Eriaruanne
nr02 2019

Keemilised ohud meie toidus: ELi toiduohutuse poliitika küll kaitseb meid, ent seisab silmitsi probleemidega

Aruande kohta Toiduohutus on suure tähtsusega ELi jaoks ja see mõjutab kõiki inimesi. ELi soovib oma kodanikke kaitsta toidus peituda võivate ohtude eest. Kontrollisime, kas ELi toiduohutuse mudel on põhjendatud ja leiab rakendust (eriti keemiliste ohtude puhul). Leidsime, et see mudel on põhjendatud, seda peetakse ülemaailmselt eeskujuks ning ELi kodanikele pakutav toiduohutus on üks parimaid maailmas. Leidsime siiski, et see mudel on hetkel ülekoormatud, ning seda ohustavad teatavad probleemid. Esitame komisjonile soovitusi kõnealuste probleemide käsitlemiseks ja toiduohutuse mudeli toimimise parandamiseks.

Käesolev väljaanne on saadaval 23 keeles ning järgmises formaadis:
PDF
PDF General Report

Kokkuvõte

I

Toiduohutus on ELi jaoks oluline prioriteet, mis mõjutab kõiki kodanikke ning on tihedalt seotud kaubanduspoliitikaga. ELi toiduohutuspoliitika eesmärk on tagada inimelu ja inimeste tervise kaitse kõrge tase ning see püüab ELi kodanikke kaitsta kolme liiki toidualaste ohtude ehk füüsiliste, bioloogiliste ja keemiliste ohtude eest.

II

Käesolevas auditis keskenduti keemilistele ohtudele ning küsimusele, kas ELi toiduohutuse mudel on põhjendatud ja leiab rakendust, et kaitsta ELis tarbitavaid tooteid keemiliste ohtude eest. Kontrollikoda leidis, et kõnealune mudel on põhjendatud ning et seda tõepoolest tunnustatakse ülemaailmselt. Kontrollikoda leidis siiski, et see mudel on hetkel ülekoormatud, sest nii komisjonil kui ka liikmesriikidel puudub suutlikkus seda täielikult rakendada.

III

ELi toiduohutuse mudel on kemikaalidega seoses ülemaailmselt eeskujuks ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on Euroopa kodanikel maailmas tagatud kõige usaldusväärsema tasemega toiduohutus. ELi toiduohutuse mudeli tugevus seisneb alljärgnevas:

  1. juhtimisstruktuur, mille puhul vastutus jaguneb ELi detsentraliseeritud asutuste ja komisjoni vahel, tänu millele toimub riskihindamine eraldiseisvalt riskijuhtimisest;
  2. eesmärk hinnata kemikaalide ohutust enne nende kasutamist toiduahelas; ning
  3. vastutuse selge jaotus erasektori ja avaliku sektori kontrolliasutuste vahel.

Lisaks nõuab EL ELi mittekuuluvatelt riikidelt ELi standardite järgimist, tagamaks, et ELi imporditud toiduained vastaksid sama kõrgetele ohutusstandarditele.

IV

Siiski tuvastas kontrollikoda mudeli rakendamisega seoses mitmeid probleeme. Eelkõige leiti, et

  1. toiduainetes, söödas, taimedes ja elusloomades sisalduvate kemikaalide ohutust reguleeriv õigusraamistik on praegu veel lõplikult välja töötamata ega ole saavutanud ELi toidualaste õigusnormidega ettenähtud rakendamise ulatust. Peale selle on Euroopa Liidu õigusaktide ja eeskirjade väljatöötamiseks ning poliitika kujundamiseks teaduslikku nõu andva Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) töös mahajäämusi, muu hulgas kemikaalide vallas. See mõjutab osaliselt süsteemi nõuetekohast toimimist ja mudeli jätkusuutlikkust tervikuna.
    Ametiasutuste läbiviidavad kontrollid saavadki moodustada vaid väga väikese osa kõikidest tehtavatest kontrollidest. Kontrollikoda leidis, et mõnes liikmesriigis kontrollitakse teatavaid keemiliste ainete rühmi teistest sagedamini ning et õigusraamistik on nii ulatuslik, et isegi ametiasutustel on keeruline kõiki neile pandud kohustusi täita. ELi mudel toimib kõige usaldusväärsemalt siis, kui avaliku sektori kontrollisüsteeme täiendavad erasektori kontrollisüsteemid. Kuid avaliku ja erasektori kontrollisüsteemide koostoimimise uurimine on alles alguses.
  2. ELi eesmärk on tagada, et imporditud toiduained vastaksid Euroopa kõrgeimatele ohutusstandarditele. EL on praegu piiranud pestitsiidide kasutamist lähtuvalt ohu kriteeriumidest. Sellest olenemata võib selliste pestitsiidide jääke lubada ELi imporditud toodetes, kui riskihindamine on näidanud, et tarbijatele ohtu ei ole.
  3. Kontrollisüsteem on puudulik, kuna liikmesriikidel oli raskusi nõuete rikkumise korral võetavate täitemeetmete olemuse kindlaksmääramisel. Lisaks tegi komisjon kindlaks võimalused täiustada toidualaste õigusaktide järelevalvet ja jõustamist käsitlevaid menetlusi.
V

Neile asjaoludele tuginedes ergutame komisjoni jätkama õigusraamistiku arendamist selles suunas, et see kaitseks kodanikke jätkuvalt keemiliste ohtude eest, ning esitame komisjonile kolm soovitust. Komisjon peaks

  1. praeguse õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) rakendamise osana seoses toiduainete, sööda, elusloomade ja taimede valdkondi reguleeriva õigusraamistikuga hindama keemilisi ohte reguleerivate eeskirjade võimalikke muudatusi, pidades silmas suutlikkust neid eeskirju järjepidevalt kohaldada. Komisjon peaks tuginema juba alustatud tööle, et ergutada vastastikust täiendavust ja teha kindlaks, kuidas edasi liikuda nii, et liikmesriikide ametiasutused saaksid põhjendatud olukordades ulatuslikumalt tugineda erasektori tehtud kontrollidele, et parandada kontrollide koordineerimist ja tõhusust ning ELi toiduohutuse mudeli jätkusuutlikkust.
  2. Pestitsiidide jääkide puhul toidus peaks komisjon selgitama, milliseid meetmeid ta kavatseb võtta, et säilitada nii ELi toodetud kui ka imporditud toidu puhul sama kindluse tase, järgides samas ka WTO eeskirju.
  3. Komisjon peaks liikmesriikidele andma lisajuhiseid täitemeetmete kohaldamise kohta. Komisjon peaks ka rakendama kindlaksmääratud võimalusi, et tõhustada ELi toidueeskirjade täitmise järelevalvemenetlusi.

Sissejuhatus

1

Toiduohutus on suure tähtsusega ELi ja kõikide liidu kodanike jaoks. Erasektori ettevõtjate1 esmavastutusel põhineva ELi toiduohutuse poliitika eesmärk on tagada, et inimesed ei jääks haigeks toidust, mida nad söövad. Toiduohutus võib mõjutada kõikide kodanike tervist ja on tihedalt seotud nii toiduainete ja loomasööda vaba liikumise tagamisega liidus kui ka ohutu sööda ja ohutu tervisliku toiduga seotud ülemaailmse kauplemise2 hõlbustamisega. Euroopa toidualaste õigusnormide eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise kaitse kõrge tase3. Komisjon on rõhutanud selle poliitika tähtsust, kinnitades, et ELis müüdavate toiduainete jätkuva ohutuse tagamine on kaitsvas Euroopas kesksel kohal4.

2

WHO hinnang toidutekkeliste haiguste ülemaailmse leviku kohta5 näitab, et Euroopa on söögi seisukohast maailma üks ohutumaid paiku.

Millised on toiduainetega seotud keemilised ohud?

3

Toiduohutuse mudeli eesmärk on võidelda kolme tüüpi ohtude6 vastu: füüsilised7, bioloogilised8 ja keemilised ohud. Käesolevas auditis keskenduti keemilistele ohtudele.

4

Kogu toit koosneb kemikaalidest. Keemilised ohud on ained, mis võivad põhjustada kahjulikku mõju tervisele, mis tekib looduslikult või mida lisatakse toidu tootmisel või käitlemisel (vt tabel 1). Näideteks on teatavad lisaained, pestitsiidid ja mõningad metallid. Teatavate ainete jäägid võivad jääda toidu sisse ning avaldada mõju kogu toidutarneahela piires või mõjutada erinevaid tooteliike. Näiteks toiduks mõeldud taimede kasvatamisel kasutatud pestitsiidide jääke võib hiljem leida loomset päritolu toiduainete proovidest. Sellepärast põhineb ELi toiduohutuse mudel integreeritud lähenemisviisil, mis hõlmab meetmeid toiduahela kõikides etappides alates söödast, loomade tervisest, taimekaitsest ja toidu tootmisest kuni töötlemise, ladustamise, transpordi, impordi, ekspordi ja jaemüügini välja. Keemilisi ohte võib esineda igas toidus, kaasa arvatud mahetoidus9.

Tabel 1

ELi õigusnormidega reguleeritud ja käesolevas auditis käsitletud keemiliste ohtude rühmad

Reguleeritavad toidu koostisosad Toidu lisaained
Toiduensüümid
Toidu lõhna- ja maitseained
Toitaineallikad (toidulisandid / taimsed valmistised)
Toiduahela jäägid Söödalisandid
Veterinaarravimid
Pestitsiidid
Saasteained Keskkonna saasteained
Looduslikud saasteained
Töötlemisel tekkivad saasteained
Toiduga kokku puutuvad materjalid
5

Euroopa Liidu toiduohutusega seotud kemikaale reguleeriv õigusnormistik on mahukas ja killustatud. EL on vastu võtnud suure hulga õigusakte10, sealhulgas direktiive, määrusi, otsuseid ja kokkuleppeid, mis käsitlevad eraldi erinevaid konkreetseid valdkondi (toidu lisaained, lõhna- ja maitseained, söödalisandid, pestitsiidid jne). Kõnealune õigusnormistik reguleerib ühtekokku ligikaudu 8000 keemilist ainet (vt I lisa).

Toiduainete keemiliste ohtudega seotud terviseohud

6

Mürgistel tasemetel kemikaalide sisaldusega toiduainete mõju on raske määratleda. Toidutekkelisi haigusi käsitlevad uuringud sisaldavad tihtipeale keemilistest ohtudest11 põhjustatud haiguste või surmade kohta vähem arvulisi näitajaid kui toidutekkeliste infektsioonide kohta. Selle põhjuseks võib olla tõsiasi, et paljude keemiliste ohtude kahju ilmneb alles pika aja pärast, mõnel juhul nende ohtude vastastikmõju ja kumulatiivse mõju tõttu meie kehale.

7

Juhuslikke kaebusi turul oleva konkreetse toote kohta, mis ületab toksilisuse piire, esineb seega suhteliselt harva. Ametiasutuste rakendatav kontrollisüsteem (vt punktid 1317) on peamine vahend, mis aitab tarbijaid võimalike ohtude eest kaitsta.

8

Toiduainetes sisalduvad kemikaalid, sealhulgas looduslikult esinevad ained, võivad kahjustada endokriinfunktsiooni ning loomadele manustatavad antibiootikumid võivad suurendada antimikroobikumiresistentsust. II lisas on toodud näiteid toiduainetes sisalduvate kemikaalidega seotud oluliste terviseohtude kohta.

9

Uurides kodanikelt toiduga seotud teatavate probleemide kohta, selgub, et kõige enam valmistab neile muret pestitsiidide, antibiootikumide ja lisaainete kasutamine toiduainete tootmises. EFSA tellitud hiljutisest uuringust selgus, et 86% vastajatest olid kas väga mures või üsna mures selliste ainete kasutamise pärast toiduainete tootmises (vt joonis 1).

Joonis 1

Erinevate probleemidega seotud ohtude tajumine kogu ELis

Allikas: Etienne, J. jt, „EU Insights – Consumer perceptions of emerging risks in the food chain“ („ELis valitsevad arvamused – tarbijate arvamus toiduahelas tekkivate ohtude kohta“), EFSA, 18.4.2018. doi:10.2903/sp.efsa.2018.EN-1394 ICF.

Miks sisaldavad toiduained keemilisi ohte?

10

Toiduained võivad toksilisel tasemel kemikaalidega kokku puutuda erinevatel põhjustel, näiteks põllumajandustegevuse, tööstuslike protsesside ja ebasobiva ladustamise käigus või keskkonnasaaste või looduslike toksiinide tõttu. Keemilised ohud võivad toidutarneahelas tekkida mis tahes hetkel. Alljärgnev kohvitass 1 näitab, millised keemilised ohud võivad esineda täiesti tavalise toote puhul. Aruandes on toodud veel kaks kohvitassi, mis näitlikustavad seda, kuidas ELi toiduohutuse mudel mõjutab ühte ja sama toodet.

Kohvitass 1

Kas teie kohvi valmistamiseks kasutatud kohviubades on keemilisi ohte?

Teie igapäevase tassi kohvi valmistamiseks kasutatud röstitud kohvioad võivad sisaldada näiteks

  • taimel kasutatud pestitsiidide jääke, mis sisalduvad ubades (nt heptakloor);
  • keskkonna saasteaineid, nagu raskmetallid, mis esinevad kohviubades mullast raskmetallide omastamisplaani kaudu;
  • röstimisprotsessi käigus töötlemisel tekkivaid saasteaineid (nt akrüülamiid).

Kohvitass 2 (punkt 34) selgitab, kuidas neid ohte kontrollitakse.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

11

Peale juriidilise kohustuse on toidusektoris tegutsevatel ettevõtjatel suur mainega seotud ja majanduslik huvi tagada, et nende müüdavad toiduained oleksid ohutud. Selles on neile abiks kemikaalid, nt desinfektsioonivahendid ja säilitusained. Samas on toidukäitlejatel ka niisugused majanduslikud huvid, mis võivad neid ajendada kasutama kemikaale selleks, et pakkuda näiteks uusi tooteid, tekstuure või maitseid või hoida kokku kulusid.

12

ELi toidualaste õigusnormidega reguleeritavad keemilised ained on vaid osa turul olevatest paljudest kemikaalidest. Arvude täpne suhe on teadmata. Enamiku toidus kasutatavate kemikaalide suhtes kohaldatakse turustamiseelse loa andmise menetlust, et tagada vastavus ELi toidualaste õigusnormide nõuetele, sealhulgas toiduohutusele. Uutele ainetele taotletavate lubade arv kasvab aasta-aastalt12. EL on olnud pikka aega põllumajanduslike toiduainete kemikaalide sektoris maailmaturul juhtival kohal. EFSA on ELi asutus, mis vastutab riskihindamise eest kõikides toiduahela valdkondades.

Kuidas ELi toiduohutuse kontrollisüsteem toimib?

13

Enamiku toiduohutust reguleerivate sätete üle otsustatakse ELi tasandil. Võttes arvesse asjaomase valdkonna ELi asutustelt saadud nõu, teeb komisjon ettepaneku eeskirjade kohta, mille järgimisega tagatakse ELis tarbitava toidu ohutus. Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE) on selle poliitika eest vastutav komisjoni struktuuriüksus.

14

Liikmesriikide ametiasutused vastutavad peamiselt toidutarneahelat käsitlevate õigusaktide täitmise tagamise eest enda territooriumil. Pädevad asutused võtavad oma territooriumil kasutusele ametlikud kontrollisüsteemid, mis annavad kinnitust selle kohta, kas ettevõtjate tegevused ja ELi turule lastavad kaubad vastavad asjaomastele standarditele ja nõuetele. Komisjon vastutab ELi mittekuuluvatele riikidele suunatud meetmete vastuvõtmise eest (nt ettevõtete loetelust väljajätmine) ja õiguslike meetmete võtmise eest, kui liikmesriigid ei täida oma kohustusi.

15

Tehtavate kontrollide aluseks on toidu ja sööda ametliku kontrolli määrus (EÜ) nr 882/2004. Selle määruse eesmärk on tagada integreeritud ja ühtne lähenemisviis seoses toidutarneahela piires tehtavate ametlike kontrollidega. See annab pädevatele asutustele raamistiku, mille alusel kindlaks teha kooskõla toidu- ja söödaalaste õigusnormidega ning ennetada ja kõrvaldada inimestele ja loomadele tekkivaid ohte või siis vähendada neid vastuvõetavale tasemele. Määruses on kehtestatud ka erieeskirjad imporditud toodete ametliku kontrolli kohta. Keemiliste ohtude valdkonda reguleerivad lisaks veel arvukad valdkondlikud õiguslikud vahendid.

16

EL on maailma suurim põllumajandustoodete ja toiduainete importija ja eksportija. Impordikontrolli eesmärk on tagada, et importtooted vastaksid ELi õigusaktide nõuetele samamoodi nagu ELis toodetud toiduained. Lähtutakse põhimõttest, et kõik ELi turgudel saadaolevad toiduained peavad olema ohutud, hoolimata nende päritolust13.

17

Toiduainete tarneahelaga seotud ettevõtjatel lasub peamine vastutus toidu ohutuse eest ning sageli on neil kasutusel kvaliteedi tagamise süsteemid, mida rakendatakse kuni tarnehetkeni.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

18

Kontrollikoja auditis uuriti ELi toiduohutuse mudeli alust ja toimimist seoses keemiliste ohtudega. Auditi ulatust määrates võtsime arvesse mitmeid asjaolusid: keemiliste ohtude valdkonnaga seotud riskide olulisus, ELi vastutuse olulisus seoses kemikaalidega, asjaomasele teemale keskenduva auditi tähtsus ja võimalik mõju ning kontrollikoja hiljutistes ja käimasolevates auditites käsitletud teemavaldkonnad. Auditis tõstatatud üldine küsimus oli järgmine:

kas ELi toiduohutuse mudel on põhjendatud ja leiab rakendust, et kaitsta ELis tarbitavaid tooteid keemiliste ohtude eest?

19

Eelkõige uuris kontrollikoda

  • kas kemikaalide puhul rakendatavat ELi toiduohutuse mudelit peetakse rahvusvahelistele parimatele tavadele vastavaks;
  • kas ELil on olemas kindel õiguslik alus, mis aitab tagada, et importimisel järgitakse ELi peamisi nõudeid toiduainetes, loomasöödas, elusloomade puhul ja taimedel kasutatavate kemikaalide kohta;
  • mudeli rakendamist, eriti õigusraamistiku täielikkust, kontrollisüsteemi toimivust ja seda, kas kõnealune mudel on keskpikas perspektiivis toimiv.

Auditi eesmärk ei olnud hinnata toiduohutuse probleemide teaduslike hindamiste õigsust.

20

Kontrollisüsteemide kasutamist liikmesriikides hinnates võttis kontrollikoda aluseks viimase aasta, mille kohta olid täielikult olemas kõik kavandamise, rakendamise ja järelevalvega seotud dokumendid (st 2016).

21

Audit viidi läbi ajavahemikus detsembrist 2017 kuni maini 2018. Auditi tõendusmaterjal koguti järgmistest allikatest:

  • dokumentide läbivaatamised ja intervjuud komisjoni (tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi) ja EFSAga ehk ELi ametiasutusega, kes annab koos Euroopa Ravimiametiga teaduslikku nõu toiduohutuse alal14; ühtlasi kontrolliti ja analüüsiti komisjoni menetlusi, suuniseid, kirjavahetust liikmesriikidega ja koosolekute protokolle ning väliseid hindamisi ja auditiaruandeid;
  • kolme liikmesriigi külastused: Itaalia, Madalmaad ja Sloveenia15. Kontrollikoda külastas nende liikmesriikide asjaomaseid ministeeriume, toidusektori ettevõtjaid ja liikmesriikide kontrollisüsteemi peamisi punkte (nt piirikontrollipunkte). Liikmesriikidesse tehtud külastuste ajal kontrolliti nii liikmesriikide kontrollisüsteemide toimimist kui ka kontrollidega seotud ja teadusalase teabe liikumist komisjoni ja EFSA-ni;
  • kohtumised ekspertidega, kes osalevad seoses oma tööga liikmesriikides või EFSAs rahvusvahelistel foorumitel ning kellel on keemiliste ohtude ja toiduohutuse vallas üldiselt juurdepääs ajakohasele teabele.

Tähelepanekud

ELi toiduohutuse mudel on kemikaalidega seoses ülemaailmselt eeskujuks

22

Aruande käesolevas osas on tutvustatud elemente, tänu millele on ELi mudel ülemaailmselt eeskujuks. Selles osas kirjeldatakse ühtlasi ELi õiguslikku alust, mis nõuab ELi mittekuuluvatelt riikidelt ELi eksporti tehes ELi standardite järgimist, tagamaks, et ELi tooted ja imporditud tooted vastavad sama kõrgetele ohutusstandarditele.

ELi mudeli tugevus seisneb mitmetes seda eristavates elementides

23

Komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT)16 rakendamisega seoses annavad üldiste toidualaste õigusnormide17 kui toidusektorit reguleerivate ELi õigusaktide peamise osa toimivuskontrolli hiljutised tulemused tõendust sellest, et ELi toiduohutuse mudelil on palju positiivseid omadusi. Meie läbivaadatud uuringud ja ka eksperdid, kellega kohtusime (vt punkt 21), pidasid kõik ELi toiduohutuse mudelit eeskuju andvaks18 19 20. Vaatamata sellele, et ELi mudel on üks arenenumaid, on põllumajandusettevõtjate nõuete täitmisega seotud kulud ELis üldjuhul sama suured kui mujal maailmas21. ELi mudelit eristavateks ja sellele iseloomulikeks tugevusteks peetakse mitmeid elemente. Käesolevas osas on vaatluse alla võetud neist elementidest kolm.

ELi mudel tunnustab ja eristab selgelt riskianalüüsi kolme komponenti

24

ELi õigus, täpsemalt üldised toidualased õigusnormid (määrus (EÜ) nr 178/2002)22 eristavad ELi tasandi riskianalüüsi kolme komponenti: riskihindamine, riskijuhtimine ja riskist teavitamine (vt joonis 2).

Joonis 2

ELi tasandi riskianalüüsi kolm elementi

* Euroopa Ravimiamet vastutab ELi riskihindamise eest ravimite valdkonnas (eelkõige veterinaarmeditsiinis).

** Ühiskondlikud, majanduslikud, traditsioonilised, eetilised ja keskkonnategurid ning kontrolli otstarbekus.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

25

Nende kolme komponendi lahushoidmise tagamiseks loodi üldiste toidualaste õigusnormidega 2002. aastal sõltumatu Euroopa amet EFSA, kes pakub toiduohutusalast teaduslikku riskihindamist23. Selle ameti loomine on aidanud ELi toiduohutuse poliitikakujundajatel tervishoiualastele kriisiolukordadele reageerida ning ühtlasi luua terviklik toiduohutussüsteem, mis hõlmab standardeid ja nende standardite järgimist tagavaid mehhanisme. Üldised toidualased õigusnormid nägid sellele asutusele ette piisavad volitused, et panna alus teaduspõhisele toiduohutusmudelile.

ELi toiduohutuse käsituses rakendatakse vajaduse korral ettevaatuspõhimõtet

26

Ettevaatuspõhimõte on ELi üldiste toidualastes õigusnormides sisalduv riskijuhtimisvahend24 (vt 1. selgitus). Kui on piisavalt põhjust muretsemiseks ja teaduslik ebakindlus püsib, võib riskijuhtimisprotsessi käigus sellele põhimõttele tugineda ja olla ettevaatlik.

1. selgitus

Üldistes toidualastes õigusnormides määratletud ettevaatuspõhimõte

Ettevaatuspõhimõte osutab konkreetsele olukorrale, kus

  • on põhjust kahtlustada, et esineb lubamatult suur oht tervisele;
  • olemasolev toetav teave ja toetavad andmed ei ole piisavalt täielikud, et nende põhjal viia läbi kõikehõlmav riskihindamine.

Nendes konkreetsetes olukordades võivad poliitikakujundajad või riskijuhid võtta meetmeid või tegutseda ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt muul viisil, kogudes täielikumaid teaduslikke ja muid andmeid. Kõnealused meetmed peavad olema kooskõlas mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega ning need peavad olema ajutised, kuniks riskiga seoses on võimalik koguda ja analüüsida põhjalikumat teavet.

27

Oma 2000. aastal avaldatud teatises ettevaatuspõhimõtte kohta tõi komisjon välja, et põhimõtet tuleks kohaldada kindlate piirangutega25. Põhimõtet võib kohaldada juhul, kui on tehtud riskihindamine ja jõutud järeldusele, et kuigi konkreetne risk on olemas, on selle ulatuse väljaselgitamiseks vaja täiendavat teaduslikku teavet (vt joonis 3). „Ettevaatuspõhimõte (---) loob aluse tegutsemiseks juhul, kui teadus ei suuda anda selget vastust26.“ Seega annab see riskijuhile võimaluse võtta ajutisi meetmeid, samal ajal kui ta ootab täiendavat teaduslikku teavet, et viia läbi kõikehõlmav riskihindamine.

Joonis 3

Ettevaatuspõhimõtte rakendamine

Allikas: Euroopa Komisjoni teabele tuginevad Euroopa Kontrollikoja andmed.

28

Ettevaatuspõhimõttel on nii pooldajaid kui ka vastaseid. Pooldajad väidavad, et see on hea vahend avalikkuse kaitsmiseks võimaliku kahjuliku mõju eest (antud juhul keemiliste ohtude eest). Vastased kardavad, et selle põhimõtte kohaldamine pärsib innovatsiooni ja on tarbetult kallis. Oma 2000. aasta teatises püüdis komisjon viia isikute, tööstuse ja organisatsioonide vabaduse ja õigused tasakaalu vajadusega vähendada negatiivse mõju ohtu keskkonnale ning inimeste, loomade ja taimede tervisele.

29

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (SPS-lepingu)27 kohaselt võtavad WTO liikmed endale kohustuse töötada välja oma tervishoiustandardid, tuginedes riskipõhistele kriteeriumidele28. See toob ELile kui peamisele toiduainete eksportijale olulist kasu. Praeguses ELi õigusraamistikus on ühitatud kahte liiki kriteeriumid: riskipõhised (enamikul juhtudest) ja ohupõhised välistavad kriteeriumid pestitsiidide turustamist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides (vt 2. selgitus). Riskipõhised kriteeriumid tähendavad seda, et konkreetne aine peab selle ohutustasemete väljaselgitamiseks läbima kogu riskihindamise protsessi29, samas kui ohupõhised kriteeriumid keelustavad teatavad ained30 pelgalt selle põhjal, et nende kohaselt võivad kõnealused ained olla ohtlikud (nt kantserogeensed), ilma seejuures täielikku riskihindamist läbi viimata.

2. selgitus

Ohu ja riski vahe

ELi õigusraamistikus tehakse vahet ohu- ja riskipõhiste kriteeriumide vahel. Pestitsiide, mis ei vasta ohupõhistele piirkriteeriumidele, ei saa ELis turustada ega kasutada. Selliste pestitsiidide jääke võib lubada imporditud toodetes, kui riskihindamine on näidanud, et tarbijatele ohtu ei ole.

Allikas: EFSA.

30

WTO eeskirjade kohaselt ei saa importivad riigid võimalike importide keelustamiseks kasutada ainult ohupõhiseid kriteeriume31. Komisjon arutas hiljuti impordile kehtestatud jääkide piirnormi taotlusi hindavate liikmesriikidega (vt punkt 38) seda, kuidas rakendada õigusnõudeid, mis on sätestatud kahes ELi määruses, mida kohaldatakse pestitsiididele lubade andmise ja pestitsiidide jääkide suhtes32 nii, et liikmesriigid täidaksid samal ajal ka SPS-lepinguga võetud kohustusi33.

EL jätab peamise vastutuse toiduohutuse eest toidusektori ettevõtjate kanda

31

Toidu- ja söödasektori ettevõtjate hulka kuuluvad näiteks põllumajandusettevõtjad, kalurid, töötlejad, turustajad, importijad ja jaemüüjad. Kõikidele neile kehtivad üldised ja konkreetsed õiguslikud nõuded34. ELi toidualaste õigusnormide kohaselt vastutavad nende õigusaktide järgimise ning eeskätt toiduohutuse täitmise eest peamiselt toidusektori (või söödasektori) ettevõtjad35. Selle põhimõtte täiendamiseks ja toetamiseks peavad liikmesriikide ametiasutused tagama piisava ja tõhusa kontrolli ning komisjon peab tegema järelevalvet raamistiku üle tervikuna, et tagada selle asjakohane toimimine (vt joonis 4).

Joonis 4

Toiduohutuse kontrolli ülesehitus era- ja avalikus sektoris

Märkus: samuti võiks toidukäitlejate suhtes rakendada lisakontrolle erasektori sertifitseerimiskavade raames ning kaasata nad toiduohutuse kontrolli struktuuri, kuid nende suhtes ei kohaldata siiski liikmesriikide ametlikku kontrolli ega komisjoni järelevalvet.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

32

(Keemilist) toiduohutust käsitlevate ELi õigusaktidega reguleeritavate toidu, sööda, elusloomade ja taimede suurt hulka silmas pidades on oluline era-36 ja avaliku sektori kontrolle hästi koordineerida, et tagada tõhus ressursikasutus. Asjassepuutuvate kontrollide suure arvu37 mõistmiseks võib tuua näiteks asjaolu, et 2016. aastal analüüsisid liikmesriikide pädevad asutused 84 657 pestitsiidijääkide proovi (koos Islandi ja Norra kontrollitud proovidega) ja 706 764 direktiivis 96/23/EÜ38 käsitletud ainete ja jääkide proovi.

33

2016. aastal uuris komisjon, kas liikmesriigid võiksid kavandada oma ametlikke söödakontrolle, tuginedes erasektori tehtud kontrollidele39, ning 2017. aastal uuris komisjon võimalikku koostoimet ametlike kontrollide, toidusektori ettevõtjate sisekontrollide ja erasektori sertifitseerimissüsteemide vahel40. Komisjon tegi 2016. aasta söödauuringu tulemusena kindlaks ametlike söödakontrollide süsteemi ja erasektori kindluse tagamissüsteemide vahelise tihedama suhtluse võimalikud eelised ja probleemid.

34

Kuigi liikmesriikide ametiasutused nõustusid, et asjaomaste erasektori kavade ja toidusektori ettevõtjate sisekontrolli kvaliteedi asjakohane jälgimine on tähtis, on vähemalt kahe liikmesriigi ametiasutused väljendanud muret sellise arengu pärast41. Üks väljendatud muredest on seotud tõsiasjaga, et toidusektori ettevõtjate ja sertifitseerimisasutuste vahel on finantssuhe ning et kavade auditeerimisest teatatakse enamasti ette, ent etteteatamine võib mõjutada teabe usaldusväärsust. Teine mure on seotud sellega, et teatavad õiguslikud nõuded, näiteks jääkide piirmäärad ei kajastu üksüheselt erasektori toiduohutuse standardite süsteemides.

Kohvitass 2

Kuidas kohvifirma teie kohvi kontrollib?

Teie kohvi valmistamiseks kasutatavad kohvioad on peaaegu kindlasti imporditud ning tõenäoliselt on neid töödelnud ELi toidukäitleja.

Kõnealune toidukäitleja kasutab ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) juhtimissüsteemi, et muu hulgas tuvastada oma äritegevusega seotud keemilised ohud. Ettevõtjad viivad sisse konkreetsed protseduurid nagu käitlemiskoha korrapärane puhastamine (et vältida keskkonna saasteaineid), tooraine saabumisel iga tarne kontrollimine laborikatsetega, arvutipõhised süsteemid, mis kontrollivad röstimisprotsessis kasutatavat maksimaalset kuumust jpm.

Peale selle teevad ettevõtjad üldiselt lisakontrolle, et rahuldada otseklientide konkreetseid nõudeid (nt tagada konkreetse aine puudumine).

Kui soovite teada, mida ametiasutused kontrollivad, vaadake kohvitassi 3 (punkt 61 allpool).

ELi mittekuuluvatest riikidest imporditud toiduained peavad vastama ELi standarditele

35

Ligikaudu 13% ELis tarbitavatest toodetest on imporditud42. Väljaspool ELi kehtivad toiduohutusstandardid võivad erineda ELis kohaldatavatest standarditest. EL töötab koos 188 riigiga välja standardite, suuniste ja tavade kogu Codex Alimentarius. See koodeks sisaldab olulist raamistikku, milles on ühendatud paljud toidustandarditega seotud küsimused. Kuigi paljud riigid kohaldavad koodeksis kokkulepitud standardeid, on standardite kehtestamine selles siiski piiratud43. Komisjoni sõnul oli nt ligikaudu pool viimastel aastatel kehtestatud pestitsiidide jääkide piirnormidest Codexis ja ELi õigusaktides sama.

36

Komisjon kinnitab oma veebilehel ja avaldatud teatistes, et toidu- ja söödahügieeni, tarbijaohutuse ning loomatervishoiu staatusega seonduvate rangete impordieeskirjade eesmärk on tagada, et kõik imporditavad kaubad vastaksid ELis kehtivate standarditega võrdväärselt kõrgetele standarditele44. EFSA hiljutises pestitsiidijääke käsitlevas aastaaruandes on osutatud tõsiasjale, et importtoodetelt võetakse kaks korda suurema tõenäosusega proove kui kodumaistelt toodetelt. See annab märku toiduohutuse riskimudeli kohaldamisest45.

37

ELil on ELi mittekuuluvate riikidega kahte liiki kaubandussuhteid: 1) kahepoolsetel lepingutel põhinevad suhted ja 2) ilma konkreetsete kahepoolsete lepinguteta suhted. Mõlemal juhul peavad ELi mittekuuluvad riigid ELi eksportimisel ELi standardeid järgima.

38

Põhjendatud juhtudel võivad ELi mittekuuluvad riigid taotleda, et EL muudaks teatavaid piiranguid (nt konkreetse pestitsiidi või toiduaine maksimaalsed jääkide piirnormid). Seda mehhanismi nimetatakse impordile kehtestatud jääkide piirnormiks. Asjaomane liikmesriik hindab kõigepealt ELi mittekuuluva riigi taotlust ja saadetud dokumente. Seejärel avaldab EFSA liikmesriikide riskihindamisele tuginedes oma arvamuse. Kui see arvamus on positiivne ja selle põhjal tehakse kindlaks, et tarbijate ohutusega ei riskita, võib komisjon otsustada rahuldada ELi mittekuuluva riigi impordile kehtestatava jääkide piirnormi taotluse ning muuta ELi õigusraamistiku oma vajadustele vastavaks (nt kehtestades konkreetse ELi maksimaalse jääkide piirnormi). ELi mittekuuluvad riigid võivad impordile kehtestatud jääkide piirnormi muutmist taotleda ka ELis mittelubatud toimeaineid sisaldavate toiduainete puhul46. Impordile kehtestatud jääkide piirnormide puhul on EL seega välja töötanud õigusraamistiku, millega nõutakse ELi eksportivatelt ELi mittekuuluvatelt riikidelt ELi toodetega samade toiduohutuse standardite järgimist (vt punkt 30).

Mudeli rakendamisega seotud probleemid

39

Selles aruande osas kirjeldatakse ELi toiduohutuse mudeli rakendamisega seotud hetkeprobleeme. Alljärgnevates peatükkides on selgitatud õigusraamistiku täielikkuse taset, mõningaid elemente, mis mõjutavad ja ohustavad toiduohutusmudeli jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis, ning kontrollisüsteemi piiranguid.

Mõningaid ELi õigusaktide elemente ei ole ikka veel rakendatud või käsitletud

40

Pärast üldiste toidualaste õigusnormide vastuvõtmist 2002. aastal on aastate jooksul jõustunud erinevaid õigusnorme, mis reguleerivad toiduainetes, söödas, elusloomades ja taimedes esinevaid keemilisi ohte. Mõningaid ELi õigusaktide elemente tuleb veel rakendada ja komisjon peab neid käsitlema (vt punkt 53 ja III lisa). Osa neist elementidest on seega hõlmatud riiklike meetmetega. Kontrollikoda leidis, et see on mõjutanud õigusraamistiku rakendatavust ja turu nõuetekohast toimimist ning võib seada ohtu keemiliste ohtude eest kaitsmise taseme, mille ELi seadusandjad nägid ette 2002. aastal. Tabel 2 sisaldab näiteid ELi õigusnormide elementidest, mida komisjon peab veel rakendama või käsitlema.

Tabel 2

ELi õigussätted, mida tuleks rakendada ja käsitleda

Aine liik Rakendamata/käsitlemata elemendid
Toidu lisaained Täielik ümberhindamine
Toidu lisaainete omastamise mõõtmise metoodika
Toiduensüümid Lubatud toiduensüümide loetelu heakskiitmine
Toidu lõhna- ja maitseained Ajakohastatud toidu lisaainete loetelu
Toidu lisaainete omastamise mõõtmise metoodika
Toitaineallikad (toidulisandid / taimsed valmistised) Vitamiinide ja mineraalide maksimum- ja miinimumtasemete kehtestamine
Pestitsiidijäägid Töötlemistegurite ühtlustamine
Kumulatiivse ekspositsiooni puhul rakendatava jääkide piirnormi kindlaksmääramise metoodika
41

Leidsime, et ELi õigus käsitleb praegu osasid ainerühmi (nt pestitsiidide ja veterinaarravimite jääke) teistest (nt ensüümid, toiduga kokku puutuvad materjalid) üksikasjalikumalt. Komisjon ei ole teinud ega tellinud valdkondadevahelist riskihindamist, mis selliseid erinevusi õigustaks.

ELi toiduohutuse mudeli jätkusuutlikkust katsetatakse

42

Kuigi toiduainetes, söödas, taimedes ja elusloomades esinevaid kemikaale reguleeriva õigusraamistiku elementide väljatöötamine jätkub (vt punkt 40 ja III lisa), areneb ka keemiatööstus edasi. Surve uute ainete lubamiseks on suur. Nagu Ernst & Young 2012. aastal läbi viidud EFSA välishindamises nentis, on lubatud toodete arv alates 2006. aastast järk-järgult suurenenud, nagu ka esitatavate heaks kiidetud loataotluste arv. Hindaja aruandes märgiti ka, et taotlused moodustavad üle 60% EFSA töötulemustest. Enam kui kolmandik neist taotlustest on seotud uute toodetega. See paneb proovile EFSA suutlikkuse ning võib kaasa tuua ressursside suunamise tööstuse taotletud hindamiste läbiviimisesse. Mitmed EFSA osakonnad on kinnitanud tõsisemaid mahajäämusi, eriti reguleeritavate toidu koostisosade vallas. Hoolimata hiljutistest edusammudest ei ole nende mahajäämustega siiski tulemuslikult tegeletud.

43

Kuigi liikmesriigid on õigusaktide kohaselt või EFSA nõudmisel kohustatud esitama teaduslike hindamiste47 tegemiseks vajalikke andmeid, ei tee nad seda alati. Teaduslike hindamiste, sealhulgas EFSA hindamiste viibimine mõjutab seadusandjate suutlikkust anda välja uusi või muuta olemasolevaid õigusakte. Viibimiste põhjuseks võivad muu hulgas olla piiratud ressursid või tõsiasi, et teadusasutustel on näiteks ekspertide ebapiisava hulga tõttu raskusi teaduslike eksperditeadmiste kõrgel tasemel hoidmisega.

44

Õigusraamistik on praegu nii ulatuslik, et ametiasutused ei suuda kõikide reguleeritavate ainetega laialdasi katseid läbi viia (vt punkt 50 ja I lisa).

45

Need tegurid seavad ohtu mudeli toimivuse pikas perspektiivis, sest mudelist oodatakse enamat kui see praegusel kujul anda suudab. EFSA on juba tunnistanud, et jätkusuutlikkus on valdkond, millele tuleb järgnevatel aastatel keskenduda. Komisjon on selle samuti juba õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi rakendamisel ning sektoripõhistes hindamistes teemaks võtnud.

Kontrollisüsteemi piirangud

ELis toodetud või kasvatatud toodete kontrollisüsteem

46

Liikmesriigid vastutavad õigusaktide täitmise tagamise eest kogu põllumajandusliku toidutarneahela piires ehk n-ö talust toidulauani jõudmise vältel (vt joonis 5). Liikmesriikide asjaomased asutused viivad ELi õigusaktide kohaselt läbi kontrolle, mis annavad kinnitust selle kohta, kas ettevõtjate tegevused ja ELi turule lastavad kaubad vastavad asjaomastele standarditele ja nõuetele. Kõnealused asutused peaksid neid kontrolle tegema korrapäraselt, lähtuvalt riskist, ja sobiva sagedusega48.

Joonis 5

Liikmesriigi toidutarneahela kontrollisüsteem

Allikas: Euroopa Komisjon.

47

Kontrollikoda leidis, et liikmesriikide ametiasutused kontrollivad kontrollisüsteeme, mille toidusektori ettevõtjad on kasutusele võtnud keemiliste riskidega tegelemiseks, ja nende tulemusi49. Kontrollide käigus võidakse kindlaks teha puudusi reguleeritavate toidu koostisosade või taimekaitsevahendite ja veterinaarravimite kasutuses, mis võib põhjustada nende liiga suuri jääke või mittelubatud ainete jääke toiduainetes. Peale selle võivad liikmesriikide ametiasutused vastavalt kontrollikavadele võtta laborianalüüside proove.

© Euroopa Liit 2014.

Liikmesriigid võtavad ELis turustatavatest toiduainetest teatavate kemikaalide rühmade proove teistest sagedamini

48

Liikmesriigid ei ole kohustatud kõiki ELi poolt reguleeritavaid aineid oma kavadesse kaasama, kuid kontrollid peavad olema kavandatud riskipõhiselt. Kontrollikoja külastatud kolm liikmesriiki viivad iga kava kohta läbi riskianalüüsi, st tavaliselt tehakse eri ainerühmade kohta eraldi riskianalüüs. Ükski neist liikmesriikidest ei ole aga teinud valdkondadeülest riskihindamist, et järjestada keemiliste ainete erinevad rühmad nende riskitaseme järgi.

49

Kontrollikoda uuris neis kolmes külastatud liikmesriigis keemiliste ainete erinevate rühmade laborianalüüside aruandeid50. Kontrollikoda leidis, et kõnealused liikmesriigid uurivad teatavaid ainerühmi teistest põhjalikumalt. Nad keskenduvad kontrollides pestitsiidide, veterinaarravimite ja saasteainete jääkidele51, kuid reguleeritavaid toidu koostisosi, näiteks toidu lõhna- ja maitseaineid ning toiduensüüme alati ei kontrollita. Joonisel 6 on toodud andmed proovide kohta52, mille kolm kontrollikoja külastatud liikmesriiki võtsid 2016. aastal keemiliste ainete erinevate rühmade kohta.

Joonis 6

Külastatud liikmesriikides 2016. aastal võetud proovid

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes liikmesriikide kontrolliaruannetele.

50

ELi tasandi õigussätete mittetäielik ühtlustamine (vt punktid 40 ja 41) võib osaliselt selgitada teatavate toidukoostisosade (nt ensüümides ja toiduga kokkupuutuvas materjalis, vt joonis 7) vähest kontrollimist või mõningatel juhtudel ka kontrolli puudumist. Kuigi ELi praegune õigusraamistik lubab liikmesriikidel kontrollida näiteks teatavaid lisaaineid või maitse- ja lõhnaaineid, teevad liikmesriigid nende ainete suhtes ikkagi vähe kontrolle. See näitab, et liikmesriikide ressursid on piiratud ja neil ei ole võimalik kõikide ainetega katseid teha53. Tabelis 3 on esitatud kokkuvõte võimalike riskide kohta, mida liikmesriigid arvesse ei võta, kui nad teatud reguleeritavaid toidu koostisosasid oma kontrollidesse ei kaasa.

Tabel 3

Toiduainetele lisatud teatavate ainetega seotud võimalikud riskid

Ainerühm Riskid
Toidu lisaained
  • Kasutada võidakse ka muid kui lubatud lisaaineid
  • Kasutatavad lisaained ei pruugi vastata puhtuse kriteeriumidele
  • Lubatud lisaaineid võidakse kasutada liiga suurtes kogustes
  • Quantum satis põhimõtte järgimist ei kontrollita piisavalt (kindlaksmääratud piirnorm puudub, aineid kasutatakse vastavalt heale tootmistavale)
Toidu lõhna- ja maitseained
(sh suitsutuspreparaadid)
  • Kasutada võidakse ka muid kui lubatud maitse- ja lõhnaaineid
  • Lubatud maitse- ja lõhnaaineid võidakse kasutada liiga suurtes kogustes
Toiduensüümid
  • Kasutada võidakse kahjulikke ensüüme
  • Ensüüme võidakse kasutada liiga suurtes kogustes

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes kehtivate õigusaktide analüüsile.

Edasised suunised rikkumistega tegelemiseks

51

Kui liikmesriikide ametiasutused tuvastavad ametliku kontrolli käigus rikkumise, peavad nad võtma meetmeid, millega tagatakse, et ohtlikku toitu ei lasta turule ja et ettevõtja võtab olukorra parandamiseks meetmeid. Liikmesriigi tasandil võimalike täitmise tagamise meetmete hulka kuuluvad konkreetse toote hävitamine või selle turult kõrvaldamine või tegevuse peatamine või lõpetamine. Peale selle peavad liikmesriigid kehtestama oma eeskirjad karistuste kohta, mis peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad54.

52

Kontrollikoda uuris külastatud liikmesriikides kohaldatavaid siseriiklikke eeskirju ja täitmise tagamise meetmeid. Kontrollikoda leidis, et riigid olid kehtestanud eeskirjad keemiliste ohtudega seotud rikkumiste eest karistuste määramise kohta. Kui laborikatsed näitavad, et proov ületab ELi õigusega sätestatud piirmäära, võtavad liikmesriigid rikkumise suhtes järelmeetmeid ja teevad ohutushindamise. Kui liikmesriigid hindavad kõnealuse toote ohutuks, annavad nad esimesel korral tavaliselt hoiatuse või suurendavad kontrolli. Kui riskihindamine näitab terviseriski, kohaldavad nad rahatrahvi.

53

Kontrollikoda leidis siiski, et kui liikmesriigid olid tuvastanud nõuete täitmata jätmise, oli neil raskusi täitemeetme kindlaksmääramisel, mida konkreetse rikkumise suhtes kohaldada. Liikmesriikidel ei ole võimalik kasutada kindlaksmääratud väärtust, et selgitada välja nõuete mittetäitmise korral võetavate täitemeetmete olemus.

Komisjon vaatab liikmesriikide ametiasutuste võetud meetmed läbi

54

Komisjon külastab liikmesriike, et kontrollida riiklike ametiasutuste poolt ELi õigusaktide rakendamiseks võetud meetmeid. Ta võib anda riiklikele ametiasutustele soovitusi ja jälgida nende soovituste rakendamist. Samuti võib ta kindlaks teha probleemid, mis mõjutavad ELi eeskirjade rakendamist muude mehhanismide kaudu, nagu kaebused, liikmesriikide aruannete jälgimine, riiklike õigusaktide eelnõude teavitamine ja ülevõtmise kontrollimine.

55

Kui komisjon tuvastab nõuete rikkumise, on tal mitu võimalust alates dialoogist mis tahes asjakohasel tasandil kuni ametliku rikkumismenetluseni. Samuti võib ta saata kõrgetasemelisi kirju, algatada kohtumenetlusi ning ka peatada teatavate toiduainete müügi või kehtestada sellele eritingimused. Komisjon peab selliseid meetmeid võtma juhul, kui asjaomased toiduained võivad põhjustada inimesele tõsist terviseriski või kui on olemas tõendid liikmesriigi kontrollisüsteemide mittetoimimise kohta. Tänaseni on komisjon neid meetmeid võtnud vähemalt ühel juhul, kui ta keelustas antibiootikumijääke sisaldavast piimast toodetud juustu müügi.

56

Kontrollikoda vaatas komisjoni 2016. aastal tehtud auditite põhjal antud soovitused läbi. Leidsime auditisoovitusi pestitsiidide, saasteainete ja veterinaarravimite kohta. Komisjon ei esitanud toidu reguleeritud koostisosade kohta mingeid soovitusi ega kohaldanud liikmesriikide suhtes mingeid täitemeetmeid.

ELis tarbitavate, kuid mujal toodetud või kasvatatud toodete kontrollisüsteem

57

Piirikontrollid on olulised sellepärast, et see on esimene hetk, mil ELi mittekuuluvatest riikidest pärit tooted jõuavad ELi ja liikmesriikide ametiasutused saavad neid kontrollida. Kui imporditavad tooted on jõudnud ELi territooriumile, kehtib neile sama kontrollirežiim nagu liidu toodangulegi. Valdav osa meie imporditavatest toiduainetest on mitteloomset päritolu, näiteks teravili, puu- ja juurviljad, kohv, tee ja vürtsid (vt joonis 7).

Joonis 7

Eri liiki toiduainete ja sööda import 2016. aastal

Märkus: rasvad ja õlid võivad olla nii loomse kui ka mitteloomse päritoluga ning võivad olla inimtoiduks ja muuks kui inimtoiduks mõeldud.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda Eurostati andmete põhjal ja võttes aluseks kaalu.

58

Impordi suhtes rakendatav ELi kontrollisüsteem põhineb riskil inimeste, loomade ja taimede tervisele. Suurema riskiga importkaupade puhul nõutakse rangemaid tingimusi nende ELi sissetoomiseks ning sellest tulenevalt ka kõrgemal tasemel kontrolli kui väiksema riskiga importkaupade puhul. ELi lähenemisviisi kohaselt kaasneb loomset päritolu toiduainetega suurem risk55 kui mitteloomset päritolu toiduainetega. Sellest tulenevalt kontrollitakse mitteloomset päritolu imporditavaid toiduaineid tavaliselt vähem kui loomset päritolu toiduaineid, välja arvatud juhul, kui nendega on seotud konkreetselt reguleeritud risk (vt punkt 60).

59

Loomset päritolu toiduained võib ELi sisse tuua siis, kui komisjon on heaks kiitnud nende päritoluriigi56 ning ELi mittekuuluvates riikides tegutsevad ettevõtted, tuginedes asjaomaste riikide esitatud loeteludele57 58.

60

Üldiselt näevad ELi õigusnormid ette, et mitteloomse toidu impordikontrollide sageduse ja laadi üle otsustavad liikmesriigid. 3. selgitus annab teavet selle üldise reegli erandite kohta ning annab kokkuvõtliku ülevaate mitteloomset päritolu toiduainetest saadetiste suhtes kohaldatavate spetsiaalsete kontrolliprotseduuride ja imporditingimuste kohta ELi välispiiridel.

3. selgitus

Mitteloomset päritolu toodetest erandid

EL on suurendanud kontrollide arvu teatava mitteloomse sööda ja toidu puhul, millega kaasneb teadaolev või uus oht59. Joonisel 8 on kirjeldatud keemilisi ohte, millega on seotud kõrgendatud kontroll60.

Joonis 8

Mitteloomse toidu suurendatud kontrollimisega hõlmatud keemilised riskid

Allikas: Euroopa Kontrollikoda määruse (EÜ) nr 669/2009 alusel.

Lisaks on EL kehtestanud eritingimused mitteloomset päritolu suure riskiga toiduainetele61. Need tingimused nõuavad ELi mittekuuluvatelt liikmesriikidelt tervisesertifikaadi ja laborikatsete tulemuste esitamist.

61

Liikmesriigid vastutavad ELi välispiiridel kontrolli teostamise eest. Nad teevad dokumentide, identsuse ja füüsilist kontrolli, et teha kindlaks, kas loomsed ja mitteloomsed tooted vastavad kirjeldusele ja ELi imporditingimustele (vt joonis 9).

Joonis 9

Eri liiki kontrollid

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 2.

Kohvitass 3

Kuidas kontrollivad ametiasutused teie kohvis kasutatavaid kohviube?

Väljaspool ELi kasvatatud kohvioad võidakse ELi sisse tuua näiteks mõne liikmesriigi sadama kaudu. Kuna ELi õigusaktid ei käsitle kohvi kontrollimist, saavad liikmesriikide ametiasutused ise otsustada selle üle, kas nad kontrollivad kohvi ELi välispiiridel.

Kui kohvioad on jõudnud ELi territooriumile, kehtib neile samade ametlike kontrollide nõue nagu ELis kasvatatud/toodetud toodetele. Ametiasutused kontrollivad oma sektoripõhistele kontrollikavadele (pestitsiidide, saasteainete jne kohta) tuginedes toidusektori ettevõtjate valdusi (tehaseid, ladustamispindu, supermarketeid, restorane jne) ning nende poolt keemiliste ohtude ennetamiseks ja avastamiseks sisseviidud kontrolliprotseduure. Inspektorid võivad võtta ka proove ja saata neid laborisse, et teada saada, kas toored või röstitud kohvioad sisaldavad kahjulikke pestitsiidijääke, saasteaineid ja/või mittelubatud reguleeritavaid toidu koostisosi.

Keemiliste ohtude kindlakstegemise eesmärgil laboriuuringute tegemise üle otsustab üldiselt iga liikmesriik ise

62

ELi õigusaktidega on kindlaks määratud loomset päritolu imporditavate toodete (vt joonis 10) ja mitteloomset päritolu teatavate toodete füüsilise kontrolli sagedus (vt joonis 11). Füüsilise kontrolli raames võetakse laborikatseteks proove, kuid nende minimaalset sagedust ei ole ELi tasandil üldiselt kehtestatud, välja arvatud teatava hulga imporditud toodete puhul62. Keemiliste ohtude kindlakstegemise eesmärgil laborikatsete tegemise üle otsustab seetõttu peamiselt iga liikmesriik ise.

Joonis 10

Loomset päritolu toiduainete toiduohutuse kontrollimine piiril

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes nõukogu direktiivile 97/78/EÜ, komisjoni otsusele nr 94/360/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 882/2004.

Joonis 11

Mitteloomset päritolu toiduainete toiduohutuse kontrollimine piiril

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes ELi sätetele.

63

Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem (RASFF) on ELi loodud vahend kiire teabevahetuse tagamiseks riikide ametiasutuste vahel seoses toidu- ja söödaalaste terviseriskidega. Kontrollikoda leidis, et kolmes külastatud liikmesriigis kasutati RASFFi aktiivselt teabeallikana laborikatsete kavandamiseks, kuna see süsteem annab olulist teavet riskide kohta.

64

Kontrollikoja auditi käigus selgus, et komisjoni ja liikmesriikide kontrollimenetlused keskenduvad veterinaarravimite, teatavate saasteainete ja pestitsiidide jääkide tuvastamisele loomset päritolu tooteid käsitleva direktiivi 96/23/EÜ alusel. Mitteloomset päritolu toiduainete füüsiline kontroll ELi välispiiridel hõlmab peamiselt pestitsiidijääke ja saasteaineid.

65

Kontrollikoda leidis veel, et külastatud liikmesriikides puudub nii loomset kui ka mitteloomset päritolu toiduainete puhul eeskätt toidu lõhna- ja maitseainete, toiduensüümide ja toidulisanditega seotud kontroll. Lisaks kontrollitakse loomset päritolu toodete puhul harva lisaaineid ning muude ELi õigusaktidega kui direktiiv 96/23/EÜ reguleeritavaid pestitsiide ja saasteaineid. 4. selgituses on toodud näide liikmesriigi kontrollikava kohta, mis ei hõlma kõikide keemiliste ohtude rühmade katseid.

4. selgitus

Näide liikmesriigi kontrollikava kohta, mis ei hõlma loomset päritolu toodete kõikide keemiliste ohtude katseid

Madalmaad määravad keemiliste ohtudega seotud laborikatsed kindlaks oma jääkide kontrollikavaga. 2016. aasta kava nägi ette proovide võtmise 1%-lt imporditud saadetistelt, et kontrollida veterinaarravimite jääke, väikest hulka saasteaineid ja pestitsiidide jääke. Reguleeritavate toidu koostisosade või pestitsiidide ning muude ELi õigusaktidega kui direktiiv 96/23/EÜ reguleeritavate pestitsiidide ja saasteainete kontrolle kava ette ei näinud.

Täitemeetmeid ei rakendata täies ulatuses

66

Vaatasime läbi meetmed, mida liikmesriigid võtavad ELi nõuetele mittevastavate imporditud toiduainete tuvastamise korral. Liikmesriikide ametiasutused hindavad imporditud toiduainete ohutust sarnaselt ELi päritolu toodetega (punktid 52 ja 53). Liikmesriigid kas saadavad saadetise tagasi või kõrvaldavad toote turult ning nõuavad, et importijad tasuksid laborikulud. Ükski kolmest külastatud liikmesriigist ei kehtesta importijatele lisakaristusi.

67

Komisjon saab puudustega tegeleda auditisoovituste, järelauditite, kõrgetasemeliste kirjade ning asjaomaste ELi mittekuuluvate riikide esindajatega kohtumiste kaudu. Erinevalt liikmesriikidest võib komisjon impordi kas peatada või kehtestada sellele eritingimused63 ning ta ka tegelikkuses kasutab neid vahendeid64. Komisjon on ühtlasi kehtestanud eritingimused, mis nõuavad ELi mittekuuluvate riikide ametiasutustelt enne toiduainete eksportimist teatavate kontrollide, näiteks laborianalüüside läbiviimist65.

68

ELi õigusaktid annavad komisjonile ka õiguse ELi mittekuuluvates riikides asuvaid ettevõtteid, kes toodavad loomset päritolu toiduaineid, loetelust eemaldada66. Ettevõtete loetellu kandmise ja sealt kustutamise eest vastutavad ELi mittekuuluvad riigid. Kui kolmandate riikide pädevad asutused ei anna ettevõtete kohta piisavaid tagatisi, võib komisjon need aga loetelust kustutada. Kuni viimase ajani ei olnud komisjon seda õigust kasutanud67. Komisjoni talitused on välja toonud, et ettevõtte loetelust eemaldamise praegune õiguslik menetlus tuleks läbi vaadata.

69

Komisjoni talitused on kindlaks teinud võimalused parandada seda, kuidas komisjon käsitleb kolmandate riikide probleeme ELi impordinõuete täitmisel. Need hõlmavad olemasoleva auditi ja järelmeetmete tugevdamist, et soodustada nõuete täitmist ja lahendada tuvastatud probleemid.

Järeldused ja soovitused

70

Käesolevas auditis keskenduti keemilistele ohtudele, mille kahjulik mõju ei pruugi alati kohe ilmneda, sest see on pikaajaline ja kumulatiivne. Auditi põhiküsimus oli, kas ELi toiduohutuse mudel on põhjendatud ja leiab rakendust, et kaitsta ELis tarbitavaid tooteid keemiliste ohtude eest. Kontrollikoda leidis, et see mudel on põhjendatud, seda peetakse ülemaailmselt eeskujuks ning mudel tagab ELi kodanikele kõrgetasemelise toiduohutuse. Kontrollikoda leidis siiski, et see on hetkel ülekoormatud, sest nii komisjonil kui ka liikmesriikidel puudub suutlikkus seda täielikult rakendada.

71

Kontrollikoda tuvastas mitmeid ELi toiduohutuse mudeli rakendamisega seotud hetkeprobleeme ja ebakõlasid.

72

Toiduainetes, söödas, taimedes ja elusloomades sisalduvate kemikaalide ohutust reguleeriv õigusraamistik on praegu veel lõplikult välja töötamata ega ole saavutanud ELi toidualaste õigusnormidega ettenähtud rakendamise ulatust (vt punkt 40). Peale selle on toiduainetes kemikaalide kasutamisega seotud taotlusi hindavate ja Euroopa Liidu õigusaktide ja eeskirjade väljatöötamiseks ning poliitika kujundamiseks teaduslikku nõu andvate EFSA osakondade töös suuri mahajäämusi (vt punkt 42). See mõjutab osaliselt süsteemi nõuetekohast toimimist ja mudeli jätkusuutlikkust tervikuna (vt punktid 4669).

73

Ametiasutuste läbiviidavad kontrollid saavadki moodustada vaid väga väikese osa kõikidest tehtavatest kontrollidest. Kontrollikoda leidis, et mõnes liikmesriigis kontrollitakse teatavaid keemiliste ainete rühmi teistest sagedamini (vt punktid 4850 ja 6265) ning et õigusraamistik on nii ulatuslik, et isegi ametiasutustel on keeruline kõiki neile pandud kohustusi täita (vt punktid 4345). ELi mudel toimib kõige usaldusväärsemalt siis, kui avaliku sektori kontrollisüsteeme täiendavad erasektori kontrollisüsteemid. Kuid avaliku ja erasektori kontrollisüsteemide koostoimimise uurimine on alles alguses (vt punktid 3234). Sellest tulenevalt esitame järgmise soovituse.

1. soovitus. Õigusaktide läbivaatamine ning era- ja avaliku sektori kontrollisüsteemide vastastikuse täiendamise parandamine

  1. Komisjon peaks praeguse õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi rakendamise osana seoses toiduainete, sööda, elusloomade ja taimede valdkondi reguleeriva õigusraamistikuga hindama keemilisi ohte reguleerivate eeskirjade võimalikke muudatusi, pidades silmas suutlikkust neid eeskirju järjepidevalt kohaldada.
  2. Soovituse täitmise tähtaeg: 2020.

  3. Komisjon peaks tuginema juba alustatud tööle, et ergutada sellist vastastikust täiendavust ja määrata kindlaks, kuidas edasi liikuda nii, et liikmesriikide ametiasutused saaksid põhjendatud olukordades ulatuslikumalt tugineda erasektori tehtud kontrollidele, et parandada kontrollide koordineerimist ja tõhusust ning ELi toiduohutuse mudeli jätkusuutlikkust.
  4. Soovituse täitmise tähtaeg: 2020.

74

ELi mudeli tugevuseks on eesmärk tagada, et ELi tooted ja imporditud tooted vastaksid sama kõrgetele ohutusstandarditele, kaitstes seeläbi tarbijaid. Kontrollikoda leidis, et ELis on kehtestatud piisav õiguslik alus ja kontrollisüsteem tagamaks, et tooted vastavad ELi standarditele, olenemata nende päritoluriigist.

75

Samuti leiti, et selleks, et tagada imporditavate toiduainete vastavus ELi ohutusstandarditele, tehakse riskihindamine ja kehtestatakse teatavate pestitsiidide jääkide puhul impordile ettenähtud jääkide piirnormid juhtudel, kui see on tarbijatele ohutu. Sellega arvestatakse ELi mittekuuluvate riikide eritingimustega (vt punktid 29, 30 ja 38). Sellest tulenevalt esitame järgmise soovituse.

2. soovitus. Nii ELis toodetud kui ka imporditud toiduainete puhul sama usaldusväärsuse taseme säilitamine

Pestitsiidide jääkide puhul toidus peaks komisjon selgitama, milliseid meetmeid ta kavatseb võtta, et säilitada nii ELi toodetud kui ka imporditud toidu puhul sama kindluse tase, järgides samas ka WTO eeskirju.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2019.

76

Ehkki toidu- ja söödasektori ettevõtjad on huvitatud toiduohutuse kõrge taseme tagamisest, on liikmesriikide ametiasutustel raskusi nõuete mittetäitmise korral kohaldatavate täitemeetmete olemuse kindlakstegemisega (vt punktid 5153 ja 66). Komisjon tegi kindlaks võimalused täiustada toidualaste õigusaktide järelevalvet ja jõustamist käsitlevaid menetlusi (vt punktid 5456 ja 6769). Sellest tulenevalt esitame järgmise soovituse.

3. soovitus. ELi toidualaste õigusnormide järjepideva kohaldamise hõlbustamine

  1. Komisjon peaks liikmesriikidele andma lisajuhiseid täitemeetmete kohaldamise kohta.
  2. Soovituse täitmise tähtaeg: 2020.

  3. Komisjon peaks rakendama kindlaksmääratud võimalusi, et tõhustada ELi toidueeskirjade täitmise järelevalvemenetlusi.
  4. Soovituse täitmise tähtaeg: 2020.

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Nikolaos MILIONIS, võttis käesoleva aruande vastu 14. novembri 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president
Klaus-Heiner LEHNE

Lisad

I lisa

ELi toidu- ja söödaalastes õigusnormides reguleeritud keemilised ained

Lubatud Keelatud
Toidu lisaained 334 toidu E-lisaainet
Allikas: 16. detsembri 2008. aasta määrus 1333/2008
II LISA. Euroopa Liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainetest ja kõnealuste lisaainete kasutustingimused. B osa. Kõikide lisaainete loetelu
Toidu lõhna- ja maitseained 2549 toidu lõhna- ja maitseainetena heaks kiidetud ainet
Allikas: 16. detsembri 2008. aasta määrus 1334/2008
I lisa tabel I: toidus kasutamiseks heaks kiidetud lõhna- ja maitseaineid ning lähtematerjale käsitlev loetelu
10 lubatud suitsutuspreparaati
Allikas: 10. detsembri 2013. aasta määrus 1321/2013, millega kehtestatakse loetelu lubatud suitsutuspreparaatidest-esmatoodetest, mida kasutatakse sellisel kujul toidus või selle pinnal ja/või esmatoodetest saadud suitsutuspreparaatide valmistamiseks
15 ainet
Allikas: 16. detsembri 2008. aasta määrus 1334/2008 (konsolideeritud versioon)
III lisa A osa: ained, mida ei tohi sellisena toidule lisada
Söödalisandid 1584 söödalisandit
Allikas: 11. oktoobri 2017. aasta söödalisandite register vastavalt määrusele (EÜ) nr 1831/2003 I lisa: lisaainete loetelu
236 lisandit, mille kohta ei esitatud uuesti hindamise taotlust
Allikas: 11. oktoobri 2017. aasta söödalisandite register vastavalt määrusele (EÜ) nr 1831/2003 II lisa. Nende lisandite loetelu, mille kohta ei esitatud 8. novembriks 2010 uuesti hindamise taotlust
22. septembri 2003. aasta määrus 1831/2003, artikkel 17: komisjon asutab ühenduse söödalisandite registri ja uuendab seda pidevalt.
Toiduga kokku puutuvad materjalid 885 lubatud toiduga kokku puutuvat materjali
Allikas: 14. jaanuari 2011. aasta määrus 10/2011 (konsolideeritud versioon): I lisa. Lubatud monomeeride, muude lähteainete, mikroobse fermentatsiooni teel saadud makromolekulide, lisaainete ja polümeeri tootmise abiainete ELi loetelu. I tabel. Toiduga kokku puutuva plastikmaterjali tootmiseks kasutada lubatud ainete loetelu
34 rühma piirangut seoses toiduga kokku puutuvate materjalidega
Allikas: 14. jaanuari 2011. aasta määrus 10/2011 I lisa / II tabel. Toiduga kokku puutuvate materjalide rühma piirang
27. oktoobri 2004. aasta määruse 1935/2004 artikkel 5
105 ainet või ainerühma
Allikas: 29. juuni 2007. aasta direktiiv 2007/42 II lisa. Nende ainete või ainerühmade loetelu, millest regenereeritud tsellulooskilet on lubatud kasutada toiduga kokku puutuva materjalina
3 lubamatut ainet
Allikas: Määrus (EL) nr 1895/2005
1 lubamatu aine
Allikas: Määrus (EL) nr 10/2011 ja määrus (EL) nr 2018/213
Pestitsiidid 492 toimeainet
A ja B osa – heaks kiidetud toimeainete loetelu
20 C osa – põhiained
13 D osa – väikese riskiga toimeaine
71 E osa – asendamisele kuuluvad ained
Allikas: ELi pestitsiidide andmebaas (oktoober 2018)
833 toimeainet
mida ei ole määruses 1107/2009 heaks kiidetud
38 poolelioleva loamenetlusega ainet
20 ainet, mis ei ole taimekaitsevahendid
Allikas: ELi pestitsiidide andmebaas
(oktoober 2018)
Saasteained 59 saasteainet / ebasoovitavat ainet
- Anorgaanilised lisandid ja lämmastikuühendid (sh metallid): 9 ainet
- Mükotoksiinid: 9 ainet
- Taimedes leiduvad toksiinid: 7 ainet
- Kloororgaanilised ühendid (välja arvatud dioksiinid ja PCBd): 10 ainet
- Dioksiinid ja PCBd: 3 ainet
- Töötlemisel tekkivad saasteained: 3 ainet
- Kahjulikud botaanilised lisandid: 7 ainet
Vältimatu ülekandumise tulemusena muus kui selleks ettenähtud söödas esinevad lubatud söödalisandid (koktsidiostaatikumid): 11 ainet
Allikas: 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32 (konsolideeritud versioon)
Sööt: komisjoni 17. augusti 2006. aasta soovitus 2006/576/EÜ (konsolideeritud versioon)
Toit: 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) 1881/2006 (konsolideeritud versioon)
Veterinaarravimid (sealhulgas hormoonid) 666 muud farmakoloogilist toimeainet
Allikas: 22. detsembri 2009. aasta määrus 37/2010
Lisa. Tabel 1: lubatud ained.
1 ainerühm
Allikas: 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/22/EÜ (konsolideeritud versioon), II lisa. Keelatud ainete loetelu.
B-nimekiri: keelatud ained eranditega
9 ainet
Allikas: 22. detsembri 2009. aasta määrus 37/2010
Lisa. Tabel 2: keelatud ained.
3 ainet või ainerühma
Allikas: 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/22/EÜ (konsolideeritud versioon), II lisa. Keelatud ainete loetelu. A-nimekiri: keelatud ained
1 ainerühm
Allikas: 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/22/EÜ, III lisa. Ajutiselt keelatud ainete loetelu
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
6 ainerühma
A rühm. Anaboolse toimega ja keelatud ained
3 ainerühma
B rühm. Veterinaarravimid ja saasteained
Allikas: 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, I lisa

II lisa

Näiteid toiduainetes sisalduda võivate kemikaalide ja nendega seotud tagajärgede kohta

Aine Näiteid toodete kohta, milles võib ainet esineda Näiteid ainega seotud tagajärgede kohta
Pestitsiidid (kui neid kasutatakse ebaseaduslikult) Taimed (teraviljad, köögiviljad, puuviljad), sööt, loomad Väikese sünnikaaluga ja enneaegsed imikud, erinevad kaasasündinud väärarendid, mitmed vähiliigid, südame isheemiatõbi, tserebrovaskulaarne haigus
Lubamatu punane värv 2G (128) Teatud liiki vorstid ja burger meat Genotoksilisus, kantserogeensus
Metüülelavhõbe Kala (tuunikala, marliin, mõõkkala, harilik haug) Kognitiivse arengu häire, vaimne alaareng, Parkinsoni tõbi, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, Minamata haigus
Plii Toidu-/vee-/pinnasereostus, taimed Erinevad kaasasündinud väärarendid, aneemia, methemoglobineemia, kognitiivse arengu häire, vaimne alaareng, Parkinsoni tõbi, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, Minamata haigus, kurdistumine, südame isheemiatõbi, tserebrovaskulaarne haigus, neerukivid, krooniline neerupuudulikkus
Kaadmium Taimed (riis ja muud teraviljad, juurviljad, köögiviljad) Südame isheemiatõbi, tserebrovaskulaarne haigus, neerukivid, krooniline neerupuudulikkus, osteoporoos, podagra
Dioksiinid Sööt, loomset päritolu toiduained (piimatooted, liha, munad) Erinevad vähkkasvajad, sealhulgas kopsu-, naha-, maksa-, neeru-, eesnäärme-, luuüdi- ja põiekasvaja
Aflatoksiin Taimed (teraviljade, õliseemnete, vürtside ja pähklite hallitamise tagajärjel tekkiv)
Piimatooted
Erinevad vähkkasvajad, sealhulgas kopsu-, naha-, maksa-, neeru-, eesnäärme-, luuüdi- ja põiekasvaja

Allikas: Prüss-Ustün, A. jt avaldatud artiklist „Knowns and unknowns on burden of disease due to chemicals: a systematic review“ („Kemikaalidest põhjustatud teadaolevad ja uued haigused: süsteemne ülevaade“) inspireeritud tabel. Tabel 1: näiteid selle kohta, kus ja kuidas inimene võib kokku puutuda mõningate valitud kemikaalidega. Tabel 2: peamised haiguste rühmad, mille puhul kahtlustatakse või kinnitatakse seost kemikaalidega. Veebis avaldatud 21.1.2011 (doi): 10.1186/1476–069X-10–9.

III lisa

Näiteid mittetäielikest õigusnormidest

1. Toidu lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetele tahtlikult teatavate tehnoloogiliste funktsioonide täitmiseks, näiteks toiduainete värvimiseks, magustamiseks või säilivuse parandamiseks68. 2011. aastal kehtestas EL toidus kasutada lubatud lisaainete liidu loetelu69, mis asendab varasemate toidu lisaaineid käsitlevate direktiivide sätteid. See loetelu sisaldab hetkel 334 toidu lisaainet70. Neist lisaainetest 316 puhul peeti määruses (EÜ) nr 1333/2008 siiski kohustuslikus korras vajalikuks uue hindamise läbiviimist, et otsustada, kas need jäetakse loetellu. 2018. aasta augustiks oli uus hinnang tehtud 175 lisaaine kohta. Õigusaktidega kehtestatud tähtaeg uue hindamiskava lõpuleviimiseks on 2020. aasta lõpp, kuid seda võib mõjutada EFSA töö kuhjumine.

2. Määruses71 nõutakse, et EL koostaks loetelu lubatud toiduensüümide kohta. Kuigi määruse vastuvõtmisest on möödas juba kümme aastat, ei ole kõnealust loetelu ikkagi veel koostatud. Põhjuseks on see, et määrus72 nägi selle koostamise ette üheetapilisena ehk loetelu ei saa koostada enne, kui EFSA on kõikide liidu loetellu kaasamiseks kaalutavate ensüümide ohutust hinnanud. Kontrollikoja auditi läbiviimise ajaks oli EFSA väljastanud lõplikud teaduslikud hindamised aga ainult 13 ensüümi kohta (olles lõpule viinud vaid 18 ensüümi hindamise nendest 281 ensüümist, mille kohta EFSA oli saanud täielikud taotlused).

3. ELi loendis sisalduvast 2546-st lubatud maitse- ja lõhnaainest73 olid 2018. aasta maiks 318 tähistatud joonealuse märkusega74, milles osutatakse, et need on küll turul lubatud, kuid nende hindamine on veel pooleli. Neist 318 ainest oli EFSA viinud lõpule 117 aine lõpliku hindamise.

4. Liikmesriigid peavad jälgima toidu lisaainete ning lõhna- ja maitseainete tarbimist ja kasutamist. See teave on kasulik selleks, et EFSA saaks hinnata toidu maitse- ja lõhnaaineid, uuesti hinnata toidu lisaaineid ning eeskätt viia läbi kokkupuute hindamised, mis on üks neljast mis tahes riskihindamise juurde kuuluvast osast. Komisjon peaks ELi õigusaktide kohaselt75 olema 20. jaanuariks 2011 vastu võtnud ühise metoodika, mille järgi liikmesriigid lõhna- ja maitseainete kohta nõutud teavet koguvad (toidu lisaainete alase teabe esitamisele tähtaega ei kehtestatud). Auditi läbiviimise ajaks ei olnud kõnealust metoodikat veel vastu võetud.

5. Toidulisandite valdkonnas nõuab direktiiv 2002/46/EÜ, et komisjon määraks kindlaks toidulisandites sisalduvate vitamiinide ja mineraalainete ülempiirid. Kuigi EFSA avaldas 2006. aastal vitamiinide ja mineraalainete maksimaalsed lubatud doosid, ei ole komisjon ülempiire veel kehtestanud. Seega jäävad liikmesriikide ülempiirid kehtima. Komisjoni sõnul on see teema ootel ning ta ei kavatse lähitulevikus meetmeid võtta. Kontrollikoja külastatud liikmesriikide ametiasutused väljendasid auditi ajal seisukohta, et need piirid peaksid olema kindlaks määratud ELi tasandil, et anda sööda- ja toidutööstuse sektorile selgelt märku, mis on lubatud ja mis mitte, ning tagada, et kõiki ELi turul tegutsevaid ettevõtjaid koheldakse võrdselt. Lisaks selgitasid ametiasutused, et praegune olukord, kus igal liikmesriigil on kehtestatud oma piirid või neid ei olegi kehtestatud, mõjutab ka tarbijate arvamust nende toodete ohutuse osas.

6. Toiduga kokku puutuvate materjalidega seoses selgitab EFSA, et nende ohutust tuleb hinnata, sest kemikaalid võivad kanduda neilt materjalidelt üle toidule. Konkreetsete õigusaktide hulk aga, mis reguleerivad toiduga kokku puutuvate materjalide valmistamist, ei ole veel ELis ühtlustatud.

  • Direktiivi 84/500/EMÜ artikli 4 kohaselt pidi komisjon artiklis 2 keraamikatoodete kohta sätestatud piirmäärad aastaks 1987 üle kontrollima. Kontrollikoja auditi läbiviimise ajaks ei olnud seda kontrolli veel lõpetatud ega selle tulemusena otsust vastu võetud.
  • Määruses (EÜ) nr 450/2009 toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete kohta on sätestatud, et komisjon peaks vastu võtma ELi loetelu toiduga kokku puutuvate aktiivsete ja intelligentsete materjalide kohta kohe, kui EFSA on esitanud oma arvamuse nende taotluste kohta. EFSA viimane arvamus esimese osa taotluste kohta võeti vastu 2013. aastal, kuid komisjon ei ole ELi loendit ikka veel koostanud.
  • Ringlussevõetud plastikmaterjalide kohta on EFSA saanud aastatel 2008 kuni 2018 156 taotlust seoses ringlussevõtu protsessiga. EFSA ohutushindamisele kõikide nende ringlussevõtu protsesside kohta peaks järgnema riskihindamise otsus selle kohta, kas protsess saab loa. Kontrollikoja auditi läbiviimise ajaks ootasid vastuvõtmist 138 otsust. Määruse (EÜ) nr 282/2008 jõustumise ajal lõi komisjon üleminekumeetmena ELi registri, kuhu olid kantud kõik kehtivad taotlused. Selle tulemusena võib kõiki registris loetletud ringlussevõtu protsesse praegu kasutada olenemata sellest, kas EFSA on lõpphindamise teinud.

7. Lisaks ei ole metoodika näiteks jääkide piirnormi osas ise veel kasutusvalmis, kuigi ELi õigusraamistik hõlmab juba mitmeid sätteid kumulatiivse ekspositsiooniga seotud riskide kohta näiteks pestitsiidijääkide puhul.

8. Taimseid valmistisi silmas pidades koostas EFSA teaduskomitee kompendiumi taimsete valmististe kohta, mille kohta on teatatud, et need sisaldavad mürgiseid, sõltuvust tekitavaid, psühhotroopseid või muid probleeme tekitada võivaid aineid76. Kompendiumi eesmärk oli juhtida tähelepanu probleemidele, millega tuleks arvestada taimsete valmististe kohta hindamiste tegemisel. Sellele vaatamata ei ole ELi tasandil veel eeskirju vastu võetud ja taimseid valmistisi reguleeritakse liikmesriikide eeskirjadega. On loodud vastastikuse tunnustamise süsteem, mis võimaldab ühes riigis konkreetset taimset valmistist sisaldavat toodet turustaval ettevõttel taotleda luba sama toote turustamiseks teises riigis, ent vastastikuse tunnustamise protsess ise on aeganõudev ega välista riske, kuna teine riik ei pruugi luba anda. Seda olukorda arvesse võttes on osa liikmesriikidest alustanud koostööd oma ühiste loetelude koostamiseks taimsete valmististe kohta, mida tohib või ei tohi kasutada toidulisandites. Peamine näide selle kohta on Belgia, Prantsusmaa ja Itaalia loodud projekt BelFrIt77, mida on kasutatud uute õigusnormide kehtestamise alusena nii Itaalias kui ka Belgias.

Komisjoni vastused

Kokkuvõte

VI I

Toidu tootmisel ja tarbimisel on Euroopa Liidu majanduses keskne roll. Komisjon tunnistab täielikult, et toiduohutus on seetõttu küsimus, mille pärast avalikkus suurt muret tunneb. Komisjoni üks peamisi poliitilisi prioriteete on alati olnud hoolitsus selle eest, et ELil oleksid kõrgeimad toiduohutuse standardid. See prioriteet kajastub 2002. aastal vastu võetud üldiste toidualaste õigusnormide määruses,78 mis on aluseks suurele hulgale ELi toidualastele eriõigusaktidele, eelkõige selle ühes põhieesmärgis, nimelt rahvatervise kaitse kõrges tasemes.

VII III

Toimivuskontrolli79 raames jõuti järeldusele, et rahvatervise kaitse kõrge taseme eesmärk on kokkuvõttes saavutatud. Seda taset on üldiselt tõstetud. Praegused toiduohutuse tasemed on kõrgemad kui 2002. aastal. Märkimisväärselt on paranenud ka ELi meetmete teaduslik alus. Seda tänu kõikides toiduahelaga seotud küsimustes teaduslikku nõu andva Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) loomisele, riskihindamise ja riskijuhtimise rangele eraldamisele ELi tasandil ning riskianalüüsi põhimõtte korrakindlale rakendamisele ELi toidualastes õigusnormides. Komisjon märgib, et süsteemset järjekindlusetust riskianalüüsi põhimõtte kohaldamisel ELi tasandil ei ole kindlaks tehtud.

VIII

Toiduohutusraamistik on olnud õigusaktide väljatöötamisel mõnel juhul eeskujuks ka kolmandatele riikidele. Samuti peetakse ELi standardeid, mis on seotud toiduahelaga, ühtedeks maailma rangeimateks. Seda suuresti tänu tugevale ja usaldusväärsele teaduspõhisele riskihindamisele, mida teostavad ELi detsentraliseeritud asutused.

IX IV
  1. Komisjon tunnistab, et teatud õigusnorme (vitamiinide ja mineraalide piirnormid lisandites) veel ei rakendata ning teatavad teaduslikud metoodikad, näiteks metoodika kumulatiivse ekspositsiooni hindamiseks sama toimega ainete puhul, ei ole teadusliku keerukuse tõttu veel kättesaadavad.
  2. Üldiste toidualaste õigusnormide määruse artikli 14 lõikes 9 on sätestatud, et liidu erisätete puudumise korral loetakse toit ohutuks, kui see vastab selle liikmesriigi toidualaste õigusnormide erisätetele, kelle territooriumil toit turustatakse, võttes arvesse aluslepingu sätteid kaupade vaba liikumise kohta. Seepärast ei ole valdkondades, kus rakendamine viibib, keemiliste ohtude eest kaitstuse tase langenud.

    Komisjon nõustub, et esineb mahajäämust, eriti reguleeritavate toidu koostisosade vallas. Pestitsiide käsitlevate õigusaktide hindamine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames on praegu pooleli ning komisjoni seadusandlikus ettepanekus, millega muudetakse üldisi toidualaseid õigusnorme, käsitletakse muu hulgas toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise kestlikkust ja konkreetsemalt EFSA teadussuutlikkust80.

    Toimivuskontrolli käigus tehti kindlaks, et vastutuse jagamine erasektori ja avaliku sektori kontrolliasutuste vahel on taganud ka tõhususe kasvu. Erasektor vastutab eelkõige toidualaste õigusnormide järgimise ja omaenda kontrollide tegemise eest. Avaliku sektori kontrolliasutuste ülesanne on teha ametlikke kontrolle. See jaotus on võimaldanud avaliku sektori kontrolliasutustel töötada välja ametlike kontrollide puhul rakendatav paremini ühtlustatud ja suunatud riskipõhine lähenemisviis, kus võetakse arvesse erasektori tehtud kontrolle, kui need on usaldusväärsed.

  3. Et tagada võrdsed tingimused ka toiduohutuse vaatenurgast, peab ELi imporditav toit vastama ELi õigusaktide asjakohastele nõuetele või tingimustele, mille EL on tunnistanud nendega vähemalt samaväärseks. EL on teinud suuri jõupingutusi, et tagada ELi toidualaste õigusnormide kooskõla rahvusvaheliste standarditega. Olles maailmas juhtiv toidu ja söödaga kaupleja, on EL lisaks paljudel juhtudel aidanud märkimisväärselt kaasa rahvusvaheliste standardite väljatöötamisele ELi standardite alusel. Kui aga ELi harmoneeritud standardid on rahvusvahelisel tasandil kehtestatud standarditest rangemad, edastab EL oma seisukoha läbipaistval viisil, võimaldades liitu eksportijatel teha ELi standardite täitmiseks vajalikke ettevalmistusi.
  4. Komisjonil on auditisoovituste täitmise kontrollimiseks alates 2005. aastast olemas süstemaatilised menetlused ja kui mittevastavus ELi eeskirjadega püsib, on võimalik kasutada täitmise tagamise lisameetmeid.

Komisjon teeb tööd selle nimel, et tõhustada kõikide toidu- ja tervisealaste õigusaktide seire ja täitmise tagamise menetlusi, mis hõlmavad ka komisjoni auditite raames esitatud soovituste täitmise kontrolli.

V

Komisjon on nõus kõigi kontrollikoja soovitustega.

  1. Komisjon on võtnud endale kindla kohustuse hinnata oma õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames pidevalt ELi õigust, et teha kindlaks valdkonnad, mis vajavad täiustamist. Praegu on toimumas või on lähitulevikku kavandatud mitme toidualaste õigusnormidega hõlmatud sektori hindamine.
  2. Komisjon võttis toidualaste õigusnormide ja kaheksa valdkondliku õigusakti muutmiseks hiljuti vastu seadusandliku ettepaneku, milles käsitletakse toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise pikaajalist kestlikkust ja konkreetsemalt EFSA teadussuutlikkust81.

    Komisjon on seisukohal, et valdkondades, kus rakendamine viibib, ei ole keemiliste ohtude eest kaitstuse tase langenud.

    Komisjon märgib, et 14. detsembrist 2019 kohaldatava uue ametliku kontrolli määruse (määrus (EL) 2017/625) artikli 9 lõike 1 punktis d on sätestatud, et pädevad asutused võtavad ametliku kontrolli tegemisel asjakohasel juhul muu hulgas arvesse individuaalseid kvaliteeditagamissüsteeme.

    Komisjon püüab oma volituste piires toetada liikmesriikide pädevaid asutusi selle sätte rakendamisel. Töös, mida tehakse praegu kolmanda taseme õigusaktide ettevalmistamiseks, võetakse arvesse määruses väljendatud vajadusi ning eelkõige liikmesriikide ametiasutuste ja erasektori ülesannete vastastikust täiendavust.

  3. Pestitsiidide jääkide valdkonnas on ELi määrusega pestitsiidide jääkide piirnormide kohta ette nähtud samal tasemel tarbijakaitse kõikide kaupade puhul, olenemata nende päritolust, kuna kõikide toodete jaoks on vaid üks kogum piirnorme. Praegu toimub selle õigusakti õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi kohane hindamine. 2019. aastal koostatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne pestitsiidide ja nende jääkide kohta. Üldisemalt võttes tagab ELi raamistik juba kehtestatud õigusnõuete range järgimise teel ka edaspidi sama usaldusväärsuse taseme nii ELis toodetud kui ka ELi imporditava toidu puhul.
  4. Komisjon kaalub vajaduse korral selliste suuniste andmist. Komisjon on juba hakanud jõulisemalt kasutama olemasolevaid auditi- ja kontrollimeetmeid kui vahendeid, millega julgustada kolmandaid riike täitma ELi impordinõudeid.

Sissejuhatus

1

Nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil rakendatavate toidualaste õigusnormide eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise kaitse pidevalt kõrge tase ning siseturu tõhus toimimine. Selleks on kehtestatud üldiste toidualaste õigusnormide määruses teatud üldised põhimõtted ja nõuded, mida kohaldatakse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil, näiteks riskianalüüsi põhimõte, eraettevõtjate esmane vastutus, imporditava toidu ja sööda vastavus kõikidele ELi õigusest tulenevatele nõuetele, jälgitavus ning põhimõte, et liidu turule võib viia üksnes ohutut toitu ja sööta82.

11

Toidusektoris tegutsevad ettevõtjad, sealhulgas importijad, on üldiste toidualaste õigusnormide alusel õiguslikult kohustatud tagama, et liidu turule viidav toit on olenemata oma päritolust ohutu ning vastab kõikidele liidu ja liikmesriigi tasandil kehtestatud toidualaste õigusnormide nõuetele83.

13

Riskianalüüsi põhimõtte kohaselt peavad ELi/liikmesriigi riskijuhtijad84 (sõltuvalt sellest, kas valdkond on ühtlustatud või mitte) võtma EFSA riskihinnangu (teadusliku nõu) põhjal asjakohased meetmed, sealhulgas seoses toiduohutusega, näiteks andma toiduaine jaoks loa, määrama kindlaks loa saamise tingimused või toiduaine keelama.

Neis meetmetes võetakse arvesse riskihindamise tulemusi (ja ELi tasandil eelkõige EFSA arvamusi), samuti muid õiguspäraseid tegureid85 ja ettevaatuspõhimõtet, kui kohaldatavad tingimused on täidetud.

Tähelepanekud

23

Üldiste toidualaste õigusnormide toimivuskontrolli raames leiti muu hulgas, et praegused toiduohutuse tasemed on kõrgemad kui enne 2002. aastat. ELi meetmete teaduslik alus on märkimisväärselt paranenud. Süsteemset järjekindlusetust riskianalüüsi kohaldamisel ELi tasandil ei ole kindlaks tehtud. ELi toiduohutuse mudel on olnud õigusaktide väljatöötamisel eeskujuks kolmandatele riikidele ja aidanud kaasa ELi tooteohutuse tunnustamisele kogu maailmas. ELi toidualaseid õigusnorme on ka ulatuslikult ühtlustatud, mis on aidanud kaasa siseturu tõhusale toimimisele.

1. selgitus. Üldistes toidualastes õigusnormides määratletud ettevaatuspõhimõte

Vastavalt ettevaatuspõhimõttele võivad ELi (ent ka liikmesriikide) riskijuhtijad võtta ajutisi riskijuhtimismeetmeid, kui olemasolevat teavet hinnates tehakse kindlaks tervistkahjustava mõju võimalus, kuid see ei ole teaduslikult tõestatud.

Ettevaatuspõhimõtte rakendamisel on vaja teaduslikku hindamist ning hinnata tuleb ka riskikaalu, st seda, kas kindlakstehtud võimalikud riskid ületavad ühiskonnale vastuvõetavat künnist, ja seda, millised oleksid tagajärjed, kui ELi/liikmesriigi riskijuhtijad jätaksid meetmed võtmata. Seega on ettevaatuspõhimõtte kohaldamine konkreetne riskijuhtimise vahend.

28

Toimivuskontrolli järelduste kohaselt on ELi riskijuhtijad otsustanud kohaldada ettevaatuspõhimõtet vaid mõnel üksikul juhul. Ühtki tõendit selle kohta, et mõnel neist meetmetest oleks olnud konkreetne kahjulik mõju innovatsioonile või kaubandusele, ei leitud.

Viimastel aastatel on sidusrühmad, eelkõige teatud vabaühendused, ning teatud liikmesriigid kutsunud seoses poliitiliselt tundlike küsimustega üles keelustama kooskõlas ettevaatuspõhimõttega täielikult endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, taimekaitsevahendid ja geneetiliselt muundatud organismid. Nende üleskutsete puhul ei ole olnud täidetud kaks ettevaatuspõhimõtte kohaldamise tingimust. Seepärast tundub, et need üleskutsed on pigem seotud muude õiguspäraste tegurite kaalumise kui ettevaatuspõhimõtte kohaldamisega.

2. selgitus. Ohu ja riski vahe

Imporditavad tooted läbivad riskihindamise, mille käigus peab selguma, et toit on tarbijatele ohutu, enne kui neid aineid saab lubada imporditavates toodetes. Lisaks tuleb kinni pidada seadusega kehtestatud piirnormidest.

30

Komisjon kannab ka edaspidi hoolt selle eest, et kogu ELis müüdav toit vastab olenemata oma päritolust samadele ohutusstandarditele: on olemas vaid üks kogum piirnorme, mida kohaldatakse kõikidele toodetele ELi turul, olenemata nende päritolust. Kui ainet ei kiideta ELis heaks muudel põhjustel kui rahvatervis (nt keskkonnakaalutlustel), võib hästi põhjendatud juhtudel kehtestada impordile jääkide piirnormi, kuid üksnes juhul, kui andmed seda täielikult toetavad ja kui see on tarbijatele ohutu.

33

Toimivuskontrolli käigus tehti lisaks kindlaks, et vastutuse jagamine erasektori ja avaliku sektori kontrolliasutuste vahel on taganud ka tõhususe suurenemise. Erasektor vastutab eelkõige toidualaste õigusnormide järgimise ja omaenda kontrollide tegemise eest. Avaliku sektori kontrolliasutuste ülesanne on teha ametlikke kontrolle. See jaotus on võimaldanud avaliku sektori kontrolliasutustel töötada välja ametlike kontrollide puhul rakendatav paremini ühtlustatud ja suunatud riskipõhine lähenemisviis, kus võetakse arvesse erasektori tehtud kontrolle, kui need on usaldusväärsed.

34

Üldiste toidualaste õigusnormide toimivuskontroll näitas, et liikmesriikide vahelised erinevused ei ole süstemaatilised, vaid ilmnevad pigem juhtumipõhiselt. Komisjon püüab vähendada neid erinevusi liikmesriikide esindajatest koosnevates töörühmades peetavate arutelude, tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi auditi- ja kontrollitalituse töö ning võimaluse korral üldiste suuniste avaldamise/ajakohastamise kaudu.

35

Ehkki WTO lepingutes ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevates kokkulepetes viidatakse koodeksi toiduohutuse alastele sätetele, ei takista see WTO liikmeid kohaldamast teistsuguseid standardeid, kui see on teaduslikult põhjendatud.

40

Pärast üldiste toidualaste õigusnormide vastuvõtmist 2002. aastal on toidualaste õigusnormide valdkonnas toimunud ulatuslik ühtlustamine86.

Valdkondi, mis on endiselt vaid osaliselt ühtlustatud, on toidualaste õigusnormide kohaldamisalas võrdlemisi vähe87. Juhul, kui valdkonda ei ole täielikult ühtlustatud, tehakse riskianalüüs riigi tasandil. Kuigi kaitse tase sellistel juhtudel ei lange, kuna üldiste toidualaste õigusnormide kohaselt tuleb iga riikliku meetme võtmisel taotleda inimeste elu ja tervise kaitse kõrget taset ning lähtuda riskianalüüsi põhimõttest, võib selliste riiklike meetmete vastuvõtmine kaasa tuua erinevused, millel võib olla kahjulik mõju siseturule88. Seda mõju vaadeldakse praegu põhjalikumalt mitme valdkondliku hindamise raames.

41

Komisjoni eesmärk on tagada täielikult ainete lõppkasutuse ohutus, tekitamata tarbetut koormust või keerukust. Komisjon ei pea valdkondadeülest riskihindamist vajalikuks.

42

Vt komisjoni vastus punktile 40.

Toimivuskontrolli andmetel on EFSA teadussuutlikkust järk-järgult suurendatud. Üldjuhul vastas see suurenenud nõudlusele teaduslike nõuannete järele. EFSA on aja jooksul mahajäämust vähendanud ja jätkab vastavat tegevust, võttes asjakohaseid meetmeid. Lisaks võttis komisjon hiljuti vastu seadusandliku ettepaneku, milles käsitletakse muu hulgas toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise pikaajalist kestlikkust89.

43

Üldiste toidualaste õigusnormide toimivuskontrolli andmetel on lõviosa liimesriikide toidualastest õigusnormidest vastu võetud riskianalüüsi põhjal. Seal, kus seda ei ole tehtud, on konsulteeritud liikmesriikide pädevate asutuste sõnul olnud põhjuseks probleemid riskianalüüsi põhimõtte kohaldamisel, näiteks olemasolevate vahendite piiratus. Nende probleemide tõsidus varieerub juhtumiti. Samuti on olemas mõned tõendid selle kohta, et juhul, kui riiklikke meetmeid ei võetud vastu riskianalüüsi põhjal, siis hiljem neid muudeti või nad tunnistati kehtetuks90.

44

Raamistikus, milles liikmesriigid tegutsevad – määrus (EÜ) nr 882/2004 –, kohaldatakse riskipõhise kontrolli põhimõtet, selle asemel et kontrollida kõiki reguleeritavaid aineid.

45

Toimivuskontrolli raames tehti kindlaks üks pikaajalise kestlikkusega seotud puudus. EFSA on tegelenud suutlikkuse suurendamise alase koolitusega ja ka komisjon toetab riskihindamise alase koolituse pakkumist algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ kaudu.

48

Vt komisjoni vastus punktile 41.

49

Ametlik kontroll peab hõlmama kahtlemata kõiki ainete rühmi. Õigusnormide täitmise tagamise ajal on aga oluline kohaldada riskipõhist lähenemisviisi, mille tulemusel võivad ainete eri rühmade suhtes kohaldatavad kontrollid põhjalikkuse ja sageduse poolest erineda.

50

Osaliselt ühtlustatud valdkondades, mida on võrdlemisi vähe, tuleb iga riikliku meetme võtmisel lähtuda riskianalüüsi põhimõttest ning taotleda rahvatervise kaitse kõrget taset. Komisjon on kontrollikojaga nõus, et liikmesriigid ei peaks jätma reguleeritavaid tooteid oma kontrollidest välja.

53

Üldiste toidualaste õigusnormide määruse artikli 6 kohaselt peavad riiklikud toidualased õigusnormid põhinema riskianalüüsi põhimõttel; seetõttu ei ole toidu ohutust ohtu seatud.

56

Kuna ühtki reguleeritavaid toidu koostisosi käsitlevat auditit ei tehtud, ei olnud komisjonil võimalust liikmesriikidele (võimalikke) soovitusi esitada. Samas korraldas komisjon 2015. ja 2016. aastal mitu toidulisandite ja suitsutuspreparaatidega seotud teabekogumismissiooni. Teabekogumismissioonide raames soovitusi ei anta. Missioonide tulemusi kasutati 2017. aastal avaldatud ülevaatlikus aruandes. Aruandes kirjeldati üksikasjalikult mitmesuguseid meetmeid, mida komisjon oli missioonide tulemusi arvesse võttes rakendanud, ja toodi välja võimalused, kuidas liikmesriigid saaksid oma ametlikke kontrolle parandada. Peale selle alustas komisjon 2018. aastal kuues liikmesriigis auditite sarjaga, mille raames hinnatakse liikmesriikide ametlikku kontrollisüsteemi, mida kohaldatakse seoses toidu kvaliteedi parandamise vahenditega (toidulisandid, maitse- ja lõhnained (suitsutuspreparaadid) ning teatavad lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosad). Auditiaruanded sisaldavad soovitusi liikmesriikidele.

58

On olemas piisavalt tõendeid selle kohta, et loomset päritolu toit võib kujutada suurema tõenäosusega ohtu (peamiselt mikrobioloogilist) inimeste ja loomade tervisele kui taimset päritolu toit.

60

Liikmesriikide pädevad asutused teevad riiklike kontrollikavade alusel ja võimalikke riske silmas pidades asjakohases paigas, sealhulgas kauba liitu sisenemise kohas, korrapäraseid ametlikke kontrolle seoses liitu imporditava mitteloomse toiduga. Need kontrollid peavad hõlmama kõiki toidualaste õigusnormide aspekte (vt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 15 lõiked 1 ja 2).

66

Liikmesriikide võetavad meetmed, st saadetise tagasisaatmine ja laborikulude katmise nõudmine (lisaks seonduvad viivitused turule sisenemisel), tähendavad importijatele kulusid ja toimivad hoiatuse või tegeliku karistusena. Neil võivad olla asjaomaste ettevõtjate puhul ka lepingulised tagajärjed.

Järeldused ja soovitused

72

Komisjon tunnistab, et teatud õigusnorme (vitamiinide ja mineraalide piirnormid lisandites) veel ei rakendata ning teatavad teaduslikud metoodikad, näiteks kumulatiivse ekspositsiooni hindamise metoodika, ei ole teadusliku keerukuse tõttu veel kättesaadavad. Üldiste toidualaste õigusnormide määruse artikli 14 lõikes 9 on sätestatud, et liidu erisätete puudumise korral loetakse toit ohutuks, kui see vastab selle liikmesriigi toidualaste õigusnormide erisätetele, kelle territooriumil toit turustatakse, võttes arvesse aluslepingu sätteid kaupade vaba liikumise kohta. Seepärast ei ole valdkondades, kus rakendamine viibib, keemiliste ohtude eest kaitstuse tase langenud.

Komisjon on nõus, et esineb mahajäämust, eriti reguleeritavate toidu koostisosade vallas. Pestitsiide käsitlevate õigusaktide hindamine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames on praegu pooleli ning hiljuti vastu võetud komisjoni seadusandlikus ettepanekus, millega muudetakse üldisi toidualaseid õigusnorme, käsitletakse muu hulgas toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise pikaajalist kestlikkust ja konkreetsemalt EFSA teadussuutlikkust91.

73

Toimivuskontrolli käigus tehti kindlaks, et vastutuse jagamine erasektori ja avaliku sektori kontrolliasutuste vahel on taganud ka tõhususe kasvu. Erasektor vastutab eelkõige toidualaste õigusnormide järgimise ja omaenda kontrollide tegemise eest. Avaliku sektori kontrolliasutuste ülesanne on teha ametlikke kontrolle. See jaotus on võimaldanud avaliku sektori kontrolliasutustel töötada välja ametlike kontrollide puhul rakendatav paremini ühtlustatud ja suunatud riskipõhine lähenemisviis, mille puhul võetakse arvesse erasektori tehtud kontrolle, kui need on usaldusväärsed.

1. soovitus. Õigusaktide läbivaatamine ning era- ja avaliku sektori kontrollisüsteemide vastastikuse täiendavuse parandamine
  1. Komisjon nõustub selle soovitusega.
  2. Komisjon on võtnud endale kindla kohustuse hinnata oma õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames pidevalt ELi õigust, et teha kindlaks valdkonnad, mis vajavad täiustamist. Praegu toimub või lähitulevikku on kavandatud mitme toidualaste õigusnormidega hõlmatud sektori hindamine.

    Komisjon võttis toidualaste õigusnormide ja kaheksa valdkondliku õigusakti muutmiseks hiljuti vastu seadusandliku ettepaneku, milles käsitletakse muu hulgas toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise pikaajalist kestlikkust ja konkreetsemalt EFSA teadussuutlikkust92.

    Komisjon on seisukohal, et valdkondades, kus rakendamine viibib, ei ole keemiliste ohtude eest kaitstuse tase langenud.

  3. Komisjon nõustub selle soovitusega.

Komisjon märgib, et 14. detsembrist 2019 kohaldatava uue ametliku kontrolli määruse (määrus (EL) 2017/625) artikli 9 lõike 1 punktis d on sätestatud, et pädevad asutused võtavad ametliku kontrolli tegemisel asjakohasel juhul muu hulgas arvesse individuaalseid kvaliteeditagamissüsteeme.

Komisjon püüab oma volituste piires toetada liikmesriikide pädevaid asutusi selle sätte rakendamisel. Töös, mida tehakse praegu kolmanda taseme õigusaktide ettevalmistamiseks, võetakse arvesse määruses väljendatud vajadusi ning eelkõige liikmesriikide ametiasutuste ja erasektori ülesannete vastastikust täiendavust.

2. soovitus. Nii ELis toodetud kui ka imporditud toiduainete puhul sama usaldusväärsuse taseme jätkuv tagamine

Komisjon nõustub selle soovitusega.

Pestitsiidide jääkide valdkonnas on ELi määrusega pestitsiidide jääkide piirnormide kohta ette nähtud samal tasemel tarbijakaitse kõikide kaupade puhul, olenemata nende päritolust, kuna kõikide toodete jaoks on vaid üks kogum piirnorme. Praegu toimub selle õigusakti õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi kohane hindamine. 2019. aastal koostatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne pestitsiidide ja nende jääkide kohta. Üldisemalt võttes tagab ELi raamistik juba kehtestatud õigusnõuete range järgmise teel ka edaspidi sama usaldusväärsuse taseme nii ELis toodetud kui ka ELi imporditava toidu puhul.

76

Komisjonil on auditisoovituste täitmise kontrollimiseks alates 2005. aastast olemas süstemaatilised menetlused ja kui mittevastavus ELi eeskirjadega püsib, on võimalik kasutada täitmise tagamise lisameetmeid.

Komisjon teeb tööd selle nimel, et tõhustada kõikide toidu- ja tervisealaste õigusaktide seire ja täitmise tagamise menetlusi, mis hõlmavad ka komisjoni auditite raames esitatud soovituste täitmise kontrolli.

3. soovitus. ELi toidualaste õigusnormide järjepideva kohaldamise hõlbustamine
  1. Komisjon nõustub selle soovitusega ja kaalub vajaduse korral selliste suuniste andmist.
  2. Komisjon nõustub selle soovitusega.

Komisjon on juba hakanud jõulisemalt kasutama olemasolevaid auditi- ja kontrollimeetmeid kui vahendeid, millega julgustada kolmandaid riike täitma ELi impordinõudeid.

Mõisted ja lühendid

DG SANTE: tervise ja toiduohutuse peadirektoraat

EFSA: Euroopa Toiduohutusamet

EMA: Euroopa Ravimiamet

Endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid: kemikaalid, mis võivad teatavates doosides häirida endokriinsüsteemide (näiteks näärmete ja nende toodetavate hormoonide) talitlust. Need häired võivad põhjustada pahaloomulisi kasvajaid, kaasasündinud väärarengut ja muid arenguhäireid.

FAO: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon

FDA: Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet

GATT: üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe

HACCP: ohuanalüüs ja kriitilised kontrollpunktid

Impordile kehtestatud jääkide piirnorm: rahvusvahelise kaubanduse vajaduste arvestamiseks imporditavatele toodetele kehtestatav jääkide piirnorm juhul, kui:

  • toote pinnal kasutatavas taimekaitsevahendis sisalduva toimeaine kasutamine ei ole konkreetse toote ja kasutusotstarbe korral ühenduses lubatud muudel põhjustel kui rahvatervis või
  • on asjakohane kasutada erinevat piirnormi, sest olemasolev ühenduse jääkide piirnorm kehtestati konkreetsele tootele ja kasutusotstarbele muudel põhjustel kui rahvatervis.

Koodeks: Codex Alimentarius ehk toidualane koodeks on codex alimentarius’e komisjoni poolt vastu võetud standardite, suuniste ja tavade kogu. Codex alimentarius’e komisjon on FAO ja WHO ühise toidustandardite programmi keskne osa ning FAO ja WHO lõid selle eesmärgiga kaitsta tarbijate tervist ja edendada toidukaubanduses häid tavasid.

Reguleeritav toidu koostisosa: sellised toidu koostisosad, milleks on praegu vaja müügiluba. Siia alla kuuluvad toidu lisaainete, toiduensüümide, lõhna- ja maitseainete, suitsutuspreparaatide ning vitamiini- ja mineraalainete allikatena toidule lisatavad keemilised ained.

Riskihindamine: teaduslikult põhjendatud protsess, mis koosneb neljast osast: ohu kindlakstegemine, ohu kirjeldamine, kokkupuute hindamine ja riski kirjeldamine.

Riskijuhtimine: riski hindamisest eristatav protsess, mis hõlmab huvitatud pooltega konsulteerides eri põhimõtete kaalumist, riski hindamise ja muude õiguspäraste tegurite arvestamist ning vajaduse korral asjakohaste ärahoidmis- või kontrollivõimaluste valimist.

Riskiteavitus: ohtude ja riskide, riskitegurite ja riski tajumisega seotud teabe ja arvamuste interaktiivne vahetamine kogu riskianalüüsi toimumise ajal riski hindajate, riski juhtijate, tarbijate, toidu- ja söödakäitlemisettevõtjate, akadeemiliste ringkondade ja muude huvitatud poolte vahel, kaasa arvatud riski hindamise tulemuste ja riskijuhtimisotsuste tausta selgitamine.

SPS-leping: sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping

Taimsed valmistised: taimedest, vetikatest, seentest või samblikest valmistatud taimsed valmistised on ELi turul toidulisanditena muutunud ulatuslikult kättesaadavaks. Nende hulka kuuluvad näiteks hõlmikpuu, küüslauk ja ženšenn. Tavaliselt on need tooted märgistatud looduslike toiduainetena. Neid saab osta apteekidest käsimüügist, supermarketitest, spetsiaalsetest kauplustest ja internetist.

Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem (RASFF): toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem võimaldab liikmesriikide toidu- ja söödasektori kontrolliasutustel (ELi 28 liikmesriigi toiduohutusasutused, Euroopa Komisjon, EFSA, ESA, Norra, Liechtenstein, Island ja Šveits) jagada teavet meetmete kohta, mis võetakse selleks, et reageerida toidu või söödaga seoses tuvastatud tõsistele ohtudele. Tegemist on ööpäevaringse teenusega, mis aitab tagada kiireloomuliste teavituste ühise ja tõhusa saatmise ja saamise ning sellele järgneva reageeringu.

WHO: Maailma Terviseorganisatsioon

WTO: Maailma Kaubandusorganisatsioon

Järelmärkused

1 Ettevõtjad vastutavad peamiselt a) vastavuse eest kõigile liidu ja riiklikele toidualaste õigusnormide nõuetele (sealhulgas, kuid mitte ainult toiduohutusalased nõuded), mis on nende tegevuse ja kontrolli all olevate ettevõtete jaoks olulised, ning b) sel eesmärgil kontrolli tegemise eest. See on peamine toidukriisi ennetamise element, eriti kui see on seotud toiduohutusega, sest see hõlmab mitmeid kontrollipunkte kogu toiduahelas.

2 Ülemaailmset kauplemist reguleerivad WTO eeskirjad. WTO-sse kuuluvad nii EL kui ka üksikud ELi liikmesriigid.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, artikkel 5 (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1) (üldiseid toidualaseid õigusnorme käsitlev määrus).

4 Euroopa Komisjon, „Food safety EU budget for the future“ („ELi toiduohutuse tulevane eelarve“), 7. juuni 2018 (https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/future_budget_factsheet_en.pdf).

5 WHO hinnang toidutekkeliste haiguste ülemaailmse leviku kohta, toidutekkeliste haiguste ülemaailmset levikut uuriv epidemioloogia uurimisrühm 2007–2015, joonis 12, lk 80.

6 Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 14 toodud määratluse kohaselt on oht toidu või sööda bioloogiline, keemiline või füüsikaline mõjur või seisund, mis võib avaldada kahjulikku mõju tervisele.

7 Füüsilised ohud on toidus sisalduvad objektid, mis võivad söömisel põhjustada vigastusi. Tavaliselt tekivad need ohud ohtlike toidukäitlemistavade või tahtmatu saastuse tõttu.

8 Bioloogilised ohud on pisikud, mille tõttu inimesed võivad haigestuda. Nende hulka kuuluvad parasiidid, viirused ja bakterid. Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) süsteemi nõuetekohane rakendamine on bioloogiliste ohtude ennetamiseks kasutatav peamine vahend.

9 Mahetoit on toit, mis on tõendatult toodetud mahepõllumajanduse standarditele vastavaid meetodeid kasutades. Kõnealustele standarditele vastamine ei välista aga kõikide keemiliste ohtude, näiteks saasteainete sisaldust.

10 Kolm kõige tähtsamat õigusakti, mis ei käsitle küll konkreetselt keemilisi ohte, vaid pigem toiduohutust tervikuna, on järgmised:

  • Euroopa Liidu toimimise leping on ELi toiduohutuse poliitika aluseks, andes ELile volituse tegutseda rahvatervise ja tarbijakaitse huvides;
  • määruses (EÜ) nr 178/2002 on sätestatud toidu- ja söödaalase õiguse üldised põhimõtted ja nõuded (üldiseid toidualaseid õigusnorme käsitlev määrus). Selles on kehtestatud toidu- ja söödaalaste õigusaktide väljatöötamise raamistik nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil ning see hõlmab toidu- ja söödatootmise ja turustamise kõiki etappe.
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

11 Maailma Terviseorganisatsiooni hinnang toidutekkeliste haiguste ülemaailmse leviku kohta („WHO estimates of the global burden of food-borne diseases: Food-borne disease burden epidemiology reference group 2007–2015“), 3.12.2015. See on esimene ja hetkel ka kõige põhjalikum WHO uuring toidutekkeliste haiguste hinnanguliste näitajate kohta. See sisaldab andmeid nelja keemilise aine kohta (aflatoksiin, kassaava tsüaniid, dioksiin ja maapähkli allergeenid).

12 Ernst & Youngi tähelepanek EFSA 2012. aasta välisauditis.

13 „Euroopa Komisjon teeb tööd selle nimel, et tagada, et Euroopa toidutarne oleks maailma kõige ohutum ja et kõikidele toodetele kehtiksid nende päritolust olenemata samad toiduohutuse standardid.“ – Tsitaat tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi veebilehelt https://ec.europa.eu/food/safety/international_affairs/trade_en. Seda põhimõtet kajastatakse ka üldiste toidualaste õigusnormide koostoimes (artikkel 11 (imporditud toit ja sööt) ja artikkel 14 (toit peab olema ohutu)).

14 EFSA vastutab toiduohutuse riskide hindamise ning EMA ELi ravimite hindamise eest (sealhulgas veterinaarravimid).

15 Kõnealused kolm liikmesriiki valiti järgmiste kriteeriumide põhjal: 1) tasakaal suurte impordimahtude ja palju väiksemate impordimahtudega liikmesriikide vahel, 2) liikmesriigid, kelle jaoks valmistavad toiduainete keemilisi ohte silmas pidades peamiselt muret erinevad ained ning 3) toidus sisalduvate kemikaalide kohta teaduslikku nõu andva peamise ELi ametiasutuse asukoht (EFSA Parmas). Riikide valikus püüti tagada ka geograafiline tasakaal. Itaalias tehti riigi piirkondliku korralduse tõttu suurem osa kontrollidest vaid ühes piirkonnas (Liguurias).

16 Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm on osa komisjoni parema õigusloome tegevuskavast. Selle eesmärk on hoida ELi õigusaktid lihtsana, kõrvaldada üleliigne koormus ja kohandada õigusakte ilma poliitika eesmärkides järeleandmisi tegemata.

17 SWD(2018) 38 final, „Üldiste toidualaste õigusnormide toimivuskontroll (määrus (EÜ) nr 178/2002)“.

18 Spiric, D. jt, „Convergence on EU and USA Food safety Regulation approach, regarding foodborne outbreaks“ („ELi ja USA toiduohutuse õigusnormide käsituse lähenemine seoses toidutekkeliste haigustega“), rahvusvaheline lihatööstuse 58. konverents „Liha ohutus ja kvaliteet: kuhu see kaob?“, Procedia Food Science 5(2015) 266–269. Aruandes on osutatud ELi toidualastele õigusnormidele kui eeskujule USA jaoks.

19 Humphrey, J., „Food Safety, Private Standards Schemes and Trade: The Implications of the FDA Food Safety Modernization Act“ („Toiduohutus, erasektori standardisüsteemid ja kaubandus: USA Toidu- ja Ravimiameti toiduohutuse ajakohastamist käsitleva seaduse mõju“), Briti arengu-uuringute instituudi (IDS) töödokument 2012 nr 403, september 2012.

20 EIOP: tekst 2008–006 – „European governance still technocratic? New modes of governance for food safety regulation in the European Union“ („Kas Euroopa valitsemistava on endiselt tehnokraatlik? Euroopa Liidu toiduohutuse reguleerimise uued juhtimisviisid“). Robert Fischer, 2018. „EList inspireerituna on paljud riigid, näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa, loonud sõltumatud hindamisasutused ning üle võtnud riskihindamise ja riskijuhtimise organisatsioonilise lahususe põhimõtte.“

21 Uuring, mis hindab põllumajandustootjate kulusid seoses keskkonda, loomade heaolu ja toiduohutust käsitlevate ELi õigusaktide järgimisega. CRPA uuring Euroopa Komisjoni tellimusel. AGRI 2011-EVAL-08.

22 Määruse (EÜ) nr 178/2002 põhjendus 17 ütleb täpsemalt järgmist: „Toidualaste õigusnormide kohaldamise eesmärgiks on terviseriski vähendamine, kõrvaldamine või vältimine, riskianalüüsi kolm omavahel seotud osa – riski hindamine, riski juhtimine ja riskist teavitamine – moodustavad süstemaatilise metoodika tõhusate, proportsionaalsete ja sihipäraste tervisekaitsealaste meetmete või muude abinõude kindlaksmääramiseks.“ Sama määruse põhjendus 19 ütleb järgmist: „On kindlaks tehtud, et üksnes teadusliku riskihindamise teel ei ole mõnel juhul võimalik saada kogu teavet, millel riski juhtimise otsus peaks põhinema, ning tuleks õiguspäraselt arvesse võtta ka muid vaadeldava küsimusega seotud tegureid, nende hulgas ühiskondlikud, majanduslikud, traditsioonilised, eetilised ja keskkonnategurid ning kontrolli otstarbekus.“ Artiklis 3 on sätestatud nende kolme osa määratlused.

23 EMA loodi määrusega (EÜ) nr 726/2004, kuid see oli olemas juba alates 1995. aastast, tuginedes vanematele direktiividele. Amet vastutab ELi riskihindamise eest ravimite valdkonnas.

24 Määruse (EÜ) nr 178/2002 põhjendus 21 ja artikkel 7.

25 Vastavalt komisjoni teatisele ettevaatuspõhimõtte kohta (KOM(2000) 1 lõplik, 2.2.2000) peaksid ettevaatuspõhimõtte kohaldamisel võetavad meetmed olema proportsionaalsed valitud kaitsetasemega, kohaldamisel mittediskrimineerivad, kooskõlas juba kord sarnastes olukordades võetud meetmetega ning põhinema tegevuse või tegevusetuse tulude ja kulude uurimisel (vajaduse ja võimaluse korral majanduslikul kulude ja tulude analüüsil), samuti tuleks need uutele teaduslikele andmetele tuginedes läbi vaadata ning need peaksid võimaldama koguda põhjalikuma riskihindamise jaoks teaduslikke tõendeid.

26 Euroopa Komisjoni pressiteade ettevaatuspõhimõtet käsitleva teatise vastuvõtmise kohta.

27 WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping jõustus Maailma Kaubandusorganisatsiooni loomisel 1. jaanuaril 1995. See käsitleb toiduohutust ning looma- ja taimetervist reguleerivate sätete kohaldamist.

28 SPS-lepingu artikkel 5.

29 Täielik riskihindamine koosneb neljast osast: ohu kindlakstegemine, ohu kirjeldamine, kokkupuute hindamine ja riski kirjeldamine.

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

31 WTO ANALÜÜTILINE INDEKS, SPS-leping – preambul (kohtupraktika). Punkt 1.5.2: ettevaatuspõhimõtte suhe SPS-lepinguga. Jaanuar 2018.

32 Vastavalt määrus (EÜ) nr 1107/2009 ja määrus (EÜ) nr 396/2005.

33 Alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee 16.–17. veebruaril 2017 Brüsselis peetud koosoleku kokkuvõttev aruanne: „Liikmesriigid rõhutasid sellega rahvusvahelisel tasandil (Codex Alimentarius) kaasneda võivaid raskusi ja probleeme seoses vastutuse võtmisega taoliste poliitiliste otsuste eest, pidades silmas nende kui esmaste hindajate rolli impordile kehtestatud jääkide piirnormi taotluste menetlemisel“ ja 13. ja 14. juunil 2018. aastal Brüsselis toimunud alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee koosoleku kokkuvõtva aruande päevakorra punkt A.14.

34 Toidu- ja söödasektori ettevõtjad peavad enda juhitava ettevõtte kõigis tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappides tagama toidu ja sööda vastavuse nende tegevust reguleerivatele toidualaste õigusnormide nõuetele ning kontrollima kõnealuste nõuete täitmist.

35 Üldiste toidualaste õigusnormide toimivuskontrolli tulemustes tunnustatakse toidutarneahela piires vastutuse selget jagamist toidusektori ettevõtjate ja ametiasutuste vahel tõhususte suurendava tegurina.

36 Kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 17 lõikega 1.

37 EFSA aruannetes esitatud arvud.

38 Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes saadustes (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10).

39 Tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi ülevaatearuandes 2016–8975 ametlike söödakontrollide süsteemi ja erasektori kvaliteeditagamise kavade koostoime kohta tunnistatakse, et koostoime loomine erasektori kvaliteeditagamise kavadega toob pädevate asutuste jaoks erinevat kasu. http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/overview_reports/

40 2017. aasta tervishoiu- ja toidualaste auditite ja analüüside programm. Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat.

41 Näiteks DG SANTE 2017–6072. Lõpparuanne ajavahemikul 28. novembrist 2017 kuni 6. detsembrini 2017 Saksamaal läbi viidud teabekogumismissiooni kohta, mille raames koguti teavet avalike kontrollide koostoime kohta toidusektori ettevõtjate sisekontrollide ning kolmandate osapoolte sertifitseerimiskavadega. http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/audit_reports/ . Ka Madalmaad väljendasid selle auditi käigus tehtud kontrollkäigu ajal sarnaseid kahtlusi.

42 Hinnanguline tarbimine = tootmine ELis + import – eksport. Andmed ELis tootmise kohta: 734 miljonit tonni (allikas: ELi põllumajandustootmise mahud 2013. aastal miljonites tonnides, FAOSTAT). Impordi andmed: 2016. aastal peaaegu 93 miljonit tonni; ekspordi andmed: 91 miljonit tonni (allikas: http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/EDN-20171016–1?inheritRedirect=true).

43 Näiteks ei pruugi koodeksis sisalduvad keemiliste ainete loetelud olla täielikud või siis liikmesriikides võivad konkreetsetele ainetele ikkagi kehtida teistsugused lubatud piirmäärad (nt erinev jääkide piirnorm).

44 https://ec.europa.eu/food/safety/official_controls/legislation/imports_en

45 Kui ELis tarbitavatest toodetest on 13% impordi päritolu (vt joonealune märkus 42), siis 26,4% (22 345) kõikidest võetud proovidest (84 657) võeti ELi mittekuuluvatest riikidest imporditud toodetelt ning 67% (56 749) aruandvate riikide (EL, Island ja Norra) toodetelt. Euroopa Liidu 2016. aasta aruanne pestitsiidijääkide kohta toiduainetes, Euroopa Toiduohutusamet.

46 Näiteks kui neid aineid ei olnud lubatud kasutada muudel kui tervishoiuga seotud põhjustel.

47 Nt andmed ainete esinemise või toidu tarbimise kohta.

48 Liikmesriikidel on põhimõtteliselt vaba voli otsustada vajalike kontrollide arvu üle, kuid teatavate toodete puhul võidakse ELi õigusaktidega ette näha kontrollide kindel sagedus, näiteks nõukogu direktiivi 96/23/EÜ IV lisas on kehtestatud elusloomade ja loomsete saaduste proovide mahud ja sagedused.

49 Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikkel 10.

50 Esitatud teave kehtib ainult kontrollikoja auditi käigus külastatud kolme liikmesriigi kohta. Selliste reguleeritavate toidu koostisosade ja saasteainete kohta, mida ei ole direktiivis 96/23/EÜ reguleeritud, puuduvad ELi tasandil aruanded. Pestitsiidide ja veterinaarravimite jääkide kohta koostab EFSA liikmesriikide proovide tulemuste põhjal iga-aastaseid aruandeid.

51 Need katsed ei hõlma siiski keemiliste riskide kõiki aspekte, näiteks pestitsiidide ladestumist (vt III lisa punkt 7).

52 Proovidega võidakse teha mitu katset erinevate ainete kohta.

53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta sätestatud kasutustingimuste maht on 314 lehekülge (lisad 2–4).

54 Määruse (EL) nr 882/2004 artiklid 54 ja 55.

55 „Loomset päritolu importtoodete ja imporditavate elusloomadega kaasneb suurem risk, kuna need võivad levitada tõsiseid inimeste ja loomade haigusi.“ Tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi veebileht: https://ec.europa.eu/food/safety/official_controls/legislation/imports/animal_en

56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.4.2004, lk 206), artikli 11 lõike 4 kohaselt kontrollib komisjon asjaomases ELi mittekuuluvas riigis rahva- ja loomatervise olukorda, küsides ja kontrollides dokumente ning üldjuhul külastades asjaomast riiki. Keemilisi riske silmas pidades hõlmab see kontroll ELi mittekuuluva riigi selliste õigusaktide kontrollimist, mis käsitlevad loomset päritolu tooteid, veterinaarravimitest toodete kasutamist, toiduainete valmistamist ja kasutamist ning jääkide jälgimise programmi heakskiitmist.

57 Komisjon kontrollib ELi mittekuuluvate riikide auditeerimise ajal valimit nendest ettevõtetest. Komisjon andis meile ühtlasi teada, et koostab hetkel aruannet ühe ELi mittekuuluva riigi ettevõtete, kes said ELi eksportimiseks heakskiidu, hindamistulemuste kohta.

58 Määruse (EÜ) nr 853/2004 ja määruse (EÜ) nr 854/2004 artiklite 11 ja 12 kohaselt vastutavad ELi mittekuuluvate riikide ametiasutused selle kontrollimise ja tagamise eest, et ettevõtted täidaksid ELi kõikide toidukaupade kategooriate kohta kehtivaid nõudeid.

59 Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 669/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ (ELT L 194, 25.7.2009, lk 11).

60 Määrus (EÜ) nr 669/2009 käsitleb praegu 35 erinevat toodet ja 24 ELi mittekuuluvat riiki. Levinuimate toodete hulka kuuluvad pähklid, köögiviljad, ürdid ja vürtsid. Määruses sätestatakse identsuse ja füüsilise kontrollimise sagedus, sealhulgas laboriuuringud (5, 10, 20 või 50 %). Toodete loetelu ja kontrollide sagedus vaadatakse kontrollimiste tulemuste põhjal iga kuue kuu järel läbi.

61 Vastavalt komisjoni 13. augusti 2014. aasta rakendusmäärusele (EL) nr 884/2014, millega kehtestatakse eritingimused teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatava sööda ja toidu impordile seoses aflatoksiinidega saastumise ohuga ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1152/2009 (ELT L 242, 14.8.2014, lk 4); komisjoni 5. veebruari 2015. aasta rakendusmäärusele (EL) 2015/175, millega kehtestatakse eritingimused Indiast pärit või sealt lähetatud guarkummi impordile seoses pentaklorofenooli ja dioksiinidega saastumise ohuga (ELT L 30, 6.2.2015, lk 10); komisjoni 13. augusti 2014. aasta rakendusmäärusele (EL) nr 885/2014, millega kehtestatakse eritingimused, mida kohaldatakse Indiast pärit söödava muskushibiski ja karrilehtede impordi suhtes, ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 91/2013 (ELT L 242, 14.8.2014, lk 20); ning komisjoni 2. veebruari 2017. aasta rakendusmäärusele (EL) 2017/186, millega sätestatakse eritingimused, mida mikrobioloogilise saastumise tõttu kohaldatakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu toodavate saadetiste suhtes, ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 669/2009 (ELT L 29, 3.2.2017, lk 24), on EL kehtestanud need eritingimused 12-st ELi mittekuuluvast riigist pärit teatavatele toodetele, enamasti pähklites ja kuivatatud puuviljades sisalduvate saasteainete riski tõttu.

62 Lisaks 3. selgituses osutatud sätetele komisjoni 15. oktoobri 2002. aasta otsus 2002/805/EÜ teatavate kaitsemeetmete kohta teatavate Ukrainast imporditud ja loomasöödaks ettenähtud loomsete saaduste suhtes (ELT L 278, 16.10.2002, lk 24); komisjoni 8. juuli 2010. aasta otsus 2010/381/EL Indiast imporditud ja inimtoiduks ettenähtud vesiviljelustoodete saadetiste suhtes kohaldatavate erakorraliste meetmete kohta (ELT L 174, 9.7.2010, lk 51); komisjoni 16. aprilli 2010. aasta otsus 2010/220/EL Indoneesiast imporditud ja inimtoiduks ettenähtud vesiviljelustoodete suhtes kohaldatavate erakorraliste meetmete kohta (ELT L 97, 17.4.2010, lk 17) ning komisjoni 27. märtsi 2002. aasta otsus 2002/251/EÜ teatavate kaitsemeetmete kohta seoses Taist imporditud inimtoiduks ettenähtud kodulinnuliha ning kala- ja akvakultuuri toodetega (ELT L 84, 28.3.2002, lk 77).

63 Määruse (EL) nr 178/2002 artikli 53 lõike 1 punkt b.

64 Näiteks komisjoni 18. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/943 kiireloomuliste meetmete kohta, millega peatatakse kuivatatud ubade import Nigeeriast, ja määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa muutmise kohta (ELT L 154, 19.6.2015, lk 8).

65 Näiteks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/175 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 885/2014.

66 Määruse (EÜ) nr 854/2004 artikli 12 lõike 4 punkt c.

67 Esimene ettevõte, mille komisjon omaalgatuslikult loetelust eemaldas, oli üks Brasiilia ettevõte. See eemaldati loetelust salmonella ning ELi eksporditud liha ja lihatoodete laborisertifikaatidega seotud pettuse tõttu.

68 https://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/food-additive-re-evaluations

69 Komisjoni 11. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1129/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa ja kehtestatakse Euroopa Liidu toidu lisaainete loetelu (ELT L 295, 12.11.2011, lk 1–177).

70 Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta ja nende kasutustingimused.

71 Määruse (EÜ) nr 1332/2008 artikkel 1.

72 Määruse (EÜ) nr 1332/2008 põhjendus 14 ja artikkel 17.

73 Allikas: komisjoni andmebaas toidu maitse- ja lõhnaainete kohta.

74 ELi loendi A osal on neli erinevat joonealust märkust: 1. „Amet lõpetab hindamise.“; 2) „Täiendavad teaduslikud andmed tuleb esitada 31. detsembriks 2012.“; 3) „Täiendavad teaduslikud andmed tuleb esitada 30. juuniks 2013.“ ja 4) „Täiendavad teaduslikud andmed tuleb esitada 31. detsembriks 2013.“

75 Määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 20 lõige 2.

76 EFSA Journal 2012;10(5):2663. https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2012.2663

77 https://effl.lexxion.eu/article/EFFL/2013/3/241

78 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

79 Komisjon jõudis hiljuti lõpule üldiste toidualaste õigusnormide määruse poliitika põhjaliku tõenduspõhise hindamisega (toimivuskontroll) kogu toidusektoris, mida tehti õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames; komisjoni talituste töödokument „The REFIT evaluation of the General Food Law (Regulation (EC) No 178/2002)“ (üldiste toidualaste õigusnormide (määruse (EÜ) nr 178/2002) hindamine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames) (SWD(2018) 38 final) (15.1.2018).

80 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta), direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta), määrust (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta), määrust (EÜ) nr 1831/2003 (söödalisandite kohta), määrust (EÜ) nr 2065/2003 (suitsutuspreparaatide kohta), määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta), määrust (EÜ) nr 1331/2008 (toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta), määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite kohta) ja määrust (EL) 2015/2283 (uuendtoidu kohta) (COM(2018) 179 final) (11.4.2018).

81 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta), direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta), määrust (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta), määrust (EÜ) nr 1831/2003 (söödalisandite kohta), määrust (EÜ) nr 2065/2003 (suitsutuspreparaatide kohta), määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta), määrust (EÜ) nr 1331/2008 (toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta), määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite kohta) ja määrust (EL) 2015/2283 (uuendtoidu kohta) (COM(2018) 179 final) (11.4.2018).

82 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

83 Üldiste toidualaste õigusnormide määruse artikkel 14 ja artikli 17 lõige 1.

84 Riski juhib peamiselt komisjon, keda abistavad alalisse taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteesse kuuluvate liikmesriikide esindajad, ning sõltuvalt kohaldatavast menetlusest nõukogu ja Euroopa Parlament. Komisjoni poole pealt vastutab riskijuhtimise eest toidu valdkonnas tervise ja toiduohutuse peadirektoraat.

85 Üldiste toidualaste õigusnormide määruse põhjenduses 19 on esitatud õiguspäraste tegurite mittetäielik loetelu, kuhu kuuluvad näiteks ühiskondlikud, majanduslikud, traditsioonilised, eetilised ja keskkonnategurid ning kontrolli otstarbekus. Õiguspäraseid tegureid ei kasutata ELi otsustusprotsessis ühetaoliselt: tegurite täpne ulatus ja neile omistatav kaal muutub lähtuvalt konkreetsest juhtumist, sõltuvalt teemast ja asjaomasest meetmest.

86 Komisjoni talituste töödokument „The REFIT evaluation of the General Food Law (Regulation (EC) No 178/2002)“ (üldiste toidualaste õigusnormide (määruse (EÜ) nr 178/2002) hindamine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames) (SWD(2018) 38 final) (15.1.2018, lk 89).

87 Nt muud toiduga kokkupuutuvad materjalid kui plast; toidulisandid ja toit, kuhu on lisatud vitamiine või mineraale (ainete piirnormid), ning taimseid valmistisi käsitlevate tervise- ja toitumisalaste väidete täielik rakendamine ELi tasandil.

88 Komisjoni talituste töödokument „The REFIT evaluation of the General Food Law (Regulation (EC) No 178/2002)“ (üldiste toidualaste õigusnormide (määruse (EÜ) nr 178/2002) hindamine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames) (SWD(2018) 38 final) (15.1.2018, lk 89).

89 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta), direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta), määrust (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta), määrust (EÜ) nr 1831/2003 (söödalisandite kohta), määrust (EÜ) nr 2065/2003 (suitsutuspreparaatide kohta), määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta), määrust (EÜ) nr 1331/2008 (toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta), määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite kohta) ja määrust (EL) 2015/2283 (uuendtoidu kohta) (COM(2018) 179 final) (11.4.2018).

90 Komisjoni talituste töödokument „The REFIT evaluation of the General Food Law (Regulation (EC) No 178/2002)“ (üldiste toidualaste õigusnormide (määruse (EÜ) nr 178/2002) hindamine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames) (SWD(2018) 38 final) (15.1.2018, lk 39).

91 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta), direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta), määrust (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta), määrust (EÜ) nr 1831/2003 (söödalisandite kohta), määrust (EÜ) nr 2065/2003 (suitsutuspreparaatide kohta), määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta), määrust (EÜ) nr 1331/2008 (toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta), määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite kohta) ja määrust (EL) 2015/2283 (uuendtoidu kohta) (COM(2018) 179 final) (11.4.2018).

92 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta), direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta), määrust (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta), määrust (EÜ) nr 1831/2003 (söödalisandite kohta), määrust (EÜ) nr 2065/2003 (suitsutuspreparaatide kohta), määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta), määrust (EÜ) nr 1331/2008 (toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta), määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite kohta) ja määrust (EL) 2015/2283 (uuendtoidu kohta) (COM(2018) 179 final) (11.4.2018).

Sündmus Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus 29.11.2017
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale) 27.9.2018
Aruande lõplik vastuvõtmine peale ärakuulamismenetlust 14.11.2018
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes 6.12.2018

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Käesoleva aruande võttis vastu loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Nikolaos Milionis. Auditit juhtis kontrollikoja liige Janusz Wojciechowski; teda toetasid kabinetiülem Kinga Wiśniewska-Danek, kabineti atašee Katarzyna Radecka-Moroz, valdkonnajuht Michael Bain, auditijuht Maria Eulàlia Reverté i Casas, auditijuhi asetäitja Päivi Piki, audiitorid Ioannis Papadakis, Manuel Dias Ferreira Martins ja Ermira Vojka ning assistent Terje Teppan-Niesen. Keelealast abi osutasid Philippe Colmant, Vesna Marn ja Michael Pyper.

Vasakult paremale: Eulàlia Reverté i Casas, Katarzyna Radecka-Moroz, Janusz Wojciechowski, Michael Bain, Päivi Piki, Manuel Dias Ferreira Martins.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019

PDF ISBN 978-92-847-1561-9 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/327587 QJ-AB-18-032-ET-N
HTML ISBN 978-92-847-1575-6 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/265954 QJ-AB-18-032-ET-Q

© Euroopa Liit, 2019

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

  • helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
  • helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
  • e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://publications.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.