ELi ühtekuuluvuspoliitika kulutuste korrektsus: komisjon avalikustab igal aastal minimaalse hinnangulise veamäära, mis ei ole lõplik

Kokkuvõte

I Ühtekuuluvuse valdkond on ELi eelarve üks suuremaid osi. See on ka poliitikavaldkond, kus kontrollikoda peab õigusnormide vastaselt tehtud kulutuste ohtu suureks. Ühtekuuluvuse valdkonna kulutuste asjakohane ja usaldusväärne hinnanguline veamäär on üks peamine element, mille põhjal komisjon avaldab ja jälgib, kas selle poliitikavaldkonna kulutused vastavad õigusnormidele. Samuti on see alus vajalike parandusmeetmete võtmiseks.

II Ühtekuuluvuse valdkonna korrektsusega seotud teave põhineb liikmesriikide auditeerimisasutuste tööl ning nende töö ja tulemuste komisjoni poolsel kontrollil ja hindamisel. Auditi tulemused on esitatud asjaomaste peadirektoraatide iga-aastastes tegevusaruannetes ning komisjoni iga-aastases juhtimis- ja tulemusaruandes peamise tulemusnäitajana, millega hinnatakse programmide aluseks olevate kulutuste veamäära.

III Oleme oma varasemates aastaaruannetes rõhutanud, et meie poolt auditeerimisasutuste töös leitud puudused piiravad nende töö usaldusväärsust. Käesoleva auditi peamine eesmärk oli seega hinnata, kas komisjoni auditiprotsessid kompenseerivad seda piirangut ning võimaldavad avaldada ühtekuuluvuspoliitika kulutuste veamäära asjakohase ja usaldusväärse hinnangu iga-aastastes tegevusaruannetes ning iga-aastases juhtimis- ja tulemusaruandes.

IV Selleks uurisime komisjoni protsesse ja menetlusi raamatupidamise aastaaruannete heakskiitmiseks ja raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate kulude korrektsuse hindamiseks. See töö on aluseks auditeerimisasutuste esitatud iga-aastaste allesjäänud veamäärade valideerimisele ja kinnitamisele. Uurisime ka seda, kuidas komisjon koostab ja esitab korrektsusega seotud teavet iga-aastastes tegevusaruannetes ning iga-aastases juhtimis- ja tulemusaruandes.

V Kuigi peadirektoraadid esitavad peamised tulemusnäitajad oma parima hinnangulise veamäärana, jõudsime kokkuvõttes järeldusele, et need ei ole lõplikud ja kujutavad endast minimaalset veamäära peadirektoraadi tasandil ning sellest tulenevalt ka iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes.

VI Kooskõlas õigusraamistikuga kiidab komisjon heaks liikmesriikide raamatupidamise aastaaruanded, võtmata arvesse nende aluseks olevate kulude korrektsust. Seetõttu vabastatakse kinni peetud 10% suurune summa, mille eesmärk on kaitsta ELi eelarvet – seda isegi juhul, kui liikmesriikide auditeerimisasutused on kinnitanud, et allesjäänud veamäär ületab 2% suurust olulisuse piirmäära, ja kui komisjoni korrektsuse kontrollid on veel lõpule viimata.

VII Komisjon kontrollib oma dokumentide läbivaatamise käigus kindlustandva teabe pakettides sisalduva korrektsusega seotud teabe järjepidevust. Dokumentide läbivaatamine ei ole siiski mõeldud täiendavate rahastamiskõlbmatute kulude avastamiseks, mis piirab nende lisaväärtust.

VIII Dokumentide läbivaatamine aitab kaasa komisjoni riskipõhisele käsitlusviisile auditeerimisasutuste valimiseks oma vastavusauditite jaoks. Siiski ei valinud komisjon alati kõige suurema riskinäitajaga auditeerimisasutusi ega dokumenteerinud piisavalt nende auditeerimisasutuste valimise põhjendusi.

IX Vastavusauditid, mille käigus komisjon hindab projektide toetuskõlblikkust, on komisjoni jaoks kõige tähtsamaks elemendiks auditeerimisasutuse töö ja sellega seotud tulemuste hindamisel. Kuigi komisjon leidis meie läbivaadatud vastavusauditites mitmeid avastamata vigu, vaatas ta oma lõplikud audititulemused sageli läbi alles koos liikmesriikidega järelmeetmete võtmise etapis. Täheldasime ka meie läbivaadatud juhtumite puhul seda, et komisjoni leitud varem avastamata jäänud vigade esinemissagedus oli suur. Koos komisjoni poolt oma projektide sageli piiratud valimis leitud avastamata vigade suure osakaaluga tähendab see, et auditeerimisasutuse ülejäänud valimis, mida komisjon ei ole läbi vaadanud, on tõenäoliselt veel vigu. See tähendab, et summaarne allesjäänud veamäär on minimaalne määr programmi tasandil.

X Komisjon esitab oma töö tulemused iga-aastastes tegevusaruannetes peamise tulemusnäitajana. Kuigi see näitaja kajastab komisjoni parimat hinnangut veamäära kohta, oleme seisukohal, et peadirektoraatide avaldatud peamised tulemusnäitajad kujutavad endast minimaalset veamäära. See tuleneb nii komisjoni vastavusauditite piiratud katvusest nii rakenduskavade kui ka projektide tasandil, dokumentide läbivaatamise olemuslikest piirangutest ja muudest komisjoni audititööga seotud küsimustest. Samuti oleme seisukohal, et avaldatud peamised tulemusnäitajaid saab veel muuta, seega on need esialgsed.

XI Selleks et parandada ühtekuuluvuspoliitika korrektsuse alast aruandlust uuel programmitöö perioodil, anname komisjonile järgmised soovitused:

• teha ettepanek õigusaktide läbivaatamiseks, et õigusraamistikuga oleks piisavalt kaitstud väljamaksete peamine, enne kui neid taas jätkatakse;
• parandada oma audititööd, auditi dokumentatsiooni ja kontrolliprotsessi;
• tugevdada iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud korrektsuse alase teabe põhielemente.

Samuti soovitame komisjoni kesktalitustel saada iga-aastase haldus- ja tulemusaruande koostamiseks juhiseid aruande n-ö omanikult, volinike kolleegiumilt.

Sissejuhatus

Ühtekuuluvus – ELi peamine kuluvaldkond, millel on kaks kontrollitsüklit

01 Ühtekuuluvuspoliitika valdkond, milles keskendutakse ELi eri liikmesriikide ja regioonide arengutaseme vaheliste erinevuste vähendamisele, moodustab märkimisväärse osa ELi eelarvest. Seda rakendatakse mitmeaastaste rakenduskavade kaudu, mille liikmesriigid tavaliselt esitavad iga programmitöö perioodi alguses. Joonisel 1 on toodud ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas programmitöö perioodi 2014–2020 viimasel viiel aastal kasutatud märkimisväärsed summad.

02 Programmitöö perioodil 2021–2027 moodustab mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 2, mis koosneb omakorda kahest eraldi alamrubriigist (2a – „Euroopa majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ ning 2b – „Vastupanuvõime ja väärtused“), 35% ELi eelarvest ja sellest on saanud suurim poliitikavaldkond. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alamrubriigi 2a eelarve (mis vastab mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 ühtekuuluvuse valdkonna kulutustele) on 372,6 miljardit eurot.

03 Hindame ühtekuuluvuse valdkonna kulutusi oma aastaaruandes suure riskiga kulutusteks, kuna eeskirjad on keerulised ja suur osa kulutustest põhineb toetusesaajate endi deklareeritud kulude hüvitamisel^[1]. Oleme oma iga-aastases kinnitavas avalduses korduvalt leidnud, et ühtekuuluvuse valdkonna veamäär ületab olulisuse piirmäära. Kuna tegu on ka märkimisväärsete summadega, nõuab see tugevat kontrolli- ja kindlustandvat süsteemi, mis suudaks tagada ühtekuuluvuspoliitika kulutuste korrektsuse. Samuti peaks see andma asjakohase ja usaldusväärse hinnangu kõnealuse valdkonna tegeliku veamäära kohta.

04 Ühtekuuluvuse valdkonna korrektsuse alase teabe esitamiseks kasutatud kontrolli- ja kindlustandev raamistik vaadati programmitöö perioodiks 2014–2020 läbi. Selles võeti kasutusele komisjoni iga-aastase heakskiidu andmine liikmesriikide deklareeritud ühtekuuluvuspoliitika kuludele, mis täiendab programmide lõpetamise korda programmitöö perioodi lõpus. Samuti võeti kasutusele iga-aastane allesjäänud riski näitaja, mida nimetatakse summaarseks allesjäänud veamääraks. Summaarses allesjäänud veamääras esitatakse õigusnormide vastaselt tehtud kulutuste kohta, mis jääb rakenduskavade raamatupidamise aastaaruandesse pärast seda, kui on võetud arvesse kõigi liikmesriikide ametiasutuste tehtud kontrollimenetluste, tagasimaksenõuete ja korrektsioonide mõju.

05 Kontrolli- ja kindlustandva raamistiku keskmes on kaks kontrollitsüklit: liikmesriikide tasandi kontrollitsükkel ja sellele järgnev komisjoni tasandi tsükkel. See kajastab asjaolu, et komisjon ja liikmesriikide ametiasutused haldavad ühiselt ühtekuuluvuspoliitika ja selle vahendite rakendamist, mida nimetatakse eelarve jagatud täitmiseks.

Liikmesriikide tasandi kontrollitsükkel

06 Kontrolli- ja kindlustandva raamistiku esimene element on joonisel 2 kujutatud liikmesriikide tasandi kontrollitsükkel.

07 Liikmesriikide tasandi kontrollitsükli esimene kaitseliin ELi eelarve kaitsmiseks hõlmab liikmesriikide sertifitseerimis- ja korraldusasutusi. Kui sertifitseerimisasutused vastutavad liikmesriikide maksetaotluste eest ja koostavad nende raamatupidamise aastaaruandeid, siis korraldusasutused vastutavad rakenduskavade raames rahastatavate projektide valiku ja juhtimiskontrollide eest, mille eesmärk on tagada, et toetusesaajatele hüvitataks ainult korrektsed kulud. Komisjoni ja meie audititega avastatud vigade arv ja mõju näitavad, et olemasolevad kontrollid ei leevenda veel piisavalt kõnealuse valdkonna suurt olemuslikku veariski. Märkisime oma aastaaruandes, et see puudutab eelkõige korraldusasutusi, kelle tehtud kontrollid ei ole mõjusad, et vältida või avastada õigusnormide rikkumisi toetusesaajate deklareeritud kuludes^[2].

08 Teise kaitseliini moodustavad liikmesriikide auditeerimisasutused. Nad auditeerivad igal aastal programmi raamatupidamise aastaaruandeid ja sellistest projektidest moodustatud esinduslikke valimeid, mille kulud on juba komisjonile deklareeritud. Lisaks on nende ülesanne hinnata juhtimis- ja kontrollisüsteemide asjakohast toimimist. Auditeerimisasutused teatavad oma iga-aastastes kontrolliaruannetes komisjonile deklareeritud kuludes avastatud veamäära (koguveamäär). Kui kogu veamäär ületab nende töö põhjal 2%, teatavad auditeerimisasutused ka korrektsioonidest, mis on vajalikud summaarse allesjäänud veamäära vähendamiseks alla 2%. Auditeerimisasutused esitavad komisjonile aruande nende korrektsioonide rakendamise kohta.

09 Iga-aastane kontrolliaruanne on osa iga-aastasest kindlustandva teabe paketist, mis võib hõlmata rakenduskava või rakenduskavade rühma. See koosneb dokumentidest, mille iga liikmesriik esitab komisjonile igal aastal Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta ning mis koosnevad raamatupidamise aastaaruandest, iga-aastasest kokkuvõttest, juhtkonna kinnitavast avaldusest ja auditeerimisasutuse auditiarvamusest koos iga-aastase kontrolliaruandega. Auditeerimisasutused esitavad auditiarvamuse raamatupidamise aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse, raamatupidamisarvestuses kajastatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kohta. Kindlustandva teabe paketid tuleb komisjonile saata iga aasta 15. veebruariks eelmise aruandeaasta kohta.

Komisjoni kontrollitsükkel

10 Komisjonil lasub lõplik vastutus ELi finantshuvide kaitsmise eest. Pärast liikmesriigi tasandi kontrollitsükli lõpuleviimist käivitab komisjon oma iga-aastase raamatupidamise aastaaruannete kontrollitsükli ja hindab aasta jooksul saadud kindlustandva teabe pakette. Joonisel 3 on näidatud peamised etapid, mis tipnesid summaarsete allesjäänud veamäärade esitamisega komisjoni iga-aastastes tegevusaruannetes.

Raamatupidamise aastaaruannete heakskiitmine

11 Komisjon teeb halduskontrolle raamatupidamise aastaaruannete täielikkuse ja täpsuse kohta. Kui komisjon kiidab oma hindamise põhjal liikmesriigi raamatupidamise aastaaruande heaks, võib ta tasuda liikmesriigile võlgnetava aastase kulude saldo, sealhulgas vahemaksete tegemisel väljamaksmata jäetud 10% (see reegel võeti kasutusele ELi eelarve kaitsmiseks)^[3].

Seaduslikkuse ja korrektsuse hindamine

12 Vastavalt oma auditistrateegiale on komisjoni eesmärk saada piisav kindlus selle kohta, et iga rakenduskava summaarne allesjäänud veamäär oleks alla 2%. Selleks hindab komisjon kõigepealt dokumentide läbivaatamise abil teavet korrektsuse kohta, mida auditeerimisasutused on esitanud oma iga-aastastes kontrolliaruannetes. Samuti kasutab ta dokumentide läbivaatamise ja varasema audititöö käigus saadud teavet koos auditeerimisasutuste süsteemiauditi aruannete hindamisega riskihindamiseks, et valida välja need auditeerimisasutused ja rakenduskavad, mida auditeerida kohapeal (vastavusaudit).

13 Vastavusauditid keskenduvad peamiselt projektide auditite kordamisele auditeerimisasutuste tasandil. Need on peamine panus komisjoni enda kindlustandvasse protsessi. Vastavusaudititega hinnatakse auditeerimisasutuse töö usaldusväärsust auditiarvamuse ja summaarse allesjäänud veamäära puhul. Vajaduse korral kohandab komisjon summaarset allesjäänud veamäära ja kehtestab täiendavad finantskorrektsioonid, mille abil kaitstakse ELi eelarvet õigusnormide vastaselt kantud kulude eest, tühistades need kulud või nõudes tagasi juba hüvitatud summad.

14 Komisjon arvutab summaarsete allesjäänud korrigeeritud veamäärade kaalutud keskmised oma peamise tulemusnäitajana nr 5. Peamine tulemusnäitaja nr 5 on iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud peamine korrektsuse näitaja. Lõpuks koondab komisjon oma iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes DG EMPLi ning DG REGIO peamised tulemusnäitajad, et anda hinnang ühtekuuluvuse valdkonna kulutuste veamäärale (mida nimetatakse maksete veariskiks).

Meie varasem töö näitab, et me ei saa alati tugineda auditeerimisasutuste esitatud veamääradele

15 Neil neljal aastal, mil me oleme kontrollinud perioodi 2014–2020 kulusid, avastasime ka täiendavaid vigu auditeerimisasutuste poolt varem auditeeritud projektides. Seetõttu ei olnud meil võimalik nõustuda auditeerimisasutuste järeldustega, et poolte auditeeritud kindlustandvate dokumentide pakettide puhul (mis moodustas ühtlasi poole auditeeritud kuludest) olid summaarsed allesjäänud veamäärad alla 2%. Selle tähelepaneku alusel järeldasime, et me ei saa alati tugineda auditeerimisasutuste esitatud veamääradele. Joonis 4 illustreerib meie tulemusi aastate kaupa^[4].

16 DG REGIO ja DG EMPLi iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud ja iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes koondatud veamäärad saavad seega olla usaldusväärsed ainult siis, kui komisjoni kontrollitsükliga on võimalik kompenseerida neid auditeerimisasutuste töös sisalduvaid piiranguid. See on käesoleva aruande teema. Meie auditi tulemused võiksid olla komisjonile oluliseks sisendiks programmitöö perioodi 2021–2027 audititöö kavandamisel.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

17 Meie audit hõlmas perioodi 2014–2020 kontrolli- ja kindlustandvat raamistikku, mille eesmärk oli võimaldada komisjonil teatada iga-aastasest allesjäänud veariskist iga eelarveaasta kohta. Uurisime, kas komisjon

• teeb piisavat ja asjakohast audititööd, et arvutada igal aastal usaldusväärne ja asjakohane allesjäänud vearisk iga kindlustandva teabe paketi kohta;
• avaldab iga peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes usaldusväärse iga-aastase allesjäänud veariski (peamine tulemusnäitaja nr 5);
• esitab iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes ühtekuuluvuspoliitika valdkonna usaldusväärse aastase veamäära (maksete vearisk).

18 Hindasime raamatupidamise aastaaruannete heakskiitmise asjakohaseid protsesse ja menetlusi, kindlustandva teabe pakettide raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate kulude korrektsuse hindamist ning seda, kuidas komisjon koostab ja esitab korrektsusega seotud teavet iga-aastastes tegevusaruannetes ning iga-aastases juhtimis- ja tulemusaruandes.

19 Selleks analüüsisime komisjoni tehtud tööd summaarse allesjäänud veamäära arvutamiseks kahe peamise ühtekuuluvuspoliitika peadirektoraadi (DG REGIO ja DG EMPL) puhul ning koondtasandil iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes:

• kümne kindlustandva teabe paketi puhul (igast peadirektoraadist viis) analüüsisime eelarveaastate 2015–2016, 2016–2017 ja 2017–2018 dokumentide läbivaatamist;
• valisime eelarveaastateks 2016–2017 ja 2017–2018 välja kümme lõpuleviidud vastavusauditit – jällegi viis iga peadirektoraadi kohta;
• iga valitud vastavusauditi puhul valisime ühe projekti, mida auditeeris komisjon, ja vaatasime audititoimiku üksikasjalikult läbi;
• vaatasime läbi 2018. aastal tehtud 26 vastavusauditist tulenevad finantskorrektsioonid.

20 Jätsime oma auditi ulatusest välja komisjoni poolt eelarveaastaks 2018–2019 tehtud töö, kuna selle aasta kontrollitsükkel ei olnud auditi tegemise ajaks veel lõpule viidud. Seetõttu keskendusime peamiselt komisjoni tööle eelarveaastatel 2016–2017 ja 2017–2018.

Tähelepanekud

Uutes õigusnormides käsitletakse mõningaid piiranguid raamatupidamise aastaaruannete heakskiitmise menetluses, kuid mõned riskid ei ole maksete jätkamise ajaks veel kõrvaldatud

21 Kümnest kindlustandva teabe paketist koosneva valimi läbivaatamine kinnitas, et komisjon teeb kooskõlas õigusnormidega sihipärast tööd liikmesriikide raamatupidamise aastaaruannetega. Ta kiidab need heaks, kui auditeerimisasutus on esitanud märkusteta auditiarvamuse nende täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta, välja arvatud juhul, kui komisjonil on konkreetseid tõendeid selle kohta, et kõnealune auditiarvamus ei ole usaldusväärne. Veamäär ei ole heakskiitmisel otsustav tegur. Sellest tulenevalt vabastab komisjon esialgu maksetest kinnipeetud 10% suuruse summa, isegi kui tal on tõendeid selle kohta, et raamatupidamise aastaaruandes esitatud kulud sisaldavad olulisel määral vigu (summaarne allesjäänud veamäär kõrgem kui 2%). Heakskiitmise korda reguleerivad õigusnormid ei saa seega täita üldist eesmärki kaitsta ELi eelarvet enne, kui korrektsuse hindamine on lõpule viidud. Seda piirangut illustreerib 1. selgitus.

22 Programmitöö perioodi 2021–2027 uues õigusraamistikus käsitletakse osaliselt raamatupidamise aastaaruannete heakskiitmise piiranguid. Kinnipeetavat määra vähendatakse 5%-ni ja komisjon ei saa raamatupidamise aastaaruannet heaks kiita, kui auditeerimisasutuste teatatud summaarne allesjäänud veamäär on suurem kui 2%. Komisjon hindab esitatud summaarse allesjäänud veamäära usaldusväärsust ja sellega seotud asjaomaste kulude korrektsust siiski alles pärast raamatupidamise aastaaruande heakskiitmist. Tõstatasime sama küsimuse oma arvamuses nr 6/2018, milles rõhutasime, et komisjonipoolse raamatupidamise aastaaruannete heakskiitmise puhul ei võeta arvesse komisjoni hilisemaid finantskorrektsioone ega vajadust muuta veamäärasid, kuna seonduvate kulude suhtes kohaldatakse pärast raamatupidamise aastaaruande heakskiitmist täiendavaid komisjoni kontrolle^[5].

Komisjonipoolse dokumentide läbivaatamise olemuslikud piirangud vähendavad nende panust summaarse allesjäänud veamäära kinnitamisel

Komisjonipoolne dokumentide läbivaatamine ei ole kavandatud täiendavate rahastamiskõlbmatute kulude avastamiseks

23 Dokumentide läbivaatamise abil korrektsuse hindamiseks analüüsib komisjon igas kindlustandva teabe paketis esitatud teavet, kasutades standardseid kontrollnimekirju. Erinevalt raamatupidamise aastaaruannete heakskiitmise menetlusest on dokumentide läbivaatamise eesmärk hõlmata raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning kinnitada auditeerimisasutuste esitatud summaarsete allesjäänud veamäärade usaldusväärsust.

24 Sel eesmärgil ei hinda komisjon mitte ainult saadud kindlustandva teabe pakette, vaid võtab arvesse ka muud audititeavet. See muu audititeave ei ole tavaliselt seotud üksnes auditeerimisasutuse tööga, vaid hõlmab ka muid juhtimis- ja kontrollisüsteemide elemente, mis põhinevad komisjoni varajastel ennetavatel süsteemide audititel ja muudel temaatilistel audititel.

25 Dokumentide läbivaatamine, mille käigus kontrollitakse korrektsusega seotud teavet, hõlmab teavet, mis on esitatud iga-aastases kontrolliaruandes, auditiarvamuses ja muudes kindlustandva teabe paketi dokumentides. Dokumentide läbivaatamise täiendamiseks võib komisjon enne või pärast kinnitava avalduse saamist auditeerimisasutusi ka teabe kogumise eesmärgil külastada. Kuni 2020. aasta läbivaatamiseni ei olnud komisjonipoolse dokumentide läbivaatamise ja teabekogumislähetuste metoodikas siiski ette nähtud üksikute projektide või kuluartiklite korrektsuse hindamist või kontrollimist. Kümne kindlustandva teabe paketi läbivaatamine näitas, et komisjon hindab iga kindlustandva teabe paketti struktureeritud viisil, kuid nende hindamiste mõju kulude korrektsusele oli piiratud, nagu on kirjeldatud järgmistes punktides.

26 Täheldasime, et oma dokumentaalsete kontrollide põhjal oli komisjon muutnud auditeerimisasutuste poolt varem esitatud summaarseid allesjäänud veamäärasid. Analüüsisime kümnest sellisest juhtumist koosnevat valimit, mis oli seotud eelarveaastaga 2017–2018, mil tehti olulisi muudatusi. Leidsime, et kõigil juhtudel põhines muudatus kas auditeerimisasutuse arvutustes tehtud veal või muude auditi töövõttude (nt komisjoni varajased ennetavad süsteemiauditid või varasemad vastavusauditid) tulemustel ja meie enda tööl. Selleks et leida täiendavaid vigu lisaks vigadele, mille auditeerimisasutus on juba avastanud oma projektiauditites, peaks komisjon tegema täiendavat tööd projektitasandil, mis näitab komisjonipoolse dokumentide läbivaatamise olemuslikku piiratust.

27 Lisaks hindab komisjon iga liikmesriigi süsteemiauditi aruannet ja võtab seda teavet arvesse kindlustandva teabe paketis kinnitatud kulude seaduslikkust ja korrektsust käsitleva dokumentide läbivaatamise tulemusel tehtud järelduses. Komisjonipoolne liikmesriikide süsteemiauditi aruannete läbivaatamiseks tehtud töö dokumenteerimine ei olnud aga piisavalt üksikasjalik. Komisjoni kontrollnimekirjad sisaldavad kolme küsimust, millele audiitorid vastasid sageli ainult jah/ei ilma selgitavate märkusteta. Üksikasjalikuma teabe puudumine ei võimaldanud meil mõista, mida on tehtud, ega kinnitada selle piisavust.

Nii komisjoni vastavusauditite kui ka meie audititega leiti olulisi vigu, mida dokumentide läbivaatamisel ei oleks avastatud

28 Meie analüüs näitas, et eelarveaastate 2016–2017 ja 2017–2018 kohta komisjoni poolt aastatel 2018–2020 tehtud vastavusauditite tulemusel oli komisjon korrigeerinud märkimisväärset hulka summaarseid allesjäänud veamäärasid. Ligikaudu kahe viiendiku (42%) juhtumite puhul leidis komisjon vigu, mis suurendasid kogu allesjäänud veamäära üle 2%, nagu on näidatud joonisel 5. Peaaegu viiendikul (17%) juhtudest oli summaarne allesjäänud veamäär üle 5%. Eelneva dokumentide läbivaatamise käigus ei leitud täiendavaid vigu, mis oleksid tinginud korrigeeritud summaarse allesjäänud veamäära.

29 Lisaks näitas meie enda 2017.^[6], 2018.^[7] ja 2019.^[8] aasta kinnitav avaldus, et 47 kindlustandva teabe paketist 23 puhul (49%) olid auditeerimisasutused summaarse allesjäänud veamäära tegelikust oluliselt väiksemana esitanud. Kõigil 23 juhul oleks tulnud summaarse allesjäänud veamäära puhul märkida, et see ületab 2% olulisuse piirmäära.

30 Kuigi komisjon hindab struktureeritud viisil kindlustandva teabe pakettides esitatud teavet, eelkõige iga-aastaseid kontrolliaruandeid, näitas meie analüüs, et õigusnormide vastaselt tehtud kulutused jäid dokumentide läbivaatamise käigus avastamata ja parandamata. Komisjonipoolse dokumentide läbivaatamise eesmärk ei ole avastada rahastamiskõlbmatuid kulusid, mistõttu on nende lisaväärtus raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute korrektsuse ja auditeerimisasutuste esitatud summaarse allesjäänud veamäära õigsuse kinnitamise seisukohast piiratud.

Komisjon ei järginud vastavusauditite jaoks kõige riskantsemate auditeerimisasutuste valimisel alati oma riskipõhist käsitlusviisi

31 Komisjoni auditistrateegia kohaselt järgib komisjon riskipõhist käsitlusviisi. Selleks teeb komisjon iga-aastase riskihindamise, et valida oma vastavusaudititeks välja kõige riskialtimad auditeerimisasutused. Mõlemad peadirektoraadid kasutavad oma iga-aastases riskihindamises samu kriteeriume ja käsitlusviisi, milles võetakse arvesse ka kindlustandva teabe pakettide dokumentide läbivaatamisel saadud teavet. Riskihindamise tulemusena saavad auditeerimisasutused riskihinnangu ja konkreetse riskinäitaja.

32 Lisaks hindab komisjon iga rakenduskava konkreetseid riskitegureid. Olles hinnanud riskitaset, mi on seotud varem riskihinnangu saanud auditeerimisasutuste vastutusel olevate rakenduskavadega, valib komisjon oma vastavusaudititeks välja auditeerimisasutused ja rakenduskavad.

33 Mõlema peadirektoraadi poolt 2018. ja 2019. aastal tehtud riskihindamiste läbivaatamisel leidsime, et komisjon ei järginud alati oma menetlust. Näiteks omistas ta teatavale riskile väärtuse 20, samas kui menetlus nägi ette ainult viis punkti. Mõnel juhul ei määranud ta väärtust 0 (jah) ja 10 (ei), vaid andis viis punkti, kuigi menetlus seda võimalust ette ei näinud. Need vastuolud mõjutasid üksikute auditeerimisasutuste üldist riskinäitajat ja seega seda, kuidas komisjon need oma auditikava koostamisel järjestas. Samuti osutavad nad selle protsessi nõrkadele külgedele.

34 Selleks et hinnata komisjoni riskihindamise usaldusväärsust, analüüsisime seda, kas 2017., 2018. ja 2019. aasta lõplikes vastavusauditi aruannetes esitatud komisjoni tulemused kinnitasid komisjoni esialgset riskihindamist, st seda, kas auditeerimisasutused olid hinnatud õigesti suure või väikese riskiga asutusteks. Lugesime auditeerimisasutuse suure riskiga asutuseks, kui tema riskinäitaja ületas komisjoni keskmist riskinäitajat, ja vastavalt väikese riskitasemega asutuseks, kui see oli väiksem. Leidsime, et 13-st väikese riskiga auditeerimisasutusest 11 puhul oli komisjon summaarse allesjäänud veamäära läbi vaadanud. Kahel juhul tõstis see läbivaatamine summaarse allesjäänud veamäära alla 2%-lt üle 2%-le. Ülejäänud üheksal juhul ei muutnud see läbivaatamine järeldust, et teatatud summaarne allesjäänud veamäär oli alla 2%. See näitab, et kaks auditeerimisasutust ei olnud tegelikult väikese riskiga. Suure riskiga asutuste puhul korrigeeris komisjon veamäärasid sagedamini üle 2%ni (39-st juhtumist 20-l).

35 Pärast meie kinnitava avaldusega seotud tööd leidsime, et meie substantiivse testimisega hõlmatud kaheksast väikese riskiga auditeerimisasutusest oleks summaarne allesjäänud veamäär üle 2% kolme puhul. Mõju osas on joonisel 6 näidatud, et väikese riskiga auditeerimisasutuste teatatud summaarse allesjäänud veamäära keskmine kohandus on suurem kui suure riskiga auditeerimisasutuste puhul vajalik kohandus. See tähendab, et komisjoni hinnang selle kohta, mida kujutab endast väikese riskiga asutus, sõltub antud ajahetkel kättesaadavast teabest ning sellel on olemuslikud piirangud.

36 Vaatasime läbi ka komisjoni 2019. aasta auditikava, et teha kindlaks, kas valituks osutusid kõige riskantsemaks liigitatud auditeerimisasutused. Leidsime, et DG EMPLi valitud 12 auditeerimisasutusest kaheksal oli riski punktisumma alla üldise keskmise (32%). Komisjon ei dokumenteerinud siiski selle riskihinnangu tulemusest kõrvalekaldumise põhjendust. Seetõttu ei olnud meil võimalik kinnitada, kas komisjon järgis alati riskipõhist käsitlusviisi, valides vastavusauditite jaoks kõige riskantsemad auditeerimisasutused. Tabelis 1 on toodud ülevaade valitud auditeerimisasutuste riskinäitajatest peadirektoraatide kaupa.

Kuigi komisjon avastab vastavusauditites õigusnormide vastaselt tehtud kulutusi, vaatab ta nende lõplikud audititulemused sageli läbi alles koos liikmesriikidega järelmeetmete võtmise etapis

Vastavusaudititega leiti õigusnormide vastaselt tehtud kulutusi, kuid meie valimis oli veel kaks avastamata viga

37 Vastavusaudititega püüab komisjon saada piisavat kindlust selle kohta, et auditeerimisasutuste töö on usaldusväärne. Selleks vaatab komisjon tavaliselt iga vastavusauditi puhul läbi kaheksa kuni kümme auditeerimisasutuse poolt eelnevalt kontrollitud projekti.

38 Analüüsisime valimit, mis koosnes kümnest komisjoni vastavusauditist, mis hõlmasid kokku 73 projekti. Neist 73 projektist 28 puhul teatas komisjon oma lõplikus vastavusauditi aruandes finantsmõjuga leidudest. See tähendab, et leiti rahastamiskõlbmatuid kulusid, mis võivad mõjutada summaarset allesjäänud veamäära. Leidsime kümnest juhuslikult valitud projektist koosnevas valimis kahe projekti puhul täiendavaid vigu, mida komisjon ei olnud avastanud.

39 Ühel juhul leidsime, et üldkulud hüvitati ühtse määra alusel (lihtsustatud kuluvõimalus). Kuigi määruses on sätestatud, et lihtsustatud kuluvõimalused tuleb eelnevalt heaks kiita, kiideti ühtne määr käesoleval juhul heaks alles projekti rakendamise ajal. Lisaks ei olnud ei auditeerimisasutus ega komisjoni audiitorid avastanud, et kulud ei olnud deklareeritud kooskõlas toetuslepingus määratletud metoodikaga. Sellega seoses märkisime, et komisjon viitas oma töödokumentides valele õigusnormile. Järeldame, et deklareeritud kulud ei olnud kooskõlas õigusliku alusega ja olid seetõttu rahastamiskõlbmatud. Selle vea mõju tähendab, et komisjoni vastavusauditi lõpparuandes esitatud summaarne allesjäänud veamäär oli tegelikust väiksem.

40 Teisel juhul oli tegemist kahe laeva soetamisega, mis olid ette nähtud mitmepäevase jõeristluse korraldamiseks. Liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni sõnul liigitati tegevused „muuks lõbustus- ja vabaajategevuseks“ ning abi vabastati riigiabist teatamise kohustusest. Nagu toetusesaaja taotluses märkis, käitavad laevu osaliselt temaga samasse kontserni kuuluvad üksused, ning seega soodustab abi tõenäoliselt tegevust kruiisisektoris. Komisjon liigitas selle sektori aga selgesõnaliselt transpordisektori alla, mis ei ole vabastatud riigiabist teatamise kohustusest. Kuna liikmesriigid ega komisjoni audiitorid ei analüüsinud ei kontserni struktuuri ega tegevuslepinguid, järeldame me, et projekti heakskiitmiseks vajalikud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ei pruugi olla täidetud ja kulusid ei oleks tohtinud deklareerida rahastamiskõlblikena.

41 Lisaks eespool nimetatud probleemidele leidsime ühe puhul kontrollitud kümnest vastavusauditist, et DG REGIO ja DG EMPL tegid lõpliku summaarse allesjäänud veamäära kohta teistsuguse järelduse (vt 2. selgitus). Antud juhul oli auditeerimisasutus esitanud ühise veamäära, mis hõlmas mõlema peadirektoraadi vahendeid. Leidsime sarnase probleemi ka ühe meie valimisse kuulunud dokumentide läbivaatamise puhul. Sellega seoses märgime, et alates juulist 2021 on loodud ühtekuuluvusvaldkonna ühine auditidirektoraat (DAC), mis hõlmab kõiki ühtekuuluvuskulutuste auditeid. DACi ülesanne on tagada mõlemale peadirektorile kindlus ja auditeerimine ning hõlmata kõik nende vastutusalas olevad auditifunktsioonid. DG REGIO ja DG EMPLi varem eraldi toiminud auditidirektoraatide ühendamine peaks aitama tagada komisjoni audititöö ja hindamiste järjepidevuse.

42 Vaatasime läbi komisjoni dokumendid töö kohta, mida ta tegi 73 vastavusauditiga hõlmatud projekti puhul. Rahvusvahelistes auditistandardites nõutakse piisavat dokumentatsiooni eriti neil juhtudel, kui teised audiitorid plaanivad oma töös tugineda tehtud audititööle ja järeldustele.

43 Iga peadirektoraat on välja töötanud konkreetsed kontrollnimekirjad valitud projektide läbivaatamiseks. Leidsime, et rohkem kui kolmandik (37%) kontrollnimekirjadest ei olnud täielikud, sest ühele või mitmele auditiküsimusele ei olnud vastatud. Kui neile oli vastatud, oli vastuseks sageli „jah“ või „ei“, ilma lisateabeta, mis võimaldaks sõltumatul ülevaatajal hinnata selle vastuseni viinud töö asjakohasust. Ka komisjoni kontrollitud kuludega seotud dokumentatsioonis esines puudusi, sest peaaegu viiendiku (18%) kontrollitud audititoimikute puhul ei olnud teave kontrollitud kuluartiklite arvu ja summa kohta kättesaadav. Joonisel 7 on esitatud kokkuvõte komisjoni auditidokumentides leitud puudustest.

Komisjon vaatab oma lõplikud audititulemused sageli läbi alles koos liikmesriikidega järelmeetmete võtmise etapis

44 Kui komisjon on oma töö lõpetanud, esitab ta esialgse auditiaruande, mis sisaldab ka vastavusauditite tulemusi. Kooskõlas ühissätete määruse^[9] sätete ja rahvusvaheliste auditistandarditega on liikmesriikidel võimalus komisjoni esialgset hinnangut kommenteerida ja see vaidlustada. Pärast seda, kui komisjon on analüüsinud liikmesriigi vastuseid, avaldab komisjon kooskõlas oma sise-eeskirjadega lõpliku auditiaruande, mis peaks sisaldama tema lõppjäreldusi ja vajaduse korral osutama nõutavatele korrektsioonidele. Komisjonil esialgse aruande esitamiseks aega kolm kuud pärast kohapealset auditit ja lõpparuande esitamiseks kolm kuud pärast seda, kui ta on saanud liikmesriikide ametiasutustelt täieliku vastuse.

45 Pärast auditi lõpparuande esitamist algatab komisjon järelkontrolli etapi, mille käigus ta kontrollib, kas liikmesriikide ametiasutused aktsepteerisid ja kohaldasid komisjoni leidudest tulenevaid korrektsioone või peaks komisjon algatama finantskorrektsiooni menetluse^[10]. Üldiselt julgustab komisjon liikmesriikide ametiasutusi korrektsioone rakendama ja osaleb vajaduse korral edasistes aruteludes.

46 Kümnest läbivaadatud vastavusauditi aruandest kahe puhul kiitsid liikmesriigid audititulemused heaks ja rakendasid korrektsioone. Ülejäänud kaheksa vastavusauditi aruande puhul täheldasime, et komisjon ja liikmesriigid jätkasid teabe ja arvamuste vahetamist. Kolme puhul vaatas komisjon läbi lõpparuandes esitatud hinnangu: ühel juhul loobus komisjon ühest tähelepanekust ja kahe muu juhtumi puhul hindas komisjon vigade finantsmõju ümber (vt 3. selgitus). Ülejäänud viis juhtumit olid auditi tegemise ajal veel pooleli, ühel juhul ei olnud komisjon teinud lõplikku otsust 24 kuud pärast auditi lõpparuande esitamist. Sellest tulenevalt ei olnud meie läbivaadatud lõplikes auditiaruannetes esitatud järeldused tegelikult lõplikud ja neid võidakse täiendavalt muuta. Sellega seoses märgime, et komisjon ei kinnita ametlikult lõplikku veamäära.

Komisjon ei ole veel rakendanud netofinantskorrektsioone

47 2018. aastal (aasta, mille andmed olid meie auditi alguses kõige täielikumad) tehtud 26 vastavusauditi läbivaatamine näitas, et korrektsioonide rakendamine on pikk protsess, mis võib kesta mitu aastat. Selle protsessi pikkus kajastab liikmesriikide seaduslikku õigust vaidlustada komisjoni finantskorrektsioonide taotlus^[12]. Neist vastavusaudititest 19 puhul tuli vastavalt komisjoni lõplikule auditiaruandele teha finantskorrektsioon. Üheksal juhul rakendasid liikmesriikide ametiasutused korrektsioonid täielikult 31. detsembriks 2020. See võimaldas liikmesriikide ametiasutustel asendada need õigusnormide vastaselt kantud kulutud järgmistel arvestusperioodidel muude kuludega. Ülejäänud kümnel juhul olid arutelud liikmesriikidega ning auditeerimisasutuste tehtav täiendav töö veel pooleli. Kümnest vastavusauditist kaks moodustavad üle 50% tehtavatest korrektsioonidest.

48 2020. aasta lõpuks olid liikmesriikide ametiasutused korrigeerinud ainult kolmandiku korrigeeritavast summast. Madal täitmismäär kajastab menetluse kestust.

49 Perioodi 2014–2020 õigusraamistikus on sätestatud, et komisjon peaks kohaldama netofinantskorrektsioone juhul, kui liikmesriik ei avasta^[13] ühissätete määruse artikli 145 lõikes 7 sätestatud tingimustel tõsiseid puudusi. Netofinantskorrektsioonid tähendavad asjaomastele liikmesriikidele makstavate vahendite lõplikku vähenemist. 2021. aasta novembri seisuga ei ole komisjon veel rakendanud ühtegi netofinantskorrektsiooni.

50 Selleks et kehtestada poliitikatasandil korrektsuse näitaja, arvutab iga peadirektoraat (DG REGIO ja DG EMPL) kõigepealt oma hallatavate rakenduskavade kaalutud keskmise summaarse allesjäänud veamäära ja avaldab selle oma iga-aastases tegevusaruandes peamise tulemusnäitajana. Nendes arvutustes võetakse arvesse nii dokumentide läbivaatamise kui ka vastavusauditite tulemusi.

51 Kuigi peadirektoraadid esitavad peamise tulemusnäitaja oma parima hinnanguna kogu summaarse allesjäänud veamäära kohta, leidsime me mitu metoodikaprobleemi, mis tähendab, et peadirektoraatide avaldatud peamised tulemusnäitajad kujutavad endast vaid minimaalset hinnangulist veamäära. Samuti märgime, et avaldatud peamised tulemusnäitajad ei ole lõplikud, sest aluseks olevaid summaarseid allesjäänud veamäärasid rakenduskava tasandil saab käimasoleva või tulevase audititöö põhjal veel läbi vaadata. Alljärgnevates punktides toome välja nimetatud metoodika probleemid.

Komisjoni metoodikaga seotud piirangud võimaldavad rakenduskava tasandil leida üldiselt ainult minimaalse veamäära

52 Komisjoni vastavusauditid põhinevad auditeerimisasutuse poolt juba auditeeritud rakenduskavade valimil. Kooskõlas oma metoodikaga vaatab komisjon iga vastavusauditi puhul üldiselt läbi kaheksa kuni kümme projekti. Tavaliselt valib komisjon need projektid otsustuspõhiselt, võttes arvesse mitmeid riskitegureid, nagu riigiabi võimalik olemasolu, riigihangete kasutamine ja toetusesaaja liik. Projektide valimisel võetakse arvesse ka projekti mahtu ja eri prioriteetseid suundi.

53 Hindasime komisjoni valimi moodustamist ja leidsime, et dokumentidest ei piisanud konkreetsete riskide seostamiseks valitud projektidega. Lisaks märgime, et valitud projektide arv ei pruugi alati võimaldada katta igat liiki tegevusi auditeerimisasutuste valimis ega nendega seotud riske, kajastades rakenduskavade prioriteetide ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavate projektide mitmekesisust. See kehtib eriti juhul, kui iga-aastane kontrolliaruanne hõlmab mitut rakenduskava.

54 Analüüsisime 10 läbivaadatud vastavusauditi puhul vigade esinemissagedust (nende projektide osakaal, mille puhul auditeerimisasutused vigu ei avastanud) ning summaarse allesjäänud veamäära suurenemist protsendipunktides – vt tabel 2.

55 Üldiselt oli komisjoni valimisse kuulunud projektide arv kooskõlas komisjoni metoodikaga, mis võimaldab tal osaliselt hõlmata auditeerimisasutuse auditeeritud projekte. Kümne meie poolt läbivaadatud vastavusauditi puhul uurisid peadirektoraadid 15% auditeerimisasutuste auditeeritud projektidest, mis moodustas 24% auditeerimisasutuste valimiga hõlmatud kuludest. Nad avastasid 38% auditeeritud projekti puhul täiendavaid vigu, mida auditeerimisasutuste auditid varem ei olnud avastanud. Avastatud vead olid sageli mitut eri liiki. Avastatud vigade puhul hindas komisjon, kas auditeerimisasutuste auditeeritud muudes projektides esines sama liiki vigu. Kümnest läbivaadatud vastavusauditist viies esines korduvaid vigu ja komisjon tegi kindlaks nende mõju. Kümnest vastavusauditist üheksa puhul leidis komisjon, et muud vead ei ole korduvad. Sellistel juhtudel ei laienda komisjon oma valimit, et vähendada varem avastamata jäänud täiendavate eri liiki vigade riski.

56 Meie hinnangul näitab komisjoni poolt oma projektide sageli piiratud valimis leitud avastamata vigade suur osakaal, et auditeerimisasutuse ülejäänud valimis, mida komisjon ei ole läbi vaadanud, on tõenäoliselt veel muud liiki vigu. See tähendab, et sellistel juhtudel on summaarne allesjäänud veamäär rakenduskava tasandil miinimummäär.

57 4. selgituses on näidatud, kuidas komisjoni käsitlusviis võimaldab kindlaks määrata üksnes minimaalse veamäära.

Komisjoni metoodika võimaldab peadirektoraadi tasandil hinnata ainult minimaalset veamäära

58 Tegime kindlaks, et dokumentide läbivaatamine ei ole kavaldatud täiendavate rahastamiskõlbmatute kulude avastamiseks, mis vähendab nende lisaväärtust esitatud veamäärade õigsuse kinnitamisel. Need ei asenda vastavusauditeid (vt punkt 30). Sellest hoolimata tuginevad peadirektoraadid nii fondi kui ka peadirektoraadi tasandil veamäära kindlaksmääramise metoodika osana dokumentide läbivaatamisele (peamine tulemusnäitaja nr 5). Nad ei hinda aga auditeerimata rakenduskavade vastavusauditites leitud vigade mõju summaarse veamäära hindamisele (peamine tulemusnäitaja nr 5).

59 Meie arvates ei ole alust eeldada, et auditeerimata rakenduskavades ei esine täiendavaid vigu. Kuigi komisjon avastab auditeerimisasutuste auditeeritud projektide/rakenduskavade valimis suurel hulgal teatamata vigu, tähendavad komisjoni käsitlusviisi metodoloogilised puudused, et peadirektoraadi tasandil peamise tulemusnäitajana esitatud veamäär saab olla vaid minimaalne veamäär. Seetõttu on tõenäoline, et tegelik veamäär on kõrgem.

60 Lisaks sellele peamisele tulemusnäitajale on mõlemad peadirektoraadid alates 2018. aastast avalikustanud ka hinnangulise maksimaalse veamäära, mille eesmärk on võtta arvesse käimasoleva audititöö võimalikku mõju iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud korrektsuse alasele teabele. Selle maksimaalse määra kindlaksmääramiseks kasutasid mõlemad peadirektoraadid ühtset määra nende rakenduskavade puhul, mille kohta tehtud auditite tulemusi ei olnud veel saadud.

61 Alates 2019. aastast on mõlema peadirektoraadi iga-aastases tegevusaruandes selgitatud ka seda, et maksimaalsete määrade puhul võetakse arvesse mis tahes võimalikke vigu, mis jäävad välja komisjoni või kontrollikoja auditeeritud rakenduskavade projektide valimist. Oma 2019. aasta aastaaruandes pidasime seda määra sobivamaks, sest selles võetakse arvesse käimasoleva audititöö võimalikku mõju^[14]. Kuigi DG REGIO kohaldas aasta tegevusaruandes kirjeldatud käsitlusviisi, ei võtnud DG EMPL lisaks tuvastatud vigadele täielikult arvesse muid võimalikke vigu. DG REGIO kasutas komisjoni käsitlusviisi, et reageerida meie leiule^[15] selle kohta, et auditeerimine jätkub pärast määrade esitamist iga-aastastes tegevusaruannetes. Selles ei käsitleta aga muid metodoloogilisi küsimusi, nagu dokumentide läbivaatamise suutmatus tuvastada rahastamiskõlbmatuid kulusid, rakenduskavade piiratud kaetus komisjoni vastavusaudititega ja risk, et komisjonipoolsel projektide läbivaatamisel ei avastata vigu.

Aasta veamäärad fondi või peadirektoraadi tasandil ei ole lõplikud

62 Oma 2018. aasta aastaaruandes tõime välja, et enamik perioodi 2014–2020 rakenduskavade lõpetamisega seotud sätteid lükkab teatavate projektide puhul deklareeritud kulude rahastamiskõlblikkuse lõpliku hindamise edasi hilisemasse etappi, milleks on tavaliselt rakenduskavade lõpetamine^[16]. See kehtib paljude projektide puhul paljudes rakenduskavades, eelkõige nende puhul, mis hõlmavad rahastamisvahendite tehtud investeeringuid, riigiabi ettemaksete tasaarvestamist, tuluteenivate projektide lõplikku hindamist ning mittetoimivate projektide käsitlemist. Kuigi komisjon jättis rahastamisvahenditele tehtud ettemaksed oma iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud peamistest tulemusnäitajatest välja, võib muude rahastamiskõlblikkusega seotud probleemide hilinenud hindamine mõjutada kõnealuste aastate kohta esitatud veamäärasid. See toetab meie järeldust, et iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud määrad ei pruugi tingimata kajastada peadirektoraatide lõpphinnangut. Kui viga tekib seda liiki projektides hiljem, tuleb asjaomaste rakenduskavade veamäärad ümber hinnata ja neid suurendada.

Täieliku teabe puudumine mõjutab reservatsioone

63 Peadirektorid esitavad peadirektoraatide iga-aastastes tegevusaruannetes kinnitava avalduse selle kohta, et kasutatavad kontrolliprotseduurid annavad vajaliku kindluse raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Peadirektorid võivad lisada reservatsiooni seoses nende tulu- ja kuluvaldkondadega, mille puhul nad leiavad, et nende kohta ülddeklaratsioon ei kehti. Ühtekuuluvuse valdkonnas esitavad peadirektorid reservatsioone pigem rakenduskava kui fondi tasandil.

64 Komisjoni juhistes on sätestatud, et programmitöö perioodil 2014–2020 esitatakse rakenduskava kohta reservatsioon, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest kriteeriumidest^[17]:

• koguveamäär üle 10%;
• puudused süsteemide põhielementides, mis võivad kaasa tuua 10% ületava õigusnormide rikkumise ja mille puhul ei ole veel rakendatud piisavaid parandusmeetmeid puuduste kõrvaldamiseks;
• summaarne allesjäänud veamäär üle 2%;
• raamatupidamise aastaaruande täielikkuse, täpsuse ja õigsusega seotud olulised probleemid.

Otsuse tegemisel selle kohta, kas esitada reservatsioon või mitte, võtab komisjon arvesse ka kvalitatiivseid puudusi, mis mõjutavad oluliselt tema mainet.

65 Komisjon kohaldab neid kriteeriume kulude suhtes, mis on deklareeritud kõige värskemates kättesaadavates kindlustandva teabe pakettides. Kuigi komisjon kontrollib neid raamatupidamise aastaaruannete heakskiitmise käigus iga-aastaste tegevusaruannete avaldamise aastal, viib komisjon oma korrektsuse hindamise lõpule ja kinnitab summaarsed allesjäänud veamäärad rakenduskavade kaupa järgnevate aastate iga-aastastes tegevusaruannetes.

66 Vaatasime läbi eelarveaastate 2016–2017 ja 2017–2018 määrad, mis olid kinnitatud järgnevate aastate (2018 ja 2019) tegevusaruannetes. Mõlema peadirektoraadi iga rakenduskava puhul analüüsisime pärast reservatsioonide esitamist vastavuskontrollist ja muust audititööst saadud teavet. Tulemused on esitatud joonisel 8 ja illustreerivad süsteemi olemuslikke piiranguid.

67 Kokkuvõttes näitab meie analüüs, et peadirektorid kinnitasid, et neil oli rakenduskavade esialgsete määrade alusel piisav kindlus iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud kulude korrektsuse kohta. Järgnenud audititöö käigus selgus siiski, et märkimisväärsel arvul juhtudest ületas summaarse veamäära korrigeeritud väärtus 10% ja/või summaarne allesjäänud veamäär ületas 2%. See näitab komisjoni käsitlusviisi olemuslikke piiranguid seoses kalendriaasta kulude suhtes reservatsioonide esitamisega. 5. selgituses toome näite nende olemuslike piirangute kohta.

Iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes esitatud ühtekuuluvuse valdkonna korrektsusealast teavet mõjutavad iga-aastaste tegevusaruannete puudused

Volinike kolleegium, keda toetavad kesktalitused, võtab vastu haldus- ja tulemusaruande ning vastutab selle sisu eest

68 Järgnevates punktides keskendume korrektsuse näitajate esitamisele iga-aastase haldus- ja tulemusaruande 2. jaos, sealhulgas ühtekuuluvuse valdkonnas. Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne on komisjoni peamine panus iga-aastasesse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusse ja koosneb kahest osast:

• 1. jaos (tulemuslikkus ja tulemused) antakse saavutatud tulemustest kõrgetasemeline ülevaade^[18] ja
• 2. jaos (sisekontroll ja finantsjuhtimine) esitatakse ülevaade komisjonipoolsest ELi eelarve haldamisest, sealhulgas iga-aastastest tegevusaruannetest saadud teabe kokkuvõte, ELi kulutuste hinnanguline veamäär ja komisjoni hinnanguline vearisk makse tegemise ajal ELi iga-aastaste asjakohaste kulutuste puhul üldiselt ja eri poliitikavaldkondade, sealhulgas ühtekuuluvuse valdkonnas^[19].

69 Iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes esitatud teave sisekontrolli ja finantsjuhtimise kohta põhineb komisjoni eri peadirektoraatide iga-aastastel tegevusaruannetel. Vastutus iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes avaldatud teabe eest tuleneb komisjoni juhtimiskorras paika pandud vastutusalade jaotusest. Peadirektorid vastutavad oma iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud teabe usaldusväärsuse eest ning volinike kolleegium võtab vastu iga-aastase haldus- ja tulemusaruande ning seega vastutab ta aruande koostamise ja selles esitatud teabe eest.

70 Iga-aastase haldus- ja tulemusaruande koostamise protsess, mis kajastab seda ülesannete jaotust ja milles kirjeldatakse peadirektorite (iga-aastastes tegevusaruannetes), kesktalituste ja siseauditi talituse panust, on esitatud joonisel 9.

Iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes kajastuvad DG REGIO ning DG EMPLi aasta tegevusaruannetes esitatud korrektsusega seotud teabe piiranguid

71 Komisjoni kesktalitused – eelarve peadirektoraat ja peasekretariaat – vastutavad iga-aastase haldus- ja tulemusaruande koostamise eest, tuginedes eri peadirektoraatide iga-aastastele tegevusaruannetele. Selleks vaatavad nad läbi iga-aastaste tegevusaruannete sisu, annavad tagasisidet ja korraldavad peadirektoraatidega vastastikuseid eksperdihinnanguid käsitlevaid kohtumisi, kuid mis tahes muudatuste tegemise volitused jäävad peadirektoritele, kes vastutavad oma peadirektoraatide igapäevase juhtimise eest.

72 Kesktalitused teavitavad keskset juhatust mis tahes olulistest küsimustest, mis nad vastastikuse eksperdihindamise käigus avastavad. Läbivaadatud aastatel ei osutanud nad DG REGIO ega DG EMPLi iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud peamiste tulemusnäitajatega seotud allesjäänud probleemidele. Tegelikult tähendab see seda, et kesktalitused aktsepteerivad nii aasta tegevusaruannetes esitatud määrasid kui ka nende aluseks olevat käsitlusviisi.

73 Seetõttu mõjutavad läbivaadatud iga-aastastes haldus- ja tulemusaruannetes esitatud ühtekuuluvuse valdkonna maksete veariski samad piirangud nagu peadirektoraatide iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud alusnäitajaid. Eespool kirjeldatud põhjustel on tegemist miinimummääraga (vt punktid 58–62), mis ei ole lõplik ja on tõenäoliselt tegelikust väiksemaks hinnatud.

74 Märkisime sellega seoses, et kesktalitused annavad iga-aastaste tegevusaruannete jaoks suuniseid, sealhulgas standardsed nõuded kvaliteedi ja võrreldavuse kohta kogu komisjonis. Iga-aastase haldus- ja tulemusaruande eest vastutaja ei anna aga üksikasjalikke juhiseid iga-aastase haldus- ja tulemusaruande sisu ja ulatuse ega sellega seotud teiste peadirektoraatide iga-aastaste tegevusaruannete läbivaatamise kohta. Selliste juhiste andmine aitaks volinike kolleegiumil tagada, et ta annab iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes asjakohast ja usaldusväärset teavet^[20].

Järeldused ja soovitused

75 Käesolevas auditis uurisime komisjoni tööd seoses liikmesriikide kindlustandva teabe pakettidega. See töö on aluseks auditeerimisasutuste esitatud iga-aastaste allesjäänud veamäärade valideerimisele ja kinnitamisele. Koos komisjoni iga-aastastes tegevusaruannete ning iga-aastase haldus- ja tulemusaruandega analüüsisime komisjoni esitatud korrektsuse alase teabe usaldusväärsust. Oma soovituste abil püüame veelgi parandada praeguse haldus- ja kontrollisüsteemi toimimist, lisamata sellele täiendavaid tasandeid.

76 Kokkuvõttes leidsime, et komisjon teeb suure osa tööst, mis on seotud liikmesriikide raamatupidamise aastaaruannete heakskiitmisega ja liikmesriikide auditeerimisasutuste aruannetes esitatud korrektsuse alase teabe usaldusväärsuse kontrollimisega. Oma tähelepanekute alusel jõudsime aga järeldusele, et komisjon esitab rakenduskava ja peadirektoraadi tasandil ning sellest tulenevalt ka oma iga-aastases juhtimis- ja tulemusaruandes üksnes minimaalse hinnangulise veamäära, mis ei ole lõplik.

77 Märkisime, et perioodil 2014–2020 kiitis komisjon kooskõlas õigusraamistikuga raamatupidamise aastaaruande heaks, võtmata arvesse sellega seotud kulutuste korrektsust (punkt 21). Kuigi seadusandja kehtestas ELi eelarve kaitsmise eesmärgil 10% maksete kinnipidamise, pidi komisjon selle summa vabastama isegi siis, kui liikmesriikide auditeerimisasutused olid kinnitanud, et allesjäänud veamäär ületas olulisuse piirmäära (2%) ja komisjoni korrektsuse kontrollid olid veel lõpule viimata. Seda korda reguleerivad sätteid on programmitöö perioodiks 2021–2027 muudetud (punkt 22). Kuigi komisjon ei saa enam heaks kiita raamatupidamise aastaaruandeid, mille kinnitatud summaarne allesjäänud veamäär ületab olulisuse piirmäära (2%), vabastab ta vähendatud kinnipeetud summa (5%) endiselt enne oma korrektsuse kontrollide lõpetamist.

1. soovitus. Komisjon peaks tegema ettepaneku vaadata õigusaktid läbi, et tagada maksete kinnipidamise asjakohane kaitse enne nende jätkamist

ELi eelarve kaitsmiseks soovitame komisjonil teha ettepanek vaadata läbi 2021.–2027. aasta õigusraamistik, et tegeleda allesjäänud riskiga peale 5% suuruse kinnipeetud summa vabastamist. Komisjon peaks saama selle vabastada alles siis, kui ta on lõpetanud rakenduskava korrektsuse auditi konkreetsel aruandeperioodil või hiljemalt programmi lõpetamisel.

Tähtaeg: järgmine läbivaatamine, hiljemalt programmitöö perioodi 2021–2027 õigusraamistiku vahehindamise ajaks.

78 Liikmesriikide esitatud iga-aastaste kindlustandva teabe pakettide komisjonipoolne läbivaatamine ei ole ette nähtud täiendavate rahastamiskõlbmatute kulude avastamiseks (punktid 23–25). Veamäärade korrigeerimine pärast dokumentide läbivaatamist põhineb tavaliselt varasematel aastatel avastatud probleemidel (punkt 26). Meie analüüs on näidanud, et õigusnormide vastaselt tehtud kulutused jäid dokumentide läbivaatamise käigus avastamata ja parandamata (punktid 28–30). Seetõttu on dokumentide kontrollil vaid piiratud väärtus raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute korrektsuse ja auditeerimisasutuste esitatud allesjäänud veamäärade paikapidavuse kinnitamisel.

79 Kuigi komisjon näeb oma auditistrateegias ette riskipõhise käsitlusviisi auditeerimisasutuste valimiseks oma vastavusauditite jaoks, leidsime me, et auditeerimisasutustele antud riskinäitaja ei kajastanud alati auditeerimisasutuste valimist vastavusauditiks.(punktid 33– 35). Leidsime ka, et auditeerimisasutuste lõplik valik, eelkõige tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi puhul, ei olnud täielikult kooskõlas riskihindamise tulemustega ning komisjon ei dokumenteerinud selle kõrvalekalde põhjusi (punkt 36).

80 Meie hinnang komisjoni audititööle tõi esile mitu puudust. Leidsime puudusi auditi dokumentatsioonis, mistõttu oli meil raske hinnata tehtud töö asjakohasust (punktid 42 ja 43). Kümnest kontrollitud projektist kahe puhul leidsime täiendavaid vigu, mis mõjutasid asjaomaste kulude korrektsust ja mida komisjon ei olnud avastanud. See mõjutab ka asjaomaseid teatatud veamäärasid (punktid 38– 40).

81 Leidsime, et komisjon avaldab oma vastavusauditi aruanded õigusaktidega ettenähtud tähtaja jooksul (punkt 44). Enamikul läbivaadatud juhtudest jätkas komisjon siiski teabe ja arvamuste vahetamist liikmesriikidega järelmeetmete võtmise etapis pärast lõpparuande saatmist, mille käigus ta kontrollib, kas liikmesriikide ametiasutused nõustusid nõutavate korrektsioonide tegemisega ja kohaldasid neid. See tähendab, et lõpparuannetes esitatud tulemused ja veamäärad ei olnud alati lõplikud (punktid 45 ja 46). Sellega seoses märgime, et komisjon ei kinnita liikmesriikide ametiasutustele ametlikult lõplikku veamäära.

82 Meie ülevaade korrektsioonide valimist näitas, et neid rakendatakse pärast pikka protsessi, mis võib kesta mitu aastat, kajastades liikmesriikide seaduslikku õigust esitada komisjonile kaebus (punktid 47 ja 48). 2021. aasta novembri seisuga ei ole komisjon veel netofinantskorrektsioone rakendanud (punkt 49).

83 Teatavaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume saab kontrollida ainult programmi lõpetamise ajal. See mõjutab komisjoni iga-aastast hindamist ja tähendab, et asjaomaste rakenduskavade iga-aastased veamäärad ei pruugi olla lõplikud ning neid tuleb vajaduse korral uuesti hinnata ja suurendada. Võimalikud õigusnormide vastaselt kantud kulud nendes rakenduskavades võidakse ühtekuuluvusvaldkonna kulude haldus- ja kontrollisüsteemis avastada ning korrigeerida alles lõpetamisetapis, kuigi eesmärk oli tagada raamatupidamise aastaaruannete iga-aastane heakskiitmine. Meie 2018. aasta aastaaruandes antud selle kohta esitatud soovitus^[21] jääb kehtima (punkt 62).

2. soovitus. Komisjon peaks parandama oma audititööd, auditi dokumentatsiooni ja läbivaatamise protsessi

Me soovitame komisjonil võtta järgmised meetmed, tagamaks, et

1. tema vastavusauditi kava kajastab tema riskihindamist. Kui kaalutakse muid tegureid, mis toovad kaasa muutusi, peaks komisjon selgelt dokumenteerima ja selgitama selle muutuse põhjuseid;
2. tema audititöö on piisavalt dokumenteeritud;
3. selle läbivaatamise protsessi tõhustatakse, et tuvastada ja kõrvaldada võimalikud nõrgad kohad tema töös;
4. liikmesriigid saavad rakenduskava ja iga eelarveaasta lõpliku summaarse allesjäänud veamäära kohta eraldi ametliku kinnituse.

Tähtaeg: eelarveaasta 2020/2021.

84 Komisjon valib oma vastavusaudititeks tavaliselt välja ja vaatab läbi kaheksa kuni kümme projekti, mis on valitud auditeerimisasutuse enda auditiks valitud projektide valimist (punkt 52). Kõnealune läbivaatamine on oluline osa auditeerimisasutuse töö ja sellega seotud tulemuste hindamisest. Kuigi komisjon leidis meie poolt läbi vaadatud vastavusauditites mitmeid avastamata vigu, tähendab auditeerimisasutuste poolse projektide testimise piiratud katvus seda, et osa vigu jääb tõenäoliselt avastamata ja parandamata (punktid 53–55). Selle tulemusena võimaldab komisjoni metoodika üldiselt teha kindlaks vaid minimaalse veamäära rakenduskava tasandil (punktid 56 ja 57).

85 Selleks et määrata korrektsuse näitaja poliitikasuuna tasandil, arvutab iga peadirektoraat (regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat) kõigepealt oma hallatavate rakenduskavade kaalutud keskmise summaarse allesjäänud veamäära ja avaldab selle peamiste tulemusnäitajatena vastavates iga-aastastes tegevusaruannetes. Nendes arvutustes võetakse arvesse nii dokumentide läbivaatamise kui ka vastavusauditite tulemusi. Mõlemad peadirektoraadid on alates 2018. aastast avalikustanud ka hinnangulise maksimaalse veamäära, mille eesmärk on võtta arvesse käimasoleva audititöö võimalikku mõju iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud korrektsuse alasele teabele. Kuigi peadirektoraadid esitavad peamised tulemusnäitajad oma parima hinnangulise veamäärana, leiame meie oma töö põhjal, et peadirektoraatide avaldatud peamised tulemusnäitajad kujutavad endast vaid minimaalset veamäära. See tuleneb nii komisjoni vastavusauditite piiratud katvusest nii rakenduskavade kui ka projektide tasandil, dokumentide läbivaatamise olemuslikest piirangutest ja muudest komisjoni audititööga seotud küsimustest (punktid 58 ja 59). Samuti leiame, et avaldatud peamised tulemusnäitajad ei ole lõplikud, sest aluseks olevaid summaarseid allesjäänud veamäärasid rakenduskava tasandil saab käimasoleva või tulevase audititöö tõttu veel läbi vaadata (punktid 46 ja 62).

86 Peadirektoraatide reservatsioonid üksikute programmide kohta on veel üks oluline element, mis on seotud ühtekuuluvuspoliitika kulutuste korrektsusega. Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat esitavad reservatsioone kulude põhjal, mis ei ole veel läbinud komisjoni korrektsuse kontrolli (punkt 65). Kontrolliprotsessile omased ajalised piirangud tähendasid seda, et enamike rakenduskavade kohta, mille veamäär ületas komisjoni audititöö tulemuste järgi olulisuse piirmäära, ei olnud eelmise aasta tegevusaruandes veel reservatsiooni esitatud (punktid 66 ja 67).

3. soovitus. Komisjon peaks tugevdama iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud korrektsusega seotud teabe põhielemente

Hinnanguline veamäär ja reservatsioonid kujutavad endast peamist korrektsusega seotud teavet, mida komisjon peaks tugevdama. Soovitame komisjonil:

1. kõrvaldada auditi käigus leitud metoodikaprobleemid, mille tõttu kajastab peamine tulemusnäitaja (veamäär) minimaalset määra. Selline käsitlusviis peaks võimaldama, et peamine tulemusnäitaja võtab auditeerimata kulude puhul summaarse veamäära hindamisel arvesse vastavusauditites leitud suure finantsmõjuga vigade esinemissagedust;
2. aidata lugejatel aru saada tehnilistest ja keerulistest küsimustest ning selgitada iga-aastastes tegevusaruannetes selgemalt ja silmapaistvamalt, et reservatsioonid põhinevad kinnitamata veamääradel, ning selgitada ka sellega seotud riski.

Tähtaeg: eelarveaasta 2020/2021.

87 Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne on peamine aruandlusdokument, milles võetakse kokku teave komisjoni sisekontrolli ja finantsjuhtimise kohta. Kuigi dokumendis esitatud teabe eest vastutab lõppkokkuvõttes volinike kolleegium, toetavad kesktalitused volinike kolleegiumi selle koostamisel. Kesktalitustel on iga-aastase haldus- ja tulemusaruande koostamisel küll juhtiv roll, aga täheldasime, et puuduvad üksikasjalikud juhised iga-aastase haldus- ja tulemusaruande sisu ja struktuuri ning sellega seotud aasta tegevusaruannete vastastikuse eksperdihindamise ulatuse kohta (punkt 74).

88 Ühtekuuluvuse valdkonna korrektsuse kohta esitatud teave on regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi aasta tegevusaruannetes esitatud arvude lihtne koondamine, mis tähendab, et kõik nende arvudega seoses tuvastatud probleemid mõjutavad ka iga-aastast haldus- ja tulemusaruannet. Selle tulemusena saab teatatud veamäär olla vaid miinimummäär, mis tõenäoliselt ühtekuuluvuse valdkonna tegelikust veamäärast väiksem (punkt 73).

4. soovitus. Kesktalitused peaksid saama juhised iga-aastase haldus- ja tulemusaruande koostamiseks selle eest vastutavalt volinike kolleegiumilt

Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne on komisjoni peamine aruandlusdokument, mis on osa eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusest. Tagamaks, et aruande eest vastutav volinike kolleegium annab iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes asjakohast ja usaldusväärset teavet, ning kajastamaks paremini selle koostamises ja vastuvõtmises osalevate eri osalejate kohustusi, soovitame, et iga-aastase haldus- ja tulemusaruande eest vastutaja annaks kesktalitustele juhiseid, kirjeldades iga-aastase haldus- ja tulemusaruande sisu ja ülesehitust ning määrates kindlaks selle aluseks olevate iga-aastaste tegevusaruannete läbivaatamise ulatuse kesktalituste poolt.

Tähtaeg: 2021. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine.

V auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Tony Murphy, võttis käesoleva aruande vastu Luxembourgis 3. novembril 2021.

Akronüümid ja lühendid

DG: komisjoni peadirektoraat

EMPL: tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatuse peadirektoraat

ERF: Euroopa Regionaalarengufond

ESF: Euroopa Sotsiaalfond

ESIF: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

IAS: komisjoni siseauditi talitus

MFR: mitmeaastane finantsraamistik

REGIO: regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat

Sõnastik

Aasta tegevusaruanne: iga komisjoni peadirektoraadi, ELi institutsiooni ja asutuse koostatud aruanne, milles kirjeldatakse eesmärkide täitmist ning finants- ja inimressursside kasutamist.

Auditeerimisasutus: liikmesriiki sõltumatu asutus, kes vastutab ELi rahastamiskava süsteemide ja toimingute auditeerimise eest.

Dokumentide läbivaatamine: kindlustandva teabe pakettides esitatud teabe dokumendipõhine läbivaatamine.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Parlamendi iga-aastane otsus, millega antakse komisjonile lõplik heakskiit selle kohta, kuidas eelarvet on täidetud.

Esinduslik veamäär: andmekogumit mõjutava veamäära statistiline hinnang, mis põhineb andmekogumi tehingute esindusliku valimi testimisel.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF): viis peamist ELi fondi, mis üheskoos toetavad majanduse arengut kogu ELis: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.

Hinnanguline veamäär: andmekogumit mõjutava veamäära statistiline hinnang, mis põhineb tehingute esindusliku valimi testimisel.

Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne: komisjoni igal aastal koostatav aruanne ELi eelarve haldamise ja saavutatud tulemuste kohta, milles võetakse kokku peadirektoraatide ja rakendusametite aasta tegevusaruannetes sisalduv teave.

Iga-aastane kontrolliaruanne: liikmesriigi auditeerimisasutuse koostatud dokument, mis esitatakse komisjonile osana kõnealuse riigi iga-aastasest kindlustandva teabe paketist.

Jagatud eelarve täitmine: vastupidiselt otsesele eelarve täitmisele on see ELi eelarve täitmise viis, mille raames delegeerib komisjon täitmisülesanded liikmesriikidele, kandes ise lõplikku vastutust.

Juhuslik viga: vead, mida ei loeta süsteemseks, teadaolevaks ega anomaalseks, liigitatakse juhuslikeks vigadeks. See kontseptsioon eeldab, et auditeeritud valimis leitud juhuslikud vead esinevad ka auditeerimata andmekogumis.

Kindlustandva teabe pakett: pakett, mille liikmesriikide ametiasutused esitavad igal aastal 15. veebruariks (või komisjoni poolt kokkulepitud erandjuhtudel 1. märtsiks), sisaldab järgmist: sertifitseerimisasutuse koostatud raamatupidamise aastaaruanded, vahendite haldaja kinnitus ning korraldusasutuse koostatud lõplike auditiaruannete ja tehtud kontrollide iga-aastane kokkuvõte, auditeerimisasutuse väljastatud iga-aastane auditiarvamus ja kontrolliaruanne.

Koguveamäär: koguveamäär on järgmiste vigade summa: prognoositud juhuslikud vead (sealhulgas ammendavates kihtides tuvastatud vead), piiritlemata süsteemsed vead ja korrigeerimata anomaalsed vead.

Korraldusasutus: ELi rahastatava programmi juhtimiseks liikmesriigi poolt määratud riiklik, piirkondlik või kohalik (avaliku või erasektori) asutus.

Korrektsus: tehingu või tegevuse vastavus kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele ning mis tahes lepingulistele nõuetele.

Kvantifitseeritav viga: kontrollikoja poolt tehingute testimise tulemuste esitamisel kasutatav liigitus, kui vigadest mõjutatud tehingu summat on võimalik mõõta.

Makse vearisk: hinnanguline üldine risk makse tegemise ajal on komisjoni parim konservatiivne hinnang aasta jooksul heakskiidetud kulude kohta, millega rikutakse makse tegemise hetkel kohaldatavaid õigusnorme ja lepingusätteid.

Rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandardid: eri standardeid kehtestavate asutuste välja antud kutsestandardid, millega määratakse kindlaks audiitorite kohustused.

Rakenduskava: rakenduskavas määratakse kindlaks liikmesriigi prioriteedid ja konkreetsed eesmärgid ning vahendite (ELi ning riigi avaliku ja erasektori kaasrahastamise) kasutamine projektide rahastamiseks asjaomasel perioodil, mille pikkus on üldiselt seitse aastat. Rakenduskava rahalised vahendid võivad pärineda Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist ja/või Euroopa Sotsiaalfondist.

Reservatsioon: peadirektori poolt aasta tegevusaruandes esitatud kinnitavas avalduses nimetatud puudus.

Sertifitseerimisasutus: liikmesriigi määratud asutus, kes kinnitab kuluaruannete ja väljamaksetaotluste õigsust ja nõuetele vastavust.

Sulgemine: ELi kava või fondi vahendite tasaarvestus, mille raames tehakse liikmesriigile või muule toetust saavale riigile lõppmakse või nõutakse tagasi liigselt makstud summad.

Summaarne allesjäänud veamäär: see osa andmekogumist, mida ei loeta pärast kõigi kontrollimenetluste, tagasimaksenõuete ja korrektsioonide mõju arvesse võtmist korrektseks.

Süsteemne viga: süsteemsed vead on auditeeritud valimis leitud vead, mis mõjutavad auditeerimata andmekogumit ning ilmnevad selgelt määratletud ja sarnastes tingimustes. Sellistel vigadel on tavaliselt mõni ühine tunnus, nt projekti liik, asukoht või periood. Üldjoontes on need seotud ebatõhusate kontrollimenetlustega juhtimis- ja kontrollisüsteemides või nende osades.

Vastavusaudit: audit, mille raames kontrollitakse, kas tegevus vastab kohaldatavatele eeskirjadele ja normidele ning mis tahes lepingute või kokkulepete tingimustele.

Viga: arvutamisel tehtud vea või õiguslike ja lepinguliste nõuete rikkumise tagajärg.

Õigusnormide rikkumine: ELi (või asjaomaste riigisiseste) eeskirjade või lepinguliste kohustuste rikkumine.

Ärakuulamismenetlus: menetlus, mille käigus komisjon arutab kontrollitud asutuse või üksusega oma kontrollide tulemusi, et tagada nende põhjendatus.

Ühissätete määrus: määrus, millega kehtestatakse kõigi viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi suhtes kohaldatavad eeskirjad.

Ühtekuuluvuspoliitika: ELi poliitika, mille eesmärk on vähendada piirkondade- ja liikmesriikidevahelisi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi, edendades töökohtade loomist, ettevõtete konkurentsivõimet, majanduskasvu, säästvat arengut ning piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd.

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=60065

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=60065

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Käesoleva tulemusauditi viis läbi ELi rahastamise ja haldamise teemadega tegelev V auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Tony Murphy. Auditit juhtis kontrollikoja liige Tony Murphy, keda toetasid kabinetiülem Wolfgang Stolz ja kabineti atašee Brian Murphy, valdkonnajuht Juan Ignacio Gonzalez Bastero, auditijuht Susanna Rafalzik, auditijuhi asetäitja Anna Despotopoulou ning audiitorid Johan Adriaan Lok, Jiří Beneš, Marcel Bode, Peter Borsos, Maria Pia Brizzi, Kevin Deceuninck, Przemyslaw Dowgialo, Sandra Dreimane, Andrea Ferraris, Laure Gatter, Jorge Guevara Lopez, Martina Jurjevic, Agnieszka Kondzielska, Nikolaos Kylonis, Borja Martin Simon, Dana Christina Mohamed, Rene Reiterer, Orsolya Szarka, Peggy Vercauteren ja Dilyanka Zhelezarova. Keelealast abi osutas James Verity.

Tagumine rida (vasakult paremale): Brian Murphy, Wolfgang Stolz, Johan Adriaan Lok, Juan Ignacio González Bastero, Nikolaos Kylonis

Esimene rida (vasakult paremale): Niamh Mahon, Susanna Rafalzik, Tony Murphy, Anna Despotopoulou, Peter Borsos

Järelmärkused

^[1] 2020. aasta aastaaruande punkt 1.21.

^[2] 2020. aasta aastaaruande punkt 5.17.

^[3] Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 130 kohaselt on vahemaksed piiratud 90 %-ga.

^[4] 2020. aasta aastaaruande punkt 5.40.

^[5] Arvamus nr 6/2018 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted, punkt 122.

^[6] 2017. aasta aastaaruande punkti 6.67–6.72.

^[7] 2018. aasta aastaaruande punktid 6.73–6.75.

^[8] 2019. aasta aastaaruande punkt 5.39.

^[9] Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 75 lõike 2a punkt a.

^[10] Määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 85.

^[11] Süsteemsed vead esinevad auditeeritud valimis. Need mõjutavad auditeerimata andmekogumit ning ilmnevad selgelt määratletud ja sarnastes tingimustes (suunisdokument EGESIF_15-0002-04, lk 39).

^[12] Määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 145.

^[13] Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 145 lõige 7.

^[14] 2019. aasta aastaaruande punkt 5.56.

^[15] 2018. aasta aastaaruande punkt 6.63.

^[16] 2018. aasta aastaaruande punktid 6.68–6.71 ning soovitus 6.3.

^[17] Nagu on sätestatud 2019. aasta tegevusaruannete IV lisas.

^[18] See osa iga-aastasest haldus- ja tulemusaruandest on komisjoni aruanne, mida nõutakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 318.

^[19] Finantsmääruse artikli 247 lõike 1 punkt b: iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne, milles esitatakse selge ja täpne kokkuvõte sisekontrolli ja finantsjuhtimise valdkonna saavutustest, mis on esitatud volitatud eelarvevahendite käsutajate iga-aastastes tegevusaruannetes. Kõnealune kokkuvõte sisaldab teavet komisjoni peamiste juhtimiskordade ning järgmise kohta:

(i) liidu kulutuste hinnanguline veamäär, mis põhineb ühtsel metoodikal ja tulevaste korrektsioonide prognoosil;

(ii) eelarvega seotud ennetavaid ja parandusmeetmeid käsitlev teave, kus esitatakse selliste meetmete finantsmõju, mis on võetud eelarve kaitsmiseks ebaseaduslike kulude eest;

(iii) komisjoni pettustevastase strateegia rakendamist käsitlev teave;

^[20] 2020. aasta aastaaruande punkt 1.36.

^[21] 2018. aasta aastaaruanne, soovitus 6.3 (perioodi 2014–2020 lõpetamise kord).

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021

PDF	ISBN 978-92-847-7091-5	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/902141	QJ-AB-21-026-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-7100-4	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/295078	QJ-AB-21-026-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2021.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (https://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.