Euroopa poolaasta – riigipõhiste soovitustega käsitletakse olulisi küsimusi, kuid nende täitmist peab parandama

Kokkuvõte

I

Euroopa poolaasta on iga-aastane ELi majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise tsükkel, mida korraldavad komisjon ja nõukogu eesmärgiga edendada ELi majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust. Euroopa poolaastat on alates selle loomisest 2010. aastal aja jooksul edasi arendatud.

II

Euroopa poolaasta annab komisjonile, liikmesriikidele ja sotsiaalpartneritele võimaluse pidada üksteisega alalist dialoogi. Riigiaruanded põhinevad põhjalikul teabevahetusel valitsuste, riigiasutuste ja sidusrühmadega; seda nii tehnilisel kui ka poliitilisel tasandil. Euroopa poolaasta mõjutab ka liikmesriikide eelarve- ja majanduspoliitika alaseid otsuseid. Sellega seoses kasutab komisjon oma kaalutlusõigust, et teha kindlaks iga liikmesriigi ees seisvad kõige olulisemad ülesanded.

III

Komisjonil on koordineeriv roll ja nõukogul lasub lõplik vastutus liikmesriikidele suuniste andmise eest. Protsessi tulem on komisjoni ettepanekutel põhinevad riigipõhised soovitused, mille nõukogu esitab igale liikmesriigile. Komisjon teeb järelevalvet riigipõhiste soovituste täitmise üle.

IV

Käesolev aruanne koostati 10-aastase strateegia „Euroopa 2020“ lõpus ja uue strateegilise perspektiivi alguses. Tegu on kontrollikoja kolmanda Euroopa poolaastat käsitleva aruandega. 2018. aastal avaldatud kahes aruandes käsitlesime Euroopa poolaasta kahte aspekti: stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Kokkuvõttes annavad need põhjaliku ülevaate ELi tasandi poliitika koordineerimise tõhususest.

V

Uurisime, kas komisjon rakendas tulemuslikult määruses (EÜ) nr 1466/97 (edaspidi „määrus“) sätestatud Euroopa poolaasta menetlusi liikmesriikide poliitika järelevalve tõhustamiseks. Käesolevas auditis võetakse kokku kogemused, mis on saadud strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, riigipõhiste soovituste rakendamisest, nende koostamisest ja järelmeetmetest.

VI

2020. aastaks seatud kaheksast strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgist kuue saavutamisel on tehtud edusamme – seda võtmetähtsusega valdkondades, nagu tööhõive, hariduse omandamine ja energia – ning need saavutatakse tõenäoliselt täiel määral. Samas on edenemine olnud aeglane vaesuse leevendamise ning teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmisel.

VII

Riigipõhistes soovitustes nõutakse olulisi struktuurireforme. Komisjoni mitmeaastased hindamised näitavad, et aastatel 2011–2018 rakendasid liikmesriigid 26% riigipõhistest soovitustest olulisel määral või täielikult ning ligikaudu 44% puhul tehti vähemalt mõningaid edusamme. Ülejäänud 30% riigipõhiste soovituste elluviimisel tehti aga vaid piiratud edusamme või puudusid need üldse.

VIII

Uurisime Euroopa poolaasta raames koostatud dokumente ja leidsime, et riigipõhistes soovitustes käsitletakse üldiselt riigiaruannetes kajastatud küsimusi ning iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja koondsuunistes seatud prioriteete. Riigipõhistes soovitustes määratakse kindlaks ka poliitikavaldkonnad, millega tuleb tegeleda, kuid sageli ei selgitata piisavalt, milliseid reforme tuleks prioriseerida. Üldjuhul loetletakse komisjoni riigiaruannetes olulised riskid, mis on hea alus riigipõhiste soovituste koostamiseks.

IX

Riiklikud reformikavad sisaldavad liikmesriikide endi riskihinnanguid ja valitud poliitilisi lahendusi. Leidsime siiski mitu juhtumit, kus riiklikes reformikavades puudub piisav teave selle kohta, milliseid prioriteete ja eesmärke kavandatud meetmed käsitlevad. Komisjon ei andnud kirjalikku tagasisidet riiklikes reformikavades puuduva teabe kohta.

X

Loetletud leidude alusel soovitame komisjonil parandada

1. sotsiaal- ja teadusmõõtmele keskendumist Euroopa poolaasta protsessis;
2. järelevalvet riigipõhiste soovituste elluviimise üle;
3. seost ELi vahendite ja riigipõhiste soovituste vahel;
4. riigipõhiste soovituste sõnastamise kvaliteeti;
5. riiklike reformikavade hindamist.

Sissejuhatus

Euroopa poolaasta protsess

01

Euroopa poolaasta on iga-aastane ELi majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise tsükkel, mida korraldavad Euroopa Komisjon ja nõukogu eesmärgiga parandada ELi majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust ning tegeleda ELi ees seisvate struktuursete ülesannetega: eelarvepoliitika ja makromajandusliku tasakaalustamatusega ning pikaajalise majanduskasvu, tööhõive ja muude sotsiaalsete küsimustega seotud struktuurireformidega.

02

Euroopa poolaasta loodi alates 2010. aastast osana ELi reageeringust Euroopat tabanud majandus- ja finantskriisile¹. Euroopa poolaasta eesmärk on ühtlustada kehtestatud menetluste ajakavad, et viia finantskriisi järel paremini kooskõlla liikmesriikide eelarve-, majanduskasvu- ja tööhõivepoliitika eesmärgid (vt I lisa). Euroopa poolaasta koondab kokku mitut keerulist poliitikavaldkonda hõlmavad ja erinevalt koordineeritavad menetlused: stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa, makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse ning tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ (vt tabel 1).

03

Euroopa poolaasta annab komisjonile, liikmesriikidele ja sotsiaalpartneritele võimaluse pidada üksteisega alalist dialoogi. Selleks et suurendada liikmesriikide isevastutust, toimub komisjoni ning liikmesriikide valitsuste, ametiasutuste ja sidusrühmade vahel põhjalik teabevahetus. Euroopa poolaasta mõjutab liikmesriikide eelarve- ja majanduspoliitika alaseid otsuseid. Sellega seoses kasutab komisjon oma kaalutlusõigust, et teha kindlaks iga liikmesriigi ees seisvad kõige olulisemad ülesanded.

04

Tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“² (strateegia „Euroopa 2020“) kehtestati 17. juunil 2010, finants- ja majanduskriisi ajal. See järgnes Lissaboni strateegiale. Strateegia „Euroopa 2020“ on 10-aastane strateegia, mille eesmärk on aidata ELil kriisist üle saada ning muuta ELi majandus arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks. 1. selgituses on esitatud strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid. Euroopa poolaasta raames hinnatakse strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisel tehtud edusamme. Liikmesriike kutsutakse üles esitama oma riiklikus reformikavas eesmärkide täitmisel tehtud edusammud³.

05

Komisjon ja liikmesriigid on Euroopa poolaastat aja jooksul edasi arendanud ning lisaks selle peamisele eelarve- ja sotsiaal-majanduslikule suunitlusele peetakse arutelusid, et keskenduda rohkem keskkonnasäästlikkusele ja õigusriigi põhimõttele. ELi iga-aastane aasta majanduskasvu analüüs (2020) näitab, et liidu strateegia on suunatud kestlikule majanduskasvule. Selles seatakse põhieesmärgiks ÜRO kestliku arengu eesmärgid ning esitatakse Euroopa roheline kokkulepe kui liidu uus majanduskasvu strateegia; seejuures sisaldavad 2020. aasta riigipõhised aruanded analüüsi ja järelevalvet kestliku arengu eesmärkide täitmise kohta⁴. Ühes teises teatises uurib komisjon võimalusi, kuidas makromajanduslik järelevalve saaks aidata kindlaks teha ja lahendada teatavaid õigusriigi põhimõtte järgimisega seotud probleeme⁵.

06

Euroopa poolaasta protsess hõlmab järgmisi dokumente (vt II lisa):

• majanduspoliitika üldsuunised ja tööhõivesuunised, mida ühiselt nimetatakse koondsuunisteks. Need suunised esitab komisjon ja need võtab vastu nõukogu eesmärgiga suunata liikmesriikide poliitikat nendes valdkondades. Majanduspoliitika üldsuuniste puhul ei ole piiritletud ajavahemikku (viimased kiideti heaks 2015. aastal), tööhõivesuuniseid aga ajakohastatakse või need kinnitatakse uuesti igal aastal. Kuigi suunised ei ole liikmesriikide suhtes siduvad ega jõustatavad, annavad need komisjonile aluse riigipõhiste soovituste esitamiseks. Lisaks nõutakse määruses, et komisjon jälgiks ja kontrolliks nende rakendamist;
• iga-aastane majanduskasvu analüüs on komisjoni koostatav teatis, mis esitatakse sügispaketi raames novembris. Selles antakse ülevaade ELi ja euroala põhiprobleemidest, sätestatakse ELi majanduslikud ja sotsiaalsed üldprioriteedid ning esitatakse liikmesriikidele ELi tasandi poliitikasuunised järgnevaks aastaks. Iga-aastases majanduskasvu analüüsis seatakse prioriteedid, mis põhinevad teistel sügispaketi aruannetel või muudel asjakohastel dokumentidel: näiteks tugineb 2018. aasta majanduskasvu analüüs „president Junckeri 2017. aasta kõnele olukorra kohta Euroopa Liidus, Euroopa sotsiaalõiguste sambale, valgele raamatule Euroopa tuleviku kohta ja viiele hilisemale aruteludokumendile. Selles võetakse ka arvesse arutelusid Euroopa Parlamendi, nõukogu, teiste ELi institutsioonide, liikmesriikide parlamentide ja sotsiaalpartneritega“;
• sügispakett hõlmab lisaks iga-aastasele majanduskasvu analüüsile makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse häiremehhanismi aruannet ja ühise tööhõivearuande projekti. Alates 2015. aastast hõlmab see ka teatist, milles on kokkuvõtvalt esitatud komisjoni hinnang eelarvekavadele, mille euroala liikmesriigid on esitanud järgneva aasta kohta, ning soovitusi euroalale;
• riigiaruanded on talituste töödokumendid, mille komisjon esitab alates 2015. aastast iga aasta veebruaris (enne 2015. aastat esitas komisjon riiklike reformikavade hindamist hõlmava talituste töödokumendi mais ja põhjalikud analüüsid esitati eraldiseisvalt aprillis). Riigiaruannetes hinnatakse iga liikmesriigi majanduslikku olukorda ja reformide mõju strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide ja riigipõhiste soovituste täitmisele;
• stabiilsus- ja lähenemisprogrammid ning riiklikud reformikavad esitavad liikmesriigid iga aasta aprillis. Määruses nõutakse, et stabiilsus- ja lähenemisprogrammid hõlmaksid eelarvekavasid, milles võetakse arvesse erinevaid eelarve ja makromajandusliku tasakaalustamatuse küsimusi. Samuti nõutakse selles, et liikmesriigid esitaksid riiklikud reformikavad, milles kirjeldatakse nende plaane, võttes samal ajal arvesse erinevaid ELi tasandil antavaid mitmeaastaseid ja iga-aastaseid suuniseid, näiteks makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud küsimusi, liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiat (strateegia „Euroopa 2020“), koondsuuniseid (majanduspoliitika üldsuunised ja eksperdirühmad) ning iga-aastast majanduskasvu analüüsi. Ka komisjon esitab igal aastal liikmesriikidele saadetavas kirjas erisuunised riiklike reformikavade vormi ja sisu kohta;
• ennetuslikku osa käsitlevad komisjoni talituste töödokumendid koostavad komisjoni talitused iga aasta mais ja esitavad neis oma analüüsi stabiilsus- ja lähenemisprogrammide kohta. Neis käsitletakse kõiki tuvastatud eelarveriske ja teavitatakse eelarvesuundumustest ning vastavusest stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa eelarve-eeskirjade raamistikule;
• riigipõhised soovitused esitab komisjon nõukogule iga aasta mais, et need juulis heaks kiita. Edusammude hindamiseks kontrollib komisjon seejärel nende rakendamist ja annab sellest aru järgmise aasta riigiaruannetes. Kui edusamme ei ole või olukord on halvenenud, otsustab nõukogu komisjoni soovituse põhjal, kas on vaja võtta täiendavaid jõustamismeetmeid (nagu sanktsioonid või muud meetmed, näiteks otsused piirata ELi eraldatavat rahastamist);
• järelaruanded: tuvastatud makromajandusliku tasakaalustamatusega riikide puhul jälgitakse ka spetsiifiliselt nende edusamme poliitikakava ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud riigipõhiste soovituste täitmisel. See toimub novembrist detsembrini. Komisjoni järelevalvearuandeid arutatakse nõukogu komiteedes ja need avaldatakse. Nõukogu esitab oma järeldused protsessi kohta tervikuna järgneva aasta jaanuaris.

07

III lisas on esitatud ajavahemikul 2011–2018 Euroopa poolaasta ajakavas tehtud peamised muudatused.

08

Alates 2011. aastast on Euroopa poolaastast välja jäetud kokku neli liikmesriiki (Iirimaa, Portugal, Küpros ja Kreeka); seda ajaks, mil nende suhtes kohaldati makromajanduslikke kohandamisprogramme. Nii välditakse sellistes programmides esitatud meetmetega seotud soovituste dubleerimist.

Euroopa poolaasta juhtimise eest vastutab komisjon koostöös liikmesriikidega

09

Nõukogul lasub lõplik vastutus komisjoni soovituste põhjal liikmesriikidele suuniste esitamise eest. Konkreetsed meetmed on liikmesriikide ametiasutuste otsustada. Selline kaalutlusõigus on vajalik, et poliitiline isevastutus jääks liikmesriikide tasandile (riiklik, piirkondlik, kohalik tasand).

10

Komisjonil on koordineeriv roll, kuid tema sanktsioonide rakendamise volitused piirduvad üksnes stabiilsuse ja kasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega; komisjonilt eeldatakse ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist. Komisjon vastutab ka iga-aastase majanduskasvu analüüsi, riigiaruannete, riigipõhiste soovituste kavandite, strateegia „Euroopa 2020“, stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa käsitlevate komisjoni talituste töödokumentide, ühise tööhõivearuande projekti, põhjaliku analüüsi ja häiremehhanismi aruande ning kogu seire ja hilisema aruandluse eest. Lisaks on tema ülesanne protsess iga viie aasta järel üle vaadata ja anda vajaduse korral soovitusi selle kohandamiseks⁶.

11

Komisjoni peasekretariaat vastutab Euroopa poolaasta järelevalve ja koordineerimise eest ning juhatab peadirektoraatide põhirühma, kuhu kuuluvad majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat. Põhirühmas osalevad peadirektoraadid võivad muutuda vastavalt Euroopa poolaasta protsessi prioriteetidele. Riigipõhistesse rühmadesse kuuluvad peasekretariaadi rühmajuhid ja eri peadirektoraatide ametnikud, samuti liikmesriikides asuvates ELi esindustes töötavad Euroopa poolaasta ametnikud.

12

Nõukogu vastutab liikmesriikidele suuniste andmise eest. Nõukogult oodatakse komisjoni soovituste ja ettepanekute järgimist või (kui ta nendega ei nõustu) oma seisukoha avalikku selgitamist⁷.

13

Euroopa poolaasta protsessis on kesksel kohal riikide isevastutuse kontseptsioon. See tähendab liikmesriikidelt oodatavat suurt pühendumust ja neilt nõutavaid edusamme majanduspoliitika tihedama koordineerimise ja nende majandustulemuste püsiva vastastikuse lähenemise tagamisel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 120, 121 ja 148 ning määruse sätetele. Kontseptsiooni on aja jooksul edasi arendatud nii erinevates nõukogu ja komisjoni teatistes kui ka määruses (vt 2. selgitus).

Auditi ulatus ja käsitlusviis

14

Auditi põhiküsimus oli järgmine: kas komisjon on vastavalt Euroopa poolaasta määrusele (EL) 1466/97 (käesolevas aruandes edaspidi „määrus“) tulemuslikult koordineerinud Euroopa poolaasta majandus- ja struktuuripoliitikat. Uurisime, kuidas komisjon määrust rakendas. Vaatasime läbi Euroopa poolaasta raamistiku, strateegia „Euroopa 2020“ ja nendega seotud struktuurireformid, mis on vajalikud sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkuse parandamiseks.

15

Käesolev aruanne on kontrollikoja Euroopa poolaastat käsitlevas seerias kolmas ja viimane. Kahes 2018. aastal avaldatud eriaruandes kajastati Euroopa poolaasta kahte esimest mõõdet – stabiilsuse ja kasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust¹³. Käsitlesime alljärgnevaid auditiküsimusi.

1. Kas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel tehti piisavalt edusamme ja kas selle strateegia koordineerimine Euroopa poolaasta raames oli tõhus?
2. Kas riigipõhistes soovitustes käsitleti iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja koondsuunistes seatud prioriteete ning kas liikmesriigid täitsid riigipõhiseid soovitusi täielikult või piisavalt?
3. Kas komisjon tegi hoolsalt üldist järelevalvet riigipõhiste soovituste rakendamise üle ja esitas õiget teavet?
4. Kas komisjon sõnastas riigipõhised soovitused ja valmistas ette oma soovituse nõukogule, võttes aluseks riigiaruannetes esitatud hinnangud ja liikmesriikide riiklike reformikavade hindamised?

16

Uurisime üksikasjalikult Euroopa poolaasta protsessi kuuest liikmesriigist (Austria, Belgia, Soome, Ungari, Itaalia ja Madalmaad) koosneva valimi alusel ajavahemikus 2011–2018 (vt IV lisa liikmesriikide valimise kohta). Vajaduse korral võtsime arvesse ka teisi liikmesriike.

17

Meie auditikriteeriumide aluseks on

1. õigusraamistiku, eelkõige määruse (EL) nr 1466/97 nõuded seoses Euroopa poolaastaga;
2. strateegia „Euroopa 2020“ või selle eelkäija Lissaboni strateegia ja komisjoni enda hinnangud protsessi kohta;
3. komisjoni sisesuunised riikidega tegelevatele komisjoni osakondadele või liikmesriikidele eri hindamiste ja aruannete koostamise kohta;
4. mitme ELi institutsiooni ja muu rahvusvahelise organisatsiooni koostatud või uurimistöö põhjal avaldatud dokumendid, milles kirjeldatakse parimaid tavasid.

18

Vaatasime iga valimisse kuulunud liikmesriigi puhul üle kahe tsükli (2014 ja 2016) kogu dokumentide ahela (iga-aastane majanduskasvu analüüs, riigiaruanne, riiklik reformikava, riigipõhised soovitused, hilisem aruandlus), et mõista, kas/kuidas protsess toimib ja kas eri dokumendid on üksteisega tõhusalt ja sujuvalt seotud.

19

Meie peamised koostööpartnerid olid komisjoni peasekretariaat, mis vastutab peamiselt protsessi koordineerimise eest, ning komisjoni peamised Euroopa poolaasta eest vastutavad direktoraadid (majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat; tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat; siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat).

20

Lõpetasime oma audititöö enne COVID-19 puhangut ja seetõttu ei võeta aruandes arvesse pandeemiale reageerimiseks poliitikas võetud samme või muid muudatusi.

Tähelepanekud

Strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisel tehtud üldised edusammud

Kaheksast strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgist täidetakse tõenäoliselt kuus, kuid vaesuse leevendamise ning teadus- ja arendustegevuse valdkondade eesmärgid jäävad saavutamata

21

Strateegias „Euroopa 2020“ seatakse liikmesriikidele kaheksa eesmärki. Strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisel on ELis tervikuna tehtud edusamme, liikmesriigiti on aga olukord erinev (vt V lisa). ELi kui terviku tasandil täidetakse 2020. aastal tõenäoliselt tööhõive-, energeetika- ja haridusvaldkonna eesmärgid. Vaesuse vähendamise eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme on aga negatiivselt mõjutanud 2008. aasta finantskriis, ning liikmesriikide edenemine teadus- ja arendustegevuse kulutustele seatud eesmärkide saavutamisel on olnud piiratud (vt joonis 1 ja V lisa).

22

Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arv suurenes kriisile vahetult järgnenud aastatel (116 miljonilt 2008. aastal 122 miljonini 2012. aastal) ning hakkas pärast 2012. aastat vähenema kooskõlas majanduse üldise elavnemisega (122 miljonilt 2012. aastal 109,2 miljonini 2018. aastal)¹⁴. Strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk oli aga aidata 2020. aastaks vaesusest või sotsiaalsest tõrjutusest välja vähemalt 20 miljonit inimest, st vähendada nende arvu võrreldes 2008. aasta näitajaga 96,1 miljoni inimeseni.

23

2000. aasta Lissaboni strateegias seati eesmärk suurendada iga liikmesriigi kulutusi teadus- ja arendustegevusele 3%-ni SKPst ning muuta EL 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majanduspiirkonnaks. Seda eesmärki ei ole seni saavutatud. Strateegias „Euroopa 2020“ seati sama eesmärk (3%) ELile tervikuna, võimaldades igal liikmesriigil määrata kindlaks oma eesmärk. Liikmesriikide eesmärgid on väga erinevad, nagu on näidatud joonisel 2.

24

Ajavahemikul 2000–2010 suurenesid kulutused 10 aasta jooksul 1,93%ni SKPst, mis tähendab vaid 0,16 protsendipunkti suurust kasvu. Strateegia „Euroopa 2020“ järgmise kaheksa aasta jooksul suurenesid kulutused 2018. aastaks 2,12%-ni SKPst, st lisandus veel vaid 0,19 protsendipunkti (vt joonis 3).

Komisjon ei esitanud piisavaid soovitusi, et käsitleda teatavates liikmesriikides vaesuse ja teadusuuringutega seotud teemasid

25

Aastatel 2011–2016 esitas komisjon 14 liikmesriigile riigipõhiseid soovitusi, mis puudutasid otseselt vaesust. Leidsime oma analüüsi käigus siiski juhtumeid, kus ta ei olnud seda hoolimata olukorra halvenemisest teinud. Näiteks tabelist 2 nähtub, et 2016. aastal ei esitatud vaesusega seotud riigipõhiseid soovitusi 11 liikmesriigile 18-st, kus vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arv oli kriisieelse tasemega võrreldes (erineval määral) suurenenud.

26

Komisjon esitas mitu riigipõhist soovitust, mis käsitlesid vaesuse vähendamist järgmiste valdkondade kaudu: tööhõive, oskuste omandamine, elukestev õpe, lastehoid ja varem tõrjutud kodanike integreerimine tööturule. Meie arvates oleks aga strateegia „Euroopa 2020“ eesmärk ja finantskriisi mõju senistele edusammudele õigustanud suuremat arvu riigipõhiseid soovitusi, mis keskenduksid otsese vaesuse leevendamise meetmetele.

27

Suurele tööpuudusele reageerimiseks võttis komisjon kasutusele mitu ELi eelarvest rahastatavat olulist meedet, näiteks kõrge noorte töötuse määraga piirkondade aitamiseks. Hoolimata nendest jõupingutustest oli suhtelise vaesuse näitaja abil mõõdetav vaesuse määr ajavahemikus 2008–2018 vanuserühmiti väga erinev. Vaesuse oht suurenes märgatavalt vanuserühmas 18–24 ja vähenes oluliselt 65-aastaste ja vanemate põlvkonnas. Sellest tulenevalt oli 2018. aastal nende kahe vanuserühma vaesuse vahe 7 protsendipunkti, samas kui 2008. aastal oli see vaid 1,0 protsendipunkti¹⁵ (vt joonis 4). Eurostat määratleb näitaja nende elanike osakaaluna, kelle ekvivalentnetosissetulek on allpool suhtelise vaesuse piiri, milleks on 60% riigi mediaan-ekvivalentnetosissetulekust (pärast sotsiaalsiirdeid)¹⁶.

28

Auditi ajal on toimunud mitu hiljutist muutust, mis tugevdavad jätkuvalt keskendumist nii tööhõive kui ka vaesuse küsimustele.

• 2017. aastal võeti vastu 20 põhimõttest koosnev Euroopa sotsiaalõiguste sammas, mille kiitsid heaks Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon¹⁷;
• ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide raames on ELi juhid võtnud endale kohustuse vähendada lisaks muudele kestlikkuse eesmärkide saavutamisele (kliimamuutused) vähemalt poole võrra vaesuses elavate inimeste osakaalu kõigis selle mõõtmetes¹⁸;
• Euroopa Komisjoni president märkis oma Euroopa tegevuskavas, et ta soovib „sobitada kokku sotsiaalküsimused ja turumajanduse“, esitades „tegevuskava Euroopa sotsiaalõiguste samba täielikuks rakendamiseks“, ning et muuta tuleb Euroopa poolaasta fookust ja „kujundada sellest vahend, mis hõlmab ÜRO kestliku arengu eesmärke“¹⁹.

29

Euroopa poolaasta võib olla oluline poliitika koordineerimise protsess vaesuse vähendamiseks mitmes mõõtmes, tagades piisavad eelarvepuhvrid, et pakkuda toetust kriisi ajal ja vahetult pärast kriisi, andes soovitusi kõigile riikidele, kus vaesuse määr on kõrge või kasvab, ning tugevdades veelgi seost riigipõhiste soovituste ja eelarvest antava toetuse vahel, et edendada reforme.

30

Leidsime, et teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ei esitanud komisjon asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi igale liikmesriigile, kes ei olnud lähedal riigis selles valdkonnas seatud eesmärkide saavutamisele. Näiteks ei koostatud 2017. aastal vastavaid riigipõhiseid soovitusi 17 sellisele liikmesriigile (vt VI lisa tabel 3).

31

Ülemaailmsel tasandil on EL teistest arenenud majandusega riikidest, nagu Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Lõuna-Korea, maha jäänud. Hiina on teadus- ja arendustegevuses kiiresti järele jõudmas (vt joonis 5). Praeguses olukorras, kus teised ülemaailmsed osalejad suurendavad konkurentsi, tuleb Euroopa poolaasta raames ja sellest väljaspool teadus- ja arendustegevuse valdkonnas rohkem ära teha. Liikmesriikide avalik sektor kulutab teadus- ja arendustegevusele endiselt samas ulatuses, kuid ettevõtlussektor investeerib kavandatust vähem, kuigi just sellel sektoril on tulevikus kõige suurem arengupotentsiaal²⁰.

Euroopa poolaasta on hakanud keskenduma kestliku arengu eesmärkidele

32

Komisjon on hakanud jälgima liikmesriikide poliitikasuundade edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, võttes kasutusele uue lisa („E lisa“), milles esitatakse statistiline hinnang suundumuste kohta seoses kestliku arengu eesmärkidega liikmesriikides viimase viie aasta jooksul, tuginedes Eurostati ELi kestliku arengu eesmärkide näitajate kogumile. Komisjon on hakanud ka esitama kestliku arengu eesmärkidega seotud riigipõhiseid soovitusi. Neid hiljutisi riigipõhiseid soovitusi meie audititöös ei käsitletud.

33

Samuti leidsime piiratud arvul juhtumeid, kus riigiaruannetes juhiti tähelepanu õigusriigi põhimõttega seotud küsimustele, nagu kohtute sõltumatus, korruptsioon, huvide konflikt ja meediavabadus. Tegu on heade näidetega panusest, mida Euroopa poolaasta võib anda õigusriigi põhimõtte edendamisse.

Liikmeriigid on täielikult või olulisel määral täitnud vaid väikese osa riigipõhistest soovitustest ja komisjoni järelevalve ei ole alati täielik

Rohkem kui kahe kolmandiku riigipõhiste soovituste elluviimisel on tehtud vähemalt mõningaid edusamme, kuid täielikult või olulisel määral on täidetud vaid väike osa riigipõhistest soovitustest

34

Komisjon on loonud sisemiseks kasutuseks mõeldud andmebaasi CESAR, mis sisaldab eri peadirektoraatide hinnanguid riigipõhiste soovituste täitmise määra kohta. Vastavalt CESARi andmetele liigitati ajavahemikus 2011–2017 1,6% riigipõhistest soovitustest täielikult täidetuks ühe aasta jooksul pärast nende esitamist ja märkimisväärseid edusamme oli tehtud 4,6% puhul (vt joonis 6 ja 3. selgitus). Enamik riigipõhistest soovitustest kuulub kategooriasse „mõningad edusammud“ (50,9%) või „vähesed edusammud“ (35,5%). Sageli liigitatakse riigipõhised soovitused kategooriasse „mõningad edusammud“, kui riikide parlamentide poolt või ministrite otsustega on võetud meetmeid või kinnitatud reformikava.

35

Ehkki see on oluline samm riigipõhiste soovituste täitmise suunas, leitakse komisjoni antud hinnangus õigesti, et liikmesriigid peavad nende täitmiseks veel palju tööd tegema. See näitab, et kuigi Euroopa poolaasta on hea koordineerimisplatvorm edusammude jälgimiseks, ei täitnud liikmesriigid riigipõhiseid soovitusi piisavalt, et lahendada tuvastatud struktuursed probleemid.

36

Komisjon võttis 2017. aasta mais kasutusele mitmeaastase hindamise, mille raames vaadeldakse riigipõhiste soovituste täitmist pikema aja jooksul. Mitmeaastases hindamises võetakse arvesse neid riigipõhiseid soovitusi, millega küll tegeletakse, kuid mille täitmine on võtnud aega kauem kui aasta. Ajavahemiku 2011–2018 mitmeaastane hindamine näitas, et 9% riigipõhistest soovitustest oli täielikult täidetud ja märkimisväärseid edusamme oli tehtud 17% soovituste puhul (vt joonis 7).

37

Kui liikmesriik ei ole nõukogu poliitilisele soovitusele ettenähtud ajavahemiku jooksul asjakohaselt reageerinud või kujundab poliitikat soovituse vastaselt, võib komisjon esitada poliitilise hoiatuse²¹. Kui liikmesriigid riigipõhiseid soovitusi ei täida, on komisjonil ka võimalus täiendada soovitusi konkreetsete meetmetega²². Auditeeritud riigipõhiste soovituste valimi puhul ei ole komisjon konkreetseid meetmeid soovitanud, kuigi mitmeid riigipõhiseid soovitusi on liikmesriikidepoolse aeglase või osalise täitmise tõttu mitu aastat korratud.

Komisjon ei ole riigipõhiste soovituste täitmise järelevalvet täielikult dokumenteerinud

38

Hindasime andmebaasis CESAR salvestatud teavet, et teha kindlaks, kui kvaliteetne ja usaldusväärne on järelevalveprotsess, mille põhjal koostatakse komisjoni aruanded. Leidsime, et mõnel meie valimis tuvastatud juhul (19 mitmeaastast hindamist 202-st) ei olnud asjaomased peadirektoraadid oma hindamisi CESARis dokumenteerinud või ei olnud lisanud teavet riigipõhiste soovituste teatavate alapunktide kohta (riigipõhiste soovituste alapunktid on ühe riigipõhise soovituse eri elemendid). CESAR on kasulik töövahend riigipõhiste soovituste täitmise jälgimiseks, kuid selle maksimaalse kasulikkuse tagamiseks on oluline teabe täielikkus.

39

Uurisime järjestikuste aastate riigiaruannete ja muude komisjoni aruannete põhjal riigipõhiste soovituste täitmise järelevalvet ning leidsime, et riigipõhiste soovituste alapunkte rühmitati sageli ümber. See raskendab aastast aastasse riigipõhiste soovituse täitmisel tehtud edusammude kiiruse võrdlemist.

40

Kuna CESAR on sisekasutuseks mõeldud andmebaas, mida ei ole võimalik avaldada, ning hoolimata sellest, et komisjon avaldab mitmeaastase ülevaate, puudub avalikult kättesaadav konsolideeritud andmebaas, et saada hõlpsasti kätte kõigi aastate riigipõhised soovitused ja nende täitmise seis eri aastatel.

Ebapiisav seos ELi eelarvest eraldatud rahastamise ja riigipõhiste soovituste täitmise vahel

41

Vastavalt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) ühissätetele²³ peaks nende fondide kasutamine olema seotud Euroopa poolaasta eesmärkidega ja eelkõige riigipõhiste soovitustega. Üks komisjoni jaoks 2018. aastal tehtud uuring²⁴ näitab, mil määral on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid aidanud kaasa riigipõhiste soovituste täitmisele (vt 4. selgitus).

42

Struktuurireformide läbiviimist toetatakse ELi eelarvest eraldatavate finantsstiimulite abil alates 1997. aasta majanduspoliitika üldsuunistest (seoses tööturureformidega). 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöös on eeltingimuste ja/või sihtotstarbeliste investeeringute kaudu arvesse võetud kõiki asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi. Alates 2016. aastast on riigiaruannetes esitatud teavet ELi eelarve panuse kohta struktuursete probleemide lahendamisse. Kuna rakendamine veel kestab, kulub nende investeeringute tulemuste hindamiseks rohkem aega.

43

Ühes meie arvamuses ühtekuuluvuspoliitika fondide ühissätete kohta²⁵ esitasime soovitusi selle kohta, kuidas suurendada tulevikus ELi eelarvest antava toetuse tulemuslikkust riigipõhiste soovituste täitmisel. Eelkõige soovitasime, et riigipõhised soovitused peaksid olema selged, üheselt mõistetavad ja elluviidavad, et need vastaksid asjakohaselt ühissätete määruse eelnõu artiklis 15 esitatud sätetele. Samuti soovitasime komisjonil lisada sätted riigipõhiste soovitustega seotud kriteeriumide täitmise hindamiseks kooskõlas ühissätete määruse eelnõu artikli 11 lõikega 2 ja artikli 11 lõikega 4.

44

2015. aasta juulis loodi struktuurireformi tugiteenistus, et anda liikmesriikidele tehnilist abi struktuurireformide kavandamisel ja elluviimisel. Komisjon tegi 2017. aastal ettepaneku hakata struktuurireformide edendamiseks kasutama rahalisi stiimuleid²⁶ ning tegi 2018. aastal ettepaneku eraldada 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus uue reformide tugiprogrammi osana 25 miljardit eurot. Komisjoni ettepanek oli auditi tegemise ajal seadusandlikus menetluses ning kavandatud reformide tugiprogrammi integreerimine võiks aidata suurendada riigipõhiste soovituste täitmise määra.

Riigipõhistes soovitustes käsitletakse asjakohaseid riske, kuid ei selgitata piisavalt, miks tuleks teatavaid reforme teistega võrreldes prioriseerida

Riigipõhiste soovituste ja nende alapunktide arv on alates 2015. aastast vähenenud

45

Komisjon otsustas 2015. aasta riigipõhiseid soovitusi ühtlustada, mis tõi kaasa liikmesriikide riigipõhiste soovituste alapunktide keskmise arvu vähenemise 20-lt 2014. aastal 12,5-le 2019. aastal. Hoolimata kavatsusest parandada riigipõhiste soovituste arvu vähendamise abil nende fookust, oleme viimastel aastatel märganud, et konkreetsetes soovitustes osutatakse mitmele mitteseotud poliitikamõõtmele või käsitletakse neis paljusid poliitikavaldkondi (vt  joonis 8 ja 5. selgitus).

Koondsuuniseid kasutatakse prioriteetide seadmiseks, kuid komisjon ei anna aru nende rakendamise kohta

46

Leidsime, et liikmesriikidele iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja riigipõhistes soovitustes antud iga-aastastes suunistes seatud prioriteedid käsitlesid üldiselt majanduspoliitika üldsuuniseid ja tööhõivesuuniseid (edaspidi koos „koondsuunised“). Riigipõhiste soovituste põhjendustes viidatakse neile küll üldiselt, kuid konkreetsetes riigipõhistes soovitustes puuduvad viited selle kohta, milliseid iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja koondsuuniste prioriteete need on mõeldud käsitlema (vt joonis 9).

47

Ei ole tehtud järelhindamist selle kohta, mil määral on liikmesriigid riigipõhiste soovituste täitmisel ja kogu asjakohase riikliku poliitika elluviimisel käsitlenud koondsuunistes sätestatud prioriteete nii, nagu on nõutud määruses²⁷. Selline järelhindamine annaks väärtuslikku tagasisidet koondsuuniste prioriteetide rakendamise kohta.

Riigipõhised soovitused kajastavad riigiaruannetes kindlaks tehtud riske, kuid neis ei selgitata prioriteetide seadmist

48

Riigiaruannetes esitatakse riigipõhiste rühmade tuvastatud peamised makromajanduslikud ja struktuursed riskid ja puudused ning loetletakse liikmesriikides kaalutavad poliitikameetmed. Need on üldiselt hea alus riigipõhiste soovituste koostamiseks.

49

Iga riigipõhise soovituse alguses on põhjendus, milles selgitatakse soovituse koostamise põhjuseid. Uurisime oma valimisse kuulunud riigipõhiseid soovitusi ja leidsime, et puudusid

1. selgitused teemade kajastamise prioriseerimisloogika ja varem riigiaruandes kindlaks tehtud küsimuste väljajätmise põhjuste kohta; lisaks ei selgitatud sellistest varasemate aastate riigipõhistest soovitustest loobumist, mida ei ole täielikult ellu viidud;
2. viited liikmesriikide riiklikes reformikavades esitatud kinnitustele või võetud kohustustele, mis puudutasid konkreetseid reforme või soovitusi;
3. selgitused riigipõhiste soovituste vastastikuse mõju kohta (üksteisega vastuolus või vastastikuses sõltuvuses).

50

Riigipõhiste soovituste ettepanekud koostatakse peasekretariaadi koordineeritava sisemise protsessi raames, millele järgneb liikmesriikidega erinevatel teemadel peetav arvamustevahetus. Hoolimata komisjoni ulatuslikest analüüsidest ja liikmesriikidega peetud aruteludest ei leidnud me kriteeriume, mille alusel teatavaid küsimusi eelistati ja riigipõhistes soovitustes käsitleti, teisi aga mitte. Esitatud riigipõhiste soovituste väljavalimise kriteeriumid ja põhjendused ei olnud selgelt dokumenteeritud.

51

Riigipõhiste soovituste teostatavus sõltub ka nende täitmise realistlikust ajakavast. Komisjoni suunistes märgitakse, et riigipõhised soovitused täidetakse eeldatavasti 12–18 kuu jooksul, kuid konkreetsetes riigipõhistes soovitustes ei täpsustata täpset ajavahemikku, mille jooksul liikmesriik peaks meetmeid võtma. Täheldasime, et teatavate riigipõhiste soovituste elluviimine võtab rohkem aega kui standardne 12–18 kuud, mille tulemusena korratakse mitmeid riigipõhiseid soovitusi mitme aasta jooksul.

52

Soovituste teostatavus võib osalt sõltuda sellest, kas nende täitmist riigi tasandil toetatakse piisaval määral rahaliselt. Leidsime mitu juhtumit, kus riigipõhistes soovitustes ei viidatud nende täitmiseks vajalikele rahalistele vahenditele (vt 6. selgitus).

Riiklikes reformikavades ei anta alati tagasisidet ELi prioriteetsete eesmärkide ega riigi tasandi sidusrühmade kaasamise kohta

53

Määruses nõutakse liikmesriikidelt riiklikke reformikavade ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide esitamist, ning komisjonilt nende hindamist²⁸. Komisjon vaatab talle esitatud dokumendid enne lõplike riigipõhiste soovituste koostamist läbi (seda märgitakse ka riigipõhiste soovituste põhjendustes). Samas leidsime, et komisjon ei hinnanud riigipõhiste soovituste täitmise edenemist (mille kohta liikmesriigid talle aru andsid) ega seda, kuidas liikmesriigid kavatsesid käsitleda tähtsaid majanduse ja tööhõivega seotud probleeme või puudujääke strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide kontekstis.

54

Lisaks puudus liikmesriikidel kohustus kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi Euroopa poolaasta protsessi, sealhulgas riiklike reformikavade kavandamisse ja elluviimisse, ning ametlikult seda ka ei tehtud. Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei peeta protsessis partneriteks, olgugi et suurt osa riigipõhistest soovitustest ei ole võimalik täielikult täita ilma nende aktiivse osalemiseta. Näiteks vastutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused enam kui poolte ELi avaliku sektori investeeringute eest²⁹. Komisjon aga ei esitanud üldjuhul märkusi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning muude sidusrühmadega konsulteerimise puudumise kohta.

55

Aastatel 2014–2016 esitatud riiklike reformikavade läbivaatamisel avastasime ka juhtumeid, kus riiklikes reformikavades esitatud teave ei vastanud komisjoni suunistele (vt 7. selgitus).

56

Auditi käigus ei leidnud me ühtegi dokumenti, milles oleks dokumenteeritud seda, kuidas komisjoni riiklikke reformikavasid hindas. Lisaks ei anna komisjon liikmesriikidele ametlikku kirjalikku tagasisidet nende riiklikes reformikavades puuduva teabe kohta.

Järeldused ja soovitused

57

Euroopa poolaasta on oluline poliitika koordineerimise protsess, mis pakub kõigile liikmesriikidele usaldusväärset iga-aastast majandusanalüüsi ning mille raames esitatakse asjakohaseid ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika suuniseid, iga-aastaseid prioriteete ja riigipõhiseid soovitusi. See hõlmab suurt hulka eelarve-, majandus-, sotsiaal- ja kestlikkuspoliitika mõõtmeid ning nendega seotud menetlusi.

58

Komisjon teeb ulatuslikku tööd ja kasutab oma otsustust, et teha kindlaks, millised on tema hinnangul igas liikmesriigis üldiselt kõige olulisemad probleemid. Hoolimata ELi ja liikmesriikide ulatuslikust tööst selle koordineerimisprotsessi raames jõudsime järeldusele, et täielikult või olulisel määral on täidetud vaid väike osa riigipõhistest soovitustest. Lisaks järeldame, et komisjon ei kasutanud kõiki määruse pakutavaid võimalusi oma riigipõhiste soovituste tõhustamiseks, kui mõne riigipõhise soovituse täitmisel ei olnud mitme aasta jooksul tehtud olulisi edusamme.

59

Strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisel on ELis tervikuna tehtud edusamme, liikmesriigiti on aga olukord erinev. ELi tasandil täidetakse 2020. aastaks kaheksast eesmärgist tõenäoliselt kuus (üks neist puudutab tööhõivet, kolm energiat ja kaks haridust), kuid vaesuse leevendamise ning teadus- ja arendustegevuse valdkondade eesmärgid jäävad saavutamata. Samal ajal leidsime, et komisjon ei osutanud küllaldast tähelepanu riigipõhiste soovitustega tegelemise vajadusele liikmesriikides, kes ei suutnud nimetatud valdkondade eesmärke saavutada (vt punktid 21–31). On oluline, et tulevikus hõlmataks Euroopa poolaasta raames ka keskkonnasäästlikkuse ja õigusriigi küsimusi (vt punktid 32–33).

1. soovitus: keskenduda Euroopa poolaasta protsessis jõuliselt sotsiaal- ja teadusmõõtmele

Komisjon peaks keskenduma järgnevale:

1. vaesuse leevendamisele Euroopa poolaasta raames, kasutades tasakaalustatud kombinatsiooni otsesest vaesuse leevendamisest ja tööhõivega seotud riigipõhistest soovitustest;
2. teadus- ja arendustegevusele, esitades asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi kõigile liikmesriikidele, kes ei ole selles valdkonnas edusamme teinud.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2021. aasta riigipõhistest soovitustest

60

Mitu liikmesriiki ei täitnud riigipõhiseid soovitusi täielikult. Mitmeaastane hindamine näitab, et aastatel 2011–2018 täitsid liikmesriigid 26% riigipõhistest soovitustest olulisel määral või täielikult. Liikmesriigid ei teinud piisavalt jõupingutusi, et täita täielikult need umbes 44% riigipõhistest soovitustest, mille puhul oli juba tehtud mõningaid edusamme. Riigipõhiste soovituste rakendamise mitmeaastane hindamine annab parema ülevaate kui iga-aastased hindamised, kuna see kajastab tegevust kõigil riigipõhise soovituse esitamisele järgnevatel aastatel. Komisjon ei kasutanud aga oma pädevust soovitada konkreetseid meetmeid, kui liikmesriigid riigipõhiseid soovitusi ei täida (vt punktid 34–37).

61

Hindasime andmebaasi CESAR, mida kasutatakse riigipõhiste soovituste täitmise järelevalveks. Leidsime, et mõnel meie valimisse kuulunud juhul (19 soovitust 202-st) ei olnud asjaomased peadirektoraadid oma hindamisi CESARis dokumenteerinud. Täielik teave suurendaks andmebaasi kasulikkust. Riigipõhiste soovituste sage ümberrühmitamine vähendab ka konkreetse riigipõhise soovituse ja/või selle osade täitmise järelevalve võrreldavust aastate jooksul (vt punktid 38–40).

2. soovitus: tõhustada riigipõhiste soovituste täitmist ja järelevalvet

Komisjon peaks

1. tagama, et kõik asjaomased peadirektoraadid dokumenteeriksid kõik läbi viidud hindamised CESARis;
2. looma avalikult kättesaadava mitmeaastase andmebaasi, mis sisaldaks kõiki riigipõhiseid soovitusi ja nende täitmise seisu;
3. kaaluma konkreetsete meetmete soovitamist juhtudel, kui liikmesriigid ei järgi varasematel aastatel saadud suuniseid (määruse 1466/97 artikli 2-a lõike 3 punkt a).

Soovituse täitmise tähtaeg: punktid a ja c alates 2021. aastast, punkt b alates 2022. aastast

62

Riigiaruannetes kirjeldatakse täpselt liikmesriikides leitud riske ja puuduseid ning loetletakse üldiselt liikmesriikides kaalutavad poliitikameetmed. Üldiselt on need riigipõhiste soovituste valimise ja koostamise aluseks, kuid puudub piisav seos reforme toetavate ELi vahendite ja riigipõhiste soovituste kasutamise vahel (vt punktid 29 ja 41–44).

3. soovitus: tugevdada seost ELi fondide ja riigipõhiste soovituste vahel

Komisjon peaks tugevdama seost liikmesriikide reformiprotsesse toetavate ELi vahendite ja riigipõhiste soovituste vahel. Riigipõhiseid soovitusi tuleks arvesse võtta eelarvemenetluse eri etappides.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2021. aasta riigipõhistest soovitustest

63

Leidsime, et komisjoni Euroopa poolaasta koordineerimine on piisav riigiaruannetes ja riigipõhistes soovitustes riskide kindlakstegemiseks. Riigipõhistes soovitustes käsitletakse üldiselt iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja koondsuunistes loetletud prioriteete; mõned riigipõhised soovitused hõlmasid aga mitut teemat ning üldiselt puudusid neil selged ajakavad ja maksumused. Riigipõhised soovitused kajastavad riigiaruannetes kindlaks tehtud riske, kuid neis ei selgitata küllalt selgelt prioriteetide seadmist. Euroopa poolaasta tulemuslikkus sõltub võrdselt liikmesriikide isevastutusest ja pühendumusest riigipõhised soovitused mõistliku aja jooksul ellu viia (vt punktid 45–52).

4. soovitus: täiustada riigipõhiste soovituste sõnastamist

Komisjon peaks tagama, et igas riigipõhises soovituses käsitletaks korraga vaid üht ühist poliitikaküsimust, et need sisaldaksid mõõdetavaid eesmärke ja realistlikku ajakava (ühe- või mitmeaastast) ning et neis esitataks täielikult dokumenteeritud põhjendused selle kohta, miks nad on prioriteetsed võrreldes muude, riigipõhistes soovitustes käsitlemata teemadega.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2021. aasta riigipõhistest soovitustest

64

Leidsime, et sageli ei selgitata riiklikes reformikavades ametiasutuste kavandatud meetmete täpset sisu, eeldatavat ajakava, rakendamise vahe-eesmärke ega hinnanguid nende maksumuse ja mõju kohta, ning selle asemel kirjeldatakse neid tihti väga üldiselt. Kuigi määruses nõutakse, et komisjon hindaks riiklikke reformikavu, täheldasime, et komisjon ei dokumenteeri hinnangut, mida ta annab riiklike reformikavade kvaliteedile ja terviklikkusele (punktid 53–56).

5. soovitus: anda riiklikele reformikavadele selge hinnang

Komisjon peaks

1. nõudma riiklikke reformikavu käsitlevates suunistes, et liikmesriikide poliitilised lahendused kaardistataks vastavalt ELi tasandil määratletud prioriteetidele ja eesmärkidele, ning esitataks selged kirjeldused selle kohta, kuidas liikmesriigid kavatsevad iga riigipõhist soovitust täita (sealhulgas nende ajakava ja maksumus);
2. dokumenteerima oma hinnangu riiklikes reformikavades esitatud teabe kvaliteedile ja terviklikkusele ning nõudma puuduste tuvastamise korral lisateavet.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2021. aasta riiklikest reformikavadest.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Alex BRENNINKMEIJER, võttis käesoleva aruande vastu 30. juuni 2020. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Majanduspoliitika koordineerimisprotsessi areng alates 1993. aastast

II lisa. Euroopa poolaasta protsessi põhielemendid alates aastast 2015

III lisa. Peamised muudatused Euroopa poolaasta ajakavas ajavahemikus 2011–2018

IV lisa. Auditivalimisse kaasatud liikmesriikide valimine

01

Euroopa poolaasta menetluste auditis keskenduti kuuele liikmesriigile (viis euroala riiki ja üks euroalasse mittekuuluv liikmesriik). Tegemist on sama valimiga, mida kasutati stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa auditis.

02

Välja jäeti liikmesriigid, kelle suhtes kohaldati ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust või kohandamisprogrammi või mida oli juba auditeeritud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse, Kreeka või makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse auditites (välja arvatud Itaalia³⁰). Ülejäänud liikmesriikide hulgast valisime need, kelle suhtes on paranduslikku osa kauem kohaldatud, mille struktuurne eelarvepositsioon oli hiljuti halvenenud või kes olid keskpika perioodi eelarve-eesmärgist kõige kaugemal (vt tabel 1).

V lisa. Strateegia „Euroopa 2020“ tulemusnäitajad ELi 28 riigis

Teema	Tulemusnäitaja	2008	2009	2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016	2017	2018	Eesmärk
Tööhõive	Tööhõive määr vanuserühmas 20–64, kokku (% elanikkonnast)	70,30	69,00	68,50	68,60	68,40	68,40	69,20	70,10	71,10	72,20	73,20	75,00
	• Tööhõive määr vanuserühmas 20–64, naised (% elanikkonnast)	62,80	62,30	62,00	62,20	62,40	62,60	63,50	64,30	65,30	66,50	67,40	:
	• Tööhõive määr vanuserühmas 20–64, mehed (% elanikkonnast)	77,90	75,70	75,00	75,00	74,60	74,30	75,00	75,90	76,90	78,00	79,00	:
Teadus- ja arendustegevus	Riiklikud kogukulud teadus- ja arendustegevusele (¹) (% SKPst)	1,84	1,94	1,93	1,97	2,01	2,02	2,03	2,04	2,04	2,06	2,12	3,00
	• Ettevõtlussektor	1,16	1,19	1,19	1,24	1,27	1,28	1,30	1,31	1,32	1,36	1,41	:
	• Valitsus	0,24	0,26	0,25	0,25	0,25	0,25	0,24	0,24	0,23	0,23	0,23	:
	• Kõrgharidus	0,42	0,46	0,47	0,46	0,47	0,47	0,47	0,47	0,47	0,46	0,46	:
	• Erasektori mittetulundusühendused	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	0,02	:
Kliimamuutused ja energia	Kasvuhoonegaaside heide (²) (indeks 1990 = 100)	90,60	83,80	85,70	83,00	82,10	80,40	77,50	78,10	77,80	78,30	:	80,00
	Taastuvenergia osakaal summaarsest energia lõpptarbimisest (%)	11,10	11,90	12,50	13,10	14,40	15,20	16,20	16,70	17,00	17,50	:	20,00
	Energia primaartarbimine (miljon naftaekvivalenttonni)	1 693,00	1 595,00	1 654,00	1 593,00	1 585,00	1 571,00	1 511,00	1 537,00	1 547,00	1 562,00	:	1 483,00
	Energia lõpptarbimine (miljon naftaekvivalenttonni)	1 180,00	1 108,00	1 160,00	1 105,00	1 106,00	1 108,00	1 066,00	1 088,00	1 110,00	1 123,00	:	1 086,00
Haridus	Madala haridustasemega noored, kokku (³) (% elanikkonnast vanuses 18–24)	14,70	14,20	13,90	13,40	12,70	11,90	11,20	11,00	10,70	10,60	10,60	<10,00
	• Madala haridustasemega noored, naised (³) (% elanikkonnast vanuses 18–24)	12,70	12,30	11,90	11,50	10,90	10,20	9,60	9,50	9,20	8,90	8,90	:
	• Madala haridustasemega noored, mehed (³) (% elanikkonnast vanuses 18–24)	16,70	16,10	15,80	15,30	14,50	13,60	12,70	12,40	12,20	12,10	12,20	:
	Kolmanda taseme hariduse omandamine, kokku (³) (% elanikkonnast vanuses 30–34)	31,20	32,30	33,60	34,80	36,00	37,10	38,00	38,70	39,20	39,90	40,70	>=40,00
	• Kolmanda taseme hariduse omandamine, naised (³) (% elanikkonnast vanuses 30–34)	34,30	35,70	37,20	38,60	40,20	41,40	42,30	43,40	43,90	44,90	45,80	:
	• Kolmanda taseme hariduse omandamine, mehed (³) (% elanikkonnast vanuses 30–34)	28,00	28,90	30,00	31,00	31,80	32,80	33,60	34,00	34,40	34,90	35,70	:
Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus	Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad elanikud, ELi 27 riiki (⁴)(⁷) (miljonites)	116,10	114,50	117,00	119,60	122,20	121,60	120,80	117,80	116,90	111,84	109,23	96,10
	Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad elanikud, ELi 28 riiki (⁴)(⁷) (miljonites)	:	:	:	121,00	123,60	122,80	122,00	119,00	118,10	113,00	:	:
	Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad elanikud, ELi 28 riiki (⁴)(⁶)(⁷) (% elanikkonnast)	23,70	23,30	23,70	24,30	24,70	24,60	24,40	23,80	23,50	22,40	:	:
	• Väga madala tööhõivega leibkonnas elavad inimesed, ELi 28 riiki (⁶)(⁷) (% elanikkonnast vanuses 0–59)	9,20	9,10	10,10	10,40	10,50	11,00	11,30	10,70	10,50	9,50	:	:
	• Vaesuse ohus olevad elanikud pärast sotsiaalsiirdeid, ELi 28 riiki (⁶)(⁷) (% elanikkonnast)	16,60	16,40	16,50	16,80	16,80	16,70	17,20	17,30	17,30	16,90	:	:
	• Suures materiaalses puuduses elavad inimesed, ELi 28 riiki (⁶)(⁷) (% elanikkonnast)	8,50	8,20	8,40	8,90	9,90	9,60	8,90	8,10	7,50	6,60	6,00	:

Märkused.
(1) Koguheide, kaasa arvatud rahvusvahelise lennunduse tekitatav heide ja kaudne CO₂, kuid välja arvatud maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärit heide.
(2) Aegrida katkes 2014. aastal (üleminek ISCED 97-lt ISCED 2011-le).
(3) Näitaja „vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad elanikud“ vastab nende inimeste koguarvule, kes elavad vaesuse ohus pärast sotsiaalsiirdeid, suures materiaalses puuduses või väga väikese tööhõivega leibkonnas. Inimesi on võetud arvesse ainult üks kord, isegi kui nende suhtes kehtib mitu alanäitajat.
(4) ELi üldeesmärk on aidata 2020. aastaks vähemalt 20 miljonit inimest välja vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohust. Andmete kättesaadavusega seotud probleemide tõttu hinnatakse eesmärki ainult ELi 27 riigi puhul.
(5) ELi 27 riigi andmed 2008. aasta kohta.
(6) Andmed 2018. aasta kohta on hinnangulised.

Allikas: Eurostati aruande „Smarter, greener, more inclusive?“ (Arukam, keskkonnasäästlikum, kaasavam?) 2015.–2019. aasta väljaanded.

VI lisa. Strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisel tehtud edusammude hindamine

01

Vastuvõetud üheksa tulemusnäitaja analüüsist nähtuvad ELi edusammud strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisel viies valdkonnas: tööhõive, teadusuuringud, energeetika, haridus ja vaesuse leevendamine (vt tabel 1 ja joonis 4). See ei näita aga üksikute liikmesriikide tulemuste erinevusi ja asetust võrreldes ELi keskmisega.

Peamised asjaolud ja takistused seoses vaesuse leevendamise valdkonnas tehtud edusammudega

02

Strateegia „Euroopa 2020“ vaesuse leevendamise eesmärk põhineb tulemusnäitajal „vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad elanikud“ (ka AROPE näitaja³¹). See on liitnäitaja, milles võetakse arvesse vaesuse kolme aspekti: 1) rahalist vaesust pärast sotsiaalsiirdeid³²; 2) suurt materiaalset puudust³³ ja 3) väga väikese tööhõivega leibkonnas elamist³⁴.

03

Hoolimata strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgist aidata vähemalt 20 miljonit inimest välja vaesusest või sotsiaalsest tõrjutusest³⁵ võrreldes kriisieelse tasemega 2008. aastal, oli AROPE näitaja kohaselt 2018. aastal ohus endiselt 109 miljonit inimest ehk peaaegu neljandik (22%) ELi 27 riigi elanikkonnast; registreeriti vaid väike ohus olevate inimeste arvu langus (6,9 miljoni inimese võrra)³⁶. Finantskriisiga kaasnes vaesuse tulemusnäitaja (AROPE) märgatav halvenemine ajavahemikus 2009–2012, misjärel näitaja kuni 2018. aastani järk-järgult paranes (vt joonis 1).

04

Hoolimata liitnäitaja üldisest paranemisest on edusammud liikmesriigiti väga erinevad ja eriti paistavad siin silma riigid, kus vaesuse ohus olevaid elanikke on kõige rohkem. Joonisel 2 on esitatud liikmesriikide kumulatiivsed erinevused vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate elanike arvus (tuhandetes) 2018. ja 2008. aastal. Samas ajavahemikus on selliste elanike arv suurenenud 27 liikmesriigist 12-s.

05

Liikmesriikidevahelised erinevused tulevad suhtelise vaesuse määra lihtsa võrdlemise asemel veelgi selgemalt välja teatavate alanäitajatega. Näiteks oli 2018. aastal suur materiaalne puudus mõnes liikmesriigis peaaegu olematu, samas kui teistes mõjutas see ligikaudu viiendikku elanikkonnast (vt tabel 2). Liikmesriikidevahelised erinevused tulevad suhtelise vaesuse määra lihtsa võrdlemise asemel veelgi selgemalt välja teatavate alanäitajatega.

06

Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust on olulisel määral mõjutanud tööturu suundumused. Pärast tööhõive märkimisväärset vähenemist majanduslanguse tõttu (2009–2013) oli 2018. aastal töökoht 73,2%-l ELi 20–64-aastastel elanikel (2008. aastal 70,3%-l; vt joonis 3). See oli alates 2002. aastast suurim osakaal ja sooline ebavõrdsus vähenes tähelepanuväärselt (11,6% 2018. aastal vs. 15,1% 2008. aastal). Samas mõjutas tööhõive määra suurenemist positiivselt osalise tööajaga töökohtade arvu järkjärguline suurenemine (18,5% 2018. aastal vs. 16,8% 2008. aastal)³⁷.

07

ELi sotsiaalse mõõtme arendamiseks allkirjastati 2017. aasta novembris Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine, mis hõlmab loetelu 20 valdkonna põhimõtetest, mis peaksid tagama ühenduse õigustiku ja seda täiustama. Selle edu sõltub rakendamisest ja kohustuste võtmise tasemest liikmesriikides. Praegu on veel liiga vara, et teha käesolevas auditis kindlaks, kas see aitaks parandada Euroopa poolaasta halbu tulemusi selles valdkonnas.

Peamised asjaolud ja takistused seoses teadus- ja arendustegevuse kulude valdkonnas tehtud edusammudega

08

Viimastel aastatel on kulutused teadus- ja arendustegevusele osakaaluna ELi SKPst jäänud veidi enam kui 2% juurde ja tõenäoliselt 3% eesmärki ei täideta (vt joonis 4).

09

Seoses teadus- ja arendustegevusega leidsime, et riigipõhistes suunistes pöörati vähe tähelepanu liikmesriikidele, kelle teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasv oli madal või koguni negatiivne (vt tabel 3).

10

Lisaks on teadus- ja arendustegevuse kulutuste valdkonnas säilinud ELi liikmesriikide vahel suured erinevused (2017. aastal 0,50% SKPst Rumeenias kuni 3,33%-ni Rootsis). Teadus- ja arendusinvesteeringute erinevused, eelkõige ettevõtjate rahastatud teadus- ja arendustegevuses, on suuremad ELi põhja- ja läänepiirkonna riikides, mis kajastab enamasti erinevusi tööstusstruktuurides, teadmiste mahus ja teadussuutlikkuses.

Akronüümid ja lühendid

CESAR: komisjoni andmebaas riigipõhiste soovituste täitmise seiramiseks

Strateegia „Euroopa 2020“: ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegia

Mõisted

Kestliku arengu eesmärgid: säästva arengu tegevuskava aastani 2030, mille rahvusvaheline üldsus võttis vastu 2015. aasta septembris, kujutab endast tegevuskava, mille eesmärk on reageerida üleilmsetele suundumustele ja probleemidele. 2030. aasta tegevuskava keskmes on 17 kestliku arengu eesmärki ja nendega seotud sihtnäitajat aastani 2030. See on rahvusvahelise üldsuse jaoks uus ambitsioonikas raamistik, mis võimaldab kõigil riikidel teha koostööd ühiste probleemide lahendamisel. Esimest korda on kestliku arengu eesmärgid üldiselt kohaldatavad kõigi riikide suhtes ning EL on võtnud kohustuse need saavutada.

Majanduspoliitika üldsuunised: ELi riikide majanduspoliitika ühised prioriteedid ja eesmärgid, mille kiidab heaks nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal. Ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingus. Majanduspoliitika üldsuunistes tuleks käsitleda nii ELi kui terviku kui ka ELi riikide individuaalset makromajanduslikku ja struktuuripoliitikat.

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus: järelevalvemenetlus, mille eesmärk on sellise potentsiaalselt kahjuliku makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamine, ennetamine ja korrigeerimine, mis võib kahjustada konkreetse liikmesriigi, euroala või ELi kui terviku majanduslikku stabiilsust. Kuulub Euroopa poolaasta alla alates 2012. aastast.

Mitmeaastane finantsraamistik: ELi eelarve reguleerimise seitsmeaastane raamistik, mis sätestatakse Euroopa Parlamendi nõusolekul ühehäälselt vastuvõetavas nõukogu määruses. Finantsraamistikus sätestatakse laiemates poliitikavaldkondades (rubriikides) tehtavate kulutuste iga-aastane maksimumsumma ja fikseeritakse kulukohustuste ja maksete assigneeringute üldine iga-aastane ülempiir.

Põhjalik analüüs: komisjoni koostatav analüütiline dokument makromajandusliku tasakaalustamatuse kindlakstegemiseks ja hindamiseks makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames. Põhjalikud analüüsid lisatakse Euroopa poolaasta riigiaruannetesse alates 2015. aastast.

Riigipõhised soovitused: komisjoni poolt igal aastal liikmesriikidele koostatavad poliitikasuunised riigi rahanduse usaldusväärsuse säilitamise kohta. Komisjon esitab soovitused nõukogule, et too saaks need heaks kiita juulis Euroopa poolaasta raames.

Stabiilsuse ja kasvu pakt: kõigile ELi liikmesriikidele alates 1997. aastast siduv kokkulepe (mida reformiti 2005. ja 2011. aastal) Maastrichti lepingu selliste normide rakendamise kohta, milles käsitletakse liikmesriikide eelarvepoliitika jätkusuutlikkust eelkõige valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla hoidmisega vastuvõetaval tasemel.

Stabiilsusprogramm (lähenemisprogramm): euroala (euroalasse mittekuuluvate) liikmesriikide koostatav iga-aastane dokument, milles esitatakse poliitika ja meetmed eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse tagamiseks, et hoida oma eelarvepositsioon riigi keskpika eesmärgi või sellest paremal tasemel või liikuda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi täitmise poole, tagades samal ajal piisavad jõupingutused võlakoormuse vähendamiseks, et järgida võlareeglit ja aluslepingu kohast 60% kontrollväärtust.

Strateegia „Euroopa 2020“: liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia, mis käivitati 2010. aastal kümneaastaseks perioodiks kuni 2020. aastani. Selles rõhutatakse kolme järgmist prioriteeti: arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv. Igal prioriteedil on üks või mitu eesmärki (kokku kaheksa) viies teemavaldkonnas (tööhõive, teadus- ja arendustegevus, kliimamuutused ja energeetika, haridus ning vaesus ja sotsiaalne tõrjutus). Strateegias on ka seitse valdkondlikku juhtalgatust.

Tööhõivesuunised: ELi riikide tööhõivepoliitika ühised prioriteedid ja eesmärgid, mille koostab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal. Ka need on Euroopa Liidu toimimise lepingus ette nähtud. Tööhõivesuuniseid ja majanduspoliitika üldsuuniseid nimetatakse ühiselt koondsuunisteks.

Ülekanduv mõju: ühes riigis toimuva(te) sündmus(te) võimalik mõju teiste riikide majandusele. Kuigi ülekanduv mõju võib olla ka positiivne, kasutatakse mõistet enamjaolt selleks, et kirjeldada ühes riigis toimuvate sündmuste negatiivset mõju maailma muudele osadele.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus: stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslik osa, milles on sätestatud, mida riigid peaksid tegema, kui nende valitsemissektori võlga või eelarvepuudujääki peetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 kohaselt ülemääraseks. stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslik osa, milles on sätestatud, mida riigid peaksid tegema, kui nende valitsemissektori võlga või eelarvepuudujääki peetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 kohaselt ülemääraseks.

Komisjoni vastused

Kokkuvõte

Euroopa poolaasta loodi osana ELi vastusest majandus- ja sotsiaalkriisile, mis tabas Euroopat kümme aastat tagasi. Euroopa Komisjon ja nõukogu kaudu liikmesriigid on seda sellest ajast saati pidevalt edasi arendanud, et käsitleda koordineeritud viisil sotsiaal-majanduslikke küsimusi, sealhulgas tootlikkust, konkurentsivõimet ja ettevõtluskeskkonda, ning kliima, energia ja kestlikkusega seotud laiemate probleemide majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte.

Euroopa poolaasta on mõeldud jääma reageerimist võimaldavaks ning selle kohaldamisala ja rõhuasetus muutuvad pidevalt.

Ootamatu COVID-19 pandeemia (edaspidi „kriis“) ja selle häiriv mõju on vapustus, mis on raputanud kõiki liikmesriike. Kriis on põhjustanud tohutu lühiajalise kahju, millel on pikaajalised tagajärjed. Et sellele kriisile vastu panna, on hädavajalik võtta kooskõlastatud meetmeid. Komisjon on reageerinud ja kohandanud oma lähenemist praegusele tervishoiu-, sotsiaal- ja majanduskriisile, pöörates suurt tähelepanu kriisijärgsele taastumisele. Euroopa poolaasta on osutunud hindamatuks selle tagamisel, et majandusele ja tööhõivele tekitatud kahju leevendatakse kooskõlastatud ELi ja liikmesriikide meetmetega. Komisjon ja nõukogu on leppinud kokku eeskirjadega jäetud paindlikkuse kasutamises, nii et valitsused said toetada majandustegevust ja luua ELi kodanikele sotsiaalse turvavõrgu. 2020. aasta riigipõhistes soovitustes käsitletakse kriisi tervise- ja sotsiaalmõju ning struktuurseid probleeme, millega tuleb tegeleda taastumisetapis. Pärast pandeemia vaibumist teevad komisjon ja liikmesriigid veelgi tihedamat koostööd, et tagada reformide kooskõlastamine ja parem elluviimine.

Kontrollikoda on märkinud, et aastatel 2011–2018 tehti 30 % riigipõhiste soovituste puhul piiratud edusamme või puudusid need üldse. Ajakohastatud andmetest riigipõhiste soovituste täitmise kohta 2011–2019. aastal on näha, et liikmesriigid on viinud 22 % neist soovitustest ellu olulisel määral või täielikult, teinud 46 % puhul vähemalt mõningaid edusamme ja registreerinud ülejäänud 32 % puhul piiratud edusammud või edusammude puudumise. Vähemalt mõningane täitmine peaaegu 70 % soovituste puhul näitab Euroopa poolaasta edukust. See on märk komisjoni rangest järelevalvest reformide üle, kuid õigustab ka komisjoni pidevaid püüdlusi soovituste täitmist veelgi parandada. Komisjon on teinud tööd ka selle nimel, et i) suurendada Euroopa poolaasta dokumentide puhul kestlikkuse analüüsi, ii) jätkata ELi fondide kasutamise ja Euroopa poolaasta soovituste vahelise seose arendamist, iii) lõimida reformide tugiprogramm ja iv) arendada enda korraldatavat riigipõhiste soovituste järelmeetmete kvalitatiivset hindamist.

Pärast kriisi, mil kõikides liikmesriikides on tekkinud väga sarnased probleemid, teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et veelgi edendada reformide tegevuskava elluviimist.

Kontrollikoda täheldab, et ehkki kaheksast strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgist kuus saavutatakse tõenäoliselt täiel määral, on vaesuse vähendamise ning teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmine edenenud aeglaselt.

Komisjon suhtub võitlusse vaesusega äärmiselt tõsiselt. Ta on hakanud pöörama rohkem tähelepanu sotsiaalküsimustele, lõimides Euroopa poolaastasse Euroopa sotsiaalõiguste samba ja sotsiaalvaldkonna tulemustabeli. Samuti jälgib komisjon vaesust mõjutavaid muutusi ja tegureid oma iga-aastases Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu aruandes. Paljudes aastate jooksul esitatud riigipõhistes soovitustes on käsitletud tööhõivet, oskuste omandamist, täiskasvanuharidust, lapsehoidu ja tööturult enim eemale jäänute integreerimist. Need kõik on olulised vaesuse leevendamisel.

Teadus- ja arendustegevuse valdkonnas oli mõni liikmesriik teistest märksa kiirem. Saksamaa ja Taani olid saavutanud oma eesmärgid enne 2020. aastat. ELi tasandil suurenes teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal 1,81 %-lt 2000. aastal 2,19 %-le 2018. aastal. Ehkki EL tervikuna ei ole saavutanud oma teadus- ja arendustegevuse investeeringute eesmärki, on 3 % eesmärgil olnud selge mobiliseeriv mõju. Teadus- ja arendustegevusega seotud avaliku sektori kulutused ning avaliku sektori toetus ettevõtjate teadus- ja arendustegevuseks ei oleks 2008. aasta kriisile järgnenud eelarve jõulise konsolideerimise aastatel suurenenud, kui poliitikas ei oleks keskendutud teadus- ja arendustegevuse rollile majanduskasvu edendamisel.

Seoses praeguse kriisiga rõhutab komisjon, et liikmesriigid tegutsevad mõlemal rindel – nii vaesuse leevendamisega kui ka teadusuuringute ja innovatsiooniga kui taastumisstrateegia prioriteetidega.

Kontrollikoda täheldab, et komisjon ei anna liikmesriikidele kirjalikku tagasisidet riiklike reformikavade kohta. Komisjon on seisukohal, et sihipärane dialoog liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega on tulemuslikum kui üldine kirjalik tagasiside riiklike reformikavade kohta. Lünkade tuvastamise korral võtab komisjon ametiasutustega ühendust ja palub esitada puuduva teabe. Komisjon kasutab täieliku ja tasakaalustatud ülevaate saamiseks ka muid allikaid (nt teabekogumismissioonid, kahepoolne koostöö liikmesriikidega, Euroopa poolaasta ametnikud).

Euroopa poolaasta on komisjoni, nõukogu ja liikmesriikide tugev partnerlus. Majandusdialoogi kaudu on oluline osaleja ka Euroopa Parlament. Parlament suunab liikmesriikide ja Euroopa Liidu prioriteete, et viia ellu struktuurireforme, investeerides samal ajal keskkonnahoidlikku ja kestlikku tulevikku. Komisjon rõhutab ka seda, et Euroopa Ülemkogu kinnitab soovitused ja nõukogu võtab soovitused vastu pärast nende üksikasjalikku kontrollimist nõukogu erinevates komiteedes.

Komisjon on kaalunud kontrollikoja tähelepanekuid ja neist tulenevaid soovitusi. Kuigi komisjon pooldab Euroopa poolaasta protsessi täiustamist, ei ole ta nõus sellega, et Euroopa poolaasta raames ei pööratud piisavalt tähelepanu sotsiaal- ja teadusmõõtmele.

Sissejuhatus

Punktid 01–08. Euroopa poolaasta protsess

Komisjon määratleb iga liikmesriigi ees seisvad kõige olulisemad ülesanded riigiaruandes tõenduspõhise analüüsi abil. Need aruanded avaldatakse ja on avalikult kättesaadavad. Euroopa poolaasta areneb aja jooksul ning algselt tähelepanu keskmes olnud eelarve-, tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kõrval keskendutakse selles nüüd ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkidele, kui nad on hõlmatud Euroopa poolaasta õigusliku alusega. Selline analüüs on 2020. aasta riigiaruannetes juba esitatud. Kriisi käigus on tekkinud mõned tervishoiu-, sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused, millega tuleb viivitamata tegeleda. Sellest hoolimata saab kriisijärgsel taastumisel Euroopa poolaasta keskseks teemaks kestlikkus, millest lähtutakse kõikide investeeringute tegemisel. Euroopal on ainulaadne võimalus arendada oma oskusi, teadusuuringuid ja innovatsiooni ning taristut, et edendada majandusmudelit, mis põhineb keskkonnasäästlikkusel ja kliimaneutraalsusel.

Komisjon on valmis osalema võimalike poliitikalahenduste arutamises ja pakkuma taotluse korral tehnilist tuge. Komisjon on jätnud kindlaksmääratud prioriteetide elluviimiseks kõige asjakohasemate poliitikameetmete valimise liikmesriikide hooleks. Võttes arvesse lühikest iga-aastast tsüklit ja võimalust käsitleda samu reformivajadusi mitmel järjestikusel aastal, ei ole seni peetud vajalikuks sekkuda poliitikavaldkonda, kus liikmesriikidel leitakse olevat eelisõigus. Abi reformide elluviimisel saab pakkuda Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide ning struktuurireformide toe peadirektoraadi vahendusel pakutava tehnilise toe kaudu.

Õigusriigi mehhanism on Euroopa poolaastast eraldi seisev vahend. Käivad arutelud, et suurendada keskendumist õigusriigi põhimõttele, võttes kasutusele uue õigusriigi mehhanismi.

Punktid 09–19. Euroopa poolaasta juhtimise eest vastutab komisjon koostöös liikmesriikidega

Komisjon on tõepoolest võtnud rea meetmeid, et tagada korrapärane dialoog ja teabevahetus liikmesriikidega kogu Euroopa poolaasta tsükli jooksul.

Tähelepanekud

Punktid 21–31 ja punkt 59. Strateegia „Euroopa 2020“ kaheksast eesmärgist kaks jäävad tõenäoliselt saavutamata. Komisjon ei esitanud piisavaid soovitusi, et käsitleda teatavates liikmesriikides vaesuse ja teadusuuringutega seotud teemasid. Lisaprobleemid, nagu õigusriigi põhimõte

Komisjon märgib, et tööhõive- ja hariduseesmärkide saavutamine on vaesuse vähenemise ning teadus- ja arendustegevuse suurenemise eeldus. Finantskriisi järgsete ümberkorralduste ja reformide käigus keskenduti finantssektorile ning pakilisele noorte tööpuuduse ja haridussüsteemist varakult lahkumise probleemile. Valitud lähenemisviis osutus tõhusaks, kuna sellega saavutati rekordiline tööhõive ja vähendati haridussüsteemist varakult lahkumist, mis mõjutas ka vaesuse vähendamist.

Komisjon suhtub võitlusse vaesusega äärmiselt tõsiselt. Euroopa majanduse taastekava raames käivitatud algatuses REACT-EU tegi komisjon ettepaneku, et Euroopa Sotsiaalfondile eraldatavaid lisavahendeid tuleks kasutada eelkõige meetmete jaoks, millega vähendatakse laste vaesust. Mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027 käsitlev muudetud ettepanek sisaldab Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) puhul nõuet, et iga liikmesriik peab eraldama 5 % oma ESF+ vahenditest meetmetele, millega vähendatakse laste vaesust. Nende vahenditega panustatakse otseselt ka tulevase lastegarantii rakendamisse, mille kohta komisjon esitab ettepaneku 2021. aastal.

Komisjon on hakanud pöörama rohkem tähelepanu sotsiaalküsimustele, lõimides Euroopa poolaastasse Euroopa sotsiaalõiguste samba ja sotsiaalvaldkonna tulemustabeli. Komisjon rõhutab, et liikmesriikidele, kus mõni näitaja on halvenenud, ei esitata soovitusi automaatselt. Komisjon võtab arvesse sotsiaalarengut, liikmesriigi rakendatavat poliitikat ja edusamme asjakohaste reformide elluviimisel. Peale selle on paljudes aastate jooksul esitatud riigipõhistes soovitustes käsitletud tööhõivet, oskuste omandamist, täiskasvanuharidust, lapsehoidu ja tööturult enim eemale jäänute integreerimist. Need kõik on olulised vaesuse leevendamisel. Selle tulemusel on toimunud vaesuse vähendamisel pärast majandus- ja finantskriisi aegset 2012. aasta haripunkti märkimisväärne edasiminek ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaal on kahanenud tublisti allapoole kriisieelset taset. 2018. aastal oli EL 28s vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus 110 miljonit inimest, mida on 13,9 miljonit vähem võrreldes 2012. aasta haripunktiga ja 7,5 miljonit vähem kui enne kriisi (2008. aastat). Peale selle on kaheksa liikmesriigi (AT, BG, DK, LV, HU, PL, RO ja FI) kohta kättesaadavatest 2019. aasta näitajatest näha, et vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olev elanikkond on kahenenud veelgi.

Teadus- ja arendustegevuse kulude tase oli eri liikmesriikides väga erinev ja on seda endiselt, sõltudes iga riigi lähtepunktist. Saksamaa ja Taani saavutasid oma eesmärgid enne 2020. aastat ning on tugevdanud oma konkurentsieelist innovatsiooni valdkonnas. Teised liikmesriigid on aeglasemad, kuna nad püüavad juurutada teadusuuringuid ja innovatsiooni kogu akadeemilises ja ettevõtluskeskkonnas.

Kontrollikoja hinnang, mille kohaselt komisjon ei esitanud piisavaid soovitusi, et käsitleda teatavates liikmesriikides vaesuse ja teadusuuringutega seotud teemasid, on vastuolus kontrollikoja tähelepanekuga, et komisjon esitas mitu riigipõhist soovitust, mis käsitlesid vaesuse vähendamist selliste valdkondade kaudu nagu tööhõive, oskuste omandamine, elukestev õpe, lapsehoid ja varem tõrjutud inimeste integreerimine tööturule. Lisaks avaldab kontrollikoda tunnustust töö eest, mis on tehtud seoses Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. See näitab, et komisjon on võtnud tähelepanu keskmesse vaesuse algpõhjused: juurdepääs tööturgudele, oskused ja lapsehoid. Praeguse kriisi valguses paneb komisjon suurt rõhku sissetulekutoetusele ja otsestele vaesuse leevendamise meetmetele. Seda oli näha juba 2020. aasta riigipõhistes soovitustes. 2020. aastal nõukogule esitatud soovituste kaudu püüab komisjon edendada ka investeerimist teadus- ja arendustegevusse, et kasutada ära võimalused, mida pakub majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmine ja Euroopa võetud kohustus saavutada kliimaneutraalsus.

Analüüsides liikmesriikide ettevõtluskeskkonda, võtab komisjon arvesse ka muid aspekte, kui on olemas makromajanduslik seos. Mis puudutab Euroopa Liidu põhiväärtuse, õigusriigi põhimõtte järgimist, siis komisjon avaldab igal aastal õigusriigi olukorda käsitleva aruande, kus on liikmesriikide kohta eraldi peatükid.

Punktid 34–40 ning punktid 58 ja 61. Komisjoni mitmeaastane hindamine, mille raames vaadeldakse riigipõhiste soovituste täitmist liikmesriikides

Kontrollikoda täheldab, et liikmesriigid on täielikult või olulisel määral täitnud vaid väikese osa riigipõhistest soovitustest ja komisjoni järelevalve ei ole alati täielik.

Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et suurendada täielikult või olulisel määral täidetud soovituste hulka. Asjaolu, et alates Euroopa poolaasta kasutuselevõtust 2011. aastal on enam kui kahe kolmandiku riigipõhiste soovituste puhul tehtud vähemalt mõningaid edusamme, on kinnitus olulistest reformidest, ehkki nende lõpuleviimine võib võtta kauem aega. Mõne reformi puhul tuleb rinda pista tugeva poliitilise ja ühiskondliku vastuseisuga, isegi kui valitsus näitab üles pühendumust.

Liikmesriigid on saavutanud aastate jooksul suurimat edu finantsteenuste, rahastamisele juurdepääsu, maksejõuetuse raamistike, töökaitse alaste õigusaktide ja aktiivse tööturupoliitika valdkonnas. See näitab, kui oluliseks peetakse finantssektori stabiliseerimist pärast majandus- ja finantskriisi, mis nõuab otsustavaid poliitikameetmeid. Samamoodi näitavad asjakohaste soovituste nõuetekohast täitmist sammud, mis on astutud tähtajatu töölepinguga töökohtade loomiseks ja tööturu killustatuse vähendamiseks. Edukalt on täidetud ka eelarvepoliitikat ja -juhtimist käsitlevaid soovitusi, et rajada riigi rahandusele pärast finantskriisi kindel alus.

Tunnistus reformide edukast elluviimisest on ka see, et viimastel aastatel on tasakaalustamatus pidevalt vähenenud või on seda korrigeeritud.

Komisjon teeb iga Euroopa poolaasta tsükli jooksul kaks korda iga-aastase ja mitmeaastase riigipõhiste soovituste hindamise. Komisjoni hindamismetoodika ja täitmiskategooriate määramine on aja jooksul paranenud ja need on väga ranged, nii et liikmesriikidele avaldatakse pidevalt survet jätkata ja viia lõpule reforme. Et hõlbustada analüüsi ja muuta edusammud aastate lõikes hõlpsasti võrreldavaks, kasutab komisjon riigipõhiste soovituste täitmisel tehtud edusammude hindamisel sünteetilist näitajat.

Pideva ebapiisava täitmise korral suhtleb komisjon aktiivselt liikmesriikidega, kandmaks hoolt selle eest, et kindlakstehtud poliitiliste väljakutsete ja prioriteetidega tegeletakse asjakohaselt. Komisjon ei usu, et täiendavad nõukogu soovitused ja erimeetmed aitaksid kaasa lahenduste leidmiseks peetavale edasiviivale dialoogile. Komisjon leiab, et seda aitaks kõige paremini edendada hoopiski olemasolevate ELi vahendite suunamine riigipõhiste soovituste täitmisse. Ühtekuuluvuspoliitika fondid on viidud kooskõlla Euroopa poolaastaga ja struktuurireformide toe peadirektoraat pakub liikmesriikidele tehnilist abi. Äsja kavandatud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (561 miljardit eurot) keskendub täielikult Euroopa poolaastaga seotud poliitikareformidele.

Et suurendada täielikult või olulisel määral täidetud soovituste osakaalu, konsulteerib komisjon tihedamalt liikmesriikidega, pakub spetsiaalse talituse kaudu tuge reformide elluviimisel ning tagab parema seose Euroopa fondide ja reformide vahel.

Mis puudutab CESARi andmebaasi riigipõhiste soovituste hindamiseks, siis selle funktsionaalsust on pidevalt parandatud. Tegemist on sisekasutuseks mõeldud töövahendiga, mida on jagatud liikmesriikidega alates 2019. aasta detsembrist.

Punktid 41–44. ELi eelarve ja riigipõhiste soovituste täitmise vaheline seos

Kontrollikoda väidab, et ELi eelarvest eraldatud rahastamise ja riigipõhiste soovituste täitmise vaheline seos on ebapiisav. Komisjon võib siiski kinnitada, et 2014–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöös võeti arvesse kõiki asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi. Tuleb meeles pidada, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde võidakse rakendada käimasoleval programmitöö perioodil kümme aasta jooksul (n+3 reegli tõttu). Investeeringute väljundid ja tulemused avalduvad loomulikult veelgi pikema aja vältel ning seetõttu on vaja pikaajalist perspektiivi, et hinnata selle tegevussuuna tõhusust riigipõhiste soovituste täitmisel. Kontrollikoja nimetatud uuring kinnitab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmdokumentide (partnerluslepingud ja rakenduskavad) ning Euroopa poolaasta riigipõhiste soovituste vahelisi seoseid. Nende seoste pealiskaudsus ja üldisus tuleneb sellest, et partnerluslepingud kui raamprogrammdokumendid on laadilt üldised ega ole seega mõeldud konkreetsete rakendamisnõuete jaoks.

Ühissätete määruse kohaselt tuleb programmdokumentides võtta sekkumiste kohta otsuste tegemisel muu hulgas arvesse asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi. Partnerluslepingud ja rakenduskavad on strateegilised dokumendid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamiseks seitsme aasta jooksul ega ole mõeldud pelgalt riigipõhiste soovituste täitmiseks. Sellegipoolest on riigiaruannetes antud alates 2016. aastast korrapäraselt aru ELi eelarve panusest struktuursete probleemide lahendamisse. Peale selle on Euroopa poolaasta ja ELi fondide kasutamise vaheline koostoime aastate jooksul märkimisväärselt suurenenud ning see suurenemine järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eeldatavasti jätkub. Komisjon on esitanud aastateks 2021–2027 ettepaneku, et liikmesriigid peaksid tegema kindlaks, kuidas asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi võetakse arvesse programmdokumentide koostamisel. Programmitöö perioodil 2021–2027 peaksid liikmesriigid esitama seirekomisjonile ja komisjonile korrapäraselt ülevaate edusammudest riigipõhiste soovituste täitmist toetavate programmide elluviimisel. Vahehindamise käigus peaksid liikmesriigid muu hulgas kaaluma vajadust teha programmi muudatusi, et võtta arvesse asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on vastu võetud või mida on kohandatud pärast programmitöö perioodi algust.

27. mail 2020 esitas komisjon ettepaneku taasterahastu „NextGenerationEU“ kohta. Taastekava esimene sammas ja kese on uus taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend. See põhineb reformitoetusvahendil ning asendab lähenemise ja konkurentsivõime eelarvelise toetusvahendi, mida arutati hiljuti kaasseadusandjatega.

Komisjon esitas ka ettepaneku võtta vastu eraldiseisev määrus tehnilise toe rahastamisvahendi kohta, mis on jätk olemasolevale struktuurireformi tugiprogrammile.

Punktid 45–52. Riigipõhiste soovituste ühtlustamine ja reformide esmatähtsale kohale seadmine

Kontrollikoja osutatud ühtlustatud riigipõhistel soovitustel on kõigil ühine teema, nimelt fiskaalpoliitika, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning ettevõtluskeskkond ja investeerimine. Soovituste osad on seotud eri poliitikavaldkondadega, kus liikmesriigid peaksid reageerima oma ministeeriumide ja haldusasutuste kaudu sarnase ajavahemiku jooksul. See on märk sellest, et tegelikkuses tuleb võtta konkreetsete sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamiseks poliitikameetmeid eri valdkondades. Mis puudutab reformide esmatähtsale kohale seadmist, siis komisjoni esitatud soovitused kajastavad komisoni seisukohti võetavate prioriteetsete meetmete kohta.

Nõukogu protsessiga on tagatud, et liikmesriigid arutavad soovitusi, enne kui need muudetakse lõplikuks. Lõpuks on nõukogu see, kes võtab soovitused vastu. Peale selle on tähelepanu keskmes pidev dialoog liikmesriikide ja sidusrühmadega, et määrata kindlaks prioriteedid ja konkreetsed reformid. Komisjon on seisukohal, et nende mehhanismidega kantakse hoolt selle eest, et soovitused, mis lõpuks vastu võetakse, on elluviidavad. Komisjon on loomulikult teadlik, et mõne reformi jaoks kulub rohkem aega kui teiste jaoks, ning on seepärast välja töötanud rakendamisedusammude mitmeaastase hindamise.

Mis puudutab viiteid koondsuunistele, siis soovitusdokumentides on neile juba arvestatavalt viitatud ning ei liikmesriigid ega ka komisjon ei ole pidanud vajalikuks arvukamaid viiteid. Soovituste sõnastuse ja põhjendamise kohta on oluline märkida, et igat soovitust toetab riigiaruandes põhjendus ja analüüs. Tänu liikmesriikide ja komisjoni tihedale suhtlemisele ei jää edastatavad sõnumid ebaselgeks.

Põhjendused 53–56. Riigi tasandi sidusrühmade kaasamine ja riiklike reformikavade hindamine

Komisjon nõuab liikmesriikidelt sidusrühmade kaasamist ja ta kaasab neid oma teabekogumismissioonide käigus ka ise. Peale selle vahetavad komisjon ja kohalikud ametiasutused korrapäraselt teavet fondide programmitöö raames. Kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused on hästi lõimitud ühtekuuluvuspoliitika fondide programmitöösse ja rakendamistsüklitesse. Komisjon on kavandanud, et selline olukord säilib ka programmitöö perioodil 2021–2027.

Riiklike reformikavade puhul kinnitab komisjon sisu sidusust, kuid hoidub sekkumast liikmesriikide tavadesse, mis on seotud dokumenteerimise ja selle vormiga. Riiklikust reformikavast on saanud liikmesriikide jaoks väga oluline vahend, et hõlbustada reformiprotsessis ministeeriumide ja piirkondade vahelist koordineerimist. Komisjoni ettepanekud riiklikke reformikavu käsitlevate nõukogu soovituste vastuvõtmiseks ning arvamused liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogrammide kohta on juba iseenesest dokumendid, mis sisaldavad komisjoni hinnangut programmide kohta. Hinnang dokumenteeritakse riigipõhiste soovituste õigusliku teksti tüüppõhjenduses. Peale selle võetakse riigipõhiste soovituste hinnangu ajakohastamisel arvesse programmides sisalduvat teavet, mida on nimetatud mais avaldatud sissejuhatavas teatises, mis on üks osa avaldatud Euroopa poolaasta paketist. Riigipõhiste soovituste ettepanekutes on arvesse võetud ka meetmeid, millest liikmesriigid on teatanud oma programmides. Komisjon hindab vormilist vastavust ja keskendub peamistele reformikohustustele ning otsib kinnitust teabele, mida ta on ise muudest allikatest kogunud.

Mis puudutab CESARi andmebaasi, siis komisjoni sisemenetlused on kavandatud nii, et komisjoni teostatavasse riigipõhiste soovituste üldisesse hindamisse CESARis saavad panustada kõik asjaomased peadirektoraadid. CESAR on arenev vahend, mida täiustatakse hindamis- ja järelevalveprotsessi parandamiseks pidevalt uute funktsioonidega, kandmaks paremini hoolt selle eest, et kõik asjaomased peadirektoraadid esitavad andmebaasis oma hinnangu.

Komisjon ei ole nõus väitega, et riigipõhiste soovituste sage ümberrühmitamine vähendab aastate jooksul järelevalve võrreldavust. Hinnates riigipõhiste soovituste täitmist, vaadeldakse kõigepealt iga osa eraldi ja seejärel hinnatakse kõiki soovitusi koos. Et hõlbustada analüüsi ja muuta edusammud aastate lõikes hõlpsasti võrreldavaks, kasutab komisjon riigipõhiste soovituste täitmisel tehtud edusammude hindamisel sünteetilist näitajat. CESARis on tehtud mõningaid kohandusi, et aja jooksul paremini jälgida soovitusi igas poliitikavaldkonnas.

Järeldused ja soovitused

59

Komisjon ei jaga kontrollikoja arvamust, et vaesuse leevendamisele ei keskenduta piisavalt, ega arvamust, et riigipõhised soovitused ei ole omavahel tasakaalustatud.

Et pöörata erilist tähelepanu õigusriigiga seotud küsimustele, on loodud õigusriigi mehhanism. Selliste küsimuste käsitlemisel Euroopa poolaasta raames keskendutakse juhtumitele, millel on selge makromajanduslik mõju.

1. soovitus: panna Euroopa poolaasta protsessis suurt rõhku sotsiaal- ja teadusmõõtmele

Komisjon on selle soovitusega nõus, kuna selle täitmisel saab täielikult käsitleda COVID-19 kriisi sotsiaal-majanduslikke tagajärgi. Komisjon on võtnud endale kohustuse päästa inimesed vaesusest, tegeledes vaesusohu põhjustega.

Komisjon on selle soovitusega nõus osaliselt, kuna ta ei saa võtta endale kohustust esitada riigipõhiseid soovitusi kõigile liikmesriikidele, kes ei ole teinud edusamme. Euroopa uue rohelise kokkuleppe ja digiülemineku valguses on teadusuuringutel ja innovatsioonil Euroopa poolaasta protsessis ning Euroopa majanduse konkurentsivõimeliseks ja kliimaneutraalseks muutmisel eeldatavasti märkimisväärne roll.

2. soovitus: tõhustada riigipõhiste soovituste täitmist ja järelevalvet

Esimene taane. Komisjon on selle soovitusega nõus ja kannab praegu hoolt selle eest, et kõik riigipõhiste rühmade liikmed ajakohastaksid CESARis oma hinnanguid soovituste täitmise kohta. CESAR on arenev vahend, mida täiustatakse hindamis- ja järelevalveprotsessi parandamiseks pidevalt uute funktsioonidega, kandmaks paremini hoolt selle eest, et kõik asjaomased peadirektoraadid esitavad andmebaasis oma hinnangu.

Teine taane. Komisjon on selle soovitusega osaliselt nõus. Komisjon tagab, et riigipõhiseid soovitusi käsitlev teave, mis on riigiaruannete kaudu juba avalikult kättesaadav, tehtaks kättesaadavaks ka veebis. Selleks on vaja liikmesriikide nõusolekut.

Kolmas taane. Komisjon ei ole selle soovitusega nõus. Komisjon loob liikmesriikidega koostööpõhise suhte, et tuvastada ja lahendada probleeme koos.

Tegelikult komisjon juba rakendab kontrollikoja välja pakutud põhimõtet, korrates soovituse täitmata jätmise korral sama soovitust järgmises Euroopa poolaasta tsüklis ja muutes selle täpsemaks, kui see on õigustatud. Seepärast ei pea komisjon täiendavate meetmete kaalumist määruse alusel asjakohaseks.

3. soovitus: tugevdada seost ELi fondide ja riigipõhiste soovituste vahel

Komisjon on selle soovitusega mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 puhul osaliselt nõus. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöös juba kohaldatakse mõningast vastastikku kokku lepitud tingimuslikkust, mis eeldab reformide elluviimist. Peale selle esitas komisjon 27. mail 2020 ettepaneku, mis käsitleb uut taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit, mis pakub ulatuslikku rahalist toetust liikmesriikide reformidele ja investeeringutele, aidates niiviisi liikmesriikidel lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme. Selle vahendi rakendamine sõltub siiski parlamendis ja nõukogus toimuvatest läbirääkimistest.

4. soovitus: täiustada riigipõhiste soovituste sõnastamist

Komisjon on selle soovitusega osaliselt nõus, seni kuni riigipõhistes soovitustes käsitletakse üht ühist poliitilist väljakutset. Asjaolu, et riigipõhistes soovitustes käsitletakse mitmesuguseid küsimusi, osutab sellele, et tegelikkuses tuleb võtta konkreetsete sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamiseks poliitikameetmeid eri valdkondades. Mõõdetavad eesmärgid on strateegia „Euroopa 2020“ alusel olemas olnud. Lisaeesmärkide püstitamist ei peeta kasulikuks. Samuti ei peeta praktiliseks ajalise raamistiku kindlaksmääramist, kuna komisjon on teadlik, et võib tekkida vajadus viia reformid ellu mitmes etapis. Küll aga võiks kavandada liikmesriikides soovituste täitmiseks tehtavate jõupingutuste üksikasjalikuma kvalitatiivse hindamise. Seda on juba aktsepteeritud, kui komisjon hindab täitmist ja kohaldab erinevaid hindamiskategooriaid, nagu „piiratud edusammud“, „mõningad edusammud jne“. Komisjon juba põhjendab soovitusi piisavalt riigiaruannetes ja riigipõhiste soovituste põhjendustes.

5. soovitus: anda riiklikele reformikavadele selge hinnang

Esimene taane. Komisjon on selle soovitusega osaliselt nõus sõltuvalt sellest, millise tulemuse annavad kaasseadusandjatega mitmeaastase finantsraamistiku ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi teemal peetavad läbirääkimised.

Riiklikes reformikavades täiendatakse ja kinnitatakse muudest allikatest saadud teavet. Praegu kasutusel olevaid riiklikke reformikavu peetakse otstarbekohaseks ja väga kasulikuks riigipõhiste soovituste sõnastamisel. Nad sisaldavad mitmesuguseid kontrollikoja soovitatud elemente. Samal ajal uurib komisjon oma jätkuvas koostöös liikmesriikidega, milliseid vastastikku kasulikke täiustusi saaks nendesse reformikavadesse teha.

Peale selle – võttes arvesse komisjoni ettepanekuid mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jaoks – võidakse riiklike reformikavade ülesehitust vajaduse korral muuta kooskõlas nende kavandatud rolliga taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi rakendamisel. Eelkõige saavad liikmesriigid selle rahastamisvahendi raames esitada riikliku reformikava lisana oma taaste- ja vastupidavuskava.

Teine taane. Komisjon ei ole selle soovitusega nõus.

Riiklikud reformikavad on väga tähtsad selleks, et tagada liikmesriikides pühendumine reformide elluviimisele, sealhulgas riikide ministeeriumides ja sidusrühmade seas. Komisjoni jaoks on riiklikud reformikavad kasulikud vahendid, mis koondavad ja kinnitavad teavet, mille komisjon on kogunud oma pideva majandusjärelevalve teostamisel mitmesugustest muudest allikatest.

Komisjoni hinnangu riiklike reformikavade kohta leiab kavandatud riigipõhistest soovitustest ja nende põhjendustest. Komisjon ei leia, et liikmesriigile riikliku reformikava kohta selgesõnalise eraldi hinnangu esitamine tooks mingit lisaväärtust võrreldes riiklike reformikavade praeguse rolliga Euroopa poolaasta protsessis.

Järelmärkused

¹ Euroopa poolaasta loodi uue elemendina pärast 2010. aasta kokkulepet: vt teatis „Majanduspoliitika koordineerimise edendamine“ (KOM(2010) 250 lõplik) ja teatis „Majanduspoliitika parem koordineerimine aitab suurendada stabiilsust, elavdada majanduskasvu ja luua enam töökohti – ELi majandusjuhtimise tõhustamise hoovad“ (KOM(2010) 367/2 ) ning 2011. aasta muudatused, mis tehti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1175/2011 nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 12).

² Vt komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (KOM(2010) 2020) 1. lisa, lk 30.

³ Komisjoni teatis „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ rakendamise edusammudest“, COM(2014) 130 final/2, lk 18, 19. märts 2014.

⁴ Komisjoni teatis „2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“, COM(2019) 650 final, 17. detsember 2019.

⁵ Vt komisjoni teatis õigusriigi edasise tugevdamise kohta liidus, COM(2019) 163 final, lk 9–12.

⁶ Määruse (EL) nr 1466/97 artikli 12 punkt a.

⁷ Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2-a lõige 3 ja artikli 2-ab lõige 2.

⁸ Euroopa Ülemkogu 12. ja 13. detsembri 1997. aasta Luxembourgi kohtumise eesistujariigi järeldused ja Euroopa Ülemkogu resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise kohta majandus- ja rahaliidu 3. etapis ning asutamislepingu artiklite 109 ja 109b kohta, punkt 3.

⁹ Euroopa Ülemkogule esitatud nõukogu aruanne – „Improving the implementation of the Stability and Growth Pact“ („Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tõhustamine“), Brüssel, 21. märts 2005, 7423/05, UEM 97, ECOFIN 104, lisa lk 4.

¹⁰ 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1173/2011 (eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroala) preambuli punkt 3.

¹¹ Määruse (EL) nr 1466/97 artikli 2-a lõike 3 teine lõik.

¹² Määruse (EL) nr 1466/97 artikli 11 lõiked 1 ja 2.

¹³ Vt kontrollikoja eriaruanne nr 3/2018 makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse auditi kohta ja kontrollikoja eriaruanne nr 18/2018 stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa auditi kohta.

¹⁴ 2008. aasta oli esialgne võrdlusperiood, mille suhtes eesmärgid seati.

¹⁵ Vt ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aruteludokument „Inequality and poverty across generations in the EU“ (Põlvkondadevaheline ebavõrdsus ja vaesus ELis), jaanuar 2018.

¹⁶ https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1& pcode=tessi012&language=en.

¹⁷ Komisjoni 26. aprilli 2017. aasta soovitus Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta, C(2017) 2600 final.

¹⁸ ÜRO Peaassamblee resolutsioon „Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development“ (Muudame oma maailma: kestliku arengu tegevuskava aastani 2030), A/RES/70/1, 25. september 2015.

¹⁹ President Ursula von der Leyeni kandidatuuri ajal esitatud poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) – „Liit, mis seab kõrgemad sihid: Minu tegevuskava Euroopa jaoks“, lk 9.

²⁰ Vt ESPC strateegiliste märkuste joonis 2, lk 4, Euroopa Komisjon, väljaanne nr 6/2015.

²¹ Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõige 4.

²² Määruse (EL) nr 1466/97 artikli 2-a lõike 3 punkt a.

²³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, artiklid 15 ja 96.

²⁴ Ismeri Europa poolt komisjoni jaoks koostatud aruanne pealkirjaga „Support of European Structural and Investment (ESI) Funds to the implementation of the Country Specific Recommendations and to structural reforms in Member States“ (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus riigipõhiste soovituste täitmisele ja struktuurireformidele liikmesriikides), 2018.

²⁵ Kontrollikoja arvamus nr 6/2018 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad; punktid 31–34 ja 4. soovitus, punktid 36–39 ja 9. soovitus.

²⁶ Komisjoni aruteludokument majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta, COM (2017) 291, 31.5.2017, lk 24.

²⁷ Määruse nr 1466/97 artikli 2-a lõike 2 punktides a ja b nõutakse järelevalvet majanduspoliitika üldsuuniste rakendamise üle ja tööhõivesuuniste rakendamise kontrollimist.

²⁸ Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2-a lõike 2 punkt d.

²⁹ Euroopa Regioonide Komitee, „Opinion – Improving the governance of the European Semester: a Code of Conduct for the Involvement of local and regional authorities“ (Arvamus – Euroopa poolaasta juhtimise täiustamine: kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasamise tegevusjuhend), 123. täiskogu istung, 11.–12. mai 2017.

³⁰ Itaalia väljus ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest 2013. aastal ja teda oli enne seda osaliselt käsitletud kontrollikoja auditis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta. Itaalia kaasati valimisse, arvestades ennetuslikus osas paindlikkuse klauslite ulatuslikku kohaldamist ja tema üldist tähtsust ELi makromajanduslikes suundumustes.

³¹ Vaesust puudutavate andmete tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik. Näiteks AROPE liitnäitajat mõjutab eelkõige näitaja „rahalise vaesuse ohus olevad elanikud pärast sotsiaalsiirdeid“. Viimati nimetatud näitaja on suhteline vaesuse näitaja ja selle piir on liikmesriigiti väga erinev. Samuti muutub see ajas, sest seda mõjutab mediaannetosissetuleku muutumine: mitmes liikmesriigis on piir ajavahemikus 2008–2017 langenud (Kreeka ja Küpros) või jäänud peaaegu stabiilseks (Hispaania ja Itaalia).

³² Inimesed, kes elavad leibkonnas, mille ekvivalentnetosissetulek pärast sotsiaalsiirdeid on väiksem kui 60% riigi mediaansissetulekust. Selline piir on üldkasutatav ja kajastab sissetuleku taset, mida peetakse vajalikuks inimväärseks eluks.

³³ Inimesed, kes ei saa endale lubada järgmisest üheksast vähemalt kolme: maksta üüri, hüpoteeki või kommunaalarveid; hoida kodu piisavalt soojaks köetuna; katta ettenägematuid kulusid; süüa korrapäraselt liha või valke; käia puhkusel; omada televiisorit; pesumasinat; autot; telefoni. EL ajakohastas seda loetelu 2017. aastal ja nüüd hõlmab see veel seitset tegurit: asendada kulunud riideid; asendada kulunud mööblit; omada kahte paari jalatseid; kulutada väikest rahasummat isiklikuks otstarbeks; tegeleda korrapäraselt hobidega; käia kord kuus väljas dringil/söömas; omada internetiühendust. Pesumasina, televiisori ja telefoni puudumine jäeti läbivaadatud loetelust välja kui sobimatud puuduse näitajad.

³⁴ 0–59-aastased inimesed, kes elavad leibkonnas, kus tööealised isikud (välja arvatud alla 25-aastased õpilased) töötasid eelmisel aastal alla 20% kogu võimalikust tööajast.

³⁵ Seoses strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgiga ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 raames on ELi liikmesriigid võtnud kohustuse vähendada 2030. aastaks vaesust poole võrra kõigis selle mõõtmetes.

³⁶ Et Horvaatia kohta puudusid 2008. aasta võrdlusandmed, ei ole riiki arvutustes arvesse võetud (2017. aastal oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus 1,1 miljonit inimest).

³⁷ https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tesem100&plugin=1.

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	19.9.2017
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	31.1.2019
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust	30.6.2020
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	20.7.2020

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020

PDF	ISBN 978-92-847-2092-7	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/209	QJ-AB-19-027-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-2081-1	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/515058	QJ-AB-19-027-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2020.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.