ELi COVID-19 vaktsiinide hanked Pärast esialgseid raskusi tagati piisaval arvul vaktsiinidoose, kuid protsessi tulemuslikkust ei ole piisavalt hinnatud

Kokkuvõte

I EL määras vaktsiinid COVID-19-le reageerimisel prioriteediks kohe pandeemia alguses ning hakkas keskenduma ohutu ja tõhusa vaktsiini väljatöötamisele, et leida lahendus tervisekriisi lõpetamiseks. Komisjon võttis meetmeid, et lühendada vaktsiinide väljatöötamise ajakava 10–15 aastast kuni 12–24 kuuni. 2021. aasta novembriks oli komisjon sõlminud liikmesriikide nimel 71 miljardi euro suuruses summas lepinguid kuni 4,6 miljardi COVID-19 vaktsiinidoosi ostmiseks. Enamik neist lepingutest olid eelostulepingud, milles komisjon jagas vaktsiini väljatöötamise riski vaktsiinitootjatega ning toetab suuremahulise tootmisvõimsuse ettevalmistamist ELi eelarvest tehtavate ettemaksete kaudu.

II 2021. aasta esimesel poolel esines ELis mõningat vaktsiinipuudus, kuid sama aasta lõpuks oli ELi liikmesriikidele tarnitud peaaegu 952 miljonit vaktsiinidoosi ja 80% ELi täiskasvanud elanikkonnast oli täielikult vaktsineeritud.

III Käesolevas aruandes uuritakse, kas komisjon ja liikmesriigid hankisid COVID-19 vaktsiine 2021. aasta lõpu seisuga tulemuslikult. Uurisime ELi loodud raamistikku, tema läbirääkimisstrateegiat ja seda, kuidas komisjon jälgis lepingute täitmist. Valisime selle teema, kuna vaktsiinidel oli keskne roll COVID-19 pandeemiale reageerimisel ning ELi osalemine vaktsiinihangetes ja sellega seotud kuludes oli pretsedenditu. Meie leidude eesmärk on aidata parandada ELi pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimise suutlikkuse jätkuvat arendamist.

IV Leidsime, et EL lõi vaktsiinide hankimiseks spetsiaalse tsentraliseeritud süsteemi. Selle abil õnnestus luua esialgne vaktsiinikandidaatide portfell, mis hõlmas erinevaid ettevõtteid ja tehnoloogiaid. EL alustas hankeid siiski hiljem kui Ühendkuningriik ja USA. EL pidi tegutsema enne, kui olid saadaval selged teaduslikud andmed vaktsiinikandidaatide ohutuse ja tõhususe kohta. Seetõttu otsustati toetada mitmeid kandidaate, et luua esialgne portfell, mis hõlmaks erinevaid vaktsiinitehnoloogiaid ja -tootjaid. Aastatel 2022–2023 domineerib portfellis Pfizeri/BioNTechi vaktsiin, sest komisjoni andmetel on ettevõte võimeline ELi usaldusväärselt varustama.

V Läbirääkimised järgisid ELi finantsmääruses sätestatud hankemenetlust, samas kui protsessi keskmes olid esialgsed läbirääkimised, mis toimusid enne pakkumuse esitamise ettepaneku saatmist. ELi läbirääkijad suutsid ELi hanke-eesmärgid paremini saavutada vaktsiinitootjatega sõlmitud hilisemates lepingutes. Lepingute tingimusi aja jooksul muudeti ja 2021. aastal allkirjastatud lepingutes on 2020. aasta lepingutest rangemad tingimused sellistes olulistes küsimustes nagu tarnegraafikud ja tootmise asukohtl. Kokku lepitud tingimused on iga lepingu puhul erinevad, välja arvatud tootevastutuse direktiivi põhimõtete järgimine, millega reguleeritakse kolmandate isikute vastutust kahjuliku mõju eest.

VI Pärast lepingute allkirjastamist toetas komisjon nende täitmist, tegutsedes vahendajana liikmesriikide ja tootjate vahel. Komisjonil oli siiski piiratud mõjuvõim tarneprobleemide lahendamiseks. Kui EL seisis 2021. aasta esimesel poolel silmitsi tõsise vaktsiinipuudusega, sai selgeks, et enamik lepinguid ei sisaldanud erisätteid tarnehäiretega tegelemiseks. Seega võis komisjon tootjad kohtusse kaevata ja ühel juhul ta seda tegigi. Samuti ei analüüsinud komisjon täielikult vaktsiinidega seotud võimalikke tootmis- ja tarneprobleeme enne enamiku lepingute allkirjastamist. Komisjon moodustas tootmis- ja tarneahelate toetamiseks töörühma alles 2021. aasta veebruaris ning kuigi rühm aitas kõrvaldada kitsaskohti, oli selle mõju vaktsiinitootmise kasvule ebaselge.

VII Komisjon ei ole veel analüüsinud ega võrrelnud oma hankeprotsessi teistes riikides tehtuga, et kasutada saadud kogemusi edasisteks täiustusteks, samuti ei kavatse ta praegu testida oma pandeemia ajal kasutatud hankesüsteemi stressitestide või simulatsioonide abil.

VIII Meie leidude alusel soovitame komisjonil

• koostada tulevastele läbirääkimisrühmadele pandeemiatega seotud hangete suunised ja/või saadud õppetunnid;
• viia läbi ELi hankeid käsitleva lähenemisviisi riskihindamine ja pakkuda välja asjakohased meetmed;
• korraldada õppusi, et testida pandeemiaga seotud hangete ajakohastatud raamistiku kõiki osi, sealhulgas teabe ja luureinfo kogumist, et teha kindlaks võimalikud puudused ja parandamist vajavad valdkonnad ning avaldada tulemused.

Sissejuhatus

01 Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) liigitas 11. märtsil 2020 COVID-19 puhangu ülemaailmseks pandeemiaks¹. 26. märtsi 2020. aasta ühises (ELi nõukogu ja komisjoni presidentide) Euroopa tegevuskavas COVID-19 leviku tõkestamise meetmete lõpetamise suunas rõhutati, et „ohutu ja tõhusa vaktsiini väljatöötamine on COVID-19 pandeemiale lõpu tegemiseks äärmiselt oluline“². Komisjon avaldas 17. juunil 2020 oma strateegia COVID-19 vaktsiinide kohta, milles esitati ELi tsentraliseeritud hankemenetluse põhimõtted. Komisjon väitis, et tsentraliseeritud lähenemisviis „võimaldab paremini kaitsta ebaõnnestumiste eest, jagada riske ja koondada investeeringuid, et saavutada mastaabi-, mitmekülgsus- ja kiirussääst“³. Strateegial on kaks tegevussuunda:

• tagada ELis piisav vaktsiinide tootmine ja seega liikmesriikide piisav varustamine;
• kohandada ELi õigusraamistikku praegusele kiireloomulisele olukorrale ja kasutada olemasolevat regulatiivset paindlikkust.

COVID-19 vaktsiinide väljatöötamine

02 Eduka vaktsiini väljatöötamiseks kulub keskmiselt 10–15 aastat⁴ (vt joonis 1). Kui ELi hankeprotsess 2020. aasta keskel algas, ei olnud teada, kas või millal jõuab COVID-19 vaktsiin turule. Seepärast toetas komisjon erinevaid vaktsiinikandidaate ja -tehnoloogiaid, et edendada turu kiiret reageerimist ning hajutada ebaõnnestumise ja viivituste riski.

03 EL võttis mitmeid meetmeid, et toetada jõupingutusi COVID-19 vaktsiinide väljatöötamise ajakava lühendamiseks kuni 12–24 kuuni⁵ (vt joonis 1). Euroopa Ravimiamet (EMA) andis arendajatele kiiresti suuniseid kliiniliste uuringute kavandamise kohta, nõustas ettevõtteid regulatiivsete nõuete osas, vaatas jooksvalt läbi kliiniliste uuringute andmed, kui need kättesaadavaks tehti, ja kiirendas uute tootmisliinide heakskiitmist⁶. Nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid vastu ajutise erandi geneetiliselt muundatud organisme käsitlevatest õigusaktidest, võimaldades nende lisamist vaktsiinidesse⁷. Liikmesriikide ravimiametite juhid võtsid vastu vastastikuse mõistmise memorandumi, mis võimaldab COVID-19 vaktsiinidele paindlikumaid märgistus- ja pakendamisnõudeid. EMA soovitas anda esimese COVID-19 vaktsiini tingimusliku müügiloa 21. detsembril 2020, ehk üheksa kuud pärast seda, kui WHO oli kuulutanud koroonaviiruse puhangu ülemaailmseks pandeemiaks.

Lepingud COVID-19 vaktsiinide hankimiseks

04 Paralleelselt COVID-19 vaktsiinistrateegia avaldamisega allkirjastas komisjon 27 liikmesriigiga kokkuleppe, mis võimaldas tal liikmesriikide nimel sõlmida eelostulepingud COVID-19 vaktsiinitootjatega⁸. Eelostulepingud on lepingud, mille puhul komisjon tagab liikmesriikidele õiguse osta teatava aja jooksul ja kindla hinnaga kindlaksmääratud arvu vaktsiinidoose. Vastutasuks tulevaste vaktsiinivarude kindlustamise eest rahastati osa vaktsiinitootjate arenduskuludest ELi eelarvest tehtavate ettemaksetega. Komisjon ja liikmesriigid kasutasid sellist uudset riskijagamise viisi, et tagada piisav kogus vaktsiine. Kui EMA soovitab vaktsiinile müügiloa anda, kasutatakse ettemakseid liikmesriikide ostetavate vaktsiinide eest tasumiseks. Kui vaktsiinikandidaadile aga müügiluba ei anta, ei saa neid makseid alati täielikult tagasi nõuda.

05 Eelostulepinguid rahastati erakorralise toetuse rahastamisvahendist (ESI)⁹, mida haldab komisjon otse ja mis võimaldab tal katastroofide korral ELis toetust anda. Seda kasutatakse lisaks muude riiklike ja ELi algatuste raames rakendatavatele meetmetele ja nendega kooskõlastatult. Komisjon eraldas erakorralise toetuse rahastamisvahendi eelarvesse vaktsiinide eelostulepingute rahastamiseks 2,15 miljardit eurot, mida liikmesriigid täiendasid veel 750 miljoni euroga, et luua 2,9 miljardi euro suurune kogueelarve. 2021. aasta lõpuks oli komisjon maksnud vaktsiinitootjatele üle 2,55 miljardi euro.

Komisjon allkirjastas 71 miljardi euro väärtuses lepinguid kuni 4,6 miljardi COVID-19 vaktsiinidoosi tarnimiseks

06 2020. aasta augustist 2021. aasta novembrini allkirjastas komisjon kaheksa vaktsiinitootjaga 11 lepingut, mis võimaldasid saada kuni 4,6 miljardit vaktsiinidoosi (vt tabel 1). Nende eeldatav kogumaksumus on ligikaudu 71 miljardit eurot. Kaalutud keskmine kulu doosi kohta on ligikaudu 15 eurot. See arv arvutatakse tegelikult tellitud (tarnitud ja veel tarnimata) dooside alusel. Kasutamata optsioone ei ole arvestatud. Curevacilt tellitud doose ei võeta arvesse, aga Curevacile tehtud ettemaksed on arvestatud kuluna.

07 Kaheksa lepingut on eelostulepingud, mis on sõlmitud enne, kui vaktsiinid said EMA-lt soovituse tingimusliku müügiloa saamiseks. Kolm lepingut on ostulepingud, mis sõlmiti Pfizeri/BioNTechi ja Modernaga pärast seda, kui nende vaktsiinidele oli antud ELi tingimuslik müügiluba. Need ei hõlma ELi eelarvest tehtavaid ettemakseid, kuigi Moderna nõudis liikmesriikidelt ettemakseid.

08 2021. aasta lõpuks oli ELi liikmesriikidesse tarnitud peaaegu 952 miljonit doosi (enamik Pfizerist/BioNTechist) ja manustatud üle 739 miljoni doosi¹⁰. 80% ELi täiskasvanud elanikkonnast oli täielikult vaktsineeritud. 2021. aasta suve lõpuks oli EL taganud piisavad doosid, et vaktsineerida vähemalt 70% täiskasvanud elanikkonnast (vt joonis 2), kuigi 2021. aasta esimesel poolel esines kahe tootja puhul suuri tarnepuudujääke.

Vastutus ja kahju hüvitamine

09 Komisjon ja liikmesriigid leidsid, et vaktsiini varajane kasutuselevõtt on rahvatervise huvides. Seetõttu olid liikmesriigid valmis vähendama tootjate riske, mis on seotud vastutusega kahjuliku mõju eest. See oli vaktsiinistrateegias ette nähtud riskijagamise põhimõttena. Järgides tootevastutuse direktiivi kohast vastutuse üldpõhimõtet (vt 1. selgitus), erinevad COVID-19 vaktsiinitootjatega sõlmitud lepingute tingimused pandeemiaeelsest tavast (vt 1. selgitus), kuna liikmesriigid on võtnud üle osa finantsriske, mida tavaliselt kannavad vaktsiinitootjad.

10 Kodanik, kes on kannatanud mõne lepingu alusel ostetud COVID-19 vaktsiini kahjuliku mõju all, võib nõuda kahju hüvitamist vaktsiini tootjalt. Kui taotlus rahuldatakse, vastutab vaktsiini manustanud liikmesriik kannatanule hüvitise maksmise ja vaktsiinitootja õigusabikulude (hüvitamise) tasumise eest (vt joonis 3). See ei kehti juhul, kui kahju tuleneb tahtlikust väärkäitumisest, raskest hooletusest või ELi heade tootmistavade mittejärgimisest.

11 Lisaks tootevastutust käsitleva direktiivi kohastele nõuetele on 11 liikmesriigis hiljutise uuringu¹¹ kohaselt olemas riiklikud mittesüülise hüvitamise süsteemid, et hüvitada kahjukannatajatele vaktsineerimisega kaasnevate kõrvalnähtude tõttu tekkinud kahju. Selliste süsteemide puhul ei eeldata, et kannatanu tõendaks põhjuslikku seost kõrvalmõju ja vaktsiini vahel. Isik, kes otsustab sellise hüvitise vastu võtta, loobub õigusest esitada hagi ravimifirma vastu.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

12 Käesolevas aruandes uuritakse, kas komisjon ja liikmesriigid hankisid COVID-19 vaktsiine 2021. aasta lõpu seisuga tulemuslikult. Uurisime kõnealust teemat, kuna ELi COVID-19 pandeemiaga seoses võetud meetmete seisukohast on tähtis saada õigeaegselt piisavas koguses vaktsiine, nendega seotud kulutused on olulised ning meid huvitas komisjoni roll selles protsessis. Analüüsisime, kas

1. ELi ettevalmistused COVID-19 vaktsiinide hankimiseks olid tõhusad;
2. ELi läbirääkijad suutsid tagada ELi hanke-eesmärkide saavutamise vaktsiinitootjatega sõlmitud lepingutes;
3. komisjon tegeles vaktsiinide tarnimist mõjutavate probleemidega.

13 Võrdlesime ELi tulemusi Ühendkuningriigi ja USA omadega, et mõista, mida saaks õppida võrdlusest teiste hankesüsteemidega. Valisime need riigid, sest mõlemal on riigisisene farmaatsiatööstuse uurimis- ja tootmisvõimekus, nad olid esimeste seas, kes alustasid vaktsiinihankeid, ning nad hankisid vaktsiinid osaliselt samadest ettevõtetest nagu Euroopa Liitki. Võtsime arvesse nende kolme jurisdiktsiooni erinevat pädevust rahvatervise valdkonnas ning piirasime seetõttu võrdlusanalüüsi võrreldavate teguritega: hangete alustamise ajastus, lepingutingimused ja tootmise toetamine.

14 Kohtusime komisjoni selle valdkonna juhtiva peadirektoraadi, tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi (DG SANTE) ametnikega, ning saime otsese juurdepääsu nende andmebaasidele. Samuti kohtusime hankeprotsessis osalenud siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi (DG GROW), komisjoni õigustalituse ja peasekretariaadi töötajatega. Meil oli juurdepääs asjakohastele komisjoni dokumentidele, välja arvatud need, mis olid seotud komisjoni presidendi osalemisega esialgsetel läbirääkimistel Pfizeri/BioNTechiga. Vaatasime läbi koosolekute protokollid, komisjonisisesed aruanded, e-kirjavahetuse ja (eel)ostulepingud (edaspidi „lepingud“).

15 Korraldasime kohtumised Ühendkuningriigi ja USA kõrgeimate kontrolliasutuste audiitoritega, et saada kasu tööst, mida nad olid teinud oma valitsuste COVID-19 vaktsiinide hankimise kontrollimisel. Küsitlesime kolme liikmesriigi esindajaid, kellel oli hankeprotsessis juhtiv roll. Korraldasime küsitluse liikmesriikide esindajatele COVID-19 vaktsiinihangete juhtnõukogus, et saada nende arvamus ELi vaktsiinihangete kohta. Küsitlusele vastas 14 liikmesriiki 27-st.

16 Auditi tulemused on asjakohased ELi pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise suutlikkuse jätkuva arendamise seisukohast, seda Euroopa tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA) jaoks.

Tähelepanekud

EL lõi COVID-19 vaktsiinide jaoks kohandatud hankesüsteemi

17 COVID-19 pandeemiale reageerimiseks astus komisjon mitmeid samme, et tal oleks võimalik ELi kodanikele vaktsiine hankida. Hindasime, kas EL lõi selle vaktsiinihankeprotsessi jaoks asjakohase raamistiku, mille tulemuseks olid õigeaegsed läbirääkimised lepingute sõlmimiseks.

EL pidas vaktsiine COVID-19-le reageerimisel prioriteediks juba varakult, kuid alustas hankeid hiljem kui Ühendkuningriik ja USA

18 20. veebruaril 2020¹², vähem kui kolm nädalat pärast seda, kui WHO oli kuulutanud COVID-19 rahvusvahelise ulatusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks¹³, kutsus nõukogu liikmesriike ja komisjoni tungivalt üles tegema vaktsiini väljatöötamisel koostööd (peamiste sündmuste ajakava on esitatud joonisel 4). 10. märtsil¹⁴ ja 26. märtsil 2020¹⁵ rõhutasid Euroopa Ülemkogu liikmed vaktsiini väljatöötamise tähtsust ja kohustusid suurendama toetust vaktsiiniuuringutele.

19 17. aprillil 2020 rõhutati nõukogu ja komisjoni ühises tegevuskavas COVID-19 leviku tõkestamise meetmete lõpetamise suunas¹⁶ esimest korda, et komisjoni meetmetes vaktsiinide valdkonnas juhindutakse ühishangetest ja võrdsest juurdepääsust. Komisjon alustas vaktsiinikandidaatide väljaselgitamist aprilli lõpus¹⁷. Sel ajal ei olnud tal ei liikmesriikidelt saadud mandaati, lõppeesmärki ega strateegiat. Komisjon lõi need esialgsed kontaktid ilma liikmesriikidega konsulteerimata või nendega kooskõlastamata.

20 Oma kodanikele vaktsiinide olemasolu tagamiseks on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Madalmaad teinud alates 2020. aasta maist koostööd kaasava vaktsineerimise liiduna (IVA). 13. juunil teatas AstraZeneca IVAga sõlmitud kokkuleppest, mis puudutas kuni 400 miljonit vaktsiinidoosi. Kui 18. juunil käivitati ELi COVID-19 vaktsiinihanked, võtsid komisjon ja liikmesriikide läbirääkijad IVA lepingu üle ja pidasid AstraZenecaga läbirääkimisi kõigi 27 liikmesriigi nimel.

21 EL märkis vaktsiinide väljatöötamise tähtsust pandeemia alguses, kuid alustas hankeprotsessi (mõõdetuna alates vaktsiinihangete juhtnõukogu asutamisest 18. juunil 2020) hiljem kui Ühendkuningriik ja USA. Ühendkuningriik asutas oma vaktsiinitöörühma 17. aprillil 2020. USA valitsus teatas 15. mail 2020 vaktsiinide väljatöötamiseks ja hankimiseks operatsiooni „Warp Speed“ loomisest, kuigi oli juba märtsis alustanud vaktsiinikandidaatide teadusuuringute rahastamist (vt joonis 4).

EL lõi uue tsentraalse süsteemi COVID-19 vaktsiinide hankimiseks

22 2013. aasta otsuses¹⁸ tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta on sätestatud ELi tasandi pandeemiateks valmisoleku ja neile reageerimise raamistik. Komisjon on toetanud valmisoleku- ja reageerimisprojekte ELi ja liikmesriikide tasandil alates 2003. aastast¹⁹ kooskõlas WHO soovitustega, mille kohaselt on sellised õppused (sealhulgas piiriülesel tasandil) pandeemiateks valmisoleku meetmete lahutamatu osa²⁰. Sellest hoolimata märkis nõukogu 2020. aasta aprillis, et „olemasolevad ELi vahendid piiratud ulatusega ega võimalda seetõttu piisavalt jõuliselt reageerida ega tõhusalt tegeleda COVID-19 kriisi ulatuslike tagajärgedega liidus“²¹. Nende piirangute hulka kuulus hankesüsteemi puudumine vaktsiini jaoks, mida polnud veel olemas:

• liidu erakorralise toetuse andmise eeskirjad²² ei võimaldanud komisjonil osta liikmesriikide nimel varusid, näiteks vaktsiine;
• otsusega²³ lubatakse liikmesriikidel ühiselt hankida meditsiinilisi vastumeetmeid, kuid see menetlus kavandati valmisoleku vahendina ning see ei taga paindlikkust ja kiirust, mis oli vajalik COVID-19 pandeemia äärmisele kiireloomulisusele reageerimiseks.

23 Neid küsimusi käsitleti 2020. aasta aprillis tehtud muudatusega nõukogu määrusesse erakorralise toetuse andmise kohta liidus. Muudatus võimaldas komisjonil esmakordselt pidada liikmesriikide nimel läbirääkimisi lepingute üle. Komisjon teatas meile, et muudatuse vastuvõtmise ajal puudus vaktsiinistrateegia selle sätte rakendamiseks.

24 Tervishoiuministrite nõukogu leppis 12. juunil 2020 kokku²⁴, et „on vaja võtta ühismeetmeid, et toetada ohutu ja tõhusa COVID-19 vaktsiini väljatöötamist ja kasutuselevõttu, tagades liikmesriikidele kiired, piisavad ja õiglased varud“ ning „soodustades laia portfelli ja erakorralise toetuse rahastamisvahendi vahendite suurendamist“. Komisjon avaldas 17. juunil 2020 oma strateegia COVID-19 vaktsiinide kohta²⁵ (vt joonis 5), milles esitati ELi tsentraliseeritud hankemenetluse põhjendused. Nõukogu võttis 18. juunil 2020 vastu rahastamisotsuse vaktsiinihangete rahastamiseks²⁶.

25 Seda tsentraliseeritud lähenemisviisi rakendati komisjoni ja liikmesriikide allkirjastatud lepinguga, mille kohaselt vastutab komisjon hankemenetluse ja lepingute sõlmimise eest. Komisjoni 18. juuni 2020. aasta otsuses, millega lepingud heaks kiidetakse²⁷, loodi vaktsiinihanke jaoks kohandatud süsteem (vt joonis 6), mille keskmes oli kaks organit:

• juhtnõukogu, mis jälgib läbirääkimisi ja kinnitab lepinguid enne allkirjastamist. Juhtnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ning selle kaaseesistujad on Euroopa Komisjon ja üks liikmesriikide esindaja. Juhtnõukogusse nimetatud esindajate suhtes ei kohaldatud eriteadmistega seotud eeltingimusi ega nõudeid. Sellega kaasnes oht, et vaktsiinihangete üle järelevalvet tegeval asutusel ei ole piisavalt teadmisi ja kogemusi vaktsiinihangete keerukusega toimetulekuks;
• ühine läbirääkimisrühm, kes vastutab lepingute üle läbirääkimiste pidamise eest. Rühma kuuluvad seitsme liikmesriigi (Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Poola ja Rootsi) esindajad, kes valitakse juhtnõukogu liikmete hulgast, ning komisjoni ametnikud erinevatest peadirektoraatidest. Praktikas jagunes ühine läbirääkimisrühm kahe liikmesriigi esindajatest ja komisjoni ametnikest koosnevateks alarühmadeks, kellest igaüks pidas läbirääkimisi konkreetse vaktsiinikandidaadi tootjaga.

26 Juhatusse ja ühise läbirääkimisrühma koosseisu kuulusid erinevate profiilidega inimesed, sealhulgas Euroopa Ravimiameti inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee liikmed ja liikmesriikide ravimiametite juhid. USA ja Ühendkuningriigi hangete töörühmad hõlmasid tarneahela- ja logistikaeksperte. Komisjon ei olnud enne hankemenetluse alustamist kaalunud, milliste oskustega inimesi ta ühisesse läbirääkimisrühma vajab.

ELi läbirääkijad võtsid väga ebakindlates tingimustes toimuvatel läbirääkimistel paindliku lähenemisviisi

27 Komisjon ja liikmesriigid võtsid paindliku lähenemisviisi, et tagada kiiresti ulatuslik vaktsiiniportfell, jättes läbirääkimiste järelevalve ja nende tulemuste kinnitamise juhtnõukogu ülesandeks. Juhtnõukogu ei töötanud aga ELi läbirääkijatele välja üksikasjalikke eesmärke ega volitusi. Siiski võttis komisjon oma otsuses, millega kiidetakse heaks liikmesriikidega sõlmitud vaktsiinihankelepingud²⁸, kohustuse võtta üksiklepingute rahastamisel arvesse konkreetseid elemente, eelkõige:

• kättesaadavad andmed vaktsiini kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe kohta lepingu üle peetavate läbirääkimiste ajal;
• suurtes kogustes tarnimise kiirus;
• maksumus;
• tehnoloogiate mitmekesistamine;
• võime kasutada tarnimiseks ELis loodavaid tootmisvõimsusi.

28 Ühine läbirääkimisrühm andis juhtnõukogule sageli aru eri vaktsiinikandidaatidega peetavate läbirääkimiste seisust, kuid juhtnõukogu koosoleku protokollides ei mainita kindlaksmääratud eesmärke ega sihte. Need kajastavad ühise läbirääkimisrühma enda hinnangut läbirääkimistele ja dokumenteerivad juhtnõukogu mõnikord ühekordseid juhiseid. Protokollides kajastatakse harva küsimusi, mille üle ühine läbirääkimisrühm läbirääkimisi pidas. Komisjon teatas meile, et läbirääkimiste kiireloomulisuse ja lekete vältimise tähtsuse tõttu ei käsitleta protokollides üksikasjalikult juhtnõukoguga peetud arutelusid.

29 Juhtnõukogu sai liikmesriikide ekspertidelt teavet erinevate vaktsiinikandidaatide teadusliku väärtuse ja potentsiaali kohta. Ta otsustas pidada läbirääkimisi kogenud ettevõtetega, kellel oli ette näidata varasemaid häid tulemusi vaktsiinide väljatöötamise alal. Ka vaktsiinikandidaatide tehnoloogia küpsusaste oli juhtnõukogu jaoks valiku tegemisel oluline tegur.

30 Komisjoni ja liikmesriikide vahel sõlmitud kokkuleppes (vt punkt 25) fikseeriti, et komisjon küsib enne lõplike otsuste tegemist sõltumatut teaduslikku nõu nii edusammude kui ka kättesaadavate andmete kohta vaktsiinikandidaatide kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe kohta. Komisjon küsis teadusekspertidelt nõu, kuid usaldusväärsete andmete puudumisel pidi juhtnõukogu tegema otsused enne selgete teaduslike tõendite saamist.

Läbirääkimistega tagati liikmesriikidele mitmekesine vaktsiiniportfell

31 2020. aasta kevadest 2021. aasta sügiseni sõlmis EL COVID-19 vaktsiinitootjatega 11 lepingut. Hindasime, kas

• komisjon kasutas läbirääkimiste pidamiseks asjakohaseid töövahendeid ja teadmisi;
• lepingutes võetakse arvesse läbirääkimiste jaoks kindlaks määratud prioriteete ja eesmärke.

Läbirääkimistel järgiti kolmeetapilist lähenemisviisi

32 COVID-19 vaktsiinihangete üle peetud läbirääkimiste eesmärk oli saada kõigi ELi liikmesriikide jaoks ohutu ja tõhus vaktsiin kiiresti ja piisavas koguses. Hankemenetlus viidi läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel kooskõlas finantsmäärusega²⁹.

33 Läbirääkimisprotsess koosnes kolmest etapist, millest igaühe kestus oli iga tootja kandidaadi puhul erinev (vt joonis 7):

• turu-uuring: komisjon saatis vaktsiinikandidaatide tootjatele küsimustikud ja pidas mõnega neist koosolekuid (see toimus enne juhtnõukogu loomist);
• esialgsed läbirääkimised ühise läbirääkimisrühma ja vaktsiinitootja kandidaadi vahel algasid siis, kui juhtnõukogu andis oma heakskiidu arutelude alustamiseks ja lõppesid pärast seda, kui lepingu põhielemendid (hind, maht, kolmanda poole vastutuskindlustus ja kahjude hüvitamine, tarne- ja maksegraafik) olid mittesiduvates lepingutingimustes esialgselt kokku lepitud. Kui juhtnõukogu oli esialgsete läbirääkimiste tulemustega rahul, võis komisjon käivitada hankemenetluse;
• läbirääkimised ühise läbirääkimisrühma ja vaktsiinitootja kandidaadi vahel algasid siis, kui ettevõte esitas pakkumusdokumendi, ning lõppesid lepingu allkirjastamisega mõlema poole poolt (komisjon liikmesriikide nimel ja tootja).

34 EL järgis sarnast protsessi ka selleks, et kasutada ära lepingutes ette nähtud lisadooside hankimise võimalused ja sõlmida kaks partnerluslepingut. Juhtnõukogu väljendas huvi tootja pakutavate lisadooside vastu ja volitas ühist läbirääkimisrühma tingimuste üle läbirääkimisi pidama.

Olulistes küsimustes lepiti kokku esialgsetel läbirääkimistel enne hankemenetluse algust

35 Analüüsisime hankeprotsessi, et teha kindlaks selle mõju lepingute sisule. Hindamiskomisjon, mis koosnes viiest kuni 23 inimesest komisjonist ja juhtnõukogust, koostas hindamisaruanded tootjate poolt pakkumiskutse põhjal esitatud toimikute kohta. Leidsime, et esimese üheksa lepingu puhul ei tehtud pakkumiskutses lisandusi mitteametlikult kokkulepitud tingimustele.

36 Esiteks leppisid vaktsiinikandidaatide tootjad ja ühine läbirääkimisrühm esialgsete läbirääkimiste käigus kokku tulevaste lepingute põhipunktides. Alles seejärel kuulutati hankemenetlused välja. See kajastub lühikeses ajavahemikus, mis jääb pakkumiskutse ja hankedokumentide esitamise tähtaja vahele (10 päeva).

37 Teiseks leidsime, et ühte hindamiskriteeriumit ei ajakohastatud, et võtta arvesse muutuvat olukorda. Kriteerium 1.1 („Tegevuskava kliiniliste uuringute kavade käivitamiseks 2020. aastal“) töötati välja 2020. aasta keskel, et hinnata, kui usaldusväärsed on kandidaatide plaanid kiiresti kliinilisi uuringuid alustada. 2020. aasta detsembris ja 2021. aasta jaanuaris saadetud pakkumiskutsed sisaldasid endiselt seda kriteeriumi, hoolimata asjaolust, et hindajad hindasid pigem ettevõtete varasemaid tulemusi kui nende eeldatavat toodangut.

38 Kolmandaks ei toodud pakkumuste hindamisel välja tarneahelat ja tootmisprotsessi ohustavaid riske, mis oleksid võinud põhjustada tarneprobleeme. Tootjale antud punktide ja hilisema tarnekindluse vaheline korrelatsioon on nõrk. Ligikaudu 40% punktidest, mida sai anda tootjatele hankemenetluse raames, oli otseselt seotud nende tootmisvõimsusega (vt tabel 2). Kõik kuus ettevõtet, kes allkirjastasid komisjoniga lepingud 2020. aastal, said iga kriteeriumi eest vähemalt poole punktisummast ja neli said maksimumpunktid ELis oleva tootmisvõimsuse kriteeriumi eest.

39 Hind, vastutuskindlustus ja tarnegraafikud olid eelläbirääkimistel esmatähtsad teemad. Ühine läbirääkimisrühm ei hinnanud esialgsete läbirääkimiste käigus tootjate tarne- ja tootmisvõrgustikke. Vaatamata sellele, et pakkumiskutses seda küsimust käsitleti, ei suutnud ta seda puudust lühikese aja jooksul kõrvaldada. Komisjon on seda hankeprotsessi nõrkust märganud. 2021. aasta veebruaris märkis ta, et tootjad peavad läbirääkimiste eeltingimusena esitama „üksikasjaliku ja usaldusväärse kava, mis näitab suutlikkust toota ja tarnida ELis vaktsiine usaldusväärse ajakava alusel“³⁰.

Hilisemate lepingutega anti ELile paremad tarne- ja varustuskindluse tagatised

40 Analüüsisime lepinguid seoses järgmiste elementidega: i) tarnegraafikute täitmise tagamine; ii) ELi juurdepääsu tagamine vaktsiinidele; iii) kohustus toota vaktsiin ELis ning iv) ELi vastutuse ja kahju hüvitamise õigusraamistiku järgimine. Leidsime, et esimesed kolme elementi käsitlevad tingimused olid varasemates lepingutes nõrgemaid.

Tarnegraafikud

41 Kohustuslikud tarnegraafikud on üks viis tagada vaktsiinide õigeaegne kättesaadavus. Enamikus vaktsiinilepingutes kokku lepitud tarnegraafikud on siiski esialgsed ja pooled tunnistavad, et võib esineda viivitusi. 11 lepingust neljas on sõnaselgelt märgitud, et töövõtja ei vastuta hilinenud tarnete eest. Viies lepingus mainitakse õigust leping lõpetada, kui kõik doosid ei ole kindlaksmääratud kuupäevaks kohale toimetatud, või antakse komisjonile õigus tellimusi tühistada, kui viivitus ületab teatud aja. Neljas hilisemas lepingus on hilinenud tarnete korral ette nähtud allahindlused lepingujärgsele doosihinnale.

42 Vastavalt tehnilistele kirjeldustele, mille komisjon tootjatele saatis, võib lõpetada lepingud töövõtjatega, kes ei suuda toota lepingus kokku lepitud minimaalset dooside arvu. Kolmes lepingus ei ole siiski täpsustatud sellise lõpetamise tingimust, nimelt ajavahemikku, mille jooksul töövõtja oleks pidanud nõutava arvu doose tarnima.

ELi juurdepääs vaktsiinidele

43 Teine viis, kuidas tagada vaktsiinide õigeaegne tarnimine, on teha kindlaks, et tellimus täidetakse esmajärjekorras ja et muid tellimusi ei võeta vahele. Ühendkuningriik leppis kokku eelisjuurdepääsu viiest lepingust nelja puhul³¹ (vt 2. selgitus). USA vaktsiinitootjad said kasu valitsuse õigusest klassifitseerida teatavad lepingud prioriteetseteks. See tagas, et nende tootjate tellimused tarnijatele olid ülimuslikud mis tahes teiste klientide tellimuste suhtes (vt 3. selgitus).

44 Ükski kaheksast eelostulepingust ei anna sõnaselgelt ELile eelisjuurdepääsu vaktsiinidele juhul, kui ülemaailmne nõudlus ületab pakkumist. Kõigis ELiga sõlmitud lepingutes annavad ettevõttele garantii selle kohta, et neil ei ole ELi lepinguga vastuolus olevaid lepinguid. Kolmes hilisemas lepingus on tingimus, et tarnija ei tohi sõlmida kokkuleppeid ega võtta kohustusi, mis takistaksid tal täita lepingust tulenevaid ülesandeid. Kaks 2021. aastal allkirjastatud lepingut sisaldavad rangemaid lepingutingimusi koos karistustega, et seada alates 2022. aastast prioriteediks tarned ELi. Nende sätetega parandati ELi huvide kaitset liikmesriikide vaktsiinidega varustamise tagamisel.

Tootmine ELis

45 Varustuskindluse tagamiseks oli komisjoni strateegia eesmärk toota ELis piisavalt vaktsiine, kuid ülemaailmsete tarne- ja tootmisahelate struktuur tähendas, et lepingud võimaldasid toota ka väljaspool ELi. Kõik 11 lepingut sisaldavad klauslit vaktsiinitootmise asukoha kohta, kuigi varasemates lepingutes ei olnud ELis tootmisele kehtestatud nõuded nii ranged. Kuus lepingut võimaldavad töövõtjatel kasutada lepingus kindlaks määratud rajatisi USAs, Šveitsis, Ühendkuningriigis või Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP). Neljas lepingus on täpsustatud, et töövõtja peab teavitama komisjoni, kui ta kavatseb kasutada väljaspool ELi asuvaid täiendavaid rajatisi. Veel neljal juhul peab töövõtja saama komisjonilt eelneva nõusoleku väljaspool ELi, Ühendkuningriiki, EMPd või Šveitsi asuvate rajatiste kasutamiseks.

Vastutus ja kahju hüvitamine

46 Komisjoni sõnul avaldas ravimitööstus ühisele läbirääkimisrühmale survet järgida USA eeskuju, kes vabastas ettevõtted vastutusest seoses COVID-19 vaktsiinidega³⁸ (vt 3. selgitus). Juhtnõukogu toetusel seadis ühine läbirääkimisrühm siiski läbirääkimisteks tingimuse: järgida tuleb ELi tootevastutuse direktiivi, see tähendab õigusraamistikku, mis käsitleb vastutust defektsete ravimite eest (vt 1. selgitus).

47 Kahes lepingus lepiti kokku, et hüvitamisklauslit võib uuesti arutada, kui tellitakse täiendavaid doose või kui vaktsiinidoose tarnitakse peale lepingu pikendamist. 2020. aasta juulis toimunud juhtnõukogu koosolekul tunnistas komisjon, et praegu kehtiv kahju hüvitamise klausel peaks olema ajaliselt piiratud ega pruugi olla vajalik, kui on väljastatud standardne müügiluba. Meie juhtnõukogu liikmete seas korraldatud küsitlus kinnitab, et paljud liikmesriigid jagavad seda seisukohta. Kolm neljandikku vastanutest on arvamusel, et praegu lepingutes sätestatud vastutuse/hüvitamise korda tuleks muuta, kui vaktsiin on saanud standardse müügiloa, nii et liikmesriigi finantsrisk oleks väiksem.

Me ei saanud mingeid andmeid ELi suurimat lepingut käsitlevate esialgsete läbirääkimiste kohta

48 2021. aasta märtsi keskel leppis juhtnõukogu kokku, et 2022. aasta vaktsiinistrateegia teaduslike aspektide teemal korraldatakse kohtumine ELi ja liikmesriikide teadusnõustajatega. Sellist kohtumist aga ei toimunud. 2021. aasta märtsis pidas komisjoni president Pfizeri/BioNTechiga esialgseid läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. See oli ainus leping, mille puhul ühine läbirääkimisrühm ei osalenud läbirääkimisetapis. See on vastuolus komisjoni otsusega COVID-19 vaktsiinide hankimise kohta³⁹. 9. aprillil 2021 esitas komisjon juhtnõukogule komisjoni presidendi ja Pfizeri/BioNTechi vahel kokku lepitud tingimused ning juhtnõukogu nõustus käivitama hankemenetluse. Leping allkirjastati 19. mail 2021 (vt tabel 1) ja see hõlmab 900 miljonit vaktsiinidoosi, mis tarnitakse 2022. ja 2023. aastal, võimalusega tellida veel 900 miljonit doosi. See on suurim komisjoni allkirjastatud COVID-19 vaktsiinileping ja domineerib ELi vaktsiiniportfelli kuni 2023. aasta lõpuni.

49 Palusime komisjonil esitada meile andmed kõnealuse lepingu esialgsete läbirääkimiste kohta (konsulteeritud teaduseksperdid ja saadud nõuanded, kõneluste ajakava, arutelude protokollid ja kokkulepitud tingimuste üksikasjad). Ühtegi neist aga ei esitatud.

50 Lisaks algatas Euroopa Ombudsman 16. septembril 2021 juhtumi eraldi küsimuses, mis puudutas Euroopa Komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs tekstisõnumitele, mida komisjoni president ja Pfizeri tegevjuht vahetasid esialgsete läbirääkimiste ajal. Ombudsmani 26. jaanuari 2022. aasta aruandes leitakse, et viis, kuidas komisjon seda taotlust käsitles, kujutas endast haldusomavoli. Aruandes soovitatakse⁴⁰, et komisjon „uuriks uuesti asjakohaseid tekstsõnumeid“ ja „hindaks, kas üldsusele on võimalik anda juurdepääs kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001“.

Komisjon tagas mitmekesise vaktsiiniportfelli, kuid aastatel 2022–2023 sõltub EL peamiselt ühest tarnijast

51 Juhtnõukogu pidas oluliseks mitmekesise, erinevatel tehnoloogiatel põhinevate vaktsiinide portfelli olemasolu. Vaktsiinide väljatöötamine on keeruline protsess ja enamik varajases väljatöötamise etapis vaktsiine ebaõnnestub. Investeerimine paljudesse vaktsiinitehnoloogiatesse on viis riskide hajutamiseks. Ühendkuningriik ja USA on kasutanud sarnast lähenemisviisi. EL portfellis oli kaheksa vaktsiinikandidaati, mis hõlmasid nelja erinevat vaktsiinitehnoloogiat (vt lisa).

52 31. detsembriks 2021 oli ELis lubatud kasutada viit vaktsiini ning kaks peamist vaktsiinitehnoloogiat hõlmavat neli tootjat olid tarninud kokku 952 miljonit doosi (joonis 8). Enamik tarnitud vaktsiinidoosidest kasutab mRNA tehnoloogiat. Manustatud mRNA-dooside osakaal on endiselt suurem, kuna paljud kuni 2022. aasta jaanuarini kolmandatele riikidele annetatud doosid pärinevad AstraZenecalt ja Janssenilt, mis põhinevad mõlemad viiruse vektortehnoloogial.

53 Vaktsiiniportfell on arenenud ja sõltub kuni 2023. aasta lõpuni suurel määral mRNA tehnoloogial põhinevatest vaktsiinidest (vt joonis 9). See on peamiselt tingitud lepingu sõlmimisest Pfizeri/BioNTechiga 900 miljoni vaktsiinidoosi (ja võimaliku 900 miljoni lisadoosi) tarnimiseks. Komisjon teatas meile, et otsus tugineda sellele tootjale oli ajendatud tema võimest ELi usaldusväärselt varustada.

Komisjon toetas lepingute rakendamist, kuid tal oli piiratud mõjuvõim tarneprobleemide lahendamiseks

54 Pärast lepingute sõlmimist jälgis komisjon nende rakendamist. Hindasime, kas komisjon tagas lepingute õigeaegse täitmise ja käsitles kõiki vaktsiinidega varustamist mõjutavaid probleeme.

Komisjon tegutses lepingute täitmisel tootjate ja liikmesriikide vahelise sillana

55 Komisjon ostis liikmesriikide nimel lepingute alusel vaktsiinidoose. Mis puudutab makseid, tellimusi, dooside kättesaamist jne, on liikmesriigid seega tootjate vastaspooled. Komisjon võttis siiski teatud meetmeid lepingute täitmise toetamiseks (vt joonis 10).

56 Kuna liikmesriikidele tarnitavate vaktsiinidooside maht on suurenenud, on komisjon koordineerinud vaktsiiniannetusi, mille eesmärk on täita ELi lubadus annetada kolmandatele riikidele 500 miljonit doosi. Samuti on komisjon mõne liikmesriigi puhul koordineerinud tarnete edasilükkamist või kiirendamist, et vältida ülepakkumist või nappust. Need tegevused ei ole küll kõik ametlikult komisjoni ja liikmesriikide vahelise kokkuleppe osa, kuid toetasid lepingute täitmist ja vaktsiinidooside tarnimist.

2021. aasta esimesel poolel oli ELil vaktsiinide tarnega raskusi

57 AstraZeneca ja Jansseni tarnepuudujäägid 2021. aastal toovad esile probleemid, millega EL seisis silmitsi tootmis- ja tarnehäiretega tegelemisel. AstraZeneca ja Janssen tarnisid mõlemad 2021. aasta juuni lõpuks kolmandiku lepingus kokku lepitud kogustest⁴¹. Ka Pfizeril/BioNTechil ja Modernal oli häireid ELile tarnimisel. Need olid kas ajutised (Pfizer/BioNTech) või tekkisid 2021. aasta teises pooles, mistõttu mõjutasid need üldist pakkumist vähem (Moderna).

58 Suurem osa lepinguid ei sisaldanud erisätteid liikmesriikidesse tarnimise prioriseerimiseks. See jättis komisjonile vähe muid võimalusi peale tootjate kohtusse kaebamise, kuna nad ei teinud vaktsiinide tarnimiseks „parimaid mõistlikke jõupingutusi“ või rikkusid lepingutingimust, mille kohaselt ei olnud neil ELi lepingutega vastuolus olevaid lepinguid. Komisjon kaebas kohtusse AstraZeneca (vt 4. selgitus), kuid mitte Jansseni, kes teavitas komisjoni probleemidest ja jõupingutustest, mida ta on teinud, et tootmist suurendada, kui tema vaktsiin oli saanud 2021. aasta märtsis müügiloa⁴². Mõlema tootja tarned jäid 2021. aastal oodatust tunduvalt väiksemaks, hoolimata komisjoni meetmetest, millega toetati või rakendati kättetoimetamise ajakavasid.

59 Kuigi Pfizeri/BioNTech täiendavad tarned võimaldasid ELil katta AstraZeneca ja Jansseni puuduvad kogused, mõjutasid need viivitused vaktsineerimiste ulatust ja kiirust 2021. aasta esimeses pooles, kui EL vaktsineeris oma elanikkonda aeglasemalt kui Ühendkuningriik ja USA (vt joonis 4). Eelkõige USA-l olid õiguslikud vahendid tarnete tagamiseks (vt 3. selgitus).

60 EL kehtestas 30. jaanuaril 2021 COVID-19 vaktsiinide ekspordilubade süsteemi⁴³, mis kehtis 2021. aasta detsembri lõpuni⁴⁴. See kava võimaldas komisjonil ja liikmesriikidel jälgida vaktsiinide eksporti ja vajaduse korral see peatada, kui näiteks vaktsiinitootja ei täitnud oma tarnekohustusi. Selle kava alusel blokeeriti üks saadetis⁴⁵. Komisjon on rõhutanud oma pühendumust eksportida vaktsiine, et aidata võidelda pandeemiaga. Vaktsiinide ekspordi blokeerimine on komisjoni jaoks viimane abinõu⁴⁶.

Komisjon moodustas tootmis- ja tarneahelate toetamiseks rakkerühma alles 2021. aasta veebruaris

61 2021. aasta veebruaris hoiatas OECD, et „vaktsiinide tootmiseks, levitamiseks ja manustamiseks vajalike kaupadega kauplemisel on suur vastastikune sõltuvus“, ning komisjoni president tunnistas, et „üldiselt oleme alahinnanud masstootmisega kaasnevaid raskusi“⁴⁷. Komisjoni president tõdes, et uue vaktsiini tootmine on keeruline protsess, ja tunnistas, et „üldiselt oleme alahinnanud masstootmisega kaasnevaid raskusi“⁴⁸.

62 Komisjoni tööstusliku tootmise suurendamise rakkerühm (TFIS) loodi 2021. aasta veebruaris, kaheksa kuud pärast vaktsiinihangete juhtnõukogu ja ühise läbirääkimisrühma koostöö alustamist. See toimus üheksa kuud pärast seda, kui komisjon oli lubanud uurida vaktsiinitootmise laiendamise toetamist⁴⁹, ja kaheksa kuud pärast seda, kui komisjoni oli hinnanud tõenäosust, et teised riigid kehtestavad vaktsiinide ekspordipiirangud. TFIS ei loodud käimasolevate läbirääkimiste toetamiseks, vaid pigem osana tervisealastele hädaolukordadele reageerimise asutuse (HERA)⁵⁰ käivitamise ettevalmistustest, mille üks eesmärk oli võimaldada COVID-19 vaktsiinide tootmise suurendamist. TFISi põhiülesanded on:

• teha kindlaks ja kõrvaldada vaktsiinitootmise kitsaskohad ELis;
• kaardistada ELi vaktsiinide tootmisvõimsused kogu tarneahela ulatuses;
• hõlbustada partnerlusi, korraldades vaktsiinide ja ravimite tootmise kontaktide loomise üritusi;
• tagada piisav pikaajaline tootmisvõimsus Euroopas;
• toetada vaktsiinide ülemaailmse kättesaadavuse ja vaktsiinide jagamise jõupingutusi⁵¹.

63 TFIS kaardistas ja jälgis COVID-19 vaktsiinide tootmist ELis. Ta tegi seda peamiselt koosolekute kaudu lepingutele allakirjutanute, nendele vaktsiinitootjatele tarnijate ja liikmesriikide ametiasutustega. TFIS viis läbi üksikasjalikumad uuringud, sealhulgas kohapealsed kontrollkäigud nelja vaktsiinitootja ja nende alltöövõtjate juurde, et teha kindlaks nende tootmisvõimsusi ja tarnevõrgustikke ning hinnata võimalikke riske nende tarnesuutlikkusele. Kõigil juhtudel peale ühe viidi need hindamised lõpule vaid mõni päev enne lepingute allkirjastamist ja seega liiga hilja, et mõjutada lepingute üle peetavaid läbirääkimisi.

64 Võrdluseks võib märkida, et nii Ühendkuningriik kui ka USA ennetasid tootmis- ja tarneprobleeme protsessi varasemas etapis, kas rahastades tootmisvõimsuse arendamist või lastes ametnikel aktiivselt jälgida ettevõtete tootmistegevust ja seda toetada (vt 2. selgitus ja 3. selgitus).

65 Kavandatavas nõukogu määruses meditsiiniliste vastumeetmete erakorralise raamistiku kohta⁵² nähakse ette, et kui hädaolukorra raamistiku asjakohased meetmed on aktiveeritud, koostab komisjon nimekirja asjaomastest tootmisrajatistest (sealhulgas nende tarneahelatest). HERA valmistub selle sätte võimalikuks aktiveerimiseks asjaomaste tarneahelate ja tootmisvõimsuse pideva seire ja kaardistamise kaudu⁵³.

Komisjon aitas kõrvaldada mõningaid kitsaskohti, kuigi tema mõju tootmisvõimsuse suurendamisele oli väike

66 Komisjon jälgis ja kaardistas ELis toimuvat vaktsiinitootmist, et teha kindlaks, kus vaktsiinide tootmis- ja -tarneahelas esineb nappust või kitsaskohti või nende tekkimise ohtu. Töö eesmärk oli aidata lahendada selliseid probleeme ja suurendada tootmist. Komisjoni sõnul oli 2021. aastal esimesel poolel ELi vaktsiinitootjatel kõige suurem puudus bioreaktorkottidest, filtritest ja torudest.

67 TFIS toetas selliste puudustega silmitsi seisnud vaktsiinitootjaid ning neid, kes vajasid täiendavat tootmis- või villimis- ja pakendamisvõimsust, tegutsedes vahendajana, luues kontakte eri ettevõtete vahel ning ettevõtete ja asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste vahel. Samuti kohtus komisjon korrapäraselt USA partneriga, et aidata leevendada ELis vaktsiinidega seotud sisendite puudust, mis tulenes USA valitsuse poolt prioriteetseks klassifitseeritud tellimustest (vt 3. selgitus). Need kontaktid vormistati ametlikult 2021. aasta septembris ELi ja USA ühise COVID-19 tootmise ja tarneahela rakkerühma loomisega⁵⁴.

68 TFIS suutis selles valdkonnas täita abistavat ja toetavat rolli, kuid tal oli vaid piiratud mõju endale seatud eesmärgile „suurendada vaktsiinide tootmisvõimsust ELis“⁵⁵. Tootmisvõimsuse suurenemine tulenes suuresti äriotsustest, mille tootjad tegid komisjoni ja teiste klientidega sõlmitud lepingute alusel, sageli enne TFISi loomist.

Komisjon ei ole hinnanud oma COVID-19 vaktsiinide hankemenetlusi ega neid teistes riikidega võrrelnud

69 ELi jõupingutustega COVID-19 vaktsiini hankimiseks tagati, et 2021. aasta lõpuks saadi eri tootjatelt piisavalt vaktsiinidoose nii kõigi ELi täiskasvanud kodanike vaktsineerimiseks kui ka kolmandatele riikidele annetamiseks. Kavandatavas nõukogu määruses meditsiiniliste vastumeetmete erakorralise raamistiku kohta⁵⁶ nähakse ette võimalus käivitada tulevastes tervisealastes hädaolukordades sarnane hankestruktuur, nagu see, mida kasutati COVID-19-le reageerimiseks.

70 Nõukogu⁵⁷ ja komisjon⁵⁸ on mõlemad avaldanud saadud kogemusi käsitleva dokumendi COVID-19 ja rahvatervise kohta. Kummaski neist ei analüüsitud vaktsiinihangete protsessi tulemuslikkust lisaks selle üldisele tulemile, et teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad. Seda hoolimata asjaolust, et nõukogu kutsus komisjoni üles hindama 2021. aasta esimesel poolel „meditsiiniliste vastumeetmete ja erakorralise toetuse rahastamisvahendi hankeid, pidades muu hulgas silmas juhtimisstruktuuri, läbipaistvust ning teabevahetust komisjoni ja liikmesriikide vahel“. Komisjoni ettepanekut nõukogu määruse kohta meditsiiniliste vastumeetmete erakorralise raamistiku kohta ei toetatud asjaomase mõjuhinnangu ega avaliku konsultatsiooniga. Kavandatud määrusega meditsiiniliste vastumeetmete erakorralise raamistiku kohta nähakse ette selle sätete läbivaatamine 2024. aastal.

71 Komisjon ei uurinud üksikasjalikult ELi vaktsiinihangete toimimist ja struktuuri, et mõista, kuidas ta suutis tagada piisaval arvul vaktsiinidoose ja millised olid seda tulemit ohustanud riskid. Samuti ei ole komisjon seda protsessi võrrelnud teiste vaktsiinihangete süsteemidega, et selgitada välja parimad tavad. Komisjon teatas meile, et ta ei ole analüüsinud kolmandate riikide avalikult kättesaadavat teavet vaktsiinitootjate lepingutingimuste kohta, et leida näited selle kohta, kuidas EL võiks tulevastel läbirääkimistel vaktsiinide varustuskindlust parandada.

Järeldused ja soovitused

72 Uurisime komisjoni ettevalmistusi COVID-19 vaktsiinide hankimiseks, läbirääkimiste kulgu ja seda, mil määral ELi läbirääkijad suutsid kindlustada ELi hanke-eesmärgid vaktsiinitootjatega sõlmitud lepingutes. Samuti uurisime, milliseid parandusmeetmeid saaks EL kasutada tarnehäirete korral ja kuidas komisjon aitas toetada vaktsiinide tootmist ELi jaoks.

73 Järeldame, et vaktsiinide väljatöötamise ebaõnnestumise riski hajumiseks ja vähendamiseks mitme tootjaga ja eri tehnoloogiatel põhinevaid lepinguid sõlmides suutis EL hankida vajalikud COVID-19 vaktsiinid.

74 Leidsime, et ELi ettevalmistused COVID-19 vaktsiinide hankimiseks olid enamasti tõhusad. EL nimetas vaktsiinid pandeemia alguses COVID-19 vastase võitluse põhielemendiks (vt punkt 18) ning astus samme sihtotstarbelise ja kohandatud hankesüsteemi loomiseks, et tagada ELi kodanike jaoks vaktsiinide kättesaadavus. EL alustas hankeid siiski Ühendkuningriigist ja USAst hiljem (vt joonis 4).

75 EL pidi tegutsema enne, kui olid olemas selged teaduslikud andmed vaktsiinikandidaatide ohutuse ja tõhususe kohta (vt punkt 30). Seetõttu otsustati esialgse portfelli loomisel toetada mitmeid kandidaate. Algselt mitmekesises vaktsiiniportfellis domineerib aastatel 2022–2023 Pfizeri/BioNTechi vaktsiin (vt joonis 8), mis on komisjoni sõnul vajalik varustuskindluse tagamiseks. Komisjon koostas oma vaktsiinistrateegia pandeemia varastes etappides, kui COVID-19 vaktsiine veel turul ei olnud (vt punkt 24).

76 ELi läbirääkijad suutsid ELi hanke-eesmärgid paremini saavutada vaktsiinitootjatega sõlmitud hilisemates lepingutes. Lepingute tingimused on aja jooksul arenenud ja 2021. aastal allkirjastatud lepingutes on rangemad tingimused sellistes olulistes küsimustes nagu tarnegraafikud ja tootmise asukoht kui nendes, mis allkirjastati 2020. aastal. ELi läbirääkijad suhtusid vaktsiinitootjatega peetavatesse läbirääkimistesse paindlikult, kehtestades ainult ühe vaieldamatu nõude: järgida tuleb ELi tootevastutuse direktiivi (vt punkt 46). Vastutus- ja hüvitamisklauslid on jäänud samaks: liikmesriigid on võtnud tootjatelt osaliselt üle vaktsiinide haldamisega seotud finantsriski (s.t hüvitised ja õigusabikulud). See kajastab nende klauslite kokkuleppimise ajal valitsenud ainulaadseid asjaolusid. Komisjon ja meie küsitlusele vastanud 14 liikmesriigist kümme soovivad standardsemat vastutuskorda, kui tavaline müügiluba on väljastatud.

77 Leidsime, et komisjonil oli piiratud mõjuvõim tarneprobleemide lahendamiseks. Komisjon tegutses lepingute rakendamisel sillana ettevõtjate ja liikmesriikide vahel (vt punkt 56), kuid ei analüüsinud täielikult vaktsiinitootmisega seotud tootmis- ja tarneprobleeme enne enamiku lepingute allkirjastamist (vt punkt 63). Ka ei sisaldanud suurem osa lepinguid erisätteid tarnehäiretega tegelemiseks (vt punkt 58). Komisjonil oli võimalus tootjad kohtusse kaevata ja ühel juhul ta seda ka tegi (vt 4. selgitus). Komisjon moodustas tootmis- ja tarneahelate toetamiseks rakkerühma alles 2021. aasta veebruaris (vt punkt 62) ning kuigi rühm aitas kõrvaldada kitsaskohti, oli selle mõju vaktsiinitootmise kasvule ebaselge (vt punkt 67).

78 Kiiresti loodi uus hankesüsteem ning see andis ELile mitmekesise vaktsiinikandidaatide portfelli. Komisjon tegi ettepaneku jätkata tulevaste tervishoiukriiside puhul COVID-19 jaoks loodud hankesüsteemi kasutamist, kuid ei komisjoni ega nõukogu COVID-19 pandeemia käigus saadud kogemusi käsitlevates aruannetes ei uuritud vaktsiinihangete protsessi tulemuslikkust lisaks selle üldisele tulemusele. Komisjon ei ole uurinud kolmandate riikide hankesüsteeme, et nende seast häid tavasid leida (vt punkt 71).

1. soovitus. Luua saadud kogemuste põhjal pandeemiate korral kasutatav hankestrateegia

Kui hädaolukorra raammäärus ja muudetud finantsmäärus on vastu võetud, peaks komisjon konsulteerima teadusekspertide, liikmesriikide ametiasutuste ja asjaomaste sidusrühmadega selle üle, mis toimis ja mida saaks ELi vaktsiinihangetes parandada, ning peale võrdlust teiste hankesüsteemidega heade tavade väljaselgitamiseks koostama tulevastele läbirääkimisrühmadele pandeemiatega seotud hangete suunised ja/või tegema kokkuvõtte saadud õppetundidest.

Soovituse täitmise tähtaeg: üks aasta pärast kahe õigusakti vastuvõtmist

79 EL võtab COVID-19 pandeemia puhkemisest tingituna mitmesuguseid uusi pandeemiateks valmisoleku ja sellele reageerimise meetmeid. Selle põhjuseks on ELi suurem roll pandeemiateks valmistumisel ja neile reageerimisel, eriti hangete valdkonnas (vt punkt 69). Komisjon ei hinnanud meditsiiniliste vastumeetmete hankeid ega erakorralise toetuse rahastamisvahendi kasutamist ega esitanud nende kohta aruandeid, kuigi nõukogu seda palus (vt punkt 71).

80 ELi uusi pädevusi ja tegevusi ei määratud kindlaks mõju eelhindamise põhjal (vt punkt 70). Lahendamata on veel ELi hankeprotsessiga seotud küsimused, näiteks ELi läbirääkimisrühmas vajalike oskuste kindlakstegemine (vt punkt 26) või selle kindlaksmääramine, kuidas EL saab tõhusalt kaasa aidata tarneahela ja tootmisega seotud probleemide lahendamisele (vt punkt 68).

81 Vaatamata sellele, et WHO peab pandeemiakaitse planeerimist valmisoleku lahutamatuks osaks ning hoolimata sellest, et komisjon toetab valmisoleku ja reageerimise projekte ELi ja liikmesriikide tasandil alates 2003. aastast (vt punkt 22), ei kavatse komisjon praegu õppuste ja simulatsioonide abil katsetada oma uusi pädevusi meditsiiniliste vastumeetmete hankimisel, et teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad ja nendega tegeleda.

2. soovitus. Teha ELi pandeemiaga seotud hangetele reageerimise süsteemi stressitest

Selleks et järgida parimaid tavasid ja aidata kaasa nõukogu määruse (meditsiiniliste vastumeetmete erakorralise raamistiku kohta) läbivaatamisele, peaks komisjon

1. viima läbi ELi hankeid käsitleva lähenemisviisi riskihindamine ja pakkuda välja asjakohased meetmed;
2. korraldama õppusi, et testida pandeemiaga seotud hangete ajakohastatud raamistiku kõiki osi, sealhulgas teabe ja luureinfo kogumist, et teha kindlaks võimalikud puudused ja parandamist vajavad valdkonnad ning avaldada tulemused.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2024. aasta 2. kvartal

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Joëlle Elvinger, võttis käesoleva aruande vastu 6. juuli 2022. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisa

Vaktsiinitehnoloogiad ELi COVID-19 vaktsiiniportfellis

Lühendid

ECDC: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

EMA: Euroopa Ravimiamet

EMP: Euroopa Majanduspiirkond

ESI: erakorralise toetuse rahastamisvahend

HERA: Euroopa tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus

IFPMA: rahvusvaheline ravimitootjate ja -ühenduste liit

IVA: kaasava vaktsineerimise liit

mRNA: informatsiooni-RNA

OECD: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

TFIS: COVID-19 vaktsiinide tööstusliku tootmise suurendamise rakkerühm

WHO: Maailma Terviseorganisatsioon

Sõnastik

Bioreaktori kotid: ühekordselt kasutatav bioreaktori kott on mitmekihilisest polümeerkilest valmistatud plastkott.

COVID-19 vaktsiinide tööstusliku tootmise suurendamise rakkerühm: siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadis loodud meeskond, millesse on kaasatud mitu komisjoni talitust, et toetada COVID-19 vaktsiinide tootmisvõimsuse suurendamist.

Eelostulepingud: tarnijaga sõlmitud leping teatava koguse toote ostmiseks tulevikus.

Erakorralise toetuse rahastamisvahend: eelostulepinguid rahastati erakorralise toetuse rahastamisvahendist (ESI), mida haldab komisjon otse ja mis võimaldab tal katastroofide korral ELis toetust anda.

Euroopa Ravimiamet: ELi amet, mis annab sõltumatuid soovitusi inim- ja veterinaarravimite kohta, tuginedes andmete põhjalikule teaduslikule hindamisele. Euroopa Ravimiameti hinnangud müügilubade taotluste kohta on aluseks ravimitele müügiloa andmisel Euroopas.

Euroopa tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus: Komisjoni talitus, mis on loodud selleks, et parandada valmisolekut ja reageerimist tõsistele piiriülestele ohtudele meditsiiniliste vastumeetmete valdkonnas.

Finantsmäärus: eeskirjad, mis reguleerivad ELi eelarve koostamist ja kasutamist ning seonduvaid protsesse, nagu sisekontroll, aruandlus, audit ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine.

Operatsioon „Warp Speed“: USA algatus töötada 2021. aasta jaanuariks välja ja tarnida 300 miljonit doosi COVID-19 vaktsiini.

Standardne müügiluba: müügiluba, mille Euroopa Komisjon on andnud pärast seda, kui Euroopa Ravimiamet on hinnanud täielikke andmeid, mis kinnitavad, et ravimi kasulikkus on jätkuvalt suurem kui sellega kaasnevad riskid. Algselt kehtib see viis aastat, seejärel võib seda tähtajatult pikendada.

Tingimuslik müügiluba: erakorraline luba ravimi kättesaadavaks tegemiseks, kuigi põhjalike kliiniliste andmete nõue ei ole veel täidetud.

Tõkestamismeede: meede või poliitika SARS-CoV-2 viiruse leviku või leviku piiramiseks piirkondades või kogukondades, kus see on juba tegutsenud. Need meetmed hõlmavad liikumispiiranguid, karantiini, isoleerimist ja sanitaartsooni.

Vaktsiinikandidaat: võimalik vaktsiin, mis on väljatöötamisel ELi ja vaktsiinitootja vaheliste läbirääkimiste ajal.

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61899

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61899

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade haldamisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Joëlle Elvinger. Auditit juhtis kontrollikoja liige Joëlle Elvinger, keda toetasid kabineti juhataja Ildikó Preiss, kabineti nõunikud Paolo Pesce, auditijuht Nicholas Edwards, valdkonnajuht Paul Stafford, audiitor Els Brems, õigusalane abi Aleksandra Melesko ning audiitor ja graafiliste materjalide koostaja Marika Meisenzahl. Judita Frangež täitis sekretäri ülesandeid.

Vasakult paremale: Aleksandra Melesko, Paul Stafford, Joëlle Elvinger, Nicholas Edwards, Ildikó Preiss, Marika Meisenzahl ja Paolo Pesce.

Järelmärkused

¹ WHO peadirektori avasõnad meediaülevaates COVID-19 kohta, 11.3.2020.

² Euroopa Komisjoni ühtne Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas, 26.3.2020.

³ „ELi strateegia COVID-19 vaktsiinide kohta“, 17.6.2020.

⁴ International Federation of Pharmaceutical Manufacturers & Associations (IFPMA), „The complex journey of a vaccine. The steps behind developing a new vaccine“.

⁵ „ELi strateegia COVID-19 vaktsiinide kohta“, COM(2020) 245.

⁶ EMA, “COVID-19 vaccines: development, evaluation, approval and monitoring“.

⁷ Määrus (EL) 2020/1043.

⁸ Komisjoni 18. juuni 2020. aasta otsus C(2020) 4192 ja selle järgnev heakskiitmine liikmesriikide poolt.

⁹ „ELi strateegia COVID-19 vaktsiinide kohta“, COM(2020) 245.

¹⁰ ECDC vaccine tracker.

¹¹ House of the Oireachtas, Library and Research Service, “Vaccine Injury Compensation Programmes: An Overview”, 20.4.2021.

¹² Nõukogu järeldused COVID-19 kohta (2020/C 57/04).

¹³ WHO, avaldus uue koroonaviiruse puhangu kohta, 30.1.2020.

¹⁴ Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldused, 10.3.2020.

¹⁵ Euroopa Ülemkogu liikmete ühisavaldus, 26.3.2020.

¹⁶ Euroopa Komisjoni ühtne Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas, 2020/C 126/01.

¹⁷ Samas.

¹⁸ Otsus nr 1082/2013 tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta.

¹⁹ Euroopa Komisjoni veebisait: „Valmisoleku ja reageerimise kavandamine“, dokumendiga tutvuti 22.2.2022.

²⁰ WHO, soovitus pandeemiaks valmisoleku heade tavade kohta, 2010.

²¹ Nõukogu määrus (EL) 2020/521, punkt 4

²² Nõukogu määrus (EL) 2016/369 erakorralise toetuse andmise kohta liidus.

²³ Otsus nr 1082/2013 tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta, artikkel 5.

²⁴ Komisjoni otsus, millega kiidetakse heaks liikmesriikidega sõlmitud kokkulepe COVID-19 vaktsiinide hankimise kohta, C(2020) 4192.

²⁵ „ELi strateegia COVID-19 vaktsiinide kohta“, COM(2020) 245.

²⁶ Üldeelarve paranduseelarve projekt nr 8, C(2020) 900 final.

²⁷ Lisa komisjoni otsusele, millega kiidetakse heaks liikmesriikidega sõlmitud kokkulepe COVID-19 vaktsiinide hankimise kohta.

²⁸ Samas.

²⁹ Määruse 2018/1046 artikli 164 lõike 1 punkt d ja lõige 4 ning I lisa punkti 11 lõike 1 punkt c.

³⁰ Komisjoni teatis HERA inkubaatori kohta, COM(2021) 78.

³¹ Ühendkuningriigi riigikontroll, „Investigation into preparations for potential COVID-19 vaccines“, 16.12.2020.

³² UK Vaccine Taskforce 2020, Achievements and Future Strategy, detsember 2020.

³³ Ühendkuningriigi riigikontroll, „Investigation into preparations for potential COVID-19 vaccines“, 16.12.2020.

³⁴ Ühendkuningriigi tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeministeerium, pressiteade, 28.4.2021.

³⁵ USA valitsuse aruandluse ameti aruanne, GAO-22–104453, jaanuar 2022.

³⁶ USA riigikontrolli aruanne, GAO-21–443, aprill 2021.

³⁷ USA riigikontrolli aruanne, GAO-21–387, märts 2021.

³⁸ USA tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ministeerium, Declaration-under-the-public-readiness-and-emergency-preparedness-act-for-medical-countermeasures, 17.3.2020.

³⁹ Komisjoni otsus, C(2020) 4192 final.

⁴⁰ Euroopa Ombudsmani soovitus, juhtum 1316/2021/MIG, 26.1.2022.

⁴¹ ECDC vaccine tracker.

⁴² Johnson & Johnson statement, 31.3.2021.

⁴³ Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/111.

⁴⁴ Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1728.

⁴⁵ President von der Leyeni avaldus eesistuja Micheliga peetud ühisel pressikonverentsil, 25.3.2021.

⁴⁶ President von der Leyeni kõne Belgia Biopharma platvormi käivitamisel, 26.10.2021.

⁴⁷ OECD, „Using trade to fight COVID-19: Manufacturing and distributing vaccines“, 10.2.2021.

⁴⁸ President von der Leyeni kõne Euroopa Parlamendi täiskogu istungil ELi COVID-19 vaktsineerimisstrateegia hetkeseisu kohta, 10.2.2021.

⁴⁹ Ühine Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamise meetmete lõpetamiseks, 17.4.2020.

⁵⁰ Komisjoni teatis HERA inkubaatori kohta, COM(2021) 78.

⁵¹ Euroopa Komisjoni veebisait: „Task Force for Industrial Scale-up of COVID-19 vaccines“, dokumendiga tutvuti 1.4.2022.

⁵² Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus liidu tasandi rahvatervisealases hädaolukorras, COM/2021/577 final.

⁵³ Komisjoni teatis HERA kasutuselevõtmise kohta, COM(2021) 576.

⁵⁴ US-Commission joint statement: Launch of the joint COVID-19 Manufacturing and Supply Chain Taskforce, 22.9.2021.

⁵⁵ Euroopa Komisjoni veebisait: „ELi vaktsiinistrateegia“, dokumendiga tutvuti 4.1.2022.

⁵⁶ Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus liidu tasandi rahvatervisealases hädaolukorras, COM/2021/577 final.

⁵⁷ Nõukogu järeldused COVID-19 õppetundide kohta tervishoius, 18.12.2020.

⁵⁸ Komisjoni teatis, COVID-19 pandeemiast saadud varajased õppetunnid, COM(2021) 380 final.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

PDF	ISBN 978-92-847-8447-9	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/34313	QJ-AB-22-017-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-8428-8	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/16754	QJ-AB-22-017-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonised 1, 3, 5 ja 6, ikoonid: Nende jooniste koostamisel on kasutatud Flaticon.com ressursse. © Freepik Company S.L. Kõik õigused kaitstud.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• järgmise vormi kaudu: european-union.europa.eu/contact-eu/write-us_et.

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lexʼi (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed
Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.