ELi toetus söekaevanduspiirkondadele Sotsiaal-majanduslikule üleminekule ja energiasüsteemi ümberkujundamisele pööratakse vähe tähelepanu

Kokkuvõte

I Süsi on aastakümneid olnud ELi üks peamisi energiaallikaid. Söetootmise vähenemine tõi kaasa selle sektori töötajate arvu olulise vähenemise, seda peamiselt enne 2000. aastat. ELi rohelises kokkuleppes on kindlaks määratud, et 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisel ja 2050. aastaks kliimaneutraalseks muutumisel on oluline tegur energiatootmises kasutatava söe järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine.

II Meie auditiga hinnati, kas ELi toetus on aidanud tõhusalt kaasa sotsiaal-majanduslikule üleminekule ja energiasüsteemi ümberkujundamisele ELi piirkondades, kus söetööstus on vähenenud. Auditi jaoks koostati valim seitsmest ELi piirkonnast, millele oli 2021. aasta teiseks pooleks finantsraamistiku 2014–2020 raames eraldatud üle 12,5 miljardi euro ELi vahendeid. Loodame, et meie leiud ja soovitused aitavad kulutõhusalt rakendada õiglase ülemineku fondi, mille eesmärk on leevendada kliimaneutraalsusele ülemineku sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnamõju, sealhulgas söe kasutamise järkjärgulist lõpetamist.

III Järeldame, et söekaevanduspiirkondadele antaval ELi toetusel on olnud piiratud fookus ja mõju töökohtade loomisele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele ning et vaatamata üldistele edusammudele on kivisüsi mõnes liikmesriigis endiselt suur kasvuhoonegaaside heite allikas.

IV Enamikus meie auditiga hõlmatud piirkondades kogesid koondatud töötajad tööturul üldiselt positiivset olukorda. Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud koolituskursused olid söetööstusest koondatud inimestele kättesaadavad, kuid andmed nende osalemise kohta puuduvad. Euroopa Regionaalarengu Fondi investeeringute kaudu otseselt nendes piirkondades loodud töökohtade arv oli suhteliselt väike, eriti võrreldes töötute koguarvuga nendes piirkondades. Leidsime, et enamikus valimisse kuulunud piirkondades ei avaldanud rahastatud projektid märkimisväärset mõju energiasäästule ega taastuvenergia tootmisvõimsusele.

V Alates 2018. aastast on Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) pakkunud söekaevanduspiirkondadele mitmesuguseid eksperditeadmisi. EL lõi ka 19,3 miljardi euro suuruse õiglase ülemineku fondi, kuid ei ole hinnanud rahastamisvajaduse ulatust. Leidsime probleeme liikmesriikide jaoks ettenähtud aja jooksul kättesaadavate rahaliste vahendite kasutamisel tõhusa ülemineku toetamiseks. Sellega kaasneb oht, et vahendeid, mis on mõeldud ülemineku sotsiaal-majanduslike ja keskkonnakulude leevendamiseks, võidakse kasutada ilma, et üleminek tegelikult aset leiaks. Seoses Venemaa 2022. aasta sissetungiga Ukrainasse on see oht suurenenud.

VI Leidsime, et söe põletamisest tulenev CO₂ heide on märkimisväärselt vähenenud, kuid omamaine süsi on mõnikord asendatud impordi või muude fossiilkütustega. Suletud ja mahajäetud kaevandustest pärit metaaniheidet käsitlev aruandlus ei ole olnud piisavalt usaldusväärne. 2021. aasta detsembris avaldatud komisjoni ettepaneku eesmärk on see probleem lahendada. Suletud ja mahajäetud kaevandustest saadud metaani kasutamine energia tootmiseks oli meie auditiga hõlmatud liikmesriikides marginaalne (välja arvatud Saksamaal).

VII Soovitame komisjonil

1. kontrollida, et õiglase ülemineku fondi kasutatakse tulemuslikult ja tõhusalt, et leevendada söekaevandus- ja CO₂-mahukates piirkondades kliimaneutraalsusele ülemineku sotsiaal-majanduslikku mõju;
2. jagada häid tavasid suletud või mahajäetud söekaevandustest pärit metaaniheite mõõtmiseks ja haldamiseks.

Sissejuhatus

Söesektori langus ning selle mõju energiavarustusele ja tööhõivele

01 Kivisüsi oli Euroopa suurim elektri- ja soojusenergia tootmise energiaallikas kuni 2013. aastani, mil taastuvenergia selle ületas (vt joonis 1). 2020. aastal toodeti kivisöe abil endiselt peaaegu 14% ELis toodetud elektrist ja soojusenergiast¹.

02 Sütt on kaks peamist liiki: pruunsüsi (sh ligniit) ja kivisüsi (sealhulgas küttesüsi, koksisüsi ja antratsiit). Pruunsütt kaevandatakse peamiselt karjäärides (tuntud ka pealmaakaevandustena), samal ajal kui kivisütt kaevandatakse peamiselt maa all. Joonisel 2 on näidatud söe tootmise ja kasutamise areng alates 1990. aastast. Pruunsütt toodetakse ja kasutatakse ELis ning selle import on väga väike.

03 27 ELi liikmesriigi kivisöe tarbimine vähenes 390 miljonilt tonnilt 1990. aastal 144 miljoni tonnini 2020. aastal. 2020. aastal imporditi 61% ELis tarbitavast kivisöest, millest ligi 54% imporditi Venemaalt. Lisa sisaldab teavet iga liikmesriigi söe tarbimise ja tootmise kohta 2010., 2015. ja 2020. aastal.

04 Ühe 2021. aasta uuringu² kohaselt kasutati 2018. aastal 76% ELis tarbitavast söest elektritootmiseks ja kütteks ning 24% energia- ja materjalitootmiseks tööstuses (peamiselt raua- ja terasetööstuses).

05 Söetootmise vähenemise tõttu on söekaevandussektoris töötavate inimeste arv märkimisväärselt vähenenud (vt näited tabelis 1). Suurim tööjõu vähenemine toimus enne 2000. aastat. Ühe 2021. aasta uuringu³ kohaselt tegeles 2018. aastal otseselt söe kaevandamisega ligikaudu 159 000 inimest, söeküttel töötavates elektrijaamades 49 000 inimest ja tarneahelas hinnanguliselt 130 000 inimest. Nimetatud aastal töötas söesektoris alla 0,2% ELi töötavast elanikkonnast.

06 Ühes komisjoni 2021. aasta uuringus⁴ selgitati, et söekaevanduste sulgemine tulenes mitmest tegurist: ebatõhus ja kulukas söetootmine, suhteliselt odav imporditud kivisüsi ning koksisöe hinna volatiilsus rahvusvahelistel turgudel. Uuringu kohaselt oli konkurentsivõimetute kaevanduste võimaliku sulgemise tõttu pärast 2020. aastat suur oht, et kaovad umbes 86 000 söesektori töökohta (üle poole kõigist selle sektori töökohtadest).

Söe kaevandamise ja põletamise negatiivne mõju tervisele, keskkonnale ja kliimale

07 Söe kaevandamisel ja põletamisel on märkimisväärne negatiivne mõju tervisele, keskkonnale ja kliimale. Ühes 2018. aasta uuringus⁵ jõuti järeldusele, et on olemas järjepidevad tõendid selle kohta, et söekaevandamine on seotud paljude haigustega inimestel, kes elavad kaevandustegevuse lähedal.

08 Söe põletamine avaldab negatiivset mõju õhukvaliteedile paljudes ELi paikades. Euroopa Keskkonnaameti andmetel põhjustasid tahked peenosakesed (PM_2.5) 2019. aastal ELis enneaegse surma üle 300 000 inimesel⁶. Tahkekütuseid, sealhulgas kivisütt põletavad elamute katlad ja ahjud on nende heitkoguste peamine allikas, tekitades 2019. aastal üle poole tahkete peenosakeste heitest⁷.

09 ELi iga-aastase kasvuhoonegaaside inventuuri⁸ kohaselt, mis hõlmab ka Ühendkuningriiki ja Islandit, tekitas kivisöe põletamine 2019. aastal 15% kasvuhoonegaaside heitest (v.a maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja neeldajates sidumine ning rahvusvahelisest lennundusest tulenev heide). Söekaevandamine, eriti maa-alustes kaevandustes, põhjustab ka metaaniheidet, mis – kui seda ei vähendata – jätkub isegi pärast kaevanduste sulgemist, kuigi väiksemates kogustes. Söekaevandamisest ja suletud kaevandustest pärit metaaniheide moodustas 2019. aastal hinnanguliselt 0,7% kasvuhoonegaaside koguheitest (4,067 miljardit CO₂-ekvivalenttonni)⁹.

10 Kaevandamise potentsiaalne negatiivne keskkonnamõju hõlmab maastike ja elupaikade hävitamist, põhjavee saastumist, veereostust, pinnase erosiooni ning keemilist ja tolmureostust. Söe põletamisel tekib ka suures koguses tahkeid jäätmeid, mis sisaldavad selliseid saasteaineid nagu elavhõbe, uraan, toorium, arseen ja muud raskmetallid.

Söekaevandussektorile antava riigiabi vähendamine

11 Riigiabi on valitsuse poolt ettevõttele või organisatsioonile antav otsene või kaudne toetus, mis annab neile konkurentide ees eelise. Valdkondlikud eeskirjad ajavahemikuks 2003–2010¹⁰ võimaldasid anda söetööstusele riigiabi ELi energiavarustuse kindlustamiseks. Ühe 2014. aasta uuringu¹¹ kohaselt maksti ajavahemikul 2000–2012 ELi kivisöe tootjatele 87 miljardit eurot riigiabi.

12 2010. aastal võttis ELi nõukogu (edaspidi „nõukogu)“ vastu otsuse söesektori üleminekueeskirjade kohta, et soodustada konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemist ajavahemikul 2011–2027¹². Kõnealuse nõukogu otsuse kohaselt loetakse riigiabi siseturu nõuetekohase toimimisega kokkusobivaks, kui see hõlmab:

• söetootmisüksuste käsiloleva tootmisega seotud kadude katmist (sulgemisabi) kuni 2018. aastani, tingimusel et toetatavad kaevandused suleti 2018. aasta lõpuks;
• söetootmisüksuste sulgemisega kaasnevate kulude katmist (erakorralised kulud), kui sulgemine on toimunud või toimub kuni 2027. aastani. Kõnealuse riigiabi tingimustele vastavad kulud hõlmavad sotsiaaltoetusi koondatud töötajatele või pensionäridele ning kaevanduskohtade ümberehitamise või otstarbe muutmise kulusid.

13 Alates 2011. aastast on komisjon avaldanud 21 otsust 10 liikmesriigi kohta seoses nõukogu 2010. aasta otsuse kohaste riigiabi eeskirjade järgimisega. Komisjon teatas meile, et ajavahemikul 2011–2020 maksti söekaevandusettevõtjatele kaheksas liikmesriigis peaaegu 19,3 miljardit eurot riigiabi.

ELi üha ambitsioonikam kliimaalane tegevuskava

14 2015. aastal kehtestati Pariisi kokkuleppega ülemaailmne kliimamuutuste leevendamise eesmärk hoida globaalne soojenemine tunduvalt alla 2°C ja teha kõik selleks, et hoida see alla 1,5°C. EL ja selle liikmesriigid ratifitseerisid kokkuleppe 2016. aastal. 2019. aastal avaldas komisjon teatise Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, mille eesmärk on „[muuta] EL õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks, millel on kaasaegne, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline majandus“. Rohelises kokkuleppes on kindlaks määratud, et söe järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine on oluline, et saavutada 2030. aasta kliimaeesmärgid ja 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

15 2021. aastal võttis EL vastu oma kliimaalase õigusakti, millega kehtestati siduv ELi eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheide 2050. aastaks nullini. Samuti seati vahe-eesmärk vähendada netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% (võrreldes 1990. aastaga)¹³.

16 Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris tunnistas komisjon, et riikidel võib lühiajalises perspektiivis olla vaja suurendada söetarbimist, enne kui nad saavad üle minna taastuvatele energiaallikatele, et vältida sõltuvust fossiilkütustest. Seda tingimusel, et 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärgid on täidetud. Komisjon märkis ka, et EL peaks kiirendama üleminekut taastuvatele energiaallikatele¹⁴.

Söekaevanduspiirkondadele kättesaadavad ELi vahendid

17 Söe tootmine ELis on koondunud liikmesriikide konkreetsetesse piirkondadesse. 2018. aastal kaevandati sütt aktiivselt veel 11 ELi liikmesriigi 29 NUTS 2 piirkonnas (vt joonis 3).

18 Tegu on erinevat liiki söekaevanduspiirkondadega.

• Mõnes piirkonnas jaotub söetööstus suurele geograafilisele alale (nagu Astuuria Hispaanias ja Sileesia Poolas). Teistes riikides on see koondunud rohkem väiksematesse piirkondadesse (nagu Palencia ja León Hispaanias ning Jiu oru mikropiirkond Rumeenias).
• Mõned söekaevanduspiirkonnad asuvad hoonestatud aladel või nende lähedal, samas kui teised asuvad kaugemates maapiirkondades.
• Mõnes söekaevanduspiirkonnas domineerib majanduses söetööstus, mis on sageli otseselt seotud elektri ja soojuse tootmisega, samas kui teistes on süsi olnud osa mitmekesisemast tööstusmaastikust.
• Mõnel söekaevanduspiirkonnal on tänu oma geograafilistele või sotsiaalmajanduslikele iseärasustele märkimisväärne potentsiaal kasutada taastuvaid energiaallikaid¹⁵.

19 Kuni õiglase ülemineku fondi hiljutise kasutuselevõtuni (vt punkt ‎45) ei ole EL teinud endistele või praegustele söetootmispiirkondadele kättesaadavaks ühtegi konkreetset rahastamisprogrammi. Selleks, et sotsiaal-majandusliku ülemineku ja energiasüsteemi ümberkujundamise juures oleks võimalik arvestada kliimaeesmärke ja kaevanduste sulgemise tagajärgi, oli liikmesriikidel ja piirkondadel lisaks oma riiklikule ja piirkondlikule rahastamisele juurdepääs ka vahenditele, mis on kättesaadavad järgmiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames:

• Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), mille eelarve aastateks 2014–2020 on 228 miljardit eurot, et parandada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ELis, vähendades piirkondadevahelisi erinevusi. Peamiste toetatavate valdkondade seas on innovatsioon ja teadusuuringud, digiarengu tegevuskava, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning vähese CO₂ heitega majandus;
• Euroopa Sotsiaalfond (ESF), mille eelarve aastateks 2014–2020 on 100 miljardit eurot, et edendada jätkusuutlikku ja kvaliteetset tööhõivet ning tööjõu liikuvust;
• Ühtekuuluvusfond, mille 2014.–2020. aasta eelarvest eraldatakse 15 liikmesriigile 61 miljardit eurot, et vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ning soodustada säästvat arengut. Fondist toetatakse üleeuroopaliste transpordivõrkude täiustamist ja ELi keskkonnaprioriteetide alla kuuluvaid projekte.

20 Liikmesriikide peamised strateegilised dokumendid nende vahendite kasutamiseks on partnerluslepingud ja rakenduskavad. Mõnesid rakenduskavasid hallatakse liikmesriikides tsentraalselt, teisi jällegi piirkondlikult. Komisjon annab suuniseid, kiidab heaks kavandamisdokumendid ja teostab järelevalvet nende rakendamise üle. Piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused vastutavad söekaevanduspiirkondade sotsiaal-majandusliku ülemineku ja energiasüsteemi ümberkujundamise kavandamise ja elluviimise eest ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise eest sel eesmärgil.

21 Meie auditiga hõlmatud seitsmest piirkonnast saadud teabe põhjal (vt punktile ‎25 järgnev joonis 4) on punktis ‎19 nimetatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid finantsraamistiku 2014–2020 raames toetanud nendes piirkondades projekte rohkem kui 12,5 miljardi euroga.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

22 Meie audit annab ülevaate ELi toetuse rollist sotsiaal-majanduslikul üleminekul ja energiasüsteemi ümberkujundamisel ELi piirkondades, kus söetööstuse mahud on vähenenud. Söekaevanduspiirkonna sotsiaal-majanduslik ja energiasüsteemi ümberkujundamine tähendab söekaevanduspiirkonna majanduse ümberkorraldamist, et asendada söe järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise tõttu kaotatud töökohad, saavutada energiasääst ja minna üle ELi kliimaeesmärkidega kooskõlas olevatele energiaallikatele. Auditi tulemuste ja soovituste eesmärk on aidata kaasa õiglase ülemineku fondi kulutõhusale rakendamisele.

23 Uurisime, kas ELi toetus on aidanud tõhusalt kaasa sotsiaal-majanduslikule üleminekule ja energiasüsteemi ümberkujundamisele ELi piirkondades, kus söetööstuse mahud on vähenenud. Keskendusime sellele, kas

• söega seotud tööstusharude koondatud töötajatele oli pakutud asjakohast koolitust ja abi;
• liikmesriigid olid koos komisjoniga kindlaks teinud sotsiaal-majanduslikud arenguvajadused ja vahendeid vastavalt suunanud;
• küttesöe tekitatavate kasvuhoonegaaside heide on vähenenud kooskõlas ELi küttesöetootmise vähenemisega.

24 Meie audit hõlmas seitsmest ELi piirkonnast koosnevat valimit. ELi vahendite kasutamise hindamisel keskendusime perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondile, Euroopa Regionaalarengu Fondile ja Ühtekuuluvusfondile. Samuti hõlmas meie audit muid söekaevanduspiirkondi toetavaid meetmeid, sealhulgas üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade algatust ja õiglase ülemineku fondi ülesehitust. Auditi ajal oli liiga vara kaasata meie auditisse punktis ‎47 osutatud õiglase ülemineku territoriaalsed kavad.

25 Tõendusmaterjali hankimiseks kasutasime järgmisi meetodeid:

• dokumentide läbivaatamine ja intervjuud viie komisjoni peadirektoraadi esindajatega (konkurents; energia; tööhõive, sotsiaalküsimused ja kaasatus; regionaal- ja linnapoliitika ning Teadusuuringute Ühiskeskus) ning üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade algatuse sekretariaadiga;
• ELi söetootmist, söe kasutamist ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, energiatõhusust ja taastuvaid energiaallikaid, piirkondlikku elanikkonda ja majanduslikku olukorda käsitlevate (peamiselt Eurostati) andmete läbivaatamine;
• vaatasime läbi mitmesuguseid uuringuid, milles hinnatakse energiasüsteemi ümberkujundamist, metaaniheidet ja üldist majandusarengu olukorda meie seitsmest söekaevanduspiirkonnast koosnevas valimis;
• intervjuud seitsme valitud söekaevanduspiirkonna esindajatega viies liikmesriigis (vt joonis 4), samuti ELi vahendite kasutamist aastatel 2014–2020 käsitlevate strateegiate ja dokumentide kontrollid. Valisime need piirkonnad välja 2010.–2018. aastal suletud söekaevanduste arvu ja 2014. aastal söekaevandussektori töötajate arvu alusel.

Tähelepanekud

Tööturu nõudlus parandas töö leidmise võimalusi, kuid andmed ei ole piisavad, et hinnata, kuidas söesektori töötajad said kasu ELi rahastatud koolitusest

26 Uurisime, kas liikmesriikide ametiasutused pakkusid söetööstusest koondatud töötajatele asjakohast koolitust ja abi. Hindasime, kas

• pakutakse piisavaid koolitus- ja abimeetmeid, et aidata koondatud töötajatel leida uus töökoht. Võtsime arvesse ka koondamiste arvu ja olukorda piirkondlikel tööturgudel;
• olid olemas andmed, mille põhjal hinnata nende meetmete mõju.

Söetööstusest koondatud töötajad kogesid tööturul üldiselt positiivset olukorda

27 Meie auditiga hõlmatud söekaevanduspiirkondades moodustas 2020. aastal otseselt söekaevandussektoris töötavate inimeste arv alla 2% töötavast elanikkonnast, välja arvatud Sileesias (Poola) ja Jiu orus (Rumeenia), kus see oli vastavalt 4% ja 14%. Joonisel 5 on näidatud otseselt söekaevandussektoris töötavate inimeste arvu vähenemine aastatel 2014–2020. Mõnes piirkonnas, näiteks Lausitzis (Saksamaa) ja Sileesias (Poola), saavutati sektori töötajate arvu vähenemine töötajate arvu loomuliku kõikumise ja ja pensionile jäämise kaudu, samas kui teistes piirkondades, näiteks Morava-Sileesias (Tšehhi), pidi söekaevandusettevõte töötajaid koondama.

28 Joonisel 6 on näidatud töötuse määra muutumine valitud söetootmispiirkondades alates 2005. aastast. Töötuse määra vähenemine alates 2014. aastast näitab, et olukord tööturul oli tööotsijate jaoks üldiselt positiivne, vähendades ohtu, et söetööstusest koondatud töötajad jäävad töötuks. 2020. aastaks on töötuse määr langenud alla 5% kõigis hõlmatud piirkondades, välja arvatud kahes Hispaania piirkonnas. Töötuse määr nendes kahes piirkonnas oli siiski madalam kui kogu riigi vastav näitaja (15,5%). Vaatamata nendele edusammudele ei pruugi mõningad tööturuga seotud probleemid töötuse määra analüüsist ilmsiks tulla (vt 1. selgitus).

29 Kui Lausitz (Saksamaa) ja Astuuria (Hispaania) välja arvata, oli meie valimis olevate teiste piirkondade rände netosaldo ajavahemikul 2013–2020 negatiivne, ehk siis piirkonnast lahkus rohkem inimesi kui sinna elama asus (vt joonis 7). See põhjustas osaliselt ka töötuse määra vähenemist, kuna mõned töötud otsustasid piirkonnast lahkuda, et otsida uusi töökohti mujal.

Söetööstusest koondatud töötajatele oli kättesaadav ELi rahastatud koolitus, kuid andmed osalemise kohta puuduvad

30 Joonisel 8 on esitatud kokkuvõte Euroopa Sotsiaalfondi antavatest toetusest koolituskursustele ja meetmetele, mis on kättesaadavad meie auditiga hõlmatud piirkondade töötutele, sealhulgas söekaevandustes töö kaotanud inimestele. Enamikus piirkondades kasutati riiklikke vahendeid ka töötute ja söekaevandustest koondatud töötajate koolitamiseks ja ümberõppeks.

31 2. selgituses kirjeldatakse kahte projekti, millega toetati konkreetselt endisi söetööstuse töötajaid. Nendes projektides osalejate arvele langes vähem kui 2% auditeeritud piirkondades söekaevandussektoris kadunud töökohtadest. Kahe projekti puhul, mida toetati Morava-Sileesias (Tšehhi) ning Palencias ja Leónis (Hispaania), on näha, et need projektid olid algselt suunatud suuremale osalejate arvule kui lõpuks osalenud inimeste arv.

32 ESFi õigusaktides ei nõutud, et liikmesriigid esitaksid eraldi andmed endiste söetööstuse töötajate kohta. Valitud piirkondade asjaomased ametiasutused ei suutnud saada teavet endiste söetööstuse töötajate kohta. Seetõttu ei olnud võimalik kindlaks teha ELi rahastatavates meetmetes osalenud söetööstusest koondatud töötajate arvu ja nende meetmete panust osalejate abistamisel uute töökohtade leidmisel. Teave oli kättesaadav ainult väga väheste asjaomaste meetmete kohta, mida on kirjeldatud eespool 2. selgituses.

Liikmesriigid kasutasid ELi territoriaalse ühtekuuluvuse vahendeid, keskendudes söekaevanduspiirkondade üleminekule

33 Uurisime, kas liikmesriigid olid koos komisjoniga teinud kindlaks sotsiaal-majanduslikud arenguvajadused ja suunanud vahendeid sellele vastavalt. Hindasime, kas

• liikmesriigid olid oma rakenduskavade tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsis (SWOT-analüüs) toonud välja söetootmise vähenemise probleemi ning koostanud strateegilised dokumendid sotsiaalmajandusliku ülemineku kohta;
• liikmesriigid olid komisjoni toetusel investeerinud ELi vahendeid meetmetesse, mis aitavad kaasa energiasüsteemi ümberkujundamisele ja mõjutatud söekaevanduspiirkondade majandusliku struktuuri arendamisele ning toovad selget kasu, nagu uute töökohtade loomine, taastuvate energiaallikate võimsuse suurendamine ja energiatarbimise vähendamine;
• pärast Pariisi kokkuleppe vastuvõtmist oli komisjon võtnud meetmeid, et toetada üleminekuetapis olevaid söekaevanduspiirkondi vastavalt nende konkreetsetele vajadustele.

Enamik üleminekustrateegiaid töötati välja hiljuti

34 ELi tasandil puudus õiguslik nõue koostada söekaevanduspiirkondade sotsiaal-majandusliku ülemineku või energiasüsteemi ümberkujundamise strateegia aastateks 2014–2020. Sellegipoolest leiame, et sellise strateegia koostamine oleks olnud hea tava, eriti kuna kõik valitud piirkonnad peale Brandenburgi olid silmitsi söetootmise järsu vähenemisega ning söekaevandamine ei olnud enam elujõuline tegevus. Tabelis 2 antakse ülevaade valitud söekaevanduspiirkondade sotsiaal-majanduslike strateegiate arengust. Meie ülevaade üleminekustrateegiatest näitab, et need, mis avaldati aastatel 2018–2021, sisaldavad hinnangut nende piirkonna SWOT-analüüside või sarnaste analüüside kohta ning et nende koostamisse kaasati peamised sidusrühmad.

35 Ametlikud kohustused söe kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks võeti aastatel 2016–2022 (vt joonis 9) ja need aitasid kaasa üleminekustrateegiate hiljutisele väljatöötamisele valitud piirkondades. Lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades aastateks 2021–2030 kirjeldatakse, kuidas liikmesriigid kavatsevad tegeleda selliste küsimustega nagu energiatõhusus, taastuvad energiaallikad ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Kavasid ajakohastati viimati 2019. aastal, mis tähendab, et viimaste kohustuste mõju veel praegustes kavades ei kajastu. Liikmesriigid peavad esitama komisjonile oma ajakohastatud riiklike energia- ja kliimakavade kavandid 2023. aasta juuniks¹⁷.

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi toetus oli kättesaadav, kuid selle mõju energiasüsteemi ümberkujundamisele ja töökohtade loomisele oli piiratud

36 Joonisel 10 on näidatud ERFi kasutamine valitud söekaevanduspiirkondades, sealhulgas riiklike programmide raames. Lausitzis (Saksamaa), Palencias ja Leónis (Hispaania) ning Małopolskas (Poola) eraldati suur osa ERFi vahenditest teadusuuringutele, innovatsioonile ja ettevõtluse arendamisele. Jiu orus (Rumeenia), Sileesias (Poola) ja Moravia-Sileesias (Tšehhi) investeeriti märkimisväärne osa vahenditest sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja transporditaristute parandamiseks. Kõigis piirkondades peale Lausitzi kasutati üle 18% ERFi vahenditest keskkonna parandamise meetmeteks, nagu reoveepuhastusrajatised või õhukvaliteedi parandamine. 2021. aasta viimaseks kvartaliks kiitsid meie auditiga hõlmatud seitse piirkonda ERFi projektide rahastamiseks heaks 9,5 miljardit eurot ELi toetusi.

37 Lisaks ERFi rahastamisele kasutati Ühtekuuluvusfondist eraldatud 2,5 miljardit eurot projektide toetamiseks neljas piirkonnas. Jiu orus (Rumeenia) oli selle rahastamise suurus märkimisväärne, kuna see moodustas 46% piirkonna Ühtekuuluvusfondi ja ERFi kogukulutustest. Toetatud projektide eesmärk oli renoveerida ja ajakohastada Hunedoara maakonna vee- ja reoveesüsteem. Sileesias (Poola) ja Małopolskas (Poola) oli Ühtekuuluvusfondi osa nende kahe fondi kogusummast vastavalt 28% ja 22%. Sellest enamik kulutati üleeuroopalise transpordivõrgu alla kuuluvate raudteede, kiirteede ja maanteede ehitamiseks. Morava-Sileesias (Tšehhi) oli Ühtekuuluvusfondi osa kahe fondi kogusummast 14% ning seda kasutati samuti enamasti transporditaristu valdkonna projektide toetamiseks.

38 Tabelis 3 on esitatud otse ERFi toetusel loodavate töökohtade arv korraldusasutustelt saadud andmete põhjal. Töökohtade osakaal on väike, moodustades vähem kui 5% 2014.–2020. aasta keskmisest töötute arvust valitud piirkondades. Kuna ERF suurendab nõudlust subsideeritud projektidega seotud toodete ja teenuste järele, loob ERF kaudselt töökohti, kuid andmed selliste kaudselt loodud töökohtade kohta ei ole kättesaadavad.

39 Ühes Euroopa Komisjoni 2020. aasta aruandes¹⁸ hinnati NUTS 2. tasandi endiste söekaevanduspiirkondade potentsiaali investeerida taastuvatesse energiaallikatesse ja luua töökohti nende puhta energia tehnoloogiate abil. Seitset valitud piirkonda hinnati järgmiselt.

• Brandenburg (Lausitz) (Saksamaa), Astuuria (Hispaania) ja Castilla y León (Palencia ja León) on piirkonnad, millel on suur töökohtade loomise potentsiaal puhta energia tehnoloogiate kasutuselevõtul.
• Małopolska (Poola) ja Vest (Jiu Valley) (Rumeenia ) võiksid 2030. aastaks aeglaselt suurendada tööhõivet puhta energia tehnoloogiate abil, kuid nende tehnoloogiate potentsiaali töökohtade loomisel on võimalik täielikult ära kasutada alles 2050. aastaks.
• Morava-Sileesial (Tšehhi) ja Sileesial (Poola) on piiratud võimalused asendada söega seotud töökohad täielikult töökohtadega puhta energia tehnoloogiate sektoris.

40 ELi vahenditest ei toetata tavaliselt suuremaid projekte, mille eesmärk on arendada välja taastuvenergiatehnoloogiaid, kuna need peaksid tänapäeval teenima piisavalt tulu ega saaks toetust¹⁹. Seega toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tavaliselt väiksemaid käitisi. Seda kinnitab meie analüüs ERFi kulutuste kohta seitsmes valitud piirkonnas. Peamiselt kasutati vahendeid uute päikesepaneelide paigaldamiseks. Jiu orus (Rumeenia) ei rahastatud ühtegi taastuvenergia käitist ning neljas valitud piirkonnas kulutati taastuvatele energiaallikatele alla 1% lepingutega kaetud ERFi vahenditest. Eelmises punktis nimetatud 2020. aasta aruande kohaselt kasutati Sileesia (Poola) kõige suurem osa (ligikaudu 3%) ERFi lepingutega kaetud kulutustest taastuvatele energiaallikatele . Nende investeeringutega rajatakse uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi, mis moodustavad 2,3% piirkonna võimalikust tehnilisest võimsusest.

41 ELi energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte tähendab, et enne täiendavatesse energiatootmisvõimsustesse investeerimist tuleb parandada energiatõhusust. Auditeeritud piirkondades ulatusid ERFi kulutused avaliku taristu, olemasolevate elamute, VKEde ja suurettevõtete energiasäästuprojektidele 2,4%-st ERFi lepingute raames tehtud kulutustest Palencias ja Leónis (Hispaania) kuni 15%-ni Astuurias (Hispaania).

42 Suutsime kindlaks teha nende ELi rahastatud energiatõhususmeetmete eeldatava mõju ainult Morava-Sileesiale (Tšehhi), kus ELi aastatel 2014–2020 kavandatud projektid peaksid andma aastase energiasäästu, mis moodustab peaaegu 5% piirkonna aastasest soojuse kogutarbimisest. Sileesia (Poola) ja Małopolska (Poola) puhul esitasid ametiasutused andmed piirkondlike programmide, kuid mitte riiklike programmide mõju kohta. Mõlemas nimetatud piirkonnas saavutatakse ELi toel energiasääst, mis on tõenäoliselt väiksem kui 3% aastasest soojustarbimisest ja alla 1% aastasest elektritarbimisest. Meie valimis olevad ülejäänud piirkonnad ei esitanud meile hinnangu andmiseks piisavalt täielikke andmeid.

43 Leidsime oma ettevõtete energiatõhusust käsitlevas aruandes ka seda, et ELi rahastatud energiatõhususe projektid annavad vaid tagasihoidliku panuse ELi eesmärkide saavutamisse²⁰. Ühest komisjoni 2020. aasta uuringust²¹ selgub, et suurem osa energiasäästust riiklikul tasandil²² tulenes energiatõhususkohustustest või energia maksustamisest.

EL on viimasel ajal märkimisväärselt suurendanud oma toetust söekaevanduspiirkondade üleminekule

44 2017. aasta detsembris kuulutas komisjon välja üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade algatuse (CRiT), mille eelarve on 3,1 miljonit eurot. Algatus koosnes avatud platvormist, mis tõi kokku kõik asjaomased sidusrühmad, edendades teadmiste ja kogemuste vahetamist söekaevanduspiirkondade vahel. Samuti andis ta tehnilist abi seitsmele konkreetsele söekaevanduspiirkonnale (sealhulgas Astuuriale (Hispaania), Sileesiale (Poola), Małopolskale (Poola) ja Jiu orule (Rumeenia)). 2020. aasta juunis käivitas komisjon õiglase ülemineku platvormi, tuginedes CRiT platvormist saadud kogemustele. Teadusuuringute Ühiskeskuse avaldatud aruannetes²³ tehti kindlaks mitmed sellised piirkonnad ja kirjeldati nende profiili.

45 Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest tegi komisjon ettepaneku õiglase ülemineku mehhanismi kohta, et keskenduda nendele piirkondadele ja sektoritele, mida üleminek kliimaneutraalsele majandusele kõige rohkem mõjutab ning mis sõltuvad fossiilkütustest, sealhulgas söest, turbast ja põlevkivist ning suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest („üleminekust mõjutatud piirkonnad“). See koosneb kolmest sambast:

• õiglase ülemineku fond²⁴, millest on peamiselt toetusteks eraldatud 19,3 miljardit eurot, mida rakendatakse komisjoni ja liikmesriikide jagatud eelarve täitmise raames (vt joonis 11);
• õiglase ülemineku kava, millega antakse InvestEU programmi raames eelarvelisi tagatisi erasektori investeeringute kaasamiseks;
• avaliku sektori laenurahastu, mille raames kombineeritakse EIP laenud ELi toetustega.

46 Meie arvamuses²⁵ komisjoni ettepanekute kohta võtta vastu õiglase ülemineku fondi määrus rõhutati, et komisjon ei olnud põhjalikult analüüsinud, mida on nendes piirkondades ELi varasema rahastamisega saavutatud, ega nende ülejäänud vajadusi. Nõukogu rõhutas erinevate rahastamisallikate koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse tähtsust. Eelkõige rõhutas ta riski, et ülemineku sotsiaal-majanduslike ja keskkonnakulude leevendamiseks mõeldud vahendeid kasutatakse ilma, et üleminek tegelikult toimuks, kuna mõned piirkonnad ei muuda oma CO₂-mahukaid tööstusharusid. Seda ohtu suurendab veelgi programmi piiratud ajakava. ELi taasterahastu vahendid summas 10,87 miljardit eurot tuleb kulukohustustega siduda 2023. aasta lõpuks ja need tuleb ära kasutada 2026. aasta lõpuks.

47 Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad on õiglase ülemineku fondi rakendamise keskne element. 2022. aasta augusti seisuga oli heaks kiidetud kümme õiglase ülemineku territoriaalset kava. Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aastal ja selle mõju energiaturule võivad põhjustada viivitusi söest loobumisel ning mõjutada üleminekukavade rakendamist.

48 Õiglase ülemineku fondi määruses on sätestatud mitu elementi, mida liikmesriigid peavad oma õiglase ülemineku kavades kirjeldama, sealhulgas üleminekuprotsess riiklikul tasandil, kõige enam mõjutatud piirkondade üleminekuprobleemid ja õiglase ülemineku fondi eeldatav panus²⁶. Ühes komisjoni talituste töödokumendis õiglase ülemineku territoriaalsete kavade kohta²⁷ esitatakse komisjoni talituste seisukoht programmitöö nõuete kohta. Mis puudutab kavade heakskiitmise tingimusi, siis kirjeldatakse dokumendis olukordi, mil komisjon plaanib liikmesriikide ettepanekud heaks kiita või tagasi lükata. Need tingimused võivad osaliselt vähendada mõningaid meie arvamuses tuvastatud riske, kuid auditi toimumise ajal oli liiga vara hinnata, kuidas neid praktikas rakendatakse.

Vaatamata üldistele edusammudele on kivisüsi mõnes liikmesriigis endiselt suur kasvuhoonegaaside heite allikas

49 Uurisime söest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste muutumist. Hindasime, kas

• söe kasutamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks (ja sellega seotud CO₂ heide) on vähenenud kooskõlas ELi küttesöe tootmise vähenemisega;
• on olemas usaldusväärsed hinnangud töötavate ja mahajäetud söekaevanduste metaaniheite kohta koos eeskirjade ja stiimulitega suletud kaevanduste metaaniheite piiramiseks.

Kivisöe põletamisest tulenev CO₂ heide on vähenenud, kuid omamaine süsi on mõnikord asendatud impordi või muude fossiilkütustega

50 Aastatel 1990–2020 vähenes ELi 27 liikmesriigis elektri- ja soojusenergia tootmiseks söe põletamisest tulenev CO₂-heide 59%. Jooniselt 12 nähtub, et 2020. aastal oli kuues ELi riigis kivisöe abil toodetud elektri- ja soojusenergia osakaal endiselt üle 15%. Joonisel 12 kirjeldatud kuues ELi riigis tekitas elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatava söe põletamine 2020. aastal 9–32% nende kasvuhoonegaaside koguheitest (v.a maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev heide ja neeldajad ning rahvusvahelisest lennundusest tulenev heide²⁸).

51 Söest toodetud elektri ja soojuse osakaal ELis vähenes 2013.–2020. aastal 11 protsendipunkti, 25%-lt 14 %-le. Kui taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ja soojuse osakaal suurenes samal perioodil 11 protsendipunkti, siis fossiilgaasist toodetud elektri ja soojuse osakaal kasvas samuti 4 protsendipunkti (vt joonis 1). Auditiga hõlmatud piirkondades ja vastavates liikmesriikides täheldasime, et kivisütt ei ole asendatud ainult säästvate energiaallikatega.

• Tšehhis vähenes kivisöe tootmine Morava-Sileesias 2014.–2019. aastal 60%. Kivisöe suurenenud impordi tõttu vähenes kivisöe põletamisest tingitud CO₂ heide Tšehhis aga vaid 32%.
• Lausitzis (Saksamaa) tootsid töötavad kaevandused rohkem sütt, et katta Cottbusi kaevanduse sulgemise tõttu langenud toodang.
• Hispaanias vähenes elektri- ja soojusenergia tootmiseks söe põletamisest tulenev CO₂ heide 2013.–2019. aastal 63%. Umbes 40% sellest CO₂ heite vähenemisest sõi ära aga fossiilkütuste laialdasem kasutamine.
• Poolas vähenes kivisöe tootmine aastatel 2014–2020 25%, samal ajal kui selle kasutamine vähenes ainult 15%, sest omamaine toodang asendati osaliselt impordiga.
• Jiu orus (Rumeenia) tasakaalustas söetootmise vähenemist osaliselt fossiilkütuste impordi suurenemine.

52 Joonisel 13 on näidatud ELi liikmesriigid, kes importisid kõige rohkem sütt, millest kivisöe osakaal oli 2019. aastal 91,5%. Saksamaa ja Poola on viimase 15 aasta jooksul märkimisväärselt suurendanud oma söeimporti, samal ajal kui ülejäänud ELis söe import üldiselt väheneb.

Liikmesriigid on seni pööranud vähe tähelepanu suletud või mahajäetud söekaevandustest pärit metaaniheitele

53 Jooniselt 14 on näha, et Poola on ülekaalukalt suurim söe kaevandamisel ja käitlemisel tekkiva metaaniheite tekitaja. Talle järgnevad Rumeenia ja Tšehhi, kelle arvele langeb 89% kogu metaaniheitest²⁹. Jooniselt nähtub ka, et aktiivsed maa-alused kaevandused on suurimad metaaniheite tekitajad. Kuna nendes kaevandustes kontrollitakse tervise ja ohutuse tagamiseks pidevalt metaani kontsentratsiooni, peetakse aktiivsete maa-aluste kaevanduste riiklikes kasvuhoonegaaside inventuurides esitatud metaaniheite hinnangulisi andmeid usaldusväärseks.

54 Maapealsetest kaevandustest pärinevaid heitkoguseid ei saa pidevalt mõõta, kuna need hajuvad laiale alale. Seega põhineb kõige täpsem hinnang igas töötavas kaevanduses kaevandatud söe kogusel, mis on korrutatud heitekoefitsiendiga. Suletud või mahajäetud maa-aluste kaevanduste metaaniheite hinnangulised kogused on kõige vähem täpsed, sest nendes kaevandustes ei mõõdeta metaani pidevalt, mis võimaldaks arvutada usaldusväärsemaid heitekoefitsiente. Ühes 2020. aasta uuringus³⁰ prognoositi, et suletud (üleujutamata) või mahajäetud kaevandustest pärit metaaniheite osakaal kogu söetööstuses suureneb tulevikus märkimisväärselt. Peamiselt on põhjuseks töötavate kaevanduste väiksem heide ja hiljuti suletud kaevanduste sügavamad šahtid.

55 Mõned liikmesriigid, sealhulgas Tšehhi, Saksamaa ja Poola, kehtestasid stiimulid (toetuste, riigiabi ja maksusoodustuste vormis) investeeringuteks süsteemidesse, kus kasutatakse suletud või mahajäetud kaevandustest pärit metaani elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Kuid meie auditiga hõlmatud riikides kasutatakse elektri tootmiseks suletud või mahajäetud kaevandustest pärit metaani vaid vähestes projektides. Erandiks on Saksamaa, kus on käivitatud üle 50 sellise projekti³¹.

56 Praegu puuduvad kogu ELi hõlmavad eeskirjad, mis piiraksid söe kaevandamisel ja käitlemisel tekkivat metaaniheidet. Sellele vaatamata on komisjon võtnud meetmeid, avaldades 2021. aastal määruse ettepaneku³², et saada paremat teavet töötavate, suletud või mahajäetud söekaevanduste metaaniheite kohta ning seda vähendada. Joonisel 15 kirjeldatakse selle ettepaneku neid osi, mis on söesektori jaoks olulised.

Järeldused ja soovitused

57 Meie auditiga hinnati, kas ELi ajavahemikul 2014–2020 antud toetus on aidanud tõhusalt kaasa sotsiaal-majanduslikule üleminekule ja energiasüsteemi ümberkujundamisele seitsmes valitud ELi piirkonnas, kus söetööstuse tootmismahud on vähenenud. Järeldame, et söekaevanduspiirkondadele antaval ELi toetusel on olnud piiratud fookus ja mõju töökohtade loomisele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele ning et vaatamata üldistele edusammudele on kivisüsi mõnes liikmesriigis endiselt suur kasvuhoonegaaside heite allikas.

58 Esiteks uurisime, kas koondatud söetööstuse töötajad on saanud asjakohast koolitust ja abi uue töökoha leidmiseks. Piirkondlikud omavalitsused said sel eesmärgil kasutada nii riiklikke kui ka ELi vahendeid. Leidsime, et ESFi toel korraldatud koolituskursused olid söetööstusest koondatud inimestele kättesaadavad, kuid andmeid selle konkreetse rühma osalemise kohta oli vähe. Üldiselt positiivne olukord tööturul enamikus meie auditiga hõlmatud piirkondades vähendas söetööstusest koondatud inimeste töötuks jäämise riski (punktid ‎26–‎32).

59 Teiseks hindasime, kas liikmesriigid olid koos komisjoniga teinud kindlaks söekaevanduspiirkondade sotsiaal-majanduslikud vajadused ja suunanud vahendeid sellele vastavalt. Valitud söekaevanduspiirkonnad kasutasid ELi vahendeid erinevalt, et rahuldada oma erivajadusi, kuid keskendusid vähesel määral sotsiaal-majanduslikule üleminekule ja energiasüsteemi ümberkujundamisele. Täheldasime, et enamik piirkondi oli oma üleminekustrateegiad välja töötanud perioodi 2014–2020 lõpus.

60 Leidsime, et ERFi investeeringute kaudu otseselt nendes piirkondades loodud töökohtade arv oli suhteliselt väike. Leidsime, et enamikus valimisse kuulunud piirkondades ei avaldanud rahastatud projektid märkimisväärset mõju energiasäästule ega taastuvenergia tootmisvõimsusele (punktid ‎33–‎43).

61 Alates 2018. aastast on komisjon pakkunud söekaevanduspiirkondadele mitmesuguseid eksperditeadmisi ja tegi 2020. aastal ettepanekud luua 19,3 miljardi euro suurune õiglase ülemineku fond. Meie arvamuses komisjoni ettepanekute kohta võtta vastu õiglase ülemineku fondi määrus rõhutati, et komisjon ei olnud põhjalikult analüüsinud, mida on nendes piirkondades ELi varasema rahastamisega saavutatud, ega seda, millised on nende ülejäänud vajadused. Leidsime probleeme liikmesriikide jaoks ettenähtud aja jooksul kättesaadavate rahaliste vahendite kasutamisel tõhusa ülemineku toetamiseks. Need puudused kujutavad endast riski, et vahendeid, mis on mõeldud ülemineku sotsiaal-majanduslike ja keskkonnakulude leevendamiseks, võidakse kasutada ilma, et üleminek tegelikult aset leiaks. Seoses Venemaa 2022. aasta sissetungiga Ukrainasse on see oht suurenenud (punktid ‎44–‎48).

1. soovitus. Kontrollida, et õiglase ülemineku fondi kasutatakse tulemuslikult ja tõhusalt, et toetada söekaevandus- ja CO₂-mahukate piirkondade sotsiaal-majanduslikku üleminekut

Komisjon peaks õiglase ülemineku territoriaalsete kavade ja programmide ning nende muudatuste heakskiitmisel ning nende rakendamise üle järelevalve tegemisel ja selle kohta aru andmisel kontrollima, kas liikmesriigid on

1. määranud kindlaks kavandatud meetmed ja ajakava söekasutusest loobumiseks ja CO₂-mahuka tegevuse ümberkujundamiseks kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega;
2. taganud, et kavandatud vahendite maht ei ületaks kindlaks tehtud rahalisi vajadusi ja et need oleksid kooskõlas ülemineku tempoga;
3. taganud eri ELi ja riiklike rahastamisallikate vastastikuse täiendavuse ja koordineerimise.

Soovituse täitmise tähtaeg: õiglase ülemineku territoriaalsete kavade ja programmide vastuvõtmiseks 2022; seire ja aruandluse jaoks 2026

62 Lõpuks hindasime, kas söest tulenev kasvuhoonegaaside heide on vähenenud paralleelselt ELi söetootmise vähenemisega. Leidsime, et söe põletamisest tulenev CO₂ heide on märkimisväärselt vähenenud, kuid omamaine süsi on mõnikord asendatud impordi või muude fossiilkütustega. 2020. aastal oli kuues ELi riigis söepõhise elektri- ja soojusenergia kogutootmise osakaal ikka veel üle 15%.

63 Samuti leidsime, et suletud või mahajäetud kaevandustest pärit metaaniheidet puudutav aruandlus ei ole olnud piisavalt usaldusväärne ning kui Saksamaa välja arvata, kasutatakse nendest kaevandustest saadavat metaani vähe. Nende heitkoguste alane aruandlus ja nende vähendamine ei ole praegu hästi reguleeritud, kuid 2021. aasta detsembris avaldatud komisjoni ettepaneku eesmärk on need probleemid lahendada (punktid ‎49–‎56).

2. soovitus. Jagada metaaniheite mõõtmise ja haldamise häid tavasid

Tuginedes 2021. aasta ettepanekule võtta vastu määrus metaaniheite vähendamise kohta energiasektoris, peaks komisjon koguma ja jagama näiteid liikmesriikide headest tavadest suletud või mahajäetud söekaevandustest pärit metaaniheite mõõtmise ja haldamise kohta.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2025

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Joëlle Elvinger, võttis käesoleva aruande vastu 21. septembri 2022. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisa

Söe tootmine ja tarbimine ELis

(tuhandetes tonnides)

Akronüümid ja lühendid

CO₂: süsinikdioksiid

ERF: Euroopa Regionaalarengufond

ESF: Euroopa Sotsiaalfond

ESI fondid: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

JRC: Teadusuuringute Ühiskeskus

JTF: õiglase ülemineku fond

PM_2.5: tahked peenosakesed

ÜF: Ühtekuuluvusfond

Sõnastik

CO₂-mahukad piirkonnad: piirkonnad, kus fossiilkütuseid kasutatakse laialdaselt elektri tootmiseks, kütmiseks või tööstuslikes protsessides, mille tulemuseks on suur kasvuhoonegaaside heide.

Euroopa roheline kokkulepe: 2019. aastal vastu võetud ELi arengustrateegia, mille eesmärk on muuta EL aastaks 2050 kliimaneutraalseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid: viis peamist ELi fondi, mis üheskoos toetasid majanduse arengut kogu ELis perioodil 2014–2020: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.

Kasvuhoonegaasid: gaasid, näiteks süsinikdioksiid ja metaan, mis neelavad ja paiskavad õhku kiirgust ning moodustavad soojust mitte läbi laskva kihi Maa atmosfääris, mille tõttu Maa pind soojeneb ja tekib nn kasvuhooneefekt.

Kliimaneutraalsus: olukord, kus inimtegevuse netomõju kliimale puudub.

Küttesüsi: kivisüsi, mida kasutatakse peamiselt elektrijaamades elektri- ja soojusenergia tootmiseks.

NUTS: Nomenclature des unités territoriales statistiques – süsteem, mis statistilistel eesmärkidel ja regionaalpoliitika kujundamiseks liigitab ELi piirkonnad elanikkonna suuruse järgi kolme rühma, kusjuures NUTS 1 on suurim ja NUTS 3 kõige väiksem.

Pariisi kokkulepe: 2015. aastal allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe hoida ülemaailmne soojenemine alla 2°C, tehes kõik selleks, et hoida see alla 1,5°C.

Partnerlusleping: komisjoni ja liikmesriigi või kolmanda riigi vahel ELi rahastamiskava raames sõlmitud leping, milles sätestatakse näiteks strateegilised kavad, investeerimisprioriteedid ja kaubandus- või arenguabi andmise tingimused.

Rakenduskava: põhiraamistik ELi rahastatud ühtekuuluvusprojektide rakendamiseks kindlaksmääratud perioodil, mis kajastab komisjoni ja liikmesriikide vahel eraldi sõlmitud partnerluslepingutes sätestatud prioriteete ja eesmärke.

Riigiabi: valitsuse poolt ettevõttele või organisatsioonile antav otsene või kaudne toetus, mis annab neile konkurentide ees eelise.

SWOT-analüüs: üksuse, jurisdiktsiooni või programmi tugevate ja nõrkade külgede ning võimaluste ja ohtude hindamine.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE-d): ettevõte, kus on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või aasta bilansimaht ei ületa 43 miljonit eurot.

Komisjoni vastus

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=62373

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=62373

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade haldamisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Joëlle Elvinger. Auditit juhtis kontrollikoja liige Nikolaos Milionis. Teda toetasid kabinetiülem Kristian Sniter ja kabineti nõunik Matteo Tartaggia, valdkonnajuht Emmanuel Rauch, auditijuht Jindřich Doležal, audiitorid Gareth Roberts, Kurt Bungartz, Krzysztof Zalega, Pekka Ulander, Maria Eulàlia Reverté I Casas ja Mihaela Vacarasu. Graafilisi materjale aitas koostada Marika Meisenzahl. Keelealast abi osutasid Richard Moore ja Laura Mcmillan.

Vasakult paremale: Kristian Sniter, Emmanuel Rauch, Maria Eulàlia Reverté I Casas, Nikolaos Milionis, Matteo Tartaggia, Pekka Ulander, Jindřich Doležal.

Järelmärkused

¹ Eurostat.

² Euroopa Komisjon, Recent trends in EU coal, peat and oil shale regions, 2021, lk 61.

³ Euroopa Komisjon – Teadusuuringute Ühiskeskus, Recent trends in EU coal, peat and oil shale regions, 2021, lk 2–4.

⁴ Euroopa Komisjon – Teadusuuringute Ühiskeskus, Recent trends in EU coal, peat and oil shale regions, 2021, lk 50 ja 65.

⁵ Cortes-Ramirez et al. BMC Public Health, Mortality and morbidity in populations in the vicinity of coal mining: a systematic review, 2018, lk 1.

⁶ Euroopa Keskkonnaamet, „Air quality in Europe 2021“, 2021.

⁷ EEA, National Emission reduction Commitments (NEC) Directive emission inventory, 2019. aasta andmed.

⁸ EEA, Annual European Union greenhouse gas inventory 1990–2019 and inventory report 2021, 2021.

⁹ EEA, Annual European Union greenhouse gas inventory 1990–2019 and inventory report 2021, 2021, lk 344.

¹⁰ Nõukogu määrus (EÜ) nr 1407/2002, 23. juuli 2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi (EÜT L 205, 2.8.2002, lk 1)

¹¹ Jonek-Kowalska, Izabela, State aid and competitiveness of the hard coal mining industry in the European Union, 2014.

¹² Nõukogu otsus, 10. detsember 2010, konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta (ELT L 336, 21.12.2010, lk 24).

¹³ Määruse (EL) 2021/1119 kliimaneutraalsuse saavutamise raamistiku kohta (nn Euroopa kliimamäärus) artiklid 1, 2 ja 4 (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

¹⁴ Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi sõnavõtt sõja kohta Ukrainas ning mõju kohta ELi kliima- ja energiapoliitikale ENVI-komisjonis, 7. märts 2022.

¹⁵ Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus, „Clean energy technologies in coal regions: Opportunities for jobs and growth: Deployment potential and impacts“, 2020, lk 5.

¹⁶ Euroopa Komisjon, „Regional profile Jiu Valley“, üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade algatus, 2020.

¹⁷ Energialiidu juhtimist ja kliimameetmeid käsitleva määruse (EL) 2018/1999 artiklid 3 ja 14 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

¹⁸ Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus, „Clean energy technologies in coal regions: Opportunities for jobs and growth, 2020, lk 5–6.

¹⁹ Määruse (EL) nr 1303/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320) artikkel 61.

²⁰ Eriaruanne 02/2022: „Ettevõtete energiatõhusus: mõningane energiasääst, kuid puudused kavandamises ja projektide valimises“, punktid 117–120.

²¹ Euroopa Komisjon, Energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artikli 24 lõike 3 kohane 2019. aasta hinnang edusammudele, mida liikmesriigid on teinud 2020. aastaks seatud riiklike energiatõhususe eesmärkide saavutamisel ja energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL rakendamisel, 2020, joonis 3, COM(2019) 326 final.

²² Sääst energiatõhususe direktiivi artikli 7 alusel.

²³ Euroopa Komisjon – Teadusuuringute Ühiskeskus, EU coal regions: opportunities and challenges ahead, 2018.Clean energy technologies in coal regions: Opportunities for jobs and growth, 2020. Euroopa Komisjon – Teadusuuringute Ühiskeskus, Recent trends in EU coal, peat and oil shale regions, 2021.

²⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.6.2015, lk 1).

²⁵ Arvamus nr 5/2020 komisjoni 14. jaanuari 2020. aasta ja 28. mai 2020. aasta ettepanekute kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse õiglase ülemineku fond (2020/0006 (COD)).

²⁶ Määruse (EL) 2021/1056 artikkel 11.

²⁷ Komisjoni talituste töödokument: õiglase ülemineku territoriaalsete kavade kohta, SWD(2018) 275 final.

²⁸ EEA, Annual European Union greenhouse gas inventory 1990–2020 and inventory report 2022, 2022, lk 80.

²⁹ EEA, Annual European Union greenhouse gas inventory 1990–2019 and inventory report 2021, 2021, lk 346.

³⁰ N. Kholod et al., Global methane emissions from coal mining to continue growing even with declining coal production, Journal of Cleaner Production, Volume 256, 120489, 2020.

³¹ Söekaevanduste metaani andmebaas, mille töötas välja USA keskkonnakaitseameti kivisöekihi metaani teavitusprogramm ülemaailmse metaanialgatuse söetööstuse allkomitee taotlusel.

³² Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega käsitletakse metaaniheidete vähendamist energeetikasektoris ja muudetakse määrust (EL) 2019/942, COM(942) 805 final.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

PDF	ISBN 978-92-847-8764-7	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/297791	QJ-AB-22-020-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-8770-8	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/87162	QJ-AB-22-020-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonised 10 ja 15, ikoonid: nende jooniste kujundamisel on kasutatud Flaticon.com ressursse. © Freepik Company S.L. Kõik õigused kaitstud.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• järgmise vormi kaudu: european-union.europa.eu/contact-eu/write-us_et.

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lexʼi (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed
Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.