Eriaruanne
ESFi toetus pikaajalise töötuse vastu võitlemiseks: meetmeid tuleb paremini suunata, kohandada ja jälgida
Lühidalt aruandestPikaajalisel töötusel võivad olla tõsised tagajärjed asjaomastele isikutele ning see võib avaldada negatiivset mõju majanduskasvule ja riigi rahandusele. EL on kindlaks määranud mitmeid poliitikameetmeid pikaajalise töötuse lahendamiseks. Aastatel 2014–2020 jõudsid Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu rahastatavad tööhõivele juurdepääsu meetmed paljude pikaajaliste töötuteni, kuid ei olnud konkreetselt neile suunatud. Peale selle ei kohandatud selliseid ESFi meetmeid sageli pikaajaliste töötute erivajadustega. Soovitame komisjonil nõuda, et liikmesriigid võtaksid konkreetselt pikaajalistele töötutele ja nende vajadustele suunatud meetmeid fondist ESF+ perioodil 2021–2027 antavate toetuste kaudu ning et meetmetes kohaldataks personaalset lähenemisviisi; samuti soovitame komisjonil hinnata tööhõivele juurdepääsu meetmete tõhusust pikaajaliste töötute seisukohast.
Euroopa Kontrollikoja eriaruanne vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule.
 |
Kokkuvõte
I Pikaajaline töötus viitab isikutele, kes on olnud töötud vähemalt 12 kuud. Ametliku töökoha puudumine nii kaua võib põhjustada asjaomastele isikutele tõsiseid tagajärgi, nt suuremat vaesusriski, sotsiaalset tõrjutust ja isegi terviseprobleeme. Pikaajaline töötus kahjustab seega ka meie sotsiaalset struktuuri. Samas on pikaajalisel töötusel majanduslikust seisukohast negatiivne mõju majanduskasvule ja riigi rahandusele.
II ELis on tööturupoliitika riigi eesõigus: liikmesriigid (mõnikord koos oma piirkondadega) vastutavad asjakohaste (pikaajalise) töötuse vähendamise meetmete üle otsustamise ja nende võtmise eest. Samas teevad liikmesriigid ELiga koostööd koordineeritud tööhõivestrateegia väljatöötamiseks, eelkõige selleks, et edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muutustele reageerivaid tööturge. Strateegiaraamistikus on ELi roll soodustada liikmesriikide koostööd ning toetada ja vajaduse korral täiendada liikmesriikide meetmeid.
III Alates 2011. aastast vaatab komisjon läbi liikmesriikide tööturupoliitikat Euroopa poolaasta protsessi kaudu. Komisjoni analüüsi põhjal on nõukogu võtnud vastu mitu riigipõhist soovitust, milles palutakse asjaomastel liikmesriikidel võtta pikaajalise töötuse vastaseid erimeetmeid, sealhulgas personaalne lähenemisviis. 2016. aastal kiideti see lähenemisviis heaks nõukogu soovituses pikaajalise töötuse kohta.
IV Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on ELi peamine rahastamisvahend liikmesriikide aktiivsete tööturumeetmete toetamiseks. Perioodil 2014–2020 on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätete määruses sätestatud 11-st valdkondlikust eesmärgist ESFi jaoks olulised neli eesmärki, millest kolm käsitlesid vähemalt osaliselt pikaajalise töötuse eriküsimust. Eelkõige eraldati ligikaudu 11,4 miljardit eurot investeerimisprioriteedile „Tööotsijate ja tööturult eemale jäänud inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturust kaugel paiknevate inimeste juurdepääs tööhõivele, muu hulgas kohalike tööhõivealgatuste ja tööjõu liikuvuse toetamise kaudu“. See on ainus investeerimisprioriteet, mis viitab konkreetselt pikaajalistele töötutele koos teiste ebasoodsas olukorras olevate tööotsijate ja tööturult eemale jäänud inimeste rühmadega. Komisjoni sõnul katab see prioriteet ligikaudu poole kõigist ESFi kulutustest pikaajalise töötuse meetmetele.
V Meie auditis hinnati, kas ESFi vahendid (selle investeerimisprioriteedi „juurdepääs tööhõivele“ kaudu) olid aastatel 2014–2020 tõhusad võitluses pikaajalise töötuse vastu. Eelkõige analüüsisime, kui suures ulatuses olid ESFi kulutused suunatud meetmetele, mis aitasid pikaajalistel tööotsijatel tööd leida. Lisaks uurisime, kas liikmesriigid kohaldasid tööhõivele juurdepääsu meetmete rakendamisel personaalset lähenemisviisi, et hõlbustada pikaajaliste töötute naasmist tööturule. Lõpuks kontrollisime, kas komisjon oli võtnud vajalikud meetmed asjakohaste ja piisavate andmete saamiseks, et teha kindlaks ESFi rahastamise mõju pikaajalisele töötusele.
VI Leidsime, et ESFi tööhõivele juurdepääsu meetmetega rahastati perioodil 2014–2020 eri sekkumisi, millest said kasu paljud pikaajalised tööotsijad. Need ESFi meetmed olid peamiselt suunatud pikaajalistele töötutele kõigi töötute ja/või ebasoodsas olukorras olevate rühmade alamrühmana. See oli kooskõlas rahastamisulatusega seoses selle investeerimisprioriteediga, mis viitab pikaajalistele töötutele, kuid hõlmab kõiki tööotsijaid ja tööturult eemale jäänud inimesi. Seda lähenemisviisi kohaldati ka muude asjakohaste ESFi investeerimisprioriteetide suhtes. Tuginedes tööhõivele juurdepääsu prioriteedi kohta kättesaadavatele andmetele, märkisime samuti, et tööhõivele juurdepääsu ESFi meetmete kaudu toetatavate pikaajaliste töötute osakaal ei kajastanud tingimata probleemi ulatust mõnes liikmesriigis.
VII Meie analüüsist selgus ka, et perioodil 2014–2020 võetud ESFi meetmetes ei kasutatud alati personaalse lähenemisviisi kontseptsiooni. See oleks olnud võimalus suurendada pikaajaliste tööotsijate jaoks ESFi meetmete tõhusust, sest need ei pruugi alati olla vastanud nende erivajadustele.
VIII Meie auditis rõhutatakse veel üht ESFi seire- ja hindamisraamistiku sagedat puudust: konkreetse kulukategooria puudumine eri sihtrühmade jaoks (nt pikaajalised töötud) muudab keeruliseks mitte ainult tuvastamise, kui palju ELi rahalisi vahendeid on eraldatud selliste meetmete jaoks, vaid ka selle tulemuste ja sihtrühmale avalduva mõju hindamise.
IX Programmiperioodiks 2021–2027 soovitame, et komisjon peaks
- nõudma, et liikmesriigid võtaksid konkreetselt pikaajalistele töötutele ja nende vajadustele suunatud meetmeid ESF+ vahendite kaudu, kui riiklik või piirkondlik pikaajalise töötuse määr on suur;
- nõudma, et liikmesriigid kohaldaksid personaalset lähenemisviisi kõigi pikaajaliste töötute suhtes tööhõivele juurdepääsu meetmete rakendamisel ESF+ raames; ning
- hindama pikaajaliste töötute tööhõivele juurdepääsu meetmete tõhusust.
Sissejuhatus
Pikaajaline töötus: püsiv probleem mõne liikmesriigi tööturul
01 ELis on pikaajalist töötust peetud juba aastaid eriliseks probleemiks. Inimestel, kes jäävad kauaks tööta, on rohkem probleeme töö leidmisega, sest nad kaotavad motivatsiooni, usalduse ja oskused[1]. Peale selle võivad tööandjad soovida vähem palgata kedagi, kes ei ole kaua töötanud[2]. Pikaajalise töötusega kaasneb suurem vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja isegi terviseprobleemide risk[3]. Pikaajaline töötus kahjustab seega ka meie sotsiaalset struktuuri. Samas on pikaajalisel töötusel majanduslikust seisukohast negatiivne mõju majanduskasvule ja riigi rahandusele[4].
02 1. selgituses määratletakse mõiste „pikaajaline töötus“. Määratlus järgib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni suuniseid ja Eurostat kasutab seda andmete koostamiseks pikaajalise töötuse kohta ELis.
Pikaajalise töötuse määratlus
Pikaajaline töötus viitab nende inimeste arvule, kes on olnud töötud ja otsinud aktiivselt tööd vähemalt 12 kuu jooksul.
Töötu on 15–74-aastane isik, kes oli vaatlusnädala jooksul tööta, oli sel ajal tööleasumiseks valmis ja kas otsis aktiivselt tööd viimase nelja nädala jooksul või oli juba leidnud töö, mis algas järgmise kolme kuu jooksul. Töötuse periood on tööotsingu kestus või viimasest töökohast möödunud aeg (kui see on lühem kui tööotsinguks kulunud aeg). See määratlus järgib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni suuniseid[5].
Eurostat koostab pikaajalise töötuse andmeid absoluutarvudes, osakaaluna majanduslikult aktiivsest rahvastikust ja osakaaluna kogu töötusest.
03 ELis süvendas pikaajalist töötust 21. sajandi esimese kümnendi lõpus toimunud finants- ja majanduskriis: 2014. aastal oli kõigist tööturul tegutsevatest inimestest töötuid ligikaudu 11% ja 2009. aastal ligikaudu 9%. Samas oli 2014. aastal kõigist töötutest olnud tööta üle aasta ligikaudu 50% ja 2009. aastal ligikaudu 34%. Viimasel ajal on olukord üldiselt taastunud kriisieelsele tasemele. Uusimate kättesaadavate aastaandmete (2020) kohaselt olid 15 miljonist tööotsijast EU-27 riikides 35% (5,3 miljonit) pikaajalised töötud (vt olukord liikmesriigiti: joonis 1, joonis 2 ja I lisa). COVID-19 pandeemia majanduslikud tagajärjed suurendavad siiski riski, et see langussuundumus pöördub lähiaastatel.
Joonis 1. EU-27 pikaajalise töötuse osakaal majanduslikult aktiivsest rahvastikust ja kogu töötusest (2009–2020)
Allikas: Euroopa Kontrollikoda Eurostati andmete põhjal (tabel pealkirjaga „une_ltu_a“, väljavõte: juuli 2021).
Joonis 2. EU-27 töötute ja pikaajaliste töötute arv (2009–2020)
Allikas: Euroopa Kontrollikoda Eurostati andmete põhjal (tabel pealkirjaga „UNE_RT_A“, väljavõte: juuli 2021).
04 Kuigi majanduse taastumisega pärast finantskriisi paranesid pikaajaliste töötute keskmised arvud ELi tasandil, on areng olnud ebaühtlane ning pikaajalise töötusega seoses on liikmesriikide vahel säilinud olulised erinevused. Eurostati 2020. aasta andmetest, mis olid auditi ajal kättesaadavad, selgub, et seitsmes liikmesriigis[6] ületas pikaajalise töötuse määr osakaaluna kogu töötusest EU-27 keskmist määra (35,4%), võrreldes 10 liikmesriigiga[7] 2014. aastal. Neist seitsmest ulatusid Kreeka ja Itaalia määrad vastavalt 66,5% ja 51,5%-ni. Veel kolmes liikmesriigis (Belgia, Bulgaaria ja Slovakkia) oli pikaajalise töötuse määr osakaaluna kogu töötusest üle 40% ning Sloveenias ja Prantsusmaal üle 35% (vt I lisa). Nendes liikmesriikides on pikaajalise töötuse määr keskmiselt 13,1 protsendipunkti suurem kui EU-27 määr (võrreldes 9,2 protsendipunktiga 2014. aastal).
05 Piirkondlikul tasandil on pikaajalise töötuse määra erinevused veelgi suuremad. Seda illustreerib pikaajalise töötuse määr protsendina majanduslikult aktiivsest rahvastikust: 2019. aastal ületas ligikaudu kolmandiku EU-27 piirkondade (kasutades Eurostati NUTS2-liigitust) pikaajalise töötuse määr EU-27 keskmist (2,8%). Pikaajalise töötuse määr jäi vahemikku 0,3–18,4% (vt pilt 1 ja pilt 2).
Pilt 1. Pikaajalise töötuse määr võrreldes ELi keskmisega 2013. aastal
Märkus: tumehallid alad on piirkonnad, kus Eurofound/Eurostat ei saanud piisavalt või usaldusväärseid NUTS2 piirkondlikke andmeid. See kehtib eelkõige kahe liikmesriigi piirkondade kohta: Austria ja Iirimaa. Kummagi kogu liikmesriigi andmete kohaldamisel (vt I lisa) värvuks Austria tumeroheliseks ja Iirimaa oranžiks.
Allikas: Eurofound Eurostati andmete põhjal.
Pilt 2. Pikaajalise töötuse määr võrreldes ELi keskmisega 2019. aastal
Märkus: tumehallid alad on piirkonnad, kus Eurofound/Eurostat ei saanud piisavalt või usaldusväärseid NUTS2 piirkondlikke andmeid. See kehtib eelkõige kahe liikmesriigi piirkondade kohta: Austria ja Iirimaa. Kummagi kogu liikmesriigi andmete kohaldamisel (vt I lisa) värvuks Austria heleroheliseks ja Iirimaa beežiks.
Allikas: Eurofound Eurostati andmete põhjal.
06 Lisaks pikaajalise töötuse andmete jälgimisele jälgib komisjon nende ELi potentsiaalsete töötajate osakaalu muutusi, kes on tööleasumiseks valmis, kuid ei otsi tööd, sealhulgas need, kes kuuluvad kategooriasse „ei usu töö leidmisesse“ (nn heitunud tööotsijad)[8]. Kuna need potentsiaalsed töötajad ei otsi aktiivselt tööd, ei arvestata neid töötutena ega/või pikaajaliste töötutena, vaid tööturult eemale jäänutena.
07 Eurostati andmete kohaselt põhjustas 2008. aasta finantskriis suuremat tööturult väljalangemist ja eemalejäämist, mis saavutas haripunkti aastatel 2013–2014, kui ligikaudu üheksa miljonit inimest olid tööleasumiseks valmis, kuid ei otsinud tööd, sealhulgas üle viie miljoni inimese alamkategoorias „ei usu töö leidmisesse“. Seejärel vähenes võimalike heitunud tööotsijate arv kuni 2020. aastani, mil see suurenes taas 3,5 miljoni inimeseni, koos üldise kategooriaga, kuhu kuuluvad „tööleasumiseks valmis, kuid ei otsi tööd“ (vt joonis 3).
08 Neist andmetest ei selgu siiski, kui palju varem pikaajaliste töötutena arvestatud inimestest lõpetas töö otsimise, sest nad olid muutunud heitunud tööotsijateks. Statistikas ei arvestata neid mitte pikaajaliste töötutena, vaid tööturult eemale jäänutena, mille tulemusena väheneb automaatselt pikaajaliste töötute arv. On risk, et see võib tekitada vale mulje tööhõive olukorra positiivsest muutumisest teatud geograafilises piirkonnas.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda Eurostati andmete põhjal (tabel pealkirjaga „lfsi_sup_a and lfsa_igar“, väljavõte: juuli 2021).
ELi algatused tööhõivepoliitika valdkonnas
Tööhõivepoliitika: riigi eesõigus
09 ELis on tööturupoliitika riigi eesõigus: liikmesriigid (mõnikord koos oma piirkondadega) vastutavad asjakohaste (pikaajalise) töötuse vähendamise meetmete üle otsustamise ja nende võtmise eest. Samas teevad liikmesriigid ELiga koostööd koordineeritud tööhõivestrateegia väljatöötamiseks, eelkõige selleks, et edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muutustele reageerivaid tööturge. Oma strateegia- ja koordineerimisraamistikus ei julgusta EL mitte ainult liikmesriikide koostööd, vaid ka toetab ja vajaduse korral täiendab nende meetmeid[9].
ELi strateegia „Euroopa 2020“
10 Komisjon esitas 2010. aastal aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“,[10] mille eesmärk on liikmesriikide ja ELi poliitika parem koordineerimine. Üks selle viiest peamisest eesmärgist on seotud tööhõivega, eelkõige 20–64-aastaste tööhõive määra suurendamine 69%-lt vähemalt 75%-le 2020. aastaks. Euroopa Ülemkogu võttis selle strateegia vastu 2010. aasta märtsis.
11 Strateegia „Euroopa 2020“ osana võttis komisjon vastu algatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava“[11]. Selles tehakse ettepanek 13 meetme kohta, mille eesmärk on soodustada Euroopa tööturu toimimist töökohtade suurema paindlikkuse ja kindluse, koolitusse investeerimise stiimulite, inimväärsete töötingimuste ja lihtsama töökohtade loomise kaudu.
12 Strateegia „Euroopa 2020“ teine osa on Euroopa tööhõivestrateegia, mis võeti esmakordselt kasutusele 1992. aastal. See on ELi tööhõivepoliitika nurgakivi, mille eesmärk on luua kogu ELis rohkem ja paremaid töökohti. Strateegiat rakendatakse Euroopa poolaasta kaudu. Nõukogu tööhõivekomitee, mis on tööhõive- ja sotsiaalministrite tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) peamine nõuandev komitee tööhõive valdkonnas, toetab selle strateegia rakendamist.
Euroopa poolaasta protsess
13 Euroopa tööhõivestrateegia rakendamine on lahutamatu osa Euroopa poolaasta protsessist, mis on liikmesriikide vahelise makromajandusliku, eelarve- ja struktuuripoliitika koordineerimise iga-aastane tsükkel. Euroopa poolaasta raames esitavad liikmesriigid oma riiklikud reformikavad ja komisjon analüüsib nende vastavust strateegiale „Euroopa 2020“.
14 Komisjon ja nõukogu jälgivad tööhõive- ja sotsiaalset olukorda liikmesriikides üksikasjalikumalt oma ühise tööhõivearuande kaudu, mille esitab komisjon ning mille nõukogu võtab pärast konsultatsioone ja kohandusi vastu. See hinnang kajastub ka komisjoni riigiaruannetes, milles analüüsitakse liikmesriikide majanduspoliitikat, ja riigipõhistes soovitustes. Alates Euroopa poolaasta paketi kehtestamisest 2010. aastal on see sisaldanud ka tööhõivesuuniseid, milles komisjon teeb ettepaneku tööhõivepoliitika ühiste prioriteetide ja eesmärkide kohta, milles peavad kokku leppima liikmesriikide valitsused ning mille peab vastu võtma Euroopa Liidu Nõukogu.
15 EL on tunnistanud pikaajalise töötuse tähtsust poliitika tasandil ning on Euroopa poolaasta protsessi osana esitanud mitu seotud riigipõhist soovitust. Aastatel 2011–2020 esitas EL sellised soovitused 15 liikmesriigile, neist 11 liikmesriigile anti soovitused aastate 2014–2020 rakenduskavade vastuvõtmise eelsel perioodil. Rakenduskava rakendamise perioodil (2015–2020) sai neli neist liikmesriikidest täiendava soovituse ja veel neli said esimese soovituse pärast 2014. aastat.
Aktiivse tööturupoliitika tulemuslikkuse võti on personaalne lähenemisviis
16 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on määratlenud aktiivse tööturupoliitika kui kõik sotsiaalkulutused (v.a haridus), mille eesmärk on parandada toetusesaajate väljavaateid leida tasustatav töökoht või suurendada muul viisil nende sissetulekuvõimet[12]. Komisjoni sõnul hõlmab aktiivne tööturupoliitika nelja peamist kategooriat: koolitus, abi töö otsimisel, sealhulgas juhendamine ja nõustamine, töölevõtustiimulid erasektori tööhõive jaoks ning otsesed tööhõiveprogrammid avalikus sektoris[13].
17 Tõhusal aktiivsel tööturupoliitikal on väga oluline roll (pikaajaliste) töötute vajaduste käsitlemises ja nende abistamises tööturule naasmisel. Komisjoni sõnul ei ole eri liiki aktiivne tööturupoliitika võrdselt edukas kõigi töötute jaoks: see on tõhus ainult siis, kui on suunatud õigele elanikkonnarühmale, koosneb personaalse lähenemisviisi põhistest kohandatud meetmetest ning seda jälgitakse ja hinnatakse tulemuste alusel, eesmärgiga kohandada tulevasi meetmeid[14].
18 Personaalne lähenemisviis võtab arvesse töötute konkreetseid probleeme ja tagab, et teenused on kohandatud nende individuaalsetele vajadustele. See on eriti oluline pikaajaliste töötute jaoks, kellel on raskem tööturule naasta. Eurostati hinnangul on 2020. aastal töö leidmise tõenäosus pikaajaliste töötute puhul keskmiselt 11% ja lühiajaliste töötute puhul 25%. Suurimaid erinevusi pikaajaliste töötute ja lühiajaliste töötute vahel täheldati Belgias ja Ungaris (üle 22 protsendipunkti), samas kui kõige väiksemad olid need Taanis, Horvaatias ja Rootsis, kus see näitaja oli alla 10 protsendipunkti[15] (vt II lisa). Kuigi lühiajaliste töötute keskmine töö leidmise määr paranes aastatel 2013–2020 (21%-lt 25%-le), püsis see pikaajaliste töötute puhul stabiilsena 11% juures.
19 EL on rõhutanud personaalse lähenemisviisi tähtsust mitmes poliitikadokumendis:
- Euroopa sotsiaalõiguste sammas, milles personaalne lähenemisviis on üks töötute õigustest, koos põhjaliku personaalse hindamisega 18 kuu jooksul pärast töötuks jäämist[16];
- nõukogu 2010., 2015. ja 2018. aasta tööhõivesuuniseid, milles toetati tööhõiveteenuste tõhustamist koos personaalsete teenuste kättesaadavusega kõigile, sealhulgas neile, kes on tööturust kõige kaugemal, ning soovitati personaalset aktiivset toetust tööturule naasmiseks[17];
- enamikus komisjoni riigipõhistes seisukohavõttudes mainiti vajadust kohaldada personaalset lähenemisviisi ja kohandatud meetmeid.
20 2016. aastal võttis nõukogu vastu soovituse pikaajaliste töötute tööturule integreerimise kohta[18]. Soovituses rõhutatakse eriti personaalset lähenemisviisi (vt 2. selgitus).Kuigi komisjoni 2019. aasta hindamisaruandes[19] tunnistati, et individuaalse toetuse andmiseks on olemas terviklikum lähenemisviis, on personaalse lähenemisviisi kasutamise ulatus liikmesriigiti väga erinev. Andmed näitavad, et 2019. aastal oli tööturule integreerimise lepinguga hõlmatud 78,4% pikaajalistest töötutest. Liikmesriigiti varieerus hõlmatuse määr 2019. aastal siiski 100%-st 11,2%-ni.
Nõukogu soovitusega kehtestatud personaalne lähenemisviis
Personaalne hindamine ja lähenemisviis
Tööturuasutused osutavad asjaomastele isikutele personaalset nõustamist, tehes seda koos teiste partneritega, kes toetavad tööturule integreerimist.
Tööturuasutused tagavad, et registreeritud pikaajalistele töötutele pakutakse põhjalikku personaalset hindamist ja nõustamist 18 kuu jooksul pärast töötuks jäämist. Hindamine peaks hõlmama nende töö leidmise väljavaateid, seda takistavaid asjaolusid ja varasemat tegevust töö otsimisel.
Tööturuasutused teavitavad registreeritud pikaajalisi töötuid tööpakkumistest ja olemasolevatest toetusest eri majandussektorites ning, kui asjakohane, eri piirkondades ja teistes liikmesriikides, eelkõige Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) kaudu.
Tööturule integreerimise lepingud
Noortegarantiiga hõlmamata registreeritud pikaajalistele töötutele pakutakse 18 kuu jooksul pärast töötuks jäämist tööturule integreerimise lepingut. See peaks hõlmama vähemalt personaalset teenust, mille eesmärk on töö leidmine, ning ühtse kontaktpunkti kindlaksmääramist.
Liikmesriikide aktiivse tööturupoliitika rahastamine ELi vahenditest
21 Aastatel 2014–2020 olid ELi peamised rahastamisallikad strateegia „Euroopa 2020“ rakendamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ja – eelkõige seoses liikmesriikide aktiivse tööturupoliitikaga – Euroopa Sotsiaalfond[20] (ESF).
22 Perioodil 2014–2020 on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätete määruses[21] sätestatud 11-st valdkondlikust eesmärgist ESFi jaoks olulised neli eesmärki, millest kolm on olulised pikaajalise töötuse tõkestamisel:
- „Jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine“ (8. valdkondlik eesmärk);
- „Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine“ (9. valdkondlik eesmärk); ning
- „Investeerimine haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamiseks ja elukestva õppe eesmärgil“ (10. valdkondlik eesmärk).
23 Igal valdkondlikul eesmärgil on mitu investeerimisprioriteeti. Viis neist prioriteetidest on asjakohased kas selleks, et pakkuda pikaajalistele töötutele üksikisikutena tuge (8i, 8ii, 9i ja 10iii), või selleks, et käsitleda muutusi avalike tööturuasutuste struktuuris ja teenuste osutamist (8vii). Nendest viiest viitab investeerimisprioriteet 8i („tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturust kaugel paiknevate inimeste juurdepääs töövõimalustele, muu hulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu“ – edaspidi „juurdepääs tööhõivele“) konkreetselt pikaajalistele töötutele[22].
24 Aastateks 2014–2020 eraldati kokku 27,7 miljardit eurot ehk 26% ESFi eelarvest eesmärgi „Jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine“ (8. valdkondlik eesmärk) meetmete jaoks. Ligikaudu 11,4 miljardit eurot eraldati tööhõivele juurdepääsu meetmetele (investeerimisprioriteet 8i). Neli liikmesriiki eraldasid investeerimisprioriteedile 8i üle 1 miljardi euro: Hispaania, Itaalia, Poola ja Slovakkia (vt III lisa).
25 Enamik ESFi rakenduskavasid on suunatud pikaajaliste töötute jaoks kõige olulisematele valdkondlikele eesmärkidele ja investeerimisprioriteetidele. 145 rakenduskava 178-st (81%) eraldavad vahendeid 8. valdkondlikule eesmärgile ja 106 rakenduskava investeerimisprioriteedile 8i. Lisaks on kõik liikmesriigid peale ühe kehtestanud rakenduskavad, mis on eraldanud vahendeid investeerimisprioriteedile 8i.
26 ESFi vahendeid võib kasutada eri liiki meetmete ja sekkumiste toetamiseks, mis võivad aidata pikaajalistel töötutel tööd leida (vt 3. selgitus).
Näited ESFi toetatavatest sekkumistest, mis käsitlevad pikaajalist töötust 8. valdkondliku eesmärgi raames
Töökohapõhise õppimise sekkumismeetmed õpipoisiõppe ja praktika kaudu.
Haridus- ja koolitusmeetmed, mis keskenduvad konkreetsetele kutseoskustele (ümberõppele) ja põhioskuste koolitusele. Neid võib kombineerida muude ESFi sekkumisliikidega.
Üksikisikute juhendamine ja toetamine kombineerituna muud liiki ESFi sekkumistega, peamiselt haridus- ja koolitusmeetmetega. Sellise sekkumisega hinnatakse töötute vajadusi ja pakutakse seejärel sihipäraseid koolitusmeetmeid.
Rahalised stiimulid tööandjatele, mis aitavad vähendada tööjõukulusid või pakkuda otseselt palga- ja värbamistoetusi, julgustades seega palkama neid, kes on tööturust kõige kaugemal.
27 Pikaajalise töötusega seotud ESFi meetmeid ja sekkumisi rakendavad avaliku sektori asutused (riiklikud, piirkondlikud või kohalikud tööturuasutused), valitsusvälised organisatsioonid ja eraettevõtted, kelle on määranud riiklikud või piirkondlikud korraldusasutused (või vahendusasutused) või kes valitakse välja projektikonkursside kaudu.
COVID-19 pandeemia mõju tööhõivele
28 Liikumispiirangud, mille liikmesriigid kehtestasid COVID-19 pandeemiale reageerimiseks alates 2020. aasta märtsist, avaldasid olulist mõju majandustegevusele ja tööhõivele kõigis liikmesriikides ning enamikus majandussektorites, kuigi erineval määral. Seda arvesse võttes tegi komisjon 2020. aasta kevadel ettepaneku viivitamatute meetmete kohta pandeemia tagajärgede lahendamiseks. 2020. aasta mais võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu vahendi TERA (tööhõive toetamise erakorralise rahastu)[23], millega toetatakse lühendatud tööaja kavade ja sarnaste töökohtade säilitamise meetmete kasutamist kogu ELis. Seni on see kava aidanud ohjeldada töötuse kasvu, vaatamata majandustegevuse järsule langusele[24]. Kui kava 2022. aasta detsembris enam ei kohaldata, on siiski risk, et töötuse määr võib suureneda ja see võib mõjutada pikaajalisi töötuid[25].
29 Komisjon tegi ka ettepaneku, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tuleks kasutada paindlikumalt. 2020. aasta aprillis jõustusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatused (CRII ja CRII+). Nendega nähakse ette ajutine võimalus kaasrahastada 100% ELi eelarvest ning lisatakse paindlikkust eelarvevahendite ülekandmiseks eri fondide ja programmide vahel. Selle tulemusena otsustasid üle poole liikmesriikidest muuta oma rakenduskavasid, et lisada ESFi meetmete 100%-lise kaasrahastamise ja/või ESFi rakenduskavadesse teistest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest lisavahendite ülekandmise võimalus.
Auditi ulatus ja lähenemisviis
30 Meie auditis hinnati, kas ESFi 2014.–2020. aasta vahenditega täideti tööhõivele juurdepääsu investeerimisprioriteedi kaudu pikaajaliste töötute erivajadusi, et hõlbustada nende naasmist tööturule. Selleks vaatlesime kolme konkreetset aspekti:
- analüüsisime, mil määral olid ESFi kulutused suunatud meetmetele, mis aitavad pikaajalistel töötutel tööturule naasta;
- uurisime, kas liikmesriigid kohaldasid tööhõivele juurdepääsu meetmete rakendamisel personaalset lähenemisviisi; ning
- kontrollisime, kas komisjon oli võtnud vajalikud meetmed asjakohaste ja piisavate andmete saamiseks, et teha kindlaks ESFi rahastamise mõju pikaajalisele töötusele.
31 Meie analüüsis keskendutakse komisjoni rollile ja kohustustele 2014.–2020. aasta ESFi rakenduskavade koostamisel ning rakendamisel. Analüüsisime asjakohaseid dokumente ning intervjueerisime tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi (DG EMPL) ning Eurostati kui andmete esitaja esindajaid.
32 Analüüs hõlmab kõiki liikmesriike. Lisaks uurisime põhjalikumalt nelja liikmesriiki (Iirimaa, Itaalia, Poola ja Slovakkia), sest neil kas tekkis erilisi raskusi pikaajalise töötusega programmitöö perioodi alguses või nad olid eraldanud olulise osa oma ESFi vahenditest investeerimisprioriteedile 8i.
33 Analüüsisime nelja ESFi rakenduskava (üks iga meie valitud liikmesriigi kohta)[26] ja hindasime, kas pikaajalise töötusega seotud toetuse jaoks kehtestatud sekkumisloogika aitas lahendada pikaajalise töötuse probleemi. Olulisuse ja rakendamise taseme alusel vaatasime läbi ka üks kuni kolm iga rakenduskava tööhõivele juurdepääsu meedet, et kontrollida, kas neid rakendati nii, et need vastasid pikaajaliste töötute erivajadustele, kohaldades personaalset lähenemisviisi. Iga valitud rakenduskava puhul vaatasime läbi ka 18–24 sellise juhuslikult valitud isiku individuaalset juhtumit, kes oli olnud tööta üle 12 kuu, kuid kes oli osalenud ESFi rahastatud meetmes pikaajaliste töötute jaoks. Kokku vaatasime läbi 78 sellist üksikjuhtumit. Lisaks küsitlesime asjaomaste riiklike ametiasutuste (st tööhõivepoliitika eest vastutavate ministeeriumide, samuti korraldusasutuste ja rakendusasutuste) esindajaid.
34 Audit vältas 2020. aasta septembrist 2021. aasta juulini. COVID-19-ga seotud reisi- ja tervisepiirangud tähendasid, et me ei saanud teha kontrollkäike kohapeal. Kõik kohtumised komisjoni, riiklike ametiasutuste ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutusega (Eurofound) toimusid videokonverentsina.
Tähelepanekud
ESFi vahendid ei olnud alati suunatud konkreetselt pikaajalistele töötutele
35 Uurisime, kas komisjon toetas liikmesriike rakenduskava kavandamise etapis nii, et pikaajalise töötuse küsimus kajastus ESFi rakenduskavade ülesehituses, ning kas tööhõivele juurdepääsu meetmed olid vajaduse korral suunatud pikaajalistele töötutele. Samuti analüüsisime, kas toetuse rakendamise viis kajastas pikaajalise töötuse ulatust liikmesriikides.
ESFi toetus jõudis pikaajaliste töötuteni eri liiki sekkumiste kaudu
36 Eeldatakse, et ESFi toetatavad meetmed täiendavad liikmesriigis pikaajaliselt töötutele kättesaadavat toetust. 2020. aasta lõpuks oli kulukohustustega seotud ligikaudu 96% ESFi toetusest, mis tehti pikaajalistele töötutele kättesaadavaks investeerimisprioriteedi 8i meetmete kaudu, ja 58% kuludest oli juba komisjonile deklareeritud (vt III lisa).
37 Vastavalt komisjoni andmetele, mis olid auditi ajal kättesaadavad, jõudis ESFi rahastus ligikaudu 1,6 miljoni pikaajalise töötuni, st 36%-ni 4,4 miljonist osalejast, kes olid hõlmatud investeerimisprioriteediga 8i. Neljas liikmesriigis (Hispaania, Itaalia, Poola ja Slovakkia) jõudis ESFi toetus üle 100 000 pikaajalise töötuni (vt tabel 1). See jõudis nendeni mitmesuguste tööhõivele juurdepääsuga seotud sekkumise liikide kaudu, nt juhendamine ja toetamine (20%), rahalised stiimulid (17%), haridus ja koolitus (8%) ning olulise osa moodustas mitut liiki sekkumiste kombinatsioon (30%)[27].
38 Leidsime, et neljas meie valitud liikmesriigis kasutati kõiki ESFi sekkumise põhiliike, kuigi erineval määral. Itaalia rakenduskava keskendus peamiselt rahalistele töölevõtustiimulitele, samas kui Iirimaa keskendus koolitusele. Poola pakkus tavaliselt kombineeritud meetmepakette, mis hõlmasid peamiselt koolitust ja praktikat. Slovakkias olid tavalisemad töölevõtustiimulid ja otsene töökohtade loomine (vt 4. selgitus).
Läbivaatamiseks valitud meetmete näited
Itaalias valisime läbivaatamiseks ühe neljast tööhõivet stimuleerivast meetmest („Incentivo Occupazione Sud“). See stiimul seisnes tööandjatele tehtavates maksetes, et katta töötajate sotsiaalkindlustuskulud. See ei olnud konkreetselt suunatud pikaajalistele töötutele ja toetas ka ajutiste lepingute muutmist alalisteks lepinguteks.
Iirimaal pakutakse valitud meetme („ETB Training for the Unemployed“) raames mitmesuguseid kutseõppekursusi, et täita töötute või teiste tööotsijate vajadusi. Toetusesaaja rakendab tegevust kogu Iirimaal oma 16 kohaliku haridus- ja koolitusnõukogu keskuse kaudu. Meede pakub koolitust ja praktikat kolme peamise programmi kaudu: „Bridging“, „Traineeship“ ja „Specific Skills Training“. Mõned kursused keskenduvad üldistele alusoskustele, samas kui teised pakuvad konkreetse ameti või ülesannete kogumiga seotud oskusi, nt arvutirakendused ja tarkvaraarendus, finantsteenused, hooldamine, sõiduki juhtimine, masina käitamine, elektroonika ning jaemüük.
Poolas oli üks kahest valitud meetmest avatud eraettevõtjatele. See oli suunatud nii töötutele kui ka tööturult eemalejäänud isikutele, keskendudes eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, sealhulgas pikaajalistele töötutele. Toetus hõlmas individuaalseid tegevuskavasid ja tööalast nõustamist koos koolituse või töökogemuse omandamise meetmetega (nt praktika ja subsideeritud tööhõive).
Slovakkias koosnes üks valitud tegevus paljudest meetmetest, mis hõlmasid töölevõtustiimuleid, koolitust ja muud liiki toetust, näiteks ajutine otsene töökohtade loomine väikestes omavalitsustes teenuste osutamiseks (nt tänavate koristamine).
Paljud ESFi sekkumismeetmed keskendusid töötusele üldiselt, kuid mitte konkreetselt pikaajalistele töötutele
39 Enne perioodi 2014–2020 ESFi rakenduskavade vastuvõtmist käsitati pikaajalise töötuna 11,4 miljonit inimest ehk 5,5% majanduslikult aktiivsest rahvastikust ja 48,3% kõigist töötutest (2013. aastal) (vt I lisa).
40 Komisjon analüüsis pikaajalise töötuse küsimust, koostades perioodi 2014–2020 partnerluslepingutele ja rakenduskavadele eelnenud riigipõhiseid seisukohavõtte, ning juhtis liikmesriikidega peetavaid arutelusid vajaduste prioriseerimise üle. EL-27 riike käsitlevast 27 seisukohavõtust 19 rõhutasid eriprobleemina pikaajalist töötust. Neist 19 seisukohavõtust 17-sse lisas komisjon rahastamise prioriteedina pikaajalised töötud ning kolmel juhul nimetas ta pikaajalist töötust ühena peamistest probleemidest.
41 Samas ei olnud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde puudutavates 2014.–2020. aasta õigusaktides[28] sätestatud eraldi pikaajalist töötust käsitlevat investeerimisprioriteeti. ESF toetas pikaajalisi töötuid, kuid osana laiaulatuslikumatest eesmärkidest, mistõttu on raske kindlaks teha, kui palju ELi vahendeid eraldati pikaajalise töötusega seotud meetmetele.
42 2014.–2020. aasta 178-st ESFi rakenduskavast (v.a Ühendkuningriigi ja noorte tööhõive algatuse rakenduskavad) kokku 145 (81%) eraldasid rahalisi vahendeid tööhõivet käsitlevale 8. valdkondlikule eesmärgile[29]. Sellegipoolest viitab üksnes ligikaudu kolmandik kõigist ESFi rakenduskavadest 14 liikmesriigis[30] konkreetselt pikaajaliste töötute toetamisele[31]. Leidsime, et see ei olnud nii viies liikmesriigis (Bulgaaria, Läti, Malta, Ungari ja Küpros) korral, kus pikaajalise töötuse tase oli ELi keskmisest suurem, kui rakenduskavade üle 2013. aastal läbirääkimisi peeti.
43 2019. aasta uuringus[32] ESFi osalejate tulemuste kestlikkuse ja tõhususe kohta leiti, et 101 sekkumist keskendusid pikaajaliste töötute toetamisele. Samas võisid veel 158 sekkumist pikaajalisi töötuid hõlmata, kuigi mitte otseselt (need keskendusid töötusele üldiselt ja hõlmasid pikaajalisi töötuid ainult potentsiaalselt).
44 Meie analüüs meetmete kohta, mis olid neljas valitud rakenduskavas loetletud investeerimisprioriteedi 8i all, kinnitas, et kuigi esines juhtumeid, kus sekkumiste ainsaks sihtrühmaks olid pikaajalised töötud, olid meetmed tavaliselt suunatud pikaajalistele töötutele üksnes kas rakenduskava kõigi töötute ja/või „ebasoodsas olukorras olevate rühmade“ alamrühmana.
Osa meie uuritud ESFi meetmetest sisaldas nn koore riisumise riski
45 Kui tööturumeetmed ei ole konkreetse suunitlusega, kaasneb nendega risk prioriseerida isikuid, kellel on suurem tõenäosus tööd saada, nende kahjuks, kes on tööturust kõige kaugemal, näiteks pikaajalised töötud (nn koore riisumise efekt). Näiteks ühes komisjoni uuringus märgitakse, et lähenemisviis „töö kõigepealt“ võib viia selleni, et tööpakkujad püüavad keskenduda neile, kes kõige tõenäolisemalt töötulemusi saavutavad[33]. Teises komisjoni uuringus[34] soovitatakse riiklikel tööturuasutustel osalejad eelvalida, et koore riisumise efekti vältida. See näitab veel kord, kui oluline on, et ESFi sekkumised käsitleksid algusest peale konkreetselt pikaajalisi töötuid.
46 Meie analüüs näitas koore riisumise riski ka mõnes auditi raames uuritud ESFi rakenduskavas: näiteks Poolas täheldati meie valitud rakenduskava hinnangus[35], et toetatud osalejate seas olid üleesindatud 30–39-aastased, kellel on niigi suurem tõenäosus tööd leida kui teistel vanuserühmadel; Itaalias esines risk, et töölevõtustiimuli osalemiskriteeriumid ei leevenda piisavalt võimalikku koore riisumise efekti, sest tööandjad võisid valida mis tahes noore töötaja, olenemata tema tööalastest väljavaadetest. COVID-19 pandeemia tõttu võib lühiajaliste töötute arv suureneda. Kuna nendeni on lihtsam jõuda kui pikaajaliste töötuteni, võib koore riisumise risk suureneda, kui puuduvad konkreetselt pikaajaliste töötute jaoks kavandatud meetmed.
ESFi rahastatavad tööhõivele juurdepääsu meetmed ei kajastanud alati pikaajalise töötuse probleemi ulatust mitmes liikmesriigis
47 Nagu on märgitud punktis 37, toetati ESFi tööhõivele juurdepääsu meetmetega 1,6 miljonit pikaajalist töötut. Täheldasime siiski, et pikaajalised töötud, keda toetati mitmes liikmesriigis, olid ESFi tööhõivele juurdepääsu meetmetes alaesindatud võrreldes samade liikmesriikide pikaajalise töötuse määraga.
48 ELi tasandil moodustavad pikaajalised töötud 38% kõigist töötutest, keda toetatakse ESFi tööhõivele juurdepääsu käsitleva investeerimisprioriteedi 8i raames. Analüüsisime ka ESFi toetatud pikaajaliste töötute ja kõigi ESFi toetatud töötute osakaalu igas EL-27 liikmesriigis, tuginedes nende 2019. aasta rakendusaruannetes sisalduvatele andmetele. Võrdlesime seda näitajat riigi keskmise pikaajalise töötuse osakaaluga kogu töötusest aastatel 2014–2019. 15 liikmesriigi puhul ilmnesid analüüsis erinevused, mis on eriti olulised Rumeenias, Portugalis, Ungaris, Prantsusmaal, Maltal ja Lätis, kus erinevus ületab 20 protsendipunkti (vt tabel 1).
Tabel 1. Investeerimisprioriteedis 8i osalejate arv liikmesriikide kaupa 2019. aastal
Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni andmete põhjal (tabel pealkirjaga „UNE_RT_A“, väljavõte: juuli 2021).
49 Ka meie hiljutine tulemuslikust käsitlev aruanne osutas pikaajaliste töötute alaesindatusele ESFi tööhõivemeetmetes: eelkõige näitas see, et kõige rohkem osales ESFi tööhõivemeetmetes tööturul aktiivseid või sellele lähemal olevaid isikuid ning tööturult rohkem eemale jäänuteni oli raske jõuda (töötud 40%, töötajad 26%, pikaajalised töötud 22%, tööturult eemale jäänud 12%)[36].
50 Kuigi kõik neli valitud rakenduskava toetasid pikaajalisi töötuid, leidsime, et mõnda konkreetselt neile suunatud algselt kavandatud meedet ei olnud ESFi toetusel rakendatud või oli nende fookust laiendatud. Nii oli see Iirimaal ja Itaalias. Kuigi Iirimaal sisaldas rakenduskava algselt meedet, mis oli suunatud otse pikaajalistele töötutele, jäeti meede lõpuks rakenduskavast välja ja seda rahastas liikmesriik. Itaalias ei olnud tööhõivestiimulid vaatamata rakenduskavas kavandatule konkreetselt suunatud pikaajalistele töötutele, sest need olid avatud teistele töötute kategooriatele ja hõlmasid ajutiste lepingute muutmist alalisteks lepinguteks. Lisaks ei võetud rakenduskavas kavandatud koolitusmeetmeid, v.a osana süsteemimeetmetest, mis ei ole suunatud konkreetsetele pikaajalistele töötutele.
51 Slovakkias olid rakenduskava tasandil kindlaks määratud meetmed suunatud ka töötutele üldiselt. Lisaks olid investeerimisprioriteedi 8i raames rakendatud 27 riiklikust projektist neli suunatud üksnes pikaajalistele töötutele. Kaks näidet on toodud 5. selgituses.
Näide pikaajalistele töötutele suunatud ESFi eriprojektidest Slovakkias
Projekt „Väljapääs töötuse ringist“
Projekt hõlmas töölevõtustiimuleid tööandjatele. Kavandatud kulud olid 42,5 miljonit eurot ja tegelikud kulud 36,5 miljonit eurot. Meie järelanalüüs näitas, et projekt jõudis 7414 pikaajalise töötuni ja keskmine tegelik kulu osaleja kohta oli 5794 eurot. Hinnanguline projekti edukuse määr, mida mõõdeti kolme kuu jooksul pärast osalemist tööd leidnud pikaajaliste töötute protsendina, oli projekti viimasel aastal (2018) 65%, samas kui kuue kuu jooksul pärast osalemist mõõdetud edukuse määr oli 58%.
Projekt RESTART – pikaajaliste töötute võimalus naasta tööturule
Projekt oli suunatud pikaajalistele töötutele, kes olid olnud töötud üle 24 kuu. Projekt pakkus kaht valikut: rahaline stiimul neile, kes on leidnud töökoha, või panus tööharjumuste omandamisse või uuendamisse. Meie järelanalüüsi kohaselt olid kavandatud kulud 13,3 miljonit eurot ning tegelikud kulud 7 miljonit eurot. Selle projekti tulemusena leidis tööd 3962 pikaajalist töötut ja 3799 inimest omandas või uuendas tööharjumusi. Hinnanguline projekti edukuse määr, mida mõõdeti kuue kuu jooksul pärast projektis osalemist tööd leidnute protsendina, oli hinnanguliselt 55%.
ESFi tööhõivele juurdepääsu toetuse ja personaalse lähenemisviisi seost ei olnud alati võimalik kindlaks teha
52 Lisaks pikaajalisele töötusele suunatud ESFi toetusele uurisime, kas ESFi tööhõivele juurdepääsu toetuse puhul kasutati personaalset lähenemisviisi, et täita pikaajaliste töötute erivajadusi (vt punktid 16–20).
53 Perioodil 2014–2020 olid eeltingimused vahend, millega tagati, et liikmesriikide süsteemid vastavad ELi vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise nõuetele. Liikmesriigid hindasid ise oma kohustuste täitmist eelmääratletud kriteeriumide alusel ning komisjon pidi seda kontrollima partnerluslepingu ja rakenduskava vastuvõtmise etapis. Eeltingimus 8.1 („aktiivset tööturupoliitikat arendatakse ja teostatakse tööhõivesuuniseid arvesse võttes“), mis oli seotud investeerimisprioriteediga 8i, sisaldas kriteeriumi, mis oli seotud riiklike tööturuasutuste suutlikkusega kohaldada personaalset lähenemisviisi. Lisaks juhtis komisjon 2015. aastal tähelepanu, et personaalsete teenuste piirangud on aktiveerimismeetmete ebatõhusa kavandamise peamine tegur ning aktiveerimismeetmete tõhus kavandamine ühendab personaalsed teenused tööotsijatele ja tööandjatele ning kohandatud aktiivse tööturupoliitika pakkumise[37].
54 Meie valimisse kuulunud nelja rakenduskava puhul hindasid liikmesriigid ja komisjon eeltingimuse 8.1 täidetuks. Hindamine tehti üksnes programmitöö perioodi alguses, sest õiguslikus aluses ei nõutud, et komisjon hindaks eeltingimuse täitmist rakenduskavade rakendamise vältel[38]. Leidsime siiski, et kahe valitud rakenduskava (Iirimaa ja Slovakkia) edaspidistes riigiaruannetes märkis komisjon, et riiklike tööturuasutuste suutlikkus ei olnud personaalsete teenuste osutamiseks piisav[39].
55 Iirimaa, Itaalia ja Slovakkia riiklikud tööturuasutused võisid pikaajaliste töötutena registreeritud isikute suhtes kohaldada personaalset lähenemisviisi. Nad ei edastanud aga sellekohast teavet ESFi meetmeid rakendavatele asutustele ning need asutused ei palunud neil seda ka saata.
56 Poolas tuleb individuaalset toetust kasutada kõigi ESFi rakenduskavade raames rakendatavate meetmete puhul (vt 6. selgitus).
Individuaalne tegevuskava on Poolas kohustuslik kõigile osalejatele
Personaalne lähenemisviis sisaldub juba rakenduskavale eelnenud partnerluslepingus. Poola ESFi rakenduskavades nähakse ette iga osaleja individuaalsete vajaduste kohustuslik hindamine, mille tulemusena koostatakse individuaalsed tegevuskavad. Meie analüüs 18 valimisse kaasatud osaleja kohta kinnitas, et iga osalejat hinnati individuaalselt.
572016. aastal esitas nõukogu soovituse kasutada personaalset lähenemisviisi, et aidata pikaajalistel töötutel tööturule naasta (vt punkt 20). Leidsime, et see soovitus ei põhjustanud ühegi meie poolt kontrollitud rakenduskava muutmist ega täiendamist asjakohase tegevuskavaga, v.a Slovakkia puhul. Komisjoni 2019. aasta uuringus juhiti tähelepanu sellele, et näis, nagu ei oleks korraldus- ja vahendusasutused alati soovitusest teadlikud[40].
58 Nõukogu tööhõivekomitee (EMCO) jälgib nõukogu soovituse täitmist näitajate raamistiku alusel. See järelevalve on ESFist sõltumatu. Seoses personaalse lähenemisviisi kasutamisega teatas enamik liikmesriike, et COVID-19 pandeemial oli olnud negatiivne mõju riiklike tööturuasutuste suutlikkusele korraldada personaalset nõustamist või profiilianalüüsi teenustele juurdepääsu ja nende kättesaadavuse piiratuse tõttu.
Uued menetlused aastateks 2021–2027 ESF+ raames
59 Perioodi 2021–2027 ühissätete määruses[41] on ette nähtud mitu uut meedet, nagu uued eeltingimused. Aktiivse tööturupoliitika strateegilise poliitikaraamistiku uue eeltingimuse kriteeriumid hõlmavad ESF+ erieesmärgi „Tööhõivele juurdepääs“ raames tööotsijate profileerimise ja nende vajaduste hindamise korda.
60 Programmitöö perioodi 2021–2027 üks uusi jooni on see, et liikmesriigid peavad tagama, et eeltingimused on täidetud ja et neid järgitakse kogu programmitöö perioodi vältel, ning teavitama komisjoni kõigist muudatustest [42]. Kui eeltingimus ei ole enam täidetud, ei peaks komisjon kulusid hüvitama.
61 Lisaks puudus perioodil 2014–2020 seos eeltingimuste sisu ja valitud tegevuste rahastamiskõlblikkuse vahel. Perioodil 2021–2027 on seda muudetud: korraldusasutused peavad nüüd tagama, „et valitud tegevused, mis kuuluvad eeltingimuse kohaldamisalasse, on kooskõlas selle eeltingimuse täitmiseks kehtestatud asjaomaste strateegiate ja planeerimisdokumentidega“[43].
ESFi järelevalvesüsteem üksi ei võimalda täielikult hinnata meetmete tulemusi pikaajaliste töötute seas
62 Komisjon jälgib rakenduskavade rakendamist korraldusasutustega peetavate koosolekute, määratud seirekomisjonide, iga-aastaste läbivaatamiskoosolekute ning piirkondlike ja riiklike korraldusasutuste esitatud iga-aastaste rakendusaruannete kaudu. See hõlmab aruandlust finantsandmete, näitajate ja vahe-eesmärkide kohta. Komisjon vaatab aruanded läbi ja esitab oma tähelepanekud liikmesriikidele. Uurisime, kas järelevalveraamistik võimaldab hinnata ESFi tööhõivele juurdepääsu meetmete tulemuste tõhusust pikaajaliste töötute puhul.
ESFi 2014.–2020. aasta järelevalveraamistiku puudused piiravad komisjoni suutlikkust saada tulemustest täielikku ülevaadet
63 Programmitöö perioodi 2014–2020 järelevalveraamistikus on sätestatud ühised väljund- ja tulemusnäitajad, et hõlmata rakenduskavas kavandatud investeerimisprioriteetide, erieesmärkide ja meetmetega saavutatud tulemusi[44]. Pikaajalist töötust käsitles kaks väljundnäitajat:
- ühine väljundnäitaja „CO01 – töötud, sealhulgas pikaajalised töötud“, mis hõlmas töötuid üldiselt ja sisaldas pikaajalisi töötuid alamrühmana;
- ühine väljundnäitaja „CO02 – pikaajalised töötud“, mis oli otseselt seotud pikaajaliste töötutega. Selle näitaja all esitatud andmed olid ühise näitaja CO01 all esitatud andmete alamhulk.
Järelevalveraamistikus ei olnud sätestatud ühtegi pikaajalist töötust käsitlevat ühist tulemusnäitajat.
64 Liikmesriigid pidid igal aastal kõigi ühiste näitajate kohta aru andma, kuid neilt ei nõutud eesmärkide seadmist kõigi näitajate jaoks (näitaja CO02 eesmärgid kehtestati ainult 27 ESFi rakenduskava jaoks 178-st). Liikmesriigid võisid kehtestada programmipõhiseid näitajaid, kui see oli kavandatud investeeringute tulemuste arvestamiseks asjakohasem.
65 Leidsime järelevalveraamistikus mõningaid puudusi, mis võisid takistada komisjonil täieliku ülevaate saamist ESFi sekkumiste tulemustest, mis puudutab pikaajalise töötusega seotud toetust.
66 106-s ESFi rakenduskavas (v.a Ühendkuningriigi rakenduskavad), millega eraldati vahendeid investeerimisprioriteedile 8i, määrati kokku 357 eri väljund- ja tulemusnäitajat. Peaaegu kõik neist (328) olid siiski rakenduskavapõhised ja koondteave, kui palju selliseid näitajaid on seotud pikaajalise töötusega, ei ole kättesaadav. Valitud rakenduskavades kehtestati neljast kontrollitud liikmesriigist kahes (Iirimaa ja Itaalia) spetsiaalselt pikaajaliste töötutega seotud tulemusnäitajad.
67 Peale selle ei kasuta kõik liikmesriigid pikaajalise töötuse määratlust (ESFi järelevalve eesmärgil) alati ühtemoodi. Itaalias peeti osalejaid pikaajalisteks töötuteks, kui nad teenisid alla 8000 euro aastas. Iirimaal võivad tööotsija toetust saavad isikud olla riigi õigusnormide kohaselt täielikult töötud või töötada kuni kolm päeva nädalas. Pikaajalise töötuse erinevate määratluste kasutamise tõttu on ülevaade pikaajalise töötuse ühise väljundnäitaja alusel paratamatult vähem täpne selles osas, kui paljude pikaajaliste töötuteni ESFi abil ELi tasandil tegelikult jõuti.
68 ESFi määrus ei sisaldanud otseselt pikaajalistele töötutele suunatud ühist tulemusnäitajat. Liikmesriigid esitavad teavet pikaajaliste töötute puhul saavutatud tulemuste kohta üksnes rakenduskavapõhiste tulemusnäitajate kaudu, juhul kui need on määratletud. Loomulikult on need näitajad eri rakenduskavades erinevad. Lisaks võivad liikmesriigid kasutada erinevaid meetodeid, määratledes eesmärgid kas suhtarvude või osalejate koguarvu alusel.
69 Komisjoni uuringutes on juba tuvastatud andmete sisulise koondamise raskused ning rõhutatud riiklike/rakenduskavade järelevalvesüsteemide konkreetseid puudusi, mis põhjustasid probleeme teabe õigeaegsuse ja andmete nõuetekohase esitamisega[45]. Näiteks esitati väljundnäitajad aastal, mil osalejad tegevust alustasid[46]. Meetmest välja langenud osalejad (nt koolituse läbimata jätmise tõttu) kajastuvad ikkagi näitajas, sest on tekkinud ESFiga seotud kulud. Arvestades, et mõne meetme puhul oli väljalangemise määr suur (nt Poola rakenduskavas), ei erista üksnes osalejate arvu arvestamine väljalangenuid ja edukaid osalejaid ning annab ebatäpse pildi.
70 Analüüsisime nelja valitud rakenduskava investeerimisprioriteedi 8i näitajaid. Iirimaa ja Itaalia rakenduskavades kasutati nii ühiseid väljundnäitajaid kui ka konkreetseid tulemusnäitajaid. Slovakkia ja Poola rakenduskavade puhul leidsime, et kuigi ühine väljundnäitaja (CO02) oli suunatud pikaajalistele töötutele ja nad moodustasid üle poole kõigist investeerimisprioriteedi 8i osalejatest (st 70% Slovakkia rakenduskavas ja üle 50% Poola rakenduskavas), ei seatud rakenduskavapõhiseid tulemusnäitajaid, et asjaomaseid tulemusi kajastada. Absoluutarvudes puudutab see 172 445 osalevat pikaajalist töötut Slovakkias ning 27 395 valitud rakenduskavas osalevat pikaajalist töötut Poolas.
71 Perioodi 2021–2027 puhul ei käsitle õigusaktid ikka veel konkreetselt pikaajalisi töötuid ega sisalda pikaajalist töötust käsitlevat ühist tulemusnäitajat. Perioodi 2021–2027 õigusaktide pakett[47] sisaldab erieesmärki „tööhõivele juurdepääsu ja aktiveerimismeetmete parandamine kõigi tööotsijate, eelkõige noorte jaoks, eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, pikaajaliste töötute ja tööturul ebasoodsas olukorras olevate rühmade ning tööturult eemalejäänud isikute jaoks, samuti füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise edendamise kaudu“ laiema poliitikaeesmärgi „sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ raames.
Vähe hindamisi ESFist pikaajalistele töötutele antava toetuse kohta
72 Lisaks ESFi korrapärasele järelevalvele, mis põhineb iga-aastastel rakendusaruannetel, võib komisjon teha ka erihindamisi, et hinnata ESFi toetuse abil saavutatud tulemusi. Õigeaegsed ja põhjalikud hindamised lihtsustavad saadud kogemuste kasutamist käimasoleval või tulevastel programmitöö perioodidel ning võimalike heade tavade levitamist.
73 Perioodil 2014–2020 avaldas komisjon kaks uuringut, milles viidati pikaajalisele töötusele[48].
74 Uuringutes osutati, et korraldusasutused hindavad väga vähe ESFi toetust pikaajalisele töötusele: 2017. aastal avaldatud 205 hindamisest hõlmas sellist toetust ainult kuus hindamist. Auditi ajaks ei olnud olukord oluliselt paranenud: komisjoni andmetel hõlmas kaheksa hindamist pikaajalise töötusega seotud küsimusi. Lisaks kinnitasid mõlemad uuringud, et ESFi seireteabest oli hindamisel vähe kasu.
75 Seda olukorda arvestades on endiselt keeruline hinnata, kui tõhusad on ESFi tööhõivele juurdepääsu meetmed pikaajaliste töötute jaoks. Praegu ei ole võimalik kindlaks teha, mil määral on ELi meetmed soodustanud muutusi pikaajalise töötuse määrades, mis erinesid oluliselt liikmesriikide, sealhulgas peamiste ESFi toetusesaajate vahel (vt I lisa). See näitab vajadust paremini mõista ESFi rolli.
Järeldused ja soovitused
76 Perioodil 2014–2020 jõudsid Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmed, millega toetati juurdepääsu tööhõivele, paljude pikaajaliste tööotsijateni eri liiki sekkumiste kaudu, kuigi need ei olnud konkreetselt neile suunatud. Kuna investeerimisprioriteedid hõlmasid pigem poliitikavaldkondi kui sihtrühmi, puudus spetsiaalne investeerimisprioriteet ning pikaajalisi töötuid koheldi tavaliselt laiema kõigi töötute rühma osana. Lisaks ei kajastanud meetmed alati pikaajalise töötuse taset liikmesriikides (vt punktid 35–51).
77 ESFi meetmete rakendamine ei olnud üldjuhul seotud personaalse lähenemisviisiga. Kuigi riiklikud tööturuasutused võisid kohaldada individuaalsete pikaajaliste töötute suhtes personaalset lähenemisviisi oma riigi aktiivse tööturupoliitika osana, ei edastatud selliste teavet sisaldavaid dokumente ESFi meetmeid rakendavatele asutustele ning viimased sellist teavet ka ei küsinud. Lisaks jõustus nõukogu soovitus pärast rakenduskavade esialgset vastuvõtmist ning üldjuhul rakenduskavasid selle alusel ei muudetud. Kuigi see seos ei olnud ESFi toetuse eeltingimus, võib selle puudumine piirata ESFi toetatavate sekkumiste lisaväärtust pikaajaliste töötute erivajaduste käsitlemisel (vt punktid 52–61).
78 Tuvastasime 2014.–2020. aasta ESFi järelevalve- ja hindamisraamistikus mitmeid puudusi, mis võivad takistada komisjonil täieliku ülevaate saamist ESFi sekkumiste tõhususest seoses pikaajalise töötusega seotud toetustega. Eelkõige puudub pikaajalise töötusega seotud ühine tulemusnäitaja ning pikaajalise töötusega seotud ühist väljundnäitajat ei kasutata alati eesmärkide seadmisel. See raskendab ESFi saavutatud tulemuste jälgimist pikaajaliste töötute puhul. Samuti on vähe pikaajalise töötusega seotud hindamisi (vt punktid 62–75).
79 COVID-19 pandeemial võib olla kahjulik mõju pikaajaliste töötute arvule ja olukorrale. Seda arvesse võttes esitame järgmised kolm soovitust, mis kõik käsitlevad uut programmitöö perioodi 2021–2027 ja mille eesmärk on programmitööd parandada, et aidata paremini ELi pikaajalisi töötuid.
1. soovitus. Suunata ESFi tööhõivele juurdepääsu toetus pikaajalistele töötutele, kui pikaajalise töötuse määr on suur
Programmitöö perioodil 2021–2027 peaks komisjon nõudma, et liikmesriigid suunaksid ESF+ vahendid konkreetselt pikaajalistele töötutele ja nende vajadustele, kui riikliku või piirkondliku pikaajalise töötuse määr on suur.
Tähtaeg: aastate 2021–2027 ESF+ rakenduskavade vastuvõtmise (või muutmise) ajal.
2. soovitus. Siduda ESFi tööhõivele juurdepääsu toetus personaalse lähenemisviisiga pikaajalistele töötutele
Komisjon peaks nõudma, et liikmesriigid kohaldaksid uue ESF+ raames tööhõivele juurdepääsu meetmete rakendamisel kõigi pikaajaliste töötute suhtes personaalset lähenemisviisi, võttes arvesse tööotsijate profiile ja nende vajaduste hindamist.
Tähtaeg: aastate 2021–2027 ESF+ programmide vastuvõtmise (või muutmise) ajal.
3. soovitus. Hinnata ESFi tööhõivele juurdepääsu toetusega saavutatud tulemusi pikaajalise töötuse seisukohast
Perioodi 2014–2020 järelhindamise ja uue perioodi 2021–2027 vahehindamise osana peaks komisjon hindama tööhõivele juurdepääsu meetmete tõhusust pikaajaliste töötute seisukohast. Hindamiste järelduste alusel peaks komisjon võtma oma pädevusse kuuluvaid meetmeid (nt järeldustega arvestamine rakenduskavade muudatuste hindamisel pärast 2025. aastat, kui see on asjakohane) ning liikmesriikide tööhõivele juurdepääsu meetmete rakendamise eest vastutavate riiklike ja piirkondlike ametiasutuste vahel ja nende asutuste sees tuleks levitada häid tavasid.
Tähtaeg: 2025. aasta esimeses kvartalis järel- ja vahehindamiste jaoks.
II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Iliana Ivanova, võttis käesoleva aruande vastu Luxembourgis 28. oktoobril 2021.
Kontrollikoja nimel
president
Klaus-Heiner Lehne
Lisad
I lisa. Pikaajaliste töötute arv, pikaajalise töötuse osakaal ja pikaajalise töötuse määr ELis aastatel 2009–2020
Pikaajalised töötud kokku (15–74-aastased, tuhandetes)
| 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | |
| EU-27 | 6.507 | 8.260 | 8.971 | 10.247 | 11.445 | 11.430 | 10.404 | 9.203 | 7.951 | 6.823 | 5.891 | 5.264 |
| BE | 168 | 197 | 167 | 165 | 192 | 211 | 218 | 201 | 172 | 146 | 119 | 118 |
| BG | 103 | 162 | 210 | 226 | 250 | 232 | 187 | 146 | 114 | 101 | 81 | 76 |
| CZ | 106 | 157 | 142 | 159 | 160 | 141 | 127 | 89 | 54 | 37 | 33 | 30 |
| DK | 17 | 42 | 51 | 60 | 51 | 48 | 47 | 36 | 35 | 29 | 25 | 28 |
| DE | 1.450 | 1.333 | 1.141 | 1.003 | 968 | 919 | 851 | 723 | 675 | 601 | 520 | 489 |
| EE | 25 | 52 | 49 | 37 | 26 | 22 | 16 | 15 | 13 | 9 | 6 | 8 |
| IE | 81 | 155 | 195 | 204 | 178 | 147 | 121 | 98 | 71 | 50 | 39 | 32 |
| EL | 196 | 285 | 435 | 706 | 893 | 937 | 875 | 814 | 747 | 644 | 574 | 502 |
| ES | 989 | 1.700 | 2.085 | 2.578 | 3.006 | 2.965 | 2.609 | 2.167 | 1.742 | 1.452 | 1.229 | 1.133 |
| FR | 955 | 1.140 | 1.122 | 1.224 | 1.320 | 1.328 | 1.342 | 1.348 | 1.256 | 1.115 | 996 | 858 |
| HR | 99 | 125 | 158 | 189 | 202 | 191 | 193 | 121 | 84 | 61 | 43 | 38 |
| IT | 844 | 987 | 1.059 | 1.415 | 1.730 | 1.966 | 1.762 | 1.728 | 1.682 | 1.600 | 1.445 | 1.191 |
| CY | 2 | 5 | 7 | 15 | 26 | 33 | 29 | 24 | 19 | 12 | 9 | 10 |
| LV | 50 | 93 | 91 | 81 | 58 | 46 | 44 | 40 | 32 | 30 | 23 | 21 |
| LT | 50 | 113 | 119 | 97 | 74 | 71 | 57 | 45 | 39 | 29 | 28 | 36 |
| LU | 3 | 3 | 3 | 4 | 5 | 4 | 5 | 6 | 6 | 4 | 4 | 5 |
| HU | 173 | 230 | 222 | 214 | 214 | 163 | 140 | 109 | 77 | 66 | 51 | 52 |
| MT | 5 | 7 | 7 | 7 | 7 | 6 | 6 | 5 | 5 | 4 | 2 | 3 |
| NL | 95 | 116 | 140 | 170 | 226 | 258 | 264 | 223 | 173 | 128 | 95 | 83 |
| AT | 48 | 52 | 51 | 52 | 57 | 67 | 74 | 87 | 83 | 64 | 51 | 60 |
| PL | 428 | 513 | 617 | 706 | 761 | 669 | 512 | 372 | 262 | 177 | 120 | 107 |
| PT | 228 | 307 | 333 | 408 | 482 | 433 | 371 | 317 | 231 | 160 | 145 | 117 |
| RO | 215 | 225 | 271 | 277 | 295 | 258 | 274 | 265 | 186 | 167 | 150 | 135 |
| SI | 18 | 33 | 37 | 43 | 52 | 53 | 47 | 42 | 32 | 23 | 20 | 20 |
| SK | 175 | 249 | 248 | 254 | 271 | 252 | 207 | 160 | 140 | 111 | 92 | 87 |
| FI | 37 | 53 | 46 | 44 | 45 | 51 | 61 | 61 | 57 | 44 | 32 | 33 |
| SE | 54 | 77 | 74 | 74 | 73 | 75 | 76 | 68 | 67 | 60 | 51 | 63 |
Märkus: komisjoni sõnul toimus 2021. aasta oktoobris metoodika parandamise tõttu Prantsusmaa arvnäitajate oluline muutmine (vähendamine).
Allikas: Eurostat (tabel pealkirjaga „une_ltu_a“, väljavõte: juuli 2021).
Pikaajalised töötud protsendina töötutest (15–74-aastased)
| 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | |
| EU-27 | 34,2 | 40,6 | 43,9 | 45,4 | 48,3 | 50,4 | 49,6 | 48,0 | 46,3 | 44,4 | 41,4 | 35,4 |
| BE | 44,2 | 48,7 | 48,3 | 44,6 | 46,0 | 49,9 | 51,7 | 51,6 | 48,6 | 48,7 | 43,5 | 41,6 |
| BG | 43,3 | 46,1 | 55,7 | 55,2 | 57,3 | 60,4 | 61,2 | 59,1 | 55,0 | 58,4 | 56,6 | 45,0 |
| CZ | 30,0 | 40,9 | 40,6 | 43,4 | 43,4 | 43,5 | 47,3 | 42,1 | 35,0 | 30,5 | 30,0 | 22,1 |
| DK | 9,0 | 18,7 | 22,7 | 26,6 | 24,5 | 24,3 | 25,7 | 20,4 | 20,5 | 19,1 | 16,4 | 16,4 |
| DE | 44,9 | 46,8 | 47,6 | 45,1 | 44,4 | 44,0 | 43,6 | 40,8 | 41,7 | 40,9 | 37,8 | 29,6 |
| EE | 27,3 | 45,3 | 57,3 | 54,7 | 44,5 | 45,3 | 38,3 | 31,6 | 33,5 | 24,9 | 20,0 | 17,1 |
| IE | 27,9 | 47,3 | 56,8 | 59,3 | 57,7 | 55,1 | 53,6 | 50,5 | 44,9 | 36,3 | 32,1 | 23,6 |
| EL | 40,4 | 44,6 | 49,3 | 59,1 | 67,1 | 73,5 | 73,1 | 72,0 | 72,8 | 70,3 | 70,1 | 66,5 |
| ES | 23,8 | 36,6 | 41,6 | 44,4 | 49,7 | 52,8 | 51,6 | 48,4 | 44,5 | 41,7 | 37,8 | 32,1 |
| FR | 36,4 | 42,5 | 42,1 | 42,9 | 43,6 | 43,9 | 43,9 | 45,4 | 45,1 | 41,6 | 40,0 | 36,5 |
| HR | 55,7 | 56,3 | 61,3 | 63,7 | 63,6 | 58,3 | 63,1 | 50,7 | 41,0 | 40,2 | 35,8 | 28,1 |
| IT | 44,3 | 48,0 | 51,4 | 52,6 | 56,4 | 60,8 | 58,1 | 57,4 | 57,8 | 58,1 | 56,0 | 51,5 |
| CY | 10,4 | 20,4 | 20,8 | 30,1 | 38,3 | 47,7 | 45,6 | 44,4 | 40,6 | 31,7 | 29,1 | 28,1 |
| LV | 25,8 | 45,0 | 54,5 | 52,1 | 48,4 | 42,9 | 45,3 | 41,4 | 37,6 | 41,6 | 38,0 | 27,3 |
| LT | 23,7 | 41,7 | 52,1 | 49,2 | 42,9 | 44,7 | 42,9 | 38,3 | 37,6 | 32,2 | 30,6 | 29,0 |
| LU | 23,1 | 29,3 | 28,8 | 30,3 | 30,4 | 27,4 | 28,4 | 34,8 | 38,1 | 24,7 | 22,8 | 25,5 |
| HU | 41,5 | 48,9 | 47,6 | 45,3 | 48,6 | 47,5 | 45,6 | 46,5 | 40,4 | 38,5 | 31,9 | 26,2 |
| MT | 42,0 | 59,5 | 60,3 | 61,3 | 57,3 | 51,1 | 50,1 | 50,5 | 50,8 | 48,1 | 25,1 | 25,5 |
| NL | 25,1 | 26,8 | 32,3 | 32,9 | 34,9 | 39,2 | 42,9 | 41,5 | 39,5 | 36,6 | 30,3 | 23,2 |
| AT | 21,7 | 25,4 | 26,3 | 24,9 | 24,6 | 27,2 | 29,2 | 32,3 | 33,4 | 28,9 | 25,1 | 24,5 |
| PL | 30,3 | 31,1 | 37,2 | 40,3 | 42,5 | 42,7 | 39,3 | 35,0 | 31,0 | 26,9 | 21,6 | 20,0 |
| PT | 44,0 | 52,0 | 48,4 | 48,8 | 56,4 | 59,6 | 57,4 | 55,4 | 49,9 | 43,7 | 42,6 | 33,3 |
| RO | 31,6 | 34,5 | 41,0 | 44,2 | 45,2 | 41,1 | 43,9 | 50,0 | 41,4 | 44,1 | 42,4 | 29,9 |
| SI | 30,1 | 43,3 | 44,2 | 47,9 | 51,0 | 54,5 | 52,3 | 53,3 | 47,5 | 42,9 | 43,0 | 38,8 |
| SK | 54,0 | 64,0 | 67,9 | 67,3 | 70,2 | 70,2 | 65,8 | 60,2 | 62,4 | 61,8 | 58,2 | 47,8 |
| FI | 16,7 | 23,8 | 22,0 | 21,2 | 20,6 | 22,1 | 24,4 | 25,7 | 24,2 | 21,8 | 17,6 | 15,4 |
| SE | 13,1 | 18,1 | 19,0 | 18,3 | 17,7 | 18,2 | 19,6 | 18,3 | 18,5 | 17,2 | 13,7 | 13,9 |
Märkus: komisjoni sõnul toimus 2021. aasta oktoobris metoodika parandamise tõttu Prantsusmaa arvnäitajate oluline muutmine (vähendamine).
Allikas: Eurostat (tabel pealkirjaga „une_ltu_a“, väljavõte: juuli 2021).
Pikaajalised töötud protsendina majanduslikult aktiivsest rahvastikust (15–74-aastased)
| 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | |
| EU-27 | 3,1 | 4,0 | 4,3 | 4,9 | 5,5 | 5,5 | 5,0 | 4,4 | 3,8 | 3,2 | 2,8 | 2,5 |
| BE | 3,5 | 4,0 | 3,5 | 3,4 | 3,9 | 4,3 | 4,4 | 4,0 | 3,5 | 2,9 | 2,3 | 2,3 |
| BG | 3,0 | 4,7 | 6,3 | 6,8 | 7,4 | 6,9 | 5,6 | 4,5 | 3,4 | 3,0 | 2,4 | 2,3 |
| CZ | 2,0 | 3,0 | 2,7 | 3,0 | 3,0 | 2,7 | 2,4 | 1,7 | 1,0 | 0,7 | 0,6 | 0,6 |
| DK | 0,6 | 1,4 | 1,8 | 2,1 | 1,8 | 1,7 | 1,6 | 1,2 | 1,2 | 1,0 | 0,8 | 0,9 |
| DE | 3,5 | 3,3 | 2,8 | 2,4 | 2,3 | 2,2 | 2,0 | 1,7 | 1,6 | 1,4 | 1,2 | 1,1 |
| EE | 3,7 | 7,6 | 7,1 | 5,5 | 3,8 | 3,3 | 2,4 | 2,1 | 1,9 | 1,3 | 0,9 | 1,2 |
| IE | 3,5 | 6,9 | 8,8 | 9,2 | 8,0 | 6,6 | 5,3 | 4,2 | 3,0 | 2,1 | 1,6 | 1,3 |
| EL | 3,9 | 5,7 | 8,8 | 14,5 | 18,5 | 19,5 | 18,2 | 17,0 | 15,6 | 13,6 | 12,2 | 10,9 |
| ES | 4,3 | 7,3 | 8,9 | 11,0 | 13,0 | 12,9 | 11,4 | 9,5 | 7,7 | 6,4 | 5,3 | 5,0 |
| FR | 3,3 | 3,9 | 3,9 | 4,2 | 4,5 | 4,5 | 4,6 | 4,6 | 4,2 | 3,8 | 3,4 | 2,9 |
| HR | 5,1 | 6,6 | 8,4 | 10,2 | 11,0 | 10,1 | 10,2 | 6,6 | 4,6 | 3,4 | 2,4 | 2,1 |
| IT | 3,4 | 4,0 | 4,3 | 5,6 | 6,9 | 7,7 | 6,9 | 6,7 | 6,5 | 6,2 | 5,6 | 4,7 |
| CY | 0,6 | 1,3 | 1,6 | 3,6 | 6,1 | 7,7 | 6,8 | 5,8 | 4,5 | 2,7 | 2,1 | 2,1 |
| LV | 4,5 | 8,8 | 8,8 | 7,8 | 5,7 | 4,6 | 4,5 | 4,0 | 3,3 | 3,1 | 2,4 | 2,2 |
| LT | 3,3 | 7,4 | 8,0 | 6,6 | 5,1 | 4,8 | 3,9 | 3,0 | 2,7 | 2,0 | 1,9 | 2,5 |
| LU | 1,2 | 1,3 | 1,4 | 1,6 | 1,8 | 1,6 | 1,9 | 2,2 | 2,1 | 1,4 | 1,3 | 1,7 |
| HU | 4,2 | 5,5 | 5,2 | 5,0 | 4,9 | 3,7 | 3,1 | 2,4 | 1,7 | 1,4 | 1,1 | 1,1 |
| MT | 2,9 | 4,1 | 3,9 | 3,8 | 3,5 | 2,9 | 2,7 | 2,4 | 2,0 | 1,8 | 0,9 | 1,1 |
| NL | 1,1 | 1,3 | 1,6 | 1,9 | 2,5 | 2,9 | 3,0 | 2,5 | 1,9 | 1,4 | 1,0 | 0,9 |
| AT | 1,2 | 1,2 | 1,2 | 1,2 | 1,3 | 1,5 | 1,7 | 1,9 | 1,8 | 1,4 | 1,1 | 1,3 |
| PL | 2,5 | 3,0 | 3,6 | 4,1 | 4,4 | 3,8 | 3,0 | 2,2 | 1,5 | 1,0 | 0,7 | 0,6 |
| PT | 4,2 | 5,7 | 6,2 | 7,7 | 9,3 | 8,4 | 7,2 | 6,2 | 4,5 | 3,1 | 2,8 | 2,3 |
| RO | 2,2 | 2,4 | 2,9 | 3,0 | 3,2 | 2,8 | 3,0 | 3,0 | 2,0 | 1,8 | 1,7 | 1,5 |
| SI | 1,8 | 3,2 | 3,6 | 4,3 | 5,2 | 5,3 | 4,7 | 4,3 | 3,1 | 2,2 | 1,9 | 1,9 |
| SK | 6,5 | 9,2 | 9,2 | 9,4 | 10,0 | 9,3 | 7,6 | 5,8 | 5,1 | 4,0 | 3,4 | 3,2 |
| FI | 1,4 | 2,0 | 1,7 | 1,6 | 1,7 | 1,9 | 2,3 | 2,3 | 2,1 | 1,6 | 1,2 | 1,2 |
| SE | 1,1 | 1,6 | 1,5 | 1,5 | 1,4 | 1,4 | 1,5 | 1,3 | 1,2 | 1,1 | 0,9 | 1,1 |
Märkus: komisjoni sõnul toimus 2021. aasta oktoobris metoodika parandamise tõttu Prantsusmaa arvnäitajate oluline muutmine (vähendamine).
Allikas: Eurostat (tabel pealkirjaga „une_ltu_a“, väljavõte: juuli 2021).
II lisa. Töö leidmise määrad
Lühiajaliste töötute ja pikaajaliste töötute töö leidmise määr aastas (%)
| Liikmesriik | 2013 | 2020 | ||
|---|---|---|---|---|
| Lühiajalised töötud | Pikaajalised töötud | Lühiajalised töötud | Pikaajalised töötud | |
| BE | - | - | 31 | 6 |
| BG | 14 | 5 | 20 | 6 |
| CZ | 20 | 9 | 25 | 7 |
| DK | 38 | 27 | 36 | 29 |
| EE | 21 | 14 | 29 | 16 |
| IE | 20 | 7 | 29 | 11 |
| EL | 7 | 2 | 15 | 3 |
| ES | 20 | 8 | 27 | 9 |
| FR | 26 | 13 | 27 | 12 |
| HR | 14 | 7 | 19 | 12 |
| IT | 20 | 7 | 22 | 7 |
| CY | 18 | 8 | 28 | 11 |
| LV | 27 | 13 | 25 | 13 |
| LT | 17 | 8 | 21 | 6 |
| HU | 24 | 11 | 34 | 11 |
| NL | 22 | 14 | 33 | 16 |
| AT | 32 | 14 | 32 | 13 |
| PL | 14 | 9 | 26 | 12 |
| PT | 21 | 15 | 30 | 18 |
| RO | 13 | 5 | 17 | 7 |
| SI | 22 | 14 | 29 | 11 |
| SK | 11 | 5 | 20 | 4 |
| FI | 28 | 15 | 31 | 14 |
| SE | 27 | 14 | 25 | 16 |
| EU1 | 21 | 11 | 25 | 11 |
1 ELi kaalumata keskmine, mis on arvutatud ilma Saksamaa, Luksemburgi, Malta ja Ühendkuningriigi andmeteta.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda Eurostati katseandmete põhjal (tabel pealkirjaga „lfsi_long_e01“, väljavõte: mai 2021).
III lisa. ESFi eraldis investeerimisprioriteedile 8i ja täitmise määr
Investeerimisprioriteedi 8i eraldis ja täitmine liikmesriikide kaupa – 2020 (eurodes)
| Liikmesriik | Planeeritud ELi summa | ELi rahastamiskõlblikud kulud – valitud | Deklareeritud ELi rahastamiskõlblikud kulud |
|---|---|---|---|
| BE | 191 903 026 | 190 193 535 | 91 593 488 |
| BG | 238 079 679 | - | - |
| CZ | 627 949 296 | 669 094 561 | 472 560 439 |
| DE | 43 899 353 | 49 987 988 | 31 250 981 |
| EE | 203 605 301 | 201 506 275 | 108 493 852 |
| IE | 137 020 369 | 137 020 369 | 69 252 967 |
| EL | 689 350 453 | 794 455 737 | 458 807 042 |
| ES | 1 165 396 613 | 1 403 342 253 | 713 153 320 |
| FR | 367 899 226 | 359 611 511 | 245 119 000 |
| HR | 249 084 283 | 224 992 196 | 50 968 076 |
| IT | 1 520 782 811 | 1 768 843 027 | 968 963 837 |
| CY | 9 255 000 | 11 448 330 | 9 254 166 |
| LV | 94 139 809 | 86 913 527 | 63 560 140 |
| LT | 355 400 146 | 358 753 273 | 294 828 926 |
| LU | 4 461 245 | 5 427 330 | 3 247 649 |
| HU | 1 013 454 498 | 833 491 384 | 602 099 375 |
| MT | 16 000 000 | 17 239 651 | 9 130 739 |
| NL | 25 146 085 | 27 923 935 | 12 878 687 |
| AT | 15 099 649 | 12 814 761 | 6 572 665 |
| PL | 1 625 458 684 | 1 387 268 530 | 1 027 041 808 |
| PT | 618 925 842 | 452 338 709 | 345 569 403 |
| RO | 527 453 819 | 517 392 594 | 237 369 693 |
| SI | 162 066 573 | 201 538 688 | 78 947 785 |
| SK | 1 218 722 796 | 933 919 506 | 531 679 661 |
| FI | 163 663 349 | 148 844 521 | 96 398 659 |
| SE | 130 371 130 | 186 072 279 | 101 043 073 |
| EU | 11 414 589 036 | 10 980 434 469 | 6 629 785 433 |
Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni andmete põhjal (väljavõte: juuli 2021).
Lühendid
DG EMPL: tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat
EMCO: tööhõivekomitee
ESF: Euroopa Sotsiaalfond
ESF+: Euroopa Sotsiaalfond+
ETB: haridus- ja koolitusnõukogu
NUTS 2: ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus
OECD: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
TERA: tööhõive toetamise erakorraline rahastu
Sõnastik
Eeltingimused: ühissätete määruses sätestatud eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumidel põhinevad tingimused, mida peetakse kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ELi vahendite tulemusliku ja tõhusa kasutamise eeltingimuseks. Programmitöö perioodi 2014–2020 ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi rakenduskavade koostamisel pidid liikmesriigid hindama nende tingimuste täitmist. Vastasel juhul tuli koostada tegevuskavad, et tagada tingimuste täitmine hiljemalt 31. detsembriks 2016.
Eurofound: ELi amet, mille ülesanne on pakkuda teavet, nõuandeid ja eksperditeadmisi ELi sotsiaalpoliitika valdkonnas võrdleva teabe, teadusuuringute ja analüüsi põhjal.
Euroopa poolaasta: ELi majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise tsükkel. See on osa Euroopa Liidu majanduse juhtimise raamistikust, milles keskendutakse kuuekuulisele ajavahemikule alates iga aasta algusest, millest tulenebki selle nimetus –poolaasta. Euroopa poolaasta jooksul viivad liikmesriigid oma eelarve- ja majanduspoliitika kooskõlla ELi tasandil kokku lepitud eesmärkide ja eeskirjadega.
Euroopa Sotsiaalfond (ESF): eesmärk on tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus, parandades tööhõivet ja töövõimalusi (peamiselt koolitusmeetmete kaudu), soodustades kõrget tööhõive taset ning luues rohkem ja paremaid töökohti.
Jagatud eelarve täitmine: ELi eelarve täitmise viis, mille raames delegeerib komisjon täitmisülesanded liikmesriikidele, kandes ise lõplikku vastutust ELi eelarve täitmise eest.
Koore riisumise efekt: aktiivse tööturupoliitika tõhusust võib kahjustada nn koore riisumise efekt ehk nende töötajate väljavalimine, kellel on suur töölesaamise tõenäosus. See on eriti asjakohane siis, kui juhtumite menetlejad suunavad töötajaid aktiivsetes tööturumeetmetes osalema ja neil on stiimul näidata, et nende klientide tööturule naasmise määr on hea.
Nõukogu soovitus: kaudse meetme vahend, mille eesmärk on valmistada ette õigusakte liikmesriikides. Soovitused erinevad määrustest, direktiividest ja otsustest selle poolest, et need ei ole liikmesriikidele siduvad. Kuigi neil puudub õiguslik jõud, on neil poliitiline kaal.
Rakenduskava: kindlaksmääratud perioodil ELi rahastatud ühtekuuluvusprojektide rakendamise põhiraamistik, mis kajastab komisjoni ja liikmesriikide vahel sõlmitud partnerluslepingutes sätestatud prioriteete ja eesmärke. Rakenduskava projektid peavad aitama saavutada teatud arvu eesmärke, mis on kirjeldatud rakenduskava prioriteetsete suundade tasandil. Rakenduskava rahalised vahendid võivad pärineda ERFist, Ühtekuuluvusfondist ja/või ESFist. Rakenduskava koostab liikmesriik ja komisjon peab selle heaks kiitma enne, kui ELi eelarvest saab makseid teha. Rakenduskava saab programmitöö perioodi jooksul muuta üksnes mõlema poole nõusolekul.
Riigipõhised soovitused: Euroopa Komisjoni poolt iga riigi kohta koostatud dokumendid, milles analüüsitakse riigi majanduslikku olukorda ja antakse soovitusi meetmete kohta, mida ta peaks võtma 12–18 kuu jooksul.
Riiklikud tööturuasutused: riiklikud organisatsioonid, kes vastutavad aktiivse tööturupoliitika rakendamise ja avalikes huvides kvaliteetsete tööhõiveteenuste osutamise eest. Nad võivad kuuluda asjakohaste ministeeriumide, avalik-õiguslike asutuste või avalik-õiguslike äriühingute koosseisu.
Seirekomisjon: komisjon, mis jälgib rakenduskava täitmist. See koosneb „liikmesriigi asjaomaste asutuste esindajatest“ (nt korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutuste, rakendusametite, tööandjate või töötajate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajad). Euroopa Komisjonil on ka vaatleja roll.
Strateegia „Euroopa 2020“: ELi majanduskasvu strateegia kriisist taastumiseks järgmiseks 10 aastaks, mis jaguneb viieks peamiseks eesmärgiks: tööhõive, teadus- ja arendustegevus, kliima/energeetika, haridus, sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vähendamine.
Tulemusnäitajad: väärtused, mida kasutatakse, et mõõta toetatud projektide või rakenduskava tasandil saavutatud tulemusi.
Tööhõivekomitee (EMCO): nõukogu peamine tööhõive- ja sotsiaalküsimuste nõuandekomitee tööhõive valdkonnas.
Tööleasumiseks valmis, kuid ei otsi tööd: Eurostati määratluse kohaselt on „tööleasumiseks valmis, kuid ei otsi tööd“ „15–74-aastased isikud, kes ei tööta ega ole töötud ja soovivad töötada, on tööleasumiseks valmis järgmise kahe nädala jooksul, kuid ei otsi tööd“. See näitaja hõlmab töötuid, kes ei kvalifitseeru töötuna registreerimiseks, sest nad ei otsi aktiivselt tööd. See hõlmab heitunud tööotsijaid ja neid, kellel ei ole isiklike või perekondlike asjaolude tõttu võimalik tööd otsida.
Väljundnäitajad: väärtused, mida kasutatakse, et mõõta toetatavate tegevuste väljundeid või rakenduskava tasandi väljundeid.
Ühtekuuluvuspoliitika: üks suurimaid poliitikavaldkondi, millele ELi eelarvest raha eraldatakse. Selle eesmärk on piirkondade vaheliste erinevuste vähendamine, taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkujundamine ja maapiirkondade mitmekesistamine ning piiriülese, riikide- ja piirkondadevahelise koostöö arendamine. Ühtekuuluvuspoliitikat rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist.
Komisjoni vastused
Auditirühm
Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.
Kõnealuse tulemusauditi viis läbi ühtekuuluvusvaldkonna investeeringute, majanduskasvu ja kaasamise kuluvaldkondade eest vastutav II auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Iliana Ivanova. Auditit juhtis kontrollikoja liige Lazaros S. Lazarou, keda toetasid kabineti juhataja Johan Adriaan Lok, kabineti nõunik Agathoclis Argyrou, valdkonnajuht Pietro Puricella, auditijuht Fernando Pascual Gil, auditijuhi asetäitja Aleksandra Klis‑Lemieszonek ning audiitorid Marjeta Leskovar, Marija Grgurić, Zuzana Gullova ja Petra Karkosova. Keelealast abi osutasid Mark Smith, Miłosz Aponowicz, Tomasz Surdykowski ja Paola Magnanelli.
Järelmärkused
[1] Euroopa Komisjon, „The feasibility of developing a methodology for measuring the distance travelled and soft outcomes for long-term unemployed people participating in Active Labour Market Programmes“, lõpparuanne, 2019.
[2] Bertelsmann Stiftung, „Long-term Unemployment in the EU: Trends and Policies“, 2016.
[3] Nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (2016/C 67/01).
[4] Euroopa Komisjon, „The feasibility of developing a methodology for measuring the distance travelled and soft outcomes for long-term unemployed people participating in Active Labour Market Programmes“, lõpparuanne, 2019.
[5] Eurostati terminisõnastik.
[6] Belgia, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Itaalia, Sloveenia ja Slovakkia.
[7] Bulgaaria, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Malta, Portugal, Sloveenia ja Slovakkia.
[8] Euroopa Komisjon, „Employment and Social Developments in Europe“, september 2019.
[9] Euroopa Liidu toimimise leping, artikkel 149.
[10] Euroopa Komisjon, „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“, COM(2010) 2020 final.
[11] Euroopa Komisjon, „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse“, COM(2010) 682 final.
[13] Euroopa Komisjon, „The feasibility of developing a methodology for measuring the distance travelled and soft outcomes for long-term unemployed people participating in Active Labour Market Programmes“, lõpparuanne, 2019.
[14] Euroopa Komisjon, „European Semester Thematic Factsheet – Active Labour Market Policies“, november 2017.
[15] Põhineb 26 liikmesriigi andmetel, ei hõlma Ühendkuningriiki ja Maltat.
[16] Euroopa sotsiaalõiguste sammas, „4. põhimõte: Tööhõive aktiivne toetamine“.
[17] Nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsus 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, 2010/707/EL, lisa, suunis 7: „Naiste ja meeste tööturul osalemise suurendamine, struktuurse tööpuuduse vähendamine ja töö kvaliteedi edendamine“. Nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1848 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta 2015. aastaks, lisa, suunis 6: „Tööjõupakkumise ning töötajate oskuste ja pädevuste parandamine“. Nõukogu 16. juuli 2018. aasta otsus (EL) 2018/1215 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta.
[18] Nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (2016/C 67/01).
[19] Euroopa Komisjon, komisjoni aruanne nõukogule pikaajaliste töötute tööturule integreerimist käsitleva nõukogu soovituse hindamise kohta, COM(2019) 169 final.
[20] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
[21] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006.
[22] Investeerimisprioriteet 9i („aktiivne kaasamine, mille üks eesmärke on edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet“) toetab samuti pikaajalisi töötuid, kuid pakub üldiselt muud liiki abi, keskendudes laiemalt sotsiaalsele kaasatusele.
[23] Nõukogu 19. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) (ELT L 159, 20.5.2020, lk 1).
[24] Euroopa Kontrollikoja ülevaade nr 06/2020, „Riskid, probleemid ja võimalused ELi majanduspoliitikas COVID-19 kriisile reageerimisel“. OECD, „Job retention schemes during the COVID-19 lockdown and beyond“, ajakohastatud 12. oktoobril 2020.
[25] OECD, „Employment Outlook 2020“. Euroopa Komisjon, „European Economic Forecast, Spring 2021“, institutsiooniline dokument 149, mai 2021.
[26] Iirimaa (tööalase konkurentsivõime, kaasamise ja õppimise rakenduskava 2014–2020), Itaalia (aktiivse tööhõivepoliitika süsteemide riiklik rakenduskava), Poola (Sileesia vojevoodkonna piirkondlik rakenduskava 2014–2020) ja Slovakkia (rakenduskava „Inimressursside arendamine“ 2014–2020).
[27] Euroopa Komisjon, „Study for the Evaluation of ESF support to Employment and Labour Mobility“, juuni 2020, lk 26.
[28] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi.
[29] Komisjoni andmete põhjal.
[30] Belgia, Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Hispaania.
[31] Euroopa Komisjon, „Thematic note on the ESF and YEI support to long-term unemployed (LTU) and the implementation of Council Recommendation on integration of LTU into the labour market“, jaanuar 2019.
[32] Euroopa Komisjon, Ismeri, IES ja Ecorys, „Pilot and feasibility study on the sustainability and effectiveness of results for European Social Fund participants using Counterfactual impact evaluations“, juuli 2019.
[33] Euroopa Komisjon, „The feasibility of developing a methodology for measuring the distance travelled and soft outcomes for long-term unemployed people participating in Active Labour Market Programmes“, lõpparuanne, juuli 2019.
[34] Euroopa Komisjon, „Thematic note on the ESF and YEI support to long-term unemployed (LTU) and the implementation of Council Recommendation on integration of LTU into the labour market“, jaanuar 2019.
[35] Sileesia vojevoodkond, „Evaluation of the OPs contribution to achieving the objectives of Priority Axis VII: Regional Labour Market“, juuli 2020.
[36] Euroopa Kontrollikoja 2020. aasta aruanne ELi eelarve täitmise tulemuslikkuse kohta, olukord 2020. aasta lõpus, punkt 3.45.
[37] Euroopa Komisjoni talituste töödokument, „Analytical Supporting Document accompanying the document Proposal for a Council Recommendation“, SWD(2015) 176 final.
[38] Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 24/2021: „Tulemuspõhine rahastamine ühtekuuluvuspoliitikas: eesmärgid on asjakohased, kuid perioodil 2014−2020 jäid püsima mitmed puudused“, punkt 26.
[39] Euroopa Komisjoni talituste töödokument, „Country Report Ireland 2015 Including an In-Depth Review on the prevention and correction of macroeconomic imbalances“, SWD(2015) 27 final; Euroopa Komisjoni talituste töödokument, „Country Report Slovakia 2018“, COM(2018) 120 final; Euroopa Komisjoni talituste töödokument, „Country Report Slovakia 2020“, COM(2020) 150 final.
[40] Euroopa Komisjon, „Thematic note on the ESF and YEI support to long-term unemployed (LTU) and the implementation of Council Recommendation on integration of LTU into the labour market“, jaanuar 2019.
[41] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.
[42] Määruse (EL) 2021/1060 artikkel 15.
[43] Määrus (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkt b.
[44] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1304/2013 (mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006) lisa.
[45] Euroopa Komisjon, „Study on the monitoring and evaluation systems of the ESF, Final report“, mai 2018.
[46] Euroopa Komisjon, „Guidance document: Annex D - Practical guidance on data collection and validation“, mai 2016.
[47] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060 ja määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.
[48] Euroopa Komisjon, „Thematic note on the ESF and YEI support to LTU and the Council Recommendation on integration of LTU into the labour market“, jaanuar 2019, ning Euroopa Komisjon, „Study for the evaluation of ESF support to employment and labour mobility“, juuni 2020.
Kontakt
EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG
Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021
| ISBN 978-92-847-7022-9 | ISSN 1977-5652 | doi:10.2865/728726 | QJ-AB-21-025-ET-N | |
| HTML | ISBN 978-92-847-7021-2 | ISSN 1977-5652 | doi:10.2865/612 | QJ-AB-21-025-ET-Q |
AUTORIÕIGUS
© Euroopa Liit, 2021.
Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.
Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) licence. See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.
Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.
On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.
Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.
Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.
Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine
Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.
Võta ühendust ELiga
Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et
Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:
- helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
- helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
- e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et
ELi käsitleva teabe leidmine
Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et
ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).
ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu
ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (https://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.