%. Kuigi meie töö eesmärk ei ole teha järeldusi auditeerimisasutuste veamäärade õigsuse kohta, leidsime vigu, mida auditeerimisasutused ei olnud avastanud. 26-st läbivaadatud kindlustandva teabe paketist 12 puhul oli selle tulemuseks esitatud allesjäänud veamäärade tegelikust väiksemana näitamine, kuna need olid tegelikult üle 2%.

Sarnaselt andis meie töö kolme perioodi 2007–2013 lõpetamispaketiga tulemuseks, et kahel juhul tuli allesjäänud veamäära kohandada üle 2% suuruse olulisuse piirmäära.

Kokkuvõttes oleme viimasel neljal aastal auditeerinud auditeerimisasutuste tööd ja leidsime, et ligikaudu poolte (arvu ja rahalise mahu poolest) auditiks valitud kindlustandva teabe pakettide puhul olid auditeerimisasutused ekslikult näidanud, et allesjäänud veamäärad on alla 2%. Mitme auditeerimisasutuse töös leitud puudused piiravad endiselt nende töö usaldusväärsust.

Samuti leidsime, et auditeerimisasutused ei jälgi pettuseohtu, sest ainult 21%-l meie valimisse kuulunud tegevustest olid olemas auditidokumendid, milles seda riski piisavalt käsitleti.

DG REGIO ja DG EMPLi aruanded ühtekuuluvuspoliitika kulutuste korrektsuse kohta

Iga-aastased tegevusaruanded on komisjoni peadirektoraatide peamine vahend aru andmiseks selle kohta, kas neil on piisav kindlus, et liikmesriikide kontrollimenetlused tagavad kulude korrektsuse.

Iga-aastastes tegevusaruannetes esitatakse veamäär peamise tulemusnäitajana kulutuste korrektsuse kohta. 2020. aastal teatas DG REGIO peamisest tulemusnäitajast, mis ületas 2% suurust olulisuse piirmäära (2,1%), samas kui DG EMPLi teatatud määr jäi sellest allapoole (1,4%). Jõudsime 2018. aasta aastaaruandes järeldusele, et erinevatel põhjustel tuleks veamäära, mis on esitatud peamise tulemusnäitajana, pidada minimaalseks veamääraks.

Komisjon kasutas neid veamäärasid 2020. aasta iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes, et esitada korrektsust käsitlev teave ühtekuuluvuse poliitikavaldkonna kohta. Ta teatas maksete veariski suuruseks 1,9–2,4%. Auditeerimisasutuste töö puuduste ja kahe peadirektoraadi iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud peamise tulemusnäitajatega seotud probleemide tõttu leiame siiski, et iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes koondatud veamäärasid saab lugeda üksnes minimaalseteks hinnanguteks.

Komisjoni peadirektoraadid esitavad aasta tegevusaruandes reservatsioonid rakenduskava kohta, mille puudused asjaomase liikmesriigi juhtimis- ja kontrollisüsteemis tähendavad olulist riski ELi eelarvele. Selleks peaksid nad võtma arvesse kogu teavet, mis on nende hindamise ajal kättesaadav, sealhulgas auditeerimisasutuste teatatud veamäärasid. Leidsime siiski, et need veamäärad olid peamiselt raamatupidamise aastaaruandes sisalduvate kulude esialgsed määrad, mida komisjon ei olnud veel heaks kiitnud. Selle tulemusena ei pruugi reservatsioonid hõlmata kõiki olulisi riske.

Meie soovitused

Muu hulgas soovitame komisjonil

• jälgida hoolikalt liikmesriike, kasutades ühikuhindade standardiseeritud astmikku, tagamaks, et see ei põhjustaks ülemäärast tasakaalustamatust liikmesriikide kasuks. Komisjon peaks paluma liikmesriikidel kohandada ülemääraseid määrasid ja korrigeerida tasakaalustamatust, et keegi neist programmide lõpetamise seisuga kasu ei saaks;
• julgustada auditeerimisasutusi selgesõnaliselt lisama oma kontrollnimekirjadesse konkreetseid küsimusi pettuseriskide kohta ja dokumenteerima auditi käigus avastatud riskide kõrvaldamiseks võetud meetmed;
• nõuda liikmesriikidelt, et nad esitaksid iga-aastases kokkuvõttes piisava teabe järeldustest ja järelmeetmetest selliste projektide kohta, mille kontrollimisel olevad summad nad on deklareeritud kuludest tagasi võtnud. See suurendaks läbipaistvust seoses sellega, kuidas programmide eest vastutavad asutused neid summasid kontrollivad.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rubriigi kulutusi, on esitatud meie 2020. aasta aastaaruande 5. peatükis.

Loodusvarad

Kokku: 60,6 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Kõnealune kuluvaldkond hõlmab ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), ühist kalanduspoliitikat, osa ELi keskkonnakulutustest ja kliimameetmeid.

ÜPP moodustab 97% loodusvarade rubriigi kulutustest. Kolm ELi õigusaktidega seatud üldeesmärki on järgmised:

• elujõuline toidutööstus – keskendutakse põllumajandusest saadavale sissetulekule, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;
• loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed – keskendutakse kasvuhoonegaaside heitkogustele, elurikkusele, mullale ja veele;
• tasakaalustatud territoriaalne areng.

ÜPP kulutused Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames jagunevad kahte suurde kategooriasse:

• otsetoetused põllumajandustootjatele, mida rahastatakse täielikult ELi eelarvest;
• põllumajanduse turumeetmed, mida rahastatakse samuti täielikult ELi eelarvest, välja arvatud mõned liikmesriikide kaasrahastatavad meetmed, sh müügiedendusmeetmed;

Lisaks toetab ÜPP maapiirkondade arendusstrateegiaid ja projekte Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu. Alates perioodi 2014–2020 algusest on EAFRD olnud osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning selle suhtes on kohaldatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätete määrust.

Selles valdkonnas auditeeriti 2020. aastal 60,3 miljardi euro ulatuses kulutusi.

Komisjon haldab ÜPPd koostöös liikmesriikidega.

Auditi tulemused

Auditeeritud summa	Olulisel määral vigadest mõjutatud?	Hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär:
60,3 miljardit eurot	Olulisuse piirmäära läheduses	2,0% (2019. aastal 1,9%)

Kokkuvõttes on meie hinnangul rubriigi „Loodusvarad“ veamäär olulisuse piirmäära lähedal.

Nagu varasematelgi aastatel, ei olnud otsetoetused, mis põhinevad peamiselt põllumajandustootjate deklareeritud põllumajandusmaa pindalal ja moodustavad 69% loodusvarade rubriigi kulutustest, olulisel määral vigadest mõjutatud. Ülejäänud valdkondade (maaelu areng, turumeetmed, kalandus, keskkond ja kliimameetmed) puhul tervikuna tuvastasime olulise veamäära.

Põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused: tõhus kontrollisüsteem

Peamine otsetoetuste haldamise vahend on ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS), mis hõlmab põldude identifitseerimise süsteemi (LPIS). IACS on aidanud vigu otsetoetustes vähendada, kusjuures LPISi panus on eriti oluline.

Kontrollisime 88 otsetoetust, mis hõlmasid peamisi kavasid. Leidsime, et 76 otsetoetust ei olnud vigadest mõjutatud, ning tuvastasime kahe puhul nõuetele vastavusega seotud probleeme, millel ei olnud finantsmõju. Kümme nende kavadega seotud kvantifitseeritud viga tulenesid sellest, et põllumajandustootjad deklareerisid toetusetaotlustes toetuskõlbliku põllumajandusmaa pindala või loomade arvu tegelikust suuremana.

Seire teel tehtav kontroll: piiratud katvus 2020. aastal

Alates 2018. aastast võivad liikmesriikide makseasutused teha kontrolle seire teel. Selle lähenemisviisi puhul kasutatakse ELi Copernicuse programmi Sentinel satelliidiandmetel põhinevaid automatiseeritud protsesse, et kontrollida vastavust teatud ÜPP eeskirjadele. Kui kõiki konkreetse toetuskava toetuskõlblikkuse kriteeriume saab hinnata kosmosest, võimaldab see makseasutustel teha kaugseiret kõikide toetusesaajate üle.

Seire teel tehtavaid kontrolle võib kasutada selleks, et hoiatada põllumajandustootjaid võimalikust toetuskava eeskirjade rikkumisest mis tahes ajal kasvuperioodi jooksul. See annab põllumajandustootjatele rohkem võimalusi oma taotlusi enne nende lõplikku vormistamist parandada.

Komisjon on võtnud endale kohustuse toetada liikmesriike seire teel tehtavate kontrollide uue lähenemisviisi väljatöötamisel. 2020. aasta lõpus oli peamiste otsetoetuste kavadega (põhitoetus ja ühtne pindalatoetus) hõlmatud maa-ala pindala, mida kontrolliti seire teel, 5,7%.

Maaelu areng, turumeetmed, kalandus, keskkond ja kliimameetmed: suurem vearisk

Võrreldes otsetoetustega kohaldatakse nende kuluvaldkondade suhtes keerulisi toetuskõlblikkuse tingimusi, mis suurendab veariski.

Testitud 104-st maaelu arengu tehingust 87 ei olnud vigadest mõjutatud. 11 juhust, kus me vigu leidsime ja kvantifitseerisime, oli viie mõju suurem kui 20%. Tuvastasime kuue makse puhul nõuetele vastavusega seotud probleeme, millel ei olnud finantsmõju.

Põllumajanduse turumeetmed moodustavad mitu erinevat kava, mille suhtes kehtivad erinevad toetuskõlblikkuse tingimused. Testisime 16 tehingut ja leidsime kolm juhtumit, kus makseasutused olid hüvitanud rahastamiskõlbmatud kulud. Kahel neist juhtudest oli veamäär üle 20%. Tuvastasime ühe juhtumi puhul nõuetele mittevastavuse probleemi, millel ei olnud finantsmõju.

Kalandus-, keskkonna- ja kliimameetmete projektide valikukriteeriumid ja toetuskõlblikkuse nõuded on samuti erinevad. Leidsime üheksast kontrollitud tehingust ühe kvantifitseeritud vea, mis tulenes rahastamiskõlbmatute kulude deklareerimisest ja hüvitamisest. Tuvastasime nelja juhtumi puhul nõuetele vastavusega seotud probleeme, millel ei olnud finantsmõju.

DG AGRI aruandlus ÜPP kulude korrektsuse kohta

Kõigi makseasutuste direktorid esitavad DG AGRI-le kord aastas vahendite haldaja kinnituse oma asutuse kontrollisüsteemide tõhususe ning maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Liikmesriigid annavad aru oma haldus- ja kohapealsete kontrollide kohta (edaspidi „kontrollistatistika“).

Alates 2015. aastast peavad sertifitseerimisasutused täiendava kindluse andmiseks esitama igale makseasutusele kord aastas arvamuse nende kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mille hüvitamist liikmesriigid on taotlenud.

DG AGRI kasutab ka kontrollistatistikas esitatud veamäärasid, tehes kohandusi, mis põhinevad sertifitseerimisasutuste auditite tulemustel ning peadirektoraadi enda kontrollidel (makseasutuste süsteemid ja kulutused), et arvutada maksete vearisk. Komisjon hindas ÜPP kui terviku kulutuste 2020. aasta maksete veariski suuruseks ligikaudu 1,9%.

Pettusevastane poliitika ja menetlused ühises põllumajanduspoliitikas

Makseasutustel peavad olema süsteemid pettuste ennetamiseks ja avastamiseks ning komisjon peab saama piisava kindluse nende süsteemide toimimise kohta. Oma 2019. aasta aastaaruandes tuvastasime mõned puudused ÜPP pettusevastastes põhimõtetes ja menetlustes ning esitasime probleemide lahendamiseks soovituse. 2021. aastal tegime komisjoni ja liikmesriikide ÜPP pettusevastaste meetmete tulemusauditi. Kavatseme 2021. aasta lõpus avaldada selle teema kohta eriaruande, mis hõlmab ka sellega seotud nn maa hõivamise küsimust.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi loodusvarade valdkonnas, on esitatud meie 2020. aasta aastaaruande 6. peatükis.

Julgeolek ja kodakondsus

Kokku: 6,3 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Kõnealune kuluvaldkond koondab erinevaid poliitikavaldkondi, mille ühine eesmärk on tugevdada Euroopa kodakondsuse kontseptsiooni, luues vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev sisepiirideta ala.

Kõige olulisem kuluvaldkond on erakorralise toetuse rahastamisvahend, millest 2020. aastal kulutati 2,6 miljardit eurot ehk 40,5% mitmeaastase finantsraamistiku selle rubriigi kogusummast. Erakorralise toetuse rahastamisvahend loodi 2020. aasta aprillis, et aidata ELi liikmesriikidel võidelda COVID-19 pandeemiaga, rahastades muu hulgas patsientide, meditsiinitöötajate ja hädavajalike meditsiinitarvete piiriülest jagamist ja transportimist. Selle rubriigi muud olulised fondid on

• Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF), mille eesmärk on edendada rändevoogude tõhusat haldamist ning varjupaiga- ja sisserändeküsimuste ELi ühise käsitlusviisi saavutamist;
• Sisejulgeolekufond (ISF), mille eesmärk on tagada ELis julgeolek, hõlbustades samal ajal seaduslikku reisimist ning austades põhivabadusi ja inimõigusi.

2020. aastal moodustasid need kaks fondi 1,6 miljardi euroga veidi rohkem kui veerandi (25,3%) ELi kulutustest selles valdkonnas. Suuremat osa AMIFi ja ISFi vahenditest haldavad liikmesriigid ja komisjon (rände ja siseasjade peadirektoraat (DG HOME)) koos.

12 detsentraliseeritud asutuse ja Euroopa Prokuratuuri kulutused, kes rakendavad ELi peamisi prioriteete rände ja julgeoleku, õigusalase koostöö ja tervishoiu valdkonnas, moodustavad veel 18,5%. ELi asutuste kulutuste auditi kohta anname eraldi aru iga-aastastes eriaruannetes ja iga-aastases kokkuvõtvas dokumendis „ELi asutuste auditi lühikokkuvõte“.

2020. aastal moodustasid kõnealuse valdkonna auditeeritud kulud 3,1 miljardit eurot.

Auditi tulemused

2020. aastal kontrollisime 27 tehingust koosnevat valimit. Kõnealune valim koostati nii, et see aitaks kaasa meie üldise kinnitava avalduse koostamisele, kuid ei ole statistiliselt esinduslik mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi kulutuste suhtes. Seetõttu ei saanud me arvutada selle mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi veamäära.

27-st kontrollitud tehingust kaheksa (30%) sisaldasid vigu. Avastasime neli tehingut, mis sisaldasid kvantifitseeritavaid vigu, millel oli finantsmõju ELi eelarvest makstud summadele. Leidsime ka neli õigusnormide ja finantsnõuete eiramise juhtumit, millel ei olnud finantsmõju ELi eelarvele.

Lisaks vaatasime läbi nelja sellise asutuse töö, mille ülesanne on auditeerida oma liikmesriikide AMIFi/ISFi raamatupidamise aastaaruandeid ning esitada komisjonile iga-aastane kontrolliaruanne. Kõik meie poolt kontrollitud auditeerimisasutused olid välja töötanud ja rakendanud piisava kvaliteediga üksikasjalikud menetlused, mille alusel kajastada oma tööd iga-aastases kontrolliaruandes. Leidsime mõningaid puudusi, mille mõju raamatupidamisaruannetele ei olnud piisavalt oluline, et see võiks vähendada auditeerimisasutuste järelduste usaldusväärsust.

Aasta tegevusaruanded ja muu juhtimiskord

Vaatasime läbi rände ja siseasjade peadirektoraadi (DG HOME) ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi (DG CONNECT) iga-aastased tegevusaruanded ning ei leidnud teavet, mis oleks meie järeldustega vastuolus. Meie 2020. aasta piiratud valim (27 tehingut) ei ole aga piisav, et võrrelda meie audititulemusi kahe peadirektoraadi poolt oma kulude korrektsuse kohta esitatud teabega.

Meie soovitused

Soovitame komisjonil

• kontrollida hoolikalt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusesaajate esitatud kulude rahastamiskõlblikkust, eelkõige hankemenetluste korrektsust;
• anda AMIFi ja ISFi eest vastutavatele liikmesriikide ametiasutustele suuniseid teenuste täielikkuse ja kvaliteedi dokumenteerimise kohta juhul, kui rahastamine põhineb standardsetel ühikuhindadel.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi valdkonnas „Julgeolek ja kodakondsus“, on esitatud meie 2020. aasta aastaaruande 7. peatükis.

Globaalne Euroopa

Kokku: 11,4 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

See kuluvaldkond hõlmab kõiki välistegevusega seotud kulusid, mida rahastatakse ELi eelarvest (välja arvatud Euroopa Arengufondid). Nende poliitikameetmetega soovitakse edendada ELi väärtusi välismaal, tegeleda peamiste üleilmsete probleemidega, suurendada ELi arengukoostöö mõju ning edendada stabiilsust ja julgeolekut kandidaat- ja naaberriikides.

Välistegevuse eelarve täitmises osalevad peamised peadirektoraadid ja talitused on rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat (DG INTPA (endine DG DEVCO)), naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (DG NEAR), Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (DG ECHO), regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO) ning välispoliitika vahendite talitus.

Makseid tehakse mitme poliitikavahendi ja abi andmise viisi (näiteks ehitus-/tarne-/teenuslepingud, toetused, erilaenud, laenutagatised ja finantsabi, eelarvetoetus ja muud eelarvetoetuse liigid) kaudu enam kui 150 riigis.

2020. aastal moodustasid selle valdkonna auditeeritud kulud 9,2 miljardit eurot.

Auditi tulemused

Kontrollisime 75 tehingust koosnevat valimit, mis koostati nii, et see aitaks kaasa meie üldise kinnitava avalduse koostamisele, kuid ei ole statistiliselt esinduslik mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi kulutuste suhtes. Seetõttu ei saanud me arvutada selle mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi veamäära.

75-st kontrollitud tehingust oli vigadest mõjutatud 28 (37,3%). Avastasime 17 kvantifitseeritavat viga, millel oli finantsmõju ELi eelarvest makstud summadele. Lisaks leidsime 11 juhtumit, mis ei vastanud õiguslikele või finantsnõuetele.

Tehingutes, mis olid seotud eelarvetoetusega ja projektidega, mida viisid ellu rahvusvahelised organisatsioonid nn eeldava lähenemisviisi alusel (kus komisjoni toetus mitme rahastajaga projektidele liideti teiste rahastajate omadega ja see ei olnud ette nähtud konkreetsete, tuvastatavate kuluartiklite jaoks), esines vähem vigu. Nendes valdkondades me 2020. aastal vigu ei tuvastanud.

Mõned rahvusvahelised organisatsioonid võimaldasid dokumentidele üksnes piiratud juurdepääsu, näiteks kirjutuskaitstud kujul, mis tähendab, et me ei saanud läbivaadatud dokumentidest koopiaid teha. Lisaks seadsid mõned rahvusvahelised organisatsioonid kahtluse alla meie mandaadi. Need probleemid takistasid auditi kavandamist ja läbiviimist ning tõid auditirühma jaoks kaasa liigseid viivitusi nõutavate dokumentide hankimisel ja oma töö läbiviimisel. Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud Euroopa Kontrollikoja õigus saada juurdepääs mis tahes dokumendile või teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

DG NEARi allesjäänud veamäära kokkuleppeline toiming

2020. aastal tegi üks väline töövõtja DG NEARi nimel kuuenda allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu. Selle eesmärk oli hinnata nende vigade määra, mis püsivad ka pärast kõiki vigade vältimise, avastamise ja parandamise eesmärgil nende vastutusvaldkonnas tehtud juhtimiskontrolle. Tegu ei ole kindlustandva töövõtu ega auditiga.

Sarnaselt varasemate aastatega prognoosisid nad DG NEARi üldist allesjäänud veamäära, mis jäi alla komisjoni enda 2% suuruse olulisuse piirmäära (2020. aastal 1,36%; 2019. aastal 0,53%; 2018. aastal 0,72%).

Tuvastasime piirangud, mis võivad põhjustada allesjäänud veamäära tegelikust väiksemaks hindamist.

Lisaks ei kontrollinud töövõtja 2020. aastal enam kui 60% kokkuleppelise toimingu valimisse kaasatud tehingutest või tegi seda piiratud ulatuses (2019. aastal ca 50%), selle asemel toetuti täielikult või osaliselt varasemale kontrollitööle. Allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu eesmärk on aga teha kindlaks vead, mida ei ole varasema kontrolli käigus avastatud. Tuginedes varasemale kontrollitööle, ei võimalda allesjäänud veamäära kokkuleppeline toiming selliseid vigu täielikult mõõta. Allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu õigusraamistikus ei käsitleta ega mainita pettuseriski.

Aasta tegevusaruanded ja muu juhtimiskord

Eelarveaasta 2020 puhul kontrollisime, kas välispoliitika vahendite talituse iga-aastases tegevusaruandes on esitatud korrektsuse teave vastavalt komisjoni juhistele ning kas selles on järjepidevalt kasutatud tulevaste korrektsioonide ja tagasinõudmiste hindamise metoodikat.

Täheldasime sellega seoses võimalikke sisekontrollipuudusi, mille puhul välispoliitika vahendite talitus on võtnud konkreetseid meetmeid seonduvate riskide leevendamiseks. See küsimus on seotud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidega, mille puhul komisjon peab tagama nende akrediteerimise, võttes aluseks hinnangu selle kohta, kas nad järgivad usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja ELi tegevuse nähtavuse põhimõtteid (sambapõhise hindamise osana). 2020. aasta lõpu seisuga ei olnud 11 käimasolevast ÜJKP missioonist kaks veel saanud täiesti positiivset sambapõhist hinnangut.

Meie soovitused

Soovitame komisjonil

• võtta meetmeid, et rahvusvahelised organisatsioonid annaksid Euroopa Kontrollikojale täieliku, piiramatu ja õigeaegse juurdepääsu dokumentidele, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks vastavalt ELi toimimise lepingule, ning mitte ainult kirjutuskaitstud kujul;
• kehtestada menetlus, millega tagatakse, et partnerorganisatsioonid võtavad jagatud kulude jaotamisel aluseks tegelikult kantud kulud;
• kehtestada allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu töövõtjale kohustus teatada komisjonile igast ELi eelarvet kahjustavast pettusekahtlusest, mis avastati allesjäänud veamäära kokkuleppelise toiminguga seotud töö käigus.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi rubriigis „Globaalne Euroopa“, on esitatud meie 2020. aasta aastaaruande 8. peatükis.

Haldus

Kokku: 10,3 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Meie audit hõlmas ELi institutsioonide ja muude organite (Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman, Euroopa Andmekaitseinspektor ja Euroopa välisteenistus) halduskulusid.

2020. aastal moodustasid institutsioonide ja asutuste halduskulud kokku 10,3 miljardit eurot. Kõnealune summa sisaldas peamiselt personalikulusid, mis moodustavad kogusummast ca 68%, ning hoonete, seadmete, energia, side ja infotehnoloogiaga seotud kulusid.

2020. aastal moodustasid selle valdkonna auditeeritud kulud 10,4 miljardit eurot, sealhulgas eelrahastamise maksed ja tasaarvestamine.

Uurisime Euroopa Ombudsmani ja nõukogu valitud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Vaatasime läbi ka 48 tehingut.

Meie enda finantsaruandeid auditeerib välisaudiitor. Igal aastal avaldame me välisaudiitori auditiarvamuse ja -aruande Euroopa Liidu Teatajas ja meie veebisaidil.

Auditi tulemused

Auditeeritud summa	Olulisel määral vigadest mõjutatud?
10,4 miljardit eurot	Ei sisaldanud olulisel määral vigu (2020 ja 2019)

2020. aastal uurisime Euroopa Ombudsmani ja nõukogu valitud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Vaatasime läbi ka 48 tehingut.

Nagu varasematel aastatel, jääb veamäär meie hinnangul alla olulisuse piirmäära.

Me ei leidnud konkreetseid puudusi nõukogu, Euroopa Kohtu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa välisteenistuse, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsmani, Euroopa Andmekaitseinspektori ega Euroopa Kontrollikoja töös.

Parlament

Leidsime vigu kahes Euroopa Parlamendi makses. Neist üks puudutas IT-teenuste eest tehtud liiga suurt makset, mille põhjus oli lepingutingimuste ebaõige rakendamine. Teine puudutas ühele parlamendiliikmele valesti makstud päevaraha, mille põhjustas viga osalejate nimekirjas. Leidsime, et olemasolev kontrollisüsteem ei suutnud selliseid vigu vältida, kuid parlament töötab praegu uue ja parema süsteemi loomise nimel.

Komisjon

Leidsime komisjoni maksetes viis viga. Neist üks puudutas tarkvaralitsentside ostu eest tehtud makset, mis oli veidi suurem, kui oleks pidanud. Ülejäänud neli puudutasid toetusi, mis olid makstud töötajatele, kes ei olnud deklareerinud hiljutisi muutusi oma isiklikus olukorras või kellel oli õigus taotleda sarnaseid toetusi ka teistest allikatest. Töötajad peavad kõigepealt selliseid toetusi taotlema ja seejärel neist komisjonile teatama, et komisjon saaks neid töötasu arvutamisel arvesse võtta. Komisjon ei avastanud neid nelja juhtumit oma arvutuste järjepidevuse kontrollimisel. Leidsime sarnaseid vigu peretoetuste maksmisel ka varasematel aastatel.

Isikukaitsevahendite hankimiseks korraldatud riigihankemenetlused

Sel aastal uurisime ka 15 hankemenetlust, mille korraldasid Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, Euroopa Kohus ja Euroopa välisteenistus, et hankida COVID-19 pandeemia ajal oma töötajatele kaitsevarustust. Kuigi me leidsime mõningaid probleeme menetlustes, mida Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus kasutasid hädavajalike kaitsemaskide hankimisel, uurisime neid menetlusi väljaspool meie esinduslikku valimit ning seega ei mõjutanud see meie hinnangulist veamäära.

Meie soovitused

Soovitame

• parlamendil teha vajalikud muudatused, et tagada päevaraha maksmine ainult neile parlamendiliikmetele, kellel on õigus seda saada;
• komisjonil oma kohustuslike peretoetuste haldamise süsteemi parandamiseks tugevdada töötajate muudest allikatest saadud toetuste kohta esitatud deklaratsioonide järjepidevuse kontrolli ja suurendada töötajate teadlikkust sellest küsimusest.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi rubriigis „Haldus“, on esitatud meie 2020. aasta aastaaruande 9. peatükis.

Euroopa Arengufondid

Kokku: 4,6 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

1959. aastal käivitatud EAFid olid kuni 2020. aasta lõpuni peamised vahendid ELi arengukoostöö abi jagamiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMT). 23. juunil 2000. aastal Cotonous 20 aastaks sõlmitud partnerlusleping (Cotonou leping) moodustas ELi ning AKV riikide ja ÜMT vaheliste suhete raamistiku. Selle põhieesmärk oli vaesuse vähendamine ja lõpuks selle kaotamine. Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 on arengukoostööabi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele integreeritud naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendisse (NDICI / Globaalne Euroopa) ning arengukoostööabi ÜMTdele on integreeritud ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsusesse. 8., 9., 10. ja 11. EAFi aga kuni nende sulgemiseni ELi üldeelarvesse ei integreerita ning nende rakendamine ja neist aru andmine toimub ka edaspidi eraldiseisvalt.

2020. aastal moodustasid kõnealuse valdkonna meie poolt auditeeritud kulud 4 miljardit eurot. Kulud on seotud 8., 9., 10. ja 11. EAFiga.

EAFe haldavad komisjon (väljaspool ELi üldeelarve raamistikku) ja Euroopa Investeerimispank. Peamine vastutav peadirektoraat on rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat (DG INTPA, endine DG DEVCO).

Auditi tulemused

2020. aasta raamatupidamise aastaaruandes ei esinenud olulisi väärkajastamisi.

Samuti järeldame, et EAFide tulud ei sisaldanud olnud olulisel määral vigu.

Eelarveaasta 2020 kulude kohta esitame vastupidise arvamuse.

Auditeeritud summa	Olulisel määral vigadest mõjutatud?	Hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär:
4,0 miljardit eurot	Jah	3,8% (2019. aastal 3,5%)

Tehingute korrektsuse auditeerimiseks kontrollisime 140 tehingust koosnevat valimit, mis esindab EAFide kõiki kulutusi. See hõlmas 21 Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondiga seotud tehingut, 102 ELi 21 delegatsiooni poolt heaks kiidetud tehingut ja 17 komisjoni peakorteri poolt heaks kiidetud makset.

COVID-19 pandeemia tõttu ei olnud võimalik ELi delegatsioone kohapeal külastada. See takistas meil teatavate auditiprotseduuride läbiviimist, eelkõige valitud tehingute lepingute täitmise kontrollimist, ning piiras seega meie audititööd. Pidime oma käsitlusviisi kohandama, tegema tehingute ja projektide dokumentaalseid kontrolle ning auditeeritavatega distantsilt suhtlema.

Kontrollitud 140 tehingust sisaldas vigu 36 (25,7%). Kvantifitseeritud 31 vea alusel on meie hinnanguline veamäär 3,8%. Kolm kõige levinumat vealiiki olid oluliste tõendavate dokumentide puudumine (38,3%), rahastamiskõlbmatud kulud (38,2%) ja kandmata kulud (18,1%).

Komisjon ja tema rakenduspartnerid tegid sel aastal toetuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud rahalist toetust käsitlevate ja delegeerimislepingutega seotud tehingutes rohkem vigu kui muud liiki toetuste puhul (näiteks ehitustöö-, tarne- ja teenuste osutamise lepingud). Meie kontrollitud 67-st seda tüüpi tehingust sisaldasid 27 (40,3%) kvantifitseeritavaid vigu, mis moodustasid 94,2% hinnangulisest veamäärast.

Mõned rahvusvahelised organisatsioonid võimaldasid dokumentidele üksnes piiratud juurdepääsu, näiteks kirjutuskaitstud kujul, mis tähendab, et me ei saanud läbivaadatud dokumentidest koopiaid teha. Lisaks seadis üks rahvusvaheline organisatsioon kahtluse alla meie mandaadi ja kulutas nõutud tõendavate dokumentide esitamiseks liiga palju aega. Need probleemid takistasid auditi kavandamist ja läbiviimist ning tõid auditirühma jaoks kaasa liigseid viivitusi nõutavate dokumentide hankimisel ja oma töö läbiviimisel. Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud Euroopa Kontrollikoja õigus saada juurdepääs mis tahes dokumendile või teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

DG INTPA allesjäänud veamäära kokkuleppeline toiming

DG INTPA üheksanda allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu tegi 2020. aastal üks välistöövõtja, et hinnata nende vigade määra, mida ei avastatud ka pärast kõiki DG INTPA vigade vältimise, avastamise ja parandamise eesmärgil peadirektoraadi vastutusvaldkonnas tehtud juhtimiskontrolle. 2020. aasta allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu puhul oli valimis 480 tehingut. See võimaldas tal taas esitada lisaks ELi üldeelarvest rahastatavate kulutuste ja EAFidest rahastatavate kulutuste kombineeritud üldisele veamäärale ka mõlema summa eraldi veamäära.

Viiendat aastat järjest jäi hinnanguline allesjäänud veamäär kokkuleppelise toimingu kohaselt allapoole komisjoni seatud 2% suurust olulisuse piirmäära (2016. aastal 1,67%; 2017. aastal 1,18%, 2018. aastal 0,85%; 2019. aastal 1,13% ning 2020. aastal 0,95%). Allesjäänud veamäära kokkuleppeline toiming ei ole kindlustandev töövõtt ega audit, selle aluseks on allesjäänud veamäära metoodika ja DG INTPA koostatud käsiraamat. Nagu varasemal neljal aastal, tuvastasime piirangud, mis võivad põhjustada allesjäänud veamäära tegelikust väiksemaks hindamist.

Lisaks tugineb allesjäänud veamäär enam kui poolte tehingute puhul (54%) täielikult (17%) või osaliselt (37%) varasemale kontrollitööle. Nende tehingute puhul tegi töövõtja piiratud kontrolle või ei teinud neid üldse ning tugines selle asemel DG DEVCO kontrolliraamistiku raames tehtud varasemale kontrollitööle. Liigne varasemale kontrollitööle tuginemine on vastuolus allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu eesmärgiga, milleks on tuvastada vead, mida ei ole just nende eelnevate kontrollidega avastatud. Allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu õigusraamistikus ei käsitleta ega mainita pettuseriski.

DG INTPA aasta tegevusaruande läbivaatamine

2020. aasta tegevusaruandes esitatud peadirektori kinnitus ei sisalda reservatsioone, kuna kaks 2018. aastal alles jäetud reservatsiooni on tühistatud ja uusi ei ole esitatud. 2018. ja 2019. aastal vähendas DG INTPA märkimisväärselt reservatsioonide ulatust (st nendega hõlmatud kulude osakaalu).

Nagu eelmiselgi aastal, ei pea me reservatsioonide puudumist DG INTPA 2020. aasta tegevusaruandes põhjendatuks ja leiame, et see tuleneb osaliselt allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu piirangutest.

Komisjon kohaldas teist korda eeskirja, mille kohaselt ei ole reservatsiooni vaja, kui iga kuluvaldkond, mida see hõlmaks, moodustab alla 5% maksete kogusummast ja selle finantsmõju on väiksem kui 5 miljonit eurot. Sellest tulenevalt ei esitata enam reservatsioone teatud valdkondades, kus neid esitati eelnevatel aastatel, isegi kui vastav risk püsib.

Meie soovitused

Soovitame komisjonil

• võtta meetmeid, et rahvusvahelised organisatsioonid annaksid Euroopa Kontrollikojale täieliku, piiramatu ja õigeaegse juurdepääsu dokumentidele, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks vastavalt ELi toimimise lepingule, ning mitte ainult kirjutuskaitstud kujul;
• esitada reservatsioonid kõigi suure riskiga valdkondade kohta, olenemata nende osakaalust kogukulutustes ja nende finantsmõjust;
• kehtestada allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu töövõtjale kohustus teatada komisjonile igast ELi eelarvet kahjustavast pettusekahtlusest, mis avastati allesjäänud veamäära kokkuleppelise toiminguga seotud töö käigus.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie Euroopa Arengufonde käsitleva auditi kohta on esitatud 2020. aasta aastaaruandes 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatud tegevuste kohta.

Taustteave

Euroopa Kontrollikoda ja tema töö

Euroopa Kontrollikoda on Euroopa Liidu sõltumatu välisaudiitor. Me asume Luxembourgis ning meil töötab umbes 900 auditi- ja tugiteenuste ala töötajat kõigist ELi liikmesriikidest.

Meie ülesanne on hinnata oma sõltumatu, professionaalse ja mõjuka audititöö kaudu ELi tegevuse säästlikkust, tulemuslikkust, tõhusust, seaduslikkust ja korrektsust, et parandada aruandekohustust, läbipaistvust ja finantsjuhtimist, suurendades seeläbi kodanike usaldust ning reageerides tõhusalt praegustele ja tulevastele ELi ees seisvatele ülesannetele.

Meie auditiaruanded ja arvamused on oluline osa ELi aruandlusahelast. Neid kasutatakse selleks, et kontrollida ELi poliitikavaldkondade ja programmide rakendamise eest vastutajaid: komisjoni, teisi ELi institutsioone ja asutusi ning liikmesriikide haldusasutusi.

Me teavitame ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid riskidest, anname neile kindlust, juhime tähelepanu puudujääkidele ja heale tavale ning nõustame, kuidas ELi poliitika ja programmide juhtimist parandada. Oma tööga tagame Euroopa kodanikele teabe nende raha kasutamise kohta.

Meie kinnitava avalduse auditi käsitlusviisi ülevaade

Meie kinnitavas avalduses esitatud arvamused põhinevad objektiivsel auditi tõendusmaterjalil, mis on kogutud rahvusvahelistele auditistandarditele vastavate audititestide käigus.

Nagu märgitud meie 2021.–2025. aasta strateegias, jätkame järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) puhul oma auditi käsitlusviisi arendamist ning kasutame kättesaadavaid andmeid ja teavet, mis võimaldab meil jätkuvalt pakkuda tugevat kindlust, tuginedes meie aluslepingust tulenevatele volitustele ja järgides täielikult rahvusvahelisi avaliku sektori auditistandardeid.

Raamatupidamisaruannete usaldatavus

Kas ELi raamatupidamise aastaaruannetes esitatakse täielik ja täpne teave?

• Hindame raamatupidamissüsteemi, veendumaks, et selle abil saab usaldusväärset teavet.
• Kontrollime peamisi raamatupidamisarvestuse protseduure, veendumaks, et need toimivad korrakohaselt.
• Kontrollime analüütiliselt arvestusandmeid, veendumaks, et need esitatakse järjepidevalt ning on põhjendatud.
• Kontrollime otse arvestuskirjetest moodustatud valimit, veendumaks, et alustehingud on toimunud ja täpselt kajastatud.
• Kontrollime finantsaruandeid, veendumaks, et need kajastavad finantsolukorda õiglaselt.

Tehingute korrektsus

Kas ELi raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevad tulutehingud ja kuludena kajastatud maksetehingud on eeskirjadega kooskõlas?

• Hindame tulude ja kulude süsteeme, et määrata kindlaks nende mõjusus tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamisel.
• Moodustame statistiliste meetodite abil tehingutest valimid, mis võimaldavad meie audiitoritel tehinguid üksikasjalikult testida. Valimisse langenud tehinguid auditeeritakse põhjalikult, sh tavaliselt lõpliku toetusesaaja juures (nt põllumajandustootjad, uurimisasutused ja riigihanke alusel töid või teenuseid pakkuvad ettevõtted), et saada otseseid tõendeid selle kohta, et kõik alustehingud on aset leidnud, asjakohaselt kajastatud ning kooskõlas eeskirjadega, mille alusel need maksed on tehtud. Sel aastal takistasid COVID-19 reisipiirangud meid peaaegu kõikidel juhtudel tegemast kohapealseid kontrolle. Seetõttu tegime suurema osa oma tööst kaugühenduse teel, mis võimaldas meil selle lõpule viia ja selle kohta järeldusi teha.
• Analüüsime vigu ja liigitame need kas kvantifitseeritavateks või mittekvantifitseeritavateks. Tehinguid mõjutab kvantifitseeritav viga, kui eeskirjade kohaselt ei oleks tohtinud makse tegemist heaks kiita. Kvantifitseeritavate vigade ekstrapoleerimise abil arvutame iga valdkonna hinnangulise veamäära, mille kohta koostame erihinnangu.
• Arvamuse koostamisel kasutame 2% suurust olulisuse piirmäära. Me võtame arvesse nii neid hinnanguid kui ka muud asjakohast teavet, nagu aasta tegevusaruanded ja teiste välisaudiitorite aruanded.
• Kui me leiame auditeeritud tehingutes olulisel määral vigu, tuleb kindlaks teha, kas vead on läbiva iseloomuga. Me võime lugeda vea läbivaks mitmel põhjusel, sealhulgas siis, kui leiame, et see moodustab olulise osa auditi andmekogumist. Sellisel juhul on see vastupidise arvamuse aluseks. Alates 2016. aastast teeme kindlaks ELi eelarve väikese ja suure riskiga valdkonnad. Kui olulisel määral vigadest mõjutatud suure riskiga kulutused moodustavad olulise osa auditi andmekogumist, loeme me vead läbivaks ja esitame seetõttu vastupidise arvamuse.
• Faktide õigsuse tagamiseks arutame kõik leiud läbi nii liikmesriikide ametiasutuste kui komisjoniga.

Kõik kontrollikoja väljaanded on saadaval institutsiooni kodulehel: http://www.eca.europa.eu. Lisateave kinnitava avalduse auditiprotsessi kohta on esitatud meie 2020. aasta aastaaruande lisas 1.1.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021

PDF	ISBN 978-92-847-6741-0	doi:10.2865/881471	QJ-02-21-962-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-6722-9	doi:10.2865/001119	QJ-02-21-962-ET-Q
PRINT	ISBN 978-92-847-6764-9	doi:10.2865/179574	QJ-02-21-962-ET-C

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2021.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Järgnevate fotode kasutamine on lubatud juhul, kui on ära märgitud autoriõiguste valdaja, allikas ja fotograafi/arhitekti nimi (kui see on ära toodud):

* © European Union, 2021, Euroopa Kontrollikoda.

* © European Union, 2015, Euroopa Kontrollikoda. Arhitekt: Paul Noël (K1 hoone, 1988).

* © Euroopa Liit, 2018, Euroopa Parlament / Mathieu Cugnot.

* © Euroopa Liit, 2020, Euroopa Parlament / Melanie Wenger.

* © European Union, 2017, Euroopa Kontrollikoda. Arhitektid: Paul Noël (hoone K1, 1988) ja Jim Clemes (hoone K2, 2004, ja hoone K3, 2013).

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

* © Shutterstock / Rawpixel.com.

* © Getty Images, 2017 / Miorag Gajic.

* © Getty Images, 2017/skynesher.

* © Getty Images, 2018 / Ruslan Dashinsky.

* © Getty Images, 2017 / Simon Skafar.

* © Getty Images, 2017 / redstone.

* © Getty Images, 2019 / LumiNola.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.