Euroopa tööstuse digiteerimine: ambitsioonikas algatus, mille edu sõltub ELi, liikmesriikide valitsuste ja ettevõtete jätkuvast pühendumusest

Kokkuvõte

Digiteerimist seostatakse paremate äritulemustega nii tööviljakuse, juhtimistavade, innovatsiooni, kasvu kui ka tasuvamate töökohtadega seoses. Seega on digiüleminek paljudele ELi ettevõtetele oluline nende konkurentsivõime säilitamiseks. ELi ettevõtted ei kasuta enda uuendamiseks ära kõiki tipptehnoloogiate võimalusi. Arvestades, et 99% ELi ettevõtetest on VKEd, on eriti oluline kaasata see sektor digiteerimisse.

Sellega seoses käivitas komisjon 2016. aastal Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse (edaspidi „tööstuse digiteerimise algatus”). Selle pehme õiguse algatuse eesmärk oli suurendada ELi konkurentsivõimet digitaaltehnoloogiate vallas ja tagada, et kõik Euroopa ettevõtted, olenemata sektorist, asukohast ja suurusest, saavad digitaalsetest uuendustest täit kasu. Tööstuse digiteerimise algatusega kavatseti selle käivitamisele järgneva viie aasta jooksul kaasata ligikaudu 50 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid. Üks tööstuse digiteerimise algatuse elluviimise põhikontseptsioone on digitaalse innovatsiooni keskused, mis pakuvad teenuseid nagu tehnoloogiatealane oskusteave, testimine ning ettevõtete võrgustike loomine. Lisaks sellele, et meie aruandes esitatakse ELi kodanikele ja otsustajatele hinnang ELi meetmete tõhususe kohta alates tööstuse digiteerimise algatuse käivitamisest, peaks see aitama tagada, et programmitöö perioodiks 2021–2027 luuakse õiged tingimused.

Uurisime, kuivõrd pakkus EL tõhusat toetust tööstuse digiteerimise riiklikele strateegiatele ja digitaalse innovatsiooni keskustele, ning keskendusime seejuures kolmele viiest tööstuse digiteerimise algatuse sambast. Eelkõige hindasime seda, kas komisjon toetas liikmesriike tulemuslikult nende tööstuse digiteerimise strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel ning kas ta hindas koos liikmesriikidega nende strateegiate rakendamist. Lisaks vaatasime läbi komisjoni ja liikmesriikide toetuse digitaalse innovatsiooni keskuste rajamisele ja tööshoidmisele; kas komisjon selgitas välja tööstuse digiteerimise algatuse elluviimist mõjutada võivad õiguslikud tõkked ja kõrvaldas need; ning kas ta võttis meetmeid asjakohase ühenduvuse tagamiseks.

Leidsime, et komisjoni strateegial Euroopa tööstuse digiteerimise toetamiseks oli usaldusväärne alus ning liikmesriikide toetus, aga selles puudus info kavandatud tulemite, tulemus- ja sihtnäitajate kohta. Nii on komisjonil ja liikmesriikidel keerulisem teha paremal teabel põhinevaid otsuseid ning oma tegevust paremini suunata. Komisjon korraldas liikmesriikidele juhiste andmiseks mitmesuguseid üritusi, kuid ei ergutanud liikmesriike eraldama algatusele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Puudub teave selle kohta, kui palju raha oleks vaja ELi tööstuse digitaliseerimist toetava raamistiku loomiseks ja toimimiseks. Enamikus meie külastatud liikmesriikides oli komisjoni toetusmeetmete mõju väike.

Algatust toetatakse programmiga „Horisont 2020“ ja meie läbivaadatud ERFi programmides tuvastasime meetmed, millega saaks tööstuse digiteerimise algatuse elluviimist toetada. Mis aga puudutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, siis kuna tööstuse digiteerimise algatus käivitati programmitöö perioodi 2014–2020 keskel, ei olnud liikmesriikidel õiguslikku nõuet seirata selle algatuse suhtes asjakohaseid projekte. Seega ei hõlma enamiku liikmesriikide andmekogumissüsteem teavet tööstuse digiteerimise algatuse kohta, mistõttu ei ole seire liikmesriikide ja ELi tasandil võimalik. Komisjoni sõnul vajavad liikmesriigid tehtud investeeringute suuruse täpseks kindlaks määramiseks struktureeritumat lähenemist. See tähendab, et komisjonil on raske seda teavet saada, et hinnata tehtud investeeringute suurust võrreldes tööstuse digiteerimise algatuse algses teatises kavandatud summadega.

Algatuse käivitamisest saati on komisjon läbi viinud mitmesugust tegevust digitaalse innovatsiooni keskuste rajamise ja tööshoidmise toetuseks. Meie külastatud liikmesriikides on aga tehtud vähe. Neli aastat pärast tööstuse digiteerimise algatuse algust on digitaalse innovatsiooni keskustel rahastamisele endiselt piiratud juurdepääs, leidsime näiteid keskuste tegevuse kooskõlastamatusest ning (välja arvatud programmist „Horisont 2020“ rahastatav tegevus) ELi tasandil puudub üksikasjalik raamistik digitaalse innovatsiooni keskuste seireks. Perioodiks 2021–2027 tegi komisjon ettepaneku uue programmi „Digitaalne Euroopa” kohta, milles esitatakse liikmesriikide jaoks kriteeriumid Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste valimiseks ja programmist toetust saavate keskuste tegevuse seireks. 2020. aasta juuni seisuga on kavandatud programmi arutamine veel pooleli.

Komisjon on jätkanud asjakohaste meetmete võtmist sobiva õigusraamistiku tagamiseks, mis puudutab kõiki tööstuse digiteerimise algatust käsitlevas teatises loetletud õigusakte. Algatuse puhul on oluline ka heal tasemel lairibaühendus (kontrollikoja varasema eriaruande 12/2018 teema), eeskätt pärast 2020. aasta koroonaviiruse pandeemiat. Ettevõtted võivad viimastel aastatel saada kasu kiire ja ülikiire lairibaühenduse leviala pidevast suurenemisest. Samas ei saavuta tõenäoliselt kõik liikmesriigid ELi 2020. aasta eesmärke ning 2025. aasta Euroopa gigabitiühiskonna eesmärgi saavutamine tundub veelgi keerulisem. Lisaks taristu olemasolule on ELi tööstuse eduka digiteerimise võtmeks selle laialdane kasutamine ettevõtetes. Kiire lairibaühenduse kasutuselevõtu määr on aga eri suurusega ettevõtetes väga erinev ja 2019. aasta seisuga kasutab kiiret lairibaühendust vaid 46% väikeettevõtetest.

Eespool esitatud tähelepanekutele tuginedes soovitame komisjonil koos liikmesriikidega

• toetada liikmesriike nende rahastamisvajaduste väljaselgitamisel ning juhtida nende tähelepanu kättesaadavale liidu rahalisele toetusele;
• täiustada tööstuse digiteerimise algatuse seiret, püstitades asjakohased tulemusnäitajad ja jälgides kulutusi;
• määratleda, kooskõlastada ja võtta vastu raamistik kõiki Euroopa piirkondi katva Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku kohta; ja
• võtta lisameetmeid lairibaühenduse kasutamise asjakohase taseme saavutamise toetuseks.

Sissejuhatus

Tööstusest 1.0 tööstuseni 4.0 – Euroopa tööstuse digiteerimine

Tööstus liigub edasi tänu tehnoloogia arengule. Joonisel 1 on näha, kuidas on tööstus liikunud viimase 250 aastaga mehhaniseerimiselt ja aurumasinatelt läbi koosteliinidel tootmise tööstusrobotite kasutuselevõtuni ning automatiseeritud tootmiseni 1970ndate alguses.

© Shutterstock / By elenabsl.

Tööstuse arengu neljas laine (mida sageli nimetatakse „tööstus 4.0“) hõlmab kõiki tööstusharusid ja majandussektoreid. Sel on potentsiaali anda ettevõtetele palju suurem kontroll oma toodete üle: näiteks annab see suurema võimekuse valmistada tooteid vastavalt klientide üha individualiseeritumatele nõuetele. Suurem kontroll hõlmab kogu toote olelusringi, alates selle kontseptsioonist, läbi arenduse ja tootmise kuni lõpptarbijale tarnimise ja müügijärgse klienditeeninduseni ning lõpetades ringlussevõtuga.

Neljanda tööstusrevolutsiooni aluseks on kogu asjakohase, kõiki tootmiselemente puudutava teabe kättesaadavus reaalajas. See võib anda ettevõtetele võimekuse oma protsesse vastavalt eri kriteeriumidele, näiteks kuludele, saadavusele ja ressursside tarbimisele kohandada ja optimeerida. Seega on hea lairibaühendus oluline eeltingimus teabe reaalajas liikumisele ning ettevõtetele sellest uusimast tööstusrevolutsioonist kasu saamiseks.

Joonisel 2 tutvustatakse tööstuse 4.0 põhikomponente, alates pilvandmetöötlusest ja suurandmetest ning analüütikast robootikani ja asjade internetini¹.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Tööstuse digiüleminek ehk digiteerimine on midagi enamat kui pelgalt uute IT-vahendite ja süsteemide hankimine. See hõlmab uute tehnoloogiate pakutavate võimaluste ärakasutamist äriprotsessi kõigi aspektide ümbermõtestamisel. Avatus digiüleminekule on oluline paljudele ELi ettevõtetele, kui nad soovivad säilitada konkurentsivõime. Uuringutes on hinnatud, et toodete ja teenuste digiteerimine suurendab tööstuse tulusid Euroopas enam kui 110 miljardit eurot aastas². Euroopa Investeerimispanga (EIP) uuringu kohaselt seostatakse digiteerimist paremate äritulemustega nii tööviljakuse, juhtimistavade, innovatsiooni, kasvu kui ka tasuvamate töökohtade mõttes³.

ELi ettevõtted ei kasuta enda uuendamiseks ära kõiki tipptehnoloogiate võimalusi ning ELi liikmesriikide ja piirkondade tööstuses võetakse selliseid tehnoloogiaid kasutusele väga erineval määral⁴. Samuti valitsevad suured erinevused suurettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) vahel. Näiteks on olulisel määral digiteeritud 54% suurettevõtetest, VKEde puhul on sama näitaja vaid 17%⁵.

Arvestades, et 99% ELi ettevõtetest on VKEd,⁶ on eriti oluline kaasata need VKEd digiteerimisprobleemiga tegelema. Ühe EIB uuringu⁷ kohaselt olid Euroopa VKEde digiteerimiskulutused 2018. aastal ligikaudu 57 miljardit eurot, mis moodustas 30% Euroopa info- ja sidetehnoloogia (IKT) kogukulutustest⁸. Eelduste kohaselt kasvavad VKEde digiteerimiskulutused kiiresti ja küündivad 2022. aastaks 65 miljardi euroni (vt joonis 3), kuigi koroonaviiruse puhang võib neid arve suuresti mõjutada⁹.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispangalt saadud kohandatud andmed – Gartneri kogutud andmed

Tööstuse digiteerimisega seotud ELi poliitika ja algatused

Euroopa 2020 on ELi strateegia aastateks 2010–2020. Üks strateegia „Euroopa 2020“ juhtalgatusi on Euroopa digitaalne tegevuskava,¹⁰ mis on ette nähtud digitaalse ühtse turu abil jätkusuutliku majandusliku ja ühiskondliku kasu toomiseks. Sellega seoses algatas komisjon 2015. aastal ELi digitaalse ühtse turu strateegia¹¹.

Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia osana ning nõukogu julgustusel¹² käivitas komisjon 2016. aasta aprillis Euroopa tööstuse digiteerimise algatuse¹³. Tööstus on valdkond, kus ELi roll liikmesriikide meetmete toetamisel on piiratud¹⁴. Seetõttu ei põhine algatus ELi määrusel, vaid komisjoni teatisel: komisjoni eesmärk on toetada liikmesriike nende endi digiteerimisstrateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel. Komisjoni sõnul võimaldas teatise kasuks otsustamine alustada kiiresti koostööd liikmesriikide ja erasektoriga, kuigi see ei anna komisjonile regulatiivseid volitusi. Kõnealuse pehme õiguse algatuse eesmärk on suurendada ELi konkurentsivõimet digitaaltehnoloogiate vallas ja tagada, et kõik Euroopa ettevõtted, olenemata sektorist, asukohast ja suurusest, saaksid digitaalsetest uuendustest täit kasu. Teatise kohaselt kavatseti tööstuse digiteerimise algatusega kaasata selle alustamisele (aastal 2016) järgneva viie aasta jooksul eeldatavalt ligikaudu 50 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid nii ELi, riikide kui ka piirkondlikul tasandil. Selgelt on välja toodud otsese eelarve täitmise raames eraldatava ELi toetuse suurus, kuid teatises ei täpsustata muu ELi rahaliste toetuse mahtu.

Tööstuse digiteerimise algatus, mis tugineb vastavatele liikmesriikide algatustele ja täiendab neid, on üles ehitatud viie peamise samba ümber (vt joonis 4; üksikasjalikumalt kirjeldatakse iga sammast I lisas).

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Komisjoni edastatud kohandatud andmed.

ELi tasandil tegelevad tööstuspoliitika ja digiteerimisega peamiselt järgmised komisjoni peadirektoraadid:

• sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG CNECT), mis juhib ja kooskõlastab tööstuse digiteerimise algatust. Direktoraat tegeleb poliitikaküsimustega ning annab otseselt komisjoni hallatava ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020“ kaudu teatavat rahalist toetust;
• konkurentsi peadirektoraat (DG COMP), mis vastutab ELi konkurentsipoliitika kehtestamise ja elluviimise eest;
• tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL), mis vastutab ELi tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste, tööjõu liikuvuse ning seonduvate ELi rahastamisprogrammide eest, mida viivad ellu liikmesriigid ning mida toetatakse jagatud eelarve täitmise kaudu Euroopa Sotsiaalfondist;
• siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (DG GROW), mis vastutab kaupade ja teenuste siseturu väljakujundamise eest;
• regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO) vastutab ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise eest, mida tehakse liikmesriikide poolt jagatud eelarve täitmise teel rakendatavate ERFi ja ÜFi programmide kaudu;
• teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat (DG RTD), mis on peamine programmi „Horisont 2020“ rakendav peadirektoraat.

2018. aastal tegi komisjon aastateks 2021–2027 ettepaneku esimese digitaalse Euroopa programmi¹⁵ kohta; selle määrusega eraldatakse 9,2 miljardit eurot komisjoni hallatavale programmile, mille eesmärk on panustada Euroopa tööstuse digiteerimise algatusse. See lisandub muudele aastatel 2021–2027 tööstuse digiteerimiseks kättesaadavatele vahenditele nagu programm „Euroopa horisont” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid. Programmis keskendutakse viiele valdkonnale: kõrgjõudlusega andmetöötlus, tehisintellekt, küberturvalisus ja usaldus, kõrgtasemel digitaaloskused ning digitaalse läbilaskevõime ja koostalitlusvõime juurutamine ja parim kasutamine. Ettepaneku kohaselt kavatseb komisjon eraldada umbes 10% eelarvest Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustele, et suurendada suutlikkust kogu ELis. Neid digitaalse innovatsiooni keskusi kaasrahastatakse koos liikmesriikidega kui eksperdikeskusi, mille eesmärk on aidata kohalikel ettevõtetel digitaalselt areneda.

2020. aasta aprillis esitasid nõukogu ja komisjon parlamendile ühiselt „Teekaardi majanduse taastumise suunas” pärast koroonaviiruse pandeemiat, kaugema eesmärgiga rajada vastupanuvõimelisem, kestlikum ja õiglasem Euroopa¹⁶. Selles kavas osutatakse rohelisele majandusele ülemineku kõrval digiüleminekule, millel on „keskne ja esmatähtis roll meie majanduse taaskäivitamisel ja moderniseerimisel.“

Tööstuse digiteerimise ulatus ELis

Liikmesriikide digiteerimise arengu jälgimiseks võttis komisjon 2014. aastal kasutusele digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) liitindeksi, millega võetakse kokku Euroopa digitaliseeritust mõõtvad asjaomased näitajad ning jälgitakse liikmesriikide edusamme digitaalse konkurentsivõime alal.

DESI hõlmab viie peamise mõõtme näitajaid¹⁷:

1. ühenduvus;
2. inimkapital;
3. internetiteenuste kasutamine;
4. digitaaltehnoloogia kasutuselevõtt;
5. digitaalsed avalikud teenused.

Oleme seisukohal, et tööstuse digiteerimise asjakohaseimad mõõtmed on ühenduvus, inimkapital ja digitaaltehnoloogiate integreerimine. Joonisel 5 on näha, et digiteerimise tase on liikmesriigiti erinev.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda DESI andmete põhjal.

DESI rahvusvahelises versioonis (I-DESI)¹⁸ antakse üldhinnang ELi positsiooni kohta võrreldes 17 kolmanda riigiga (vt joonis 6).

Märkus: väärtused ei ole otseselt võrreldavad DESI väärtustega, sest kõigist riikidest ei olnud võimalik kõiki näitajaid koguda.

Allikas: Euroopa Komisjon.

DESI-t täiendatakse riikide profiilidega, mida komisjon igal aastal avaldab ja milles kombineeritakse DESI näitajatest saadud kvantitatiivseid tõendeid ning riigikohaseid poliitikaülevaateid ja parimaid tavasid¹⁹. Konkreetselt tööstuse digiteerimise algatuse eraldi analüüs on saadaval terves reas riigiaruannetes, mille on tellinud komisjon ja mis on avaldatud oktoobris/novembris 2017²⁰ ja juulis 2019²¹.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

Vaatlesime ELi meetmete tulemuslikkust riiklike tööstuse digiteerimise strateegiate ja digitaalse innovatsiooni keskuste toetamisel. Sellega seoses keskenduti auditis kolmele tööstuse digiteerimise algatuse sambale viiest (vt joonis 4 ja I lisa): 1. sammas – tööstuse digiteerimise riiklike algatuste Euroopa platvorm; 2. sammas – digitaalne innovatsioon kõigile: digitaalse innovatsiooni keskused; 4. sammas – digitaalajastule sobiv reguleeriv raamistik. Täpsemalt analüüsisime, kas:

• komisjon toetas liikmesriike tulemuslikult nende tööstuse digiteerimise strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel;
• komisjon hindas koos liikmesriikidega riiklike strateegiate rakendamist;
• komisjoni ja liikmesriikide toetus digitaalse innovatsiooni keskuste rajamisele ja tegevusele oli tulemuslik;
• komisjon oli aidanud tulemuslikult kaasa sellise raamistiku loomisele, mis hõlbustaks tööstuse digiteerimist, kõrvaldades võimalikud õiguslikud tõkked ja aidates liikmesriikidel pakkuda asjakohast ühenduvust.

Meie audititöö hõlmas tööstuse digiteerimise algatust puudutavate dokumentide läbivaatamist ning struktureeritud vestlusi komisjoni ja riiklike/piirkondlike ametiasutustega, digitaalse innovatsiooni keskustega ning liikmesriikide sidusrühmadega. Külastasime nelja liikmesriiki: Saksamaad, Ungarit, Poolat ja Portugali, ning kogusime teavet nende liikmesriikide 28-lt digitaalse innovatsiooni keskuselt. Valisime need liikmesriigid, et anda tasakaalustatud ülevaade nende edusammudest tööstuse digiteerimisel ja selle geograafilisest ulatusest.

Lisaks vaatasime läbi kaheksa rakenduskava aastateks 2014–2020 ning arutasime komisjoni ja asjaomaste korraldusasutustega, kuidas nad toetavad tööstuse digiteerimise algatust. Samuti vaatasime läbi nendest rakenduskavadest valitud üheksa projekti, et mõista, kuidas liikmesriikides kasutati ELi vahendeid tööstuse digiteerimise edendamiseks (vt joonis 7 ja II lisa).

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

EL investeerib olulisi summasid ettevõtete, eriti VKEde toetamiseks nende digitaalses arengus, et aidata neil püsida maailmaturul konkurentsivõimelisena. See eesmärk on koroonaviiruse pandeemia tagajärjel ja majanduse taastamise vajaduse tõttu muutunud veelgi olulisemaks. Lisaks sellele, et meie aruandes esitatakse ELi kodanikele ja otsustajatele hinnang ELi meetmete tõhususe kohta alates tööstuse digiteerimise algatuse käivitamisest, peaks see aitama tagada, et programmitöö perioodiks 2021–2027 luuakse õiged tingimused.

Tähelepanekud

Tööstuse digiteerimise algatusel on usaldusväärne alus ja liikmesriikide toetus, kuid komisjoni tegevus mõjutas enamiku meie külastatud liikmesriikide strateegiad vähe

Uurisime, kas komisjon

• olid välja töötanud usaldusväärse algatuse ELi tööstuse digiteerimiseks, sealhulgas asjakohased rahastamiseesmärgid ja -näidustused, mis pälvisid liikmesriikide, tööstuse ja muude sidusrühmade toetuse;
• olid pakkunud liikmesriikidele nõu ja juhiseid asjaomaste küsimuste, sealhulgas oskuste, rahastamise ning selliste tehnoloogiaarenduste kohta nagu tehisintellekt, suurandmed, 5G, plokiahel, pilvandmetöötlus ja küberturvalisus.

Tööstuse digiteerimise algatusel on usaldusväärne alus, kuid puuduvad üksikasjad kavandatud tulemite ja rahastamise kohta

Komisjoni Euroopa tööstuse digiteerimise algatus tugineb mitmesugustele riiklikele ja piirkondlikele tööstuse digiteerimise algatustele ning tervele reale erinevatele uuringutele ja konsulteerimistele sidusrühmadega. Näiteks 2015. aasta novembris toimunud väliste sidusrühmade rühmakoosolekul aitasid mitmed tööstuse esindajad kaasa tööstuse digiteerimise algatust käsitleva teatise ettevalmistamisele, kinnitades, et tööstuse digiteerimise algatus on asjakohane, ja toetades tehtud ettepanekuid, näiteks digitaalse innovatsiooni keskuste loomist.

Meie külaskäikudel liikmesriikidesse toetasid meie küsitletud ametiasutused ning tööstuse ja sidusrühmade esindajad tööstuse digiteerimise algatust ning arvasid, et digitaalse innovatsiooni keskuste kontseptsioon kujutab endast mõjusat vastust ettevõtete, eriti VKEde digiteerimisvajadustele.

Tööstuse digiteerimise algatus on kõrgetasemeline algatus, millest nähtub vajadus avaliku sektori sekkumise järele ning on näha see, kuidas poliitikameetmed on üksteisega seotud. Algatusel puudusid aga kavandatud tulemid (tulemused ja mõju) ning asjakohased tulemusnäitajad ja sihtarvud. Lisaks ei antud liikmesriikidele tööstuse digiteerimise algatust käsitleva teatisega ega seonduvate dokumentidega juhiseid, kuidas võiks algatust liikmesriikides ja nende piirkondades juurutada.

Tööstuse digiteerimise algatuse üks peamine eesmärk puudutab sisendeid: eesmärk kaasata tööstuse digiteerimise algatuse tegevuseks alates 2016. aastast viie aastaga ligikaudu 50 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid (vt punkt 09). Puudub teave selle kohta, kui palju raha oleks vaja ELi tööstuse digitaliseerimist toetava raamistiku loomiseks ja toimimiseks.

Peale programmi „Horisont 2020“ kohustuse suunata 500 miljonit eurot digitaalse innovatsiooni keskustele ja 5 miljardit avaliku ja erasektori partnerlustele (AEPd)²², digitaalsetele tööstusplatvormidele ja ökosüsteemidele sellistes valdkondades nagu, tehisintellekt, robootika, fotoonika, 5G ja kõrgjõudlusega andmetöötlus, esitati avaliku ja erasektori investeeringute rahastuse jaotuse kohta vaid üksikuid andmeid. Teatises osutatakse, et algatuse toetamiseks saaks kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI). Olemasolevaid summasid arvestades esitatakse selles üksikasjalikud arvud üksnes programmi „Horisont 2020“ kohta ja ei rõhutata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, eelkõige ERFist saadaolevat enam kui 20 miljardit eurot digitaalinvesteeringuteks perioodil 2014–2020. Küsitletud liikmesriikide ametiasutused väljendasid muret selle üle, kuidas nad peaksid tööstuse digiteerimise algatusega seotud tegevust nii avaliku kui ka erasektori vahenditega rahastama.

Juhtisime ühes eelmises eriaruandes tähelepanu kõrgetasemelistele poliitilistele avaldustele, mis tõstsid ootused üle teostatava taseme²³. Komisjoni sõnul investeerivad kõik liikmesriigid tööstuse digiüleminekusse. Komisjoni sõnul vajavad aga liikmesriigid tehtud investeeringute suuruse täpseks kindlaks määramiseks struktureeritumat lähenemist.

Komisjoni tegevusel, millega toetatakse liikmesriike nende tööstuse digiteerimise strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel, oli meie külastatud liikmesriikides vähe mõju

Komisjoni juhised liikmesriikidele

DESI ja selle riigiprofiilid (vt punkt 18) on peamine töövahend, mida komisjon kasutab liikmesriikide tööstuse digiteerimise strateegiate edenemise seireks ja neis lünkade leidmiseks. Neis aruannetes selgitab komisjon välja parimate tulemustega ning alla keskmise jäävate tulemustega liikmesriikide ja/või piirkondade peamised erinevused. Samuti soovitatakse neis aruannetes liikmesriikidele meetmeid, mis on mõeldud digiteerimise hoogustamiseks.

Komisjon kasutab üha enam ka Euroopa poolaasta protsessi, peamiselt riigipõhiseid soovitusi, et julgustada liikmesriike tegelema digiteerimisprobleemidega. Otseselt tööstuse digiteerimise algatusega seotud riigipõhiste soovituste arv on aja jooksul suurenenud, puudutades 2020. aastal kõiki liikmesriike (vt III lisa).

Lisaks riigipõhiste soovituste protsessile on komisjon viinud ellu ka mitut tegevust, mis on mõeldud liikmesriikide abistamiseks tööstuse digiteerimise algatuse väljatöötamisel ja rakendamisel (vt 1. selgitus).

Liikmesriigid on vahetanud oma kogemusi ja häid tavasid peamiselt sellistel üritustel nagu Euroopa sidusrühmade foorumid, ümarlauad ja kõrgetasemelised juhtimiskoosolekud. Panime aga tähele, et ei komisjon ega meie külastatud liikmesriigid ei jaga oma kogemusi selliste tegevuste kohta, mis osutusid tööstuse digiüleminekul edutuks. See võinuks olla teistele liikmesriikidele nende strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel kasulik ning takistanuks neil samade vigade kordamist.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide algatusele võimaldatava toetuse ulatus

Vaatamata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 20 miljardi euro suuruse toetuse kasutamise võimalikkusele (vt punkt 28) ei ole komisjon võtnud ühendust mitte ühegagi meie küsitletud kaheksast korraldusasutusest, et pakkuda juhiseid selle rahastamisallika kasutamise kohta algatuse toetamisel. Kaks korraldusasutust ütlesid meile, et nemad ei olnud tööstuse digiteerimise algatusest teadlikud, enne kui me nendega oma auditi raames ühendust võtsime.

Perioodil 2014–2020 toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest 11 investeerimisprioriteeti. Meie arvame, et 11. eesmärk, „Avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse suurendamine ning tõhus avalik haldus”, oleks võinud olla aluseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest liikmesriikidele tööstuse digiteerimise strateegiate väljatöötamiseks saadaolevale toetusele või institutsioonilise suutlikkuse suurendamisele tööstuse digiteerimise algatusega seotud meetmete kavandamiseks. Aga komisjon pole liikmesriikide tähelepanu sellele võimalusele juhtinud.

Komisjoni mõju liikmesriikide digiteerimisstrateegiatele

Komisjon andis liikmesriikidele üldiseid juhiseid (punktid 30–33). Komisjon ei ole aga välja pakkunud meetmeid konkreetselt nende liikmesriikide tulemuslikkuse parandamiseks, kelle DESI punktiarv on väiksem; seda tehti vaid ühel juhul vastusena ühe liikmesriigi abitaotlusele (vt järgmine lõik).

Üks väheseid töövahendeid, millega komisjon saab liikmesriikidele pakkuda kohandatud toetust, on tema struktuurireformi tugiteenistus. See teenistus saab liikmesriigi taotlusel pakkuda iga liikmesriigi jaoks suunatud toetust riigi institutsioonilistele, haldus- ja kasvu hoogustavatele reformidele. 2019. aasta lõpus oli Leedu ainuke liikmesriik, kes oli tööstuse digiteerimise algatusega seoses seda liiki toetust taotlenud. Leedu on 2019. aasta DESI kohaselt pingereas alla ELi keskmise (vt  joonis 5).

Meie küsitletud riikide ametiasutused olid seisukohal, et komisjoni meetmetel oli nende riiklikele algatustele mõningane mõju, aga et üldiselt mõjutas see nende strateegiate väljatöötamist ja rakendamist vähe (vt 2. selgitus). Põhjus on osaliselt selles, et liikmesriigid on oma digiteerimise arengus eri etappides. Näiteks, kuna Saksamaa on hästi edasi jõudnud, sai komisjon tööstuse digiteerimise algatuse allikana tugineda Saksamaa strateegiale „Industrie 4.0“.

Sarnane pilt avaneb heade tavade kasutamisel: me ei leidnud külastatud liikmesriikidest tõendeid, et nad rakendaksid levitatud häid tavasid, näiteks kohandanud oma strateegiaid komisjoni korraldatud ürituste tulemusel.

Riigiaruannetest riiklike tööstuse digiteerimise algatuste edusammude seire kohta leidsime juhtumeid, kus komisjon oli osutanud vajadusele riiklikku strateegiat täiustada, et seda saaks tulemuslikult rakendada (vt 3. selgitus). Nende juhtumite puhul ei olnud komisjon teinud ettepanekut ühegi parandusmeetme võtmiseks ning ka asjaomane liikmesriik ei olnud seejärel võtnud komisjoni tõstatatud probleemi lahendamiseks mingeid meetmeid.

Komisjon ja liikmesriigid ei saa tööstuse digiteerimise algatuse edusamme täielikult hinnata

Selleks et hinnata, millises ulatuses suutsid komisjon ja liikmesriigid jälgida edusamme riiklike tööstuse digiteerimise strateegiate rakendamisel, uurisime, kas komisjon:

• tagas, et programmist „Horisont 2020“ toetati tööstuse digiteerimise algatuse elluviimist; ja
• oli koos liikmesriikidega määranud kindlaks ühised näitajad, millega jälgida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetust tööstuse digiteerimise algatuse elluviimisele, ning kas meie läbivaadatud programmid hõlbustasid tööstuse digiteerimisele kaasa aitavate projektide toetamist.

Liikmesriikide digiteerimisstrateegiate rakendamise jälgimisel tugineb komisjon peamiselt tööstuse digiteerimise riiklike algatuste rakendamise edusammude jälgimist käsitlevatele riigiaruannetele (vt punkt 18). Neis antakse veidi finantsteavet nii ELi kui ka riikliku rahastamise kohta. Sellegipoolest, nagu nende riigiaruannetega kaasnevas ELi tasandi uuringus mööndakse,²⁴ oli probleeme erinevate riiklike algatustega seotud toetussummade väljaselgitamisega, kuna enamiku liikmesriikide puhul on puudus läbipaistvusest ja järjepidevatest aruandlusstruktuuridest. Riikide tasandil varieerub riiklike algatuste seire liikmesriigiti märkimisväärselt (vt 4. selgitus).

Programmiga „Horisont 2020“ toetatakse tööstuse digiteerimise algatust

Tööstuse digiteerimise algatuse üks põhieesmärk on kaasata ligikaudu 50 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid viie aasta jooksul alates selle algusest 2016. aastal (vt punkt 27). Seoses ELi panusega sellesse summasse määrati tööstuse digiteerimise algatust käsitlevas teatises kindlaks programmist „Horisont 2020“ eraldatavad ressursid: 500 miljonit eurot digitaalse innovatsiooni keskuste toetuseks ning 5 miljardit eurot avaliku ja erasektori partnerluste (AEPd) kaudu valdkondades nagu robootika, fotoonika, 5G ja kõrgjõudlusega andmetöötlus. Avaldatud ja kavandatud programmi „Horisont 2020“ projektikonkursid vastavad nendele näitajatele, nagu tabelis 1 osutatud.

* Ühisettevõte ECSEL – elektroonikakomponentide ja -süsteemide avaliku ja erasektori partnerlus – rahastab nende põhiliste progressi võimaldavate tehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojekte. https://www.ecsel.eu/.

Märkus: 5 miljardi euro suurune sihttoetus AEPdele saavutatakse üksnes siis, kui arvesse võetakse enne tööstuse digiteerimise algatuse vastuvõtmist ja avaldamist antud toetust (toetuselement 4).

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

Kuigi programmist Horisont 2020 rahastati tööstuse digiteerimise algatusega seotud tegevust juba ajavahemikul 2016–2017, loodi aastateks 2018–2020 algatusega otsesem seos. Sel perioodil nõutakse digitaalse innovatsiooni keskuste rahastamiseeskirjadega, et kavandatavad projektid viidaks kooskõlla riikliku või piirkondliku tööstuse digiteerimise algatusega. Tööprogrammis ega hindamiseeskirjades ei ole aga samaväärset nõuet tööstuse digiteerimise algatuse muude valdkondade – mis ei ole digitaalse innovatsiooni keskustega seotud – rahastamise kohta (nt lepinguliste avaliku ja erasektori partnerluste puhul sihtvaldkondades).

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta andmete kogumise korrast tingituna on tööstuse digiteerimise algatuse kohta praegu vaid vähe teavet

Programmidega, mille me kõigis neljas liikmesriigis läbi vaatasime, sai tööstuse digiteerimise algatusega seotud projekte toetada. Vaatasime nende programmide raames läbi üheksa projekti. Kuigi mõne projekti puhul tekkis viivitusi nende heakskiitmisel ja elluviimisel (vt 5. selgituses toodud näide), olid kõik läbivaadatud projektid tööstuse digiteerimise algatuse seisukohast asjakohased.

Liikmesriikide ametiasutused ei muutnud programme otseselt vastusena tööstuse digiteerimise algatusele, et tugevdada nende keskendumist sellele. Poolas tehti programmis „Arukas majanduskasv”, Poola majanduse innovaatilisuse ja konkurentsivõime suurendamiseks mõeldud põhiprogrammis 2018. ja 2019. aastal siiski muudatusi, et pakkuda lisavõimalusi majanduse digiteerimise toetamiseks (vt 6. selgitus). Portugalis ei hõlmanud meie läbivaadatud programmid ühtegi otseselt digiteerimisele pühendatud meedet. Ametiasutuste arvates on programmid siiski vajalikul määral paindlikud, et neisse saaks lõimida programmi elluviimisperioodi kohta määratletud täiendavaid valdkondlikke prioriteete. Alates 2017. aastast on avaldatud spetsiaalselt tööstusele 4.0 suunatud valdkondlikke projektikonkursse.

Kuna tööstuse digiteerimise algatus käivitati programmitöö perioodi 2014–2020 keskel, ei olnud liikmesriikidel õiguslikku nõuet seirata algatuse seisukohast asjakohaseid projekte. Meie külastatud liikmesriikidest oli Portugalis kehtestatud süsteem algatust toetava ERFi rahastuse kasutamise seireks (vt 7. selgitus), ülejäänud seitsmest korraldusasutusest kuuel midagi samaväärset ei olnud.

Kui puudub teave liikmesriikide kulutuste kohta, on komisjonil keeruline kindlaks teha Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide perioodi 2014–2020 toetuse suurus tööstuse digiteerimise algatusele. Näiteks ERFi toetust tööstuse digiteerimise algatusele kajastatakse liikmesriigiti ja/või programmiti erinevalt. Seire- ja aruandluskord kehtestati programmiperioodi alguses ning see ei olnud ette nähtud selleks, et võtta arvesse hiljem perioodi jooksul tehtud poliitikaalgatusi, nagu Euroopa tööstuse digiteerimise algatus. Oleme arvamusel, et paindlik seiresüsteem, võimaldanuks komisjonil hõlpsalt koguda teavet tööstuse digiteerimise algatust toetavate projektide rahalise toetuse kohta²⁶. Selline süsteem oleks võinud olla kasulik ka teiste oluliste algatuste puhul, mis tehti pärast programmiperioodi algust.

Oma ettepanekus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide määruse kohta perioodiks 2021–2027 võttis komisjon kasutusele spetsiaalsed koodid digiteerimist toetavate meetmete kajastamiseks²⁷. Kui see säte lisatakse vastuvõetud määrusesse, aitab see kindlaks teha, mil määral aitavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid kaasa tööstuse digiteerimise algatusele.

Komisjon edendas digitaalse innovatsiooni keskuste kontseptsiooni, kuid liikmesriikides on tehtud vähe

Digitaalse innovatsiooni keskuste eesmärk on aidata ettevõtetel (eriti VKEdel) kasutada ära digitaalseid võimalusi. Digitaalse innovatsiooni keskused peaksid pakkuma teadmisi tehnoloogiate, testimise, oskuste, ärimudelite, rahastamise, turuteabe ja võrgustike loomise kohta. Digitaalse innovatsiooni keskused peaksid tegutsema ühtse kontaktpunktina, pakkudes ettevõtetele nii oma piirkonnas kui ka mujal teenuseid äritegevuse digiteerimiseks.

Selleks et hinnata, kas komisjoni ja liikmesriikide toetus digitaalse innovatsiooni keskuste rajamisele ja tegevusele oli tõhus, uurisime, kas komisjon koos liikmesriikidega oli

• andnud juhiseid ja kriteeriume digitaalse innovatsiooni keskuste asutamiseks ning töötanud välja mehhanismi selle tagamiseks, et digitaalse innovatsiooni keskused vastaksid neile kriteeriumidele; ja
• määratlenud ja edendanud digitaalse innovatsiooni keskuste toimimise head tava ning loonud tõhusa seireraamistiku edusammude hindamiseks (see puudutab ka digitaalse innovatsiooni keskuste raha kasutamist ettevõtete abistamiseks nende digiteerimisprotsessis).

Komisjon on alates tööstuse digiteerimise algatuse käivitamisest teinud jõupingutusi digitaalse innovatsiooni keskuste toetamiseks, kuid mõnes liikmesriigis on tehtud vähe edusamme

Digitaalse innovatsiooni keskuste kriteeriumid

Komisjon lõi 2017. aasta oktoobris digitaalse innovatsiooni keskuste veebikataloogi, mis oli mõeldud digitaalse innovatsiooni keskuste n-ö telefoniraamatuna. Kataloogi eesmärk on anda ülevaade digitaalse innovatsiooni keskustest Euroopas ja toetada nii nende omavahelist suhtlemist kui ka sidemeid tööstuse digiteerimisega tegelevate piirkondlike, riigisiseste ja Euroopa algatustega. Kataloogis oli ELis 2019. aasta lõpus registreeritud 498 digitaalse innovatsiooni keskust, neist 309 olid registreeritud kui tegutsevad ja 189 kui ettevalmistusetapis olevad (vt  IV lisa).

Komisjon määras kindlaks mõned üldised tunnused ja kriteeriumid, mida peab täitma organisatsioon, kes kavatseb registreeruda digitaalse innovatsiooni keskuste kataloogis keskusena (vt 8. selgitus).

Organisatsioonid, kes soovivad registreeruda keskusena digitaalse innovatsiooni keskuste kataloogis, on kohustatud ise kinnitama, et nad vastavad kriteeriumidele. Tagamaks, et registreeritud digitaalse innovatsiooni keskused vastavad kriteeriumidele, tellis komisjon kontrolli konsultantidelt, kes hindasid digitaalse innovatsiooni keskuste esitatud teavet dokumentide alusel. Külastatud liikmesriikide küsitletud ametiasutuste sõnul ei olnud nad selle kontrollimisega seotud.

Digitaalse Euroopa programmi 2021–2027 ettevalmistamise käigus esitas komisjon 2019. aasta novembris ettepaneku, kuidas programm võiks aidata kaasa kõiki Euroopa piirkondi hõlmava digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku loomisele²⁸. Dokumendis esitatakse uus kaheetapiline digitaalse innovatsiooni keskuste valikuprotsess: liikmesriikide ametiasutused nimetavad võimalikud digitaalse innovatsiooni keskused, keda kutsutakse seejärel osalema komisjoni korraldatud piiratud projektikonkursil. Digitaalse innovatsiooni keskusi (neid hakatakse siis nimetama Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusteks) valivatele liikmesriikidele välja pakutud uued kriteeriumid on digitaalse innovatsiooni keskuste kataloogile kehtivatest konkreetsemad. 2020. aasta märtsis kehtestati ajakohastatud ettepanekuga digitaalse Euroopa programmist rahastatava Euroopa võrgustiku digitaalse innovatsiooni keskuste minimaalne ja maksimaalne arv liikmesriigi kohta. Koguarv jääb siis vahemikku 128–260, mida on oluliselt vähem kui praegu (vt V lisa). 2020. aasta juuniks ei olnud seda uut menetlust veel vastu võetud.

Juhised digitaalse innovatsiooni keskustele

Komisjon korraldab mitmesugust tegevust, mille eesmärk on digitaalse innovatsiooni keskuste toetamine. See hõlmab töörühmade koosolekuid, koolitust ja juhendamist ning komisjoni otseselt hallatavaid konkreetseid algatusi, näiteks I4MS, SAE (need võimaldavad VKEdel digitaalse innovatsiooni keskuste projektidest kasu saada), nutikad tehased ja DIHELP, mida rahastas ka Euroopa Parlament.

Komisjoni loodud digitaalse innovatsiooni keskuste töörühm (vt 1. selgitus), arutab korrapäraselt digitaalse innovatsiooni keskuste tegevuse head tava. Töörühm jõudis 2017. aastal järeldusele, et kõik digitaalse innovatsiooni keskused peaksid osutama vähemalt järgmisi teenuseid:

• teadlikkuse suurendamine digitehnoloogiate ettevõtluspotentsiaalist;
• innovatsiooni kohta teabe kogumine (innovatsiooni taustauuringud);
• toetus strateegiate väljatöötamiseks (visiooni loomine ja strateegia väljatöötamine);
• koostöö ettevõtetega nende digitaalse küpsuse hindamiseks ja asjakohaste plaanide väljatöötamiseks;
• suhete vahendamine potentsiaalsete teenusepakkujatega;
• mentorlus ja koolitus;
• kulutõhusa juurdepääsu pakkumine eriotstarbelistele katse-, testimis- ja tootmisrajatistele.

Lisaks töötas töörühm välja juhendi asutustele, kes soovivad digitaalse innovatsiooni keskust asutada või arendada (vt 9. selgitus). Juhendit on edasi arendatud hilisematel töörühma koosolekutel ja digitaalse innovatsiooni keskuste koolitusprogrammide kaudu (vt punkt 56).

Vaatamata komisjoni tegevusele ei teatanud ükski ametiasutus neljas meie külastatud liikmesriigis, et ta oleks 2019. aasta lõpu seisuga (st peaaegu neli aastat pärast Euroopa tööstuse digiteerimise algatuse ja digitaalse innovatsiooni keskuste kava käivitamist) kas koostöös komisjoniga või ise välja töötanud digitaalse innovatsiooni keskuse hea tava. Meie küsitletud digitaalse innovatsiooni keskuste teatel takistab see nende suutlikkust pakkuda ettevõtetele teenuseid tõhusal viisil.

Komisjoni ja liikmesriikide lähenemisviis digitaalse innovatsiooni keskustele ei ole täielikult välja töötatud ja koordineeritud

ELi rahalised vahendid digitaalse innovatsiooni keskustele

Digitaalse innovatsiooni keskuste töörühm määratles programmi „Horisont 2020” ja ERFi digitaalse innovatsiooni keskuste peamiste rahastamisallikatena. 28-st digitaalse innovatsiooni keskusest, kellelt andmeid kogusime, teatasid 16, et neil oli võimalik kasutada programmi „Horisont 2020“ raha digitaalse innovatsiooni keskusega seotud tegevuse toetamiseks. Valimisse sattunud digitaalse innovatsiooni keskused olid ERFilt vähem toetust saanud – 28-st digitaalse innovatsiooni keskusest ainult neli kinnitasid, et nad olid fondilt rahastamist saanud.

2018. aastal hindas komisjon, et 13 liikmesriigis, peamiselt 2004. aastal või pärast seda ELiga ühinenud Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikides, ei olnud digitaalse innovatsiooni keskusi piisavalt²⁹. Sellest tulenevalt kirjutas komisjon 2018. aasta novembris nende riikide valitsustele, et ergutada digitaalse innovatsiooni keskuste edasist toetamist, kasutades selleks võimaluse korral ERFi vahendeid.

Digitaalse innovatsiooni keskuste loomine ja seire

Kogusime näiteid komisjoni ja liikmesriikide vahelise koordineerimata tegevuse kohta digitaalse innovatsiooni keskuste loomisel ja tegevuses. Poolas ja Saksamaal toetasid riiklike digiteerimisstrateegiate eest vastutavad asutused omaenda riiklike digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku arendamist. Need riiklikud võrgustikud ei hõlma alati organisatsioone, kes on registreerunud komisjoni loodud digitaalse innovatsiooni keskuste kataloogis.

• 2019. aasta lõpu seisuga oli komisjoni kataloogis registreeritud 55 Saksa organisatsiooni. Saksamaa toetab otseselt kahte digitaalse innovatsiooni keskuste või sarnast võrgustikku: pädevuskeskuste võrgustikku³⁰ ja digitaalsete keskuste võrgustikku³¹. Seejuures olid 26-st pädevuskeskusest vaid üheksa ja 12-st digitaalsest keskusest viis registreerunud komisjoni kataloogis.
• 2019. aasta augustis kuulutas Poola ettevõtluse ja tehnoloogia ministeerium välja esimese projektikonkursi Poola digitaalse innovatsiooni keskuste loomiseks³². Sel ajal oli komisjoni kataloogis digitaalse innovatsiooni keskustena registreeritud 13 organisatsiooni ja nad olid osalenud erinevates ELi kaasrahastatavates projektides, kuid ainult kaks neist kuulus viie konkursil edukaks osutunud organisatsiooni hulka.

Veel üks näide komisjoni ja liikmesriikide vahelise kooskõlastamatuse kohta on digitaalse küpsuse hindamise rakenduste väljatöötamine. Neid kasutavad digitaalse innovatsiooni keskused, et anda esimene hinnang nende ettevõtete digiteerimise tasemele, mida keskused kavatsevad toetada. Nii Poolas kui ka Ungaris leidsime näiteid mitme digitaalse küpsuse hindamise rakenduse kohta, mis on välja töötatud samal eesmärgil kasutamiseks. Poolas tegime kindlaks ühe metoodika, mis töötati välja komisjoni poolt otse hallatava Euroopa kõrgtehnoloogilise tootmise toetuskeskuse projekti (ADMA) raames³³ ja kolm erinevat riigi tasandi metoodikat (sealhulgas kaks, mis on välja töötatud koostöös riikliku digiteerimisstrateegia eest vastutava ministeeriumiga). Ungaris kasutasid kaks digitaalse innovatsiooni keskust ADMA projekti raames välja töötatud metoodikat, kaks digitaalse innovatsiooni keskust kasutasid omaenda metoodikat ja veel kolm organisatsiooni kasutasid oma eraldi digitaalse küpsuse hindamise rakendust, mis töötati välja ELi kaasrahastatud projekti kaudu.

Komisjoni seire kohaselt olid digitaalse innovatsiooni keskused 2019. aasta lõpuks programmi „Horisont 2020“ toetuse kaudu toetanud umbes 2000 VKEd digitaalsete uuenduste testimisel. See moodustab väga väikese osa, vähem kui 0,01%, ELi VKEde koguarvust. Kui programmi „Horisont 2020“ rahastatud digitaalse innovatsiooni keskuste tegevuse seire välja arvata, ei ole praegu ELi tasandil digitaalse innovatsiooni keskuste seireraamistikku loodud. Komisjonil ei ole seetõttu võimalik otsustada, kas digitaalse innovatsiooni keskused toimivad tõhusalt. Samuti ei olnud külastatud liikmesriikidel seiresüsteeme digitaalse innovatsiooni keskuste tegevuse hindamiseks. Sellele vaatamata sisaldab komisjoni ettepanek järgmiseks perioodiks (punkt 55) kohustuslike tulemuslikkuse põhinäitajate ajutist loetelu, mille kohta peavad digitaalse Euroopa programmi alusel toetust saavad digitaalse innovatsiooni keskused aru andma. Lisaks töötab komisjon välja suunised selle kohta, kuidas jälgida ja hinnata digitaalse innovatsiooni keskusi ning nende panust ettevõtete, piirkondade ja liikmesriikide digiüleminekusse. Komisjon kavatseb avaldada need suunised enne 2020. aasta lõppu.

Kehtestamisel on sobiv õigusraamistik, kuid tööstuse digiteerimiseks vajaliku lairibaühenduse kasutuse saavutamine viibib

Selleks et ELi tööstus saaks digitaalselt areneda, peab EL tagama sobiva keskkonna olemasolu. See hõlmab õigusraamistikku ja lairibaühenduse head taset, mis mõlemad on ettevõtete eduka digiteerimise eeltingimused. Seetõttu uurisime, kas komisjon on võtnud meetmeid, tagamaks, et õigusraamistik soodustaks Euroopa tööstuse digiteerimist ja kas liikmesriigid pakuvad kogu Euroopas paremat lairibaühendust. Viimase aspekti puhul tuginesime oma 2018. aasta juuni selleteemalisele eriaruandele³⁴.

Komisjon võtab meetmeid tööstuse digiteerimise algatuse jaoks sobiva õigusraamistiku tagamiseks

Tööstuse digiteerimise algatust käsitleva 2016. aasta teatisega kohustus komisjon uurima 2020. aastaks digitaalsete uuenduste õigusraamistikku, et:

• teha ettepanek algatuseks andmete vaba liikumise kohta ELis ja uurida üksikasjalikumalt esilekerkivaid küsimusi seoses andmete omandiõiguse, andmetele juurdepääsu ja taaskasutamise eeskirjadega, sealhulgas andmetega tööstuse kontekstis ja eriti andurite abil saadud andmetega;
• uurida autonoomsete süsteemide ja asjade interneti rakenduste õigusraamistikke, eeskätt ohutust ja vastutust käsitlevaid õigusnorme ning juriidilisi tingimusi, mis reguleerivad mastaapsete katsete tegemist tegeliku elu tingimustes; ja
• alustada tööd valdkondlike õigusaktidega hõlmamata rakenduste ja mittemanustarkvara ohutuse vallas, et hinnata, kas tulevikus võiks olla vaja võtta ELi tasandil edasisi meetmeid.

Selle kohustuse raames tegi komisjon uuringuid ja mõjuhindamise ning korraldas avaliku konsultatsiooni³⁵ andmete vaba liikumise kohta, mille tulemusel võeti 2018. aastal vastu uus määrus³⁶. Lisaks on komisjon võtnud meetmeid ka andmete omandiõiguse valdkonnas, hõlbustades direktiivi kaudu avaliku sektori rahastatavate andmete taaskasutamist nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel³⁷. 2020. aasta veebruaris avaldas komisjon teatise Euroopa andmestrateegia kohta³⁸ ning kavatseb 2021. aastal vastu võtta rakendusmääruse, mis sisaldab loetelu andmekogumitest, mida võib tasuta taaskasutada.

Seoses õigusraamistikega, mis hõlmavad autonoomsete süsteemide ja asjade interneti rakenduste turvalisuse ja vastutuse eeskirju, moodustas komisjon 2018. aasta juunis vastutuse ja kujunemisjärgus digitehnoloogiate eksperdirühma³⁹. Rühm avaldas oma aruande 2019. aasta mais⁴⁰. 2020. aasta veebruaris avaldas komisjon aruande selle kohta, milline on tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele⁴¹.

Lõpuks algatas komisjon kooskõlas tööstuse digiteerimise algatust käsitlevas teatises võetud kohustustega ka töö rakenduste ja muu mittemanustarkvara turvalisuse alal. Komisjon algatas 2016. aastal selle teema avaliku konsultatsiooni⁴² ja kaasas 2017. aastal konsultandid õigus- ja ettevõtlusmaastiku, samuti uute tehnoloogiatega seotud probleemide ja võimaluste analüüsimiseks. Sellel põhinev aruanne avaldati 2019. aasta aprillis⁴³.

Lairibaühendus ei ole veel piisavalt kättesaadav

Kiire ja usaldusväärse lairibaühenduse kättesaadavus on tööstuse digiteerimise oluline eeltingimus. See on vajalik, et võimaldada teabevahetust reaalajas ja ühendada omavahel kõik äriprotsessi elemendid. Lisaks on kvaliteetse lairibaühenduse omamine üks võimalusi leevendada erakorraliste olukordade, näiteks 2020. aasta koroonaviiruse pandeemia mõju ettevõtetele.

2010. aastal seadis komisjon strateegia „Euroopa 2020“ osana lairibaühenduse pakkumisele kolm eesmärki⁴⁴ ja 2016. aastal võttis komisjon vastu Euroopa gigabitiühiskonna ühendatavuse strateegia,⁴⁵ millega kehtestati kolm täiendavat strateegilist eesmärki, mis tuleb saavutada 2025. aastaks (vt  10. selgitus).

Komisjon esitas mitu ettepanekut nii poliitika- ja seadusandlike meetmete kui ka finantsprogrammide ja -vahendite jaoks, et ergutada era- ja avaliku sektori investeeringuid kiiretesse ja ülikiiretesse võrkudesse. Eespool nimetatud 2018. aasta eriaruandes märkisime, et ajavahemikul 2014–2020 tegi komisjon liikmesriikidele kättesaadavaks ligikaudu 15 miljardit eurot, sealhulgas 5,6 miljardit eurot Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudena. Selles aruandes jõudsime järeldusele, et kõik liikmesriigid saavutasid lairibaühenduse baasteenuse (eesmärk 1) 2016. aastaks, kuid tõstsime esile probleemid strateegia „Euroopa 2020“ kahe täitmata eesmärgi (eesmärgid 2 ja 3) saavutamisel.

Strateegia „Euroopa 2020“ ühenduvuse eesmärgid

DESI andmetel oli 2019. aasta keskpaigaks oli 86%-l Euroopa leibkondadest juurdepääs lairibaühendusele kiirusega üle 30 Mbit/s, kuigi eesmärk oli 100% (eesmärk 2) ja 2014. aastal oli see näitaja 67% (vt joonis 8). 100 Mbit/s või kiirema lairibaühenduse kasutamine Euroopa leibkondade seas oli 2019. aastal vaid 26%, kuigi 2020. aastaks seatud eesmärk oli 50% (eesmärk 3), ehkki seda on palju rohkem kui 2014. aastal, mil näitaja oli 3% (vt joonis 9). Kuigi lairibaühenduse kättesaadavus ja kasutus kogu ELis pidevalt paraneb, näitavad andmed, et 2020. aasta eesmärgid saavutatakse tõenäoliselt vaid vähestes liikmesriikides.

Allikas: Euroopa Kontrollikoja analüüs 2019. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi alusel „1c1 Fast broadband (NGA) coverage” (1c1 kiire lairiba (NGA) leviala) 28.2.2020.

1) Madalmaade kohta olid 2014. aasta asemel esimesed kättesaadavad kasutusandmed 2016. aasta kohta

2) Horvaatia kohta olid 2014. aasta asemel esimesed kättesaadavad kasutusandmed 2015. aasta kohta

Allikas: Euroopa Kontrollikoja analüüs 2020. aasta DESI näitaja alusel„1a2 At least 100 Mbps fixed BB take-up” (1a2 vähemalt 100 Mbps lairibaühenduse kasutuselevõtt), seisuga 15.6.2020.

Gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärgid

2019. aastal käivitas komisjon uuringu liikmesriikide riiklike lairibaühenduse kavade ja gigabitiühiskonna 2025. aasta lairibaühenduse eesmärkide kohta (10. selgitus, eesmärgid 4, 5 ja 6). Uuringust selgus, et vähem kui pooled liikmesriigid olid ajakohastanud oma riiklikud lairibaühenduse kavad, et osutada gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkidele. Ülejäänud liikmesriigid kavatsesid ajakohastada oma riiklikud lairibaühenduse kavad 2020. aasta lõpuks, kuid täiendavad üksikasjad ei olnud auditi ajal kättesaadavad. Võttes arvesse viivitusi strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel ja liikmesriikide aeglast edasiliikumist gigabitiühiskonna eesmärkide käsitlemisel oma riiklikes lairibaühenduse kavades, on gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkide saavutamine keeruline ülesanne.

Komisjon on ajakohastanud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (vt punkt 14), et võtta arvesse hea ühenduvuse ja strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide olulisust. Näiteks 2019. aastal lisas komisjon kaks elementi: üks oli seotud ülikiire lairibaühendusega (eesmärk 3) ja teine 5G valmidusega. Lisaks hõlmab DESI indeks alates 2020. aastast aruandlust 100 Mbit/s võrkude kohta, mille läbilaskevõimet saab suurendada gigabitini (eesmärk 5). DESI ei kajasta aga veel kahte ülejäänud ELi 2025. aasta eesmärki.

Lairibaühendust puudutavad riigiabi eeskirjad

Oma 2018. aasta aruandes soovitasime komisjonil selgitada liikmesriikidele riigiabi suuniste kohaldamist seoses 100 Mbit/s ja gigabitiühiskonna eesmärkidega, sest mõned liikmesriigid tõlgendasid suuniseid viisil, mis võib vähendada avaliku sektori pakutavat rahastamist, mida nad saavad kasutada piirkondades, kus lairibaühenduse kiirus on juba 30 Mbit/s⁴⁶. Komisjon nõustus selgitama seda küsimust liikmesriikidele 2018. aasta lõpuks, ajakohastades oma kiire lairibaühenduse investeeringute juhendit, eesmärgiga lisada täiendavat teavet abi andmise kohta piirkondades, kus tegutsevad erasektori teenuseosutajad, eelkõige seoses 100 Mbit/s ja gigabitiühiskonna eesmärkidega. 2020. aasta juuni seisuga ei olnud seda juhendit veel avaldatud.

Meie küsitletud liikmesriikide ametiasutused leidsid endiselt, et riigiabi eeskirjad on ebaselged ja neid tuleks ajakohastada, et võtta arvesse kiiret digiteerimist ja vajadust märkimisväärsete avaliku sektori investeeringute järele, et saavutada gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärgid.

Kiirema lairibaühenduse kasutuselevõtt ettevõtetes

10. selgituses kirjeldatud strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid puudutavad leibkondi. Tööstuse digiteerimise algatuse edukaks toimimiseks on otsustav ettevõtete ühenduvus, aga samas puuduvad ELi eesmärgid, mis puudutaksid konkreetselt ettevõtete internetikasutust. Alates 2014. aastast on kiire ja ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtt ELi ettevõtetes pidevalt kasvanud. 2019. aasta lõpus oli 50%-l ettevõtetest lairibaühenduse kiirus siiski endiselt alla 30 Mbit/s (vt joonis 10). 2019. aastal kasutas vähemalt 30 Mbit/s kiirusega lairibaühendust 80% suurettevõtetest, kuid ainult 46% väikeettevõtetest⁴⁷. Nagu näidatud joonisel 11, on ülikiire lairibaühenduse (> 100 Mbit/s) keskmised kasutusnäitajad ELi ettevõtetes sarnased leibkondade omadega, kuid kasv aeglasem.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda Eurostati andmete põhjal.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda Eurostati ja DESI 2020 andmete põhjal (kasutamine ettevõtetes).

Järeldused ja soovitused

Tööstuse digiteerimise algatus põhines pehmel õigusel, eesmärgiga tugevdada digitaalse innovatsiooni abil ELi tööstuse konkurentsivõimet. Vaatamata komisjoni jõupingutustele toetada Euroopa tööstuse digiteerimise algatuse raames riikide ametiasutusi ja digitaalse innovatsiooni keskusi, on mõnes liikmesriigis tehtud vähe edusamme riiklike digiteerimisstrateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel ning digitaalse innovatsiooni keskuste rajamisel.

Komisjoni strateegial tööstuse digiteerimise toetamiseks oli kindel alus ja liikmesriikide toetus, kuid sellel puudusid kavandatud tulemid ning asjakohased tulemusnäitajad ja sihtarvud. See raskendab komisjonil ja liikmesriikidel piisaval teabel põhinevate otsuste vastuvõtmist ja oma tegevuse paremat suunamist. Komisjon korraldas mitmesugust tegevust liikmesriikidele juhiste andmiseks, kuid ei julgustanud liikmesriike eraldama algatusele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Puudub teave selle kohta, kui palju raha oleks vaja ELi tööstuse digiteerimist toetava raamistiku loomiseks ja toimimiseks. Enamikus meie külastatud liikmesriikides oli komisjoni toetusmeetmete mõju väike (punktid 24–40).

1. Komisjon peaks toetama liikmesriike nende tööstuse digiteerimise rahastamisvajaduste väljaselgitamisel, näiteks aruka spetsialiseerumise strateegiate (2021–2027) asjaomaste rakendamistingimuste täitmise raames.

Tähtaeg: programmitöö perioodiks 2021–2027.

2. Komisjon peaks asjaomaseid ametiasutusi paremini teavitama kõigist tööstuse digiteerimise algatuse rakendamiseks kättesaadavatest ELi vahenditest ja võimalikest kaasrahastamisele kehtivatest nõuetest.

Tähtaeg: 30. juuni 2021.

81

Komisjonil ja liikmesriikidel ei ole võimalik tööstuse digiteerimise algatuse edusamme täielikult hinnata. Programm „Horisont 2020“ toetab algatust ning selle raames alates 2016. aastast avaldatud ja kavandatud projektikonkursid on kooskõlas tööstuse digiteerimise algatust käsitlevas teatises kindlaksmääratud summadega. Kõigis meie läbi vaadatud ERFi programmides tegime kindlaks meetmed, mis võivad tööstuse digiteerimise algatuse rakendamist toetada. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul ei kehtinud liikmesriikidele aga õiguslik nõue seirata tööstuse digiteerimise algatusega seotud projekte. Seetõttu ei hõlma enamiku liikmesriikide andmekogumiskord teavet tööstuse digiteerimise algatuse kohta, takistades seiret liikmesriikide ja ELi tasandil. Komisjoni sõnul vajavad liikmesriigid tehtud investeeringute suuruse täpseks kindlaks määramiseks struktureeritumat lähenemist. See tähendab, et komisjonil on raske seda teavet saada, et hinnata tehtud investeeringute suurust võrreldes tööstuse digiteerimise algatuse algses teatises kavandatud summadega (punktid 42–49).

3. ja 4. soovitus: täiustada tööstuse digiteerimise algatuse seiret, seades asjakohased tulemusnäitajad ja jälgides kulutusi
3. Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega tagama, et on olemas süsteem, mille abil jälgida jagatud eelarve täitmise vormis rakendatavate ELi vahendite kasutamist oluliste algatuste puhul, mis on käivitatud pärast programmitöö perioodi algust; selle tagamiseks peaks komisjon vajaduse korral olemasolevat süsteemi kohandama.

Tähtaeg: 31. detsember 2021.

4. Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega selgitama tööstuse digiteerimise algatuse kavandatud tulemeid, määrates kindlaks ühised tulemusnäitajad ja sihtväärtused, et hinnata algatuse rakendamist liikmesriikides ja ELi tasandil.

Tähtaeg: 30. juuni 2021.

82

Digitaalse innovatsiooni keskused on tööstuse digiteerimise algatuse keskne kontseptsioon ja alates selle käivitamisest on komisjon viinud läbi mitmesugust tegevust, mille eesmärk on toetada digitaalse innovatsiooni keskuste loomist ja tegevust. Liikmesriikides on aga tehtud vähe. Kuigi tööstuse digiteerimise algatus on toiminud juba neli aastat, on meie külastatud liikmesriikide digitaalse innovatsiooni keskused kasutanud ELi rahalist toetust vähesel määral ja me leidsime näiteid kooskõlastamata tegevusest. ELi tasandil puudub praegu digitaalse innovatsiooni keskuste seireraamistik; erandiks on vaid programmist „Horisont 2020“ rahastatud tegevus. Kättesaadava teabe põhjal anti ettevõtete digiteerimiseks vähe toetust. Perioodiks 2021–2027 tegi komisjon ettepaneku uue programmi „Digitaalne Euroopa” kohta, milles esitatakse liikmesriikide jaoks kriteeriumid Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste valimiseks ja sellest programmist toetust saavate keskuste tegevuse seireks. 2020. aasta juuni seisuga on kavandatud programmi arutamine veel pooleli (punktid 52–64).

5.–7. soovitus: määratleda, kooskõlastada ja võtta vastu raamistik kõiki Euroopa piirkondi katva Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku kohta

Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega

5. võtma vastu valikukriteeriumid liikmesriikide ametiasutuste määratud organisatsioonide jaoks, mida hakatakse Euroopa tasandil tunnustama Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustena.

Tähtaeg: 31. detsember 2020.

6. Määratlema minimaalse arvu teenuseid, mida kõik Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused peaksid pakkuma, sealhulgas väljundid ja tulemused.

Tähtaeg: 31. detsember 2020.

7. Töötama välja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste tegevuse väljundite ja tulemuste ühtse seireraamistiku, mis peaks olema kohustuslik, kui nad saavad ELi rahalist toetust.

Tähtaeg: 30. juuni 2021.

83

Komisjon on jätkanud asjakohaste meetmete võtmist sobiva õigusraamistiku tagamiseks, käsitledes kõiki tööstuse digiteerimise algatust käsitlevas teatises loetletud õigusakte. Tööstuse digiteerimise jaoks on oluline ka lairibaühenduse laialdane kasutamine, eriti pärast 2020. aasta koroonaviiruse pandeemiat. Strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid täidetakse ainult vähestes liikmesriikides ja ELi gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkide saavutamine on veelgi keerulisem. ELi tööstuse digiteerimise võtmeks hea ühenduvus. 2019. aastal kasutas vähemalt 30 Mbit/s kiirusega lairibaühendust 80% suurettevõtetest, kuid ainult 46% väikeettevõtetest (punktid 66–78).

8.–9. soovitus: võtta lisameetmeid lairibaühenduse kasutamise asjakohase taseme saavutamise toetuseks
8. Komisjon peaks lõpule viima ja avaldama oma kiire lairibaühenduse investeeringute juhendi, sealhulgas lisateabe abi andmise kohta piirkondades, kus tegutsevad erasektori teenuseosutajad, eelkõige seoses 100 Mbit/s ja gigabitiühiskonna eesmärkidega, ning edendama nendealast teadlikkust liikmesriikides.

Tähtaeg: 31. detsember 2020, sõltuvalt mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate arutelude lõpuleviimise kuupäevast.

9. Komisjon peaks kokkuleppel liikmesriikidega kohandama ja konsolideerima oma raamistiku gigabitiühiskonna 2025. aasta eesmärkide saavutamise seireks ja nendealaseks aruandluseks.

Tähtaeg: 31. detsember 2021.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Iliana Ivanova, võttis käesoleva aruande vastu 15. juuli 2020. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president
Klaus-Heiner Lehne

Lisad

I lisa. Euroopa tööstuse digiteerimise algatuse sambad

Esimese samba (tööstuse digiteerimise riiklike algatuste Euroopa platvorm) eesmärk on koordineerida mitmesuguseid riiklikke ja piirkondlikke algatusi tööstuse digiteerimiseks kogu Euroopas. 2017. aasta märtsis käivitas komisjon juhtimisraamistiku, et i) hõlbustada ELi ja riikide digiteerimisalgatuste koordineerimist, ii) kaasata digitaalse ühtse turu elluviimise meetmetesse sidusrühmi ja ressursse kogu väärtusahela ulatuses, toetudes senistele mitut sidusrühma hõlmanud dialoogidele, ning iii) vahetada parimaid tavasid.

Digitaalse innovatsiooni edendamine kõikides sektorites hõlmab 2. ja 3. sammast järgmiselt.

• Teise samba (digitaalsed uuendused kõigile: digitaalse innovatsiooni keskused) eesmärk on aidata ettevõtetel kasutada ära digitaalseid võimalusi. Digitaalse innovatsiooni keskused võivad aidata ettevõtetel (eriti väiksematel ja idufirmadel) digitaalsete uuenduste kaudu oma äritegevust, tootmisprotsesse, tooteid ja teenuseid täiustada. Komisjoni kavatsus oli luua kogu Euroopas digitaalse innovatsiooni keskused olemasolevate era- või avaliku sektori pädevuskeskuste⁴⁸ (nt ülikoolide teaduskondade) ümber. Teise samba (digitaalsed uuendused kõigile: juhtpositsiooni tugevdamine partnerluste ja tööstusplatvormide kaudu) eesmärk on tagada digitaalse innovatsiooni ja standardimise pakkumine. Komisjon kavatses toetada avaliku ja erasektori partnerlusi tulevaste digitehnoloogia alustalade väljatöötamisel. Sel eesmärgil on komisjon asutanud ELi programmi „Horisont 2020“ raames avaliku ja erasektori partnerlused ja ühisettevõtted selliste oluliste digitehnoloogiate valdkonnas nagu 5G, suurandmed, kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturve, fotoonika, robootika ning elektroonilised komponendid ja süsteemid.

Neljanda samba (digiajastule sobiv õigusraamistik) raames kavatses komisjon hinnata õigusraamistiku ajakohastamise vajadust ja seda, kas see sobib digiajastule. Sidusrühmad väljendasid vajadust täiendavalt selgitada järgmisi aspekte: i) tööstuslikus keskkonnas loodud andmete omandiõigus ja kasutamine; ii) autonoomselt töötavad süsteemid; iii) mittemanustarkvara.

Viies sammas (eurooplaste ettevalmistamine digitulevikuks) on seotud komisjoni algatustega, mis toetavad digitaalset haridust ja -oskusi, valmistades eurooplasi ette digitulevikuks. See hõlmab järgmist:

• digioskuste ja töökohtade ühendamine,⁴⁹ mis algatati 1. detsembril 2016. aastal komisjoni Euroopa uue oskuste tegevuskava⁵⁰ ühe põhimeetmena;
• praktikaalgatus „Digitaalne võimalus”,⁵¹ mida rahastatakse programmist „Horisont 2020“ kümne miljoni euroga; ja
• digiõppe tegevuskava⁵² vastuvõtmine, et toetada eluks ja tööks vajalike digipädevuste arendamist kiirete digitaalsete muutuste ajastul.

II lisa. Läbivaadatud projektid

Allikas: korraldusasutused.

III lisa. Tööstuse digiteerimise algatusega seotud riigipõhised soovitused

¹ Kreeka ei saanud riigipõhiseid soovitusi aastatel 2016–2018, kuna ta rakendas majanduslikku kohandamisprogrammi.

Allikas: Euroopa Kontrollikoja analüüs, mis põhineb riigipõhistel soovitustel.

IV lisa. Kataloogis registreeritud digitaalse innovatsiooni keskused

Allikas: Digitaalse innovatsiooni keskuste kataloog 2019. aasta lõpu seisuga.

V lisa. Digitaalse innovatsiooni keskuste kavandatud arv, mille liikmesriigid peaksid määrama

Allikas: Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused digitaalse Euroopa programmis, töödokumendi projekt, 30.3.2020.

ELis on umbes 23 miljonit VKEd⁵⁶. See tähendab, et kui kõik liikmesriigid määravad digitaalse Euroopa programmi raames rahastatavate digitaalse innovatsiooni keskuste maksimaalse arvu, on teoreetiliselt keskmiselt üks digitaalse innovatsiooni keskus ligikaudu 88 000 VKE kohta. See keskmine varjab siiski olulisi erinevusi liikmesriikide vahel.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, aluseks andmed Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” 2019. aasta teabelehtedel ja digitaalse innovatsiooni keskusi käsitlev komisjoni 30. märtsi 2020. aasta töödokument.

Mõisted, akronüümid ja lühendid

5G: 5G-võrgud – digitaristu elementide kogum, mis põhineb mobiilside ja traadita side tehnoloogial ning mida kasutatakse täiustatud käitamiskarakteristikutega, näiteks ülisuure andmeedastuskiiruse ja läbilaskevõimega, lühikese latentsusajaga ühendustega ning ülitöökindlate ühenduvus- ja lisaväärtusteenuste puhul või paljude omavahel ühendatud seadmete töö toetamiseks. Need võivad hõlmata pärandvõrgu elemente, mis põhinevad varasema põlvkonna mobiil- ja traadita side tehnoloogial (nt 4G või 3G). 5G-võrke tuleks mõista nii, et need hõlmavad võrgu kõiki asjakohaseid osi.

Asjade internet: asjade internet tähendab hajutatud võrku, mis ühendab füüsilisi objekte, mis on võimelised tajuma oma keskkonda või selles toimima ning on võimelised suhtlema omavahel, teiste masinate või arvutitega.

DIHELP: digitaalse innovatsiooni keskuse tõhustatud õppeprogramm (DIHELP) oli mentorlus- ja juhendamisprogramm, mis toetas 30 digitaalse innovatsiooni keskust üheksa kuu jooksul nende tegevuse arendamisel ja/või laiendamisel.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI): investeeringutoetuse mehhanism, mille algatasid Euroopa Investeerimispank (EIP) ja komisjon Euroopa investeerimiskava raames, et kaasata erakapitaliinvesteeringuid ELi jaoks strateegilise tähtsusega projektidesse.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid hõlmavad viit eraldiseisvat fondi, mille eesmärk on vähendada piirkondlikku ebavõrdsust Euroopa Liidus; fondide poliitikaraamistikud põhinevad seitsmeaastase finantsraamistiku eelarveperioodil. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide hulka kuuluvad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).

I4MS: tootmisega tegelevate VKEde jaoks mõeldud IKT innovatsioon (I4MS) on programm, mida edendab Euroopa Komisjon, et laiendada selliste VKEde digitaalset innovatsiooni Euroopas.

Kihtlisandustootmine: tuntud ka kui 3D-printimine, arvuti juhitav protsess, mis loob kolmemõõtmelisi objekte, lisades materjale, tavaliselt kihti kihi haaval.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus: ülikiire andmetöötlus, milleks kasutatakse kogumit mitmest protsessorist, mis ühendatakse omavahel kiirete ühenduste ja klastritarkvaraga. Superarvutite e-taristud võimaldavad lahendada tänapäeva teaduse ja tööstuse andmemahukaid ja keerukaid probleeme uute andmetöötlus- ja simulatsioonivõimalustega.

Küber-füüsilised süsteemid: See tähendab süsteeme, milles on tihedalt ühendatud ja kooskõlastatud süsteemi tarkvaraline ja füüsiline element. Kirjanduses nimetatakse seda ka tööstuslikuks asjade internetiks.

Küberturvalisus: küberturvalisus tähendab küberruumi turvalisust, kus küberruum tähendab objektide vaheliste linkide ja suhete kogumit, millele on juurdepääs üldise telekommunikatsioonivõrgu kaudu, ja objektide kogumit, kus objektidel on liidesed, mis võimaldavad nende kaugjuhtimist, kaugjuurdepääsu andmetele, või nende osalemist kontrollitoimingutes selles küberruumis.

Nutikad tehased: projekt „Nutikad tehased uutes ELi liikmesriikides”, mida haldab Euroopa Parlamendi nimel Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, käivitati 2017. aasta mais. Tööstuse digiteerimise algatuse raames on selle eesmärk aidata kaasa jõupingutustele luua Euroopas digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik.

Pilvandmetöötlus: pilvandmetöötlus tähendab andmete ja programmide salvestamist ja neile juurdepääsu interneti, mitte üksikisiku arvuti või ettevõtte arvutivõrgu kaudu. See tähendab, et kasutajatel ei ole vaja investeerida oma taristusse. Salvestamine ja töötlemine toimub pilves, mitte kasutaja ruumides või kasutaja seadmetes.

Rakenduskava: rakenduskavas määratakse kindlaks liikmesriigi prioriteedid ja konkreetsed eesmärgid ning vahendite (ELi ning riigi avaliku ja erasektori kaasrahastamise) kasutamine projektide rahastamiseks asjaomasel perioodil, mille pikkus on üldiselt seitse aastat. Rakenduskava projektid peavad aitama saavutada teatud arvu eesmärke, mis on kindlaks määratud rakenduskava prioriteetsete suundade kaupa ELi tasandil. Rakenduskava rahalised vahendid võivad pärineda ERFist, Ühtekuuluvusfondist ja/või ESFist. Rakenduskava koostab liikmesriik ja komisjon peab selle heaks kiitma enne, kui ELi eelarvest saab makseid teha. Rakenduskava saab programmitöö perioodi jooksul muuta üksnes mõlema poole nõusolekul.

Riigipõhised soovitused: dokumendid, mis Euroopa Komisjon on iga riigi kohta koostanud, milles analüüsitakse riigi majanduslikku olukorda ja antakse soovitusi meetmete kohta, mida riik peaks võtma 12–18 kuu jooksul.

Robootika: robootika tegeleb robotite projekteerimise, ehitamise, käitamise ja kasutamisega, samuti neid juhtivate arvutisüsteemidega. Robootika on kiiresti arenev turg, mida tõukab üha enam tagant uudsete ja täiustatud toodete väljatöötamine sellistes mitmekesistes valdkondades nagu tootmine, otsing ja pääste ning ülesleidmine, kontroll ja seire, kirurgia ja tervishoid, kodud ja autod, transport ja logistika, põllumajandus ja palju muud.

SAE: algatuse „Smart Anything Everywhere” (SAE) („Nutikad asjad kõikjal”) eesmärk on lasta VKEdel, idufirmadel ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel oma tooteid ja teenuseid uuenduslike digitehnoloogiate kaasamise kaudu täiustada.

Suurandmed ja analüüs: suurandmed tähendavad suurt andmehulka, mida suur arv eri allikaid väga kiiresti toodab. Suurandmeid on võimalik edastada, koguda, koondada ja analüüsida, et saada ülevaade protsessidest ja inimeste käitumisest. Suurandmete ja analüüsi abil on võimalik kindlaks teha tõhusus, mis on võimalik saavutada väga erinevates sektorites, ning juhtida uuenduslike uute toodete ja teenuste, suurema konkurentsivõime ja majanduskasvu suunas.

Süsteemi integreerimine: see tähendab protsessi või etappi, mis on seotud erinevate alamsüsteemide või komponentide ühendamisega ühe suure süsteemina.

Tehisintellekt: tehisintellekt tähendab inimeste intelligentsuse matkimist masinates.

Tulem: sekkumise rakendamisest tulenev muudatus, mis on tavaliselt seotud nimetatud sekkumise eesmärkidega. Tulemid hõlmavad nii tulemusi kui mõjusid. Tulemid võivad olla eeldatavad või ootamatud, positiivsed või negatiivsed (nt uus kiirtee, mis meelitab piirkonda investoreid, kuid põhjustab enda ümbrusesse jäävatel aladel vastuvõetamatu saastetaseme).

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd): Ettevõtete ja muude organisatsioonide suurust kirjeldav määratlus, mis põhineb töötajate arvul ja teatavatel finantskriteeriumidel. Väikeettevõtjate puhul on töötajate arv alla 50 ning käive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Keskmise suurusega ettevõtjate puhul on töötajate arv alla 250 ja nende käive on kuni 50 miljonit eurot või bilansimaht kuni 43 miljonit eurot.

Auditirühm: Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd): Ettevõtete ja muude organisatsioonide suurust kirjeldav määratlus, mis põhineb töötajate arvul ja teatavatel finantskriteeriumidel. Väikeettevõtjate puhul on töötajate arv alla 50 ning käive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Keskmise suurusega ettevõtjate puhul on töötajate arv alla 250 ja nende käive on kuni 50 miljonit eurot või bilansimaht kuni 43 miljonit eurot.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Selle tulemusauditi tegi ühtekuuluvusse, majanduskasvu ja kaasamisse tehtud investeeringute kuluvaldkondade eest vastutav II auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Iliana Ivanova. Auditit juhtis kontrollikoja liige Iliana Ivanova. Teda toetasid kabinetiülem Mihail Stefanov, kabineti nõunik James Verity, valdkonnajuht Niels‑Erik Brokopp, auditijuht Paolo Pesce, auditijuhi asetäitja Rafal Gorajski ning audiitorid Dieter Böckem, Mariya Byalkova, Francisco Carretero Llorente, Zuzana Gullova, Kristina Maksinen, Janka Nagy‑Babos, Rene Reiterer ja Nikolaos Zompolas.

COVID-19 pandeemia ja rangete piirangute tõttu ei olnud võimalik auditirühma pildistada.

Järelmärkused

¹ Lisateave tööstuse 4.0 eri komponentide kohta on esitatud mõistete all.

² Näiteks PwC: „Opportunities and Challenges of the industrial internet” (2015) ja Boston Consulting Group: „The future of productivity and growth in manufacturing industries” (2015).

³ Euroopa Investeerimispank – „Who is prepared for the new digital age? – Evidence from the EUB Investment Survey”, veebruar 2020.

⁴ https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/advanced-technologies_en.

⁵ Euroopa Komisjon (2017), „Euroopa tööstuse digitaliseerimise ümarlaud: töörühm 1 - digitaalse innovatsiooni keskused, lk 4.

⁶ https://ec.europa.eu/growth/smes_en.

⁷ Euroopa Investeerimispank, „Financing the digitalisation of small and medium-sized enterprises: The enabling role of digital innovation hubs”. 14. november 2019.

⁸ Euroopa Investeerimispank eristab kahte liiki IKT-kulutusi: tavapärased kulutused seadmetele ja ühenduvusele jne ning kulutused digitaalsetele optimeerimis- ja ümberkujundamisprojektidele.

⁹ IDC Market Perspective Report „COVID-19 Impact on European ICT Markets – Mid-March 2020 View”.

¹⁰ Euroopa Komisjon, COM(2010) 245 final/2, 26.8.2010, Euroopa digitaalne tegevuskava, Brüssel.

¹¹ Euroopa Komisjon, COM(2015) 192 final/2, 26.8.2010, Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia, Brüssel.

¹² Euroopa Liidu Nõukogu (2015), 9340/15, nõukogu järeldused Euroopa tööstuse digiteerimise kohta, 29.5.2015.

¹³ Euroopa Komisjon (2016) COM(2016) 180 final, 19.4.2016, Euroopa tööstuse digiteerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi, Brüssel.

¹⁴ ELi toimimise lepingu artikkel 6.

¹⁵ COM(2018) 434, ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm.

¹⁶ https://www.consilium.europa.eu/media/43 384/roadmap-for-recovery-final-21–04-2020.pdf.

¹⁷ Näitaja saamiseks kasutatud metoodika üksikasju saab vaadata aadressil https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/desi.

¹⁸ „International Digital Economy and Society Index 2018“, SMART 2017/0052, lõpparuanne. ISBN 978–92-79–85 699–0.

¹⁹ https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/countries-performance-digitisation.

²⁰ https://ec.europa.eu/futurium/en/implementing-digitising-european-industry-actions/national-initiatives-digitising-industry

²¹ https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/workshop-monitoring-progress-national-initiatives-digitising-industry

²² Avaliku ja erasektori partnerluse kontrollimise kohta vaadake meie eriaruanne nr 9/2018: „Avaliku ja erasektori partnerlus ELis: palju puudusi ja vähe kasu”.

²³ Kontrollikoja eriaruande nr 5/2017 („Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud?“) punktid 78 ja 159.

²⁴ „Study on Monitoring Progress in National Initiatives on Digitising Industry”, Contract SMART 2018/0002.

²⁵ https://www.bundesregierung.de/breg-en/issues/umsetzungsstrategie-digital-1 679 944.

²⁶ Sarnane kava võeti kasutusele maaelu arengu programmide jaoks 2016. aastal: komisjoni 15. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1997, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 808/2014 seoses maaelu arengu programmide muutmisega ja kolmandate riikide kodanike integreerimise toetusmeetmete kontrollimisega, ning parandatakse seda määrust. See süsteem võimaldas komisjonil kindlaks teha toimingud, mis võivad aidata kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele.

²⁷ COM(2018) 375 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad.

²⁸ Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused digitaalse Euroopa programmis, töödokumendi projekt, 12.11.2019.

²⁹ Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Horvaatia, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia.

³⁰ https://www.mittelstand-digital.de/.

³¹ https://www.de-hub.de/.

³² https://www.gov.pl/web/rozwoj/przemysl-4-0.

³³ http://www.adma.ec/.

³⁴ Kontrollikoja eriaruanne nr 12/2018: „Lairibaühendus ELi liikmesriikides: edusammudest hoolimata ei suudeta täita kõiki strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke”.

³⁵ Üksikasjadega sellise tegevuse kohta saab tutvuda komisjoni veebisaidil https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/free-flow-non-personal-data.

³⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku.

³⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (avaandmete direktiiv).

³⁸ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa andmestrateegia. COM(2020) 66 final, 19.2.2020.

³⁹ Vastutuse ja uute tehnoloogiate eksperdirühm (juuni 2018).

⁴⁰„Liability for Artificial Intelligence and other emerging digital technologies” (Vastutus tehisintellekti ja muude kujunemisjärgus digitehnoloogiate eest), ISBN 978–92-76–12 959–2.

⁴¹ Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele: aruanne selle kohta, milline on tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele. COM(2020) 64 final, 19.2.2020.

⁴² https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/public-consultation-safety-apps-and-other-non-embedded-software.

⁴³ „Study on Safety of non-embedded software; Service, data access, and legal issues of advanced robots, autonomous, connected, and AI-based vehicles and systems” (Mittemanustarkvara ohutuse uuring. Täiustatud robotite, autonoomsete, ühendatud ja tehisintellektipõhiste sõidukite ja süsteemide teenindus-, andmetele juurdepääsu ja juriidilised probleemid). ISBN 978–92-79–99 495–1 ja ISBN 978–92-79–99 496–8.

⁴⁴ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele – Euroopa digitaalne tegevuskava (COM(2010) 245 final/2, 26.8.2010), mis kinnitati 2012. aastal komisjoni teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa digitaalarengu tegevuskava – Euroopa majanduskasvu kiirendamine digitaalsete vahenditega, COM(2012) 784, 18.12.2012.

⁴⁵ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele – Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole, COM(2016) 587 ja talituste töödokument, SWD(2016) 300.

⁴⁶ Kontrollikoja eriaruande nr 12/2018 punkt 85 ja 5. soovitus.

⁴⁷ Eurostat (isoc_ci_it_en2).

⁴⁸ Pädevuskeskused on koostööüksused, kus töötavad kvalifitseeritud teadurid. Nad pakuvad tööstusele kasu toovaid suunatud strateegilisi teadusuuringuid.

⁴⁹ https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-skills-jobs-coalition.

⁵⁰ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa uus oskuste tegevuskava – Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks” (COM(2016) 381 final).

⁵¹ https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-opportunity-traineeships-boosting-digital-skills-job.

⁵² Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele digiõppe tegevuskava kohta, (COM(2018) 22 final).

⁵³ EKP avaldatud euro viitekurss 8. novembri 2019. aasta seisuga.

⁵⁴ EKP avaldatud euro viitekurss 27. juuni 2019. aasta seisuga (4,2515).

⁵⁵ EKP avaldatud euro viitekurss 28. juuni 2019. aasta seisuga (4,2496).

⁵⁶ „Annual report on SMEs 2018/2019“ (Aastaaruanne VKEde kohta, 2018/2019). ISBN 978–92-9202–641-7.

⁵⁷ 500 miljonit eurot digitaalse innovatsiooni keskuste jaoks ning ligikaudu 5 miljardi euro suurune investeering programmist „Horisont 2020“ digitaaltehnoloogiate valdkonnas juhtpositsiooni saavutamiseks partnerluste, platvormide loomise ja kesksete teemade kaudu.

⁵⁸ Vt COM(2018) 375 final, eriti artiklid 4 ja 11; COM(2018) 372 final, eriti artikkel 2.

⁵⁹ Vt nt https://ec.europa.eu/regional_policy/en/policy/how/priorities/digital-age ja https://s3platform.jrc.ec.europa.eu/-/mapping-eu-investments-in-ict-description-of-an-online-tool-and-initial-observations?inheritRedirect=true&redirect=%2Fdigital-agenda-and-ict.

⁶⁰ Tööprogramm 2018–2020, https://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/h2020/wp/2018-2020/main/h2020-wp1820-leit-ict_en.pdf, eriti lk 10 jj.

⁶¹ 2020. aastal avaldatava sihtotstarbelise seiret käsitleva uuringu kohaselt on Euroopa tööstuse digiteerimise algatuse rahastamise esialgne kogusumma liikmesriikides 2019. aastal ligikaudu 3,26 miljardit eurot. See summa ei hõlma selliseid rahalise toetuse mehhanisme nagu maksusoodustused ja amortiseerimiskavad, kuna need ei ole võrreldavad ega läbipaistvad. Kõnealuse 3,26 miljardit euro puhul ei ole arvestatud ka väikesemõõtmelisi algatusi ega selliseid algatusi, mis hõlmavad muid projekte peale digiteerimise, sest andmeid ei liigendatud viisil, mis oleks võimaldanud nende juhtumite puhul digiteerimisele kulutatud eelarvet eristada.

Ajakava

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2020.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.