Elektrienergia siseturu integreerimine Keeruline õiguslik ülesehitus, viivitused, puudused juhtimises ja puudulik turujärelevalve takistavad ambitsioonika eesmärgi täielikku saavutamist

Kokkuvõte

I Töö energia siseturu täielikuks integreerimiseks on alati olnud tähtis teema, kuid see on muutunud veelgi pakilisemaks energia- ja elukalliduse kriisi tõttu, millega ELi kodanikud praegu silmitsi seisavad. Hästi toimiv elektrienergia siseturg aitab:

• saada kasu parimatest elektrihindadest;
• tagada energiavarustuse kindluse;
• teoks teha rohepöörde.

II Täielikult integreeritud energia siseturu rajamine algas 1996. aastal, kui riiklikud energiamonopolid avati järk-järgult suuremale konkurentsile, nagu nähti ette esimeses (1996) ja teises (2003) energiapaketis. Kolmas energiapakett kiideti heaks 2009. aastal. Üks põhieesmärke oli kiirendada elektriturgude integreerimist, ühtlustades kauplemistavasid organiseeritud hulgiturgudel, edendades seeläbi piiriülest konkurentsi. Paketti täiendati komisjoni rakendusmäärustega (võrgueeskirjad ja suunised), mida oli vaja ühtlustatud turueeskirjade, võrgu toimimise ja võrguga ühendamise eeskirjade täpsustamiseks. Oluline täiendus kolmandale elektripaketile oli energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus (REMIT), millega loodi energia hulgimüügiturgude järelevalve raamistik, et avastada ja tõkestada turuga manipuleerimist.

III Tegime kõnealuse auditi, et hinnata, kas ELi tasandi meetmed aitasid kaasa elektrituru tulemuslikule, tõhusale ja ühtsele reguleerimisele ning seeläbi elektrienergia siseturu nõuetekohasele toimimisele. Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametil (ACER) on keskne roll ELi elektrituru sujuva toimimise tagamisel, koordineerides riikide reguleerivaid asutusi ELi tasandil. Õigusraamistik ei anna ametile jõustamisvahendeid ja kui komisjon tema ühtlustamistegevust piisavalt ei toeta, ei pruugi ta olla võimeline oma kavandatud eesmärke saavutama.

IV Auditi raames hindasime, kas komisjoni regulatiivne lähenemisviis (suuniste kasutamine) ja ACERi tehtav järelevalve on aidanud alates 2015. aastast ELi elektrienergia siseturu integreerimist ja toimimist parandada. Auditis keskenduti sellele, kuidas komisjon kasutab elektrituru integreerimise tagamiseks võrgueeskirju ja suuniseid, ning komisjoni ja ACERi järelevalvele elektriturgude võrgueeskirjade ja suuniste rakendamise üle. Auditis keskenduti ka ACERi järelevalvele turu kuritarvitamise ja läbipaistvuse üle.

V Kokkuvõttes leidsime, et elektrienergia siseturu loomist takistasid komisjoni valitud reguleerimisvahendid. Need muutsid piiriülese kaubanduse eeskirjade õigusliku ülesehituse keerukaks ja põhjustasid rakendamisel viivitusi. Elektrienergia siseturu loomist takistasid ka puudused ELi juhtimisraamistikus. Komisjoni ja ACERi järelevalve tegemise viis ei aidanud piisavalt kaasa ELi elektrituru toimimise parandamisele. Ka turujärelevalve, mida tehti turu kuritarvitamise ja manipuleerimise avastamiseks ja ärahoidmiseks, oli puudulik.

VI Hoolimata mõningatest edusammudest viimase kümne aasta jooksul edenes elektriturgude integreerimine aeglaselt. Esialgne 2014. aasta tähtaeg kehtestati 2009. aastal, kuid leidsime, et 2021. aasta lõpuks, st seitse aastat hiljem, ei olnud ühtegi suunist täielikult rakendatud, nende rakendamise tase oli turgude ja riikide kaupa erinev ning viivitused aina suurenesid. Eeldati, et suunised suurendavad olemasolevaid piiriüleseid ülekandevõimsusi, parandades seeläbi turgude ühendamise tõhusust. Kuigi ACER on püüdnud võrguettevõtjate vahelist koordineerimist parandada, ei ole tehtud märkimisväärseid edusamme.

VII Elektrienergia siseturu väljakujundamise eesmärki pärssisid ebapiisav mõjuhindamine, reguleerimisvahendite valik ja puudused ELi juhtimisraamistikus. Komisjoni võrgueeskirjades ja suunistes ei selgitatud eeskirju piisavalt, ehkki see oleks nende rakendamiseks vajalik olnud. Selline olukord tingis piiriülese kaubanduse eeskirjade ühtlustamises probleeme ja viivitusi. Seetõttu oli ACERil otsustav ja ainulaadne roll, püüdes viia riikide reguleerivad asutused ning võrgu- ja turuosalised omavahel siduvate kokkulepeteni tehniliste üksikasjade (suuniste rakendamiseks vajalike tingimuste ja meetodite) kohta. ACER võttis üldiselt aegsasti vastu otsused, mis puudutasid kõnealuste tehniliste üksikasjadega seotud erimeelsuste lahendamist.

VIII Komisjon toetub võrgueeskirjade ja suuniste ühtse rakendamise jälgimisel suuresti ACERile. ACERi järelevalve nende ühtse rakendamise üle liikmesriikides ja aruandlus olid siiski ebapiisavad. See tulenes eelkõige teabe, andmete ja järelmeetmete vähesusest, järelevalvestrateegia puudumisest, piiratud ressurssidest ja puudulikust kooskõlastamisest komisjoniga järelevalve valdkonnas. Komisjoni regulatiivne lähenemisviis suurendas märkimisväärselt ja tarbetult ACERi, riiklike reguleerivate asutuste ning süsteemi- ja turuosaliste halduskoormust, ressursivajadusi ja kulusid.

IX Turujärelevalve, mis pidi turu kuritarvitamist ja manipuleerimist avastama ja ära hoidma, oli samuti puudulik. ACERi järelevalve hakkas täielikult toimima 2017. aasta lõpus, kuid andmete kogumine ei olnud põhjalik ja kogutud andmete hindamine hõlmas piiratud hulka kuritahtliku käitumise liike. Lisaks ei eraldanud ACER kogutud andmete analüüsimiseks piisavalt vahendeid, mis samuti hindamist raskendas. ACER ei suutnud toetada uurimisi järjest suureneva arvu võimalike piiriüleste turukuritarvituste juhtumite kohta. Samuti olid tema käsutuses piiratud vahendid, et tagada turujärelevalve eeskirjade nõuetekohane kohaldamine liikmesriikide tasandil. Eeltoodud põhjustel ei ole ACERi järelevalve kuigi palju sanktsioone kaasa toonud.

X ACERil puudus asjakohane juhtimisstruktuur ja vajalik pädevus, et tõhusalt koordineerida riikide ametiasutuste tegevust ambitsioonikate integratsiooniprojektide lõpuleviimisel. Lisaks on ACERi peamine vahend läbipaistvuse ja aruandluse tagamiseks – tema veebisait – ebatõhus.

XI Soovitame komisjonil

• ühtlustada õigusraamistikku;
• tugevdada võrgusuuniste järelevalveraamistikku;
• tõhustada ACERi juhtimist;
• hinnata vajadust karistuste ühtse kohaldamise raamistiku järele.

XII Soovitame ACER-il

• üle vaadata suuniste järelevalveks eraldatud vahendid;
• tõhustada järelevalvet elektrienergia hulgimüügituru terviklikkuse üle;
• parandada oma töö läbipaistvust ja selle kohta aru andmist.

XIII ELi eelseisvad meetmed elektriturgude reformimiseks annavad komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule võimaluse tegeleda auditi käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamisega.

Sissejuhatus

Auditivaldkonna kirjeldus

Poliitika taust

01 2015. aasta veebruaris avaldas Euroopa Komisjon energialiidu paketi, sealhulgas „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ ja „Energialiidu tegevuskava“. Vastupidava energialiidu, mille keskmes on kliimapoliitika, eesmärk on tagada ELi tarbijatele – kodumajapidamistele ja ettevõtetele – turvaline, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia.

02 Teise mõõtme raames on täielikult integreeritud elektrienergia siseturu toimimise tagamise eesmärk võimaldada energia vaba liikumist läbi ELi, tagades piisava taristu ja tehniliste või regulatiivsete tõkete puudumise. Piiriülene elektrikaubandus peaks võimaldama edastada kõige odavamalt toodetud elektrit ettevõtetele ja kodanikele, olenemata selle elektri asukohast ELis. Praegu on ELil energiaeeskirjad, mis on kehtestatud Euroopa tasandil, kuid tegelikkuses on ELis 27 riiklikku õigusraamistikku. ELi 2015. aasta energiastrateegia¹ kohaselt on vaja integreeritud energiaturgu, et tekitada rohkem konkurentsi ja suurendada turu tõhusust.

03 Lahendamist vajavad mitmed probleemid. ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb ELi energiavajadusi senisest rohkem taastuvate energiaallikate abil täita. Nende hajutatud elektritootmine (eri energiakogukondade ja väiketootjate kaudu), taastuvenergia katkendlikkus ja praegune majanduslikult elujõuliste salvestuslahenduste puudumine tekitavad uusi probleeme elektrivõrkude haldamisel ning pakkumise ja nõudluse tasakaalustamisel.

04 Elektrienergia siseturu loomine peaks tooma mitmesugust kasu.

• See peaks tagama Euroopa tarbijatele üldiselt parimad elektrihinnad, kuna elektrivajaduste rahuldamiseks saab kasutada kõige odavamaid ressursse kogu ELi piires.
• See peaks suurendama ELi energiavarustuse kindlust, kuna ettenägematute häirete korral saavad liikmesriigid ressursse jagada.
• See peaks aitama kulutõhusalt kaasa ELi rohepöörde eesmärkide saavutamisele, suurendades energiavarustuse paindlikkust ja tagades, et turuosalised saavad kohandada oma positsioone vastavalt ajakohastatud elektritootmise prognoosidele.

05 Hoolimata kogu ELi hõlmavatest jõupingutustest liikmesriikide turgude integreerimiseks on elektri jaehinnad riigiti jätkuvalt väga erinevad. Jaehindu mõjutavad endiselt tugevalt liikmesriigid, tehes seda maksude ja reguleeritud võrgutasude², mitte konkurentsi kaudu. Vt joonis 2)

06 Lisaks tõusid elektrihinnad hulgiturgudel 2021. aasta teisel ja 2022. aasta esimesel poolel enneolematult kõrgele kogu Euroopas (käesoleva auditi lõpuleviimise ajal). Rekordiline hinnatase oli tingitud fossiilkütuste kõrgetest hindadest, mida teravdasid nii sõda Ukrainas kui ka mitmesugused teisesed tegurid, nagu CO₂ saastekvoodid (vt joonis 3). Eriti haavatavad olid liikmesriigid, kes olid ELi elektrivõrguga halvasti ühendatud, ja need, kes sõltusid elektrienergia tootmisel suurel määral gaasist.

Elektrienergia hulgimüügiturud

07 Hulgimüügiturgudel müüvad elektritootjad elektrit suurtele tööstustarbijatele ja elektritarnijatele. Seejärel müüvad tarnijad elektrienergia jaemüügiturgudel edasi lõpptarbijatele. Sõltuvalt tehingute tegelikust tarnepäevast on elektrienergia hulgimüügiturud jaotatud nelja segmenti (ajavahemikku): forvardturg, järgmise päeva turg, päevasisene turg ja tasakaalustamisturg, nagu on selgitatud I lisas.

08 Mõnes liikmesriigis kaubeldakse elektriga peamiselt organiseeritud elektribörsidel. Nendel börsidel kaubeldakse suurema osa elektrienergiaga standardtoodete abil järgmise päeva turul. ELi tasandil kaubeldakse aga suurema osa elektrienergiaga väljaspool organiseeritud elektribörse, mida nimetatakse börsiväliseks kauplemiseks.

ELi õigusraamistik

09 Vastutus ELi energiapoliitika eest on jagatud ELi ja selle liikmesriikide vahel³. On olemas mitu erinevat ELi poliitikavahendit, mille eesmärk on integreerida ELi elektriturud. Need hõlmavad konkurentsipoliitika elemente, vahendeid konkreetsete osalejate ja turgude reguleerimiseks ning meetmeid võrguinvesteeringute ELi-poolseks rahastamiseks. Üldise õigusraamistiku moodustavad elektrienergia direktiiv ja elektrienergia määrus, milles on sätestatud ühised põhimõtted ja eeskirjad liikmesriikide elektriturgude integreerimiseks, näiteks hulgimüügiturgude piiriülese mõjuga aspektide ühtlustamine.

10 Lisaks andis ELi seadusandja komisjonile õiguse rakendada õigusaktides sätestatud eeskirju komisjoni rakendusmääruste (võrgueeskirjad ja/või suunised) vastuvõtmise teel. Samuti nõuti suunistes tingimusteks ja meetoditeks nimetatavate siduvate kokkulepete sõlmimist riiklike reguleerivate asutuste vahel või nende heakskiitmist Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) poolt.

11 Enne energia siseturu integreerimise käivitamist 1996. aastal domineerisid riikide energiaturgudel peamiselt monopolid. Integreerimise esimeses etapis avati need monopolid järk-järgult suuremale konkurentsile. Sellele keskendusid esimene (1996) ja teine (2003) energiapakett, millega muudeti põhjalikult ELi energiaturge reguleerivat raamistikku. Nende pakettide eesmärk oli muu hulgas anda tarbijatele alates 1. juulist 2007 võimalus osta elektrit enda poolt vabalt valitud tarnijalt.

12 2009. aastal jõustus kolmas energiapakett. See sisaldas täiendavaid meetmeid ELi energia siseturu integreerimise edendamiseks ning sellega loodi ACER ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E). ACERile anti ülesandeks ka koordineerida riikide reguleerivate asutuste tegevust ja täita vajaduse korral õiguslikud lüngad ELi tasandil⁴.

13 Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse 2011. aasta määrus⁵ täiendab kolmandat energiapaketti. See käsitleb turu terviklikkuse, siseteabe ja turu kuritarvitamisega seotud küsimusi ning loob õigusliku aluse energia hulgimüügiturgude jälgimiseks, et avastada ja tõkestada turuga manipuleerimist. Määrusega antakse ACERile selles vallas oluline roll.

14 Neljas energiapakett (2019) „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ põhineb olemasoleval energiapoliitika raamistikul. Sellega kehtestatakse uued eeskirjad konkurentsi edendamiseks elektri jaemüügiturgudel, taastuvate energiaallikate paremaks integreerimiseks turule, elektriressursside piisavuse koordineerimiseks ELi tasandil ning nõudluse haldamiseks agregeerimise ja energia salvestamise kaudu. Samuti käsitletakse selles mõningaid kolmandas energiapaketis kindlaks tehtud puudusi, nagu lüngad ACERi pädevuses.

ELi energiapoliitika: kes teeb mida

15 Euroopa Komisjonis vastutab energeetika peadirektoraat (DG ENER) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 kohaldamisalasse kuuluva Euroopa energiapoliitika väljatöötamise ja rakendamise eest. See hõlmab energiaturu toimimise tagamist, energiavarustuse kindluse tagamist ELis ja energiavõrkude omavahelise ühendamise edendamist. Komisjoni ülesanne on

1. teha vajaduse korral ettepanekuid poliitikadokumentide/strateegiate ja seadusandlike meetmete kohta;
2. tagada ELi õiguse järgimine, kontrollides, et energiapaketid on riigisisesesse õigusesse nõuetekohaselt üle võetud ja liikmesriikides tõhusalt kohaldatud;
3. võtta vastu võrgueeskirjad ja suunised.

16 ACER on ELi asutus, mis edendab elektri ja gaasi siseturu väljakujundamist ning koordineerib riikide reguleerivate asutuste tööd piiriülese tähtsusega küsimustes⁶. ACERi ülesanded on muu hulgas: 1) nõustada komisjoni, ENTSO-E-d ja riikide reguleerivaid asutusi energiaturu korralduse ja varustuskindluse küsimustes, 2) avastada ja ennetada kuritarvitusi energia hulgimüügitoodetega kauplemisel ning 3) jälgida näiteks võrgueeskirjade/suuniste rakendamist elektri- ja gaasiturgudel. ACERil on ka täidesaatvad volitused teha otsuseid konkreetsetes valdkondades. Need otsused on otseselt siduvad riikide reguleerivatele asutustele või turuosalistele, kellele need on adresseeritud. ACERi otsuseid tegev organ, reguleerivate asutuste nõukogu, koosneb kõigi liikmesriikide reguleerivate asutuste esindajatest.

17 Riikide reguleerivad asutused on asutatud riigi seadusandja poolt ja nad peavad olema täielikult sõltumatud riikide valitsustest. Muu hulgas vastutavad riikide reguleerivad asutused ELi võrgueeskirjade ja suuniste riigisisese järgimise tagamise eest. Riikide reguleerivatel asutustel on oma jurisdiktsiooni piires jõustamisvolitused, nad võivad läbi viia uurimisi ja määrata karistusi. Neil on ka üldine kohustus edendada elektrienergia siseturgu ELis.

18 Põhivõrguettevõtjad, kes on liikmesriikide reguleeritud üksused, haldavad kõrgepingesüsteemide ja võrkudevaheliste ühenduste turvalisust ja stabiilsust (tasakaalustamisturge) riigi või piirkonna tasandil ning saavad tulu võrgutariifidest ja võrgu võimsusjaotusest. Nad teevad omavahel koostööd Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E⁷) raames, mille eesmärk on luua hästi toimiv ja integreeritud elektrienergia siseturg. ENTSO-E peab välja töötama võrgueeskirjad ja suunised, platvormid ja vahendid ning jälgima nende rakendamist, et tagada ELi süsteemihaldurite tegevuse koordineerimine nii tava- kui ka hädaolukorras.

19 Määratud elektriturukorraldajad on riikide reguleerivate asutuste määratud riiklikud üksused, kes tagavad, et ELi elektribörsid on omavahel ühendatud ning toimivad nõuetekohaselt järgmise päeva ja päevasisestel turgudel.

20 Jaotusvõrguettevõtjad on liikmesriikide üksused, kes vastutavad elektrienergia haldamise ja lõpptarbijatele jaotamise eest. Jaotusvõrguettevõtjate roll laieneb, et hõlmata kohaliku elektritootmise ja -tarbimise optimeerimist.

21 Turuosalistel on erinevad majanduslikud rollid ja turuvõim ning nad konkureerivad elektrienergia hulgi- või jaeturgudel. Nende hulka kuuluvad elektritootjad, suured lõpptarbijad, elektritarnijad, põhivõrguettevõtjatele/jaotusvõrguettevõtjatele kõrvalteenuste osutajad ja vahendajad. Väikesed lõpptarbijad, nimelt kodumajapidamised ja muud tarbijad, kelle energiatarbimine on alla 600 MWh aastas, ostavad elektritarnijatelt (kommunaalettevõtjatelt) elektrit jaeturgudel.

Viimased suundumused

22 2021. aasta oktoobris tegi komisjon ettepaneku⁸ mitmesuguste meetmete kohta, et reageerida hiljutistele erakordselt kõrgetele gaasi- ja elektrihindadele ELis. Haavatavate tarbijate kaitsmiseks energiaostuvõimetuse eest pakkus komisjon välja meetmed, sealhulgas hinnalaed ja ülekandemehhanismid. Selleks et leevendada suurte energiakulude mõju tööstusele, tegi komisjon ettepaneku võtta selliseid meetmeid nagu riigiabi eeskirjade muutmine. Kuna Ukrainas toimuva sõja tõttu halvenes olukord veelgi, esitas komisjon 2022. aasta märtsis tegevuskava⁹, mis sisaldas mitut meedet, et vähendada keskpikas perspektiivis ELi gaasisõltuvust Venemaast. Seda selgitati lähemalt komisjoni 2022. aasta mais esitatud kavas „REPowerEU“¹⁰. Kontrollikoda avaldas hiljuti arvamuse¹¹ muudatuste kohta, millega plaanitakse kava „REPowerEU“ lisamist taaste- ja vastupidavusrahastu määrusesse.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

23 Oma eriaruandes 16/2015 nentisime, et ELi eesmärki luua 2014. aastaks energia siseturg ei saavutatud. Kolmanda energiapaketi täielikuks rakendamiseks jäi veel palju ära teha¹². See oli üks peamisi põhjuseid, miks me otsustasime hinnata, kas komisjoni regulatiivne lähenemisviis ja ACERi alates 2015. aastast tehtav järelevalve on aidanud ELi elektrienergia siseturu toimimist parandada. Lisaks ei ole me veel kunagi auditeerinud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrust, võrgueeskirju ega suuniseid.

24 Veel üks põhjus auditi tegemiseks on asjaolu, et ACERil on keskne roll ELi elektrituru sujuva toimimise tagamisel, koordineerides riikide reguleerivaid asutusi ELi tasandil. Õigusraamistik ei anna ametile jõustamisvahendeid ja kui komisjon tema ühtlustamistegevust piisavalt ei toeta, ei pruugi ta olla võimeline oma kavandatud eesmärke saavutama.

25 Meie aruande eesmärk on teavitada sidusrühmi ja anda soovitusi poliitika väljatöötamiseks ja elektrituru edasiseks integreerimiseks.

26 Peamine auditiküsimus oli see, kas komisjoni regulatiivne lähenemisviis ja ACERi järelevalve aitasid kaasa elektrienergia siseturu integreerimisele. Peamised auditeeritavad olid ACER ja komisjon.

27 Audit keskendus järgmisele:

• elektrienergia siseturu integreerimisel tehtud edusammud;
• võrgueeskirjade ja suuniste kasutamine komisjoni poolt, et tagada elektrituru integreerimine;
• komisjoni ja ACERi järelevalve elektriturgude võrgusuuniste rakendamise üle;
• ACERi järelevalve turu kuritarvitamise ja läbipaistvuse üle (energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus);
• ACERi juhtimisstruktuur ja pädevus.

28 Uurisime ELi meetmeid elektriturgude integreerimiseks, mis olid peamiselt seotud elektri hulgimüügiturgudega (kuna ei komisjonil ega ACERil ei ole jaeturgudel olulist pädevust ning piiriüleste elektrivoogudega kaubeldakse peamiselt hulgiturgudel). Eelkõige uurisime, kuidas oli ACER teinud järelevalvet elektrituru kolme peamise suunise rakendamise üle: võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunis¹³, suunis võimsuse jaotamise kohta forvardturul¹⁴ ja elektrienergia tasakaalustamise suunis¹⁵; samuti analüüsisime energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rakendamist.

29 Auditikriteeriumid tuletati kohaldatavatest õigusaktidest, ACERi planeerimisdokumentidest, rahvusvahelistest parimatest tavadest, sealhulgas selliste rahvusvaheliste organisatsioonide omadest nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur (IRENA), ning olemasolevatest hindamistest ja uuringutest. Lisateavet kasutatud kriteeriumide kohta esitatakse aruande iga osa alguses.

30 Auditi tõendusmaterjali koguti järgneva põhjal:

• kõigi asjakohaste komisjoni dokumentide ja ACERi tegevusaruandluse, sisesuuniste, juhtkonna aruandlust käsitlevate dokumentide ja muude asjakohaste dokumentide läbivaatamine ja analüüs;
• rahvusvaheliste organisatsioonide (Rahvusvaheline Energiaagentuur, Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur, OECD) aruannete, akadeemiliste uurimuste ja uuringute läbivaatamine heade tavade väljaselgitamiseks;
• küsimustikud, intervjuud ja kohtumised töötajatega ja elektrisektoris asjakohaseid eksperditeadmisi omava väliseksperdiga (kes valiti välja hankemenetluse teel).

31 Audit hõlmas perioodi alates 2015. aasta keskpaigast kuni 2021. aasta lõpuni. Seetõttu jäid kõik hiljem energiakriisi mõju leevendamiseks võetud meetmed auditi ulatusest välja.

32 Meie audit keskendus kolmandale energiapaketile. Me ei käsitlenud taastuvenergia eesmärke, energiatõhusust, jaeturge, lõpptarbijatele mõeldud energiajaotussüsteeme ega ACERi TEN-E määrusest tulenevaid ülesandeid.

Tähelepanekud

Esialgsete kõrgelennuliste plaanidega võrreldes edeneb elektriturgude integreerimine aeglaselt

33 Elektriturgude integreerimise eesmärk on pakkuda valikuvõimalusi kõigile ELi tarbijatele, tekitada uusi ärivõimalusi ja kõrvaldada piiriülese kaubanduse takistused, et saavutada tõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenusestandardid, millega kaasa aidata varustuskindlusele ja kestlikkusele. Elektrienergia siseturg oli plaanis välja arendada 2014. aastaks¹⁶. Õigusaktid, mida EL kasutas piiriülese kaubanduse takistuste kõrvaldamiseks, on elektrienergia määrus ja direktiiv ning teisesed õigusaktid (vt punktid 09–14).

34 Käesolevas osas kasutasime auditikriteeriumidena (vt eespool) järgmisi õiguslikke eesmärke:

• turgude integreerimise edendamine kogu ELi hõlmava turgude liitmise kaudu (st liikmesriikide elektribörside ühendamine);
• võrkudevaheliste ühenduste pidevaks kauplemiseks vajaliku võimsuse tagamine.

Mõlemad peaksid hõlbustama hindade ühtlustamist ELi elektri hulgimüügiturgudel.

35 ELi seadusandjad tegid komisjonile ülesandeks võtta vastu võrgueeskirjad, et ühtlustada tehnilisi eeskirju organiseeritud lühiajaliste turgude ühendamiseks (järgmise päeva turg, päevasisene turg ja tasakaalustav turg). Arvatakse, et turgude liitmine kiirendab lühiajaliste elektriturgude integreerimist. See võimaldab turuhindu ja kaubeldavaid elektrikoguseid arvutada kogu ELi hõlmava elektrivarustuse ja piiriülese ülekandevõimsuse alusel. Lisaks tuli luua tulevase piiriülese ülekandevõimsuse jaotamise süsteem, et edendada elektrienergia forvardturge. Põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad vastutasid selle süsteemi rakendamise eest mitmesuguste tehniliste projektide kaudu, tehes seda riikide reguleerivate asutuste järelevalve all ja ACERi koordineerimisel.

36 Liikmesriigid peavad tagama, et põhivõrguettevõtjad teevad kättesaadavaks ülekandevõimsused ja investeerivad võrkudevahelistesse ühendustesse kooskõlas ELi elektriturgude integreerimise eesmärkidega.

Turgude kiirema integreerimise protsess nende täieliku liitmise kaudu ei ole veel lõpule viidud

37 Viimase kahe aastakümne jooksul on tehtud olulisi, ehkki aeglaseid edusamme Euroopa elektribörside liitmise algatuste kaudu (vt II lisa). Euroopa Ülemkogu eesmärki viia energiaturgude integreerimine lõpule 2014. aastaks ei olnud 2021. aasta lõpuks saavutatud. 2015. aastal kordas komisjon, et energia siseturu väljakujundamine on peamine eesmärk, ning lisas selle energeetika peadirektoraadi 2016.–2020. aasta strateegilisse kavasse. Turgude liitmine lisati eesmärgina energeetika peadirektoraadi strateegilisse kavva aga alles perioodil 2020–2024 ehk viieaastase viivitusega. Komisjon oli kolm asjakohast võrgusuunist vastu võtnud juba aastatel 2015–2017 (vt III lisa), kuid ACERi andmetel ei olnud ühtegi neist suunistest 2021. aasta lõpuks ELis täielikult rakendatud.

38 Areng oli turgudel ebaühtlane, mida näitavad erinevused selles, kui tõhusalt kasutati võrkudevahelisi ühendusi kolmes turusegmendis, mis tuli omavahel ühendada (vt joonis 4). Lisaks on lühiajaliste turgude liitmine toonud sotsiaalset kasu vähemalt 1 miljard eurot¹⁷ aastas, samas kui aastakümnete jooksul elektriturgude integreerimisest saadud kogutulu on ACERi hinnangul ligikaudu 34 miljardit eurot aastas (2021. aastal). Hinnang põhineb aga stsenaariumil, milles ei võeta arvesse piiriülest kaubandust¹⁸. Euroopa piirkondade elektriturgude edasiseks integreerimiseks tuleb veel palju ära teha.

39 Ka rakendamine on olnud riigiti ebaühtlane. Järgmise päeva turgudel saavutati suurem osa majanduslikust kasust (umbes 1 miljard eurot aastas) tänu Loode-Euroopat hõlmava 19 Lääne-Euroopa elektribörsi vabatahtlikule ühendamisele (umbes kolmveerand elektribörsidel kaubeldavast ELi elektrimahust), mis toimus enne 2015. aastat. Võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suuniste tulemusel seisnesid ülejäänud seitsmes riigis tehtud edusammud kahepoolsetes liitmistes, mis toimusid aastatel 2015–2022. 2022. aastal olid selle turusegmendi osas liidetud kõik elektribörsid. Võimsuse jaotamise ja juhtimise suunised aitasid kaasa suuremale liitmisele päevasisestel turgudel. 2021. aasta lõpuks ei olnud aga liitmisi hoolimata ACERi jõupingutustest lõpule viidud, ehkki komisjoni kava kohaselt oleks need tulnud lõpule viia 2018. aastaks. Energeetika peadirektoraat määras oma 2020.–2024. aasta strateegilises kavas uueks tähtajaks 2024. aasta, esitamata viivituste kohta ühtegi selgitust.

40 Tasakaalustamisturud on nõrgemini integreeritud kui teised lühiajalised turud. 2021. aasta lõpuks oli vastu võtmata kümmekond tingimust ja meetodit, mis on võrgusuunistes tasakaalustamisturgude ühendamiseks ette nähtud. Lisaks oli võrgueeskirjades nõutud neljast suunatud piiriülesest kauplemisplatvormist 2021. aasta lõpuks kasutusvalmis ainult kaks. Need turud on olulised nii varustuskindluse suurendamiseks, et vältida elektrikatkestusi kogu ELis, kui ka erinevate taastuvate energiaallikate integreerimiseks turgudele (vt I lisa).

41 Forvardturud on olulised, sest need pakuvad nii tootjatele kui ka tarbijatele võimalust maandada äärmuslike hinnakõikumiste riski ja võivad anda tootjatele stabiilsema investeerimisväljavaate. Komisjon võttis vastu võrgusuunised, mille eesmärk ei olnud kõnealuseid turge omavahel ühendada, vaid üksnes edendada piiriülese ühendusvõimsuse tõhusat kasutamist tulevastes tehingutes kogu ELi hõlmava ülekandeõiguste enampakkumisplatvormi kaudu. Edusammud olid osalised ja liikmesriigiti ebaühtlased: põhivõrguettevõtjad ei andnud mainitud õigusi kõigil ELi-sisestel piiridel¹⁹. 2022. aastal teatas ACER ühtlasi, et forvardturgude madal likviidsus piirab võimalusi praeguse hinnavolatiilsuse maandamiseks²⁰ ja tunnistas puudusi sellise turu ülesehituses²¹.

42 Hoolimata järgmise päeva turgude liitmise algatuste edenemisest ei ole piiriülest hindade ühtlustamist täielikult saavutatud (vt joonis 5). Lisaks on elektrihindade erinevused riikide vahel alates 2021. aasta teisest poolest järsult suurenenud ülemaailmse energiahindade kriisi ja Ukrainas toimuva sõja tõttu. Selle üks peamisi põhjuseid on piiriülese ülekandevõimsuse piiratus. Piiriülese elektrikaubanduse seiskumine 2015. aastale järgnenud perioodil peegeldab ka seisakut hindade ühtlustamises, samuti asjaolu, et enamik järgmise päeva turgude liitmisest saavutati enne võimsuse jaotamise ja juhtimise suuniste vastuvõtmist 2015. aastal (vt punkt 39 ja II lisa).

Võrkudevaheliste ühenduste olemasolev võimsus ei suurenenud hoolimata võrgusuuniste rakendamisest ja ACERi jõupingutustest

43 Põhivõrguettevõtjatel on juriidiline kohustus teha võrkudevaheliste ühenduste maksimaalne võimsus turul kättesaadavaks²², kuna see on ELi elektriturgude edasise integreerimise ja hindade ühtlustamise eeltingimus. Isegi kui turud on omavahel liidetud, ei pruugi hindade ühtlustamine olla teostatav, kui piiriülene kaubandus on elektrivõrgu tasandi ülekoormatuse tõttu piiratud. Olemasolevat võimsust saab suurendada ja ülekoormust leevendada järgmiste vahenditega:

• naaberpõhivõrguettevõtjate tehtavate ülekandevõimsuse arvutuste parem koordineerimine, mis vähendab võrgu ülekoormust;
• investeeringud võrkudevahelistesse ühendustesse, mille tulemuseks on suurem installeeritud ühendusvõimsus.

44 Hoolimata võrgusuuniste rakendamisest ei ole olemasoleva võimsuse tasemes märkimisväärseid edusamme tehtud: ACER näitas, et 2020. aastal ei vastanud mitu piirkonda ELi seadusandja eesmärgile teha hiljemalt 2025. aastaks piiriüleseks kaubanduseks kättesaadavaks vähemalt 70 % igas liikmesriigis installeeritud ühendusvõimsusest (vt tabel 1). Sarnane olukord fikseeriti ka 2016. aastal²³.

Märkus: uuesti sõnastatud elektrienergia määrusega kehtestati kõigile põhivõrguettevõtjatele kohustus teha vähemalt 70 % oma piirkonnaülesest ülekandevõimsusest turul kättesaadavaks hiljemalt 2025. aasta lõpuks. Loetletud piirkonnad: Core (Austria, Belgia, Prantsusmaa, Madalmaad ja Saksamaa/Luksemburg ehk CWE, st Lääne-Euroopa mandriosa riigid ning Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia ehk CEE, st Kesk- ja Ida-Euroopa riigid), Italy North (Austria, Põhja-Itaalia, Prantsusmaa ja Sloveenia), SEE (Bulgaaria, Kreeka ja Rumeenia ehk Kagu-Euroopa riigid), SWE (Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania ehk Edela-Euroopa riigid).

Allikas: ACERi 2020. aasta turujärelevalve aruanne, lk 49.

45 See on osaliselt tingitud muutlikest taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasvust, mis ei olnud elektrituru integreerimise strateegiline eesmärk ning mis võib suurendada ülekoormust riigisisestes võrkudes ja võrkudevahelistes ühendustes, suurendada ülekoormuse juhtimise kulusid ja vähendada piiriüleseks kaubanduseks kättesaadavat ülekandevõimsust. ENTSO-E läbipaistvusplatvormi andmed näitavad, et aastatel 2015–2017 suurenesid põhivõrguettevõtjate parandusmeetmete kulud võrgu ülekoormuse kõrvaldamiseks ligikaudu 25 % ehk 999 miljonilt eurolt 1,27 miljardi euroni. Näiteks Saksamaal moodustasid hüvitised, mida põhivõrguettevõtjad maksid taastuvenergia tootjatele nende tootmise piiramise tõttu (st tootjad olid kohustatud tootma vähem), peaaegu poole kogukuludest²⁴.

46 2002. aastal seadis Euroopa Ülemkogu elektrivõrkude omavahelise ühendatuse eesmärgiks 10 % iga liikmesriigi tootmisvõimsusest, mis tuli saavutada 2005. aastaks. Tähtaega pikendati 2020. aastani, ja 2030. aastaks seati uus eesmärk – 15 %²⁵. Hoolimata ELi tasandi meetmetest ei ole komisjoni iga-aastased tegevusaruanded näidanud, et liikmesriigid oleksid teinud märkimisväärseid edusamme: 11 liikmesriigis oli nominaalne ühendusvõimsus 2011. aastal alla sihttaseme; 2019. aastaks ei olnud olukord paranenud.

Ühtlustatud piiriülese kaubanduse eeskirjade suund on kindlaks määratud, kuid poliitikaraamistik sisaldab puudusi

47 Ühtne elektriturg ja turu täielik integreerimine on võimalikud üksnes piiriülese kaubanduse eeskirjade ühtlustatud raamistiku abil²⁶. ELi kaasseadusandjad kehtestasid selle raamistiku erinevate õigusaktide kaudu (vt punktid 09–14). Komisjoni võrgueeskirjad ja suunised on ELi määrused, mille eesmärk on määrata kindlaks ühised turueeskirjad ning võrgu toimimise ja ühendamise eeskirjad. ELi määrused on tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides²⁷. Käesolevas osas hindame reguleerimisvahendeid, mis valiti välja selleks, et võimaldada elektrituru edasist integreerimist.

48 Kasutasime auditikriteeriumidena asjakohaste ELi õiguslike aluste (aluslepingud, elektrienergia määrus ja direktiiv, kaheksa võrgueeskirja ja -suunist) ning komisjoni parema õigusloome vahendite nõudeid. Samuti kasutasime OECD regulatiivse mõju hindamise parimaid tavasid, et hinnata komisjoni tööd võrgueeskirjade ja suuniste abil tehtava elektriturgude integreerimise poliitikavalikute eelhindamisel. Avaliku sektori asutused peaksid integreerima mõjuhinnangud poliitikaprotsessi varastesse etappidesse, et koostada uusi õigusaktide ettepanekuid, mis võivad aidata edendada poliitika sidusust, muutes õigusaktide ettepanekutes sisalduvad kompromissid läbipaistvaks²⁸.

49 Ajavahemikul 2015–2017 võttis komisjon vastu neli võrgueeskirja ja neli suunist. Neist suunistest kolmel oli kõige laiem kohaldamisala, puudutades kogu ELi hõlmavaid elektri- ja ülekandeturge kõigis turusegmentides (vt III lisa).

Tingimustele ja meetoditele tuginemine põhjustas piiriülese kaubanduse eeskirjade ühtlustamises probleeme ja viivitusi

50 Elektrienergia määrusega nõuti, et komisjon võtaks vastu võrgueeskirjad piiriülese elektrikaubanduse eeskirjade ühtlustamiseks. Võrgueeskirjade vastuvõtmiseks osalesid ENTSO-E, komisjon ja ACER aastatel 2009–2017 keerukas koostamise ja sidusrühmadega konsulteerimise protsessis (vt joonis 6), kuid sellest hoolimata ei arutatud kõiki tehnilisi üksikasju. Seetõttu otsustas komisjon võtta vastu suunised (võrgueeskirjade asemel), milles nõuti kõigi turueeskirjade puhul võrgueeskirjade asemel täiendavaid tehnilisi üksikasju tingimuste ja meetodite vormis, ning delegeerida erinevate tingimuste ja meetodite kohta otsuste vastuvõtmise riikide reguleerivatele asutustele või ACERile.

51 Seetõttu muutus turueeskirjade õigusraamistik keerukamaks ning komisjoni suuniseid ei olnud võimalik täielikult ja viivitamata rakendada, samas kui suuniste täielikuks jõustumiseks ei olnud kehtestatud tähtaega. See tähendas, et suunised nihutasid suure osa eeskirjade väljatöötamisest hilisemasse etappi, võimaldades ühelt poolt suuremat paindlikkust, kuid teiselt poolt aeglustasid või raskendasid suuniste rakendamist ja turgude üldist integreerimist. Ehkki tingimustes ja meetodites selgitati suuniseid, ei valmistatud neid ette samal tasemel, sest nende kohta ei tehtud mõju eelhindamist.

52 Tingimuste ja meetodite heakskiitmise menetlused olid keerulised ja aeganõudvad ning tekitasid liigse halduskoormuse. Leidsime, et ACER ja riikide reguleerivad asutused kiitsid nelja suunise raames ajavahemikul 2016–2021 heaks 161 tingimust ja meetodit; neist suurema osa kiitsid heaks riikide reguleerivad asutused. Teatavate tingimuste ja meetodite puhul tuli muudatuste tegemiseks rakendada sama menetlust nagu esialgse heakskiitmise puhul (kokku 35 muudatust). Mõne muudatuse puhul pidid riikide reguleerivad asutused vastu võtma ka oma riigi tasandi tegevusstandardid. Lisaks võib võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suuniste eelseisev läbivaatamine tuua kaasa tingimuste ja meetodite uue muudatuste laine²⁹.

53 Tingimuste ja meetodite vastuvõtmine algas 2016. aastal ja 2021. aasta lõpus oli pooleli veel 11 tingimuse ja meetodi heakskiitmine. Vaatamata sellele, et ACER jälgib korrapäraselt viivitusi ja esitab komisjonile järjepidevalt aruandeid, ei pidanud põhivõrguettevõtjad ja riikide reguleerivad asutused kinni tähtaegadest, mis olid suunistes paljude tingimuste ja meetodite vastuvõtmiseks ette nähtud.

54 Muu hulgas oli tingimuste ja meetodite pikaleveninud vastuvõtmine tingitud järgmistest põhjustest:

• eri liikmesriikide huve järgivate riikide reguleerivate asutuste vahelised erimeelsused või riikide reguleerivate asutuste ja põhivõrguettevõtjate vahelised erimeelsused, mida süvendas suunistes sätestatud ebatõhus otsustusprotsess. Komisjon kõrvaldas küll mõne puuduse, kuid võrgusuuniste seadusandlikud muudatused tehti kas hilinemisega (2019. või 2021. aastal) või ei olnud neid veel algatatud;
• üks viivitus tingis järgmise. Tingimuste ja meetodite omavahelise seotuse tõttu põhjustasid viivitused ühe tingimuste ja meetodite kokkuleppe puhul viivitusi järgnevate tingimuste ja meetodite vastuvõtmisel: näiteks võimsuse arvutamise piirkondi käsitleva tingimuste ja meetodite kokkuleppe hilinenud vastuvõtmine lükkas edasi ka koordineeritud võimsuse arvutamist käsitleva tingimuste ja meetodite ettepaneku vastuvõtmise.

55 Kui riikide reguleerivad asutused ei ole suutnud kokkuleppele jõuda, peab ACER nende ühise taotluse alusel või juhtudel, kui tingimused ja meetodid hõlmavad kogu ELi (alates 2019. aastast), esitatud tingimuste ja meetodite ettepaneku kohta kuue kuu jooksul otsuse tegema³⁰. ACER võttis otsused üldiselt vastu õigel ajal. Hoolimata asjaolust, et ACER pidi tegema otsuseid üha suurema arvu tingimuste ja meetodite kohta, avaldas ACER kahekuulise viivitusega vaid kaks otsust 50-st, mis kogu perioodil 2016–2021 vastu võeti.

56 Suhteliselt suur hulk ACERi otsuseid tingimuste ja meetodite kohta vaidlustati apellatsiooninõukogule esitatud kaebustega. Paljud õiguslikud probleemid olid seotud suunistes sätestatud menetluste, kriteeriumide ja pädevuste ebaselgusega.

Lüngad komisjoni mõjuhinnangus rakendusmääruste kohta kahjustasid poliitikaraamistikku

57 Vastavalt sise-eeskirjadele konsulteeris komisjon enne võrgusuuniste vastuvõtmist sidusrühmadega ja koostas mõjuhinnangud³¹. Komisjon avaldas aga mõjuhinnangud konsultatsiooniprotsessi lõpus, mis vähendab nende kasulikkust. Lisaks ei kontrollinud komisjoni mõjuhindamiskomitee võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise ning forvardturul võimsuse jaotamist käsitlevate suuniste mõjuhinnangu kvaliteeti. Dokumentides ei käsitletud mõningaid rakendamise ja juhtimise põhiaspekte. Näiteks ei hinnatud asjaosaliste rakendamiskoormust ja -kulusid ega arutatud reguleerimisvahendite (nt tingimuste ja meetodite) valiku mõju suuniste rakendamisele ja nende edasisele järelevalvele.

58 Samuti leidsime, et mõjuhinnangutes loetleti suuniste tulemuste teatavad järelevalvenäitajad, kuid need ei olnud selgelt määratletud ja neis ei seatud eesmärke (mõõtmaks tagantjärele õigusaktide mõju turgudele ja sotsiaalsele heaolule). See võis nõrgendada eeskirjade järelevalvet ja tõi kaasa ebapiisavad ACERi suunised seda liiki järelevalve kohta. ACER arendas selliseid näitajaid järk-järgult edasi (vt punkt 80). Komisjon mainis teatavaid näitajaid, mida ACER ei jälginud (nt päevasiseste ja tasakaalustamisteenuste hindade muutumine). Komisjon ei maininud teatavaid tulemuslikkuse jälgimise põhinäitajaid, näiteks selliste algoritmide tulemuslikkuse näitajaid, mida määratud elektriturukorraldajad kasutasid elektribörside liitmiseks ning mis hiljem lisati tingimustesse ja meetoditesse.

59 Teine oluline aspekt, mida võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise ning forvardturul võimsuse jaotamist käsitlevate suuniste mõjuhinnangus täielikult ei analüüsitud, oli liidetud elektribörsidel ja pakkumispiirkondades kaubeldava energia hinnakujundusmeetodite valik. Ettenähtud meetodeid (nt plokk-korralduste tagasilükkamine³²) ei analüüsitud ega arutatud, sest ACER tegi peamiste tehniliste üksikasjade kohta otsuse tingimuste ja meetodite kaudu hilisemas etapis. Tingimused ja meetodid ei tugine aga mõjuhinnangutele.

60 Praegune energiakriis näitab valmisoleku puudumist hinnakujundusmeetodite eeskirjade osas kriisiolukordades, kus meetod võib kaasa tuua ülemäärase kasumi (vt 1. selgitus). Üks kriisimeetmeid, mille komisjon pakkus välja selliste moonutuste kõrvaldamiseks, on juhusliku kasumi maksustamine, kuid komisjon ei uurinud selle mõju konkurentsile ELi energiasiseturgudel³³.

61 Üks puuduv komponent, mida komisjoni mõjuhinnangutes ei analüüsitud ja mis võimaldaks elektriturgude paremat toimimist, on elektrinõudluse paindlikkus hulgimüügituru hindade suhtes. Seda on võimalik saavutada mitmesuguste vahenditega, nagu nõudluse koondamine, energia salvestamine, nõudluse piiramise eest maksmine ning jaotusvõrguettevõtjate ja põhivõrguettevõtjate vaheline koordineerimine. Hiljutises komisjoni uuringus³⁴ tõsteti esile hulgituru integreerimisega seotud probleeme seoses väiketarbijate nõudluse paindlikkusega. Need probleemid on näiteks andmete koondamise ebaselge raamistik ning võrgu- ja turuosaliste vaheline andmeedastus. Ettevaatlikud hinnangud nõudluse paindlikkusest tuleneva sotsiaalse kasu kohta jäävad vahemikku 3–5 miljardit eurot aastas³⁵.

ELi tasandi järelevalve ja aruandlus turgude integreerimise kohta ei soodusta probleemide õigeaegset avastamist

62 Arvestades lubatud paindlikkust ja võrgusuuniste rakendamise keerukust (mida selgitati eelmises osas), on ACERi ja komisjoni pidev ja süstemaatiline järelevalve peamine kontrollimeetod, et tagada ühtne ja ühetaoline rakendamine kõigis liikmesriikides ning rakendamisprobleemide õigeaegne avastamine. Nii komisjonil kui ka ACERil on õiguslik pädevus jälgida võrgueeskirjade ja suuniste rakendamist ning nende majanduslikku mõju. Kasutasime õiguslikku alust ja OECD standardeid, et hinnata komisjoni ja ACERi järelevalve- ja aruandlusraamistikku (vt 2. selgitus).

63 Praeguse õigusliku raamistiku kohaselt on ACER volitatud tegema järelevalvet ELi võrgueeskirjade ja suuniste rakendamise ja majandusliku mõju üle ning teatama komisjonile nende rakendamisel tuvastatud probleemidest. Järgnevalt analüüsime ACERi järelevalve- ja aruandlusraamistikku seoses õigusraamistiku rakendamisega riikide reguleerivate asutuste, põhivõrguettevõtjate ja määratud elektriturukorraldajate poolt ning rakendamise mõjuga turgude integreerimisele⁴¹.

64 Lisaks kasutasime ühe auditikriteeriumina õiguslikke nõudeid, mille kohaselt ACER peab tagama, et üldsus ja vajaduse korral kõik huvitatud isikud saavad objektiivset, usaldusväärset ja kergesti kättesaadavat teavet, eelkõige ameti töö tulemuste kohta⁴².

65 Üks ACERi peamisi vahendeid turgude integreerimise mõju hindamiseks ning komisjoni ja ELi seadusandja nõustamiseks on iga-aastased turujärelevalvearuanded elektri ja maagaasi hulgi- ja jaeturgude järelevalve kohta, milles tuleks kindlaks teha siseturu väljakujundamist takistavad tõkked ja esitada parandusmeetmeid⁴³. Seega on see ka vahend, mille abil jälgida võrgueeskirjade/suuniste mõju elektrituru integreerimisele (vt ka punkt 63). Selle alusel võib ACER esitada arvamusi võimalike meetmete kohta nende tõkete kõrvaldamiseks.

66 Järelevalvetegevuse tulemusena võib ACER anda riikide reguleerivatele asutustele soovitusi selle kohta, kuidas eeskirju rakendada, või komisjonile võrgueeskirjade ja suuniste muutmiseks või eeskirjade ebapiisava rakendamise korral liikmesriikide suhtes jõustamismeetmete võtmiseks. ACERil ei ole jõustamisvolitusi, kuid tal on ülesanne koordineerida riikide reguleerivate asutuste tegevust ELi õiguse kohaldamisel ja jõustamisel.

67 Kontrollisime ka seda, kuidas komisjon ja ACER õigusaktide järelevalvet koordineerisid. Komisjonil on juriidiline kohustus jälgida ja jõustada elektrienergia määruse ja võrgueeskirjade/suuniste ühetaolist ja täpset rakendamist liikmesriikides. Komisjon peaks tagama aluslepingute ja institutsioonide poolt aluslepingute alusel võetud meetmete rakendamise⁴⁴. Energialiidu loomise esmane prioriteet on kehtivate energiaalaste õigusaktide ja nendega seotud õigusaktide täielik rakendamine ja range jõustamine⁴⁵. Komisjoni roll hõlmab ka ACERi toetamist ja ACERi soovituste täitmise jälgimist.

Märkimisväärsed puudused ACERi järelevalve- ja aruandlusraamistikus

68 ELi õigusaktides ei ole täpsustatud, kuidas peaks ACER jälgima võrgueeskirjade/suuniste üldist rakendamist ja nende mõju (nt sagedus, eeldatavad väljundid) ega seda, kuidas ta peaks komisjonile aru andma. Komisjon ei ole sellist aruandlusraamistikku (nt aruannete esitamise sagedus ja sisu) ette näinud. Ka ACER ei ole eraldi järelevalvestrateegiat vastu võtnud.

69 Alates 2016. aastast on ACERi iga-aastastes tööprogrammides järjepidevalt märgitud, et järelevalve on keskse tähtsusega ülesanne. Tööprogrammides ei ole aga piisavalt selgitatud, kuidas on järelevalve ja aruandlus kavandatud, hoolimata ACERi kohustusest esitada kõik oodatavad väljundid⁴⁶. See võib pärssida ACERi aruandekohustuse täitmist ning vähendada sidusrühmade arusaamist ACERi andmevajadustest ja osalemist rakendamise järelevalves.

70 Leidsime, et ACER kasutas järelevalvetööks vajaliku teabe saamiseks mitmesuguseid allikaid, nagu:

• korrapärane teabevahetus riikide reguleerivate asutuste ekspertidega ACERi elektri töörühmas ja sellega seotud töökondades;
• konsultatsioonid Euroopa sidusrühmade komiteedes⁴⁷, Firenze foorumis⁴⁸ ning võrgueeskirjade rakendamise ja järelevalve rühmas⁴⁹;
• ENTSO-E järelevalvearuanded⁵⁰ ja muu tema veebisaidil avaldatud teave;
• osalemine sidusrühmade arengukoosolekutel mitmesuguste võrgueeskirjade/suuniste projektide rakendamiseks (piirkondliku või ELi ulatusega);
• riikide reguleerivatele asutustele saadetud küsimustikud/uuringud;
• internetipõhine vahend, mis võimaldas riikide reguleerivatel asutustel teatada ja avaldada infot tingimuste ja meetodite vastuvõtmise kohta (alates 2019. aastast)⁵¹; vahendit ei saanud kasutada selleks, et teatada tingimuste ja meetodite ettepanekute vastuvõtmisest määratud elektriturukorraldajate ja põhivõrguettevõtjate poolt.

71 Mõned neist teabeallikatest ei toiminud, takistades ACERi suutlikkust saada õigeaegset ja põhjalikku teavet, ning mõjutasid seeläbi ACERi suutlikkust probleeme avastada. Näiteks on riiklike ekspertide kaasamine elektri töörühma või nende osalemine selle tegevuses vabatahtlik ja põhineb riikide reguleerivate asutustega sõlmitud kokkuleppel; väiksemad asutused on tavaliselt vähem aktiivsed (vt VI lisa). ACERi töötajate osalemine sidusrühmade arengukoosolekutel oli ebapiisavate ressursside tõttu juhuslik⁵².

72 ACERi veebisaidil kättesaadav teave ei anna korrapärast ja kasutajasõbralikku ülevaadet projektide ning tingimuste ja meetodite vastuvõtmise või rakendamise seisust; ka ei võrrelda selles rakendamiseesmärke ja tähtaegu saadud tulemustega.

73 ACERi avalikud aruanded võrgueeskirjade/suuniste rakendamise kohta ei ole ajendatud ühestki selgest riskihindamisest, samuti ei ole need süstemaatilised ei nende koostamise ega aruannete arvu poolest. Kolme turusuunise kohta, millel on mõju suurimale hulgale sidusrühmadele, avaldati 2019. aastal ainult üks rakendamise järelevalvearuanne, mis ei hõlmanud elektrisüsteemi tasakaalustamise suunist. Aruanne ei sisalda põhjalikku ülevaadet kõikidest tingimustest ja meetoditest ega kirjeldust projektide rakendamise seisu kohta igas liikmesriigis. Samuti ei käsitleta aruandes selgelt antud soovitusi. Eelkõige on ebaselge, millised soovitused esitati komisjonile. ACER ja komisjon uurisid 2021. aastal osaliselt selle aruande põhjal võetud meetmeid.

74 Suunised võimaldasid teha üldnõuetest erandeid, kui riikide reguleerivate asutuste erandiotsused olid nõuetekohaselt põhjendatud. ACER ei jälginud erandite ühetaolist rakendamist ega andnud riikide reguleerivatele asutustele sellekohaseid soovitusi, mis võib viia selleni, et erandeid kasutatakse õiguslikest nõuetest kõrvalehoidmiseks.

75 Arvestades, et ACERil puuduvad jõustamisvolitused, oleks ACERi järjepidev aruandlus suurendanud nii üldsuse kui ka komisjoni õigeaegset teadlikkust võrgueeskirjade/suuniste rakendamisel esinevatest puudustest, soodustanud riikide reguleerivate asutuste vastastikust survet ja juhendanud kooskõlastatult nende endi järelevalve- ja jõustamistegevust.

ACERi järelevalvet ja aruandlust takistasid piiratud ressursid

76 ACERi elektrienergia talitus on peamine üksus, mis jälgib energiaturu integreerimist (vt IV lisa). Peamise töötajate arvu suurendamise elektrienergia talituses kiitis komisjon heaks 2019. ja 2020. aastal, et tulla toime uute ülesannetega, mis on sätestatud neljandas energiapaketis. Ajavahemikul 2016–2020 ei esitanud ACER ühtki taotlust talituse personali oluliseks täiendamiseks.

77 Väga suur osa energiaturu integreerimise järelevalvega tegelevatest töötajatest paigutati korduvalt ümber, et kiita heaks tingimused ja meetodid, muudatused ning tingimusi ja meetodeid puudutavad kaebused. See oli osaliselt tingitud selliste menetluste ootamatult suurest arvust.

78 Ressursside nappus põhjustas elektrienergia talituse tegevuses ka muid piiranguid, nagu:

• turujärelevalvearuannete ulatuse piirangud (vt punkt 80);
• viivitused ja ulatuse piirangud ACERi aruandluses ELi võrgutariifide võrdlusanalüüsi kohta.

79 Märgime, et ACER ei muutnud oma iga-aastaseid tööprogramme, et kajastada ootamatuid muutusi töökoormuses ja vahendite eraldamises (nagu on nõutud ACERi finantsmääruses).

ACERi turujärelevalvearuanded on kasulikud, kuid kasulikkust vähendavad raskused andmete kogumisel ja järelmeetmete puudumine

80 Leidsime, et aja jooksul on ACER muutnud turujärelevalvearuanded asjakohasemaks, lisades rohkem turuintegratsiooni näitajaid, selgitades meetodeid ja analüüsides rohkem siseturu väljakujundamist takistavaid tõkkeid. Samuti leidsime, et teatavaid valdkondi tuleb veel analüüsida (nt investeeringud võrkudevahelistesse ühendustesse, piiriülese kauplemise maht, hindade ühtlustamine kõigis turusegmentides). Seitsme ACERi tuvastatud turutõkke (nt taastuvenergia toetuskavad) üle järelevalvet ei tehtud. ACER teatas, et ei koosta 2022. aastal täielikku aruannet, mis kätkeb endas riski, et õiguslikke nõudeid ei täideta.

81 ACERil oli raskusi asjakohaste näitajate väljatöötamisel, kuna tal oli keeruline vajalikke andmeid koguda (nt 2020. aasta turujärelevalvearuande jaoks⁵³). Lisaks puudub ühtne ELi energiaandmete strateegia, mis võiks käivitada energiaturge käsitlevate andmete süstemaatilise ja põhjaliku kogumise kas komisjoni või ACERi poolt. Ameerika Ühendriikides vastutab USA energiaturgude kohta andmete kogumise ja levitamise eest föderaalamet⁵⁴. Eurostat, energeetika peadirektoraat ja ACER avaldavad erinevaid andmevooge, millel on erinev aegridade pikkus, kättesaadavus ning kontrollimenetlused, mis takistavad andmete järjepidevat kasutamist.

82 Peamine platvorm ELi elektrienergia hulgimüügiturgude kohta andmete kogumiseks ja avalikustamiseks on läbipaistvusplatvorm, mida alates 2015. aastast haldab ENTSO-E⁵⁵. ACER on selle platvormi peamine kasutaja. Üks komisjoni 2017. aasta uuring näitab, et läbipaistvusplatvormil on potentsiaali olla terviklike energiaandmete oluline allikas ELis, kuid selle praeguses rakendamises on mitmeid vajakajäämisi, mis on seotud andmete kvaliteedi ja kättesaadavusega⁵⁶. Komisjon ei ole selle uuringu tulemusi rohkem käsitlenud. ACER allkirjastas alles 2018. aastal ENTSO-Ega koostöölepingu võrgusuuniste järelevalveks vajalike andmete esitamise kohta. 2021. aastal oli ACERil aga endiselt raskusi andmetele juurdepääsuga⁵⁷.

83 Ebapiisav teave võrgusuuniste mõju kohta hulgimüügiturgude integreerimisele ja toimimisele võib mõjutada riikide reguleerivatele asutustele, komisjonile ja üldsusele edastatava ACERi aruandluse täpsust ning suuniste ja tingimuste ja meetodite rakendamisega seotud probleemide õigeaegset avastamist.

84 Üks turujärelevalvearuannete peamisi plusse on soovituste esitamine. Alates 2016. aastast on turujärelevalvearuannetesse korrapäraselt lisatud soovitusi ja prioriteete, et võtta rohkem meetmeid elektri hulgimüügiturgude integreerimiseks. Elektrienergia määruse kohaselt võib turujärelevalvearuannete soovituste põhjal esitada arvamusi. Ajavahemikul 2015–2021 ei esitanud ACER aga komisjonile ega Euroopa Parlamendile ühtki ametlikku arvamust⁵⁸.

85 Soovituste lisamine turujärelevalvearuannetesse on aruannete kaupa erinev – puudub süstemaatiline lähenemisviis. Soovitustes korratakse sageli lihtsalt poliitikaeesmärke; mõnikord on need ülearused, sest neis korratakse ELi õigusaktides juba sätestatud õiguslikke kohustusi. Nende mõju nõrgendab veelgi selguse puudumine soovituste adressaadi kohta, selgete ideede puudumine selle kohta, kuidas kõrvaldada kindlakstehtud turutõkked ELi poliitika kaudu, ning tähtaegade puudumine. Soovituste mõju nõrgendab ka asjaolu, et neid ei käsitleta järgnevates turujärelevalvearuannetes. Täheldasime selliseid puudusi turujärelevalvearuande 2019. ja 2020. aasta väljaannetes.

ACERi järelevalve põhivõrguettevõtjate üle ei toonud kaasa olulisi edusamme elektritaristu ühendamisel

86 Järelevalve on ACERi peamine vahend elektrivõrkude edasise integreerimise edendamiseks, ehkki järelevalve üksi ei too kaasa võrgueeskirjade ja suuniste ühetaolist rakendamist liikmesriikides. Uurisime kolme järelevalveaspekti, mis on võrgu läbilaskevõime suurendamise seisukohast keskse tähtsusega (nagu on selgitatud punktides 43–46):

• pakkumispiirkondade jaotuse korrapärane läbivaatamine;
• võrkudevahelistesse ühendustesse tehtavate investeeringute järelevalve;
• korrapärane aruandlus piiriüleste ülekandevõimsuste kättesaadavuse kohta.

87 Nii investeeringud, mis suurendavad piiriülest ülekandevõimsust, kui ka pakkumispiirkondade asjakohane jaotus toovad kaasa võimsuse maksimaalse kättesaadavuse jätkusuutlikult kauplemiseks kõigis turusegmentides. See on piiriülese kaubanduse kasvu ja taastuvate energiaallikate siseturule integreerimise võti. Olemasolevate piirkonnaüleste võimsuste erinevused ELis kujutavad endast ohtu, et turuosalistel võib puududa võrdne juurdepääs kauplemisvõimalustele. Eelkõige tähendab see, et põhivõrguettevõtjad saavad struktuuriliselt vähendada piirkonnaülest võimsust, et lahendada sobimatute pakkumispiirkondade tekitatud piirkonnasisese võrgu ülekoormuse probleem.

88 ACER jälgis ELi pakkumispiirkondade jaotust ja esitas tõendid selle kohta, et praegune struktuur ei ole asjakohane. Ebapiisava otsustusõiguse (lõpliku otsuse peavad tegema liikmesriigid ENTSO-E analüüsi põhjal), metodoloogiliste vigade, võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suuniste ebaselguse ja ebapiisavate tõendite tõttu (mis tuleneb andmete puudumisest) ei toonud selline järelevalve siiski kaasa pakkumispiirkondade ümberkujundamist ega ACERi taotlust nende läbivaatamiseks⁵⁹ (vt V lisa).

89 Iga kahe aasta tagant esitatavates arvamustes on ACER käsitlenud piiriülese ülekandevõimsuse investeeringuid, mis on esitatud ENTSO-E koostatud kümneaastastes võrgu arengukavades⁶⁰.

90 Alates esimesest turujärelevalvearuandest 2012. aastal on ACER korrapäraselt jälginud ka põhivõrguettevõtjate piirkonnaüleste ülekandevõimsuste kättesaadavust. Põhivõrguettevõtjatel on juriidiline kohustus teha turule kättesaadavaks võrkudevaheliste ühenduste ja ülekandevõrkude maksimaalne võimsus, mis mõjutab piiriüleseid vooge. ACER tuvastas järelevalve käigus, et põhivõrguettevõtjad arvutasid piirkonnaülese ülekandevõimsuse valesti, kuid amet ei suutnud ära hoida võimsuse põhjendamatut vähendamist (vt punkt 44).

91 Vastuseks ACERi poolt raamistikus tuvastatud puudustele võttis ELi seadusandja uue elektrienergia määrusega (2019) vastu siduva eesmärgi minimaalse kauplemiseks saadaoleva võrkudevahelise ülekandevõimsuse varu kohta (70 % igas liikmesriigis installeeritud võimsusest hiljemalt 2025. aastaks⁶¹).

92 Kuna 70 % nõude kohaldamine ei olnud selge, on ACER võtnud mitmeid piiratud meetmeid, et koordineerida varu ühtlustatud arvutamist põhivõrguettevõtjate ja riikide reguleerivate asutuste poolt⁶². Hoolimata asjaolust, et ACER ei ole õiguslikult kohustatud seda jälgima⁶³ ja et ENTSO-E ei nõustunud arvutustega:

• esitas ACER riikide reguleerivatele asutustele ja põhivõrguettevõtjatele soovituse, et eesmärki selgitada⁶⁴;
• kuna soovitus ei olnud siduv, ei nõustunud mõned põhivõrguettevõtjad ja riikide reguleerivad asutused sellega ja otsustasid kasutada teistsugust lähenemisviisi. ACER avaldas 2021. aastal ka kaks järelevalveruannet 70 % eesmärgi saavutamise kohta. ACER ei täheldanud kasutada oleva piirkonnaülese võimsuse nähtavat paranemist.

Puudused komisjoni järelevalves toovad endaga kaasa riski, et ELi piiriülese kaubanduse eeskirju ei järgita

93 ACERi aruandlus oli eeskirjade rakendamise komisjonipoolse järelevalve põhielement. ACERil ei ole õiguslikku kohustust tuvastada ELi piiriüleste eeskirjade rikkumise juhtumeid ja neist teada anda. ACER võttis 2021. aasta detsembris vastu nõuetele vastavuse järelevalve raamistiku, et koordineerida riikide reguleerivate asutuste jõustamismeetmeid seoses ELi tasandi üksustega (nt ENTSO-E) ja põhivõrguettevõtjate piiriülese mõjuga kohustustega. Seetõttu oli komisjoni järelevalves lünk, kuna ACERile tuginemine ei olnud piisav, et jälgida, kas liikmesriigid järgivad võrgueeskirju/suuniseid ja elektrienergia määrust. ACERi ja komisjoni vahel puudus koostööleping või tegevuskava, et selgitada järelevalverolle ja vältida topelttööd. Komisjoni mõjuhinnangud võrgusuuniste kohta, milles mainiti ainult ACERit ja ENTSO-Ed, ei viidanud komisjoni rollile järelevalveraamistikus.

94 Vaatlejana osales komisjon korrapäraselt ACERi juhtorganite ja töörühmade koosolekutel ning asjaomaste sidusrühmade koosolekutel, kuid 2021. aasta lõpuks ei olnud ta ise vastavuskontrollide kohta aruandeid koostanud.

95 Energeetika peadirektoraat jälgis ajavahemiku 2016–2020 iga-aastastes tegevusaruannetes väheseid turuintegratsiooni näitajaid (hindade ühtlustamine ja omavahelise ühendatuse eesmärk) ning hindade ühtlustamisele ei seatud ühtki eesmärki. ACER jälgis ühte teist hindade ühtlustamise näitajat. Energeetika peadirektoraadi 2020.–2024. aasta uue strateegilise kava kohaselt neid näitajaid enam ei jälgita.

96 Komisjon ja ACER ei jälginud seda, kuidas võtsid liikmesriigid asjakohased ja võrreldavad sanktsioonid üle riigisisesesse õigusesse ega seda, kuidas riikide reguleerivad asutused jõustasid võrgueeskirju/suuniseid ja muid ELi õigusakte. Endises elektrienergia määruses (2009) ei seatud liikmesriikidele kohustust karistada võrgueeskirjade/suuniste täitmata jätmise eest. Elektrienergia direktiiviga 2009/72/EÜ on ette nähtud karistused elektriettevõtjatele, kes ei täida kõnealusest direktiivist või reguleeriva asutuse või ACERi asjakohasest õiguslikult siduvast otsusest tulenevaid kohustusi. Samuti on reguleerivatel asutustel õigus taotleda selliste karistuste määramist pädevalt kohtult⁶⁵. Uuesti sõnastatud elektrienergia määruses (2019) on sätestatud täpsed nõuded liikmesriikide kohustuse kohta kehtestada eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse artikli 59 kohaselt vastu võetud võrgueeskirjade rikkumise korral ja artikli 61 kohaselt vastu võetud suuniste rikkumise korral.

97 Järelevalveülesannete selge lahususe puudumine komisjoni ja ACERi vahel võib tekitada ebatõhusust ELi energiaeeskirjade järgimise jälgimisel. See võib kahjustada riikide reguleerivate asutuste ELi elektrituru eeskirjade järelevalve ja jõustamise tavade lähendamist ning seega takistada edusamme piirkondlike turgude integreerimisel.

Kümme aastat hiljem ei rakendata turujärelevalvet ikka veel täiel määral

98 Selleks et konkurents Euroopa energia hulgimüügiturgudel oleks avatud ja õiglane, on äärmiselt oluline, et hinnad kajastaksid nõudlust ja pakkumist ning neid ei moonutaks siseteabe alusel kauplemine või muud turuga manipuleerimise vormid. Sellised moonutused kõigutaksid turuosaliste usaldust turu terviklikkuse vastu ja ajendaksid mõnesid neist turult täielikult lahkuma, kahjustades seeläbi turukonkurentsi. See tooks kaasa kõrgemad hinnad ja lõppkokkuvõttes suuremad elektriarved kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Seepärast tuleks turud kavandada selliste eeskirjade alusel, mis hoiaksid ära ja tuvastaksid kuritarvituse⁶⁶.

99 Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega loodi energia hulgimüügiturgude järelevalve raamistik, et avastada ja tõkestada turuga manipuleerimist. Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1348/2014 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse andmete esitamise kohta täpsustati tehingute ja põhiandmetega seotud aruandekohustusi. Kasutasime aruande käesolevas osas auditikriteeriumidena määruse nõudeid, et hinnata, kuidas elektri hulgimüügiturgude järelevalvet rakendati.

100 Turuosalised peavad ACERile teatama kõigist energia hulgimüügituru tehingutest ELi tasandil. ACER vaatab selle teabe läbi, et teha kindlaks võimalikud turukuritarvitused, ning vajaduse korral hoiatab ja koordineerib tegevust riikide reguleerivate asutustega, kes vastutavad nõuete täitmise tagamise ja sanktsioonide kehtestamise eest. Tagamaks, et riikide reguleerivad asutused tegutsevad energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse alusel kooskõlastatud ja ühtsel viisil, avaldab ACER suuniseid energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaldamise kohta, kuigi need ei ole siduvad.

101 Liikmesriigid vastutavad selle eest, et riikide reguleerivatele asutustele antaks volitused, mis võimaldavad määrata tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi turuosalistele, kes rikuvad energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrust⁶⁷. Komisjon peaks tagama, et karistusi kehtestatakse kõigis liikmesriikides ühetaoliselt, et vältida turuosaliste poolset õiguslikku arbitraaži.

Turujärelevalvet hakati rakendama alles kuus aastat pärast energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse heakskiitmist ning seda takistas IT-süsteemi kokkuvarisemine

102 Leidsime, et 2017. aasta oli esimene täisaasta, mille kohta esitati tehingute aruandlus. 2017. aasta teisel poolel hakkas ACER esitatud andmete automaatseks läbivaatamiseks järjepidevalt oma järelevalvetarkvara kasutama. Joonisel 7 on esitatud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse ajatelg.

103 Turujärelevalvet oli tehtud vaid kaks ja pool aastat, kui energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse infosüsteem (ARIS) kokku kukkus, kuna teatatud tehingute arv järjest kasvas ja süsteem kannatas pideva alainvesteerimise all. Süsteemi korduva maasoleku tõttu ei olnud turujärelevalveks vajalikud andmed 2020. aasta juulist kuni 2021. aasta märtsini kättesaadavad. Sel ajavahemikul tõhus turujärelevalve sisuliselt puudus ja võimalikud turukuritarvituse juhtumid võisid avastamata jääda. Turujärelevalve taastus järk-järgult 2021. aasta keskel, kuid 2020. aasta juuli kuni detsembri andmeid hinnati tagantjärele statistiliste meetoditega, st rakendati kergemat hindamist, mida kasutatakse vähetähtsate hoiatusteadete puhul. Statistilise analüüsi tulemus ei ole aga piisav, et nõuda riikide reguleerivatelt asutustelt uurimise algatamist.

Andmete kogumine ei ole kõikehõlmav, ei käsitle peamisi riskivaldkondi ja annab turu läbipaistvusele vähe lisaväärtust

104 Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaselt peavad turuosalised teatama ACERile kõikidest energia hulgimüügituru tehingutest ning avalikustama läbipaistvuse huvides siseteabe ja põhiandmed. Samuti nõutakse määruses, et ACER jagaks teatavatel tingimustel enda kogutud andmeid. Hindasime, kas turul tehtud tehingutega seotud andmete ja teabe kogumine oli põhjalik ning kas läbipaistvusnõudeid järgiti. Samuti kontrollisime, kas ACER jagas kogutud andmeid nõuetekohaselt ja jagas teadusuuringute eesmärgil kogutud, tundlikku äriteavet mittesisaldavaid andmeid, mis aitaks suurendada läbipaistvust.

105 Energeetika peadirektoraadi esitatud⁶⁸ ja olulistelt andmeesitajatelt saadud andmete kohaselt moodustas börsiväline kauplemine 2019. aastal 68 % ja 2020. aastal 74 % elektrikaubanduse mahust (kahepoolne börsiväline kauplemine moodustas 2019. aastal 44 % ja 2020. aastal 46 %). Seetõttu toimub suurema osa elektrienergia hulgimüük kõige vähem läbipaistvatel turgudel ja on manipuleeritavam. Leidsime, et ACER ei võrdle järjepidevalt energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse süsteemi andmeid, mis puudutavad elektribörsidel või börsiväliselt kaubeldava elektrienergia aastamahte, energeetika peadirektoraadi avaldatud andmetega, mis tähendab, et ACER ei suuda tuvastada, kas energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse IT-süsteem hõlmab kogu börsivälist kauplemist, ega võtta meetmeid mis tahes lahknevuste kõrvaldamiseks.

106 ACERile esitatud andmeid, mis on seotud kauplemisega väljaspool elektribörsi, mõjutavad mitmed kvaliteediprobleemid⁶⁹. Turuosalistel on kohustus andmeid esitada, kuid nad ei ole kohustatud järgima ACERi mittesiduvaid aruandlusjuhiseid. Seetõttu ei saa ACER tagada, et esitatud andmed on täielikud või piisava kvaliteediga. See takistab ACERil kogutud andmete täielikku töötlemist. Asjaolu, et suurima osa üle elektrienergia hulgimüügiturust ei tehta täielikku järelevalvet, vähendab energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse tõhusust.

107 Tasakaalustamisteenuste lepingutega seotud tehingutest tuleb teatada üksnes ACERi taotlusel⁷⁰. Siiani ei ole ACER sellist teavet küsinud⁷¹. Turuga manipuleerimine toimub aga siiski ka tasakaalustamisturul. Kolmel juhul kohaldas Ühendkuningriigi reguleeriv asutus sanktsioone kogusummas 50 miljonit naelsterlingit, mis moodustab 99,3 % kõigist seni elektrienergia hulgimüügiturul toime pandud regulatiivsete rikkumiste eest kohaldatud lõplikest sanktsioonidest (vt VII lisa). Selline andmete puudumine toob kaasa ka puuduliku hindamise, mis vähendab ACERi turujärelevalve põhjalikkust.

108 ACER ei saa teha järelevalvet viimastel aastatel välja töötatud uute kauplemisviiside üle. Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse õigusraamistikku ei ole pärast selle vastuvõtmist ajakohastatud. Seetõttu ei ole esitatavate andmetega seotud õiguslikud nõuded enam asjakohased, mis takistab järelevalve ammendavust.

109 Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse⁷² kohaselt peavad turuosalised avalikustama läbipaistvuse huvides siseteabe⁷³ ja põhiandmed⁷⁴. Rakendusmääruses on sätestatud⁷⁵, et siseteavet võib avalikustada kas turuosalise veebisaidil, mis peaks pakkuma veebivooge, et ACER saaks seda teavet tõhusalt koguda, või kasutades kolmandate isikute hallatavaid siseteabeplatvorme.

110 ACER peab pidevalt hindama eri liiki kauplemiskohtade ja kauplemisviiside toimimist ja läbipaistvust ning andma nende kohta aru oma iga-aastases energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaste tegevuste aruandes⁷⁶. Aruande avaldamine lõpetati aga 2017. aastal (aruandluse aluseks olnud töö tehti 2016. aastal), niipea kui energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohane järelevalve toimima hakkas.

111 ACER avaldas oma aastaaruande asemel teavet turu eri kategooriate toimimise ja läbipaistvuse ning erinevate kauplemisviiside kohta oma energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohastes kvartaliaruannetes. Avalikustatud teave on aga vähem üksikasjalik. Näiteks ei sisalda see andmeid kauplemismahtude või tootjate ja põhivõrguettevõtjate poolse avalikustamisnõuete täitmise kohta. Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohased kvartaliaruanded ei sisalda ka soovitusi (erinevalt varasematel aastatel avaldatud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohastes iga-aastastes tegevusaruannetes kasutatud tavast). Lisaks avaldas ACER 2018. aastal ühe avaliku kirja⁷⁷, milles esitas turuosaliste avaldatud teabe analüüsi tulemused. ACER jõudis järeldusele, et siseteabe avalikustamise osas on vaja suuremat läbipaistvust.

112 Oma 2019. aasta suunistes energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohta ning läbipaistvuse suurendamiseks soovitas ACER ennetavalt kasutada siseteabeplatvorme kui kõige tõhusamat lahendust⁷⁸. Alates 2020. aastast on ACER pidanud registrit siseteabeplatvormidest, mis vastavad siseteabe tõhusaks avalikustamiseks vajalikele kvaliteedi miinimumnõuetele⁷⁹. Registreeritud siseteabeplatvormide nimekiri avaldatakse ACERi veebisaidil. ACERi suunised energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohta ei ole siiski õiguslikult siduvad⁸⁰. Turuosalised saavad seega endiselt kasutada ebatõhusamat moodust ehk avaldada siseteavet oma ettevõtte veebisaidil.

113 ACER peab jagama kogutud teavet riikide reguleerivate asutuste ja muude asjaomaste asutustega, nagu riiklikud finantsasutused, riiklikud konkurentsiasutused ja ESMA⁸¹, tingimusel et need asutused täidavad andmete edastamiseks teatavaid turvanõudeid⁸². Praegu jagab ACER kogutud andmeid kümne riigi reguleeriva asutusega⁸³, kes vastavad turvalise ühenduse nõuetele. Käimas on töö turvalise ühenduse loomiseks veel viiega⁸⁴. Teabevahetus teiste institutsioonidega on piiratud ja toimub üksnes juhtumipõhiselt. Eelkõige puudub süstemaatiline teabevahetus konkurentsi peadirektoraadiga⁸⁵, kuigi energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumised võivad rikkuda ka konkurentsiõigust, näiteks võimsuse kinnipidamise korral. Vaid kaks finantsvaldkonda reguleerivat asutust on väljendanud huvi energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse süsteemi andmete vastu. Huvi puudumine andmete kasutamise vastu takistab asjaomastel asutustel olemasolevat teavet kasutada.

114 ACER peab tegema oma tundlikku äriteavet mittesisaldava andmebaasi kättesaadavaks teadusuuringute eesmärgil ning võib turu läbipaistvuse suurendamise huvides otsustada selle avaldada⁸⁶. Vahendite nappuse tõttu ei ole ACER⁸⁷ aga siiani andmeid avaldanud ning on andmeid jaganud üksnes väga piiratud mahus. Andmete avaldamine ja jagamine suurendaks elektrienergia hulgimüügituru läbipaistvust, kuna see võimaldaks huvitatud kolmandatel isikutel teha turuanalüüse, mis võiksid täiendada ACERi enda järelevalvetegevust.

115 Samuti täheldasime, et ACERil ei olnud kvaliteediprobleemide tõttu üldjuhul võimalik hankida oma elektrikaubanduse andmebaasist teavet, mis on kasulik elektrienergia turujärelevalvearuannete koostamiseks, nagu organiseeritud turgudel ja börsiväliselt kaubeldavad elektrienergia kogused ning kauplemise maht turusegmentide kaupa. ACER ei kasuta juba enda valduses olevat teavet; selle asemel hangib ta sama teabe uuesti välistelt andmepakkujatelt, makstes selle eest tasu. See tähendab, et ACERile endale, energeetika peadirektoraadile või kolmandatele isikutele on kogutud andmetest praegu vähe kasu ülesannete puhul, mis lähevad kaugemale turuga manipuleerimise avastamisest. ACERi sõnul peaksid energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruses sätestatud lõivud (vt punkt 139) andma ACERile vahendid, mida on vaja energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse süsteemi andmete kasutamise edendamiseks, ja seega suurendama selle väärtust⁸⁸.

ACERi turujärelevalve ei ole põhjalik

116 Hindasime, kas teatatud tehingute seire turuga manipuleerimise juhtumite tuvastamiseks oli põhjalik, mis on tõhusa järelevalve eeltingimus. ACER kasutab energia hulgimüügitoodetega kauplemise jälgimiseks kaheetapilist protsessi (esimene etapp on automaatne sõelumine ja teine etapp koosneb esmasest käsitsi hindamisest ja analüüsist – vt joonis 8), et avastada ja ennetada turuga manipuleerimist ja siseteabe alusel kauplemist⁸⁹ spetsiaalse järelevalvetarkvara (SMARTS) ja erimeeskondade abil.

117 Riikide reguleerivate asutuste järelevalvetegevust käsitlevate uuringute kohaselt, mida on alates 2016. aastast tehtud igal aastal, on ACERi roll oluline, kuna riikide reguleerivad asutused saavad katta ainult väikese osa elektrienergia turust ning sõltuvad ülejäänud osa jälgimisel ACERist.

118 ACER töötas välja hoiatusteated tuvastatud riskantsete tavade põhjal, mis võivad viidata väärtegudele. 2017. aastal avaldas ACER esialgse loetelu, milles määrati kindlaks 20 sellist tava, mida ta pidas tõhusa järelevalve jaoks vajalikuks⁹⁰. Loetelu ajakohastati esimest korda 2021. aastal, tuginedes ekspertidega peetud konsultatsioonidele. ACERi loetelu praegune versioon sisaldab üksikasju 29 kahtlase tava kohta pidevatel turgudel. ACERi loetelu sisaldab ka üksikasju 15 sellise tava kohta enampakkumisturgudel.

119 ACERi riskihindamise kohaselt peaksid tuvastatud tavad olema suurima mõjuga ja kõige sagedamini esinevad tavad. Leidsime, et manipuleerimise avastamiseks rakendatud hoiatusteated hõlmavad vähem kui poolt ACERi loetelus olevatest suure ja keskmise riskiga kahtlastest tavadest. See tähendab, et enne kui ACERi järelevalvet saab pidada piisavalt tõhusaks, on vaja veel rohkem ära teha.

120 Ainult 5,5 % ACERi töötajatest (2021. aastal 108, vt tabel 4) tegeleb selle ülesandega, mis on ACERi kohustuste täitmiseks keskse tähtsusega. Aina suureneva arvu tehingute töötlemise eest vastutas stabiilne, kuid liiga väike meeskond (alates 2017. aastast kuus analüütikut ja 2019. aastal viis, sh kaks rühmajuhti). See suurendab märkimisväärselt selliste suure riskiga hoiatusteadete keskmist arvu, mida analüütikud käsitsi töötlevad (vt tabel 2), millega kaasneb oht, et järelevalve kvaliteet ja ammendavus halvenevad.

121 Võttes arvesse inimressursside piiratust, pidi ACER teated tähtsusjärjestama: ainult väikest osa sisestatud hoiatustest hinnati käsitsi⁹¹. Olemasolevate hoiatuste tõhustamine ja lisahoiatuste väljatöötamine (vt punkt 118) aeglustus märkimisväärselt, mis vähendas hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse ulatust⁹² ja lõppkokkuvõttes selle tõhusust. ACERi järelevalve tulemusel tuvastatud hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse võimalike rikkumiste arv on praegu väike (perioodil 2017–2021 tuvastatud 431 juhtumist avastas ACER ainult 20, vt ka VIII lisa), mistõttu on ACERi panus piiratud⁹³.

ACERil ei ole volitusi, tagamaks eeskirjade ühtset jõustamist riikides, et ära hoida turukuritarvitusi

122 Hindasime, kas ACERil on olemas asjakohased vahendid, et tagada energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse nõuetekohane kohaldamine liikmesriikide tasandil, kas ta suudab koordineerida riikide reguleerivate asutuste tegevust ja neid uurimistes toetada, ning milline on ACERi järelevalve mõju turukuritarvituse korral kohaldatavatele karistustele.

123 Kehtiva õigusraamistiku kohaselt ei ole ACERil volitusi viia läbi uurimisi ega jõustada turukuritarvituse vastaseid eeskirju. Need kohustused on riikide reguleerivatel asutustel vastavalt oma riigi õigusraamistikule⁹⁴. ACER teavitab riikide reguleerivaid asutusi enda tuvastatud kahtlastest käitumisviisidest. Seejärel otsustavad riigi reguleerivad asutused oma hinnangu põhjal, kas algatada uurimine või mitte. Riikide reguleerivad asutused annavad ACERile tagasisidet juhtumite kohta, mille nad on otsustanud tagasi lükata.

124 Vajaduse korral võib ACER ka ametlikult pöörduda riikide reguleerivate asutuste poole uurimiste algatamiseks⁹⁵; tal ei ole aga vahendeid selliste taotluste jõustamiseks, mistõttu ei ole tegemist täiesti tõhusa vahendiga. Auditeeritud ajavahemikul ACER seda õigust ei kasutanud.

125 ACERi roll on tagada, et riikide reguleerivad asutused täidavad oma energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaseid ülesandeid kooskõlastatud ja ühtsel viisil⁹⁶. Sel eesmärgil tehakse ACERile ülesandeks koostada suunised, kuigi need ei ole siduvad⁹⁷. Leidsime, et ACER avaldab ja ajakohastab korrapäraselt oma suuniseid energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaldamise kohta (praegu kuues väljaanne). ACER avaldab ka suuniseid, milles antakse põhjalikku teavet teatavat liiki kuritarvituste kohta⁹⁸. Tehnilised juhenddokumendid esitatakse turujärelevalve alalise komitee korrapärastel koosolekutel, kus neid riikide reguleerivate asutuste esindajatega arutatakse.

126 Karistusi kehtestavad liikmesriikide seadusandjad. Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruses on ette nähtud üksnes mõningad üldpõhimõtted; samuti nõutakse selles, et liikmesriigid teavitaksid komisjoni karistusi käsitlevatest sätetest ja nende kõigist muudatustest⁹⁹. Leidsime, et energeetika peadirektoraat ei ole võtnud meetmeid, et tagada karistuste ühetaolisus kõigis liikmesriikides. Sellest tulenevalt võivad trahvid ulatuda tuhandetest kuni kümnete miljonite eurodeni (vt VII lisa).

127 Võttes arvesse eespool kirjeldatud leebeid jõustamistingimusi ja liikmesriikides kohaldatavate karistuste märkimisväärseid erinevusi, leiame, et on oht, et turuosalised võivad ära kasutada lünki või, mis veelgi halvem, et liikmesriigid võivad konkureerida, pakkumaks turuosalistele karistuste ja jõustamise osas kõige tolerantsemat keskkonda. See kahjustaks turu terviklikkust.

128 Piiriülesed tehingud suurenesid 51,5 %-lt kõigist turuosaliste teatatud tehingutest 2017. aastal 69 %-le 2021. aastal. Suurenemas on ka piiriülese turu kuritarvitamise kahtluse juhtumid: kui 2017. aastal oli selliseid juhtumeid 20 (24 % kõigist uutest juhtumitest), siis 2021. aastal 51 (47 % kõigist uutest juhtumitest). Samuti on kasvanud kuhjunud piiriüleste kohtuasjade arv (vt tabel 3).

129 Paljud riikide reguleerivad asutused ei ole piisavalt varustatud keerukate turgude analüüsimiseks või rahvusvaheliste mõõtmete arvessevõtmiseks¹⁰⁰. Erinevate riiklike prioriteetide tõttu on ELi siseturu arengut mõjutavad piiriülesed juhtumid mõnikord tahaplaanile jäänud.

130 ACER ei saa toetust pakkuda, kuigi tal on ülevaade piiriülesest kaubandusest, mis teoreetiliselt kujutab endast väärtuslikku eelist. ACERi sõnul¹⁰¹ on see tingitud ressursside nappusest. Koordineerimistoetus piirdub juhtumikoosolekute korraldamisega (kuni kaks korda aastas) ja arutelude korraldamisega turujärelevalve alalise komitee koosolekutel (kuus korda aastas). ACER võib luua ja koordineerida uurimisrühmi, et reageerida piiriülese mõjuga rikkumistele. ACERi osalemine piiriülestes uurimisrühmades on aga ressursside nappuse tõttu lõpetatud¹⁰².

131 ACERi tegevuse mõju elektrienergia hulgimüügituru kuritarvituste avastamisele ja karistuste määramisele on olnud väike. Kõik senini turuga manipuleerimise eest määratud trahvid peale kahe¹⁰³ on olnud seotud rikkumistega turusektorites, mida ACER ei jälgi (vt punkt 107), või rikkumistega, mis leidsid aset enne 2017. aasta viimast kvartalit, kui ACER turujärelevalvet tegema hakkas (vt punkt 102 ja VII lisa).

ACER andis korrapäraselt teada liiga väiksest eelarvest, mis turujärelevalve tegemist takistab, kuid ei jaotanud oma vahendeid otstarbekalt

132 Õigusraamistiku kohaselt tuleks ACERile anda piisavad ressursid oma ülesannete täitmiseks¹⁰⁴. Hindasime, kas komisjon oli andnud ACERi käsutusse piisavalt ressurse ja kas ACER omakorda oli jaotanud need nõuetekohaselt oma ülesannete täitmiseks.

133 ACER väljendas oma 2016.–2021. aasta programmidokumentides korduvalt muret selle pärast, et tal ei ole piisavalt töötajaid ega ressursse, mis võib ohustada tema suutlikkust oma ülesandeid täita. Kuigi inim- ja finantsressursside nappust peeti riskiks enamiku tegevuste puhul, pidasid komisjon ja ACER seda kriitiliseks riskiks üksnes energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaste tegevuste puhul. ACERi sõnul oli inim- ja finantsressursside puudumine põhjuseks, miks paljud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega seotud tegevused vähem tähelepanu said ning ARIS 2020. aastal kokku kukkus (vt punkt 103).

134 Euroopa Parlamendi tellitud sõltumatus uuringus¹⁰⁵ leiti, et ACERi eelarvetaotluste ja komisjoni eraldatud summa vahel oli püsiv erinevus. Uuringu kohaselt tekkis erinevus ressursivajaduste alahindamisest, kui ACERile määrati uued ülesanded (nt seoses energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega), ning ACERi ülesannete erinevast tõlgendamisest ACERi ja eelarvepädevate institutsioonide poolt.

135 Oma arvamustes ACERi 2017.–2021. aasta programmidokumentide kavandite kohta soovitas komisjon ACERile eelarvepiirangutega toime tulemiseks keskenduda talle õiguslikult volitatud ülesannetele, vähendada tugitegevusega tegelevate töötajate arvu ja suurendada prioriteetseid ülesandeid täitvate töötajate arvu.

136 Leidsime siiski, et ajavahemikul 2016–2021 suurenes personali- ja haldusosakond 47 %, kuigi ACER oli paljud horisontaalsed tegevused tellinud allhanke korras¹⁰⁶, ning see osakond kasutas kõige rohkem väljastpoolt ACERit tööle võetud ajutisi töötajaid. Samal ajavahemikul kasvas ACERi töötajate arv tervikuna 17 %. Nende kahe osakonna, kes täidavad energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega seotud ülesandeid ja kes vajavad ressursse kõige enam, suurus kasvas sel perioodil vaid 14 % (vt tabel 4).

137 Lisaks ületas 2021. aasta detsembris ACERi direktori büroos tegutseva strateegia rakendamise ja teabevahetuse töörühma täistööajale taandatud ametikohtade arv (kuus täistööajale taandatud ametikohta ja kaks ajutist ametikohta) turujärelevalve meeskonnale eraldatud töökohtade arvu (kuus täistööajale taandatud ametikohta ja kaks praktikanti). ACER tunnistab, et turujärelevalve eest vastutavas meeskonnas napib töötajaid (vt punkt 120). ACERi ametikohtade selline jaotus on vastuolus määruse (EL) 2019/942 artikli 41 lõikega 5, milles on sätestatud, et vahendite eraldamine teabevahetustegevusele ei tohi ohustada ACERi põhitegevust.

138 ACER esitas mitmel korral hoiatusi selle kohta, et energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse IT-süsteemi ressursid on ebapiisavad. Leidsime, et aastate jooksul on alarahastamine viinud probleemideni mitmes valdkonnas (näiteks vananenud ja ebapiisav taristu ja tarkvara, ebapiisav kasutajatugi ja pikaajaliste andmesalvestusteenuste puudumine).

139 2021. aastal õnnestus ACERil edukalt rakendada komisjoni otsust¹⁰⁷, mis käsitleb lõivude kogumist energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaste tegevuste rahastamiseks. See andis ACERile 8,8 miljoni euro suuruse uue tuluvoo. Kõnealune lisatulu, millega osaliselt kompenseeriti ELi eelarvest ACERi eelarvesse makstava toetuse vähenemist 2,5 miljoni euro võrra, võimaldas ACERil suurendada energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse IT-süsteemi 2021. aasta tegevuskulude eelarvet 6,2 miljoni euro suuruse summani, mis on 88 % suurem kui 2020. aasta lõplik eelarve. Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse IT-süsteemi tegevuskulude järgmisse perioodi ülekantud assigneeringud olid 2021. aastal aga neli korda suuremad kui 2020. aastal (4,0 miljonit eurot 2021. aastal, 1,1 miljonit eurot 2020. aastal). Kuigi energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega seotud tegevuste kulukohustuste täitmise määr ulatus 97,58 %-ni, jäi kokkuvõttes enamik määruse alusel kogutud lõivudest aasta jooksul kasutamata.

140 2020. aastal rõhutas ACER rahastamise puudumist kui põhjust lükata edasi investeeringud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse IT-süsteemi¹⁰⁸. Lisaks lükkas ACER oma 2021. aasta eelarve täitmist edasi, põhjendades seda ebakindlusega, mis on seotud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaste lõivude tõhusa kogumisega. See omakorda lükkas mitme põhiülesannetega seotud projekti käivitamise edasi aega pärast 30. aprilli 2021, mis oli 2021. aasta energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaste lõivude esimese osamakse arvelduspäev¹⁰⁹. 2021. aasta aprilli lõpuks oli aga kogutud kaks kolmandikku energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohastest lõivudest, ning valdkonnad, kus energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse IT-süsteemi oli vaja täiustada, olid teada juba aastaid. Olukord oleks vajanud paremat planeerimist ja kiiremat tegutsemist.

ACERi ühtlustamisvahendid ja juhtimisstruktuur ei aita kaasa ameti tulemuslikkusele ja aruandekohustuse täitmisele

141 ACERi määruse kohaselt on ACERi peamine ülesanne koordineerida riikide reguleerivate asutuste tööd, et saavutada elektriturgude piiriülese kaubanduse eeskirjade ühtne rakendamine. Järgnevalt hindame ACERi pädevusi ELi õigusraamistiku ja ELi võrdlusaluste, näiteks sarnaste ELi asutuste ja komisjoni pädevuste alusel. ACERil peaksid olema vajalikud õigused oma reguleerimisülesannete teostamiseks tõhusal, läbipaistval, põhjendatud ja eelkõige sõltumatul viisil¹¹⁰. Hindasime ka ACERi juhtimisstruktuuri, tuginedes OECD soovitustele tagada, et reguleerivate asutuste otsused tehakse objektiivsel, erapooletul ja järjepideval alusel, ilma huvide konflikti, kallutatuse või sobimatu mõjuta¹¹¹. OECD soovitab ka avaliku sektori organisatsioonidel ja teenistujatel tagada huvide konflikti lahendamise või haldamise protsessis avatus¹¹².

142 Samuti peavad ELi institutsioonid, organid ja asutused tegema oma tööd võimalikult avalikult, et tagada kodanikuühiskonna osalemine ja edendada seeläbi head valitsemistava¹¹³. ACER on õiguslikult kohustatud üldsust ja kõiki huvitatud isikuid oma tööst läbipaistvalt teavitama¹¹⁴. Hindasime ka ACERi veebisisu läbipaistvust ELi võrdlusaluste, näiteks sarnaste ELi asutuste ja komisjoni vahendite alusel.

ACERi ühtlustamisvahendid ei võimalda riikide reguleerivaid asutusi täielikult koordineerida

143 ACERi õigus saada juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele oli üks korduvatest probleemidest, millega ACER tegevuste järelevalve käigus kokku puutus (vt nt punktid 81 ja 82). Uuesti sõnastatud ACERi määrusega anti ACERile õigus teha siduvaid otsuseid teabe taotlemiseks riikide reguleerivatelt asutustelt, põhivõrguettevõtjatelt, ENTSO-E-lt ja määratud elektriturukorraldajatelt (artikkel 3). ACERil ei ole siiski volitusi selliste otsuste täitmata jätmise korral karistusi määrata. Komisjonil on sellised volitused, kui liikmesriigid talle piisavat teavet ei esita¹¹⁵.

144 ACER võib vastu võtta ja võttiski vastu arvamusi ja soovitusi, mis on suunatud peamistele osalejatele, nagu ENTSO-E ja riikide reguleerivad asutused. ACERi määrus ei näe ACERile üldiselt ette kohustust nende suhtes järelmeetmeid võtta. Adressaatidelt (nt riikide reguleerivad asutused, komisjon, ENTSO-E) ei nõuta ACERile aruannete esitamist arvamuste/soovituste järgimise kohta ega nõuete täitmata jätmise põhjuste selgitamist. Selline põhimõte („täida või põhjenda täitmatajätmist“) on sätestatud ESMA määruses ESMA soovituste suhtes¹¹⁶.

145 Samuti ei kohustata ACERi määrusega ACERit jälgima tema siduvate otsuste täitmist (nt otsused tingimuste ja meetodite vastuvõtmise kohta). ACERil ei ole volitusi neid jõustada. Lisaks ei ole komisjon tingimuste ja meetodite järgimise tagamiseks kunagi oma jõustamisvolitusi kasutanud.

146 ACERi määrusega ei anta ACERile teatavaid järelevalve ühtlustamise vahendeid, mis on kättesaadavad teistele ELi asutustele (nt EBA, ESMA), nagu riikide reguleerivate asutuste vastastikused eksperdihinnangud või ELi õiguse rikkumiste uurimine omal algatusel. Sellised õigused võiksid soodustada ACERi nõuandva ja regulatiivse väljundi rakendamist ning riikide reguleerivate asutuste järelevalvetavade koordineerimise tõhusust või tagada ENTSO-E töö parema kooskõla ELi huvidega.

147 Põhivõrguettevõtjad teenivad olulist võimsusjaotustulu piiriülesest kaubandusest järgmise päeva turgudel (vt punkt 18). Riikide reguleerivad asutused peavad kontrollima, kas põhivõrguettevõtjad investeerivad sellise tulu vastavalt elektrienergia määrusele ühendusvõimsusesse. ACERil ei ole spetsiaalseid volitusi, et hinnata võimsusjaotusest saadud tulu kasutamist põhivõrguettevõtjate poolt ega koordineerida riikide reguleerivate asutuste järelevalvetavasid selles valdkonnas.

ACERi juhtimisstruktuur takistab ameti tõhusust ja sõltumatust

148 ACERi direktor peab saama peamiste regulatiivsete väljundite (nt ACERi otsused tingimuste ja meetodite vastuvõtmise kohta, enamik parimaid tavasid, soovitusi ja arvamusi) kohta pooldava arvamuse reguleerivate asutuste nõukogult, kuhu kuulub üks riigi reguleeriva asutuse esindaja igast liikmesriigist. Reguleerivate asutuste nõukogu kiidab heaks ka ACERi direktori ametisse nimetamise, kes esitab kõnealuste regulatiivsete dokumentide eelnõud heakskiitmiseks reguleerivate asutuste nõukogule. Kuigi reguleerivate asutuste nõukogu peab tegutsema üksnes ELi kui terviku huvides, ei ole ACERi määruses seadusandlikke tagatisi, et vältida esindajate osalemist reguleerivate asutuste nõukogu otsustes, mis lähevad vastuollu riikide reguleerivate asutuste konkreetsete otsuste või riikide huvidega (kui riikide reguleerivad asutused kaitsevad neid vastavalt nende õiguslikule seisundile). Seda seetõttu, et ACERi sekkumistest tulenevat netomõju heaolule riikide ja ELi tasandil võib erinevalt hinnata. Võrdluseks võib tuua, et ESMA määruse 2019. aasta läbivaadatud versioonis sisalduvad mõned kaitsemeetmed¹¹⁷.

149 Auditi käigus täheldasime ka puudusi ACERi sise-eeskirjade¹¹⁸ rakendamises seoses reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsioonide haldamise ja avaldamisega. ACERi nõukogude ja töörühmade otsustusprotsesside suurem läbipaistvus võiks kaasa aidata huvide konflikti avalikule kontrollile (nt protokollide ja hääletustulemuste avaldamine, vt IX lisa).

150 Kuna reguleerivate asutuste nõukogu esitab oma arvamusi kahekolmandikulise häälteenamusega, väljendas komisjon muret, et väike vähemus võib ACERi direktori ettepanekutele veto panna, mis toob kaasa regulatiivsete algatuste läbikukkumise või vastuvõtmise venimise, ning et esineb korduvaid probleeme seoses riikide reguleerivate asutuste sõltumatusega valitsustest ja nende ressursside piisavusega (elektrienergia direktiivi nõue)¹¹⁹. Uuesti sõnastatud ACERi määrus ei sisaldanud aga ühtegi leevendusreformi. 2021. aastal tõstatati reguleerivate asutuste nõukogu arutelu käigus mure riikide reguleerivate asutuste sõltumatuse ning nende ja riikide valitsuste vahelise vastutuse piiritlemise pärast¹²⁰. Lisaks sõltub ACER asutusevälise oskusteabe hankimisel suurel määral riikide reguleerivate asutuste ekspertide kaasamisest töörühmadesse ja töökondadesse. Riikide reguleerivate asutuste ekspertide puhul võib tekkida ka eespool nimetatud huvide konflikt. Ometi ei pea nad täitma deklaratsiooni huvide konflikti kohta.

151 Kuigi strateegia elluviimiseks ja teabevahetuseks eraldatakse märkimisväärseid ressursse, on ACERi peamine kommunikatsioonivahend – tema veebisait – ebatõhus. Näiteks ei ole olulised dokumendid kergesti kättesaadavad või neid ei avaldata üldse. Veebisaidil puudub ühelt healt valitsemistava vahendilt oodatav läbipaistvus. Mõningatel juhtudel ei vasta see isegi regulatiivsetele nõuetele (vt IX lisa).

Järeldused ja soovitused

152 Elektrienergia siseturu loomise ambitsioonikat ja keerukat projekti takistasid komisjoni valitud reguleerimisvahendid, mis tõid kaasa piiriülese kaubanduse eeskirjade keeruka õigusliku ülesehituse ja viivitused. Seda takistasid ka puudused ELi juhtimisraamistikus. Komisjoni regulatiivne lähenemisviis, samuti komisjoni ja ACERi järelevalve tegemise viis ei aidanud piisavalt kaasa ELi elektrituru toimimise parandamisele. Ka turujärelevalve, mida tehti turu kuritarvitamise ja manipuleerimise avastamiseks ja ärahoidmiseks, oli puudulik.

153 Elektriturgude integreerimine kõigi liikmesriikide elektriturgude liitmise kaudu, mida nõutakse ELi võrgusuunistes, edenes aastatel 2015–2021 aeglaselt. Integreerimise seis oli turusegmentide kaupa erinev ja seda ei olnud 2021. aasta lõpuks veel lõpule viidud. See on seitse aastat hiljem kui algne tähtaeg, ehkki olulisi turgude liitmise projekte alustati vabatahtlikult enne suuniste vastuvõtmist. Ühtegi neist suunistest täiel määral ei rakendatud. Mõningad majanduslikud eelised, mida annab hindade suurem ühtlustumine, mis on omakorda tingitud piiriülese kaubanduse kasvust, on endiselt kasutamata. Elektriturgude integreerimise tõhusust pärssis ka edusammude puudumine piirkonnaüleste võrkudevaheliste ühenduste kasutada oleva võimsuse suurendamisel (vt punktid 37–46).

154 Komisjoni poolt 2015.–2017. aastal vastu võetud võrgueeskirjad ja suunised olid oluline samm, saavutamaks ELi seadusandja eesmärke edendada piiriülest konkurentsi elektritootmisel ja kõrvaldada piiriülese kaubanduse regulatiivsed takistused. Komisjoni regulatiivne lähenemisviis, nimelt riikide reguleerivate asutuste ja ACERi poolt vastu võetavate tingimuste ja meetodite valimine, tõi aga kaasa enamiku eeskirjade liiga keerulise ja hilinenud rakendamise.

155 Vaatamata sellele, et ACER kiitis tema pädevusalasse kuuluvad tingimused ja meetodid õigeaegselt heaks, esines eeskirjade/suuniste rakendamisel viivitusi, eelkõige seoses tingimuste ja meetodite suure arvuga, riikide reguleerivate asutuste ja põhivõrguettevõtjate vaheliste tingimuste ja meetodite kokkulepete hilinemisega ning võrgusuunistes sätestatud ebatõhusate heakskiitmisprotsessidega (vt punktid 50–56). Komisjon ei analüüsinud oma mõjuhinnangus piisavalt kehtestatud turukorralduse ja -juhtimise mõju, eelkõige peamisi aspekte, mis on seotud regulatiivse töö delegeerimisega riikide reguleerivatele asutustele ja ACERile, ning turukorralduse sidusust, nt hinnakujundusmeetodite mõju kriisiolukordades, kus esineb häireid sisendite turgudel, ning pidades silmas taastuvenergia osakaalu kasvu (vt punktid 57–61).

1. soovitus. Ühtlustada õigusraamistiku rakendamist

Komisjon peaks

1. hindama uute võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamisel süstemaatiliselt kulusid ja tulusid, mis kaasnevad nende rakendamisega tingimuste ja meetodite vastuvõtmise kaudu, võttes eelkõige arvesse halduskoormust, mida need võivad ACERile, riikide reguleerivatele asutustele ja teistele asjaosalistele kaasa tuua;
2. uuesti hindama elektrienergia hulgimüügihinna kujunemist reguleerivaid ELi eeskirju, pidades silmas praegust energiakriisi ja taastuvenergia osakaalu suurenemist;
3. kehtestama eeskirjad nõudluse paindlikkuse stimuleerimiseks.

Soovituse täitmise tähtaeg: punktide a ja b puhul alates 2023. aastast, punkti c puhul 2025. aasta.

156 Komisjoni otsus tugineda turueeskirjade rakendamisel võrgusuunistele ning tingimustele ja meetoditele, mida tugevdab sidusrühmade vastastikune surve, jätab liikmesriikidele rohkem tegutsemisruumi kui otsese reguleerimise puhul. See omakorda nõudis vastutavate ELi organite (komisjon ja ACER) tugevat järelevalverolli, et tagada liikmesriikides järjepidevad edusammud eeskirjade rakendamisel.

157 ACER ja komisjon jagavad vastutust, et koordineerida võrgueeskirjade/suuniste ühetaolist rakendamist riikide reguleerivate asutuste poolt. ACER jälgis tingimuste ja meetodite vastuvõtmist, juhtis tähelepanu viivitustele ja kiitis oma pädevusse kuuluvad tingimused ja meetodid üldiselt heaks õigeaegselt (vt punkt 54). Selge järelevalvestrateegia puudumise ja ressursside piiratuse tõttu ei teinud ta aga kokkuvõtteid ega andnud komisjonile ja riikide reguleerivatele asutustele korrapäraselt aru võrgusuuniste ning tingimuste ja meetodite nõuete rakendamisest (vt punktid 68–78). ACERi järelevalvet turueeskirjade mõju üle takistasid ka ebapiisavad andmed ning selle põhjal ei antud riikide reguleerivatele asutustele usaldusväärseid soovitusi. ACER ei ole välja pakkunud võimalikke meetmeid turgude integreerimise edendamiseks, esitades komisjonile ja parlamendile arvamusi (vt punktid 80–85).

158 Komisjonil ja ACERil puudus eeskirjade/suuniste järelevalveks ühine raamistik (vt punktid 93–97). ACERi järelevalve ei aidanud kaasa riikide reguleerivate asutuste koordineeritud jõustamismeetmetele. Osaliselt võrgusuuniste ebaselgete sätete või puuduliku kvaliteediga või puuduvate andmete (nt läbipaistvusplatvorm) tõttu ei aidanud ACERi järelevalve kaasa peamiste rakendusaspektide edenemisele, st pakkumispiirkondade läbivaatamisele ja ühendusvõimsuste maksimeerimisele (punktid 86–92). Sellest tingituna ei kasutanud ACER oma potentsiaali edendada suuniste õigeaegset ja ühtset jõustamist riikide reguleerivate asutuste poolt ning lõppkokkuvõttes ELi elektrituru integreerimist.

2. soovitus. Tõhustada võrgusuuniste järelevalveraamistikku

1. Komisjon ja ACER peaksid selgitama oma võrgueeskirjade/suuniste täitmise ja mõju jälgimise strateegiat ning rakendama seda järjepidevalt nii ajaliselt kui ka kõigis liikmesriikides.
2. Komisjon peaks ACERi toetusel üle vaatama läbipaistvusplatvormi ja ELi energiaandmete raamistiku nõrgad kohad ning võtma vajaduse korral parandusmeetmeid.

Soovituse täitmise tähtaeg: punkti a puhul 2023. aasta, punkti b puhul 2025. aasta.

159 ACERi elektri hulgimüügiturgude terviklikkuse (energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohane) järelevalve ei ole ammendav (vt punktid 117–121). Andmete kogumine ei olnud täielik, ei hõlmanud peamisi riskivaldkondi (vt punktid 105–108) ning energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse IT-süsteemi tööd pärssis alarahastamine (vt punkt 103). Lisaks oli turukuritarvituse vastaste eeskirjade jõustamine ebajärjekindel, kuna liikmesriikide lähenemisviisid olid erinevad ning ACERi volitused ja ressursid on piiratud. Riikide reguleerivatel asutustel on jõustamisprotsessi kõige olulisemates aspektides otsustav roll (vt punktid 123–127) ning ACERil ei ole vahendeid, et pakkuda lisaväärtust piiriüleste uurimiste koordineerimisel, mis muutuvad üha sagedasemaks (vt punktid 128–130). ACERi järelevalve ei ole kuigi palju sanktsioone kaasa toonud (vt punkt 131).

160 Seni on suurimat tähelepanu pööratud kvaliteetsete andmete kogumisele. See on energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse üks põhiaspekte, kuid see on teisejärguline määruse peamise eesmärgi kõrval, milleks on tagada turujärelevalve (vt punkt 100) ja saadud andmete kasutamine turu läbipaistvuse suurendamiseks (vt punktid 113–115).

161 Kümme aastat pärast jõustumist ja hoolimata tehtud edusammudest ei ole eespool kirjeldatud põhjustel veel täielikult ära kasutatud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse potentsiaali ära hoida turu kuritarvitamist ja edendada läbipaistvust elektrienergia hulgimüügiturul. Seetõttu on oht, et liidu elektriturgu moonutab turuga manipuleerimine, mis kahjustab lõpptarbijaid (vt punktid 102–140).

3. soovitus. Tõhustada ACERi järelevalvet hulgimüügiturgude terviklikkuse üle

Selleks et parandada turujärelevalvet ja vältida võimalikke turumoonutusi, peaks ACER täielikult rakendama energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrust, näiteks parandades energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohase turujärelevalvega seotud andmete katvust, suurendades kuritahtliku käitumise jälgimise ulatust ning edendades uurimisrühmade loomise kaudu piiriülest uurimiskoostööd.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2025. aasta.

162 Ajavahemikul 2016–2021 hoiatas ACER korduvalt, et tal on ebapiisavalt ressursse ning et nende nappus mõjutab negatiivselt tema ülesannete täitmist. ACERit mõjutas tõepoolest struktuurselt ebapiisav eelarve (vt punktid 133–134); leidsime aga ka tõendeid selle kohta, et neid probleeme süvendas inim- ja finantsressursside ebaotstarbekas jaotamine ACERi poolt (vt punktid 135–140).

163 2021. aastal õnnestus ACERil edukalt energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse lõive koguda, mis andis talle 8,8 miljoni euro suuruse uue tuluvoo. Enamik energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohastest lõivudest jäi 2021. aastal aga kasutamata. Tulevikus on äärmiselt oluline, et ACER kasutaks struktuursete probleemide kiireks lahendamiseks parimal võimalikul viisil ära tema käsutuses olevaid märkimisväärseid täiendavaid rahalisi vahendeid.

4. soovitus. Kiirendada energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaste lõivude kasutamist, et kõrvaldada puudused ACERi turujärelevalves

ACER peaks kiirendama energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohastest lõivudest saadud täiendavate rahaliste vahendite kasutamist, et kõrvaldada puudused energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega seotud tegevustes (nt aegunud IT-süsteem, töötajate vähesus). ACER peaks vastavalt kehtestatud prioriteetidele parandama järelevalvet personalivajaduste üle kõikides osakondades.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2023. aasta lõpp.

164 Hoolimata komisjoni algatustest ACERi määrust ajakohastada, on endiselt puudusi ACERi volituste ja juhtimise tõhususes, edendamaks ELi elektrituru eeskirjade ühetaolist rakendamist riikide reguleerivate asutuste, põhivõrguettevõtjate ja määratud elektriturukorraldajate poolt (vt punktid 143–150).

5. soovitus. Tõhustada ACERi juhtimist

Komisjon peaks hindama ACERi juhtimist ja tegema ettepanekuid selle parandamiseks, suurendades sõltumatust riikide reguleerivatest asutustest ja liikmesriikide huvidest ning tõhustades ameti jõustamisvolitusi ja ühtlustamisvahendeid.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2025. aasta.

165 ACERi peamine kommunikatsioonivahend – tema veebisait – on ebatõhus. Sidusrühmadele ja üldsusele mõeldud põhidokumendid ei ole kergesti kättesaadavad või neid ei avaldata üldse. Veebisaidil puudub kommunikatsioonivahendi jaoks vajalik läbipaistvus. Mõningatel juhtudel ei vasta see isegi regulatiivsetele nõuetele (vt punkt 151).

6. soovitus. ACERi läbipaistvuse ja aruandekohustuse täitmise parandamine

ACER peaks parandama oma töö läbipaistvust ja selle kohta aru andmist, hõlbustades üldsuse juurdepääsu oma veebisaidil sisalduvatele dokumentidele ja andmetele, tagades oma otsuste ja andmete täieliku ja õigeaegse avaldamise kooskõlas õiguslike nõuetega ning kehtestades parimatel tavadel põhineva selgelt määratletud läbipaistvuspoliitika.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2024. aasta.

166 Karistused on oluline vahend ELi õiguslike nõuete täitmise tagamiseks. Võrdsete tingimuste tagamiseks ELis on oluline tagada, et karistused oleksid kõigis liikmesriikides ühtsed.

167 Komisjon ja ACER ei jälginud seda, kuidas võtsid liikmesriigid asjakohased ja võrreldavad karistused üle riigisisesesse õigusesse ega seda, kuidas riikide reguleerivad asutused jõustasid võrgueeskirju/suuniseid ja muid ELi õigusakte. Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus hõlmab ainult teatavaid üldpõhimõtteid, karistusi kehtestavad aga liikmesriikide seadusandjad. Leidsime, et komisjon ei püüdnud taganud karistuste ühetaolisust kõigis liikmesriikides ei võrgueeskirjade ja suuniste ega energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse puhul (vt punktid 96 ja 126).

7. soovitus. Hinnata karistuste ühetaolise kohaldamise raamistiku vajalikkust

ELi eeskirjade järgimise edendamiseks ja õigusliku arbitraaži vältimiseks peaks komisjon

1. hindama, kas ELi eeskirjade rikkumise eest määratavaid karistusi reguleeritakse ja kohaldatakse liikmesriikides ühetaoliselt;
2. juhul, kui see on põhjendatud, töötama välja raamistiku, milles sätestatakse karistuste ühised miinimumnõuded.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2023. aasta.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Mihails Kozlovs, võttis käesoleva aruande vastu 13. detsembri 2022. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Elektrienergia hulgimüügiturud

Elekter on eripärane kaup. Erinevate omaduste tõttu on vaja nelja liiki elektrienergia hulgimüügiturgu.

• Pärast tootmist ei saa elektrienergiat majanduslikult otstarbekalt salvestada. Lisaks saavad mõned elektrijaamad oma tootmist muuta üksnes aeglaselt, sest nende käivitamiseks kulub mitu tundi, mis võib põhjustada märkimisväärseid hinnatõususid, mis seejärel kanduvad edasi tarbijatele. Seetõttu on vaja järgmise päeva turge, kus tootmist on võimalik kavandada ja sellega kaubelda üks päev ette.
• Kuna taastuvenergia osakaal kasvab, võib tootmisvõimsus kiiresti muutuda. Näiteks ei ole võimalik ennustada tegelikku tuule- ja päikeseenergia toodangut ning see on teada ainult reaalajalähedaselt. Kuna toodetud elektrit ei ole võimalik salvestada, toovad taristu seisakud kaasa tarnete kohese vähenemise. Seetõttu on vaja turge, kus kavandatud nõudlust saab lühikese etteteatamisajaga kohandada: selleks on päevasisesed turud.
• Elektrikatkestuste ohu vältimiseks peab nõudlus ja pakkumine võrgus olema alati vastavuses. Seetõttu on vaja turge, kus põhivõrguettevõtjad saavad füüsilise tarneaja lähedal hankida võrgu tasakaalu hoidmiseks vajalikku energiat: selleks on tasakaalustamisturud.
• Salvestamise võimaluse puudumisest tingitud hetkehindade volatiilsuse tõttu on oluline, et jaemüüjad ja tootjad maandaksid oma riske forvardturgudel (see võib olla aastaid, kuid või nädalaid enne tarnekuupäeva).

Kuna võrke tuleb käitada ohutute võimsuspiirangute raames, kasutavad põhivõrguettevõtjad ühendusvõimsust pakkumispiirkondade vahelisteks tarnetehinguteks. Pakkumispiirkonnad on võrgupiirkonnad, mida ei tohiks mõjutada struktuurne ülekoormus. Sõltuvalt hulgimüügituru liigist kasutatakse erinevaid jaotamismeetodeid. Järgmise päeva turgudel müüvad põhivõrguettevõtjad ülekandevõimsust algoritmi abil, mis viib vastavusse elektrienergia pakkumise ja nõudluse ning piirkonnaülese võimsuse. Forvardturul kaubeldakse ülekandeõigustega elektrienergiast eraldi. Põhivõrguettevõtjad võivad võtta ka parandusmeetmeid võrgu planeerimata ülekoormuse lahendamiseks (nt koormuse ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise abil).

II lisa. Elektribörside liitmise peamised etapid

Turgude vabatahtlik liitmine

• 1996–2000: Norra ja Rootsi elektribörsid liidetakse (Nord Pool – järgmise päeva, päevasisene, tasakaalustamisturg); Soome ja Taani ühinevad Nord Pooliga;
• 2006: Belgia, Prantsusmaa ja Madalmaad turud liidetakse (Trilateral Market Coupling e TMC);
• 2010: Saksamaa ja Luksemburg ühinevad TMC-ga (moodustades Lääne-Euroopa mandriosa võrgu e CWE);
• 2012: Tšehhi, Ungari ja Slovakkia turgude liitmine;
• 2013: Austria ühineb CWE-ga;
• 2014: liidetakse CWE, Ühendkuningriigi, Nord Pooli, Eesti, Läti ja Leedu turud; CWE-ga liidetakse Hispaania ja Portugali turg; liidetakse Ungari ja Rumeenia turg (moodustub 4M MC);
• 2015: Itaalia turg liidetakse Prantsusmaa, Austria ja Sloveenia omaga (moodustub MRC piirkond, kuhu kuulub 19 liidetud turuga liikmesriiki);
• 2015: CWE rakendab voopõhist turgude liitmist.

Kohustuslikud meetmed (pärast turusuuniste/tingimuste ja meetodite vastuvõtmist)

• 2018: 15 liikmesriigi (CWE ja teised mandriosa liikmesriigid) päevasiseste turgude ühendamine;
• 2019: ülejäänud seitse liikmesriiki ühinevad päevasisese turu mehhanismiga;
• 2020: Itaalia ja Kreeka liituvad järgmise päeva turu mehhanismiga;
• 2021: Kreeka ja Bulgaaria liituvad järgmise päeva turu mehhanismiga; 4M MC ja MRC järgmise päeva turuga liitmise vaheprojekt; Rumeenia ja Bulgaaria liituvad järgmise päeva turu mehhanismiga; Itaalia päevasisene turg liidetakse ülejäänud 22 liidetud turuga liikmesriigi omaga.

III lisa. Ülevaade võrgusuunistes sisalduvatest peamistest nõuetest

IV lisa. ACERi organisatsiooniline struktuur

V lisa. Ülevaade pakkumispiirkondade ACERi-poolsest järelevalvest

Pakkumispiirkonnad on geograafilised piirkonnad, kus turuosalised saavad elektriga kaubelda, ilma et nad peaksid omandama ülekandevõimsust oma tehingute tegemiseks. Võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunistes on sätestatud, et võimsuste jaotamine turuosalistele peaks põhinema võrgu ülekoormuse vabal hinnakujundusel pakkumispiirkondade vahelistel piiridel. Asjakohane pakkumispiirkondade jaotus võib suurendada kauplemiseks kättesaadavaks tehtud ülekandevõimsust ning lõppkokkuvõttes piiriülest kaubandust ja konkurentsi. Pakkumispiirkondi saab muuta piirkonna piiride jagamise, liitmise või kohandamise teel.

Võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunistes nõutakse, et ACER:

• hindaks iga kolme aasta järel pakkumispiirkondade jaotuse mõju turu tõhususele (turuaruanne), tuginedes ENTSO-E tehnilisele aruandele;
• algataks olemasolevate pakkumispiirkondade jaotuse läbivaatamise vastavate põhivõrguettevõtjate poolt, kui tuvastatakse turu ebatõhusus.

Võimsuse jaotamise ja juhtimise suunistes ei ole sätestatud pakkumispiirkondade jaotust, kuid suunised võimaldavad ACERil, riiklikel reguleerivatel asutustel, põhivõrguettevõtjatel ja võimsusarvutuse piirkonna liikmesriikidel paluda asjaomastel põhivõrguettevõtjatel alustada olemasolevate pakkumispiirkondade jaotuse läbivaatamist. Läbivaatamise põhjal esitavad põhivõrguettevõtjad ühisettepaneku, mille üle otsustavad vastavad liikmesriigid.

ACER esitas kaks turuaruannet (2018. ja 2021. aastal), nagu on nõutud võimsuse jaotamise ja haldamise suunistes. Lisaks juhtis ACER koos ENTSO-Ega pakkumispiirkondade hindamist ja läbivaatamist käsitlevat ühist katseprojekti (mis käivitati 2012. aastal enne võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suuniste vastuvõtmist ja viidi lõpule 2018. aastal).

Kuigi ACER esitas tõendid ebatõhususe kohta kolmel aastal (2015–2017), nagu on sätestatud suunistes, ei tehtud ACERi 2018. aasta üldhinnangus selget järeldust pakkumispiirkondade muutmise vajaduse kohta. ACER ei algatanud hinnangu põhjal 2018. aastal läbivaatamist ja esitas üldised soovitused edasisteks uurimisteks.

Leidsime selgete järelduste puudumisele kahte liiki põhjuseid:

• ACER väitis, et see oli tingitud ebapiisavatest andmetest ja teabest, sealhulgas ENTSO-E esitatud ebapiisavatest tõenditest;
• ACERi hinnang põhines ENTSO-E 2018. aasta läbivaatamisaruandel, mis hõlmas ainult teatavaid ELi piirkondi (mida ACER soovis katseprojekti raames analüüsida), mitte ENTSO-E tehnilisel aruandel (esitati 2018. aasta oktoobris), kuna ENTSO-E hilines aruande esitamisega (õiguslikku tähtaega ületati kolm kuud). /li>

Lisaks ei aidanud lüngad õigusraamistikus kaasa ACERi argumentide ja järelduste selgusele. Võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunistes ei määratleta pakkumispiirkonna mõistet ega sätestata konkreetseid kriteeriume, mille alusel peaks ACER pakkumispiirkondi hindama. Ei ole selge, kas turuaruandes hinnati täielikult pakkumispiirkondade jaotuse mõju turu tõhususele: ACER ei kasutanud selliseid kriteeriume nagu turulikviidsus ja turuvõim (ehkki neid mainitakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunistes, vt artikkel 33).

ACER viis 2021. aastal läbi pakkumispiirkondade teise hindamise (hõlmates ajavahemikku 2018–2020). Hindamine oli nii ebatõhus kui ka ebaselge. See kattus pakkumispiirkondade käimasoleva läbivaatamisega, mis sai alguse elektrienergia määruse rakendamisest 2020. aastal (artikkel 14). Lisaks kordas ACER järeldust, et „seni ei ole pakkumispiirkondade jaotus peegeldanud struktuurset ülekoormust, vaid järgib kõige sagedamini riigipiire“. Aruanne näitas, et mitmes piirkonnas oli turu tõhusus kehv. Ent ka teises aruandes ei soovitatud jaotuse muutmist, vaid ainult üksikasjalikumaid uuringuid.

ACERil ei ole õiguslikku nõuet koostada pakkumispiirkondade läbivaatamise järelhindamist. ACERi 2018. aastal avaldatud turuaruandes ning võimsuse jaotamise ja ülekoormuse haldamise suuniste ja forvardturul võimsuse jaotamist käsitlevate suuniste rakendamise järelevalvearuandes (2019) esitati aga komisjonile soovitusi muudatuste tegemiseks pakkumispiirkondade läbivaatamise protsessis, tuginedes katseprojektist saadud õppetundidele. ACERi soovitused olid mõjusad: uus elektrienergia määrus (artikkel 14) näeb ette konkreetsema läbivaatamisprotsessi (nt selgemad etapid ja tähtajad, metoodika heakskiitmine ACERi poolt jne). Siiski jääb ebaselgeks, mil määral on võimsuse jaotamise ja ülekoormuse haldamise suunistes määratletud läbivaatamisprotsessi menetlused ja kriteeriumid endiselt kohaldatavad nii ümbersõnastatud läbivaatamise kui ka lähitulevikus tehtavate muude läbivaatamiste suhtes. Võimsuse jaotamise ja ülekoormuse haldamise suunist ei ole elektrienergia määruse uute nõuete alusel muudetud.

Uus läbivaatamisprotsess (mis on sätestatud uuesti sõnastatud elektrienergia määruse artiklis 14) on oluliselt (rohkem kui aasta võrra) edasi lükatud ACERi täiendavate teabenõuete tõttu, et oleks võimalik otsustada alternatiivsete jaotuste üle, mida põhivõrguettevõtjad peaksid pakkumispiirkondade eelseisval läbivaatamisel kaaluma.

VI lisa. Riikide reguleerivate asutuste osalemine ACERi elektri töörühmas (2019–2021)

VII lisa. Riikide reguleerivate asutuste jõustamisotsused energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohta elektrienergia hulgiturul (seisuga 4. juuni 2022)

VIII lisa. Võimalike energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumiste koguarv aastas ja riigi reguleeriva asutuse kohta

IX lisa. ACERi veebisait: võtmetähtsusega läbipaistvuse tagamise vahend, mis on ebatõhus

ACERi veebisait ei vasta ootustele võrreldes komisjoni või teiste ELi asutuste veebisaitidega. Järgnevalt mõned näited.

• Veebisait ei ole kasutajasõbralik. Võrreldes komisjoni või ESMA veebisaidiga on kogu veebisaiti hõlmav otsinguvahend ebatäpne ja sageli ei anna konkreetse dokumendi otsimisel tulemusi. Kuna filtreerimise võimalust ei ole, ei saa välised kasutajad leida teatud kriteeriumide alusel dokumentide partiisid. Filtreerimisvahend, mis peaks võimaldama välistel kasutajatel otsida tingimuste ja meetoditega seotud konkreetseid riigi reguleeriva asutuse teateid, ei tööta¹²².
• Kõik tingimused ja meetodid ei ole ACERi veebisaidil avalikult kättesaadavad ning puuduvad viited selle kohta, millised versioonid kehtivad ja millised on asendatud.
• Veebisaidil ei selgitata, kuidas taotleda ACERilt juurdepääsu dokumentidele, mis ei ole vahetult kättesaadavad.
• ACER ei avalda dokumente ACERi töörühmade, töökondade või eksperdirühmade tegevuse kohta, näiteks koosolekute protokolle või päevakordi, koosolekutel osalejate nimekirju, tegevuskavasid, tulemusi või aruandlust. ACERi sise-eeskirjad nõuavad läbipaistvust seoses kohtumistega organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjatega¹²³.
• Reguleerivate asutuste nõukogu koosolekute protokollides ei ole dokumenteeritud, millised riikide reguleerivad asutused hääletasid konkreetsete otsuste ja arvamuste vastu ja miks.
• Teatavaid dokumente, mille avaldamine on seadusest tulenev nõue, ei avaldata¹²⁴. Näiteks haldusnõukogu või reguleerivate asutuste nõukogu koosolekute taustdokumendid¹²⁵. Lisaks ei olnud mõned direktori ja haldusnõukogu otsused kättesaadavad¹²⁶ ning reguleerivate asutuste nõukogu ei avaldanud 2022. aastal ametlikke dokumente¹²⁷.
• Iga turujärelevalvearuande andmed on lisatud vastava aruande väljaandesse, selle asemel et luua ühtne andmebaas, mida saab filtrite põhjal otsida ja mis võib genereerida aegridasid¹²⁸.
• ACER ei avalda mingeid andmeid energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse andmebaasist (vt punkt 114) ja osa turujärelevalvearuannete andmeid ei avaldata¹²⁹ (avalikke põhjendusi selle kohta esitatud ei ole).

Lühendid

ACER: Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet

DG COMP: Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat

DG ENER: Euroopa Komisjoni energia peadirektoraat

ENTSO-E: Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik

ESMA: Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

OECD: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

REMIT: energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus

RRA: riigi reguleeriv asutus

Mõisted

Börsiväline turg: kauplemine turuosaliste vahel kahepoolselt või vahendaja kaudu ilma elektribörsita.

Elektribörs: virtuaalne turg elektri hulgimüügiks vastavalt ametlikele eeskirjadele.

Elektrienergia hulgimüügiturg: turg, kus elektriga kaubeldakse tootmis- ja jaemüügiettevõtete vahel, mis hõlmab ka finantsvahendajaid, energiaettevõtjaid ja suurtarbijaid.

Forvardturg: turg, kus elektri ja ülekandeõigustega kaubeldakse päevi, nädalaid või kuid enne tarnet.

Järgmise päeva turg: turg, kus elektri ja ülekandevõimsusega kaubeldakse päev enne tarnepäeva.

Pakkumispiirkond: suurim geograafiline piirkond, kus turuosalised saavad energiat vahetada, ilma et nad peaksid omandama ülekandevõimsust.

Põhivõrguettevõtja: riikliku kõrgepingevõrgu eest vastutav ettevõte.

Päevasisene turg: turg, kus elektri ja ülekandevõimsusega kaubeldakse elektritarnega samal päeval.

Tasakaalustamisturg: turg, kus kaubeldakse energiaga, mis on vajalik elektrivõrgu pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks reaalajas ja mida haldavad põhivõrguettevõtjad.

Tingimused ja meetodid: tehnilised kirjeldused, mis täiendavad võrgueeskirju ja suuniseid ning on vajalikud nende rakendamiseks.

Võrgu ülekoormus: olukord, kus elektrivarustus ületab võrgu võimsuse.

Võrkudevaheline ühendus: kahe pakkumispiirkonna või riigi vaheline füüsiline ülekandevõrguühendus.

Ülekandevõimsus: elektrienergia kogus, mida saab elektrivõrgu pakkumispiirkondade vahel transportida.

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=63214

ACERi vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=63214

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=63214

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade haldamisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi turgude reguleerimise ja konkurentsivõimelise majanduse valdkondade auditeerimise eest vastutav IV auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Mihails Kozlovs. Auditit juhtis kontrollikoja liige Mihails Kozlovs, keda toetasid kabinetiülem Edite Dzalbe ja kabineti nõunik Laura Graudina, valdkonnajuhid Valeria Rota ja Juan Ignacio Gonzalez Bastero, auditijuht Stefano Sturaro, auditijuhi asetäitja Adrian Savin ning audiitorid Marc Hertgen ja Satu Levelä-Ylinen. Keelealast abi osutasid Richard Moore ja Laura Mcmillan. Andmeid aitas analüüsida Zsolt Varga.

Vasakult paremale: Adrian Savin, Stefano Sturaro, Laura Graudina, Mihails Kozlovs, Edite Dzalbe, Juan Ignacio Gonzalez Bastero.

Järelmärkused

¹ ELi energiastrateegia (2015), lk 3.

² Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Energialiidu olukorda käsitlev 2020. aasta aruanne, mis on ette nähtud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määrusega (EL) 2018/1999, 14.10.2020 COM(2020) 950 final, lk 10.

³ Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 194.

⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet.

⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta.

⁶ https://www.acer.europa.eu/.

⁷ https://www.entsoe.eu/.

⁸ COM(2021) 660 final, 13. oktoober 2021: „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“.

⁹ COM(2022) 108 final, 8. märts 2022: „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“.

¹⁰ https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_3131.

¹¹ Arvamus 04/2022 – REPower EU.

¹² Kontrollikoja eriaruande 16/2015 punktid 113 ja 115.

¹³ Komisjoni 24. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised.

¹⁴ Komisjoni 26. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1719, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri.

¹⁵ Komisjoni 23. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri.

¹⁶ Euroopa Ülemkogu poolt 4. veebruaril 2011 vastu võetud järeldused.

¹⁷ ACERi 2013. aasta turujärelevalve aruanne, punkt 288.

¹⁸ „ACER’s final assessment of the EU Wholesale Electricity Market Design“, aprill 2022, lk 22.

¹⁹ ACERi turujärelevalve aruanne 2020 – elektrienergia hulgimüügiturg, lk 53.

²⁰ „ACER’s Final Assessment of the EU Wholesale Electricity Market Design (2022)“, lk 37 ja 44.

²¹ https://www.ceer.eu/documents/104 400/-/-/8fca26ef-8791–7da0–1fa2-e64 518b4ebf8

²² Eelmise elektrienergia määruse artikli 16 lõige 3 ja I lisa punkt 1.7; kehtiva elektrienergia määruse artikli 16 lõige 4.

²³ ACERi 2016. aasta turujärelevalve aruanne.

²⁴ https://eepublicdownloads.entsoe.eu/clean-documents/Publications/ENTSO-E general publications/ENTSO-E_PowerFacts_2019.pdf

²⁵ Euroopa Ülemkogu 15.–16. märtsi 2002. aasta ja 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldused.

²⁶ Elektrienergia määruse põhjendus 74.

²⁷ Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 288.

²⁸ „OECD Recommendation of the Council on Regulatory Policy and Governance“, 2012.

²⁹ https://www.acer.europa.eu/events-and-engagement/news/acer-provides-recommendation-reasoned-amendments-capacity-allocation-and congestion management regulation

³⁰ Vt näiteks võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suuniste artikli 9 lõige 11.

³¹ Komisjoni parema õigusloome vahendid.

³² „Adapting market design to high shares of variable renewable energy“ (IRENA, 2017), jagu 2.2.

³³ REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks, COM(2022) 108 final).

³⁴ https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/38fbccf2–35de-11eb-b27b-01aa75ed71a1/language-en

³⁵ ACERi 2013. aasta turujärelevalve aruanne, punkt 237.

³⁶ https://documents.acer.europa.eu/en/The_agency/Organisation/Documents/ Energy Prices_Final.pdf

³⁷ „Investment perspectives in electricity markets“ (SWD(2015) 142).

³⁸ https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/be5268ba-3609–11ec-bd8e-01aa75ed71a1/language-en

³⁹ OECD Best Practice Principles for Regulatory Policy Regulatory Enforcement and Inspections, 2014.

⁴⁰ „OECD Recommendation of the Council on Regulatory Policy and Governance“, 2012.

⁴¹ ACERi määruse (EL) 2019/942 artikli 5 lõike 1 punkt e ja eelmise ACERi määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 6 lõige 6.

⁴² ACERi määruse (EL) 2019/942 artikli 14 lõige 2 ja eelmise ACERi määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 10 lõige 2.

⁴³ Eelmise elektrienergia määruse artikkel 11 ja kehtiva elektrienergia määruse artikkel 15.

⁴⁴ Euroopa Liidu lepingu artikkel 17.

⁴⁵ COM(2015) 80 final.

⁴⁶ Haldusnõukogu ACERi finantsmäärust käsitleva otsuse 8/2019 artikkel 32.

⁴⁷ Euroopa sidusrühmade komiteed on loodud selleks, et sidusrühmi teavitada ja nendega konsulteerida elektrivõrgueeskirjades/-suunistes sisalduvate nõuete üle rakendusperioodil. Alates 2015. aastast on ACER ja ENTSO-E ühiselt moodustanud kolm Euroopa sidusrühmade komiteed – ühe iga eeskirjade rühma (turg, süsteemi käitamine, võrguühendus) kohta.

⁴⁸ https://ec.europa.eu/info/events/european-electricity-regulatory-forum-florence-forum_en#past-events

⁴⁹ https://www.entsoe.eu/network_codes/esc/#network-code-implementation-and-monitoring-group

⁵⁰ ENTSO-E avaldab igal aastal võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise ning forvardturul võimsuse jaotamist käsitlevate suuniste rakendamise aruande pealkirjaga „Market report“ (2016–2021) ja kaks aruannet tasakaalustamisturu suuniste kohta (2020, 2022): https://www.entsoe.eu/network_codes/monitoring/.

⁵¹ https://surveys.acer.europa.eu/eusurvey/runner/ACERnotification

⁵² Vt ACERi rakendusaruanne võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise ning forvardturul võimsuse jaotamist käsitlevate suuniste kohta, punkt 123: ressursside puudumise tõttu ei saanud ACER aktiivselt jälgida kõiki arutelusid kõigis võimsuse arvutamise piirkondades.

⁵³ Turujärelevalvearuanne – elektrienergia hulgimüügiturud 2020, lk 15 (tabel i ja ii).

⁵⁴ https://www.eia.gov/

⁵⁵ Kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 543/2013.

⁵⁶ „A review of the ENTSO-E Transparency Platform - Output 1 (2017)“.

⁵⁷ ACERi aruanne 2020. aasta teisel poolel ELi piirkonnaüleseks elektrikaubanduseks kasutada oleva varu seire tulemuste kohta.

⁵⁸ Eelmise elektrienergia määruse artikli 11 lõige 3 ja kehtiva elektrienergia määruse artikli 15 lõige 3.

⁵⁹ Võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suuniste artikli 34 lõige 7.

⁶⁰ ACERi arvamus 6/2019.

⁶¹ Uuesti sõnastatud elektrienergia määruse artikkel 16.

⁶² ACERi soovitus 1/2019 piirkonnaüleseks kaubanduseks kasutada oleva varu rakendamise kohta; kaks ACERi aruannet ELis piirkonnaüleseks elektrikaubanduseks kasutada oleva varu seire tulemuste kohta (avaldatud 2020. ja 2021. aastal).

⁶³ Uuesti sõnastatud elektrienergia määruse artikli 15 kohaselt peavad üksnes põhivõrguettevõtjad esitama ACERile oma iga-aastased vastavushindamised ja vastavuskavad.

⁶⁴ ACERi soovitus 1/2019 piirkonnaüleseks kaubanduseks kasutada oleva minimaalse varu rakendamise kohta vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 16 lõikele 8.

⁶⁵ Direktiivi (EL) 2009/72/EÜ artikli 37 lõike 4 punkt d.

⁶⁶ Määruse (EL) nr 1227/2011 põhjendused 1, 2 ja 3.

⁶⁷ Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artikkel 18.

⁶⁸ „Quarterly Report on European electricity markets – Q4 2020“.

⁶⁹ „REMIT Quarterly Q2/2022“; 6. REMITi foorum, esitluse slaid nr 86.

⁷⁰ Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikkel 4.

⁷¹ Meetmete võtmata jätmise kirjad kuupäevaga 7. jaanuar 2015 (ACER-VZ-pp 2015–3), 15. detsember 2016 (ACER-VZ-MG-mm-201 6–662) ja 14. detsember 2017 (ACER-VZ-MG-tl-653). Alates 2018. aastast on meetmete võtmata jätmise kirjadest loobutud, kuigi põhimõtte järgimist jätkati. See lisati lihtsalt programmidokumenti, näiteks 2019. aasta programmidokumendi punkt 2.10, lk 115: „lisaks ei nõua amet 2019. aastal aruandlust lepingutest, mille kohta tuleb esitada aruanne ameti taotlusel vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikli 4 lõikele 1.“

⁷² Määruse (EL) nr 1227/2011 artikkel 4.

⁷³ Määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 2 lõige 1.

⁷⁴ St teave elektrienergia tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta, sealhulgas olukordade kohta, kus need rajatised ei ole kavandatult või ettekavatsematult kasutatavad.

⁷⁵ Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikkel 10.

⁷⁶ Määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 7 lõige 3.

⁷⁷ 30. mai 2018. aasta avalik kiri siseteabe avalikustamise ja siseteabeplatvormide kasutamise kohta – ACER-VZ-az-JWS-tl-2018–266.

⁷⁸ ACERi suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse (EL) nr 1227/2011 rakendamise kohta, 6. väljaanne, punkt 4.2.1.

⁷⁹ https://www.acer-remit.eu/portal/list-inside-platforms

⁸⁰ Määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 16 lõige 1.

⁸¹ Määruse (EL) nr 1227/2011 artikkel 10.

⁸² Määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 12 lõige 1.

⁸³ AT, FR, Sl, DK, DE, SE, NL HU, FI, BE.

⁸⁴ IT, LT, RO, LV, CZ – ACERi 4. märtsi 2021. aasta ettekanne.

⁸⁵ REMIT Forum 2021 – eriistung: „REMIT data and technology – REMIT data features“ – 3. slaid.

⁸⁶ Määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 12 lõige 2.

⁸⁷ ACERi programmidokument 2020–2022, lk 79.

⁸⁸ REMIT Forum 2021, eriistung „REMIT data and technology – Information Management and Technology“, 7. slaid.

⁸⁹ Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse 2016. aasta aastaaruanne, lk 25.

⁹⁰ 2017. aasta tegevusaruanne, lk 8.

⁹¹ 2020. aasta tegevusaruanne, lk 34.

⁹² 2020. aasta tegevusaruanne, lk 33.

⁹³ ACER hakkas turujärelevalvet tegema 2017. aasta viimases kvartalis.

⁹⁴ Määruse (EL) nr 1227/2011 artikkel 13.

⁹⁵ Määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 16 lõige 4.

⁹⁶ Määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 16 lõige 1.

⁹⁷ Määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 16 lõige 4.

⁹⁸ Guidance Note 1/2017 – Wash Trades; Guidance Note 1/2018 – Transmission Capacity Hoarding; Guidance Note 1/2019 – Layering and Spoofing.

⁹⁹ Määruse (EL) nr 1227/2011 artikkel 18.

¹⁰⁰ „Kolmandik riikide reguleerivatest asutustest tõstis esile vahendite (rahastamise) puudumise, mis nende arvates ei ole kooskõlas riigi reguleerivate asutuste sõltumatuse põhimõtetega“, Council of Europeans Regulators Monitoring NRAs Independence Report, aprill 2021, lk 7.

¹⁰¹ 2020. aasta tegevusaruanne, lk 17.

¹⁰² 2020. aasta tegevusaruanne, lk 33.

¹⁰³ BNETZi (Saksamaa reguleeriv asutus) 30. septembri 2021. aasta otsused Energy Denmark A/S (Taani) vastu summas 200 000 eurot ja Optimax Energy GmbH (Saksamaa) vastu summas 175 000 eurot.

¹⁰⁴ ACERi asutamismäärus 942/2019 (uuesti sõnastatud), põhjendus 37.

¹⁰⁵ „Budget and staffing needs for the Agency for the Cooperation of Energy Regulators (ACER)“, PE 658.177, november 2020.

¹⁰⁶ Alates 2010. aasta septembrist tegeleb ACERi töötajate palkade ja õiguste arvestamisega individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet ning alates 2017. aasta septembrist tegeleb ACERi raamatupidamisarvestusega eelarve peadirektoraat. ACER on ka IT toe, hoolduse ja arenduse välistele töövõtjatele [ARISe tarkvara ja taristu] ning komisjonile [ABAC, ARES, SYSPER] edasi andnud.

¹⁰⁷ Komisjoni 17. detsembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/2152.

¹⁰⁸ 2020. aasta tegevusaruanne.

¹⁰⁹ 2021. aasta tegevusaruanne, lk 84.

¹¹⁰ ACERi määrus (EL) 2019/942, põhjendus 33.

¹¹¹ „OECD Recommendation of the Council on Regulatory Policy and Governance“, 2012.

¹¹² „OECD Recommendation of the Council on OECD Guidelines for Managing Conflict of Interest in the Public Service“, 2003.

¹¹³ ELTLi artikkel 15.

¹¹⁴ Määruse 942/2019 (uuesti sõnastatud ACERi määrus) artikli 14 lõige 2.

¹¹⁵ Eelmise elektrienergia määruse artikkel 22 ja elektrienergia määruse artikkel 66.

¹¹⁶ Määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), artiklid 14, 15 ja 16. Sarnased sätted on ka EBA ja EIOPA määrustes.

¹¹⁷ Näiteks ei tohi riikide reguleerivad asutused enam hääletada paneelides liidu õiguse rikkumise juhtumite üle, mis puudutavad neid endid (ESMA määruse artikkel 41).

¹¹⁸ ACERi haldusnõukogu otsus 02/2015.

¹¹⁹ Vt ka komisjoni hinnang kolmandale energiapaketile: SWD(2016) 412 final, punkt 7.1.1.

¹²⁰ https://documents.acer.europa.eu/Official_documents/BoR/Meeting_Docs/ A21-BoR-98–02.pdf

¹²¹ Netoülekandevõimsus on eelnevalt arvutatud maksimaalne võimsus, mida saab võrkudevahelise ühenduse kaudu teatavas suunas üle kanda, kui võrgu talitluskindluse varu (st ohutustegurit) arvesse ei võeta.

¹²² https://surveys.acer.europa.eu/eusurvey/publication/ACERnotification

¹²³ Direktori otsus 2017–35 organisatsioonide või füüsilisest isikust ettevõtjatega peetud kohtumisi käsitleva teabe avaldamise kohta.

¹²⁴ Määruse (EL) 2019/942 artikli 14 lõige 4 ja eelmise määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 10 lõige 4.

¹²⁵ Näiteks ACERi aruanne võimsusjaotustulu kasutamise kohta 2020. aastal.

¹²⁶ Näiteks ei avaldatud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse komitee loomise kohta ühtegi direktori ametlikku otsust.

¹²⁷ https://acer.europa.eu/the-agency/organisation-and-bodies/board-of-regulators/ bor-official-documents

¹²⁸ Näiteks https://ec.europa.eu/energy/data-analysis/energy-union-indicators/scoreboard_en

¹²⁹ Turujärelevalvearuanne – elektrienergia hulgimüügiturud 2020, lk 15 (andmed tabeli i ja ii kohta).

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023

PDF	ISBN 978-92-847-9319-8	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/64687	QJ-AB-23-003-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-9316-7	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/891626	QJ-AB-23-003-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2023

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonis 1. selgituses: © Next Kraftwerke GmbH.

Kontrollikoja taaskasutamispoliitika ei hõlma tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumente, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• järgmise vormi kaudu: european-union.europa.eu/contact-eu/write-us_et.

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lexʼi (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed
Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.