„Õhusaaste: meie tervis ei ole veel piisavalt kaitstud“

Kommenteeritud kokkuvõte

Suurim tervist ohustav keskkonnarisk Euroopa Liidus on õhusaaste

I

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on suurim tervist ohustav keskkonnarisk Euroopa Liidus (EL) õhusaaste. Igal aastal põhjustab see ELis umbes 400 000 enneaegset surmajuhtumit ja tervisega seotud välised kulud moodustavad sadu miljardeid eurosid. Eriti mõjutab see linnades elavaid inimesi. Peamiselt on need enneaegsed surmajuhtumid tingitud sellistest õhusaasteainetest nagu tahked osakesed, lämmastikdioksiid ja maapinnalähedane osoon.

II

2008. aasta välisõhu kvaliteedi direktiiv on ELi puhta õhu poliitika nurgakivi, kuna selles on sätestatud sissehingatavas õhus sisalduvate saasteainete kontsentratsiooni kvaliteedistandardid. Viimastel aastakümnetel on ELi poliitika aidanud heitkoguseid vähendada, kuid õhukvaliteet pole samas tempos paranenud ning avaldab rahvatervisele endiselt olulist negatiivset mõju.

Mida kontrollikoda auditeeris

III

Auditi käigus hindas kontrollikoda, kas ELi meetmed inimeste tervise kaitsmiseks õhusaaste eest on olnud tõhusad. Selleks uuris kontrollikoda, kas i) välisõhu kvaliteedi direktiiv on õhusaaste tervisemõju vähendamiseks piisavalt tõhus; ii) kas liikmesriigid on direktiivi tõhusalt rakendanud; iii) kas komisjon jälgis direktiivi rakendamist ja võttis täitemeetmeid; iv) kas õhukvaliteeti käsitleti ELi muudes poliitikastrateegiates vajalikul määral ja toetati piisavalt ELi fondidest; ja v) kas üldsus on õhukvaliteediga seotud küsimustest hästi informeeritud.

IV

Kontrollikoda leidis, et ELi meetmed inimeste tervise kaitsmiseks õhusaaste eest ei olnud andnud oodatud mõju. Õhusaaste tekitatav oluline kahju inimestele ja majandusele ei kajastu veel asjakohastes meetmetes üle kogu ELi.

1. ELi õhukvaliteedi standardid kehtestati peaaegu kakskümmend aastat tagasi ning mõned neist on palju vähenõudlikumad kui WHO suunised ja tasemed, mida soovitatakse kõige hiljutisemate inimeste tervisele avalduvat mõju käsitlevate teaduslike tõendite põhjal.
2. Ehkki õhukvaliteet on paranenud, ei järgi enamik liikmesriike ikka veel ELi õhukvaliteedi standardeid ega ole võtnud küllaldaselt tõhusaid meetmeid õhukvaliteedi piisavaks parandamiseks. Õhusaastet võidakse alahinnata, kuna seda ei pruugita õigetes kohtades kontrollida. Õhukvaliteedi kavad, mis on välisõhu kvaliteedi direktiivi üks olulisemaid nõudeid, ei ole sageli andnud oodatud tulemusi.
3. Komisjon seisab liikmesriikide tulemuste üle järelevalvet tehes silmitsi piirangutega. Järgnenud komisjonipoolsed täitemeetmed ei aidanud tagada liikmesriikides välisõhu kvaliteedi direktiiviga kehtestatud õhukvaliteedi piirtasemete järgimist. Ehkki komisjon algatas paljude liikmesriikide vastu kohtumenetlusi ja kohus otsustas komisjoni kasuks, ei pea liikmesriigid ikka veel sageli õhukvaliteedi piirtasemetest kinni.
4. Paljud ELi poliitikavaldkonnad mõjutavad õhukvaliteeti, kuid pidades silmas õhusaaste tekitatavat suurt kahju inimestele ja majandusele, on kontrollikoda seisukohal, et mõnes ELi poliitikas ei kajastu õhukvaliteedi parandamise olulisus veel piisavalt. Kliima ja energeetika, transport, tööstus ning põllumajandus on EL poliitika suunad, mis mõjutavad otseselt õhukvaliteeti, ning nende rakendamiseks tehtavad otsused võivad õhukvaliteeti halvendada. Kontrollikoda täheldas, et otsene ELi rahastus õhukvaliteedi parandamiseks võib pakkuda kasulikku abi, kuid rahastatud projektid polnud alati piisavalt sihipärased. Oli ka häid projekte, eriti mõned programmi LIFE kaudu toetatud projektid.
5. Selleks et oleks võimalik vähendada õhusaastet, mis on pakiline rahvatervise probleem, on äärmiselt oluline üldsuse teadlikkus ja teavitamine. Viimasel ajal on kodanikud õhukvaliteedi küsimustesse rohkem sekkunud ja pöördunud liikmesriikide kohtutesse, mis on mitmes liikmesriigis otsustanud, et neil on õigus puhtale õhule. Siiski leidis kontrollikoda, et kaitse, mida välisõhu kvaliteedi direktiiv pakub kodanike kohtusse pöördumise õigusele, ei ole nii selge kui teiste keskkonnadirektiivide puhul. Kodanikele õhukvaliteedi kohta jagatav teave oli mõnikord ebaselge.

Kontrollikoja soovitused

V

Kontrollikoja aruandes on esitatud soovitused komisjonile õhukvaliteedi parandamiseks. Soovitused hõlmavad tõhusamaid meetmeid, mida komisjon peaks võtma; välisõhu kvaliteedi direktiivi ajakohastamist; õhukvaliteedi poliitika prioriteediks seadmist ja muudesse ELi poliitikastrateegiatesse lisamist; ning üldsuse teadlikkuse ja teavitamise parandamist.

Sissejuhatus

Miks on õhusaaste probleem oluline

01

Õhusaaste tekib, kui atmosfääri heidetakse gaase, tolmuosakesi ja suitsu, mistõttu see kahjustab inimesi, taristut ja keskkonda. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) peab õhusaastet suurimaks tervist ohustavaks keskkonnariskiks Euroopas¹. ELis põhjustab õhusaaste keskmiselt üle 1000 enneaegse surmajuhtumi päevas, mis on üle kümne korra rohkem kui liiklusõnnetustes hukkunuid². Joonisel 1 on näidatud, et tervena elatud aastate vähenemine on mõnes ELi liikmesriigis sarnane riikidega, mida sageli seostatakse kehva õhukvaliteediga, näiteks Hiina ja India. 2013. aastal olid õhusaastest tingitud välised tervishoiukulud Euroopa Komisjoni hinnangul kokku 330–940 miljardit eurot aastas³.

Enim mõjutatud on linnades elavad inimesed

02

EEA andmetel puutus umbes veerand linnades elavatest eurooplastest kokku õhusaasteainete tasemetega, mis ei vasta mõnele ELi õhukvaliteedi standardile, ja kuni 96% linnades elavatest ELi kodanikest puutus kokku õhusaasteainete tasemetega, mida WHO peab tervisele kahjulikuks⁴. Õhusaaste mõjutab tavaliselt linnaelanikke rohkem kui maapiirkondade elanikke, sest linnades on rahvastiku tihedus suurem, mis tähendab, et õhusaasteaineid heidetakse õhku rohkem (nt maanteetranspordist), samuti hajuvad saasteained linnades halvemini kui maal.

Mis lühendab inimeste eluiga ja kuidas?

03

WHO peab õhusaasteainetest inimeste tervisele kõige kahjulikumaks tahkeid osakesi, lämmastikdioksiidi (NO₂), vääveldioksiidi (SO₂) ja maapinnalähedast osooni (O₃) (vt 1. selgitus)⁵. EEA andmetel põhjustasid tahked peenosakesed (PM_2,5) 2014. aastal umbes 400 000 ELi kodaniku enneaegse surma; NO₂ põhjustas 75 000 ja O₃ 13 600 enneaegset surmajuhtumit⁶. EEA hoiatab, et õhusaaste mõjutab inimesi iga päev ning ehkki enim tähelepanu tõmbavad ajutised eriti kõrged saastetasemed, ohustab pikaajaline kokkupuude madalamate saastetasemetega inimeste tervist veelgi rohkem⁷.

04

WHO andmetel põhjustavad õhusaastest tingitud südamehaigused ja insuldid 80% enneaegsetest surmajuhtumitest. Sageduselt järgmised on kopsuhaigused, sh vähk, seejärel muud haigused¹⁰. Joonisel 2 on kokkuvõtlikult esitatud eespool nimetatud nelja õhusaasteaine peamised tervisemõjud.

05

2. selgituses on kirjeldatud, millised tegurid mõjutavad õhusaaste taset, ja joonisel 3 on näidatud õhusaasteainete heite osakaal iga ELi heiteallika puhul.

Mida on EL teinud?

06

EL võitleb õhusaastega, kehtestades a) saasteainete kontsentratsiooni piirtasemed inimeste sissehingatavas õhus, ja b) standardid saasteainete heite allikatele.

07

1980. aastal kehtestati direktiiviga 80/779/EÜ esimest korda ELi SO₂ kontsentratsiooni piirtasemed. Järgnesid teised direktiivid, mis käsitlesid veelgi õhusaasteaineid ja milles ajakohastati piirtasemeid¹². 2008. aasta välisõhu kvaliteedi direktiivis¹³ on sätestatud õhu kvaliteedistandardid (sh piirtasemed) suurima tervisemõjuga õhusaasteainete kontsentratsiooni jaoks (vt punkt 18). Selles keskendutakse kodanike tervise parandamisele inimeste sissehingatava õhu kvaliteedi parandamise teel.

08

Välisõhu kvaliteedi direktiiviga on ette nähtud, et liikmesriigid määratlevad oma territooriumil õhukvaliteedi piirkonnad. Liikmesriigid teevad igas piirkonnas esialgse õhukvaliteedi hindamise ja rajavad saastatud piirkondadesse paiksed mõõtmisjaamad. Direktiiv sisaldab nii proovivõtukohtade asukoha kui ka miinimumarvu kriteeriume (vt punkt 32)¹⁴.

09

Liikmesriigid koguvad oma vaatlusvõrkudest andmeid ning esitavad need igal aastal komisjonile ja EEA-le (vt 3. selgitus). Komisjon võrdleb neid andmeid välisõhu kvaliteedi direktiivis sätestatud ELi standarditega¹⁵. Kui mõne saasteaine sisaldus ületab seatud standardi, peavad liikmesriigid esitama õhukvaliteedi kavad, mille abil probleem võimalikult kiiresti lahendada. Komisjon hindab neid kavasid, ja kui ta leiab, et liikmesriigid ei täida direktiivi, algatab komisjon kohtumenetluse. Direktiiviga on liikmesriikidele kehtestatud üldsuse teavitamise kohustus, sh teavitamis- ja häiretasemed.

10

Lisaks kontsentratsiooni piirtasemete kehtestamisele on EL võtnud vastu õigusakte, et vähendada mitme majandussektori õhusaasteainete heidet¹⁶.

11

EEA juhib tähelepanu sellele, et viimastel aastakümnetel on Euroopa direktiivid (vt I lisa) ja määrused (nt need, mis on kaasa toonud muule kütusele ülemineku või ebatõhusate seadmete kasutamise vähendamise) aidanud õhusaasteainete heidet vähendada. Ajavahemikul 1990–2015 vähenes SO_X-heide ELis 89% ja NO_X-heide 56%. Alates 2000. aastast on PM_2,5 heide vähenenud 26%¹⁷, nagu on näidatud joonisel 4.

12

WHO ja EEA andmetel ei tähenda see õhusaasteainete koguheite vähenemine automaatselt seda, et õhusaasteainete kontsentratsioonid oleksid samuti vähenenud¹⁸. ELi saasteallikapõhised õigusaktid ei keskendu heite vähendamisele kohtades, kus inimesed õhusaaste all kõige rohkem kannatavad või kus saasteainete kontsentratsioonid on kõige suuremad (vt joonis 5). Näiteks kui automootorite heited karmimate ELi heitestandardite tõttu vähenevad, võib õhusaaste ikkagi suureneda, kui autode arv kasvab. Seepärast on tarvis erimeetmeid, vähendamaks õhusaasteainete kontsentratsioone asustatud piirkondades, kuna inimeste kokkupuude eelkõige tahkete osakeste ja NO₂-ga on jätkuvalt suur.

13

Jätkuks varasematele strateegiatele avaldas Euroopa Komisjon 2013. aasta detsembris Euroopa puhta õhu programmi. Selle eesmärk on lahendada ELi õhukvaliteedi standardite laialdase mittejärgimise probleem ja tagada kehtivate õigusaktide täielik täitmine 2020. aastaks. Samuti annab see ELile kätte suuna, et saavutada 2030. aastaks pikaajaline eesmärk vähendada tahketest osakestest ja O₃-st tingitud enneaegset suremust 2005. aastaga võrreldes 52%. Komisjon tõdes, et mõne saasteaine puhul on nõuete täitmises ikka veel olulisi puudujääke, ja algatas 2017. aastal toimivuskontrolli välisõhu kvaliteedi direktiivi tulemuslikkuse hindamiseks.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

14

Käesolevas aruandes hindas kontrollikoda, kas ELi meetmed inimeste tervise kaitsmiseks õhusaaste eest on olnud tõhusad. Kontrollikoda uuris, kas i) välisõhu kvaliteedi direktiiv on õhusaaste tervisemõju vähendamiseks piisavalt tõhus; ii) kas liikmesriigid on direktiivi tõhusalt rakendanud; iii) kas komisjon jälgis direktiivi rakendamist ja võttis täitemeetmeid; iv) kas õhukvaliteeti käsitleti ELi muudes poliitikastrateegiates vajalikul määral ja toetati piisavalt ELi fondidest; ja v) kas üldsus on õhukvaliteedi küsimustest hästi teavitatud.

15

Kontrollikoda keskendus välisõhu kvaliteedi direktiivi sätetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja suurima tervisemõjuga õhusaasteaineid: tahked osakesed (PM), NO₂, SO₂ ja O₃ (vt punkt 3)¹⁹.

16

Keskenduti linnadele, kuna just linnades mõjutab õhusaaste inimeste tervist kõige rohkem (vt punkt 2). Kontrollikoda uuris, kuidas kuus linnakeskust ELis probleemiga tegelesid ning kasutasid ELi ühtekuuluvuspoliitika ja programmi LIFE raames kättesaadavaid rahalisi vahendeid (vt 4. selgitus)²⁰.

17

Audit hõlmas ajavahemikku alates välisõhu kvaliteedi direktiivi vastuvõtmisest 2008. aastal kuni 2018. aasta märtsini. Kontrollikoda uuris poliitika kavandamist ja komisjoni järelevalvet välisõhu kvaliteedi direktiivi rakendamise üle: vaatas läbi dokumente, vestles töötajatega ning töötas läbi komisjoni ja EEA andmebaase. Uurimaks, kuidas liikmesriigid on direktiivi ja ELi rahastatavaid õhukvaliteedi projekte ellu viinud, käis kontrollikoda kohapeal, vaatas läbi projektide dokumente ja vestles kohalike sidusrühmadega (keskvalitsused ja kohalikud omavalitsused, projektide toetusesaajad ja muud kodanikuühiskonna sidusrühmad) kuues valitud linnas ja vastavate liikmesriikide pealinnades. Poolas tegi kontrollikoda auditi elluviimisel koostööd sealse kõrgeima auditeerimisasutusega (NIK)²¹. Kontrollikoda võttis arvesse ekspertide nõuandeid välisõhu kvaliteedi direktiivi ülesehituse, rakendamise ja järelevalve kohta. Kontrollikoda aitas kaasa ka rahvusvahelisel koostööl põhinevale õhukvaliteedi auditile, mida viis ellu EUROSAI.

Tähelepanekud

Direktiivi standardid on vähenõudlikumad, kui õhusaaste tervisemõju puudutavate tõendite põhjal võiks eeldada

18

Välisõhu kvaliteedi direktiivis sätestatud ELi tervisekaitsestandardid käsitlevad nii lühiajalist kui ka pikaajalist tervisemõju²². Nende standarditega piiratakse seda, mitu korda võivad kontsentratsioonid lühiajalisi (päevaseid ja tunniseid) lubatud väärtusi ületada, ning nende alusel peavad aasta keskväärtused jääma allapoole määratud väärtusi. Välisõhu kvaliteedi direktiivis on öeldud, et tuleks „kehtestada välisõhu kvaliteedile asjakohased eesmärgid, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni asjakohaseid standardeid, suuniseid ja programme“²³.

19

ELi välisõhu kvaliteedi piirtasemed on PM_2,5 ja SO₂ puhul aga palju vähenõudlikumad kui WHO suunised, samuti on vähenõudlikumad PM₁₀ (aasta keskväärtus) ja osooni piirtasemed. PM₁₀ (päevaväärtus) ja NO₂ puhul on ELi standardid WHO suunistega kooskõlas ning lubatud on mõned piirtaseme ületamise juhud. Tabelis 1 on esitatud WHO õhukvaliteedi suuniste ja ELi standardite võrdlus ning 5. selgituses on välja toodud suuniste ja standardite vaheline erinevus.

Tabel 1

ELi õhukvaliteedi standardid ja WHO suunised

Saasteaine	Periood	WHO suunised (μg/m3)	ELi välisõhu kvaliteedi direktiivi piirtasemed (μg/m3)	Mitu korda aastas võib ELi standard-tasemeid ületada
NO2	1 aasta	40	40	-
	1 tund	200	200	18
O3	8 tundi	100	120	25
PM10	1 aasta	20	40	-
	24 tundi	50(a)	50	35
PM2,5	1 aasta	10	25	-
	24 tundi	25	-	-
SO2	24 tundi	20	125	3
	1 tund	-	350	24
	10 minutit	500	-	-

(a) WHO soovitab nende suuniste järgimist 99. protsentiilina (3 ületamist).

20

Välisõhu kvaliteedi direktiiv oli esimene, millega kehtestati PM_2,5 heite piirtasemed, kuid mitte esimene, millega reguleeriti PM₁₀, NO₂, SO₂ ja O₃ heidet. Kuna direktiiviga ei muudetud varasemates direktiivides sätestatud piirväärtusi, mida uue direktiiviga ajakohastati²⁶, on PM₁₀, NO₂ ja SO₂ piirtasemed nüüd peaaegu 20 aastat vanad²⁷ ning O₃ sihtväärtus on üle 15 aasta vana²⁸.

21

ELi seadusandjad nõrgendasid komisjoni 1997. aasta ettepanekut, kehtestades kõrgemad piirtasemed või suurema arvu kordi, mil neid võib ületada²⁹. Välisõhu kvaliteedi direktiivis sätestatud O₃ sihtväärtus ei ole nii range kui varem³⁰.

22

WHO on seisukohal, et kõige kahjulikumad õhusaasteained on tahked peenosakesed (PM_2,5)³¹. WHO suunistes on esitatud PM_2,5 lühiajaline väärtus, kuid välisõhu kvaliteedi direktiivis seda pole. See tähendab, et ELi standard põhineb ainult aasta keskmisel väärtusel ning suured ja kahjulikud PM_2,5 heitkogused, mis paisatakse talvel õhku elumajade kütmise käigus, tasakaalustatakse suviste madalamate tasemetega (vt 1. selgitus). Välisõhu kvaliteedi direktiivis sätestatud aasta piirtase (25 μg/m³) on WHO suunistes määratud tasemest (10 μg/m³)üle kahe korra kõrgem. Välisõhu kvaliteedi direktiiviga anti võimalus kehtestada uueks piirtasemeks 20 μg/m³, kuid probleemi 2013. aastal uurides komisjon seda ei teinud.

23

ELi SO₂ päevane piirtase on WHO suunistes määratud tasemest üle kuue korra suurem. Ehkki peaaegu kõik liikmesriigid järgivad ELi päevast piirtaset (vt joonis 6), juhib EEA tähelepanu sellele, et 2015. aastal puutus 20% ELi linnaelanikest ikka veel kokku kontsentratsioonidega, mis ületasid WHO suunistes määratud taset³². Välisõhu kvaliteedi direktiivis sätestatud mitte kuigi range SO₂ piirtaseme üldine järgimine tähendab, et komisjon rakendab täitemeetmeid üksnes ühe liikmesriigi vastu (Bulgaaria, vt III lisa).

24

Väga leebete standardite kehtestamisel on tõsised tagajärjed aruandlusele ja täitemeetmete rakendamisele, eriti SO₂ ja PM_2,5 puhul (vt punktid 22–23). Näiteks kohtades, kus SO₂ kontsentratsioonid on oluliselt kõrgemad WHO suunistes määratud tasemetest, ei rikuta sellega välisõhu kvaliteedi direktiivi nõudeid, mis tähendab, et nad võivad paigaldada vähem mõõtmisjaamu, esitada andmeid vähemate paikade kohta ja sageli ei pöörata nende õhukvaliteedi kavades üldse tähelepanu SO₂ kontsentratsiooni vähendamisele.

25

Komisjoni hinnangul on välisõhu kvaliteedi direktiivi ettepaneku järgimise otsesed kulud 2020. aastal 5–8 miljardit eurot ja rahalises väärtuses väljendatuna on kasu tervisele 37–119 miljardit eurot aastas. Komisjon järeldas, et õhukvaliteedi parandamise poliitikast saadav kasu ületas oluliselt selle rakendamise maksumuse³³.

26

2013. aastal viis WHO ellu õhusaaste terviseaspekte puudutavate tõendite hindamise: „Review of evidence on health aspects of air pollution“. Komisjonil soovitati tagada, et õhusaasteainete tervisemõju puudutavaid tõendeid ja mõju õhukvaliteedile kontrollitaks regulaarselt. WHO leidis hindamise käigus, et teaduslike tõendite põhjal oleks PM₁₀ ja PM_2,5 jaoks tarvis karmimaid ELi piirtasemeid ning vaja oleks reguleerida PM_2,5 lühiajalisi keskväärtusi (nt 24 tundi). Eesmärk oli toetada ELi õhukvaliteedi poliitika komisjonipoolset läbivaatamist 2013. aastal, kuid see ei toonud kaasa muutusi algsetes välisõhu kvaliteedi direktiivi piirtasemetes.

27

Hiljem on mitmed meditsiini valdkonna kutseorganisatsioonid nõudnud, et EL võtaks arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid, mis toetavad karmimaid standardeid ja uut lühiajalist standardväärtust tahketele peenosakestele (PM_2,5)³⁴.

Enamik liikmesriike ei rakendanud välisõhu kvaliteedi direktiivi tõhusalt

28

2016. aastal rikkus 13 liikmesriiki tahkete osakeste piirtasemeid³⁵, 19 liikmesriiki NO₂ piirtasemeid³⁶ ja üks liikmesriik SO₂ piirtasemeid³⁷. Kõik ELi 28 liikmesriiki, v.a Eesti, Iirimaa, Küpros, Läti, Leedu ja Malta, ületasid ühte või mitut neist piirtasemetest (vt joonis 7).

29

Joonisel 8 on igas kontrollikoja külastatud linnas võrreldud tahkete osakeste (PM) ja NO₂ kontsentratsioone ELi piirtasemetega³⁸. Üldiselt on mõõdetud õhusaasteainete kontsentratsioonid vähenenud, eriti PM₁₀ puhul, kuid need ületavad kõigis linnades vähemalt ühte välisõhu kvaliteedi direktiivis sätestatud piirtasemetest. Eelkõige polnud 2009. aastaga võrreldes peaaegu üldse edusamme tehtud Krakowis (PM) ja Sofias (PM_2,5). Brüsselis ja Milanos oli NO₂ kontsentratsioon ajavahemikul 2012–2016 vähe muutunud (vt II lisa). Osa paranenud mõõtmistulemustest ei pruugi aga tuleneda paremast õhukvaliteedist, nagu on selgitatud punktides 32 ja 33.

ning õhukvaliteedi mõõtmist reguleerivad õigussätete paindlikkus muudab kontrollimise väga keeruliseks

30

Õhusaaste tasemete täpne mõõtmine on oluline, kuna nende mõõtmiste alusel võtavad liikmesriigid meetmeid saaste vähendamiseks. Lisaks on täpsed ja võrreldavad andmed saaste kohta olulised komisjonile, et oleks võimalik kaaluda täitemeetmete võtmist (vt punkt 49).

31

Välisõhu kvaliteedi direktiivi nõuete täitmiseks mõõdavad liikmesriigid õhukvaliteeti seirejaamade võrgu kaudu, kus on seadmed (proovivõtukohad), mis mõõdavad ja analüüsivad mitme õhusaasteaine taset⁴⁰. Paljud liikmesriigid avaldavad õhukvaliteedi näitajad üldsuse teavitamiseks oma veebisaitidel. Liikmesriigid peavad saatma valideeritud andmed kord aastas Euroopa Komisjonile. Komisjon hindab selle põhjal vastavust direktiivile. Kui valideeritud andmete põhjal ületab saaste välisõhu kvaliteedi direktiivis sätestatud piirtasemeid, peavad liikmesriigid koostama õhukvaliteedi kavad.

32

Välisõhu kvaliteedi direktiivis on sätestatud proovivõtukohtade miinimumarvu ja asukohtade kriteeriumid. Asukohtadele seatud nõudeid reguleerivates sätetes on aga mitu kriteeriumi ja nende paindlikkus võib kontrollimise väga keeruliseks muuta. Nende kohaselt peavad liikmesriigid paigaldama proovivõtukohad nii paikadesse, kus elanikud võivad „kokku puutuda kõrgeima saastetasemega“ (suure liiklusega piirkondade ja tööstuspiirkondade jaoks ette nähtud jaamad), kui ka muudesse kohtadesse, „mis iseloomustavad elanike kokkupuudet saasteainetega“⁴¹ (teatud taustaga piirkondi jälgivad jaamad). Seetõttu ei pruugi liikmesriigid alati suuremate tööstuste ega magistraalide lähedal õhu kvaliteeti mõõta. Direktiivi nõudeid võib olla lihtsam täita siis, kui suure liiklusega piirkondi ja tööstuspiirkondi jälgivaid jaamu on vähe. 6. selgituses on näidatud, et kuues külastatud linnas on erinevad tavad⁴².

33

Proovivõtukohtade miinimumarv sõltub igas õhukvaliteedi piirkonnas elavate inimeste arvust. Kõigis külastatud linnades oli rohkem proovivõtukohti kui direktiiviga ette nähtud. Täiendavate mõõtmispunktide näite ei pea lisama ametlikele andmetele, mida liikmesriigid esitavad, isegi kui need näitavad kõrgemaid saastetasemeid (vt 7. selgitus). Välisõhu kvaliteedi direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid säilitama proovivõtukohad, kus PM₁₀ piirtaset on ületatud, kuid see kohustus ei kehti teiste saasteainete kohta (eelkõige NO₂ ja PM_2,5)⁴³.

34

Välisõhu kvaliteedi direktiiviga pole ette nähtud spetsiaalset seiret probleemsetel piirialadel. Piiriülese saaste tõhusaks vähendamiseks on vaja kooskõlastatud meetmeid. Näiteks kui Ostravas rakendatakse kütuse kvaliteeti reguleerivaid seadusi, on nende abil võimalik õhukvaliteeti tõhusalt parandada üksnes siis, kui meetmeid võtavad ka Poola naaberpiirkonnad. Vastasel juhul on inimestel endiselt võimalik kasutada piiri tagant ostetud odavat halva kvaliteediga kütust. Direktiivi artikli 25 kohaselt kutsuvad liikmesriigid komisjoni abistama igasuguses saasteainete piiriülest levikut puudutavas koostöös. Kontrollikoja külastatud liikmesriigid, mida piiriülene saaste enim mõjutab, ei pidanud direktiivi asjaomaseid sätteid kasulikuks ega võtnud oma õhukvaliteedi kavade raames kooskõlastatud meetmeid. Nad ei nõudnud ka komisjoni sekkumist.

35

2017. aastal esitasid kontrollikoja külastatud liikmesriigid andmed enamasti õigel ajal. Õhukvaliteedi andmete õigeaegne esitamine on oluline nii selleks, et liikmesriigid saaksid võtta asjakohaseid meetmeid õhusaaste vähendamiseks, kui ka selleks, et komisjon saaks liikmesriigi vastu täitemenetlust varem alustada. Välisõhu kvaliteedi direktiiviga on ette nähtud, et liikmesriigid esitavad iga-aastased valideeritud andmed järgmise aasta 30. septembriks⁴⁴. Varasemate direktiividega oli aga ette nähtud, et liikmesriigid esitavad andmed komisjonile kuue kuu jooksul pärast vaatlusajavahemiku lõppu⁴⁵. Tehnoloogia areng viimastel aastatel (nt e-aruandlus) võimaldab aegsamat aruandlust.

samas ei ole õhukvaliteedi kavad loodud tõhusateks seirevahenditeks

36

Direktiivi rikkumised tähendavad, et liikmesriigid peavad probleemi lahendamiseks välja töötama õhukvaliteedi kavad (vt punkt 9). Õhukvaliteedi tegelik paranemine sõltub sellest, kas liikmesriigid rakendavad kiiresti tõhusaid meetmeid heite vähendamiseks, kasutades tõhusaid õhukvaliteedi kavasid.

Õhukvaliteedi kavades sisalduvad meetmed pole sageli sihipärased

37

Välisõhu kvaliteedi direktiivi kohaselt tuleb õhukvaliteedi kavades sätestada sobivad meetmed, et saaste ületaks piirtasemeid võimalikult lühikest aega. Kontrollikoda vaatas läbi külastatud linnade õhukvaliteedi kavad.

38

Õhukvaliteedi kavade analüüsi alusel tuvastas kontrollikoda kolm peamist põhjust, mis nende tõhusust õõnestavad. Õhukvaliteedi kavades sätestatud meetmed

• ei olnud sihipärased ning neid ei olnud võimalik kõige kõrgemate mõõdetud kontsentratsiooniga kohtades kiiresti rakendada;
• ei andnud lühiajaliselt olulisi tulemusi, kuna need olid väljaspool nende rakendamise eest vastutavate kohalike omavalitsuste pädevust või olid kavandatud pikaajalistena;
• ei põhinenud kuluprognoosidel või ei saanud rahastust.

39

8. selgituses on esitatud näited õhukvaliteedi kavade puudustest, mis takistasid õhusaaste kontsentratsiooni vähendamise eesmärgi saavutamist.

40

Ehkki õhukvaliteedi kavades olid välja toodud peamised saasteallikad, ei sisaldanud kavad alati konkreetseid meetmeid heite vähendamiseks. Näiteks sisaldab Krakowi uusim õhukvaliteedi kava üksnes piiratud meetmeid tööstusliku heite vähendamiseks, mis on üks NO₂ saaste põhiallikaid; Sofia õhukvaliteedi kavas pole ühtegi meedet kodumajapidamistest pärit heite vähendamiseks, ehkki elumajade kütmine on oluline tahkete osakeste saaste allikas (vt 4. selgitus).

41

Õhukvaliteedi kavades pakuti sageli välja meetmeid, millel pole otsest mõju õhusaasteainete kontsentratsioonide vähendamisele, näiteks halduse lihtsustamise meetmeid, hindamisi või küsitlusi. Kontrollikoda leidis ka, et õhukvaliteedi kavades ei hinnatud meetmete kulutasuvust.

42

Õhukvaliteedi sihttasemete saavutamiseks on mõnikord vaja keerulisi poliitilisi otsuseid. Näiteks on isiklike sõiduautode kasutamine Brüsselis, Stuttgartis ja Milanos üks peamisi linnaõhu saaste allikaid ning kõige tõhusamad meetmed hõlmaksid nende kasutamise piiramist.

Õhukvaliteedi kavades peetakse teabe kvantiteeti kvaliteedist tähtsamaks

43

Kõigis kuues külastatud linnas on pikka aega õhukvaliteedi kavasid koostatud. Kavad hõlmavad tavaliselt nelja- kuni viieaastast ajavahemikku. Välisõhu kvaliteedi direktiiv ei kohusta liikmesriike komisjonile oma õhukvaliteedi kavade rakendamise kohta aru andma ega neid ajakohastama, kui võetakse kasutusele uued meetmed või kui edusammud pole ilmselgelt piisavad. Liikmesriigid peavad oma õhukvaliteedi kavasid ajakohastama üksnes pärast kavaga hõlmatava perioodi lõppu, juhul kui õhukvaliteet ei vasta ikka veel standarditele.

44

Kuna saastetase on paljudes kohtades kõrge, koostavad liikmesriigid palju õhukvaliteedi kavasid. Õhukvaliteedi kavad, mida kontrollikoda uuris, olid mahukad⁴⁶ ning ei sisaldanud sageli kõiki asjakohaseid õhukvaliteedi meetmeid, mida kavandati või rakendati⁴⁷. Kui komisjon nõuab, esitavad liikmesriigid ka rohkem dokumente, mis sisaldavad täiendavaid meetmeid.

45

Õhukvaliteedi kavade väljatöötamine on pikk protsess. Kavad, mis liikmesriigid komisjonile saadavad, käsitlevad selleks ajaks tavaliselt õhusaaste piirtaseme ületamist, mis toimus rohkem kui kaks aastat varem⁴⁸, kuid need ei anna teavet tehtud edusammude kohta.

46

Nende tegurite tõttu on liikmesriikide meetmete järelevalve komisjoni jaoks raske ülesanne. See aeglustas järelevalvet direktiivi rakendamise üle.

47

Jätkuvalt kõrged, ehkki langevad saastetasemed (vt joonis 4) näitavad, et õhukvaliteedi kavade koostamisest ei piisa, et tagada välisõhu kvaliteedi direktiivi nõuete täitmine ja vähendada saastet nii ruttu kui võimalik. Seda on kinnitanud Euroopa Kohtu hiljutised otsused (vt punkt 52).

Komisjonil on piiratud võime vastavust kontrollida ja jõustamine on aeglane

48

Välisõhu kvaliteedi direktiivis nõutakse, et komisjon kontrolliks ja jõustaks direktiivi rakendamist liikmesriikides. Liikmesriigid ei pea õhukvaliteedi kavade rakendamise kohta aru andma ega neid ajakohastama, kui võetakse kasutusele uusi meetmeid või kui edusammud pole piisavad (vt punkt 43). Direktiivi mõned sätted on oma olemuselt sellised, et nende täitmist on raske kontrollida (nt on keeruline tagada, et liikmesriigid täidaksid üldsuse teavitamise kohustust, või kontrollida enam kui nelja tuhande seirejaama asukohta).

49

Kuigi õhusaaste piirtasemeid ületatakse sageli, selgitab komisjon välja nõuete kõige raskemad rikkumised ja alustab dialoogi liikmesriikidega, kuni ta otsustab protsessi lõpetada või teeb järelduse, et liikmesriik pole pakkunud välja piisavalt rangeid ja veenvaid meetmeid. Selles etapis võib komisjon algatada liikmesriigi vastu rikkumismenetluse.

50

2018. aasta jaanuari seisuga oli komisjonil pooleli 16 rikkumismenetlust seoses tahketest osakestest tuleneva saastega, 13 seoses NO₂, heitega, üks seoses SO₂ heitega ja kaks rikkumismenetlust seoses õhusaaste seirega (vt III lisa).

51

Kontrollikoda analüüsis külastatud kuut linna puudutavaid pooleliolevaid rikkumismenetlusi⁴⁹. Kõik kuus liikmesriiki taotlesid artikli 22 alusel tähtaegade pikendamist⁵⁰. Seega sai rikkumismenetlust alustada alles pärast seda, kui komisjon oli teinud oma otsuse tähtaegade pikendamise taotluste kohta.

52

Komisjonil on neljal korral⁵¹ õnnestunud õhusaaste piirtasemeid ületanud liikmesriike kohtus võita, kuid sellega ei kaasnenud nõuet, et liikmesriik võtaks parandusmeetmeid. Seetõttu muutis komisjon oma lähenemisviisi ja võitis hiljuti kohtuasjad Bulgaaria (5. aprillil 2017) ja Poola (22. veebruaril 2018) vastu⁵². Euroopa Kohus kinnitas oma otsustes, et üksnes õhukvaliteedi kava vastuvõtmisest direktiivi nõuete täitmiseks ei piisa, ning leidis, et Bulgaaria ja Poola polnud täitnud oma kohustust tagada, et piirtasemete ületamise ajavahemik oleks võimalikult lühike. Joonisel 9 on näidatud, et komisjonil kulus PM₁₀ piirtasemete ületamistega seotud juhtumitega Euroopa Kohtusse pöördumiseks kuus kuni kaheksa aastat⁵³. Rahatrahvide määramiseks peab komisjon pöörduma uuesti Euroopa Kohtusse ja taotlema uut otsust⁵⁴. NO₂ piirtasemetega seotud rikkumised tulid palju hiljem ja seni pole ühtki juhtumit Euroopa Kohtusse antud. Osooni kohta praegu ühtegi pooleliolevat rikkumismenetlust ei ole⁵⁵.

53

Liikmesriikidel on õhukvaliteedi kavade esitamiseks aega üle kahe aasta alates hetkest, mil nad märkavad õhukvaliteedi piirtasemete ületamist. Kuna järgnevad rikkumismenetluste raames toimuvad dialoogid liikmesriikide ja komisjoni vahel on mõnel juhul kestnud üle viie aasta, on väga tõenäoline, et selle aja jooksul jõuavad liikmesriigid oma õhukvaliteedi kavasid ajakohastada. Seetõttu peab komisjon vaatama läbi ka ajakohastatud õhukvaliteedi kava. Niisiis on alates algsest rikkumisest kuni ajani, mil komisjon annab asja Euroopa Kohtusse, kulunud vähemalt seitse aastat.

54

Üldiselt leidis kontrollikoda, et pikk täitemenetlus pole veel direktiivi nõuete järgimist taganud.

Mõnes ELi poliitikavaldkonnas ei kajastu õhusaaste probleemi olulisus piisavalt

55

Paljud ELi poliitikavaldkonnad mõjutavad õhusaasteaineid ja seega õhukvaliteeti, eelkõige kliimamuutuste, energia-, transpordi ja liikuvuse, tööstus- ja põllumajanduspoliitika.

56

ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030 seatud eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40%, toota vähemalt 27% energiast taastuvatest energiaallikatest ja parandada energiatõhusust vähemalt 27% võivad kõik aidata heiteid vähendada. 2017. aasta ülevaatearuandes kirjutas kontrollikoda, et üks peamisi katsumusi energiat ja kliimamuutusi käsitlevate ELi meetmete vallas on ELi üleminek vähese CO₂-heitega energiaallikatele ning et see üleminek saab aidata õhukvaliteeti parandada⁵⁶.

57

Diiselmootoriga sõidukid olid ELi autotootjate jaoks peamine viis täita oma süsinikdioksiidi (CO₂) vähendamise kohustust⁵⁷, kuna need sõidukid tekitavad vähem CO₂-heidet kui bensiinimootoriga sõidukid. Tehnoloogia areng ja EURO standardid⁵⁸ on oluliselt vähendanud selliste sõidukite CO₂- ja tahkete osakeste heidet, kuid ei olnud sama edukad NO_X-heite vähendamisel. Aastaid on teada⁵⁹, et tegelikud NO_X heitkogused on suuremad kui need, mida katsetingimustes on mõõdetud. Nn Dieselgate’i skandaal, mis puhkes, kui USA inspektorid tuvastasid sõidukite kontrollimise käigus kahtlaseid näite, tõstis esile selliste kõrvalekallete mastaabi ja põhjused⁶⁰. Enne Dieselgate’i oli Euroopa Komisjon alustanud tööd realistlikuma ELi katsemenetluse kallal. Vastavuse tingimused tähendavad aga, et tegelikkuses tuleb EURO 6 standardi kohane sihttase 80 mg NO_X-heidet kilomeetri kohta (mille ELi seadusandjad kehtestasid 2007. aastal rakendamiseks alates 2014. aastast) saavutada alles 2023. aastaks, kui hakatakse mõõtma tegelikus liikluses tekkivaid heitkoguseid⁶¹.

58

Kütusemaksud toetavad diisli müüki kõigis liikmesriikides peale Ungari ja Ühendkuningriigi⁶². Ehkki uute diiselmootoriga autode ostmine vähenes pärast Dieselgate’i skandaali, on umbes 40% ELi teedel liikuvatest autodest diiselmootoriga⁶³. Maanteetransport, eriti diiselmootoriga autod, on oluline NO₂-heite allikas (vt joonis 3), kuid nende sõidukite vähendamine on keeruline.

59

ELi kliimamuutuste poliitikaga toetatakse biomassi⁶⁴ kui taastuvat energiaallikat. 2009. aasta taastuvenergia direktiiviga⁶⁵ nähti ette, et aastaks 2020 peab EL täitma vähemalt 20% kogu energiavajadusest taastuvenergiaga. ELi rahastus biomassiprojektidele on sellest ajast saadik enam kui kahekordistunud⁶⁶. Eriaruandes nr 5/2018 „Taastuvenergia kestliku maaelu arengu edendajana“ kirjutas kontrollikoda, et puidu biomassi põletamine võib suurendada ka teatavate kahjulike õhusaasteainete heidet. EEA on tõstnud esile sarnaseid probleeme⁶⁷.

60

Tahkel kütusel töötavate ebatõhusate katelde ja kütteseadmete kasutamine süvendab kohalikust kütmisest tingitud õhusaaste probleemi veelgi. EL on kehtestanud standardid selliste seadmete tõhususe parandamiseks (ökodisaini direktiiv⁶⁸ ja selle rakendusmäärused), kuid need standardid hakkavad kehtima alles 2022. aastal uutele seadmetele.

61

Tööstusheidete direktiiv on peamine ELi õigusakt, mis reguleerib saasteainete heidet tööstusrajatistest (vt I lisa). Direktiivi kohaselt on liikmesriikidel lubatud kehtestada vähem ranged heite piirväärtused, kui parima võimaliku tehnoloogia rakendamine tooks sellest saadava keskkonnaalase kasuga võrreldes kaasa „ebaproportsionaalselt suured kulud“. Direktiiv võimaldab ka teatavaid paindlikkusinstrumente, nt erandeid suurtele põletusseadmetele kehtestatud piirväärtustest. Näiteks on 15 liikmesriiki⁶⁹ vastu võtnud riiklikud üleminekukavad, mis võimaldavad kuni 2020. aastani kõrgemaid heite ülemmäärasid; mõnele kaugküttekäitisele on tehtud kuni 2023. aastani spetsiaalne erand, mõned käitised aga ei pea riiklikke üleminekukavasid kohaldama, kui nad piiravad oma tegevust ja lõpetavad tegevuse 2024. aastaks.

62

94% ammoniaagi (NH₃) heitest ELis on pärit põllumajandusest⁷⁰. Ammoniaak on tahkete osakeste üks lähteaine. EEA andmetel põhjustab põllumajandusest pärit NH₃-heide Euroopa teatud piirkondades tahkete osakeste suuri kontsentratsioone, mis ületavad välisõhu kvaliteedi direktiivis sätestatud PM₁₀ piirtasemeid⁷¹.

63

Ehkki ELi poliitikaga reguleeritakse põllumajandustavasid⁷², on edusammud põllumajandusest pärit õhusaaste vähendamiseks olnud väga aeglased⁷³ ja alates 2012. aastast on NH₃ heitkogus isegi suurenenud⁷⁴. EEA nendib, et ehkki on olemas tehniliselt ja majanduslikult teostatavad meetmed, nt agronoomilised, loomapidamise või energeetika meetmed, pole need veel heite olulise vähendamise jaoks piisavas ulatuses ja piisava intensiivsusega kasutusele võetud⁷⁵.

ELi rahastus on kasulik, aga mitte alati sihipärane

64

Kontrollikoda uuris, kuidas toetasid programm LIFE, Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond külastatud kuues liikmesriigis meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks.

Keskkonna ja kliimameetmete programm LIFE

65

EL toetab õhukvaliteeti programmi LIFE kaudu⁷⁶. Kontrollikoda vaatas läbi kuus õhukvaliteediga seotud LIFE-projekti Saksamaal, Itaalias ja Poolas⁷⁷. Nende hulka kuulusid projekt „Programmi LIFE kohtumenetlused – puhta õhuga seotud kohtumenetlused“, millega toetati kodanikuühiskonna sidusrühmi, kes said näiteks algatada kohtuasju eesmärgiga õhukvaliteeti parandada⁷⁸ (vt punkt 73). Programmi LIFE eelarve kasutamine tsiviilasjadeks liikmesriigi tasandil on uudne, kulutasuv ja kiire viis innustamaks liikmesriike ja linnu õhukvaliteedi parandamise poliitikat toetama.

66

Alates 2014. aastast toetavad programmi LIFE integreeritud projektid õhukvaliteedi poliitika kavandamist muude olemasolevate ELi rahaliste vahendite abil. Näiteks toetati ühe integreeritud projekti abil Poolas Väike-Poola vojevoodkonna õhukvaliteedi kava rakendamist. See hõlmas piirkonna kodanikele suunatud teavituskampaaniat, mille käigus suurendati teadlikkust tahkel kütusel töötavatest kateldest eralduva suitsu ohtlikkusest (vt joonisel 10 kujutatud plakatit sõnumiga „teie katlast tulev suits tapab“).

Ühtekuuluvuspoliitika rahastamine

67

Suurem osa ELi rahalistest vahenditest õhukvaliteedi parandamiseks tuleb ERFist ja Ühtekuuluvusfondist. Ehkki mõne meetme eesmärk on konkreetselt õhusaaste vähendamine, võivad ka paljud muude eesmärkidega (nt puhas linnatransport või energiatõhusus) meetmed õhukvaliteeti parandada.

68

Olemasolevad sihtotstarbelised rahalised vahendid⁷⁹ suurenesid 880 miljonilt eurolt programmitöö perioodil 2007–2013 kuni 1,8 miljardi euroni programmitöö perioodil 2014–2020, kuid see oli alla 1% ühtekuuluvuspoliitika kogurahastusest. Külastatud liikmesriikidest kasutas neid vahendeid kolm, kuid ainult Poolas suurenesid vastavad summad praegusel programmitöö perioodil võrreldes eelmisega oluliselt. Tšehhi Vabariigis jäi rahastus üldjoontes samaks, Bulgaarias aga vähenes märkimisväärselt (vt tabel 2).

Tabel 2

Sihtotstarbelised rahalised vahendid õhukvaliteedi parandamiseks Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis ja Poolas teatud osades

(miljonites eurodes)	2007–2013	2014–2020	Erinevus
Bulgaaria	120	50	-58%
Tšehhi Vabariik	446	454	+2%
Poola(1)	140	368	+163%

(1) Summad pärinevad infrastruktuuri ja keskkonna rakenduskavast ning Väike-Poola vojevoodkonna piirkondlikust rakenduskavast.

Allikas: Euroopa Komisjon ja liikmesriigid.

69

Kontrollikoda leidis juhtumeid, kus liikmesriigid ei suunanud neid rahalisi vahendeid eelisjärjekorras projektidele, mis tegelevad külastatud õhukvaliteedi piirkondades tuvastatud peamiste saasteallikate ja saasteainetega (vt 4. selgitus). Näiteks Sofias ei olnud nende hulgas projekte, mille eesmärk olnuks vähendada elumajade kütmisest (üks tahkete osakeste heite põhiallikaid) tulenevat heidet⁸⁰.

70

Samuti leidis kontrollikoda, et ELi rahastatud projekte ei toetanud piisavalt hästi liikmesriikide õhukvaliteedi parandamise kavad. Näiteks rakendatakse Krakowis katelde väljavahetamise kava, ilma et riigi ametivõimud piiraksid seejuures ebatõhusate katelde ja madala kvaliteediga kivisöe kättesaadavust.

71

Kontrollikoda leidis ka häid näiteid ELi rahastatavatest projektidest, mis olid sihipärased ja aitasid kohalikku heidet otseselt vähendada, nagu on välja toodud liikmesriikide õhukvaliteedi kavades. Sellisteks näideteks on vanade diiselmootoriga busside asendamine surumaagaasil töötavate bussidega ja katelde väljavahetamise kavad Ostravas. Oli ka projekte elumajade ebatõhusate küttesüsteemide (Krakowis) ning ühistranspordi (Krakowis ja Sofias) ajakohastamiseks. Kuni 2013. aastani olid Krakowis ja Ostravas projektid tööstusheite (üks tahkete osakeste ja NO_X-heite põhiallikaid) vähendamiseks⁸¹.

Kodanike osalusel on kasvav osa

72

EEA peab üldsuse teavitamist saaste probleemiga tegelemisel ja selle kahjuliku mõju vähendamisel väga oluliseks⁸² ning WHO rõhutab, et läbipaistvuse suurendamine ja kvaliteetse teabe lai levitamine linnades annab inimestele parema võimaluse otsustamisprotsessides produktiivsemalt osaleda⁸³. Välisõhu kvaliteedi direktiivis on sätestatud SO₂, NO₂ ja O₃häiretasemed, aga mitte tahkete osakeste häiretasemed⁸⁴, samuti on seal kehtestatud nõue, et liikmesriigid peavad andma üldsusele üksikasjalikku teavet⁸⁵. Kodanikud saavad seega täita välisõhu kvaliteedi direktiivi rakendamise kontrollimisel liikmesriikides olulist osa, eriti kui tulemuste alusel oleks vaja teha raskeid poliitilisi valikuid. Kohalik tegutsemine on oluline, kuid selleks on vaja, et üldsus oleks olukorrast teadlik: ainult siis, kui kodanikud on hästi teavitatud, saavad nad poliitikas osaleda ja vajaduse korral tegutseda, sealhulgas muuta enda käitumist.

73

Kodanike osaluse suurenevat tähtsust näitavad hiljutised kohtuasjad, mille on riigiasutuste vastu algatanud kodanikud ja valitsusvälised organisatsioonid. Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Ühendkuningriigis on kohtute otsused toetanud kodanike õigust puhtale õhule ja asjaomastelt liikmesriikidelt on nõutud täiendavaid meetmeid õhusaaste probleemi lahendamiseks.

direktiiv ei kaitse aga otseselt üldsuse õigust kohtusse pöörduda

74

Õigus pöörduda kohtusse, õigus keskkonnateabele ja üldsuse õigus osaleda keskkonnaasjade otsustamises on sätestatud Århusi konventsioonis, mille osalised on EL ja selle 28 liikmesriiki⁸⁶. Kontrollikoda leidis, et muud keskkonnadirektiivid sisaldavad selgesõnalisi sätteid, millega tagatakse üldsusele õigus kohtusse pöörduda, kuid välisõhu kvaliteedi direktiivis sellised sätted puuduvad⁸⁷.

75

Liikmesriikide seadused on väga erinevad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid on tuvastanud takistusi, mis piiravad mõnes liikmesriigis kodanike juurdepääsu õiguskaitsele.

Õhukvaliteeti käsitlev teave on mõnikord ebaselge

76

Kontrollikoda kontrollis teavet, mille riigiasutused on kuue külastatud linna kodanikele veebis kättesaadavaks teinud. Selleks uuris kontrollikoda õhukvaliteedi indekseid, teavet õhusaaste tervisemõju kohta, õhukvaliteeti puudutavate reaalajas andmete ja muude vahendite kättesaadavust.

77

Õhukvaliteedi indeksid on vahendid, mis võivad anda kodanikele mõistetavat teavet. Kuuest külastatud linnast kasutas selliseid indekseid viis. Kontrollikoda leidis, et liikmesriigid, piirkonnad ja linnad määratlevad õhukvaliteedi indekseid erinevalt, mistõttu sama õhukvaliteeti hinnatakse erinevalt (vt nt tabel 3). Kuna kahju inimeste tervisele on ühesuguse õhusaaste puhul sama, sõltumata asukohast, kahandab sama õhukvaliteedi erinev klassifitseerimine antava teabe usaldusväärsust.

Tabel 3

Õhukvaliteedi indeksid PM₁₀ puhul (seisuga märts 2018)

Tahkete osakeste tunni/päeva piirtasemel põhinev indeks	0	10	20		30		40	50	60	70		80	90	100	140				180	200+
EEA	hea		üsna hea			keskmine		halb						väga halb
Brüssel	suurepärane	väga hea	hea		üsna hea		keskmine	halb	väga halb	halb		väga halb		kohutav
Milano	hea			üsna hea				keskpärane			halb			kohutav
Krakow	väga hea		hea						keskmine					piisav	halb					väga halb
Ostrava	väga hea		hea				üsna hea			rahuldav			halb						väga halb
Stuttgart	väga hea	hea	rahuldav			piisav		halb						väga halb
Sofia	hea							üsna hea						piisav				halb		väga halb

Allikas: EEA ja linnade veebisaidid.

78

Kuna liikmesriigid polnud ühises indeksis kokku leppinud, võttis EEA koostöös Euroopa Komisjoniga hiljuti kasutusele kogu ELi territooriumi hõlmava indeksi (vt allpool joonis 11). EEA indeksi abil saavad kodanikud võrrelda Euroopa eri paikade õhukvaliteeti reaalajas. See pole sama, mis ELi standarditele vastavuse hindamine (mille jaoks on vaja pikemaid andmeseeriaid).

79

Välisõhu kvaliteedi direktiiviga on ette nähtud, et liikmesriigid peavad teavitama üldsust õhusaaste võimalikust tervisemõjust. Teave, mida pakuvad riigiasutused veebis õhusaaste tervisemõju kohta ja meetmete kohta, mida kodanikud võivad riskide leevendamiseks võtta, oli mõnikord vähene ja raskesti leitav. Küsimus on seda olulisem, et ELi standardites on alahinnatud kehva õhukvaliteediga kaasnevaid riske (vt punktid 19–27).

80

Liikmesriigid peavad esitama komisjonile õhukvaliteedi andmed reaalajas⁸⁸. Kontrollikoja auditi ajal tegid seda kakskümmend liikmesriiki⁸⁹. Kuuest külastatud linnast esitas reaalajas andmeid oma veebisaidil neli⁹⁰. Need linnad kasutasid üldsuse teavitamiseks mitmesuguseid vahendeid. Tabelis 4 on näidatud mõned kodanike teavitamiseks kasutatud head tavad.

Tabel 4

Head tavad kodanike teavitamiseks

Ruumilised kaardid, kus kasutatakse mudeldamist	Brüssel, Milano, Ostrava
Teavitamine eriti kõrgetest saastetasemetest (SMSi või e-posti vms teel)	Brüssel, Krakow, Ostrava
Nutirakendused	Ostrava, Krakow
Näidikud avalikes kohtades (tänavatel, metroos)	Krakow, Sofia
Allalaaditavad andmeseeriad analüüsimiseks	Brüssel, Stuttgart, Milano, Krakow
Tahkete osakeste kõrge taseme eest varajase hoiatamise süsteem, mis põhineb ilmaennustustel	Stuttgart

81

Ehkki enamik külastatud linnadest pakkus õhukvaliteedi indekseid ja reaalajas õhukvaliteedi andmeid ning mõned rakendasid muid häid tavasid, leidis kontrollikoda, et üldsusele suunatud teave polnud nii kvaliteetne või kasulik nagu mõnes teises Euroopa linnas kodanikele antav teave⁹¹.

Järeldused ja soovitused

82

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on õhusaaste suurim tervist ohustav keskkonnarisk ELis ja põhjustab EEA hinnangul igal aastal umbes 400 000 enneaegset surmajuhtumit, kusjuures eriti puutuvad õhusaastega kokku linnades elavad inimesed. Neist õhusaasteainetest on kõige kahjulikumad tahked osakesed, lämmastikdioksiid, vääveldioksiid ja maapinnalähedane osoon. 2008. aasta välisõhu kvaliteedi direktiiv on ELi puhta õhu poliitika nurgakivi, kuna selles on sätestatud saasteainete sisalduse piirtasemed sissehingatavas õhus.

83

Kontrollikoda leidis, et ELi meetmed inimeste tervise kaitsmiseks õhusaaste eest ei olnud andnud oodatud mõju. Õhusaaste tekitatav oluline kahju inimestele ja majandusele ei kajastu veel asjakohastes meetmetes üle kogu ELi.

84

Ehkki heite vähendamine on õhukvaliteeti parandanud, on õhusaastel kodanike tervisele endiselt suur mõju. Mitmed ELi õhukvaliteedi standardid ei ole nii ranged, kui õhusaaste tervisemõju puudutavate tõendite põhjal võiks eeldada. Liikmesriigid ei järgi sageli neid standardeid ega ole võtnud piisavalt tõhusaid meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks. Komisjonipoolne järelevalve ja järgnev jõustamine ei toonud tõhusaid muutusi. Kontrollikoda leidis, et mõnes ELi poliitikasuunas ei kajastu õhu kvaliteedi parandamise olulisus veel piisavalt, kuid tõdes, et ELi rahastusest on kasu ja abi. Kodanikud saavad täita olulist osa liikmesriikides välisõhu kvaliteedi direktiivi rakendamise kontrollimisel, nagu on näidanud edukad kohtuasjad mitmes liikmesriigis, ning üldsuse teadlikkus ja teavitamine paranesid. Järgnevalt on üksikasjalikult esitatud kontrollikoja peamised järeldused ja vastavad soovitused.

85

Välisõhu kvaliteedi direktiiv põhineb õhukvaliteedi standarditel, mis on nüüdseks 15–20 aastat vanad. Mõned neist on palju vähem ranged kui Maailma Terviseorganisatsiooni suunised. Lisaks võimaldavad need standardid piirtasemeid sageli ületada ega sisalda ühtegi lühiajalist standardit tahketele peenosakestele (PM_2,5), mis on väga kahjulik õhusaasteaine (vt tabel 1 ja punktid 18–26). Tervishoiuspetsialistid pooldavad ELis rangemate standardite kehtestamist (vt punkt 27). Leebete standardite kehtestamine ei taga inimeste tervise kaitsmiseks õiget raamistikku. See tähendab, et mõned kehva õhukvaliteediga kohad vastavad ELi õiguses kehtestatud normidele.

86

Ehkki olukord on paranemas, ei järgi enamik liikmesriike ikka veel ELi õhukvaliteedi standardeid (vt punktid 28–29).

87

Seoses õhukvaliteedi mõõtmisega leidis kontrollikoda, et puudusid piisavad tagatised, et liikmesriigid mõõdavad õhukvaliteeti õigetes kohtades. Direktiivis sisalduvate ebatäpsete kriteeriumide tõttu ei mõõtnud liikmesriigid õhu saasteainesisaldust alati põhimagistraalide ega suurte tööstusrajatiste lähedal (vt punktid 32–34), mis olid endiselt peamised saasteallikad. Kontrollikoda nendib, et liikmesriikidele välisõhu kvaliteedi direktiiviga kehtestatud tähtaeg komisjonile andmete esitamiseks on vähem range kui varasemates direktiivides sätestatu (punkt 35).

88

Kontrollikoda leidis, et liikmesriigid ei võta piisavalt tõhusaid meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks nii ruttu kui võimalik. Üldiselt polnud liikmesriikide õhukvaliteedi kavade kvaliteet piisav ja need sisaldasid meetmeid, mis polnud kuigi sihipärased. Sageli oli probleemiks kehv juhtimine (nt riikliku ja kohaliku tasandi ametiasutuste vaheline puuduv koordineerimine) ning see, et meetmetel puudus kas eelarve või rahastamine, samuti ei antud teavet õhukvaliteedi parandamiseks võetud meetmete tegeliku mõju kohta. Välisõhu kvaliteedi direktiivis puudub nõue, et liikmesriigid teavitaksid komisjoni oma kavade tulemuslikkusest. Ebapiisavad edusammud õhukvaliteedi parandamisel näitavad, et tarvis on tõhusamaid meetmeid (vt punktid 36–47).

89

Komisjon seisab liikmesriikide nõuete täitmise üle järelevalvet tehes silmitsi piirangutega. Liikmesriigid ei pea oma õhukvaliteedi kavade rakendamise kohta aru andma. Direktiivi mõne nõude täitmist on raske kontrollida ning komisjonile laekub läbivaatamiseks sadu õhukvaliteedi kavasid ja suuri andmekogumeid. Kontrollikoda leidis, et komisjon on andnud liikmesriigid Euroopa Kohtusse, kui tuvastas direktiivi raske rikkumise (vt punktid 48–50). Loetletud täitemeetmed võtavad aga aega ning ehkki mitu kohtuotsust on tehtud komisjoni kasuks (punktid 51–54), rikutakse õhukvaliteedi piirtasemeid ikka veel sageli.

1. soovitus: komisjon peaks võtma tõhusamaid meetmeid

Õhukvaliteedi parandamiseks tõhusamate meetmete võtmiseks peaks komisjon

1. jagama nende liikmesriikide parimaid tavasid, kes on välisõhu kvaliteedi direktiivi nõuded edukalt oma õhukvaliteedi kavadesse integreerinud; muuhulgas peaks see hõlmama järelevalve seisukohast olulist teavet, õhukvaliteedi parandamiseks mõeldud sihipäraseid ja eelarvestatud lühiajalisi meetmeid ning konkreetsetes asukohtades kontsentratsioonide vähendamiseks kavandatavaid meetmeid;
2. juhtima aktiivselt rikkumismenetluse kõiki etappe, et lühendada juhtumite lahendamiseks või Euroopa Kohtusse andmiseks kuluvat aega;
3. toetama ELi sisesest õhusaastest enim mõjutatud liikmesriikide koostööd ja ühistegevust, sealhulgas aidata neil oma õhukvaliteedi kavadesse asjakohaseid meetmeid lisada.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020.

90

Tuginedes oma järeldustele, mis puudutavad õhukvaliteedi standardeid, liikmesriikide meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks, sellega seotud järelevalvet ja jõustamist ning üldsuse teadlikkust ja informeeritust (vt allpool), soovitab kontrollikoda komisjonil kaaluda välisõhu kvaliteedi direktiivi põhjalikku ajakohastamist, kuna direktiiv on jätkuvalt oluline vahend meie õhu puhtamaks muutmiseks.

2. soovitus: välisõhu kvaliteedi direktiivi põhjalik ajakohastamine

Komisjon peaks seadusandjale ettepanekut koostades pöörama tähelepanu järgmisele:

1. selle kaalumine, et ajakohastada ELi piir- ja sihttasemeid (tahkete osakeste (PM), SO₂ ja O₃ puhul) kooskõlas WHO uusimate suunistega; vähendada seda, mitu korda võivad kontsentratsioonid standardeid ületada (PM, NO₂, SO₂ ja O₃ puhul); kehtestada PM_2,5 lühiajaline piirtase ja tahkete osakeste sisalduse häiretasemed;
2. õhukvaliteedi kavade täiustamine, eelkõige muutes need tulemustele suunatuks, ja nõudes iga-aastaseid aruandeid nende rakendamise kohta ja vajaduse korral nende ajakohastamist. Õhukvaliteedi kavade arv õhukvaliteedi piirkonna kohta peaks olema piiratud;
3. tööstus- ja suure liiklusega piirkondade jaoks ette nähtud mõõtmisjaamade asukoha valimise nõuete täpsemaks muutmine, et paremini mõõta õhukvaliteeti kohtades, kus inimesed õhusaastega kõige enam kokku puudutvad; kehtestama eri tüüpi mõõtmisjaamade (liiklus-, tööstus- või taustapiirkonna jaamad) miinimumarv;
4. täiendavate vaatluspunktide nõudmise võimalus, kui komisjon peab seda õhusaaste parema mõõtmise jaoks vajalikuks;
5. valideeritud andmete esitamise kuupäeva toomine ettepoole (praegu järgneva aasta 30. september), vähemalt järgneva aasta 30. juunile, ning liikmesriikidelt selgesõnaliselt ajakohaste (reaalajas) andmete nõudmine;
6. selgesõnalised õigusnormid, tagamaks kodanike õigus kohtusse pöörduda.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2022.

91

Õhukvaliteeti mõjutavad paljud ELi poliitikastrateegiad. Pidades silmas olulist kahju, mida õhusaaste inimestele ja majandusele tekitab, on kontrollikoda seisukohal, et see probleem ei kajastu mõnes ELi poliitikas veel piisavalt. Näiteks sisaldavad kliima- ja energiapoliitika, transpordipoliitika, tööstuspoliitika ja põllumajanduspoliitika teatud elemente, mis võivad takistada puhta õhu saavutamist (vt punktid 55–63).

92

Vähem kui 1% ELi ühtekuuluvuspoliitika rahalistest vahenditest on otseselt eraldatud õhukvaliteedi meetmeteks. Õhukvaliteeti võivad aga parandada ka muud ühtekuuluvuspoliitika meetmed. Kontrollikoda leidis, et ELi rahastatud projektid polnud piisavalt sihipärased ning liikmesriikide õhukvaliteedi parandamise kavad ei toetanud neid piisavalt hästi, kuid oli ka mitu positiivset näidet. Kontrollikoda nägi, et programmi LIFE projektid aitasid kodanikel tegutseda oma liikmesriikides õhukvaliteedi parandamise nimel ja muuta ELi rahastatavaid meetmeid sihipärasemaks (punktid 64–71).

3. soovitus: õhukvaliteedi prioriteediks seadmine ja teistesse ELi poliitikavaldkondadesse integreerimine

Et õhukvaliteeti rohkem teistesse ELi poliitikavaldkondadesse integreerida, peaks komisjon hindama järgmist:

1. muid ELi poliitikavaldkondi, mis sisaldavad puhast õhku kahjustada võivaid elemente; võtma meetmeid, et viia need poliitikavaldkonnad õhukvaliteedi eesmärgiga paremini kooskõlla;
2. ELi õhukvaliteedi eesmärkide täitmiseks (eelkõige tahkete osakeste, NO_X-ja SO₂-heite vähendamiseks) eraldatud ELi rahastuse tegelik kasutamine.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2022.

93

Õhusaaste vähendamiseks on olulised üldsuse teadlikkus ja teavitamine. Viimasel ajal on kodanikud õhukvaliteedi küsimustesse rohkem sekkunud ja mitmes liikmesriigis on kohtud langetanud otsused, mis kinnitavad nende õigust puhtale õhule (punktid 72 ja 73). Kontrollikoda leidis aga, et võrreldes teiste keskkonnadirektiividega puuduvad välisõhu kvaliteedi direktiivis konkreetsed sätted, millega tagataks kodanike õigus pöörduda kohtusse (vt punkt 74). Kontrollikoda täheldas ka, et kodanikele õhukvaliteedi kohta jagatav teave oli mõnikord ebaselge (vt punktid 76–81).

4. soovitus: üldsuse teadlikkuse ja informeerituse parandamine

Et parandada kodanikele antava teabe kvaliteeti, peaks komisjon

1. selgitama välja ja koostama tervishoiutöötajate abiga kõige olulisema teabe, mille komisjon ja liikmesriikide ametiasutused peaksid kodanikele kättesaadavaks tegema (sh tervisemõju ja käitumissoovitused);
2. toetama liikmesriike kodanikega õhukvaliteedi teemal suhtlemiseks ja nende kaasamiseks parimate tavade kasutuselevõtmisel;
3. avaldama õhukvaliteedi piirkondade paremusjärjestuse, mis hõlmaks ka igal aastal tehtud edusamme (nii kõige suuremaid kui kõige väiksemaid); jagama kõige edukaimate paikade kasutatud parimaid tavasid;
4. looma aruandlusvahendi, mis võimaldab kodanikel teatada õhukvaliteedi alastest rikkumistest ja anda komisjonile tagasisidet liikmesriikide õhukvaliteedi alaste meetmetega seotud küsimuste kohta;
5. toetama liikmesriike kasutajasõbralike töövahendite väljatöötamisel, et tagada üldsusele juurdepääs õhukvaliteeti puudutavale teabele ja järelevalvele (nt nutirakendused ja/või spetsiaalsed leheküljed sotsiaalmeedias);
6. püüdma saavutada liikmesriikidega kokkulepe õhukvaliteedi indeksite ühtlustamise osas.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2022.

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Nikolaos A. Milionis, võttis käesoleva aruande vastu 11. juuli 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.

Mõisted ja lühendid

Ammoniaak (NH₃): Värvitu, terava lõhnaga gaas.

Benso(a)püreen (BaP): Benso(a)püreen on tahke aine, mis eraldub fossiilkütuste ja biokütuste mittetäieliku põlemise tulemusena. See tekib peamiselt elumajade kütmisel (eelkõige puidu ja kivisöega), elektrijaamades elektri tootmisel, jäätmete põletamisel ning koksi ja terase tootmisel.

DALYs Hajumistingimused: Disability Adjusted Life Years Hajumistingimused näitavad atmosfääri võimet õhusaasteaineid lahjendada.

EEA: Euroopa Keskkonnaamet

EK: Euroopa Kohus

Enneaegsed surmajuhtumid: Surmajuhtumid, mis leiavad aset enne, kui inimene jõuab riigi või soo puhul standardiks peetavasse eeldatavasse eluikka.

Heitkoguste riiklike ülemmäärade direktiiv: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

Lenduvad orgaanilised ühendid: Lenduvad orgaanilised ühendid on kergesti aurustuvad orgaanilised kemikaalid.

Lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan: Mitmesugused keemilised ühendid, nt benseen, etanool, formaldehüüd, tsükloheksaan või atsetoon.

Lämmastikdioksiid (NO₂): Mürgine punakaspruun gaas. Kuulub lämmastikoksiidide (NO_X) hulka.

Osoon (maapinnalähedane osoon, O₃): Teravalõhnaline värvitu gaas, mida ei heideta otseselt atmosfääri, vaid mis tekib saasteainete reageerimisel päikesevalguse toimel.

Parim võimalik tehnika: Parim võimalik tehnika tähistab tehnilise arendustegevuse ja selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusamat ja viimast taset ning näitab selle praktilist sobivust heite piirväärtuste ja muude loa tingimuste määramise aluseks võtmiseks, et vältida või, kui see ei ole teostatav, vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna.

Surumaagaas: Surumaagaas on kõrge rõhu all hoitav maagaas, mida saab kasutada bensiini, propaani ja diislikütuse asemel.

Süsinikdioksiid (CO₂): CO₂ on värvitu gaas, mis on kõige levinum kasvuhoonegaas Maa atmosfääris. Enamasti eraldub see atmosfääri fossiilkütuste põlemisel.

Tahked osakesed (PM): Õhus hõljuvad tahked ja vedelad osakesed. Suuruse järgi liigitatakse neid tahketeks väikeosakesteks (PM₁₀) ja tahketeks peenosakesteks (PM_2,5).

Tahm: Tahm kuulub tahkete peenosakeste (PM_2,5) hulka, mis tekivad kütuse mittetäielikul põlemisel, eelkõige liikluses ja elumajade kütmisel.

Toimivuskontroll: Poliitika põhjalik hindamine eesmärgiga välja selgitada, kas konkreetset poliitikasektorit reguleeriv raamistik täidab oma ülesannet.

Tööstusheidete direktiiv: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saaste kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17) (uuesti sõnastatud)

WHO: Maailma Tervishoiuorganisatsioon

Väikese saastega piirkond: Väikese saastega piirkond on määratletud ala, kus piiratakse või välditakse teatud saastavate sõidukite juurdepääsu.

Välisõhu kvaliteedi direktiiv: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1)

Vääveldioksiid (SO₂): Mürgine värvitu gaas. Kuulub vääveloksiidide (SO_X) hulka.

ÕK kava: Õhukvaliteedi kava.

µg/m³: Mikrogrammi kuupmeetri kohta (mõõtühik, mis näitab saasteaine kontsentratsiooni õhus).

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Nikolaos Milionis. Auditit juhtis kontrollikoja liige Janusz Wojciechowski; teda toetasid kabinetiülem Kinga Wisniewska-Danek, kabineti atašee Katarzyna Radecka-Moroz, valdkonnajuht Colm Friel, auditijuht João Coelho, auditijuhi asetäitja Frédéric Soblet, audiitorid Vivi Niemenmaa, Blanka Happach, Jan Kubat, Joachim Otto, Lorenzo Pirelli, Radostina Simeonova ja Anna Zalega, ning assistent Rachel O’Doherty. Keelealast abi osutasid Hannah Critoph, Marek Riha, Mila Todorova ja Mark Smith.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

PDF	ISBN 978-92-847-0582-5	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/42796	QJ-AB-18-019-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-0634-1	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/509763	QJ-AB-18-019-ET-Q

© Euroopa Liit, 2018

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact/write-to-us_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://publications.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/home?) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.