ELi mõjutav väärinfo: probleemiga tegeletakse, kuid seda ei ole veel lahendatud

Kokkuvõte

I

Väärinfot ehk desinformatsiooni on inimsuhtluses esinenud alates tsivilisatsiooni algusest ja organiseeritud ühiskondade loomisest. Viimastel aastatel on aga muutunud selle ulatus ja kiirus, millega vale või eksitav teave võib jõuda oma kavandatud ja ka muude sihtrühmadeni sotsiaalmeedia ja uute tehnoloogiate kaudu. See võib põhjustada avalikku kahju.

II

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 28. juuni 2018. aasta järeldustes ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni üles esitama tegevuskava koos konkreetsete ettepanekutega koordineeritud reageerimiseks väärinfole. 5. detsembril 2018 esitatud ELi väärinfovastane tegevuskava sisaldab kümmet konkreetset meedet, mis põhinevad neljal prioriteetsel valdkonnal ehk sambal, ning tugevdab ELi jõupingutusi desinformatsiooni vastu võitlemisel. ELi kulutused väärinfoga võitlemiseks on seni olnud suhteliselt väikesed: 50 miljonit eurot ajavahemikus 2015–2020.

III

Auditi eesmärk oli hinnata, kas ELi väärinfovastane tegevuskava oli selle koostamise ajal asjakohane ja kas see saavutas kavandatud tulemused. Audit hõlmas ajavahemikku alates ELi väärinfovastase tegevuskava vastuvõtmise ettevalmistamisest 2018. aasta detsembris kuni 2020. aasta septembrini. Käesolev aruanne on esimene põhjalik sõltumatu hinnang tegevuskava asjakohasuse ja saavutatud tulemuste kohta. Kokkuvõttes järeldame, et ELi tegevuskava oli asjakohane, kuid mittetäielik, ning kuigi selle rakendamine kulgeb üldjoontes kavakohaselt ja on märke positiivsetest arengusuundadest, ei ole mõningaid tulemusi kavandatud viisil saavutatud.

IV

ELi tegevuskava sisaldab asjakohaseid, ennetavaid ja reageerivaid meetmeid väärinfo vastu võitlemiseks. Kuigi väärinfo levitamise taktika, osalejad ja tehnoloogia arenevad pidevalt, ei ole ELi tegevuskava pärast selle esitamist 2018. aastal ajakohastatud. See ei hõlma terviklikku korda, millega tagatakse, et mis tahes ELi reaktsioon väärinfole on hästi koordineeritud, tõhus ja proportsionaalne ohu liigi ja ulatusega. Lisaks puudus ELi tegevuskavaga kaasnev järelevalve-, hindamis- ja aruandlusraamistik, mis vähendab vastutust.

V

Euroopa välisteenistuse kolm strateegilise kommunikatsiooni töörühma on parandanud ELi suutlikkust prognoosida väärinfot naaberriikides ja sellele reageerida. Siiski ei ole töörühmadel piisavalt vahendeid, nende tegevust e hinnata ning nende volitused ei hõlma mõningaid tekkivaid ohte.

VI

Projekt EUvsDisinfo on aidanud suurendada teadlikkust Venemaa levitatavast väärinfost. Asjaolu, et projekti haldab Euroopa välisteenistus, tõstatab siiski mõningaid küsimusi selle sõltumatuse ja lõppeesmärgi kohta, kuna seda võib pidada ELi ametlikku seisukohta esindavaks. Kiirhoiatussüsteem on hõlbustanud teabe jagamist liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel. Sellegipoolest ei kasuta liikmesriigid seda süsteemi täielikult ära, et koordineerida ühist reageerimist väärinfole ja ühismeetmeid.

VII

Tegevusjuhendiga on komisjon loonud veebiplatvormide kaasamiseks teedrajava raamistiku. Me leidsime, et tegevusjuhend ei täitnud oma eesmärki panna veebiplatvormid vastutama oma tegevuse ja rolli eest väärinfo aktiivsel tõkestamisel.

VIII

Aruandes rõhutatakse ka seda, et puudub meediapädevuse strateegia, mis hõlmaks võitlust väärinfo vastu, ning poliitika ja meetmete killustatust, et suurendada meediale ja kommunikatsioonile juurdepääsu, nende mõistmist ja nendega suhtlemist. Lisaks leidsime, et on olemas oht, et vastloodud Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus ei saavuta oma eesmärke.

IX

Nende järelduste alusel esitame Euroopa välisteenistusele ja komisjonile järgmised soovitused:

• parandada ELi väärinfovastaste meetmete koordineerimist ja aruandlust (Euroopa välisteenistus ja komisjon);
• parandada strateegilise kommunikatsiooni osakonna ja selle töörühmade töökorraldust (Euroopa välisteenistus);
• suurendada liikmesriikide ja veebiplatvormide osalemist kiirhoiatussüsteemis (Euroopa välisteenistus);
• parandada veebiplatvormide järelevalvet ja vastutust (komisjon);
• võtta vastu ELi meediapädevuse strateegia, mis hõlmab võitlust väärinfo vastu (komisjon);
• võtta meetmeid, et võimaldada Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskusel täita oma ambitsioonikaid eesmärke (komisjon).

Sissejuhatus

01

Euroopa Komisjoni¹ määratluse järgi on väärinfo ehk desinformatsioon „tõestatavalt vale või eksitav teave, mida luuakse, esitatakse ja levitatakse majandusliku kasu teenimise või üldsuse tahtliku petmise eesmärgil ja mis võib põhjustada avalikku kahju“. Selline avalik kahju hõlmab ohtusid demokraatlikele poliitilistele ja poliitikakujundamise protsessidele ning ELi kodanike tervise, keskkonna või julgeoleku kaitsele.

02

Komisjoni määratluse kohaselt ei kuulu väärinfo alla eksitav reklaam, aruandlusvead, satiir ja paroodia ning selgesti eristatavad parteipoliitilised uudised ja kommentaarid. Erinevalt vihakõnest või terroristlikust materjalist ei ole näiteks vale või eksitav teave iseenesest ebaseaduslik.

03

ELi õiguspärasus ja eesmärk põhinevad demokraatlikul alusel, mis omakorda tugineb teadlikule valijaskonnale, kes väljendab oma demokraatlikku tahet vabade ja õiglaste valimiste kaudu. Seega tähendab igasugune katse avalikku arvamust pahatahtlikult ning sihilikult õõnestada või manipuleerida ELile tõsist ohtu. Samal ajal on võitlus väärinfo vastu keeruline, sest see ei tohiks kahjustada ELi põhiõiguste hartas sätestatud arvamus- ja sõnavabadust.

04

Mõiste „väärinfo“ tekkis 20. sajandi alguses ja seda on sellest ajast alates laialdaselt kasutatud. Viimastel aastatel on internet suurendanud valeteabe sihtrühmadeni jõudmise ulatust ja kiirust, sageli anonüümselt ja minimaalsete kuludega.

05

ELi jõupingutused väärinfo vastu võitlemiseks pärinevad 2015. aasta märtsist, mil Euroopa Ülemkogu² kutsus ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat (edaspidi „kõrge esindaja“) üles töötama koostöös liikmesriikide ja ELi institutsioonidega välja strateegilise kommunikatsiooni tegevuskava Venemaa käimasolevate väärinfo levitamise kampaaniate käsitlemiseks. Selle tulemusena loodi Euroopa välisteenistuse juurde strateegilise kommunikatsiooni osakond ja selle esimene töörühm, mille ülesanne on võidelda väljaspool ELi (Venemaa) levitatava väärinfo vastu ning kavandada ja levitada positiivset strateegilist kommunikatsiooni ELi idanaabruses. Viimasega tegeleb idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühm. 2017. aastal loodi veel kaks strateegilise kommunikatsiooni töörühma: üks lõunanaabruse ja teine Lääne-Balkani jaoks (vt ka punktid 45-49).

06

2017. aasta lõpus moodustas komisjon kõrgetasemelise eksperdirühma, kes annab väärinfo vastu võitlemiseks konkreetseid nõuandeid. Rühm esitas 2018. aasta märtsis oma aruande³, mis oli aluseks komisjoni teatisele „Euroopa lähenemisviis veebis leviva väärinfoga võitlemiseks“⁴ (aprill 2018). Komisjoni teatises on esitatud peamised üldpõhimõtted ja eesmärgid, millest juhinduda tegevuses, mille eesmärk on suurendada üldsuse teadlikkust väärinfost, ning konkreetsed meetmed, mida komisjon kavatseb võtta.

07

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 28. juuni 2018. aasta järeldustes⁵ ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni üles „esitama 2018. aasta detsembriks tegevuskava, mis sisaldab konkreetseid ettepanekuid koordineeritud ELi-poolseks reageerimiseks desinformatsioonile, samuti asjakohaseid volitusi ja piisavaid ressursse vastavatele Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni rühmadele“.

08

2018. aasta aprilli teatise alusel avaldas komisjon 2018. aasta detsembris väärinfovastase ELi tegevuskava (edaspidi „ELi tegevuskava“). Selles on esitatud kümme konkreetset meedet, mis põhinevad neljal prioriteetsel valdkonnal või sambal, mis on suunatud ühiskonnale tervikuna, nagu on näidatud allpool tabelis  1.

09

Väärinfot reguleeriv ELi õigusraamistik puudub, välja arvatud põhiõiguste harta artikkel 11 sõna- ja teabevabaduse kohta ning mitmed poliitilised algatused. Väärinfo vastu võitlemise eest vastutavad peamiselt ELi liikmesriigid⁶. ELi ülesanne on toetada liikmesriike ühise visiooni ja meetmetega, mille eesmärk on tugevdada koordineerimist, teabevahetust ja heade tavade kasutuselevõtmist. I lisas on esitatud ELi institutsioonide peamised osakonnad ja asutused, kes on kaasatud ELi tegevuskava rakendamisse. II lisa kohaselt on ELi kulutused desinformatsiooniga võitlemiseks olnud seni suhteliselt väikesed: 50 miljonit eurot ajavahemikus 2015–2020.

10

Nõukogu kinnitas 2019. aasta detsembris⁷, et ELi tegevuskava on jätkuvalt ELi väärinfo vastu võitlemise „jõupingutuste keskmes“, ning kutsus üles seda korrapäraselt läbi vaatama ja vajaduse korral ajakohastama. Samuti kutsus nõukogu Euroopa välisteenistust üles tugevdama oma strateegilise kommunikatsiooni alast tööd teistes piirkondades, sealhulgas Sahara-taguses Aafrikas. Euroopa Parlament on samuti korduvalt rõhutanud, kui oluline on tugevdada jõupingutusi väärinfo vastu võitlemiseks⁸.

11

2020. aasta alguses, peaaegu kohe pärast COVID-19 puhangut, ilmus internetis enneolematu eksiteabe, väärinfo ja valeuudiste laine, mida Maailma Terviseorganisatsioon nimetas „infodeemiaks“⁹. See kujutas endast otsest ohtu rahvatervisele ja majanduse taastumisele. 2020. aasta juunis avaldasid Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja teatise „Võitlus COVID-19 kohta levitatava väärinfoga – faktid selgeks“¹⁰, milles käsitleti juba võetud meetmeid, sh konkreetseid meetmeid COVID-19 ga seotud desinformatsiooni vastu võitlemiseks.

12

Komisjon esitas 4. detsembril 2020 Euroopa demokraatia tegevuskava, mille üks osa on pühendatud desinformatsiooni vastase võitluse tugevdamisele¹¹. See tugineb ELi väärinfovastase tegevuskava olemasolevatele algatustele. Lisaks esitas komisjon uue digiteenuste õigusakti ettepaneku, milles tehakse „tekkivatele riskidele reageerimiseks ettepanek veebiruumi regulatiivse järelevalve, aruandekohustuse ja läbipaistvuse horisontaalse raamistiku kohta“¹².

13

Joonisel 1 on esitatud peamiste ELi algatuste ajakava alates 2015. aastast.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

14

Käesolev auditiaruanne esitatakse kaks aastat pärast ELi väärinfovastase tegevuskava vastuvõtmist. See on esimene põhjalik sõltumatu hinnang selle asjakohasuse ja saavutatud tulemuste kohta, aidates sellega kaasa nõukogu taotletud ELi tegevuskava korrapärasele läbivaatamisele.

15

Auditi eesmärk oli teha kindlaks, kas ELi väärinfovastane tegevuskava on asjakohane ja annab soovitud tulemusi. Küsimusele vastamiseks vaatlesime kahte alaküsimust:

• kas ELi tegevuskava on väärinfo vastu võitlemisel asjakohane ja põhineb usaldusväärsel vastutusraamistikul?
• kas ELi tegevuskava meetmeid rakendatakse kavakohaselt? Sellele alaküsimusele vastamiseks hindasime kava kõigi nelja samba meetmete seisu.

16

Audit hõlmas ajavahemikku alates ELi väärinfovastase tegevuskava vastuvõtmise ettevalmistamisest 2018. aasta detsembris kuni 2020. aasta septembrini. Võimaluse korral viidatakse käesolevas aruandes ka hiljutistele arengusuundadele selles valdkonnas pärast seda kuupäeva, nagu komisjoni ettekanne Euroopa demokraatia tegevuskava kohta ja digiteenuste õigusakti ettepanek 2020. aasta detsembris (vt punkt 12). Kuna need dokumendid avaldati pärast meie audititöö lõpetamist, jäävad need auditi ulatusest välja.

17

Auditi käigus kontrolliti ja analüüsiti põhjalikult kõiki kättesaadavaid dokumente, mis käsitlesid loodud struktuure ning ELi tegevuskava raames kavandatud ja rakendatud meetmeid. Saatsime 27 liikmesriigi kiirhoiatussüsteemi kontaktpunktidele küsitluse, millele vastamise määr oli 100%. Samuti pidasime kohtumisi paljude sidusrühmadega, nagu Euroopa välisteenistus ja asjaomased komisjoni peadirektoraadid, Euroopa Parlament, nõukogu, komisjoni esindused, NATO, NATOga seotud strateegilise teabevahetuse tippkeskus Lätis, riiklikud ametiasutused, veebiplatvormid, ajakirjanikud ja faktikontrolli organisatsioonid, audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivad asutused, kes annavad nõu komisjonile, teadlased ja eksperdid, projektijuhid/koordinaatorid ning välisekspert.

18

Hindasime ka 20 projekti 23-st, mille puhul komisjon leidis, et need on otseselt seotud väärinfo vastu võitlemisega meediapädevuse kaudu. III lisas esitatakse kokkuvõte meie hinnangust nendele projektidele.

Tähelepanekud

ELi väärinfovastane tegevuskava oli koostamise ajal asjakohane, kuid puudulik

19

Selles osas uurisime, kas ELi tegevuskava oli esmasel koostamisel asjakohane, st kas see vastas ekspertide ja muude sidusrühmade tuvastatud vajadustele. Samuti hindasime, kas see on läbi vaadatud ja ajakohastatud. Uurisime selle aluseks olnud sündmusi ja allikaid ning hindasime, kas see sisaldab piisavat teabevahetuse koordineerimise korda ning rakendamise tulemuslikkuse mõõtmiseks ja vastutuse tagamiseks vajalikke elemente.

ELi tegevuskava oli üldjoontes kooskõlas ekspertide ja sidusrühmade seisukohtadega väärinfo kohta

20

Väärinfo vastu võitlemine on väga tehniline valdkond, mis nõuab erinevate spetsialistide panust ja eksperditeadmisi. Avalik arutelu on oluline ka sidusrühmade seisukohtade ja prioriteetide kindlaksmääramiseks ning ohu paremaks mõistmiseks.

21

Leidsime, et komisjon tugines asjakohasele välisekspertiisile ja korraldas ulatusliku avaliku konsultatsiooni¹³, mis oli ELi tegevuskava aluseks. ELi tegevuskavas võeti suures osas arvesse kõnealustes dokumentides esitatud soovitusi ja probleeme.

22

ELi tegevuskava avaldamise ajal 2018. aasta detsembris esitleti selles struktureeritud lähenemisviisi, et käsitleda küsimusi, mis nõuavad nii reageerivaid (väärinfo paljastamine ja selle nähtavuse vähendamine) kui ka ennetavaid pikemaajalisi jõupingutusi (meediapädevus ja ühiskonna vastupanuvõime parandamise meetmed). Tegevuskavas rõhutati eesmärki kaitsta eelseisvaid 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi ning toodi välja pikaajalised ühiskondlikud probleemid, mis nõuavad paljude erinevate osalejate kaasamist.

23

Komisjon määras kindlaks konkreetsed meetmed (välja arvatud meediapädevuse valdkonnas), et järgida peamisi soovitusi, mille andis oma aruandes võltsuudiste ja veebis leviva väärinfoga tegelev sõltumatu kõrgetasemeline eksperdirühm. Komisjon moodustas 2018. aasta jaanuaris 39 erineva taustaga eksperdist koosneva kõrgetasemelise eksperdirühma, et anda nõu veebis leviva väärinfo vastu võitlemiseks tehtavate poliitiliste algatuste kohta. Kõrgetasemelise eksperdirühma aruanne koos komisjoni 2018. aasta aprilli teatisega oli ELi tegevuskava aluseks.

24

ELi tegevuskava olulisust näitab ka asjaolu, et selle meetmetega püüti kaasata paljusid selle valdkonna peamisi sidusrühmi, sealhulgas mitte ainult ELi institutsioone ja liikmesriike, vaid ka teisi, näiteks erasektorit, kodanikuühiskonda, faktikontrollijaid, ajakirjanikke ja akadeemilisi ringkondi.

Euroopa välisteenistus ja komisjon ei kehtestanud selget koordineerimiskorda ELi tegevuskava rakendamiseks

25

ELi väärinfovastasele tegevuskavale ei lisatud üldist koordineerimisraamistikku, millega tagataks, et ELi reageering on tõhus ning proportsionaalne ohu liigi ja ulatusega. Teabevahetuse töövoogude määratlemine ja koordineerimine võimaldaks näiteks kindlaks teha, millal teha koostööd kohalike osalejate ja kodanikuühiskonnaga, et suurendada teadlikkust desinformatsiooniga seotud ohtudest.

26

Teabevahetusstrateegia tagab sidusa reageerimise, kui kaasatud on erinevad osalejad. Iga ELi tegevuskava nelja samba eest vastutab üks komisjoni peadirektoraat või Euroopa välisteenistus. See tekitab ohu, et nad töötavad teabevahetuses kapseldunud tingimustes (st paralleelselt ilma koostöö ja koordineerimiseta), ilma et ükski asutus vastutaks väärinfo vastu võitlemise eest või omaks täielikku ülevaadet kogu teabevahetusest.

27

Komisjoni teabevahetuse peadirektoraat (DG COMM) vastutab institutsiooni välissuhtluse eest. DG COMMi 2019. aasta juhtimiskavas tunnistatakse peadirektoraadi rolli väärinfo vastu võitlemisel ning rõhutatakse vajadust peadirektoraatide ja muude institutsioonide vahelise koostöö järele, viidates eelkõige sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadile (DG CNECT) ja Teadusuuringute Ühiskeskusele. Mainimata on aga jäetud Euroopa välisteenistus ja strateegilise kommunikatsiooni töörühmad, kes on samuti väga tihedalt kaasatud positiivsesse teabevahetusse ja väärinfo vastu võitlemisse.

28

DG COMM lõi väärinfo vastase sisevõrgustiku. Selle eesmärk on parandada väärinfo vastu võitlemise alase teavitustegevuse koordineerimist, luua veebipõhine kinnitatud vastuväidete andmebaas, avastada süstemaatiliselt väärinfot ja koordineerida reageerimist ning edendada positiivset sõnumivahetust. Alates sisevõrgustiku loomisest 2018. aasta mais kuni 2020. aasta jaanuarini toimus üksteist kohtumist. Need kohtumised on laias laastus kaasavad ning neis osalevad paljude komisjoni talituste ja esinduste, Euroopa välisteenistuse ja muude institutsioonide esindajad ning muud eksperdid. Seni on kohtumistel osalenud üksnes esindajad, kes jagavad teavet võetud meetmete kohta, kuid puudub seos poliitika kujundamisega ning tõendid konkreetsete järelmeetmete või otsuste kohta, mis on tehtud selleks, et muuta väärinfo vastane sisevõrgustik tõhusaks koordineerimismehhanismiks.

29

DG COMMi 2019. aasta juhtimiskavas oli ainult üks väärinfoga seotud näitaja (102-st) ja sellega mõõdeti vaid väärinfo vastase sisevõrgustiku kohtumiste arvu.

30

Lisaks etendavad komisjoni esindused olulist rolli komisjoni välissuhtluses, kasutades selleks positiivset sõnumivahetust ja teavitustegevust, meediaülevaateid, müütide kummutamist ja desinformatsiooni vastu võitlemist, ning nad peaksid aktiivselt osalema väärinfo vastases sisevõrgustikus. Nende müütide kummutamisega seotud tegevus oli märgitud vaid iga ametliku esinduse veebisaidi ühel lehel. Nendele veebilehtedele oli sageli raske juurde pääseda, kuna selle asukoht oli esindustel erinev: mõned (nt Kreeka ja Hispaania) lisasid selle uudiste jaotisesse, teised (nt Poola ja Iirimaa) aga mitte. Samuti ei ajakohastatud neid korrapäraselt. Mõned veebilehed sisaldasid piiratud, sageli ajutist teavet ning nende lehtede külastajate arvu kohta puudus statistika.

31

DG COMM töötas välja veebipõhise väärinfokeskuse, mis koondab kõiki ELi institutsioonide väärinfoalase töö aspekte. Selle käivitamine pidi toimuma 2020. aasta alguses, kuid ebaselgetel põhjustel on see tühistatud.

Killustatud järelevalve- ja aruandlusraamistik ning pikaajalise rahastamise puudumine õõnestavad ELi tegevuskava vastutust

32

Aruandekohustuse tagamiseks peavad tegevuskaval olema selged eesmärgid ja ajaliselt piiritletud meetmed koos mitmete tulemuslikkuse jälgimise näitajatega. Rahastamist, korrapärast aruandlust, hindamist ja läbivaatamist käsitlevad sätted on samuti tegevuskava olulised osad.

33

Mõned ELi tegevuskava eesmärgid on sõnastatud üldiselt, näiteks „parandada“ või „tugevdada“, mida ei ole võimalik mõõta. ELi tegevuskava kui terviku jaoks üldisi tulemuslikkuse põhinäitajaid ei ole. Lisaks puuduvad poolte meetmete (meetmed 1, 2, 4, 5 ja 8) tulemuslikkuse põhinäitajad ning meetmed ei ole kas selgelt määratletud või ajaliselt piiritletud (vt ka IV lisa).

34

Meetmete ajakava on lühikeses ja pikas perspektiivis erinev ning mõned neist on konkreetsed ja ajaliselt piiritletud (nt „2019. aasta märtsiks loovad komisjon ja kõrge esindaja koostöös liikmesriikidega kiirhoiatussüsteemi“), samas kui teised on ebamäärased (nt „liikmesriigid peaksid märkimisväärselt tugevdama oma jõupingutusi liidu väärtustest ja poliitikast teavitamisel“).

35

ELi tegevuskavaga ei kaasnenud spetsiaalset järelevalve- ja hindamisraamistikku (see kehtib ka hiljuti avaldatud Euroopa demokraatia tegevuskava kohta). Kava kui terviku hindamist ei olnud ette nähtud ja seni ei ole üldist hindamist toimunud. Kava rakendamisest liikmesriikides saadud tagasisidet ei kirjendata tsentraalselt ega koondata. Iga esindus viib läbi oma teavituskampaania ja kogub statistikat, kuid me ei leidnud tõendeid selle kohta, et komisjon kasutaks seda statistikat saadud kogemuste, parimate tavade või võrdlusalusena. Aruandluses märgitakse vaid, et mõned tegevused kuuluvad väärinfo vastu võitlemise meetmete kategooriasse. Näiteks selliseid vahendeid nagu komisjoni müütide kummutamise siseviki või väärinfovastane uudiskiri ei jälgita liikmesriikide kaasamise seisukohast (nt küsitluste, kasutajate statistika või näitajate abil).

36

Komisjon ja Euroopa välisteenistus annavad korrapäraselt mitmesugustele nõukogu töörühmadele ja ettevalmistavatele organitele aru ELi tegevuskava konkreetsete sammaste alla kuuluvate meetmete rakendamisel tehtud edusammudest. Selline aruandlus ei ole siiski avalik ega hõlma kogu ELi tegevuskava.

37

Kuigi ELi tegevuskava konkreetsete aspektide kohta on koostatud eraldi aruanded (tegevusjuhendi hindamine ja komisjoni aruanne ELi valimiste kohta), on avaldatud ainult üks aruanne ELi tegevuskava rakendamise kohta tervikuna. See avaldati 14. juunil 2019, kuus kuud pärast ELi tegevuskava esitamist.

38

Kuigi esimene rakendusaruanne hõlmas ELi tegevuskava kõiki sambaid, on selles mitmeid puudusi:

• selles ei ole esitatud ühtegi tulemuslikkuse näitajat;
• kui tegevusjuhend välja arvata, on iga samba aruandlus enamasti üldises jutustavas vormis ja puudub üksikasjalik aruandlus meetmete kohta;
• puudub aruandluslisa ELi tegevuskavaga seotud üksikprojektide kohta;
• puudub teave selle kohta, millal avaldatakse järgmine rakendamisaruanne.

39

Väärinfo vastu võitlemine on pidevalt arenev valdkond, millest tuleks korrapäraselt aru anda. Ühisteatises COVID-19 kohta levitatava väärinfoga võitlemise kohta tunnistati vajadust koostada korrapäraseid aruandeid¹⁴.

40

ELi tegevuskavas puudub sihtotstarbeline rahastamiskava, mis hõlmaks kõigi eri üksustele määratud tegevuste kulusid. Rahastamine toimub erinevatest allikatest ja puuduvad sätted pikaajalise rahastamise tagamiseks, kuigi mõned ELi tegevuskavas nimetatud sündmused on korduvad. II lisas on esitatud erinevatele väärinfo vastu võitlemise meetmetele eraldatud eelarve. See näitab, et peamine rahastamisallikas on igal aastal erinev ja annab tunnistust finantsplaneerimise puudulikkusest (vt ka punktid 50-51). Komisjon ja Euroopa välisteenistus ei eralda alati väärinfo vastu võitlemisega seotud kulusid (sellel puudub konkreetne sekkumiskood) – sellealane teave koguti ainult käesoleva auditi jaoks. Joonisel 2 on esitatud ülevaade kogu ELi rahastamisest väärinfo vastu võitlemiseks aastatel 2015–2020 (see ei hõlma tegevusi, mis aitavad kaudselt võidelda desinformatsiooni vastu, nimelt ennetavat kommunikatsioonitegevust ELi naabruses).

41

Lisaks ei ole ELi tegevuskava pärast selle esitamist 2018. aastal veel ajakohastatud. Näiteks on mõned meetmed seotud üksnes 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistega või 2019. aasta meediapädevuse nädalaga, mis mõlemad on juba möödas. Väärinfo levitamine muutub pidevalt. Kasutatavad taktikad, väärinfo levitamise kampaaniate aluseks olev tehnoloogia ja osalejad muutuvad pidevalt¹⁵. Nõukogu rõhutas samuti vajadust ELi tegevuskava korrapäraselt läbi vaadata ja ajakohastada (vt punkt 10).

42

Kuigi teatisega COVID-19 kohta levitatava väärinfoga võitlemise kohta (juuni 2020), Euroopa demokraatia tegevuskavaga ja ettepanekuga võtta vastu digiteenuste õigusakt laiendatakse teatavaid algselt ELi tegevuskavas sätestatud meetmeid, ei saa neid pidada selle põhjalikuks ajakohastamiseks. Lisaks muudab eri tegevuskavades ja algatustes sarnaseid eesmärke taotlevate meetmete olemasolu kooskõlastamise keerulisemaks, suurendades ebatõhususe ohtu.

ELi tegevuskava rakendamine kulgeb üldjoontes kavakohaselt, kuid on selgunud mitmeid puudusi

43

Käesolevas osas hinnatakse ELi tegevuskava kõigi nelja samba raames võetud meetmete rakendamist ja seda, mil määral on need parandanud ELi võitlust väärinfo vastu.

Strateegilise kommunikatsiooni töörühmadel on oluline roll, kuid neil ei ole tekkivate ohtudega tegelemiseks piisavalt töötajaid ega rahalisi vahendeid

44

ELi tegevuskava I samba raames vaatasime läbi Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni töörühmad. Uurisime nende volitusi ja seda, kas neil oli piisavalt töötajaid ja kas nad olid piisavalt rahastatud. Sellega seoses uurisime ka ELi väärinfovastase juhtprojekti EUvsDisinfo rolli ja positsiooni.

Strateegilise kommunikatsiooni töörühmade volitused ei hõlma piisavalt kõiki väärinfo levitamises osalejaid

45

Lisaks sellele, et parandada ELi suutlikkust prognoosida välist väärinfoalast tegevust ja sellele reageerida (strateegilise kommunikatsiooni töörühmade volitused ei hõlma ELis loodud väärinfot), on töörühmad andnud suure panuse tõhusasse teabevahetusse ja ELi poliitika edendamisse naaberpiirkondades.

46

Kolme (idanaabruse, Lääne-Balkani ja lõunanaabruse) strateegilise kommunikatsiooni töörühma volitused on kasvanud välja mitmetest nõukogu järeldustest ning nende ülesanded ja rõhuasetus on erinevad. Näiteks idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma volitused hõlmavad konkreetselt ülesannet „võidelda Venemaa käimasolevate väärinfo levitamise kampaaniate vastu“¹⁶. Idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma volitused määratleti üht välist pahatahtlikku osalejat silmas pidades, selle asemel et kaitsta Euroopat väärinfo eest selle allikast sõltumata.

47

Nii ei olnud see kahe teise strateegilise kommunikatsiooni töörühma puhul, kelle algne eesmärk oli tõhustada teabevahetustegevust oma vastavates piirkondades. Lõunanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühm loodi selleks, et hõlmata ELi lõunanaabrust ja Pärsia lahe piirkonda, ning Lääne-Balkani töörühm loodi strateegilise kommunikatsiooni edendamiseks selles piirkonnas. Enne nõukogu 2019. aasta detsembri järeldusi¹⁷ ei olnud väärinfo käsitlemine kummagi töörühma peamine prioriteet. Ainult idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma selge eesmärk oli suurendada väärinfo prognoosimise, sellega tegelemise ja sellele reageerimise suutlikkust. Tabelis 2 on esitatud iga strateegilise kommunikatsiooni töörühma eesmärgid auditi toimumise ajal.

Strateegilise kommunikatsiooni töörühm	Idanaabrus	Lääne-Balkani	Lõunanaabrus
Eesmärgid	tõhusalt tutvustada ja edendada idapartnerlusriikidele (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina) suunatud ELi poliitikat; tugevdada üldist meediakeskkonda ELi idapoolsetes naaberriikides, sealhulgas toetada meediavabadust ja tugevdada sõltumatut meediat; suurendada ELi suutlikkust Venemaa väärinfoalase tegevuse prognoosimisel, sellega tegelemisel ja sellele reageerimisel;	tugevdada ELi teabevahetust piirkonnas, et toetada ELi laienemispoliitikat ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi; aidata kaasa ELi ja piirkonna teemalisele teadlikule arutelule, sealhulgas väärinfoga tegelemise kaudu;	tõhus ja strateegiline teabevahetus ning ELi poliitika edendamine; poliitika ja teabevahetuse vahelise lõhe ületamine; meediavabaduse toetamine ja edendamine piirkonnas; ELiga seotud väärarusaamade kummutamine ja tegelemine piirkonnas leviva väärinfoga.

Allikas: Euroopa välisteenistus.

48

Kolm strateegilise kommunikatsiooni töörühma on paigutatud laiali eri piirkondadesse ja hõlmavad erinevaid väärinfo levitajaid. Sellele vaatamata keskendub strateegilise kommunikatsiooni töörühmade meediaseiretegevus ulatuslikult Venemaa rahvusvahelistele meediakanalitele, Venemaa ametlikele teavituskanalitele, varimeediale ja/või Venemaa narratiivist inspireeritud/juhitud meediale, mis tegutseb ELis ja selle naabruses. Euroopa välisteenistuse analüüsi kohaselt on aga eri määral esile kerkinud muud osalejad, näiteks Hiina, kui olulised väärinfoga seotud ohud. Sellega seoses on Euroopa Parlamendi uus välissekkumise komisjon (INGE) korraldanud ka kuulamisi, et arutada võimalikke ohte kolmandatest riikidest¹⁸.

49

Strateegilise kommunikatsiooni töörühmade volitused on poliitilised ning ei täpsusta konkreetselt nende poliitilisi eesmärke ega tugine kindlale õiguslikule alusele. ELi tegevuskava 2. meetme raames pidi kõrge esindaja vaatama läbi lõunanaabruse ja Lääne-Balkani strateegilise kommunikatsiooni töörühmade (kuid mitte idanaabruse töörühma) volitused. Seda läbivaatamist ei ole aga siiani tehtud. Euroopa välisteenistus leiab, et 2019. aasta detsembris vastu võetud nõukogu järeldused, milles on sõnaselgelt öeldud, et „kõik kolm rakkerühma peaksid suutma pidevalt avastada ja analüüsida väärinfo levitamisega seotud tegevust ja sellele vastu töötada“¹⁹, on piisav alus nende volituste (uuesti) kinnitamiseks. Samuti kutsus nõukogu Euroopa välisteenistust üles hindama oma vajadusi ja võimalusi laienemiseks teistesse geograafilistesse piirkondadesse, mis näitab poliitilise toetuse olemasolu strateegilise kommunikatsiooni töörühmade tegevusulatuse laiendamiseks.

Strateegilise kommunikatsiooni töörühmadel ei ole sihtotstarbelist ja stabiilset rahastamisallikat

50

Kui idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühm 2015. aastal loodi, ei antud sellele eraldi vahendeid ning seda rahastati Euroopa välisteenistuse ja komisjoni välispoliitika vahendite talituse halduskuludest. ELi tegevuskava suurendas Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni töörühmade rahastamist. Strateegiline kommunikatsioon on tegevuskava ainus osa, mille eelarvet on suurendatud. Nagu näidatud joonisel 2, on strateegilise kommunikatsiooni töörühmade ja strateegilise kommunikatsiooni eelarve pärast tegevuskava vastuvõtmist peaaegu neljakordistunud.

51

Kuigi väärinfo ei kujuta endast üksnes lühiajalist ohtu, ei ole strateegilise kommunikatsiooni töörühmadel stabiilset rahastamisallikat, mis võib ohustada nende jätkusuutlikkust. Näiteks strateegilise kommunikatsiooni töörühma oluline rahastamisallikas on olnud Euroopa Parlamendi ettevalmistav meede „StratCom Plus“ (vt II lisa). Ettevalmistavad meetmed on oma olemuselt kavandatud selliste uute meetmete ettevalmistamiseks nagu poliitika, õigusaktid ja programmid. Joonisel 3 on näidatud, kuidas on eraldatud lisavahendeid mitmesuguste suutlikkuste parandamiseks.

52

Rahastamise ja piisavate vahendite tähtsust on teiste seas korduvalt rõhutanud²⁰ nii Euroopa Parlament²¹, liikmesriigid²² kui ka kodanikuühiskond²³. Siiski erinevad sidusrühmade arvamused selle kohta, kuidas seada väärinfo vastu võitlemiseks kättesaadavad ELi rahalised vahendid tähtsuse järjekorda. Meie vestluste põhjal tunnevad mõned liikmesriigid, et suuremat rõhku tuleks panna nende allikate ja osalejate analüüsimisele ja seirele, kelle väärinfo esitamist on kergem tõendada. Teised leiavad, et rohkem rahalisi vahendeid tuleks eraldada positiivsele teabevahetusele.

Personalivajadused ei ole veel rahuldatud

53

ELi tegevuskavas nähti ette strateegilise kommunikatsiooni osakonna tugevdamine. Plaanitud oli lisada enne Euroopa Parlamendi valimisi 11 ametikohta ning värvata keskpikas perspektiivis alalisi ametnikke ja ELi delegatsioonidesse uusi töötajaid, et saavutada 2020. aasta lõpuks „töötajate koguarvu suurenemine 50–55 töötaja võrra“. Värbamiskava rakendati kolmes etapis: 1) lepinguliste töötajate ümberpaigutamine Euroopa välisteenistuses; 2) töötajate värbamine strateegilise kommunikatsiooni töörühma; 3) töötajate lisamine ELi naabruses asuvasse 27 ELi delegatsiooni.

54

Strateegilise kommunikatsiooni osakond tegeleb endiselt töötajate värbamise ja lähetamisega. 2020. aasta oktoobri seisuga oli osakonnas 37 töötajat ja seega ei olnud veel saavutatud töötajate koguarvu 50–55, nagu on märgitud ELi tegevuskavas. Üks põhjus, miks selle eesmärgi saavutamine on olnud keeruline, on see, et paljud strateegilise kommunikatsiooni töörühma töötajad on lähetatud nõukogust, komisjonist ja liikmesriikidest ning mõned on oma lähetusest tagasi kutsutud.

55

Töötajate arvu suurendamisel (sh kõik ümberpaigutamised) on pea alati olnud tegemist lepinguliste töötajatega: Euroopa välisteenistus tunnistas, et ei ole lihtne värvata alalisi ametnikke, kellel on vajalikud teadmised ja oskused nõutavate ülesannete täitmiseks. Vaatamata nende olulisele panusele on lepinguliste töötajate maksimaalne ametiaeg kuus aastat.

56

Teine rühm, mis moodustab olulise osa strateegilise kommunikatsiooni alasest suutlikkusest, on lähetatud riiklikud eksperdid. Nad on peamiselt toetanud idanaabruse ja hiljuti ka Lääne-Balkani strateegilise kommunikatsiooni töörühma tööd. Lisaks Euroopa välisteenistusele on selline lähetus kasulik ka nende koduriikidele, võimaldades neil saada rohkem oskusteavet ja luua tihedamaid sidemeid Euroopa välisteenistusega. Liigne lähetusest sõltumine võib aga kaasa tuua teadmatuse personalivajaduse osas ning institutsioonilise mälu ja eksperditeadmiste perioodilise kadumise tööjõu voolavuse tõttu. Kõik need tegurid võivad kahjustada institutsioonilise mälu ja oskusteabe loomist.

57

Võttes arvesse COVID-19 pandeemiat ja täiendavat töökoormust, mida see on töörühmadele tekitanud, on oht, et Euroopa välisteenistusel ei ole praeguse töötajate jaotuse ja arvu tõttu piisavat suutlikkust, et pidada sammu selliste uute suundumuste ja arengusuundadega nagu esilekerkivad ohuallikad ning väärinfo levitamise strateegiad ja taktika. Lisaks võib nõukogu nõue tugevdada strateegilise kommunikatsiooni alast tööd teistes piirkondades (vt punkt 10) veelgi vähendada töötajate värbamise piiratud suutlikkust.

58

Tõhus andmeanalüüs ei ole oluline mitte ainult väärinfo seireks, avastamiseks ja analüüsimiseks, vaid ka usaldusväärse ja tõenditel põhineva strateegilise ülevaate ja poliitikakujundamise alusena. Auditi ajal hõlmas strateegilise kommunikatsiooni osakonna andmeanalüüsi üksus täistööajaga ettevõttesiseseid analüütikuid, keda toetavad välistöövõtjad. Üksus, mis käivitati 2019. aasta keskel, toetab strateegilise kommunikatsiooni töörühma ja varajase hoiatamise süsteemi tööd ELi tegevuskava II samba raames. Üksus teeb analüüse peamiselt vajadusel ja sihtotstarbeliselt. Lisaks ei ole selle töö struktureeritud viisil integreeritud kõigi strateegilise kommunikatsiooni töörühmade töösse. Kuigi välistele töövõtjatele tuginemine võib pakkuda paindlikkust, on asutusesisene suutlikkus väga oluline, et teha tundlikku analüüsi lühikese etteteatamisajaga ning luua institutsiooniline mälu ja eksperditeadmised.

Strateegilise kommunikatsiooni töörühmade töö mõju mõõtmine on endiselt keeruline

59

Strateegilise kommunikatsiooni suurimad probleemid on endiselt väärinfoga seotud haavatavuse ja väärinfo mõju mõõtmine, samuti jõupingutused väärinfo mõistmiseks, analüüsimiseks ja sellele reageerimiseks. Komisjon kasutab arvamusküsitlusi ühe võimalusena hinnata strateegilise kommunikatsiooni tõhusust ELiga seotud arusaamade mõjutamisel. Siiski on raske pidada küsitluse tulemusi ELi meetmetest tingituks.

60

Kui teavituskampaaniad välja arvata, ei mõõtnud strateegilise kommunikatsiooni töörühmad põhjalikult oma töö mõju. Peale selle ei hinnanud ükski neist oma tõhusust ega määratlenud parandamist vajavaid valdkondi.

EUvsDisinfo asumine Euroopa välisteenistuse juures tekitab ebakindlust seoses projekti lõppeesmärgiga

61

EUvsDisinfo on väärinfo vastu võitlemiseks võetavate ELi meetmete lipulaev ja esindaja ning idanaabruse rakkerühma peamine vahend väärinfo vastu võitlemisel. Sellel on otsinguvõimalusega avatud lähtekoodiga andmebaas, mis sisaldab 1. oktoobri 2020. aasta seisuga enam kui 9700 väärinfo juhtumit. Veebisaidil EUvsDisinfo avaldatud põhimaterjalid on avaldatud viies ELi keeles; ülejäänud materjal on ainult inglise ja vene keeles. Euroopa välisteenistuse sõnul pani algne keskendumine Venemaa väärinfole aluse ainulaadsele ja teedrajavale käsitlusviisile; liikmesriikide valitsustel ei ole võrreldavaid algatusi.

62

Alates 2015. aastast on EUvsDisinfo pidevalt suurendanud nähtavust internetis (vt joonis 4), kogudes, analüüsides ja avaldades Venemaa väärinfo näiteid. Paljud sidusrühmad kinnitasid, et EUvsDisinfo on aidanud suurendada teadlikkust ja mõjutada arusaama Venemaa levitatava väärinfo ohust ELile ja selle liikmesriikidele.

63

EUvsDisinfot on aga varem ka kritiseeritud. Näiteks mõistis Madalmaade parlament²⁴ 2018. aastal hukka Venemaa väärinfo eksliku omistamise Madalmaade riigisisesele väljaandele. Lisaks ei kujuta mõned EUvsDisinfos avaldatud juhtumid endast ohtu ELi demokraatiale.

64

Lisaks sellele, et EUvsDisinfo toodab rohkem näiteid Venemaa väärinfost – see oht on nüüd selgeks tehtud ja tunnustatud –, on EUvsDisinfo tulevane roll ja missioon ebaselge. Hoolimata Euroopa välisteenistuse väidetest, et EUvsDisinfo on sõltumatu ega esinda ELi ametlikku seisukohta, seab tema asukoht Euroopa välisteenistuses selle väite kahtluse alla. See tõstatab küsimuse, kas sellist vahendit peaks haldama ja juhtima avaliku sektori asutus (nagu Euroopa välisteenistus) või peaks seda haldama kodanikuühiskonna organisatsioon.

Kiirhoiatussüsteem on liikmesriigid kokku liitnud, kuid selle potentsiaali ei ole täielikult ära kasutatud

65

Kiirhoiatussüsteemi loomine on ELi tegevuskava II samba põhimeede (meede 3). Tegevuskava kohaselt on esimesed tunnid pärast väärinfo avaldamist selle avastamiseks, analüüsimiseks ja sellele reageerimiseks kriitilise tähtsusega. Kiirhoiatussüsteem loodi 2019. aasta märtsis kavas sätestatud tähtajaks. Sellel on kaks peamist osa: riiklike kontaktpunktide võrgustik ja veebipõhine platvorm, mille eesmärk on „anda reaalajas hoiatusi väärinfo levitamise kampaaniate kohta spetsiaalse tehnoloogiataristu kaudu“, et „lihtsustada andmete jagamist ja hindamist, võimaldada ühist olukorrateadlikkust, koordineeritud määramist ja reageerimist ning tagada aja- ja ressursitõhusus“²⁵. Euroopa välisteenistus pakub kiirhoiatussüsteemile sekretariaaditeenust ja haldab veebisaiti.

Kuigi kiirhoiatussüsteem on kasulik vahend teabe jagamiseks, ei olnud see auditi ajaks veel hoiatusteateid andnud ning seda ei olnud kasutatud ühismeetmete koordineerimiseks

66

Tõhusaks toimimiseks peab kiirhoiatussüsteem olema võimeline andma õigeaegselt hoiatusi, koordineerima ühist ohu tuvastamist ja sellele reageerimist ning hõlbustama teabevahetust liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel. Uurisime, kas kiirhoiatussüsteem töötas enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, nagu on sätestatud ELi tegevuskavas. Hindasime ka selle tegevust ja osalejate kaasamist.

67

Leidsime, et 2019. aasta märtsis loodi kiirhoiatussüsteem kiiresti, nagu ELi tegevuskavas oli ette nähtud. See on liitnud liikmesriigid ja ELi institutsioonid ning hõlbustanud teabevahetust, kuid ei olnud auditi ajaks hoiatusi andnud ega koordineerinud ühist ohu tuvastamist ja sellele reageerimist, nagu algselt kavandatud.

68

Enamik sidusrühmi, kellega auditi käigus konsulteeriti, suhtus kiirhoiatussüsteemi positiivselt. Nende jaoks täidab see kogukonna loomise kaudu olulise lünga väärinfovastases ökosüsteemis. Seda kinnitas ka meie liikmesriikidele saadetud küsitlus: kiirhoiatussüsteem võimaldab neil jagada teavet, saada uusi teadmisi ja tugevdada vastastikku oma suutlikkust. Joonisel 5 on esitatud aspektid, mida riiklikud kiirhoiatussüsteemi kontaktpunktid kõige enam hindavad.

69

Vaatamata positiivsele arvamusele kiirhoiatussüsteemi kui teabevahetusvahendi kohta ei leidnud me tõendeid sellest, et süsteemi kaudu jagatav teave oleks käivitanud olulisi poliitilisi muutusi liikmesriikide tasandil. Ühise olukorrateadlikkuse suurendamine on kiirhoiatussüsteemi puhul endiselt pooleli, ja seda raskendab ühtlustatud ja järjepidevate määratluste puudumine (nt väärinfo mõiste ise ning erinevad seisukohad selle allikate, sellele reageerimise, valmisoleku tasemete jne kohta) ning ühise riskihindamise puudumine.

70

Kui kiirhoiatussüsteem käivitati, peeti selle peamiseks eesmärgiks enne eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi reaalajas hoiatuste andmist, et reageerida kiiresti väärinfo levitamise kampaaniatele. Strateegilise kommunikatsiooni töörühma jaoks oli peamine eesmärk siiski praktikute kokkutoomine ja kogukonna loomine, sest ELis ei olnud sellist mehhanismi varem olemas. Need erinevad motiivid on raskendanud sidusrühmadel ja laiemal avalikkusel aru saada sellest, mida kiirhoiatussüsteem täpselt teeb.

71

Välja on töötatud hoiatusmehhanism, mida saab kasutada äärmiselt kiireloomulistel juhtudel, kuid seda ei olnud auditi toimumisajal veel käivitatud. Hoiatusmehhanismi käivitumise künnis on määratletud kvalitatiivselt: väärinfo levitamise kampaania, millel on „riigiülene oluline mõju“ (st sihipärane rünnak mitme riigi vastu). Selle künnise kvantitatiivne hindamine ei ole siiski võimalik.

72

Lisaks hoiatusfunktsioonile on kiirhoiatussüsteemi eesmärk aidata teha kindlaks väärinfoga seotud rünnakute allikad ja edendada koordineeritud reageerimist. Kiirhoiatussüsteemi sellist koordineerimissuutlikkust ei ole aga testitud.

Kiirhoiatussüsteemi tegevust ja selles osalemist juhib piiratud arv liikmesriike

73

Kiirhoiatussüsteemis osalevad liikmesriikide kontaktpunktid, Euroopa välisteenistuse luure- ja situatsioonikeskus, Euroopa Komisjon (eelkõige sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, õigusküsimuste peadirektoraat ja kommunikatsiooni peadirektoraat), Euroopa Parlament ja nõukogu peasekretariaat. Kiirhoiatussüsteemis osalevad NATO ja G7 kiirreageerimismehhanismi esindajad. Mõnikord osalevad kiirhoiatussüsteemis ka väliseksperdid, sealhulgas kodanikuühiskonna ja veebiplatvormide eksperdid. Üldiselt toimuvad riiklike kontaktpunktide kohtumised igas kvartalis, kuid kaasatuse tase erineb liikmesriigiti. Enamikku tegevusi juhivad kolmandik liikmesriikidest, kes osalevad kohtumistel korrapärasemalt ja aktiivsemalt.

Viimased statistilised andmed osutavad aktiivsuse langusele

74

Platvormi statistika osutab mitmetele suundumustele. Esiteks juhib tegevust väike arv põhikasutajaid, ülejäänud kasutajad on palju passiivsemad. Teiseks on aktiivsuse tase alates süsteemi käivitamisest jõudnud haripunkti kahel korral: Euroopa Parlamendi valimiste ajal ja 2020. aasta märtsi keskel, üldiste piirangumeetmete esimestel nädalatel. Viimasel juhul vähenes aktiivsus pärast seda ja stabiliseerus 2020. aasta augusti lõpus ligikaudu poole väiksemal tasemel võrreldes maikuuga.

75

Kasutajate statistika näitab aktiivsuse langustendentsi. Näiteks on vähenenud keskmine vaatamiste arv päevas, isegi kiirhoiatussüsteemi nendes osades, mis keskenduvad COVID-19 ga seotud väärinfole, nagu on näidatud joonisel 6. Ühtlasi on aktiivselt kaasatud kasutajate arv alates 2019. aasta mai lõpus toimunud Euroopa Parlamendi valimistest pidevalt vähenenud. Kuigi need näitajad ei anna täielikku ülevaadet, näitavad need selgelt, et platvorm ei ole saavutanud oma täit potentsiaali.

Koostöö veebiplatvormide ja olemasolevate võrgustikega on peamiselt mitteametlik

76

ELi tegevuskava kohaselt peaksid veebiplatvormid tegema koostööd kiirhoiatussüsteemi kontaktpunktidega, eelkõige valimisperioodidel, et anda asjakohast ja õigeaegset teavet. Siiski puudub protokoll, millega luuakse koostöö kiirhoiatussüsteemi ja veebiplatvormide vahel, ning kuna strateegilise kommunikatsiooni töörühm ei jälgi avastatud juhtumite arvu, ei ole võimalik hinnata kiirhoiatussüsteemi tulemuslikkust selles valdkonnas.

Tänu tegevusjuhendile võtsid veebiplatvormid väärinfovastase seisukoha, kuid sellest ei piisa, et platvormid vastutama panna

77

Üks peamisi põhjuseid, miks väärinfo probleem on nii terav, on interneti laialdane kasutamine koos uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga ja veebiplatvormide üha sagedasem kasutamine teabele juurdepääsuks. See muudab valeteabe loomise, võimendamise ja levitamise väga lihtsaks. Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi kohaselt kasutas 2020. aastal internetti 85% ELi kodanikest. Enamik platvorme saavad oma teenuste eest raha isikuandmete töötlemise kaudu (peamiselt reklaamimudelite alusel). See lõi viljaka pinnase ka väärinfo levitamises osalejatele, võimaldades neil oma tegevust paremini suunata.

78

Veebiplatvormide puhul toimub väärinfo levitamine peamiselt kasutajate kaudu, kes jagavad valeteavet, mida platvormide algoritmid saavad seejärel võimendada sisu kuvamise prioriseerimiseks. Need algoritmid põhinevad veebiplatvormide ärimudelil ning nendega eelistatakse personaalset ja populaarset sisu, kuna see pälvib suurema tõenäosusega tähelepanu. Väärinfo mõjutab ka veebiotsingu tulemusi, mis veelgi takistab kasutajatel usaldusväärse veebiteabe leidmist ja lugemist²⁶. Pildil 1 on esitatud näide veebiplatvormi prognoosidest otsingu „EL on“ kohta, mis on peaaegu kõik negatiivsed.

79

Valekontod, internetitrollid ja pahatahtlikud võrgurobotid aitavad samuti kaasa valeteabe levitamisele.

Tegevusjuhend annab komisjonile raamistiku suhtluseks sotsiaalmeedia platvormidega

80

Pärast komisjoni 2018. aasta aprilli teatist ja kõrgetasemelise eksperdirühma ettepanekuid otsustas komisjon teha väärinfo teemal koostööd veebiplatvormide ja muude kutseorganisatsioonidega. Selle tulemusena loodi tegevusjuhend (vt V lisa), milles võeti kasutusele allakirjutanute eneseregulatsioonil põhinev vabatahtlik käsitlusviis. Tegevusjuhend allkirjastati 2018. aasta oktoobris ja lisati seejärel ELi tegevuskavasse III samba raames. Praegu on selle allkirjastanud 16 osalejat.

81

Tegevusjuhend kohustas internetiplatvorme ja reklaamisektorit esindavaid kutseorganisatsioone esitama Euroopa Komisjonile aruandeid, milles kirjeldatakse nende kohustuste täitmiseks võetud meetmete hetkeseisu. Need meetmed ulatusid poliitilise reklaami läbipaistvuse tagamisest võltskontode sulgemiseni ja väärinfo levitajate raha teenimise takistamiseni. Komisjon jälgis tähelepanelikult nende kohustuste täitmist.

82

Enamik auditi käigus intervjueeritud sidusrühmadest rõhutas, et komisjoni koostöö veebiplatvormidega on ainulaadne ja vajalik algatus. Paljud väljastpoolt ELi pärit inimesed, kellega me konsulteerisime, jälgivad tähelepanelikult komisjoni jõupingutusi. Nad näevad ELi esimese ülemaailmse osalejana, kes püüab saavutada habrast tasakaalu väljendusvabaduse kaitsmise ja kahjuliku väärinfo pahatahtliku leviku piiramise vahel.

83

Tegevusjuhend andis komisjonile raamistiku suhtluseks sotsiaalmeedia platvormidega enne 2019. aasta mais toimuvaid ELi valimisi ja hiljem COVID-19 pandeemia ajal, et leevendada sellega seonduva „infodeemia“ negatiivset mõju. 1. selgituses on antud ülevaade ELi jõupingutustest COVID-19 ga seotud väärinfo piiramiseks tegevusjuhendi kaudu (vt ka VI lisa).

Tegevusjuhendi hindamine tõi ilmsiks aruandlusnõuete piirangud

84

Tegevusjuhendi kohta on koostatud mitmeid läbivaatamisi ja hindamisi. Need tõid esile mitu puudust seoses sellega, kuidas komisjon kehtestas tegevusjuhendile allakirjutanute suhtes aruandlusnõuded (vt 2. selgitus). Nende hindamiste põhjal ei olnud tegevusjuhendit muudetud.

85

Meie töö kinnitab, et allakirjutanute aruandlus on erinev, sõltudes nende pühendumuse tasemest ja sellest, kas tegemist on veebipõhise platvormi või kutseorganisatsiooniga. Lisaks ei ole veebiplatvormide aruanded alati võrreldavad ja nende pikkus on väga erinev.

86

See erinevus tegevusjuhendile allakirjutanute hulgas osutus samuti probleemiks üldiste tulemuslikkuse põhinäitajate kehtestamisel. Need tulemuslikkuse põhinäitajad võimaldavad jälgida mõnede allakirjutanute, kuid mitte kõigi tegevust. Näiteks tegi komisjon rubriigis „Teenuste terviklikkus“ ettepaneku kasutada näitajat „postituste, piltide, videote või kommentaaride arv, mille vastu on võetud meetmeid platvormi poliitika rikkumise tõttu seoses automatiseeritud robotite väärkasutamisega“. See väljundnäitaja on asjakohane ainult konkreetsete veebiplatvormide puhul.

87

Vastavalt komisjoni enda analüüsile tegevusjuhendile allakirjutanute aruannete kohta vastavad esitatud näitajad siiani ainult väljundnäitajatele. Näiteks teatavad platvormid, et nad on keeldunud reklaamidest või eemaldanud mitu kontot või sõnumit, mis olid COVID-19 kontekstis väärinfo allikad (vt ka 1. selgitus). Kui esitatud teavet ei seata konteksti (st võrreldes seda õigeaegselt lähteandmete ja muu asjakohase teabega, näiteks kontode loomisega) ning komisjon ei saa kontrollida selle täpsust, on selle kasulikkus piiratud.

88

Komisjoni nimel läbi viidud tegevusjuhendi hindamises ei vaadeldud üksnes aruandluse praegust seisu, vaid soovitati ka võimalikke näitajaid tulevikuks. Dokumendis pakutakse välja kaks näitajate tasandit:

1. struktuurilised näitajad tegevusjuhendi kui terviku kohta, mis mõõdavad üldisi tulemusi, väärinfo levikut internetis ja tegevusjuhendi üldist mõju. Need aitavad üldisel tasandil jälgida, kas väärinfo suureneb, püsib stabiilsena või väheneb;
2. kohandatud teenusetasandi näitajad, mis on jagatud sammaste kaupa, et mõõta iga konkreetse allakirjutanud platvormi tulemusi väärinfo vastu võitlemisel.

Auditi ajal ei olnud komisjon andnud allakirjutanutele uut aruandevormi ega uusi sisukamaid näitajaid.

89

Eespool kirjeldatud probleemid näitavad, et veebiplatvormidelt ei nõuta vastutamist nende tegevuse ja rolli eest väärinfo aktiivsel tõkestamisel.

Ühtse meediapädevuse strateegia puudumine ja ELi meetmete killustatus vähendavad meetmete mõju

90

ELi tegevuskava IV sambas keskendutakse teadlikkuse suurendamisele ja ühiskonna vastupanuvõime tugevdamisele väärinfo suhtes. Selle eesmärk on parandada meediapädevuse meetmeid, nagu 2019. aasta meediapädevuse nädal, ning toetada sõltumatut meediat ja uurivaid ajakirjanikke. Samuti kutsub nõukogu liikmesriike üles kiiresti rakendama audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi meediapädevust käsitlevaid sätteid ning looma 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades valdkondadevahelisi sõltumatute faktikontrollijate rühmi.

91

Meediapädevus tähendab oskusi, teadmisi ja arusaamist, mis võimaldavad kodanikel meediat tõhusalt ja ohutult kasutada ning annavad neile kriitilise mõtlemise oskused, mis on vajalikud otsuste tegemiseks, keeruliste olukordade analüüsimiseks ning arvamuste ja faktide eristamiseks³³. Vastutus meediapädevuse eest, mis on hariduspoliitika ja ELi digitaalarengu tegevuskava ühisosa, lasub liikmesriikidel. Komisjoni ülesanne on edendada koostööd ja hõlbustada edusamme kõnealuses valdkonnas. Väärinfo ei tunne piire ja seetõttu on oluline töötada välja ühised vahendid ja jagada parimaid tavasid ELi tasandil.

92

Selle samba meetmete hindamiseks uurisime 2019. aasta ELi meediapädevuse nädala üritust ja seda, kas selles valdkonnas on olemas hästi määratletud eri algatuste strateegia. Vaatasime läbi komisjoni aruande 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kohta³⁴ ja hindasime 20 projekti, mis on otseselt seotud meediapädevuse ja väärinfo vastu võitlemisega.

93

Komisjoni aruandes 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kohta märgiti, et „[kuigi] manipuleerivad jõupingutused keskendusid korduvalt poliitiliselt tundlikele teemadele ja olid valimiste eel suunatud ELi publikule, ei ole seni kindlaks tehtud suuremahulist varjatud sekkumist 2019. aasta valimistesse“.

Liikmesriigid ei osale ELi meediapädevuse nädala tegevustes võrdselt

94

Euroopa meediapädevuse nädal hõlmab mitmeid meetmeid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust meediapädevusest kogu ELis (vt 3. selgitus). Siiski ei ole selge, kuidas see kajastab ELi ühtset meediapädevuse strateegiat. Nädal hõlmab küll mõningaid kõrgetasemelisi arutelusid, aga peamiselt näitlikustab siiski mõningaid konkreetseid ELi ja liikmesriikide algatusi. 2020. aasta ürituse pidid korraldama komisjon ja nõukogu ühiselt, mis oleks võinud veelgi ergutada liikmesriikide tegevust ja osalemist. See tühistati aga COVID-19 tõttu.

Puudub üldine meediapädevuse strateegia, mis hõlmaks võitlust väärinfo vastu

95

Leidsime palju ELi ja liikmesriikide algatusi, mis käsitlesid meediapädevust, ning arvukaid poliitikadokumente. See nähtub ka meediapädevust käsitlevatest nõukogu järeldustest³⁵, mille lisas on esitatud peamiste poliitikadokumendid. Neid meetmeid ei koordineerita siiski üldise strateegia raames, mis tugevdaks ühiskonna vastupanuvõimet, eelkõige meediapädevuse valdkonnas, ja mis hõlmaks võitlust väärinfo vastu. Kuigi meetmed liikmesriikide meediapädevusega seotud konkreetsete probleemide lahendamiseks on olulised ka kohaliku mõju saavutamiseks, puuduvad meediapädevusele antaval ELi toetusel järgmised aluselemendid, mis aitaksid kaasa selle usaldusväärsele finantsjuhtimisele:

• koostöös meediapädevuse eksperdirühmaga korrapäraselt ajakohastatud ülevaade kõige olulisemate meediapädevuse tavade ja meetmete kohta ELis ja liikmesriikides (Euroopa Nõukogu tegi sellise kaardistamise 2016. aastal, mis on esimene omataoline; pärast seda ei ole seda aga ajakohastatud³⁶);
• selged eesmärgid, mis põhinevad meediapädevust ning meedia- ja digiplatvormide mõju käsitlevatel süstemaatilistel ja korrapärastel uuringutel, ning tulemuslikkuse mõõtmise näitajad;
• vajalikud koordineerimismehhanismid koostoime loomiseks ning kattumise vältimiseks selliste algatuste ja meetmete vahel nagu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, digiõppe tegevuskava, programm „Loov Euroopa“, digipädevuse raamistik ja oskuste tegevuskava, hiljuti avaldatud Euroopa demokraatia tegevuskava ja digiteenuste õigusakt, meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava jne;
• ELi meediapädevuse algatuste ühtne järelevalve.

96

Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks on komisjoni andmetel programmist „Loov Euroopa“³⁷ eraldatud ligikaudu 14 miljonit eurot (2 miljonit eurot aastas) meediapädevuse toetamiseks. Nagu märgitakse ka nõukogu järeldustes meediapädevuse kohta, on siiski vaja välja töötada täiendavad rahastamisallikad.

Enamik kontrollitud projektidest andis käegakatsutavaid tulemusi, kuid paljude projektide ulatus ei olnud piisav

97

Meie hinnatud 20 projektist kümmet rahastati programmi „Horisont 2020“ raames ning ülejäänud kümme olid katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed, mida rahastas Euroopa Parlament (vt tabel III lisas).

98

2016. aastal Euroopa Parlamendi algatatud projektikonkurss „Meediapädevus kõigile“ hõlmab katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid idufirmade uuenduslike ideede kaasrahastamiseks meediapädevuse valdkonnas mitmel pool ELis. Katseprojekt kestab kaks aastat ja sellele järgneb kolmeaastane ettevalmistav meede. Programmi „Horisont 2020“ projektid on teadus- ja innovatsiooniprojektid, mis hõlmavad väärinfo vastu võitlemise väga tehnilisi aspekte, nagu võrgurobotite kasutamine ja avastamine või uue põlvkonna sisukontrollimise vahendite väljatöötamine.

99

Oma analüüsi käigus (vt III lisa) leidsime me käegakatsutavaid tulemusi 20 projektist 12 puhul. Enamik positiivseid tulemusi saavutati projektidega, mis tuginesid varasemate, faktikontrolliga seotud vahendite arendamiseks ellu viidud projektide tulemustele, või projektidega, millega loodi väärinfovastaseid õpetamis- ja õppematerjale (vt 4. selgitus).

100

Leidsime siiski 20 projektist kümnes puudusi, mis olid peamiselt seotud nende väikese mahu ja piiratud ulatusega. Seitse projekti ei jõudnud või tõenäoliselt ei jõua kavandatud sihtrühmani ning kolme projekti tulemusi oli raske korrata, mis piiras nende mõju. 5. selgituses on esitatud mitu projekti, mis näitlikustavad neid küsimusi.

101

Üldiselt oli vähe tõendeid projektitulemuste võrdleva analüüsi kohta, eriti selle kohta, mis toimis ja miks. Samuti ei olnud palju tõendeid selle kohta, et komisjon koordineeris parimate tavade ja meediapädevuse alaste materjalide vahetamist kogu ELis. Hindamisraamistik oli samuti puudulik. Selline raamistik on väga oluline ühiskonna vastupanuvõime pikaajaliseks arendamiseks, kuna see tagab, et saadud õppetunde võetakse otseselt arvesse tulevastes meetmetes, poliitikas ja strateegias. Tõendite hankimine meediapädevuse meetmete otsese mõju kohta on keeruline ja jõupingutused on alles algetapis³⁸. Nõukogu järeldustes meediapädevuse kohta kutsuti samuti üles töötama välja süstemaatilised kriteeriumid ja hindamisprotsessid ning ühtse ja võrdleva metoodika liikmesriikide aruandluseks meediapädevuse arengu kohta³⁹.

SOMA ja EDMO projektid tekitasid meediapädevuse ekspertide ja faktikontrollijate seas vähe huvi

102

Nagu on märgitud IV samba kohases ELi tegevuskavas, on sõltumatutel faktikontrollijatel ja teadlastel võtmeroll väärinfot toetavate struktuuride ja selle internetis levitamist kujundavate mehhanismide mõistmise edendamisel. Komisjon rahastas desinformatsiooni ja sotsiaalmeedia analüüsi sotsiaalse vaatlusrühma (SOMA) projekti, mis on digitaalne platvorm, mille eesmärk on luua vundament faktikontrollijate Euroopa võrgustikule. SOMA-t rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames ja selle kogueelarve on peaaegu 990 000 eurot. Projekt algas 2018. aasta novembris ja peaks lõppema 30. aprillil 2021.

103

Meie analüüs näitas, et SOMA-l õnnestus ligi meelitada ainult kaks rahvusvahelise faktikontrollimisvõrgustiku (IFCN)⁴⁰ tunnustatud faktikontrollijat. Auditi toimumise ajal (oktoober 2020) oli SOMA-l 48 registreeritud liiget. Mitmed neist, kellega me ühendust võtsime, tunnistasid, et nad ei ole SOMA platvormi kunagi kasutanud. Kuigi SOMA aluseks olevat tehnoloogiat on hinnatud positiivselt, ei kasuta faktikontrollijad projekti ikka veel kuigi laialdaselt.

104

Tükk aega enne SOMA projekti lõppu ning ootamata saadud kogemuste kogumise ja rakendamise hindamist, käivitas komisjon 2020. aasta juunis Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse (EDMO) esimese etapi (maksumus 2,5 miljonit eurot, kestus 2022. aasta lõpuni). Selle eesmärk on tugevdada ühiskonna vastupanuvõimet, tuues kokku faktikontrollijad, meediapädevuse eksperdid ja teadlased, et mõista ja analüüsida väärinfot koostöös meediaorganisatsioonide, veebiplatvormide ja meediapädevuse spetsialistidega.

105

SOMA-l ja EDMO-l on seega osaliselt kattuvad eesmärgid ning enamik töövõtjaid osaleb mõlemas projektis samaaegselt. SOMA hindajad soovitasid need kaks projekti liita, kuid nende vahel ei ole veel ametlikke seoseid loodud. Samuti on oht, et nende rahastamine kattub, sest mõlemad projektid põhinevad samal tehnoloogial ja kaubanduslikel toodetel ning kasutavad neid.

106

EDMO-t esitletakse tervikliku lahendusena paljude väärinfoga seotud ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Kuna projekt on alles algusjärgus, on selle nähtavus sidusrühmade seas on nende juhtide sõnul aga endiselt piiratud. EDMO mõju on veel liiga vara hinnata. Võttes arvesse seda, et teadlikkus EDMO kohta on sidusrühmade seas piiratud, ei pruugi EDMO saavutused siiski vastata selle liiga ambitsioonikatele eesmärkidele. Praegu keskendutakse sellele, et ehitada üles vajalik taristu, ning eesmärkide saavutamiseks on EDMO-l vaja rohkem vahendeid.

107

Meediapädevuse eksperdid, kellega me vestlesime, märkisid, et meediapädevuse kogukond ei tundnud end EDMOga piisavalt seotuna. EDMO nõuandekogus on palju eri teadusringkondade ja ajakirjanduse eksperte, mis kajastavad ELi tegevuskava peamist rõhuasetust faktikontrolli tugevdamisele ja ajakirjanduse toetamisele. Siiski on alaesindatud meediapädevuse kogukond ja kodanikuühiskond, kes võiksid luua kasulikke sidemeid akadeemiliste ringkondade ja poliitikakujundamise vahel (19 eksperdist kaks).

Järeldused ja soovitused

108

Me uurisime, kas ELi väärinfovastane tegevuskava oli selle koostamise ajal asjakohane ja kas see saavutas kavandatud tulemused. Järeldame, et ELi tegevuskava oli asjakohane, kuid mittetäielik, ning kuigi selle rakendamine kulgeb üldjoontes kavakohaselt ja on märke positiivsetest arengutest, ei ole mõningaid tulemusi kavandatud viisil saavutatud.

109

Leidsime, et ELi tegevuskava oli kooskõlas ekspertide ja sidusrühmade seisukohtade ja prioriteetidega. See sisaldab asjakohaseid, ennetavaid ja reageerivaid meetmeid väärinfo vastu võitlemiseks. Kuigi väärinfo taktika, osalejad ja tehnoloogia arenevad pidevalt, ei ole ELi tegevuskava pärast selle esitamist 2018. aastal ajakohastatud. 2020. aasta detsembris avaldas komisjon Euroopa demokraatia tegevuskava, mis sisaldab väärinfovastaseid meetmeid, selgitamata täpselt, kuidas see on seotud ELi väärinfovastase tegevuskavaga (vt punktid 20–24 ja 41–42).

110

ELi tegevuskava ei hõlma koordineerimiskorda, millega tagatakse, et ELi reaktsioon väärinfole on sidus ja proportsionaalne ohu liigi ja ulatusega. Iga ELi tegevuskava samba eest vastutab üks komisjoni peadirektoraat või Euroopa välisteenistus, ilma et üksainus asutus vastutaks teavitustegevuse eest või teeks selle üle täielikku järelevalvet (vt punktid 25–31).

111

ELi tegevuskava ja Euroopa demokraatia tegevuskavaga ei kaasne järelevalve-, hindamis- ja aruandlusraamistikku, mis õõnestab aruandekohustust. Eelkõige sisaldavad kavad üldisi eesmärke, mida ei ole võimalik mõõta, ja mitmeid meetmeid, mis ei ole ajaliselt piiritletud. Lisaks puuduvad hindamissätted. Avaldatud on ainult üks aruanne ELi tegevuskava rakendamise kohta, milles on tulemuslikkuse kohta vähe teavet. Ilma põhjaliku ja korrapärase läbivaatamise ja ajakohastamiseta on raske tagada, et ELi jõupingutused selles valdkonnas oleksid tõhusad ja jätkuvalt asjakohased. Lisaks puudus põhjalik teave rahastamisallikate ja kavandatud meetmete hinnanguliste kulude kohta (vt punktid 32–40).

1. soovitus. Parandada ELi väärinfovastaste meetmete koordineerimist ja nende eest vastutamist

Euroopa Komisjon peaks parandama oma väärinfovastaste meetmete koordineerimise ja vastutusraamistikku järgmisel viisil:

1. selge koordineerimis- ja teabevahetuskord asjaomaste talituste vahel, kes rakendavad ELi meetmeid väärinfo vastu võitlemiseks;
2. spetsiaalne järelevalve- ja hindamisraamistik, mis sisaldab selgeid, mõõdetavaid ja ajaliselt piiritletud meetmeid ning näitajaid tulemuslikkuse ja hindamissätete mõõtmiseks;
3. regulaarne aruandlus meetmete rakendamise kohta, kaasa arvatud mis tahes vajalik ajakohastamine;
4. kokkuvõte peamistest rahastamisallikatest ja meetmete rakendamisel tehtud kulutustest.

Tähtaeg: 2021. aasta lõpp (soovitused a ja b) ning 2023. aasta keskpaik (soovitused c ja d)

112

ELi tegevuskava I samba raames on Euroopa välisteenistuse kolm strateegilise kommunikatsiooni töörühma parandanud ELi suutlikkust prognoosida väärinfoga seotud tegevust ja sellele reageerida ning on aidanud märkimisväärselt kaasa tõhusale teabevahetusele ja ELi poliitika edendamisele naaberriikides. Töörühmade volitused ei hõlma piisavalt kõiki väärinfo levitamises osalejaid, sealhulgas uusi esilekerkivaid ohte (vt punktid 45–49).

113

Töörühmade personal sõltub suurel määral riiklike ekspertide lähetamisest, mis raskendab Euroopa välisteenistusel personali haldamist ja töölhoidmist. Strateegilise kommunikatsiooni töörühm ei ole veel täitnud oma värbamiseesmärke ning COVID-19 kriis on suurendanud töökoormust. Lisaks ei ole töörühmadel hindamisfunktsiooni, et hinnata oma tõhusust ja teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad (vt punktid 53–58 ja 60).

2. soovitus. Parandada strateegilise kommunikatsiooni osakonna ja selle töörühmade töökorraldust

Euroopa välisteenistus peaks

1. juhtima nõukogu tähelepanu uutele väärinfoga seotud ohtudele. Seejärel peaks ta läbi vaatama oma strateegilise kommunikatsiooni osakonna ja töörühmade seatud poliitilised eesmärgid ja neid selgitama;
2. saavutama ELi tegevuskavas sätestatud töölevõtmise eesmärgid;
3. keskendama oma inimressursid kõige tundlikumatele ülesannetele, nagu ohuanalüüs ja ohtude areng, ning tellima allhanke korras vähemtundlikku teavitustegevust, kui seda ei ole võimalik teha asutusesiseselt personalipuuduse tõttu;
4. viima läbi töörühmade tegevuse korrapäraseid hindamisi lisaks nende teavituskampaaniatele.

Tähtaeg: 2022. aasta keskpaik

114

EUvsDisinfo on aidanud märkimisväärselt suurendada teadlikkust Venemaa levitatavast väärinfost. Asjaolu, et EUvsDisinfo asub Euroopa välisteenistuse juures, tõstatab siiski mõningaid küsimusi selle sõltumatuse ja lõppeesmärgi kohta, kuna seda võib pidada ELi ametlikku seisukohta esindavaks (vt punktid 61–64).

115

II samba raames lõi Euroopa välisteenistus kiiresti kiirhoiatussüsteemi. Leidsime, et kiirhoiatussüsteem on hõlbustanud teabe jagamist liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel. Kiirhoiatussüsteem ei ole aga ühtegi hoiatusteadet andnud ning seega ei ole seda kasutatud ühise ohu tuvastamise ja sellele reageerimise koordineerimiseks, nagu algselt kavandatud. Lisaks näitavad värskeimad statistilised andmed, et kiirhoiatussüsteemi tegevust ja selles osalemist juhib väike arv liikmesriike. Aktiivsuse tase on langenud ning koostöö veebiplatvormide ja olemasolevate võrgustikega on enamasti mitteametlik. Lisaks puudub protokoll, millega luuakse koostöö kiirhoiatussüsteemi ja veebiplatvormide vahel (vt punktid 65–76)

3. soovitus. Suurendada liikmesriikide ja veebiplatvormide osalemist kiirhoiatussüsteemis

Euroopa välisteenistus peaks

1. paluma liikmesriikidelt üksikasjalikku tagasisidet nende vähese osalemise põhjuste kohta ja võtma nende kõrvaldamiseks operatiivseid meetmeid;
2. kasutama kiirhoiatussüsteemi väärinfole ühise reageerimise ja koordineeritud tegevuse süsteemina, nagu algselt kavandatud;
3. tegema veebiplatvormidele ja liikmesriikidele ettepaneku luua kiirhoiatussüsteemi ja veebiplatvormide koostööprotokoll.

Tähtaeg: 2022. aasta keskpaik

116

III samba ainuke meede on tagada pidev järelevalve tegevusjuhendi täitmise üle. Selles on sätestatud mitmed vabatahtlikud meetmed, mida veebiplatvormid ja reklaamisektorit esindavad kutseorganisatsioonid peavad võtma. Tegevusjuhendiga on komisjon loonud teedrajava raamistiku veebiplatvormide kaasamiseks. COVID-19 pandeemia algetapis aitas tegevusjuhend platvormidel autoriteetsetest allikatest pärit teabe nähtavust suurendada.

117

Meie hinnang tegevusjuhendile ja komisjoni hindamised näitasid, et platvormide aruandlus on erinev, sõltuvalt nende pühendumuse tasemest. Lisaks vastavad parameetrid, mille kohta platvormid aru andma peavad, ainult väljundnäitajatele. Platvormid ei võimalda juurdepääsu andmekogumitele, mistõttu komisjon ei saa esitatud teavet kontrollida. Seega ei täida tegevusjuhend oma eesmärki panna veebiplatvormid vastutama oma tegevuse ja rolli eest väärinfo aktiivsel tõkestamisel (vt punktid 77–89).

4. soovitus. Parandada veebiplatvormide seiret ja vastutust

Tuginedes hiljutistele algatustele, nagu uus Euroopa kaitsealane tegevuskava, peaks komisjon

1. tegema allakirjutanutele ettepaneku võtta täiendavaid kohustusi tegevusjuhendi hindamisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks;
2. parandama veebiplatvormide väärinfo vastase tegevuse seiret, kehtestades sisukad tulemuslikkuse põhinäitajad;
3. kehtestama veebiplatvormide esitatud teabe valideerimise korra.

Tähtaeg: 2021. aasta lõpp

118

ELi tegevuskava IV samba raames leidsime mitmeid ELi ja liikmesriikide meediapädevuse algatusi ning palju poliitikadokumente, mida ei ole organiseeritud üldise meediapädevuse strateegia raames, mis hõlmab väärinfo vastu võitlemist (vt punkt 95).

119

Suurem osa 2019. aasta ELi meediapädevuse nädala üritustest toimus vaid kahes liikmesriigis, mis piiras oluliselt algatuse teadlikkuse suurendamise potentsiaali. Meie analüüsitud 20 väärinfot käsitlevast projektist koosnevas valimis leidsime käegakatsutavaid tulemusi 12 projektis. Enamik positiivseid tulemusi saavutati projektidega, mis tuginesid varasemate, faktikontrolliga seotud vahendite arendamiseks või õppematerjalide loomiseks ellu viidud projektide tulemustele. Kümne projekti puhul tuvastatud peamised puudused on seotud nende tegevuse väikese mahu ja ulatusega (vt 3. selgitus, punktid 94 ja 97–101).

5. soovitus. Võtta vastu ELi meediapädevuse strateegia, mis hõlmab võitlust väärinfo vastu

Komisjon peaks vastu võtma meediapädevuse strateegia, mille lahutamatu osa on võitlus väärinfo vastu. Selleks et väärinfot meediapädevuse meetmete abil paremini tõrjuda ja meetmete killustatust vähendada, peaks kõnealune strateegia hõlmama järgmist:

1. ELi ja liikmesriikide kõige olulisemate meediapädevuse tavade ja meetmete korrapärane ajakohastamine koostöös meediapädevuse eksperdirühmaga;
2. selged eesmärgid, mis põhinevad meediapädevust ning meedia- ja digiplatvormide mõju käsitlevatel süstemaatilistel ja korrapärastel uuringutel, ning tulemuslikkuse mõõtmise näitajad;
3. vajalikud koordineerimismehhanismid sünergia loomiseks projektide vahel.

Tähtaeg: 2022. aasta lõpp

120

Sõltumatutel faktikontrollijatel ja teadlastel on oluline roll väärinfost arusaamise edendamisel. Seni ei ole komisjoni jõupingutused Euroopa faktikontrollijate võrgustiku (desinformatsiooni ja sotsiaalmeedia analüüsi sotsiaalne vaatlusrühm (SOMA)) väljaarendamiseks suutnud suurendada teadlikkust sellest kogukonnast. Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO) peaks asendama SOMAd, kuid mõlemat projekti viidi auditi ajal ellu paralleelselt. EDMO nähtavus sidusrühmade seas on endiselt vähene, mis on vastuolus tema eesmärgiga pakkuda väärinfoga seotud ühiskondlikele probleemidele terviklikku lahendust. Lisaks ei ole meediapädevuse kogukond ja kodanikuühiskond, kes võiksid luua olulisi sidemeid akadeemiliste ringkondade ja poliitikakujundamise vahel, EDMO nõuandekogus hästi esindatud (vt punktid 102–107).

6. soovitus. Võtta meetmeid, et võimaldada EDMO-l täita oma ambitsioonikaid eesmärke

Tagamaks, et EDMO saavutab oma ambitsioonikad eesmärgid, peaks komisjon

1. koguma SOMA projektist saadud õppetunde, kui see on lõppenud, ja rakendama neid EDMO puhul;
2. suurendama meediapädevuse ja kodanikuühiskonna ekspertide esindatust EDMO nõuandekogus;
3. suurendama sidusrühmade, eelkõige faktikontrollijate ja meediapädevuse ekspertide teadlikkust EDMOst.

Tähtaeg: 2021. aasta lõpp

III auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Bettina Jakobsen, võttis käesoleva aruande vastu 27. aprillil 2021 Luxembourgis.

Lisad

I lisa. ELi institutsioonide peamised osakonnad ja asutused, kes võitlevad desinformatsiooni vastu

	Kohustused
Euroopa välisteenistus (EEAS)	Vastutab strateegilise kommunikatsiooni töörühmade eest (idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühm alates 2015. aastast ja alates 2017. aasta keskpaigast lõunanaabruse töörühm Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas (mai 2017) ning Lääne-Balkani töörühm Lääne-Balkani riikides (juuli 2017)). Euroopa välisteenistus vastutab ka kiirhoiatussüsteemi digitaalse platvormi hooldamise ja modereerimise eest ning avastamis- ja analüüsivõime tugevdamise eest. 2020. aastal loodi uus strateegilise kommunikatsiooni osakond, mis hõlmab töörühmi ja muud asjakohast suutlikkust.
Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG CNECT)	Juhib tegevusjuhendiga seotud tegevust, faktikontrollijate ja teadlaste sõltumatu võrgustiku loomist ning meediapädevust ja küberturvalisust toetavaid meetmeid. DG CNECT rakendab ka Euroopa Parlamendi rahastatavaid projekte ning programmi „Horisont 2020“ raames rahastatavaid teadus- ja innovatsiooniprojekte.
Kommunikatsiooni peadirektoraat (DG COMM)	Vastutab väärinfovastase võrgustiku eest (sisefoorum tiheda koostöö tegemiseks kõikides peadirektoraatides, Euroopa välisteenistuses, Euroopa Parlamendis ja ELi esindustes liikmesriikides). Vastutab ka ELi väärtustest ja poliitikast ennetava ja objektiivse teavitamise eest ning üldsuse teadlikkuse suurendamise meetmete eest.
Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (DG JUST)	On panustanud põhiõiguste ja demokraatia aspektidega seotud peamistesse väärinfoga seotud väljunditesse. Juhtis 2018. aasta septembris välja antud komisjoni valimispaketi ettevalmistamist.
Euroopa Komisjoni peasekretariaat	Tema ülesanne on koordineerida ELi tegevuskava meetmete rakendamist.
Euroopa Parlamendi teabevahetuse peadirektoraat	Osa sisemisest koordineerimisvõrgustikust, koostab vastupropaganda ja rahastab ettevalmistavaid meetmeid, mida Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid rakendavad otsese eelarve täitmise kaudu.
Komisjoni esindused	Pakuvad kohalikul tasandil kohandatud sõnumivahetust, sealhulgas konkreetseid vahendeid müütide kummutamiseks ja faktide levitamiseks.
Euroopa Parlamendi bürood

Allikas: Euroopa Komisjon.

II lisa. ELi kulutused väärinfo vastastele meetmetele (eurodes)

Üksus	Eelarverida	Rahastatakse	jaotisest	Eelarveeraldis						Kokku
				2015	2016	2017	2018	2019	2020
Euroopa välisteenistus	19 06 01	Komisjoni pädevus (FPI)	Teavitamine ELi tegevusest – Välissuhted					298 200		298 200
	19 06 77 01	Ettevalmistav meede (FPI)	Ettevalmistav meede „StratCom Plus“				1 100 000	3 000 000	4 000 000	8 100 000
	1200	Euroopa välisteenistus	Lepingulised töötajad			1 187 000	1 128 942	2 098 697	2 159 748	6 574 387
	2214	Euroopa välisteenistus	Strateegilise kommunikatsiooni suutlikkus				800 000	2 000 000	2 000 000	4 800 000
DG CNECT	09 04 02 01	programm „Horisont 2020“	Juhtpositsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas	3 115 736		2 879 250	10 885 524			16 880 510
	09 03 03	Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsiooniprogramm	Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus						2 500 000	2 500 000
	09 05 77 04	Katseprojekt	Katseprojekt „Meediapädevus kõigile“		245 106	500 000				745 106
	09 05 77 06	Ettevalmistav meede	Ettevalmistav meede „Meediapädevus kõigile“				499 290	500 000	500 000	1 499 290
EUROOPA TEADUSNÕUKOGU	08 02 01 01	programm „Horisont 2020“	Eesliiniuuringute tugevdamine Euroopa Teadusnõukogu kaudu	1 980 112	1 931 730	149 921	150 000			4 211 763
FPI	19 02 01 00	IcSP	Väärinfo vastane võitlus Lõuna- ja Ida-Ukrainas					1 934 213		1 934 213
DG JUST	33 02 01	Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm	Uuring uute tehnoloogiate mõju kohta vabadele ja õiglastele valimistele					350 000		350 000
	33 02 01	Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm	ELi kodakondsusega seotud õiguste edendamine (nt üritus valimistega seotud koostöövõrgustikule või seoses kodakondsusaruandega)						376 000	376 000
	34 02 01	Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm	Uuringud ja teadustöö liidu kodakondsusega seotud konkreetsetes valdkondades (akadeemiliste ja muude asutuste võrgustik)						434 000	434 000
DG COMM	16 03 02 03	Tegevuskulude eelarve	Veebipõhised ja kirjalikud teabe- ja kommunikatsioonivahendid					91 603	62 249	153 852
	16 03 01 04	Tegevuskulude eelarve	Komisjoni esinduste teabevahetus, kodanikudialoog ja partnerlusmeetmed						132 000	132 000
	08 02 05 00	Ettevõtte eelarve	Raamprogrammi „Horisont 2020“ horisontaalmeetmed					110 000		110 000
DIGIT Euroopa välisteenistusele	26 03 77 09	Ettevalmistav meede „Andmeanalüüsi lahendused poliitika kujundamiseks“						251 421		251 421
KOKKU				5 095 848	2 176 836	4 716 171	14 563 756	10 634 134	12 163 997	49 350 742

Allikas: Euroopa Kontrollikoda Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse esitatud teabe põhjal.

III lisa. Väärinfo vastaste projektide hindamine (katseprojektid, ettevalmistavad meetmed, programm „Horisont 2020“)

Projekti number	Projekti liik	Riik	Projekti kestus (tegelik)	Praegune olukord	Otsene seos teiste projektidega	Toetussumma (eurodes)	Kas komisjonipoolne seire oli asjakohane?	Kriteerium 1 Seos väärinfoga	Kriteerium 2 Käegakatsutavad ja jätkusuutlikud tulemused	Kriteerium 3 Piisav maht ja ulatus
1	H2020	Ühendkuningriik (tegevuse siht: Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Rootsi, Ühendkuningriik/Brasiilia, Kanada, Hiina, Mehhiko, Venemaa, Ukraina, Ameerika Ühendriigid, Taiwan)	Jaan 2016 – dets 2020	Pooleli	Jah	1 980 112	On olemas nii pidev aruandlus kui ka sõltumatu aruandlus auditi ja teadusliku aruande vormis.			Projekti raames koostati peamiselt uurimistöid. Enamik nende dokumentide esitlustest on toimunud väljaspool ELi. Kuna Ühendkuningriik on EList lahkunud, ei ole selge, kuidas sellest teadustööst EL kasu saab.
2	H2020	Ühendkuningriik	Juuli 2017 – jaan 2019	Lõppenud	Jah	149 921	On olemas nii pidev aruandlus kui ka sõltumatu aruandlus auditi vormis.			Miski ei viita sellele, et projekt läheb kaugemale kontseptsiooni tõendamisest, ja kui see on nii, siis ei ole selge, kas üldsus saab sellest kasu sama palju kui erasektor, kui lõpptoodet turustatakse.
3	H2020	Kreeka	Jaan 2016 – dets 2018	Lõppenud	Jah	3 115 737	On olemas sõltumatu eksperdiarvamus ja läbivaatamisaruanded.			Projekti raames loodud vahend oli mõeldud peamiselt ekspertidele ja ei olnud üldsuse jaoks piisavalt kasutajasõbralik (tulemuste täpsustamiseks ning projekti ulatuse suurendamiseks oli vaja kaht jätkuprojekti).
4	H2020	Itaalia	Jaan 2018 – dets 2020	Pooleli	Ei	2 879 250	Projekt on veel töös. Aruandlus toimub pidevalt koos esimese hindamisega.		Esineb puudusi, sest üks tarkvarakomponentidest on aegunud ja projektis ei kasutata selle valdkonna uusimaid meetodeid.
5	H2020	Iirimaa, Kreeka, Itaalia, Küpros, Austria, Portugal, Rumeenia, Ühendkuningriik	Jaan 2018 – nov 2021	Pooleli	Jah	2 454 800	2020. aasta juulis viidi läbi sõltumatu kaughindamine, mida hõlbustas sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat.		Hästi juhitud projekt, kuid põhikomponentidele keskendumiseks ning levitamise ja kasutamise üksikasjalikumaks arendamiseks on vaja võtta mõningaid parandusmeetmeid.	Puudused levitamis- ja ärilistel eesmärkidel kasutamise strateegiate rakendamisel.
6	H2020	Tšehhi, Iirimaa, Hispaania, Austria	Dets 2018 – nov 2021	Pooleli	Jah	2 753 059	Viiakse läbi sõltumatu kaughindamine (algas 2020. aasta augustis).			On ebaselge, kuidas tsentraliseeritud veebiplatvormid vahendit kasutavad.
7	H2020	Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Rumeenia, Ühendkuningriik	Dets 2018 – nov 2021	Pooleli	Jah	2 505 027	2019. aasta detsembris viidi läbi kolm individuaalset hindamist ja 2020. aasta veebruaris viidi läbi üldine hindamine. Lisaks vaadati 2020. aasta jaanuarist aprillini läbi projekt.
8	H2020	Taani, Kreeka, Itaalia	Nov 2018 – aprill 2021	Pooleli	Jah	987 438	Projekti vaatas läbi 3 sõltumatut järelevalvajat ja projektijuht hindas seda.		Projekt jätkub paralleelselt sarnase sama valdkonna projektiga.
9	H2020	Belgia, Bulgaaria (C), Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Ühendkuningriik	Dets 2018 – nov 2021	Pooleli	Jah	2 499 450	Komisjon ei ole algetapis projekti mingil viisil panustanud ega teinud kooskõlastamispingutusi.		Tulemusi katsetatakse prototüübi etapis. Sellega võivad kaasneda riskid. Komisjoni suunised puuduvad ja ideed selle kohta, kuidas tulemused on jätkusuutlikud, piirduvad partnerite algatustega, mis on seotud nende isiklike kontaktide/partnerite/klientidega.
10	H2020	Šveits/Ühendkuningriik	Sept 2018 – nov 2019 (algselt veebruar 2020)	Lõppenud	Jah	150 000	Kontrollikoja palvel töötas projektiametnik hästi, et koguda teavet, mida on vaja, et teha kindlaks, kuidas vahendeid kasutati.			Tulemusi kasutas peamiselt Ameerika ettevõte.
11	Katseprojekt	Belgia, Rumeenia, Prantsusmaa, Horvaatia, Poola, Soome, Ameerika Ühendriigid	Jaan 2018 – jaan 2019	Lõppenud	Ei	125 000	Projekti jälgiti mitmesuguste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajatega.
12	Katseprojekt	Hispaania, Itaalia, Malta, Portugal, Ühendkuningriik	2016	Lõppenud	Jah	171 057	Komisjoni järelevalve ei olnud ilmne.		Jätkusuutlikud kursused töötati välja ainult ühes riigis viiest.	Projektide tulemuste ulatus on piiratud.
13	Katseprojekt	Belgia, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia	2017	Lõppenud	Ei	118 445	Koostati pidev aruandlus ning tehniline aruanne ja sõltumatu lõpphinnang.			Jätkusuutlikkuse probleemid. Projekti enda lõpphinnangus rõhutati, et puudub üldine meediapädevuse strateegia.
14	Katseprojekt	Poola	Juuli 2018 – juuni 2019	Lõppenud	Ei	127 590	On vaid üheleheküljeline hinnang, milles ei analüüsita tulemusi.	Projektis kombineeritakse faktide kontrollimist naiste õiguste ja seksismiga ning väärinfoga seotus on nõrk.	Projekti raames loodud veebisait ei toimi enam.
15	Katseprojekt	Belgia, Austria, Portugal	2017	Lõppenud	Ei	122 815			Tehti ajurünnakud ja koostati valged raamatud, kuid töövahendeid ei ole.	Projekt katkestati koordinaatori maksejõuetuse tõttu.
16	Katseprojekt	Taani, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Portugal	Juuli 2018 – juuni 2019	Lõppenud	Ei	131 150	Puuduvad tõendid käimasoleva järelevalve kohta. Lõplik hinnang on 133 sõna pikkune ja ei sisalda soovitusi.	Projekt käsitleb loovat mõtlemist üldiselt.	Väljundid/tulemused ei ole mõõdetavad.	Projekt oli eraldiseisev tegevus ja seda ei ole lihtne korrata ega jätkata
17	Ettevalmistav meede	Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Hispaania, Horvaatia, Rumeenia, Itaalia, Läti	Juuli 2019 – aug 2020 Arutelu tähtaja pikendamise üle	Pooleli	Ei	124 546,72	Koostati tehnilise rakendamise vahearuanne.
18	Ettevalmistav meede	Taani, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Poola, Soome.	2018	Pooleli	Jah	214 556	Projekti raames jälgiti tähelepanelikult meetmeid selgelt määratletud näitajate abil.
19	Ettevalmistav meede	Hispaania, Prantsusmaa, Rumeenia, Rootsi	2018	Pooleli	Jah	159 380	Projekt on veel pooleli ja tehniline aruanne on kvaliteetne. Koostatakse ka sõltumatu aruanne.
20	Ettevalmistav meede	Kreeka, Hispaania, Leedu, Soome	Aug 2019 – aug 2020 (arutelu tähtaja pikendamise üle)	Pooleli	Ei	86 630	Aruande kohaselt tuli seitsme kuu pärast esitada ainult üks keskmise hindamise aruanne. Mõned dokumendid ei olnud kohe kättesaadavad ja tuli saata posti teel.			Projektil on raske rahastamispuudujääki ületada.

Ei ole täidetud

Osaliselt täidetud

Täidetud

–

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

IV lisa. Väärinfovastases ELi tegevuskavas sisalduvate meetmete hindamine

ELi tegevuskava	Kas meede on selgelt määratletud?	Kas meetme kestus on piiratud?	Vastutus
1. meede: Pidades eelkõige silmas 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, aga ka pikemas perspektiivis, tugevdab kõrge esindaja koostöös liikmesriikidega strateegilise kommunikatsiooni töörühmasid ja liidu delegatsioone lisatöötajate ja uute vahenditega, mis on vajalikud väärinfoga seotud tegevuse avastamiseks, analüüsimiseks ja paljastamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral suurendama ka oma suutlikkust selles valdkonnas ning toetama strateegilise kommunikatsiooni töörühmade ja liidu delegatsioonide jaoks vajalike vahendite suurendamist.	Jah – rohkemate inimeste palkamine ja vahendite hankimine	Pidades silmas 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, aga ka pikemas perspektiivis	Kõrge esindaja ja liikmesriigid
2. meede: Kõrge esindaja vaatab läbi Lääne-Balkani riikide ja lõunanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma volitused, et töörühmad saaksid tulemuslikult tegeleda väärinfo tõkestamisega nendes piirkondades.	Jah – volituste läbivaatamine	Tähtaeg puudub	Kõrge esindaja
3. meede: 2019. aasta märtsiks loovad komisjon ja kõrge esindaja koostöös liikmesriikidega väärinfokampaaniatest teavitamiseks kiirhoiatussüsteemi, töötades tihedalt koos olemasolevate võrgustikega, Euroopa Parlamendiga ning NATO ja G7 kiirreageerimismehhanismiga.	Jah – luua kiirhoiatussüsteem	Märts 2019	Komisjon ja kõrge esindaja
4. meede: Pidades silmas eelseisvaid Euroopa valimisi, suurendab komisjon koostöös Euroopa Parlamendiga pingutusi liidu väärtuste ja poliitika alase teavitamise valdkonnas. Liikmesriigid peaksid oluliselt suurendama oma pingutusi liidu väärtuste ja poliitika alase teavitamise vallas.	Ei – ei ole selge, mida tähendab „suurem teabevahetus“ – rohkem artikleid, rohkem pressiteateid?	Pidades silmas 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi	Komisjon koostöös Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega
5. meede: Komisjon ja kõrge esindaja tugevdavad koostöös liikmesriikidega strateegilist kommunikatsiooni liidu naabruses.	Ei – ei ole selge, kuidas strateegilist teabevahetust tugevdada	Tähtaeg puudub	Komisjon ja kõrge esindaja koostöös liikmesriikidega
6. meede: Komisjon tagab tegevusjuhendi rakendamise tähelepaneliku ja pideva jälgimise. Vajaduse korral ja eeskätt Euroopa valimisi silmas pidades nõuab komisjon tegevusjuhendi kiiret ja tulemuslikku täitmist. Pärast seda, kui juhendit on kohaldatud esimesed 12 kuud, hindab komisjon igakülgselt selle toimimist. Kui tegevusjuhendi rakendamine ja mõju ei ole rahuldavad, võib komisjon pakkuda välja lisameetmeid, sealhulgas regulatiivseid meetmeid.	Jah – komisjon peab jälgima ja viima läbi põhjaliku hindamise	Vajaduse korral ja eelkõige 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades. Komisjon viib tegevusjuhendi esialgse 12-kuulise kohaldamisaja lõppedes läbi põhjaliku hindamise.	Komisjon
7. meede: Pidades eeskätt silmas 2019. aasta Euroopa valimisi, aga ka pikemat perspektiivi, korraldavad komisjon ja kõrge esindaja koostöös liikmesriikidega avalikkusele suunatud kampaaniaid ning koolitusi ajakirjanikele ja avaliku arvamuse kujundajatele liidus ja selle naabruses, et suurendada teadlikkust väärinfo negatiivsest mõjust. Jätkatakse pingutusi, et toetada sõltumatut meediat ja kvaliteetajakirjandust ning väärinfo teaduslikku uurimist, selleks et töötada välja terviklik lahendus väärinfoga võitlemiseks.	Osaliselt – komisjon peab algatama kampaaniaid ja koolitusi, kuid ei ole selge, milliseid jõupingutusi ta peaks tegema meedia ja teadusuuringute toetamiseks.	Pidades eelkõige silmas 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, aga ka pikemat perspektiivi	Komisjon ja kõrge esindaja koostöös liikmesriikidega
8. meede: Liikmesriigid peaksid koostöös komisjoniga toetama selliste valdkondadevaheliste rühmade loomist, kuhu kuuluvad sõltumatud faktikontrollijad ja teadlased, kellel on eriteadmised kohaliku infokeskkonna kohta, selleks et avastada ja paljastada väärinfokampaaniaid erinevates sotsiaalvõrgustikes ja digitaalmeedias.	Ei – ei ole selge, kuidas peaks liikmesriik toetama faktikontrollijate ja teadlaste rühmade loomist	Tähtaeg puudub	Komisjon ja liikmesriigid
9. meede: 2019. aasta märtsis toimuva meediapädevuse nädala raames toetab komisjon koos liikmesriikidega piiriülest koostööd meediapädevuse spetsialistide vahel ja praktiliste vahendite kasutuselevõtmist meediapädevuse edendamiseks üldsuse hulgas. Liikmesriigid peaksid kiiresti rakendama ka audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi need sätted, mis käsitlevad meediapädevust.	Ei – ei ole selge, kuidas komisjon toetab meediapädevuse spetsialistide piiriülest koostööd ühe nädala jooksul. Tegevuskavas kutsutakse üles rakendama audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi. Sellel ei ole õiguslikku pädevust direktiivis sätestatud tähtaegade suhtes (2022. aasta lõpp).	Märts 2019	Komisjon ja liikmesriigid
10. meede: Pidades silmas 2019. aasta Euroopa valimisi peaksid liikmesriigid tagama valimispaketi, eeskätt soovituse tulemuslike järelmeetmete võtmise. Komisjon jälgib tähelepanelikult, kuidas valimispaketti rakendatakse ning pakub vajaduse korral asjakohast tuge ja nõu.	Ei – ei ole selge, kuidas tuleks valimispaketti järgida – hindamine, õiguslikud muudatused?	Pidades silmas 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi	Komisjon ja liikmesriigid

Jah

Ei

Osaliselt

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

V lisa. Väärinfot käsitlev tegevusjuhend

Väärinfot käsitlev tegevusjuhend on väärinfo vastu võitlemisega seotud kohustuste kogum, milles on vabatahtlikult kokku leppinud veebiplatvormide esindajad, juhtivad sotsiaalvõrgustikud, reklaamijad ja reklaamitööstus. Euroopa Komisjon toetas ja edendas väärinfot käsitleva tegevusjuhendi koostamist. See oli esimene kord, kui suured tööstusettevõtjad olid otsustanud tegutseda koos, et võidelda internetis leviva väärinfo vastu.

Esimesed allakirjutanud 2018. aasta oktoobris olid Facebook, Google, Twitter ja Mozilla ning mitmed reklaamijad ja reklaamitööstuse organisatsioonid. Microsoft allkirjastas väärinfot käsitleva tegevusjuhendi 2019. aasta mais, seejärel allkirjastas selle TikTok 2020. aasta juunis. Praegu on allakirjutanuid 16.

Tegevusjuhend koosneb viie samba alla kuuluvatest kohustustest:

• kontroll reklaami paigutamise üle;
• poliitiline ja temaatiline reklaam;
• teenuste usaldusväärsus;
• tarbijate positsiooni parandamine;
• teadusringkondade mõjuvõimu suurendamine.

See sisaldab ka lisa, milles esitatakse parimad tavad, mida allakirjutanud kohaldavad tegevusjuhendi kohustuste täitmiseks. Allakirjutanud koostasid tegevusjuhendi rakendamiseks individuaalsed tegevuskavad.

Kuna tegevusjuhendi järgimine on vabatahtlik, ei ole nende kohustuste täitmata jätmise eest karistusi ette nähtud. Seetõttu on oluline jälgida allakirjutanute edusamme oma kohustuste täitmisel. 2019. aasta jaanuarist maini kontrollis Euroopa Komisjon nende kohustuste täitmist Facebooki, Google’i ja Twitteri poolt, eelkõige seoses Euroopa Parlamendi valimiste usaldusväärsusega. Kolm platvormi teatasid igakuiselt meetmetest, mida nad olid võtnud seoses reklaami paigutamise kontrollimisega, poliitilise ja teemapõhise reklaami läbipaistvusega ning võltsitud kontode ja võrgurobotite kuritahtliku kasutusega. Samuti nõudis komisjon tegevusjuhendi alusel allakirjutanutelt viit liiki aruandeid COVID-19 pandeemia ajal väärinfo vastu võitlemiseks võetud meetmete kohta.

Need aruanded on kättesaadavad komisjoni veebisaidil koos komisjoni hinnanguga.

VI lisa. Peamiste ELi meetmete kronoloogia 2020. aasta COVID-19 pandeemiale ja „infodeemiale“ reageerimiseks

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Akronüümid ja lühendid

EDMO: Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus

EEAS: Euroopa välisteenistus

ELi tegevuskava: ELi väärinfovastane tegevuskava

ERGA: audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühm

EUvsDisinfo: Euroopa välisteenistuse idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma juhtprojekt. See loodi 2015. aastal, et paremini prognoosida ja käsitleda Venemaa Föderatsiooni käimasolevaid väärinfo levitamise kampaaniaid, mis mõjutavad ELi, selle liikmesriike ja ühise naabruskonna riike, ning neile reageerida.

SOMA: desinformatsiooni ja sotsiaalmeedia analüüsi sotsiaalne vaatlusrühm

Mõisted

Algoritmid: protsess või reeglite kogum, mida arvuti kohaldab arvutustes või muudes probleemide lahendamise toimingutes.

Eksiteave: vale või eksitava teabe edastamine heas usus või pettuse eesmärgil.

Infodeemia: liiga suur hulk teavet – osa õige ja osa mitte – mida saab kasutada faktide varjamiseks või moonutamiseks.

Internetitroll: isik, kes postitab solvanguid, sageli laimavalt või muul ründaval viisil sotsiaalvõrgustike veebisaitidele.

Meediapädevus: võime meediat ja sidevahendeid kasutada, neid mõista ja nendega suhelda.

Strateegiline kommunikatsioon: organisatsiooni koordineeritud ja sidus teabevahetus konkreetsete eesmärkide saavutamiseks.

Viki: koostööveebileht, kuhu iga kasutaja saab sisu lisada ja redigeerida.

Võrgurobot: automatiseeritud tarkvararakendus, mis on programmeeritud teatavate ülesannete täitmiseks.

Väärinfo ehk desinformatsioon: vale või eksitava teabe edastamine pettuse eesmärgil.

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi välistegevuse, turvalisuse ja õiguse kuluvaldkondadega tegelev III auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Bettina Jakobsen. Auditit juhtis kontrollikoja liige Baudilio Tomé Muguruza; teda toetasid kabinetiülem Daniel Costa de Magalhães ja kabineti nõunik Ignacio García de Parada, valdkonnajuht Alejandro Ballester-Gallardo, auditijuht Emmanuel-Douglas Hellinakis ning audiitorid Piotr Senator ja Alexandre Tan. Keelealast abi osutas Michael Pyper.

Järelmärkused

¹ Teatis veebis leviva väärinfoga võitlemise kohta, COM(2018) 236 final, 26. aprill 2018.

² EUCO 11/15 (13. punkt), Euroopa Ülemkogu kohtumine (19. ja 20. märts 2015) – Järeldused.

³ Final report of the High Level Expert Group on Fake News and Online Disinformation.

⁴ Vt joonealune märkus 1.

⁵ EUCO 9/18 , Euroopa Ülemkogu kohtumine (28. juuni 2018) – Järeldused.

⁶ Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 2–6.

⁷ Nõukogu järeldused vastupanuvõime suurendamiseks ja hübriidohtudega võitlemiseks tehtavate täiendavate jõupingutuste kohta, punkt 30 (10. detsember 2019).

⁸ Euroopa Parlamendi 15. juuni 2017. aasta resolutsioon veebiplatvormide ja digitaalse ühtse turu kohta (2016/2276(INI)); Euroopa Parlamendi 3. mai 2018. aasta resolutsioon meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta Euroopa Liidus (2017/2209(INI); Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon Facebooki kasutajate andmete kasutamise kohta Cambridge Analytica poolt ja selle mõju kohta andmekaitsele (2018/2855(RSP)); Euroopa Parlamendi resolutsioon välisriikide sekkumise kohta valimistesse ja desinformatsiooni kohta riiklikes ja üleeuroopalistes demokraatlikes protsessides (2019/2810(RSP)).

⁹ Maailma Terviseorganisatsioon „Let’s flatten the infodemic curve“.

¹⁰ JOIN(2020) 8 final, 10. juuni 2020.

¹¹ Teatis Euroopa demokraatia tegevuskava kohta, COM(2020) 790 final, 3. detsember 2020.

¹² Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ, COM(2020) 825 final, 15. detsember 2020.

¹³ European Commission public consultation on fake news and online disinformation.

¹⁴ „Võitlus COVID-19 kohta levitatava väärinfoga – faktid selgeks”, lk 7, JOIN(2020) 8 final , 10. juuni 2020.

¹⁵ „Automated tackling of disinformation“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuring, märts 2019.

¹⁶ European Council Conclusions on external relations (19 March 2015), nõukogu dokument EUCO 11/15.

¹⁷ Nõukogu järeldused vastupanuvõime suurendamiseks ja hübriidohtudega võitlemiseks tehtavate täiendavate jõupingutuste kohta (10. detsember 2019) , nõukogu dokument 14972/19.

¹⁸ European Parliament Hearing on foreign interference on 25 and 26 January 2021: China, Iran, India and Saudi Arabia and UAE; European Parliament Hearing on Foreign Interference on 1 February 2021: Turkey and Russia.

¹⁹ Nõukogu järeldused vastupanuvõime suurendamiseks ja hübriidohtudega võitlemiseks tehtavate täiendavate jõupingutuste kohta, nõukogu järeldused (10. detsember 2019), nõukogu dokument 14972/19.

²⁰ 2018. aasta juuni Euroopa Ülemkogu järeldused ja 2019. aasta detsembri nõukogu järeldused vastupanuvõime suurendamiseks ja hübriidohtudega võitlemiseks tehtavate täiendavate jõupingutuste kohta.

²¹ P8_TA(2019) 0187, P9_TA(2019) 0031.

²² Information Manipulation: a Challenge for Our Democracies. Poliitika planeerimisega tegeleva personali (CAPS, Euroopa ja välisasjade ministeerium) ja strateegiliste uuringute instituudi (IRSEM; relvajõudude ministeerium) aruanne, Prantsusmaa, august 2018.

²³ Näiteks „ Democratic Defense against Disinformation“, Atlantic Council, veebruar 2018; GMF Policy Paper No.21, august 2019; Winning the Information War, CEPA, august 2016.

²⁴ Officiele bekendmakingen.

²⁵ Kiirhoiatussüsteemi tehniline kirjeldus.

²⁶ „Automated tackling of disinformation“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuring, märts 2019.

²⁷ First baseline reports – Fighting COVID-19 disinformation Monitoring Programme.

²⁸ Second set of reports – Fighting COVID-19 disinformation Monitoring Programme.

²⁹ Multi-stakeholder forum on disinformation.

³⁰ ERGA Report on disinformation: Assessment of the implementation of the Code of Practice.

³¹ Komisjoni enda hinnang tegevusjuhendile.

³² Assessment of the Code of Practice on Disinformation – Achievements and areas for further improvement.

³³ Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (EL) 2018/1808.

³⁴ COM(2020) 252 final, 19. juuni 2020.

³⁵ Vt nõukogu järeldused meediapädevuse kohta pidevalt muutuvas maailmas (2020/C 193/06), lisa.

³⁶ Mapping of media literacy practices and actions in EU-28, Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus, Euroopa Nõukogu, jaanuar 2016.

³⁷ Programmi „Loov Euroopa” sektoriülese tegevussuuna kavandatud kogueelarvest (61 miljonit eurot) (eelarverida 07 05 03).

³⁸ Exploring Media Literacy Education as a Tool for Mitigating Truth Decay, RAND Corporation, jaanuar 2019.

³⁹ Nõukogu järeldused meediapädevuse kohta pidevalt muutuvas maailmas (2020/C 193/06).

⁴⁰ Loodud Poynteri Instituudi poolt. Praegu on sellel 82 aktiivset liiget.

⁴¹ https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/soteu2018-cybersecurity-elections-recommendation-5949_en.pdf
https://ec.europa.eu/info/files/com_2020_252_en.pdf_en.

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	4.2.2020
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	4.3.2021
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust	27.4.2021
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	25.5.2021

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Website: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021

PDF	ISBN 978-92-847-5969-9	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/769	QJ-AB-21-008-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-5946-0	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/372098	QJ-AB-21-008-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2021.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTKE ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.