EL 2020. aastal

Sissejuhatus

Koroonaviiruse pandeemia puhkemine Euroopas tõi kaasa inimtragöödia, liikumispiirangud ja enneolematu majanduslanguse. Euroopa Liit tõestas aga peagi oma solidaarsust. EL kaitses inimeste elu ja sissetulekut, keskendudes meetmetele, mis aitasid kriisile kohe ja tõhusalt reageerida. 2020. aasta jooksul võeti kriisi leevendamiseks vastu üle 1350 meetme, sealhulgas peaaegu 400 riigiabiotsust, mis andsid Euroopa ettevõtetele päästerõnga.

Esimestel päevadel ja nädalatel pärast pandeemia puhkemist Euroopas tugevdati riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tervishoiusüsteeme ning haiglad kõikjal ELis ravisid ka teistest riikidest pärit patsiente. Lähetati mobiilseid meditsiinirühmi, et rahuldada kõige kiiremaid vajadusi. Koju toodi üle 600 000 välismaale lõksu jäänud ELi kodaniku ning kasutusele võeti avaliku ja erasektori investeeringud, et töötada välja ohutud ja tõhusad vaktsiinid kõigi maailma elanike jaoks.

Komisjoni terviseseadmete teabevõrgustik aitas liikmesriikidel teha koostööd seadmete nappusest ülesaamiseks.

EL ja liikmesriigid eraldasid kriisi mõju leevendamiseks 4,2 triljonit eurot ehk rohkem kui 30% ELi sisemajanduse koguproduktist.

Kogusummast 4,2 triljonit eurot on 575 miljardit eurot eraldatud Euroopa Liidu eelarve-eeskirjade paindlikkuse raames võetud riiklikele meetmetele (üldine vabastusklausel), 100 miljardit eurot tööhõive toetamise erakorralisest rahastust antavale Euroopa Liidu rahalisele abile lühendatud tööaja kavade jaoks, 70 miljardit eurot Euroopa Liidu antavatele otsetoetustele, sealhulgas koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatusele, 3045 miljardit eurot riiklikele likviidsusmeetmetele, sealhulgas ajutiste paindlike Euroopa Liidu riigiabi eeskirjade alusel heaks kiidetud kavadele, 240 miljardit eurot Euroopa stabiilsusmehhanismist liikmesriikidele antavale pandeemia kriisitoetusele ning 200 miljardit eurot Euroopa Investeerimispanga grupi poolt ettevõtjatele antavatele rahalistele vahenditele.

ELi eelarve võeti samuti täiel määral kasutusele, et anda abi vajavatele liikmesriikidele otsest rahalist toetust. Kriisi esimestel päevadel tutvustas komisjon koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatusi, mis võimaldasid liikmesriikidel kasutada ühtekuuluvusvahendeid oma majanduse kõige haavatavamate sektorite toetamiseks. Aktiveeriti erakorralise toetuse rahastamisvahend, et anda otsest rahalist toetust strateegiliste vajaduste rahuldamiseks Euroopa tasandil, ning komisjon käivitas eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), et säilitada töökohti ja toetada perekondi.

Koroonaviiruse pandeemia põhjustas maailma ja ELi majanduses suure šoki, millel olid rasked sotsiaal-majanduslikud tagajärjed. Hoolimata kiirest ja terviklikust poliitilisest reaktsioonist nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, selgus kiiresti, et ELi majandust tabab 2020. aastal ajalooliselt suur langus.

Seetõttu oli vaja pandeemia põhjustatud majandusliku ja sotsiaalse kahju korvamiseks jõulisemalt tegutseda. 2021.–2027. aasta tugevdatud pikaajaline eelarve ja ajutine taasterahastu „NextGenerationEU“ moodustavad üheskoos suurima stimuleerivate meetmete paketi, mida ELi eelarve kaudu on kunagi rahastatud. Selle maht on 1,8 triljonit eurot. Need vahendid aitavad ELil toetada kodanikke, ettevõtteid ja piirkondi – eelkõige neid, kes on kriisi tõttu kõige enam kannatanud. See pakett aitab üles ehitada koroonaviirusejärgse Euroopa, mis on rohelisem, digitaalsem ja vastupidavam.

Osana ELi vaktsiinistrateegiast sõlmis komisjon lepingud kuue ettevõttega (AstraZeneca, BioNTech/Pfizer, CureVac, Johnson & Johnson, Moderna ja Sanofi/GlaxoSmithKline), et tagada ELis elavatele inimestele lai valik ohutuid ja tõhusaid koroonaviiruse vaktsiine.

Ohutuses ja tõhususes järeleandmisi tegemata võeti esimene vaktsiin ELis kasutusele juba enne aasta lõppu. 21. detsembril andis Euroopa Komisjon tingimusliku müügiloa BioNTechi/Pfizeri välja töötatud vaktsiinile. See oli esimene ELis müügiloa saanud koroonaviiruse vaktsiin. Euroopa vaktsineerimispäevad (27.–29. detsember) tähistasid esimesi vaktsineerimisi liikmesriikides.

Kui vaadata tagasi 2020. aastale, on selge koroonaviiruse pandeemia tohutu mõju. Euroopa Liidus nakatus koroonaviirusesse 15 miljonit inimest. Üle 350 000 inimese kaotas elu. Võitlus koroonaviiruse vastu jätkub 2021. aastal.

Enneolematu reageerimine kiireloomulistele vajadustele

Vastavalt Euroopa Ülemkogult saadud volitustele koordineeris Euroopa Komisjon Euroopa ühist reaktsiooni koroonaviiruse pandeemiale, võttis meetmeid rahvatervise sektorite tugevdamiseks ja pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. EL võttis kasutusele kõik tema käsutuses olevad vahendid, et aidata liikmesriikidel koordineerida riiklikke meetmeid, ning on andnud objektiivset teavet koroonaviiruse leviku ja selle ohjeldamise tõhusate meetmete kohta.

EL tegutses pandeemiast tulenevate probleemide lahendamiseks kiiresti. 28. jaanuaril aktiveeriti ELi elanikkonnakaitse mehhanism, et alustada välismaale lõksu jäänud ELi kodanike kojutoomist (aasta lõpuks oli 408 lennuga toodud koju umbes 90 000 ELi kodanikku).

Komisjon tegi 13. märtsil üleskutse võtta koroonaviiruse kriisi vastu koordineeritud majandusmeetmeid ning moodustas 16. märtsil ekspertidest koosneva nõuanderühma, mida juhatavad president Ursula von der Leyen ning tervishoiu ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides. Rühma ülesanne on anda nõu ja suunata ELi reaktsiooni kriisile. Nõuanderühma ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse tööd täiendas hiljem uus koroonaviiruse valdkonna ELi teadusnõustamise platvorm. Platvorm koosneb liikmesriikide koroonaviiruse teadusnõustajatest ning selle eesmärk on paremini koordineerida teaduslikke nõuandeid ja jagada riiklike koroonaviiruse rahvatervisemeetmete häid tavasid.

Erakorraline toetus

Komisjon võttis kasutusele ELi eelarve kõik vahendid, et reageerida pakilistele vajadustele, mida on kõige parem rahuldada strateegiliselt ja koordineeritult Euroopa tasandil. 2,7 miljardi euro suurusest erakorralise toetuse rahastamisvahendist rahastati mitmesuguseid meetmeid ning suure osaga selle eelarvest toetati vaktsiinialgatust, milles osalesid kõik 27 liikmesriiki. Komisjon ostis ja jagas liikmesriikidele 10 miljonit tervishoiutöötajate jaoks mõeldud maski. Rahastati ka testimist ja intensiivravi käsitlevaid koolitusi, robotite ostmist haiglate ultraviolettkiirgusega desinfitseerimiseks ja koroonaviirushaiguse ravi kliiniliste uuringute toetamist.

Testimine on koroonaviiruse leviku aeglustamiseks väga oluline. 28. oktoobril võttis komisjon vastu soovituse koroonaviiruse testimisstrateegiate kohta, sealhulgas antigeeni kiirtestide kasutamise kohta, ning 18. novembril võeti vastu komisjoni erisoovitus antigeeni kiirtestide kohta. Komisjon esitas 18. detsembril ka ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus COVID-19 antigeeni kiirtestide ning testitulemuste vastastikuse tunnustamise ühise raamistiku kohta. Komisjon eraldas vahendi raames 100 miljonit eurot, et osta otse antigeeni kiirteste ja tarnida need liikmesriikidele. 18. detsembril sõlmis komisjon Abbotti ja Roche’iga raamlepingu, mis võimaldas osta üle 20 miljoni antigeeni kiirtesti ja mida rahastati sellest rahastamisvahendist. Need testid tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks alates 2021. aasta algusest osana ELi toetusest koroonaviiruse testimisele.

rescEU – meditsiinitarvete ühisreserv

19. märtsil lõi komisjon solidaarsuse vaimus rescEU meditsiinireservi, mis on esimene Euroopa ühine esmaabivahendite, kaitsemaskide ja hingamisaparaatide reserv. Eesmärk on aidata liikmesriike, kellel on seadmetest puudus. Liikmesriikides hallatav rescEU varustas esmareageerijaid, sealhulgas meditsiini- ja elanikkonnakaitsetöötajaid, umbes kolme miljoni kvaliteetse kaitsemaskiga Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Leedus, Montenegros, Põhja-Makedoonias, Serbias ja Kosovos (kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta).

Elanikkonnakaitse mehhanismi raames saadeti abi vajavatesse riikidesse hingamisaparaate, kaitseriietust ja desinfektsioonivahendeid ning lähetati ka erakorralise meditsiini rühmi. Norra, Poola ja Rumeenia arstid aitasid ravida patsiente Itaalias ja Leedus ning Saksamaa, Itaalia ja Leedu meditsiinirühmad toetasid kolleege Armeenias ja Aserbaidžaanis. Liikuvuspakett aitas rahastada patsientide, meditsiinirühmade ja hädavajalike meditsiinitarvete transporti.

Meditsiinitarvete ja toidu kättesaadavuse tagamine

EL on pandeemia algusest peale toetanud olulisi tootjaid, et tagada põhiravimite ja hädavajalike meditsiiniseadmete kättesaadavus. Komisjon võttis meetmeid, et luua tööstusele sobivad tingimused tootmise suurendamiseks või ümberkorraldamiseks. Muu hulgas palus ta Euroopa standardiorganisatsioonidel teha maske ja muid kaitsevahendeid käsitlevad standardid kõigile huvitatud isikutele vabalt kättesaadavaks. Paljud Euroopa ettevõtted korraldasid tootmise ümber, et rahuldada nõudlust isikukaitse- ja desinfektsioonivahendite ning meditsiiniseadmete järele.

Aprillis kiitis komisjon heaks kõigi ELi liikmesriikide ja Ühendkuningriigi taotlused loobuda meditsiiniseadmete ja kaitsevahendite kolmandatest riikidest importimisel ajutiselt tollimaksudest ja käibemaksust.

Euroopa Komisjon hakkas viivitamata tegelema murega võimaliku toidupuuduse pärast. Ta võttis aprillis vastu erakorralised meetmed, et tagada suurem paindlikkus ühise põllumajanduspoliitika ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendite kasutamisel, ning rakendas abinõusid põllumajanduslike toiduainete turgude stabiliseerimiseks.

Eelarve- ja riigiabieeskirjade paindlikkuse ärakasutamine

Märtsis astus komisjon enneolematu sammu. Ta aktiveeris stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli osana oma strateegiast, mille eesmärk on pandeemiale kiiresti ja jõuliselt reageerida. Kui otsus oli nõukogus heaks kiidetud, võimaldas see liikmesriikidel kasutada kriisiga toimetulekuks kõiki nende käsutuses olevaid majanduspoliitilisi hoobasid, kaldudes kõrvale Euroopa eelarveraamistiku tavapärastest eeskirjadest.

Vähem kui nädal pärast seda, kui Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas Euroopa koroonaviiruse pandeemia keskmeks, võttis komisjon vastu riigiabi ajutise raamistiku. See võimaldab liikmesriikidel kasutada täielikult ära riigiabi eeskirjade paindlikkust ning toetada kriisi tõttu kannatanud ettevõtteid. Sellega seoses on komisjon heaks kiitnud abimeetmeid, millest on teatanud kõik ELi liikmesriigid ja Ühendkuningriik. 2020. aastal võttis komisjon vastu peaaegu 400 otsust, millega kiideti heaks 500 riiklikku meedet kogumahuga hinnanguliselt 3 triljonit eurot.

Koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatused

Üks esimesi meetmeid, mille EL algatas, et pakkuda liikmesriikidele kriisile reageerimisel rahalist toetust, oli koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus, mis käivitati 2020. aasta märtsis. ELi liikmesriikidele juba eraldatud kasutamata raha kaasamisega suurendas algatus liikmesriikide ja piirkondade eelarvete likviidsust, aitas neil kasutada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid tervishoiukulude ja lühendatud tööaja kavade rahastamiseks ning pakkuda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele käibekapitali toetust. Laiendati ka Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kohaldamisala, et see hõlmaks ulatuslikke rahvatervise hädaolukordi. Sellega võimaldati liikmesriikidel saada fondist toetust, et koroonaviiruse kriisiga toime tulla.

Alates aprillist on koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+ lihtsustanud olemasolevate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kiiret kasutamist kriisiga seotud meetmeteks ning suurendanud ELi panust ühtekuuluvuspoliitika programmidesse kuni 100%-ni maksetaotluste puhul, mis on esitatud ajavahemikul 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021.

Detsembris teatas komisjon nende kahe algatuse 2020. aasta tulemused. Alates kriisi algusest on EL eraldanud pandeemia mõjudega võitlemiseks märkimisväärse hulga rahalisi vahendeid. Suurema osa sellest (üle 10 miljardi euro) said väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. See raha aitas neil püsima jääda. 3 miljardit eurot suunati inimeste aitamiseks, sealhulgas haavatavatele rühmadele mõeldud sotsiaalteenustele ja töötajate ajutise töö kavadele. Lisaks ELi eelarvest aastateks 2014–2020 juba eraldatud 10,2 miljardile eurole eraldati tervishoiusektori toetamiseks veel 6,6 miljardit eurot (toetusesaajate rühmad kattuvad teataval määral).

25 liikmesriigi ja Ühendkuningriigi ühtekuuluvuspoliitika programmidest on muudetud 82% ning liikmesriikide eelarvetele on eraldatud 3,2 miljardit eurot lisavahendeid, sest nad saavad kasutada ELi 100% kaasrahastamismäära.

Kava alusel tehtavate algatuste eesmärk on muu hulgas kaitsta inimeste töökohti, anda ajutist rahalist toetust, võtta toetus kiiresti kasutusele, täiendada riiklikke meetmeid ja tagada liikmesriikidevaheline solidaarsus.

Töökohtade ja sissetulekute kaitse toetamine

2020. aasta aprillis lõi komisjon eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA). See on lühendatud tööaja toetamise kava, mis aitab kaitsta pandeemiast mõjutatud töökohti ja töötajaid. 2020. aasta lõpuks oli TERA raames heaks kiidetud kokku 90,3 miljardit eurot rahalist toetust 18 liikmesriigi toetamiseks ning järgmisele 15 liikmesriigile oli välja makstud 39,5 miljardit eurot: Belgia, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia. Liikmesriigid saavad endiselt esitada TERAst toetuse saamiseks avaldusi. Rahastu kogumaht on kuni 100 miljardit eurot.

TERA raames antakse finantsabi laenudena, mille EL laenab liikmesriikide nimel turgudelt. Enamiku liikmesriikide jaoks on laenutingimused soodsamad kui need, millega nad ise turult laenu saaksid. Need laenud aitavad liikmesriikidel tulla toime tööhõive säilitamiseks tehtavate avaliku sektori kulutuste järsu suurenemisega. Eelkõige aitavad need liikmesriikidel katta kulusid, mis on otseselt seotud riiklike lühendatud tööaja kavade loomise või pikendamisega ning muude samalaadsete meetmetega, mille riigid on kehtestanud vastuseks pandeemiale füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

Aasta 2020 lõpuks oli tööhõive toetamise erakorralisest rahastust eraldatud kokku 90,3 miljardit eurot: sellest Belgiale 7,8 miljardit eurot, Bulgaariale 511 miljonit eurot, Tšehhile 2 miljardit eurot, Iirimaale 2,5 miljardit eurot, Kreekale 2,7 miljardit eurot, Hispaaniale 21,3 miljardit eurot, Horvaatiale miljard eurot, Itaaliale 27,4 miljardit eurot, Küprosele 479 miljonit eurot, Lätile 192 miljonit eurot, Leedule 602 miljonit eurot, Ungarile 504 miljonit eurot, Maltale 244 miljonit eurot, Poolale 11,2 miljardit eurot, Portugalile 5,9 miljardit eurot, Rumeeniale 4,1 miljardit eurot, Sloveeniale 1,1 miljardit eurot ja Slovakkiale 631 miljonit eurot. Summad on ümardatud.

2020. aastal emiteeris komisjon TERA raames ELi nimel kolm korda võlakirju. Iga emissioon märgiti rohkem kui kümnekordselt üle. See näitab usaldust ELi kui emitendi ja laenuvõtja ning olulise ülemaailmse finantsturgudel osaleja vastu. Komisjoni poolt TERA raames emiteeritud võlakirjadel on sotsiaalse võlakirja märgis. See annab nendesse võlakirjadesse investeerijatele kindlustunde, et kaasatud vahendid teenivad tõeliselt sotsiaalset eesmärki.

ELi vaktsiinistrateegia

17. juunil avaldas komisjon ELi vaktsiinistrateegia koroonaviirusevastaste vaktsiinide väljatöötamise, tootmise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks. Strateegia eesmärk on tagada kõigile ELi kodanikele võimalikult kiiresti, õiglaselt ja taskukohaselt ohutud ja tõhusad vaktsiinid, juhtides samal ajal ülemaailmset solidaarsustegevust, et kindlustada taskukohane vaktsiin kõigile. Strateegia eesmärk on ka tagada, et liikmesriigid teeksid ettevalmistusi vaktsiinide kasutuselevõtuks, kavandaksid nende transporti ning määraksid kindlaks prioriteetsed rühmad, keda tuleks esmajärjekorras vaktsineerida.

Ohutute ja tõhusate koroonaviiruse vaktsiinide väljatöötamine nii lühikese aja jooksul tähendas, et kliiniliste uuringute tegemisega samal ajal tuli investeerida tootmisvõimsusesse, mida on vaja miljonite või isegi miljardite vaktsiinidooside tootmiseks. Eelostulepingud aitavad vähendada tootjate riske seoses investeeringutega vaktsiinikandidaatide väljatöötamisse. Seega maksimeerivad need võimalusi ohutute ja tõhusate vaktsiinide kiireks väljatöötamiseks, tootmiseks ja kasutuselevõtuks ning aitavad tagada vaktsiinide kättesaadavuse ELi kodanikele. Komisjon pidas ELi liikmesriikide nimel ravimitootjatega läbirääkimisi, mille tulemusel allkirjastati esialgu kuus lepingut. Ettevalmistavad lisakõnelused teiste vaktsiinitootjatega lõppesid 2020. aastal või on kavandatud 2021. aasta alguseks.

Selleks et aidata liikmesriikidel oma vaktsineerimisstrateegiaid ette valmistada, avaldas komisjon 15. oktoobril ja 2. detsembril kooskõlas ELi aluslepingutes sätestatud pädevustega peamised elemendid, mida tuleb arvesse võtta. Need hõlmavad vaktsineerimisteenistuste suutlikkuse tagamist koroonaviiruse vaktsiinide tarnimiseks; sihtrühmade lihtsat juurdepääsu vaktsiinidele, erinevate omaduste ning ladustamis- ja transpordinõuetega vaktsiinide kasutuselevõtmist ning selget teabeedastust, et suurendada üldsuse usaldust.

Esimese vaktsiini tootis BioNTech/Pfizer ja see sai tingimusliku müügiloa 21. detsembril. Seda hakati levitama mõne päeva jooksul, enne 27., 28. ja 29. detsembril toimunud ELi vaktsineerimispäevi. Müügiloa andmisel järgitakse vastavat teaduslikku soovitust, mis põhineb vaktsiini ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi põhjalikul hindamisel Euroopa Ravimiametis. Müügiloa on heaks kiitnud liikmesriigid.

Samal ajal näitas komisjon üles solidaarsust üleilmsete partneritega, panustades 500 miljonit eurot ELi vahendeid (100 miljonit eurot toetustena ja 400 miljoni euro suurune laen, mis on tagatud Euroopa Kestliku Arengu Fondi garantiiga) COVID-19 vaktsiini üleilmse kättesaadavuse tagamise mehhanismi (COVAX). See on globaalne algatus, mille eesmärk on tagada võrdne juurdepääs taskukohastele koroonaviiruse vaktsiinidele. Detsembriks oli Euroopa tiim – Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid – eraldanud COVAXile üle 850 miljoni euro, mis muutis Euroopa Liidu tervikuna esialgu COVAXi suurimaks rahastajaks. See on väga oluline panus, mis aitab saavutada COVAXi eesmärki anda 2021. aasta lõpuks väikeste ja keskmiste tuludega riikidele 1,3 miljardit vaktsiinidoosi.

COVAX on raamistiku „ACT Accelerator“ (üleilmne koostöö, mille eesmärk on kiirendada koroonaviiruse testide, ravi ja vaktsiinide väljatöötamist, tootmist ja võrdset kättesaadavust) vaktsiinidega tegelev haru. See koostöö ühendab valitsusi, teadlasi, ettevõtteid, kodanikuühiskonda, filantroope ja ülemaailmseid terviseorganisatsioone, nagu Bill & Melinda Gates Foundation, Coalition for Epidemic Preparedness Innovations, Foundation for Innovative New Diagnostics, Gavi, The Global Fund, Unitaid, Wellcome, Maailma Terviseorganisatsioon, Maailmapank ja Global Financing Facility..

VIDEO Esimesed COVID-19 vastu vaktsineerimised ELi liikmesriikides.

Ülemaailmse kogukonna ühendamine

4. mail 2020 käivitas president von der Leyen koroonaviiruse ülemaailmse tõkestamise kampaania. Sellega toetatakse taskukohaste koroonaviiruse vaktsiinide üldist kättesaadavust ning ravi ja testimist. See on komisjoni vastus Maailma Terviseorganisatsiooni 24. aprillil pandeemiaga seoses tehtud üldisele üleskutsele võtta meetmeid. Koroonaviiruse ülemaailmse tõkestamise kampaania eesmärk oli samuti tugevdada tervishoiusüsteeme kõikjal maailmas ning toetada majanduse taastumist maailma kõige haavatavamates piirkondades ja kogukondades.

27. juunil korraldasid komisjon ja Global Citizen rahastajate tippkohtumise ja kontserdi „Üleilmne eesmärk: meie ühine tulevik“. See oli oluline verstapost koroonaviirusega seotud ülemaailmsetes jõupingutustes ning suurepärane näide sellest, kuidas ELi institutsioonid, antud juhul nõukogu ja komisjon, tegutsevad kogu maailmas koos partnerite ja pühendunud kodanikega.

Tänu neile kahele rahakogumisalgatusele oli 2020. aasta juuni lõpuks koroonaviiruse ülemaailmseks tõkestamiseks lubatud 15,9 miljardit eurot, sealhulgas 1,4 miljardit eurot Euroopa Komisjonilt (1 miljard eurot toetustena ja 400 miljonit eurot laenutagatistena).

Euroopa majanduse taastekava

Lisaks 4,2 triljonile eurole, mille EL ja liikmesriigid kasutusele võtsid, tegi komisjon 27. mail ettepaneku kõigi aegade suurima ELi rahastamispaketi kohta, et toetada Euroopa taastumist pandeemiast. Juulis peetud kohtumisel leppis Euroopa Ülemkogu ühehäälselt kokku 1,8 triljoni euro suuruses paketis, mis sisaldab uut 750 miljardi euro suurust taasterahastut „NextGenerationEU“ ja ELi muudetud eelarvet aastateks 2021–2027 (1,074 triljonit eurot). Paketiga toetatakse kriisi tõttu kõige enam kannatanud inimesi, ettevõtteid ja piirkondi, aidates samal ajal muuta meie maailmajao rohelisemaks, digitaalsemaks ja vastupidavamaks.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon jõudsid 10. novembril selle paketi suhtes poliitilisele kokkuleppele. See hõlmab 15 miljardit eurot lisaraha mitmele olulisele programmile, nagu „Euroopa horisont“, „Erasmus+“ ja „EL tervise heaks“.

Taastumise ja „NextGenerationEU“ rahastamiseks võtab komisjon ELi nimel kapitaliturgudelt laenu. Nii ei nõua „NextGenerationEU“ liikmesriikidelt kohe riiklikku lisapanust. Kogutud vahendeid makstakse tagasi pika aja jooksul, aastani 2058. Turult hangitud vahendite tagasimaksmise hõlbustamiseks teeb komisjon ettepaneku ELi eelarve uute tuluallikate kohta. Esimesed 2021. aastal kasutusele võetavad uued omavahendid põhinevad ringlusse mittevõetavatel plastpakendijäätmetel ja aitavad saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe poliitikaeesmärke (vt „Digiajastusse sobiva kliimaneutraalse Euroopa loomine“). Komisjon esitab 2021. aasta keskel lisaettepanekud uute omavahendite kohta, mis põhinevad süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismil, digimaksul ja läbivaadatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemil.

Selleks et aidata kaasa rohelisele ja digitaalsele taastumisele, eraldatakse pikaajalisest eelarvest ja taasterahastust „NextGenerationEU“ vahendeid kooskõlas nende kahe poliitikaeesmärgiga. Vähemalt 30% vahenditest kulutatakse kliimamuutuste vastu võitlemisele. See teeb 2021.–2027. aasta eelarvest ja taasterahastust „NextGenerationEU“ kõigi aegade suurima keskkonnahoidlike investeeringute paketi.

Rohkem kui 50% vahenditest suunatakse uutele prioriteetidele. Need programmid hõlmavad teadusuuringuid ja innovatsiooni (programm „Euroopa horisont“), õiglast kliima- ja digiüleminekut (õiglase ülemineku fond ja programm „Digitaalne Euroopa“), valmisolekut, taastumist ja vastupidavust (taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend), rescEUd ja uut programmi „EL tervise heaks“. Programmid täiendavad ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitikat, mida on samuti ajakohastatud.

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend on taasterahastu „NextGenerationEU“ keskmes. See aitab ELil praegusest kriisist tugevamana välja tulla, pakkudes liikmesriikidele taastumise esimestel otsustava tähtsusega aastatel 672,5 miljardi euro ulatuses laene ja toetusi.

Euroopa Liidu taasterahastust antav rahastamine, mille kogusumma on 750 miljardit eurot, jaguneb järgmiselt: taaste- ja vastupidavusrahastu (672,5 miljardit eurot, sealhulgas 360 miljardit eurot laenudena ja 312,5 miljardit eurot toetustena), ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetav taasteabi (47,5 miljardit eurot), õiglase ülemineku fond (10 miljardit eurot), maaelu areng (7,5 miljardit eurot), programm „Euroopa horisont“ (5 miljardit eurot), resc EU (1,9 miljardit eurot) ning programm „Invest EU“ (5,6 miljardit eurot).

Igal liikmesriigil paluti esitada taaste- ja vastupidavuskava, milles kirjeldatakse riiklikku investeerimis- ja reformiplaani, võttes arvesse hiljutistes riigipõhistes soovitustes, eelkõige 2019. ja 2020. aasta soovitustes, nimetatud majanduspoliitilisi probleeme. Kavad peaksid võimaldama liikmesriikidel suurendada oma majanduskasvu potentsiaali, luua töökohti, parandada majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust ning saavutada rohe- ja digipöörde eesmärgid.

Detsembris jõudsid läbirääkijad esialgsele kokkuleppele, mis võimaldab rahastul 2021. aasta alguses tegevust alustada. Komisjon andis liikmesriikidele juhiseid taaste- ja vastupidavuskavade koostamiseks ning soovitas neil tungivalt lisada kavadesse investeeringuid ja reforme seitsme juhtalgatuse valdkonnas, et edendada rohelist ja digitaalset taastumist ning investeerida inimkapitali.

REACT-EU (ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetav taasteabi) on veel üks taasterahastu „NextGenerationEU“ vahend. Sellega jätkatakse koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse raames kehtestatud erandlikke paindlikkuseeskirju ning eraldatakse ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kuni 2023. aastani lisaks 47,5 miljardit eurot sellistele valdkondadele nagu tervishoid ja tööhõive. Samuti valmistab see ette Euroopa rohe- ja digipööret ning on ühenduslüliks eriolukorra ja keskpika perspektiivi lahenduste vahel. Lisaks pakub taasterahastu „NextGenerationEU“ lisatoetust mitmele ELi algatusele, sealhulgas õiglase ülemineku fondile, programmile „InvestEU“, elanikkonnakaitse mehhanismile „rescEU“ ja programmile „Euroopa horisont“.

Reisipiirangud ja vaba liikumise tagamine Euroopas

Koroonaviiruse leviku aeglustamiseks ning inimeste tervise ja heaolu kaitsmiseks võtsid liikmesriigid mitmesuguseid meetmeid, millest mõned piirasid kodanike õigust ELis vabalt liikuda. Need meetmed hõlmasid sageli teise liikmesriiki sisenemise piiranguid või muid erinõudeid (nt karantiini läbimine), mida kohaldatakse piiriüleste reisijate, sealhulgas töö asjus reisivate inimeste suhtes. Euroopa Komisjon võttis meetmeid, et tagada kodanike, kaupade ja teenuste vaba liikumine, järgides samal ajal täielikult tervise- ja ohutusmeetmeid.

Reageerides Euroopa Ülemkogu 26. märtsi üleskutsele, esitas komisjon koostöös Euroopa Ülemkogu eesistujaga Euroopa tegevuskava koroonaviiruse pandeemia leviku tõkestamise meetmete lõpetamiseks.

Nõukogu võttis komisjoni 4. septembri ettepaneku alusel 13. oktoobril vastu soovituse koordineerida lähenemisviisi, millega piiratakse pandeemia tõttu vaba liikumist. Liikmesriigid leppisid kokku, et kooskõlastavad oma jõupingutused neljas põhivaldkonnas:

• ühised kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid peaksid kaaluma reisipiirangute kehtestamise vajadust;
• ühine kaart, millel on valgusfoorisüsteemi abil näidatud riskitasemed ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna eri piirkondades;
• ühine lähenemine riskipiirkondadest saabuvate reisijate kohtlemisele (testimine ja eneseisolatsioon);
• avalikkusele selge ja õigeaegse teabe andmine.

17. märtsil otsustasid ELi liikmesriigid komisjoni soovituse põhjal piirata mittehädavajalikku reisimist ELi, et kaitsta inimeste tervist ELis ning vältida viiruse edasist levikut EList teistesse riikidesse ja vastupidi. Eeskirju on vastavalt muutuvale epidemioloogilisele olukorrale mitu korda pikendatud. ELi mittekuuluvate riikide loetelu põhines läbipaistvatel kriteeriumidel ja seda vaadatakse korrapäraselt läbi, viimati 17. detsembril.

Komisjoni ettepaneku alusel võttis nõukogu 30. juunil vastu soovituse ajutiste piirangute järkjärgulise kaotamise kohta. See sisaldas loetelu kolmandatest riikidest, mille elanikud olid sellistest piirangutest vabastatud, ning nimekirja selliste reisijate kategooriatest, kellel lubati olulise ülesande või vajaduse tõttu siseneda ELi sõltumata nende päritolukohast. Komisjon avaldas 28. oktoobril suunised, et aidata liikmesriikidel tagada nõukogu soovituse järjepidev rakendamine. Samuti avaldas komisjon liikmesriikidele suunised tagamaks, et viisamenetlusi välismaal taasalustatakse kooskõlas reisipiirangute järkjärgulise kaotamisega.

Need meetmed aitavad koroonaviiruse levikut piirata ja hõlpsamini jälgida ning ELi ühise reageerimise tõhusamaks muuta. Praegune tervisekriis on toonud esile vajaduse tervishoiuküsimuste parema kooskõlastamise järele teel Euroopa terviseliidu poole (lisateavet leiate peatükist „Inimeste ja vabaduste kaitse“).

Pärast koroonaviirushaiguse juhtumite arvu kiiret kasvu Ühendkuningriigi teatavates osades 2020. aasta lõpus (millest suure osa puhul oli tegu uue viirusetüvega) võttis komisjon 22. detsembril vastu soovituse reisi- ja transpordimeetmeid käsitleva koordineeritud lähenemisviisi kohta, et piirata uue viirusetüve edasist levikut.

Lõksu jäänud ELi kodanike kojutoomine

Paljud ELi kodanikud jäid välismaale lõksu, kui nende lennud tühistati ja piire hakati sulgema. EL ja liikmesriigid tõid koju enam kui 600 000 inimest. ELi elanikkonnakaitse mehhanism hõlbustas ja kaasrahastas 408 repatrieerimislendu, et tuua koju üle 100 300 inimese, sealhulgas 90 000 lõksu jäänud ELi kodanikku.

Liikmesriigid näitasid üles solidaarsust, korraldades transporti nii oma kui ka teiste liikmesriikide kodanike kojutoomiseks. Iga kolmas repatrieeritud reisija oli muu liikmesriigi kui lennu korraldanud riigi kodanik. Näiteks Prantsusmaa tõi koju 26 ELi liikmesriigi kodanikke. Veebruari alguses toodi Hiinast Wuhanist tagasi 64 Prantsusmaa kodanikku ja 135 teiste liikmesriikide kodanikku.

Kaupade vaba liikumise tagamine ja töötajate üle piiri aitamine

Pandeemia põhjustas Euroopas suuri reisi- ja transpordihäireid. Liikmesriikide märtsis ja aprillis kehtestatud erinevad piiravad tervisemeetmed tõid kaasa piiride sulgemise või range kontrolli ning tuhanded veoautod jäid pikkadesse järjekordadesse seisma. Selleks et säilitada kaupade liikumine üle ELi sisepiiride ning kaitsta olulisi tarneahelaid ja transporditöötajaid, võttis komisjon kiiresti ühendust liikmesriikidega määramaks kindlaks üleeuroopalise transpordivõrgu nn rohelise koridori piiriületuspunktid, et veoautode piiriületus ei kestaks kauem kui 15 minutit. Copernicuse ja Galileo Maa seire ja jälgimise programmid aitasid kitsaskohad kindlaks teha ning transpordil toimida. Oktoobris laiendas komisjon nn rohelise koridori lähenemisviisi mitmeliigilisele transpordile, sealhulgas raudtee- ja veetranspordile ning lastilendudele, ning rõhutas vajadust tagada reisijate jaoks olulised ühendused.

Komisjon tegi pandeemia algusest peale tihedat koostööd liikmesriikidega, et tagada kooskõlastatud lähenemine piiriküsimustele ja järkjärguline tagasipöördumine vaba liikumise juurde. EL võttis vastu suunised, et aidata tööandjatel ja töötajatel naasta tööle ohutus ja tervislikus keskkonnas, ning suunised hooajatöötajate kaitse tugevdamiseks. Samuti ajakohastas ta ELi õigusakte, et võtta arvesse uusi riske töökohal ja pakkuda tõhusamat kaitset kõigile töötajatele, eelkõige neile, kes puutuvad koroonaviirusega otseselt kokku. Anti praktilisi lisanõuandeid tagamaks, et kriitilise tähtsusega töötajad saaksid ületada ELi piire, et jõuda töökohta ja aidata kindlustada ELis inimeste ohutust, tervist ja toidulauda.

Märtsis avaldas komisjon suunised piirihaldusmeetmete kohta, et kaitsta tervist ning tagada kaupade tarnimine ja esmatähtsate teenuste osutamine, sealhulgas ravimid ja meditsiiniseadmed esmatasandi meditsiinitöötajatele. Neile järgnesid mais suunised ja soovitused, et aidata liikmesriikidel järk-järgult kaotada ajutine piirikontroll ja reisipiirangud, rakendades kõiki vajalikke ohutusmeetmeid.

Turismi olulisus Euroopa Liidus. Iga tänu turismile saadud euro tekitab 0,56 eurot lisaväärtust. Turism toetab kahte koma nelja miljonit ettevõtet, millest üle üheksakümne protsendi on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Euroopa Liitu külastavatest turistidest 40 protsenti tulevad välisriikidest. Euroopa Liit on selle poolest maailmas juhtival kohal. 85 protsenti eurooplastest veedab suvepuhkuse Euroopa Liidus.

Selleks et inimesi kiiresti muutuva olukorraga täielikult kursis hoida, käivitas komisjon juunis veebisaidi Re-open EU. See annab selget, usaldusväärset ja reaalajas uuendatavat teavet reisimisvõimaluste ning seonduvate tervise- ja ohutuspiirangute kohta kõigis ELi liikmesriikides. Ainuüksi suvel kasutas veebisaiti ligi 8 miljonit inimest. Kuna Re-open EU osutus nii edukaks, sai sellest oktoobris pandeemia olukorrast, rahvatervise meetmetest, reisipiirangutest ja turismiteenustest teavitamise ühtne kontaktpunkt. 14. detsembril sai valmis Re-open EU tasuta mobiilirakendus Androidile ja iOSile.

Digilahendused pandeemia vastu võitlemiseks

Digilahendused mängisid olulist rolli paljude koroonaviiruse pandeemia puhkemise tagajärjel tekkinud probleemide lahendamisel. Nakatunuga kokku puutunud isikute kindlakstegemise ja hoiatamise rakendused, mis täiendavad olemasolevaid kontaktide jälgimise meetodeid, võivad osutuda tähtsaks viiruse levikuahela katkestamisel ja aidata päästa elusid.

EL aitas kooskõlas andmekaitse ja eraelu puutumatuse eeskirjadega tagada kooskõlastatud lähenemisviisi liikmesriikide vahel, kes võtsid kasutusele kontaktide jälgimise ja hoiatamise rakendused. ELi eelarvest rahastati detsentraliseeritud arhitektuuril põhinevate jälgimisrakenduste (ehk peaaegu kõigi ELis välja töötatud riiklike rakenduste) koostalitlusvõimet tagava Euroopa lahenduse väljatöötamist ja kasutuselevõttu. See aitas kontaktide jälgimise mobiilirakendustel oma potentsiaali täielikult ära kasutada isegi juhul, kui inimesed ületavad riigipiire.

Komisjoni toetusel astusid liikmesriigid vajalikud sammud, et muuta oma riiklikud rakendused koostalitlusvõimeliseks. Oktoobris käivitas komisjon Euroopa lüüsiteenuse, et rakendused omavahel ühendada. Üha enam riiklikke rakendusi on omavahel ühendatud.

Aprillis käivitati Euroopa COVID-19 andmeportaal, et koguda ja jagada teadusandmeid. Portaal kogus kiiresti muljetavaldava hulga andmeid, sealhulgas üle 25 000 viirusejärjestuse ja üle 100 000 teadusartikli. Portaal sai üle 2,9 miljoni andmepäringu enam kui 92 000 kasutajalt rohkem kui 170 riigis.

Tehisintellekt ja robotid olid abiks haiglates. Komisjoni rahastatud tehisintellektivahend aitab arstidel diagnoosida koroonaviirushaigust kompuutertomograafia abil ning on juba kõikjal ELis kasutusele võetud. Haiglad kasutavad ultraviolettkiirgusega desinfitseerivaid roboteid, et kiiresti puhastada ruume, vähendada koroonaviiruse levikut ning kahandada töötajate koormust ja nakkusohtu.

Olulise panuse on andnud ka ELi kosmoseprogramm, eelkõige Maa seire programmi Copernicus ja satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu. Alates kriisi algusest jälgisid ELi satelliidid liiklusummikuid liikmesriikidevahelistes piiripunktides ning kaardistasid meditsiinirajatisi, haiglaid ja muud elutähtsat taristut. Satelliitidelt kogutud andmed koos tehisintellektiga andsid ELi ja liikmesriikide tasandi ametiasutustele mudelid, et hädaolukorda paremini mõista ja sellele tõhusamalt reageerida.

5. juunil käivitas komisjon koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga Maa seire vahendi, mis aitab koroonaviirusele kiirelt reageerida. See kasutab satelliidiandmeid liikumispiirangute mõju mõõtmiseks ning meetmetejärgse taastumise jälgimiseks majandus- ja keskkonnaandmete abil.

Võitlus koroonaviirusega seotud väärinfo vastu

Praegune olukord on osutunud viljakaks pinnaseks vandenõuteooriatele, mis eiravad koroonaviiruse päritolu, levikut ja ravi käsitlevaid teadusandmeid ja fakte. Pandeemia ajal on hakanud internetis rohkem levima ka vihakõnet ning rassistlikke ja antisemiitlikke rünnakuid. Suurenenud on selliste petturitest kauplejate arv, kes müüvad internetis valetooteid, mis väidetavalt aitavad viirust vältida või ravida.

Komisjon ja Euroopa välisteenistus tegid selles küsimuses tihedat koostööd teiste ELi institutsioonide ja liikmesriikidega ning rahvusvaheliste partneritega G7st ja NATOst. 10. juunil tutvustasid komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Josep Borrell meetmeid koroonaviirusega seotud väärinfo vastu võitlemiseks. Need hõlmavad kommunikatsiooni ja avaliku diplomaatia tugevdamist ELi vahetus naabruses ja kogu maailmas, samuti sõltumatu meedia ja ajakirjanike toetamist. Komisjon kutsus kõiki osalejaid, sealhulgas internetipõhiseid kauplemiskohti ja sotsiaalmeediat, tungivalt üles aitama võidelda koroonaviirusega seotud väärinfo vastu. Aasta lõpuks avaldati võetud meetmete kohta neli aruandesarja.

Selle tulemusena kõrvaldasid või blokeerisid platvormid miljoneid eksitavaid reklaame ja tootepakkumisi. 2020. aastal paljastati, avaldati ja ajakohastati EUvsDisinfo veebisaidil enam kui 700 väärinfo narratiivi koroonaviiruse kohta.

Neid meetmeid kasutatakse ka ELi edasises väärinfoalases töös, eelkõige Euroopa demokraatia tegevuskavas ja digiteenuste õigusaktis. Komisjon kasutab kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid ja rahastab teadusuuringuid, et aidata võidelda koroonaviirusega seotud väärinfo vastu.

Diagnostika-, ravi- ja vaktsiinidealaste teadusuuringute toetamine

Komisjon eraldas 400 miljonit eurot ka programmi „Horisont 2020“ InnovFini rahastamisvahendist. Sellest summast 178,5 miljonit eurot eraldati selleks, et kiirendada vaktsiinide (sealhulgas BioNTechi ja CureVaci vaktsiinide) ja muude sekkumisvahendite, ravimite, meditsiini- ja diagnostikaseadmete ning uudsete oluliste teadus- ja innovatsioonitaristute, sealhulgas tootmisrajatiste arendamist. Veel 221,6 miljonit eurot eraldatakse nakkushaiguste vastu võitlemise rahastamisvahendist.

EL tegutseb kõikjal maailmas

EL eraldas 38,5 miljardit eurot, et võidelda koroonaviiruse vastu üleilmsel tasandil. EL järgis Euroopa tiimi lähenemisviisi, ühendades ELi, selle liikmesriikide ja finantseerimisasutuste, eelkõige Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vahendid, et toetada iga partnerriiki ja suurendada kohapealset mõju. Vahendeid on kasutatud hädaolukordadele reageerimiseks ja kiireloomuliste humanitaarvajaduste rahuldamiseks, tervishoiu-, vee- ja kanalisatsiooni- ning toitumissüsteemide tugevdamiseks ning koroonaviiruse pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks kõikjal maailmas. EL koos liikmesriikidega on endist viisi Maailma Terviseorganisatsiooni üks suurimaid rahastajaid ning peamine partner pandeemia ja selle mõju vastu võitlemisel.

Komisjoni rahastamine kogumahus miljard eurot jaotati aastal 2020 eri teadusuuringute ja innovatsiooniprojektidele, mille eesmärk on võidelda koroonaviiruse vastu, sealhulgas 400,1 miljonit eurot rahastamisvahenditele, 235,8 miljonit eurot programmi „Horisont 2020“ projektikonkurssidele, 165,6 miljonit eurot Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendile „Accelerator“, 100 miljonit eurot epideemiateks valmisoleku uuenduste koalitsioonile, 72 miljonit eurot innovatiivsete ravimite algatusele, 25,3 miljonit eurot Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlusele, 15 miljonit eurot Euroopa koroonaviiruse andmeportaalile, 6 miljonit eurot Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile ning 3,5 miljonit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale tervishoiu valdkonnas. Summad on ümardatud.

Pandeemia on põhjustanud humanitaarabi andjatele raskeid logistilisi probleeme. Kommertslendude puudumine tekitas olulise abi andmisel viivitusi, vajadus abi järele on paljudes piirkondades aga hüppeliselt kasvanud. Seepärast lõi EL mais ELi humanitaarabi õhusilla, mis on ajutine algatus humanitaarabi ja hädavajalike meditsiinitarvete kohaletoimetamiseks. Õhusilla lendudega veeti hädavajalikke meditsiiniseadmeid, humanitaarkaupu ja -töötajaid ning aidati kaasa ELi liikmesriikide korraldatud repatrieerimisele. Kõiki lende rahastas EL ning neid käitati koostöös liikmesriikide, humanitaarabiorganisatsioonide ja vastuvõtvate riikidega. Aasta lõpuks oli 67 õhusilla lendu toimetanud Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika kriisipiirkondadesse 1150 tonni meditsiinivarustust ja -tarbeid ning peaaegu 1700 meditsiini- ja humanitaartöötajat.

Tagamaks, et kõige haavatavamad inimesed ei kannataks kõige enam, ja aitamaks abivajajaid olenemata nende asukohast, avaldas komisjon mais esimesed suunised selle kohta, kuidas koroonaviirusega seotud humanitaarabi saaks saata riikidesse ja piirkondadesse, mille suhtes kohaldatakse ELi sanktsioone. Samuti aitas komisjon kriisi ajal säilitada ravimite ja isikukaitsevahendite kaubandust kolmandate riikidega ning tegi Maailma Kaubandusorganisatsioonile ettepaneku sõlmida tervishoiutooteid käsitlev mitmepoolne kaubandusleping.

Pandeemial olid vahetud tagajärjed sellele, kuidas liikmesriigid rakendasid ELi varjupaiga- ja tagasisaatmiseeskirju, ning see tekitas häireid rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberasustamises. Komisjon andis suunised selliste menetluste järjepidevuse kindlustamise kohta nii, et samal ajal oleks tagatud inimeste tervise ja põhiõiguste kaitse.

ELi toetusmeetmed aitasid otseselt ka 79,5 miljonit põgenikku kogu maailmas, kellest paljud jäid korraga nii sõja kui ka pandeemia küüsi.

Kliimakriis on ja jääb meie ajastu peamiseks probleemiks. Selle tähelepanuta jätmisel on keskkonnale, tervisele ja elatusallikatele veelgi raskemad tagajärjed kui koroonaviiruse pandeemial. Aastad 2010–2019 olid ajaloo kõige soojem aastakümme. Kuna kliimamuutus mõjub Euroopale ja kogu maailmale laastavalt, tuleb kiirendada rohepööret. Seda võimaldab eeskätt digitehnoloogia, mis on olnud asendamatu ka pandeemia ajal. Euroopa roheline kokkulepe ja digipööre aitavad luua töökohti ning kiirendada majanduskasvu Euroopas, parandada keskkonda ja suurendada ühiskonna vastupidavust.

Euroopa roheline kokkulepe

EL töötab selle nimel, et Euroopast saaks 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu. Kliimaneutraalsus on Euroopa rohelise kokkuleppe peamine eesmärk, mis saavutatakse eelkõige kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, rohelisse tehnoloogiasse investeerimise jssa looduskeskkonna kaitsmisega.

Euroopa rohelise kokkuleppe poliitikavaldkonnad ja meetmed: kliimapakt ja kliimaseadus; investeerimine arukamasse ja kestlikumasse transporti; püüdlemine keskkonnasäästlikuma tööstuse poole; saaste ärahoidmine; kõigile õiglase ülemineku tagamine; roheprojektide rahastamine; kodude energiatõhusaks muutmine; rohemuutuse juhtimine ülemaailmsel tasandil; talust taldrikule; looduskaitse; puhta energia edendamine.

Veelgi suuremad kliimaeesmärgid Euroopa ja kogu maailma jaoks

Detsembris kiitsid ELi juhid heaks senisest ulatuslikuma eesmärgi – vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga. Komisjon esitas sellekohase ettepaneku septembris. See on ELi järjekordne samm, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Alanud kümnendil toetub EL senistele headele tulemustele kliimameetmete rakendamisel ja majanduskasvu toetamisel. 2019. aastaks olid ELi heitkogused võrreldes 1990. aastaga vähenenud 24%, kuid majandus kasvanud üle 60%.

Aastatel 1990 kuni 2019 vähenesid Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heited 24 protsenti. Aasta 2030 eelmine eesmärk oli vähendada kasvuhoonegaaside heiteid aasta 1990 tasemega võrreldes vähemalt 40 protsenti. Uus eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heiteid aastaks 2030 aasta 1990 tasemega võrreldes vähemalt 55 protsenti. Euroopa Liidu pikaajaline strateegia on saavutada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside netonullheide.

ELi eeskujul andsid maailma teiste riikide valitsused teada, et hoogustavad võitlust kliimamuutuse vastu. President von der Leyen, Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ja teised Euroopa juhid tutvustasid ELi eesmärke teistele maailma riigijuhtidele kliimaeesmärkide tippkohtumisel. See üritus korraldati enne 2021. aastal Glasgows peetavat ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26) Pariisi kokkuleppe viienda aastapäeva tähistamiseks.

EL rakendab Pariisi kokkulepet

2015. aastal 195 riigi vahel sõlmitud Pariisi kliimakokkulepe on üleilmne raamistik kliimamuutuste ärahoidmiseks. Iga kokkuleppeosaline peab kindlaks määrama, mida ta teeb ära ühiste eesmärkide saavutamiseks. EL ja selle liikmesriigid tegid 18. detsembril teatavaks uue ühise riiklikult kindlaksmääratud panuse – kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise tegevuskava. EL oli juba endale seadnud ühe maailma nõudlikema eesmärgi, kohustudes vähendama kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40% võrreldes 1990. aastaga. Kohustudes nüüd vähendama heitkoguseid 55%, näitab EL, et tal on oma kliimaalase juhirolliga tõsi taga.

Avaliku sektori võrdluses on ELi ja selle liikmesriikide panus kliimameetmete rahastamisse suurim kogu maailmas. 2019. aastal eraldati sel eesmärgil 21,9 miljardit eurot, mida on 7,4% rohkem kui 2018. aastal. Alates 2013. aastast on EL igal aastal suurendanud oma panust rahvusvahelisse kliimamuutustevastasesse võitlusesse, toetades arenguriike kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisel.

Keskkonnahoidlik majanduse taastamine

Uus kaugeleulatuv 2030. aasta kliimaeesmärk võimaldab ELil keskenduda majanduse taastamisele pandeemiast. Majanduse kestliku taastumise saavutamine nõuab märkimisväärseid investeeringuid keskkonnahoidlikkusse. ELi kulutused peaksid olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega ja rohelisest kokkuleppest tuleneva põhimõttega vältida kahju tekitamist. Seega ei tohiks teha investeeringuid, mis takistavad ELi kliimaeesmärkide saavutamist.

ELi võetud kohustuse tähtsust rõhutaks see, kui vähemalt 30% aastate 2021–2027 finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ raames eraldatud 1,8 triljonist eurost kulutataks kliimapoliitikale ja -programmidele. Rahastamine peab olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. Tegemist on suurima keskkonnahoidu tehtavate investeeringute paketiga, mida maailm on kunagi näinud. Selleks et liikmesriigid saaksid kasutada taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendite põhiosa, peavad nende taaste- ja vastupidavuskavad, mille raames neid investeeringuid tehakse, sisaldama vähemalt 37% keskkonnahoidlikke investeeringuid (vt ka „Ühiselt koroonaviiruse vastu“).

Komisjon kavatseb 30% taasterahastu „NextGenerationEU“ vahenditest saada „roheliste“ võlakirjade emiteerimise teel. Need võlakirjad muutuvad üha populaarsemaks, kuna investorid otsivad viise, kuidas osaleda keskkonnahoidlikule majandusele ülemineku rahastamises. Võlakirjadel on oluline roll Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisel. Veelgi tähtsamad on need erasektori kaasamisel kliimamuutustega võitlemisse ja majanduse kestlikusse pandeemiast taastamisse.

Kliimamuutustevastases võitluses osaleme me kõik. Detsembris käivitatud Euroopa kliimapaktiga püütakse saavutada muutust nii üksikisikute kui ka suurte rahvusvaheliste ettevõtete käitumises. Pakti kohaselt saavad kliimamuutustega võidelda kõik kodanikud, eelkõige aga noored, osaledes uute kliimameetmete kavandamises, teabe jagamises ning seniste ja uute programmide ja lahenduste elluviimisel.

VIDEO Euroopa kliimapakt.

Teaduse ja uuendustegevuse roll Euroopa rohelise kokkuleppe täitmisel

Innovatsioonifond: vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia turule toomine: süsinikdioksiidi kogumine, kasutamine ja säilitamine; energia salvestamine; energiamahukad tööstusharud; taastuvenergia.

Innovatsioonifond on üks maailma suurimaid rahastamisprogramme, millest toetatakse uuenduslike vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate kasutuselevõttu. See ei ole teadusprogramm, vaid sellest toetatakse väga uuenduslike tehnoloogiate turuleviimist. Innovatsioonifond saab oma vahendid sellest, et müüb 2020.–2030. aastal ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames enampakkumistel 450 miljonit heitkoguseühikut. Sõltuvalt CO₂ hinnast võib fondi koguneda umbes 10 miljardit eurot. 2020. aastal pakuti innovatsioonifondi esimese suurte projektide konkursi raames keskkonnasäästliku tehnoloogia projektidele üle ühe miljardi euro. 1. detsembril algas ka 100 miljoni euro suurune väikeprojektide konkurss taastuvenergia, energiamahukate tööstusharude, energia salvestamise ning CO₂ kogumise, kasutamise ja säilitamise murranguliste tehnoloogiate jaoks.

Programmi „Horisont 2020“ viimase ja suurima projektikonkursi raames investeeritakse miljard eurot projektidesse, mis aitavad täita Euroopa rohelist kokkulepet, kaitsta Euroopa elurikkust ja elupaiku ning kiirendada kestlikku taastumist.

Kestliku pöörde rahastamine

Kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks nõuab suuri avaliku sektori investeeringuid. Samuti tuleb kliima- ja keskkonnameetmetesse kaasata rohkem erakapitali. Selleks et suunata erakapital kestlikumatesse investeeringutesse, tuleb põhjalikult muuta finantssüsteemi toimimist. See on möödapääsmatu, kui EL soovib saavutada jätkusuutlikumat majanduskasvu, tagada finantssüsteemi stabiilsuse, edendada majanduses läbipaistvust ja keskenduda pikale perspektiivile. Need on ka ELi kapitaliturgude liidu loomise põhimõtted.

Jaanuaris kuulutas komisjon välja Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava, mille alusel hakatakse tegema avaliku sektori investeeringuid ja ELi rahalise toetuse abil kaasama ka erasektori vahendeid. Selle tulemusel investeeritakse kümne aasta jooksul kestlikkusse vähemalt triljon eurot.

Sel investeerimiskaval on kolm tahku. Esiteks eraldatakse kliima- ja keskkonnameetmetele ELi eelarvest rohkem avalikke vahendeid kui kunagi varem, kuna soovitakse kaasata erasektori raha. Euroopa Investeerimispangal saab olema selles oluline roll. Sellele rahastamisele lisaks pakutakse kavaga stiimuleid avaliku ja erasektori investeeringute kaasamiseks ja ümbersuunamiseks.

Teiseks, selleks et pakkuda investoritele abivahendeid, asetab EL kestliku rahastamise finantssüsteemis kesksele kohale. Samuti soodustab ta keskkonnahoidlikke riigihankeid ja eelarvestamist ning töötab välja võimalused õiglase ülemineku piirkondadele antava riigiabi heakskiitmise menetluse lihtsustamiseks, et avaliku sektori asutustel oleks kergem teha kestlikke investeeringuid. Kolmandaks pakub komisjon avaliku sektori asutustele ja projektiarendajatele praktilist tuge kestlike projektide kavandamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel.

Kuigi kõik piirkonnad vajavad rahastamist ja seda on Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskavas arvesse võetud, on õiglase ülemineku mehhanismi raames ette nähtud sihtotstarbeline toetus selleks, et kaasata aastatel 2021–2027 vähemalt 100 miljardit eurot investeeringuid selliste piirkondade, tööstusharude ja töötajate toetamiseks, kellele üleminek kliimaneutraalsele majandusele kõige rohkem probleeme tekitab. Euroopa Komisjon aitab liikmesriikidel koostada õiglase ülemineku territoriaalseid kavasid, mille alusel pakutakse asjakohast rahastust.

Hiljuti võeti vastu õigusaktid (taksonoomiamäärus), mille alusel algas töö maailma esimese säästva majandustegevuse liigitussüsteemi loomiseks. See on ülioluline, sest annab investoritele ja ettevõtjatele ühise „rohelise“ mõiste määratluse, et nad saaksid teha investeeringuid rohelistesse ja kestlikesse projektidesse.

Kliimaneutraalse majanduse hoogustamine

Selleks et Euroopa muutuks 2050. aastaks kliimaneutraalseks, tuleb muuta energiasüsteemi, mille arvele langeb 75% ELi kasvuhoonegaaside heitest. Möödunud aastal käivitas komisjon mitu algatust energiasektori CO₂-heite vähendamiseks.

Kuivõrd ELi energiasüsteem on liiga jäik ja raiskav, avaldas komisjon juulis ELi energiasüsteemi lõimimise strateegia. See keskendub kolmele peamisele sambale: ulatuslik elektrifitseerimine, ringlus ning „roheliste“ gaaside ja kütuste (nt vesinik) laialdasem kasutuselevõtt.

Eesmärk on muuta süsteem paindlikumaks, aidata kütusemahukatel sektoritel vähendada CO₂-heidet ja võimaldada süsteemil vastu võtta taastuvenergiat, mida eelolevatel aastatel pakutakse üha rohkem. Selline ühendatud ja paindlik süsteem on tõhusam ning ühiskonnale säästlikum. Nii näiteks võiksid Euroopa elektriautod saada kütust majade päikesepaneelidest.

Komisjon käivitas ka taastuvvesiniku arendamise stimuleerimise strateegia, millel on oluline roll 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel. Eelkõige on see mõeldud majandussektoritele, kus elektrifitseerimine on keerulisem, nagu rasketööstus ja osa transporti.

Komisjon kutsus ellu ka Euroopa saastevaba vesiniku liidu, mis ühendab ettevõtteid, ametiasutusi, kodanikuühiskonna organisatsioone ja muid sidusrühmi ning mille abil suunatakse investeeringuid puhta vesiniku tootmisse.

Säästvamad hooned

Taastuvenergia

Oktoobris avaldatud liikmesriikide energia- ja kliimakavade analüüsis rõhutas komisjon, et ELi eesmärkide saavutamiseks on vaja rohkem ambitsiooni. Üks peamisi Euroopa rohelise kokkuleppe elemente on üleminek taastuvenergiale energiasektori CO₂-heite vähendamiseks.

Projektide ja tootmiskohtade näited (päripäeva): fikseeritud vundamendil avamere-tuuleturbiinidega Kårehamni avamere tuulepark, 48 megavatti; Macro Fuelsi projekt vetikate tootmiseks biokütuste jaoks, turuvalmidus saavutatakse eeldatavasti aastaks 2030; tootmiskohad, jõumuundurid, võllid ja rummud; laineenergia, ISWEC, 50 kilovatti; ujuvtuulepark Wind Float Atlantic, 25 megavatti; tõusu-mõõnaenergia, Hydroquest Ocean, 1000 kilovatti; avamerel asuv ujuvpäikesepark, Oceans of Energy, 17 kilovatti (aasta 2020 lõpuks eeldatavasti 50 kilovatti); fikseeritud vundamendil avamere-tuuleturbiinid, Horns Rev 3, 406,7 megavatti.

Arvestades ELi merepiirkondade rohkust ja mitmekesisust ning uute rajatiste pidevalt vähenevaid kulusid, on avamere taastuvenergia üks suurima kasvupotentsiaaliga tehnoloogialahendusi. Novembris avaldatud avamere taastuvenergiat käsitlevas ELi strateegiadokumendis on analüüsitud sektori potentsiaali ja pakutud välja võimalusi selle pikaajalise arengu toetamiseks. Strateegiaga loodetakse 2050. aastaks saavutada tootmisvõimsus 300 gigavatti avamere tuuleenergiat ning 40 gigavatti ookeani-, näiteks laine- ja tõusu-mõõnaenergiat. Looduslikku ja puhast avamereenergiat on rikkalikult ning selle arendamine võimaldab ühtaegu tugevdada sinist majandust ja kaitsta merekeskkonda.

Viimase kümne aasta jooksul on EL täiustanud piiriülest energiataristut, arendades üleeuroopalisi energiavõrke. Euroopa ühendamise rahastust on 4,7 miljardi euroga rahastatud 95 energiataristu projekti (nn ühishuviprojektid). Komisjoni 2020. aasta detsembri ettepaneku eesmärk on viia energiavõrku reguleerivad normid kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Kavandatava määrusega aidatakse ELil saavutada heitkoguste vähendamise eesmärki, edendades energiasüsteemis taastuvate energiaallikate ja uue puhta energiatehnoloogia kasutuselevõttu.

EL kavatseb Euroopa ühendamise rahastust investeerida kümnesse energiataristu projekti peaaegu 1 miljard eurot. Suurem osa rahalistest vahenditest on ette nähtud projektile Harmony Link. Sellega rajatakse Läänemere kaudu Leedu ja Poola vahele elektrikaabel, mis ühendab terve piirkonna ülejäänud Euroopa Liiduga ja vähendab piirkonna liigset sõltuvust ühestainsast energiaimpordi allikast.

Säästev tootmine ja tarbimine

Uus ringmajanduse tegevuskava

Euroopa roheline kokkulepe ei seisne üksnes heite vähendamises, vaid ka majanduse, ühiskonna ja tööstuse ajakohastamises ning tugevama ja kestlikuma maailma ülesehitamises. Märtsis avaldas komisjon Euroopa tööstusstrateegia paketi osana ringmajanduse tegevuskava, mille eesmärk on parandada ELi majanduse keskkonnahoidlikkust ja tugevdada selle konkurentsivõimet, kaitstes ka keskkonda, ning suurendada tarbijate õigusi. Selles on käsitletud kogu toodete olelusringi alates projekteerimisest ja tootmisest kuni tarbimise, parandamise, korduskasutuse, ringlussevõtu ja ressursside majandusse tagasisuunamiseni.

Toit ja pakendid: negatiivne – aasta 2017 oli pakendijäätmete poolest Euroopa jaoks rekordaasta – 174 kg pakendijäätmeid elaniku kohta; positiivne – tehakse uus seadusandlik algatus ühekordsete pakendite asendamiseks. Plast: negatiivne – plasti tarbimine peaks järgmise kahekümne aasta jooksul kahekordistuma; positiivne – järk-järgult loobutakse ühekordselt kasutatavatest toodetest ja asendatakse need vastupidavate korduskasutatavate toodetega. Tekstiilmaterjalid: negatiivne – iga sekund saadetakse kogu maailmas põletamisele või prügilasse veoautotäis tekstiiltooteid; positiivne – uute ärimudelite edendamine aitab tõhustada tekstiiltoodete sortimist, korduskasutamist ja ringlussevõttu ning võimaldab tarbijatel teha valiku kestlike tekstiiltoodete kasuks. Jäätmed: negatiivne – iga inimene toodab aastas keskmiselt peaaegu pool tonni olmejäätmeid; positiivne – kehtestatakse meetmed jäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks.

Kuni 80% toote keskkonnamõjust määratakse ette projekteerimisel. Seepärast peaksid ELis müüdavad tooted olema välja töötatud nii, et need kestaksid kauem, et neid oleks kergem korduskasutada, parandada ja ringlusse võtta ning et ringlussevõetud materjali osatähtsus oleks võimalikult suur. Tegevuskava keskendub valdkondadele, kus ringlussevõtu võimalused on kõige suuremad – elektroonika, sõidukid ja akud, pakendid, plast, tekstiil, ehitus ja toit. Esimese konkreetse algatusena tegi komisjon detsembris ettepaneku kehtestada nõuded, mis muudaksid patareid kogu olelusringi jooksul säästvamaks ja ohutumaks. Ringmajanduse tegevuskava eesmärk on ka tagada tarbijatele toodete parandatavus ning pakkuda neile teavet toodete vastupidavuse ja parandatavuse kohta.

Miks me vajame kestlikke patareisid ja akusid? Aastaks 2030 suureneb maailmas nõudlus patareide ja akude järele 14 korda võrreldes aastaga 2018 – seda peamiselt elektritranspordi tõttu. Aastaks 2030 võiks üleilmsest nõudlusest 17 protsenti katta Euroopa Liit, olles niiviisi selles valdkonnas maailmas teisel kohal. Euroopa Liidust saab maailmas suuruselt teine patareide ja akude, sealhulgas patareide ja akude tootmise turg.

2020. aastal loodi ka 175 miljoni euro suurune Euroopa ringbiomajanduse fond, mille ülesanne on edendada Euroopa rohelise kokkuleppe kohaseid kestlikke uuendusi. See on esimene investeerimisfond, mis keskendub üksnes ELi ringbiomajandusele. Tegemist on komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga algatusega, millele komisjon eraldab programmist „Horisont 2020“ 100 miljonit eurot.

Juurdepääsu tagamine erilise tähtsusega toorainetele

Rohe- ja digipöörde õnnestumiseks on vaja piisavalt tooraineid. On ette näha, et ELis kasvab järsult paljude toorainete nõudlus. Näiteks võib tuua liitiumi, millest valmistatakse akusid elektrisõidukitele ja mobiiltelefonidele: nõudlus selle järele kasvab 2050. aastaks kuni kuuskümmend korda. Elektriautodes, digitehnoloogias ja tuulegeneraatorites kasutatavate muldmetallide nõudlus kasvab kümme korda. Kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava avaldamise ja Euroopa tooraineliidu käivitamisega püüab komisjon vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest, mitmekesistada tarneallikaid ja parandada ressursitõhusust ning edendada vastutustundlikke hankeid kogu maailmast.

Toidu ja põllumajanduse kestlikkus

Mais esitatud strateegia „Talust taldrikule“ eesmärk on parandada 2030. aastaks ELi toidusüsteemide kestlikkust ja vastupidavust ning tagada, et ELi kliimaeesmärke täidetaks ka põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas. Sellega toetatakse neid põllumajandustootjaid, kalureid ja muid toiduvaldkonna ettevõtjaid, kes on juba üle läinud säästvale tootmisele, ning soodustatakse ka ülejäänute üleminekut ja luuakse neile uusi ärivõimalusi.

Liikumine tervislikuma ja kestlikuma Euroopa Liidu toidusüsteemi poole – Euroopa rohelise kokkuleppe nurgakivi. Talust taldrikule strateegia abil: tagatakse Euroopa elanikele taskukohane ja kestlikult toodetud toit; võideldakse kliimamuutuste vastu; kaitstakse keskkonda ja säilitatakse elurikkust; tagatakse tarneahelas õiglane majanduslik tulu ning suurendatakse mahepõllumajanduse osakaalu.

EL näitab teed tervislikumasse ja kestlikumasse maailma. Ta on seadnud toiduahela prioriteetsetele valdkondadele ulatuslikud eesmärgid. Strateegia meetmete abil varustatakse tarbijaid parema teabega ning stimuleeritakse ettevõtteid, et need pakuksid rohkem täisväärtuslikku ja kestlikku toitu taskukohasema hinnaga.

Strateegia eesmärk on vähendada 2030. aastaks poole võrra pestitsiidide kasutamist ja neist lähtuvaid ohte ning toitainete kadu. Samuti soovitakse vähendada 50% võrra loomakasvatuses ja vesiviljeluses kasutatavate antimikroobikumide müüki ning jõuda selleni, et 25% põllumajandusmaast kasutatakse mahepõllumajanduseks. Muud eesmärgid on loomade heaolu parandamine ja ELi keskkonnajalajälje kärpimine. Programmi „Euroopa horisont“ raames investeeritakse 10 miljardit eurot teadusuuringutesse ja innovatsiooni toidu, biomajanduse, loodusvarade, põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja keskkonna valdkonnas.

CO₂ ei ole ainus kasvuhoonegaas, mille heidet tuleb vähendada. Kliimamuutuse põhjustajana on CO₂ järel teisel kohal metaan. Kuna EL soovib 2030. aastaks vähendada heidet vähemalt 55%, on uus metaanistrateegia väga oluline. Strateegia keskendub metaaniheite vähendamisele põllumajandus-, jäätme- ja energiasektoris. Ette on nähtud sektorite ja sektoriüleseid meetmeid nii ELis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Keskkonna ja elurikkuse kaitse

Elurikkus

Maikuus esitati uus ja kaugeleulatuv elurikkuse strateegia. Selles on käsitletud elurikkuse kao peamisi põhjuseid, nagu maa ja mere jätkusuutmatu kasutamine, loodusvarade liigkasutus, saaste ja invasiivsed võõrliigid.

Kogu Euroopa Liitu hõlmaval uuel elurikkuse strateegial on järgmised eesmärgid: katta kaitsealadega vähemalt 30 protsenti Euroopa Liidu maismaast ja 30 protsenti Euroopa Liidu meredest ning kehtestada Euroopa Liidus leiduvate vanade ja põlismetsade rangem kaitse ning aastaks 2021 õiguslikult siduvad looduse taastamise eesmärgid; taastada kahjustada saanud ökosüsteemid maal ja merel kõikjal Euroopa Liidus, kasutades põllumajandusmaal rohkem mahepõllundust ja rajades suure elurikkusega maastikuelemente, peatades tolmeldajate arvukuse vähenemise ja pöörates selle ümber, taastades vähemalt kahekümne viie tuhande kilomeetri ulatuses jõgede vaba voolu, vähendades aastaks 2030 viiekümne protsendi võrra pestitsiidide kasutamist ja nendega kaasnevaid riske ning istutades aastaks 2030 3 miljardit puud.

Strateegias on esitatud siduvad eesmärgid, et taastada kahjustatud ökosüsteemid ja jõed, parandada ELi kaitsealuste elupaikade ja liikide seisundit, tuua põllumajandusmaale tagasi tolmeldajad, vähendada saastet, suurendada linnades haljastust, soodustada mahepõllumajandust ning parandada Euroopa metsade seisundit. Eesmärk on pöörata Euroopa elurikkus 2030. aastaks kasvule ning muuta vähemalt 30% ELi maa- ja merealadest tõhusalt hallatavateks kaitsealadeks ja 10% põllumajandusmaast mitmekesiste maastikuelementidega maaks.

Märtsis käivitas komisjon ülemaailmse elurikkuse koalitsiooni. Sajad rahvuspargid, akvaariumid, botaanika- ja loomaaiad, teadus- ja loodusmuuseumid ühendavad jõud ning hakkavad üldsust teavitama loodusmaailma tabanud kriisist. Septembris peetud ÜRO elurikkuse tippkohtumisel kiitis enam kui 70 riigipead ja valitsusjuhti koos president von der Leyeniga heaks juhtide lubaduse seista looduse eest, lubades astuda kümme otsustavat sammu looduskriisi lahendamiseks.

VIDEO Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia.

Mürgivaba keskkond

Inimeste ja keskkonna paremaks kaitsmiseks ning ohutute ja säästvate kemikaalidega seotud innovatsiooni edendamiseks esitas komisjon oktoobris kestlikkust toetava kemikaalistrateegia. Kemikaalid on tänapäeval muutunud asendamatuks ja neid kasutatakse paljudes sektorites, nagu tervishoid, energeetika, transport ja elamumajandus. Osa kemikaale võib aga kahjustada keskkonda ja inimeste tervist. ELis on juba kehtestatud põhjalikud kemikaale käsitlevad õigusaktid, kuid tuleb arvesse võtta, et prognooside kohaselt kemikaalide ülemaailmne tootmine 2030. aastaks kahekordistub ja suureneb ka nende kasutamine tarbekaupades. Strateegia on esimene samm nullsaaste eesmärgi poole ja mürgivaba keskkonna loomisel. Need on Euroopa rohelises kokkuleppes väljakuulutatud eesmärgid.

Kestlik ja arukas liikuvus

Transpordil ja liikumisvõimalustel, millel on oluline roll igaühe elus ja ELi majanduses, ei puudu ka negatiivsed tahud. Inimeste tervist ja heaolu kahjustavad nende kõrvalmõjud, nagu kasvuhoonegaaside heide, õhu- ja veereostus, õnnetused, ummikud, müra ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Praegu langeb transpordisektori arvele veerand liidus tekkivatest kasvuhoonegaasidest. ELi kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb neid heiteid 2050. aastaks vähendada 90%. Selleks peavad inimesed ja kaubad Euroopas teisiti liikuma. Sel eesmärgil tuleb omakorda hoogustada innovatsiooni ja digiüleminekut.

Detsembris avaldatud komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegias on visandatud kava, kuidas rajada tulevaste põlvede jaoks roheline, digitaalne ja vastupidav transpordisüsteem. Strateegia alusel on kavas ellu viia ka reforme, poliitikat ja meetmeid, millega toetatakse pandeemiast rängalt räsitud transpordisektori taastumist. Selles on märgitud konkreetsed verstapostid, mis hoiavad Euroopa transpordisüsteemi aruka ja kestliku tuleviku kursil.

Sõidukite keskkonnasäästlikkuse ja ohutuse suurendamine

Jaanuaris hakkasid kehtima rangemad eeskirjad uute sõiduautode ja kaubikute CO₂-heite kohta. Nende sõidukiliikide arvele langeb vastavalt ligikaudu 12% ja 2,5% kogu ELi CO₂-heitest. 2030. aastaks loodetakse vähendada maanteetranspordi heidet 23% võrreldes 2005. aastaga ja luua 60 000 uut töökohta (või koguni 80 000, kui ELis õnnestub käivitada akude toomine). Teatati, et 2021. aastal esitatakse vastavalt üldisele 2030. aasta heidete eesmärgile ettepanek CO₂-heite normide rangemaks muutmise kohta. Lisaks teatas komisjon kavast töötada 2021. aastal välja rangemad autode heitenormid.

Alates jaanuarist kehtivad uued normid, mille kohaselt tuleb uued automudelid alates 2022. aasta juulist varustada kõrgtehnoloogiliste süsteemidega, mis aitavad parandada ohutust ja vähendada õnnetusi. Lisaks hakati alates 2020. aasta septembrist kohaldama uusi eeskirju, millega tagatakse kõigi turulelastavate autode vastavus ohutus-, keskkonna- ja tootmisnõuetele. Nende eeskirjadega tõhustatakse juba turul olevate sõiduautode kontrolli ja tugevdatakse üldist ELi järelevalvesüsteemi. Nüüd saab komisjon kogu ELis nõuda tootjatelt autode viimist normidega vastavusse ja määrata seadust rikkunud autotootjatele kuni 30 000 euro suuruse trahvi auto kohta.

Digipööre ELis

Digitehnoloogia roll meie elus on suurem kui kunagi varem. Tänu digitehnoloogiale on inimesed saanud koroonaviiruse kriisi ajal suhelda ja ettevõtted tööd jätkata. Sellel tehnoloogial põhineb ka praegune pööre hariduses ja koolituses. Superarvutid aitavad ennustada pandeemia arengut. Kontaktide jälgimise ja hoiatusrakendused võivad aidata katkestada viiruse levikuahelat.

Pandeemia ajal on selgunud, kui oluline on arendada kõigi ELi kodanike digioskusi ning parandada kodude, ettevõtete ja avalike teenuste juurdepääsu kiirele internetile. Pöördele saavad kaasa aidata Euroopa idufirmad, kes võivad pakkuda uuenduslikke lahendusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning ka suurettevõtetele. Digitehnoloogia kasutamine näiteks arukate energiasüsteemide, täppispõllumajanduse ja aruka liikuvuse rakendustes aitaks kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele.

Euroopa digistrateegia

Euroopas on juba rajatud digipöörde alused. Digitaalne ühtne turg areneb pidevalt, tuues reaalset kasu tarbijatele ja ettevõtjatele ELis ja kaugemal. Komisjon on veendunud, et käesolevast aastakümnest saab Euroopa digikümnend. President von der Leyen kutsus oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus ELi üles astuma digitaalse innovatsiooni esirinda, lähtudes ühisest kavast ja selgetest 2030. aasta eesmärkidest näiteks ühenduvuse, oskuste ja avalike digiteenuste valdkonnas. Liikmesriikidel palutakse 20% taaste- ja vastupidavustoetustest, mis saadakse ELi taasterahastust „NextGenerationEU“, investeerida digipöördesse (vt ka „Ühiselt koroonaviiruse vastu“).

ELi digipöörde edu sõltub sellest, kui tõhusad on raamistikud, mis tagavad tehnoloogia usaldusväärsuse ning annavad ettevõtjatele kindlustunde ja vahendid digipöörde edendamiseks. Andmestrateegia ja tehisintellekti valge raamat on Euroopa digistrateegia esimesed sambad. Neis seatakse tehnoloogia arendamisel esikohale inimene ning kaitstakse ja edendatakse Euroopa väärtusi ja õigusi tehnoloogia projekteerimisel, valmistamisel ja kasutamisel.

Digiajastuküpsed ELi internetireeglid

Komisjon esitas detsembris ettepanekud digiruumi põhjalikuks reformimiseks. Digiteenuseid (sh sotsiaalmeedia, internetipõhised kauplemiskohad ja muud Euroopa Liidus tegutsevad veebiplatvormid) hakkavad edaspidi reguleerima digiteenuste õigusakt ja digiturgude õigusakt. Digiteenuste õigusakti alusel hakkavad kogu ELis kehtima siduvad reeglid kõigile digiteenustele, mis ühendavad tarbijaid kaupade, teenuste või infosisuga. See sisaldab ka uut korda ebaseadusliku sisu kiiremaks eemaldamiseks ning kasutajate põhiõiguste igakülgseks kaitseks internetis. Uues raamistikus on tasakaalus kasutajate, vahendusplatvormide ja avaliku sektori asutuste õigused ja kohustused. Selles on kesksel kohal ELi elanikud ning see põhineb ELi väärtustel, sealhulgas inimõiguste, vabaduse, demokraatia, võrdsuse ja õigusriigi põhimõtete austamisel. Ettepanekut täiendab Euroopa demokraatia tegevuskava, mille eesmärk on muuta demokraatia vastupidavamaks.

Digiturgude õigusaktiga hakatakse reguleerima sisule juurdepääsu üle kontrolli omavate platvormide tegevust. Neil platvormidel on suur mõju ühtsele turule, nad toimivad ärikasutajate jaoks olulise väravana klientideni jõudmisel ja neil on väga tugev turupositsioon. See annab neile võimaluse ise reegleid kehtestada ning sellega ettevõtjate ja tarbijate vahelist suhtlust piirata. Digiturgude õigusaktis määratletakse ja keelustatakse sisule juurdepääsu kontrollijate ebaausad tavad. Eesmärk on luua suurtele veebiplatvormidele võrdsed tingimused ning ELi idufirmadele kasvu-, laienemis- ja konkurentsis püsimise võimalused. See peaks tagama kasutajatele paremad hinnad, kvaliteedi ja valikuvõimalused ning innovatsiooni.

Detsembris võttis komisjon vastu ka meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava, millega toetatakse ELi meedia taastumist ja digipööret. See täiendab olemasolevaid meediavabaduse ning meedia- ja digitaalkultuuri meetmeid.

Aasta jooksul jõustus ELis mitu olulist õigusakti. Nende hulgas on ELi kõige esimesed eeskirjad veebiplatvormidel tegutsevatele väiksematele ettevõtjatele ja kauplejatele ning eeskirjad, mis on aluseks kõigi ELi liikmesriikide õigusaktidele audiovisuaalmeedia ja avaliku sektori asutuste veebisaitide juurdepääsetavuse küsimustes. Jõustusid ka telekommunikatsiooniteenuste eeskirjad, mis suurendavad tarbijate õigusi ja soodustavad investeerimist uue põlvkonna võrkudesse.

Küberturvalisus ja isikuandmete kaitse

Kuna pandeemia ajal hakkasid suurenema küberohud, tegi EL ettepaneku võtta vastumeetmeid mitmel rindel. Veebruaris võttis komisjon vastu teatise Euroopa digituleviku kujundamise kohta, milles on käsitletud ELi digipöörde küberturvalisuse tahku, ning 16. detsembril kuulutas komisjon välja uue ELi küberjulgeoleku strateegia.

Digikümnendi küberjulgeoleku strateegias on kirjeldatud, kuidas EL saab kasutada ja tugevdada kõiki oma vahendeid ja ressursse, et tagada tehnoloogiline sõltumatus ning laiendada koostööd partneritega kogu maailmas. Selles on kutsutud üles integreerima küberturvalisus kõigisse aastate 2021–2027 eelarveperioodiks kavandatud digivaldkonna investeeringutesse ning esitatud ELi algatused kolmes valdkonnas: vastupidavus, tehnoloogiline suveräänsus ja juhtroll, ennetus-, tõkestamis- ja reageerimisvõime parandamine, ning ülemaailmse avatud küberruumi arendamine. Nende algatuste hulka kuuluvad ühine küberüksus, omavahel seotud turbekeskustest koosnev küberturvalisuse kaitsekilp („Cyber Shield“), mille ülesanne on kiiresti avastada rünnakuid, ning juhtpositsiooni tugevdamine üleilmse ja avatud interneti valdkonnas.

President von der Leyen on ka teatanud ettepanekust luua ühine küberüksus eesmärgiga paremini koordineerida ELi operatiivtegevust küberturbe valdkonnas. Euroopa digistrateegia hõlmab samuti siseturul e-identimist ja e-tehingute jaoks vajalikke usaldusteenuseid käsitleva määruse läbivaatamist. 2020. aastal korraldati selles küsimuses avalik konsultatsioon. Koos strateegia väljatöötamisega vaadati läbi ka võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiv, mis on esimene küberturvalisust käsitlev ELi tasandi õigusakt.

Sanktsioonid on üks ELi küberdiplomaatia meetmete kogumisse kuuluvaid vahendeid ELi või selle liikmesriikide vastu suunatud pahatahtliku kübertegevuse ennetamiseks ja ärahoidmiseks ning selle vastu võitlemiseks. Juulis kasutas nõukogu seda vahendit esimest korda, kehtestades mitme küberrünnaku eest sanktsioonid kuue isiku ja kolme üksuse vastu. Sanktsioonideks on reisikeeld ja varade külmutamine. Lisaks on ELi isikutel ja üksustel keelatud teha loetellu kantud isikutele ja üksustele kättesaadavaks rahalisi vahendeid.

Komisjoni aruandes isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise kohta esimese kahe aasta jooksul leiti, et määrus on täitnud enamiku oma eesmärkidest, eelkõige pakkunud kodanikele tugevaid õiguslikke tagatisi ning loonud uue ELi juhtimis- ja jõustamissüsteemi.

Andmete parem ärakasutamine

Andmed on oluline ressurss, mille abil saab parandada konkurentsivõimet ja töökohtade loomist ning ühiskonda tervikuna. Andmetele tuginev innovatsioon toob kodanikele tohutut kasu, mille näiteks võib tuua personaalmeditsiini ja aruka liikuvuse. Andmete kasutamisel on oma roll ka ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel 2050. aastaks.

Juurdepääs üha kasvavale andmete hulgale ning suutlikkus neid andmeid kasutada on olulised innovatsiooni ja majanduskasvu jaoks. Euroopa andmestrateegia eesmärk on luua tõeline Euroopa andmeruum – siseturg, kus andmed liiguvad vabalt nii liikmesriikide kui ka sektorite vahel. Ühised Euroopa andmeruumid sellistes sektorites nagu tervishoid, keskkond ja julgeolek teevad rohkem andmeid majanduses ja ühiskonnas kasutamiseks kättesaadavaks, kuid andmete loojad säilitavad siiski kontrolli oma andmete üle. Sellised andmeruumid suurendavad ka ELi tehnoloogilist sõltumatust andmepõhise majanduse jaoks olulistes tehnoloogia- ja taristuvaldkondades ning aitavad kaasa tehisintellekti usaldusväärsele rakendamisele. Selle saavutamiseks esitas EL novembris ettepaneku koostada õigusraamistik, mis käsitleb ettevõtjatevahelist, ettevõtjate ja valitsuse vahelist ning avaliku sektori asutuste vahelist andmete haldamist, juurdepääsu ja taaskasutamist.

Tehisintellekt ja superarvutid

Kiiremad ja paremad ühendused ELi elanike jaoks

Komisjon avaldas septembris soovituse, milles kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid ülisuure läbilaskevõimega lairibaühenduse (sealhulgas 5G) taristusse, mis on digipöörde tähtsaim element ning oluline tegur majanduse taastamisel. Soovituses kutsutakse liikmesriike üles töötama 2021. aasta märtsi lõpuks välja ühine lähenemisviis hea tava soovituste paketi vormis.

ELi 5G-võrkude turvalisus on väga oluline küsimus. Jaanuaris kiideti ELis heaks liikmesriikide vahel kokku lepitud ühised meetmed 5G-tehnoloogiaga seotud julgeolekuohtudega võitlemiseks. Detsembris avaldatud aruande kohaselt peab enamik liikmesriike soovitatud meetmete rakendamisel ajakavast kinni. Koordineeritud tegevus 5G-võrkude turvalisuse tagamiseks jätkub.

Digiajastu oskused

Digioskusi vajab igaüks – nii selleks, et tulla toime praeguse pandeemia ajal, kui ka selleks, et hakkama saada tänapäeva töökohtades ja ühiskonnas laiemalt. Kuid ühel viiest ELi noorest põhilised digioskused puuduvad ning paljudes väikese sissetulekuga peredes ei ole arvutit. Euroopa uue oskuste tegevuskava kohaselt tuleb 2025. aastaks saavutada olukord, kus vähemalt 70%-l 16–74-aastastest inimestest on vähemalt põhilised digioskused. 2019. aastal oli see näitaja 56%.

Koroonaviiruse pandeemiast tehtud järelduste põhjal koostas komisjon uue digiõppe tegevuskava, mille alusel toetatakse inimeste, haridus- ja koolitusasutuste ning liikmesriikide jõupingutusi digipöörde edendamisel. (Lisateavet leiate peatükist „Õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine“.)

Majanduse elavdamisel on kesksel kohal ka investeeringud ja reformid, mida tehakse haridussüsteemide kohandamiseks igas vanuses inimeste digioskuste arendamiseks ning neile üld- ja kutsehariduse andmiseks. Komisjon julgustab liikmesriike oma taaste- ja vastupidavuskavades ette nägema ka selle valdkonna investeeringud ja reformid.

Digirahandus

Digirahanduse eelised: paremad finantstooted tarbijatele ja uued viisid, kuidas rahastada Euroopa Liidu ettevõtteid ning eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid; toetab Euroopa majanduse taastumise strateegiat ja võimaldab anda uuel viisil rahastust, et toetada rohelist kokkulepet ja Euroopa uut tööstusstrateegiat; piiriülene digirahandus suurendab finantsturgude kaasatust pangandusliitu ja kapitaliturgude liitu; tugevdab Euroopa võimet säilitada ja suurendada oma avatud strateegilist iseseisvust finantsteenuste valdkonnas.

ELi tarbijad ja ettevõtjad kasutavad üha laialdasemalt järjest mitmekesisemaid digifinantsteenuseid. Pandeemia on seda suundumust ainult süvendanud. Komisjon edendab vastutustundlikku innovatsiooni ELi finantssektoris, pidades silmas eelkõige väga innovaatilisi digitaalseid idufirmasid, ning püüab ühtlasi leevendada riske investorikaitse ning rahapesu ja küberkuritegevuse valdkonnas.

Septembris võttis komisjon vastu meetmete paketi, mille eesmärk on muuta ELi finantsteenused digisõbralikumaks ning edendada ELi finantsteenuste osutajate vahel vastutustundlikku innovatsiooni ja konkurentsi. Pakett sisaldas jaemaksete strateegiat ning seadusandlikke ettepanekuid krüptovarade ja digitaalse tegevuskerksuse kohta. Nende meetmete eesmärk on parandada ELi konkurentsivõimet finantssektoris ning pakkuda elanikele uuenduslikke finantstooteid ja makseviise, tagades samal ajal tarbijakaitse ja finantsstabiilsuse. Kooskõlas komisjoni laiema andmestrateegiaga ja kavatsusega võtta avalike teenuste pakkumisel kasutusele usaldusväärseid plokiahelarakendusi peavad kõnealused meetmed edendama andmete jagamist ja avatud rahandust, tagades eraelu puutumatust ning isikuandmete kaitset käsitlevate ELi rangete normide täitmise. See meetmete pakett on ELi majanduse elavdamiseks ülioluline, kuna sellega avatakse ettevõtjatele uusi rahastamiskanaleid. Sellega edendatakse ka Euroopa rohelist kokkulepet, Euroopa digipööret ja Euroopa uut tööstusstrateegiat.

COVID-19 pandeemia põhjustas Euroopa Liidus ränga majandusšoki. Selle tagajärjel suureneb tõenäoliselt vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja ebavõrdsus. Pandeemia sotsiaalset mõju tunnevad miljonid inimesed ELis. Euroopa Liit asetas 2020. aastal kodanikud oma otsustusprotsessi keskmesse ning võttis meetmeid, et tagada kõigi jaoks kaasav ja õiglane taastumine, seades esikohale tervise ja turvalisuse. Kogu aasta jooksul käivitas EL mitu uut algatust, mis hõlmasid tervishoidu, sotsiaalset integratsiooni ning võitlust julgeolekuohtude vastu.

Euroopa terviseliidu loomine

Oleme koroonaviiruse pandeemiast muu hulgas õppinud, et tuleb parandada koostööd ja luua Euroopa Liidu tasandil tugevad struktuurid ning teha ühiseid riskihindamisi ja koostööd andmete koondamisel, mis annab meile rohkem teavet ja tagab paremad vahendid valmisoleku ja reageerimise kavandamiseks.

President von der Leyen teatas oma septembrikuises kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et järgmiste aastate üheks prioriteediks on Euroopa terviseliidu tegevuse tõhustamine. Sellega võidakse lisaks kriisidele reageerimise tõhustamisele minna palju kaugemale kodanike tervise kõigi aspektide parandamisel, asudes võitlusse vähktõvega Euroopa vähktõvevastase võitluse kava abil (mis võetakse vastu 2021. aastal) ning aidates leida ravimistrateegia kaudu lahendust ravimite kättesaadavuse ja taskukohasuse küsimusele. Tugevam Euroopa terviseliit suurendaks jõupingutusi meie tervishoiusüsteemides tuvastatud haavatavuste kõrvaldamisel.

Tervishoiualasteks hädaolukordadeks valmistumine ja neile reageerimine

Esimese sammuna Euroopa terviseliidu suunas esitas Euroopa Komisjon novembris ettepanekud, et aidata ELil piiriülesteks terviseohtudeks paremini valmistuda ja neile reageerida. ELi tasandi hädaolukorra väljakuulutamine võib tulevikus käivitada tihedalt koordineeritud reageerimismeetmed. Parem valmisolek eeldab paremaid andmeid, hästi planeeritud ressursse ja eksperditeadmisi, mistõttu tegi komisjon ettepaneku anda suurem roll sellistele ELi tervishoiuasutustele nagu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning Euroopa Ravimiamet. Samuti kavatseb komisjon teha ettepaneku luua biomeditsiinilistele hädaolukordadele reageerimiseks spetsiaalne amet: tervisealastele hädaolukordadele reageerimise asutus.

Andmetele juurdepääsu puudumine ja piiratud suutlikkus ulatuslikele haiguspuhangutele adekvaatselt reageerida on takistanud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse tegevust praeguse pandeemia ajal. Tugevamal Euroopa Ravimiametil oleksid paremad võimalused tagada ravimitega varustatus, anda nõu uute raviviiside kohta ning koordineerida kliinilisi uuringuid tervishoiukriisi ajal.

Euroopa ravimistrateegia

See strateegia hõlmab ravimi kogu olelusringi: esiteks teadusuuringud ja innovatsioon; teiseks lubade väljastamine, tervisetehnoloogia hindamine ja turule laskmine; kolmandaks ravimite tarnekindluse tagamine ning neljandaks patsiendini jõudmine.

Demokraatia tugevdamine

Hästi toimivas ja õitsevas demokraatias saavad kodanikud vabalt arvamust avaldada, poliitilisi liidreid valida ja tuleviku kujundamises kaasa rääkida. Et osalemine oleks mõttekas, peavad kodanikud olema vabad kujundama oma otsuseid. Neil peaks olema võimalus teha valikuid avalikus ruumis, kus saab vabalt väljendada erinevaid seisukohti ning kus vaba meedia, akadeemilised ringkonnad ja kodanikuühiskond saavad täita oma rolli avatud arutelu stimuleerimisel ilma kodu- või välismaise pahatahtliku sekkumiseta. Viimastel aastatel on näha olnud, et demokraatiat ohustavad ELis uued probleemid alates üha enam levivast äärmuslusest ja valimistesse sekkumisest kuni manipuleeriva teabe levitamiseni ja ajakirjanike ähvardamiseni.

Euroopa demokraatia tegevuskava suurendab kodanike mõjuvõimu ja tugevdab demokraatiat kogu ELis. Tegevuskavaga kehtestatakse meetmed, mis edendavad vabasid ja õiglasi valimisi, suurendavad meediavabadust ja aitavad võidelda desinformatsiooni vastu, tegeledes seeläbi meie demokraatlikke süsteeme ohustavate probleemide ning inimeste ja poliitikute tajutava üksteisest kaugenemisega. Need meetmed aitavad toetada valdkondi, kus meie demokraatlikud süsteemid ja kodanikud on kõige haavatavamad.

Täpsemalt, selleks et aidata kaitsta valimiste usaldusväärsust ja edendada demokraatlikku osalemist, hõlmab tegevuskava uusi seadusandlikke ettepanekuid, millega suurendatakse poliitilise reklaami läbipaistvust ja vaadatakse läbi Euroopa tasandi erakondade rahastamise eeskirjad. Komisjon loob Euroopa valimiskoostöö võrgustiku kaudu ka ühise mehhanismi, et võidelda valimisprotsessi ähvardavate ohtude vastu.

Meediavabaduse ja mitmekesisuse valdkonnas esitab komisjon samuti soovituse ajakirjanike interneti- ja füüsilise turvalisuse parandamise kohta, keskendudes uutele ohtudele, mis on suunatud eelkõige naisajakirjanike vastu, ning teeb algatuse, mille eesmärk on kaitsta ajakirjanikke ja kodanikuühiskonda üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide eest.

Meedia mitmekesisuse edendamiseks võetavad muud meetmed on järgmised: meediaomandi seirevahendi loomine, suunised meediaomandi läbipaistvuse kohta, riikliku reklaami läbipaistva ja õiglase levitamise edendamine, meedia mitmekesisuse toetamine ning üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste nähtavust käsitleva Euroopa lähenemisviisi rakendamine. Komisjon toetab koostööd riiklike meedianõukogude, sõltumatute meediat reguleerivate asutuste, teiste meediavaldkonna eneseregulatsiooni asutuste ja ajakirjanike võrgustike vahel ning algatusi ajakirjanduslike partnerluste ja standardite edendamiseks.

Lisaks suurendab komisjon jõupingutusi, et võidelda desinformatsiooni ja välissekkumise vastu. ELi töö selles valdkonnas toetub endist viisi kindlalt Euroopa väärtustele ja põhimõtetele ning tagab täielikult inimeste õiguse avaldada arvamust ja kasutada seaduslikku veebisisu. Täpsemalt juhib komisjon tööd olemasoleva väärinfot käsitleva tegevusjuhendi tugevdamiseks. Komisjon annab platvormidele selged suunised, kuidas tõhustada desinformatsioonivastaseid meetmeid, ning kehtestab range seire- ja järelevalveraamistiku. Komisjon teeb koostööd ka liikmesriikidega, et töötada välja ja tõhustada vahendeid, mida EL kasutab välismõju ja -sekkumise operatsioonide vastu võitlemiseks.

Toimiv demokraatia tugineb kodanike kaasatusele ja aktiivsele kodanikuühiskonnale ka valimistevahelisel ajal. Tegevuskava raames pannakse suurt rõhku kodanike ja kodanikuühiskonna võimestamisele. Kava keskendub meediapädevuse arendamisele, et aidata igas vanuses kodanikel uudistekeskkonnas orienteeruda, ning edendab osalemist kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil.

Juunis loodi Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus, et toetada sõltumatute faktikontrollijate ja teadlaste tööd, tehes samal ajal koostööd meediaorganisatsioonide ja meediapädevuse ekspertidega. Eesmärk on arendada vaatluskeskusest veebis leviva desinformatsiooni vastu võitlemise Euroopa keskus.

Õigusriigi põhimõtte kaitsmine

Septembris avaldas komisjon esimese aastaaruande õigusriigi olukorra kohta. Aastaaruanne sisaldab riigipõhiseid peatükke kõigi liikmesriikide kohta ning selles hinnatakse nii positiivseid kui ka negatiivseid sündmusi kogu ELis. See näitab, et kuigi paljudel liikmesriikidel on ranged õigusriigi standardid, vajavad paljud olulised probleemid siiski veel lahendamist. Aruandes võetakse arvesse ka arengusuundi, mis tulenevad erakorralistest meetmetest, mida liikmesriigid on koroonaviiruse kriisi tõttu võtnud. Aruanne keskendub neljale peamisele sambale, millel on õigusriigile suur mõju: liikmesriikide kohtusüsteemid, korruptsioonivastase võitluse raamistikud, meedia mitmekesisus ja meediavabadus ning muud toimiva demokraatia jaoks hädavajaliku kontrolli ja tasakaaluga seotud institutsioonilised küsimused.

Õigusriigi olukorda käsitleva uue aruande eesmärk on laiendada kehtivaid ELi meetmeid uue ennetusvahendi abil ja algatada arutelu õigusriigikultuuri üle kogu ELis. See peaks näitama kõigile liikmesriikidele, kuidas probleeme lahendada, kuidas õppida üksteise kogemustest ning kuidas õigusriiki saaks veelgi tugevdada, austades seejuures täielikult riiklikke põhiseaduslikke süsteeme ja tavasid.

2020. aasta jaanuaris palus komisjon Poola kohtunikele kohaldatavat distsiplinaarkorda käsitleva poolelioleva kohtuasja raames Euroopa Kohtul kehtestada Poola suhtes ajutised meetmed, kohustades Poolat peatama ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi tegevuse kohtunike suhtes algatatud distsiplinaarmenetlustes. Otsuse tegemisel võeti arvesse Euroopa Kohtu 19. novembri 2019. aasta eelotsust nimetatud uue distsiplinaarkolleegiumi sõltumatuse kohta ja sellele järgnenud Poola ülemkohtu 2019. aasta detsembri otsust, mille kohaselt kolleegium ei vasta kohtute sõltumatust käsitleva liidu õiguse nõuetele ega ole seega sõltumatu kohus liidu õiguse tähenduses. Distsiplinaarkolleegiumi jätkuv tegevus kohtunike distsiplinaarmenetlustes tekitas Poola kohtunikele korvamatu kahju ning kahjustas Poola kohtusüsteemi sõltumatust. Euroopa Kohus rahuldas komisjoni taotluse 8. aprilli 2020. aasta otsusega.

Komisjon algatas aprillis saadetud ametliku kirjaga Poola suhtes rikkumismenetluse, mis käsitles 20. detsembril 2019 vastu võetud ja 14. veebruaril 2020 jõustunud uut kohtusüsteemi seadust. Komisjon leidis, et kõnealune seadus kahjustab Poola kohtunike sõltumatust ja on vastuolus ELi õiguse ülimuslikkusega. Uus seadus takistab Poola kohtutel vahetult kohaldada teatavaid kohtute sõltumatust kaitsvaid liidu õiguse sätteid ja esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlusi sellistes küsimustes. Komisjon analüüsis Poola valitsuse vastust ametlikule kirjale ning kuna tema tõstatatud probleemidele ei vastatud, astus komisjon rikkumismenetluses järgmise sammu, saates Poolale 30. oktoobril 2020 põhjendatud arvamuse.

Lisaks saatis komisjon 3. detsembril 2020 Poolale rikkumismenetluse raames veel ühe ametliku kirja seoses muu hulgas ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi hiljutiste otsustega kohtunike puutumatuse äravõtmise kohta kriminaaluurimise raames.

Kodanike kaasamine

Detsembris leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku kolme institutsiooni ühises tugevdatud läbipaistvusregistris. Sellega suurendatakse läbipaistvust ja avalikku kontrolli selle üle, kuidas ELi institutsioonid huvirühmade esindajatega suhtlevad.

Euroopa tuleviku teemaline konverents

ELi edukus ja vastupidavus sõltuvad tema kodanike toetusest ja kaasamisest. Liidu tuleviku kujundamisel eurooplastele suurema sõnaõiguse andmine on üks president von der Leyeni poliitilisi prioriteete. EL valmistus 2020. aastal käivitama Euroopa tuleviku teemalist konverentsi, et kaasata kodanikke ELi poliitika kujundamisse. Komisjon esitas oma ettepanekud jaanuaris ning ettevalmistused jätkusid kogu aasta vältel.

Konverents võimaldab kõigil erinevates eluvaldkondades tegutsevatel eurooplastel üle kogu ELi avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid meie maailmajao tuleviku kohta. Konverentsi eesmärk on kaasata Euroopas võimalikult palju inimesi, eelkõige noori ning tavaliselt Euroopa asjadest mitte huvituvaid kodanikke. Arutelusid peetakse kõigil tasanditel: kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. President von der Leyen on võtnud kohustuse rakendada kokkulepitu alusel järelmeetmeid.

VIDEO Algatus „Küsi presidendilt“ toob kodanikud ELile lähemale kui kunagi varem. Igaüks võib teha lühivideo oma küsimusega, millele võib saada osaks president von der Leyeni enese vastus.

Euroopa kodanikualgatus

Juulis astusid parlament ja nõukogu samme, et tegeleda COVID-19 pandeemia mõjuga Euroopa kodanikualgatuse toimimisele. Liikmesriikides tervishoiukaalutlustel kehtestatud liikumispiirangud takistasid korraldajatel algatuse jaoks kampaaniaürituste korraldamist ja paberil allkirjade kogumist. Uued reeglid võimaldavad pandeemia ajal kodanikualgatuste allkirjade kogumise perioodi pikendada.

Paremad tingimused tarbijatele

Komisjoni novembris vastu võetud uues tarbijakaitse tegevuskavas on esitatud meetmed, mida EL võtab, et reageerida COVID-19 ning digi- ja rohepöördega kaasnevatele uutele probleemidele, mis hõlmavad muu hulgas keskkonna ja kestlikkusprobleeme, tarbijaõiguste tõhusat jõustamist ja haavatavate tarbijate kaitset. Nende ettepanekute elluviimine tähendab tihedamat koostööd ELi ja liikmesriikide ametiasutuste vahel ning ELi tarbijapoliitika juhtimise tõhustamist. Novembris võtsid parlament ja nõukogu vastu direktiivi, millega luuakse uus Euroopa kollektiivne õiguskaitsevahend, mis lihtsustab organisatsioonidel tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmist, võimaldades neil esitada hagisid kohtutele või asjaomastele ametiasutustele ELi õiguse rikkumise tõttu kahju kannatanud tarbijate nimel.

ELi tollivaldkonna tõhustamine

Peamised faktid Euroopa Liidu tollimaksude kohta. Aastal 2019 oli Euroopa Liidu osakaal maailmakaubandusest 15,3 protsenti. Päevas esitati üle kaheksasaja viiekümne tuhande tollideklaratsiooni. Iga kuu eksportisid 27 liikmesriiki ülejäänud maailma ja importisid sealt ligikaudu kolmesaja kolmekümne üheksa miljardi euro väärtuses kaupa. Euroopa Pettustevastane Amet soovitas nõuda sisse üle kahe koma seitsme miljardi euro väärtuses tasumata tollimaksu tegelikust väiksema väärtuse deklareerimise eest ning 300 miljonit eurot dumpinguvastast tollimaksu aastatel 2017 kuni 2019 päikesepaneelide, biodiisli ja muudes sektorites avastatud juhtumite eest. Aastal 2018 peeti kinni peaaegu 27 miljonit intellektuaalomandi õigust rikkuvat toodet, mille tänavahind on ligi 740 miljonit eurot.

Toll täidab olulist rolli kaupade sujuva ja ohutu liikumise hõlbustamisel ning ohtlike või ebaseaduslike toodete ELi sisenemise peatamisel. Tollituludest rahastatakse ka ELi eelarvet. Septembris avaldas komisjon uue tolliliidu tegevuskava, kus esitatakse hulk meetmeid, millega muuta ELi toll arukamaks, uuenduslikumaks ja tõhusamaks. Meetmete eesmärk on paremini kaitsta kodanike ja avaliku sektori eelarveid, kõrvaldades samal ajal ettevõtjate, kauplejate ja haldusasutuste jaoks tarbetu koormuse. Oktoobris esitas komisjon tegevuskava raames saavutatud esimesed konkreetsed tulemused. Ühtne teeninduskeskkond parandab kõigi ELi piiridel asuvate ametiasutuste omavahelist ühendatust ja võimaldab ettevõtjatel täita piiriformaalsusi liikmesriigis asuva ühtse portaali kaudu.

Uus rände- ja varjupaigalepe

Septembris esitas komisjon uue rände- ja varjupaigaleppe ettepaneku. Leppega viiakse ellu ELi rändepoliitika struktuurireform ning tagatakse sellega lahenduste leidmine nii praegustele kui ka tulevastele probleemidele, austades samal ajal täielikult Euroopa väärtusi ja põhiõigusi. Leppega tagatakse tegelikult kaitset vajavatele isikutele õigus ELis viibida ning ülejäänutele tulemuslik ja väärikas tagasisaatmine.

Uus lepe sisaldab kõiki ELi tervikliku rändekäsituse jaoks vajalikke elemente, sealhulgas tõhusamaid varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlusi, tugevdatud piirihaldust, laiemaid seaduslikke võimalusi ELi sisenemiseks, rändajate integreerimist ühiskonda ja tugevamaid partnerlusi kolmandate riikidega. Samuti parandab lepe solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist liikmesriikide vahel, tõhustab koostööd ja koordineerimist otsingu- ja päästetegevuses ning loob kriisiolukordadele reageerimise süsteemi ja alalise rände jälgimise süsteemi. Kavandatud solidaarsusmehhanismiga tagatakse, et kõik liikmesriigid saavad rändesurve olukorras või otsingu- ja päästeoperatsioonide järel vajalikku abi.

Leppe eesmärk on ka tõhustada vastastikku kasulikke partnerlusi päritolu- ja transiidiriikidega, et aidata lahendada ühiseid probleeme, nagu vastuvõtvate kogukondade toetamine, ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemine, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemine, piirihalduse toetamine ja seaduslike rändeteede loomine.

Kiired ja integreeritud menetlused tagavad selgema vastutuse ning aitavad taastada usaldust liikmesriikide vahel. Muu headest rändehaldus- ja varjupaigamenetlustest saadav kasu on võimalus tagada rändajatele ja pagulastele kindlus ja kaitse, süsteemi tõhus toimimine ning võimalus norme usaldusväärselt kohaldada.

Abivajajate kaitse

Uues rände- ja varjupaigaleppes tehakse mitu ettepanekut, et tagada abivajajate, sealhulgas kõige haavatavamate isikute kaitse. Esimene samm on vastuvõtutingimuste direktiivi, ümberasustamisraamistiku määruse ja miinimumnõuete määruse muutmist käsitlevate komisjoni 2016. aasta ettepanekute vastuvõtmine. Samuti tagatakse sellega, et varjupaiga-, tagasisaatmis- ja piirimenetlustes seatakse esikohale lapsrändajate parimad huvid. Need eesmärgid viidi 2020. aastal ellu, kui 2209 saatjata last, perekonda, haavatavat varjupaigataotlejat ja pagulaseks tunnistatud isikut paigutati Euroopa Komisjoni toetusel Kreekast ümber teistesse ELi liikmesriikidesse.

Pärast septembris Moria vastuvõtu- ja isikutuvastuskeskuse hävitanud tulekahju hakkas komisjon kohe tegutsema. Komisjon rahastas kõigi 406 saatjata alaealise üleviimist Moriast mandrile. Samal ajal koordineeris ja rahastas ta vabatahtlikku ümberpaigutamist Kreekast 13-sse liikmesriiki ning Islandile, Norrasse ja Šveitsi. Lisaks moodustas komisjon täielikul kokkuleppel Kreeka ametiasutustega spetsiaalse rakkerühma, et toetada rände kestlikku haldamist Kreekas. Rakkerühma esimene prioriteet oli rände paremaks haldamiseks rakendada Kreeka ametiasutustega ühine katseprojekt ja ehitada Lesbosele uus vastuvõtukeskus.

Turvaline ja seaduslik sisenemine Euroopasse

Leppes rõhutatakse vajadust viia lõpule ELi sinise kaardi direktiivi käimasolev reform, et meelitada ligi kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, keda ELi majandus vajab, ning nähakse ette oskuste ja talendi paketi vastuvõtmine 2021. aastal. Komisjon teeb ka ettepaneku luua talendipartnerlusi, et toetada liikuvus- ja rändekavasid oluliste ELi mittekuuluvate riikidega. EL hõlbustab ja koordineerib partnerlusi, tagades rahastuse ja tugiteenused.

2020. aastal elas ELis 34 miljonit inimest (ehk 8% elanikkonnast), kes olid sündinud väljaspool ELi asuvas riigis. Elujõulise ja õiglase rände haldamise süsteemi huvides tagatakse, et kõigil seaduslikult ELis viibijatel on võimalik saada osa Euroopa ühiskonna heaolust, jõukusest ja ühtekuuluvusest ning sellesse panustada. Selline süsteem edendab sotsiaalset ühtekuuluvust ja majanduse dünaamilisust ning on positiivne näide sellest, kuidas EL saab hallata rände ja mitmekesisuse mõju, luues avatud ja toimetulekuvõimelise ühiskonna.

Kuigi integratsioonipoliitika eest vastutavad peamiselt liikmesriigid, suurendab komisjon nende toetamist uue integratsiooni ja kaasamise tegevuskavaga aastateks 2021–2027. Ulatuslikele konsultatsioonidele tuginedes käsitletakse selles integratsiooni ja sotsiaalset kaasatust tööhõive, hariduse, tervishoiu, eluaseme, võrdsuse, kultuuri ja spordi valdkonnas.

Talendipartnerlused loovad paremad töövõimalused kodus ja seaduslikud rändeteed Euroopa Liitu tulekuks. Talendipartnerlused toetavad seaduslikku rännet koostöös peamiste partneritega ning laiendavad käimasolevat koostööd. Nende kaudu rahastab Euroopa Liit töö- ja õppealase liikuvuse kavasid ning tagab Euroopa Liidu tööandjatele vajalike oskustega töötajad. Talendipartnerlused aitavad suurendada kutsekoolituse ning tagasipöörduvate rändajate integratsiooni alast suutlikkust koostöös asjaomaste ministeeriumide, tööandjate, sotsiaalpartnerite, haridusasutuste ning diasporaa ühendustega.

Uued viisamenetluse eeskirjad

ELi liikmesriigid kuuluvad maailma juhtivate turismisihtkohtade hulka. Menetletavate viisataotluste arv kasvab igal aastal ning see suundumus jätkub tõenäoliselt ka peale COVID-19ga seotud üldiste piirangute kaotamist. Veebruaris jõustunud lühiajalisi viisasid käsitlevad uued eeskirjad lihtsustavad seaduslikel reisijatel ELi sisenemiseks viisa taotlemist, pakkudes samal ajal rohkem vahendeid ebaseadusliku rände vastu võitlemiseks. Lisaks saab EL nüüd kohandada teatavate eeskirjade kohaldamist vastavalt sellele, kuidas kolmas riik teeb koostööd tema ELis ebaseaduslikult viibivate kodanike tagasisaatmisel ja tagasivõtmisel.

Julgeolek ja kaitse

Juulis esitas komisjon uue ELi julgeolekuliidu strateegia aastateks 2020–2025, milles keskendutakse valdkondadele, kus EL saab tõhusamalt toetada liikmesriike kõigi Euroopa Liidus elavate inimeste julgeoleku edendamisel. Strateegias sätestatakse järgmise viie aasta jooksul välja töötatavad vahendid ja meetmed, millega tagatakse kõigi turvalisus nii füüsilises kui ka digitaalses keskkonnas. Strateegia kohaldamisala ulatub terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastasest võitlusest hübriidohtude ennetamise ja avastamise, elutähtsa taristu vastupidavuse suurendamise, küberjulgeoleku edendamise ning teadusuuringute ja innovatsiooni soodustamiseni.

VIDEO ELi julgeolekuliit aitab kaitsta igaühte Euroopas.

Organiseeritud ja piiriülese kuritegevuse vastane võitlus

Komisjon tõhustas 2020. aastal võitlust organiseeritud kuritegevuse ja rahvusvaheliste kurjategijate vastu, käivitades algatusi mitmel eri rindel. Viimastel aastatel on kõikides liikmesriikides märkimisväärselt sagenenud teated internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise kohta, mis viitab sellele, et pandeemia tõttu on probleem muutunud veelgi tõsisemaks. Juulis võttis komisjon vastu uue ELi strateegia tulemuslikumaks võitluseks laste seksuaalse väärkohtlemise vastu. Strateegias keskendutakse sobiva õigusraamistiku rakendamisele, õiguskaitseasutuste reageerimise tõhustamisele ning ennetuse, uurimise ja ohvrite abistamise suhtes koordineeritud reageerimise tagamisele, hõlmates kõiki asjaomaseid osalejaid. Septembris tegi komisjon ka ettepaneku võtta vastu ajutised õigusaktid, millega tagatakse, et internetis kommunikatsiooniteenuste osutajad saavad jätkata omaalgatuslike meetmete võtmist internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise tuvastamiseks ja sellest teatamiseks ning laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali eemaldamiseks.

EL on mitu aastat koordineerinud ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastast tegevust, kuid uued ohud nõuavad uusi meetmeid. Juulis võttis komisjon vastu uue ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastase ELi tegevuskava 2020–2025, milles keskendutakse tulirelvade mustale turule juurdepääsu vähendamisele ning õiguskaitsealase suutlikkuse ja rahvusvahelise koostöö parandamisele. Komisjoni eesmärk on võidelda uimastikaubanduse ja ebaseaduslike uimastite tarbimise kasvu vastu Euroopas uue ELi uimastitevastase võitluse programmi ja tegevuskava (2021–2025) abil. Selles tegeletakse uimastiprobleemiga riiklikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil, keskendudes paremale julgeolekule (kaubanduse kõik aspektid), tõhusamale ennetamisele, ravi paremale kättesaadavusele ning riski ja kahju vähendamisele.

Juunis lõi Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) Euroopa finants- ja majanduskuritegude keskuse, et reageerida finants- ja majanduskuritegevuse ning laiaulatusliku organiseeritud kuritegevuse hüppelisele kasvule ning liikmesriikide taotlustele operatiivabi saamiseks.

Terrorismi ja radikaliseerumise ennetamine ning nendevastane võitlus

Komisjon tegi mitu algatust, et tugevdada ELi õigusraamistiku rakendamist terrorismivastase võitluse valdkonnas. Juunis avaldas komisjon suunised, et aidata liikmesriikide ametiasutustel, ettevõtjatel ja internetipõhistel kauplemiskohtadel rakendada selliseid kemikaale käsitlevaid eeskirju, mida võidakse väärkasutada isevalmistatavate lõhkeainete (lõhkeainete lähteained) valmistamiseks. Nende eeskirjade mõju jälgimiseks käivitati ka veebipõhine seireprogramm. Septembris avaldas komisjon aruande, milles hinnati liikmesriikide poolt ELi terrorismivastaste eeskirjade järgimiseks võetud meetmeid. Need eeskirjad on peamine ELi tasandi kriminaalõiguslik vahend terrorismivastaseks võitluseks.

Detsembris esitas komisjon uue terrorismivastase võitluse tegevuskava, et tõhustada ELi vastupidavust terrorismiohule. Tegevuskava tugineb viimastel aastatel tehtud tööle ning sisaldab meetmeid, millega toetatakse liikmesriike, et nad suudaksid terrorismiohtu paremini ette näha, ära hoida, end selle eest kaitsta ja sellele reageerida. Komisjon vaatas ka läbi Europoli määruse ja tegi ettepaneku tugevdada Europoli volitusi. Selle algatuse eesmärk on tõhustada toetust, mida Europol pakub liikmesriikidele terrorismi ja raskete kuritegude vastu võitlemisel, ning edendada veelgi koostööd ja teabe jagamist.

Muutuvad ohud. Euroopa Liit toetab riiklikke kohtu- ja õiguskaitseasutusi vahenditega, mis võimaldavad neil reageerida uutele ohtudele, võidelda küberkuritegevuse vastu, takistada ebaseadusliku veebisisu avaldamist ja seista vastu hübriidohtudele.

Lõppesid läbirääkimised terroristliku veebisisu levitamise tõkestamist käsitleva määruse üle, millega kõrvaldatakse kiiresti terroristlik propaganda, tagades sõnavabaduse ja suurema läbipaistvuse. Samuti jätkus töö ELi internetifoorumi raames, mis võitleb terroristliku propaganda levitamise vastu internetis. Komisjon pakkus ka varem kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kaudu sihipärasemat tuge liikmesriikidele ja esmatasandi spetsialistidele.

Elutähtsa taristu kaitse

Inimesed toetuvad paljude oluliste teenuste tarbimisel nii füüsilisele kui ka digitaalsele esmatähtsale taristule, nagu näiteks lennujaamad, elektrijaamad, meditsiinirajatised või telekommunikatsioonivõrgud. See taristu peab olema vastupidav nii looduslikele kui ka inimtegevusest tingitud, juhuslikele või pahatahtlikele ohtudele. Detsembris tegi komisjon ettepaneku võtta vastu uus direktiiv nende elutähtsate üksuste vastupidavuse kohta, millele paljude valdkondade elutähtsad teenused toetuvad.

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

Komisjoni uue rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitleva tegevuskava eesmärk on kõrvaldada võimalikud allesjäänud lüngad ja puudused nende ohtudega võitlemist käsitlevates ELi õigusnormides. Tegevuskava toetub kuuele sambale, millest igaühe eesmärk on ELi üldise rahapesu ja terrorismi vastase võitluse tõhustamine ning samuti ELi üleilmse rolli tugevdamine selles valdkonnas. Nende kuue samba koostoimel muutuvad ELi õigusnormid ühtlasemaks ja selle tulemusena ka tulemuslikumaks. Kehtestatakse parem järelevalve eeskirjade kohaldamise üle ning tõhustatakse liikmesriikide ametiasutuste vahelist koordineerimist.

Tulevikukindel julgeolekukeskkond. Euroopa Liit toetab elutähtsa taristu kaitsmist eri ohtude eest ja selle vastupidavuse suurendamist nende ohtude suhtes. Põhitähelepanu on küberjulgeoleku suurendamisel ja avaliku ruumi kaitsel.

Kaitsetööstus

Kaitsetööstuse killustatus seab kahtluse alla Euroopa Liidu suutlikkuse arendada järgmise põlvkonna elutähtsat kaitsevõimet. See vähendaks ELi strateegilist sõltumatust ja suveräänsust ning tema võimet tegutseda julgeoleku tagajana. 2020. aastal oli suureks sammuks edasi kaks uuenduslikku ELi katseprogrammi – kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede eelarvega 90 miljonit eurot ja Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eelarvega 500 miljonit eurot. Aasta jooksul rahastati ettevalmistava meetme raames 23 miljoni euroga kümmet kaitsealaste teadusuuringute projekti ning arendamise programmi raames eraldati 200 miljonit eurot 16 projektile. Nende programmidega sillutatakse teed täiemahulisele Euroopa Kaitsefondile, mille abil aidatakse alates 2021. aastast luua kaitsevaldkonna integreeritud tööstusbaasi kogu ELis.

Samal ajal jätkasid liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus tööd kaitsealgatuste, sealhulgas alalise struktureeritud kaitsekoostöö ning kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise rakendamisel. Nõukogu tegi kõrgele esindajale / asepresidendile Josep Borrellile ülesandeks töötada välja strateegilised suunised, et tugevdada Euroopa ühtset julgeoleku- ja kaitsekultuuri ning määrata kindlaks poliitikasuunad kriisiohje, vastupidavuse, võimete arendamise ja partnerluste valdkonnas.

Keeruline aeg ELi majandusele

Koroonaviiruse pandeemia on üleilmsele ja ELi riikide majandusele väga suur šokk ning sellel on rängad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Komisjoni sügisprognoosi kohaselt väheneb ELi majandus 2020. aastal 7,4% ning kasvab seejärel 2021. aastal 4,1% ja 2022. aastal 3%. Kuigi pandeemia on tabanud kõigi liikmesriikide majandusi, on selle mõju ning majanduse taastumise tugevus piirkonniti väga erinev.

Hinnangute kohaselt tõusis töötuse määr ELis tervikuna 6,7%-lt 2019. aastal 7,7%-le 2020. aastal, mõjutades ebaproportsionaalselt naisi, noori, madala kvalifikatsiooniga töötajaid ja ajutisi töötajaid. Vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja ebavõrdsus tõenäoliselt suurenevad, mis näitab, kui oluline on kõigi jaoks kaasav ja õiglane taastumine.

2020. aastal pandeemia põhjustatud probleemid rõhutavad taas kord majanduspoliitika koordineerimise tähtsust ELis. Euroopa poolaasta on hästi toimiv majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise raamistik, mis aitab suunata ELi ja liikmesriike taastumise ning rohe- ja digipöördega seotud probleemide lahendamisel. Euroopa poolaasta ning uus taaste- ja vastupidavusrahastu on seetõttu omavahel tihedalt seotud. Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade hindamise tulemusi võrreldakse varasemate riigipõhiste soovitustega, kuna need kajastavad iga liikmesriigi peamisi probleeme. Sellest tulenevalt kohandati ajutiselt Euroopa poolaasta 2020.–2021. aasta tsükli ajakava, võtmaks arvesse uue rahastu käivitamist.

2020. aastal alustas komisjon ka ÜRO kestliku arengu eesmärkide arvessevõtmist Euroopa poolaasta raames vastavalt strateegiale, mille eesmärk on keskenduda konkurentsivõimelisele jätkusuutlikkusele ning ehitada üles inimeste ja planeedi jaoks toimiv majandus, nagu on ette nähtud Euroopa rohelises kokkuleppes.

2020. aasta esimeses pooles investeeriti kogu ELis nelja ühtekuuluvuspoliitika fondi raames üle 23 miljardi euro, mis on enam kui 5% rohkem kui kogu 2019. aasta jooksul, seda hoolimata pandeemia põhjustatud majanduslikust ebakindlusest. Märtsis ja aprillis käivitatud kahe koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse raames toimub ulatuslik programmide läbivaatamine tänu komisjoni kohesele ettepanekule ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu kiirele heakskiidule, mis võimaldab teha vahendid kättesaadavaks ja eraldada neid kriisipõhisteks meetmeteks kõikides liikmesriikides (vt ka „Ühiselt koroonaviiruse vastu“).

Koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse pluss raames kättesaadavaks tehtud rahastusega toetati pandeemia ajal hädavajaliku meditsiinivarustuse hankimist ja ettevõtete toimetulekut. Mõned näited hõlmavad järgmist. Poola ostis 536 hingamisaparaati ja 120 kiirabiautot. Slovakkia ostis juurde 110 kiirabiautot. Rumeenia toetas kaheksasaja miljoni euroga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete käibekapitali. Bulgaaria soetas 317 hingamisaparaati ja üle kahe miljoni näomaski. Kreeka toetas ühe koma kolme miljardi euroga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete käibekapitali. Itaalia toetas neljasadat seitsetkümmend laborit ja rahastas kahte koma viite miljonit koroonaviiruse testi. Hispaania suurendas intensiivravi voodikohtade arvu peaaegu kolme tuhande kaheksasaja võrra, hankis üks koma kaheksa miljardit isikukaitsevahendit ja ostis 2170 hingamisaparaati. Portugal toetas meditsiiniseadmete, testide ja isikukaitsevahendite tootmist. Ungari toetas kolmesaja kahekümne miljoni euroga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete käibekapitali. Prantsusmaa pakkus kolme tuhande kahesajale väiksele ja keskmise suurusega ettevõttele kahesaja kahekümne kolme miljoni euro eest toetusi ja rahastamisvahendeid. Iirimaa rahastas kuuekümne viie miljoni isikukaitsevahendi hankimist tervishoiutöötajatele.

Euroopa uus tööstusstrateegia

Märtsis avaldas komisjon Euroopa uue tööstusstrateegia, milles kirjeldatakse, kuidas luua sobivad tingimused, et aidata tööstusel säilitada üleilmne konkurentsivõime ning juhtida rohe- ja digipööret. Pandeemia on neid suundumusi kiirendanud ning tõstnud esile, kuidas ELi sõltuvus muust maailmast võib mõjutada meie võimet kriisile reageerida. Strateegia aitab toetada Euroopa majanduse taastumist ja tagada majanduse vastupidavus.

Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa uus majanduskasvu strateegia. Selle keskmes on meie soov saada aastaks 2050 maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Selleks et ettevõtjad saaksid muuta oma ideed toodeteks ja teenusteks ning et igas suuruses ettevõtted saaksid jõudsalt areneda ja kasvada, on vaja õigeid tingimusi. Euroopa Liit peab kasutama ära oma ühtse turu mõju, suurust ja integratsiooni, et oma häält maailmas kuuldavaks teha ja kehtestada üleilmsed standardid. Digitehnoloogia muudab tööstuse nägu ja seda, kuidas me äri ajame. See võimaldab majandustegevuses osalejatel olla proaktiivsemad, pakkuda töötajatele uusi oskusi ja toetada meie majanduse süsinikuheite vähendamist.

Alates märtsist on komisjon teinud seoses strateegia eesmärkidega mitu ettepanekut: ringmajanduse tegevuskava, kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava, ELi vesinikustrateegia meie tööstuse puhtale energiale ja digitehnoloogiale ülemineku toetamiseks (vt ka „Digiajastusse sobiva kliimaneutraalse Euroopa loomine“) ning intellektuaalomandi tegevuskava ELi tehnoloogilise suveräänsuse ja tööstuse vastupidavuse toetamiseks. Samal ajal tegi komisjon tööd tööstusökosüsteemide rolli tugevdamiseks, analüüsides nende investeerimisvajadusi. Tagamaks ELile ühtsel turul võrdsed tingimused, avaldas komisjon valge raamatu ning pidas ulatuslikke konsultatsioone, kus käsitleti välisriikides makstavate subsiidiumide moonutavat mõju ja nende kõrvaldamise võimalusi.

Tööstusstrateegia paketile lisatud VKEde strateegia eesmärk on kasutada ära Euroopa 25 miljoni väikese ja keskmise suurusega ettevõtja kogu potentsiaal. Sellised algatused nagu kestlikkusnõustajad ja investeerimisstrateegia Escalar, mille eesmärk on kaasata kuni 1,2 miljardit eurot riskikapitali- ja erakapitaliinvesteeringuid läbimurdelistesse uuendustesse, aitavad niisugustel ettevõtetel kohaneda ja etendada olulist rolli tööstuse ümberkujundamisel.

Euroopa tööstuse ümberkujundamine toetub ka integreeritud ja nõuetekohaselt toimivale ühtsele turule. Olemasolevate takistuste kõrvaldamiseks tegi komisjon ettepaneku võtta meetmeid ühtse turu eeskirjade paremaks jõustamiseks, sealhulgas luua ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm, millel on olnud oluline roll pandeemiaga seotud piirangute käsitlemisel. Kaupade vastastikust tunnustamist käsitlevad uued eeskirjad muudavad ettevõtete jaoks oma toodete müümise kogu Euroopas kiiremaks ja lihtsamaks.

Kosmosepoliitika

Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused võivad tugevdada ELi tööstusbaasi, toetades uuenduslike toodete ja teenuste arendamist, sealhulgas tipptasemel innovatiivsete tehnoloogiate esilekerkimist. Ühe näitena võib tuua ELi kosmoseprogrammi navigatsioonikomponendi Galileo, mis tugevdas 2020. aastal oma kohalolekut turul, kus on nüüdsest kasutusel enam kui 1,7 miljardit Galileoga ühilduvat nutitelefoni. Tänu Galileole on mobiilseadmetest saadav positsioneerimisteave täpsem ja usaldusväärsem, seda eriti linnapiirkondades.

2020. aasta detsembris jõudsid parlament ja nõukogu esialgsele poliitilisele kokkuleppele ELi kosmosemääruse üle, millega koondatakse kõik ELi kosmoseprogrammi komponendid ühte raamistikku, mille eelarve on 13 miljardit eurot (mis on ELi tasandil seni suurim kosmosevaldkonna tarbeks mõeldud eelarve). Uues määruses võetakse arvesse ELi kasvavat osalust ja ambitsiooni kosmosevaldkonnas, mis ulatub kaugemale Copernicuse ja Galileo juhtprogrammidest ning hõlmab uusi meetmeid kosmosejulgeoleku, kosmosele sõltumatu juurdepääsu ja kosmoseettevõtluse toetamisel. Samal ajal jätkusid ka komisjoni, Euroopa Kosmoseagentuuri ja tulevase Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti läbirääkimised finantsraampartnerluslepingu üle, et määrata kindlaks ülesannete jaotus kahe ameti vahel kooskõlas kosmosemäärusega.

Lennundus

Septembris esitas komisjon oma ühtse Euroopa taeva 2+ muudetud kavad Euroopa õhuruumi ajakohastamiseks. Algatuse eesmärk on parandada lennuliikluse korraldamise tõhusust ning aidata vähendada hilinemisi ja lendude keskkonnamõju, säilitades samal ajal ohutuse kõrge taseme ja hoides õhuruumi kasutajate makstavad kulud kontrolli all.

Tipptasemel teadusuuringud ja innovatsioon

Komisjoni oktoobrikuu teatises uue Euroopa teadusruumi kohta on esitatud teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevad kavad, et toetada ELi majanduse taastumist ning rohe- ja digipööret. Teatises sätestatakse tingimused konkurentsivõimelise, talendikeskse ja avatud Euroopa teadusruumi loomiseks. Kavandatud 14 meedet aitavad seada esikohale investeeringud, parandada juurdepääsu tipptasemele, koolitada ja meelitada ligi parimaid talente, muuta innovaatilised ideed uuteks toodeteks ja teenusteks ning suurendada teadusmaailma avatust.

2020. aasta juunis asutas komisjon Euroopa Innovatsiooninõukogu fondi, et teha idufirmadesse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse otseseid omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringuid. See on esimene kord, kui komisjon on teinud äriühingutesse selliseid otseseid omakapitaliinvesteeringuid. Kokku valiti ligi 600 miljoni euroni ulatuvateks omakapitaliinvesteeringuteks välja 140 paljudes tehnoloogiamahukates sektorites (sh tervishoid, digivaldkond ja energeetika) tegutsevat ettevõtet.

Juunis teatasid komisjon, Euroopa Investeerimispank ja Investitionsbank Berlin ELi malaariafondi esimesest rahastamisvoorust, mille eesmärk on toetada taskukohaseid ja uuenduslikke lahendusi malaaria ennetamiseks ja raviks. 70 miljoni euroga toetatakse teaduslikult paljutõotavaid projekte, mida ravimitööstus ei ole veel ellu viima asunud. Fondi toetavad rahastamisalgatus InnovFin EU ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, mis on mõlemad komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga ühisalgatused.

VIDEO Euroopa uus teadusruum.

Pangandusliit ja kapitaliturgude liit

Koroonaviiruse kriis mõjutab ka laenamist. Meie finantsturud ja majanduse taastumise tugevus sõltuvad nõuetekohaselt toimivatest kapitaliturgudest ja juurdepääsust rahastamisele. Juunis kiitis parlament heaks kapitalinõuete määruse kiire muutmise, et julgustada panku ettevõtetele ja kodumajapidamistele laenu andma, ning juulis teatas komisjon meetmetest, mille eesmärk on lihtsustada kapitaliturgudel ELi ettevõtete kriisist toibumise toetamist.

Selleks et pandeemia mõju inimestele ja ettevõtetele veelgi leevendada, koostati juulis parimate tavade loetelu. Selleks korraldas komisjon kaks kohtumist, kus osalesid tarbijate ja ettevõtjate, Euroopa pankade, teiste laenuandjate ja kindlustussektori esindajad. Loetelus on kirjeldatud, kuidas need turuosalised saavad kodanikke ja ettevõtjaid kriisi ajal toetada. Arutelud on osa komisjoni laiematest jõupingutustest laenamist suurendada.

Septembris tegi komisjon teatavaks uue tegevuskava, mille eesmärk on luua toimiv kapitaliturgude liit eraisikute ja ettevõtjate jaoks. Hoolimata sellest, et tegemist on pikaajalise projektiga, võivad olukorda parandada ka lühiajalised meetmed, näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate noteerimisnõuete lihtsustamine, kindlustusandjate ja pankade pikemaajaliste omakapitaliinvesteeringute toetamine, pankade julgustamine kasutama rohkem väärtpaberistamist ja investorite teabele juurdepääsu parandamine.

Paljud kodumajapidamised ja ettevõtted on sattunud pandeemia tõttu suure finantssurve alla. Seepärast on komisjoni jaoks esmatähtis tagada, et kodanikel ja ettevõtjatel oleks endist viisi juurdepääs pankadest saadavale krediidile. 2020. aasta lõpus tegi komisjon ettepaneku viivislaenude strateegia kohta, mis lisaks laenuvõtjate kaitse tagamisele võib aidata ära hoida sellise viivislaenude kasvu, nagu juhtus viimase finantskriisi järel. Eesmärk on aidata kaasa majanduse kiirele ja kestlikule taastumisele pärast pandeemia lõppemist, säilitades samal ajal Euroopa finantssektori stabiilsuse ja pankade võime anda reaalmajandusele laenu.

Kestliku rahastamise taksonoomia määruse vastuvõtmisega 2020. aastal muutub kapitaliturgude liit keskkonnahoidlikumaks ning aitab ELil saavutada oma kliimaeesmärke, hoogustades erasektori investeeringuid rohelistesse ja kestlikesse projektidesse. (Vt ka „Digiajastusse sobiva kliimaneutraalse Euroopa loomine“.)

Õiglane, lihtne ja tänapäevane maksustamine ja toll

Õiglane maksustamine täidab avaliku sektori tulude kaitsmisel, võrdsete tingimuste loomisel ja sotsiaalse õigluse tagamisel olulist rolli. 2020. aastal alustas komisjon tööd Euroopa maksukeskkonna ümberkujundamiseks eesmärgiga muuta see õiglasemaks ja majanduskasvu soodustavamaks. Juulis esitleti uut maksustamise paketti, sealhulgas õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava, et muuta maksustamine ausate maksumaksjate jaoks lihtsamaks ja maksupetturite elu keerulisemaks. Pärast komisjoni juulis tehtud ettepanekut leppisid liikmesriigid novembris kokku uutes digiplatvormide maksustamise läbipaistvuse eeskirjades. Vastusena komisjoni 15. juuli teatisele võttis nõukogu vastu ka järeldused õiglase maksukonkurentsi kohta ELis ja mujal.

Tollivaldkonnas võttis komisjon septembris vastu uue tolliliidu tegevuskava, kus esitatakse hulk meetmeid, millega muuta ELi toll arukamaks, uuenduslikumaks ja tõhusamaks. Oktoobris kiitis nõukogu heaks ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna algatuse, mis on tulevikku vaatav digitaalne lahendus elektrooniliste andmete kiiremaks ja tõhusamaks jagamiseks piiril kaupade tollivormistusega tegelevate eri valitsusasutuste vahel.

Õiglane konkurents

Euroopa tulevane tööstus-, keskkonna- ja digistrateegia peab põhinema ausal konkurentsil. Konkurentsipoliitika tagab ettevõtjatele võrdsed tingimused ning motiveerib neid investeerima, uuendusi ellu viima ja kasvama. See aitab kaasa ELi majanduse ja Euroopa ettevõtete konkurentsivõimele ning kaitseb ELi ettevõtete juurdepääsu atraktiivsete hindadega kvaliteetsetele sisenditele, tagades nende konkurentsivõime säilimise nii koduturul kui ka mujal maailmas. Usaldusväärsed ELi konkurentsieeskirjad võimaldavad teha konkurentsi soodustavat koostööd, toetada nii suuremate ettevõtete kui ka VKEde tugevnemist, kasvu ja arengut ning soodustada ja toetada meie majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmist.

2020. aastal jätkas komisjon riigiabi kontrolli, ühinemiste kontrolli ja konkurentsieeskirjade jõustamist kõikidel turgudel, sealhulgas digitaal-, ravimi-, põhitööstusharude ja muudel turgudel.

Oluline on see, et seoses majanduslike meetmetega COVID-19 puhangule reageerimiseks võttis komisjon märtsis vastu riigiabi ajutise raamistiku, et liikmesriigid saaksid kasutada kogu paindlikkust, mida võimaldavad ELi riigiabi eeskirjad, toetamaks puhangu enneolematute tagajärgede all kannatavaid ettevõtteid. Aasta jooksul võttis komisjon vastu peaaegu 400 otsust, millega kiideti heaks 27 liikmesriigi ja Ühendkuningriigi poolt koroonaviiruse puhangu käigus esitatud 500 riiklikku meedet.

Viimastel aastatel on muutused toimunud järjest kiiremas tempos ning maailm on muutunud üha digitaalsemaks ja ühendatumaks. Sellega seoses on komisjon jätkanud arutelu konkurentsieeskirjade kohaldamise üle, vaadates samal ajal läbi riigiabi kontrolli, ühinemiste kontrolli ja monopolidevastast võitlust käsitlevaid konkurentsieeskirju kooskõlas president von der Leyeni rohe- ja digiprioriteetidega.

Lisaks sellele esitas komisjon 15. detsembril digiturgude õigusakti ja digiteenuste õigusakti, et tegeleda tõhusamalt turutõrgetele vastuvõtlikel digitaalturgudel tekkivate probleemidega, mille näiteks võib tuua mõningate digiplatvormide võime kontrollida sisule juurdepääsu. (Lisateavet nende algatuste kohta vt „Digiajastusse sobiva kliimaneutraalse Euroopa loomine“.)

Tugev sotsiaalne Euroopa rohe- ja digipöörde jaoks

Vaid üks kahekümne viiest madala kvalifikatsiooniga töötajast osales elukestvas õppes. Sooline palgalõhe moodustas aastal 2018 neliteist koma üks protsenti. Ainult pooltel töötada soovivatest puudega inimestest oli töökoht. Üks laps viiest oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus. 40 protsenti vähktõvejuhtudest olid välditavad. Noorte töötus Euroopa Liidu piirkondades ulatus aastal 2019 kahest koma kaheksast protsendist kuni kuuekümne nelja protsendini.

Majanduse taastumine koroonaviiruse pandeemiast peab olema õiglane ja kaasav ning samal ajal valmistama kodanikke ette rohe- ja digipöördeks. EL seab prioriteediks majanduse sotsiaalse mõõtme, eelkõige toetades liikmesriike Euroopa sotsiaalõiguste samba täielikul rakendamisel. 2020. aastal käivitas Euroopa Komisjon algatused tugeva sotsiaalse Euroopa loomiseks, mille aluseks on sotsiaalõiguste sammas. ELi liikmesriikidel, piirkondadel ja partneritel paluti esitada 2021. aastal uue tegevuskava ettevalmistamise käigus oma seisukohad samba eesmärkide saavutamise kohta.

Joonisel on kajastatud, mitu protsenti miinimumpalka saavatest töötajatest leiab, et majanduslikult hakkama saada on raske. Kahe protsendi arvates on hakkama saada väga kerge, seitsme protsendi arvates kerge ja kahekümne ühe protsendi arvates üsna kerge. Kolmekümne üheksa protsendi jaoks on see üsna raske ja kahekümne protsendi jaoks raske. Üheteistkümne protsendi jaoks on majanduslikult hakkama saada väga raske. Paljud miinimumpalka saavatest töötajatest teenivad leiba põllumajanduses või koristajana ning enamik neist – peaaegu 60 protsenti kogu Euroopa Liidus – on naised. Allikas: Eurofoundi arvutused, mis põhinevad EU-SILC 2018 andmetel.

Samba üks põhimõte ja president von der Leyeni prioriteet on tagada, et igal töötajal ELis oleks piisav miinimumpalga kaitse, mis võimaldab inimväärset toimetulekut. Seepärast tegi komisjon oktoobris ettepaneku parandada miinimumpalga kaitse piisavust ja ulatust Euroopas. Kavandatava direktiivi eesmärk on tagada, et kõik ELi töötajad oleksid kaitstud piisava miinimumpalgaga, mis võimaldab inimväärset elu kõikjal, kus nad töötavad. Samuti edendatakse sellega kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle kõigis liikmesriikides ning selle eesmärk on vähendada palgaerinevusi ja palgavaesust, austades samas riikide erinevaid olusid ja traditsioone.

Inimeste oskuste arendamine

Rohe- ja digipööre muudavad viisi, kuidas me töötame, õpime, osaleme ühiskonnas ja elame oma igapäevaelu. Samal ajal on pandeemia mõjutanud tugevasti miljoneid inimesi ELis, kes on kaotanud töö või märkimisväärse osa sissetulekust. Euroopa saab neid probleeme lahendada ja kasutada võimalusi ainult siis, kui inimesed arendavad õigeid oskusi.

Euroopa oskuste tegevuskava on viieaastane plaan, mille eesmärk on aidata üksikisikutel ja ettevõtetel arendada rohkem ja paremaid oskusi ning need kasutusele võtta. Tegevuskava kaasab avaliku ja erasektori partnereid, püstitades ulatuslikud oskuste arendamise eesmärgid, mis tuleb saavutada 2025. aastaks.

Oskuste tegevuskava hõlmab 12 meedet, mis koonduvad nelja põhielemendi ümber: oskuste pakt, et edendada ühismeetmeid töötajate oskuste parandamisse tehtavate investeeringute mõju maksimeerimiseks; meetmed, millega tagatakse, et inimestel on töökoha jaoks vajalikud oskused; vahendid ja algatused, millega toetatakse inimesi nende elukestvas õppes, ning raamistik oskustesse investeerimise hoogustamiseks.

Tegevuskava käivitati 1. juulil 2020 ja selle 12 juhtalgatusest seitsme raames on meetmed juba algatatud. Ülejäänud viis juhtalgatust käivitatakse 2021. aastal.

Noortele rohkemate võimaluste loomine

Joonisel kajastatakse noorte töötust iseloomustavaid suundumusi Euroopa Liidus aastast 2008 kuni aastani 2020. Kui aastatel 2008 kuni 2013 kasvas noorte töötuse määr pidevalt, tõustes kuueteistkümnelt protsendilt kahekümne nelja koma üheksa protsendini, siis pärast seda hakkas näitaja langema. Novembris 2020 kerkis see natuke uuesti, ulatudes seitsmeteistkümne koma seitsme protsendini.

Pandeemia on näidanud, et noorte jaoks on tööturule pääsemine sageli keeruline. Juulis käivitatud noorte tööhõive toetamise paketiga soovib EL toetada noori, tehes kättesaadavaks rohkem õpipoisikohti ja tagades, et kõik alla 30-aastased noored saavad nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist töö-, koolitus- või täiendõppe pakkumise. Algatuse eesmärk on muuta kutseharidus ja -õpe tänapäevasemaks, atraktiivsemaks ning digi- ja rohepöördele vastavaks.

Samuti tehakse noorte tööhõive toetamise paketis ettepanek tugevdada noortegarantiid, et aidata tulevikus veelgi rohkemaid noori. Novembris võttis nõukogu vastu komisjoni ettepaneku, mis sisaldab selliseid parandusi nagu haavatavatele noortele suunatud teavitustegevuse laiendamine ja vanuse ülempiiri tõstmine 29 eluaastale. Seetõttu on liikmesriikidele ette nähtud ELi rahalised vahendid, et suurendada toetust noorte tööhõivele. Üldiseks eesmärgiks on investeerida 22 miljardit eurot programmi „NextGenerationEU“ ja 2021.–2027. aasta eelarve kaudu.

Euroopa haridusruumi loomine

Rohkemate võimaluste loomine noortele tähendab ka haridussüsteemide kvaliteedi, kaasavuse ning digitaalse ja rohelise mõõtme rikastamist. Seepärast avaldas komisjon septembris teatise Euroopa haridusruumi loomise kohta 2025. aastaks tihedas koostöös liikmesriikidega. Teatises kirjeldatakse, kuidas liikmesriigid üheskoos saavad kujundada ELi, kus õppurid ja õpetajad saavad vabalt õppida ja töötada kogu Euroopas ning kus haridusasutused saavad omavahel vabalt suhelda nii Euroopas kui ka mujal. Selle eesmärgi saavutamiseks on EL ja selle liikmesriigid seadnud selged vahe-eesmärgid ning neid toetatakse programmist „NextGenerationEU“ ja programmist „Erasmus+“.

Digiharidus ja -koolitus

Koroonaviiruse kriisiga muutus kaugõpe oluliseks õppemeetodiks, mis näitas tungivat vajadust digiharidust täiustada. Osana oma jõupingutustest edendada digipööret võttis komisjon septembris vastu uue digiõppe tegevuskava, milles tehakse ettepanek algatuste kohta kvaliteetse, kaasava ja kättesaadava digiõppe edendamiseks ELis. Selles kutsutakse üles tihedamale koostööle liikmesriikide ja sidusrühmade vahel, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid tõeliselt digiajastule vastavaks. Komisjon loob Euroopa digiõppe keskuse, et edendada koostööd asjaomaste poliitikavaldkondade vahel, luua riiklike nõustamisteenuste võrgustik ning tugevdada dialoogi avaliku ja erasektori osalejate vahel.

Võrdõiguslikkuse liidu meetmete tõhustamine

EL osaleb aktiivselt võrdõiguslikkuse liidu loomises. See tähendab, et kehtestatakse sellised meetmed ja poliitika, millega võideldakse ühiskonnas ikka veel laialt levinud stereotüüpide vastu, ning luuakse kõigile tingimused oma ande väljendamiseks, sõltumata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, vanusest, puudest, seksuaalsest sättumusest või usulistest veendumustest. Võrdsem EL tagab ka selle, et otsuste tegemisel võetakse arvesse kõigi ühiskonnaliikmete vajadusi.

Detsembris, Euroopa Liidu põhiõiguste harta 20. aastapäeval, võttis komisjon vastu uue strateegia harta paremaks kohaldamiseks. Komisjoni 2019. aasta juuni aruandes ja strateegia ettevalmistamiseks korraldatud konsultatsioonides rõhutati, et harta pakutavaid võimalusi ei kasutata liikmesriikides täielikult ära. Inimesed ei ole oma õigustest eriti teadlikud ja tahaksid saada infot selle kohta, kuidas taotleda õiguskaitset, kui nende õigusi rikutakse. Strateegias pakutakse välja viisid, kuidas tagada harta tõhus kohaldamine, sealhulgas suurendades kohtute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu, ning parandada inimeste teadlikkust nende õigustest.

Sooline võrdõiguslikkus

Võrdõiguslikkuse liidu loomine on komisjoni peamine prioriteet ning hädavajalik õiglase, tugeva ja jõuka ELi jaoks – kõigi naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste jaoks kogu nende mitmekesisuses. Komisjon esitas märtsis soolise võrdõiguslikkuse strateegia, et kaotada lõhed ja võimaldada Euroopa Liidul saavutada oma täielik potentsiaal kogu ühiskonnas, sealhulgas hariduses, tööhõives, ettevõtluses ja poliitikas. Selles esitatakse visioon, poliitilised eesmärgid ja meetmed, et teha tõelisi edusamme soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.

Kirjeldatud meetmed hõlmavad algatust soolise vägivalla konkreetsete vormide ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, abinõusid sooliste stereotüüpide väljajuurimiseks ning töö- ja eraelu tasakaalu ja võrdse tasustamise tagamiseks, samuti jõupingutusi soolise tasakaalu saavutamiseks otsuste tegemisel ja poliitikas.

Euroopa Liidus on 33 protsenti naistest kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda. Euroopa Liidus on 22 protsenti naistest kogenud paarisuhtevägivalda. Euroopa Liidus on 55 protsenti naistest kogenud seksuaalset ahistamist ja internetis puutuvad naised seksuaalse ahistamisega kokku tõenäolisemalt kui mehed. Euroopa Liidus on naiste tööhõive ainult 67 protsenti, meeste oma aga 78 protsenti. Ainult seitse koma kaheksa protsenti äriühingute nõukogude eesistujatest ja kaheksa koma kaks protsenti tegevjuhtidest on naised.

Liikumis- ja muud piirangud aeglustasid COVID-19 levikut, kuid paljudes olukordades sulgesid need ka koduvägivalla all kannatavaid inimesi ühte ruumi nende väärkohtlejatega. Kuigi on veel liiga vara kinnitada andmete usaldusväärsust, teatas Maailma Terviseorganisatsioon koduvägivalla märkimisväärsest kasvust liikumispiirangute tõttu. Komisjon korraldas liikmesriikidega veebiseminare pandeemia soolise võrdõiguslikkuse aspektide kohta. Neil üritustel käsitleti koduvägivallaga võitlemise häid tavasid, töö ja hoolduse soolise võrdõiguslikkuse aspekte ning soolist tasakaalu otsuste tegemisel, seda kõike COVID-19 kontekstis. Algatuse „Spotlight“ vahenditest suunati ümber peaaegu 18 miljonit eurot võitluseks naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vastu pandeemia ajal. Algatus „Spotlight“ käivitati 2017. aastal koos ÜROga. EL andis algatusele 500 miljoni euro suuruse toetuse naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kõigi vormide kaotamiseks.

Rassismivastane võitlus

Kuigi rassism ja rassiline diskrimineerimine on ELis keelatud, on need endiselt mitmes vormis säilinud, mõnikord koos diskrimineerimisega usu või veendumuste, soo, seksuaalse sättumuse, vanuse, puude või rändetausta pinnal. Septembris esitles komisjon ELi rassismivastase võitluse tegevuskava aastateks 2020–2025, et tuua kokku kõigi tasandite osalejad, võitlemaks tõhusamalt rassismi, sealhulgas struktuurse rassismi vastu. Selles juhitakse liikmesriikide tähelepanu vajadusele kohaldada rangemalt kehtivat ELi õigust. Lisaks nähakse selles ette ELi rassismivastase võitluse koordinaatori ametissenimetamine ning meetmed, millega toetatakse liikmesriike politseitöö õiglasemaks muutmisel, et vältida diskrimineerivaid hoiakuid, sealhulgas rassilist ja etnilist profileerimist. Liikmesriigid peavad 2022. aasta lõpuks esitama ka oma riiklikud rassismivastase võitluse kavad.

Romade võrdõiguslikkus, kaasamine ja osalemine

2019. aasta uuringu kohaselt koges viimase 12 kuu jooksul diskrimineerimist 45% romadest. Euroopa suurim etniline vähemus seisab oma igapäevaelus endiselt silmitsi lubamatu diskrimineerimise ja sotsiaal-majandusliku tõrjutusega ning negatiivsed stereotüübid ja eelarvamused on ikka veel levinud. Oktoobris esitles komisjon romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevat ELi tugevdatud strateegilist raamistikku järgmiseks kümneks aastaks.

VIDEO Võrdsed võimalused #EU4Roma.

Kõigil romadel peaks olema võimalus kasutada oma täielikku potentsiaali ning osaleda poliitika-, sotsiaal-, majandus- ja kultuurielus. Eelmises raamistikus keskenduti peamiselt sotsiaal-majanduslikule integratsioonile. ELi uues romasid käsitlevas strateegilises raamistikus on sätestatud miinimumeesmärgid, mis tuleb täita 2030. aastaks. Need saavutatakse terviklikuma lähenemisviisi abil, mis täiendab marginaliseeritud romade kaasamist, edendades võrdsust ja kõigi osalemist. Komisjon esitas nõukogule ka soovituse romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta koos loeteluga erimeetmetest, mida liikmesriigid peavad ELi tasandi ühiste eesmärkide saavutamiseks võtma. Strateegiline raamistik on tihedas seoses komisjoni tegevusega muudes valdkondades, nagu näiteks ELi 2021.–2027. aasta eelarve, ELi rassismivastase võitluse tegevuskava aastateks 2020–2025, ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia ja Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia.

LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus

Novembris avaldatud komisjoni esimeses LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegias on esitatud ELi meetmed lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste ning queer-inimeste diskrimineerimise ning nende ees seisvate probleemide lahendamiseks. Komisjon kavandab eurokuritegude nimekirja laiendamise algatust, et lisada sellesse homofoobne vihakõne ja vihakuriteod, ning teeb ettepaneku toetada liikmesriike riiklike tegevuskavade väljatöötamisel, korraldada ELi-üleseid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, rahastada kodanikuühiskonna organisatsioone ja integreerida LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus ELi poliitikavaldkondadesse.

Euroopa Komisjoni vastu võetud Euroopa Liidu esimeses lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste ning queer-inimeste võrdõiguslikkuse strateegias on esitatud mitu peaeesmärki, mis jagunevad neljaks sambaks ja tuleb saavutada kahe tuhande kahekümne viiendaks aastaks. Need on järgmised. Võidelda lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste ning queer-inimeste diskrimineerimise vastu, tagada nende turvalisus, kujundada lesbisid, geisid, biseksuaale, trans- ja intersoolisi ning queer-inimesi kaasavat ühiskonda ning seista nende võrdõiguslikkuse eest kogu maailmas.

Puuetega inimeste õigused

Puuetega inimesed võivad seista silmitsi suurema vaesuse, madalama haridustaseme, nende täielikku osalemist ühiskonnas takistavate asjaolude ning sõltumatuse ja iseseisvuse puudumise ohuga, mis võib mõjutada negatiivselt nende väärikust ja põhiõigusi. COVID-19 pandeemia on sellist ebavõrdsust veelgi süvendanud. Novembris avaldas komisjon oma hinnangu puuetega inimeste Euroopa strateegiale 2010–2020. Selles leiti, et kuigi arenguruumi on, oli strateegial positiivne mõju puuetega seotud küsimuste kaasamisele ELi õigusaktidesse ja poliitikasse. Näiteks on vastu võetud Euroopa ligipääsetavusakt, veebi juurdepääsetavuse direktiiv ja reisijate õigusi käsitlevad õigusaktid.

Ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia

Juunis avaldas komisjon esimese ohvrite õigusi käsitleva ELi strateegia. Selle peamine eesmärk on tagada, et kõik kuriteoohvrid saaksid täielikult kasutada oma õigusi, olenemata sellest, kus kuritegu ELis toimus või millistel asjaoludel. Strateegias tehakse ettepanek võtta meetmeid, et võimaldada ohvritel kuritegudest teatada, taotleda hüvitist ja saada üle kuriteo tagajärgedest ning et edendada kohtu- ja õiguskaitsetöötajate koolitamist. Mais avaldatud kuriteoohvrite õiguste direktiivi rakendamisaruandes juhiti tähelepanu enamikus liikmesriikides esinevatele puudustele seoses õigustega, nagu juurdepääs teabele, tugiteenustele ja kaitsele. Nende puuduste kõrvaldamine on kõnealuse strateegia eesmärk.

Tulevikuprobleemide prognoosimine, et suurendada ELi vastupanuvõimet

Tulevikuprobleemide lahendamiseks on väga oluline prognoosimis- ja valmisolekukultuur. Oma esimeses aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta keskendub komisjon tulevikusuundade strateegilise analüüsi integreerimisele ELi poliitika kujundamisse, kehtestades kogu komisjoni hõlmava raamistiku, ning teeb ettepaneku tulevikusuundade strateegilise analüüsi kui ELi vastupanuvõime suurendamise vahendi kohta neljas mõõtmes: sotsiaalne ja majanduslik, geopoliitiline, roheline ning digitaalne. Tulevikusuundumuste prognoosimine on oluline tagamaks, et poliitikakujundajad võtavad arvesse pikaajalisi küsimusi, näiteks demograafilisi probleeme.

VIDEO Strateegiline prognoos aitab viia ellu rohe-, digi- ja õigluspööret ning muuta Euroopa majandust vastupidavamaks.

Demograafilised muutused kujundavad Euroopa ühiskonda ümber. Juunis avaldas komisjon esimese aruande demograafiliste suundumuste mõju kohta kogu ELis. Selles tuuakse esile seosed demograafiliste suundumuste ja mõju ning koroonakriisist taastumise väljavaate vahel. Aruanne paneb aluse komisjoni tööle selles valdkonnas ja aitab leida võimalusi toetada kõige enam mõjutatud inimesi, piirkondi ja kogukondi. Samuti on see aluseks rohelisele raamatule elanikkonna vananemise kohta ning maapiirkondade pikaajalisele visioonile, mis peaks valmima 2021. aastal. Demograafiliste probleemide muutmine võimalusteks aitab kaasa rohe- ja digipöördele, mis on jõuka ja jätkusuutliku tuleviku jaoks üliolulised. See tähendab tervishoiu, heaolu, avaliku sektori eelarvete ja teenuste kättesaadavuse läbivaatamist muutuvas demograafilises olukorras, et viia poliitika kohapealsete vajaduste ja tegelikkusega paremini vastavusse.

Aastal 2018 jõudis oodatav eluiga sünnil meestel seitsmekümne kaheksa koma kahe aastani ja naistel kaheksakümne kolme koma seitsme aastani. Prognooside kohaselt see suundumus jätkub: eeldatavasti elavad aastal 2070 sündinud mehed kaheksakümne kuue koma ühe ja naised üheksakümne koma kolme aasta vanuseks. Aastal 2018 oli keskmine sünnituste arv naise kohta üks koma viiskümmend viis ja naiste mediaanvanus sünnitusel kolmkümmend üks koma kolm. Eelduste kohaselt kujuneb aastaks 2070 keskmiseks sünnituste arvuks üks koma kuuskümmend kuus ja mediaanvanuseks sünnitusel kolmkümmend üks koma seitse aastat. Aastaks 2070 prognoositakse kuuekümne viie aastaste või vanemate inimeste osakaaluks kolmkümmend koma kolm protsenti (võrreldes kahekümne koma kolme protsendiga aastal 2019) ning kaheksakümneaastaste või vanemate inimeste osakaal kerkib eelduste kohaselt kolmeteistkümne koma kahe protsendini (võrreldes viie koma kaheksa protsendiga aastal 2019).

Tugevam ja sügavam koostöö Aafrikaga

2020. aastal süvenesid suhted Aafrikaga, mis on ELi oluline prioriteet. Veebruari lõpus osalesid president von der Leyen ja enamik komisjoni liikmeid ELi ja Aafrika Liidu komisjonide 10. kohtumisel Addis-Abebas Etioopias.

Kohtumine oli osa käimasolevast dialoogist Aafrika Liiduga ning lisaks 2021. aastaks kavandatud kuuenda tippkohtumise ettevalmistamisele andis see võimaluse arutada ühiseid probleeme, nagu rahu ja valitsemine, kliimamuutus, jätkusuutlikud töökohad ja investeeringud, digitaliseerimine ning liikuvus ja ränne.

Märtsis avaldasid komisjon ja kõrge esindaja Josep Borrell ühisteatise „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“, mille eesmärk on viia kahe maailmajao vaheline partnerlus järgmisele tasandile. Selles tehti ettepanek tugevdada partnerlusi viies peamises valdkonnas: rohepööre, digipööre, kestlik majanduskasv, rahu ja valitsemine ning ränne ja liikuvus.

Joonisel on esitatud 2018. aasta andmed Aafrikale antud ametliku arenguabi ja Aafrika kaubavahetuse kohta eri partneritega. 46 protsenti Aafrikale antud ametlikust arenguabist ehk üheksateist koma kuus miljardit eurot tuli Euroopa Liidult ja selle kahekümne seitsmelt liikmesriigilt. Teisel kohal olid Ameerika Ühendriigid, mis andsid 25 protsenti ehk kümme koma seitse miljardit eurot. Allikas: OECD DAC2A 2018. Andmed Hiina kohta puuduvad. Aafrika kaubavahetusest 32 protsenti (235 miljardit eurot) toimus Euroopa Liiduga, 17 protsenti (125 miljardit eurot) Hiinaga ning 6 protsenti (46 miljardit eurot) Ameerika Ühendriikidega. Allikas: Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), 2018.

VIDEO Tervikliku Aafrika strateegia poole.

Novembris tegi Euroopa Komisjon pika sammu edasi investeeringute suurendamiseks Aafrikas ja ELi naabruses ning üleilmsest pandeemiast taastumisele kaasaaitamiseks, sõlmides partnerfinantsasutustega kümme finantstagatislepingut 990 miljoni euro väärtuses. Kokku peaksid need tagatised kaasama kuni 10 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Need tagatised on osa Euroopa tiimi reageerimisest COVID-19 pandeemiale.

ELi laienemine

ELi laienemispoliitika sai uut hoogu veebruaris, kui komisjon esitas ettepanekud ühinemisprotsessi tugevdamiseks, et muuta see usaldusväärsemaks, prognoositavamaks ja dünaamilisemaks, keskendudes taas põhjalikele reformidele ja tugevamale poliitilisele juhtimisele. EL astus märtsis ajaloolise sammu, otsustades alustada ühinemisläbirääkimisi Albaania ja Põhja-Makedooniaga. Mais peetud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel kinnitasid liikmesriigid veel kord oma kindlat toetust Lääne-Balkani Euroopa väljavaatele.

Selleks et toetada majanduse pikaajalist taastumist ja kiirendada lähenemist ELile, esitas komisjon oktoobris majandus- ja investeerimiskava Lääne-Balkani jaoks, millega antakse kuni 9 miljardi euro ulatuses toetusi, samal ajal kui uus Lääne-Balkani tagatisrahastu peaks suurendama investeeringuid kuni 20 miljardi euro võrra. Kava edendab ka tugevat piirkondlikku integratsiooni ühtse piirkondliku turu kaudu, mille Lääne-Balkani juhid kiitsid heaks novembris Berliini protsessi raames peetud Sofia tippkohtumisel. Tippkohtumisel astuti olulisi samme piirkondliku koostöö tugevdamiseks, et kiirendada sotsiaal-majanduslikku taastumist ja lähenemist. Lääne-Balkani riikide juhid võtsid kohustuse tugevdada veelgi piirkondlikku koostööd, et liikuda edasi teel ELi poole.

VIDEO EL rahastab uuenduslikku turismi Albaania ja Põhja-Makedoonia piirialadel Elbasanis ja Pologis.

Joonisel antakse ülevaade Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide suhetest. Bosnia ja Hertsegoviina on potentsiaalne kandidaatriik ning seal elab kolm koma viis miljonit inimest. Mais 2019 esitas komisjon arvamuse riigi ühinemistaotluse kohta ning detsembris 2019 sõnastas nõukogu järeldused neljateistkümne peamise prioriteedi heakskiitmise kohta. Montenegro on kandidaatriik ja seal elab null koma kuus miljonit inimest. Praegu on läbirääkimiste käigus avatud 33 peatükki ja ajutiselt suletud 3 peatükki. Albaanias elab kaks koma üheksa miljonit inimest ja ta on olnud kandidaatriik alates märtsist 2020, kui Euroopa Liit otsustas alustada temaga ühinemisläbirääkimisi. Serbia on kandidaatriik ja seal elab 7 miljonit inimest. Praegu on läbirääkimiste käigus avatud 18 peatükki ja ajutiselt suletud 2 peatükki. Kosovo on potentsiaalne kandidaatriik ja seal elab üks koma kaheksa miljonit inimest. Aprillis 2016 jõustus stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping. Põhja-Makedoonias elab kaks koma üks miljonit inimest ja ta on olnud kandidaatriik alates märtsist 2020, kui Euroopa Liit otsustas alustada temaga ühinemisläbirääkimisi.

Pärast koroonakriisi eraldas EL Lääne-Balkani riikidele 3,3 miljardi euro suuruse abipaketi, et tegeleda tervishoiualase hädaolukorraga ja leevendada selle sotsiaal-majanduslikku mõju. Türgile eraldati 98 miljonit eurot, et tagada hädavajalik kaitsevarustus ja toetada kõige haavatavamaid pagulasi.

Veebruaris toimus Brüsselis ELi juhitud rahvusvaheline rahastajate konverents „Koos Albaania heaks“, et toetada ülesehitustöid pärast riiki 2019. aasta novembris tabanud maavärinat. EL, liikmesriigid ja Euroopa Investeerimispank eraldasid 400 miljonit eurot 1,15 miljardi euro suurusest kogutoetusest.

Naabruspoliitika

VIDEO Väikestel asjadel võib olla teinekord suur mõju. Tänu Euroopa Liidu humanitaarabile sai see Ukraina meditsiiniõde endale jalgratta ja meditsiinivarustuse. Nüüd jõuab ta suurema hulga abivajajateni, kellele pakkuda vajalikku ravi.

ELi meetmetel tema ida- ja lõunanaabruses peavad olema paindlikud ning omavahel seotud pikaajalised poliitilised eesmärgid, mis vastavad uutele prioriteetidele. Märtsis avaldatud komisjoni ja kõrge esindaja Josep Borrelli ühisteatises idapartnerluse poliitika kohta tuuakse välja edasised sammud vastupidavuse tugevdamiseks, et lahendada ühiseid probleeme, edendada kestlikku arengut ja pakkuda kodanikele tulemusi. Kui ELi liikmesriikide ja idapartnerluse riikide juhid juunis kohtusid, kinnitasid nad partnerluse strateegilist olemust ning oma pühendumust edasise integratsiooni saavutamisele ja inimestele käegakatsutavama kasu toomisele. Ümber on suunatud üle 1 miljardi euro ulatuses toetusi, et aidata ELi idanaabreid võitluses COVID-19 pandeemiaga.

Muud olulised teemad 2020. aastal

Kogu 2020. aasta jooksul pidas EL endiselt esmatähtsaks temaga piirnevate riikide ja piirkondade geopoliitilist arengut, koondades kõik oma vahendid, et toetada konfliktide ohjamist ja lahendamist. See hõlmas näiteks Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse ühtsuse poliitilise toetamise jätkamist, Liibüa tervishoiusüsteemi tugevdamist ja Süüria kodanikuühiskonna toetamist.

ELi partnerite stabiilsus ja heaolu on väga olulised nii riikide endi kui ka seal elavate inimeste jaoks, kuid need on tähtsad ka ELi julgeoleku ja strateegiliste huvide seisukohast. ELi jõupingutused rahu ja stabiilsuse edendamiseks laienevad Saheli piirkonda (Burkina Faso, Tšaad, Mali, Mauritaania ja Niger), mis on hea näide ELi diplomaatia, tsiviil- ja sõjaliste missioonide ning humanitaar- ja arenguabi mobiliseerimisest integreeritud lähenemisviisi kaudu. Näiteks toetab EL Mali sõjaväelise riigipöörde järgseid vahenduspüüdlusi.

ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelisi suhteid reguleeriva Cotonou lepingu kehtivus pidi algselt lõppema 29. veebruaril 2020. Pärast ajutist pikendamist õnnestus komisjonil 3. detsembril saavutada organisatsiooniga poliitiline kokkulepe, mis viib partnerluse järgmisele tasandile, pöörates suuremat tähelepanu eri piirkondadele ja ajakohastatud standarditele paljudes valdkondades alates kestlikust arengust ja majanduskasvust inimõiguste, rände, rahu ja julgeolekuni. Lepingu ametlikku sõlmimist ja allkirjastamist on oodata 2021. aastal.

Hiina

2020. aastal püüdis EL tugevdada oma partnerlust Hiinaga, tehes igal võimalusel koostööd, pidades vajaduse korral läbirääkimisi ning jäädes olukorra seda nõudes kindlameelseks ja oma sõnadele kindlaks. EL on teinud tööd selle nimel, et muuta suhted tugevamaks, suurendades vastastikkust ning tagades võrdsed tingimused majanduse, kaubanduse, investeerimissuhete ja muudes küsimustes. 30. detsembril saavutatud poliitiline kokkulepe ELi ja Hiina ulatusliku investeerimislepingu suhtes on esimene samm suhete tasakaalustamise poole. ELi ja Hiina tippkohtumine ning kaks juhtide kohtumist septembris ja detsembris andsid võimaluse süvendada koostööd alates koroonakriisist kuni kliimameetmeteni ning arutada erimeelsusi, sealhulgas seoses inimõiguste ja Hongkongi olukorraga. EL väljendas Hiinale kogu aasta jooksul mitmel korral mõlemas küsimuses muret ning jätkas oma jõulise ja realistliku lähenemisviisi järgimist ning 2019. aasta teatises „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ välja pakutud meetmete rakendamist..

Euroopa Liidu koostöö Hiinaga. Euroopa Liit kutsub Hiinat omavahelistes kaubandus- ja investeerimissuhetes täielikult austama vastastikkuse põhimõtet ja tagama õiglased tingimused. Kolmekümnendal detsembril 2020 jõuti poliitilisele kokkuleppele laiaulatusliku investeerimislepingu osas, mis kujutab endast olulist sammu selle eesmärgi saavutamisel. Euroopa Liit ja Hiina peaksid tegema rohkem koostööd, et tegeleda selliste probleemidega nagu kliimamuutus, piraatlus ja olukord Afganistanis. Euroopa Liidu ja Hiina koostööl oli tähtis roll Iraani tuumaleppe sõlmimises ning selle täielikus ja tulemuslikus elluviimises. Lõuna-Hiina meres toetab Euroopa Liit vaidluste rahumeelset lahendamist vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile ning meresõidu- ja ülelennuvabaduse säilimist. Euroopa Liit kutsub endist viisi Hiinat võtma endale suuremad kohustused reeglitel põhineva rahvusvahelise süsteemi kaitsmisel ja inimõiguste austamisel.

Liibanon

Beiruti linnas toimus 4. augustil laastav plahvatus. EL näitas üles solidaarsust Liibanoni rahvaga, võttes kasutusele kodanikukaitse mehhanismi ning andes kohest humanitaar- ja kriisiabi kogusummas 63 miljonit eurot. Seitseteist liikmesriiki ning Norra ja Türgi andsid olulist elupäästvat abi, lähetades Beirutisse oma otsingu- ja päästetöötajad ning meditsiinirühmad.

Valgevene

Pärast 9. augustil Valgevenes toimunud presidendivalimisi ja sellele järgnenud meeleavaldusi ütles EL selgelt välja, et ta ei tunnusta valimistulemusi ning toetab täielikult riigi demokraatlikke püüdlusi, sealhulgas valimispettuse ja sellele järgnenud vägivalla eest vastutavate isikute suhtes kehtestatud sanktsioonide kaudu. Sellest ajast alates on EL kehtestanud sanktsioonid 55 isikule, keda peetakse vastutavaks vägivalla, põhjendamatute vahistamiste ja valimistulemuste võltsimise eest, sealhulgas endisele presidendile Aljaksandr Lukašenkale. Komisjon on suunanud Valgevenele eraldatavad rahalised vahendid ümber kodanikuühiskonna ja vaba meedia otseseks toetamiseks, samal ajal kui liikmesriigid on leppinud kokku ELi ja Valgevene suhete läbivaatamises ning teinud komisjonile ülesandeks valmistada ette põhjalik majandustoetuse pakett demokraatliku Valgevene jaoks. EL on jätkuvalt pühendunud rahumeelsete meeleavaldajate õiguste toetamisele ning kutsub endiselt Valgevene ametivõime üles lõpetama vägivald ja repressioonid, vabastama kõik kinnipeetavad ja poliitvangid, austama meediavabadust ja kodanikuühiskonda ning alustama kaasavat rahvuslikku dialoogi.

Vahemere idaosa

Vahemere idaosas kasvasid kogu aasta vältel pinged Türgiga. Kuigi EL tegutseb eskaleerumise peatamiseks täielikus solidaarsuses Kreeka ja Küprosega, pakuvad ELi ja Türgi suhted endist viisi suurt vastastikust huvi. Eeldusel et jätkatakse konstruktiivseid ja püsivaid pingutusi, selleks et peatada Kreeka ja Küprose suhtes toimuv ebaseaduslik tegevus, nõustus Euroopa Ülemkogu järgima positiivset ELi-Türgi poliitilist tegevuskava. Kui aga rahvusvahelise õigusega vastuolus olevad ühepoolsed meetmed või provokatsioonid peaksid korduma, kasutab EL kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid ja võimalusi, et kaitsta enda ja oma liikmesriikide huve.

EL on endiselt täielikult pühendunud ELi-Türgi 2016. aasta avaldusele, mille rakendamist jätkati, sealhulgas pärast suurenenud rändesurvet ELi ja Türgi piiril 2020. aasta veebruaris ja märtsis. Avaldus on andnud konkreetseid tulemusi Türgist lähtuva ebaseaduslike rändajate voo, Egeuse merel hukkunute arvu ja ELi piiridele avalduva surve vähendamisel. Samuti on see pakkunud ümberasustamise kaudu ohutuid ja seaduslikke võimalusi ELi sisenemiseks rohkem kui 28 000-le rahvusvahelist kaitset vajavale inimesele. Jätkata ja kiirendada tuleb rändajate tagasisaatmist Kreeka saartelt. Suhtluskanalid Türgiga jäid kõigis neis küsimustes avatuks ja aktiivseks.

Ameerika Ühendriigid

Novembrikuiste presidendivalimiste tulemused andsid vaid kord põlvkonna jooksul ette tuleva võimaluse töötada välja uus transatlantiline tegevuskava, mis põhineb ühistel väärtustel, huvidel ja üleilmsel mõjul. See detsembris avaldatud ühisteatises „ELi ja USA uus üleilmsete muutuste kava“ esitletud uus partnerlus võimaldab ELil ja Ameerika Ühendriikidel teha koostööd tervise, demokraatia, kliimamuutuse ja majandusliku heaolu ning tehnoloogia ja kaubanduse valdkonnas.

Peale selle on EL ja Ameerika Ühendriigid olulised kaubanduspartnerid. Augustis leppisid nad kokku kaotada või vähendada tollimakse kaubanduselt 168 miljoni euro väärtuses. Pakett sisaldab esimesi tollimaksude kärpeid nende kaubandussuhetes rohkem kui kahe aastakümne jooksul ning on esimene samm kaubanduspingete leevendamiseks, sillutades teed ulatuslikumatele meetmetele kahe bloki vahelise kaubanduse lihtsustamiseks.

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted kujutavad endast konkurentsitult suurimat partnerlust maailmas. Nende summaarne rahvaarv ulatub peaaegu ühe miljardi inimeseni. Partnerite arvel on kolmandik maailma sisemajanduse koguproduktist ja üleilmsest kaubandusest ning 60 protsenti välismaistest otseinvesteeringutest. Tegu on ka maailma suurimate humanitaarabi ja arenguabi andjatega.

Inimõiguste ja demokraatia edendamine kogu maailmas

ELi tegevus kogu maailmas juhindub sellistest väärtustest nagu inimõiguste austamine, demokraatia ja õigusriik.

Pärast komisjoni ja kõrge esindaja Josep Borrelli märtsis esitatud ettepanekut kinnitas nõukogu novembris uue ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2020–2024. Kavas keskendutakse üksikisikute kaitsmisele ja nende mõjuvõimu suurendamisele, vastupidava, kaasava ja demokraatliku ühiskonna ülesehitamisele ning üleilmse inimõiguste ja demokraatia süsteemi edendamisele. Liikmesriigid ei jõudnud kokkuleppele kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise lihtsustamises kava rakendamisega seotud otsuste puhul. Konkreetsemalt toetab ja kaitseb EL neid, kes kaitsevad inimõigusi, töötab surmanuhtluse kaotamise nimel ning töötab välja vahendid kiireks reageerimiseks, kui kehtivad õigused ja vabadused on ohus. Tegevuskava üks oluline uus algatus on kogu maailmas rakendatav inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi kehtestamine, mille nõukogu võttis vastu detsembris kõrge esindaja ja komisjoni väljapakutud õigusaktide alusel.

Novembris võttis komisjon vastu uue soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastateks 2021–2025, et kiirendada edusamme soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise valdkonnas ELi välistegevuses. Selles esitatakse kava, mille alusel EL teeb koostööd kõigi sidusrühmadega, sealhulgas mitmepoolsete, piirkondlike ja riiklike partneritega, partnerriikide valitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektoriga, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist sooliselt võrdõiguslikus maailmas, mis on oluline element õiglase, kestliku ja kaasava üleilmse taastumise ning majanduskasvu ja heaolu saavutamiseks.

Aastal 2020 tegi tasustatavat tööd vähem kui 50 protsenti naistest, samal ajal kui meeste puhul oli näitaja 76 protsenti. Naised moodustavad 80 protsenti kliimamuutuste tagajärjel oma elukohast lahkuma sunnitud inimestest. Aastal 2019 oli sooline võrdõiguslikkus üks eesmärke kuuekümne nelja koma kahekümne viie protsendi puhul uutest projektidest, mille kogumaht oli kaheksa koma seitse miljardit eurot. Aastaks 2025 suureneb soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste võimestamisele kaasa aitavate uute välismeetmete osakaal kaheksakümne viie protsendini.

Aastal 2020 tegi tasustatavat tööd vähem kui 50 protsenti naistest, samal ajal kui meeste puhul oli näitaja 76 protsenti. Naised moodustavad 80 protsenti kliimamuutuste tagajärjel oma elukohast lahkuma sunnitud inimestest. Aastal 2019 oli sooline võrdõiguslikkus üks eesmärke kuuekümne nelja koma kahekümne viie protsendi puhul uutest projektidest, mille kogumaht oli kaheksa koma seitse miljardit eurot. Aastaks 2025 suureneb soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste võimestamisele kaasa aitavate uute välismeetmete osakaal kaheksakümne viie protsendini.

Areng ja humanitaarabi

Komisjoni 2020. aasta arenguabi eelarve oli kokku 15 miljardit eurot. Selle aasta peamine prioriteet oli COVID-19 mõju leevendamine kõige haavatavamates riikides, kuid EL võttis kohustusi ka muudel rinnetel, näiteks võitlus kõrbetirtsude invasiooniga Ida-Aafrikas või võlakergendus mõnedele maailma vaeseimatele ja kõige haavatavamatele riikidele.

5,1 miljardi euro suurune Euroopa välisinvesteeringute kava peaks kaasama rohkem kui 50 miljardi euro ulatuses investeeringuid ELi naaberriikidesse ja Aafrikasse. See on juba toonud kasu üksikisikutele, kogukondadele ja väikeettevõtjatele ning 2020. aastal muudeti kava, et aidata reageerida COVID-19 pandeemiale. See hõlmas 400 miljoni euro ulatuses tagatisi COVID-19 vaktsiini üleilmse kättesaadavuse tagamise mehhanismile – ülemaailmsele algatusele, mille eesmärk on tagada COVID-19 vaktsiinide õiglane ja võrdne kättesaadavus.

Hoolimata paljudest probleemidest sel aastal, jõudis ELi humanitaarabi endiselt miljonite haavatavate inimesteni. Sellele abile kulutati 2 miljardit eurot, millest suurim osa läks Sahara-tagusele Aafrikale, kus praegu vajab humanitaarabi rohkem kui 18 miljonit inimest, ning Süüriale, kus abi vajab rohkem kui 11 miljonit inimest. Koos liikmesriikidega on EL endiselt suurim humanitaarabi andja maailmas.

Kaubandus

Kaubanduspoliitika läbivaatamine

ELi lähenemine kaubandusele peab lähtuma reageerimisest uutele üleilmsetele probleemidele ja koroonakriisist saadud õppetundidest. Seda arvesse võttes algatas komisjon suvel praeguse kaubanduspoliitika läbivaatamise, mis hõlmas avalikku konsultatsiooni ja mille eesmärk oli saavutada konsensus ELi uue keskpika perioodi kaubandusstrateegia suhtes.

Tugev kaubandus- ja investeerimispoliitika on väga oluline, et toetada majanduse taastumist, luua kvaliteetseid töökohti ja kaitsta ELi ettevõtjaid ebaausate tavade eest nii kodu- kui ka välismaal. Samuti toetab see laiemaid prioriteete kestlikkuse, kliimamuutuse, digitaalmajanduse ja julgeoleku valdkonnas. EL toetab kindlalt reeglitel põhinevat kaubandussüsteemi. 2020. aastal juhtis ta mitmepoolse vahekokkuleppe saavutamist, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed saaksid jätkata vaidluste lahendamist, olgugi et selle apellatsioonikogu ei saa ikka veel tegutseda. Kokkulepe jõustus aprillis ning 2020. aasta lõpuks oli sellele alla kirjutanud 23 Maailma Kaubandusorganisatsiooni liiget ja EL.

Kaubanduspoliitika jõustamine

Juulis nimetas komisjon ametisse oma esimese kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku, et tugevdada ELi rakendus- ja jõustamiskava nii ELis kui ka kogu maailmas. Ametnik tagab, et partnerid täidavad täielikult oma kohustused ning et ELi eksportijad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, saavad ELi kaubanduslepingutest täit kasu. Samuti tõhustatakse kestliku arengu alaste kohustuste täitmist, eelkõige seoses kliima ja töötajate õigustega.

Juulis ajakohastati ELi terasetööstuse kaitsmise meetmepaketti. 2018. aasta läbivaatamisest tulenevate kaitsemeetmete eesmärk on kaitsta tootmisharu muu hulgas võimaliku mõju eest, mida võivad avaldada välismaised terasetootjad, kes pärast USA-poolsete terase- ja alumiiniumiimpordi piirangute kehtestamist suunavad ülemäärase toodangu ELi.

EL ja Mehhiko

28. aprillil viisid EL ja Mehhiko lõpule läbirääkimised uue kaubanduslepingu üle. EL ja Mehhiko peavad lepingu veel allkirjastama ja ratifitseerima.

Mehhiko on ELi suurim kaubanduspartner Ladina-Ameerikas, kahepoolse kaubavahetuse maht oli 66 miljardit eurot (2019) ja teenuskaubanduse maht 19 miljardit eurot (2018). ELi ja Mehhiko kaubavahetus on pärast esialgse lepingu jõustumist 2001. aastal peaaegu kolmekordistunud ning ELi kaupade eksport ulatub peaaegu 40 miljardi euroni aastas.

Uue lepingu kohaselt muutub peaaegu kogu ELi ja Mehhiko vaheline kaubavahetus tollimaksuvabaks. Uus leping sisaldab edumeelseid kestliku arengu eeskirju ja kohustust tõhusalt rakendada Pariisi kliimakokkulepet. See on ka ELi esimene Ladina-Ameerika riigiga sõlmitav leping, mis hõlmab investeeringute kaitset. Kaubandusleping on osa laiemast ELi ja Mehhiko üldisest lepingust, mis hõlmab ka inimõigusi ning poliitilist ja arengukoostööd. See on esimene ELi kaubandusleping, mis sisaldab sätteid korruptsioonivastase võitluse kohta koos meetmetega altkäemaksu ja rahapesu vastu võitlemiseks.

ELi ja Vietnami kaubandusleping

1. augustil jõustus ELi ja Vietnami vaheline leping. Kaubanduslepinguga kaotatakse järk-järgult tollimaksud 99% kaupadelt, millega kahe riigi vahel kaubeldakse, ning ELi äriühingud saavad nüüd teha Vietnamisse investeeringuid ja osaleda riigihangetel võrdsetel alustel kohalike konkurentidega. Leping sisaldab ka tugevaid, õiguslikult siduvaid ja jõustatavaid sätteid kestliku arengu kohta, et tagada töötajate õiguste austamine, keskkonnakaitse ja Pariisi kliimakokkuleppe rakendamine.

ELi-Jaapani majanduspartnerlusleping: üks aasta hiljem

1. veebruaril oli ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu esimene aastapäev. Leping on juba elavdanud kaubandust, kusjuures ELi eksport Jaapanisse kasvas esimese 12 rakendamiskuu jooksul (kuni 2020. aasta jaanuari lõpuni) eelneva aastaga võrreldes 5%. Lepinguga kaotatakse enamik Jaapani poolt igal aastal ELi impordile kehtestatud 1 miljardi euro suurusest tollimaksude mahust. Esimesest päevast alates pääses üle 90% ELi ekspordist Jaapanisse tollimaksuvabalt. Kui jõutakse lepingu täieliku rakendamiseni, on Jaapan kaotanud tollimaksud 97%-lt EList imporditavatelt kaupadelt ning ELi ja Jaapani vaheline kaubavahetus võib suureneda peaaegu 36 miljardi euro võrra aastas.

Muud käimasolevad kaubandusläbirääkimised

EL jätkas läbirääkimisi kaubanduslepingute sõlmimiseks Austraalia ja Uus-Meremaaga, pidades vastavalt neli ja kolm kõnelustevooru. EL pidas kaubanduslepingu sõlmimiseks Indoneesiaga ühe kõnelustevooru ning kolm kõnelustevooru Komooride, Madagaskari, Mauritiuse, Seišellide ja Zimbabwega, et süvendada nende riikidega sõlmitud majanduspartnerluslepingut.

EL kui mitmepoolne partner

Üha lisanduvate üleilmsete probleemide lahendamiseks vajab EL tõhusat ja tugevdatud mitmepoolset süsteemi. Kuigi mitmepoolsust on viimastel aastatel õõnestatud, toetab EL endiselt kindlalt reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, mille keskmes on ÜRO.

2020. aasta kui ÜRO 75. tegutsemisaasta oli selles mõttes oluline, kuna pandeemia üleilmne mõju tõstis esile vajaduse tihendada rahvusvahelist koostööd teadlaste, majandustegelaste ja poliitikakujundajate vahel ÜROs, Maailma Terviseorganisatsioonis ja Rahvusvahelises Valuutafondis ning G7, G20 ja muude rahvusvaheliste foorumite raames.

EL toetas ÜRO peasekretäri António Guterresi üleskutset ülemaailmsele relvarahule seoses COVID-19 pandeemiaga ning jätkas juhtrollis rahvusvahelise üldsuse kaasamist murepunktide lahendamisse, osaledes oluliste Sudaani-, Süüria- ja Venezuela-teemaliste konverentside korraldamises.

ELi ja Maailma Terviseorganisatsiooni tervishoiupoliitika täiendavad teineteist, kuna tehakse koostööd COVID-19, tulevaste pandeemiate ennetamise ja muude terviseprobleemide valdkonnas. Koostöö hõlmab näiteks selliseid valdkondi nagu vähktõvevastane võitlus, innovatsioon tervisesüsteemides ja toiduohutus.

EL toetab ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni põhjalikku reformimist, eelkõige selleks, et Euroopa saaks endist viisi kasutada üleilmse avatuse ja integratsiooni pakutavaid võimalusi, pöörates samal ajal tähelepanu majanduslike ja poliitiliste süsteemide haavatavusele.

Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 pärast seda, kui EL ja Ühendkuningriik olid väljaastumislepingu ratifitseerinud. Leping, milles on sätestatud Ühendkuningriigi korrakohase EList lahkumise tingimused vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50, jõustus 1. veebruaril 2020. See tähistas kuni 31. detsembrini 2020 kestnud üleminekuperioodi algust, mille jooksul Ühendkuningriik jäi ühtse turu ja tolliliidu liikmeks. Selle eesmärk oli anda aega läbirääkimisteks uue ja õiglase tulevikupartnerluse üle, mis põhineb ELi ja Ühendkuningriigi vahel 2019. aasta oktoobris kokku lepitud poliitilisel deklaratsioonil.

25. veebruaril andis nõukogu loa alustada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi, nimetades komisjoni ametlikult ELi läbirääkijaks ja võttes vastu läbirääkimisjuhised, millega määrati kindlaks tulevase partnerluse ulatus, hõlmates selliseid valdkondi nagu kaubandus, kalandus, julgeolek ja kaitse, õiguskaitse ja õigusalane koostöö kriminaalasjades. Michel Barnier, Euroopa Komisjoni Ühendkuningriigi suhete rakkerühma juht, jätkas ELi pealäbirääkija rollis.

ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkimised algasid 2. märtsil Brüsselis enamiku poliitilises deklaratsioonis käsitletud teemade puhul, välja arvatud välis- ja julgeolekupoliitika, mille üle Ühendkuningriik keeldus arutelusid pidamast. Läbirääkimised jätkusid vaatamata koroonaviiruse pandeemia puhkemisest tingitud raskustele. Aprillis, mais ja juunis toimusid läbirääkimiste voorud videokonverentsi teel.

Komisjon avaldas 18. märtsil ELi ja Ühendkuningriigi ambitsioonikat, nüüdisaegset ja kõikehõlmavat tulevast partnerlust käsitleva õigusliku kokkuleppe eelnõu, millega muudeti nõukogu 25. veebruari volitused õigusaktiks.

Paralleelselt läbirääkimistega ELi ja Ühendkuningriigi tulevase partnerluse üle jätkas EL tööd tagamaks, et kõik ettevõtjad, kodanikud ja haldusasutused oleksid valmis vältimatuteks häireteks, mida 1. jaanuaril 2021 põhjustaks Ühendkuningriigi otsus ELi ühtsest turust ja tolliliidust lahkuda.

ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkijad jõudsid 24. detsembril kokkuleppele uue kaubandus- ja koostöölepingu teksti suhtes, millega reguleeritakse nende suhteid.

29. detsembril võttis nõukogu vastu otsuse ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingu allkirjastamise ning selle ajutise kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2021, sõltuvalt Euroopa Parlamendi nõusolekust ja lepingu sõlmimisest nõukogu otsusega.

Lepinguosalised kirjutasid lepingule alla 30. detsembril 2020. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel allkirjastasid selle enne ELi-poolset täielikku ratifitseerimist 2021. aastal Brüsselis, samal ajal kui peaminister Boris Johnson kirjutas Ühendkuningriigi nimel alla Londonis.

Kuigi uus ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostööleping ei vasta mingil juhul sellele koostöö tasemele, mis kehtis ajal, mil Ühendkuningriik oli ELi liige, läheb see traditsioonilistest vabakaubanduslepingutest palju kaugemale ning loob tugeva aluse meie pikaajalise sõpruse ja koostöö säilitamiseks.

See hõlmab järgmist:

1. enneolematu vabakaubandusleping;
2. ulatuslik koostöö majandus-, sotsiaal-, keskkonna- ja kalandusküsimustes kui uue majanduspartnerluse lahutamatu osa;
3. tihe partnerlus meie kodanike julgeoleku nimel ning
4. üldine juhtimisraamistik.

Leping kajastab asjaolu, et Ühendkuningriik lahkub ELi ühiseeskirjade ning järelevalve- ja kaitse tagamise mehhanismide ökosüsteemist ega saa seega enam kasu ühtse turu liikmesusest.

Lepinguga määratakse iga lepinguosalise õigused ja kohustused, austades samal ajal täielikult nende regulatiivset ja otsuste tegemise sõltumatust.

Ühendkuningriigi palvel ei hõlma leping koostööd välispoliitika, välisjulgeoleku ja kaitse valdkonnas, ehkki see oli algselt poliitilises deklaratsioonis ette nähtud.

Vastavalt juulis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokkulepitule tegi komisjon detsembris ettepaneku luua 5 miljardi eurose kogueelarvega Brexitiga kohanemise reserv, et aidata võidelda negatiivsete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõige enam mõjutatud liikmesriikides ja sektorites.

COVID-19 pandeemia

2020. aasta esimesel poolel keskendusid Euroopa Parlament ja nõukogu pandeemiaga seotud otsustele, mis tehti peamiselt kaugkoosolekute kaudu. Juhid kohtusid kogu aasta jooksul videokonverentsi teel, et koordineerida ELi reageerimist koroonaviirusele, ning paljud olulised ettepanekud võeti vastu rekordiliselt kiiresti. Lisaks pidas Euroopa Ülemkogu mitu näost näkku kohtumist, et arutada pandeemiale reageerimist ja muid küsimusi, sealhulgas ELi pikaajalist eelarvet, ELi ja Ühendkuningriigi suhteid, julgeolekut, kliimamuutust ja välisküsimusi.

Parlamendi puhul oli rekordiliselt kiiresti vastu võetud otsuste hulgas koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse heakskiitmine ja erakorraline rahaline toetus tervishoiusektorile, tagades samas, et ELi Solidaarsusfond katab rahvatervisega seotud hädaolukordade kulud. Alates märtsist toimusid kõik täiskogu istungjärgud Brüsselis. Alates oktoobrist olid koosolekud kombineeritud, kusjuures väljaspool Brüsselit asuvad osalejad ühinesid videokonverentsi teel istungisaalis viibijatega. Komisjon oli neil istungitel alati füüsiliselt kohal. Aasta esimesel poolel asendasid paljusid nõukogu füüsilisi kohtumisi videokonverentsid. Alaliste esindajate komitee kohtus aasta jooksul füüsiliselt, et tagada nõukogu töö järjepidevus. Nii parlament kui ka nõukogu tegutsesid erakordselt kiiresti, et võtta meetmeid, millel oli vahetu positiivne mõju kodanikele, ettevõtjatele ja piirkondadele.

Pandeemiakriis mõjutas tugevalt ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee tööd. Mõlemad komiteed võtsid vastu mitu olulist arvamust ning 2020. aasta aprillis käivitas Regioonide Komitee teabevahetuse platvormi, et edendada koostööd piirkondade ja linnade vahel üle Euroopa. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kuulutas välja kodanikusolidaarsuse auhinna, et tunnustada 28 algatust koroonaviiruse kriisi tagajärgedega tegelemisel.

Kokkulepe ELi pikaajalise eelarve kohta aastateks 2021–2027 ja taasterahastu „NextGenerationEU“

2020. aasta hilissügisel leppisid Euroopa Parlament ja nõukogu Euroopa Komisjoni toetusel kokku ja võtsid seejärel vastu suurima eales ELi eelarvest rahastatud paketi summas 1,8 triljonit eurot. COVID-19 kriisi ja selle tagajärgedega tegelemisel aitab pakett taastada rohelisema, digitaalsema ja vastupidavama Euroopa, mis on paremini valmis praegusteks ja tulevasteks katsumusteks.

Mõned olulised faktid ja arvud

• Pikaajalise eelarve 2021–2027 maht on 1,074 triljonit eurot (2018. aasta hindades) ja sellele lisandub ajutine taasterahastu „NextGenerationEU“ (750 miljardit eurot).
• Enam kui 50% eelarve kogusummast kasutatakse programmi „Euroopa horisont“ kaudu moderniseerimise toetamiseks teadusuuringuid ja innovatsiooni hõlmava poliitika abil, õiglase ülemineku fondi ja programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu toetatakse õiglast kliima- ja digipööret ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi, rescEU ja uue terviseprogrammi „EL tervise heaks“ kaudu toetatakse valmisolekut, taastumist ja vastupanuvõimet.
• Ajakohastatakse pikaajalisi poliitikavaldkondi, nagu ühtekuuluvus ja ühine põllumajanduspoliitika, ning neile eraldatakse endist viisi märkimisväärseid vahendeid ELi eelarvest, et toetada rohe- ja digipööret.
• 30% ELi rahalistest vahenditest tuleb kulutada nii „NextGenerationEU“ kui ka pikaajalise eelarve raames võitlusele kliimamuutusega. Paketis pööratakse erilist tähelepanu ka bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja soolise võrdõiguslikkuse kaasamisele kõigisse poliitikavaldkondadesse.
• Oluliste programmide vahendeid, sealhulgas „Erasmus+“, „EL tervise heaks“ ja „Euroopa horisont“, suurendatakse võrreldes 2020. aasta juulis peetud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel saavutatud kokkuleppega 15 miljardi euroni.

Esimest korda on ELil konkreetne mehhanism, et kaitsta oma eelarvet õigusriigi põhimõtte rikkumise eest: määrus, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks. See pakub eelarvele lisakaitset. Komisjon võtab vastu suunised määruse kohaldamise teatavate aspektide kohta. Seni kohaldatakse määrust alates 1. jaanuarist 2021. See mehhanism ei mõjuta negatiivselt ELi rahaliste vahendite lõplikke saajaid asjaomases liikmesriigis.

Euroopa Liidu pikaajaline eelarve 2021 kuni 2027. Euroopa Liidu pikaajalisel eelarvel on endiselt oluline roll majanduse taastamise toetamisel ja selle tagamisel, et tavapärastel Euroopa Liidu toetusesaajatel oleks piisavalt vahendeid, et jätkata kõigi jaoks raskel ajal oma tööd. Ühtsele turule, innovatsioonile ja digitaalvaldkonnale eraldatakse mitmeaastasest finantsraamistikust sada kolmkümmend kaks koma kaheksa miljardit eurot ja Euroopa Liidu taasterahastust kümme koma kuus miljardit eurot. Seega on rahastuse kogusumma sada nelikümmend kolm koma neli miljardit eurot. Ühtekuuluvusele, vastupidavusele ja väärtustele eraldatakse mitmeaastasest finantsraamistikust kolmsada seitsekümmend seitse koma kaheksa miljardit eurot ja Euroopa Liidu taasterahastust seitsesada kakskümmend üks koma üheksa miljardit eurot, mis teeb kokku tuhat üheksakümmend üheksa koma seitse miljardit eurot. Loodusvaradele ja keskkonnale eraldatakse mitmeaastasest finantsraamistikust kolmsada viiskümmend kuus koma neli miljardit eurot ja Euroopa Liidu taasterahastust seitseteist koma viis miljardit eurot. Seega on rahastuse kogusumma kolmsada seitsekümmend kolm koma üheksa miljardit eurot. Rändele ja piirihaldusele eraldatakse mitmeaastasest finantsraamistikust kakskümmend kaks koma seitse miljardit eurot, kuid Euroopa Liidu taasterahastust neid ei rahastata. Seega on rahastuse kogusumma kakskümmend kaks koma seitse miljardit eurot. Julgeolekule ja kaitsele eraldatakse mitmeaastasest finantsraamistikust kolmteist koma kaks miljardit eurot, kuid Euroopa Liidu taasterahastust neid ei rahastata. Seega on rahastuse kogusumma kolmteist koma kaks miljardit eurot. Naabrusele ja maailmale eraldatakse mitmeaastasest finantsraamistikust üheksakümmend kaheksa koma neli miljardit eurot, kuid Euroopa Liidu taasterahastust neid ei rahastata. Seega on rahastuse kogusumma üheksakümmend kaheksa koma neli miljardit eurot. Euroopa avalikule haldusele eraldatakse mitmeaastasest finantsraamistikust seitsekümmend kolm koma üks miljardit eurot, kuid Euroopa Liidu taasterahastust seda ei rahastata. Seega on rahastuse kogusumma seitsekümmend kolm koma üks miljardit eurot. Mitmeaastasest finantsraamistikust on kõigile rubriikidele kokku ette nähtud tuhat seitsekümmend neli koma kolm miljardit eurot ja Euroopa Liidu taasterahastust seitsesada viiskümmend miljardit eurot, seega kokku tuhat kaheksasada kakskümmend neli koma kolm miljardit eurot. Allikas: Euroopa Komisjon.

Samal ajal edenes töö valdkondlike õigusaktidega, millega kehtestatakse uued ELi programmid. 2020. aasta lõpus saavutati poliitilised kokkulepped enamiku algatuste suhtes, sealhulgas taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, programm „Euroopa horisont“, naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend ning uus programm „EL tervise heaks“. Programmid võetakse eeldatavasti ametlikult vastu 2021. aasta alguses.

Institutsioonilised küsimused

Nõukogus läks eesistujariigi staatus Horvaatiale ja seejärel Saksamaale. Eesistujariik Horvaatia tagas edukalt COVID-19-ga seotud ettepanekute kiire vastuvõtmise osana kohesest kriisile reageerimisest, sealhulgas koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatused, tööhõive toetamise erakorraline rahastu ja nõukogu soovitus ELi mittehädavajaliku reisimise kohta. Veel üks aasta esimese poole oluline verstapost oli ühinemisläbirääkimiste alustamine Albaania ja Põhja-Makedooniaga märtsis. Saksamaa eesistumise ajal olid peamised edusammud mitmeaastase finantsraamistiku / taastepaketi viimistlemine ning Ühendkuningriigi kaubanduskokkuleppe läbirääkimiste lõpuleviimine. Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele ka ulatuslikuma 2030. aasta kliimaeesmärgi suhtes ja käsitles pingelist olukorda Valgevenes, kehtestades kolm sanktsioonidevooru.

Pärast suve pöördus parlamendi tähelepanu institutsioonilistele küsimustele, alustades president von der Leyeni esimesest kõnest Euroopa Liidu olukorra kohta 16. septembril. Oktoobris, pärast Phil Hogani tagasiastumist komisjonist, kiitis parlament heaks tema asendamise Mairead McGuinnessiga. Nüüd on ta finantsteenuste, finantsstabiilsuse ja kapitaliturgude liidu volinik.

2020. aasta oli Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee koosseisu uuendamise aasta. Pärast Brexitit vähenes nende kummagi liikmete arv 350-lt 329-le ning ligikaudu 40% koosseisust uuendati. 12. veebruaril valiti Euroopa Regioonide Komitee presidendiks Apostolos Tzitzikostas ning 28. oktoobril valiti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendiks Christa Schweng.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult

Üle kogu Euroopa Liidu on sadu Europe Directi teabekeskusi. Lähima keskuse aadressi leiate veebisaidilt https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga

Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

— helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),

— helistades tavanumbril +32 22999696,

— e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis

Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded

Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publicationsSuuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid

ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed

ELi avatud andmete portaal (https://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.

Taustteave

Identifitseerimistunnused

EL 2020. aastal — Üldaruanne Euroopa Liidu tegevuse kohta

Käesoleva väljaande interaktiivne versioon koos linkidega veebisisule on kättesaadav PDF-, EPUB- ja HTML-vormingus järgmisel aadressil:
europa.eu/general-report/et

EL 2020. aastal. Üldaruanne Euroopa Liidu tegevuse kohta
Euroopa Komisjon
Teabevahetuse peadirektoraat
Toimetamine ja sihipärane teavitustegevus
1049 Bruxelles/Brussel
BELGIQUE/BELGIË

Euroopa Komisjon võttis väljaande „EL 2020. aastal. Üldaruanne Euroopa Liidu tegevuse kohta“ vastu 15. veebruaril 2021 dokumendina C(2021) 1002.

Euroopa Komisjon ei vastuta taaskasutamisest tulenevate võimalike tagajärgede eest.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021

© Euroopa Liit, 2021

Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamise põhimõtteid rakendatakse vastavalt komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusele 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta (ELT L 330, 14.12.2011, lk 39).

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesoleva dokumendi taaskasutamine lubatud Creative Commons Attribution 4.0 Internationali (CC BY 4.0) litsentsi alusel (https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui on viidatud allikale ja märgitud kõik muudatused.

Selliste elementide kasutamiseks või paljundamiseks, mis ei kuulu Euroopa Liidule, võib olla vaja taotleda luba otse õiguste omajalt.

FOTODE AUTORIÕIGUS

Fotod © Euroopa Liit, kui ei ole märgitud teisiti.