ELi toetus koolide digiüleminekule: investeeringud on olnud märkimisväärsed, kuid ELi rahaliste vahendite kasutamisel liikmesriikide poolt puudub strateegiline fookus

Kokkuvõte

I ELis vastutavad liikmesriigid hariduspoliitika kujundamise ja koolide korralduse eest. EL täiendab ja toetab liikmesriikide meetmeid ning annab märkimisväärset toetust koolide digiüleminekuks. Selleks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid, nagu ühtekuuluvuspoliitika fondid, taaste- ja vastupidavusrahastu ning programm „Erasmus+“. Ajavahemikul 2014–2026 on mõnest neist programmidest makstud või makstakse tulevikus välja märkimisväärseid summasid digiõppe edendamiseks.

II Selles auditis hindasime ELi eelarvest rahastatud meetmeid, millega toetatakse digiõpet koolides. Uurisime, kas komisjoni meetmed toetasid koolide digiüleminekut hästi. Samuti kaalusime, kas liikmesriikide riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused kasutasid olemasolevaid ELi rahalisi vahendeid koolide digiülemineku toetamiseks asjakohaselt ning kas koolide gigabiti internetiühendused olid ELi eesmärkide saavutamiseks piisavad. Meie aruande eesmärk on aidata komisjonil ning liikmesriikide riiklikel ja piirkondlikel ametiasutustel tõhusamalt lahendada koolide digiüleminekuga seotud probleeme perioodil 2021–2027. Järeldame, et üldiselt aitasid need meetmed koole nende digiülemineku alastes püüdlustes, kuid liikmesriikidel puudus ELi rahaliste vahendite kasutamisel piisav strateegiline fookus.

III 2018. aastal võttis komisjon vastu digiõppe tegevuskava, et toetada liikmesriike digiõppe probleemide lahendamisel. Tegevuskava hõlmas ka koole. Külastatud liikmesriigid ei olnud aga tegevuskava eesmärke oma riiklikesse (või piirkondlikesse) strateegiatesse üle võtnud, ei olnud ajakohastanud oma 2021.–2027. aasta strateegiaid või ei olnud koostanud spetsiaalseid strateegiaid oma koolide digiüleminekuks. Leidsime ka, et ELi rahastatavad meetmed ei olnud alati hästi lõimitud riiklikesse või piirkondlikesse koolide digiülemineku strateegiatesse, kuigi see oleks vähendanud ELi eelarvest rahastatavate killustatud sekkumiste ohtu ja aidanud saavutada suuremat mõju.

IV Enamikul juhtudel saavutasid ELi rahastatud projektid oma kavandatud väljundid, kuid endiselt esines asjaolusid, mis takistasid koolidel ELi rahastamise kasutamist parimal viisil. Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate meetmete puhul esines puudusi selles, kuidas määrati kindlaks vahe-eesmärgid ja sihid, mida liikmesriigid peavad täitma, eelkõige seoses digiõppe parandamisega saavutatavate tulemustega. Leidsime, et kuluprognoosid, mille komisjon kiitis heaks käesoleva auditi raames kontrollitud kahe meetme riiklike kavade üle peetud läbirääkimiste käigus, erinesid oluliselt rakendamise käigus kantud tegelikest kuludest. Lisaks ei olnud koolid piisavalt kaasatud vajaduste väljaselgitamisse.

V Peaaegu kõik õpilased kasutavad praeguseks digiseadmeid, kuid paljud koolid teatavad endiselt ebapiisavast varustusest või vajadusest õpetajate täienduskoolituse järele. Leidsime ka, et sageli puudub ametlik lähenemisviis IKT kasutamisele klassis, mistõttu koolid ei saa digiülemineku kogu potentsiaali ära kasutada.

VI Komisjonil puuduvad põhjalikud andmed koolide digiüleminekule kulutatud ELi vahendite kogusummade kohta. Vaid vähesed liikmesriigid hindavad tulemusi, mida nad on saavutanud ELi rahalise toetusega digiõppe parandamiseks koolides. Programmispetsiifilised näitajad ei olnud informatiivsed ja ainult kaks kuuest külastatud liikmesriigist olid kasutusele võtnud meetodid, et süstemaatiliselt jälgida edusamme, mida koolid on ELi rahalise toetuse abil digiülemineku osas teinud.

VII 2016. aastal seadis komisjon eesmärgiks, et liikmesriigid peavad 2025. aastaks tagama koolidele gigabiti internetiühenduse ja võimaldama neil kasutada tipptasemel IT-seadmeid ning võtta kasutusele uuenduslikud õpetamis- ja õppimisviisid. Tegelikkuses kasutasid 2022. aastal gigabitiühendust siiski vaid vähesed koolid. Liikmesriikide lähenemisviisid koolide internetiühenduse parandamiseks olid erinevad, kuid range strateegilise planeerimise puudumine ja viivitused eriprogrammide rakendamisel suurendavad ohtu, et EL ei saavuta gigabiti interneti eesmärki 2025. aastaks.

VIII Eeltoodud järeldustele tuginedes soovitame komisjonil

• edendada aktiivsemalt digiõppe tegevuskava raames võetavaid ELi meetmeid, et suurendada nende mõju;
• võtta meetmeid, et tugevdada seost digiõppe tegevuskava eesmärkide, koolide digiülemineku riiklike või piirkondlike strateegiate ning ELi koolidele antava toetuse vahel;
• jälgida ja edendada kõigi koolide jaoks gigabiti internetiga ühendamise eesmärgi saavutamist 2025. aastaks.

Sissejuhatus

Digiõpe ja koolide digiüleminek

01 Digiõppe eesmärk on võimaldada õpilastel elus edu saavutada, saada kaasatud kodanikeks ja integreeruda paremini tööturule üha enam digitaliseeruvas maailmas¹. 2013. ja 2018. aastal läbi viidud koolide uuringutes oli komisjon juba täheldanud, et konkreetsed kooli tasandi tegevuspõhimõtted ja toetusmeetmed – nagu parem varustus või õpetajate kutsealane areng – võivad aidata kaasa paremate õpitulemuste saavutamisele, kuid leidis ka, et infotehnoloogia kasutamine ja juurdepääs kiirele internetile on koolides väga erinev². Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2018. aastal läbi viidud uuringus rõhutati, et arvutitega hästi varustatud ja internetiga ühendatud koolide õpilased võiksid saavutada paremaid õpitulemusi³.

02 Digipädevused ja -oskused ning digitaristu ja -seadmete kättesaadavus on pärast COVID-19 pandeemia puhkemist muutunud kõigil haridustasanditel veelgi asjakohasemaks. Pandeemia tõi ilmsiks, et peaaegu kõigi liikmesriikide koolisüsteemid olid distantsõppeks halvasti ette valmistatud, sest koolidel puudus hea internetiühendus ning õpilastele ja õpetajatele puudusid sobivad digiseadmed⁴. Samuti tuli parandada õpetajate enesekindlust ja oskusi digitehnoloogia kasutamisel, et toetada õpetamist uuenduslike õpetamismeetoditega, ning tagada, et kõik õpilased saaksid digiõppes osaleda.

03 ELis vastutavad liikmesriigid hariduspoliitika kujundamise, koolide varustamise, õpetamise sisu järelevalve ning õpetajate ja õpilaste koolitamise eest. Lisaks võib liikmesriikide siseselt kohustusi jaotada eri tasandite vahel (st riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil). Liikmesriikide vaheline haridusalane piiriülene koostöö on vabatahtlik ega ole tingimata seotud ELi vahendite kasutamisega. Samas saab EL liikmesriikide meetmeid toetada ja täiendada⁵.

04 Komisjoni roll koolide digiüleminekus on täiendada ja toetada liikmesriikide meetmeid, austades samal ajal täielikult nende vastutust õpetamise sisu ja haridussüsteemide korralduse eest.

05 Digiõppe õnnestumiseks on vaja ka koolide digiüleminekut: koolidele kiire interneti pakkumist ning klassiruumide, õpetajate ja õpilaste varustamist riistvaraga (nagu sülearvutid või tahvelarvutid); selle tagamist, et õpetajatel ja muudel koolitöötajatel on vajalikud digioskused; piisava digitaalse õppematerjali ja turvaliste platvormide pakkumist ning ajakohaste õppekavade ja õppemeetodite kasutamist.

06 2020. aastal oli 27 liikmesriigis üle 65 miljoni registreeritud õpilase ja õpetaja rohkem kui 200 000 alg- ja keskkoolis⁶.

Komisjoni digiõppe tegevuskava

07 2017. aasta novembris Göteborgi tippkohtumisel kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon Euroopa sotsiaalõiguste samba raames välja, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad neil ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule⁷. Komisjon andis oma panuse nendesse aruteludesse, esitades oma nägemuse Euroopa haridusruumist, mille eesmärk on ära kasutada hariduse ja kultuuri kui töökohtade loomise, sotsiaalse õigluse ja kodanikuaktiivsuse tõukejõudude täielik potentsiaal. Samuti pakuvad haridus ja kultuur meile võimalust kogeda Euroopa identiteeti kogu selle mitmekesisuses⁸. Komisjon ja liikmesriigid määratlesid innovatsiooni ja digitehnoloogia kui parema hariduse võtmeteguri, mis on valdkond, kus Euroopat peeti teistest piirkondadest mahajäänuks.

08 2018. aasta jaanuaris avaldas komisjon esimese digiõppe tegevuskava (edaspidi „tegevuskava“), nagu teatati komisjoni panuses ELi juhtide kohtumisse Göteborgis⁹. Kava sisaldab mitmeid meetmeid kolmes prioriteetses valdkonnas, mille kaudu komisjon kavatses toetada liikmesriikide üldisi haridus- ja koolitussüsteeme kõigis haridussektorites, vahetades parimaid tavasid, ning toetada ja laiendada digitaalsete ja uuenduslike õppemeetodite sihipärast kasutamist (vt joonis 1).

09 Komisjon ajakohastas oma tegevuskava 2020. aasta septembris. Ajakohastatud kavas esitatakse pikaajaline strateegiline visioon ajavahemikuks 2021–2027. Kava jätkab esialgse tegevuskava põhielementidega, kuid võtab arvesse ka digiõppe viimaseid arenguid. Selles keskendutakse kahele prioriteetsele valdkonnale ja järgnevatel aastatel elluviidavale põhimeetmele, mis on olulised mitte ainult koolide, vaid ka keskharidusjärgse hariduse (näiteks ülikoolides) või kutseõppe jaoks (vt joonis 2).

10 Komisjon peab tegevuskava oluliseks vahendiks digikirjaoskuse, digioskuste ja -suutlikkuse parandamisel kõigil haridus- ja koolitustasanditel ning digioskuste kõigil tasanditel. Samuti kasutab komisjon kava võrdlusdokumendina Euroopa poolaasta jaoks, mis on ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika tsükkel liikmesriikide eelarve- ja majanduspoliitika koordineerimiseks. Euroopa poolaasta raames esitas nõukogu komisjoni ettepanekute põhjal iga-aastased riigipõhised soovitused hariduse ja koolituse valdkonnas. Joonisel 3 on näidatud liikmesriigid, kellel nõukogu soovitas 2019. või 2020. aastal investeerida koolide digiüleminekusse.

Ühenduse kiirusega seotud eesmärk ELi koolidele on üks gigabit sekundis (2025. aastaks)

11 Kuna uued andmeteenused ja -rakendused nõuavad üha suurema läbilaskevõimega võrke, seadis komisjon 2016. aastal strateegilised ühenduvuseesmärgid kõigile peamistele sotsiaal-majanduslikele arengu edendajatele, näiteks koolidele. Nende eesmärkide kohaselt peaks kõigil koolidel olema 2025. aastaks kiire lairibaühendus, mis tähendab juurdepääsu internetiühendusele, mis pakub alla- ja üleslaadimiskiirust vähemalt üks gigabit sekundis¹⁰. Koolide juurdepääs kiirele lairibaühendusele hõlbustaks uuenduslikke õpetamis- ja õppimisviise, võimaldaks õpetajatel ja üliõpilastel saada kasu ajakohastatud õppematerjalidest ning suurendaks seega digioskusi. Need eesmärgid olid kooskõlas 2010. aastal vastu võetud Euroopa digitaalse tegevuskavaga, kus komisjon märkis, et 2020. aastaks peaks kõigil ELi kodanikel olema juurdepääs lairibaühendusele kiirusega 30 Mbit/s¹¹.

ELi rahaline toetus

12 Liikmesriigid võivad kasutada ELi rahalist toetust koolide digiüleminekuks eri vahendite kaudu, millest igaühel on oma konkreetsed eesmärgid ja omadused.

• Ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendid

•  Ajavahemikul 2014–2020 olid investeeringud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning haridusele ja koolitusele juurdepääsu parandamisse ning nende kasutamise ja kvaliteedi parandamisesse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), kahe ühtekuuluvuspoliitika fondi (tuntud ka kui Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid) valdkondlikud eesmärgid. EL kasutab neid vahendeid investeeringute kaasrahastamiseks sellistes valdkondades nagu piirkondade tasakaalustatud areng ning töötajate, noorte ja kõigi tööotsijate areng¹². Programmitöö perioodil 2014–2020 oli ERFi ja ESFi kogueelarve 329 miljardit eurot, millest hinnanguliselt 44,6 miljardit eurot eraldati neile kahele valdkondlikule eesmärgile. Koolide digiüleminek ei olnud siiski fondide erieesmärk. Seepärast ei pea liikmesriigid esitama üksikasjalikku teavet sel eesmärgil kulutatud summade kohta (vt punkt 71).
•  Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetav taasteabi (REACT-EU) loodi aastateks 2020–2022 taasterahastu „NextGenerationEU“ (NGEU) raames. REACT‑EU on osa 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika fondidest¹³. REACT-EU kogueelarve oli 44,5 miljardit eurot, millest osa võisid liikmesriigid kasutada koolide digiülemineku toetamiseks. Liikmesriikidel oli võimalik taotleda REACT-EU meetmete täielikku rahastamist ELi eelarvest.
•  Perioodil 2021–2027 võivad liikmesriigid kasutada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ka oma koolide digiüleminekuks, peamiselt investeeringuteks juurdepääsetavasse taristusse¹⁴ ja digioskuste omandamise toetamiseks¹⁵.

• Taaste- ja vastupidavusrahastu¹⁶

Taaste- ja vastupidavusrahastu on NGEU raames loodud ajutine vahend, mille eesmärk on leevendada COVID-19 pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Rahastut haldab Euroopa Komisjon otse. Kuni 2026. aasta lõpuni saavad liikmesriigid ELi toetust tingimusel, et nad saavutavad riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades määratletud investeeringute ja reformide teatavad tulemuseesmärgid ja vahe-eesmärgid. Liikmesriigid saavad kasutada ELi toetust, et rahastada investeeringuid digioskuste arendamisse ja koolide digiüleminekusse. Taaste- ja vastupidavusrahastu kogueelarve oli 723,8 miljardit eurot (jooksevhindades). Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade põhjal leidsime, et 21 liikmesriiki otsustasid investeerida üle 11 miljardi euro meetmetesse, millega toetatakse nende koolide digiüleminekut¹⁷.

• Erasmus+ programm¹⁸

Muu hulgas toetatakse selle programmiga IKT-põhist õpet, avatud haridust ja uuenduslikke tavasid digiajastul ning käsitletakse digiüleminekut, arendades digitaalset valmisolekut, vastupanuvõimet ja suutlikkust.

•  Ajavahemikuks 2014–2020 oli programmi kogueelarve 14,9 miljardit eurot, millest ligikaudu 1,6 miljardit eurot eraldati koolihariduse valdkonna riikidevahelistele strateegilistele partnerlusprojektidele ning 100 miljonit eurot konkreetselt sellistele projektidele, mille eesmärk on tõhustada IKT kasutamist õpetamises ja õppimises. Komisjon kasutas programmi ka 2018. aasta tegevuskava meetmete rahastamiseks.
•  Ajavahemikuks 2021–2027 on programmi kohaldamisala laiendatud, et toetada tegevusi ja projekte, mille eesmärk on viia ellu ajakohastatud tegevuskava ja koolide digiüleminek¹⁹. Programmi kogueelarve on 26,2 miljardit eurot. Digiüleminekuks ei ole konkreetseid eraldisi ette nähtud, kuid vahendeid saab kasutada 2021.–2027. aasta tegevuskava meetmete ja strateegiliste innovatsioonipartnerluste, sealhulgas koolide digiõppe projektide toetamiseks. Digiüleminek on üks programmi neljast valdkonnaülesest prioriteedist.

• Euroopa ühendamise rahastu

Euroopa ühendamise rahastu²⁰ on ELi vahend, mida haldab otseselt komisjon ja millega antakse rahalist toetust kestliku ühendatud taristu loomiseks. Rahastu digitaalse osaga on ajavahemikul 2021–2027 ette nähtud rohkem kui 2 miljardi euro suurune eelarve, et toetada muu hulgas 5G-süsteemide kasutuselevõttu nn 5G-kogukondades. Lisaks saab seda kasutada koolide ühendamiseks.

ELi vahendite haldamine ja kasutamine

13 Ühtekuuluvuspoliitika programmide puhul vastutavad liikmesriikide riiklikud või piirkondlikud asutused rakenduskavade projektide valimise ja järelevalve ning toetuse maksmise eest. Komisjon kaasrahastab projektidega seotud kulusid vastavalt kohaldatavatele üldeeskirjadele ja vastavate programmide tingimustele.

14 Taaste- ja vastupidavusrahastu raames kehtestavad liikmesriigid riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades määratletud meetmed. Igale taaste- ja vastupidavuskavale eraldatakse toetust vastavalt selles sisalduvate meetmete hinnangulistele kuludele kuni taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud maksimumsummani. Erinevalt ühtekuuluvuspoliitika programmidest ei ole ELi rahastamine seotud tegelikult kantud kuludega, vaid komisjon maksab taaste- ja vastupidavuskavadele määratud summad välja, kui liikmesriik on saavutanud asjakohased eelnevalt kindlaks määratud vahe‑eesmärgid ja sihid. Vahe-eesmärgid on kvalitatiivsed saavutused, näiteks rahastamissuuniste jõustumine. Sihid on kvantitatiivsed saavutused, näiteks kindlaksmääratud arvu digiseadmete hankimine koolidele. IV lisas esitatakse ülevaade vahe-eesmärkidest ja sihtidest taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete jaoks, millega toetatakse koolide digiüleminekut külastatud liikmesriikides.

15 Tavaliselt kasutavad liikmesriigid ühtekuuluvuspoliitika fonde ja taaste- ja vastupidavusrahastut, et toetada koolide IKT-taristu rajamist ja seadmete hankimist, pakkuda õpetajatele koolitust või töötada välja õppematerjale (vt 1. selgitus).

16 Komisjoni meetmeid, millega toetatakse koolide digiüleminekut (kaasa arvatud tegevuskava toetavad meetmed), rahastatakse peamiselt programmist „Erasmus+“, mida komisjon haldab otse (vt 2. selgitus).

Auditi ulatus ja käsitlusviis

17 Selles auditis hindasime meetmeid digiõppe toetamiseks koolides. Konkreetsemalt uurisime, kas

• komisjoni meetmetega, eelkõige programmi „Erasmus+“ raames, toetati koolide digiüleminekut asjakohaselt;
• liikmesriikide riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused kasutasid ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ettenähtud viisil;
• koolide digiüleminekut võeti asjakohaselt arvesse liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades, pidades silmas taaste- ja vastupidavusrahastu käimasolevat rakendamist kuni 2026. aastani;
• liikmesriigid olid muutnud komisjoni 2025. aasta strateegilise eesmärgi²¹ riiklikeks strateegiateks või lähenemisviisideks koolide ühendamiseks gigabiti internetiga ning kas koolide tegelik ühenduvus on selle eesmärgi saavutamiseks piisavalt paranenud.

18 Selle uurimiseks külastasime kuut liikmesriiki: Saksamaad, Kreekat, Horvaatiat, Itaaliat, Austriat ja Poolat. Saksamaa puhul, kus hariduspoliitika eest vastutavad eranditult liidumaad (Bundesländer), valisime auditiks Nordrhein-Westfaleni liidumaa, mis on piirkond, kus on kõige rohkem koole ja õpilasi. Nimetatud liikmesriigid olid perioodil 2014–2020 kulutanud märkimisväärseid summasid ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditest (ESIF) oma koolide digiüleminekuks, kasutasid selleks praegusel hetkel REACT-EU toetust või olid lisanud oma taaste- ja vastupidavuskavadesse digiüleminekuga seotud meetmed, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust kuni 2026. aasta lõpuni. 2021. aasta lõpuks oli välja makstud või kulukohustustega seotud ligikaudu 2,6 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika vahendeid koolide digiüleminekuks. REACT-EU raames on praegu veel kasutada 1,1 miljardit eurot. Lisaks makstakse 2026. aastaks välja üle 7 miljardi euro neljale neist liikmesriikidest, kes otsustavad kasutada taaste- ja vastupidavusrahastut samal eesmärgil, tingimusel et nad täidavad rahuldavalt taaste- ja vastupidavuskavades määratletud vahe-eesmärgid ja sihid (vt joonis 4).

19 Kõigis kuues liikmesriigis vaatasime läbi koolide digiülemineku strateegiad ja lähenemisviisid. Lisaks kontrollisime valimit 61 meetmest või projektist, mida on rahastatud või rahastatakse ERFist, ESFist, taaste- ja vastupidavusrahastust ning programmist „Erasmus+“, mille kõigi eesmärk oli toetada koolide digiüleminekut. Valisime need projektid välja kas nende rahalise tähtsuse tõttu või nende asjakohasuse tõttu koolide digiõppes. Keskendusime oma töös sellele, kui hästi need projektid on lõimitud riiklikesse koolide digiülemineku strateegiatesse. Hindasime ka seda, kui tõhusad need on olnud digiõppe edendamisel koolides. Lisaks külastasime 35 kooli, mis olid saanud ühel või teisel viisil ELi toetust auditeeritud projektide raames (vt II lisa).

20 Koostöös asjaomaste riiklike ja piirkondlike ametiasutustega korraldasime ka veebiküsitluse rohkem kui 49 000 alg- ja keskkooli kohta Nordrhein-Westfalenis (Saksamaa), Kreekas, Horvaatias, Itaalias ja Poolas. Küsitlus hõlmas ligikaudu neljandikku ELi koolidest. Selle eesmärk oli saada ajakohast teavet (mis muidu ei olnud kättesaadav) koolide tegeliku gigabitiühenduse, digiõppe rolli ning ELi vahendite ja meetmete kasutamise kohta selles valdkonnas (vt selgitus III lisas). Me ei küsitlenud Austria koole, sest riigi ametiasutused otsustasid mitte toetada meie küsimustike edastamist koolidele.

21 Tuginesime ka oma varasemate eriaruannete järeldustele, näiteks linna- ja maapiirkondade kiire lairibataristu kohta²² ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade komisjonipoolse hindamise kohta²³.

22 Viisime oma auditi läbi 2021. ja 2022. aastal ning see hõlmas aastaid 2015–2021. Me ei käsitlenud 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamist, kuna meie kohapealse audititöö lõpuks 2022. aasta juunis oli komisjonil enamiku liikmesriikide programmide kavandite hindamine alles pooleli.

23 Otsustasime selle auditi läbi viia, pidades silmas komisjoni suuremaid jõupingutusi, et toetada liikmesriike koolide digiüleminekul, ja märkimisväärset ELi toetust, mis on liikmesriikidele sel eesmärgil kättesaadav, eelkõige COVID-19 pandeemiale reageerimiseks.

24 Meie auditi eesmärk on aidata komisjonil ning liikmesriikide riiklikel ja piirkondlikel ametiasutustel tõhusamalt lahendada koolide digiüleminekuga seotud probleeme perioodil 2021–2027.

Tähelepanekud

Liikmesriigid on koolide digiüleminekuks mõeldud komisjoni toetust vähe kasutanud

Enamikus liikmesriikides on olemas spetsiaalsed koolide digiülemineku strateegiad

25 Tegevuskava eesmärk on toetada liikmesriike digiõppe probleemide lahendamisel, pakkudes vahendeid, mis aitavad õpetajatel ja koolitajatel tehnoloogiat paremini kasutada. See hõlmab asjakohaste digioskuste arendamist ning paremaid tõendeid ja andmeanalüüsi. 2020. aasta ajakohastatud kavaga rõhutati neid eesmärke veelgi (vt joonis 2). Uurisime, kas külastatud liikmesriigid olid vastu võtnud või ajakohastanud oma strateegiaid, et toetada koolide digiüleminekut, ning kas nad on alates kava vastuvõtmisest 2018. aastal lisanud koolidele suunatud tegevuskava elemendid oma strateegiatesse.

26 Ajavahemikul 2014–2020 puudus Kreekal ja Horvaatial spetsiaalne koolide digiülemineku strateegia. Kreekas nimetati 2016. aasta riiklikus digiülemineku strateegias koolide digiüleminekut ühena mitmest prioriteedist ja viidati ELi toetuse olulisusele selles protsessis. Siiski ei määratud selles selget rakendamise ajakava. Horvaatial oli mitu riiklikku ühenduvus- ja haridusstrateegiat, mis hõlmasid ka koole, ning spetsiaalne koolide digiülemineku projekt, mis põhines 2014. aasta haridus-, teadus- ja tehnoloogiastrateegial (vt punkt 59).

27 Itaalia koolide digiülemineku riiklik kava oli juba perioodil 2014–2020 osa koolide digiülemineku strateegiast. 2020. aastal võttis Itaalia vastu digipädevuste riikliku strateegia, mis hõlmas ka koole.

28 Poola oli välja töötanud mitmed üldstrateegiad ja üldprojektid, mis olid olulised ka koolide digiülemineku seisukohast. 2022. aastaks ei olnud aga veel välja töötatud hariduse (sealhulgas koolide) digiülemineku sihtstrateegiat ega ka taaste- ja vastupidavuskava rakendamise kava.

29 2019. aastal lõi Saksamaa koolide digiülemineku toetamiseks spetsiaalse riikliku toetusprogrammi (DigitalPakt Schule 2019–2024). Lisaks võttis Nordrhein-Westfaleni liidumaa piirkondlikul tasandil 2020. aastal vastu koole käsitleva strateegia (Digitalstrategie Schule NRW – Lehren und Lernen in der digitalen Welt). Samal aastal võttis Austria vastu ka oma strateegia (8-Punkte-Plan).

Vaid vähesed liikmesriigid on lisanud oma strateegiatesse tegevuskava elemendid

30 Ainult Itaalia viitas asjaomases strateegias tegevuskavale. Vastutav ministeerium oli juba toetanud kõiki 2018. aasta tegevuskava meetmeid oma meetmetega ning kavatses seda teha ka riikliku digipädevuse strateegia rakendamisel.

31 Saksamaal leppisid piirkonnad kokku digiõppe juhendraamistikus, milles viidati Euroopa kodanike digipädevuse raamistikule DigComp. DigComp kirjeldab kõige olulisemaid oskusi, mida inimesed vajavad digimaailmas osalemiseks, ja see on asjakohane ka koolide jaoks. Samas ei olnud meie külastatud piirkonna strateegias sõnaselgelt arvesse võetud tegevuskava muid elemente.

32 Kreekas ei osutatud 2022. aasta lõpuks üheski strateegias tegevuskavale. Horvaatia ametiasutused pidasid aga ajakohastatud tegevuskava lähtepunktiks oma riikliku haridussüsteemi arengukava koostamisel ajavahemikuks 2022–2027. 2022. aasta lõpuks ei olnud nad aga konkreetseid meetmeid kindlaks määranud.

33 Austrias ei võetud tegevuskava riikliku strateegia ettevalmistamisel sõnaselgelt arvesse, eelkõige seetõttu, et strateegia peamised sambad töötati välja enne kava avaldamist 2018. aastal. Poolas ei olnud üheski strateegias tegevuskava elemente nimetatud ega selgelt arvesse võetud, kuigi meie auditikülastus näitas, et mõned projektid käsitlesid mõningaid prioriteetseid meetmeid.

Paljud koolid ei olnud teadlikud koolide digiüleminekut käsitlevatest komisjoni meetmetest

34 Tegevuskavaga toetab komisjon otseselt koolide digiüleminekut, kasutades tasuta veebipõhiseid vahendeid ja meetmeid, mis on kättesaadavad kõigile koolidele. Kõige olulisemad neist olid SELFIE, ELi programmeerimisnädal ja eTwinning (vt 2. selgitus).Seetõttu uurisime, kui hästi õnnestus komisjonil saada liikmesriikide koolid neid meetmeid kasutama.

35 Komisjon teatas meile, et kokkuvõttes on mitu miljonit õpilast ja muud isikut paljudes liikmesriikides, samuti väljaspool ELi, kasutanud SELFIE, ELi programmeerimisnädala ja eTwinningu võimalusi. Näiteks 2022. aasta lõpuks oli SELFIE‑ga ELis liitunud üle 3 miljoni õpilase ja õpetaja rohkem kui 20 000-s ELi koolis. Kuid kui me uurisime koolidelt nende vahendite kohta oma küsitluses, vastas enamik koolidest, et nad kas ei tunne neid või ei ole neid kasutanud. Meie küsitlus kinnitas ka, et kõige uuem algatus, SELFIE, oli koolide jaoks ülekaalukalt kõige tundmatum vahend. Sellele järgnes ELi programmeerimisnädal. Kreekas, Horvaatias ja Itaalias oli aga väga vähe koole, mis ei olnud teadlikud eTwinningust (vt joonis 5).

36 Meie analüüs komisjoni andmete ja Eurostati 2020. aasta koolistatistika kohta, mis hõlmab kõiki liikmesriike, näitab samuti, et SELFIEt kasutavate õpilaste ja õpetajate osakaalus esines liikmesriikide vahel märkimisväärseid erinevusi. Esirinnas olid Hispaania ja Portugal, samas kui teistes liikmesriikides ei kasutanud seda vahendit peaaegu ükski kool (vt joonis 6).

37 Külastatud liikmesriikides leidsime, et peamine põhjus, miks SELFIEt ei kasutatud, oli koolide vähene teadlikkus vahendist ja asjaolu, et seda ei olnud lõimitud riiklikesse või piirkondlikesse digiõppe strateegiatesse. Horvaatias ja Austrias kasutasid koolid sarnaste omadustega riiklikke vahendeid, mis töötati välja enne SELFIEt. Märgime, et SELFIE üldeesmärk võib sattuda ohtu, kui ta peab konkureerima vahendite ja protsessidega, mida koolid juba kasutavad. Komisjon selgitas registreeritud kasutajate suurt arvu Hispaanias ja Portugalis (mis ei kuulunud auditeeritud liikmesriikide hulka) asjaoluga, et nende riikide haridusministeeriumid edendasid aktiivselt SELFIE kasutamist koolides.

38 Ka eTwinningu meetmete kasutamine varieerus külastatud liikmesriikides märkimisväärselt. Näiteks Itaalias oli vastutav ministeerium korraldanud erikoolitusi, et toetada õpetajaid vahendi kasutamisel ja edendada algatust koolides. Teistes liikmesriikides ei olnud riiklikud või piirkondlikud haridusministeeriumid teinud konkreetseid samme, et julgustada koole osalema ELi meetmetes või ei olnud neid õppekavasse integreerinud.

Digiüleminek ei olnud koolidega seotud strateegilistes partnerlusprojektides prioriteetsel kohal

39 Strateegiliste partnerlustega, mis hõlmavad koole ja muid haridusvaldkonnas tegutsevaid organisatsioone, toetab komisjoni uuenduslike tavade väljatöötamist, ülekandmist ja/või rakendamist organisatsioonilisel, kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või Euroopa tasandil. Kuigi digiüleminek ei olnud ajavahemikul 2014–2020 programmi „Erasmus+“ otsene eesmärk, julgustati komisjoni suunistes koole esitama projekte, mis edendavad IKT-põhist õpetamist, avatud haridust ja digiajastu uuenduslikke tavasid. Alates 2020. aastast on suunistes veelgi rohkem rõhutatud vajadust arendada hästi toimivaid digiõppe ökosüsteeme ning digitehnoloogia paremat kasutamist õpetamiseks ja õppimiseks. Seega uurisime, mil määral on programm „Erasmus+“ aidanud koole nende digiülemineku alastes püüdlustes.

40 Leidsime, et komisjon ei olnud programmi „Erasmus+“ kontekstis digiüleminekut täpsemalt määratlenud ega selgitanud, milline saab olema rahastamisega saavutatav mõju. Projektide valikukriteeriumides ei rõhutatud eriti IKTga seotud projekte ega koolide digiüleminekut. Enne COVID-19 pandeemiat oli komisjoni poolt alates 2015. aastast heaks kiidetud üle 8700 projekti, millega edendati koolidevahelist partnerlust ja strateegilist partnerlust koolide ja muude organisatsioonide vahel. Meie hinnangul oli vaid tühine osa külastatud liikmesriikides rakendatud projektidest suunatud digipädevuste suurendamisele või uute IKT-põhiste õppemeetodite kasutuselevõtule koolides. 2020. aasta augustis algatas komisjon COVID-19 pandeemiale reageerimiseks täiendava projektikonkursi, mille raames eraldati veel 100 miljonit eurot digiõppevalmiduse edendamiseks. Rahastamine oli suunatud koolidele ja muudele haridusasutustele²⁴. 2022. aastaks olid projektikonkursi raames rahaliselt toetatud projektid siiski veel pooleli ja tulemused ei olnud veel kättesaadavad.

41 Meie valim koosnes kümnest strateegilise partnerluse projektist, mis hõlmasid digiüleminekuga seotud elemente ja olid alanud enne 2020. aastat. Leidsime, et kui COVID-19 pandeemia ei tekitanud viivitusi, saavutasid kõnealused projektid kavandatud väljundid ja toetasid osalejaid uuenduslike õppimis- ja õpetamislahendustega. Projektide mõju piirdus aga enamasti neis osalejatega. Need ei olnud lõimitud riiklikesse või piirkondlikesse digiülemineku strateegiatesse ega nendega seotud, ning projektide koordineerimine muude ELi rahastatavate või riiklikult rahastatavate meetmetega ei olnud nõutav. Ainult kahes auditeeritud projektis olid uued õppemeetodid saanud kooli õppekava lahutamatuks osaks. Kuid ka nende projektide puhul puudus teave selle kohta, kas lähenemisviise jagati ka koolidega, kes ei olnud projektis osalenud.

ELi rahaline toetus aitas kaasa koolide digiüleminekule, kuid vahendite eraldamisel esines puudusi

ELi rahastatavad meetmed ei olnud alati hästi lõimitud riiklikesse koolide digiülemineku strateegiatesse

42 Kui liikmesriikide või piirkondade lähenemisviis investeeringutele koolide taristusse, õpetajate kutsealasele arengusse ning e-sisu ja digitaalse õpetamise kontseptsioonide kättesaadavusse on strateegiline ja koordineeritud, edeneb paremini ka digiõppe peavoolustamine koolides. Selle taustal uurisime, kas ELi rahastatud meetmed külastatud liikmesriikides olid vähemalt asjakohaselt integreeritud riiklikesse või piirkondlikesse koolide digiülemineku ajakohastatud strateegiatesse.

43 Leidsime, et ELi rahastatud meetmed ei olnud alati riiklikesse koolide digiülemineku strateegiatesse hästi lõimitud. Seda selgitab ka asjaolu, et ELi (või liikmesriikide) õigusaktides sellist õiguslikku nõuet ei ole. Seda arvesse võttes märgime, et aruka spetsialiseerumise strateegiad, mis olid eeltingimuseks sellele, et liikmesriigid või piirkonnad saaksid kasutada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid investeeringuteks teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni valdkondades, ei nõudnud selgesõnaliselt koolide digiüleminekule suunatud meetmeid²⁵.

44 Saksamaal (Nordrhein-Westfaleni liidumaa) sisaldas Digitalstrategie Schule NRW rendiseadmeid õpetajatele (rahastatud taaste- ja vastupidavusrahastust) ja õpilastele (rahastatud REACT-EUst). Nii kavandatud riiklik haridusplatvorm kui ka haridusalaste tippkeskuste toetamine (vt 1. selgitus) ei olnud aga hõlmatud ühegi digiülemineku strateegiaga. 2022. aasta keskpaigaks olid need endiselt eraldiseisvad meetmed koolide digiülemineku toetamiseks, sest puudus juhtimisraamistik, mis tagaks, et liidumaad, kes on Saksamaa peamised hariduses osalejad ja koolihariduse eest ainuvastutavad, kasutaksid kavandatud teenuseid oma koolides. Meie arvates võib see oluliselt vähendada nende lisaväärtust koolide jaoks.

45 Kreekas ja Poolas ei olnud ELi rahastatud projektid, näiteks seadmete soetamine, perioodil 2014–2020 koolide digiülemineku strateegiasse integreeritud. Osana üldstrateegiast, mille eesmärk on arendada ja laiendada kaasaegsete IKT-põhiste õpetamismeetodite kasutamist kõigi haridustasemete ja -liikide jaoks, oli Horvaatia alates 2015. aastast koondanud koolide digiülemineku ühte projekti. See võimaldas Horvaatial kasutada koolide digiüleminekul suures osas terviklikku lähenemisviisi. Austria koolide digiüleminekut toetavas strateegias oli ELi rahastatud meetmetel keskne roll, kuna õpilaste varustamine seadmetega oli rahaliselt strateegia kõige olulisem element.

46 Itaalias olid mõned 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmidest rahastatud meetmed lõimitud asjakohaselt koolide digiülemineku riiklikusse kavasse (vt punkt 27). Uues tegevuskavas, mis toetab digipädevuste üldstrateegiat, viidati aga koolide digiülemineku meetmetele üksnes juhul, kui neid rahastati taaste- ja vastupidavusrahastust. Kuigi Itaalia võttis 2022. aasta juunis vastu School 4.0 kava koolide varustamiseks uuenduslike klassiruumidega, ei olnud ta ajakohastanud oma koolide digiülemineku strateegiat. Seetõttu jääb ebaselgeks, kuidas täiendatakse taaste‑ ja vastupidavusrahastust rahastatavaid meetmeid muude ELi meetmetega, mida rahastatakse 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmidest, või kuidas neid täiendatakse riiklikult rahastatud meetmetega, mis on vajalikud taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate meetmete täieliku tõhususe tagamiseks.

47 Kreeka, kes kavandab olulisi investeeringuid koolide digiüleminekusse, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust kuni 2025. aastani (vt I lisa), esitas 2021. aastal üldstrateegia ühiskonna ja majanduse digiüleminekuks (Bible for Digital Transformation 2020–25). Strateegia hõlmab ka haridust ja koole. 2022. aastaks oli aga koostatud vaid ligikaudne eelarve taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate meetmete täiendamiseks vajalike vahendite kohta ning asjaomane ministeerium ei olnud muutnud haridussektori prioriteete konkreetseteks tegevuskavadeks.

48 Külastatud liikmesriikides olid ELi rahastatavad meetmed tavaliselt ühekordsed sekkumised (v.a Horvaatia), nagu õpetajatele või õpilastele mõeldud seadmete soetamine või õpetajate koolitamine. Asjakohastesse riiklikesse või piirkondlikesse strateegiatesse lõimimise puudumine suurendab ohtu, et ELi vahendeid kasutatakse killustatud viisil ja nende võimalik mõju väheneb.

ELi rahastamise abil oli liikmesriikidel võimalik toetada koolide digiüleminekut, kuid mõnikord asendas ELi rahastamine juba eraldatud riiklikke vahendeid

49 Nii 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika fondide kui ka taaste- ja vastupidavusrahastu toetuse suhtes kohaldatakse tingimust, et see ei asenda liikmesriigi vastavaid avalikke või struktuurseid kulutusi, ei asenda riigieelarve korduvaid kulusid ning täiendab muudest ELi programmidest ja vahenditest antavat toetust (täiendavuse põhimõte)²⁶. Seetõttu uurisime, kas ELi rahastatud meetmed koolide digiüleminekuks olid selle põhimõttega kooskõlas.

50 Oma valimis leidsime, et Saksamaal (Nordrhein-Westfalenis) olid ametiasutused lisanud koolide digiülemineku meetmed tagasiulatuvalt Saksamaa taaste- ja vastupidavuskavasse: 2020. aasta alguses olid piirkondlikud ametiasutused juba otsustanud rahastada vastavaid õpetajatele mõeldud seadmeid piirkondlikust eelarvest. Nüüd rahastatakse seda meedet taaste- ja vastupidavusrahastust. See lähenemisviis oli kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega ja seetõttu kiitis komisjon selle Saksamaa taaste‑ ja vastupidavuskava alastel läbirääkimistel heaks. Kuigi see on formaalselt kooskõlas täiendavuse põhimõttega ja asjakohastes õigusaktides sätestatud tagasiulatuvuse võimalusega²⁷, leiame, et sellisel juhul puudub ELi rahastamisel taaste‑ ja vastupidavusrahastu kaudu olemuslik lisaväärtus.

ELi rahastatud meetmetega edendati koolide digiüleminekut, kuid taaste‑ ja vastupidavusrahastust rahastatavate meetmete oodatavad tulemused ei ole selgelt määratletud

51 Liikmesriikides, kus kasutati koolide digiüleminekuks ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendeid, uurisime, kas projektid vastasid koolide tegelikele vajadustele ja kas need olid saavutanud oma kavandatud väljundid. 2022. aastal oli enamik taaste- ja vastupidavusrahastust toetatud meetmetest meie külastatud liikmesriikides alles algamas, mistõttu uurisime, kas vahe-eesmärgid ja sihid on seatud selgelt, et hinnata nende abil edusamme. Samuti hindasime, milliseid tulemusi oodatakse investeeringutelt. Lisaks hindasime individuaalseid meetmeid Saksamaal (õpetajatele mõeldud seadmed) ja Austrias (õpilastele mõeldud seadmed) koolides, mis olid meetmetest juba kasu saanud.

52 Ühtekuuluvuspoliitika fondide puhul hõlmasid ELi rahastatud projektid, mida me kontrollisime, tavaliselt digiülemineku üksikuid aspekte, nagu IKT seadmete ostmine, õpetajate koolitamine või koolidele digiõppe materjalide pakkumine spetsiaalsete platvormide kaudu. Meie analüüs näitas, et projektid saavutasid enamikul juhtudel kavandatud väljundi. Tuvastasime siiski mitu tegurit, mis takistasid külastatud koolidel ELi toetust parimal viisil ära kasutada (vt 3. selgitus).

53 Kui liikmesriigid kasutavad taaste- ja vastupidavusrahastut koolide digiüleminekuks, mainitakse vahe-eesmärkides ja sihtides, mida liikmesriigid peavad taaste- ja vastupidavusrahastu toetuse väljamaksmiseks rahuldavalt täitma, tavaliselt sisendeid või väljundeid, nagu investeeritud summad, omandatud seadmed või koolitatud õpetajate arv. Ühes meie auditis leiti juba, et mõned vahe-eesmärgid ja sihid ei olnud piisavalt selged, kõik põhietapid ei olnud hõlmatud ning nendega mõõdetakse pigem väljundit kui mõju²⁸. Mõjunäitajate hindamiseks on olemuslikult vajalik pikem ajavahemik, mis ei pruugi sobida taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise piiratud ajakavaga. Mõjunäitajate vältimine piirab siiski märkimisväärselt meetmete tulemuslikkuse hindamise võimalust. Samuti leidsime käesoleva auditi käigus näiteid puudustest vahe-eesmärkide ja sihtide määratlemisel: need ei olnud seotud koolide digiülemineku oodatavate tulemustega. Sellest tulenevalt võidakse liikmesriikidele raha täies ulatuses välja maksta, isegi kui selles etapis saavutati koolides ainult nõrku tulemusi või ei saavutatud neid üldse (vt 4. selgitus).

54 Taaste- ja vastupidavusrahastu raames makstakse ELi toetus välja siis, kui liikmesriik täidab rahuldavalt eesmärgid ja vahe-eesmärgid, mis on määratletud nõukogu vastu võetud riiklikku taaste- ja vastupidavuskava käsitlevas rakendusotsuses. Koolide digiüleminekusse tehtavate investeeringute puhul, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust, hindasid liikmesriigid tavaliselt taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvaid summasid, kasutades varasemate sarnaste meetmete andmeid, kui need olid kättesaadavad, kuigi rahastamisvahendi kiireloomulisuse tõttu ei teinud nad enne nende taaste- ja vastupidavuskavasse lisamist kulude-tulude analüüse. Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade üle peetavate läbirääkimiste käigus kontrollis komisjon neid hinnanguid ja kinnitas need²⁹.

55 Erinevalt muudest ELi toetuse vormidest võivad taaste- ja vastupidavusrahastu raames liikmesriikide kantavad meetmete tegelikud kulud olla suuremad või väiksemad kui riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas esitatud summad³⁰. Kahes liikmesriigis leidsime, et kahe juba rakendatava meetme kuluprognoosid olid oluliselt suuremad kui rakendamise ajal tegelikult kantud kulud (vt 5. selgitus). Komisjon kasutab neid kuluprognoose, et määrata kindlaks liikmesriigile antav rahaline toetus³¹.

Koolid ei osalenud piisavalt vajaduste väljaselgitamises, mis vähendas ELi rahastamise mõju

56 Koolide digiülemineku riiklikud või piirkondlikud strateegiad võivad olla üksnes lähtepunktiks selle määratlemisel, mida koolid peaksid saavutama ja mida nad konkreetselt vajavad. Seega on oluline, et koolide vajadused määrataks kindlaks asjakohasel tasandil ja eesmärgiga parandada õpilaste õpitulemusi. Selleks uurisime, kui hästi olid külastatud liikmesriigid ELi rahastatavate projektide määratlemisel arvesse võtnud koolide vajadusi.

57 See, kuidas koolid saavad väljendada oma digiüleminekuga seotud vajadusi, erineb külastatud liikmesriigiti märkimisväärselt. Näiteks Saksamaal on koolide internetiühenduse ja seadmetega varustamine kohalike koolide eest vastutavate ametiasutuste ülesanne, samas kui liidumaa määrab kindlaks hariduspoliitika, maksab õpetajate palka ja pakub neile koolitust. Horvaatias vastutab üksainus avalik-õiguslik asutus taristu eest, samuti õpetajate IKT-alase koolitamise eest ning digitaalsete õppematerjalide tarkvara pakkumise eest riigikoolides. Itaalias on koolidel teatav autonoomia seadmete ja teenuste ostmisel, samas kui õpetajate koolitamise ja muu toetuse korraldamise eest vastutab haridusministeerium.

58 Leidsime, et koolid ei osalenud alati piisavalt hankeprotsessis, et väljendada oma vajadusi, või ei saanud nad rakendada digiõppele strateegilist lähenemisviisi. ELi rahastatavad projektid võivad seega saavutada oma eesmärgid ja aidata kaasa koolide digitaalsele arengule, kuid need on endiselt killustatud ega mõjuta oluliselt koolide digiüleminekut tervikuna (vt 6. selgitus).

59 Meie külastatud liikmesriikidest oli ainult Horvaatia kasutanud ühtekuuluvuspoliitika fondidega seoses lähenemisviisi, mille puhul ELi toetust kasutati üheainsa meetme kaudu. Selle meetmega koordineeriti investeeringuid IKT seadmetesse, õpetajate tööalasesse enesearendamisse ja e-sisusse, et kõik koolid saaksid süstemaatiliselt kasutada kaasaegseid õpetamismeetodeid ja -tehnikaid ning uuenduslikke õpetamis- ja õppimistavasid. Teised liikmesriigid selgitasid tavaliselt üldist vajadust toetuse järele sellega, et riiklike või rahvusvaheliste uuringute või hindamiste alusel olid koolide digioskused ja internetiühendused alla keskmise. Mõnikord osutati rakenduskavades ka kõrgema tasandi eesmärkidele, nagu koolist väljalangejate arvu vähendamine või õpetajate ja õpilaste oskuste parandamine üldiselt. Sellistel juhtudel täiendati digiüleminekut toetavaid meetmeid sageli meetmetega, mis ei olnud seotud digiüleminekuga, ning ei olnud selge, milliseid konkreetseid tulemusi koolid oma digiülemineku alaste püüdlustega saavutama peaksid.

Paljud koolid ei kasuta veel digiülemineku pakutavaid võimalusi

60 Digitehnoloogia kasutuselevõtule koolides aitavad eelkõige kaasa asjakohased õppekavad ja koolituskavad, mis julgustavad õpetajaid ja õpilasi võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid kõigis õppeainetes. Õppematerjalide kättesaadavus ja kvaliteet on koolide digiülemineku eeltingimus, kuid need ei taga paremat õppimist. Koolidel ja õpetajatel peab seega olema võimalik kasutada neid vahendeid õppimise ja õpetamise edendamiseks, eelkõige seoses IKT kasutamisega hariduses³².

61 Selleks et integreerida IKT kooli igapäevaellu võimalikult laiaulatuslikult, vajavad koolid ka lähenemisviisi, mis toetab digiõppe kasutamist tundides. Selline toetus võib olla mitteametlik, näiteks õpetajate teavitamine digiõppe ja -koolituse eelistest üldiselt. Võib ka kasutada ametlikke strateegiaid või kirjalikke avaldusi, näiteks kooli tasandil vastu võetud e-poliitikat. See võib aidata ka koolidel oma vajadusi paremini kindlaks määrata.

62 Oma küsitluses küsisime koolidelt, milliseid digiseadmeid nad kasutavad, kas õpetajad oskavad kasutada digitehnoloogiat õppimisel ja õpetamisel ning kus on endiselt kõige suurem vajadus meetmete järele. Saadud vastuste kohaselt kasutavad peaaegu kõik vastanud koolid digiseadmeid ühel või teisel viisil. Vastustest nähtub siiski, et koolides kasutatavate seadmete kvantiteet ja kvaliteet, õpetajate ettevalmistus digiõppeks ning see, kui sageli ja kus digiõpet tegelikult kasutatakse, varieerub endiselt olulisel määral (vt III lisa).

63 Kuigi külastatud liikmesriikides olid teatud klasside jaoks olemas kohustuslikud IKT‑tunnid või vähemalt kavatseti need sisse viia, ütlesid paljud meie küsitlusele vastanud koolid, et väljaspool spetsiaalseid IKT õppetunde kasutab vähem kui kolmandik õpilastest digitaalset seadet koolis õppimiseks vähemalt kord nädalas. See tähendab, et paljudes koolides ei ole IKT kasutamine kõikide õppeainete puhul veel levinud (vt joonis 7).

64 Ei 2014.–2020. aasta rakenduskavades ega kontrollitud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades ei nõutud, et ELi toetust saavatel koolidel oleksid olemas strateegiad või kontseptsioonid, et tagada digitehnoloogia laialdane kasutamine õpetamise eesmärgil.

65 Külastatud liikmesriikidest nõuab ainult Austria õiguslikult, et koolid, kes osalesid taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavas meetmes, varustamaks oma õpilasi digiseadmetega, peavad koostama arengu- ja rakenduskava, et toetada IKT ja digitaalse meedia kasutamist hariduses. Kavaga määratakse kindlaks lühiajalised, keskpikad ja pikaajalised eesmärgid ja meetmed³³. Asjaomasel ministeeriumil ei olnud aga ajakohast teavet selle kohta, kui paljud koolid seda õiguslikku nõuet tegelikult järgisid.

66 Saksamaal andis Nordrhein-Westfaleni liidumaa piirkondlik haridusministeerium koolidele kvaliteedi võrdlusraamistiku ja muutis 2018. aastal koolides digitaalmeedia kontseptsioonid kohustuslikuks, et süvalaiendada digitaalsete õpetamismeetodite kasutuselevõttu. Itaalias palus haridusministeerium 2020. aastal koolidel võtta vastu integreeritud digitaalse õpetamise kava, peamiselt COVID-19 pandeemia mõju tõttu koolidele. Kreekas võivad koolid lisada digioskused oma arengukavadesse vabatahtlikkuse alusel.

67 Seetõttu küsisime koolidelt, kas neil on olemas ametlik strateegia (või kontseptsioon) digitehnoloogiate kasutamiseks õpetamise eesmärgil. Sellised kontseptsioonid võivad hõlmata olemasolevat ja soovitud kooli IT-taristut, õpetajate pidevat IKT-koolitust, digiseadmete teadlikku kasutamist, platvormide ja digitaalsete õppematerjalide kasutamist õpetamise eesmärgil või küberturvalisust. Vähemalt pooltel meie küsitluses osalenud koolidel olid sellised kontseptsioonid olemas (vt joonis 8).

68 Meie küsitluse vastuste analüüs näitab ka seda, et koolid, kus puudub e-poliitika, kasutavad õpetamise käigus IKTd vähem. Meie arvates rõhutab see, kui olulised on koolide ametlikud lähenemisviisid, et kasutada digiülemineku võimalusi kõige tõhusamal moel.

Vaid vähesed liikmesriigid hindavad tulemusi, mida nad on saavutanud koolide digiüleminekuks eraldatud ELi rahalise toetusega

69 Koolide digiüleminek ei ole eesmärk omaette, vaid avatud protsess õpilaste oskuste arendamise toetamiseks ja õpitulemuste parandamiseks. Seadmete soetamine või õpetajate koolitamine on seega koolide tõhusa digiülemineku eeltingimus, kuid need ei anna iseenesest tunnistust digiõppe kvaliteedist koolides. Digiülemineku protsessi jälgimine lihtsustab selle väljaselgitamist, kas kasutatud ressursid on õpilaste jaoks tulemuste saavutamisel tõhusad. Järelevalve ja hindamine on olulised ka ELi toetuse tulemuslikkuse, tõhususe ja mõju hindamiseks³⁴. Sel põhjusel uurisime, kas komisjonil ja külastatud liikmesriikidel olid olemas menetlused, mille abil jälgida ja hinnata edusamme, mida koolid on ELi vahendite abil digiõppes teinud.

70 Alates 2013. aastast on komisjon toetanud rahvusvahelist arvuti- ja infopädevuse uuringut, mille raames hinnatakse iga viie aasta tagant valitud riikide õpilaste ja õpetajate IKT-alaseid teadmisi. Viimases kättesaadavas uuringus (2018) osalesid ELi liikmesriikidest Taani, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Portugal ja Soome. Järgmine uuring tehakse 2023. aastal.

71 Komisjonil puuduvad aga põhjalikud andmed koolide digiüleminekule kulutatud üldsummade kohta. Kuna digiõpe või koolide digiüleminek ei olnud perioodil 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide sõnaselge valdkondlik eesmärk, ei olnud liikmesriigid kohustatud selle kohta andmeid koguma ja neid komisjonile esitama. Lisaks ei jälgi komisjon ka seda, kuidas ELi rahastus digiõpet edendab.

72 Need liikmesriigid, kes kasutavad ELi vahendeid koolide digiüleminekuks, ei pidanud ka hindama edusamme, mida koolid on ELi vahendite abil digiõppe vallas teinud. Näitajad, mille liikmesriigid pidid määratlema ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavade väljundite ja tulemuste jälgimiseks³⁵, keskendusid investeerimisprioriteedile tervikuna. Need näitajad olid kas liiga üldised, et anda teavet koolide digiülemineku alaste edusammude kohta, või piirdusid üksikmeetmetega, nagu näiteks nende õpetajate protsent, kes olid läbinud koolituskursused oma digioskuste parandamiseks.

73 Taaste- ja vastupidavusrahastu ajutise olemuse tõttu ei palunud komisjon ka liikmesriikidel, kes seda kasutasid, lisada oma taaste- ja vastupidavuskavadesse järelevalve ja hindamise vahe-eesmärke ega hinnata meetmeid koolide digiülemineku toetamiseks. Seega ei ole liikmesriikidel üldiselt kohustust hinnata, kas taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavad meetmed on digiõpet ka tegelikult parandanud.

74 Leidsime külastatud liikmesriikides, et ainult Horvaatial ja Itaalial olid olemas lähenemisviisid ELi toetust saavate koolide digiülemineku alaste edusammude süstemaatiliseks jälgimiseks (vt 7. selgitus).

75 Teistes liikmesriikides jälgiti tulemusi üldiselt ainult üksikute projektide puhul ning puudus kord, mille alusel hinnata korrapäraselt ELi rahastatavate meetmete mõju digiõppele. Seetõttu on keeruline hinnata, mil määral on ELi toetus parandanud koolide digiüleminekut.

Gigabitiühendus on olemas vaid vähestes koolides

Paljude koolide tegelik ühenduvus on endiselt nõrk

76 Kiire internetiühenduse ja -võrkude kättesaadavus koolides on eeltingimus tipptasemel IT-seadmete kasutamiseks. Seega uurisime, kas külastatud liikmesriigid olid komisjoni 2025. aasta gigabitiühenduvuse strateegilise eesmärgi üle võtnud riiklikesse strateegiatesse või lähenemisviisidesse, mille abil kõik oma koolid 2025. aastaks internetiga ühendada. Uurisime ka, kas koolide ühenduvus võimaldab neil IKTd asjakohaselt kasutada.

77 Komisjon jälgib küll digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi kaudu üldisi edusamme kodumajapidamiste ühenduvuse eesmärkide saavutamisel ELi tasandil, aga tal on ainult piiratud teave koolide tegeliku ühenduvuse kohta ning ta ei jälgi seda eraldi. Kõik külastatud liikmesriigid jälgisid koolide ühenduvuse üldist edenemist, kuid täheldasime, et Saksamaal, Austrias ja Poolas esines mõningaid raskusi tegeliku ühenduvuse hindamisel. Saksamaal (Nordrhein-Westfalenis) oli teave tegeliku ühenduvuse kohta vastuoluline. Piirkondlik ministeerium küsitles korrapäraselt koole, kuid selle andmed erinesid märkimisväärselt föderaalsel tasandil telekommunikatsiooniteenuste osutajatelt kogutud andmetest. Austria ametiasutustel oli kasutada ainult aegunud teave, sest nad ei olnud COVID-19 pandeemia algusest saadik koole küsitlenud. Samuti esines tehnilisi raskusi kooliaadresside võrdlemisel riikliku lairibaatlase andmetega, mis on gigabiti kättesaadavuse peamine teabeallikas. Poolas hõlmas seire juba rohkem kui 85% koolidest ja suurenes koos koolide ühendamisel tehtud edusammudega.

78 Komisjoni 2025. aasta eesmärk sisaldab üksnes gigabitiühenduste kättesaadavust, mitte seda, kas koolid seda teenust ka tegelikult kasutavad. Meie auditeeritud liikmesriikides näitasid telekommunikatsiooniteenuste pakkujatega sõlmitud lepingud, et ainult väike osa küsitletud koolidest kasutasid gigabiti-lairibaühendust ja said seega IKT potentsiaali digiõppes kõige paremini ära kasutada (vt joonis 9).

79 Kõigis külastatud liikmesriikides täheldasime ka, et ebapiisav taristu takistab paljudel koolidel kasutada õpetamiseks kättesaadavaid ühendusi parimal viisil. Paljud koolihooned on vanad ja seal tuleb klassiruumidesse viia nõuetekohased võrgukaablid ja WiFi-ühendus.

Mõned liikmesriigid ei pruugi saavutada 2025. aasta gigabiti-eesmärki

80 Leidsime, et liikmesriikidel olid erinevad lähenemisviisid selles osas, kuidas nad edendasid oma koolide gigabitiühenduvust. Saksamaal (Nordrhein-Westfalen) püüdis piirkondlik valitsus ühendada 2022. aasta lõpuks kõik koolid. Austria kavatses 2023. aasta lõpuks ühendada vaid oma föderaalkoolid, st ainult 10% kõigist koolidest. Vastutus teiste koolide ühendamise eest lasub koolide eest vastutavatel kohalikel asutustel, kes võivad püüda tagada oma piirkonna koolidele kiire internetiühenduse, aga samas ei pruugi seda teha. Horvaatia ja Itaalia seadsid eesmärgiks koolihoonete internetiga ühendamise 2025. aastaks, kuid nende hankeprotsessides on tööde lõpuleviimise eesmärgiks seatud alles 2026. aasta keskpaik. Kreeka kavatseb 2027. aastaks ühendada haldusasutused, sealhulgas kõik koolid (vt joonis 10).

81 Vastavalt viimasele ajakohastatud komisjoni uuringule riiklike lairibaühenduse kavade kohta EL 27-s on ainult mõned liikmesriigid lähedal Euroopa 2020. aasta digitaalse tegevuskava eesmärkide saavutamisele (või on need juba saavutanud). Digitaalse tegevuskava eesmärgid olid gigabitiühiskonna omadest vähem ambitsioonikad³⁶. Uuringus ei keskendutud konkreetselt koolidele, kuid jõuti järeldusele, et liikmesriigid peavad oma jõupingutusi tõhustama, kui nad soovivad saavutada gigabitiühiskonna eesmärgid 2025. aastaks või jõuda neile lähemale. Meie arvates muudab range strateegilise planeerimise ja koolide ühendamise eriprogrammide puudumine liikmesriikides koos viivitustega selliste programmide rakendamisel ebatõenäoliseks selle, et kõik ELi koolid ühendatakse 2025. aastaks gigabiti Internetiga.

82 Ainult neli kuuest külastatud liikmesriigist (Saksamaa, Itaalia, Austria ja Poola) olid vastu võtnud spetsiaalsed toetusprogrammid koolide ühendamise kiirendamiseks. Poola oli juba enne 2021. aastat selle jaoks ELi rahalisi vahendeid kasutanud. Vaatamata sellele, et Itaalias on alates programmi algusest 2020. aastal oluliselt suurenenud internetiga ühendatud koolihoonete arv, esines mõnes piirkonnas juba märkimisväärseid viivitusi programmi rakendamisel, mis seab ohtu 2025. aasta eesmärgi saavutamise.

Järeldused ja soovitused

83 Järeldame, et üldiselt aitasid ELi toetatud meetmed koole nende digiülemineku alastes püüdlustes, kuid liikmesriikidel puudus ELi rahaliste vahendite kasutamisel piisav strateegiline fookus.

84 Komisjoni digiõppe tegevuskava eesmärk on toetada liikmesriike digiõppe probleemide lahendamisel, pakkudes vahendeid, mis aitavad haridustöötajatel ja koolitajatel tehnoloogiat paremini kasutada, näiteks arendades asjakohaseid digioskusi ning pakkudes paremaid tõendeid ja andmeanalüüsi. Kuid 2022. aastaks ei olnud mitte kõigil külastatud liikmesriikidel oma koolide digiüleminekuks spetsiaalseid strateegiaid ja enamik neist ei olnud tegevuskava eesmärke oma strateegiatesse üle võtnud (vt punktid 25–29).

85 Kuigi mõne liikmesriigi koolid on olnud edukad tegevuskava mõnede oluliste aspektide ülevõtmisel, olid need paljude teistes liikmesriikides asuvate koolide jaoks veel suures osas tundmatud. Kuni COVID-19 puhanguni ei olnud digiüleminek programmi „Erasmus+“ raames rahastatud koolide strateegiliste partnerlusprojektide prioriteet: ainult üksikud projektid toetasid digiüleminekut ja nende tulemused piirdusid peamiselt projekti otseste osalejatega (vt punktid 30–41).

1. soovitus. Edendada aktiivsemalt digiõppe tegevuskava raames võetavaid ELi meetmeid ning suurendada strateegiliste partnerluste mõju

Komisjon peaks digiõppe tegevuskava raames aktiivsemalt edendama oma meetmeid, nagu SELFIE ja ELi programmeerimisnädal. Komisjon võiks näiteks tihendada koostööd koolidega ning suurendada strateegiliste partnerlusmeetmete mõju koolide digiüleminekule.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2024. aasta lõpp

86 Liikmesriigid ei olnud alati edukad ELi rahastatud meetmete kaasamisel riiklikesse või piirkondlikesse koolide digiülemineku strateegiatesse, kuigi see oleks vähendanud ELi eelarvest rahastatavate killustatud sekkumiste ohtu ja aidanud saavutada suuremat mõju. Mõned liikmesriigid ei olnud oma 2021.–2027. aasta strateegiaid ajakohastanud ja oli ebaselge, kuidas rahastatakse meetmeid, mis täiendavad ELi rahastatavaid meetmeid (vt punktid 42–48).

87 Käesoleva auditi raames kontrollitud ELi rahastatud meetmed vastasid ametlikult täiendavuse põhimõttele. Leidsime siiski ka juhtumeid, kus liikmesriik lisas meetme tagasiulatuvalt riiklikku taaste- ja vastupidavuskavasse, asendades seeläbi riiklikud rahalised vahendid, mis olid eraldatud juba enne taaste- ja vastupidavusrahastu loomist. Kuigi see on õigusaktidega kooskõlas, puudub sellisel juhul rahastamisel olemuslik lisaväärtus (vt punktid 49 ja 50).

88 Enamikul juhtudel saavutasid ELi rahastatud projektid oma kavandatud väljundid, kuid endiselt esines asjaolusid, mis takistasid meie külastatud koolidel ELi rahastamist parimal viisil kasutamast. Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate meetmete puhul tuvastasime puudusi vahe-eesmärkide ja sihtide määratlemisel. Eelkõige ei osutatud ühegi sihi ega vahe-eesmärgi puhul oodatavatele tulemustele, mida meetmed peaksid digiõppe parandamisel saavutama. Lisaks erinesid käesoleva auditi raames kontrollitud kahe meetme kuluprognoosid, mille komisjon riiklike kavade üle peetavatel läbirääkimistel heaks kiitis, märkimisväärselt rakendamise käigus kantud tegelikest kuludest. Selle tulemuseks olid ülemäärased summad, mis kujutavad endast de facto eelarvetoetust liikmesriikidele. Koolid ei olnud sageli ka piisavalt kaasatud oma vajaduste väljaselgitamisse, mis võib vähendada ELi toetuse mõju (vt punktid 51–59).

89 Peaaegu kõik koolid kasutavad nüüd digiseadmeid, kuid IKT-seadmete kättesaadavus koolides või koolitused õpetajatele ei taga paremat laiapõhjalist õpet, kui koolidel puudub lähenemisviis digiõppe kasutamise toetamiseks tundides. Paljud koolid teatavad endiselt, et nende varustus on ebapiisav ja õpetajad vajavad rohkem koolitust. Ka ei ole mitmed koolid ikka veel võtnud vastu ametlikku lähenemisviisi IKT kasutamisele koolitundides. See võib takistada neil digiülemineku kogu potentsiaali ära kasutamast (vt punktid 60–68).

90 Komisjonil puuduvad endiselt põhjalikud andmed koolide digiüleminekule kulutatud kogusummade kohta. Vaid vähesed liikmesriigid hindavad tulemusi, mida nad on saavutanud ELi rahalise toetusega digiõppe parandamiseks koolides, kuna selline nõue puudub. Programmispetsiifilised näitajad ei olnud informatiivsed ja ainult kahel kuuest külastatud liikmesriigist olid kasutusel lähenemisviisid, et süstemaatiliselt jälgida edusamme, mida koolid on ELi rahalise toetuse abil digiülemineku osas teinud (vt punktid 69–75).

2. soovitus. Siduda ELi rahastamine tihedamalt koolide eesmärkide, vajaduste ja oodatavate tulemustega

Komisjon peaks vajaduse korral võtma tihedas koostöös liikmesriikidega meetmeid, et tugevdada seost

1. digiõppe tegevuskava eesmärkide, ELi toetuse ja koolide digiülemineku riiklike või piirkondlike strateegiate vahel;
2. koolide digiüleminekule antava ELi toetuse ning koolide jaoks selgelt määratletud eesmärkide, vajaduste ja skaleeritavate tulemuste vahel.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2027. aasta lõpp

91 2016. aastal seadis komisjon liikmesriikidele eesmärgid ühendada 2025. aastaks koolid gigabiti internetiga ja võimaldada neil kasutada tipptasemel IT-seadmeid ning võtta kasutusele uuenduslikud õpetamis- ja õppimisviisid. Komisjonil on koolide tegeliku ühenduvuse kohta vähe teavet ja ta ei jälgi seda konkreetselt. Vaid vähestel koolidel on tegelikult võimalik kasutada gigabitiühendusi ja kasutada seega digiõppes parimal viisil ära info- ja sidetehnoloogia võimalusi (vt punktid 76–79).

92 Liikmesriikide lähenemisviisid koolide ühendamise edendamiseks olid erinevad: mõnel olid olemas sihtotstarbelised riiklikud toetusprogrammid, samas kui teistel puudus konkreetne strateegia. Range strateegilise planeerimise puudumine ja viivitused eriprogrammide rakendamisel muudavad ebatõenäoliseks selle, et kõik ELi koolid saavutavad 2025. aastaks gigabiti internetiga ühendatuse eesmärgi (vt punktid 80–82).

3. soovitus. Jälgida ja edendada kõigi koolide jaoks gigabiti internetiga ühendamise eesmärgi saavutamist

Tihedas koostöös liikmesriikide ja piirkondadega peaks komisjon

1. looma mehhanismi, et koguda korrapäraselt ajakohaseid andmeid koolide tegeliku ühenduvuse jälgimiseks, ning andma tulemustest aru;
2. julgustama liikmesriike ühendama 2025. aastaks kõik koolid gigabiti internetiga.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2025. aasta lõpp

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Annemie Turtelboom, võttis käesoleva aruande vastu 15. märtsi 2023. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud meetmed koolide digiülemineku toetamiseks

II lisa. Käesoleva auditi raames külastatud koolid ja projektid

Allikas: Eurostat Maps.

III lisa. Euroopa Kontrollikoja küsitlus

Eesmärk

Meie küsitluse eesmärk oli saada esinduslikku ja ajakohast teavet koolide tegeliku ühenduvuse, digiõppe rolli ning selles valdkonnas ELi vahendite ja meetmete kasutamise kohta. Need andmed ei olnud muidu kättesaadavad.

Küsitluse läbiviimine

Korraldasime veebiküsitluse 2022. aasta veebruarist maini, kasutades komisjoni veebiküsitluste vahendit EUSurvey. Küsimustik saadeti 49 512 kooli direktorile viies liikmesriigis. Küsitlus hõlmas koole, kus pakuti koolitust rahvusvahelise ühtse hariduse klassifikatsiooni (ISCED) 1.–3. taseme, st põhihariduse 1. ja 2. astme ning keskhariduse omandamiseks. ISCED on rahvusvaheline liigituse võrdlusalus haridusprogrammide ja nendega seotud kvalifikatsioonide korraldamiseks tasemete ja valdkondade kaupa, mille on välja töötanud ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon.

Küsitluses osalemine oli vabatahtlik ning isikuandmeid ei kogutud ega hinnatud.

Palusime käesoleva auditiga seotud liikmesriikide ministeeriumidel teavitada koole küsitluse eelseisvast avaldamisest. Saksamaa (Nordrhein-Westfalen), Kreeka, Horvaatia, Itaalia ja Poola ametiasutused olid eelnevalt koole küsitlusest teavitanud ning julgustanud neid osalema.

Austria koole see uuring ei hõlmanud, sest riiklikud ametiasutused otsustasid mitte toetada meie küsimustike saatmist oma koolidele.

Vastamise määr

Kokku saime korrektsed vastused 16 142 koolilt, s.t üldine vastamise määr oli ligikaudu 33%. Vastamise määr oli kõrgeim Horvaatias (ligikaudu 49%) ja madalaim Itaalias (ligikaudu 26%).

Küsitluse peamised küsimused

1. Milline on teie kooli allalaadimise kiirus vastavalt telekommunikatsiooniteenuse pakkujaga sõlmitud lepingule?
   

   

2. Kas teie koolis on olemas ametlik strateegia (kontseptsioon) digitehnoloogia kasutamiseks õpetamise eesmärgil?
   

   

3. Milliseid neist digiseadmetest kasutavad teie õpilased koolis õppimise eesmärgil?
   

   

4. Kas õpilased saavad koolitundidesse tuua täielikult eraviisiliselt rahastatud süle‑ või tahvelarvuteid?
   

   

5. Kui paljud teie õpilased kasutavad koolitundide ajal vähemalt kord nädalas täielikult eraviisiliselt rahastatud sülearvuteid või tahvelarvuteid?
   

   

6. Mil määral nõustute, et digiseadmete arv, mida õpilased saavad teie koolis õpetamise eesmärgil kasutada, on piisav?
   

   

7. Mil määral nõustute sellega, et teie kooli õpilastele õpetamise eesmärgil kättesaadavate digiseadmete kvaliteet on piisav?
   

   

8. Kui paljud teie õpilastest kasutavad koolis õppimiseks vähemalt kord nädalas digiseadet (lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti jne), välja arvatud spetsiaalsete IKT-tundide ajal?
   

   

9. Kui sageli toimuvad järgmised digitaalsed õppetegevused õppetundide ajal?
   
   1. Teabe otsimine internetist
      

      

   2. Tekstitöötluse, arvutustabeli või esitlusprogrammi kasutamine (nt Word, Excel, PowerPoint)
      

      

   3. Kodeerimise/programmeerimise rakendused, programmid ja/või robotid
      

      

   4. Digitehnoloogiate ja -seadmete kasutamine projektidega töötamisel
      

      

   5. Õppimine veebipõhiste koolitusprogrammide, mängude, rakenduste ja viktoriinide abil
      

      

   6. Suhtlemine õpetajate ja õpilaste vahel ning õpilaste vahel
      

      

   7. Veebipõhise haridustarkvara ja -platvormide kasutamine
      

      

10. Kui suur osa õpetajatest kasutab teie koolis õpetamiseks täielikult eraviisiliselt rahastatud seadmeid?
    

    

11. Mil määral nõustute, et õpetajatele õpetamise eesmärgil kättesaadavate digiseadmete arv on teie koolis piisav?
    

    

12. Mil määral nõustute sellega, et õpetajatele õpetamise eesmärgil kättesaadavate digiseadmete kvaliteet on teie koolis piisav?
    

    

13. Mil määral nõustute, et enamikul teie kooli õpetajatel on vajalikud oskused ja kindlus digitehnoloogia tõhusaks kasutamiseks õppimiseks ja õpetamiseks?
    

    

14. Kui paljud teie õpetajad on viimase kahe kooliaasta jooksul osalenud klassitundides digitehnoloogia kasutamise koolitusel (2019/20 ja 2020/21)?
    

    

15. Kui mitu tundi on õpetajad viimase kahe kooliaasta jooksul (2019/20 ja 2020/21) keskmiselt saanud koolitusi digitehnoloogia kasutamise kohta klassis?
    

    

16. Millises valdkonnas on teie arvates kõige suurem vajadus meetmete järele?
    
    1. Kooli internetikiiruse parandamine
       

       

    2. Kooli traadita LAN/WiFi ühenduse parandamine (juhtmeta internet)
       

       

    3. Digiseadmete soetamine õpilastele (lauaarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid)
       

       

    4. Digiseadmete soetamine õpetajatele (lauaarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid)
       

       

    5. Interaktiivsete tahvlite ja/või muude klassiruumi seadmete soetamine
       

       

    6. Digitaalse õppesisu, kasutajasõbralike vahendite ja turvaliste platvormide arendamine
       

       

    7. Õpetajate koolitamine digitaalselt pädevaks ja enesekindlaks
       

       

    8. Lisakursused õpilastele digitehnoloogia kasutamise kohta (nt kodeerimisklassid)
       

       

    9. Haridussüsteemi toetamine kaugõppe tingimuste parandamise kaudu, eelkõige seoses COVID-19 pandeemiaga
       

       

17. Milliseid ELi toetatavaid vahendeid/platvorme/meetmeid te teate ja kasutate ja millistes olete osalenud?
    
    1. SELFIE (enesehindamise vahend digitaalselt võimekatele koolidele)
       

       

    2. eTwinning (haridusvõrgustik)
       

       

    3. DigiComp (Euroopa kodanike digipädevuse raamistik)
       

       

    4. School Education Gateway (ühtne kontaktpunkt õpetajatele, koolijuhtidele, poliitikakujundajatele, ekspertidele ja muudele koolihariduse valdkonna spetsialistidele)
       

       

    5. Future Classroom Lab (mida pakub Euroopa koolide võrk ja mis hõlmab koolituskursusi, töörühmi jne)
       

       

    6. Living Schools Lab
       

       

    7. Digital Education Hackathon (digiõppe häkkimismaraton)
       

       

    8. ELi programmeerimisnädal
       

       

    9. Projektid, millega edendatakse rahvusvahelisi koolipartnerlusi (nt vahetus, teadmiste jagamine)
       

       

Allikas: Euroopa Kontrollikoja küsitlus.

IV lisa. Vahe-eesmärgid ja sihid taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete jaoks, millega toetatakse koolide digiüleminekut külastatud liikmesriikides

Lühendid

ERF: Euroopa Regionaalarengufond

ESF: Euroopa Sotsiaalfond

ESIF: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

IKT: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

ISCED: rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus

KM: käibemaks

NGEU: Euroopa taasterahastu

NRW: Nordrhein-Westfalen

REACT-EU: ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antav taasteabi

RRF: taaste- ja vastupidavusrahastu

RS: riigipõhised soovitused

Mõisted

Digiõppe ökosüsteem: digitaalne õppe- ja õpetamistaristu, mis toetab digitaalselt ümberkujundatud haridussüsteemi kõiki aspekte.

Digiüleminek: digitehnoloogia ja digiteeritud teabe kasutuselevõtt protsessides ja ülesannetes.

Euroopa poolaasta: iga-aastane tsükkel, millega nähakse ette ELi liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimise ja edusammude seire raamistik.

Euroopa Regionaalarengufond: ühtekuuluvuspoliitika fond, mis tugevdab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ja millest rahastatakse investeeringuid piirkondadevahelise ebavõrdsuse vähendamiseks.

Euroopa Sotsiaalfond: ühtekuuluvuspoliitika fond haridus- ja tööhõivevõimaluste loomiseks ning vaesuse ohus olevate inimeste olukorra parandamiseks. Selle eelkäija oli Euroopa Sotsiaalfond+.

Gigabit: digitaalse teabe mõõtühik, mis võrdub miljardi bitiga.

Gigabiti internet: internetiteenus, mis pakub ühenduse kiirust 1 gigabit sekundis.

Koolide digiüleminek: käesolevas aruandes mõeldakse selle all IKT süstemaatilist kasutuselevõttu koolides õpetamisel ja õppimises.

Programm „Erasmus+“: selle programmi kaudu toetab EL haridust, koolitust, noori ja sporti Euroopas.

Rakenduskava: raamistik ELi rahastatud ühtekuuluvusprojektide rakendamiseks kindlaksmääratud perioodil, mis kajastab komisjoni ja liikmesriikide vahel eraldi sõlmitud partnerluslepingutes sätestatud prioriteete ning eesmärke.

REACT-EU: Euroopa taasterahastu programm, millest rahastatakse täiendavalt olemasolevaid ühtekuuluvusrahastu programme, et toetada kriisist taastumist ning edendada rohe- ja digipööret.

Taaste- ja vastupidavusrahastu: ELi rahalise toetuse mehhanism COVID-19 pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks ning taastumise kiirendamiseks, edendades samal ajal rohe- ja digipööret.

Taasterahastu „NextGenerationEU“: rahastamispakett, mis aitab ELi liikmesriikidel taastuda COVID-19 pandeemia majanduslikust ja sotsiaalsest mõjust.

Ühtekuuluvuspoliitika fondid: annavad rahalist toetust ELi ühtekuuluvuspoliitika raames mitmeaastaste programmide kaudu, mis täiendavad riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke meetmeid. Antud auditi jaoks olid asjakohased Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF).

Ühtekuuluvuspoliitika: ELi poliitika, mille eesmärk on vähendada piirkondade- ja liikmesriikidevahelisi majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi, edendades töökohtade loomist, ettevõtete konkurentsivõimet, majanduskasvu, säästvat arengut ning piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd.

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=63783

Ajatelg

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=63783

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade haldamisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi ühtekuuluvusvaldkonna investeeringute, majanduskasvu ja kaasamise kuluvaldkondade eest vastutav II auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Annemie Turtelboom. Auditit juhtis kontrollikoja liige Pietro Russo, keda toetasid kabinetiülem Chiara Cipriani, kabineti nõunik Benjamin Jakob, valdkonnajuht Niels-Erik Brokopp, auditijuht Sven Kölling ja audiitorid Fabio Fattore, Marija Grgurić, Marina Karystinou, Rene Reiterer ja Angelika Zych. Keelalast tuge pakkusid Miłosz Aponowicz, Kyriaki Kofini ja Mark Smith.

Vasakult paremale: Fabio Fattore, Niels-Erik Brokopp, Benjamin Jakob, Pietro Russo, Sven Kölling, Angelika Zych, Marina Karystinou, Rene Reiterer.

Järelmärkused

¹ Euroopa Komisjon, 2022.

² Survey of Schools: ICT in education: benchmarking access, use and attitudes to technology in Europe’s schools, 2013 ja 2nd Survey of Schools: ICT in Education, 2019.

³ (2020), PISA 2018 Results (Volume V): Effective Policies, Successful Schools, lk 113, PISA, OECD Publishing, Paris.

⁴ (2020), Strengthening online learning when schools are closed: The role of families and teachers in supporting students during the COVID-19 crisis; OECD Publishing, Paris.

⁵ Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõige 1.

⁶ Euroopa Komisjon, Eurydice National Education Systems.

⁷ European Pillar of Social Rights, Göteborg, 2017.

⁸ Komisjoni teatis oma panuse kohta ELi juhtide kohtumisse Göteborgis, COM(2017) 673, 14. november 2017.

⁹ Komisjoni teatis digiõppe tegevuskava kohta, COM(2018) 22, 17. jaanuar 2018.

¹⁰ Komisjoni teatis „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna suunas“, COM(2016)587, 14. september 2016.

¹¹ Komisjoni teatis „Euroopa digitaalne tegevuskava“, COM(2010) 245, 19. mai 2010.

¹² Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 punktid 2 ja 10.

¹³ Määrus (EL) 2020/2221.

¹⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

¹⁵ Määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+).

¹⁶ Määrus (EL) 2021/241.

¹⁷ Taaste- ja vastupidavuskavades kindlaks tehtud meetmete nimekiri on toodud I lisas.

¹⁸ Määrus (EL) nr 1288/2013.

¹⁹ Määrus (EL) 2021/817.

²⁰ Määrus (EL) 2021/1153.

²¹ Komisjoni teatis „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna suunas“, COM(2016)587.

²² Eriaruanne 12/2018: „Lairibaühendus ELi liikmesriikides: edusammudest hoolimata ei suudeta täita kõiki strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke“.

²³ Eriaruanne 21/2022: „Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamine komisjoni poolt: üldiselt asjakohane, ent rakendamisega on endiselt seotud riske“.

²⁴ Koroonaviirusele reageerimine: erakorralised Erasmus+ projektikonkursid, et toetada digitaalhariduse alast valmisolekut ja loomingulisi oskusi.

²⁵ Määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 19 ja XI lisa.

²⁶ Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 95 lõige 2 ja määruse (EL) 2021/241 artikli 5 lõige 1 ja artikkel 9. Vt ka meie ülevaade 1/2023: „Ühtekuuluvuspoliitika ning taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu eraldatav ELi rahastamine: võrdlev analüüs“, punkt 44.

²⁷ Määruse (EL) 2021/241 artiklid 9 ja 17.

²⁸ Eriaruanne 21/2022: „Riiklike taaste- ja vastupidavuskavade hindamine komisjoni poolt – üldiselt asjakohane, ent rakendamisega on endiselt seotud riske“, punktid 82–84 ja 89.

²⁹ Eriaruande 21/2022 punktid 66–72.

³⁰ Ülevaade 01/2023, punkt 43.

³¹ Määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõige 4.

³² (2020), PISA 2018 Results (Volume V): Effective Policies, Successful Schools, lk 112, PISA, OECD Publishing, Paris.

³³ Austria koolisüsteemi digiülemineku rahastamist käsitleva föderaalseaduse (Schuldigitalisierungsgesetz) artikli 2 lõige 1.

³⁴ Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikkel 34 ja määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 54.

³⁵ Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõige 4.

³⁶ Ajakohastatud uuring riiklike lairibaühenduse kavade kohta EL 27s, 2021.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: www.eca.europa.eu/et/contact
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023

PDF	ISBN 978-92-847-9905-3	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/966461	QJ-AB-23-011-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-9870-4	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/1904	QJ-AB-23-011-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2023

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonis 2, ikoonid: nende jooniste kujundamisel on kasutatud Flaticon.com ressursse. © Freepik Company S.L. Kõik õigused kaitstud.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• järgmise vormi kaudu: european-union.europa.eu/contact-eu/write-us_et.

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lexʼi (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed
Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.