ELi investeeringud kultuuriobjektidesse: teema, mis vajab rohkem keskendumist ja kooskõlastamist

Kokkuvõte

I

Enamik eurooplasi peab kultuuripärandit oluliseks nii isiklikult kui ka oma kogukonna, piirkonna, riigi ja ELi tasandil tervikuna. Kultuur on lai mõiste, mis hõlmab mitmesuguseid tegevusvaldkondi. Käesolevas eriaruandes tähendab „kultuuriobjekt“ füüsilist taristut, kus eurooplased saavad kultuuriga tutvuda.

II

ELi kultuuriline raamprogramm on eelkõige määratletud aluslepingutes. Aluslepingutes sätestatud üldise eesmärgi kohaselt peab EL austama oma rikkalikku kultuurilist mitmekesisust ning tagama Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise. Kultuur kuulub peamiselt liikmesriikide pädevusse. Liit saab vaid edendada liikmesriikide vahelist koostööd ning toetada või täiendada nende tegevust.

III

Et hinnata kultuuriobjektidesse tehtud Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) investeeringute tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust, hindasime ELi kultuurilise raamprogrammi sobivust, selle kooskõla rahastamiskorraga ning ERFi vahendite kasutamist.

IV

Auditi käigus keskenduti asjaomaste investeeringute majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele mõjule ning vastavate kultuuriobjektide rahalisele ja füüsilisele jätkusuutlikkusele. Tutvusime komisjoni tööga ja hindasime 27 projekti seitsmest liikmesriigist. Samuti küsitlesime asjaomase valdkonna eksperte.

V

Kokkuvõttes jõuti auditis järeldusele, et praegune raamistik vajab rohkem keskendumist ja kooskõlastamist, et tagada kultuuriobjektidesse tehtavate ERFi investeeringute tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus. Tegime järgmised tähelepanekud.

VI

Kultuuriobjektidesse tehtavate ELi investeeringute raamistiku puhul täheldati, et

• kultuuri küsimust ei ole komisjoni koostatud ELi 2020. aasta strateegias käsitletud. ELi kultuurivaldkonna strateegiline üldraamistik on keerukas ja kajastub ELi rahalistes vahendites ainult osaliselt. Komisjoni arvates valmistab raamistiku eesmärkide ülekandmine poliitika kujundamisse liikmesriikide tasandil jätkuvalt probleeme;
• komisjon on kultuuriobjektide edendamiseks välja töötanud mitu algatust, kuid ELi kultuurilistel algatustel on ELi rahaliste vahendite toetusesaajatele kättesaadavaks tegemisel piiratud mõju. ERFi määruses puuduvad ELi kultuurialgatuse alla kuuluvate kultuuriobjektide huve kaitsvad sätted. Ka ELi fondide endi vaheline kooskõlastamine investeeringute tegemiseks kultuuriobjektidesse on piiratud;
• ELi tasandil rahastatakse taristuinvesteeringuid peamiselt ERFi kaudu, mis on kultuuriobjektidesse tehtavate avaliku sektori investeeringute puhul oluline rahastamisallikas umbes ühele kolmandikule liikmesriikidest. Kuid kultuuriobjektidesse tehtavaid investeeringuid ei käsitleta ERFi puhul esmatähtsana, sest ERF toetab teist aluslepingu eesmärki, milleks on sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse edendamine. Riikide tasandil leidsime näiteid liikmesriikide algatustest, mille eesmärk oli rahastada erasektori vahenditele tuginevaid kultuuriobjekte.

VII

Auditeeritud ERFi projektide tulemuslikkuse ja kestlikkuse suhtes täheldati, et

• vaatamata ELi soovile suurendada kultuuriliste sekkumismeetmete sotsiaalset mõju, on ERFi rakenduskavade ja projektide eesmärgid peamiselt majanduslikud. Auditeeritud tegevuskavades on kultuurilisi aspekte kõige vähem käsitletud ja enamik korraldusasutusi ei pea kultuurilisi aspekte projektide valimisel isegi kriteeriumiks;
• projekti tulemuslikkust sai hinnata ainult mõne lõpetatud auditeeritud projekti puhul. Projektid toimisid, kuid me leidsime näitajate valikus ja aruandluses mitu puudust, mistõttu on esitatud andmete kasutamine projekti tulemuslikkuse üle järelduste tegemisel piiratud;
• ERFist ei saa rahastada ohustatud mälestiste säilitamist, kui tegevusel ei ole vahetut majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Sama kehtib ka programmi „Loov Euroopa“ kohta. Majanduslikul mõjul, mis sageli saavutatakse turismi edendamise strateegiate kaudu, võib olla pärandpaikade säilitamisele vastupidine mõju;
• auditeeritud kultuuriobjektid on üldiselt sõltuvad riiklikest toetustest, et neid käigus hoida ja investeerimiskulusid rahastada. Praegune rahastamisraamistik ei stimuleeri piisavalt tulude tootmist. ERFi nõuded tulutootvatele projektidele tähendavad seda, et mida suurem on projektist saadav netotulu, seda vähem antakse ELi toetust. Tulutoovat tegevust oli ka meie auditeeritud valikumenetlustes harva stimuleeritud.

VIII

Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks kultuuriobjektidesse investeerimisel soovitame komisjonil

1. parandada praegust strateegilist kultuuriraamistikku, mis kuulub aluslepingute kohaldamisalasse;
2. soodustada erasektori vahendite kasutamist Euroopa kultuuripärandi kaitseks;
3. tugevdada ERFist rahastatavate kultuuriobjektide rahanduslikku jätkusuutlikkust;
4. võtta konkreetsemaid meetmeid pärandpaikade säilitamiseks.

Sissejuhatus

Kultuur ja kultuuriobjektid

01

Enamik eurooplasi peab kultuuripärandit oluliseks nii isiklikult kui ka oma kogukonna, piirkonna, riigi ja ELi tasandil tervikuna¹. Kultuur on ühtlasi ressurss. Komisjoni arvates on kultuur majanduskasvu ja tööhõivet edasiviiv jõud, sotsiaalse kaasatuse võimaldaja ja ELi rahvusvaheliste suhete tugevdamise vahend². Vastavalt Eurostati statistikale andis kultuurisektor ELis 2018. aastal tööd 8,7 miljonile inimesele, mis moodustas 3,8 % kogutööhõivest³.

02

Kultuur on lai mõiste, mis hõlmab mitmesuguseid tegevusvaldkondi (nt käsitöö, kunstid ja audiovisuaalkunstid) eri majandussektorites (nt tootmine, teenused ja side). Käesolevas eriaruandes tähendab „kultuuriobjekt“ füüsilist taristut, kus eurooplased saavad kultuuriga tutvuda. Eristame pärandpaiku (ajaloolised mälestised) ja uut kultuuritaristut (uued hooned, mida kasutatakse kunsti, muusika, teatritegevuse jne edendamiseks).

03

ELi tasandi kultuuripoliitika kujundamine hoogustus 2017. aastal, kui ELi juhte kutsuti üles tegema rohkem hariduse ja kultuuri valdkonnas⁴. Hiljuti võttis Euroopa Ülemkogu oma uues strateegilises tegevuskavas 2019–2024 kohustuseks investeerida „kultuuri ja oma kultuuripärandisse, mis on meie Euroopa identiteedi keskmes“⁵.

Poliitikaraamistik

04

Aluslepingutes sätestatakse, et EL „austab oma rikkalikku kultuurilist [---] mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“⁶ ning et EL peab toetama kultuuri liikmesriikides⁷. Aluslepingutes määratletakse ka ELi poliitikameetmete valdkonnad (kultuuri levitamine, kultuuripärand, mitteäriline kultuurivahetus, kunsti- ja kirjanduslooming, väliskoostöö). Samuti sätestatakse neis üldnõue võtta kultuurilisi aspekte arvesse teistes poliitikavaldkondades rakendatavate meetmete puhul. Seda nõuet nimetatakse „peavoolustamiseks“⁸.

05

ELil puuduvad kultuurivaldkonnas seadusandlikud volitused. Selle valdkonna poliitikakujundamise eest vastutavad liikmesriigid. 2017. aastal eraldasid liikmesriigid 1 % oma valitsemissektori kulutustest kultuuriteenustele, ehk teisisõnu kulutati kultuuritegevuse toetamiseks 132 eurot ELi kodaniku kohta. Sellest summast umbes 15 % kulus kultuuriinvesteeringutele (st kultuurivarade soetamine, ehitamine või restaureerimine, sh kultuurivaradega seotud füüsiline töö). I lisas esitatakse rohkem üksikandmeid valitsemissektori kulutuste kohta kultuuriteenustele ja kultuuriinvesteeringute kohta kogu ELis.

06

Komisjon on kehtestanud ELi kultuurialase koostööraamistiku Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava vormis. Esimese niisuguse tegevuskava võttis komisjon vastu 2007. aastal⁹. Uue tegevuskava võttis komisjon vastu 2018. aastal¹⁰. Uuel tegevuskaval on kolm strateegilist eesmärki.

• Sotsiaalne mõõde – kasutada kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse võimalusi sotsiaalse sidususe ja heaolu saavutamiseks, edendades kultuurielus osalemist, kunstnike liikuvust ja pärandi kaitset.
• Majanduslik mõõde – hoogustada töökohtade loomist ja majanduskasvu kultuuri- ja loomesektorites, soodustades kunsti ja kultuuri hariduses, arendades edasi asjaomaseid oskusi ning toetades innovatsiooni kultuurivaldkonnas.
• Välismõõde – tugevdada rahvusvahelisi kultuurisuhteid, kasutades täiel määral ära kultuuri potentsiaali kestliku arengu ja rahu edendamisel.

07

Uues tegevuskavas kehtestatakse komisjoni võetavad meetmed ja kutsutakse liikmesriike üles tegelema konkreetsete küsimustega. Liikmesriigid määratlevad oma prioriteedid kultuurialase koostöö tegemiseks ELi tasandil ja töömeetodid kultuurialaste töökavade kaudu, mille võtab vastu ministrite nõukogu. Viimane töökava hõlmab ajavahemikku 2019–2022¹¹.

Kestlikkus ja kultuur

08

EL ja selle liikmesriigid tegutsevad ka mitmepoolsetes foorumites ja organisatsioonides, mis tegelevad kultuuri ja kultuuripärandi poliitikaga, nagu Euroopa Nõukogu ja UNESCO. Viimati võtsid ELi liikmesriigid kohustuse UNESCO välja töötatud kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks¹², tugevdades aluslepingutes sätestatud säästva arengu eesmärki¹³. Nõukogu määras kultuuripärandi kestlikkuse prioriteediks ka praeguses kultuurivaldkonna töökavas (2019–2022).

Juhtimiskord komisjonis

09

Praegu vastutab kultuurialase poliitika arendamise ja elluviimise eest hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat (DG EAC). ELi kultuuripoliitika kujundamise toetamiseks haldab komisjon programmi „Loov Euroopa“, mis on ainus ELi kultuuri- ja loomesektorile suunatud fond¹⁴.

10

Kultuuriga seotud taristuinvesteeringuid saab EL rahastada üksnes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide seas on ERF¹⁵ peamine ELi rahastamisallikas kultuuriobjektidesse investeerimisel. ERFi rakendamine toimub komisjoni ja liikmesriikide jagatud juhtimisel. See tähendab, et liikmesriigid koostavad partnerluslepingud ja ERFi rakenduskavad ning komisjon peab need heaks kiitma.

11

Vastavalt peavoolustamise põhimõttele saab kultuuriga seotud projektide (nii ELi siseste kui väliste) rahastamiseks kasutada ka mitut teist ELi vahendit. See tähendab, et mitu peadirektoraati osaleb samuti kultuurialase strateegilise raamistiku tegelikul rakendamisel teiste ELi poliitikameetmete ja rahastamisvahendite kaudu (vt II lisa).

Auditi ulatus ja lähenemisviis

12

Arvestades suurema tähelepanu pööramist kultuurile ELi tasandil, otsustasime teha auditi kultuuriobjektidesse (st uue kultuuritaristu ja pärandpaikade soetamisse, taastamisse ja ehitamisse) tehtavate ELi investeeringute tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse kohta. Selleks auditeerisime peamist ELi fondi, mida saab nendeks investeeringuteks kasutada (ERF) ja hindasime järgmisi aspekte.

1. osa. ELi kultuuriraamistiku sobivus ja kooskõlastamine kultuuriobjektide investeeringute rahastamiskorraga

• ELi tasandil kehtiva strateegilise ja õigusraamistiku sobivus ELi rahastatud investeeringute tegemiseks kultuuriobjektidesse.
• Komisjoni algatuste kooskõlastamine rahastamis- ja poliitikavahenditega, eriti programmiga „Loov Euroopa“ ja EAFRDga.
• ERFi vahendite kooskõlastamine teiste ELi fondidega.

2. osa. ERFi vahendite rakendamine

• Komisjoni poolt liikmesriikidele antav tugi ja juhised partnerluslepingute ja rakenduskavade vastuvõtmisel, et tagada kultuuriobjektide rahastamisel reaalsed ja jätkusuutlikud tulemused.
• Kultuuriobjektidega seotud ERFi projektide tulemuste tõhusus ja jätkusuutlikkus.

13

Auditis keskenduti kultuuriobjektidesse tehtavate ERFi investeeringute majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele mõjule ning vastavate kultuuriobjektide rahalisele ja füüsilisele jätkusuutlikkusele ning see hõlmas tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki programmitöö perioodidel 2007–2013 ja 2014–2020, samuti 2020. aasta järgse programmitöö perioodi esialgset kava.

14

ELi tasandil tutvusime kultuuri peadirektoraadi (DG EAC) ja ERFi eest vastutava direktoraadi (DG REGIO) tööga. Liikmesriikide tasandil

• külastasime kolme liikmesriiki (Itaalia, Poola ja Portugal) ning vaatasime väiksemas mahus läbi veel nelja liikmesriigi (Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Rumeenia) dokumendid. Valisime need liikmesriigid, sest nad kuuluvad kultuuriobjektidesse investeeringute tegemiseks antava ERFi toetuse suurimate saajate hulka;
• hindasime 14 rakenduskava (vt auditiga hõlmatud rakenduskavade nimekirja III lisas);
• auditeerisime 27 projekti, neist 15 kohapeal ja 12 dokumentide läbivaatamise alusel (vt tabel 1 ja IV lisa). Projektide valimisel võeti aluseks erinevad kriteeriumid: kulutatud või määratud summad, kultuuriobjekti liik (pärandpaigad või uued kultuuritaristud), märgiste olemasolu või puudumine ning osalemine ELi algatustes. Samuti korraldasime kõigi projektidega seotud toetusesaajate seas küsitluse. Saime vastuse kõigilt toetusesaajatelt. Lisaks auditeerisime 21 valikumenetlust (vt V lisa).

	2007–2013		2014–2020	Kokku
	Pärandpaigad	Uus kultuuritaristu	Pärandpaigad
Projektide arv	10	11	6	27
millest kohapeal külastatud
- Itaalia	3	0	2	5
- Poola	1	2	2	5
- Portugal	1	2	2	5
millest üle vaadatud
- Saksamaa	1	2	–	3
- Prantsusmaa	0	3	–	3
- Horvaatia	1	2	–	3
- Rumeenia	3	0	–	3

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

15

Lõpuks vestlesime rahvusvaheliste organisatsioonide (UNESCO maailmapärandi keskus, Euroopa Nõukogu kultuurirajad, Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS)) ja vabaühenduse Europa Nostra ametnikega, samuti 11 riikliku eksperdiga kolmes külastatud liikmesriigis, et saada paremat ülevaadet vajadustest ja probleemidest, millega kultuuriobjektid silmitsi seisavad, ning et kindlaks teha häid tavasid.

16

Loodame, et audit annab ülevaate kultuuriobjektidega seotud ELi sekkumismeetmete olulisusest ja tulemuslikkusest. Üldisemalt soovime, et audit aitaks kaasa jätkuvale arutelule kultuuri koha üle ELis.

Tähelepanekud

Kultuuriobjektidesse tehtavate ELi investeeringute praegune raamistik vajab suuremat keskendumist ja kooskõlastamist

ELi kultuurivaldkonna strateegiline raamistik on keerukas ja kajastub ELi rahalistes vahendites ainult osaliselt

17

Kultuuriobjektidesse tehtavate ELi investeeringute asjakohane raamistik on otsustava tähtsusega, et maksimeerida investeeringute mõju raamistikus seatud eesmärkide saavutamisele. Selle eelduseks on selge strateegiline raamistik kultuuri valdkonnas võetavate ELi meetmete jaoks koos reguleerivate (st ELi vahendeid käsitlevad õigusaktid) ja mittereguleerivate raamistike (st strateegiad) tõhusa kooskõlastamisega. Tuvastatud vajadustest lähtuvalt tuleks seada selged eesmärgid ja töötada välja vastavad meetmed. Eesmärgid peaksid olema realistlikud ning nende saavutamiseks tuleks kasutada asjakohaseid poliitika- ja rahalisi vahendeid. Sidusrühmadele esitatud nõudmised peaksid vastama nende pädevusele. Raamistiku järelevalve on oluline eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude hindamisel.

Mitu ELi strateegilist raamistikku eksisteerivad üheaegselt, mis mõjutab ELi tegevust kultuuri vallas

18

ELi tegevuse strateegiline suund on välja töötatud kümneaastaste kavadena (Lissaboni strateegia ja strateegia „Euroopa 2020“). Nendes kavades ei käsitleta kultuurivaldkonda. Samuti ei ole need komisjoni viieaastase ametiajaga või ELi rahastamisperioodide seitsmeaastase tsükliga ajaliselt kooskõlas.

19

Seoses kultuuripoliitika kujundamisega ELi tasandil on ELis kehtestatud raamistik, mis hõlmab mitmetasandilist vastutust (vt punktid 04–07). Kõige kõrgemal tasandil on raamistik määratletud aluslepingutes ja ELi rahvusvahelistes kohustustes (nt UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon). Raamistik on üksikasjalikumalt välja töötatud komisjoni tegevuskavades ja nõukogu nelja-aastastes kultuurivaldkonna töökavades, mis koos moodustavad ELi kultuurivaldkonna üldraamistiku. Raamistikku täiendavad mitu strateegilise tähtsusega dokumenti (vt VI lisa). Ühes eelmises väljaandes juba märkisime, et mitme strateegilise raamistiku üheaegne olemasolu koos kattuvate ajavahemike ja eesmärkidega on keerukas ja võib tekitada segadust (vt graafik 1)¹⁶.

20

Olukorra muudab keerulisemaks eri osalejate (komisjon, nõukogu ja liikmesriigid) kooseksisteerimine. Nimetatud osalejad töötavad samaaegselt välja ja rakendavad kultuurivaldkonna meetmeid ilma komisjoni tegevuskavale korrapäraselt viitamata. Komisjonis võetakse kultuuriga seotud aspekte arvesse („peavoolustatakse“) mitmes eri poliitikameetmes ning selleks on erinevad vastutavad teenistused.

Eesmärkide jälgimine komisjoni kultuurivaldkonna tegevuskavas ei ole piisavalt välja töötatud

21

Kultuurivaldkonnas võetavaid ELi meetmeid juhtivad peamised ühised strateegilised eesmärgid on sätestatud komisjoni tegevuskavades (vt punkt 06). Need ei kajastu selgetes tegevuseesmärkides. Kuigi iga eesmärgi puhul võib tuua palju näiteid ELi võetavatest meetmetest, jääb selgusetuks, mida EL soovib nende meetmete kaudu saavutada. Uues tegevuskavas puuduvad sätted seatud eesmärkide saavutamise järelevalve või edusammude mõõtmise võimalike näitajate kohta. Komisjon põhjendab seda sellega, et tal ja liikmesriikidel puuduvad kultuuripoliitika kujundamise ühiselt kindlaksmääratud eesmärgid, näitajad ja sihid. Samuti ei kasuta komisjon uue tegevuskava rakendamise edukuse hindamiseks programmi tasandi näitajaid, st mitmesugustes ELi programmides määratletud näitajaid.

22

Liikmesriikidega kooskõlastatud tegevus selles valdkonnas toimub nõukogu kultuurivaldkonna töökavade alusel liikmesriikide valitsuste vahel koostatud mittesiduva koostööraamistiku kaudu, mida nimetatakse avatud koordinatsiooni meetodiks. Komisjoni arvates „esineb ikka veel raskusi eksperdirühma soovituste elluviimisega reaalpoliitikas nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil“¹⁷. Ehkki meie valimisse kuulunud liikmesriikide kultuuripoliitika raamistikes järgitakse üldiselt uue tegevuskava sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke, ei viidatud üheski neist konkreetselt uuele tegevuskavale ja ainult kahes viidati 2007. aasta tegevuskavale.

Komisjoni tegevuskava ei võeta kultuurivaldkonna rahastamiseks kasutatavate peamiste ELi vahendite puhul arvesse

23

ELi rahaliste vahendite mõistes ei ole kultuur ise peamine prioriteet, vaid ELi muude prioriteetide ja eesmärkide saavutamise vahend (nt linnade ja piirkondliku arengu, ettevõtluse, turismi toetamine). Nende prioriteetidega tegeletakse erinevate ELi vahendite kaudu. Ainus kultuurivaldkonna toetamiseks välja töötatud ELi fond on programm „Loov Euroopa“, kuid rahastamise mõttes on see väga väike. Selle kaudu eraldatakse ELi eelarvest¹⁸ kultuuri toetuseks umbes 209 miljonit eurot aastas, ning see jaguneb 28 liikmesriigi ja 8 ELi mittekuuluva riigi vahel. See summa vastab mõne individuaalse kultuuriobjekti iga-aastastele tegevuskuludele. Näiteks Pariisi ooperimaja tegevuskulud 2018. aastal olid 200,8 miljonit eurot¹⁹.

24

Analüüsitud 12 ELi fondist, millest oleks võimalik kultuuri toetada, viidatakse ainult programmi „Loov Euroopa“ määruses komisjoni 2007. aasta tegevuskavale (vt II lisa). Kaks järjestikust komisjoni tegevuskava kehtestati pärast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mitmeaastaste finantsraamistike loomist (vt graafik 1) ja seetõttu ei olnud neid võimalik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul arvesse võtta.

Komisjon on kultuuriobjektide edendamiseks välja töötanud mitu algatust, kuid kooskõlastamine rahastamiskorraga on piiratud

25

Kultuuriobjektidesse tehtavate ELi investeeringute asjakohane raamistik vajab kultuuriobjektide edendamist toetavate eri meetmete vahelist tõhusat kooskõlastamiskorda. Komisjonis kooskõlastatud meetmetega suudetakse tagada ELi vahendite vaheline vastastikune täiendavus ja kavandatud algatuste väljatöötamiseks vajalike rahaliste vahendite tõhus kasutamine.

Komisjon on kultuuriobjektide edendamiseks välja töötanud mitu algatust

26

Komisjon on viimase aastakümne jooksul tegelenud kultuuriobjektide edendamise algatuste põhjaliku nimekirja koostamisega, seda eriti kultuuripärandi valdkonnas. Kõige hiljutisem neist on Euroopa kultuuripärandiaasta 2018, mille tulemusena koostati Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik²⁰ ning mis oli esimene Euroopa valdkonnaülene ja terviklik lähenemisviis kultuuripärandile. Muud algatused hõlmavad auhindu või märgiseid, mis antakse välja säästva turismi edendamiseks või konkreetse kultuuriobjekti esiletõstmiseks (vt tabel 2).

Märgis/auhind	Kirjeldus
Euroopa kultuuripealinnad (alates 1985)	Tiitel, mis antakse igal aastal kahele Euroopa linnale, et tutvustada nende kultuurielu ja kultuurilist arengut.
Euroopa kultuuripärandi auhind (alates 2002)	Edendab kultuuripärandi säilitamise, haldamise, pärandiga seotud teadusuuringute, hariduse ja teabevahetuse parimaid tavasid.
EDENi (Euroopa parimaid sihtkohti tunnustava algatuse) auhind (alates 2006)	Edendab mittetraditsioonilistele ja arenevatele Euroopa sihtkohtadele tähelepanu juhtimise võimendamise kaudu säästvat turismi.
Euroopa kultuuripärandi märgis (alates 2013)	Märgis antakse pärandpaikadele, millel on Euroopa jaoks sümboolne väärtus. See hõlmab ka vaimselt kultuuripärandit.
Euroopa kultuuripärandiaasta logo (alates 2018)	Euroopa kultuuripärandiaasta raames korraldatavate ürituste ja pidustuste ajal kasutatav logo.
Euroopa targa turismi pealinn (alates 2019)	Auhinnaga pärjatakse turismisihtkohti nende säästlikkuse, juurdepääsetavuse, digitaliseerimise, kultuuripärandi ja loovuse eest.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

27

Külastatud liikmesriikide ametiasutuste arvates on Euroopa kultuuripealinnade algatus eriti kasulik (vt 1. selgitus, kus on esitatud positiivse mõju näide, mida kirjeldasid Portugali ametiasutused). Üks auditeeritud toetusesaaja kinnitas, et täheldas Wrocławi külastajate arvu märgatavat suurenemist 2016. aastal, kui linn kandis Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Eksperdid, kellega vestlesime, kiitsid ühtlasi mõningaid komisjoni hiljutisi algatusi (nt Euroopa kultuuripärandiaasta 2018, uus tegevuskava).

28

Rahvusvahelisel tasandil antakse kultuuriobjektidele täiendavaid märgiseid (vt VII lisa). Mitme märgise ja auhinna kooseksisteerimine muudab nende kavandatud otstarbe ebaselgeks.

Komisjoni kultuurialaste algatuste kooskõlastatus ERFi rahastamiskorraga on piiratud

29

Analüüsisime hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi kultuurialgatuste kooskõlastatust ERFiga. Esitasime külastatud projektidega seotud toetusesaajatele küsimusi Euroopa kultuuripärandi märgise ja muude komisjoni algatuste mõju kohta. Komisjoni kultuurialgatustel on väga piiratud mõju selles osas, mis puudutab ERFi vahendite kättesaadavust toetusesaajatele. ERFi määruses ja auditiga hõlmatud ERFi rakenduskavades puuduvad sätted, millest saaksid kasu projektid, mis on juba komisjoni kultuurialgatusega seotud.

30

ERFist saab rahastada UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvaid objekte. Programmitöö perioodil 2014–2020 suurendatakse praeguse ERFi määrusega UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvatele objektidele antava toetuse piirmäära (maksimaalselt 20 miljonit eurot ERFist kaasrahastatavat toetust UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvatele objektidele ja 10 miljonit eurot teistele kultuuriobjektidele)²¹. UNESCO märgis oli ka üks kriteeriumidest, mida kasutati projektide valimisel 21 läbivaadatud valikumenetlusest viie puhul. Liikmesriikide ametiasutused pidasid oluliseks ka riiklikke märgiseid, sest auditeeritud valikumenetlustest nelja puhul eelistati asjaomaste märgistega projekte.

31

Meie projektide valim koosnes kahest Euroopa kultuuripärandi märgist kandvast kultuuriobjektist ja ühest Euroopa kultuuripealinnade algatuses osalevast kultuuriobjektist. Kultuuriobjektide osalemine ELi algatustes ei kuulunud valikukriteeriumide hulka, kui liikmesriikide ametiasutused valisid projekte ERFist rahastamiseks (vt V lisa). Seda ei soovitanud ka komisjon oma tähelepanekutes enne rakenduskavade heakskiitmist. Euroopa pärandpaikade järelevalve eest vastutav Euroopa komitee märkis, et märgisega tunnustatud kultuuriobjektide rahastamisvahendite puudumine võib ohustada märgise jätkusuutlikkust ja nähtavust²². Ka Euroopa Parlament väljendab märgise üle muret, soovitades anda sellele suurema nähtavuse²³.

ELi vahendite vastastikune täiendavus ei ole kultuuriobjektidesse tehtavate investeeringute puhul piisavalt nähtav

32

Vastavalt peavoolustamise põhimõttele on komisjoni 2007. aasta tegevuskavas seatud eesmärkide rakendamine de facto jagunenud eri poliitikameetmete vahel ja seda rahastatakse eri fondidest, mida haldavad komisjoni 15 peadirektoraati. Erinevate direktoraatide vaheline koordineerimine toimub peamiselt talitustevahelise kultuuri ja kultuuripärandi alase rühma kaudu ning asjaomaste programmide ja määruste vastuvõtmisel talitustevaheliste konsultatsioonide kaudu.

33

Asjaomase koordineerimise tulemused ei ole erinevate ELi vahendite määrustes ilmselged. Kuigi määrustes kajastatakse erineval määral mõningaid 2007. aasta tegevuskava elemente, v.a programm „Loov Euroopa“, ei viita ükski nendest ELi vahenditest sellele konkreetselt ning enamiku puhul ei käsitleta eesmärgina kultuuri (vt punkt 24 ja II lisa).

34

Ühissätete määruses²⁴ sätestatakse kord fondide vahelise koordineerimise edendamiseks, kehtestades ühise strateegilise raamistiku ning kohustades liikmesriike teada andma ELi fondide vahelisest koordineerimise korrast partnerluslepingutes ja rakenduskavades. Tuvastasime asjaomases koordineerimise korras puudusi eelkõige seoses kultuuriobjektidega.

35

Esiteks, kuigi pärandpaiku on lähtuvalt nende eesmärkidest võimalik rahastada erinevatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, ei hinda komisjon partnerluslepingute ja rakenduskavade vastuvõtmisel konkreetselt pärandpaikadele ette nähtud ELi vahendite kasutamise vastastikust täiendavust ja võimalikku sünergiat. Rakenduskavades ja partnerluslepingutes kirjeldatud kooskõlastamismeetmed on üldised ning neis ei ole alati konkreetselt kultuuriobjektidele viidatud. Analüüsisime eelkõige seda, kuidas eristati partnerluslepingutes, riiklikes EAFRD programmides ja ERFi rakenduskavades kultuuriobjektidesse tehtavaid EAFRD investeeringuid kultuuriobjektidesse tehtavatest ERFi investeeringutest. Neljas liikmesriigis ei olnud kahe fondi vahelised erinevused selged ning kahest ELi fondist oli võimalik rahastada sama liiki projekte.

36

Teiseks, kooskõlastatust programmiga „Loov Euroopa“ või selle eelkäijast fondiga (programm „Kultuur“²⁵) ei olnud kolme meie auditiga hõlmatud liikmesriigi strateegiliste dokumentide valimis mainitud. Viimaseks, projekti tasandil käsitleti meie valimis hinnatud 21 valikumenetlusest neljas rahastamiskriteeriumina vastastikust täiendavust teiste ELi fondidega, kuigi programmi „Loov Euroopa“ ei olnud eraldi nimetatud. Sellest tulenevalt täiendas programmi „Loov Euroopa“ projekt ERFi projekti meie valimisse kuulunud kultuuriobjektidest ainult ühe puhul.

ERF on liikmesriikide kultuuriobjektidesse tehtavate investeeringute struktureerimise vahend, kuid niisuguseid investeeringuid ei loeta ERFi jaoks esmatähtsaks

37

Kultuuriobjektidesse tehtavaid investeeringuid hõlmavas asjakohases raamistikus peaksid ELi fondid, mis sisaldavad kõige kättesaadavamaid rahalisi vahendeid investeeringute tegemiseks kultuuriobjektidesse, eelkõige ERF, peegeldama ELi kultuuriraamistikku oma poliitikameetmetes. Selleks peaksid komisjoni eesmärgid kultuuri valdkonnas olema selgelt kajastatud liikmesriikide partnerluslepingutes ja rakenduskavades.

ELi poolt kultuuriobjektide investeeringuteks eraldatud kogusumma üle ei peeta eraldi arvestust

38

Kuigi kultuurile tehtud kulutused moodustavad kõigest väikese osa kogu ERFi eelarvest (programmitöö perioodiks 2014–2020 on kavandatud umbes 4,7 miljardit eurot ehk 2,3 %), on ERF kultuuriobjektidesse investeeringute tegemisel kõige olulisem ELi rahaliste vahendite allikas. Ühissätete määruse kohaselt peavad liikmesriikide ametiasutused esitama kulud sekkumiskategooriate kaupa. Üks neist on „riigi kultuuripärandi kaitse, arendamine ja edendamine“. See kategooria on aga taristuinvesteeringutest ulatuslikum ning liikmesriigid ei kasuta seda järjepidevalt. ERFi kultuuriinvesteeringute ulatuse areng ja selle üle tehtava järelevalve kord on esitatud VIII lisas.

39

2014. aastal kaardistas komisjon kultuuripärandiga seotud meetmete jaoks kättesaadavad ELi vahendid²⁶. Kaardistamine ei olnud ammendav²⁷. Selles ei esitatud kultuuripärandile (sh seotud inimkapitali tehtud investeeringutele) eraldatud ja sellele kulutatud ELi rahaliste vahendite summade kohta üksikasjalikke ega ajakohastatud andmeid. See teave pole teada, sest mitte kõigi ELi vahendite puhul ei nõuta liikmesriikidelt ja toetusesaajatelt kultuurialaste meetmete kohta korrapärase teabe esitamist.

40

Komisjon on püüdnud ühtlustada eri liiki statistilisi andmeid, milles käsitletakse valitsemissektori kulutusi kultuuri rahastamisele ning nende mõju. ELi kultuurialase statistika põhiline allikas on Euroopa statistikasüsteemide kultuurialase koostöövõrgustiku (ESSnet-Culture) 2012. aasta aruanne²⁸. Eurostat on jälginud võrgustiku tehtud tööd²⁹. Tõendusaluse tugevdamine ELi tasandil on samuti üks Euroopa kultuuripärandi praeguse tegevusraamistiku peamisi põhimõtteid^***. Seniajani puudub aga kultuuri ja kultuuriobjektidega seotud andmete kogumiseks ja esitamiseks kohustuslik ELi raamistik.

ERF tagab raamistiku liikmesriikide investeeringutele kultuuriobjektidesse

41

Oma 2017. aasta auditiaruandes³⁰ märkisime, et praegune ERFi määrus tagab võrreldes 2007–2013. aasta programmitöö perioodiga struktureerituma lähenemisviisi ELi sekkumismeetmetele, nõudes rakenduskavades põhjalikumat kirjeldust sekkumise eesmärkide (konkreetsed eesmärgid/tulemused) ja selle kohta, kuidas need saavutada kavatsetakse (vajaminevad rahalised vahendid, võetavad meetmed ja eeldatavad väljundid). See kehtib eelkõige juhul, kui meetmed on välja töötatud investeerimisprioriteetide ümber, nagu kultuuripärand (vt punkt 44).

42

Ka 2014.–2020. aasta raamistiku puhul on märgata olukorra paranemist seoses näitajatega, mida kasutatakse kultuuriobjektidele eraldatava ERFi toetuse mõõtmiseks, kehtestades praeguse määrusega kultuuriobjektidega seotud ühise väljundnäitaja. Komisjon teeb ettepaneku suurendada programmitöö perioodil 2021–2027 kultuuriobjektidega seotud ühiste näitajate arvu ning lisada esmakordselt ühised väljundnäitajad (vt VIII lisa). Toetasime oma hiljutises arvamuses ühiste näitajate kehtestamist ning märkisime, et ühised näitajad on oluline samm tulemuslikkusele keskendumise suunas³¹.

43

ERFi raamistiku olulisust on märgata kolme külastatud liikmesriigi kultuuristrateegiates. Poola kultuuristrateegia kohaselt on kultuur ERFi taotletava majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamise vahend. Itaalias töötas valitsus kultuuriinvesteeringute riikliku ERFi rakenduskava³² täiendamiseks välja riikliku rahastamisprogrammi, millel on samad eesmärgid ja rahastamiskriteeriumid. Portugalilt nõudis komisjon, et ELi rahaliste vahendite puhul järgitaks kaardistamist, milles on analüüsitud kultuuriobjektidesse tehtavate investeeringute vajalikkust ja tehtud kindlaks investeeringute prioriteedid.

ERF on mõnes liikmesriigis oluline kultuuriobjektidesse tehtavate avaliku sektori investeeringute rahastamisallikas

44

ERFi määruses sätestatakse valik valdkondlikke eesmärke ja investeerimisprioriteete, mille seast liikmesriigid saavad oma vajadustest lähtuvalt valida. Programmitöö perioodil 2014–2020 on kultuuriobjektide toetus konkreetselt ette nähtud pärandpaikadele investeerimisprioriteedi 6c „loodus- ja kultuuripärandi säilitamine, kaitse, edendamine ja arendamine“ all valdkondliku eesmärgi 6 „keskkonnakaitse ja -säilitamine ning ressursitõhususe edendamine“ raames. Kultuuriobjekte saab lisaks toetada teiste investeerimisprioriteetide raames, nimelt ERFi innovatsioonitoetuse (valdkondlik eesmärk 1) või VKEde konkurentsivõime (valdkondlik eesmärk 3) kaudu või laiema territoriaalse arengu strateegia raames, millega edendatakse tööhõivet (valdkondlik eesmärk 8) või sotsiaalset kaasatust (valdkondlik eesmärk 9). Ka investeerimisprioriteedi 6e alla kuuluv linnade taaselustamine on üks tavapäraseid rakenduskavades kultuuriobjektide toetuseks valitud prioriteete.

45

Ajavahemikus 2010–2017 oli investeeritud ERFi rahaliste vahendite summa ligi 750 miljonit eurot aastas. Need investeeringud moodustasid umbes kolmandikus liikmesriikidest rohkem kui 25 % ning Portugalis ja Kreekas rohkem kui 50 % kõigist kultuuriteenustesse tehtud avaliku sektori investeeringutest (vt joonis 1). Seega oli ERF mitmes liikmesriigis oluline kultuuriobjektidesse tehtavate investeeringute rahastamise allikas. Projekti tasandil ei oleks meie küsitluse kohaselt 44 % projektidest ERFi toetuseta ellu viidud ning 48 % neist oleks edasi lükatud või viidud ellu väiksemas mahus.

46

Riikide tasandil leidsime näiteid selle kohta, kuidas liikmesriigid mitmekesistavad kultuuriobjektide tuluallikaid ning töötavad välja rahastamiskavasid, mis tuginevad erasektori vahenditele (vt 2. selgitus). Kultuuripärandile eraldatavate vahendite mitmekesistamine on ka üks teemasid, mida nõukogu käsitleb 2019.–2022. aasta kultuurivaldkonna töökavas³³.

Kultuuriobjektidesse tehtavaid investeeringuid ei käsitleta ERFi puhul prioriteetsena

47

ERFi eesmärk on edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, mis on üks ELi peamistest ülesannetest, nagu on sätestatud ELi lepingus³⁴. See ülesanne koos Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga pani aluse ERFi raamistikule, milles keskendutakse majanduslikele ja sotsiaalsetele kaalutlustele. Seetõttu on kultuuriobjektidesse tehtavad investeeringud eesmärgi saavutamise vahendid, mida rahastatakse ainult juhul, kui need avaldavad sotsiaal-majanduslikku mõju.

48

Lisaks sotsiaal-majanduslikule eesmärgile kehtestati 2014.–2020. aasta ERFi määruses kultuuriobjektidesse tehtavate ERFi investeeringute piirangud, rahastades ainult väiketaristut. Ei ole selge, kuidas see säte annab panuse komisjoni kultuurivaldkonna tegevuskavades sätestatud eesmärkide saavutamisse. Samuti ei olnud algses määruses selge, mida „väikese“ all mõistetakse, mistõttu jäi ebamääraseks, milliseid projekte võib ERFist rahastada.

49

ERFi piiranguid tõlgendati erinevalt. Esiteks määratles komisjon halduslikult „väikestena“ investeeringuid, mille kogusumma on kuni 5 miljonit eurot (10 miljonit eurot UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvate objektide puhul)³⁵. Pärast 11 liikmesriigi poolt komisjonile esitatud kaebust³⁶ märkis komisjon, et erinevate väiketaristuelementide võimalikul toetamisel ühe integreeritud meetme osana on olemas paindlikkus. Alles neli aastat hiljem tõi läbivaadatud 2014.–2020. aasta ERFi määrus õigusliku aluse kohta selgust, seades rahastamiskõlbliku ERFi toetuse maksimummääraks 10 miljonit eurot (20 miljonit eurot UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvate objektide puhul).

50

Selle rahastamispiirangu tõttu olid kultuuriobjektidesse tehtavad investeeringud 2014.–2020. aasta läbirääkimiste ajal komisjonis läbivaatamisel ega olnud ERFi raames investeeringute prioriteediks. Kolmes külastatud liikmesriigis ja valimisse kaasatud rakenduskavades ning partnerluslepingutes ei pidanud komisjon kultuuriinvesteeringuid läbirääkimiste käigus prioriteetseks valdkonnaks ning oli seisukohal, et kultuuriga tuleb tegeleda vaid e-kultuuri kaudu³⁷ (Itaalia ja Poola) ning kultuuri- ja loomesektori edendamise kontekstis³⁸ (Poola ja Portugal). Samuti soovitas komisjon vähendada eraldisi kultuuriinvesteeringuteks (Poola ja Itaalia) ning kehtestas kõigil juhtudel rahastamispiirangud.

51

Liikmesriikide kultuuripoliitikat ei hinnata ERFi raames eraldi. Meie valimis sisalduvate partnerluslepingute ja rakenduskavade puhul ei nõudnud komisjon liikmesriikidelt kultuurivaldkonna sekkumismeetmete vastuvõtmisel programmitöö perioodiks 2014–2020 nende kavandamist vastavalt komisjoni Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskavale.

Auditeeritud ERFi projektide tulemuslikkus ja kestlikkus on erinev

52

Hindasime kultuuriobjektidega seotud ERFi projektide tulemuslikkust projektide eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamise alusel. Eelkõige hindasime majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste eesmärkide saavutamist. Nende eesmärkide rakendamisel on ühiskonnas väline mõju.

53

Hindasime kestlikkust kui kultuuriobjekti võimet jätkata tegevust, mis nõuab järjepidevat hooldust ja vajaduse korral füüsilise taristu taastamist. Samuti nõuab see rahaliste vahendite ja inimressursside kättesaadavust. Need meetmed on kultuuriobjektisisesed.

54

Kirjeldatud eesmärgid ja kestlikkuse tegurid on omavahel seotud (vt graafik 2). Kultuuriinvesteeringute projekt avaldab põhimõtteliselt mõju kõigi kolme eesmärgi saavutamisele ja kultuuriobjekti kestlikkusele. Kuid need mõjud võivad olla vastuolulised. Majanduslikud eesmärgid võivad suurendada kultuuriobjekti rahalist jätkusuutlikkust, kuid samas takistada selle säilitamist (nt ületurism, hooldusele kuluvate summade vähendamine). Mõned sotsiaalsed eesmärgid võivad kaasa tuua rahalise jätkusuutlikkuse vähenemise (nt väiksemad sissepääsutasud) või takistada kultuuriobjekti säilitamist (nt ülerahvastatus). Kultuurilised eesmärgid võivad suurendada sotsiaalset kaasatust ja neil võib olla majanduslik mõju, kuid samas võib neil olla negatiivne mõju kultuuriobjekti rahalisele jätkusuutlikkusele (st kulud kasvavad, sest pakutavate kultuuriteenuste arv suureneb).

Lõpuleviidud auditeeritud projektid toimisid, kuid nende eesmärgid olid peamiselt majanduslikud ning alati ei ole võimalik teada, kas need saavutati

55

ERFi projektid peaksid saavutama projektide valimisel määratletud eesmärgid. Eesmärkide saavutamise mõõtmiseks peaksid ERFi projektide toetusesaajad määratlema asjaomased näitajad ja teatama seatud sihtide usaldusväärsest saavutamisest. Pärast ERFi projekti lõpuleviimist peaksid kultuuriobjektid olema toimivad ning aitama kaasa nendes rakenduskavades sätestatud eesmärkide saavutamisele, millest neid rahastatakse.

Uuritud ERFi rakenduskavad ja projektid keskenduvad peamiselt majanduslikele eesmärkidele ning vähemal määral sotsiaalsetele ja kultuurilistele eesmärkidele

56

Kooskõlas ERFi eesmärkidega käsitletakse kõigis meie valimisse kuuluvates rakenduskavades kultuuriobjekte majanduse konkurentsivõime või piirkonna arendamise vahendina (vt IX lisa). Seda tehakse turismi edendamise või linnade arengustrateegiate kaudu (vt 3. selgitus).

57

Majanduslike eesmärkide esiplaanile seadmist tõendab tulemusnäitajate hindamine rakenduskava ja projekti tasandil. Auditeeritud prioriteetseid suundi arvestades on 32-st määratletud tulemusnäitajast 26 eesmärk saavutada ERFi sekkumismeetmete majanduslik mõju. IX lisas on kokkuvõtlikult esitatud, kuidas toimub auditeeritud prioriteetsete suundade eri eesmärkide mõõtmine tulemusnäitajate abil. See näitab majandusliku mõõtme olulisust, sest kõigil auditeeritud prioriteetsetel suundadel on mõlema programmitöö perioodi puhul majanduslik eesmärk.

58

Projekti tasandil mõõdavad kõik 2014.–2020. aasta auditeeritud projektide toetusesaajate valitud tulemusnäitajad ja 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi toetusesaajate valitud 59 tulemusnäitajast 45 projektide majanduslikku mõju (vt joonis 2).

59

Arvestades sotsiaalseid eesmärke, on komisjon oma tegevuskavades ning parlament³⁹ ja nõukogu⁴⁰ ulatuslikult väljendanud kultuurivaldkonna sekkumismeetmete sotsiaalse mõju tugevdamise vajadust. Erilist tähelepanu on pööratud rändajate lõimimisele, soolise tasakaalu edendamisele ja töötamisele kultuurivaldkonna ja teiste valdkondade vahelistes partnerlustes. ELi liikmesriikide Euroopa asjade ministrite ja kultuuripärandi kaitsega tegelevate kultuuriministrite hiljutisel mitteametlikul kohtumisel rõhutati Euroopa noorte kaasatuse ja teadlikkuse edendamise vajadust seoses kultuuripärandiga⁴¹.

60

Auditeeritud prioriteetsed suunad koos sotsiaalsete eesmärkidega on peamiselt ette nähtud kultuuriobjektidele juurdepääsu parandamiseks või sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks. Projektide sotsiaalsete aspektide mõõtmiseks kõige sagedamini kasutatav näitaja on külastajate arv (vt joonis 2). Mõju, mida kultuuriobjektid avaldavad külastajatele, nt heaolu, ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade toetamine või haridusmeetmete edendamine, ei ole sageli vastavate näitajatega kajastatud. Siiski hõlmasid meie külastatud 11-st lõpuleviidud projektist 10 erinevas ulatuses ühiskondlikku tegevust (vt 4. selgitus).

61

Kultuurieesmärkide puhul oli auditeeritud prioriteetsete suundade peamine eesmärk kultuuripärandi säilitamine. Mitte kõigil neist ei olnud selget kultuurilist eesmärki ning nende puhul, millel see oli, ei olnud enamikul juhtudel seatud tulemusnäitajaid, mille alusel saaks asjaomaste eesmärkide saavutamist hinnata (vt IX lisa). ERFi korraldusasutused ei pea kultuurilisi aspekte projektide valimisel oluliseks auditeeritud valikumenetlustest ligi poolte puhul (vt V lisa).

Kõik lõpuleviidud auditeeritud projektid olid auditi ajal toimivad, kuid projekti tulemuslikkust ei ole sageli võimalik hinnata

62

Kõik 11 lõpuleviidud projekti, mida külastasime, olid auditi ajal toimivad ning kultuuriobjektide haldusüksused olid pühendunud nende säilitamisele ja edendamisele. Projektieesmärkide saavutamise tulemuslikkuse hindamiseks analüüsisime 17 lõpuleviidud projekti (millel olid meie valimis tulemusnäitajad) toetusesaajate teatatud 71 tulemusnäitaja saavutamist (vt IV lisa).

63

Vähem kui kolmandik auditeeritud projektidest saavutas kindlaksmääratud aja jooksul kõik seatud eesmärgid. Ülejäänud projektide tulemuslikkuse kohta ei ole võimalik järeldusi teha (vt joonis 3). Auditi toimumise ajal saavutasid siiski veel kolm projekti oma eesmärgid. Sellegipoolest tuvastasime näitajate valimisel ja nende kohta aru andmisel mitu puudust.

64

Näitajate valiku puhul märkasime, et kuuel projektil ei olnud ühtegi tulemusnäitajat. Seetõttu ei saa lõpetatud projektidest umbes veerandi puhul projekti eesmärkide saavutamist tulemusnäitajate abil mõõta. Samuti ei saa 71 tulemusnäitajast 16 kasutada projekti tulemuslikkuse kohta järelduste tegemisel, sest need ei ole projekti eesmärkide jaoks olulised. Veel 12 näitajat ei ole mitte tulemusnäitajad, vaid väljundnäitajad.

65

Kõigil 11 külastatud projektil, mis auditi ajal lõpule viidi, olid tulemusnäitajad olemas. Analüüsisime tulemuste usaldusväärsust toetusesaajate teatatud tulemusnäitajate alusel ja jõudsime järeldusele, et 35-st teatatud tulemusest 18 ei ole usaldusväärsed nende vale arvutamise või neid kinnitavate tõendite puudumise tõttu või seetõttu, et hinnanguid ei olnud võimalik kontrollida (vt tabel 3).

	Tulemusnäitajad	Millest külastajate arv
Kokku	35	13
Usaldusväärsed	16	2
Mitteusaldusväärsed	18	11
Millest:
vale arvutamine	6	3
tõendite puudumine	7	5
mittekontrollitavad hinnangud	5	3

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

66

„Külastajate arv“ on näitaja, mida külastatud projektide toetusesaajad enamasti kasutasid, kuid see ei ole sageli usaldusväärne (vt tabel 3). Üheksast lõpetatud külastatud projektist, mille kohta esitati külastajate arvu näitajad, suudeti ainult kahe puhul need juhtkonnale esitatud külastajate arvuga ühitada. Lisaks ei ole turistide arvu kasv ja teostatud tööde vaheline seos alati nähtav. 11-st külastatud pärandpaigast kolme puhul piirdus sekkumismeetmete ulatus osaliste restaureerimistöödega (katuse või konkreetsete ruumide renoveerimine), mis ei too otseselt või ainsana kaasa turistide külastuste arvu kasvu.

Rakenduskava eesmärkide saavutamine ei sõltu otseselt individuaalsete projektide tulemuslikkusest

67

Järeldasime juba ühes eelmises aruandes, et perioodi 2014–2020 ERFi tulemusnäitajad ei ole konkreetselt seotud programmist rahastatavate sekkumismeetmetega⁴². Auditeeritud rakenduskavasid arvestades saab mõlemal programmitöö perioodil kasutatavate tulemusnäitajate abil edenemist seatud eesmärkide saavutamise suunas enamasti vaid piiratult mõõta. Rakenduskavade tulemusnäitajatest ligi pooli mõjutavad otseselt mitte ERFi projektide konkreetsed tulemused, vaid välised tegurid (vt 5. selgitus). Projekti tasandil projektides määratletud tulemusnäitajate puhul seatud enam kui poolte eesmärkide saavutamine ei mõjuta otseselt rakenduskava tasandil saavutatud tulemusi, sest rakenduskavades need näitajad puuduvad.

Kultuuriobjektide kestlikkusele pööratakse vähe tähelepanu

68

ELi investeeringute jätkusuutlikkus tuleb tagada projekti kõigis etappides. Esimese sammuna tuleb taotluste esitamise etapis kindaks teha, kas toetusesaajad suudavad kultuuriobjekti tegevuses hoida või selle tegevust jätkata. Seetõttu tuleks ELi investeeringutest toetatavate kultuuriobjektide puhul võtta eesmärgiks saada võimalikult suurel määral isemajandavaks⁴³ (st nende tegevustulud peaksid katma tegevuskulud). Hooldus on kultuuriobjektide säilitamisel põhilise tähtsusega; seda tuleb korrektselt kavandada, et vähendada tulevaste tööde kulukust ja kultuuriobjekti seisukorra halvenemist. Et hinnata ELi investeeringute mõju püsimajäämist aja jooksul, tuleb kehtestada järelevalve kord.

ERFi nõuetes ei käsitleta rahastatud kultuuriobjektide säilitamist

Iseäranis pärandpaigad vajavad pidevat hooldust ning nende säilimist ähvardavad mitmed ohud

69

Veneetsia ja Krakówi hartades⁴⁴ tunnistatakse korrapärase hoolduse olulisust pärandpaikade säilitamisel. Kõik külastatud toetusesaajad teatasid kultuuriobjekti füüsilise seisundi korrapärasest hindamisest, kuid hoolduse korra üle otsustavad toetusesaajad ja selleks on erinevaid vorme. ICOMOS rõhutas, et ELis asuvate kultuuriobjektide puhul ei keskenduta piisavalt ennetamistegevusele ja korrapärasele hooldusele. Ainult ühel külastatud pärandpaigal oli ajakohastatud, prioriteete ja eelarvet sisaldav mitmeaastane hoolduskava. See on UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvate objektide⁴⁵ puhul nõutav (vt 6. selgitus) ja kõigi kultuuripärandpaikade puhul soovituslik⁴⁶.

70

Hooldustöid on teostatud külastatud 11 pärandpaigast enamiku puhul ning mõned toetusesaajad teatasid, et tulevikus on kavas ette võtta rohkem töid. Kolmel juhul tuli pärandpaik varasema hoolduse puudumise tõttu täielikult renoveerida. See näitab korrapärase hoolduse tähtsust.

71

Ennetav hooldus on samuti väga oluline, et tegeleda mitmesuguste ohtudega, millega kultuuriobjektid säilitamisel silmitsi seisavad. Meie küsitluse tulemustest selgub, et pärandpaikade füüsilisel säilitamisel on kõige rohkem otseseid ohte (vt joonis 4). Peamised tuvastatud ohud on kohalikud tingimused, mis mõjutavad pärandpaiga füüsilist struktuuri (nt vihm, tuul, tolm), ja saaste. Kuid suurimad ohud, mis varitsevad nii uue kultuuritaristu kui pärandpaikade toetusesaajaid, on juhtimis- ja institutsioonilised tegurid (nt ebapiisavad rahalised vahendid ja inimressursid, juhtimiskava puudumine).

Hooldus ja riskihindamine ei kuulu auditeeritud ERFi projektide rahastamisnõuete hulka

72

Mitte ükski auditeeritud toetusesaajatest ei pidanud ERFi toetuse taotlemisel tõendama, kuidas nende kultuuriobjekti kavatsetakse säilitada pärast projekti lõpetamist ega esitama hoolduskava. Eelkõige just pärandpaikade puhul ei peetud füüsiliste tööde kiireloomulisust ERFi vahendite määramisel oluliseks teguriks, sest ainult neljas valikumenetluses eelistati pärandpaiku, mis vajasid kiireloomulisemaid töid. Liikmesriikide ametiasutused nõudsid siiski 21 auditeeritud valikumenetlusest 13 puhul projekti rakendamisel tehtavate tööde puhul toetusesaajatelt riiklikes õigusaktides sätestatud kvaliteedinõuete järgimist (vt V lisa).

73

ERFi määruses nõutakse suurõnnetuste likvideerimise juhtimisega seotud riiklike või piirkondlike riskianalüüside olemasolu, võttes arvesse kliimamuutustega kohanemist. See on ERFi vahendite tulemusliku ja tõhusa kasutamise tingimus kliimamuutustega kohanemise ning riskide ennetamise ja juhtimise edendamise valdkondliku eesmärgi saavutamiseks. ERFi raamistikus ei nõuta liikmesriikidelt pärandpaikade kui loodusõnnetustest rohkem ohustatud kultuuriobjektide lisamist riiklikesse või piirkondlikesse riskihindamistesse. Seoses sellega märgiti hiljutises komisjoni uuringus, et kultuuripärandi kaitsmine loodusõnnetuste ja inimeste põhjustatud katastroofide eest kannatab ikka veel selle all, et kultuuripärandit ei peeta hädaolukordades täielikult riskijuhtimise prioriteediks ega integreerita niisugusena⁴⁷. Komisjon koos liikmesriikidega on selle probleemiga tegelenud ja avaldas 2019. aasta detsembris katastroofiohu juhtimise aruandlussuunised, mis sisaldavad viiteid kultuuripärandi objektidele, julgustades liikmesriike kultuuriobjektidele avalduva katastroofiohu võimalikust mõjust aru andma, selle kaardistama ja sellest teavitama⁴⁸ Ei ole veel teada, kuidas liikmesriigid neid suuniseid rakendama hakkavad.

Jätkusuutliku turismi ning pärandpaikade majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide vahel tuleb teha kompromisse

74

Kultuuriobjektidesse tehtavate ERFi investeeringute sotsiaal-majanduslikku mõju hindavad liikmesriigid peamiselt turismi edendamise strateegiate kaudu (vt punkt 56). Nende investeeringute mõju hinnatakse „kultuuriobjektide külastajate arvu kasvu“ alusel (vt punkt 66). Neil strateegiatel võib olla pärandpaikade (mis juba kannatavad massiturismi probleemi all) säilitamisele vastupidine mõju. 38 % meie uuringule vastanud pärandpaikade haldajatest pidas pärandpaikade lagunemist massiturismi tõttu ohuks (vt joonis 4). Mõne külastatud projekti puhul on juba rakendatud meetmeid turistide arvu piiramiseks või turismivoogude haldamiseks säästlikumal viisil (vt 7. selgitus).

75

Sellistel juhtudel tuleks eelistada kultuuriobjekti säilitamist vaatamata selle vahetule majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule. Kuid praegu on olukord selline, et kui kultuuriobjektiga seotud tegevusel eeldatavalt selline mõju puudub, ei saa ERF seda rahastada, isegi kui teostamist vajavad tööd on kiireloomulised (vt punktid 56–61). Seda ei saa teha ka programmi „Loov Euroopa“ raames. Varasemalt oli see võimalik tänu programmile „Raphael“⁴⁹, mida rakendati ajavahemikus 1997–2000 ning mille eesmärgid hõlmasid Euroopa kultuuripärandi säilitamist, kaitsmist ja arendamist.

EL on hiljuti suurendanud jõupingutusi kultuuripärandi säilimise tagamiseks

76

Pärast Pariisi Jumalaema kiriku põlengut 2019. aastal rõhutasid ELi liikmesriikide 28 kultuuriministrit, et Euroopa pärandi kaitsmiseks on vaja luua Euroopa võrgustik, ning nad olid arvamusel, et kaitseküsimustega tuleb tegeleda ELi poliitikameetmete abil⁵⁰.

77

Komisjon tegeleb kaudselt pärandpaikade riskimaandamisega keskkonna- ja energiatõhususe määruste kaudu. Liikmesriigid on alates 2012. aastast kohustatud hindama olulise keskkonnamõjuga riiklike ja eraprojektide mõju pärandpaikadele⁵¹. Alates 2018. aastast soodustavad liikmesriigid „oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul (…) tuleohutust ja [võtavad arvesse] tugeva seismilisusega seotud riske“⁵².

78

Euroopa kultuuripärandiaasta raames käivitas komisjon ohustatud pärandi algatuse, mille raames tegi võrdlusanalüüsi riskijuhtimise tavade kohta ELis, et jagada kogemusi ja edendada koostööd liikmesriikide vahel, käsitlemaks loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste mõju kultuuripärandile (vt punkt 73). Samuti töötas ICOMOSi juhitud eksperdirühm Euroopa kultuuripärandiaasta raames välja kvaliteedipõhimõtted ELi rahastatud projektidele, millel on võimalik mõju kultuuripärandile⁵³. Komisjon ei ole veel väljendanud oma seisukohta seoses sellega, kuidas või kas need põhimõtted võetakse ELi tasandil kasutusele.

Auditeeritud kultuuriobjektid on üldiselt sõltuvad riiklikest toetustest ning neil on vähe huvi tegevustulu suurendamiseks

Auditeeritud kultuuriobjektid on üldiselt sõltuvad riiklikest toetustest

79

Analüüsisime nende kultuuriobjektide omafinantseeringu määrasid, mille ERFi projektid olid lõpule viidud. Omafinantseeringu määr on see osa tegevuskuludest, mida toetatakse kultuuriobjekti tegevusest saadavatest tuludest (omavahenditest). Loeme kultuuriobjekti majanduslikult iseseisvaks, kui omatulud on suuremad kui tegevuskulud või nendega võrdsed. Võtsime hindamisel aluseks kultuuriobjektide 2018. aasta raamatupidamisarvestuse.

80

2018. aastal ei olnud 21st auditeeritud kultuuriobjektist (mille kohta olid andmed kättesaadavad) mitte ükski (v.a kolm projekti) majanduslikult iseseisev. Kultuuriobjektide tegevus sõltub valdavalt riiklikest toetustest. Kuigi eraannetusi tehakse, on nende osa marginaalne. Kaheksa kultuuriobjekti puhul 11st, mis said 2018. aastal annetusi, katsid annetused iga asjaomase kultuuriobjekti puhul vähem kui 3 % kogu aasta tegevuskuludest.

81

Samuti tuginevad kultuuriobjektid oma investeerimiskulude rahastamisel suuresti toetustele. 23st auditeeritud lõpuleviidud projektist 13 puhul rahastati ERFi investeerimisprojekte täielikult avaliku sektori vahenditest (ELi või riiklikud/kohalikud avaliku sektori asutused). Ainult kaks auditeeritud projekti said eraannetusi. Niisugune riiklikele toetustele tuginemine kujutab ohtu kultuuriobjektide jätkusuutlikule tegevusele, sest riigiasutused võivad rahastamist vähendada (vt 8. selgitus).

Praegune rahastamisraamistik ei stimuleeri piisavalt tulude tootmist

82

2014.–2020. aasta ühissätete määruses on sätestatud, et toetusesaajal peab olema rahastatud projekti rakendamiseks finantssuutlikkus⁵⁴. Puhastulu toovate projektide puhul nõutakse ühissätete määruse alusel toetusesaajatelt prognooside koostamist ELi projekti tuluvoo ja kulude kohta, et kindlaks teha investeerimiskulude osa, mida tuleb ELi fondidest rahastada⁵⁵. Ühissätete määruse ettepanekus aastateks 2021–2027 nõutakse, et liikmesriigid peavad kontrollima, kas toetusesaajatel on vajalikud rahalised vahendid tegevus- ja hoolduskulude katmiseks⁵⁶.

83

Projektide rahaline jätkusuutlikkus on seega kriteerium, mida korraldusasutused sageli kasutavad: see on meie auditeeritud 21 valikumenetlusest 20 puhul nõutav kas projektide võimaliku rahastamiskõlblikkuse kindlakstegemiseks (st kui vastuvõetavuskriteerium) või projektide valimisel punktide andmiseks (st kui valikukriteerium) – vt V lisa.

84

Korraldusasutused pidasid külastatud projekte rahaliselt jätkusuutlikeks institutsioonilise toetuse raamistiku olemasolu tõttu, mis põhimõtteliselt tagab projektide rahalise jätkusuutlikkuse. Kuid enamikul juhtudest on tegelik omafinantseeringu määr projekti taotluses esialgselt prognoositust madalam (vt joonis 5). Kolme aasta möödumisel projekti lõpetamisest saavutasid 16st auditeeritud kultuuriobjektist, mille kohta andmed olid kättesaadavad, ainult kaks oma esialgselt prognoositud määra, ning kuue puhul täheldati omafinantseeringu määra langust enam kui poole võrra. See on seletatav mitme teguriga, nt liiga optimistlikud finantsprognoosid või suured muudatused kultuuriobjekti jaoks kavandatud majandusmudelis.

85

ERFi raamistik ei erguta toetusesaajaid oma tegevustulu suurendama. ERFi nõuded tulutoovatele projektidele tähendavad seda, et mida suurem on projektist saadav netotulu, seda vähem antakse ELi toetust⁵⁷. Nelja külastatud pärandpaiga puhul oli prognoositud tulu- ja kuluvoogudel aga piiratud tähtsus. Põhjuseks oli asjaolu, et ELi investeeringud olid suunatud kultuuriobjektide konkreetsetele osadele (nt katus või konkreetne ruum), millega seostati osa kultuuriobjekti kogukuludest ja -tuludest, mis tuginesid prognoosidele ja eeldustele, mis ei olnud alati selged.

86

Lisaks oli tulutoovat tegevust meie auditeeritud valikumenetlustes harva stimuleeritud. Ainult ühel juhul oli taotlejatel võimalik saada kuni kolm punkti, kui nende projekt suurendas kehtivat erarahastamisallikate osakaalu. Kõik küsitletud riiklikud eksperdid väitsid, et kultuuriväärtused ei kasuta täielikult ära tulutoova tegevuse (nt kingikaupluste loomine, ruumide rentimine, piletimüügistrateegiate väljatöötamine või patroonluse suurendamine) potentsiaali (vt tabel 4).

Liikmesriik/projektid		Piletimüük (nt külastused, etendused, näitused)	Kauplused (nt suveniirid, raamatukauplus)	Toitlustus (nt kohvik, restoran)	Ruumide rentimine	Rahakogumine (nt sponsorlus, annetused)
Portugal	OLIVA Creative Factory (loomemajandusvabrik)	X	X	X	X
	Viana do Castelo kultuurikeskus	X
	Katedraalide tee	X	X			X
Itaalia	Pompei	X	X	X	X	X
	Villa Campolieto	X			X	X
	San Carlo teater	X	X	X	X	X
	Sant Antonio klooster
Poola	Poola Raadio Rahvuslik Sümfooniaorkester (NOSPR)	X			X
	Solidaarsuskeskus	X	X	X	X	X
	Muuseum Pawilon Czterech Kopuł	X	X		X	X

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

87

Projekti tasandil mõjutasid auditeeritud kultuuriobjektide suutlikkust ja huvi oma tulusid mitmekesistada paljudel juhtudel siiski õiguslikud ja rahalised piirangud. Küsitletud ekspertide sõnul seisavad kultuuriobjektid sageli silmitsi vastuoluliste huvidega. Näiteks lisatulu teenimise võimaluste loomine võib kaasa tuua avaliku sektori vahendite kärpeid. Keskmiselt on halduslikult ja rahaliselt autonoomsetel kultuuriobjektidel suurem omafinantseeringu määr (vt joonis 6).

Rahalise jätkusuutlikkuse ning kultuuriliste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamise vahel tuleb teha kompromisse

88

Rahalised piirangud tähendavad seda, et tuleb teha valikuid. Nende valikute tulemusteks võivad olla väiksemad investeeringud füüsilise taristu säilitamisse, pakutavate kultuuriteenuste valiku vähenemine või ligipääsu piiramine kultuuriobjektile, mis on tingitud vajadusest tõsta sissepääsutasusid. Tuleb leida tasakaal kultuuriobjektidele sotsiaalsel ja kultuurilisel tasandil pandavate ootuste ja selle vahel, kui hästi suudavad kultuuriobjektid neile ootustele vastata (vt 9. selgitus).

Liikmesriikide poolt projektide üle tehtav järelevalve on pärast projektide lõpuleviimist piiratud

89

Õigusliku aluse⁶⁰ kohaselt peavad toetusesaajad säilitama ELi projekti olemuse ja eesmärgi viieaastase perioodi jooksul. Nende kohustuste rikkumine võib kaasa tuua finantskorrektsioone ja eraldatud ELi vahendite tagasinõudmise. ELi õigusraamistikus ei ole määratletud, kuidas peavad liikmesriikide korraldusasutused asjaomastele nõuetele vastavuse tagama. Liikmesriigid vastutavad ise piisava järelevalvekorra kehtestamise eest.

90

Korraldusasutused jälgivad projekte peamiselt rakendusetapis. Kuigi meie valimisse kuuluvate lõpetatud projektide puhul määratletud tulemusnäitajatest umbes veerand ei saavutanud projekti lõpetamisel oma eesmärki (vt ka joonis 3), ei kaasnenud sellega toetusesaajatele mingisuguseid rahalisi tagajärgi. Juba ühes varasemas aruandes märkisime, et rakendada tuleb stiimulite mehhanisme ning nendega peavad kaasnema reaalsed toetused või sanktsioonid⁶¹. ICOMOS väitis, et ELi ja liikmesriikide poolt ELi vahenditest rahastatavatele projektidele kehtestatud järelevalvemenetlustes ei võeta piisavalt arvesse kultuurivaldkonnale omaseid eripärasid ning pannakse liiga suurt rõhku finantsaspektidele ilma projektide tegelikku kvaliteeti ja kultuurimõju nõuetekohaselt hindamata (vt 10. selgitus).

91

Külastatud liikmesriikide järelevalvesüsteemid ei taga pärast projekti lõpetamist projekti tulemuslikkuse järjepidevat kontrollimist. Viieaastase perioodi jooksul saavad liikmesriigid tulemuslikkust kontrollida oma äranägemisel ja pärast selle perioodi lõppu projekti tulemuslikkust enam ei jälgita.

92

Projekti tasandil oli ainult ühe külastatud kultuuriobjekti puhul ERFi projekti majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise mõju analüüsimiseks järelhindamine tehtud.

93

Kultuuripärandi puhul on ERFi järelevalvekord selgelt vastupidine UNESCO, Euroopa Nõukogu kultuuriradade ja komisjoni enda järelevalvekorrale, mida kohaldatakse Euroopa kultuuripärandi märgist kandvate kultuuriobjektide puhul. Vaatamata vahendite eraldamisele ei nõua ERF projekti lõpetamise järgselt sagedase järelevalve tegemist. Selles küsimuses on liikmesriikide tavad viieaastase perioodi jooksul väga erinevad. Programmitöö perioodil 2014–2020 kontrollivad kaks külastatud liikmesriiki mõningaid projekte kohapeal ja ainult üks teeb toetusesaajate esitatud aruannete põhjal halduskontrolle. Sellele vastupidiselt tuleb eespool osutatud rahvusvaheliste märgiste olemasolu korral teha korrapärast järelevalvet, kuigi märgise omistamisega ei kaasne tingimata rahalised vahendid (vt VII lisa).

Järeldused ja soovitused

94

Kokkuvõttes jõuti auditis järeldusele, et kultuuriobjektidesse tehtavate ERFi investeeringute tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks puudub asjakohane raamistik.

Kultuuriobjektidesse tehtavad ELi investeeringud vajavad suuremat keskendumist ja kooskõlastamist

95

Aluslepingutes sätestatud üldise eesmärgi kohaselt peab EL austama oma rikkalikku kultuurilist mitmekesisust ning tagama Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise. Kultuur kuulub peamiselt liikmesriikide pädevusse. Liit saab vaid edendada liikmesriikide vahelist koostööd ning toetada ja täiendada nende meetmeid (punktid 05–16).

96

Kultuuri küsimust ei ole komisjoni koostatud ELi 2020. aasta strateegias käsitletud. ELi kultuurivaldkonna strateegiline üldraamistik koosneb ühistest strateegilistest eesmärkidest, mille kaudu juhitakse ELi tegevust kultuurivaldkonnas, mis on sätestatud komisjoni kultuurivaldkonna tegevuskavades ning mida arendatakse nõukogu kultuurivaldkonna töökavades. See raamistik on keerukas. See sisaldub üheaegselt mitmes üldises ELi strateegilises raamistikus ja eesmärgis koos kattuvate ajavahemikega ja hõlmab mitmetasandilist vastutust. Komisjoni määratletud strateegilised eesmärgid ei kajastu selgetes tegevuseesmärkides, samuti puuduvad seatud eesmärkide saavutamise jälgimist käsitlevad sätted või edenemise mõõtmiseks kasutatavad näitajad. Komisjoni arvates valmistab eesmärkide ülekandmine poliitika kujundamisse liikmesriikide tasandil jätkuvalt raskusi (punktid 17–22).

97

Lisaks kajastub ELi kultuurivaldkonna strateegiline raamistik ELi rahalistes vahendites ainult osaliselt. Kultuuriaspektid on ühendatud või „peavoolustatud“ eri poliitikameetmetesse ning neid nähakse peamiselt mitmesuguste ELi fondide kaudu ELi prioriteetide ja eesmärkide saavutamise vahendina. 12st analüüsitud ELi fondist, millest oleks võimalik kultuuri toetada, viidatakse komisjoni 2007. aasta tegevuskavale aga ainult programmi „Loov Euroopa“ (mis on eelarve mõistes väike fond) käsitlevas määruses. See seab asjaomase tegevuskava kasulikkuse küsimärgi alla (punktid 23–24).

98

Komisjon on kultuuriobjektide edendamiseks välja töötanud mitu algatust, kuid ELi kultuurilistel algatustel on ERFi vahendite kättesaadavaks tegemisel toetusesaajatele väga piiratud mõju. ERFi määruses seatakse UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvatele objektidele kõrgemad rahastamise ülemmäärad, kuid niisugune säte ei kehti kultuuriobjektide puhul, mis kannavad ELi märgist või osalevad ELi kultuurialgatuses. Lisaks on ELi fondide endi vaheline kooskõlastamine investeeringute tegemiseks kultuuriobjektidesse väga piiratud (punktid 25–36).

99

ELi tasandil rahastatakse taristuinvesteeringuid peamiselt ERFi kaudu. ERF on umbes ühes kolmandikus liimesriikidest oluline kultuuriobjektidesse tehtavate investeeringute rahastamise allikas. Kuid kultuuriobjektidesse tehtavaid investeeringuid ei käsitleta ERFi puhul esmatähtsana, sest ERF toetab teist aluslepingu eesmärki, milleks on sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus. Leidsime näiteid liikmesriikide algatustest, mille eesmärk oli rahastada kultuuriobjektide ehitamist erasektori vahenditest (punktid 37–51).

1. soovitus. Parandada praegust strateegilist kultuuriraamistikku, mis kuulub aluslepingute kohaldamisalasse

1. Komisjon peaks oma pädevust arvestades kutsuma liikmesriike üles seadma järgmises kultuuri töökavas selged strateegilised ja tegevuseesmärgid. Eesmärke tuleks korrapäraselt jälgida, kasutades selleks näitajaid koos siht- ja vahe-eesmärkidega.
2. Tuleks kindlaks määrata eesmärkide elluviimisega seotud vastutusvaldkonnad, sealhulgas asjakohane kooskõlastamise tase komisjonis.
3. Komisjon peaks kindlaks tegema head tavad ja esitama sidusrühmadele sellekohased suunised, mis hõlmavad ELi rahastatavate kultuuriprojektide koostamist, valimist, rahastamist, rakendamist ja järelevalvet. Eelkõige võiks see hõlmata hoolduskavade koostamist, ühiskondliku tegevuse arendamist ja kultuuriobjektide osalemist ELi algatustes.

Tähtaeg: 2022. aasta detsember.

2. soovitus. Soodustada erasektori vahendite kasutamist Euroopa kultuuripärandi kaitseks

Et paremini täita ELi aluslepingus sätestatud eesmärki, mille kohaselt peab EL kaitsma Euroopa kultuuripärandit, peaks komisjon

1. koguma liikmesriikidelt häid tavasid alternatiivsete rahastamisallikate kohta;
2. uurima koos liikmesriikidega võimalust välja töötada selline kava, mis tugineb pärandpaikade puhul erasektori rahastamisallikatele.
3. Komisjon peaks sellised võimalikud algatused kooskõlastama teiste ELi kultuurialgatustega (nt Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuripealinnade algatus).

Tähtaeg: 2022. aasta detsember.

Auditeeritud ERFi projektide tulemuslikkus ja kestlikkus on erinev

100

Vaatamata ELi soovile suurendada kultuuriliste sekkumismeetmete sotsiaalset mõju, on ERFi rakenduskavade ja projektide eesmärgid peamiselt majanduslikud. Kultuuriobjektidesse tehtavaid investeeringuid käsitletakse konkurentsivõime parandamise või kohalike piirkondade arendamise ressursina. Auditeeritud rakenduskavades on kultuurilised aspektid kõige vähem käsitlust leidnud, isegi kui neile on selgelt viidatud kui eesmärkidele. ERFi korraldusasutused ei pea sageli kultuurilisi aspekte projektide valimisel oluliseks (punktid 52–61).

101

Projekti tulemuslikkust ei õnnestunud kõigi lõpetatud auditeeritud projektide puhul hinnata. Projektid olid auditi tegemise ajal toimivad, kuid leidsime näitajate valikus ja aruandluses mitu puudust, mistõttu on esitatud andmete kasutamine projekti tulemuslikkuse üle järelduste tegemisel piiratud. Lisaks ei sõltu rakenduskava eesmärkide saavutamine ERFi tulemusnäitajate iseloomu tõttu otseselt eri projektide tulemuslikkusest (punktid 62–67).

102

ERFi nõuetes ei käsitleta rahastatud kultuuriobjektide füüsilist säilitamist. Vaatamata sellele, et pärandpaigad vajavad pidevat hooldust ning nende säilimist ähvardavad mitmed ohud, ei pidanud mitte ükski auditeeritud toetusesaajatest liidu rahaliste vahendite taotlemisel tõendama, kuidas nende kultuuriobjekti kavatsetakse säilitada pärast projekti lõpuleviimist, ega esitama sellekohast hoolduskava. Lisaks ei saa ei ERFist ega programmist „Loov Euroopa“ rahastada ohustatud mälestiste säilitamist, kui tegevusel ei ole vahetut majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Küll aga oli see võimalik eelmise ELi fondi „Raphael“ puhul. Kultuuriobjektide puhul, mis juba kannatavad massiturismi probleemi all, võib majandusliku mõju loomisel (mida sageli tehakse turismiedenduse strateegiate kaudu) olla mälestiste säilitamisele vastupidine mõju (punktid 68–75).

103

EL on hiljuti suurendanud jõupingutusi kultuuripärandi säilimise tagamiseks. Kuid liikmesriikide tasandil ei nõuta ERFi raamistikus liikmesriikidelt pärandpaikade kui loodusõnnetustest rohkem ohustatud kultuuriobjektide käsitlemist ELi õigusaktides nõutavates riiklikes või piirkondlikes riskihindamistes (punktid 76–78).

104

Auditeeritud kultuuriobjektid on üldiselt sõltuvad riiklikest toetustest, et tegutseda ja rahastada investeerimiskulusid. ERFi raamistik ei erguta toetusesaajaid oma tegevustulu suurendama. ERFi nõuded tulutoovatele projektidele tähendavad seda, et mida suurem on projektist saadav netotulu, seda vähem antakse ELi toetust. Tulutoovat tegevust oli ühtlasi meie auditeeritud valikumenetlustes harva stimuleeritud (punktid 79–88).

105

Projektide järelevalve on pärast nende lõpuleviimist piiratud. Külastatud liikmesriikide järelevalvesüsteemid võimaldavad projekti tulemuslikkust kontrollida ELi õigusaktides nõutava viieaastase perioodi jooksul oma äranägemisel, kuid pärast selle perioodi lõppu projekti tulemuslikkuse üle enam järelevalvet ei tehta. Samuti ei mõjutanud projekti tulemuslikkus üheski auditeeritud projektis toetusesaajate saadud ERFi rahaliste vahendite suurust (punktid 89–93).

3. soovitus. Tugevdada ERFist rahastatavate kultuuriobjektide rahalist jätkusuutlikkust

Et mitte vähendada toetusesaajate soovi oma tegevustulu suurendada, peaks komisjon uurima ja pakkuma lihtsustatud toetusi ERFi investeeringute tegemiseks kultuuriobjektidesse.

Sõltuvuse vähendamiseks riiklikest toetustest peaks ERFi toetuse puhul projektide valimise etapis eelistama projekte, mis sisaldavad kavasid kultuuriobjektide rahandusliku isemajandamise suutlikkuse parandamiseks (nt omaenda tuluallikate mitmekesistamine ja laialdasem kasutamine).

Tähtaeg: programmitöö perioodi 2021–2027 rakenduskavade üle peetavate läbirääkimiste aeg.

4. soovitus. Võtta konkreetsemaid meetmeid pärandpaikade säilitamiseks

Komisjon peaks rakenduskavade üle läbirääkimiste pidamisel soovitama liikmesriikidel lisada pärandpaigad kavandatava ühissätete määrusega nõutavatesse riiklikesse või piirkondlikesse katastroofiohu juhtimise kavadesse. See julgustaks neid kindlaks tegema pärandpaikade säilitamisega seotud riske ning kavandama asjakohaseid riskivähendusmeetmeid.

Tähtaeg: programmitöö perioodi 2021–2027 rakenduskavade üle peetavate läbirääkimiste aeg.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Iliana Ivanova, võttis käesoleva aruande vastu 26. veebruari 2020. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Ülevaade valitsemissektori 2017. aasta kogukuludest kultuuriteenustele

Kultuuriteenustega seotud kulutused elaniku kohta ja protsendina valitsemissektori kogukuludest

Kultuuriteenustesse tehtud kapitaliinvesteeringud (absoluutsummana ja protsendina valitsemissektori kogukuludest kultuuriteenustele)

II lisa. Kultuurieesmärkide saavutamiseks eraldatud ELi rahaliste vahendite ülevaade

Programm	Programmi nimi	Vastutav peadirektoraat	Üldeesmärkide arv	… milles nimetatakse kultuuri	Erieesmärkide või investeerimis­prioriteetide arv	… millel on kultuuriline sisu	Kas on viidatud ELi kultuurivaldkonna tegevuskavale?	Kas kultuuri­objektidesse investeeringute tegemiseks on rahalised vahendid kättesaadavad?
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 1A. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks
„Horisont 2020“	Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm	RTD	1	0	16	0	Ei	Ei
CEF	Euroopa ühendamise rahastu	MOVE	2	0	8	0	Ei	Ei
ERASMUS+	ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm	EAC	6	0	13	1	Ei	Ei
EFSI	Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond / ELi tagatis	ECFIN	7	1	27	1	Ei	Jah
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 1B. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus
ERF	Euroopa Regionaalarengu Fond	REGIO	1	0	40	4	Ei	Jah
ESF	Euroopa Sotsiaalfond	EMPL	0	0	20	0	Ei	Ei
Ühtekuuluvusfond	Ühtekuuluvusfond	REGIO	1	0	16	0	Ei	Ei
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 2. Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad
EAFRD	Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond	AGRI	3	0	27	2	Ei	Jah
EMKF	Euroopa Merendus- ja Kalandusfond	MARE	4	0	17	1	Ei	Jah
LIFE	Keskkonna ja kliimameetmete programm	ENV	4	0	22	0	Ei	Ei
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 3. Julgeolek ja kodakondsus
Kodanike Euroopa	Kodanike Euroopa	HOME	2	0	2	0	Ei	Ei
„Loov Euroopa“	Programm „Loov Euroopa“	EAC	2	2	4	4	Jah	Ei

Allikas: Euroopa Kontrollikoda ELi määruste, projektikonkursside ja 2007. aasta Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava (vastu võetud nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooniga) alusel.

III lisa. Auditeeritud prioriteetsete suundade ja nendega seotud rakenduskavade nimekiri

Auditeeritud rakenduskavad

Programmitöö periood	Liikmesriik	Rakenduskava	Nimetus	Auditeeritud prioriteetsed suunad (PS)
2014–2020	Portugal	2014PT16M2OP002	Centro piirkond	PS 7. Piirkondade kestlikkuse kindlustamine PS 9. Linnavõrgustiku tugevdamine
	Itaalia	2014IT16RFOP001	Kultuur ja areng	PS 1. Kultuurifondide tugevdamine
	Poola	2014PL16M1OP001	Taristu ja keskkond	PS VIII. Kultuuripärandi kaitse ja kultuuriressursside arendamine
	Prantsusmaa	2014FR16M0OP012	Nord-Pas-de-Calais	PS 4. Piirkonna muutustega kohanemise võime suurendamine ning atraktiivsuse ja nähtavuse parandamine
	Horvaatia	2014HR16M1OP001	Konkurentsivõime ja ühtekuuluvus	PS 6. Keskkonnakaitse ja ressursside jätkusuutlikkus
	Rumeenia	2014RO16RFOP002	Piirkondlik rakenduskava	PS 5. Linnakeskkonna parandamine ning kultuuripärandi säilitamine, kaitse ja kestlik väärtustamine
	Saksamaa	2014DE16RFOP008	Mecklenburg-Vorpommern	PS 4. Integreeritud kestliku linnaarenduse edendamine
2007–2013	Portugal	2007PT161PO002	Põhjapiirkond	PS II. Konkreetsete ressursside majanduslik edendamine PS III. Piirkondliku mõõtme tugevdamine PS IV. Kohalike ja linnapiirkondade sidusus
	Itaalia	2007IT161PO001	Kultuurilised ja looduslikud vaatamisväärsused ning turismimagnetid	PS 1. Kultuuri- ja looduspärandi edendamine ja lõimimine kohalikul tasandil
	Poola	2007PL161PO002	Taristu ja keskkond	PS XI. Kultuur ja kultuuripärand
	Prantsusmaa	2007FR162PO017	Nord-Pas-de-Calais	PS 4. Territoriaalne mõõde
	Horvaatia	2007HR161PO003	Piirkondlik konkurentsivõime	PS 1. Piirkondliku taristu arendamine ja renoveerimine ning piirkondade atraktiivsuse suurendamine; PS 2. Horvaatia majanduse konkurentsivõime suurendamine
	Rumeenia	2007RO161PO001	Piirkondlik rakenduskava	PS 5. Turismi jätkusuutlik arendamine ja edendamine
	Saksamaa	2007DE162PO010	Alam-Saksi piirkonnaprogramm (v.a Lüneburg)	PS 3. Toetus jätkusuutliku majanduskasvu eritaristule

IV lisa. Auditeeritud projektide nimekiri

Liikmesriik	Projekti nimetus	Programmitöö periood	Külastatud Jah/Ei	Kultuuriobjekti liik	Autonoomia tase	Olukord auditi ajal	ERFi kogusumma (miljonites eurodes)*	Väljund-näitajate arv	Tulemus-näitajate arv
Portugal	Coimbra ülikool	2014–2020	Jah	Pärandpaik	Autonoomne	Käimasolev	E/K	1	0
Portugal	Convento Abrantes	2014–2020	Jah	Pärandpaik	Mitte-autonoomne	Käimasolev	E/K	1	1
Portugal	OLIVA	2007–2013	Jah	Uus kultuuritaristu	Mitte-autonoomne	Lõpetatud 2015. aastal	6,9	12	9
Portugal	Rota das Catedrais	2007–2013	Jah	Pärandpaik	Autonoomne	Lõpetatud 2015. aastal	1,9	9	7
Portugal	Centro Cultural de Viana	2007–2013	Jah	Uus kultuuritaristu	Mitte-autonoomne	Lõpetatud 2014. aastal	10,7	2	1
Poola	Jasna Góra Częstochowa	2014–2020	Jah	Pärandpaik	Autonoomne	Lõpetatud 2018. aastal	4,1	2	3
Poola	Toruń – vanalinn	2014–2020	Jah	Pärandpaik	Mitte-autonoomne	Käimasolev	E/K	5	4
Poola	Euroopa solidaarsuskeskus Gdańsk	2007–2013	Jah	Uus kultuuritaristu	Autonoomne	Lõpetatud 2014. aastal	24,9	1	2
Poola	Pawilon Czterech Kopuł Wroclawis	2007–2013	Jah	Pärandpaik	Autonoomne	Lõpetatud 2015. aastal	12,2	2	2
Poola	NOSPR Katowice	2007–2013	Jah	Uus kultuuritaristu	Autonoomne	Lõpetatud 2014. aastal	33,7	2	2
Itaalia	Palazzo Lanfranchi, Matera	2014–2020	Jah	Pärandpaik	Mitte-autonoomne	Käimasolev	E/K	1	1
Itaalia	Ex Convento di Sant'Antonio	2014–2020	Jah	Pärandpaik	Mitte-autonoomne	Lõpetatud 2017. aastal	2,7	1	2
Itaalia	Teatro di San Carlo di Napoli	2007–2013	Jah	Pärandpaik	Autonoomne	Lõpetatud 2010. aastal	19,7	0	1
Itaalia	Villa Campolieto	2007–2013	Jah	Pärandpaik	Autonoomne	Lõpetatud 2015. aastal	4,2	1	4
Itaalia	Pompei (Casa dell’ Efebo)	2007–2013	Jah	Pärandpaik	Autonoomne	Lõpetatud 2015. aastal	0,6	3	1
Rumeenia	Mănăstirea Moldovita	2007–2013	Ei	Pärandpaik	Autonoomne	Lõpetatud 2012. aastal	1,1	6	8
Rumeenia	Muzeul Judetean Buzău	2007–2013	Ei	Pärandpaik	Autonoomne	Lõpetatud 2015. aastal	4,7	3	11
Rumeenia	Palatul Patriarhiei, Bucuresti	2007–2013	Ei	Pärandpaik	Autonoomne	Lõpetatud 2015. aastal	12,6	7	1
Prantsusmaa	Centre Eurorégional des cultures urbaines (Lille)	2007–2013	Ei	Uus kultuuritaristu	Mitte-autonoomne	Lõpetatud 2014. aastal	3,6	2	0
Prantsusmaa	Halle au sucre (Dunkerque)	2007–2013	Ei	Uus kultuuritaristu	Mitte-autonoomne	Lõpetatud 2014. aastal	6,9	2	0
Prantsusmaa	Musée du Louvre Lens	2007–2013	Ei	Uus kultuuritaristu	Autonoomne	Lõpetatud 2012. aastal	35,0	2	0
Horvaatia	Muzej Rijeka (Karlovac)	2007–2013	Ei	Uus kultuuritaristu	Autonoomne	Lõpetatud 2016. aastal	4,7	8	3
Horvaatia	Kneževa palača (Zadar)	2007–2013	Ei	Pärandpaik	Mitte-autonoomne	Lõpetatud 2016. aastal	4,7	3	4
Horvaatia	Ivanina kuća bajke (Ogulin)	2007–2013	Ei	Uus kultuuritaristu	Autonoomne	Lõpetatud 2013. aastal	0,9	5	3
Saksamaa	Dom-Museum Hildesheim	2007–2013	Ei	Pärandpaik	Mitte-autonoomne	Lõpetatud 2015. aastal	3,5	0	0
Saksamaa	Kulturetage Oldenburg	2007–2013	Ei	Uus kultuuritaristu	Autonoomne	Lõpetatud 2011. aastal	2,0	0	0
Saksamaa	Sprengel Museum Hannover	2007–2013	Ei	Uus kultuuritaristu	Mitte-autonoomne	Lõpetatud 2015. aastal	11,6	0	0

Märkus. Näitajad tähistavad projektide majanduslikku, sotsiaalset või kultuurilist mõõdet.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

V lisa. 21 auditeeritud valikumenetluse ülevaade

Tabelis antakse ülevaade aspektidest, mida toetusesaajad pidid korraldusasutuste nõudmisel ERFi toetuse taotlemisel järgima. Selles täpsustatakse, kas nõudeid käsitleti vastuvõetavus- või valikukriteeriumidena. Rahastamiskõlblikkuse tagamiseks peavad toetusesaajad vastama vastuvõetavuskriteeriumidele, mis peavad sisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriume. Valikukriteeriumide täitmine annab toetusesaajale eelise (lisapunktide näol), kuid see ei ole kohustuslik.

	Programmitöö periood 2007–2013			Programmitöö periood 2014–2020
Korraldusasutuste nõutavad aspektid / valikumenetluste protsent, mille puhul nõuti toetusesaajatelt vastavust asjaomasele aspektile	Vastuvõetavuskriteeriumid	Valikukriteeriumid	Maksimaalne kaalutud keskmine (kui on määratud)	Vastuvõetavuskriteeriumid	Valikukriteeriumid	Maksimaalne kaalutud keskmine (kui on määratud)
Projekti majanduslik mõju			23 %			26 %
Projekti sotsiaalne mõju			17 %			16 %
Külastajate arvu kasv			17 %			12 %
Integreerimine kohalikku arengustrateegiasse			12 %			13 %
Projekti kultuuriline mõju
– Projekti kultuuriline kvaliteet			E/K			11 %
– Kultuurimälestise märgise olemasolu (UNESCO või riiklik)			10 %			12 %
– Osalemine ELi algatustes (või märgised)			E/K			E/K
– Füüsilise sekkumise kiireloomulisus			11 %			11 %
– Mõju mainele, pärandi edendamisele			E/K			8 %
Kultuuriobjekti restaureerimine/hooldamine
– Tehtavate tööde kvaliteet			12 %			15 %
– Füüsiline hooldus, hoolduskavad			0 %			E/K
Rahaline jätkusuutlikkus
– Projekti kulutõhusus			15 %			6 %
– Rahalise jätkusuutlikkuse tõendamine			12 %			7 %

	Aspekt on nõutav kõigist auditeeritud valikumenetlustest 75–100 % puhul
	Aspekt on nõutav kõigist auditeeritud valikumenetlustest 50–75 % puhul
	Aspekt on nõutav kõigist auditeeritud valikumenetlustest 25–50 % puhul
	Aspekt on nõutav kõigist auditeeritud valikumenetlustest vähem kui 25 % puhul
	Aspekt ei ole nõutav üheski auditeeritud valikumenetluses

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

VI lisa. Nimekiri peamistest poliitikadokumentidest, mis on kultuuriobjektide puhul olulised

Dokumendi pealkiri	Dokumendi liik	Kuupäev
Nõukogu järeldused, milles käsitletakse vajadust teha kultuuripärand nähtavaks kõigis ELi poliitikavaldkondades	Nõukogu järeldused	2018
Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik	Komisjoni talituste töödokument	2018
Euroopa kultuuripärandiaasta	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2017/864	2017
ELi sidus kultuuri- ja loomemajanduse poliitika	Euroopa Parlamendi resolutsioon	2016
Euroopa kultuuripärandi ühtse käsituse väljatöötamine	Euroopa Parlamendi resolutsioon	2015
Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas	Komisjoni teatis	2014
Kultuuripärandimeetmete kaardistamine ELi poliitikameetmete ja programmide hulgas	Komisjoni teatis	2014
Nõukogu järeldused kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta	Nõukogu järeldused	2014
Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks	Komisjoni teatis	2012

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

VII lisa. Euroopa kultuuripärandi, maailmapärandi ja kultuuriradade märgiste põhiomadused

	ELi Euroopa kultuuripärand1)	UNESCO maailmapärand2)	Euroopa Nõukogu kultuurirajad3)
Loodud	2011	1972	1987
Vastutavad ametiasutused	Liikmesriigid	Osalevad riigid	Euroopa Nõukogu laiendatud osaline kokkulepe kultuuriradade kohta
Märgisega kultuuriobjektide/võrgustike arv	38 kultuuriobjekti	1092 kultuuriobjekti, 373 ELis	38 rajatud Euroopa võrgustikku
Riikide arv, kus on märgisega kultuuriobjekte/võrgustikke	18	167	62
Peamised üldpõhimõtted	Edendada Euroopa integratsiooni, ajalugu, kultuuri ja väärtusi	Kaitsta silmapaistva universaalse väärtusega pärandit	Edendada ühist Euroopa identiteeti ja väärtusi, kultuuridevahelist dialoogi, Euroopa mälu, ajalugu ja pärandit
Märgise andmise põhikriteeriumid	Tähtsus Euroopale	Silmapaistev universaalne väärtus	Euroopa väärtus + riigiülene mõõde + Euroopa mälu, ajalugu ja pärand
Järelevalve tegemise sagedus	Iga nelja aasta järel	Iga kuue aasta järel	Iga kolme aasta järel
Hindamine kultuuriobjekti tasandil	Enesehindamise alusel	Enesehindamise alusel	Teostanud sõltumatu ekspert
Põhilised jälgitavad aspektid	Tagasiside Euroopa kultuuripärandi nimistusse kantud paiga kohta (eelised, külastajate arv jms), tegevus järgmiseks perioodiks, teavitamise vajadus.	Säilitamise olukord, juhtimine, järelevalvekord, tegevus, riskid, uued õigusaktid, märgise mõju	Võrgustike, teavitamise ja väljaannetega seotud teemad, tegevus ja juhtimine, mõju turismile ja majanduslik mõju, finantsseisund, juhtimiskord
Reageeriv järelevalve ohustatud kultuuriobjektide puhul	Ei	Jah	Ei
Tühistamise võimalus	Jah	Jah	Jah, ühe aasta möödumisel erakorralisest hindamisest

Allikas: Euroopa Kontrollikoda järgmise alusel: 1) otsus nr 1194/2011/EL Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta (ELT L 303, 22.11.2011, lk 1–9); 2) 2017. aasta tegevusjuhised maailmapärandi konventsiooni rakendamiseks (2017 Operational guidelines for the implementation of the World Heritage Convention); 3) Euroopa Nõukogu kultuuriradade teave ja resolutsioon CM/Res(2013)67, millega vaadatakse läbi Euroopa Nõukogu kultuuriradade tunnistuse andmise eeskirjad (Resolution CM/Res(2013)67 revising the rules for the award of the „Cultural Route of the Council of Europe“ certification).

VIII lisa. Kultuuriobjektidesse tehtavaid investeeringuid käsitleva ERFi raamistiku kujunemine

	2007–20131)	2014–20202)	Komisjoni ettepanek ajavahemikuks  2021–20273)
Kultuuriobjektidega seotud investeeringute prioriteedid	Määruses ei sätestatud erieesmärke või investeerimisprioriteete	Investeerimisprioriteet 6c: „loodus- ja kultuuripärandi varade säilitamine, kaitse, edendamine ja arendamine“ Investeerimisprioriteet 8b: „(…) konkreetsetele loodus- ja kultuurivaradele juurdepääsu tõhustamine ja sellise vara arendamine“ Investeerimisprioriteet 9a: „investeeringud (…) sotsiaalsesse taristusse (…) parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele“	Erieesmärk 5(i) edendada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut linnapiirkondades Erieesmärk 5(ii) soodustada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast piirkondlikku arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut, sealhulgas maa- ja rannikupiirkondades ka kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu.
Kulukoodid	058 kultuuripärandi säilitamine 059 kultuuritaristu, v.a kultuuriteenused	094 riigi kultuuripärandi kaitse, arendamine ja edendamine	129 kultuuripärandi kaitse, arendamine ja edendamine ning kultuuriteenused
Väljundnäitajad	Kultuuriobjektide jaoks ei ole põhinäitajaid määratletud	Jätkusuutlik turism „Toetust saanud turismiatraktsioonide ja kultuuri- ja looduspärandisse kuuluvate paikade külastamise kordade arvu oodatav kasv“	Ühine näitaja: RÜV 77 – toetust saava kultuuri- ja turismitaristu võimekus
Tulemusnäitajad	Kultuuri jaoks ei ole põhinäitajaid määratletud	Määruses ei ole ühiseid tulemusnäitajaid määratletud	Ühised näitajad: RÜT 77 – toetust saavaid kohti külastavate turistide / toetust saavate kohtade külastuste arv RÜT 78 – toetust saavat kultuuritaristut kasutavad inimesed

Allikad: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes dokumentidele ¹⁾ määrus (EÜ) nr 1083/2006 ja määrus (EÜ) nr 1828/2006; ²⁾määrus (EÜ) nr 1301/2013; ³⁾ kulukoodide kohta vt ettepanek ühissätete määruse kohta, COM(2018) 375 final, lisad 1–22, 29.5.2018; ülejäänud teabe kohta vt ettepanek Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, 1. ja 2. lisa, COM(2018) 372 final, 29.5.2018.

IX lisa. Valimisse kuulunud prioriteetsete suundade peamised eesmärgid ja nende mõõtmine tulemusnäitajate abil

	Sotsiaalsed		Kultuurilised		Majanduslikud
	2014–2020	2007–2013	2014–2020	2007–2013	2014–2020	2007–2013
Horvaatia	Tööhõive suurendamine	Tulemusnäitaja on olemas vaatamata sellele, et eesmärki ei ole määratletud.	Kultuuripärandi võimendamine	Eesmärke ega tulemusnäitajaid ei ole määratletud.	Tööhõive ja turismiga seotud kulutuste kasv	Ärikliima ja VKEde konkurentsivõime arendamine
Prantsusmaa	Sotsiaalsete muutuste edendamine	Sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine	Piirkondliku pärandi säilitamine ja arendamine	Pärandpaikade taastamine ja Louvre-Lensi muuseumi ehitamine	Majanduslike muutuste edendamine	Piirkondlike tippkeskuste tugevdamine ja atraktiivsuse suurendamine
Saksamaa	Eesmärke ega tulemusnäitajaid ei ole määratletud.	Tulemusnäitaja on olemas vaatamata sellele, et eesmärki ei ole määratletud.	Kultuuripärandi jätkusuutliku kasutamise parandamine	Eesmärke ega tulemusnäitajaid ei ole määratletud.	Kultuuriobjektide atraktiivsuse säilitamine	Turismipotentsiaali ärakasutamine konkurentsivõime parandamiseks
Itaalia	Kultuuripärandi kasutamise tingimuste ja standardite parandamine	Kultuuri- ja loodusvarade kasutamise parandamine	Kultuuripärandi kasutamise tingimuste ja standardite parandamine	Kultuuri- ja loodusvarade säilitamise parandamine	Kultuuripärandi ja turismi edendamine riikliku kasvu tagamiseks	Piirkondlike territooriumide atraktiivsuse suurendamine
Poola	Kultuuriobjektidele juurdepääsu parandamine	Kultuuri kättesaadavuse parandamine ja kultuuripärandi tulemuslik kasutamine	Eesmärke ega tulemusnäitajaid ei ole määratletud.	Kultuuritaristu parandamine ja kultuuripärandi säilitamine	Majandusliku konkurentsivõime suurendamine	Poola atraktiivsuse suurendamine
Portugal	Elanike rahulolutaseme tõstmine	Kohalik ja linnapiirkondade sidusus kollektiivteenuste tugevdamise kaudu	Kultuuripärandi tugevdamise edendamine	Kultuuri ja loovuse edendamine	Piirkonna kinnitamine turismisihtkohaks	Konkreetsete ressursside majanduslik edendamine
Rumeenia	Elukvaliteedi tõstmine	Töökohtade loomine turismi arendamise kaudu	Kultuuripärandi ja -identiteedi säilitamine ja väärtustamine	Kultuuripärandi restaureerimine ja jätkusuutlik väärtustamine	Kohaliku arengu tugevdamine	Turismi jätkusuutlik arendamine ja edendamine

	Selle eesmärgi puhul tulemusnäitaja puudub
	1 –2 tulemusnäitajat
	3 või enam tulemusnäitajat

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Lühendid

DG: peadirektoraat

ERF: Euroopa Regionaalarengu Fond

Mõisted

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESI fondid): viis peamist ELi fondi, mis üheskoos toetavad majanduse arengut kogu ELis: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Neid reguleerivad ühised eeskirjad.

Kultuuriline eesmärk: eesmärk kaitsta ja arendada materiaalset ja mittemateriaalset kultuurilist mitmekesisust (kultuuriobjektid, kontserdid, kunstinäitused jne).

Majanduslik eesmärk: eesmärk, mis on tavaliselt seotud tootlikkuse ja/või tööhõivega.

Partnerlusleping: komisjoni ja liikmesriigi või kolmanda riigi / kolmandate riikide vahel ELi kuluprogrammi raames sõlmitud leping, milles sätestatakse näiteks strateegilised kavad, investeerimisprioriteedid või kaubandustingimused või arenguabi andmise tingimused.

Rakenduskava: üldine raamistik ELi rahastatud ühtekuuluvusprojektide elluviimiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis peegeldab komisjoni ja üksikute liikmesriikide vahel sõlmitud partnerluslepingutes sätestatud prioriteete ja eesmärke.

Sotsiaalne eesmärk: eesmärk tagada juurdepääs kultuuriobjektidele kõigi sotsiaalsete rühmade jaoks (sh ebasoodsas olukorras olevatele ja puudega inimestele), demokratiseerida teadmisi, edendada haridust ja tööhõivet.

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi ühtekuuluvusvaldkonna investeeringute, majanduskasvu ja kaasamise kuluvaldkondade eest vastutav II auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Iliana Ivanova. Auditit juhtis kontrollikoja liige Pietro Russo, keda toetasid kabinetiülem Chiara Cipriani, kabineti atašee Benjamin Jakob, valdkonnajuht Emmanuel Rauch, auditijuht Sara Pimentel ning audiitorid Ana Popescu, Bernard Witkos, Dana Smid Foltynova, Jussi Bright, Paulo Manuel Carichas, Sabine Maur-Helmes, Thierry Lavigne ja Tristan Le Guen. Keelealast abi osutasid Hannah Critoph ja Richard Moore.

Vasakult paremale: Sabine Maur-Helmes, Tristan Le Guen, Chiara Cipriani, Benjamin Jakob, Pietro Russo, Emmanuel Rauch, Sara Pimentel, Jussi Bright, Dana Smid Foltynova.

Järelmärkused

¹ Eurobaromeetri eriuuring 466 kultuuripärandi kohta, tellinud Euroopa Komisjon, detsember 2017.

² Komisjoni teatis Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas, KOM(2007) 242 lõplik, 10.5.2007.

³ Eurostati kultuuristatistika, neljas väljaanne, 2019, lk 64.

⁴ Euroopa Ülemkogu kohtumine, 14. detsember 2017, EUCO 19/1/17.

⁵ Uus strateegiline tegevuskava 2019–2024, Euroopa Ülemkogu.

⁶ ELi lepingu artikli 3 lõige 3.

⁷ ELi toimimise lepingu artikli 167 lõige 1.

⁸ ELi toimimise lepingu artikli 167 lõige 4, „Aluslepingute teiste sätete kohaselt tegutsedes võtab liit arvesse erinevaid kultuuriaspekte eriti selleks, et respekteerida ja edendada oma kultuuride mitmekesisust“.

⁹ Komisjoni teatis Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas, KOM(2007) 242 lõplik, 10.5.2007.

¹⁰ Komisjoni teatis „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“, COM(2018) 267 final, 22.5.2018.

¹¹ Nõukogu järeldused kultuurivaldkonna töökava (2019–2022) kohta (ELT C 460, 21.12.2018, lk 12–25).

¹² Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“, mille ÜRO võttis vastu 25. septembril 2015.

¹³ ELi lepingu artikli 3 lõige 3.

¹⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020), ELT L 347, 20.12.2013, lk 221–237. Programm „Loov Euroopa“ hõlmab ka audiovisuaalkunste.

¹⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302).

¹⁶ Ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse saavutamist käsitleva Euroopa Kontrollikoja infodokumendi punktid 16–18, juuni 2019.

¹⁷ Komisjoni aruanne 2011.–2014. aasta kultuurivaldkonna töökava rakendamise tulemuste ja asjakohasuse kohta, COM(2014) 535 final, 25.8.2014, lk 12; ja komisjoni aruanne Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava rakendamise kohta, KOM(2010) 390 lõplik, 19.7.2010, lk 8.

¹⁸ Vt programmi „Loov Euroopa“ artikkel 24.

¹⁹ Iga-aastane tulemuslikkuse hindamine – kultuurivaldkonna kulutused, eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva seaduseelnõu lisa, Prantsusmaa rahandusministeerium, 2018, lk 223.

²⁰ Komisjoni talituste töödokument, SWD(2018) 491 final, 5.12.2018.

²¹ Määruse (EL) nr 1301/2013 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ning mida on muudetud 18. juuli 2018. aasta määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid)) artikli 3 lõige 1 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222).

²² Komitee järelevalvearuanne Euroopa kultuuripärandi märgise kohta (Panel Report on Monitoring on the European Heritage label), 19. detsember 2016.

²³ Euroopa Parlamendi resolutsioon programmi „Loov Euroopa“ rakendamise kohta, P8_TA(2017)0062, 2. märts 2017.

²⁴ Määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469).

²⁵ 12. detsembri 2006. aasta otsus nr 1855/2006/EÜ, millega luuakse programm „Kultuur“ (2007–2013) (ELT L 372, 27.12.2006, lk 1–11).

²⁶ Kultuuripärandimeetmete kaardistamine ELi poliitikameetmete ja programmide hulgas (Mapping of Cultural Heritage actions in the European Union policies, programmes and activities), 2014. aasta versioon (https://www.europa-creativa.eu/Files/uploads/29-2014-heritage-mapping_en.pdf) ja 2017. aasta ajakohastatud versioon (https://ec.europa.eu/culture/sites/culture/files/2014-heritage-mapping-version-2017_en.pdf).

²⁷ „Ibid, 2014. ja 2017. aasta versiooni lk 2.“

²⁸ Euroopa statistikasüsteemide kultuurialase koostöövõrgustiku (ESSnet-Culture) lõpparuanne (Final Report of the European Statistical System Network on Culture (ESSnet-Culture), 2012.

²⁹ Vt näiteks Eurostati kultuuristatistika juhend, 2018. aasta väljaanne.

³⁰ Eriaruanne nr 2/2017: „Komisjoni läbirääkimised perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepingute ja rakenduskavade üle: rahastamine on rohkem suunatud strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetidele, kuid tulemuslikkuse mõõtmise kord muutub üha keerulisemaks“.

³¹ Kontrollikoja arvamuse nr 6/2018 punkt 59.

³² „Programma di Azione e Coesione Complementare al PON Cultura e Sviluppo 2014–2020“.

³³ Vt punkt 07.

³⁴ ELi lepingu artikli 3 lõige 3.

³⁵ Komisjoni talituste vastutavate ametnike võetav seisukoht, „väikese“ määratlus taristu puhul vastavalt ERFi määrusele (Commission Services Line-To-Take for Desk Officers, Definition of „small-scale“ in relation to infrastructure under the ERDF Regulation), versioon 1.0, 7. juuli 2014.

³⁶ Poola delegatsiooni infoteatis komisjonile teemal „Euroopa Regionaalarengu Fondist (2014–2020) rahastatavate väikesemahuliste kultuuritaristute suhtes rakendatava maksimaalse väärtuse tõstmise vajadus“, 8561/15, 6. mai 2015.

³⁷ Valdkondliku eesmärgi 2 all, „IKT-le juurdepääsu ning selle kasutamise ja kvaliteedi edendamine“.

³⁸ Valdkondliku eesmärgi 3 all, „VKEde konkurentsivõime suurendamine“.

³⁹ Euroopa Parlamendi resolutsioon programmi „Loov Euroopa“ rakendamise kohta, P8_TA(2017)0062, 2. märts 2017; ning Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni projekt ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027), A8–0156/2019, 4.3.2019.

⁴⁰ Nõukogu järeldused, milles käsitletakse kultuuri- ja loomevaldkonna koostoimet muude valdkondadega (cultural and creative crossovers) stimuleerimaks innovatsiooni, majanduslikku jätkusuutlikkust ja sotsiaalset kaasatust (ELT C 172, 27.5.2015, lk 13–16).

⁴¹ ELi liikmesriikide kultuuriministrite ja Euroopa asjade ministrite mitteametlikul kohtumisel vastu võetud ühisdeklaratsioon Euroopa pärandi kaitse kohta, Pariis, 3. mai 2019.

⁴² Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 2/2017: „Komisjoni läbirääkimised perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepingute ja rakenduskavade üle: rahastamine on rohkem suunatud strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetidele, kuid tulemuslikkuse mõõtmise kord muutub üha keerulisemaks“, punktid 116 ja 117.

⁴³ Komisjoni temaatiliste suuniste eelnõu vastutavatele ametnikele, „kultuuri, turismi ja spordiinvesteeringute toetus“ (Commission’ draft thematic guidance fiche for desk officers, „support to culture, tourism and sport related investments“), versioon 1 – 13.5.2013.

⁴⁴ Veneetsia harta ehk mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise rahvusvaheline harta (International Charter for the conservation and restoration of monuments and sites), 1964; ning Krakówi harta ehk ehitusmälestiste säilitamise ja restaureerimise põhimõtted (Principles for the Conservation and Restoration of Built Heritage), 2000.

⁴⁵ Maailmapärandi nimekirja kuuluvate objektide haldamise suunised (Management Guidelines for World Heritage Sites), ICCROM, UNESCO, ICOMOS, 1998; ning ICOMOS, aruanne maailmapärandi komiteele kultuuriväärtuste ja segatüüpi kinnisvara hindamise kohta (Evaluations of Nominations of Cultural and Mixed Properties), 43. istungjärk, WHC-19/43.COM/INF.8B1, 2019.

⁴⁶ Veneetsia harta artikkel 4.

⁴⁷ Euroopa Komisjoni uuring „Kultuuripärandi kaitsmine loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste eest. ELi riskijuhtimise võrdlev analüüs“ (Safeguarding Cultural Heritage from Natural and Man-Made Disasters, A comparative analysis of risk management in the EU), 2018.

⁴⁸ Aruandlussuunised võttis vastu volinike kolleegium ja need avaldati 2019. aasta detsembris (OJ C 428, 20.12.2019, lk 8–33).

⁴⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2228/97/EÜ, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm kultuuripärandi valdkonnas (EÜT L 305, 8.11.1997, lk 31–38).

⁵⁰ Vt punkt 59.

⁵¹ Direktiivi 2011/92/EL (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2014/52/EL) artikli 3 lõige d (ELT L 124, 25.4.2014, lk 1–18).

⁵² Energiatõhususe direktiivi (EÜ) 2012/27, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75–91), artikkel 7.

⁵³ ICOMOS, Euroopa kvaliteedipõhimõtted ELi rahastatavate sekkumismeetmete jaoks, mis võivad mõjutada kultuuripärandit (European Quality Principles for EU-funded interventions with potential impact upon cultural heritage), 2019.

⁵⁴ Ühissätete määruse artikli 125 lõike 3 punkt d.

⁵⁵ Ühissätete määruse artikkel 61.

⁵⁶ COM(2018) 375 final artikli 67 lõike 3 punkt d.

⁵⁷ Vt ka kontrollikoja arvamuse nr 6/2018 punkt 97.

⁵⁸ Louvre Lens, „5 ans de gratuité de la galerie du temps et du pavilion de verre: bilan et perspectives“, märts 2018, lk 12.

⁵⁹ Prantsusmaa Nord/Pas-de-Calais/Picardie piirkondlik kontrolliasutus, Établissement public de coopération culturelle « Louvre-Lens » Exercices 2011 et suivants, Relevé d’observations définitives, 2015, lk 9.

⁶⁰ Ühissätete määruse artikkel 71.

⁶¹ Ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse saavutamist käsitleva Euroopa Kontrollikoja infodokumendi punktid 54–56, juuni 2019.

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	12.12.2018
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	6.1.2020
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust	26.2.2020
Komisjoni (või teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	24.03.2020

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020

PDF	ISBN 978-92-847-4436-7	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/31495	QJ-AB-20-005-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-4447-3	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/748879	QJ-AB-20-005-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2020.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Foto 1. selgituses: © Capital Europeia da Cultura Guimarães 2012.

Graafik 2: Ikoonide autor Pixel perfect, https://flaticon.com.

Fotod 3. selgituses: © Katowice linn.

Foto 4. selgituses: © Luciano Romano.

Foto 7. selgituses: © Henrique Patricio.

1. foto 10. selgituses: Allikas: Scheda ispettiva, Casa dell’Efebo I 7, 11, Parco Archeologico di Pompei.

2. foto 10. selgituses: Allikas: Relazione tecnica, Casa dell’Efebo, jaanuar 2016, Parco Archeologico di Pompei.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.