Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist saab muuta poliitikakujundajatele kasulikumaks

Kokkuvõte

I

Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine on oluline andmeallikas, mille alusel jälgida ja hinnata keskkonnapoliitikat, näiteks seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi ning edusamme Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine on tabelitest ja kontodest koosnev põhjalik statistikaraamistik, mis kirjeldab keskkonna ja ELi majanduse vahelisi seoseid.

II

Auditeerisime, kas komisjon on Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi hästi loonud, seda hästi hallanud ja kasutanud. Meie audit näitas, et komisjon ei määratlenud keskkonnapoliitika kujundamiseks vajalikke Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise pikaajalisi andmevajadusi. Komisjon ei koostanud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise vajaduste loetelu ega täpsustanud, milliseid näitajaid vajatakse. Kuigi Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegia on olemas, puudub selle eesmärkide elluviimise põhjalik tegevuskava. Leidsime, et järjestikustes strateegiates korrati teatavaid strateegilisi eesmärke üle kümne aasta.

III

Komisjon ja liikmesriigid lähtusid Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite kohustuslikkuse ja vabatahtlikkuse kohta ettepanekute tegemisel valdavalt andmete saadavusest ja terviklikkusest ning liikmesriikides tekkiva halduskoormusega seotud kaalutlustest, mitte kindlakstehtud andmevajadustest. Komisjon rakendas Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise mooduleid ilma täieliku kulude ja tulude analüüsita. Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite potentsiaali ei kasutatud võtmetähtsusega keskkonnapoliitika jälgimiseks täielikult ära.

IV

Andmete kiirem avaldamine muudab need kasulikumaks. Leidsime, et kuigi komisjon avaldas teatavad andmed nõutust varem, ei kasutanud ta andmete kiiremaks esitamiseks ära kõiki vahendeid. Puudub avaldamiskalender, millest oleks näha, millal andmed avalikustatakse.

V

Tähelepanekute alusel esitame komisjonile järgmised soovitused:

1. täiustada Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete strateegilist raamistikku;
2. suurendada Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite asjakohasust keskkonnapoliitika kujundamise jaoks;
3. esitada Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmed õigel ajal.

Sissejuhatus

01

On tähtis, et poliitikakujundajatel oleks ajakohane ja usaldusväärne teave, et seirata kestliku arengu suunas tehtavaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid edusamme. Keskkonnamajanduslik arvepidamine on tabelitest ja kontodest koosnev põhjalik statistikaraamistik. See arvepidamine kirjeldab keskkonna ja majanduse vahelisi seoseid, sealhulgas majanduse mõju keskkonnale.

02

Ülemaailmsel tasandil on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) statistikakomisjon kinnitanud keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi kui keskkonnamajandusliku arvepidamise rahvusvahelise statistikastandardi. Süsteemis kasutatakse mõisteid, määratlusi ja liigitusi, mis on kooskõlas ÜRO rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga, mille on välja töötanud ÜRO, Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning Maailmapank. See aitab koostada rahvusvaheliselt võrreldavat statistikat ja aruandeid.

03

Komisjon esitas oma esimese strateegia nn riikliku rohelise arvepidamise¹ kohta 1994. aastal. Sestsaadik on komisjon koostöös liikmesriikide, ÜRO ja OECDga analüüsinud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta olemasolevaid statistilisi andmeid. Komisjon ja liikmesriigid lähtuvad Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise rakendamisel Euroopa strateegiast keskkonnaalase arvepidamise kohta kooskõlas ÜRO keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemiga.

04

Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise õigusraamistikuga² sätestatakse arvepidamise kogumise, koostamise, edastamise ja hindamise ühine standard. Tabelis 1 on kokkuvõtvalt esitatud kuus praegust moodulit. Komisjon kogub vabatahtlikkuse alusel andmeid veel kahe mooduli kohta: Euroopa metsa arvepidamine ning keskkonnatoetuste ja sarnaste siirete arvepidamine. Komisjon töötab välja kolme täiendavat moodulit: looduskapitali arvepidamine / ökosüsteemi arvepidamine, vee arvepidamine ja ressursside haldamise kulutuste arvepidamine. Euroopa keskkonnamajanduslikus arvepidamises esitatakse andmeid 64 majandustegevusala ja kodumajapidamiste kohta. Täiendav üksikasjalik teave Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta on esitatud 1. lisas.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

05

Euroopa keskkonnamajanduslikus arvepidamises määratakse kindlaks ökotööstuse osa kogumajanduses ning toodetav ja tarbitav loodusvarade ja energia kogus. Näiteks tehakse kindlaks kõige saastavam tegevus või tegevus, milles kasutatakse kõige rohkem loodusvarasid. Arvepidamine võimaldab tuvastada, kui palju maksab keskkonnakaitse ja kes selle eest maksab. Euroopa keskkonnamajanduslikus arvepidamises kasutatakse ja täiendatakse olemasolevat keskkonnastatistikat (jäätmed ja mets) ning majandusstatistikat (rahvamajanduse arvepidamise komponendid ning riigi rahanduse ja ettevõtluse statistika). Näiteks võib õhuheitmete arvepidamise mooduli tuletada kasvuhoonegaaside inventuuridest³ või energiastatistikast.

06

Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine võib anda vastused näiteks järgmistele küsimustele.

• Kui kestlikud on praegused tootmis- ja tarbimisharjumused?
• Milline oleks uute keskkonnamaksude mõju? Kellele langeb maksukoormus – tootjatele (tööstus) või tarbijatele (kodumajapidamised)?
• Millist survet avaldavad ELi kaubavood kolmandate riikide keskkonnale?
• Kui palju inimesi töötab ökotööstuses, tootes keskkonnakaupu ja -teenuseid, nagu tuuleturbiinid või päikesepaneelid?

07

Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise peamised kasutajad on komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet. Näiteks on Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine peamine andmeallikas keskkonnapoliitika, nagu ELi seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi jälgimisel ja hindamisel ning kestliku arengu eesmärkide saavutamise suunas tehtavate edusammude mõõtmisel⁴ (vt joonis 1). Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise võimalikud kasutajad on ka ELi liikmesriigid ja teadlased.

08

Eurostat toetab Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise arendamist ja kasutamist. Kõik liikmesriigid koostavad oma vastava arvepidamise ja esitavad Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmed igal aastal komisjonile. Komisjon hindab arvepidamise kvaliteeti Euroopa statistika kvaliteedipõhimõtete ja -kriteeriumide alusel⁵ ning esitab metoodilised suunised, et parandada andmete kvaliteeti ja suurendada nende usaldusväärsust. Joonisel 2 on kokkuvõtlikult esitatud eri sidusrühmade roll ja ülesanded.

09

Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine on üks mitmest meetodist, mille abil Euroopa Komisjon kogub ja uurib keskkonnateavet. Teiste meetodite hulka kuuluvad kasvuhoonegaaside inventuurid, satelliidifotode sagedam kasutamine, spetsiifilised teadusprojektid ning Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt ja jaoks läbi viidud keskkonna- ja majandusmodelleerimine. Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise tugev külg on integreerimine teiste statistiliste (eelkõige majandus-) andmetega, mis võimaldab poliitikakujundajatel hinnata keskkonna- ja majandusküsimuste koostoimet.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

10

Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine on keskkonnapoliitikat puudutava teabe oluline allikas. Järelikult on arvepidamise kvaliteet ja asjakohasus äärmiselt vajalik selle mõju suurendamiseks. Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise hindamine on praegu eriti asjakohane, kuna selle esimese kolme mooduli andmeid on kogutud alates aastast 2013 ja järgmise kolme mooduli omi alates aastast 2017. Hetkel kaalutakse uute moodulite väljatöötamist. Kui rakendatud mooduleid praegu hinnata, võib see anda asjakohaseid teadmisi ja tulemusi võidakse kohaldada uute moodulite väljatöötamisel.

11

Auditi eesmärk oli hinnata, kuidas komisjon juhtis Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise väljatöötamist ja kas arvepidamine vastab ELi poliitikakujundajate vajadustele. Meie üldine auditiküsimus oli: kas komisjon on Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi hästi loonud ja seda hästi hallanud ja kasutanud? Küsimusele vastamiseks uurisime:

• kas komisjon võttis Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise väljatöötamisel ja arendamisel arvesse komisjoni talituste (eriti keskkonna peadirektoraadi, Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Eurostati) ja Euroopa Keskkonnaameti vajadusi;
• Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kasutamist keskkonnapoliitika, näiteks ELi seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi seiramiseks ja hindamiseks ning kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks;
• kuidas komisjon hindas liikmesriikide Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete kvaliteeti ja kas metoodilisi suuniseid anti õigel ajal.

12

Auditi tõendusmaterjal koguti järgmistest allikatest:

• järjestikused Euroopa strateegiad keskkonnaalase arvepidamise kohta, poliitikavaldkondade dokumendid, eri tasandite koosolekute protokollid ja vastavad tõendavad dokumendid;
• Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist ette valmistavatele ja kasutavatele asjaomastele komisjoni talitustele esitatud küsimustikud ja vestlused nendega. Andmete kasutajatena käsitleti auditis keskkonna peadirektoraati, Teadusuuringute Ühiskeskust, Euroopa Liidu statistikaametit (Eurostat) ja Euroopa Keskkonnaametit (EEA). Eurostat oli ka peamine Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete esitaja;
• uuriti nelja perioodi 2015–2017 kohta suhteliselt täielikku andmekogumit omava liikmesriigi (Belgia, Ungari, Poola ja Rootsi) järgmiste moodulite andmeid: õhuheitmete arvepidamine, keskkonnamaksud majandustegevusalade kaupa ja kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine, et kontrollida, kuidas Eurostat hindas kvaliteeti;
• kõigi liikmesriikide ja kõigi kuue Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise mooduli täielikkuse, õigeaegsuse⁶ ja ajakohasuse⁷ kontrollimine.

13

Me ei korranud andmete usaldusväärsuse hindamiseks liikmesriikide kvaliteedi tagamise menetlusi.

Tähelepanekud

Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegiline raamistik ei ole veel kõikehõlmav

Komisjon ei koostanud täielikku Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmevajaduste kogumit

14

Komisjon peaks koordineerima oma keskkonnateabealaseid vajadusi. Ta peaks määratlema, milliseid andmeid on vaja poliitikavaldkondade analüüsimiseks (näidates, millised on üksikasjalikkuse tase, kõige viimased andmed ja perioodilisus), ning tagama, et asjaomased talitused teevad omavahel koostööd ja peavad korrapärast lahendusi loovat dialoogi. Komisjon peaks andmete esitajate ja kasutajatega nõu pidama, et poliitikavaldkondade arengu ja muu tegevuse toetamiseks oleksid olemas asjakohased andmed.

15

Leidsime, et Euroopa keskkonnastatistikas ja arvepidamises on Eurostati ja komisjoni asjaomaste talituste vahelistes erikokkulepetes kindlaks tehtud peamised andmeliigid, mis on vajalikud ELi keskkonnapoliitika kavandamiseks ja elluviimiseks. Samuti on nendes määratletud iga poole roll ja ülesanded, koostöövaldkonnad ning praeguste ja tulevaste statistiliste suundumuste prioriteedid. Kokkuleppeid ajakohastatakse igal aastal.

16

Eurostat ja liikmesriigid (kui riiklike andmete esitajad) vahetavad arvamusi strateegilisel ja operatiivtasandil (vt joonis 3). Rühmad kohtuvad igal aastal. Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist kasutavad komisjoni talitused kutsutakse koosolekutele vaatlejatena.

17

Keskkonnaga seotud keskpikki ja pikaajalisi teabevajadusi väljendatakse sellistes strateegilistes dokumentides nagu seitse aastat kehtiv seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm. Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmevajadused on väljendatud Euroopa keskkonnaalase arvepidamise viieaastases strateegias. Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise ühe mooduli rakendamise protsess aga võtab aega umbes kümme aastat (vt punkt 28). Selline pikk ajavahemik tekitab andmevajaduste väljendamisel probleeme. Puuduvad dokumendid, milles oleks sätestatud üldine pikaajaline ülevaade Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmetest, mida komisjon vajab keskkonnapoliitika kujundamiseks. Selline dokument paneks aluse keskkonnaalase arvepidamise ennetavale ning aja- ja asjakohasele arendamisele.

18

Meie analüüs 2015.–2018. aasta koosolekute protokollide kohta näitas, et Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kasutajad vajavad täielikumaid ja ajakohasemaid andmeid ning metsa, ökosüsteemi ja vee arvepidamise andmeid. Samas ei selgunud protokollidest näitajate laad ega vajalikkus. Tuvastasime, et komisjoni talitused tuginevad valdavalt Eurostati juba esitatud teabele, mida täiendatakse teiste talituste, organisatsioonide ja teadlaste andmeallikatega.

Strateegiat ei täiendatud kõikehõlmava tegevuskavaga

19

Euroopa strateegias keskkonnaalase arvepidamise kohta peaks komisjon poliitikavaldkondade vajaduste põhjal määratlema Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise arengu. Strateegia tõhusaks rakendamiseks peaks komisjon seadma eesmärgid tähtsuse järjekorda ja osutama, kuidas neid ellu viiakse ja saavutatakse.

20

Euroopa strateegias keskkonnaalase arvepidamise kohta kirjeldatakse keskkonnaalase arvepidamise arendamise ja kasutuse ühtlustamise prioriteete ja meetmeid, et neid kohaldataks Euroopas järjepidevalt. Seni on keskkonnaalase arvepidamise valdkonnas välja töötatud neli strateegiat (vt joonis 4). Need strateegiad hõlmavad poliitikavaldkondade vajadusi ja tulevast keskkonnategevust käsitlevaid lõike, mida on kasutatud keskkonnaalase arvepidamise töörühmade volituste alusena. Edasine tegevus on määratletud tähtsuse järjekorda seatud eesmärkidena.

21

Nagu eelmistes Euroopa strateegiates keskkonnaalase arvepidamise kohta, mainitakse ka 2019.–2023. aasta strateegias olemasolevate ja tulevaste arvepidamisvaldkondade võimalikke kasutusviise. Strateegia põhieesmärgid on vastata kasutajate vajadusele saada kvaliteetseid andmeid ning andmete laialdane tunnustamine ja väärtustamine. Selle saavutamiseks on välja pakutud vastavad eesmärgid. Strateegias ei ole aga esitatud põhjalikku tegevuskava tulevase töö kohta selles valdkonnas, sh vahe-eesmärke ja eelarveprognoose. Strateegia rakendamist käsitlevas dokumendis on esitatud meetmed. Kõnealuses dokumendis ei käsitleta aga nende meetmete elluviimise üksikasju. Tähtajad on antud mõne meetme kohta, teiste juures need puuduvad.

22

Teatavaid eesmärke on korratud viimases kolmes strateegias, näiteks eesmärki parandada teabevahetust Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise tähtsuse kohta ja edendada selle kasutamist. Komisjoni dokumentide, kaasa arvatud strateegia põhjal võib öelda, et Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine ei ole laialdaselt tuntud ja poliitikakujundajad ei ole seda seni täiel määral ära kasutanud. 1. selgituses on toodud näiteid teistest eesmärkidest, mida on korratud alates 2003. või 2008. aastast.

Puudused Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite rakendamises vähendasid nende tähtsust poliitikakujundamise protsessis

Komisjon rakendas Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise mooduleid ilma täieliku kulude-tulude analüüsita

23

Komisjon peaks Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite valimisel lähtuma andmekasutajate ühiselt kokku lepitud prioriteetidest. Enne mooduli kohustuslikuks muutumise aja kohta ettepaneku tegemist peaks komisjon tegema kulude-tulude analüüsi.

24

Arvepidamise loomise protsess algab sellega, et asjaomased komisjoni talitused väljendavad oma andmevajadusi, misjärel Eurostat analüüsib kasutatavate andmete ja metoodika kättesaadavust. Enne kui komisjon teeb ettepaneku arvepidamine kohustuslikuks muuta, võib ta anda liikmesriikidele prooviuuringuteks toetust, et luua metoodika ja/või ühtlustada seda ning katsetada andmete kogumist.

25

Komisjon analüüsis määrusele lisatud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise esimest kolme moodulit (vt tabel 1) nende rakendamiskulude alusel. Kokkuvõtlikus analüüsis ei esitatud moodulite konkreetset kasutusotstarvet ega määratud kindlaks saadavat kasu. Ülejäänud kolme määrusesse lisatud mooduli puhul ei analüüsinud komisjon kulusid ja tulusid täies ulatuses.

26

Komisjon ja liikmesriigid lähtusid moodulite kohustuslikkuse ja vabatahtlikkuse kohta ettepanekute tegemisel valdavalt andmete saadavusest ja terviklikkusest ning liikmesriikides tekkiva halduskoormusega seotud kaalutlustest, mitte kindlakstehtud andmevajadustest.

Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise ühe mooduli rakendamine võttis aega umbes kümme aastat

27

Hindasime Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kuue kohustusliku mooduli rakendamisaega esimesest prooviuuringust kuni mooduli kaasamiseni õigusraamistikku (vt joonis 5). Leidsime, et kuuest kohustuslikust moodulist nelja rakendamise protsessile kulus üle kümne aasta.

28

Komisjon tegi 2003. aastal ettepaneku tulevikus välja töötatavate muude vabatahtlike moodulite kohta (nt metsa arvepidamine ja vee arvepidamine). Töö nende moodulite väljaarendamiseks alles käib. Näiteks soovis keskkonna peadirektoraat metsa arvepidamise moodulit, kuid meie auditi ajaks ei olnud seda moodulit täielikult rakendatud (vt 2. selgitus).

29

Uue Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise mooduli rakendamine võtab kaua aega. Lühikeses ja keskpikas plaanis täiendab komisjon Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmeid näiteks teiste organisatsioonide kogutud, teadlaste koostatud või uuel tehnoloogial, näiteks satelliidifotodel, põhinevate andmetega.

Komisjon ei kasutanud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise mooduleid kõigis asjakohastes poliitikavaldkondades

30

Määruse (EL) nr 691/2011 kohaselt tuleks Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist hakata „aktiivselt ja täpselt kasutama kõikides liikmesriikides ja kõigis liidu asjakohastes poliitikavaldkondades kui võtmetähtsusega sisendit mõjuhinnangute, tegevuskavade ja seadusandlike ettepanekute koostamisel ning teiste poliitika kujundamisprotsessis oluliste tulemuste kontekstis“. Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet peaksid kasutama arvepidamist eelkõige kestliku arengu eesmärkide täitmise jälgimiseks Euroopas ning seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi seireks ja hindamiseks – need on kaks olulist Euroopa algatust keskkonnasäästlikkuse ja majanduse jätkusuutlikkuse valdkonnas.

31

Leidsime, et korrapäraselt kasutatakse kolme mooduli andmeid (kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine, keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine ja keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine). Näiteks kasutas komisjon neid ülevaadetes ja analüüsides, mis on seotud Euroopas ressursitõhususe saavutamiseks tehtud edusammude, ringmajandusele ülemineku⁸, rohemajandusele ülemineku või keskkonnakaitsekulutustega. Kuigi komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet kasutavad keskkonnamaksude andmeid, ei kasuta nad Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise liigitust majandustegevusalade kaupa (majandustegevusalade kaupa liigitatud keskkonnamaksude moodul). Meie auditeeritud komisjoni talitused, kes kasutasid Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist, ja Euroopa Keskkonnaamet ei kasutanud poliitikakujundamise protsessis õhuheitmete ega füüsilise energiavoo moodulit.

32

ÜRO Peaassamblees 2015. aastal sätestatud 17 üldeesmärgist, millega saavutada maailmas 2030. aastaks kestlik areng, peetakse seitset eesmärki peamiselt keskkonnaalasteks (eesmärgid nr 6, 7, 11, 12, 13, 14 ja 15), ülejäänutel on keskkonnaalane/jätkusuutlikkuse mõõde ja nad sisaldavad keskkonnaaspekte (eesmärgid nr 2, 3, 8 ja 9). Euroopas jälgib Eurostat 17 kestliku arengu eesmärgi täitmiseks tehtud edusamme alates 2017. aastast sihtotstarbeliste ELi kestliku arengu eesmärkide näitajatega ja avaldab ELi kestliku arengu eesmärkide seirearuande. ELi kestliku arengu eesmärkide näitajad on viidud üldjoontes kooskõlla ÜRO kestliku arengu eesmärke käsitlevate näitajatega⁹.

33

ELi kestliku arengu eesmärkide näitajaid on kokku umbes 100. Komisjon vaatab need igal aastal konsultatsiooniprotsessi käigus läbi. Näitajate kogum peab vastama mitmele põhimõttele, sealhulgas:

• iga kestliku arengu eesmärgi kohta võib olla kuni kuus näitajat. ELi kestliku arengu eesmärkide näitajate hulka võivad kuuluda mitme otstarbega lisanäitajad, mida kasutatakse enam kui ühe eesmärgi täitmise jälgimiseks. ELi kestliku arengu eesmärkide 2019. aasta näitajate puhul jälgitakse iga eesmärgi täitmist 5–11 näitaja abil;
• et lisada uus näitaja eesmärgile, millel on juba 6 näitajat, tuleb mõni teine näitaja välja jätta;
• näitajaid võib asendada vaid siis, kui uus näitaja annab täpsema mõõtmistulemuse. Seega peab iga uus näitaja olema täielikult välja arendatud, poliitikavaldkonnale vastav ja statistiliselt kvaliteetsem kui näitaja, mida see asendab.

34

ELi kestliku arengu eesmärkide täitmisel tehtavate edusammude jälgimiseks kasutab Eurostat kaht Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulit (vt joonis 6). Ajavahemiku 2019–2023 keskkonnaalase arvepidamise Euroopa strateegia kohaselt oleks aga Euroopa kestliku arengu eesmärkide täitmist aidanud jälgida Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kõik kohustuslikud moodulid, välja arvatud keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine ja kahe valdkonna (ökosüsteem ja vesi) arvepidamine, mille väljatöötamisega alles tegeletakse.

35

Komisjoni eri talitused pakkusid 2018. ja 2019. aastal välja kaks alternatiivset näitajat, kasutades õhuheitmete moodulit ning keskkonnakaupade ja -teenuste sektori moodulit (õhuheitmed tööstusharude kaupa ja rohemajandus). Eurostat jättis näitajad esialgu kehtestamata tulenevalt kasutatavate andmeallikatega või olemasolevate kestliku arengu eesmärkide näitajate asendamisega seotud lahkarvamustest või riigi tasandi andmete puudumise tõttu.

36

Seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm on ELi keskkonnastrateegia, millest juhindutakse Euroopa keskkonnapoliitikas 2020. aastani. Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis ei kehtestata, kuidas Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist oleks võimalik kasutada selle poliitika seireks ja hindamiseks. Euroopa Keskkonnaamet määrab näitajad kindlaks seireprotsessi käigus. Amet kasutab oma iga-aastastes näitajaid käsitlevates aruannetes seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi elluviimise jälgimiseks kolme Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulit¹⁰. Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi raames valib amet ise oma näitajad.

37

Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi üks kolmest põhieesmärgist on „kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali“. Eesmärgi täitmise jälgimiseks töötab komisjon Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise uue moodulina välja looduskapitali arvepidamist¹¹ (ehk ökosüsteemi arvepidamist¹²). Looduskapitali arvepidamine aitaks jälgida ka keskkonnaga seotud kestliku arengu eesmärke nr 6, 14 ja 15, mille kohta komisjonil ei ole rahuldavat näitajate valikut.

38

Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi elluviimise jälgimiseks vajavad poliitikakujundajad integreeritud raamistikus esitatud keskkonnaalast arvepidamist. Selline raamistik ühendaks keskkonnaalase arvepidamise muude majandusandmetega (näiteks sisend-väljundandmete tabelites¹³). Sellega loodaks seos majanduse ja keskkonna (näiteks õhusaaste, keskkonnamaksud, materjalide kaevandamine ja kasutamine, keskkonnakaitse) vahel. Eurostat avaldab keskkonnaalase arvepidamise moodulid eraldi. Integreeritud raamistiku¹⁴ väljatöötamine jätkub ja seni kasutab komisjon alternatiivseid andmeallikaid, mis põhinevad erineval metoodikal. (Vt 3. selgitus).

Eurostatil on probleeme ajakohaste ja kvaliteetsete andmete hankimisega

39

Liikmesriigid peaksid esitama oma Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmed ja nendega seotud kvaliteediaruande tähtajaks ning vastavalt ELi tasandil määratletud ja kokku lepitud raamatupidamisstandarditele. Eurostat peaks hindama Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete kvaliteeti kehtestatud põhimõtete¹⁵ ja kriteeriumide¹⁶ alusel. Eurostat peaks esitama metoodilised suunised, mis aitaksid parandada kvaliteeti ja usaldusväärsust, ning koostama ja avaldama hinnangulised andmed liikmesriikidelt saamata jäänud andmete asemel.

40

Joonisel 7 on esitatud kvaliteedihindamise protsess andmete esitamisest kuni nende avaldamiseni.

Probleemid andmete kogumisega õigel ajal

41

Andmete ajakohasus on tähtis kvaliteedikriteerium. Surve keskkonnale aina suureneb ja ajakohased andmed aitavad mõista olukorda, et võimaldada tõhusalt tegutseda. Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmeid tuleks koguda ja kättesaadavaks teha selleks, et komisjonil oleks ELi valdkonnapoliitika loomisel ja jälgimisel võimalik neid kiiresti ja ulatuslikult kasutada.

42

Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise õigusraamistikus nähakse ette, et liikmesriigid peavad andmed esitama kahe aasta jooksul. Leidsime, et andmeid kasutavad peamised komisjoni talitused palusid Eurostatilt määruses nõutust ajakohasemaid andmeid. Seepärast töötas Eurostat välja korra esimese kolme mooduli värskemate hinnanguliste andmete loomiseks. Komisjon esitab kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise hinnangulisi andmeid kuuekuulise viivitusega ja õhuheitmete arvepidamise andmeid üheaastase viivitusega. Eurostat püüab keskkonnamaksude kohta majandustegevusalade kaupa esitada hinnangulisi andmeid üheaastase viivitusega. Komisjon esitas ülejäänud kolme mooduli kohta andmete varasemat edastamist käsitleva aruteludokumendi DIMESA töörühmale (vt joonis 3) 15. mail 2019.

43

Uurisime ühe mooduli (kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine) võrdlust, milles Eurostat võrdles enda loodud hinnangulisi andmeid ja liikmesriikidelt 2013. ja 2014. aasta kohta saadud tegelikke andmeid. Seda moodulit kasutatakse kodumaise toorme kasutuse näitaja leidmiseks (vt 4. selgitus). Eurostat võrdles oma analüüsis näitaja kohta komisjoni loodud hinnanguliste ja tegelike andmete erinevust (ja nende jaotust materjaliliikide kaupa). Kokkuvõttes on ELi tasandil absoluutne erinevus väike, hoolimata märkimisväärsetest erinevustest mõne üksiku kirje puhul. Õigemate esialgsete hinnanguliste andmete saamiseks tuleb võtta paremini arvesse liikmesriikide eripära.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni esitatud teabe põhjal.

44

Liikmesriigid ja komisjon esitavad rahvamajanduse arvepidamise ja põllumajanduse arvepidamise kohta andmeid kahes etapis. Esimese etapi varases järgus esitatakse koondandmed, sealhulgas hinnangulised andmed. Hilisemas etapis esitatakse täpsemad ja üksikasjalikumad andmed. Andmete kaheetapilise esitamise kord suurendab arvepidamise ajakohasust ja järelikult ka kasulikkust. Euroopa keskkonnamajanduslikus arvepidamises ei kasutata sellist andmete kaheetapilise esitamise korda.

45

Esimese kolme mooduli puhul (vt tabel 1) pidas enamik liikmesriike kinni määruses sätestatud tähtaegadest. Ühe erandiga saatsid kõik liikmesriigid 2016. ja 2017. aastal kvaliteediaruanded tähtajaks. 2017. aastal saatis ainult neli liikmesriiki andmed pärast tähtaega (kaks riiki ühe mooduli kohta ja kaks riiki kahe mooduli kohta).

46

Järgmise kolme mooduli kvaliteediaruande esitamiseks andis komisjon iga mooduli jaoks nende esimesel rakendamisaastal kolm kuud ajapikendust. Pärast pikendatud tähtaega saatis aruande kaheksa¹⁷ liikmesriiki. Kvaliteediaruannete puudumise tõttu valideerimisprotsessis ei saa komisjon andmete võrreldavust asjakohaselt hinnata. Neljale liikmesriigile tehti erand ühe või mitme mooduli andmete esitamiseks pärast tähtaega. Üks liikmesriik, kellele ei tehtud erandit, saatis keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamise andmed alles kaheksa kuud pärast sätestatud tähtaega.

47

Ajavahemikul 2015–2017 lühenes kuuest kohustuslikust moodulist mõne puhul valideerimise ja avaldamise vaheline aeg. Selle tulemusena avaldati andmed varem. Samas ei avaldata Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite andmete esitamise ajakava. Eurostat avaldab andmed siis, kui need on valideeritud. Kuna puudub avaldamiskalender, on andmeid kasutavateld komisjoni peamistel talitustel üksnes teave Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete avaldamisele eelneva ajakava kohta. Kui liikmesriik saadab Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmed pärast tähtaega või viivitab liiga kaua komisjoni selgitusnõuetele vastamisega, võib ta pikendada valideerimisprotsessi läbiviimise aega ja lükata seega andmete avaldamist edasi.

48

Tabelis 3 on esitatud liikmesriikidelt saamata jäänud andmete osakaal 2017. aastal kogutud andmetes vastava avaldamiskuupäeva seisuga. Mõne erandiga saatsid liikmesriigid esimese kolme mooduli kohta nõutud andmed. Järgmise kolme mooduli andmed ei olnud aga täielikud, eriti keskkonnakaupade ja -teenuse sektori arvepidamises, mille kohta ei saatnud andmeid 16 liikmesriiki, kellest kolmele oli tehtud erand. Kui liikmesriigid andmeid ei saatnud, tuli Euroopa koondandmete arvutamiseks kasutada komisjoni hinnangulisi andmeid.

49

Eurostat võtab mitteametlikult ühendust kõigi liikmesriikidega, kes on jätnud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmed tähtajaks täielikult või osaliselt esitamata. Leidsime, et auditis vaadeldud kolme aasta kohta ei saatnud õhuheitmete arvepidamise mooduli täielikke andmeid 16 liikmesriiki. Eurostat avastas probleeme mõningates Soome 2015. aasta materjalivoo arvepidamise andmetes. Eurostat asendas Soome heakskiidul need andmed oma hinnangutega ja avaldas need koos teiste liikmesriikide andmetega 2015., 2016. ja 2017. aastal. Soome saatis ajavahemiku 2015–2017 ajakohastatud andmed 2018. aastal.

50

Viiel juhul saatis Eurostat ametliku kirja, milles nõudis Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite kohta puuduvate andmete esitamist. Teistele liikmesriikidele komisjon puuduvate Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete esitamist nõudvaid ametlikke kirju ei saatnud. Komisjon võib alustada ELi õigust rikkuva liikmesriigi suhtes rikkumismenetlust. Me ei leidnud rohkem tõendeid selle kohta, et Eurostat oleks nõudnud liikmesriikidelt kõigi ettenähtud andmete esitamist.

Andmete kvaliteedi probleemid

51

Eurostat kontrollib liikmesriikide andmeid valideerimisprotsessis. Kontrollimisel tuvastati probleeme. Näiteks saatis Soome 2015. aasta kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise andmed, kuid valideerimisel avastas Eurostat probleeme ega kinnitanud andmeid. Et leida Euroopa koondandmed, arvutas Eurostat alternatiivse lahendusena Soome nõusolekul liikmesriigi ajavahemiku 2015–2017 hinnangulised koguandmed.

52

Tuvastasime nelja liikmesriiki käsitlevate dokumentide analüüsimisel puudusi valideerimisprotsessi dokumenteerimises (vt üksikasjade jaoks 5. selgitus). Eurostati valideerimisprotsessis kontrollitakse muu hulgas täielikkust, järjepidevust ja usutavust. Usutavuse kontrollimisel võrdleb Eurostat näiteks kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamist rahvusvahelise kaubanduse andmebaasiga ja eelnenud aastatel esitatud liikmesriikide andmetega. Kontroll hõlmab ka keskmiste aastaste muutuste analüüse. Oluliste erinevuste puhul juhitakse probleemile tähelepanu ja nõutakse selgitust. Eurostat saadab vastavale liikmesriigile valideerimisaruande, mis hõlmab nõuet selgitada asjakohaste probleemide põhjuseid.

53

Eurostati kvaliteedihindamise protsessi üks osa on võrreldavuse hindamine. Õigusraamistiku kohaselt peaks liikmesriikide kvaliteediaruannetes esitatud teave võimaldama Eurostatil nõuetekohaselt hinnata, kas liikmesriigid kohaldavad määratlusi võrreldaval viisil. Kvaliteediaruanded aga ei sisaldanud võrreldavust nõuetekohaselt hinnata lubavat piisavat teavet. Leidsime, et auditi valimisse kuulunud liikmesriikide kvaliteediaruannetes esitati teave kasutatud peamiste andmeallikate kohta, kuid mitte arvepidamise koostamise üksikasjalike meetodite kohta. Seevastu üks liikmesriik (Belgia) esitas iga mooduli kohta eraldi metoodikaalase märkuse, mis täiendas kvaliteediaruandeid.

54

Komisjon suudab lahendada üksikute liikmesriikidega seotud probleeme õigel ajal. Meie auditi nelja liikmesriigiga valimis esines vaid üks juhtum, kus komisjon ei tegelenud metoodikaga seotud probleemiga. Rootsi palus oma 2015., 2016. ja 2017. aasta kvaliteediaruandes metoodilisi suuniseid tselluloosikeedu kõrvalsaaduse (must leelis) kasutamisest tuleneva biogeense CO₂-heite kohta.

55

Eri valdkondi läbivate keerukate juhtumitega seotud metoodikaprobleemide kohta asjakohaste suuniste andmiseks kulub mitu aastat ja see võib kahjustada asjassepuutuvate andmete kvaliteeti. Täheldasime, et töö teatavate läbivate metoodikaprobleemidega (näiteks on transpordi metoodikaprobleemide lahendamiseks moodustatud rakkerühm) – käib juba alates 2012. aastast. Mitteresidentide tasutavate maksudega ja ühendavate kirjete (millega territooriumipõhise näitaja muutus arvutatakse ümber residentsuspõhise näitaja muutuseks) hinnanguliste andmetega seotud probleemidele juhiti tähelepanu juba andmete kogumise ajal 2013. aastal. Nende probleemide lahendamiseks loodi rakkerühmad alles vastavalt 2017. ja 2015. aastal.

Järeldused ja soovitused

56

Kestliku arengu suunas tehtavate keskkonnaalaste edusammude jälgimiseks on tähtis, et poliitikakujundajate käsutuses oleks ajakohane ja usaldusväärne teave. Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine kirjeldab keskkonna ja majanduse vahelisi seoseid ning on keskkonnapoliitika jälgimisel ja hindamisel oluline andmeallikas (vt punktid 01–08).

57

Leidsime, et komisjon ei määratlenud keskkonnapoliitika kujundamiseks vajalikke Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise keskpikki ega pikaajalisi andmevajadusi. Eurostat ja arvepidamist kasutavad komisjoni talitused teevad koostööd Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise arendamisel, kuid ei ole selgesti väljendanud selle arvepidamisega seotud andmevajadusi ega üksikasjalikult sätestanud, millised näitajad on vajalikud keskkonnapoliitika kavandamiseks ja jälgimiseks (vt punktid 14–18).

58

Euroopa keskkonnaalase arvepidamise strateegia rakendamist käsitlevas dokumendis pakutakse välja mõned meetmed strateegia eesmärkide täitmiseks. See-eest puuduvad eesmärkide täitmise kõikehõlmav tegevuskava, vahe-eesmärgid ja eelarveprognoos. Leidsime, et strateegiates korrati teatavaid strateegilisi eesmärke kauem kui kümme aastat (vt punktid 19–22).

1. soovitus. Parandada Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete strateegilist raamistikku

Soovitame komisjonil

1. koostada dokument, milles esitatakse keskkonnapoliitika kujundamiseks vajalike Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete pikaajaline kava;
2. kokku panna Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise koostamiseks vajalik andmete kogum, sh keskkonnapoliitika kujundamiseks vajalikud näitajad;
3. koostada kõikehõlmav tegevuskava (vahe-eesmärkide ja eelarveprognoosiga) Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegia rakendamiseks.

Tähtaeg: 31. detsember 2021

59

Komisjon ei valinud kohustuslikke Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise mooduleid peamiselt oma talituste väljendatud vajaduste põhjal ega teinud enne moodulite väljatöötamist kulude ja tulude täielikku analüüsi. Komisjon täiendas lühiajaliste ja keskpikkade andmevajaduste rahuldamiseks Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmeid muudest allikatest pärit andmetega, peamiselt seetõttu, et Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite rakendamine võtab kaua aega (8–14 aastat) (vt punktid 23–29).

60

Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise mooduleid ei kasutatud täiel määral kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude ja seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi elluviimise jälgimiseks. Põhikasutajad ja poliitikakujundajad vajavad, et keskkonnaalane arvepidamine oleks esitatud integreeritud raamistikus, et oleks võimalik mõista majanduse ja keskkonnamõõtme aspektide vastasmõju. Eurostat avaldab Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid aga eraldiseisvalt, mis ei võimalda sellist integreeritud käsitlust. Komisjon kasutab eri metoodikal põhinevaid alternatiivseid andmeallikaid (vt punktid 31–38).

2. soovitus. Suurendada Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite asjakohasust valdkonnapoliitika kujundamisel

Soovitame komisjonil

1. hinnata keskkonnamajandusliku arvepidamise integreeritud raamistiku väljatöötamise kulusid ja kasulikkust, et suurendada keskkonnateabe järjepidevust ning soodustada ELi poliitika kujundamise kasulikkust;
2. hinnata komisjoni asjaomaste talituste väljendatud vajadusi ja teha esildatud uute Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite kulude-tulude analüüs.

Tähtaeg: 31. detsember 2021 punkti a puhul ja 31. detsember 2023 punkti b puhul

61

Õigusraamistikus nähakse ette, et komisjon peaks esitama keskkonnamajandusliku arvepidamise andmed kuni kaheaastase viivitusega. Kui aga andmed kiiremini esitada, oleks Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine kasulikum. Eurostat esitab juba niigi Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kuuest moodulist kahe kohta ajakohasemaid andmeid. Teise mooduli rakendamine on pooleli. Ülejäänud kolme mooduli kohta esitas komisjon meetmete ettepaneku 15. mail 2019. Andmete varasem laekumine oleks võimaldanud Eurostatil andmeid kiiremini avaldada ja seega suurendada Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kasulikkust. Mõnel juhul ei saatnud liikmesriigid nõutud andmeid ettenähtud tähtaja jooksul. Andmete avaldamiseks kuluv aeg lühenes, kuid avaldamiskalendri puudumine tähendab, et Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kasutajad ei tea täpselt ette, millal andmed kättesaadavaks muutuvad (vt punktid 41–50).

62

Eurostat leidis üldiseid probleeme liikmesriikide andmete valideerimise protsessis. Avastasime siiski puudusi ka valideerimisprotsessi dokumentides. Leidsime, et liikmesriikide andmetega kaasnevas kvaliteediaruandes ei olnud piisavat teavet, et võimaldada Eurostatil andmete kvaliteeti nõuetekohaselt hinnata. Eurostat andis suuniseid ja käsitles liikmesriikide tõstatatud probleeme ning läbivaid metoodilisi küsimusi (vt punktid 51–55).

3. soovitus. Parandada Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete ajakohasust

Soovitame komisjonil

1. analüüsida, mil määral võiks kaheetapilist menetlust, mis on sarnane rahvamajanduse arvepidamise menetlusega, kohaldada kõigi Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite suhtes;
2. kasutada olemasolevaid vahendeid, et mõjutada liikmesriike esitama ajakohasemat teavet,
3. töötada välja Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete avaldamise ajakava.

Tähtaeg: 31. detsember 2022

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Nikolaos Milionis, võttis käesoleva aruande vastu 11. septembri 2019. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kuue kohustusliku mooduli ülevaade

Õhuheitmete arvepidamine

Õhuheitmete arvepidamises kirjendatakse gaasiliste ja tahkete jääkainete vooge, mis heidetakse majandusest atmosfääri. Siia ei kuulu looduslikud vood, nagu vulkaanid ja metsatulekahjud, maakasutusest, maakasutuse muutustest ja metsandusest tulenevad heitkogused ega kaudne heide.

Nagu rahvamajanduse arvepidamises, järgitakse ka siin residentsuse printsiipi. See tähendab, et arvepidamises kirjendatakse residendist majandusüksuste tekitatud heitkoguseid ka siis, kui need tekivad territooriumist väljaspool (nt mujal maailmas tegutsevad lennu- või laevandusettevõtjad).

Arvepidamine hõlmab

• andmeid kuue kasvuhoonegaasi ja seitsme õhusaasteaine kohta majandustegevusalade kaupa ja kodumajapidamistes. Õhusaasteaineid väljendatakse tihti mõne teise õhusaasteaine ekvivalendina (nt metaani väljendatakse CO₂-ekvivalendina), et oleks võimalik arvutada keskkonnale avalduva surve näitajaid, nagu globaalse soojendamise potentsiaal, happegaasid või troposfääriosooni lähteained;
• andmeid õhuheitmete intensiivsuse kohta, mis tähendab tonnides väljendatud heitmete suhet miljoni euro suurusesse kogulisandväärtusesse;
• andmeid riiklike õhuheitmete kogusumma ja riiklikest heitmete inventuuridest saadud kogusumma vahe kohta.

Keskkonnamaksud majandustegevusalade kaupa

Keskkonnamaksude arvepidamises kirjendatakse keskkonnamaksud neljas kategoorias: energia, transport, saaste ja loodusvarad. Iga maksukategooria andmed esitatakse majandustegevusalade kaupa ja kodumajapidamiste kohta.

Moodulis esitatud andmete võimalik kasutusviis on toodud 2. näites.

Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine

Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamises kirjendatakse aastas majandusse sisenevad ja sellest väljuvad materjalivood väljendatuna tuhandetes tonnides. Siin esitatakse andmed selliste näitajate leidmiseks nagu loodusvarade kaevandamine majanduses, materjalitarbimine, loodusvarade tootlikkus, materjalijalajälg ning majanduskasvu ja loodusvarade kaevandamise lahtisidumine teineteisest.

Arvepidamises on 50 tahkete, gaasiliste ja vedelas olekus materjalide kategooriat (biomass, metallimaagid, mittemetalsed mineraalid ja fossiilse energia kandjad). See ei hõlma vett ega õhku.

Rahvamajandusse siseneva materjali alla kuulub kodumaal kaevandatav ja teistest riikidest imporditav füüsiline materjal. Väljund hõlmab kodumaal kasutatavat ja teiste riikide majandusse eksporditavat füüsilist materjali.

3. näide annab aimu kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise andmete kasutamisest.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamises kirjendatakse kulutused, mille residendist majandusüksused eraldavad keskkonnakaitseks. Arvepidamises esitatakse riiklikud keskkonnakaitsekulutused, keskkonnakaitseteenuste tootmine ja tarbimine ning muud keskkonnakaitsesiirded.

Keskkonnakaitsealane tegevus hõlmab välisõhu ja kliima kaitset, heitveekäitlust, jäätmekäitlust, pinnase, põhja- ja pinnavee kaitset ja puhastamist, müra ja vibratsiooni vähendamist, bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja maastikukaitset, kiirguskaitset ning keskkonnaalast uurimis- ja arendustööd. Arvepidamises arvutatakse välja, kui palju pingutavad ühiskond ja ettevõtjad põhimõtte „saastaja maksab” rakendamiseks.

4. näide puudutab keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise üht kasutusviisi.

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamises kirjendatakse teave konkreetselt keskkonnakaitse või ressursihalduse eesmärgil loodud ja toodetud kaupade ja teenuste tootmise kohta.

Arvepidamine hõlmab andmeid tootjate toodetavate ja rahalises väärtuses mõõdetavate keskkonnatoodete (kaubad ja teenused), kogulisandväärtuse ning tootmisega seotud tööhõive kohta. Andmed on liigitatud majandustegevusalade ja keskkonnakaitse tegevusalade kaupa.

5. näites on esitatud keskkonnakaupade ja teenuste sektori andmete üks võimalik kasutusviis.

Füüsilise energiavoo arvepidamine

Füüsilise energiavoo arvepidamises kirjendatakse keskkonnast majandusse suunduvat, majanduse sees ringlevat ja majandusest keskkonda suunatavat füüsilist energiavoogu (väljendatuna teradžaulides). Energiavoo andmed on esitatud majandustegevusalade kaupa ja kodumajapidamiste kohta. Majandustegevus hõlmab tootmist, tarbimist ja akumuleerumist.

Andmed näitavad

• loodusliku energia sisendite (nt taastumatutest fossiilsetest ainetest ja taastumatust tuumamaterjalist tulenev looduslik energia, hüdro-, tuule-, päikese- ja biomassienergia),
• energiatoodete (nt kivisüsi, biogaas, vedelad biokütused, elektrienergia, puit, tuumakütus, naftasaadused, muu maagaas kui biogaas) ning
• energia jääkide (nt taastuvad ja taastumatud jäätmed ja energiaga mitteseotud kasutamiseks mõeldud toodetes sisalduv energia) pakkumist ja kasutamist.

6. näites on toodud keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise üks võimalik kasutusviis.

Akronüümid ja lühendid

CO₂: süsinikdioksiid

DG CLIMA: kliimameetmete peadirektoraat

DG ENV: keskkonna peadirektoraat

DIMESA: keskkonnastatistika ja arvepidamise valdkonna direktorid

EFTA riigid: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits)

EL: Euroopa Liit

ESEA: Euroopa strateegia keskkonnaalase arvepidamise kohta

ETEA: keskkonnamaksud majandustegevusalade kaupa

Eurostat: Euroopa Liidu Statistikaamet

EW-MFA: kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine

OECD: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Komisjoni vastused

Kokkuvõte

I

Lisaks Euroopa keskkonnamajanduslikule arvepidamisele kasutab komisjon laia valikut andmetöötlus- ja aruandlussüsteeme vastavalt keskkonnadirektiividele, mille kaudu toimub keskkonnapoliitika seire ja hindamine (parema õigusloome kohaldamise raames), näiteks lindude direktiiv, elupaikade direktiiv, veepoliitika raamdirektiiv, merestrateegia raamdirektiiv ja muud. Keskkonnapoliitika hindamiseks kasutatakse nimetatud allikaid, aga ka mitmeid muid, näiteks teadusuuringuid, ekspertuuringuid, metauuringuid ja muid.

II

Komisjoni pikaajaline andmevajadus on määratletud strateegiadokumentides, näiteks seitsmendas keskkonnameetmete programmis, bioloogilise mitmekesisuse strateegias jm, samuti on neid käsitletud keskkonnaalase seire ja aruandluse toimivuskontrollis (vt COM(2017) 312).

Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegia järjestikulised väljaanded moodustavad areneva visiooni katkematu kehandi. Kui strateegilised eesmärgid jäid samaks, on need seotud erinevate arvepidamistega. Eelkõige ei eksisteerinud strateegia kahe esimese väljaande ilmumise ajal mingeid õigusmooduleid. Strateegia kahe esimese väljaande rakendamise tulemusena tekkisid kolmanda ajaks esmased moodulid ja neljanda väljaande ajaks tuli neid veelgi juurde.

III

Komisjon tegi ettepaneku luua mitme kriteeriumi alusel Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid. Nende kriteeriumide hulgas on komisjoni talituste nimetatud vajadused, andmete kättesaadavus ja liikmesriikide halduskoormus.

IV

Komisjon on nõus, et andmete kiirem kättesaadavaks tegemine suurendab nende kasulikkust.

V

Komisjon on kõigi soovitustega nõus.

Sissejuhatus

01

Komisjon on nõus, et Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine on poliitikakujundajate jaoks oluline. Keskkonnamajandusliku arvepidamise kasutusala on suunatud keskkonna ja majanduse seoste kindlaksmääramisele. See on kasulik ja on üks peamistest kasutusaladest.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

10

Komisjon on nõus, et Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise hindamine on eriti tähtis praegu, sest arvepidamise esimest kolme kohustuslikku moodulit on rakendatud alates 2013. aastast, järgmised kolm kohustuslikku moodulit võeti kasutusele 2017. aastal ning praegu kaalutakse uute moodulite rakendamist aruandluseks tulevikus.

Tähelepanekud

17

Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise keskpikki ja pikaajalisi teabevajadusi väljendatakse Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegia järjestikuliste väljaannete ja mitmesuguste poliitiliste algatuste kaudu (nt ressursitõhusus, ringmajandus, energialiit, bioloogilise mitmekesisuse strateegia jne), millega kaasnevad konkreetsed seireraamistikud.

21

2019. aasta mais arutas komisjon liikmesriikidega Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise 2019.–2023. aasta strateegia rakendamise kava projekti.

22

Komisjoni vastus punktile 22 ja 1. selgitusele.

Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegia järjestikulised väljaanded moodustavad areneva visiooni katkematu kehandi ja eesmärgid jäävad samaks, kui see on asjakohane. Kui strateegilised eesmärgid jäid samaks, on need seotud erinevate raamatupidamisarvestustega. Eelkõige ei eksisteerinud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegia kahe esimese väljaande ilmumise ajal mingeid õigusmooduleid. Strateegia kahe esimese väljaande rakendamise tulemusena tekkisid kolmanda ajaks esmased moodulid ja neljanda väljaande ajaks tuli neid veelgi juurde.

26

Komisjon valis mitme kriteeriumi alusel välja Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid. Nende kriteeriumide hulgas olid komisjoni talituste nimetatud vajadused ja eeldatavad kulud.

27

Komisjon on nõus, et Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise uute moodulite rakendamine võib võtta palju aega. Aega on vaja 1) nende teostatavuse katsetamiseks ja tõendamiseks ning kulude ja tulude analüüsiks, 2) usaldusväärse ja kulutõhusa metoodika väljatöötamiseks, 3) metoodika arutamiseks ja kokkuleppimiseks rahvusvahelisel tasandil ning 4) selliste seadusandlike menetluste algatamiseks ja lõpuleviimiseks, milles osalevad Euroopa Parlament ja nõukogu, pärast ulatuslikke konsultatsioone liikmesriikide statistikaametitega. Piiravaks asjaoluks on ka napid ressursid, sest eksperdid, kes peavad uusi mooduleid välja töötama, on ühtlasi ka need, kes toodavad igapäevaseid andmeid juba olemasolevate moodulite jaoks. Komisjon märgib, et uute moodulite kasutuselevõtmisega sillutab Euroopa Liit teed Euroopa keskkonnamajanduslikule arvepidamisele globaalsel tasandil. Punktis 2 nimetatud 2012. aasta rahvusvaheline statistikastandard põhineb 2011. aasta määruse eelsetel Euroopa kogemustel.

28

Komisjoni vastus punktile 28 ja 2. selgitusele.

Eurostat on metsa arvepidamise andmeid kogunud ja avaldanud juba palju aastaid. Küsimustike regulaarne kohandamine on vajalik selleks, et hoida need vastavuses majandusliku reaalsuse (nt uute toodete turuletulek), tehnoloogia edusammude ning muudatustega statistilises klassifitseerimises ja standardites.

Euroopa keskkonnamajandusliku 2019.–2023. aasta arvepidamise kõige olulisem aspekt on see, et metsa arvepidamine on üks seitsmest moodulist, mis pakuti kasutuselevõtu kandidaadina välja määruses (EL) nr 691/2011.

36

Komisjon avaldas hiljuti hinnangu seitsmendale keskkonnaalasele tegevusprogrammile, vt COM(2019) 233. Komisjon on töötanud välja näitajate valikud, kui see on olnud asjakohane, näiteks ressursitõhususe tulemustabel, energialiidu põhinäitajad, bioloogilise mitmekesisuse näitajad ja ringmajanduse seireraamistik, ning kasutab näitajaid ka keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise ja Euroopa poolaasta puhul.

42

Komisjon kavatseb kõigi moodulite ajakohasust veelgi parandada.

44

Varased hinnangud mitme Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise mooduli kohta on juba avaldatud. Mitte kõigil juhtudel ei pea varased hinnangud olema tingimata vähem detailsed kui tegelikud andmed.

50

Arvestades, et komisjoni käsutuses on mitmesuguseid vahendeid, k.a kohtumenetlus (rikkumismenetlus), valib ta nende hulgast sellise, millega saab eesmärgi kõige paremini saavutada. Rikkumismenetlus ja järgnev kohtumenetlus Euroopa Kohtus on aja- ja ressursinõudlik protsess, mis võib kesta hõlpsasti üle ühe aasta. Kui eesmärgiks on, et liikmesriik esitaks andmed võimalikult pea, on toetus või vastastikune surve sageli tõhusam, tulemuslikum ja proportsionaalsem meetod. Enamikul juhtudel on probleem võimalik lahendada ühe aasta jooksul.

5. selgitus – Puudused Eurostati dokumentatsioonis

Selleks, et halduskoormust minimeerida, nõuab Eurostat liikmesriikidelt vaid selgitusi, kui probleemid on olulised ja juba saadetud dokumentidest selgitusi ei leia.

Järeldused ja soovitused

56

Lisaks Euroopa keskkonnamajanduslikule arvepidamisele kasutab komisjon laia valikut andmetöötlus- ja aruandlussüsteeme vastavalt keskkonnadirektiividele, mille kaudu toimub keskkonnapoliitika seire ja hindamine (parema õigusloome kohaldamise raames), näiteks lindude direktiiv, elupaikade direktiiv, veepoliitika raamdirektiiv, merestrateegia raamdirektiiv ja muud. Keskkonnapoliitika hindamiseks kasutatakse nimetatud allikaid, aga ka mitmeid muid, näiteks teadusuuringuid, ekspertuuringuid, metauuringuid ja muid.

57

Komisjon on seisukohal, et Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegia on Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegiline raamistik, sh keskpikkade ja pikaajaliste teabevajaduste jaoks.

58

2019. aasta mais arutas komisjon liikmesriikidega Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise 2019.–2023. aasta strateegia rakendamise kava projekti.

Keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegia järjestikused väljaanded moodustavad areneva visiooni katkematu kehandi ja eesmärgid jäävad samaks, kui see on asjakohane. Kui strateegilised eesmärgid jäid samaks, on need seotud erinevate raamatupidamisarvestustega. Eelkõige ei eksisteerinud Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegia kahe esimese väljaande ilmumise ajal mingeid õigusmooduleid, kolmanda ajaks tekkisid esmased moodulid ja neljanda väljaande ajaks tuli neid veelgi juurde.

1. soovitus – Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete strateegiaraamistiku täiustamine

Komisjon on nõus 1. soovituse punktiga a ja koostab dokumendi, milles sätestatakse Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise pikaajaline strateegia.

Komisjon on nõus 1. soovituse punktiga b ja koostab andmevajadused Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise, sh keskkonnapoliitika kujundamiseks vajalike näitajate edasiarendamiseks.

Komisjon on nõus 1. soovituse punktiga c ja koostab Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegia rakendamise igakülgse tegevuskava.

59

Komisjon valis mitme kriteeriumi alusel välja Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid. Nende kriteeriumide hulgas olid komisjoni talituste nimetatud vajadused ja eeldatavad kulud.

60

Komisjon on nõus, et Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite terviklikum nägemus ja esitusviis lisaks iga mooduli võimalikult kiire kasutuselevõtmine oleks positiivne ja täiustaks Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kasutamist. Komisjon on nõus selle eesmärgi saavutamise nimel tööd tegema.

2. soovitus – Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite tähtsuse suurendamine valdkonnapoliitika kujundamisel

Komisjon on nõus 2. soovituse punktiga a ja kavatseb hinnata keskkonna arvepidamise ühtse raamistiku väljatöötamise kulusid ja saadavat kasu, et suurendada keskkonnateabe järjepidevust ning kasulikkust ELi poliitika kujundamisel.

Komisjon on nõus 2. soovituse punktiga b ja kavatseb hinnata komisjoni asjaomaste talituste nimetatud vajadusi ning viia tasuvusanalüüs läbi enne ettepaneku tegemist Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise uute moodulite loomiseks eeldatavasti 2023. aastal.

61

Komisjon kavatseb kõigi moodulite ajakohasust veelgi suurendada.

62

Komisjon on seisukohal, et liikmesriigid esitasid piisava teabe selleks, et Eurostat saaks hinnata enamikku andmekvaliteedi aspekte.

3. soovitus – Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete ajakohasuse parandamine

Komisjon on nõus 3. soovituse punktiga a ja nõustub analüüsima, mil määral saaks rohkemates Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulites kasutada riikide arvepidamise omale sarnast kaheastmelist menetlust.

Komisjon on nõus 3. soovituse punktiga b ja kavatseb kasutada talle kättesaadavaid vahendeid, et liikmesriigid esitaksid ajakohasemat teavet.

Komisjon on nõus 3. soovituse punktiga c ja koostab Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise andmete avaldamise ajakava.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Nikolaos Milionis. Auditit juhtis kontrollikoja liige João Figueiredo, keda abistasid valdkonnajuht Robert Markus, auditijuht Maria Isabel Quintela ning audiitorid Ioan Alexandru Ilie ja Mihaela Văcărașu. Keelealast abi osutas Fiona Urquhart.

Vasakult paremale: Maria Isabel Quintela, João Figueiredo, Mihaela Văcărașu.

Järelmärkused

¹ Teatis „Euroopa Liidu juhised keskkonnanäitajate ja riikliku keskkonnaarvepidamise kohta“, KOM(1994) 670.

² Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 538/2014 (ELT L 158, 27.5.2014, lk 113).

³ Käesoleva aasta lõpus on meil kavas avaldada eriaruanne ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta.

⁴ Vt teema kiirülevaade „Jätkusuutlikkuse aruandlus: ülevaade ELi institutsioonidest ja asutustest“, juuni 2019.

⁵ Kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikega 1 (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

⁶ Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 kohaselt tähendab õigeaegsus ajavahemikku andmete avaldamise kuupäeva ja selle kuupäeva vahel, millal andmed oleks tulnud avaldada.

⁷ Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 kohaselt tähendab ajakohasus ajavahemikku teabe kättesaadavaks tegemise ja teabes kirjeldatud sündmuse või nähtuse vahel.

⁸ Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise andmeid kasutatakse ELi ressursitõhususe tulemustabeli kahe tulemusnäitaja leidmiseks, millega mõõdetakse loodusvarade tootlikkust ja kodumaist materjalitarbimist. Sama mooduli andmeid kasutatakse ka ringmajanduse seireraamistikus kasutatava ringlussevõetava materjali kasutamise määra arvutamiseks.

⁹ Vt teema kiirülevaade „Jätkusuutlikkuse aruandlus: ülevaade ELi institutsioonidest ja asutustest“, juuni 2019.

¹⁰ Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine, keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine ja keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine.

¹¹ Looduskapitali arvepidamine on vahend looduskapitali varude muutuste mõõtmiseks eri skaaladel, et integreerida ökosüsteemi teenuste väärtus liidu ja riigi tasandi arvepidamis- ja aruandlussüsteemidesse.

¹² Ökosüsteemi arvepidamine mõõdab ökosüsteemide ja nende pakutavate ökosüsteemi teenuste ulatust ja seisundit, et toetada otsuste tegemist kestliku loodusvarade majandamise ja keskkonnajuhtimise valdkonnas ning muudes asjakohastes poliitikavaldkondades.

¹³ Sisend-väljundandmete tabelid on maatriksid majandus- ja väliskaubandusandmete põhjal loodud toodete või tegevusalade kaupa. Nad toetavad majandusliku mõju analüüse.

¹⁴ Komisjon töötab välja mitut riiki hõlmavat integreeritud sisend-väljundandmete andmebaasi.

¹⁵ Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 2 lõike 1 kohased statistikaalased põhimõtted: ametialane sõltumatus, erapooletus, objektiivsus, usaldusväärsus, statistiline konfidentsiaalsus, kulutasuvus.

¹⁶ Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõige 1: „Tulemuste kvaliteedi tagamiseks arendatakse, tehakse ja levitatakse Euroopa statistikat ühtsete standardite ja ühtlustatud meetodite alusel. [---] kehtivad järgmised kvaliteedikriteeriumid: asjakohasus, täpsus, ajakohasus, õigeaegsus, kättesaadavus, võrreldavus, sidusus”.

¹⁷ Kaheksa liikmesriiki keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamise, kuus liikmesriiki füüsilise energiavoo arvepidamise ja viis liikmesriiki keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise kohta.

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	3.10.2018
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	17.6.2019
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust	11.9.2019
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	26.9.2019

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019

PDF	ISBN 978-92-847-3509-9	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/817763	QJ-AB-19-013-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-3489-4	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/753644	QJ-AB-19-013-ET-Q

© Euroopa Liit, 2019

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.