Eriaruanne
nr21 2018

ERFi ja ESFi projektide valik ja seire perioodil 2014–2020 on endiselt peamiselt väljunditele suunatud

Aruande kohta Uurisime ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 fondide puhul, mil määral keskenduvad liikmesriigid projektide valimisel tulemustele ning kui hästi suudavad komisjon ja liikmesriigid seire abil tõendada, et ELi eelarvet on kasutatud otstarbekalt. Leidsime, et hoolimata komisjoni võetud meetmetest tulemustele suunatuse parandamiseks asetavad valikumenetlused jätkuvalt esiplaanile väljundid ja rahakasutuse, mitte tulemused. Lisaks oli seirekorraga seotud puuduste tõttu keeruline hinnata, kui suurel määral on ELi rahastus aidanud kaasa ELi ja liikmesriikide eesmärkide saavutamisele.

Soovitame liikmesriikidel valikuprotsessi käigus tagada projektitaotluste võrdlemine, nõuda toetusesaajatelt igale projektile vähemalt ühe tõelise tulemusnäitaja määramist, mis tuleb lisada toetuslepingusse ja rakenduskava näitajate hulka, ning hinnata taotluste hindamise aruandes oodatavaid tulemusi ja näitajaid. Komisjon peaks määratlema ERFi ühtsed tulemusnäitajad, parandama tulemuslikkust puudutavat aruandlust ja tagama sisuka tulemuslikkuse hindamise 2019. aastal.

Käesolev väljaanne on saadaval 23 keeles ning järgmises formaadis:
PDF
PDF General Report

Kokkuvõte

I

Programmitöö perioodiks 2014–2020 on EL eraldanud oma ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamiseks peaaegu 349,4 miljardit eurot. Poliitikaga püütakse toetada töökohtade loomist, ettevõtete konkurentsivõimet, majanduskasvu, kestlikku arengut ja elukvaliteedi paranemist. Nende eesmärkide saavutamiseks eraldatakse vahendeid projektidele, mida viivad ellu toetusesaajad liikmesriikides. Liikmesriikide ametiasutused valivad välja rahastatavad projektid ja jälgivad nende elluviimist. On ülimalt oluline, et rahalised vahendid eraldatakse tõhusalt, pidades nimelt silmas eeldatavaid tulemusi.

II

Selle eesmärgi toetamiseks võttis Euroopa Komisjon ajavahemikul 2014–2020 mitmesuguseid meetmeid eesmärgiga suurendada tulemuskesksust. Oma varasemates aruannetes on Euroopa Kontrollikoda tunnustanud nendega saavutatud parandusi. Kontrollikoda on aga toonud esile ka tõsiseid puudusi nende meetmete tõhususes ning ühtekuuluvuspoliitikale suunatud kulutustega seotud seireandmete kvaliteedis. Käesolevas aruandes võetakse kokku eelnevad tähelepanekud ning jätkatakse teema käsitlemist.

III

Kontrollikoda uuris, kui hästi keskendutakse projektide valimisel tulemustele ning kui hästi suudavad komisjon ja liikmesriigid tõendada, et ELi vahendeid on kasutatud otstarbekalt. Selleks analüüsis kontrollikoda ühtekuuluvuse vahendeid kasutavate projektide valiku- ja seirekorda.

IV

Kontrollikoda järeldab, et hoolimata pikaajalistest kavatsustest asetab valikumenetluste ja protsesside ülesehitus ise jätkuvalt esiplaanile väljundid ja vahendite kasutamise, mitte tulemused. Lisaks oli seirekorraga seotud puuduste tõttu keeruline hinnata, kui suurel määral on ELi rahastus aidanud kaasa ELi ja liikmesriikide eesmärkide saavutamisele. Konkreetsemalt tegi kontrollikoda ülevaadatud rakenduskavade kohta järgmised tähelepanekud.

  • Projektide valimisest olid võimalikud toetusesaajad hästi informeeritud ja neile oli tagatud asjakohane toetus ELi vahenditele ligipääsemisel. Uuritud menetlused olid kavandatud toetama rakenduskava eesmärkide seisukohalt asjakohaste projektide valimist, kuid valikukriteeriumitega nõuti taotlejatelt harva kvantifitseeritud tulemusnäitajate määratlemist projekti tasandil. Lisaks valiti enamik projekte „kes ees, see mees“ põhimõttel. Taotlusi hinnati punktide alusel ja seati paremusjärjestusse vaid ühes valikumenetluses.
  • Seire kohta leidis kontrollikoda, et seiresüsteemid hakkasid toimima alles hilisemas etapis, seda peamiselt viivituste tõttu õigusraamistiku vastuvõtmisel. Mõningates seireandmete kogumiseks ja koondamiseks kasutatud IT-süsteemides esineb jätkuvalt puudusi. Lisaks tekitas vastavate seiresüsteemide auditite aeglane kulg riski, et enne tulemuslikkuse hindamist 2019. aastal ei pruugi vajalike parandusmeetmete võtmiseks enam piisavalt aega jääda.
  • Seireandmed käsitlevad jätkuvalt peamiselt väljundeid. Komisjoni peamises aruandes saavutuste mõõtmiseks antakse vahendite rakendamise kõrval ülevaade peamiste väljundinäitajatega seotud edusammudest. Tulemuste saavutamise kohta on teavet aga üksnes piiratud hulgal.
V

Seetõttu soovitab kontrollikoda järgmist:

  • Selleks et tagada projektide valimisel järjepidev ja tõeliselt tulemuskeskne käsitlusviis, peaksid liikmesriigid tagama projektitaotluste võrdlemise, nõudma toetusesaajatelt igale projektile vähemalt ühe tõelise tulemusnäitaja määramist ning hindama taotluste hindamise aruandes oodatavaid tulemusi ja näitajaid.
  • Tulemustele suunatud seire tagamiseks peaksid liikmesriigid lisama toetuslepingusse ühe või mitu tõelist ja kvantifitseeritud tulemusnäitajat, mis toetavad rakenduskava tasandil kehtestatud tulemusnäitajaid, ning Euroopa Komisjon peaks määratlema mõiste „tulemused“ ühise määratluse alusel ERFi ühised tulemusnäitajad.
  • Euroopa Komisjon peaks tulemusalast aruandlust parandama ja tagama sisuka tulemuslikkuse hindamise 2019. aastal.

Sissejuhatus

Ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimispoliitika

01

Ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimispoliitika. Selle eesmärk on toetada töökohtade loomist, ettevõtete konkurentsivõimet, majanduskasvu, kestlikku arengut ja elukvaliteedi paranemist. Ligikaudu kolmandik ELi eelarvest eraldatakse ühtekuuluvuspoliitikale. Programmitöö perioodil 2000–2006 moodustas see jooksevhindades ligikaudu 230 miljardit eurot, 2007.–2013. aastal 346,5 miljardit eurot ja 2014.–2020. aastal 349,4 miljardit eurot.

02

Ühtekuuluvuspoliitikat viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi kaudu. Need fondid koos Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF) on osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Neid rakendatakse rakenduskavade kaudu, milles määratakse kindlaks investeerimisprioriteedid ja erieesmärgid1. Samuti kirjeldatakse neis, kuidas kasutatakse vahendeid programmitöö perioodil projektide rahastamiseks. Rakenduskavasid täidavad liikmesriigid ja nende piirkonnad. See tähendab, et liikmesriigid ja nende piirkonnad valivad projektid, teevad nende üle järelevalvet ja hindavad neid.

Perioodil 2014–2020 on Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide prioriteet tulemuslikkusele suunatus

03

Strateegia „Euroopa 2020“ on ELi kümneaastane tööhõive ja majanduskasvu strateegia. Strateegia käivitati aastal 2010, et luua arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu soodustavad tingimused. Pidades silmas strateegias „Euroopa 2020“ ette nähtud eesmärkide ja sihtide saavutamist, toonitas Euroopa Komisjon 2010. aastal vajadust suurendada ühtekuuluvuspoliitika tõhusust, keskendudes tulemustele2.

04

Seepärast nähti ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide paketis programmitöö perioodil 2014–2020 ette märkimisväärsed muudatused, mille eesmärk oli suurendada keskendumist tulemuslikkusele3. Peamised meetmed on järgmised.

  • Kehtestatakse eeltingimused4, mille alusel peavad liikmesriigid täitma 2016. aasta lõpuks teatavad tingimused, et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhus kasutamine (nt poliitika-/strateegiliste raamistike olemasolu). Ühega neist, üldise eeltingimusega 75 nõutakse tulemusnäitajate süsteemi olemasolu, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamisele kõige tõhusamalt kaasa aitavate meetmete väljavalimiseks, et teha seiret tulemuste saavutamise üle.
  • Nähakse ette tulemusreserv, millega pannakse kõrvale osa rakenduskavadele eraldatud ELi vahenditest, mis vabastatakse üksnes siis, kui teatavad näitajad (peamiselt kulutused/väljundinäitajad) jõuavad eelnevalt määratletud vahe-eesmärkideni. Selle reservi vabastamine 2019. aastal põhineb 2019. aastal tehtaval tulemuslikkuse hindamisel6.
  • Programmi koostamise ajal järgitav tugevam sekkumisloogika7, millega nõutakse, et liikmesriigid hindaksid oma vajadusi ja võtaksid kohustuse saavutada teatavad tulemused, enne kui kaalutakse, kuhu ja kuidas ühtekuuluvusvahendid suunata.
  • Tulemusnäitajate järjepidevam kasutamine, et mõõta edusamme tulemuste saavutamisel8.

Projektide valimise ja seire olulisus tulemuslikkuse saavutamisel

05

2017. aastal tegi kontrollikoda järelduse9, et komisjon ja liikmesriigid töötasid edukalt välja põhjalikumal sekkumisloogikal põhinevad rakenduskavad. See tähendab, et rakenduskavades kirjeldatakse järjepidevalt sekkumise eesmärke (erieesmärgid/tulemused) ja seda, kuidas need saavutatakse (vajaminev rahastamissumma, võetavad meetmed ja eeldatavad väljundid).

06

Et poliitika oleks tõhus, on ühtviisi oluline nii seada programmi koostamise ajal selged eesmärgid kui ka kaaluda tulemusi. On väga tähtis, et rakenduskava rakendamisetapi vältel järgitakse tulemustele suunatud lähenemisviisi, kuna poliitika tõhususe määravad peamiselt rahastatud projektide kvaliteet ja nende lisaväärtus konkreetsete tulemuste näol. Projektide valimine, seire ja aruandlus on seega tulemuslikkuse saavutamiseks ülioluline. Ülevaade rakenduskava rakendustsüklist ja asjaomastest asutustest on esitatud joonisel 1. Kontrollikoja auditi jaoks olulised protsessid on esitatud kollasel taustal.

Joonis 1

Ülevaade rakenduskava rakendustsüklist

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Peamised osalejad ning nende roll projektide valimises ja seires

07

Projekte valivad rakenduskavade haldamise eest vastutavad riiklikud ja piirkondlikud asutused. Need korraldusasutused või vahendusasutused, kellele volitused delegeeritakse, kehtestavad valikukriteeriumid, loovad valikukomisjonid ja otsustavad, millised projektid saavad ELi vahendeid. Euroopa Komisjon ei osale projektide valimises, erinevalt oma üliolulisest rollist rakenduskavade läbirääkimistel. Küll aga osaleb komisjon nõuandvas rollis rakenduskavade seirekomisjonides10, kus kiidetakse heaks projektide valimiseks kasutatavad meetodid ja kriteeriumid. Lisaks esitab Euroopa Komisjon juhendid, tuginedes liikmesriikide parimatele tavadele ja ühistele kogemustele.

08

Vastutus projektide seire eest lasub liikmesriikidel. Korraldusasutused jälgivad rakenduskavade ja projektide elluviimist, koondavad seireandmeid ja esitavad Euroopa Komisjonile rakendamise aastaaruanded. Seirekomisjon vaatab üle ka rakenduskavade elluviimise ja kiidab heaks rakendamise aastaaruanded. Ka siin piirdub Euroopa Komisjoni roll juhendite esitamise, koos korraldusasutustega rakenduskavade tulemuslikkuse analüüsimise ning tähelepanekute tegemisega rakendamise aastaaruannete kohta.

09

Oma aruandvas rollis esitab komisjon siiski eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Euroopa Regioonide Komiteele liikmesriikide rakendamise aastaaruannete ja strateegiliste aruannete iga-aastase kokkuvõtte (2017. ja 2019. aastal)11.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

10

Käesoleva auditiga otsiti vastust küsimusele, kas ERFi ja ESFi projektide valik ning projektide seiresüsteemid programmitöö perioodil 2014–2020 olid suunatud tulemustele. Võttes arvesse rakenduskavade elluviimise edenemise taset ning tuginedes juba tehtud audititele, võimaldas käesolev audit kontrollikojal esmakordselt järgida kogu rakendamisetapi vältel „tulemustele suunatud lähenemisviisi“, kuna esimesed tulemused muutuvad kättesaadavaks. See on väga oluline ka 2019. aastaks kavandatud tulemuslikkuse hindamise seisukohast.

11

Esimeses osas esitab kontrollikoda aruande oma analüüsist auditeeritud rakenduskavade jaoks kehtestatud valikumenetluste kohta. Kontrollikoda hindab valikumenetluste struktuuri, eriti valikukriteeriumide määramist ja nende tulemustele suunatust, samuti taotluste hindamise etappi. Teises osas uurib kontrollikoda kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning seiret, mida on seni teinud vaadeldud rakenduskavade korraldusasutused/vahendusasutused, et mõõta tegevuse tulemuslikkust kava ja riigi tasandil. Kontrollikoda analüüsib andmete usaldusväärsust, nende kättesaadavust ning suutlikkust anda juhtimiseks ja Euroopa Komisjonile aruandmiseks asjakohast teavet.

12

Kokku analüüsis kontrollikoda 34 projekti (vt projektide loetelu I lisas). Kontrollikoda keskendus ERFile ja ESFile ning konkreetsemalt kolmele valdkondlikule eesmärgile12 (vt 11 valdkondliku eesmärgi kirjeldus II lisas):

  • valdkondlik eesmärk 3, VKEde konkurentsivõime suurendamine (16 projekti),
  • valdkondlik eesmärk 8, kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine (12 projekti) ning
  • valdkondlik eesmärk 9, sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemine (6 projekti).
13

Kontrollikoda vaatles 20 valikumenetluse (vt loetelu III lisas) kaudu otse korraldusasutuse (või vahendusasutuse) poolt välja valitud projekte seitsmest rakenduskavast neljas liikmesriigis: Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa, Itaalia ja Soome (vt loetelu IV lisas). Need rakenduskavad ja liikmesriigid valiti vastavalt eraldatud rahastuse olulisusele ja projektide rakendamise etapile. Projektide valikul tugines kontrollikoda toetuse summale ja nende edenemise tasemele auditi ajal. Prioriteetne suund, investeerimisprioriteedid ja erieesmärgid, millele valitud projektid vastavad, on loetletud V lisas. ERFi seotud väljundi- ja tulemusnäitajad on loetletud VI lisas ning ESFi näitajad VII lisas.

14

Lisaks vaatas kontrollikoda läbi meetmed, mis Euroopa Komisjon on võtnud seoses ESFi ja ERFi projektide valimise ja rakenduskavade seirega üldiselt.

Tähelepanekud

Projektide valimisel ei keskenduta piisavalt tulemustele

15

Korraldusasutuste kehtestatud valikumenetlustega tuleks pidada esmatähtsaks selliste projektide valikut, mis on taotletavate eesmärkide seisukohalt kõige asjakohasemad ning millega kõige tõenäolisemalt saavutatakse tulemused ning tagatakse olemasolevate vahendite eeskirjadele vastav kulutamine. Kontrollikoda kontrollis, millises ulatuses kajastusid tulemused valikumenetluste struktuuris (nt taotluse hindamiseks kasutatud valikukriteeriumid, projektide hindamiseks kasutatud meetod ja võimalikele pakkujatele kättesaadav dokumentatsioon) ning valikumenetluste rakendamises ja seega valitud projektides.

16

Euroopa Kontrollikoja varasem audit13 näitas, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on edukalt välja töötanud põhjalikumal sekkumisloogikal põhinevad rakenduskavad, st sellised kavad, mille puhul on arenguvajaduste, erieesmärkide ja tulemusnäitajate vahel selge seos. Seda sekkumisloogikat tuleks järgida ka projektide valikumenetluses. Kontrollikoda leiab, et korraldusasutused peaksid võtma menetluste kavandamisel arvesse paljusid põhikriteeriume, et tagada nende suunatus tulemustele:

  • kohaldatud valikukriteeriumitega tuleks tagada, et projektid on kooskõlas rakenduskava eesmärkidega;
  • valikukriteeriumitega tuleks toetada selliste projektide valimist, mis ei sisalda üksnes kvantifitseeritud väljundinäitajaid, vaid ka kvantifitseeritud tulemusnäitajaid, et mõõta projektiga saavutatut;
  • toetusesaajaid tuleks julgustada esitama taotlusi, et tagada võimalus teha valik paljude projektide seast;
  • projektide valimine peaks põhinema taotluste otsesel võrdlemisel, et teha kindlaks ja seada esikohale projektid, mis sobivad rahastamiseks kõige paremini.
17

Seda, millisel määral korraldusasutused laekunud taotluste töötlemisel neid muutujaid kohaldasid ja kuidas need tulemustele suunatud projektide valikut mõjutasid, kirjeldatakse järgmistes punktides (vt punktid 1838).

Valikumenetlused toetavad rakenduskavade eesmärkide seisukohalt asjakohaste projektide valimist

18

Programmitöö perioodi 2014–2020 õigusraamistiku jaoks nähti ette kaks meedet, mis on kavandatud eesmärgiga ajendada valima rakenduskavade eesmärkide seisukohalt asjakohaseid projekte:

  • rakenduskavades tuleb kehtestada iga prioriteetse suuna projektide valiku nn juhtpõhimõtted14;
  • korraldusasutused peavad kavandama valikumenetlused ja -kriteeriumid, „mis tagavad selle, et tegevused aitavad kaasa asjakohaste prioriteetide osas konkreetsete eesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele“15.
19

Lisaks neile kehtestati perioodiks 2014–2020 ka järgmised nõuded, et ajendada valima suuremal määral tulemustele suunatud projekte:

  • üldise eeltingimuse 7 alusel (vt ka punkt 4) peab olema kehtestatud tulemusnäitajate süsteem soovitud tulemuste saavutamisele kõige tõhusamalt kaasa aitavate meetmete valimiseks;
  • korraldusasutused peavad koostama ka valikumenetlused ja -kriteeriumid, „mis tagavad selle, et tegevused aitavad kaasa asjakohaste prioriteetide osas […] tulemuste saavutamisele“16.
20

Nn juhtpõhimõtted toimivad projektide valimise suunistena, kus esitatakse üksikasjalikult peamised kasutatavad valikukriteeriumid. Koos rahastatavate projektide kirjeldusega, milles esitatakse näiteid sellistest projektidest ja toetusesaajatest, antakse neis hea ülevaade iga erieesmärgi raames rahastatavate projektide liigist. Neid põhimõtteid kasutatakse valikukriteeriumide koostamise alusena ja neile võib valikukriteeriumides otseselt viidata.

21

Kontrollikoda leidis, et mõnel juhul olid põhimõtted üldist laadi, kuid kõik need viitasid asjaolule, et valitud projektid peavad olema kooskõlas rakenduskava iga prioriteetse suuna raames kirjeldatud erieesmärkidega. Kontrollikoja vaadeldud valikumenetluste kriteeriumid olid juhtpõhimõtetega kooskõlas. Iga menetlus hõlmas vähemalt üht kriteeriumi, mis käsitleb projektide asjakohasust erieesmärgi seisukohalt ja nende panust selle saavutamisse.

22

Üldiselt hinnati taotlusi, mida kontrollikoda analüüsis, valikumenetluse raames määratletud kriteeriumide alusel. Kontrollikoda leidis, et käesolevas auditis analüüsitud 34 projekti olid rakenduskava erieesmärkide seisukohalt asjakohased.

Tulemustele keskendumine projektitaotluste hindamisel oli puudulik ja hõlmas harva kvantifitseeritud tulemusi

23

Kontrollikoda uuris, kuidas korraldusasutused tegelikkuses projekte valisid; eeskätt uuriti (erieesmärkidega seotud) selgete tulemuste ja eesmärkide ning selgelt määratletud ja kvantifitseeritud väljundi- ja tulemusnäitajate olemasolu projektiettepanekutes. Lisaks hindas kontrollikoda, kas korraldusasutused olid hinnanud iga taotleja suutlikkust saavutada eeldatavad tulemused.

24

Kontrollikoda leidis, et analüüsitud 20 valikumenetlusest 18 hõlmasid kriteeriume, millega kohustati toetusesaajaid kirjeldama oma projekti eeldatud tulemusi (vt VIII lisa). Kuid 20 menetlusest vaid neli sisaldasid kriteeriume, millega nõuti tulemusnäitajate kvantifitseerimist projekti tasandil (valikumenetlused 17, 18, 19 ja 20). Kolmel juhul ei vastanud need tulemusnäitajad otseselt rakenduskava tasandil määratletud näitajatele (vt näide 1. selgituses).

1. selgitus

Näide selle kohta, kuidas projekti tasandi tulemusnäitajad erinevad tulemusnäitajatest rakenduskava tasandil: projekt nr 32, mis on valitud valikumenetluse nr 17 kaudu

Tulemusnäitajad projekti tasandil

(vt I lisa, projekt nr 32)
  • loodud lisakäibe summa
  • täiendava otsese ekspordi maht
  • loodud uute töökohtade arv
Tulemusnäitajad rakenduskava tasandil

(vt ka VI lisa, prioriteetne suund 1, erieesmärk 3d)
  • ettevõtlusdünaamika indeksi areng
  • kasvavate ettevõtete arv
25

Kontrollikoja valitud projektide 34 taotluse läbivaatamine kinnitab neid tähelepanekuid. Kõikides taotlustes esitati kvantifitseeritud teave väljundinäitajate kohta, mis vastasid rakenduskava tasandi näitajatele, või võis neid andmeid hankida otse IT-süsteemist (nt selliste näitajate kohta nagu toetust saavate ettevõtete arv). Sellegipoolest esitati vaid 14 taotluses kvantitatiivne teave eeldatavate tulemusnäitajate kohta. Kuuel juhul ei vastanud tulemusnäitajad otseselt rakenduskava näitajatele. Teistes taotlustes esitati peamiselt jutustav kirjeldus (vt joonis 2 ja VIII lisa).

Joonis 2

Taotlustes esitatud teave eeldatavate väljundite ja tulemuste kohta

26

Taotluste hindamise kohta leidis kontrollikoda, et korraldusasutused olid hinnanud projektide õnnestumise üldist võimalikkust ja tõenäosust. Kui eeldatavate tulemuste saavutatavust hinnati kõigi 18 ERFi projekti puhul, siis kontrollikoja uuritud ESFi 16 projektist toimus selline hindamine vaid kahe puhul. Lisaks leidis kontrollikoda, et saavutatavuse hindamine oli hindamisaruannetes jätkuvalt ebamäärane, välja arvatud seitsmel juhul17, mis hõlmasid üksikasjalikumat kirjeldust näitajate asjakohasuse ja eesmärkide täitmise tõenäosuse kohta.

27

Taotluste punktide alusel hindamise kohta leidis kontrollikoda, et eeldatavate tulemuste esitamine oli hindamisprotsessi osa vaid 11 juhul. See osutab asjaolule, et kuni kavandatud projektid olid kooskõlas valikumenetluses ette nähtud meetmete liigiga, eeldasid korraldusasutused, et see annab panuse rakenduskava eesmärkide saavutamisse. Nad ei keskendunud aga selle panuse suurusele.

Toetusesaajaid julgustati rahastust taotlema

28

Et tagada vahendite õigeaegne kasutamine kogu programmitöö perioodi vältel ning tagada samal ajal tulemuskesksus, on vaja piisavat hulka pakkujaid, kes suudavad esitada häid taotlusi. Asjaolu, et korraldusasutused tutvustavad projektikonkurssi ja sellega seotud juhendeid võimalikele taotlejatele, on oluline tegur, mis määrab valikumenetluste üldise tõhususe. Taotlejate laiem ring tagab tõenäoliselt paremate projektide valimise.

29

Meetmed, millega püütakse tutvustada projektikonkursse võimalikele pakkujatele, valmistasid ette korraldusasutused ELi eeskirjades sätestatud üksikasjalike nõuete alusel. Need esitati määrusega nõutava rakenduskava teavitamisstrateegia18 raames heakskiidu saamiseks seirekomisjonidele.

30

Kontrollikoda leidis, et korraldusasutused julgustasid toetusesaajaid valikumenetlustest osa võtma. Kõigepealt kasutasid korraldusasutused mitut allikat, et tutvustada projektikonkurssi võimalikele pakkujatele. Nende hulgas kaasati kaubanduskojad, kohalikud ettevõtjate ühendused ja kasutati veebipõhiseid vahendeid. Korraldusasutused tuginesid ka partneritele, et levitada teavet tulevaste projektikonkursside kohta nende võrgustikes, võttes aluseks seirekomisjonides omandatud teadmised.

31

Lisaks olid avalikult kättesaadavad rahastamist käsitlevad juhised, mille korraldusasutused esitasid taotlejatele, ning (välja arvatud ühe korraldusasutuse puhul auditi ajal) neis esitati toetuse saamise selged tingimused, üksikasjalik teave taotlusmenetluse ja rahastamiskorra kohta, viidates sõnaselgelt kohaldatavatele valikukriteeriumidele.

Valikumenetlused ei hõlmanud tavaliselt ühtegi projektitaotluste võrdlust, mis tekitas ohu, et parimaid projekte ei valita

32

Menetluste läbivaatamisel uuris kontrollikoda, kas rahastamiseks esitatud projektide hindamisel võrreldi neid üksteisega. See on teine oluline meede tagamaks, et välja valitakse kõige rohkem tulemustele suunatud projektid.

33

Koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames määratlesid korraldusasutused valikumenetlused ja seirekomisjonid kiitsid need heaks, tuginedes ELi määruste nõuetele19 ja komisjoni suunistele20. Ei Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlevates määrustes ega üheski komisjoni suunises täpsustata kasutatava valikumenetluse liiki – selle otsustavad korraldusasutused.

34

Kontrollikoja analüüsitud 20 menetlusest 10 olid ajutised projektikonkursid, 6 alalised projektikonkursid, 3 otsetoetuse andmise menetlused ja üks oli korduv projektikonkurss (vt ka üksikasjad III lisas). Kontrollikoda leidis, et kui üks välja arvata (Itaalia, rakenduskava „Piemonte“, nr 13), ei võrreldud projektitaotlusi üheski valikumenetluses. Selle tagajärjel ei pruugitud rahastust eraldada parimatele projektidele. Seda leevendas mõningal määral asjaolu, et mõne vaadeldud rakenduskava puhul oli toimunud mitteametlik (Prantsusmaa ja Soome rakenduskavad) või ametlik (Itaalia, Apuulia) eelvalik, mis võimaldas korraldusasutustel piirata taotluste esitamine kõige sobivamate projektidega. Kontrollikoda leidis, et

  • 20 menetlusest 15 põhinesid „kes ees, see mees“ põhimõttel ja taotlus valiti välja tingimusel, et see vastas kriteeriumidele ja olemas oli piisav rahastus. Neist 13 projekti oli läbinud ametliku või mitteametliku eelvalikuprotsessi. Kontrollikoda täheldas, et mõne puhul tuli väljavalimiseks saada minimaalne punktisumma (valikumenetlused nr 4, 5 Tšehhi Vabariigi OPEIC puhul ning 16, 17, 18, 19 ja 20 Soome rakenduskava puhul).
  • Kolme otselepingu sõlmimise puhul puudus määratluse järgi konkurents (vt valikumenetlused nr 1, 3 ja 12).
  • Ühel juhul (Itaalia, rakenduskava „Piemonte“, valikumenetlus nr 8)21 oli rahastus antud juba varasema, programmiperioodi 2007–2013 vältel väljavalitud projektidele, pikendades lihtsalt nende kestust. See võimaldas vahendusasutusel vältida katkestusi noorte väljaõppes ning hakata vahendeid kasutama. Kuid samas takistas see ka võimalike uute taotlejate osalemist.

Seireandmete kvaliteet on ohus ja need on peamiselt suunatud väljunditele

35

Kontrollikoda kontrollis, kas seiresüsteemid võimaldasid koguda kindlaksmääratud näitajate kohta süstemaatiliselt andmeid, võimaldades seeläbi mõõta edusamme projekti, kava ja ELi tasandil. Kontrollikoda uuris ka, kas neist anti aru viisil, mis võimaldas tõendada rahastatud projektide edu ning seega ELi eelarve tulemuslikku ja tõhusat kasutamist.

36

Järgmises osas esitatakse kontrollikoja hinnang vajalike tingimuste kohta, mis võimaldavad jälgida eesmärkide saavutamist ja neist aru anda. Kõigepealt kontrollis kontrollikoda, kas enne rahaliste vahendite rakendama asumist olid korraldusasutused sisse seadnud toimivad seiresüsteemid. Lisaks uuris kontrollikoda, kas toetusesaajate esitatud tulemusandmed olid usaldusväärsed, täielikud ja õigeaegsed. Uuriti ka korraldusasutuste ja Euroopa Komisjoni rolli.

37

Viimasena kaalus kontrollikoda, kas kehtestatud süsteemid andsid tulemustele suunatud tulemusteavet; täpsemalt, kas need andsid sisukat koondteavet, kuna see on põhitegur, mis võimaldab anda iga-aastase seire ja aruandluse kaudu aru vahendite tulemuslikust kasutamisest liikmesriigi ja ELi tasandil.

Seireandmete kvaliteet ei pruugi olla 2019. aasta tulemuslikkuse hindamise jaoks õigeaegselt tagatud

38

Rakenduskava eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude seire toimub mitmest allikast kogutud andmete alusel. Need andmed koondatakse rakenduskava ja liikmesriigi tasandil ning need moodustavad rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile saadetavate aruannete aluse. Rakenduskava või liikmesriigi tasandi olukorrast korrektse ülevaate esitamiseks on ülioluline, et kogutud andmed oleksid usaldusväärsed, täielikud ja ajakohased. Selle saavutamiseks peavad korraldusasutused looma seiresüsteemi, mis hõlmab andmete kogumist ja nende allika kontrollimist. Andmete kvaliteedi suhtes kindluse saamiseks tugineb Euroopa Komisjon liikmesriigi tasandi auditeerimisasutuste tehtavale audititööle ja oma audititööle.

39

Tulemuslikkuse hindamise konkreetses kontekstis on ka oluline, et andmeid ja nende genereerimise süsteeme auditeeritaks võimalikult vara, et võimaldada liikmesriigi ametiasutustel tegeleda andmekvaliteedi kõigi tuvastatud puudustega aegsasti enne 2019. aasta juunit. Just siis saadetakse Euroopa Komisjonile 2018. aasta rakendamise aastaaruanded, mis on tulemuslikkuse hindamise ja tulemusreservi eraldamise alus.

Laiaulatuslike ELi eeskirjadega nähakse ette, kuidas peaksid liikmesriigid looma oma seiresüsteemid perioodiks 2014–2020
40

Eesmärgiga saavutada rakenduskava tasandil loodud andmete süstemaatiline kogumine ja seire, kehtestati programmitöö perioodi 2014–2020 õigusraamistikuga mitu andmete kogumise ja seirekorraga seotud muudatust.

  • Korraldusasutused peavad kehtestama juhtimis- ja kontrollisüsteemi, mis hõlmavad asjakohaseid aruandlus- ja seiresüsteeme22.
  • Korraldusasutused on vastutavad elektroonilise süsteemi loomise eest, et kirjendada seire ja aruandluse eesmärgil kõik rakenduskavade näitajatega seotud andmed23.
  • Eeltingimuse 7 alusel peavad korraldusasutused kehtestama tulemusnäitajate süsteemi soovitud tulemuste saavutamisele kõige tõhusamalt kaasa aitavate meetmete valimiseks, et teha seiret tulemuste saavutamise üle24. Rakenduskavade puhul tuleb tõendada kõigi nende eeltingimuste täitmist 31. detsembriks 201625 (vt punkt 4).
  • 31. detsembriks 201526 pidid liikmesriigid tagama, et kogu teabevahetus toetusesaajate ning korraldus-, sertifitseerimis-, auditeerimis- ja vahendusasutuste vahel saab toimuda elektrooniliselt27.
41

Euroopa Komisjon on kehtestatud ka konkreetsed suunised28 oma töötajatele ja liikmesriikide vastutavatele ametiasutustele juhtimis- ja kontrollisüsteemide hindamise ühise metoodika kohta liikmesriikides, sealhulgas asjakohaste seire- ja aruandlussüsteemide olemasolu kohta.

Tulemusandmed ei ole alati usaldusväärsed, täielikud ega õigeaegsed ning see mõjutab liikmesriikide esitatavaid rakendusaruandeid
Toetusesaajate esitatud andmed
42

ERFi puhul on tulemusnäitajate andmed kogutud paljudel juhtudel riiklikelt statistikaasutustelt (vt näited VI lisas). Ülejäänu tuleb toetusesaajatelt. ESFi puhul edastatakse enamik andmeid toetusesaajatelt kogutud teabe kaudu (vt VII lisa). Korraldusasutused kontrollivad projekti valmimise ajal toetusesaajatelt lõpparuande saamisel, kas neilt kogutud teave on korrektne. Projekti elluviimise jooksul võidakse valimi alusel korraldada ka kohapealseid kontrolle.

43

Kehtestatud süsteemides tehakse toetusesaajate esitatud andmetele automaatselt arvukaid usutavuse ja järjepidevuse kontrolle, eriti ESFi puhul. Korraldusasutustel on ka vahendid, millega kontrollida osalejate kohta esitatud andmete täielikkust ning mis võimaldavad neil tuletada mittetäielikke andmeid esitanud toetusesaajatele meelde, et nad peavad esitama lisateavet.

44

Kontrollikoja audit tõi esile kogutud andmete kvaliteediga seotud probleemid. Kontrollikoda tuvastas üldise probleemi seoses ESFist kaasrahastatud meetmetes osalejaid puudutavate andmete täielikkuse ja õigsusega. Neid andmeid käsitletakse riiklikes õigusaktides tundlikena29, seega otsustavad osalejad, kas need avaldada. Samuti on liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil keeruline kontrollida nende täpsust. Veel üks andmekogumisega seotud puudus on esitatud 2. selgituses.

2. selgitus

Näide

Andmete õigeaegsusega seotud probleemid

Prantsusmaa riikliku ESFi rakenduskava puhul esitasid suuremad toetusesaajad oma andmed perioodi 2014–2015 kohta hilinemisega. 2016. aastal neid korrigeeriti, mis tõi kaasa olulised erinevused 2015. aasta rakendamise aastaaruandes ning 2016. aasta rakendamise aastaaruandes 2015. aasta kohta teatatud väärtuste vahel.

45

Oma tulemusandmete usaldusväärsuse auditis (2014–2020) andis Euroopa Komisjon teada muudest andmete usaldusväärsusega seotud probleemidest, mis hõlmasid näiteks järgmist:

  • kogumata andmed, mistõttu ei registreeritud saavutusi ega võetud neid seega arvesse, et otsustada rakenduskava edenemise üle, millest johtuvalt mõisteti olukorda vääralt;
  • vale arusaam korraldusasutuste osast ühiste näitajate määratlemisel (nt ühine väljundinäitaja 26 „Teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtted“), mistõttu hinnati üle selle näitaja alusel teatatud ettevõtete arvu;
  • topeltarvestus / hõlmatud elanikkonna näitaja väärtuse mittepiiramine piirkonna elanike arvuga, mistõttu olid väärtused vastuolulised.
Tulemusandmete kättesaadavus ja usaldusväärsus
46

Toimivate seiresüsteemide olemasolu ajal, kui korraldusasutused hakkavad kavasid ellu viima, on peamine tegur, mis kindlustab, et tulemusandmed luuakse õigeaegselt, tagades seire võimalikkuse.

47

Programmitöö perioodi 2014–2020 õigusraamistiku hiline vastuvõtmine ELi tasandil 2013. aasta detsembris lükkas edasi seireks kasutatavate IT-süsteemide arendamise. ESFi näitajate puhul nõudsid andmete tundlikkuse ja näitajate määratlemisega seotud täiendavad keerukad asjaolud veel 2014. aastal lisaarutelusid. See lükkas IT-süsteemide lõpliku valmimise veelgi edasi. Kahel juhul tekitasid viivituse muud tegurid: piirkondade ümberkorraldamine (Prantsusmaa, rakenduskava „Lorraine et Vosges“) ning uue ühtse IT-süsteemi väljatöötamine kõigi perioodi 2014–2020 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks Tšehhi Vabariigis.

48

Viivituse mõju kajastub eeltingimuse 7 (tulemusnäitajate süsteemi olemasolu) täitmise tasemes. 2016. aasta lõpus, mis oli täielike tegevuskavade tähtaeg, oli 50 kava jätkuvalt mittetäielikud, st ligikaudu 11% puhul kõigist rakenduskavadest ei olnud see nõue endiselt täidetud. 2018. aasta veebruari lõpuks olid aga täidetud kõik eeltingimusega 7 seotud tegevuskavad.

49

2017. aasta esimesel poolel, neljandal aastal pärast programmitöö perioodi algust leidis kontrollikoda, et mõned IT-süsteemid ei toiminud ikka veel täielikult; see seab ohtu kogutud teabe täielikkuse ja täpsuse (vt näited 3. selgituses). Oma tulemusandmete usaldusväärsuse auditis (2014–2020)30 juhtis Euroopa Komisjon tähelepanu asjaolule, et puudusid elektroonilised süsteemid toetusesaajatega andmete vahetamiseks, mistõttu sisestas korraldusasutus näitajaid käsitlevad andmed süsteemi käsitsi ning see võib tekitada tehnilisi vigu.

3. selgitus

Näited endiselt mittetäielikult toimivate IT-süsteemide ja seonduvate riskide kohta

Tšehhi Vabariik, tööhõive rakenduskava

  • Probleemid andmete edastamisega tööbüroo ja rakenduskava vahel. Andmeid hakati rakenduskava jaoks elektrooniliselt edastama alles 31. märtsist 2017. Senikaua jagati andmeid Microsoft Exceli failidega. See seab ohtu andmete süsteemidevahelise edastamise, eeskätt võttes arvesse seotud andmete suurt mahtu.
  • 2016. aasta rakendamise aastaaruanne oli esimene asjakohaseid andmeid sisaldav rakendamise aastaaruanne.

Korraldusasutus leidis vasturääkivusi süsteemi poolt rakendamise aastaaruande jaoks esitatud andmetes. Seetõttu tuli need ümber arvutada ja rakendamise aastaaruandes käsitsi täita.

Itaalia – Apuulia rakenduskava

Toetusesaajatega andmete elektrooniliseks vahetamiseks kasutatavad vahendid ei toiminud auditi ajal nõuetekohaselt31 ning andmete kogumise ja salvestamise süsteem oli tühi. Andmed salvestati üksnes töötajate arvutitesse. Selle tagajärjel koondati andmed 2016. aasta rakendamise aastaaruande (mis tuli esitada komisjonile 30. juuniks 2017) koostamise eesmärgil käsitsi eraldi failides.

Liikmesriikide esitatud rakendamisaruanded
50

Korraldusasutused peavad esitama Euroopa Komisjonile iga rakenduskava kohta rakendamise aastaaruande, mille on heaks kiitnud seirekomisjon. Rakendamise aastaaruanne annab rakenduskavade täitmise kohta põhiteavet, peamiselt esitades ühiste ja programmi eriomaste näitajate kohta kvantitatiivse ja kvalitatiivse teabe32. 2017. aasta juunis esitatud 2016. aasta rakendamise aastaaruanded olid esimesed komisjonile edastatud aruanded, milles käsitleti „programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme“33. Komisjon teeb rakendamise aastaaruannete kvaliteedikontrolli (näiteks osalejate arvu vastavus hõlmatud piirkondade elanikkonnale).

51

2017. aasta lõpus ei olnud komisjon ikka veel vastu võtnud 26 rakendamise aastaaruannet, kus puudusid andmed tulemusraamistikus kasutatud näitajate kohta, esitatud andmete ning rakenduskava elluviimise kohta esitatud teabe vahel esinesid vasturääkivused või mõnede esitatud andmete kohta puudus selgitus. 2017. aastal ei esitatud ligikaudu 40% ERFi rakenduskavade puhul nende tulemusraamistiku näitajate kohta mingeid väärtusi, ning komisjon ei olnud seda auditi ajaks analüüsinud.

52

Rakendamise aastaaruannetes tuvastatud puudused tõstatavad küsimusi toodud andmete usaldusväärsuse ning seni saavutatud edu määra kohta, mis on seni esitatud rakendamise aastaaruannete alusel34 koostatud Euroopa Komisjoni avaldatud dokumentides – Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Regioonide Komiteele esitatud iga-aastases kokkuvõttes ning ainult 2017. ja 2019. aasta strateegilistes eduaruannetes, kus võetakse kokku tehtud edusammud.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning kogutud andmete usaldusväärsuse auditid hilinesid, mis piiras kindlust seiresüsteemide suhtes ja vähendas tuvastatud puudustega tegelemiseks kasutada olevat aega
53

Vaja on tulemusandmete kontrollimise ja parandamise asjakohast korda, et tagada nende kvaliteet ja seega nende kasutamine seire ja aruandluse raames. Heade tavade kohaselt tuleb andmeid genereerivate süsteemide auditid – ja seonduvate parandusmeetmete võtmine – lõpule viia enne, kui andmed lisatakse rakendamise aastaaruannetesse ja strateegilistesse aruannetesse.

54

Õigusraamistiku alusel auditeerivad seiresüsteemide toimimist nii liikmesriikide auditeerimisasutused kui ka Euroopa Komisjon35. Nende audititega tuleks eeskätt tagada usaldusväärsete süsteemide olemasolu tulemusandmete kogumiseks, kirjendamiseks ja salvestamiseks, ning hinnata, kas need tulemusandmed on usaldusväärsed.

Auditeerimisasutuste poolne juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise hindamine
55

Korraldusasutuse tasandil kehtestatud süsteemide hindamine toimus rakenduskavade täitmise varastes etappides määramismenetluse raames36. Selle menetluse raames pidi sõltumatu auditeerimisorgan (sageli auditeerimisasutus) koostama aruande ja auditiarvamuse korraldusasutuste vastavuse kohta sisekontrollikeskkonna, riskijuhtimise, juhtimis- ja kontrollimeetmete ja seire kriteeriumidele37. Määramine pidi toimuma enne rakenduskavade jaoks esimese vahemakse tegemist. Seega ilma määramiseta ei saa rakenduskavadele summasid hüvitada. Selles etapis hõlmab audit süsteemide ja menetluste olemasolu, kuid see ei hõlma head rakendamist, mida kontrollitakse süsteemiauditite raames, mida auditeerimisasutused viivad läbi juhtimis- ja kontrollisüsteemide suhtes.

56

Rakenduskavade heakskiitmise ja IT-süsteemide lõpliku valmimise hilinemise tõttu (vt punkt 47) hilines ka määramisprotsess. Seda mõjutasid ka riigisisesed tegurid (piirkondade ümberkorraldamine 2015. aastal, keerulised juhtimisstruktuurid – näiteks ESFi Prantsusmaa riiklikul rakenduskaval on 13 delegeeritud korraldusasutust ja 120 vahendusasutust). Käesolevas auditis analüüsitud rakenduskavade puhul määrati korraldusasutused ajavahemikul 2016. aasta septembrist 2018. aasta veebruarini – vastavalt enam kui kaks ja neli aastat pärast programmitöö perioodi algust (vt IV lisa).

57

Rakenduskavade hilise elluviimise ja sellest tingitud kogutud andmete piiratud hulga tõttu alustati süsteemiauditeid alles kontrollikoja auditikülastuste ajal, st 2017. aasta esimesel poolel. Seega ei ilmnenud andmekvaliteediga seotud probleemid enne kui 2017. aasta teisel poolel. See oli peaaegu neli aastat pärast seitsmeaastase programmitöö perioodi algust ning poolteist aastat enne seda, kui Euroopa Komisjonile edastatakse 2018. aasta rakendamise aastaaruanded, mis moodustavad tulemusreservi eraldamise aluse.

Euroopa Komisjoni auditid
58

Lisaks liikmesriikide audititööle ja neis kehtestatud süsteemidele tuginemise teeb Euroopa Komisjon ka ise auditeid. Neid on kaht tüüpi: „varased ennetavad süsteemiauditid“, mille eesmärk on saada rakendamise varases etapis mõistlik kindlus, et juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad hästi, ning „tulemusandmete usaldusväärsuse auditid“. Võttes aga arvesse eelnimetatud viivitusi ja neist tingitud seiresüsteemide lõpliku valmimise hilinemist ning asjakohaste andmete minimaalset kättesaadavust, korraldati need auditid planeeritust hiljem. Eeskätt ERFi puhul sai auditeid alustada alles pärast 2016. aasta rakendamise aastaaruannete laekumist. Kokku oli komisjon 2017. aasta lõpuks teinud 12 liikmesriigis 23 auditit: 12 tulemusandmete usaldusväärsuse auditit ja 11 varast ennetavat süsteemiauditit.

59

Enamiku nende auditite puhul oli aruandlus 2018. aasta alguses pooleli. Euroopa Komisjoni andmetel olid auditeeritud süsteemide esialgsed tulemused pigem positiivsed, kuigi esile toodi mõned puudused. Samal ajal ei teatatud aga 2017. aastal esitatud 2016. aasta rakendamise aastaaruannetes 40% ERFi rakenduskavade puhul nende tulemusraamistiku näitajate väärtusi38. Nende rakenduskavade puhul ei olnud komisjon 2018. aasta veebruariks teinud ühtegi auditit, et välja selgitada, kas aruandluse puudumine oli tingitud viivitustest rakendamisel või toimiva andmete teatamise süsteemi puudumisest.

60

Süsteemiauditite hilinenud läbiviimine tähendab, et ülevaade seiresüsteemide olukorrast ei ole täielik. Väga lihtsasti võib juhtuda, et puudused avastatakse hilja ja vajalike kohanduste tegemiseks ei pruugi olla piisavalt aega. See seab ohtu 2019. aastal toimuva tulemuslikkuse hindamise, mis põhineb andmetel, mille liikmesriigid esitavad 2018. aasta rakendamise aastaaruannetes 30. juuniks 2019.

Tulemuslikkuse hindamise aluseks ei pruugi olla realistlikud vahe-eesmärgid
61

Vaadeldud rakenduskavades täheldas kontrollikoda 2015. aasta rakendamise aastaaruannete või auditi ajal kättesaadava seireteabe alusel, et mitme rakenduskava raames olid 2023. aastaks seatud eesmärgid juba täidetud, kuid esines ka ebapiisavate tulemuste riski. Vaadeldud rakenduskavade kohta ei olnud esitatud muutmistaotlusi, et kohandada eesmärkide väärtust realistlikumaks. Vaid ühe (Tšehhi Vabariik, rakenduskava „Ettevõtlus ja innovatsioon konkurentsivõime tagamiseks“ (OPEIC)) puhul oli juba palutud muudatusi seoses eraldiste muutmisega prioriteetsete suundade siseselt ning nendeks heakskiit saadud. Teisalt oli komisjoni andmetel 2018. aasta veebruaris olemasolevas 430 rakenduskavas kasutatud 17 480 näitajast 1445 juhul muudetud vastavat 2023. aastaks ette nähtud sihtväärtust suuremaks ja 941 juhul väiksemaks.

62

See viitab asjaolule, et mitmed tulemusraamistiku vahe-eesmärgid39 ei ole enam realistlikud. Kui vahe-eesmärgid on vaja üle vadaata, nõuab see muudatuste tegemist rakenduskavas, mida saab teha üksnes liikmesriikide algatusel40. Võttes arvesse muutmismenetluse kestust (määruse kohaselt kolm kuud), on oht, et väärtusi, milleni jõuavad tulemusraamistiku näitajad 2018. aasta lõpuks, ei võrrelda realistlike vahe-eesmärkidega.

Kogutud andmete põhjal loodud teave on endiselt suunatud peamiselt väljunditele

63

Tulemusandmeid kogutakse, et liikmesriigid ja Euroopa Komisjon saaksid kasutada neid aruandluseks ja võtta vastutuse vahenditega saavutatu eest.

64

Toetusesaajate ja korraldusasutuste vahel sõlmitud toetuslepingutes kehtestatud tulemusnäitajad ja lõppeesmärgid on tulemuste saavutamise mõõtmiseks hädavajalikud. Mitmed olulised probleemid seiresüsteemide ülesehituses mõjutavad aga seda, kuidas mõõdetakse ja jälgitakse projektide panust rakenduskava eesmärkide täitmisse.

Ülesehitus, mis tugineb peamiselt väljundinäitajatele, eeskätt ERFi rakendamise varasematel aastatel, ning projektitasandil määratletud kvantifitseeritud tulemusnäitajate puudumine
65

Praegune ülesehitus võimaldab süsteemsemat andmekogumist arvukate hästi määratletud näitajate kohta, kuigi näitajate arv on väga suur. Ühiste näitajate olemasolu võimaldab ka nende andmete koondamist rakenduskava, liikmesriigi ja ELi tasandil. ERFi loogilise raamistiku ülesehituses ei ole aga paljud tulemusnäitajad rakenduskava tasandil rahastatavate sekkumismeetmetega otse seotud. Need näitajad on sageli riiklikud näitajad, milles võetakse arvesse välistegurite mõju, ning need pärinevad peamiselt riiklikelt statistikaametitelt (vt näited 4. selgituses ja vt ka VI lisa). Nimetatud näitajad ei erista ERFi sekkumismeetmetest tulenevat mõju ja seetõttu ei ole neid võimalik pidada rakenduskavade vahetuteks tulemusteks.

4. selgitus

Näited tulemusnäitajate kohta, mille puhul kogutakse andmed pigem avaldatud statistikast kui rahastatud projektidest

Prantsusmaa, rakenduskava „Grand Est“
  • Prioriteetne suund 2, valdkondlik eesmärk 3, investeerimisprioriteet A: VKEde areng
Konkreetne tulemusnäitaja: piirkonna tööstuslikesse VKEdesse investeerimise arendamine
Allikas: Banque de France.
Tšehhi Vabariik, OPEIC
  • Prioriteetne suund 2, valdkondlik eesmärk 3, investeerimisprioriteet 3b: VKEde ekspordi suurendamine
Konkreetne tulemusnäitaja: ekspordi osakaal ettevõtete kogukäibes
Allikas: tööstus- ja kaubandusministeerium.
Soome, jätkusuutliku majanduskasvu ja töö rakenduskava
  • Prioriteetne suund 1, valdkondlik eesmärk 3, investeerimisprioriteet 3d:
Konkreetne tulemusnäitaja: ettevõtlusdünaamika indeks
Allikas: Soome riiklik statistikaamet.
66

Et leevendada asjaolu, et ERFi projektidega saavutatud tulemused realiseeruvad sageli (tükk aega) pärast projekti lõpetamist, peavad korraldusasutused ajal, kui projekte ei seirata, tegema hindamist prioriteetse suuna tasandil41. Vähemalt üks kord programmitöö perioodi jooksul vaadeldakse nende hindamiste käigus, kuidas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetus on aidanud kaasa iga prioriteedi eesmärkide saavutamisele. Võttes aga arvesse rakendamise alguse hilinemist, on praeguseks tehtud hindamiste arv endiselt väike. Selle tagajärjel mõõdetakse rakenduskava edu praegu peamiselt väljundinäitajatega.

67

Projektitasandil leidis kontrollikoda, et tulemusnäitajaid projektide toetuslepingutes süstemaatiliselt ei mainitud (vt punkt 25). Vaid kuus projekti42 käesoleva auditi raames analüüsitud ERFi 18 projektist sisaldas taotlustes ja seega toetuslepingus tulemusnäitajaid. Need tulemusnäitajad ei olnud aga samad mis rakenduskava tasandil kasutatud näitajad. See tähendab, et neid ei saa kasutada aruandluseks või rakenduskava eesmärkide saavutamises tehtud edusammude mõõtmiseks. Neljal muul juhul43 ei olnud tulemusnäitajad kvantifitseeritud (nt ei olnud esitatud lõppeesmärki), mis ei võimaldanud hinnata, mil määral aitavad need kaasa rakenduskava eesmärgile, ning piirasid projekti saavutuste mõõtmise selle väljunditega.

68

ESFi projektide puhul nimetati tulemusnäitajaid 16 projektist seitsmes. Ülejäänud projektides ei olnud kirjeldatud tulemused kas rakenduskava näitajatega seotud või ei olnud need kvantifitseeritud. See muudab projektiga saavutatud väärtuse ja hinnangulise lõppeesmärgi võrdlemise võimatuks. ESFi puhul aga toimub endiselt ühiste tulemusnäitajate väärtuste mõõtmine, isegi kui tulemused ja tulemusnäitajad ei ole projekti tasandil määratletud või kvantifitseeritud, kuna projekti toetusesaajad peavad esitama need andmed korraldusasutuse IT-süsteemides.

69

Kontrollikoda on oma aastaaruannetes ka varem maininud, et projektitasandil44 ei ole tulemusnäitajaid määratletud. Seetõttu on keeruline mõõta ja jälgida, mil määral projektid rakenduskavade eesmärkide saavutamisele kaasa aitavad.

Tulemusreservi vabastamine põhineb peamiselt sisendi- ja väljundipõhistel näitajatel
70

Liikmesriigid saavad rakenduskava elluviimise edukust tõendada kolme liiki näitajatega seotud vahe-eesmärkide (mis tuleb saavutada aastaks 2018) ja sihtväärtuste (mis tuleb saavutada aastaks 2023) abil: finants-, väljund- ja tulemusnäitajad. Neid võivad täiendada rakendamise olulisimad etapid, mis aitavad mõõta nende projektide edukust, mis kestavad või mille käivitamine on planeeritud, kuid mille puhul on mis tahes väljundite saavutamine 2018. aasta detsembriks ebatõenäoline. Üldiselt peavad tulemusraamistikus kasutatavates näitajates kajastuma prioriteetse suuna meetmed. Tulemusreservi vabastamiseks peavad nende näitajate väärtused jääma 2018. aasta lõpus vahemikku 75–85% vahe-eesmärkide väärtusest.

71

Varasemast kontrollikoja aruandest45 nähtub, et enamik ühtekuuluvuspoliitika raames tulemusraamistikus kasutatud näitajatest on seotud väljundiga (57%), rakendamise olulisimate etappidega (9%) ja finantsnäitajatega (33%) ning tulemusnäitajaid kasutatakse endiselt väga vähe. Seega jääb reservi vabastamine suuresti sisendi- ja väljundipõhiseks ja selles ei keskenduta tulemustele (vt ka punkt 62).

ELi tasandil käsitletakse suuremas osas aruandlusest väljundinäitajaid
72

Komisjoni 2017. aasta strateegilise aruande46, milles käsitletakse 2016. aasta rakendamise aastaaruannete põhjal koostatud iga-aastast kokkuvõtvat aruannet, peamine eesmärk on anda aru Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkuse kohta strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel. Siiski esitletakse aruandes peamiselt elluviimise seisu ning peamiste väljundinäitajate 2016. aasta lõpuks saavutatud väärtusi. Aruandes ei esitata tulemuste saavutamise kohta mingit teavet, välja arvatud järgmised ESFi tulemusnäitajad: osalejate arv, kes leidsid kohe pärast koolitust töökoha, ning osalejate arv, kes said kohe pärast koolitust kvalifikatsiooni. ERFi puhul tuleneb see ka asjaolust, et ühised tulemusnäitajad puuduvad, seega ei saa liikmesriikide tasandil kasutatavaid tulemusnäitajaid summeerida.

73

Nagu kontrollikoda on hiljuti märkinud, mõjutab just tulemusnäitajaid üks põhimõtteline probleem. Tegelikult mõõdetakse ESFi ja ERFi tulemusnäitajatega erineval viisil erinevaid asju47. Lisaks on tulemuse mõistet fondispetsiifilistes määrustes erinevalt tõlgendatud. ERFi tulemusnäitajaid ei ole võimalik kasutada rakenduskavade vahetute tulemuste mõõtmiseks. Lisaks kujutab eri tulemusnäitajate suur arv endast tulemusandmete kogumisel ja nendest aru andmisel tõelist probleemi48.

Järeldused ja soovitused

74

Kuigi rakenduskavade ülesehitus on nüüd rohkem tulemustele suunatud, selle sekkumisloogika on tugevam ja sellel on mahukas näitajate kogum, on kontrollikoja üldine järeldus, et projektide valimine ERFi ja ESFi raames ei ole täielikult tulemustele suunatud ja et praegune seirekord on endiselt rohkem väljundipõhine.

Valikumenetluste olulised aspektid ei olnud tulemustele suunatud

75

Külastatud rakenduskavades kasutati valikumenetlusi, et toetada rakenduskavade eesmärkide jaoks asjakohaste projektide valimist. Siiski ei sisalda need süstemaatiliselt valikukriteeriume, milles nõutakse rakenduskava tasandi tulemusnäitajatele vastavate kvantitatiivsete tulemusnäitajate määratlemist projektitasandil. Sellest tulenevalt sisaldasid taotlused tulemusnäitajaid harva, ja isegi neil harvadel juhtudel ei olnud need ilmtingimata rakenduskava näitajatega vastavuses või ei olnud neid kvantifitseeritud. Lisaks sisaldas ainult kolmandik hindamisaruannetest erihinnanguid rakenduskavade eesmärkide oodatavate tulemuste kohta (vt punktid 1827).

76

Kontrollikoda leidis, et korraldusasutused olid andnud mitme kanali kaudu põhjalikku teavet rakenduskavade, ELi vahenditele juurdepääsu ja valikumenetluste kohta. Üldiselt olid toetusesaajad hästi informeeritud või said kasutada erialaste organisatsioonide abi (vt punktid 2831).

77

Siiski hõlmas 20 uuritud menetlusest ainult üks taotluste hindamist ja pingeritta seadmist. Üldiselt kiideti projektid heaks „kes ees, see mees“ põhimõtet järgides. Sellest tulenevalt ei pruugitud rahastada kõige paremaid projekte (vt punktid 3234).

Järelevalveandmete, mis on endiselt rohkem väljundipõhised kui tulemustele suunatud, kvaliteeti ohustavad mitmed riskid

78

Kontrollikoda avastas pärast õigusraamistiku hilinenud vastuvõtmist, et osa rakenduskavade järelevalvesüsteemidest ei toiminud rakenduskava käivitudes ega toiminud täiel määral ka auditi ajal. Sellest tulenevalt sisestati andmed käsitsi ja hilisemas etapis. Andmete kogumist toimus ka väljaspool IT-süsteeme ja see tekitas vigu, mis mõjutasid mõnel juhul rakendamise aastaaruannetes esitletud teavet (vt punktid 3552).

79

Reguleeriva raamistiku hilinenud vastuvõtmise tõttu hakati enamikku rakenduskavadest hiljem rakendama. Kuni 2016. aasta lõpuni koguti IT-süsteemides ainult üht osa andmetest. Seetõttu alustati järelevalvesüsteemide ning andmete usaldusväärsuse ja kättesaadavuse kohta kindluse andmiseks vajalike audititega enamasti 2017. aastal. Nende auditite tulemused muutusid kättesaadavaks alles 2017. aasta lõpus, s.o seitsmeaastase programmitöö perioodi neljandal aastal. See tähendab, et järelevalveandmete kohta saadud kindlus on kuni siiani ainult osaline. Seega puudub kontrollikojal ülevaade järelevalvesüsteemide, sh IT-süsteemide toimimise kohta. Tulemuslikkuse analüüs toimub 2019. aastal ning selleni jäänud aja jooksul esineb oht, et ühtegi parandusmeedet pole võimalik õigeaegselt võtta ning et tulemuslikkuse analüüs ei põhine tõesel teabel (vt punktid 5360).

80

Kontrollikoda leidis, et mitmed tulemusraamistiku vahe-eesmärgid ei ole enam realistlikud. Juhul kui vahe-eesmärgid tuleb üle vaadata, ei ole kindel, et vajalikud muudatused rakenduskavades on võimalik teha tulemuslikkuse analüüsi toimumise ajaks (vt punktid 6162).

81

Mis puudutab tulemusnäitajaid, siis ESFi ja ERFi näitajatega mõõdetakse erineval viisil erinevaid asju. Tegelikult on tulemuse mõistet fondispetsiifilistes määrustes erinevalt tõlgendatud. Kontrollikoda tuvastas mõlema fondi puhul ohu, et tulemuslikkuse andmeid (eelkõige tulemuste osas) ei pruugi olla võimalik ELi tasandil mõtestatult koondada49. Lisaks on kontrollikoda50 soovitanud komisjonil mõisted „väljundid“ ja „tulemused“ ühtselt määratleda (vt punkt 73).

82

ERFi puhul kasutatakse paljude tulemusnäitajatega seoses tihti teisi allikaid, näiteks riiklike statistikaametite andmeid. Hindamisel tuleks saavutusi mõõta rakenduskavade eesmärkidega võrreldes. Kuna rakendamist alustati hilinemisega, oli auditi ajaks tehtud vähe hindamisi. Sellest tulenevalt on ERFi puhul keeruline jälgida, mil määral projektid rakenduskava eesmärkide saavutamisele kaasa aitavad (vt punktid 6369). See probleem esineb ka ESFi puhul, sest paljud toetuslepingud ei sisalda kvantifitseeritud tulemusnäitajaid.

83

Sarnaselt sellele on tulemusraamistiku aluseks peamiselt väljundi- ja finantsnäitajad. See tähendab, et tulemusreservi vabastamine põhineb peamiselt seda tüüpi näitajatel, mitte saavutatud tulemustel ja rakenduskava eesmärkide täitmisel reaalselt tehtud edusammudel. Ka komisjoni aruannetes avaldatud teave on peamiselt väljundipõhine, välja arvatud ESFi puhul, kus teatud tulemusnäitajate kohta on esitatud nende koguväärtus (vt punktid 7072).

1. soovitus. Tulemuspõhine valimine

Selleks, et tagada projektide valimisel järjepidev ja tõeliselt tulemuskeskne lähenemine, peaksid liikmesriigid tegema järgmist:

  1. kehtestama valikukriteeriumid, mis kohustavad toetusesaajaid määrama kindlaks vähemalt ühe tõelise tulemusnäitaja, mis põhineb ühtsel määratlusel selle kohta, mis moodustab nende projekti jaoks „tulemuse“, sh algväärtuse ja eesmärgi. See tulemusnäitaja peaks rakenduskava tasandil sätestatud tulemusnäitajate saavutamisele kaasa aitama;
  2. lisama taotluste hindamisaruandele nimetatud oodatavate tulemuste ja näitajate hindamise;
  3. kasutatavate valikumenetluste üle otsustamisel tagama, et projektitaotlusi võrreldakse omavahel.

Soovituse täitmise tähtaeg: tulevaste projektikonkursside puhul alates 2019. aastast

2. soovitus. Tulemustele suunatud järelevalve

  1. Selleks, et oleks võimalik jälgida, kuidas projektid rakenduskava eesmärkide täitmisele kaasa aitavad, peaksid liikmesriigid lisama toetuslepingusse kvantifitseeritud tulemusnäitajaid, mis seostuvad rakenduskava tasandil sätestatud tulemusnäitajatega.

    Soovituse täitmise tähtaeg: tulevaste projektikonkursside puhul alates 2019. aastast

  2. Selleks, et ERFi järelevalveraamistikku rohkem tulemustele suunatuks muuta ja võimaldada eelkõige tulemusalase teabe koondamist, peaks komisjon määrama selle fondi jaoks mõiste „tulemused“ ühtse määratluse põhjal kindlaks ühised tulemusnäitajad.

Soovituse täitmise tähtaeg: järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamine

3. soovitus. Tulemusalane aruandlus ning 2019. aastal toimuva tulemuslikkuse hindamise ettevalmistamine

Selleks, et parandada oma tulemusalast aruandlust ning koostada otstarbekas tulemuslikkuse hindamine, mis sisaldab usaldusväärseid andmeid ja realistlikke vahe-eesmärke, peaks komisjon

  1. omama komisjoni ja auditeerimisasutuste koostatud auditite põhjal (asjakohased süsteemide auditid/tulemuslikkuse-usaldusväärsuse auditid) ülevaadet rakenduskavade järelevalvesüsteemide peamistest puudustest ja ebakindlatest elementidest;
  2. tagama, et rakenduskavades liikmesriikide poolt taotletud muudatusi, mis on seotud tulemusraamistiku vahe-eesmärkide põhjendatud ülevaatamisega, käsitletaks enne tulemuslikkuse hindamise algust.

Soovituse täitmise tähtaeg: enne tulemuslikkuse hindamise lõpuleviimist

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Iliana IVANOVA, võttis käesoleva aruande vastu 27. juuni 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president
Klaus-Heiner LEHNE

Lisad

I lisa

Auditeerimiseks valitud projektide nimekiri

(summad miljonites eurodes)

Nr Projekti kirjeldus Varem saadud toetused Investeeringute kogumaht ELi toetuse summa Fond VE (a) PS (b) IP/KE (c) Algus- ja lõpukuupäev Saavutatud väljundid ja tulemused Valikumenetlus nr
(vt III lisa)
Tšehhi Vabariik – Tööhõive rakenduskava (OPE) 2014CZ05M9OP001 (summad miljonites Tšehhi kroonides)
1 „Uued tööhõivevõimalused“ (Aktiivse tööturupoliitika projektikonkursi vahendid) Jah 4011 3304,6 ESF 8 1.1 1.1.1 1.4.2015 kestab Töötavad osalejad: 14 304 1
2 Lastehoiukeskus eelkooliealistele lastele #1 (Projektikonkurss ettevõtetele ja üldsusele väljaspool Praha linna eelkooliealiste laste jaoks laste päevahoiuteenuste loomise ja nende teenuste pakkumise toetamine) Jah 4,9 4,2 ESF 8 1.2 1.2.1 1.1.2016 – 31.12.2017 Kohti lasteaias: 24 2
3 Lastehoiukeskus eelkooliealistele lastele #2 (a) (Projektikonkurss ettevõtetele ja üldsusele väljaspool Praha linna eelkooliealiste laste jaoks laste päevahoiuteenuste loomise ja nende teenuste pakkumise toetamine) Jah 4,1 3,4 ESF 8 1.2 1.2.1 1.1.2016 – 31.12.2017 Kohti lasteaias: 20 2
4 Lastehoiukeskus eelkooliealistele lastele #2 (b) (Projektikonkurss ettevõtetele ja üldsusele väljaspool Praha linna eelkooliealiste laste jaoks laste päevahoiuteenuste loomise ja nende teenuste pakkumise toetamine) Jah 4,9 4,2 ESF 8 1.2 1.2.1 1.1.2016 – kestab Kohti lasteaias: 20
Lastehoiuasutusi kasutavate inimeste arv: 30
2
5 „Valitud sotsiaalteenuste toetamine (varjupaigataotlejate majutusasutused, päevakeskused jne) ühes piirkonnas“ Jah 411,8 350 ESF 9 2.1 2.1.1 1.1.2016 – kestab Tegelik elluviimine: pole veel teada, projekt on käivitamisetapis 3
Tšehhi Vabariik – ettevõtlus ja innovatsioon konkurentsivõime tagamiseks (OPEIC) 2014CZ16RFOP001 (summad miljonites Tšehhi kroonides)
6 Ettevõtete ekspordi toetamine Jah 1,2 0,6 ERF 3 2.1 3b
KE 2.2
3.7.2015 – 10.5.2016 Välismaal osaleti kokku 3 näitusel ja messil (üks ja sama ettevõte): toetati ühte ettevõtet
Varem saadud toetused:
12 projekti OPPIst 256, 2 miljonit Tšehhi krooni;
4 messitoetust 53 miljonit Tšehhi krooni
4
7 2016. aastal välismaistel messidel osalemine Jah 3,3 1,6 ERF 3 2.1 3 b
KE 2.2
9.9.2015 – 21.12.2016 Välismaal osaleti kokku 3 näitusel ja messil (üks ja sama ettevõte): toetati ühte ettevõtet
Varem saadud toetused:
8 projekti OPPIst 117,3 miljonit Tšehhi krooni
1 OPLZZ 5,3 miljonit Tšehhi krooni
4
Tšehhi Vabariik – ettevõtlus ja innovatsioon konkurentsivõime tagamiseks (OPEIC) 2014CZ16RFOP001 (summad miljonites Tšehhi kroonides)
8 Tootmishalli ehitamine puidutöötlemise osakonnale Jah 8,6 3,8 ERF 3 2.1 3 c
KE 2.2
1.11.2015 – 25.1.2016 Ettevõtte tegevuskoha renoveerimine (844 ruutmeetrit)
Renoveeritud infrastruktuuri kasutavate ettevõtete arv: 1
Varem saadud toetused:
7,2 miljonit Tšehhi krooni
5
9 Hoone taastamine Jah 21,2 7,4 ERF 3 2.1 3 c
KE 2.2
7.9.2015 – 6.9.2016 Ettevõtte tegevuskoha renoveerimine (2721 ruutmeetrit)
Renoveeritud infrastruktuuri kasutavate ettevõtete arv: 1
Varem saadud toetused:
OPPI 12 projekti 123,7 miljonit Tšehhi krooni,
OPLZZ projekt 2,2 miljonit Tšehhi krooni
5
Prantsusmaa – ERFi/ESFi rakenduskava „Lorraine et Vosges“ – 2014FR16M0OP015
10 Trükkimisettevõtte ülevõtmine (eelmise omaniku pensionile jäämise tõttu) Ei 2 0,04 ERF 3 2 2.3A 18.9.2014 – 12.10.2015 Toetust saavate ettevõtete arv: 1
Töökohti: + 2
6
11 Tootmisvarustuse hankimine (nt topelt-sissepritsesüsteemiga 140 tonnine press) Ei 0,6 0,05 ERF 3 2 2.3A 1.1.2014 – 31.12.2016 Toetust saavate ettevõtete arv: 1
Töökohti: + 2
6
12 Investeeringud suusakuurorti arendamisse Ei 6,7 1,1 ERF 3 9 9.3A 1.1.2015 – 31.12.2016 Toetust saavate ettevõtete arv: 1
Subsiidiumit saavate ettevõtete arv: 1
7
13 Tootmisvarustuse hankimine (hüdraulilised tööriistad) Ei 1,6 0,02 ERF 3 2 2.3A 2.7.2014 – 31.2.2016 Toetust saavate ettevõtete arv: 1
Subsiidiumit saavate ettevõtete arv: 1
Töökohti: + 6
6
Prantsusmaa – ESFi riiklik rakenduskava (PON FSE) – 2014FR05SFOP001
14 Departemangu elatusmiinimumi saavate inimeste toetamine Jah 10,7 5,3 ESF 3 9 1.1 1.1.2014 – 31.12.2016 Oodatav osalejate arv: 6360 aastas või 19 080 kokku 8
15 Inimeste saatmine/suunamine ühiskonda sisenemisel, sh prantsuse keele õpe Jah 2 1 ESF 3 9 1.1 1.1.2014 – 31.12.2016 Meetmes osalejate arv (2014–2016): 657
Positiivne tulemus 3 kuu jooksul pärast projektis osalemist: 40%
9
Prantsusmaa – ESFi riiklik rakenduskava (PON FSE) – 2014FR05SFOP001
16 Ehitussektori töötajate kutsealane koolitus (Pariis ja selle naaberpiirkond) Jah 9,5 4,8 ESF 2 8 5.3 1.1.2014 – 31.12.2015 Meetmes osalejate arv (2014–2016): 2464 10
17 Võrgustike harimine meetmete loomise valdkonnas Jah 5,2 2,6 ESF 1 8 3.2 1.1.2014 – 31.12.2016 Osalejad puudusid 11
18 Töötute koolitamine Jah 80 30,7 ESF 2 8 5.4 1.1.2014 – 31.12.2016 Koolituses osalejate arv: 21 860 (sihttase: 22 734) 12
Itaalia – Piemonte ESF rakenduskava – 2014IT05SFOP013
19 Koolituskursused tööturule sisenemise toetamiseks (tehniline e-kaubandus) Jah 0,69 0,69 ESF 8 1 8.x 1.10.2015 – 15.6.2016 Tehniline e-kaubanduse kursus (600 tundi) 13
20 Koolituskursused tööturule sisenemise toetamiseks (juuksur) Jah 0,69 0,69 ESF 8 1 8.x 1.10.2015 – 15.6.2016 Juuksurikursus (600 tundi) 13
21 Kutseõpe kohustusliku hariduse toetamiseks (puusepp) Jah 0,99 0,99 ESF 8 2 8.x 1.10.2015 – 15.6.2016 Puusepakursus (1050 tundi) 14
22 Kutseõpe kohustusliku hariduse toetamiseks (põllumajandusliku toidutööstuse töötleja) Jah 0,99 0,99 ESF 8 2 8.x 1.10.2015 – 15.6.2016 Põllumajandusliku toidutööstuse kursus (1050 tundi) 14
Itaalia – Apuulia ERF/ESF rakenduskava – 2014IT16M2OP002
23 10 uue bussi ostmine reisijate transpordiks Jah 4,12 1,41 ERF 3 3 3a 5.5.2015 – 31.12.2015 puuduvad 15
24 Seadmete ostmine gluteenivaba pasta tootmiseks Jah 2,7 0,8 ERF 3 3 3a 16.6.2015 – 31.12.2015 – Käive (2017 pooleli)
– Suurenemine 4 tööüksust
15
Itaalia – Apuulia ERF/ESF rakenduskava – 2014IT16M2OP002
25 Olemasoleva koolihoone taastamine ja lasteaiaks kohandamine (ehitamine) Jah 0,5 0,44 ERF 9 9 9a 1.1.2016 – 31.12.2016 Lasteaeda loodi 57 uut kohta 16
26 Olemasoleva koolihoone taastamine ja lasteaiaks kohandamine (ehitamine) Jah 0,35 0,31 ERF 9 9 9a 1.1.2016 – 31.12.2016 Lasteaeda loodi 42 uut kohta 16
Soome – rakenduskava „Jätkusuutlik majanduskasv ja tööhõive“ – Soome struktuurifondide programm – 2014FI16M2OP001
27 Pulbervärvi liini, akustiliste seinaelementide liini ja terasepainutajasse investeerimine
Tootmise ümberkorraldamine vastavalt LEAN põhimõtetele
Jah 0,85 0,32 ERF 3 1 3d 2.1 16.2.2015 – 30.6.2016 Käive: + 0,3 miljonit eurot, + 10% hetkekäibest
Vahetu eksport: + 0,07 miljonit eurot, + 100% hetketasemest
Töökohti: + 2 (millest 0 töökohta on naistele mõeldud)
Muu: märkimisväärne energiasääst iga toodetud ühiku kohta, vähemalt 10% kasutatud energiast
17
28 Investeeringud konkreetse tootmisliini väljatöötamiseks, siselogistika ümberkorraldamine ja uute toodete väljatöötamine Jah 2,45 0,619 ERF 3 1 3d 2.1 2.3.2015 – 30.9.2016 Kohe pärast lõppu:
Käive: + 0,41 miljonit eurot
Töökohti: + 1
2 aastat pärast lõppu (pole veel teada):
Käive: + 2,5 miljonit eurot, + 20% hetkekäibest
Töökohti: + 7
Projekt toetab vähese CO2-heitega majandust
17
29 Töötada välja ja kinnitada teenusemudel, mida kasutatakse ühe linna tööhõivekeskuses kahjulike sõltuvustega noorte täiskasvanute puhul julgustamaks neid oma elu normaalseks pöörama, et nad võiksid hakata tööd otsima Jah 0,24 0,17 ESF 9 5 8i 2.1.2015 – 31.12.2016 Toetusesaajad: 39 inimest (sihttase: 80 inimest) 18
Soome – rakenduskava „Jätkusuutlik majanduskasv ja tööhõive“ – Soome struktuurifondide programm – 2014FI16M2OP001
30 Aeg-ajalt töötavate inimeste koolitamine, et suurendada nende jaoks töö leidmise võimalusi ja töökohtade valikut (sotsiaalmajandus) Jah 0,31 0,22 ESF 8 3 9i 1.1.2015 – 31.12.2016 Toetusesaajad: 82 inimest (sihttase: 100 inimest) 18
31 Meditsiinilise ultraheliskanneri kasutajaliidese tarkvara väljatöötamine Jah 0,34 0,17 ERF 3 1 3a 1.1 30.1.2015 – 30.4.2016 Projekti lõpus / hinnanguliselt 2 aastat hiljem:
Käive: + 0,25 miljonit eurot + 100% / + 10 miljonit eurot + 100%
Vahetu eksport: + 0,25 miljonit eurot + 100% / + 9,8 miljonit eurot + 100%
Töökohti: + 3 / 15 (millest naisi 0 / 5) (Sihttase: 35) Töökohad teadus- ja arendustegevuses: + 3 / 10 (millest naisi 0 / 3)
Muud immateriaalsed õigused 0 / 3 (sihttase: 4)
17
32 Uue puidust fassaadikattetoodete katteaine väljatöötamine Jah 1,4 0,56 ERF 3 1 3d 2.1 27.1.2015 – 27.1.2017 Projekti lõpus / hinnanguliselt 2 aastat pärast lõppu:
Käive: + 1 miljon eurot + 12% / + 2 miljonit eurot + 24 % (sihttase: 3 miljonit eurot)
Vahetu eksport: ei kehti / + 0,3 miljonit eurot + 33% (sihttase: 1 miljon eurot)
Töökohti: + 3 / + 6, millest naistele: + 1 / + 2 (sihttase: 2)
17
Soome – rakenduskava „Jätkusuutlik majanduskasv ja tööhõive“ – Soome struktuurifondide programm – 2014FI16M2OP001
33 Tehase laiendamine tootmise ja logistikateenuste arendamiseks Jah 1,17 0,35 ERF 3 1 3d 2.1 1.6.2014 – 31.12.2014 Projekti lõpus / hinnanguliselt 2 aastat pärast lõppu:
Käive: + 10 miljonit eurot + 150% (sihttase: 11 miljonit eurot) / + 35 miljonit eurot + 350%
Vahetu eksport: + 9 miljonit eurot + 643% (sihttase: 0,9 miljonit eurot) / + 26 miljonit eurot + 999%
Töökohti: + 10 / + 50 millest naisi + 3 / + 5 (sihttase: 50)
Töökohad teadus- ja arendustegevuses: + 2 / + 2 millest naisi + 0 / + 1 (sihttase: 4)
Muud immateriaalsed õigused 1 / 3
Projekt toetab vähese CO2-heitega majandust
17
34 Masinapargi laiendamine torustike ja teraskonstruktsioonide moodsa tootmistehnoloogia jaoks ning tootmiskoha pinnajaotuse ümberkujundamine Jah 1,43 0,5 ERF 3 1 3d 2.1 13.2.2015 – 31.12.2016 Projekti lõpus / hinnanguliselt 2 aastat pärast lõppu:
Käive: 0 / + 1,4 miljonit eurot + 34%
Vahetu eksport: 0 / + 0,46 miljonit eurot + 136% (sihttase: 0,75 miljonit eurot)
Töökohti: + 5 / + 8, millest naistele 0/ 0
Muu: energiasääst ei kehti / + 1 MWh/a
17

Märkused: a) VE: valdkondlik eesmärk. b) PS: prioriteetne suund. c) IP: investeerimisprioriteet ning KE: konkreetne eesmärk.

II lisa

Valdkondlikud eesmärgid

Number Kirjeldus
1 Teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine
2 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine
3 VKEde konkurentsivõime suurendamine
4 Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites
5 Kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine
6 Keskkonna säilitamine, keskkonnakaitse ja ressursside säästliku kasutamise edendamine
7 Säästva transpordi edendamine ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamine
8 Jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine
9 Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine
10 Investeerimine haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamiseks ja elukestva õppe eesmärgil
11 Avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine

Allikas: määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 9 ja XI lisa I osa.

III lisa

Auditeeritud valikumenetluste nimekiri

Nr Nimi / tunnus Märkused Fond VE (a) PS/IP/KE (b) Valikumenetluse tüüp (c) Konkurents Laekumise järjekorras Auditeeritud projektid (vt II lisa)
Tšehhi Vabariigi tööhõive rakenduskava
1 Aktiivse tööturupoliitika vahendid
(Nr 03_15_001)
Meetmete valimine, et tõsta toetatavate inimeste tööhõivet, eelkõige vanemate, madala kvalifikatsiooniga ja ebasoodsas olukorras isikute tööhõivet
Partnerluslepingus sätestatud toetusesaaja (Tšehhi tööhõiveamet)
ESF 8 1.1.1 Otseleping
29.7.2015 – 30.4.2016
  Ei kohaldata 1
2 Lastehoiuteenused väljaspool Praha linna
(Nr 03_15_035)
Naiste ja meeste olukorra vaheliste erinevuste vähendamine
Ettevõtetele ja üldsusele väljaspool Praha linna eelkooliealiste laste jaoks laste päevahoiuteenuste loomise ja nende teenuste pakkumise toetamine („Lastehoiuteenused“)
ESF 8 1.2.1 Ajutine projektikonkurss: 11.11.2015 – 8.1.2016   JAH 2, 3, 4
3 „Sotsiaalteenused“
(nr 03_15_005)
2.1.1 – Sotsiaalse tõrjutuse ohus inimeste või sotsiaalselt tõrjutud inimeste tööalase konkurentsivõime tõstmine tööturul ning
2.1.2 – Sotsiaalmajandusvaldkonna arendamine
Sotsiaalteenuste arendamise piirkondlike keskmise kestusega kavadega seotud teatavad sotsiaalteenused („Sotsiaalteenused“)
Toetusesaajad (kõik Tšehhi piirkonnad) ning vahendite jaotus piirkondade kohta sätestati partnerluslepingus
ESF 9 2.1.1
2.1.2
Otselepingute sõlmimist alustati: 26.6.2015
Taotlusi võetakse vastu vahemikus: 20.7.2015 – 13.12.2019
  Ei kohaldata 5
Tšehhi Vabariik, OPEIC
4 Turundus I Eesmärk KE 2.2: VKEde rahvusvahelise tegevuse suurendamine
– teenused rahvusvahelisele konkurentsivõimele keskendunud VKEdele, mis võimaldavad välisturgudele siseneda;
– rahvusvaheliste turgude ekspertide kõrgetasemelised konsultatsioonid ning konsultatsioonid strateegilise juhtimise ja innovatsioonijuhtimise valdkonnas, sh mentorlus ja juhendamine;
– teenused VKEdele rahvusvahelises teaduskoostöös kontaktide loomise toetamiseks (Horisont 2020, COSME).
ERF 3 PS2, KE 2.2 Ajutine konkurss
2.6.2015 – 30.11.2015
  JAH, kui taotlus saab vähemalt 60 punkti 100st 6, 7
5 Kinnisvara I Eesmärk KE 2.3: Ettevõtete taristute kasutamise suurendamine
– tootmisrajatiste kaasajastamine ning olemasoleva iganenud taristu taastamine, ning
– mahajäetud tööstusalade ümberehitamine (v.a ökoloogilise koormuse eemaldamise kulud) ning nende muutmine kaasaegseteks äriruumideks ja äsja ümberehitatud aladeks.
ERF 3 PS2, KE 2.3 Ajutine konkurss kahes etapis:
1.6 – 31.8.2015
Ainult abikõlblikud taotlused:
1.12.2015 – 31.1.2016
  JAH, kui taotlus saab vähemalt 60 punkti 100st 8, 9
Prantsusmaa rakenduskava „Lorraine et Vosges“
6 Entreprenariat et entreprises Eesmärk: valida välja projektid, mille eesmärk on toetada VKEdesse investeerimist nende kõigis arenguetappides, et luua püsivaid töökohti ja lisaväärtust ERF 3 PS 2 - KE 2.3.A Alaline konkurss
1 aasta kaupa
  JAH, kui kriteeriumid on täidetud 10, 11, 13
7 Développement économique et touristique du massif Eesmärk: suurendada Vosges’i piirkonnas turistide arvu ERF 3 PS 9 - KE 9.3.A Alaline konkurss
1 aasta kaupa
  JAH, kui kriteeriumid on täidetud 12
Prantsusmaa PON FSE
8 Projektikonkurss Konkursi korraldab vahendusasutus ESF 9 PS3 – 3.9.1.1 Ajutine konkurss 16.12.2014 – 31.3.2015   JAH, kui kriteeriumid on täidetud 14
9 Projektikonkurss – AAP interne 2014–2017 Konkursi korraldab vahendusasutus ESF 9 PS3 – 3.9.1.1 Ajutine konkurss
9.6.2015 – 30.7.2015
  JAH, kui kriteeriumid on täidetud 15
10 Projektikonkurss – 2014IDF-AXE2-01 Konkursi korraldab delegeeritud korraldusasutus ESF 8 PS2 – 2.8.5.3 Ajutine konkurss
11.8.2014 – 17.11.2014
  JAH, kui kriteeriumid on täidetud 16
11 Projektikonkurss Konkursi korraldab vahendusasutus ESF 8 PS1 – 1.8.3.2 Alaline korduv konkurss
1.1.2014 – 31.12.2016
  JAH, kui kriteeriumid on täidetud 17
12 Projektikonkurss – CSP 2014/15 Konkursi korraldab korraldusasutus ESF 8 PS2 – 2.8.5.4 Korduv otselepingute sõlmimine
1.1.2014 – 31.12.2017
  JAH, kui kriteeriumid on täidetud 18
Itaalia Piemonte rakenduskava  
13 „Mercato del Lavoro“ Piemonte piirkonnas (v.a Torino provints) Valida välja koolitused, et lühendada tööturule juurdepääsu saamiseks vajaminevat aega peamiselt töötute noorte ja täiskasvanute jaoks (19–25 aastased, mõnikord vanemad), kellel on madal haridustase ja keda mõjutavad mitmed tegurid, mille tõttu pikaajaline töötus ohustab neid rohkem (Formazione professionale finalizzata alla lotta contro la disoccupazione)
Konkurssi haldab korraldusasutus
ESF 8 PS1
KE: 1.8.i.1.3
Ajutine konkurss
10.7.2015 – 29.7.2015
JAH, hindamine ja pingeritta seadmine   19, 20
14 „Obbligo d’Istruzione“ CMT 2015/2016 Torino provintsis Valida välja kursused, et võimaldada tavaharidusest kõrvalejäänud või koolist/kohustuslikust haridusest/koolitusest lahkunud integreerumisraskustega noortel kasutada oma õigust/täita oma kohustus saada 10 aasta vältel haridust ja koolitusi ESF 8 PS1
KE: 1.8ii.2.4
Ei kohaldata, konkurss polnud valikumenetlus kui selline, vaid seisnes varem 2011/2012 samalaadse konkursi raames valitud toetusesaajate lepingute pikendamises. Lihtsuse ja ajasäästu huvides otsustas KA perioodil 2015–2018 samu koolitusi korrata. 21, 22
Itaalia – Apuulia rakenduskava
15 D.D. Nr 2487, kuupäev 22.12.2014 Eesmärk: lihtsustada uute tootmisüksuste loomist; laiendada olemasolevaid tootmisüksusi; mitmekesistada tootmist uute täiendavate toodetega; olemasoleva üksuse kogu tootmisprotsessi põhjalikult muuta ERF 3 PS3 – 3.6 Alaline konkurss   JAH, kui kriteeriumid on täidetud. 23, 24
16 DD 367; 6,8.2015 Valida välja projektid, mille eesmärk on muuta paremaks ja täiustada sotsiaalkindlustus-, haridus- ja tervishoiuasutuste võrgustikku kogu Apuulia piirkonnas. Selle eesmärk on täita piirkonnas inimestele, perekondadele ja kogukondadele sotsiaalhoolekandeteenuste pakkumises esinevad lüngad, kaasrahastades sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonnas sotsiaalseid investeerimiskavasid või struktuurimeetmeid. Toetuskõlblikud toetusesaajad on nt riigiasutused, peamiselt omavalitsused, ning eraõiguslikud asutused, kes pakuvad varem riiklike teenuste hulka kuulunud sotsiaalhoolekandeteenuseid, ning heategevuslikud organisatsioonid või muud kommunaalettevõtted (nt kohalikud terviseteenused, kaubanduskoda) ERF 9 9.10 ja 9.11 Alaline konkurss   JAH, kui taotlus saab vähemalt 70 punkti 100st 25, 26
Soome – struktuurifondide rakenduskava
17 Ettevõtete arendamise ja toetamise skeem Täiendav ERFi toetusskeem, mida rakendatakse neljas majandusarengu-, transpordi ja keskkonnaküsimustega tegelevas keskuses ERF 3 3 / kõik, kaalutletud keskendumine piirkondlikele sihtmeetmetele Alaline, kehtib kogu 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku jooksul. Iga-aastane riiklik eelarveassigneering   Jah, kui taotlus ületab vähemalt minimaalse punktilävendi 27, 28, 31, 32, 33, 34
18 Majandusarengu-, transpordi ja keskkonnaküsimustega tegelev keskus Põhja-Savos Mikkelis (Soome) ERF: keskendutakse arukale spetsialiseerumisele
ESF: keskendutakse noorsoomeetmete toetamisele ning osalejate lõimimise ja koostöö parandamise toetamisele
ESF ERF 3
8
9
ERF – PS2
ESF – PS3
ESF – PS4
ESF – PS5
Ajutine konkurss:
8.12.2014 – 16.2.2015
  Jah, kui taotlus ületab vähemalt minimaalse punktilävendi 29, 30
19 Majandusarengu-, transpordi ja keskkonnaküsimustega tegelev keskus Oulus Põhja-Pohjanmaal   ESF ERF kõik Kõik PS/IP/KE Ajutine konkurss:
5.5.2014 – 29.8.2014
  Jah, kui taotlus ületab vähemalt minimaalse punktilävendi Ei kohaldata
Valitud projektid ei olnud piisaval määral ellu viidud, seega neid ei auditeeritud.
Soome – struktuurifondide rakenduskava
20 Majandusarengu-, transpordi ja keskkonnaküsimustega tegelev keskus Oulus Põhja-Pohjanmaal ESFi raames: eriline tähelepanu sisserändajate ühiskonda lõimimisele
ERFi raames: keskendumine keskkonna- ja loodusvaradele, eelkõige bioloogilisele ringlussevõtule ning samuti energia- ja materjalitõhususele ning
teadus- ja arendustegevusega seotud tegevustele/projektidele
ESF ERF 3
8
9
ERF – PS1
ERF – PS2
ESF – PS3
ESF – PS4
ESF – PS5
Ajutine konkurss:
ESF: 12.12.2015 – 5.2.2016 ERF: 12.12.2015 – 12.2.2016
  Jah, kui taotlus ületab vähemalt minimaalse punktilävendi  

Märkused:

a) VE: valdkondlik eesmärk.

b) PS: prioriteetne suund, IP: investeerimisprioriteet, KE: konkreetne eesmärk.

c) Valikumenetluse tüüp:
Ajutine konkurss: konkurss, mis kestab vähem kui 12 kuud, tavaliselt paar nädalat kuni paar kuud.
Alaline konkurss: konkurss, mis kestab enam kui 12 kuud, ajuti kogu programmitöö perioodi vältel.
Otseleping: rahaliste vahendite eraldamine organisatsioonile, tavaliselt riigiasutusele, kes jagab seejärel raha välistele toetusesaajatele ümber.

Allikas: valikumenetluste dokumentatsioon.

IV lisa

Auditeeritud rakenduskavade nimekiri

ERF ESF ELi vahendid kokku Muud rahalised vahendid ELi + muud vahendid kokku Kaetud VEd Partnerluslepingu heakskiitmise kuupäev Rakenduskava Euroopa Komisjonis heakskiitmise kuupäev Viimane versioon ja heakskiitmise kuupäev Riiklike ametiasutuste määramine (Euroopa Komisjon / liikmesriik) Korraldusasutus (KA)
Kui see on kohaldatav: vahendusasutus (VA) või delegeeritud korraldusasutus (DKA)
Summad miljonites eurodes, v.a CZ
Tšehhi Vabariik – Tööhõive rakenduskava (OPE) 2014CZ05M9OP001 (summad miljonites Tšehhi kroonides)
Ei kohaldata 2119 2119 450 2569 8,9,11 13.4.2014 6.5.2015 21.7.2017 EK: 16.9.2016
LR: 13.9.2016
KA: Tööhõive- ja sotsiaalministeerium
VA puudub
Tšehhi Vabariik – rakenduskava „Ettevõtlus ja innovatsioon konkurentsivõime tagamiseks“ (OPEIC) 2014CZ16RFOP001 (summad miljonites Tšehhi kroonides)
4331 Ei kohaldata 4331 3611 7942 1,2,3,4,7 13.4.2014 29.4.2015 1.9.2017 EK: 13.3.2017
LR: 13.3.2017
KA: Tööstus- ja kaubandusministeerium
VA: Ettevõtluse ja innovatsiooni agentuur
Prantsusmaa – ERFi/ESFi rakenduskava „Lorraine et Vosges“ – 2014FR16M0OP015
337 72 409 279 688 1,2,3,4,5,6,9,10 8.8.2014 11.12.2014 Ei kohaldata EK: 13.1.2017
LR: 21.12.2016
KA (alates 1. jaanuar 2016): L’autorité régionale pour la nouvelle région Grand Est
Prantsusmaa – Riiklik tööhõive ja sotsiaalse kaasamise ESFi rakenduskava (PON FSE) – 2014FR05SFOP001
Ei kohaldata 2894 2894 2577 5471 8,9,10,11 8.8.2014 10.10.2014 Ei kohaldata EK: 12.1.2017
LR: 21.10.2016
KA: Ministère du travail, de l’emploi, de la formation professionnelle et du dialogue social
13 DKAd
Mitu VAd, sh Conseil départemental de la Seine-Saint-Denis, Conseil départemental du Val-de-Marne, Association France active, Fonds paritaires de la sécurisation des parcours professionnels
Itaalia – Piemonte ESF rakenduskava – 2014IT05SFOP013
Ei kohaldata 436 436 436 872 8,9,10,11 29.10.2014 11.7.2017 12.12.2014 EK: 8.9.2017
LR: 24.10.2016
KA: Region Piemonte (Sotsiaalse ühtekuuluvuse üksus)
VA: Citta Metropolitana Torino
Itaalia – Apuulia rakenduskava – 2014IT16M2OP002
1394 386 1780 1780 3560 1,2,3,4,5,6,7,8,9,10, 11,12 29.10.2014 17.7.2014 13.8.2015 EK: 21.2.2018
LR: 18.7.2017
KA: Apuulia piirkond (üksus „Servizio Attuazione del programma“)
VA: Puglia Sviluppo
Soome – rakenduskava „Jätkusuutlik majanduskasv ja tööhõive“ – 2014FI16M2OP001
766 513 1279 1279 2558 1,3,4,8,9, 10 7.10.2014 11.12.2014 24.5.2016 EK: 20.12.2016
LR: 24.11.2016
KA: majandus- ja tööhõiveministeeriumi ettevõtluse ja piirkondliku arengu osakond
VA: ELY-keskused Mikkelis ja Oulus

V lisa

Prioriteetsed suunad, investeerimisprioriteedid ja konkreetsed eesmärgid, millele I lisas esitatud valitud projektid vastavad

Prioriteetne suund Valdkondlik eesmärk Investeerimisprioriteet Konkreetne eesmärk
Tšehhi Vabariik, tööhõive rakenduskava
PS1 8 8i – tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste juurdepääs töövõimalustele, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu 1.1 – suurendada toetust saavate inimeste tööhõivet, eelkõige vanemate, madala kvalifikatsiooniga ja ebasoodsas olukorras isikute tööhõivet
    8iv – meeste ja naiste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud töö saamisel ja karjääri edendamisel, töö- ja eraelu ühitamisel ning võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise edendamine 1.2 – naiste ja meeste olukorra vaheliste erinevuste vähendamine tööturul
PS2 9 9i – aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet 2.1 – sotsiaalse tõrjutuse ohus inimeste või sotsiaalselt tõrjutud inimeste konkurentsivõime tõstmine ühiskonnas ja tööturul
Tšehhi Vabariik, OPEIC
PS2 3 3 b) – uute ärimudelite arendamine ja kasutuselevõtmine VKEde jaoks, eelkõige pidades silmas rahvusvahelist tegevust 2.2 – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelise tegevuse suurendamine
    3 c) – toodete ja teenuste arendamissuutlikkuse loomise ja arendamise toetamine 2.3 – ettevõtete taristute kasutamise suurendamine
Prantsusmaa rakenduskava „Lorraine et Vosges“
PS2 3 A – ettevõtlusvaimu edendamine Toetada VKEdesse investeerimist nende kõigis arenguetappides
PS9 3 A – ettevõtlusvaimu edendamine Suurendada turismi Vosges’i mägedes
Prantsusmaa PON FSE
PS1 8 8iii – toetada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, ettevõtlust ja ettevõtete loomist, sh innovaatilisi mikroettevõtteid ja VKEsid 2 -0 1. Teenuste pakkumise tugevdamine ja nende jagamine teiste võrgustikega või erinevate osalejate vahel, kes toetavad tegevuse alustamist või ülevõtmist ja nende tugevdamist
      1 – ettevõtete loomise ja organisatsioonide tegevuste tugevdamist toetavate toetusvõrgustike töötajate ja vabatahtlike kutseliseks muutmine
PS2 8 8v – töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega 3 – meetmed, mis võimaldavad täita koolitustele tõhusa juurdepääsu tingimused ja eeldused
PS3 9 9i – aktiivne kaasamine, võrdsete õiguste edendamine, aktiivne osalemine ning parem töövõime 1 – a) globaalne lähenemisviis isikustatud karjäärisuundade rakendamiseks ja tööalase konkurentsivõime suurendamiseks seoses erinevate takistustega, mis tuleb ületada
Itaalia – Piemonte rakenduskava
PS1 8 8i – tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste juurdepääs töövõimalustele, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu ER 8.5 – tööturule sisenemise edendamine ning pikaajaliste töötute töölevõtmise toetamine ning nende inimeste töölevõtmise toetamine, kellel on kõige keerulisem töökohta leida ja keda ohustab pikaajaline töötus
    8.ii – eelkõige mittetöötavate ja mitteõppivate noorte, sealhulgas sotsiaalselt tõrjutute riskirühma ja marginaliseerunud kogukondadesse kuuluvate noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, kasutades selleks ka noortegarantiid ER 8.1 – noorte tööhõive tõstmine
Itaalia – Apuulia rakenduskava
PS3 3 3.a – ettevõtluse edendamine, eelkõige uute ideede kasutuselevõtu ja uute ettevõtete loomise soodustamise kaudu ER 3.5 – mikroettevõtete ja VKEde loomise ja tugevdamise toetamine
PS9 9 9.a – tervishoiu- ja sotsiaalsesse taristusse investeerimine, mis aitab kaasa arengule, ebavõrdsuse vähendamisele ja paremale juurdepääsule teenustele ER 9.3 – sotsiaal-hariduslike teenuste ning lastele mõeldud taristu ja sotsiaalhoolekandeteenuste ning piiratud autonoomiaga inimestele mõeldud taristu suurendamine/tugevdamine/selle kvaliteedi parandamine ning infrastruktuurivõrgustiku ja kohalike tervishoiu- ja hoolekandeteenuste täiustamine
Soome – jätkusuutliku majanduskasvu ja töö rakenduskava
PS1 3 3a – ettevõtluse edendamine, eelkõige uute ideede kasutuselevõtu ja uute ettevõtete loomise soodustamise abil, muu hulgas ettevõtlusinkubaatorite kaudu 1.1 – uue äritegevuse loomine
PS1 3 3d – VKEde toetamine, et nad saaksid osaleda kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel turul majanduskasvu loomises ja innovaatilistes protsessides 2.1 – VKEde kasvu ja välismaale laienemise toetamine
PS3 8 8i – tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste juurdepääs töövõimalustele, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu 6.1 – noorte ja tööturul nõrgas positsioonis olevate inimeste tööhõive edendamine
PS5 9 9i – aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet 10.1 väljaspool tööhõivet asuvate inimeste töö- ja toimimisvõime suurendamine

VI lisa

Rakenduskava väljundi- ja tulemusnäitajad ERFi vahenditega rahastatud V lisas kirjeldatud prioriteetsete suundade kohta

Piirkonnad
PS/IP/KE Väljundinäitajad (ÜV - ühine väljundinäitaja) Vähem arenenud Üleminekuetapis Arenenud Kokku Tulemusnäitajad ja allikas (KN - kavapõhine näitaja) Üleminekuetapis Arenenud Konkurss Projekt
Lähteandmed Eesmärk 2023 Lähteandmed Eesmärk
TŠEHHI VABARIIK – rakenduskava „Ettevõtlus ja innovatsioon konkurentsivõime tagamiseks“ (OPEIC) 2014CZ16RFOP001
PS 2 ÜV1: toetust saavate ettevõtete arv 4600     4600 ST: ekspordi protsent ettevõtete kogukäibes (allikas: MPO (kaubandus- ja tööstusministeerium) 2011. aasta: 21,3%
22,3–23,8%
    4 6, 7
3b.2.2 ÜV2: tagastamatut abi saavate ettevõtete arv 2100     2100        
  ÜV4: mitterahalist toetust saavate ettevõtete arv 3000     3000        
  ÜV6: erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega ettevõtetele (tagastamatu abi) (miljonites Tšehhi kroonides) 84     84            
PS 2 ÜV1: toetust saavate ettevõtete arv 695     695 ST: regenereeritud ala kogupindala hektarites (allikas: riiklikud andmed regenereeritud mahajäetud tööstusalade põhjal) 2011. aasta: 25 875
25 900 – 26 050
    5 8, 9
3c.2.2 ÜV2: tagastamatut abi saavate ettevõtete arv 695     695        
  ÜV6: erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega ettevõtetele (miljonites Tšehhi kroonides) 335     335          
  ÜV22: regenereeritud ala kogupindala hektarites 150     150            
Prantsusmaa – rakenduskava GRAND EST FR16M0OP015
PS 2 ÜV1: toetust saavate ettevõtete arv   1100   1100 ST 4: piirkonna tööstusvaldkonna VKEdesse tehtud investeeringute areng (allikas: riiklik statistikaamet) 2012. aasta: - 8,0%
3,0%
    6

10, 11 ja 13
3.A ÜV2: tagastamatut abi saavate ettevõtete arv   805   805    
  ÜV3: muud rahalist toetust kui tagastamatut abi saavate ettevõtete arv   530   530    
  ÜV4: mitterahalist toetust saavate ettevõtete arv   520   520        
  ÜV8: tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes   960   960        
PS 9
3.A

ÜV1: toetust saavate ettevõtete arv   46 33 79 ST22: oodatav külastuste arv ja suusapäevade arv
miljonites (allikad: Observatoires régionaux du Tourisme ja Domaine skiable de France)
2011. aasta: 1692
1861
2011. aasta: 1468
1614
7

12

ÜV2: tagastamatut abi saavate ettevõtete arv   34 24 58
ÜV4: mitterahalist toetust saavate ettevõtete arv   12 9 21        
  ÜV9: oodatavate külastuste arvu kasv   11 760 8240 20 000        
ITAALIA – APUULIA rakenduskava 2014IT16M2OP002
PS 3
3.a
ÜV1: toetust saavate ettevõtete arv       2000 ST3002: ettevõtte netokäibe määr (allikas: ISTAT) 2012. aasta: –0,6%
0,4%
    15 ja 16 23, 24, 25 ja 26
  ÜV5: toetust saavate iduettevõtete arv       500    
  ÜV8: tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes       50         1 2
SOOME – rakenduskava „Jätkusuutlik majanduskasv ja tööhõive“ (2014FI16M2OP001)
PS 1 ÜV1: toetust saavate ettevõtete arv     2465 2465 ettevõtlusdünaamika indeks (allikas: Soome statistikaamet)     2010. aasta: 1 1.1 17 31
3a ÜV2: tagastamatut abi saavate ettevõtete arv     2455 2455        
  CO3: muud rahalist toetust kui tagastamatut abi saavate ettevõtete arv     10 10 VKEde asukohad     2010. aasta: 16 761 18 437    
  ÜV5: uute toetatud ettevõtete arv     1200 1200              
  ÜV6: erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega ettevõtetele (tagastamatu abi miljonites eurodes)     51,697 51,697              
  ÜV7: erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega ettevõtetele (mitterahalised toetused miljonites eurodes)     10 10              
  ÜV8: tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes     7800 7800              
  6: nende ettevõtete arv, kes alustavad pärast rahastuse saamist uut äritegevust     850 850              
  7: nende ettevõtete arv, kelle käive või töötajate arv on märkimisväärselt suurenenud     1010 1010              
  8: vähese CO2-heitega lahendusi edendavate ettevõtete arv     615 615              
  10: VKEde arv, kellele juurdepääs on projekti tulemusel paranenud (äärepoolseimad või põhjapoolsed hõredalt asustatud piirkonnad)     220 220              
  9: muud projekti tulemusel tehtud ettevõtlust toetavad investeeringud (äärepoolseimad või põhjapoolsed hõredalt asustatud piirkonnad – miljonites eurodes)     13,7 13,7              
PS 1 3d ÜV2: toetust saavate ettevõtete arv
ÜV3: muud rahalist toetust kui tagastamatut abi saavate ettevõtete arv
    3175
20
3175
20
ettevõtlusdünaamika indeks (allikas: Soome statistikaamet)     1 1.10 17 27, 28, 32, 33, 34
PS 1 3d ÜV6: erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega ettevõtetele (tagastamatu abi) (miljonites eurodes)     337,15 337,15 Kasvavad ettevõtted (tööl vähemalt 3 inimest ja töötajate arvu keskmine kasv on rohkem kui 10%) (allikas: Soome statistikaamet)     4326 4759  
  ÜV7: erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega ettevõtetele (mitterahalised toetused miljonites eurodes)     10 10          
  ÜV8: tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes     4900 4900            
  Spetsiifilised näitajad:                    
  Nende ettevõtete arv, kes osalevad projektides, mille peamine eesmärk on majanduskasvu ja rahvusvahelise äritegevuse edendamine     5170 5170            
  Nende ettevõtete arv, kes alustavad eksporti või laiendavad eksporti uude turupiirkonda     1330 1330            
  Säästetud energia (MWh)     460 435 460 435            
  Ettevõtted, kelle käive või töötajate arv on märkimisväärselt suurenenud     1340 1340            
  Vähese CO2-heitega lahendusi edendavad ettevõtted     650 650            

Selgitus: ÜV: ühine väljundinäitaja; ÜT: ühine tulemusnäitaja; ST: spetsiifiline tulemusnäitaja (ERFi raames on kõik tulemusnäitajad spetsiifilised vastavalt liikmesriigile/rakenduskavale).

VII lisa

Väljundi- ja tulemusnäitajad ESFi vahenditega rahastatud V lisas kirjeldatud prioriteetsete suundade kohta

PS/IP Väljundinäitajad (ÜV - ühine väljundinäitaja) M N Kokku Tulemusnäitajad ja allikas (ÜT - ühine tulemusnäitaja) Lähteandmed Eesmärk (2023) Konkurss Projekt
M N Kokku M F Kokku
TŠEHHI VABARIIK – tööhõive rakenduskava 2014CZ05M9OP001
PS1
1.1
ÜV06: nooremad kui 25-aastased osalejad
38 571 ÜT01: mitteaktiivsed osalejad, kes hakkasid pärast osalemise lõppu uuesti tööd otsima (IS ESF 2014+)     2013. aasta: 1210     3500 1 1
       
  ÜV07: vanemad kui 54-aastased osalejad     51 429 ÜT03: osalejad, kes said pärast osalemise lõppu kvalifikatsiooni     13 268     67 000
  ÜV20: nende projektide arv, mille on osaliselt või täielikult ellu viinud sotsiaalpartnerid või valitsusvälised organisatsioonid     100 ÜT04: osalejad, kes pärast osalemise lõppu töötavad, sh füüsilisest isikust ettevõtjana     2256     58 740
          ÜT05: ebasoodsas olukorras osalejad, kes hakkasid pärast osalemise lõppu tööd otsima, kes omandavad haridust/osalevad koolitustel, osalevad täiendkoolitustel või juba töötavad, sh füüsilisest isikust ettevõtjad     4089     42 000
  Spetsiifilised näitajad:
CESF0: osalejate koguarv
    178 000 ÜT06: Osalejad, kes töötavad 6 kuud pärast osalemise lõppu, sh füüsilisest isikust ettevõtjad     1805     82 000
  Töötud osalejad, sealhulgas pikaajalised töötud     172 493 ÜT007: osalejad, kelle positsioon tööturul on 6 kuud pärast osalemise lõppu paranenud     903     1700
  Osalejad, kellel on omandatud algharidus (ISCED) või teise taseme alumise astme haridus (ISCED 2)     8900 ÜT008: vanemad kui 54-aastased töötajad, kes töötavad 6 kuud pärast osalemise lõppu, sh füüsilisest isikust ettevõtjad     1292     12 300
  Mitteaktiivsed osalejad     5687 ÜT09: ebasoodsas olukorras osalejad, kes töötavad 6 kuud pärast osalemise lõppu, sh füüsilisest isikust ettevõtjad     268     41 000
                           
PS1 1.2 ÜV20: nende projektide arv, mille on osaliselt või täielikult ellu viinud sotsiaalpartnerid või valitsusvälised organisatsioonid     90 ÜT01: mitteaktiivsed osalejad, kes hakkasid pärast osalemise lõppu uuesti tööd otsima (IS ESF 2014+) 134 1220 1354 100 1400 1500 2 2, 3, 4
  ÜV21: nende projektide arv, mis on suunatud naistele püsivate töökohtade loomisele ja jätkusuutlikele karjäärivõimalustele naiste jaoks     410 ÜT03: osalejad, kes said pärast osalemise lõppu kvalifikatsiooni 49 440 489 50 450 500
  ÜV22: riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele suunatud projektide arv     60 ÜT04: osalejad, kes pärast osalemise lõppu töötavad, sh füüsilisest isikust ettevõtjana 26 245 271 48 432 480
  ÜV23: toetatud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arv (sh kooperatiivid ja sotsiaalsed ettevõtted)     130 ÜT05: ebasoodsas olukorras osalejad, kes hakkasid pärast osalemise lõppu tööd otsima, kes omandavad haridust/osalevad koolitustel, osalevad täiendkoolitustel või juba töötavad, sh füüsilisest isikust ettevõtjad 69 622 691 131 1184 1315
  ÜV35: toetatud lastehoiuvõimaluste või haridusrajatiste mahutatavus     4000 ÜT06: osalejad, kes töötavad 6 kuud pärast osalemise lõppu, sh füüsilisest isikust ettevõtjad 48 432 480 55 495 550
Spetsiifilised väljundinäitajad:
CESF0: osalejate koguarv

940

9460

10 400
ÜT007: osalejad, kelle positsioon tööturul on 6 kuud pärast osalemise lõppu paranenud 50 243 105 105 495 600
ÜT008: vanemad kui 54-aastased töötajad, kes töötavad 6 kuud pärast osalemise lõppu, sh füüsilisest isikust ettevõtjad 4 34 38 5 45 50
  80500: koostatud ja avaldatud analüütiliste ja strateegiliste dokumentide arv (sh hindamisdokumendid)     35 ÜT09: ebasoodsas olukorras osalejad, kes töötavad 6 kuud pärast osalemise lõppu, sh füüsilisest isikust ettevõtjad     336     150
          Spetsiifilised näitajad:            
  50100: toetatud lastehoiuvõimaluste või haridusrajatiste arv     333 50110: eelkooliealiste laste lastehoiuasutusi kasutavate inimeste arv     400     6000
  50105: paindlikku töökorraldust toetavate tööandjate arv     70 50130: paindlikku töökorraldust kasutavate inimeste arv     50     500
                       
PS2
2.1
ÜV20: nende projektide arv, mille on osaliselt või täielikult ellu viinud sotsiaalpartnerid või valitsusvälised organisatsioonid     415 ÜT01: mitteaktiivsed osalejad, kes hakkasid pärast osalemise lõppu uuesti tööd otsima (IS ESF 2014+)     2527     3326 3 5
  ÜV22: riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele suunatud projektide arv     14 ÜT04: osalejad, kes pärast osalemise lõppu töötavad, sh füüsilisest isikust ettevõtjana     1010     1386
  ÜV23: toetatud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arv (sh kooperatiivid ja sotsiaalsed ettevõtted)     231 ÜT05: ebasoodsas olukorras osalejad, kes hakkasid pärast osalemise lõppu tööd otsima, kes omandavad haridust/osalevad koolitustel, osalevad täiendkoolitustel või juba töötavad, sh füüsilisest isikust ettevõtjad     934     5636
          CR06: osalejad, kes töötavad 6 kuud pärast osalemise lõppu, sh füüsilisest isikust ettevõtjad     665     860
  Spetsiifilised näitajad:
CESF0: osalejate koguarv
    167 244 ÜT007: osalejad, kelle positsioon tööturul on 6 kuud pärast osalemise lõppu paranenud     3326     16 724
  67001: Toetatud teenuste võimekus     32 063 ÜT008: vanemad kui 54-aastased töötajad, kes töötavad 6 kuud pärast osalemise lõppu, sh füüsilisest isikust ettevõtjad     143     138
  67101: Toetatud tugiasutuste arv     5 ÜT09: ebasoodsas olukorras osalejad, kes töötavad 6 kuud pärast osalemise lõppu, sh füüsilisest isikust ettevõtjad     455     832
  80500: koostatud ja avaldatud analüütiliste ja strateegiliste dokumentide arv (sh hindamisdokumendid)     18 Spetsiifilised näitajad:
67010: Toetatud teenuste kasutamine
    16 000     74 000
  67401: Uued või innovaatilised eluasemetega seotud sotsiaalteenused     247 67110: Abiorganisatsioonide arv, kes tegutsevad ka pärast toetuse lõppemist     2     5
  10210: Tänu toetusele loodud sotsiaalsete ettevõtete arv     138 62910: Osalejad, kes 12 kuud pärast lahkumist töötavad, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad     333     430
  67300: Nende osalejate arv, keda nõustati sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas     80 67310: Endised projektides osalejad, kus sotsiaaltöö käigus sekkumine täitis oma eesmärgi
sh füüsilisest isikust ettevõtjad
    27 914     62 558
          10211: Tänu toetusele loodud sotsiaalsete ettevõtete arv, mis toimivad ka pärast toetuse lõppu     100     92
PRANTSUSMAA – riiklik ESFi rakenduskava 2014FR05SFOP001
PS3
9i
ÜV01: töötud, sealhulgas pikaajalised töötud     1 400 000 ÜT02: osalejad, kes omandavad pärast osalemise lõppu kvalifikatsiooni 91 322 180 000 8 ja 9 14 ja 15
  ÜV03: mitteaktiivsed osalejad     675 000
          ÜT03: osalejad, kes said pärast osalemise lõppu kvalifikatsiooni     25 961     52 500
  Spetsiifilised näitajad:
9i3: naiste arv
    1 000 000 ÜT04: osalejad, kes pärast osalemise lõppu töötavad, sh füüsilisest isikust ettevõtjana     281 063     575 000
  9i4: linnapoliitika prioriteetsetest piirkondadest pärit osalejate arv     230 000              
  9i5: nende projektide arv, mille eesmärk on koordineerida ja lihtsustada sotsiaalse kaasatusega seotud teenuste pakkumist       Konkreetsed näitajad:
91.4: rakendatud koordineerimis- ja lihtsustamistegevuste arv
           
  9i7: nende projektide arv, mille eesmärk on mobiliseerida tööandjaid äri- ja mittetulundussektorist       91.6: sotsiaalse kasuteguriga organisatsioonide arv ja toetatud tööandjate arv            
PS 1
8iii
Konkreetsed näitajad:
8iii1: toetatud ettevõtjate või ostjate arv
    340 400 Spetsiifilised näitajad (selle konkreetse eesmärgi kohta puuduvad ühised näitajad), piirkondade erinevate kategooriate väärtused kumuleeritakse:
83.1: Loodud töökohtade arv
         
90 000
11 17
  8iii2: toetatud naisettevõtjate arv     129 200 83.2: linnapoliitika prioriteetsetes piirkondades loodud ettevõtete arv           9000    
  8iii3: linnapoliitika prioriteetsetest piirkondades pärit toetust saanud ettevõtjate arv     34 000 83.3: saavutatud jagamistegevuste arv                
          83.4: naiste loodud ettevõtete arv           36 000    
ITAALIA – PIEMONTE rakenduskava 2014IT05SFOP013
PS 1 1.8i ÜV01: töötud, sealhulgas pikaajalised töötud 9900 10 600 20 500 ÜT06: ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast koolitusprogrammist lahkumist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana 34 36 35 45 45 45 13 19 ja 20
  ÜV23: toetatud mikroettevõtete ja VKEde arv     2700                
PS 1 1.8i ÜV01: töötud, sealhulgas pikaajalised töötud                      
  ÜV23: toetatud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arv (sh kooperatiivid ja sotsiaalsed ettevõtted)                      
PS 1 1.8ii ÜV01: töötud, sealhulgas pikaajalised töötud 8500 8500 17 000 ÜT06: ebasoodsas olukorras olevad osalejad, kes kuue kuu jooksul pärast koolitusprogrammist lahkumist on asunud tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana 30,5 30,5 30,5 40,5 40,5 40,5 14 21 ja 22
  ÜV03: mitteaktiivsed osalejad 13 300 7700 21 000                
  ÜV06: nooremad kui 25-aastased osalejad 18 150 12 550 30 700                
SOOME – rakenduskava „Jätkusuutlik majanduskasv ja tööhõive“ (2014FI16M2OP001)
PS 3 8i Spetsiifilised näitajad:
nende alla 30-aastaste osalejate arv, kes ei tööta või ei kuulu tööjõu hulka
    26 000 Spetsiifiline näitaja:
Alla 30-aastased osalejad, kes töötasid meetmest lahkumise hetkel
(allikas: Soome statistikaamet)
    2013. aasta: 23     30 18 29
  Nende üle 54-aastaste osalejate arv, kes ei tööta või ei kuulu tööjõu hulka     8600 Üle 54-aastased osalejad, kes töötasid meetmest lahkumise hetkel     17     23  
PS5
9i
ÜV02: pikaajalised töötud     11 250 Spetsiifiline näitaja:
Osalejate paranenud töö- ja tegutsemissuutlikkus (eraldi ülevaade)
2012. aasta: 5,5 5,9 18 30
  ÜV04: inimesed, kes ei tööta ega õpi     4100    
  ÜV20: nende projektide arv, mille on osaliselt või täielikult ellu viinud sotsiaalpartnerid või kodanikuorganisatsioonid     55    

Selgitus: ÜV: ühine väljundinäitaja; ÜT: ühine tulemusnäitaja; M: mees; N: naine.

VIII lisa

Auditeeritud valikumenetluste ja taotluste väljundid ja tulemused

Kas taotlused sisaldavad kvantifitseeritud näitajaid? Kas esitatud näitajaid ja väärtusi hinnatakse?
a) b) Kas tulemusnäitajate / oodatavate tulemuste kohta on olemas valikukriteeriume? Rakenduskava tasandi näitajatele vastavad kvantifitseeritud väljundinäitajad Rakenduskava tasandi näitajatele vastavad kvantifitseeritud tulemusnäitajad Väljund Tulemused
Tšehhi Vabariigi tööhõive rakenduskava 2014CZ05M9OP001
1 1 Oodatavaid tulemusi tuleb kirjeldada, tulemusnäitajaid tuleb mainida ja need peavad vastama rakenduskava näitajatele, kuid sihtarvu/kvantifitseerimist ei nõuta Ei kohaldata, tulemuste kohta puudub teave
2 2
3 3   „Ühikukulu“ kasutamine c)
4  
5   Ei kohaldata, tulemuste kohta puudub teave
Tšehhi Vabariik, OPEIC 2014CZ16RFOP001
4 6 Oodatavaid tulemusi tuleb kirjeldada, tulemusnäitajaid tuleb mainida ja need peavad vastama rakenduskava näitajatele, kuid sihtarvu/kvantifitseerimist ei nõuta Taotlustes kirjeldatakse oodatavaid tulemusi ja seda, kuidas need rakenduskava eesmärkide täitmisele kaasa aitavad, rakenduskavaga seotud tulemusnäitajat ei kvantifitseerita Need on siduvad ja neid mainitakse toetuslepingus Punktide andmiseks toimub hindamine
7
5 8 Punktide andmiseks toimub hindamine
9
Prantsusmaa rakenduskava „Lorraine et Vosges“ 2014FR16M0OP015
6 10 Oodatavaid tulemusi tuleb kirjeldada (projekt peab tõestama, kuidas need näitajate saavutamisele kaasa aitavad) Taotlustes kirjeldatakse oodatavaid tulemusi ja seda, kuidas need rakenduskava eesmärkide täitmisele kaasa aitavad Oodatavate tulemuste piiratud hindamine hindamisaruannetes
  11
  13
7 12     Oodatavate tulemuste piiratud hindamine hindamisaruannetes (tulemusnäitajat ei hinnata)
Prantsusmaa PON FSE 2014FR05SFOP001
8 14 Ei nõuta selgesõnaliselt, kuid on taotluse standardvormis nõutud Kuid tulemusnäitajad erinevad rakenduskava tulemusnäitajatest  
9 15 (Samuti esitati rakenduskava näitajatest erinevaid näitajaid)
10 16 Kuid tulemusnäitajad erinevad rakenduskava tulemusnäitajatest
11 17 Väljundinäitajad ei vasta rakenduskava näitajatele ja pole kvantifitseeritud Oodatavate tulemuste kohta esitatakse ainult kvalitatiivne teave Hinnati ainult kasutatud näitajate asjakohasust Hinnati ainult kasutatud näitajate asjakohasust
12 18   (Samuti esitati rakenduskava näitajatest erinevaid näitajaid) Kooskõla toetuse suurusega  
Itaalia Piemonte rakenduskava 2014IT05SFOP013
13 19 ja 20 Ühikukulude kasutamine c) Ei kohaldata, tulemuste kohta puudub teave
14 21 ja 22
Itaalia Apuulia rakenduskava 2014IT16M2OP002
15 23 ja 24 Oodatavaid tulemusi nõutakse ainult äriplaanis Taotlustes kirjeldatakse oodatavaid tulemusi ja seda, kuidas need rakenduskava eesmärkide täitmisele kaasa aitavad Kirjeldatud oodatavaid tulemusi hinnatakse, kuid selles esineb nõrkusi
16 25 ja 26
Soome rakenduskava „Jätkusuutlik majanduskasv ja tööhõive“ 2014FI16M2OP001
17 ERF 27, 28 31, 32 33, 34 Kuid need ei vasta rakenduskava näitajatele Väljundinäitajate kohta puudub teave, kuid andmed on võimalik saada otse IT-süsteemist   Ei kohaldata, väljundite kohta puudub teave Kuid näitajad ei vasta rakenduskava näitajatele
18 ESF 29   Punktide andmiseks toimub hindamine
30   Ei kohaldata, tulemuste kohta puudub teave
19 ESF/ERF Kuid ERFi osas ei vasta need rakenduskava näitajale Ei kohaldata, selle valikumenetluse raames ei auditeeritud ühtegi projekti
20 ESF/ERF
  JAH   Osaliselt   EI   Ei kohaldata

Märkus: a) vt valikumenetluste nimekirja III lisas b) vt uuritud projektide nimekirja I lisas c) ühikukulu on meetod, millega määratakse kindlaks toetuskõlblike kulude summa, kus see summa on võrdne saavutatava väljundiga (nt lasteaeda loodavate kohtade arv, siinkohal kohtade arv), mis korrutatakse ühiku hinnaga ühe koha kohta.

Allikas: 1) Valikumenetluste dokumentatsioon. 2) Auditeeritud projektide kohta esitatud taotlused. 3) Nende taotluste hindamisaruanded

Komisjoni vastused

Kommenteeritud kokkuvõte

IV

Projektide valimise eest vastutab ainuisikuliselt liikmesriik. Seirekord ning rakendamise aastaaruannetes ja arenguaruannetes teatatud saavutused võimaldavad hinnata edusamme selliste eesmärkide saavutamisel, mis on arvuliselt määratletud väljund- ja tulemusnäitajate abil vastavalt rakenduskavadele (mis hõlmavad algväärtusi ja eesmärke). Hindamine võimaldab hinnata panust poliitikaeesmärkidesse.

Esimene loetelupunkt. Komisjon on seisukohal, et rahastatud projektide otsesed tulemused ja rakenduskava tasandil saavutatavad tulemused (mida kajastavad tulemusnäitajad), on erinevad.

Projektide valiku tegemisel leiab komisjon, et mitme abiliigi puhul on tõhusam kehtestada kvaliteedikünnised ning heaks kiita kõik sellele künnisele vastavad projektid, mitte aga rakendada taotluste otsese võrdlemise meetodit. Viimati nimetatud lähenemisviis võib kaasa tuua esialgsete projektitaotluste suure arvu, mis iseenesest ei pruugi parandada projektide üldist kvaliteeti ja võib kaasa tuua tarbetut halduskoormust korraldusasutustele ja taotlejatele.

Teine loetelupunkt. Seiresüsteeme on võimalik auditeerida ainult siis, kui kogutud on piisavalt andmeid rakendatud projektide kohta, need on koondatud, summeeritud ja komisjonile esitatud. Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi puhul selgitab see pikema projektikestuse tõttu aruandluse ning seega ka esitatud väärtuste usaldusväärsuse auditite hilisemat algust. Komisjon jätkab oma auditeid 2018. aastal ja teeb edasisi jõupingutusi, et suurendada auditeerimisasutuste teadlikkust sellest, kui oluline on tagada kindlus tulemuslikkuse andmeseiresüsteemide usaldusväärsuse suhtes enne tulemuslikkuse hindamist.

Seiresüsteemide eest vastutavad liikmesriigid, kes peaksid olema teinud kõik ettevalmistused vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Komisjon on pidevalt teinud kõikvõimalikke jõupingutusi, et pakkuda liikmesriikidele suuniseid ja praktilist abi (nt seirealased suunisdokumendid, hindamispartnerluskohtumised, ESFi andmetoe keskus), et luua usaldusväärsed seiresüsteemid.

Kolmas loetelupunkt. Komisjon on seisukohal, et kehtestatud seireraamistik on nüüd rohkem tulemustele orienteeritud.

2017. aasta strateegiline aruanne põhineb liikmesriikide aruannetel alates 2016. aasta lõpust. Kava rakendamise aeglast algust arvestades oli tulemuste kohta liiga vara aru anda. Kuni järgmise strateegilise aruandeni on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühiste näitajate saavutusmäärad kättesaadavad avatud andmeplatvormil.

V

Teine loetelupunkt. Selliste tulemusnäitajate määratlus, mida kohaldatakse kõigi fondide puhul, on lisatud komisjoni 2020. aasta järgset programmitöö perioodi käsitlevasse ühissätete määruse ettepaneku artiklisse 2.

Komisjoni 2020. aasta järgset programmitöö perioodi käsitlev seadusandlik ettepanek sisaldab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ühiste tulemusnäitajate loetelu kooskõlas parema õigusloome suunistega ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) raames kasutatud tulemuste mõiste määratlusega. Kõnealuste tulemusnäitajatega mõõdetakse toetatud sekkumiste mõju toetusesaajatele, sealhulgas lühiajalise toetuse saajatele.

Parema õigusloome suunistes ja vahendites on esitatud väljund-, tulemus- ja mõjunäitajate määratlused ning nende seosed eesmärkidega.

Kolmas loetelupunkt. Komisjon jätkab koostööd liikmesriikidega, et parandada andmete usaldusväärsust. Komisjon on palunud liikmesriikidel esitada asjakohased rakenduskava muudatused, mis on vajalikud eesmärkide ja vahe-eesmärkide läbivaatamiseks 30. juuniks 2018, et tagada nende õigeaegne töötlemine.

Tähelepanekud

16

Neljas loetelupunkt. Projektide valiku tegemisel leiab komisjon, et mitme abiliigi puhul on tõhusam kehtestada kvaliteedikünnised ning heaks kiita kõik sellele künnisele vastavad projektid, mitte aga rakendada taotluste otsese võrdlemise meetodit. Viimati nimetatud lähenemisviis võib kaasa tuua esialgsete projektitaotluste suure arvu, mis iseenesest ei pruugi parandada projektide üldist kvaliteeti ja võib kaasa tuua tarbetut halduskoormust korraldusasutustele ja taotlejatele.

25

Komisjon on seisukohal, et rahastatud projektide otsesed tulemused ja rakenduskava tasandil saavutatavad tulemused (mida kajastavad tulemusnäitajad), on erinevad. Kuigi otseseid tulemusi mõjutavad ainult kaasrahastatavad meetmed, mõjutavad tulemusnäitajaid erinevad välised tegurid, mis ei ole korraldusasutuse kontrolli all. Hästi väljatöötatud sekkumisloogika tagab, et väljavalitud projektide väljundid ja otsesed tulemused aitavad saavutada rakenduskavalt oodatavaid tulemusi.

26

Projektide valiku eest vastutavad ainuisikuliselt korraldusasutused, kes määravad kindlaks valikukriteeriumid ja kohaldavad neid rahastamistaotluste läbivaatamisel.

27

Valikukriteeriumid ei pea tingimata sisaldama eeldatavate tulemuste hindamist. Programmi sekkumisloogikaga määratakse kindlaks, kuidas üksikute projektide väljundid aitavad kaasa rakenduskava eeldatavate tulemuste saavutamisele.

Vt ka komisjoni vastus punktile 25.

28

Olenevalt poliitikavaldkonnast ei ole alati vaja suurt hulka taotlejaid.

32

Komisjon leiab, et mitme abiliigi puhul on tõhusam kehtestada kvaliteedikünnis ning heaks kiita kõik sellele künnisele vastavad projektid, mitte aga rakendada taotluste otsese võrdlemise meetodit. Teatavat liiki abi puhul ei pruugi konkurentsipõhine valikumenetlus kaasa aidata rakenduskava konkreetsete eesmärkide saavutamisele (nt transporditaristu projektid või projektid, mille puhul ei ole avaliku sektori/kohalike omavalitsuste vaheline konkurents vajalik).

34

Komisjon märgib, et Soome puhul hõlmas menetlus minimaalselt nõutava punktisumma kehtestamist, et tagada ainult kvaliteetsete projektide valimine. Projektide võrdlemine ei tagaks paremat kvaliteeti, välja arvatud juhul, kui kõigi projektide valimiseks ei ole piisavalt vahendeid.

Komisjon leiab, et valitud projektide kvaliteet sõltub rohkem kasutatavatest valikukriteeriumidest kui valikumenetluse liigist.

Vt ka komisjoni vastus punktile 16.

44

Liigitus on kooskõlas kohaldatavate ELi andmekaitse normidega. Teatavate andmete (tundlikud andmed) puhul võib osaleja tõepoolest nende avaldamisest keelduda. Kuid ESFi seiresuuniste kohaselt peab korraldusasutus andmete kogumise katse dokumenteerima. Lisaks on direktiivis sätestatud, et võttes arvesse sobivaid tagatisi, võivad liikmesriigid olulise avaliku huviga seotud põhjustel osaleja nõusoleku osas kehtestada erandid.

Võttes arvesse osalejate õigust keelduda nõusoleku andmisest, loetakse osalusdokumendid täielikeks, kui kõik mittetundlikud andmed on registreeritud.

Miinimumnõuet, mille kohaselt on osalusdokumendid täielikud, kui kõik mittetundlikud andmed on sisestatud, on selgitatud ESFi seiresuunistes.

Selgitus 2. Näited

Prantsusmaa korraldusasutus on võtnud meetmeid, mis on suunatud korraldusasutustele, vahendusasutustele ja toetusesaajatele, et edendada andmete õigeaegset kogumist ja esitamist, nagu on soovitanud komisjon ja riiklikud hinnangud. Rakendamise aastaaruande andmete korrigeerimine võimaldas 2016. aasta lõpuks teatada rohkem kui 925 000 osalejast.

Selgitus 3. Näited endiselt mittetäielikult toimivate IT-süsteemide ja seonduvate riskide kohta

Esimene loetelupunkt. Komisjon jälgib pidevalt Tšehhi ühtse infotehnoloogilise seiresüsteemi toimimist kõigi rakenduskavade puhul. Partnerluslepingu järelkohtumistel riikliku koordineerimisasutusega, mis vastutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide IT-süsteemi seiresüsteemi toimimise eest, on see alati päevakorras olnud.

Teine loetelupunkt. Euroopa Kontrollikoja tõstatatud küsimus on kooskõlas komisjoni tulemusandmete usaldusväärsuse auditi tulemustega antud programmi puhul.

52

Rakendamise aastaaruannetes esinevad puudused ei sea tingimata kahtluse alla esitatud andmete usaldusväärsust. Kui komisjonil on kahtlusi seoses esitatud näitajate väärtustega, tõstatatakse küsimus rakendamise aastaaruandeid käsitlevates vaatluskirjades. Kontrollitakse ka kõiki asjakohaseid auditileide.

53

Korraldusasutus peaks tulemusandmeid enne iga-aastasesse rakendamisaruandesse sisestamist kontrollima. Samas võib süsteemiauditeid (auditeerimisasutuse või Euroopa Komisjoni poolt) olla kasulikum teha pärast iga-aastase rakendamisaruande esitamist, et võimaldada komisjonile esitatud andmete järeltestimist, et tagada kindlus kogu andmete kogumise, summeerimise ja esitamise süsteemi usaldusvääruse suhtes, sealhulgas viimase etapi suhtes, milleks on andmete esitamine Euroopa Komisjonile süsteemi SFC2014 kaudu.

Õigusliku alusega ei ole siiski ette nähtud piisavalt aega, et rakendamise aastaaruannete andmeid auditeerida enne rakendamise aastaaruannete ja strateegiliste aruannete avaldamist. Kõige uuemad, parandatud ja ajakohastatud andmed on alati kättesaadavad avatud andmeplatvormil.

60

Leevendamaks riski, millele Euroopa Kontrollikoda selles lõigus osutab, jätkab komisjon 2018. aastal oma auditeid ja teeb edasisi jõupingutusi, et suurendada auditeerimisasutuste teadlikkust sellest, kui oluline on tagada kindlus andmeseiresüsteemide usaldusväärsuse suhtes enne tulemuslikkuse hindamist.

61

2023. aastaks seatud eesmärkide mittesaavutamist saab sisuliselt hinnata alles siis, kui eesmärkide saavutamise tähtaeg on käes.

Eraldatud vahendite sidumine, ühendamine või ümberjaotamine prioriteetsete suundade vahel, samuti 2023. aasta sihtväärtuste üles- ja allapoole korrigeerimine võib olla eksitav, sest kuigi sellise vahendite ümberpaigutamisega prioriteetsete suundade vahel kaasneb loomulik sihtväärtuste muutumine, leidub ka muid 2023. aasta sihtväärtuste muutumise põhjusi.

62

Liikmesriigid võivad teha ettepanekuid vahe-eesmärkide ja eesmärkide muutmise kohta teatava prioriteedi eraldiste muutumise korral või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on sätestatud määrustes (ühissätete määruse artikli 30 lõige 1, ühissätete määruse II lisa, määruse (EÜ) nr 215/2014 artikli 5 lõige 6).

Selleks et tagada, et sellised rakenduskava muudatused esitatakse ja neid töödeldakse õigeaegselt enne 2018. aasta lõppu, ning et vältida tulemusraamistiku muudatusi, mille eesmärk on lihtsalt kohandada väärtusi vastavalt tegelikule kohapealsele rakendamisele, on kutsutud liikmesriike üles esitama kõik sellised taotlused ametlikult 30. juuniks 2018. Kõnealuste rakenduskavade muutmistaotluste hindamisel järgitakse standardmenetlust, et tagada ühtne käsitlemine.

65

ERFi 2014.–2020. aasta loogilises raamistikus võetakse arvesse asjaolu, et programmidele seatud eesmärkide saavutamine sõltub meetmetest, mida kaasrahastatakse riikliku sekkumise kaudu, näiteks fondidest, ning muudest teguritest. Kuigi tulemusnäitajate abil saab anda hinnangu selle kohta, kas näitajad liiguvad soovitud suunas või mitte, tuleb selleks, et eristada ELi sekkumise mõju teiste tegurite panusest ja mõista programmi toimimist, teostada mõju hindamine.

69

Vt komisjoni vastus punktile 25.

71

Tulemusraamistiku aluseks on mitmesugused näitajad, et tagada programmide täitmine kokkulepitud viisil. Tulemusnäitajad ei pruugi olla (ERFi/Ühtekuuluvusfondi puhul) asjakohased, kuna aeg, mis kulub tulemuste saavutamiseks ja süsteemis kajastumiseks, ei vasta tulemusreservi kasuliku jaotamise kohustuslikule ajakavale.

72

Kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühiste näitajate väärtused, millest korraldusasutused on teatanud, on üldsusele avatud andmeplatvormil kättesaadavad.

2017. aasta strateegiline aruanne põhineb liikmesriikide aruannetel alates 2016. aasta lõpust. Kava rakendamise aeglast algust arvestades oli tulemuste kohta liiga vara aru anda.

73

Tulemusnäitajate määratlus, mida kohaldatakse kõigi fondide puhul, on lisatud komisjoni 2020. aasta järgset programmitöö perioodi käsitlevasse ühissätete määruse ettepaneku artiklisse 2.

Komisjoni 2020. aasta järgset programmitöö perioodi käsitlev seadusandlik ettepanek sisaldab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ühiste tulemusnäitajate loetelu kooskõlas parema õigusloome suunistega ja ESFi raames kasutatud tulemuste mõiste määratlusega. Kõnealuste tulemusnäitajatega hakatakse mõõtma toetatud sekkumiste mõju toetusesaajatele, sealhulgas lühiajalise toetuse saajatele.

ESFi ja ERFi kontekstis on olukord põhimõtteliselt teistsugune. Komisjon on kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide näitajate erinevustega tegelemiseks siiski loonud talitustevahelise töörühma. Sel viisil saavutatakse mõistete osas võimalikult suur ühtsus, võttes arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatavate toimingute erinevat laadi.

Parema õigusloome suunistes ja vahendites on esitatud väljund-, tulemus- ja mõjunäitajate määratlused ning nende seosed eesmärkidega.

Järeldused ja soovitused

74

Komisjon on seisukohal, et kehtestatud seireraamistik on nüüd rohkem tulemustele orienteeritud.

Delegeeritud määrusega 480/2014 nõutakse seireandmete, eelkõige väljund- ja tulemusnäitaja (andmeväljad 33 ja 38) sihtväärtuse ning tegevustasandi saavutusmäärade registreerimist ja säilitamist.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kontekstis mõõdetakse väljundeid ja tulemusi võrdselt, jälgitakse ja antakse regulaarselt aru näiteks iga-aastaste rakendamisaruannete kaudu. Vastavalt õigusaktidele võivad liikmesriigid aru anda kas osaliselt või täielikult lõpetatud toimingute kohta. Osalemise kestusest tulenevalt esitatakse tulemusnäitajad väljundinäitajatega võrreldes teatava ajalise nihkega. Kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühiste tulemusnäitajate saavutusmäärad on avatud andmeplatvormil kättesaadavad.

75

Komisjon on seisukohal, et rahastatud projektide otsesed tulemused ja rakenduskava tasandil saavutatavad tulemused (mida kajastavad tulemusnäitajad), on erinevad. Kuigi otseseid tulemusi mõjutavad ainult kaasrahastatavad meetmed, mõjutavad tulemusnäitajaid erinevad välised tegurid, mis ei ole korraldusasutuse kontrolli all. Hästi väljatöötatud sekkumisloogika tagab, et väljavalitud projektide väljundid ja otsesed tulemused aitavad saavutada rakenduskavalt oodatavaid tulemusi.

Projektide valiku eest vastutavad ainuisikuliselt korraldusasutused, kes määravad kindlaks valikukriteeriumid ja kohaldavad neid rahastamistaotluste läbivaatamisel.

77

Komisjon leiab, et mitme abiliigi puhul on tõhusam kehtestada kvaliteedikünnis ning heaks kiita kõik sellele künnisele vastavad projektid, mitte aga rakendada taotluste otsese võrdlemise meetodit. Teatavat liiki abi puhul ei pruugi konkurentsipõhine valikumenetlus kaasa aidata rakenduskava konkreetsete eesmärkide saavutamisele (nt transporditaristu projektid või projektid, mille puhul ei ole avaliku sektori/kohalike omavalitsuste vaheline konkurents vajalik).

Komisjon leiab, et valitud projektide kvaliteet sõltub rohkem kasutatavatest valikukriteeriumidest kui valikumenetluse liigist.

78

Seiresüsteemid kuuluvad liikmesriikide vastutusalasse, kes pidid need ette valmistama vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

Komisjon on seire puhul kasutanud ennetavat lähenemist, andes liikmesriikidele ja oma vastutavatele ametnikele juhiseid, teostades liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsuse kontrolle ja kehtestades IT-süsteemis „SFC“ täiendava valideerimiseeskirja, mis vähendab vigaste andmete esitamise võimalust. Andmete ajakohastamine on normaalne ja komisjon toetab seda. Andmete valideerimine võtab aega, eriti juhtimis- ja teabesüsteemi loomise puhul. Kõige uuemad, parandatud ja ajakohastatud andmed on alati kättesaadavad avatud andmeplatvormil.

79

Komisjon teostab 2018. aastal eriuurimise raames seiresüsteemide täiendavaid auditeid ja jätkab koostööd auditeerimisasutustega, et suurendada kindlust tulemuslikkuse andmeseiresüsteemide usaldusväärsuse suhtes enne tulemuslikkuse hindamist.

80

Liikmesriigid võivad teha ettepanekuid vahe-eesmärkide ja eesmärkide muutmise kohta teatava prioriteedi eraldiste muutumise korral või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on sätestatud määrustes (ühissätete määruse artikli 30 lõige 1, ühissätete määruse II lisa, määruse (EÜ) nr 215/2014 artikli 5 lõige 6).

Selleks et tagada, et sellised rakenduskava muudatused esitatakse ja neid töödeldakse õigeaegselt enne 2018. aasta lõppu, ning et vältida tulemusraamistiku muudatusi, mille eesmärk on lihtsalt kohandada väärtusi vastavalt tegelikule kohapealsele rakendamisele, on kutsutud liikmesriike üles esitama kõik sellised taotlused ametlikult 30. juuniks 2018.

Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat on koostanud tulemusraamistiku muudatuste seisukohalt oluliste rakenduskavade tulevaste muudatuste siseanalüüsi, seades oma juhtimiskavas tulevase tulemuslikkuse hindamise kesksele kohale ja kavandades vastavalt ka vahendid.

81

ESFi ja ERFi kontekstis on olukord põhimõtteliselt teistsugune. Komisjon on kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides kasutatavate mõistete erinevustega tegelemiseks siiski loonud talitustevahelise töörühma. Sel viisil saavutatakse võimalikult suur ühtsus, võttes arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatavate toimingute erinevat laadi.

Tulemusnäitajate määratlus, mida kohaldatakse kõigi fondide puhul, on lisatud komisjoni 2020. aasta järgset programmitöö perioodi käsitlevasse ühissätete määruse ettepaneku artiklisse 2.

Komisjoni 2020. aasta järgset programmitöö perioodi käsitlev seadusandlik ettepanek sisaldab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ühiste tulemusnäitajate loetelu kooskõlas parema õigusloome suunistega ja ESFi raames kasutatud tulemuste mõiste määratlusega. Kõnealuste tulemusnäitajatega mõõdetakse toetatud sekkumiste mõju toetusesaajatele, sealhulgas lühiajalise toetuse saajatele.

82

Üksikprojektide tulemused ja otsesed tulemused ei pruugi olla samad, mis programmide erieesmärgid. Oodatavaid tulemusi aitavad saavutada kõik konkreetset eesmärki silmas pidades rahastatavad projektid.

Programmide sekkumisloogikaga kirjeldatakse, kuidas üksikute projektide väljundid aitavad kaasa kava eesmärkide saavutamisele. Hindamise eesmärk on selgitada tagantjärele, kas sekkumisloogika oli eesmärkide saavutamiseks tõhus.

Delegeeritud õigusakti (vt 480/2014, vt eespool) kohaselt ei nõuta toetuslepingutes ESFi puhul kvantifitseeritud eesmärke.

83

ESFi kontekstis mõõdetakse nii väljundeid kui ka tulemusi, neid jälgitakse ja neist antakse korrapäraselt aru näiteks rakendamise aastaaruannete kaudu. Tuleb märkida, et vastavalt õigusaktidele võivad liikmesriigid aru anda kas osaliselt või täielikult lõpetatud projektide kohta.

Tulemusraamistiku aluseks on mitmesugused näitajad, et tagada programmide täitmine kokkulepitud viisil. Tulemusnäitajad ei pruugi olla (ERFi/Ühtekuuluvusfondi puhul) asjakohased, kuna aeg, mis kulub tulemuste saavutamiseks ja süsteemis kajastumiseks, ei vasta tulemusreservi kasuliku jaotamise kohustuslikule ajakavale.

Kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühiste näitajate väärtused, millest korraldusasutused on teatanud, on üldsusele avatud andmeplatvormil kättesaadavad.

1. soovitus. Tulemuspõhine valimine

Komisjon märgib, et see soovitus on mõeldud liikmesriikidele.

2. soovitus. Tulemuspõhine seire
  1. Komisjon märgib, et see allsoovitus on mõeldud liikmesriikidele.
  2. Komisjon nõustub soovitusega.

Tulemusnäitajate määratlus, mida kohaldatakse kõigi fondide puhul, on lisatud komisjoni 2020. aasta järgset programmitöö perioodi käsitlevasse ühissätete määruse ettepaneku artiklisse 2.

Komisjoni 2020. aasta järgset programmitöö perioodi käsitlev seadusandlik ettepanek sisaldab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ühiste tulemusnäitajate loetelu vastavalt ESFiga kooskõlastatud parema õigusloome suunistega. Kõnealuste tulemusnäitajatega mõõdetakse toetatud sekkumiste mõju toetusesaajatele, sealhulgas lühiajalise toetuse saajatele.

3. soovitus. Tulemusalane aruandlus ning 2019. aastal toimuva tulemuslikkuse hindamise ettevalmistamine
  1. Komisjon nõustub soovitusega ja on seisukohal, et seda juba rakendatakse.

    Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi auditiüksused on juba läbi viinud märkimisväärse hulga auditite käigus tulemusandmete usaldusväärsuse auditeid ja see aspekt on jätkuvalt ka nende ennetavate auditimissioonide osa. Peale selle teostas tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi (DG EMPL) vastutusel välisaudiitor konkreetse tulemusauditi, mis hõlmas ka seiresüsteeme, ning liikmesriigid on saanud tõstatada ja käsitleda mis tahes probleeme.

    Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi 2017.–2018. aasta auditikava hõlmab 20 auditit tulemuslikkusega seotud andmete usaldusväärsuse kohta. 28. mail 2018 arutas regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi juhtkond kokkuvõtet seni üheksas liikmesriigis tehtud 13 tulemusandmete usaldusväärsuse seiresüsteemide auditist. Ülejäänud 2018. aastasse on kavandatud täiendavaid auditeid ja jätkub koostööd auditeerimisasutustega, et suurendada kindlust tulemuslikkuse andmeseiresüsteemide usaldusväärsuse suhtes enne 2019. aasta tulemuslikkuse hindamist.

  2. Komisjon nõustub soovitusega ja on seisukohal, et seda juba rakendatakse.

    Kui komisjon või auditeerimisasutus tuvastab puudujääke, kehtestatakse vajalikud parandusmeetmed vastavates auditiaruannetes koos tähtajaga.

  3. Komisjon nõustub soovitusega osaliselt.

    Rakenduskavade muudatused esitatakse liikmesriikide algatusel, kuid nende esitamiseks puudub õiguslik tähtaeg. Komisjon astus vajalikud korralduslikud sammud, et tagada tulemusraamistikuga seotud rakenduskava muudatuste õigeaegne menetlemine. Kõnealuste rakenduskavade muudatuste õigeaegse esitamise ja õigeaegse esitamise tagamiseks on liikmesriike kutsutud üles esitama nimetatud taotlused ametlikult 30. juuniks 2018. Kõnealuste rakenduskavade muutmistaotluste hindamisel järgitakse standardmenetlust, et tagada ühtne käsitlemine. Komisjon tegeleb nende rakenduskavade muudatustega ühissätete määrusega ette nähtud tähtaja jooksul.

Sõnastik

Eeltingimused: tingimused, millele liikmesriigid peavad vastama enne, kui neil on võimalik saada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames rahastust. Programmitöö perioodi 2014–2020 rakenduskavade ettevalmistamisel pidid liikmesriigid hindama nende tingimuste täitmist. Kui tingimused olid täitmata, tuli koostada tegevuskavad, mis pidid tagama nende täitmise 31. detsembriks 2016.

Erieesmärk: kavandatud tulemus, mille saavutamisele püütakse ELi meetmega kaasa aidata.

Euroopa partnerluse käitumisjuhend: komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 240/2014 sätestatud põhimõtete kogum, mille eesmärk on toetada liikmesriike partnerluste korraldamisel partnerluslepingute ja rakenduskavade koostamiseks ja rakendamiseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on viis eraldiseisvat fondi, mille eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust Euroopa Liidus; fondide poliitikaraamistikud põhinevad seitsmeaastasel eelarveperioodil. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide hulka kuuluvad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).

Finantsnäitajad: väärtused, mille abil jälgitakse edusamme projekti, meetme või kava jaoks selle rahastamiskõlblike kuludega seoses kättesaadavate vahendite (iga-aastases) kulukohustustega sidumises ja maksmises.

Investeerimisprioriteedid: iga prioriteetse suuna jaoks peavad liikmesriigid kehtestama oma rakenduskavades investeerimisprioriteedid ja vastavad erieesmärgid. Need on loetletud konkreetsetes määruses, millega reguleeritakse ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi.

Korraldusasutus: korraldusasutus on liikmesriigi poolt rakenduskava juhtima määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus. Korraldusasutuse kohustuste hulka kuulub rahastatavate projektide valimine, nende elluviimise seire ning Euroopa Komisjonile esitatav finants- ja tulemuste alane aruandlus.

Näitaja: eesmärgile seatud mõõdetav sihtväärtus, mis annab infot, et toetada eesmärgi täitmise taseme hindamist.

Prioriteetne suund: ühe valdkondliku eesmärgiga seotud üks või mitu investeerimisprioriteeti. Rahastamine rakenduskava raames korraldatakse prioriteetsete suundade lõikes.

Rakenduskava: liikmesriigi prioriteete ja erieesmärke sisaldav dokument, milles kirjeldatakse, kuidas kasutatakse vahendeid (ELi ja liikmesriigi poolne avaliku ja erasektori kaasrahastamine) projektide rahastamiseks teatud perioodi vältel (praegu seitse aastat). Rakenduskava projektid peavad aitama saavutada teatud arvu eesmärke, mis on kindlaks määratud rakenduskava prioriteetsete suundade tasandil. Rakenduskava rahalised vahendid võivad olla pärit ERFist, Ühtekuuluvusfondist ja/või ESFist. Rakenduskava koostab liikmesriik ja Euroopa Komisjon peab selle heaks kiitma, enne kui ELi eelarvest saab makseid teha. Rakenduskava saab programmitöö perioodi jooksul muuta üksnes mõlema poole nõusolekul.

Seire: kulude, väljundite ja tulemuste korrapärane uurimine, mis annab ajakohast teavet selle kohta, kas projektid/kavad edenevad plaanikohaselt.

Seirekomisjon: komisjon, mis jälgib rakenduskava täitmist. See koosneb „liikmesriigi asjaomaste asutuste esindajatest“ (nt korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutuste, rakendusametite, tööandjate või töötajate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajad). Euroopa Komisjon täidab ka vaatleja rolli.

Sekkumisloogika: seos kindlakstehtud vajaduste, eesmärkide, (kavandatud ja eraldatud) sisendite, (kavandatud ja saavutatud) väljundite ja (kavandatud ja tegelike) tulemuste vahel.

Strateegia „Euroopa 2020“: ELi majanduskasvu strateegia aastateks 2010–2020, mille eesmärk on võimaldada liidul kriisist taastuda. Strateegial on viis põhieesmärki, mis hõlmavad järgmisi valdkondi: tööhõive, teadus- ja arendustegevus, kliima ja energia, haridus ning sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vähendamine.

Tulemused: kohesed muutused otseste toetusesaajate jaoks, mis tekivad nende sekkumises osalemise lõppedes (nt ehitatud teega saavutatud parem juurdepääs, töökoha leidnud praktikandid).

Tulemusnäitajad: väärtused, mida kasutatakse toetatud projektidega või rakenduskava tasandil saavutatud tulemuste mõõtmiseks.

Tulemusraamistik: rakenduskavas iga prioriteetse suuna jaoks määratletud vahe-eesmärkide ja sihteesmärkide kogum, mis moodustab tulemuslikkusele suunatud lähenemisviisi olulise samba.

Tulemusreserv: 6% ERFile, ESFile, Ühtekuuluvusfondile või EAFRD-le ja EMKFile eraldatud vahenditest, mis tehakse kättesaadavaks pärast 2019. aastal toimuvat tulemuslikkuse hindamist juhul, kui teatud tingimused on täidetud või ületatud.

Valiku- /toetuse määramise kriteeriumid: eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumid, mida kasutatakse valikumenetlustes, et hinnata taotlejate suutlikkust viia kavandatud meede või töökava lõpule.

Väljundid: sekkumismeetmetele eraldatud vahenditega loodu või saavutatu (nt noortele töötutele korraldatud koolitused, reoveepuhastite arv, ehitatud teede pikkus).

Väljundinäitajad: väärtused, mida kasutatakse toetatud toimingute või rakenduskava tasandi väljundite mõõtmiseks.

Kasutatud lühendite loetelu

DKA: Delegeeritud korraldusasutus

EE: Erieesmärk

EK: Euroopa Komisjon

ERF: Euroopa Regionaalarengu Fond

ESF: Euroopa Sotsiaalfond

ESI fondid: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

IP: Investeerimisprioriteet

KA: Korraldusasutus

LR: Liikmesriik

PS: Prioriteetne suund

RK: Rakenduskava

VA: Vahendusasutus

VE: Valdkondlik eesmärk

VKEd: Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Järelmärkused

1 Investeerimisprioriteedid ja erieesmärgid kehtestatakse liikmesriigi partnerluslepingu alusel, mis on liikmesriigi ja komisjoni vahel sõlmitud riigi strateegilisi eesmärke ja investeerimisprioriteete kirjeldav kokkulepe.

2 KOM(2010) 700 lõplik, 19.10.2010 – ELi eelarve läbivaatamine.

3 Kõiki neid aspekte on käsitletud ka kontrollikoja eriaruandes nr 2/2017 „Komisjoni läbirääkimised perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepingute ja rakenduskavade üle: rahastamine on rohkem suunatud strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetidele, kuid tulemuslikkuse mõõtmise kord muutub üha keerulisemaks“ ja eriaruandes nr 15/2017 „Ühtekuuluvusvaldkonnas kohaldatavad eeltingimused ja tulemusreserv: uuenduslikud, kuid veel mitte tulemuslikud vahendid“.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320) artikkel 19.

5 Määruse (EL) nr 1303/2013 XI lisa II osa üldine eeltingimus 7.

6 Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklid 20, 22 ja 96 ning II lisa.

7 Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklid 9 ja 96.

8 Määruste (EL) nr 1300/2013, nr 1301/2013 ja nr 1304/2013 I lisa, määruse (EL) nr 1301/2013 artikkel 5, määruse (EL) nr 1304/2013 artikkel 3 ja määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 punkti b alapunkt ii.

9 Eriaruanne nr 2/2017.

10 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 48 lõige 3.

11 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 53 lõige 2.

12 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 9.

13 Vt Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 2/2017.

14 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 punkt b.

15 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punkti a alapunkt i.

16 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punkt a.

17 Projektid nr 27, 28, 30, 31, 32, 33 ja 34.

18 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 116 ja XII lisa punkt 3.

19 Finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikkel 132, määruse (EL) nr 1303/2013 artiklid 34 ja 125.

20 Komisjoni suunised: http://ec.europa.eu/regional_policy/en/information/legislation/guidance/.

21 Rakenduskava „Piemonte“, Itaalia, projektikonkurss „Obbligo d’istruzione“ 2015/2016.

22 Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklid 72, 73 ja 74.

23 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punkt d; see nõue on ka osa juhtimis- ja kontrollisüsteemidest (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 72 punkt d).

24 Määruse (EL) nr 1303/2013 XI lisa II osa eeltingimus 7.

25 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 19.

26 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 122.

27 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 122 lõige 3; nende tegelik kasutamine toetusesaajate poolt ei ole kohustuslik.

28 EGESIF_14-0010-final 18/12/2014, juhised komisjonile ja liikmesriikidele juhtimis- ja kontrollisüsteemide hindamise ühise metoodika kohta liikmesriikides.

29 Näiteks teave osaleja tausta kohta: rändajad, välisriigist pärinemine, vähemused, sealhulgas marginaliseeritud vähemused, nagu romad, puudega ja muud ebasoodsas olukorras olevad osalejad.

30 Euroopa Komisjoni 20 tulemusandmete usaldusväärsuse auditi alusel, mis viidi läbi peamiselt 2017. aastal.

31 Korraldusasutusel õnnestus see probleem hiljem 2017. aasta jooksul lahendada.

32 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2.

33 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 4.

34 Samuti liikmesriikide 2017. aasta eduaruannete alusel. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 52 alusel esitatakse see 31. augustiks 2017 ja 31. augustiks 2019 partnerluslepingu täitmise kohta vastavalt 31. detsembri 2016. aasta ja 31. detsembri 2018. aasta seisuga. Eduaruannetes esitatakse konkreetsemalt „edusammud liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia täitmisel ja artikli 4 lõikes 1 viidatud fondispetsiifiliste ülesannete täitmisel Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse kaudu valitud valdkondlikele eesmärkidele ja eeskätt seoses iga programmi jaoks tulemusraamistikus sätestatud vahe-eesmärkidega ning kliimamuutuste eesmärgi raames kasutatud toetusega“.

35 Vt määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 75 ja artikli 127 lõige 4 ning komisjoni 20. jaanuari 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/207 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 üksikasjalikud rakenduseeskirjad eduaruannete, suurprojektide kohta teabe esitamise, ühise tegevuskava, majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seotud rakendusaruannete, vahendite haldaja kinnituse, auditistrateegia, auditiarvamuse ja auditeerimise aastaaruande vormide ning kulude ja tulude analüüsimise metoodika kohta ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1299/2013 üksikasjalikud rakenduseeskirjad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga seotud rakendusaruannete vormi kohta) VII lisa (ELT L 38, 13.2.2015, lk 1) ja EGESIF_14-0010-final 18.12.2014, juhised komisjonile ja liikmesriikidele juhtimis- ja kontrollisüsteemide hindamise ühise metoodika kohta liikmesriikides – põhinõuded 6 ja 15.

36 Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklid 123 ja 124.

37 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 124 lõige 2 ja XIII lisa.

38 Tulemusnäitajad on rakenduskava iga prioriteetse suuna jaoks kindlaks määratud näitajad, mille väärtusi 2018. aasta lõpus võrdleb komisjon kehtestatud vahe-eesmärkidega, et teha otsus tulemusreservi vabastamise kohta 2019. aastal.

39 Vahe-eesmärgid on tulemusraamistiku näitajate kohta kehtestatud väärtused, mis tuleb saavutada 2018. aasta lõpuks.

40 Vt ühissätete määruse artikli 30 lõige 1 ja II lisa ning määruse (EÜ) nr 215/2014 artikli 5 lõige 6.

41 Määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 56.

42 Projektid nr 27, 28, 31, 32, 33 ja 34.

43 Projektid nr 6, 7, 8, ja 9.

44 Nt 2015. aasta aastaaruande 6. peatüki punkt 6.86: „Tulemusnäitajaid ei olnud määratletud 38% projektide puhul“. Või 2016. aasta aastaaruande 6. peatüki punkt 6.56: „42% projektide puhul ei olnud aga võimalik kindlaks teha ega mõõta nende panust rakenduskavade üldeesmärkide saavutamisse, kuna projektitasandil ei olnud tulemusnäitajaid ega sihtarve määratletud“.

45 Eriaruanne nr 15/2017.

46 COM(2017) 755 final, 13. detsember 2017, „2017. aasta strateegiline aruanne Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise kohta“.

47 Vt eriaruanne nr 2/2017, punkt 150.

48 Vt eriaruanne nr 2/2017, punkt 131.

49 Vt eriaruanne nr 2/17, punkt 150.

50 Vt eriaruanne nr 2/17, 3. soovitus.

Sündmus Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus 18.1.2017
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale) 3.5.2018
Aruande lõplik vastuvõtmine peale ärakuulamismenetlust 27.6.2018
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes 23.7.2018

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi ühtekuuluvusse, majanduskasvu ja kaasamisse tehtud investeeringute kuluvaldkondade eest vastutav II auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Iliana Ivanova. Auditit juhtis kontrollikoja liige Ladislav Balko, keda toetasid kabinetiülem Branislav Urbanič, kabineti atašee Zuzana Frankova, valdkonnajuht Myriam Cazzaniga, auditijuht Pekka Ulander ja lähetatud riiklik ekspert Michaela Binder.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

PDF ISBN 978-92-847-0568-9 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/15586 QJ-AB-18-018-ET-N
HTML ISBN 978-92-847-0505-4 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/900813 QJ-AB-18-018-ET-Q

©Euroopa Liit, 2018

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://publications.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/home?) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.