Eriaruanne
nr12 2019

E-kaubandus: paljud käibemaksu ja tollimaksude kogumise probleemid vajavad lahendamist

(vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule)

Lühidalt aruandest EL soodustab e-kaubandust, tagamaks, et ettevõtjad ja tarbijad saaksid osta ja müüa rahvusvahelisel turul ehk internetis nii nagu kohalikul turul. Liikmesriigid vastutavad piiriülese e-kaubanduse tehingute pealt käibemaksu ja tollimaksude kogumise eest. E-kaubandust otsustati auditeerida, kuna kõik käibemaksu ja tollimaksude kogumise puudused mõjutavad liikmesriikide ja ELi eelarveid, sest nemad peavad selle tasakaalustama proportsionaalselt oma kogurahvatuluga. Meie audiitorid uurisid, kas Euroopa Komisjon on loonud usaldusväärse õigus- ja kontrolliraamistiku e-kaubanduses käibemaksu ja tollimaksude kogumiseks ning kas liikmesriikide kontrollimeetmed aitavad tagada käibemaksu ja tollimaksude täieliku kogumise e-kaubanduses. Leidsime, et hiljutistest positiivsetest muudatustest hoolimata ei tegele EL nende probleemidega praegu piisavalt, kuid on käsitlenud mõningaid nn e-kaubanduse paketis kindlaks tehtud puudusi.
Esitame Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele mitu soovitust selle kohta, kuidas tuvastatud probleeme paremini käsitleda ning luua usaldusväärne õigus- ja kontrolliraamistik.

Käesolev väljaanne on saadaval 23 keeles ning järgmises formaadis:
PDF
PDF General Report

Kokkuvõte

I

E-kaubandus on interneti või muude veebipõhiste sidevõrkude kaudu kaupade või teenuste müümine või ostmine. EL soodustab e-kaubandust, tagamaks, et ettevõtjad ja tarbijad saaksid osta ja müüa rahvusvahelisel turul ehk internetis nii nagu kohalikul turul. Viimase kättesaadava statistika kohaselt tegeles 2017. aastal ELi 28 liikmesriigi iga viies ettevõte elektroonilise müügiga. Ajavahemikul 2008–2017 suurenes e-müügiga tegelevate ettevõtete osakaal seitse protsendipunkti ja ettevõtjate e-müügist saadud käibe osakaal kogukäibes 5 protsendipunkti.

II

Piiriüleses e-kaubanduses kaupade ja teenustega kauplemiselt koguvad liikmesriigid käibemaksu ja tollimakse. Kõik puudused maksude kogumises mõjutavad liikmesriikide ja ELi eelarveid. Komisjon teeb kogutud käibemaksu ja tollimaksude kontrolli. Samuti vastutab ta tolli- ja maksupoliitika ning nende valdkondade strateegia ja õigusaktide koostamise eest. Euroopa Pettustevastane Amet vastutab pettuse, korruptsiooni ja muude ELi finantshuve kahjustavate kuritegude uurimise eest.

III

Käesolev audit tehti, kuna piiriülese e-kaubanduse puhul on oht, et käibemaksu ja tollimaksude kogumises võib esineda õigusnormide rikkumisi. Kuigi puuduvad hinnangud selle kohta, kui palju käibemaksu on piiriüleste teenuste osutamisel jäänud kogumata, hindab komisjon kolmandatest riikidest pärit väikese väärtusega kaupade tarnetelt saadud kahju suuruseks kuni viis miljardit eurot aastas.

IV

Uurisime käibemaksu- ja tollialastes õigusaktides interneti teel kaubeldavate kaupade piiriüleste tarnete käibemaksu ja tollimaksude süsteemi. Samuti vaatlesime 2015. aasta alguses jõustunud uut käibemaksu maksustamise süsteemi piiriüleste e-kaubanduse teenuste puhul. Lõpuks vaatasime läbi komisjoni tehtud ettepanekud ja nõukogu poolt 2017. aasta e-kaubanduse paketi raames vastu võetud õigusaktid.

V

Uurisime, kas Euroopa Komisjon on loonud usaldusväärse õigus- ja kontrolliraamistiku e-kaubanduses käibemaksu ja tollimaksude kogumiseks ning kas liikmesriikide kontrollimeetmed aitavad tagada käibemaksu ja tollimaksude täieliku kogumise e-kaubanduses.

VI

Leidsime, et hiljutistest positiivsetest muudatustest hoolimata ei käsitle EL kõiki probleeme, mis tekivad internetis kaubeldavatelt kaupadelt ja osutatavatelt teenustelt õiges summas käibemaksu ja tollimaksude kogumisel.

VII

Leidsime, et

  1. õigusraamistik järgib enamjaolt OECD ja WCO edendatavat rahvusvahelist head tava,
  2. 2021. aastal jõustuvate uute sätete eesmärk on kõrvaldada mõningad praeguses raamistikus esinevad puudused, kuid maksusumma alahindamist tuleb veel käsitleda,
  3. ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist halduskoostöö korda ei kasutata täiel määral ära,
  4. riikide maksuhaldurite tehtavad kontrollid on nõrgad ja komisjoni kontrollid ebapiisavad,
  5. praeguses tollivormistussüsteemis esineb puudusi ning on oht, et EL ei saa takistada tehingutega seotud vahendajate poolset kuritarvitamist, ning
  6. käibemaksu ja tollimaksude kogumine ei ole tõhus.
VIII

Esitame komisjonile ja liikmesriikidele mitmeid soovitusi, et tõhustada halduskoostöö lepingute kasutamist, suurendada kontrolli ning parandada maksude kogumist ja õigusraamistiku tõhusust. Eelkõige peaks komisjon

  1. jälgima, kui suures ulatuses täidavad kolmandad riigid liikmesriikide poolt nii tolli- kui ka maksuküsimustes sõlmitud vastastikuse haldusabi lepingute alusel saadetud taotlusi ning kasutavad nende lepingute raames loodud struktuure ja raamistikke, et käsitleda e-kaubanduse kaudu toimuva kaubavahetuse käigus tekkivaid spetsiifilisi probleeme,
  2. kontrollima, kuidas liikmesriigid väikese väärtusega saadetiste maksuvabastust kontrollivad,
  3. jälgima ELi-sisese kaupade kaugmüügi ja väikese ühtse kontaktpunkti süsteemi (MOSS) toimimist,
  4. aitama liikmesriikidel töötada välja metoodika, mis võimaldaks korrapäraselt hinnata käibemaksu alalaekumist e-kaubanduses,
  5. uurima sobivate tehnoloogiapõhiste süsteemide, sh digiraha kasutamist, et võidelda e-kaubandusega seotud käibemaksupettuste vastu,

Liikmesriigid peaksid

  1. andma teistelt liikmesriikidelt Eurofiscis saadud pettuseteavituste kohta õigeaegset tagasisidet,
  2. suurendama oma audititegevust MOSSi kauplejate ja kaugmüüjate puhul, ning
  3. jälgima tähelepanelikult, kuidas kauplejad järgivad uut 10 000 euro suurust piirmäära ELi-siseste teenuste osutamise puhul.

Sissejuhatus

01

E-kaubandus on kas ettevõtete, leibkondade, eraisikute või eraõiguslike organisatsioonide vaheline interneti või mõne muu arvutipõhise võrgustiku (veebisuhtlus) kaudu kaupade või teenuste müümine või ostmine1.

02

E-kaubandus kasvab pidevalt. Viimase kättesaadava statistika kohaselt tegeles 2017. aastal ELi 28 liikmesriigi iga viies ettevõte elektroonilise müügiga. Ajavahemikul 2008–2017 suurenes e-müügiga tegelevate ettevõtete osakaal seitse protsendipunkti ja ettevõtjate e-müügist saadud käibe osakaal kogukäibes viis protsendipunkti2.

03

Liikmesriigid vastutavad piiriülese e-kaubanduse tehingute pealt käibemaksu ja tollimaksude kogumise eest. Kõik puudused käibemaksu ja tollimaksude kogumises mõjutavad liikmesriikide ja ELi eelarveid.

04

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat (DG TAXUD) vastutab tolli ja maksupoliitika, sh e-kaubanduse eest strateegilisel ja õiguslikul tasandil. Tema pädevusse kuuluvad tolliliidu arendamine ja juhtimine ning maksupoliitika arendamine kogu ELis. DG TAXUD koostab seadusandlikke ja strateegilisi algatusi ning koordineerib koostööd ja teabe jagamist liikmesriikide vahel.

05

Samuti juhatab ta tollipoliitika töörühma, mis toetab tolliliidu rakendamist ja koosneb 28 riigi tolliasutuse peadirektoritest.

06

Eelarve peadirektoraat (DG BUDG) kontrollib omavahendeid, mis kujutavad endast tulu, mille liikmesriigid on maksnud ELi eelarvesse, sealhulgas kogutud käibemaksul põhinevad omavahendid ja väljastpoolt ELi pärineva impordi tollimaksud.

07

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) vastutab pettuse, korruptsiooni ja muude ELi finantshuve kahjustavate kuritegude uurimise eest.

Käibemaksu ja tollimaksude kogumine e-kaubanduses: ELi praegune kord

08

Üldiselt on ELi tolliõigus sätestatud liidu tolliseadustikus3 ja käibemaksu reguleerib käibemaksudirektiiv4. ELi praegune e-kaubanduses käibemaksu kogumise kord on kaupade ja teenuste puhul erinev.

Kaubatarned

09

Teises liikmesriigis asuvale tarbijale kaupa tarnivatele ELis registreeritud ettevõtjatele kohaldatakse kaugmüügi süsteemi. See tähendab, et teatava müügikünnise (tavaliselt 35 000 eurot, kuid mõnes liikmesriigis 100 000 eurot) saavutamiseni kohaldab kaupleja selle liikmesriigi käibemaksumäära, kus ta on registreeritud5. Selle piirsumma ületamise korral peab kaupleja registreerima ennast sihtliikmesriigis käibemaksukohustuslasena ja kohaldama sihtliikmesriigis kohaldatavat käibemaksumäära (võttes sellega arvesse kõiki aruandlus- ja nõuete täitmise kohustusi).

10

ELi tarbijatele kaupu müüvad kolmandate riikide kauplejad impordivad kaupu ELi ja nende suhtes kohaldatakse tollivormistust. Kaupade puhul, mille väärtus on 150 eurot või vähem (väikese väärtusega saadetised), kehtib tollimaksuvabastus, mis tähendab, et importimisel ei tule tasuda tollimakse6. Väga väikese väärtusega kaupade puhul, mille väärtus ei ületa 22 eurot (või mõnes liikmesriigis 10 eurot), kehtib ka käibemaksuvabastus ning seega ei maksustata neid impordikäibemaksuga7.

Teenuste osutamine

11

E-kaubanduse teenused8, mida ettevõtja pakub eratarbijatele (edaspidi „B2C-tarned“), sõltuvad sihtriigis maksustamise põhimõttest, mis tähendab, et nende suhtes kohaldatakse tarbija elukohaliikmesriigis kehtivat käibemaksumäära. Sihtriigis maksustamise põhimõtet on ELi tarbijatele kolmandast riigist pärit digitaalteenuste ettevõtjalt ELis asuvale tarbijale osutamisele kohaldatud alates 2003. aastast. Alates 2015. aasta algusest kehtib sama põhimõte kõigi e-kaubanduse teenuste suhtes, mida ELi tarnija osutab teises liikmesriigis asuvale tarbijale. Varem kohaldati selliste teenuste suhtes tarnija asukohariigi käibemaksumäära.

12

Alates 2015. aasta algusest on ELi seadusandja võtnud kasutusele väikese ühtse kontaktpunkti süsteemi (MOSS), et maksustada telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatavaid teenuseid. MOSSi raames maksavad eratarbijatele e-kaubanduse teenuseid pakkuvad ettevõtjad käibemaksu vastavalt tarbijate asukohariigis (tarbimisliikmesriik) kehtestatud määradele. Nad võivad ennast käibemaksukohustuslasena registreerida aga ükskõik millises enda valitud liikmesriigis9 (edaspidi „registreerimisliikmesriik“) ja esitada seal standardse käibedeklaratsiooni, milles loetletakse kõik tarbimisliikmesriigis osutatud teenused, ja maksta nende pealt vastavat käibemaksu. Seejärel kannab registreerimisliikmesriik käibemaksu üle igale tarbimisliikmesriigile. MOSSi kohaldatakse nii ELis registreeritud kui ka ELi-väliste kauplejate suhtes10.

13

Joonisel 1 on näidatud, kuidas MOSSis registreeritud kauplejate poolt lõpptarbijatele pakutavaid digitaalseid teenuseid erinevates tarbimisliikmesriikides maksustatakse.

Joonis 1

E-kaubanduse teenuste B2C-tarned MOSSis registreeritud kauplejatelt erinevate liikmesriikide klientidele

Allikas: Euroopa Kontrollikoja andmed, mis põhinevad Bellheim, Brown, Erneholm, Jundt, et al. brošüüril „Your pocket guide to VAT on digital e-commerce“ (Digitaalmajanduse käibemaksu taskuteatmik).

E-kaubanduses käibemaksu ja tollimaksude kogumise praegust korda ohustavad riskid

14

Piiriüleste teenuste osutamisel ELi tasandil saamata jäänud käibemaksu kohta hinnangud puuduvad, kuid komisjon hindab kolmandatest riikidest pärit väikese väärtusega kaupade tarnetelt saadud kahju suuruseks kuni viis miljardit eurot aastas. Muud prognoosid on esitatud punktides 101-107.

15

Ehkki ühtse turuga kaotati piirikontrollid ELi-siseses kaubanduses, kohaldatakse kõigi liikmesriikidesse sisenevate ELi-väliste kaupade suhtes tollikontrolli. Erilist ohtu kujutavad endast väljastpoolt ELi osutatavad digitaalteenused – kuna teenused ei ületa füüsiliselt ühtki piiri, ei kohaldata nende suhtes samu kontrolle, mis ELi sisenevate kaupade suhtes. ELi-sisesele teenustekaubandusele kohaldatakse käibemaksu ja liikmesriigid peavad olema teadlikud selliste tehingute olemasolust, et neid nõuetekohaselt maksustada.

Vabatahtlikult koostööd tegevatele ettevõtjatele tuginemine

16

Nii ELi kui ka kolmandate riikide kauplejate tarnitavate kaupade ja osutatavate teenuste puhul on üks üldine risk, mis seisneb selles, et praegune struktuur tugineb peamiselt kauplejate valmisolekule registreerida ennast käibemaksukohustuslasena ja maksta tasumisele kuuluvat käibemaksu. Liikmesriikidel ei ole väljaspool enda jurisdiktsiooni täidesaatvaid volitusi, eriti seoses kolmandate riikide kauplejatega. Seetõttu on neil raske tagada käibemaksu kogumise täielikkust liikmesriigis, kus kaupu ja teenuseid lõpuks tarbitakse.

Riskid õiguslikus raamistikus ja koostöökord

17

On oht, et tarbimisliikmesriigi maksu- ja tolliasutused ei kasuta halduskoostöö korda, et taotleda teavet riigist või riikidest, kus tarnija on registreeritud või mille tunnusnumbrit ta kannab. Ilma kõnealuse teabevahetuseta on tarbimisliikmesriigi maksu-/tolliametnikel maksustamata tehinguid keeruline avastada. Pealegi ei sisestata B2C-tehinguid käibemaksuteabe vahetamise süsteemi, mis on elektrooniline võrgustik, mille kaudu edastatakse teavet liikmesriikides registreeritud ettevõtete käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite ning ELi-sisese maksuvaba kaubanduse kohta.

18

Teine oht on, et registreerimisliikmesriigi maksuhalduril on vähe stiimuleid tarnijate nõuetekohaseks kontrollimiseks, kuna kogu avastatud käibemaks kuulub tarbimisliikmesriigile.

Nõuete täitmata jätmise risk

19

Kauplejate koostööle tuginedes jäetakse süsteem avatuks mitmesugustele nõuete rikkumistele. Kaugmüügisüsteemi puhul on üks oht, et tarnijad ei pruugi end sihtliikmesriigis registreerida, kui nende müük ületab asjaomase piirmäära. Võttes arvesse asjaolu, et liikmesriikide erinevad käibemaksumäärad võivad muuta kaugmüügiga seotud pettused kasutoovamaks, on oht, et tarnijad ei deklareeri müügikäibemaksu, et jääda allapoole piirmäära ja vältida sihtliikmesriigis kohaldatavat kõrgemat käibemaksu. See võimaldaks madalama käibemaksumääraga liikmesriikides tegutsevatel tarnijatel ebaausalt konkureerida kõrgema käibemaksuga liikmesriikide ettevõtjatega ja põhjustada riigieelarvetele saamata jäänud tulu.

20

Kuna MOSSis registreerimise tagamine on keeruline, on oht, et kolmandatest riikidest pärit tarnijad ei registreeri end käibemaksukohustuslasena üheski liikmesriigis, et vältida nende osutatavate teenuste eest käibemaksu küsimist ja maksmist. Isegi kui nad registreerivad ennast registreerimisliikmesriigis, on ikka veel oht, et nad aladeklareerivad käibemaksu või ei deklareeri seda üldse. See vähendab riikide eelarvetulusid ja võimaldab kolmandate riikide tarnijatel ELis registreeritud tarnijatest odavamat hinda küsida.

21

Väikese väärtusega saadetiste suhtes kohaldatavad käibe- ja tollimaksuvabastused soodustavad veel üht liiki nõuete rikkumist: kauba väärtuse süstemaatiline tegelikust väiksemana näitamine impordideklaratsioonides, et vältida maksude maksmist.

22

Nimetatud probleeme kavatseti käsitleda ELi nn e-kaubanduse paketis, mille Euroopa Komisjon esitas 1. detsembril 2016 ja nõukogu võttis vastu 2017. aasta lõpus. E-kaubanduse pakett koostati ELi digitaalse ühtse turu strateegia raames. Esimesed käibemaksureformid jõustusid 1. jaanuaril 2019. Muud meetmed jõustuvad 2021. aastal.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

23

Auditis hinnati, kas komisjon ja liikmesriigid käsitlevad tõhusalt probleeme, millega liikmesriigid silmitsi seisavad, et koguda internetis kaubeldavatelt kaupadelt ja osutatavatelt teenustelt õigeid käibemaksu ja tollimaksude summasid. Eelkõige uurisime, kas

  1. komisjon on kehtestanud e-kaubanduses käibemaksu ja tollimaksude kogumiseks usaldusväärse õigus- ja kontrolliraamistiku, ning
  2. liikmesriikide kontrollimeetmed aitavad tagada käibemaksu ja tollimaksude täieliku kogumise e-kaubanduses.
24

Külastasime maksu- ja tolliasutusi viies liikmesriigis: Saksamaa, Iirimaa, Madalmaad, Austria ja Rootsi. Nimetatud asutused valiti järgmiste kriteeriumide alusel: i) väikese väärtusega saadetiste suhtes kohaldatavate õigusaktidega võimaldatavate vabastuste tõttu saamata jääva käibemaksu hinnanguline summa11; ii) MOSS-süsteemis registreeritud ettevõtjate arv liikmesriigi kohta12; iii) ühes liikmesriigis registreeritud ettevõtjate poolt teistes liikmesriikides asuvatele klientidele suunatud e-müügi maht13.

25

Käesolev audit tehti, kuna siiani on käibemaksu ja tollimaksude kogumist piiriüleses e-kaubanduses ohustanud õigusnormide rikkumise risk. E-kaubandus on avatud eelkõige ELi-väliste kauplejate poolsele kuritarvitamisele, mis seab ELi kauplejad ebasoodsasse olukorda. Need õigusnormide rikkumised mõjutavad otseselt liikmesriikide ja ELi eelarveid, vähendades liikmesriikide kogutavaid tollimakse. Nimetatud rikkumised mõjutavad ka kaudselt nende käibemaksupõhiseid toetusi. Samuti moonutavad need siseturul võrdseid tingimusi.

26

Sel eesmärgil auditeerisime MOSSi, mis võeti kasutusele 2015. aasta alguses. Samuti auditeerisime käibemaksu- ja tollialastes õigusaktides sätestatud piiriüleste tarnete käibemaksu ja tollimaksude süsteemi. Lõpuks vaatasime läbi komisjoni uued ettepanekud ja nõukogu poolt pärast e-kaubanduse paketti 5. detsembril 2017 vastu võetud õigusaktid.

27

Audit hõlmas perioodi 2015. aasta algusest kuni 2018. aasta lõpuni. Samuti võtsime arvesse pärast meie auditit jõustuva käibemaksu e-kaubanduse paketi õiguslike muudatuste tõenäolise mõju.

28

Audit viidi läbi kahes etapis:

  1. esimene etapp:
    • esialgne töö komisjonis, kohtumised ja arutelud akadeemiliste ringkondadega; Eurofisci töörühma esimehega (kes on spetsialiseerunud e-kaubandusele), Maailma Tolliorganisatsiooniga ning samuti ELi kõrgeimate kontrolliasutuste käibemaksualase töörühma 2. põhirühmaga, et koguda teavet ja andmeid liikmesriikide auditeerimise kohta ning võrrelda ELi õigusakte rahvusvaheliste parimate tavadega, ning
    • küsimustik: 2. põhirühm tegi kindlaks, et e-kaubandus on käibemaksupettuste suhtes vastuvõtlik. Olukorrast põhjaliku ülevaate saamiseks otsustas 2. põhirühm korraldada kõiki ELi maksuhaldureid hõlmava küsitluse. 2. põhirühmas osalejana saatsime 2016. aasta novembris küsimustiku kõigile ELi maksuhalduritele. Küsimustiku aluseks võetud võrdlusaasta on 2015. See hõlmas MOSSi ELi ja ELi-välist süsteemi ning kaupade kaugmüüki ELis ja väljaspool seda. küsimustikule vastas 20 liikmesriiki,
  2. teine etapp, audititöö:
    • komisjonis: hindasime komisjoni kehtestatud spetsiaalset õigus- ja kontrolliraamistikku, et kontrollida, kas selles järgitakse rahvusvahelisi parimaid tavasid käibemaksu ja tollimaksude kogumise valdkonnas, ning e-kaubandust puudutavate kontrollikoja varasemate soovituste täitmist. Vaatasime läbi ka seadusandlikud ettepanekud, mille komisjon oli e-kaubanduse paketi raames esitanud, ning
    • valitud liikmesriikides hindasime, kas: i) maksu- ja tolliasutused kasutavad halduskoostöö korda, et tagada käibemaksu ja tollimaksudega seotud asjakohase teabe edastamine; ii) nende tehtavad kontrollid on tõhusad; ning iii) käibemaksu ja tollimaksude kogumine on tõhus. Meie analüüsi aluseks on liikmesriikide vastused e-kaubanduse küsimustikule, liikmesriikide maksu- ja tolliasutuste ekspertidega peetud vestlused ning mitu e-kaubandusega seotud tehingutest koosnevat valimit.
29

Täpsemad üksikasjad komisjoni ja liikmesriikide auditi lähenemisviiside kohta on esitatud I ja II lisas.

Tähelepanekud

30

E-kaubanduses tarnitakse kaupu ja teenuseid kaugetest asukohtadest ning liikmesriigid peaksid tarnijate asukohariikides oma jurisdiktsiooni puudumist kompenseerima sellega, et vahetavad teavet kõnealuste tarnete kohta. Samuti peaksid nad kogu kättesaadava teabe põhjal tegema tõhusat kontrolli ning kindlustama käibemaksu ja tollimaksude kogumine täies mahus.

31

Komisjon peaks kontrollima liikmesriikide tolli- ja maksuasutusi ning tegema ELi finantshuvide kaitsmiseks kontrolle. Komisjon peaks samuti välja töötama usaldusväärse õigusraamistiku ja kontrollisüsteemi, mis võimaldaks liikmesriikidel täita eespool nimetatud vajadusi, järgides samal ajal rahvusvahelisi e-kaubanduse parimaid tavasid.

Halduskoostöö korda ei kasutata täiel määral ära

Liikmesriigid ei kasuta vastastikuse haldusabi kokkuleppeid, et vahetada teavet kolmandate riikidega

32

Maksu- ja tolliasutused peavad vahetama rahvusvahelise kaubanduse alast teavet teiste riikidega, et tagada maksu- ja tollialaste õigusaktide järgimine ning maksutulude täiemahuline kogumine. Seda halduskoostööd nimetatakse vastastikuseks haldusabiks. Kõigi ELi rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks on vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218 vaja nõukogu eelnevat luba.

Vastastikune haldusabi maksuküsimustes

33

Eelmises eriaruandes esitasime liikmesriikidele järgmise soovituse14: „ELi mittekuuluvate riikidega koostöö parandamiseks ja ettevõtjalt tarbijale tarnitud teenuste ja mittemateriaalsete kaupade pealt tulumaksu kogumise jõustamiseks peaksid liikmesriigid:

  1. andma komisjonile loa vastastikuse abi alasteks läbirääkimisteks riikidega, kus asub enamik internetiteenuste osutajaid, ning need kokkulepped allkirjastama;
  2. allkirjastama ja rakendama OECD konventsiooni vastastikuse haldusabi kohta maksuküsimustes (kehtib OECD liikmeks olevatele liikmesriikidele), et vahetada kolmandate riikidega teavet digitaalsete teenuste osutajate kohta“.
34

Käesolevas auditis kontrollisime selle soovitusega seoses võetud meetmeid. Leidsime, et käibemaksualase koostöö valdkonnas on siiani sõlmitud vaid üks ELi rahvusvaheline leping, Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline leping halduskoostöö, pettuste vastase võitluse ja käibemaksu sissenõudmise kohta15. Nimetatud leping jõustus 1. septembril 2018.

35

Kõik ELi liikmesriigid on tänaseks allkirjastanud OECD maksualase vastastikuse haldusabi konventsiooni. Ükski küsimustikule vastanud 20 liikmesriigist ei ole seda aga e-kaubanduse jaoks kasutanud. Ka viis liikmesriiki, keda külastasime käesoleva auditi raames 2018. aastal, ei ole kunagi kasutanud OECD konventsiooni e-kaubandust puudutava vastastikuse haldusabi kohta maksuküsimustes.

Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

36

Tolliküsimustes ei ole ELil lepingut kolmandate riikidega tehtava koostöö ja vastastikuse haldusabi kohta, millega nähakse ette spetsiifiline halduskoostöö e-kaubanduse valdkonnas. See ei takista liikmesriikidel kasutada tolliküsimustes sõlmitavaid vastastikuse haldusabi lepinguid, milles ei ole selgesõnaliselt viidatud e-kaubandusele, vaid mis käsitlevad üldiselt tollialaste õigusaktide rikkumisi, nende avastamist ja nende vastu võitlemist.

37

Viis külastatud liikmesriiki ei esitanud meile aga mingeid näiteid või tõendeid e-kaubanduse valdkonnas tolliküsimuste puhul kolmandate riikidega vastastikuse haldusabi taotluste kasutamise kohta. Nad ei soovi kasutada seda teabevahetust Hiinaga e-kaubanduse vallas, kuna vastuse saamine ei ole kuigi tõenäoline16. Ilma kõnealuse teabevahetuseta ei saa tarbimisliikmesriigi tolliametnikud olla teadlikud tehingutest, mille tegemisest neile pole teatatud.

ELi sisest halduskoostöö korda ei kasutata täiel määral ära

38

Liikmesriigid sõltuvad oma territooriumil käibemaksu kogumisel teistelt liikmesriikidelt liidusesisese kaubanduse kohta saadavast teabest. Liikmesriigid kasutavad sellise teabe vahetamiseks ELi õigusaktides sätestatud halduskoostöö korda17. Õigusaktides sätestatakse e-kaubanduse jaoks järgmised halduskoostöö vormid:

  1. väikese ühtse kontaktpunkti süsteem MOSS, mis sisaldab teavet registreeritud ettevõtjate ja nende poolt tarbimisliikmesriigis osutatud teenuste kohta,
  2. teabevahetus taotluse alusel ning teabevahetus ilma eelneva taotluseta, kasutades standardseid elektroonilisi vorme,
  3. kahes või enamas liikmesriigis samaaegselt läbi viidavad kontrollid ning maksuametnike kohalolu teistes liikmesriikides; lähetuste käigus on neil võimalik tutvuda dokumentatsiooniga või osaleda käimasolevates juurdlustes,
  4. detsentraliseeritud võrgustik Eurofisc, et kiiresti vahetada, töödelda ja analüüsida piiriülest pettust käsitlevat sihtotstarbelist teavet liikmesriikide vahel. Eurofisc loodi käibemaksupettuste vastase võitluse valdkonnas tehtava mitmepoolse koostöö edendamiseks ja hõlbustamiseks. See ei ole juriidiline isik, vaid toimib koostöövõrgustikuna.

Väikese ühtse kontaktpunkti süsteem (MOSS)

39

MOSS on kaubanduse soodustamise meede kauplejatele, kes osutavad e-kaubanduse teenuseid ELi sees ja ekspordivad neid ELi. Seepärast on MOSSis registreerimine vabatahtlik. ELi kauplejad saavad end registreerida ELi MOSS-süsteemis liikmesriigis, kus nad on oma ettevõtte asutanud, või kui see ei ole võimalik, siis oma püsiva tegevuskoha riigis18. ELi-välised kauplejad võivad ennast ELi-välisesse süsteemi registreerida ükskõik millises enda valitud liikmesriigis. Kui kauplejad ei registreeri ennast MOSSis, peaksid nad end käibemaksukohustuslasena registreerima igas liikmesriigis, kus nende teenuseid tarbitakse.

MOSSi IT-struktuur on tugev

40

Kui liikmesriikide maksuhalduritele põhjustab probleeme see, kuidas teised liikmesriigid MOSSi kasutavad, on neil võimalik maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi IT-teenuste talituse (ITSM) kõnekeskusest abi küsida. Teatatud probleem salvestatakse kodeeritud piletina andmebaasis Synergia. ITSM on loonud MOSSi esipaneeli, mida kasutatakse MOSSi toimingute seireks ELi tasandil.

41

Kui liikmesriik saadab vigase sõnumi, saadab adressaat vastuseks tehnilise vea teate. Tehnilise vea teade võib viidata kas sõnumi kehtetusele või valele vormingule või sellele, et asjaomane käibedeklaratsioon või käibemaksukohustuslasena registreerimise number ei ole teada.

42

MOSSi IT-struktuuri toimimise kontrollimiseks

  1. analüüsisime meie küsimustikule esitatud liikmesriikide vastuseid,
  2. korraldasime vestlusi liikmesriikide maksuhaldurite MOSSi IT-spetsialistidega,
  3. uurisime kõiki 29 piletit, mis puudutasid MOSSi esipaneelil 20.11.2017 seisuga avaldatud probleeme, mis olid tekkinud külastatud liikmesriigis või mõjutasid teda, ning
  4. vaatasime läbi valimi, mis hõlmas iga külastatud liikmesriigi saadetud 10 tehnilise vea teadet ja 10 igas riigis vastu võetud tehnilise vea teadet.

1. selgitus

Näide meie valimites sisaldunud leidudest

Leidsime, et külastatud liikmesriikide teatatud 29 piletist 25 olid ikka veel avatud või need suleti pärast pikki viivitusi. Samuti leidsime, et vastu võetud tehnilise vea teadete puhul ei pea adressaat neile reageerima enne, kui probleem on piletina registreeritud. Seega ei ole liikmesriigid tehnilise vea teatega seotud probleemidega ennetavalt tegelenud (vt III lisas toodud valimi tulemuste täpne kirjeldus).

43

19 liikmesriiki vastas küsimustikus, et Euroopa Komisjoni pakutav IT-taristu on MOSSi toimimise tagamiseks piisavalt usaldusväärne, ja 16 liikmesriiki vastas, et komisjon oli ettevalmistusetapis piisavalt tuge pakkunud. Viie külastatud liikmesriigi maksuhaldurid nõustusid nende väidetega auditi käigus. Nelja liikmesriigi arvates ei olnud suunised siiski piisavad. Üks neist viitas erinevustele „funktsionaalse ja tehnilise kirjelduse“ tõlgendamisel, mida kinnitas ka teine liikmesriik meie kontrollkäigu ajal.

44

Madalmaade maksuhalduri arvates on MOSSis osalejaid ja tehnilisi nõudeid liiga palju ning et see takistab neil erandite käsitlemiseks ning liikmesriikide või kauplejate saadetud märguannetele vastamiseks ennetavalt tegutseda. Austria maksuhalduri arvates on süsteem pärast 2017. aastat paremini toiminud ja liikmesriikide IT-teenistuste koostöö on sujunud. Nad leiavad siiski, et liikmesriigid ei ole valmis uut ühtset kontaktpunkti 2021. aastaks kasutusele võtma.

MOSS sisaldab teavet registreeritud ettevõtjate ja nende poolt tarbimisliikmesriigile osutatud teenuste kohta

45

Halduskoostööd käsitlevate ELi õigusaktidega on ette nähtud MOSSi jaoks registreeritud kauplejate tegevuse alustamist, muutmist ja lõpetamist puudutava teabe ning nende registreerimisliikmesriigilt tarbimisliikmesriigile edastatavas käibedeklaratsioonis sisalduva teenuste osutamist käsitleva teabe säilitamine ja vahetamine19.

46

Et kontrollida, kuidas liikmesriigid tagavad, et tarbimisliikmesriigile esitatakse MOSSi jaoks õigel ajal õige teave, i) uurisime liikmesriikide vastuseid meie küsimustikule, ii) vestlesime külastatud liikmesriikides MOSSi ekspertidega ning iii) kontrollisime viit MOSSiga seotud tehingute valimit.

47

Kolmteist liikmesriiki vastasid, et kauplejatel ei ole õige maksumäära kindlakstegemisel probleeme, viis teatasid mõningatest probleemidest ja kaks ei vastanud sellele küsimusele. Külastatud liikmesriikidest saadavad Madalmaad registreerimisliikmesriigina kauplejale veateate juhul, kui käibedeklaratsioonis esitatud summad ei ole õigesti arvutatud. Rootsis antakse käibedeklaratsioonis kauplejatele kõikide liikmesriikide jaoks käibemaksumäärad ning kontrollitakse deklareeritud summade ja kohaldatud käibemaksumäärade kooskõla.

48

Austria teatas, et kui kaupleja sisestab vale käibemaksumäära või -summa, saab ta Austria MOSS-süsteemist teate, kuid võib sellest hoolimata vale määra või summat sisaldava käibedeklaratsiooni ära saata. Süsteem ei blokeeri vale määra puhul makset, vaid saadab lihtsalt meeldetuletuse korrigeerimise kohta. Austria on seisukohal, et süsteem ei tohiks võimaldada ettevõtjatel ebaõiget käibemaksumäära sisestada.

49

Teenuste tarbija asukoha kindlaksmääramiseks on ELi õigusaktides sätestatud mitu eeldust. Kui nimetatud eeldused ei kehti, peab tarnijal olema kaks tarbija asukohta kinnitavat tõendit20, mis ei ole omavahel vastuolus, nt arve saatmise või internetiprotokolli (IP) aadressid ja pangaandmed.

50

Küsimustikule antud vastuste kohaselt ei olnud kolmeteistkümnel liikmesriigil raskusi tarbija asukoha kindlaksmääramisel ning nende MOSSi kauplejad ei olnud neile raskustest teatanud. Kolm liikmesriiki teatasid mõningatest probleemidest. Veel üks liikmesriik teatas, et kasutab praegu tarbija asukoha kindlaksmääramiseks vaid ühte tõendit. Üks liikmesriik teatas märkimisväärsetest probleemidest ja ülejäänud kaks ei vastanud sellele küsimusele.

51

Viiest külastatud liikmesriigist teatas ainult Austria, et alati ei ole võimalik kontrollida, kas tarbija asukoht on tegelik ja õige ning et nad saavad toetuda ainult IP-aadressile.

52

Igas külastatud liikmesriigis kontrollisime nii ELi kui ka kolmandate riikide kavade puhul valimit, mis sisaldas 10 MOSSi registreerimist, käibedeklaratsiooni, käibedeklaratsiooni korrigeerimist, registrist kustutamist ja väljajätmist. Kõik valimi tulemused on esitatud III lisas.

2. selgitus

Näide meie valimites sisaldunud leidudest

Maksuhaldurid ei dokumenteerinud alati ettevõtjate registreerimise kontrollimist. Need kontrollid olid põhjalikumad pigem ELi kui kolmandate riikide kauplejate puhul ning ei takistanud samal ajal registreerimist kahes liikmesriigis. See moonutab võrdseid tingimusi siseturul.

Kui kaupleja ei ole 30 päeva jooksul pärast perioodi lõppu (kvartal) käibedeklaratsiooni esitanud, saadab registreerimisliikmesriik elektrooniliselt meeldetuletuse kaupleja kohustuse kohta esitada käibedeklaratsioon ja teha makse. Kõik ülejäänud meeldetuletused saadab tarbimisliikmesriik. Leidsime, et tarbimisliikmesriik ei tuletanud 50-st valimis sisaldunud juhtumist viie puhul kauplejale meelde, et see esitaks käibedeklaratsiooni. Kui kaupleja ei täida kohustust esitada käibedeklaratsioon kolme järjestikuse kalendrikvartali jooksul, peaksid maksuhaldurid ta MOSSist eemaldama.

Liikmesriikide vahel ei vahetata piisavalt teavet

53

Halduskoostööd käsitlevates ELi õigusaktides on ette nähtud kahte liiki teabevahetus: teabevahetus taotluse alusel või ilma eelneva taotluseta. Teabevahetus ilma eelneva taotluseta võib toimuda kas automaatselt, nt eelmises jaos mainitud MOSSi puudutav automaatne teabevahetus, või omal algatusel21.

54

Tabelis 1 esitatakse halduskoostöö raames toimunud e-kaubandusalane teabevahetus, mida täheldasime külastatud liikmesriikides alates 2015. aastast kuni viimaste olemasolevate andmeteni.

Tabel 1

Külastatud liikmesriikides toimunud e-kaubanduse alane teabevahetus

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

55

Leidsime, et on oht, et andmed ei ole täielikud, kuna

  1. omaalgatuslikus teabevahetuses kasutatavates e-vormides ei ole lahtrit, et teha rist ja liigitada vahetatavat teavet, mis on seotud kaugmüügisüsteemiga,
  2. liikmesriigid ei pea eraldi arvestust e-kaubandusega seotud e-vormide üle,
  3. liikmesriikide halduskoostööalase teabevahetuse keskasutustel ei ole MOSSi ja/või kaugmüügi jaoks eraldi koordineerimisfunktsiooni.
56

Tabelis 2 kirjeldatakse 2016. aastal külastatud liikmesriikides toimunud halduskoostööalast teabevahetust, olenemata sellest, kas see on e-kaubandusega seotud või mitte.

Tabel 2

2016. aastal külastatud liikmesriikides toimunud halduskoostööalane teabevahetus

Allikas: halduskoostöö alaline komitee.

57

Need tabelid näitavad, et kas taotluse alusel või omaalgatuslikult toimuvat teabevahetust oli e-kaubanduses endiselt vähe.

58

Taotluse alusel peaks teabevahetus toimuma hiljemalt kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest, välja arvatud juhul, kui taotluse saanud asutusel juba on teave. Nimetatud juhul lühendatakse teabevahetuse toimumise aega ühe kuuni22.

59

Teabevahetuse tõhususe kontrollimiseks uurisime tabelis 1 näidatud teabevahetusi. Kui taotluse alusel või omaalgatuslikult toimunud teabevahetuste arv ületas 10 ühikut, valisime juhuvalimisse 10 ühikut. Vastasel juhul uurisime kogu andmekogumit. Leidsime, et

  1. 56-st kontrollitud valimiühikust 25 puhul esines viivitusi taotluse alusel teabe vahetamisel. 25-st viivitusi sisaldanud teabevahetusest 16 puhul ei teatanud liikmesriigid oma partneritele, et neil ei olnud võimalik täita määruse (EÜ) nr 904/2010 artikli 12 kohast vastamise tähtaega,
  2. liikmesriigid kasutavad kas taotluse alusel või omaalgatuslikult toimuvat teabevahetust rohkem ELi-sisese kaupade kaugmüügi kui MOSSi puhul.

Mitmepoolsed kontrollid ei ole tõhusad

60

Kaks või enam liikmesriiki võivad kokku leppida, et kontrollivad koordineeritult ühe või mitme omavahel seotud ettevõtte maksukohustusi, kui nad leiavad, et sellised kontrollid on tõhusamad kui ainult ühe liikmesriigi tehtavad kontrollid23.

61

Komisjoni andmetel on alates 2014. aastast tehtud 284 mitmepoolset kontrolli, millest kuut võib pidada konkreetsemalt e-kaubandusega seotud ning mis hõlmavad käibemaksu ja otseseid makse.

62

Uurisime kõnealuseid mitmepoolseid kontrolle oma auditikülastuste ajal liikmesriikides ja hindasime nende tõhusust täiendavate käibemaksuotsuste seisukohast. Leidsime, et kolm kontrolli on pooleli ja üks on täiendavate käibemaksuotsuste seisukohast olnud väga tulemuslik. Samas leidsime ka kaks juhtumit, kus registreerimisliikmesriik keeldus mitmepoolses kontrollis osalemast. Üks külastatud liikmesriik väitis, et kui registreerimisliikmesriiki ei ole kaasatud, on õige maksustamisbaasi kindlaksmääramine peaaegu võimatu.

63

Samuti ei ole külastatud liikmesriigid kunagi kasutanud maksualastes küsimustes OECD vastastikuse haldusabi konventsiooni raames ette nähtud ühisauditeid24.

64

Nõukogu võttis 2. oktoobril 2018 vastu määruse nr 904/2010 muudatuse25, millega nähakse ette26 liikmesriikide maksuhalduritele võimalus teha ühisauditeid. Uued sätted näevad ette, et kui vähemalt kaks liikmesriiki esitavad registreerimisliikmesriigile ühise põhjendatud taotluse, mis sisaldab viiteid või tõendeid käibemaksust kõrvalehoidumise ohu kohta, ei saa taotluse saanud asutus (teatavate eranditega) auditist keelduda.

Liikmesriikide arvates ei ole teabevahetus Eurofisci kaudu kasulik

65

Eurofisc on liikmesriikide maksu- ja tolliametkondade detsentraliseeritud võrgustik, milles ametkonnad vahetavad ja töötlevad sihipärast teavet potentsiaalse pettusekahtlusega ettevõtete ja tehingute kohta.

66

2016. aasta aprillis toimunud Eurofisci täiskogu istungil kiideti heaks Eurofisci uue 5. töövaldkonna (WF5) loomine. Praegu on selles töövaldkonnas 24 osalejat ja kolm vaatlejat.

67

Üks WF5 2017. aasta eesmärkidest oli alustada operatiivandmete vahetamist. Liikmesriigid on kokku leppinud, et tagasisidet antakse kahel tasandil. Esimesel tasandil antav tagasiside tuleb võimaluse korral saata ühe kuu jooksul. Uurimise lõppedes antakse eeldatavasti teisel tasandil tagasisidet, et teabe saatja oleks teadlik esitatud teabe kasulikkusest.

68

Leidsime, et pärast süsteemi käivitamist aastal 2017 jagasid neli liikmesriiki 480-st pettuseohu teatest koosnevat nimekirja oma vastaspoolega. Liikmesriigid andsid tagasisidet aga ainult ühel juhul 480-st. Liikmesriigid leiavad, et Eurofisci WF5 kaudu selles riskiandmebaasis vahetatud teated ei ole kas sihipärased, kasulikud või edukad.

69

Liikmesriigid jagavad teavet ka pettusetendentside ja konkreetsete petuskeemide kohta ning annavad välja varajasi hoiatusi. Leidsime, et liikmesriigid on sellist teavet vahetanud kolm korda ja üks neist oli väga kasulik teabe saanud liikmesriigi maksuhaldurile, kes andis tagasisidet ühe kuu jooksul.

Piiriülese e-kaubanduse kontrollid ei ole tõhusad

70

Liikmesriigid vastutavad peamiselt kontrollisüsteemi rakendamise eest, et tagada ELi ja kolmandate riikide kauplejate registreerimine MOSS-süsteemis. Lisaks vastutab iga liikmesriik kaugmüügi kontrollimise puhul oma riskijuhtimise raamistiku kehtestamise eest. Kuna ELi tasandil ühist raamistikku ei ole, võivad erinevad lähenemisviisid eri liikmesriikide siseturul moonutusi põhjustada.

Maksuasutuste kontrollitegevus on MOSSi puhul nõrk

71

Leidsime, et maksuasutused ei dokumenteerinud alati kauplejate registreerimise kontrollimist. Need kontrollid olid põhjalikumad pigem ELi kui kolmandate riikide kauplejate puhul. ELi-välisesse süsteemi registreerimise kontrollimisel leidsime puudusi peaaegu 80%-l juhtumitest ning registrist kustutatavate ja välistamiste valimite kontrollimise käigus tuvastasime kaks ELi-välisesse süsteemi topeltregistreerimise juhtumit.

Seega ei ole ELi kauplejate jaoks võrdseid tingimusi tagatud.

72

Uuringu käigus küsisime liikmesriikidelt, kas nad olid 2015. aastal kontrollinud MOSSis registreerimisliikmesriigina registreeritud kauplejaid. Vaid seitse liikmesriiki vastasid, et on selliseid kontrolle teinud, ja üks neist teatas, et teeb neid registreerimisel. Teised liikmesriigid vastasid, et nad ei ole kontrolle teinud (üheksa liikmesriiki) või neil ei ole selle kohta statistikat (neli liikmesriiki).

73

Kaheksa liikmesriiki vastasid, et on teinud selliseid kontrolle tarbimisliikmesriigina registreerimise juhtudel, üheksa ei olnud kontrolle teinud ja kolmel puudus sellealane statistika.

74

Joonisel 2 on toodud külastatud liikmesriikides tehtud MOSSi auditite arv, mis hõlmab nii ELi kui ka kolmandate riikide süsteeme alates aastast 2015 kuni viimaste kättesaadavate andmeteni.

Joonis 2

Viies valitud liikmesriigis tehtud MOSSi auditite arv võrreldes kauplejate arvuga 2017. aasta lõpu seisuga

Märkus: Saksamaa föderaaltasandil tegutsevate MOSSi kauplejate arv ei hõlma ELi ettevõtjaid.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

75

Uurisime joonisel 2 osutatud MOSSi auditeid. Leidsime, et

  1. ainult Madalmaad kasutavad MOSSi auditite jaoks standardset audititoimikut MOSSi kauplejatelt andmete taotlemiseks,
  2. auditi tulemusel suudeti käibemaksu täiendavalt koguda vaid kolme uuritud toimiku puhul, ning
  3. komisjon on andnud soovitusi27 MOSSi auditite koordineerimise kohta ja liikmesriigid on kokku leppinud Fiscalise projektirühma nr 86 koostatud MOSSi auditit ja kontrolli käsitlevates suunistes. Need ei ole aga õiguslikult siduvad ja liikmesriigid võivad kasutada erinevaid lähenemisviise.
76

Leidsime, et MOSSi auditeerimine on ELi süsteemi puhul väga piiratud ja ELi-välise süsteemi puhul peaaegu olematu. Selline audititegevus ei ole käibemaksu kogumise seisukohast tõhus. Lisaks teatas Madalmaade maksuhaldur, et neil on tarbimisliikmesriigina käibedeklaratsioonide korrektsioonide alaste auditite tegemisel suur mahajäämus.

Maksuhaldurid ei auditeeri ELi-sisese kaupade kaugmüüki tõhusalt

77

Enamik liikmesriike kasutab veebikoorimist või kolmandatelt isikutelt saadud teavet, et tuvastada kauplejad, kes tuleks nende jurisdiktsioonis registreerida, sest nad on kaugmüügi künnise ületanud (vt punkt 09). Sellele vaatamata ei kasuta nad seda teavet, et teha kindlaks kauplejad, kes peaksid olema registreeritud mõnes teises liikmesriigis.

78

Kaks külastatud liikmesriiki teatasid veel, et on keeruline kontrollida teiste liikmesriikide tarnijaid, kes peaksid nende liikmesriigis ennast registreerima, kuna nad on kaugmüügi künnise ületanud.

79

Näiteks võivad teiste liikmesriikide tarnijad ja kauplemiskohad kindlustada, et erakliendid on kohustatud sõlmima lepingu tarnija liikmesriigis vahendusteenuseid osutavate tarnijatega, kes tarnivad kauba tarbimisliikmesriigile. Sellega näitab tarnija kunstlikult, et tarne tehti kodumaisele vahendajale ja tegemist ei ole tarbimisliikmesriiki toimuva kaugmüügiga, vältides seeläbi registreerimist tarbimisliikmesriigis.

80

Taotluse alusel või ilma eelneva taotluseta tehtud kaugmüügiga seotud 62 teabevahetusest 53 tehti käesoleva auditi raames. Leidsime, et 13 korral oli käibemaksu kogumine olnud tulemuslik.

ELi tolliasutused ei saa ära hoida kolmandatest riikidest imporditud kaupade puhul väikese väärtusega saadetiste maksuvabastuse kuritarvitamist

81

Kolmandatest riikidest pärit kauba ettevõtjalt tarbijale müümisel on väikese väärtusega kaup käibemaksust vabastatud, kui kauba väärtus ei ületa 22 eurot28. Kui kauba tegelik väärtus29 on 150 eurot või vähem, ei kohaldata ka tollimakse. Ühe eraisiku poolt teisele eraisikule saadetud kingitus on vabastatud tollimaksudest ja käibemaksust, kui selle väärtus ei ületa 45 eurot (vt tabel 3).

Tabel 3

Väikese väärtusega kauba maksuvabastuse piirmäär

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

82

Väikese väärtusega kauba maksuvabastust (LVCR) kuritarvitatakse järgmiselt: i) alahinnatakse kauba väärtust, mis deklareeritakse käibemaksu ja/või tollimaksuvabastuste künnistest väiksemana, ii) saadetised jagatakse osadeks, et jääda künnisest allapoole, iii) imporditakse kas kingitusena deklareeritavaid kommertssaadetisi või kaupu, mis ei ole maksuvabastuseks kõlblikud.

83

Kaupu on võimalik importida pärast seda, kui tarbija on need internetist ostnud. Sel juhul imporditakse neid kas posti- või kullerteenuse kaudu. Lõppkokkuvõttes peavad tolliasutused tagama selle, et ettevõtjad järgivad väikese väärtusega saadetiste maksuvabastuse nõudeid. Samuti peavad nad nimetatud impordi kontrollimiseks oma riskijuhtimise raamistiku kehtestama.

Puudused liikmesriikide elektroonilistes tollivormistussüsteemides

84

Et kontrollida, kas liikmesriikide tollivormistussüsteemid suudavad ära hoida väikese väärtusega kauba maksuvabastuse kuritarvitamise, tegime nelja külastatud liikmesriigi elektroonilise tollivormistussüsteemi katsekeskkonnas testi. Samuti koostasime sihtvalimi, mis sisaldas 15 postiteenuste pakkuja tehtud importi, ja teise sihtvalimi, mis sisaldas 15 kullerteenuste osutajate importi viies külastatud liikmesriigis.

85

Kõigi külastatud liikmesriikide elektroonilised tollivormistussüsteemid võtsid vastu deklaratsioonid, mis ei olnud madala väärtusega kauba maksuvabastuse saamiseks kõlblikud. Kui Austria välja arvata, siis ülejäänud nelja külastatud liikmesriigi elektroonilised tollivormistussüsteemid aktsepteerisid impordideklaratsioone, milles taotleti B2C-saadetiste suhtes tollimaksuvabastust, kuigi deklareeritud tegelik väärtus oli suurem kui 150 eurot30, või kingitusi, mille deklareeritud väärtus oli suurem kui 45 eurot31. Austrias aktsepteeris tollivormistussüsteem impordideklaratsioone, millega taotleti kohaldati B2C-saadetistele tollimaksuvabastust, kuigi deklareeritud toode oli alkohol32.

86

Valimi tulemused on esitatud joonisel 3.

Joonis 3

Valimi tulemused liikmesriikide posti- ja kullersaadetiste impordi lõikes

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

87

Kontrollikoja eriaruandes nr 19/2017 soovitati liikmesriikidel viivitamata järgmised meetmed võtta33:

„…

b) võtta elektroonilistes tollivormistussüsteemides kasutusele kontrollid, et blokeerida impordideklaratsioonid, milles taotletakse tollimaksuvabastust kaupadele, mille deklareeritud väärtus on üle 150 euro või kingitusena (P2P) deklareeritud kommertssaadetistele (B2C);

c) teha järelkontrolli selle üle, kas kauplejad, sh volitatud ettevõtjad, peavad väikese väärtusega saadetiste puhul kinni tollimaksuvabastusest;

d) koostada uurimiskavad, mille abil takistada selle maksuvabastuse kuritarvitamist e-kaubanduses ELi mittekuuluvate riikidega.“

88

Ükski külastatud liikmesriikidest ei ole soovitusi b) ja d) rakendanud. Liikmesriigid teevad väikese väärtusega saadetiste maksuvabastuse nõuete täitmise kontrollimiseks järelkontrolle, kuid nad ei hoidnud ära rikkumisi, mis me leidsime joonisel 3 toodud valimites. Seega ei suuda elektroonilised tollivormistussüsteemid ära hoida selliste kaupade importi, mis ei ole väikese väärtusega saadetiste maksuvabastuse (LVCR) saamiseks kõlblikud, ning tekkivat kahju ei ole võimalik ka järelkontrollide ja uurimiskavadega kompenseerida.

Mitmed volitatud ettevõtjad on madala väärtusega saadetiste maksuvabastust kuritarvitanud

89

Tollialaste õigusaktide34 kohaselt peavad volitatud ettevõtjatel olema sisekontrollimehhanismid, mis suudavad ära hoida ja avastada ebaseaduslikke ja õigusnormide vastaselt tehtud tehinguid. Lisaks näevad volitatud ettevõtja suunised ette, et: „Iga asutusesisene eeskirjade eiramine, sealhulgas tollieeskirjade rikkumised, võivad olla märk sellest, et sisekontrollisüsteem ei ole tõhus. Seda arvesse võttes tuleb iga tollieeskirjade rikkumist alati ka sellest aspektist kontrollida, et võtta meetmeid sisekontrollisüsteemi parandamiseks ja seega vältida rikkumise kordamist…“35.

90

Vaatasime läbi postiteenuste osutajate esitatud 75 impordideklaratsioonist koosneva valimi (15 iga külastatud liikmesriigi kohta). Leidsime, et 75 postiteenuste osutajat 35 oli LVCRi kuritarvitanud. Nimetatud 35 deklaratsioonist kaheksa puhul oli deklareerijaks konkreetne volitatud ettevõtja. Vaatasime läbi ka 75 kiirkullerite esitatud impordideklaratsiooni. Leidsime, et neist 28 oli LVCRi kuritarvitanud. Nimetatud 28 deklaratsioonist 21 puhul oli deklareerijaks või tolliesindajaks volitatud ettevõtja.

91

Volitatud ettevõtjatest kullerfirmad, kes olid esitanud valimis sisalduvaid ebaseaduslikke impordideklaratsioone, oleksid pidanud selle ärahoidmiseks kehtestama sisekontrollid. Nimetatud volitatud ettevõtjad taotlesid käibemaksu-/tollimaksuvabastust toetuskõlbmatule kaubale.

Komisjoni kontrolli- ja järelevalvetegevus ei ole piisav

92

Juhtisime oma eriaruandes nr 19/201736 tähelepanu asjaolule, et „tolliasutused on kohustatud vahetama riskiteabe vormide abil riskialast teavet, mis on seotud mitte ainult täheldatud riskidega, vaid ka mujal liidus suurt ohtu kujutavate riskidega“.

93

Komisjon on loonud riskiteabevormi, et võidelda õigusnormide rikkumiste vastu, mis on seotud alahindamise, väärklassifikatsiooni, käibemaksuga jne. Riskiteabevorm on lisatud tolliasutuste riskijuhtimissüsteemidesse (CRMS) ja see on tehtud kättesaadavaks liikmesriikidele, kes otsustasid, millist asjaomast teavet peaks oma riigi riskijuhtimissüsteemi lisama.

94

Komisjon tegi tolliasutuste riskijuhtimissüsteemis kiirotsingu 2016. ja 2017. aastal väljastatud riskiteabevormide kohta, mis sisaldasid ühte e-kaubanduse või posti- ja kullervedudega seotud sõna. Otsingu tulemusel leiti 530 liikmesriikide väljastatud riskiteabevormi.

95

Komisjon on loonud ühised riskikriteeriumid ja standardid riskide kohta, mis mõjutavad ELi ja selle liikmesriikide finantshuve (edaspidi „finantsriski kriteeriumid“). Liikmesriigid peavad neid finantsriski kriteeriume 2019. aasta mai lõpuks elektrooniliselt rakendama. Finantsriski kriteeriumides on vähemalt osaliselt Euroopa Kontrollikoja soovitusi täidetud.

96

Meie küsimustikule antud komisjoni vastuste põhjal leidsime, et komisjon ei tee käibemaksuga seotud e-kaubandusega seotud probleemide puhul liikmesriikides muid kontrollimisi või kontrollkäike peale nende, mis on ette nähtud omavahenditega seoses liikmesriikide ühtlustatud käibemaksu arvutamise aluseks olevate arvutuste kontrollimiseks. Komisjon ei kontrolli ELi-siseseid kaugmüüjaid ning pole samuti kontrollinud MOSSi toimimist liikmesriikides pärast selle käivitamist (1.1.2015).

97

Komisjon pole aga korraldanud teavituskampaaniad, et parandada kolmandate riikide kauplejate vastavust käibemaksu MOSS-süsteemis sisalduva ELi-välise süsteemi nõuetele.

98

Alates 2015. aasta algusest ei ole komisjon teinud ühtegi traditsiooniliste omavahendite37 kontrolli selle kohta, kas kiirkullerposti- ja postiteenused neile kehtivad nõudeid täidavad.

99

Kontrollikoja eriaruandes nr 19/2017 soovitati komisjonil „…c) kontrollida ja uurida väikese väärtusega kommertssaadetiste maksuvabastuse kuritarvitamist e-kaubanduses ELi mittekuuluvate riikidega“ (8. soovitus). OLAF algatas 2017. aastal madala väärtusega rõivaste e-kaubanduse impordi uurimise. Uurimine käib neljas liikmesriigis. 2018. aastal algatas OLAF uurimise, milles kahtlustati, et e-kaubanduse kaudu toimetatakse õhutransporti kasutades riiki potentsiaalselt tundlikku kaupa ilma selle eest vastavaid tollimakse ja käibemaksu maksmata.

Maksukogumine ei ole tõhus

100

Maksuhaldurid peavad tagama, et õigele liikmesriigile makstakse õige käibemaksusumma õigel ajal ja kui seda ei tehta, siis võtma vajalikke parandusmeetmeid. Liikmesriigid vastutavad ka MOSS-süsteemis registreeritud kauplejate makstud käibemaksu kogumise ja kogutud summade ülekandmise eest teistesse liikmesriikidesse, kuhu need maksta tuleb.

Nõuete täitmisega seotud puudustest tingitud käibemaksu alalaekumise kohta ei ole teenuste alal hinnangut koostatud ja kaubatarnete alal on hinnangud erinevad

101

Nõuete täitmisega seotud puudustest tingitud käibemaksu alalaekumise all mõeldakse erinevust selle vahel, mida tuleks vastavalt kehtivale õigusraamistikule koguda ja mida liikmesriikide maksuhaldurid tegelikult koguvad. Uurisime, kuidas seda prognoositakse piiriülese e-kaubanduse kaupade ja teenuste tarnete puhul. Selline hinnang võimaldaks ka komisjonil ja liikmesriikidel suunata vahendeid valdkondadesse, kus neid kõige enam vajatakse.

102

Leidsime, et liikmesriigid ei ole koostanud hinnanguid nõuete täitmisega seotud puudustest tingitud käibemaksu alalaekumise kohta ei ELi-sisese ega ELi-välise MOSS-süsteemi puhul. Palusime oma küsimustikus liikmesriikidel esitada hinnangud väljaspool ELi asuvatelt registreerimata ettevõtjatelt saamata jäänud tulu kohta. Seitseteist liikmesriiki vastas, et neil sellised hinnangud puuduvad, kaks liikmesriiki ei vastanud sellele küsimusele ja üks liikmesriik esitas hinnangu 2015. aastal saamata jäänud tulu kohta seoses ebaseaduslike telekanalite38 vaatamisega vähemalt 100 000 majapidamise poolt tema territooriumil. Hinnanguline summa on 12 miljonit eurot.

103

Veendusime, et üheski külastatud liikmesriigis ei olnud MOSSi nõuete täitmisega seotud puudustest tingitud käibemaksu alalaekumise kohta hinnanguid koostatud.

104

Kontrollikoja küsimustikus paluti liikmesriikidel hinnata summade suurust, mis neil jäi saamata väikeste tarnete käibemaksust vabastamisega seotud pettuste tõttu (piirmäärast allapoole jäämiseks nt jagatakse saadetised osadeks, esitatakse valedeklaratsioone või esitatakse saadetiste eest tegelikust väiksemaid arveid). Mitte ükski kahekümnest küsimustikule vastanud liikmesriigist meile sellist hinnangut ei esitanud.

105

Deloitte’i uuringus on hinnatud käibemaksu alalaekumist kaupade liidusisese ja -välise kaugmüügi puhul39. ELis jäävad kahjud vahemikku 2,6–3,8 miljardit eurot aastas. Austria hindas oma territooriumil ajavahemikus 2010–2015 toimunud ELi-sisese kaugmüügi tõttu saamata jääva käibemaksu kogusummaks 860 miljonit eurot. Viiest külastatud liikmesriigist on ainult Austria sellise hinnangu avaldanud.

106

ELi puhul tervikuna viitab konsultatsioonifirma 2016. aastal tehtud uuring süsteemis sisalduvatele puudustele40. Uuringu kohaselt maksustatakse käibemaksuga ainult 35% postiga saadetavast impordist ja need lüngad toovad otseselt kaasa käibemaksutulu vähenemise ligikaudu 1,05 miljardi euro võrra. Imporditollimaksude alalaekumisest tingitud lisakahju on hinnanguliselt 0,25 miljardit eurot. Euroopa Komisjoni hinnangul on väikese väärtusega saadetiste käibemaksuvabastusest tingitud maksude alalaekumine piiriüleses e-kaubanduses 5 miljardit eurot aastas41.

107

Ühendkuningriigi maksu- ja tolliameti hinnangul on Ühendkuningriigis kaupade kaugmüügist (import) tingitud iga-aastane käibemaksu alalaekumine vahemikus 1–1,5 miljardit naelsterlingit. See moodustab käibemaksu alalaekumisest 8–12%42. Võrdluseks tuleks märkida, et Ühendkuningriigis moodustab varifirmadega seotud ühendusesisene pettus vaid 4% käibemaksu alalaekumisest43.

Probleemid MOSSi maksetega liikmesriikide vahel

108

MOSS-süsteemis edastatakse registreerimisliikmesriigis kaupleja makstud käibemaks tarbimisliikmesriigile hiljemalt kümne päeva jooksul pärast selle kuu lõppu, mil makse saadi. Ülekantavast summast on maha arvestatud käibemaksu kogumiskulud. ELi õigusaktidega on seda määra järk-järgult vähendatud (2015.–2016. aastal 30% oli see, 2017.–2018. aastal 15% ja alates 2019. aastast 0%). Joonisel 4 on näidatud ELi-välise MOSSis registreeritud tarnija osutatavate e-kaubanduse teenuste B2C tarnete rahavood.

Joonis 4

ELi-välise MOSSis registreeritud tarnija osutatavate e-kaubanduse teenuste B2C-tarned

Allikas: Euroopa Kontrollikoja andmed, mis põhinevad Bellheim, Brown, Erneholm, Jundt, et al. brošüüril „Your pocket guide to VAT on digital e-commerce“ (Digitaalmajanduse käibemaksu taskuteatmik).

109

Kui kaupleja ei tee makset või ei maksa kogu summat, saadab registreerimisliikmesriik talle elektrooniliselt meeldetuletuse 10 päeva jooksul pärast makse tähtpäeva. Kõigi edasiste meeldetuletuste saatmise ja käibemaksu kogumise eest vastutab tarbimisliikmesriik44.

110

Kontrollisime iga külastatud liikmesriigi kohta valimit, mis sisaldas registreerimisliikmesriigina saadud 10 käibemaksumakset. Leidsime, et kahel juhul ei maksnud kaupleja täielikku summat, kuid Iirimaa maksuhaldur ei saatnud kauplejale puuduva osa kohta meeldetuletust. Neist kahest juhtumist ühe puhul ei olnud kauplejat eemaldatud, kuigi ta lõpuks sooritas makse enam kui kaks aastat hiljem.

111

Madalmaades leidsime kolm juhtumit, mille puhul Madalmaade maksuhaldur määras käibedeklaratsioonis tagastamisele kuuluva summa käsitsi, mis on koormav ja mitte täiesti usaldusväärne teguviis. Lisaks pole Madalmaade riiklikus IT-süsteemis maksudeklaratsioonide ja maksete vahelist automaatset kontrollimist ette nähtud. Kauplejad võib MOSSist välja jätta, kui nad on kolme vahetult eelneva kalendrikvartali kohta saanud meeldetuletuse esitada käibedeklaratsioon või maksta nõutavad summad. Seetõttu ei tea maksuhaldur, kas makse on tehtud, ja pole ka automaatset teavitamist selle kohta, kui kaupleja kolmeks tähtajaks makset ei tee. Valimite kontrollimise tulemused on esitatud III lisas.

112

Madalmaade kõrgeim kontrolliasutus teatas45, et: „Madalmaade MOSS-süsteem ei toetanud aastatel 2015–2017 käibemaksu tasumise õigeaegsuse ja täielikkuse kontrollimist. Maksu- ja tolliametil oli alles 2018. aasta esimeses kvartalis võimalik alustada 2015. aasta esimese kvartali käibedeklaratsioonide ja käibemaksu tasumise vastavuse kontrollimist. Deklaratsioonide ja makstud summade vastavust kontrollitakse enamjaolt käsitsi. Kuna MOSSis esitatud käibedeklaratsioonide ja tehtud maksete omavahelisel võrdlemisel on tekkinud mahajäämus, ei ole ameti mitteresidentide büroo veel alustanud käibemaksukohustuste täitmise nõuetele vastavuse kontrollimist ja seiret. Selleks vajatakse konkreetset teavet maksete tegemise seisu kohta“.

113

Kontrollisime valimit, mis sisaldas kümmet tarbimisliikmesriigile tehtud makset igast külastatud liikmesriigist. Leidsime kaks juhtumit, mille puhul tarbimisliikmesriigi maksuhaldur ei olnud meeldetuletust saatnud, kuigi kaupleja ei olnud selleks ajaks makset teinud. Oli veel üks juhtum, kui tarbimisliikmesriik sai makse, kuid ei leidnud käibedeklaratsiooni. Madalmaade maksuhaldur ühitas käsitsi kõik valitud valimiühikud käibedeklaratsiooniga. Vt täpsemaid üksikasju valimite kontrollimise tulemuste kohta III lisas.

114

Käibemaksu maksmise täielikkuse tagamiseks seostatakse need käibedeklaratsioonidega kordumatu käibedeklaratsiooni viitenumbri abil. Austria maksuhaldur teatas, et nad ei saa kõiki tasumisele kuuluvaid makseid, eriti Ühendkuningriigilt. Samuti teatas Tšehhi Vabariigi kõrgeim kontrolliasutus46, et Ühendkuningriigilt saadud maksete ja käibedeklaratsioonide ühitamisega on probleeme.

115

Komisjon teeb käibemaksupõhiste omavahendite kinnitustöö raames MOSSi käibemaksumaksete kooskõlastava võrdlemise 28 liikmesriigi vahel. Vaatasime kõnealuse võrdlemise läbi ja leidsime, et komisjon on seisukohal, et Belgia, Bulgaaria, Taani ja Austria andmetes on suuri lahknevusi, samas kui kolm liikmesriiki (Kreeka, Küpros ja Ühendkuningriik) ei olnud 2018. aasta lõpuks andmeid esitanud. 2016. aasta andmed ei ole täielikud, kuna 11 liikmesriiki ei olnud selle eelarveaasta suhtes veel kontrollitud.

Maksude sissenõudmist puudutavaid vastastikuse abi sätteid kasutatakse vähe

116

Viiest külastatud liikmesriigist on ainult Austria maksuhaldur saatnud tarbimisliikmesriigina teistele liikmesriikidele maksunõudeid, mis puudutavad MOSSi kauplejate poolt maksmisele kuuluvaid summasid47. Ajavahemikul 1.1.2015–31.5.2018 saatsid nad viis nõuet.

Hoolimata hiljutistest positiivsetest muutustest komisjoni loodud õigusraamistikus, tuleb lahendada veel olulisi probleeme

117

ELi tolliõigus on sätestatud liidu tolliseadustikus48 ja käibemaksu reguleerib ELi käibemaksudirektiiv49. MOSSi on e-kaubanduse teenuste piiriüleses osutamises kasutatud aastast 2015. 2017. aasta lõpus võttis EL vastu e-kaubanduse käibemaksusüsteemi käsitleva ELi õigusaktide uue paketi, mida nimetatakse e-kaubanduse käibemaksusüsteemi käsitlevaks paketiks. Pakett koosneb kolmest õigusaktist50 ja selles nähakse ette järgmised muudatused:

  1. see võimaldab mikroettevõtjatel ja idufirmadel maksustada piiriülese e-kaubanduse teenuseid, mis ei ületa 10 000 euro suurust künnist vastavalt päritoluriigi põhimõttele, st kohaldada päritoluliikmesriigi, mitte sihtliikmesriigi määrasid;
  2. see võimaldab e-müüjatel kohaldada oma registreerimisliikmesriigis kehtivaid arvete esitamise eeskirju sihtliikmesriigi omade asemel;
  3. sellega laiendatakse MOSS-süsteemi kohaldamisala ka kõikidele piiriülestele B2C-teenustele (millest saab seejärel ühtne kontaktpunkt) ja kaupade B2C müügile internetis, olenemata sellest, kas kauplemist tehakse EList või kolmandast riigist;
  4. sellega kaotatakse käibemaksuvabastus kaupadele, mille koguväärtus ei ületa 22 eurot (või 10 eurot), mis on ostetud veebis ja imporditud mõnest kolmandast riigist.
118

Eespool alapunktides a ja b kirjeldatud muudatused jõustusid 2019. aastal ning alapunktides c ja d kirjeldatud muudatused jõustuvad alles 2021. aastal. Vaatasime läbi muudatuste tõenäolise mõju ja tuvastatud probleemid, millega meie arvates tuleb veel tegeleda.

Õigusraamistik järgib enamjaolt OECD ja WCO edendatavat rahvusvahelist head tava

119

Hindasime punktis 117 kirjeldatud õigusraamistikku, et kontrollida, kas selles järgitakse rahvusvahelisi parimaid tavasid käibemaksu ja tollimaksude kogumise valdkonnas nii, nagu seda on ette näinud OECD ja WCO.

OECD sihtriigi põhimõte

120

Käibemaksudirektiivi kohaselt kohaldab EL lõpptarbijale suunatud e-kaubanduse teenuste piiriülese osutamise suhtes sihtriigi põhimõtet. Sihtriigi põhimõte tähendab, et selliste teenuste osutamise suhtes tuleks kohaldada käibemaksu selles jurisdiktsioonis, kus on lõpptarbija alaline elukoht51. See on kooskõlas rahvusvahelise parima tavaga.

121

1. jaanuaril 2021 jõustuvad uued sätted võimaldavad aga mikroettevõtjatel ja idufirmadel maksustada e-kaubanduse teenuste osutamist summas, mis ei ületa 10 000 euro suurust künnist, vastavalt päritoluriigi põhimõttele, st vastavalt päritoluriigi määradele.

122

Oleme arvamusel, et päritoluriigi põhimõtte kasutamine suurendab ohtu, et tarnijad aladeklareerivad müügikäibemaksu tegelikust väiksemana, et jääda piirmäärast allapoole ja vältida sihtliikmesriigis kohaldatavat kõrgemat käibemaksu. Lisaks ei käsitleta uutes sätetes ohtu, et madalamate määradega liikmesriigid konkureerivad teistega, et meelitada VKEsid ja idufirmasid oma territooriumile52.

123

10 000 euro suuruse künnise suhtes oleme nõus Tšehhi Vabariigi kõrgeima kontrolliasutuse hinnanguga, mille kohaselt „on ainult registreerimisliikmesriigil võimalik selle künnise ületamine kindlaks teha. Tšehhi kõrgeim kontrolliasutus juhib tähelepanu sellele, et nimetatud direktiivi kohaselt peavad ELi liikmesriigid võtma nõuetekohaseid meetmeid selle künnise kasutamise tingimuste täitmise kontrollimiseks“53.

WCO riskinäitajad ja vabasse ringlusse lubamise suunised

124

ELi praeguses õigusraamistikus on komisjon loonud ühised riskikriteeriumid ja standardid riskide kohta, mis mõjutavad ELi ja selle liikmesriikide finantshuve (edaspidi „finantsriski kriteeriumid“). Raamistik ei hõlma kõiki WCO kehtestatud kriteeriume54, vaid ainult neid, mida liikmesriigid saavad rakendada oma riigisisestes riskijuhtimissüsteemides. Leidsime, et komisjon ei ole liikmesriikidele WCO näitajaid täpsemalt selgitanud, et näidata kuidas finantsriskikriteeriume ühiste elementide alusel rakendama peaks.

125

WCO andis välja vabasse ringlusse lubamise suunised, mida kirjeldas kui „olemasolevatel tavadel põhinevad menetlusjuhised, mis võimaldavad tollil nende saadetiste puhul ühendada vabasse ringlusse lubamise asjakohaste ja nõuetekohaste kontrollidega“55. Nimetatud suunised on eriti asjakohased posti- ja kullerteenuste jaoks. Leidsime, et ELi õigusaktid on kohese vabastamise suuniste peamiste põhimõtetega kooskõlas.

126

Kohese vabastamise suuniste56 kohaselt võib transpordikulud kirjavahetuse ja dokumentide ning väikese väärtusega saadetiste, mille suhtes makse ja tollimakse ei koguta, väärtuse arvutamisel välja jätta. Kõik külastatud liikmesriigid ja komisjon on tõlgendanud 150 euro suurust tollimaksuvabastuse piirmäära nii, nagu see viitaks üksnes kauba väärtusele ega hõlmaks kindlustust ja vedu57.

127

Leidsime siiski, et Iirimaa ja Saksamaa tõlgendavad 22 euro (või 10 euro) suurust künnist käibemaksuvähenduse seisukohast nii, et õigusaktides osutatud koguväärtus58 võib hõlmata ka transpordikulusid59. Austria on seisukohal, et nimetatud väärtus hõlmab ainult kaupade maksumust ilma transpordikuludeta. Erinevad tõlgendused viitavad sellele, et komisjon ei ole suutnud tagada, et liikmesriikide tolliasutused rakendaksid tollialaseid õigusakte ühetaoliselt.

Alates 2021. aastast kehtima hakkavate uute sätete eesmärk on kõrvaldada mõningad puudused, kuid väärtuse tegelikust väiksemaks hindamist ei käsitleta

128

Oleme läbi vaadanud 2021. aastal jõustuvad uued sätted, pidades silmas komisjonile saadetud küsimustikule esitatud vastuseid. Samuti arutlesime akadeemiliste ringkondade esindajate ja ELi kõrgeimate kontrolliasutuste käibemaksu töörühma 2. põhirühmaga e-kaubanduseega kaasnevaid sõlmküsimusi.

129

Mõnel juhul võib kauba ELi-väline tarnija otsustada kauba importida enne, kui tarbija on need internetist ostnud. Juhtisime oma eriaruandes nr 19/2017 tähelepanu sellele60, et kehtivate õigusaktide kohaselt võivad tarnijad sellelt impordilt käibemaksu maksmisest kõrvale hoiduda, esitades kauba väärtuse tegelikust väiksemana ja/või kuritarvitades tolliprotseduuri nr 42. Tolliprotseduur nr 42 võimaldab importijal saada käibemaksuvabastust kaupadele, mida imporditakse veoks mõnda teise ELi liikmesriiki. Käibemaks kuulub tasumisele sihtliikmesriigis61.

130

Leidsime, et oli oht, et tolliprotseduuri nr 42 raames imporditud kaupu hoitakse ELis asuvas laos seni, kuni klient need ostab ja need talle ELi-välise tarnija nimel kätte toimetatakse, ilma et selle tarne eest käibemaksu tasutaks.

Komisjon on käsitlenud vahendajate kohustustes sisalduvat lünka

131

Käibemaksudirektiiv ei sisalda sätteid vahendajate käibemaksukohustuse kohta kaugmüügi kaudu kaupade tarnimisel, et võimaldada käibemaksu kogumist juhtudel, kui kolmanda riigi tarnija kasutab ladu, et tarnida kaupa lõpptarbijatele ja import toimub enne, kui lõpptarbija on teada.

132

Selle olukorra parandamiseks peavad 1. jaanuaril 2021 jõustuvate uute sätete kohaselt käibemaksu koguma hakkama ka elektroonilised liidesed (nt platvormid, turud ja portaalid), kuna nad ise nii saavad kui ka tarnivad kaupu. Lisaks sätestatakse 1. jaanuaril 2021 jõustuva käibemaksudirektiivi muudatusega62 vahendajatele arvestuse pidamise kohustus ja ühe teise ettepanekuga63 antakse elektroonilistel liidestele luba kasutada ühtse kontaktpunkti süsteemi riigisisestelt B2C-tarnetelt makstava käibemaksu deklareerimiseks. Uute sätete kohaselt võivad maksuhaldurid koguda B2C-tarnetelt makstavat käibemaksu elektroonilise platvormi kaudu tarbijalt.

Väärtuse tegelikust väiksemaks hindamisega seotud maksutulupuudujääk vajab kõrvaldamist

133

Juhtisime aastatel 2017 ja 2018 tähelepanu kolmandate riikidega toimuvas e-kaubanduses kaupade väärtuse tegelikust väiksemaks hindamise ohule64. 2018. aasta jaanuaris jagasid 25 ELi liikmesriiki OLAFi korraldatud erakorralisel kohtumisel oma kogemusi e-kaubandusega seotud alahindamisest põhjustatud pettuste uurimisel. Enamikul neist oli ette tulnud väärtuse tegelikust väiksemaks hindamisega seotud pettust e-kaubanduses. Ühendkuningriigi kõrgeim kontrolliasutus on välja selgitanud ka ühenduse e-kaubanduse, väärtuse tegelikust väiksemaks hindamisega seotud pettuste ja tolliprotseduuri nr 42 kuritarvitamise vahel65.

134

Liikmesriigid ja komisjon võtavad meetmeid internetis tellitud kaupade ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemiseks ja selle uurimiseks. Meetmed olid suunatud muu hulgas väikestele saadetistele, mille väärtus oli alla 20 euro, ning sellega seoses leiti, et väikest väärtust kasutatakse märkimisväärselt sageli ja see on e-kaubandusele omane probleem. Lisaks algatas OLAF 2017. aastal väikese väärtusega rõivaste e-kaubanduse impordi uurimise. Uurimine on käimas neljas liikmesriigis.

135

Euroopa Parlamendi aruandes hinnatakse 1. jaanuaril 2021 jõustuvat uut korda ning eelkõige kolmandatest riikidest B2C imporditud kaupade tarnete ühtse kontaktpunkti süsteemi. Aruande kohaselt jäävad kontrollikoja tuvastatud kaks probleemi, st kauba väärtuse tegelikust väiksemaks hindamisega ja LVCR-süsteemi jaoks toetuskõlbmatute kaupade import, ka järgmise korra jõustumisel püsima, kuigi vähemal määral66.

136

Seepärast soovitatakse muudes uuringutes67 katsetada kolmandatest pooltest teenusepakkujate tehnoloogiapõhiseid süsteeme või otse klientidelt maksude kogumise süsteeme, sh digiraha kasutamist. Näited kõnealustes uurimustes esitatud süsteemide kohta on toodud 3. selgituses. Lisaks tuleks WCO arvates kaaluda ka alternatiivseid kogumismudeleid (nt müüja mudel, vahendaja või tarbija/ostja mudel), et loobuda praegusest lähenemisviisist, mille kohaselt tolli- ja muud maksud määratakse ja kogutakse piiril68.

3. selgitus

Alternatiivsed kogumissüsteemid

Eestis katsetati 2016. aastal kliendipõhist maksukogumissüsteemi, milles kliendi poolt tarnijale tehtud makses sisalduv käibemaks kantakse otse maksuhaldurile. Süsteemi kasutamine lõpetati pärast e-kaubanduse paketi vastuvõtmist. Norras katsetatakse samuti kliendipõhist maksukogumissüsteemi ning Argentiina võttis 2018. aasta juunis kasutusele e-kaubanduse teenuste maksude kinnipidamise süsteemi, mida rakendatakse makseteenuse pakkuja kaudu. Prantsusmaa senat tegi 2015. aastal ettepaneku võtta kasutusele kliendipõhine kogumissüsteem. Muudes uuringutes soovitatakse kasutada ainult digitaalseid vääringuid soetaja poolt maksuhaldurile käibemaksu tasumiseks69.

Nimetatud süsteemides kindlustatakse käibemaksu kogumise täielikkus makse osadeks jagamisega, s.t et soetaja peab käibemaksu kinni ja kannab selle otse maksuhaldurile üle. Nõukogu vastuvõetud süsteem tugineb jätkuvalt tarnija deklareeritud kaupade väärtusele, mida võib käibemaksuvõla vähendamiseks tegelikust väiksemana näidata.

137

Komisjoni 12. detsembril 2018 esitatud ettepanekuga70 soovitakse lahendada e-kaubanduses toimuva käibemaksupettuse probleem sellega, et tugevdatakse maksuhaldurite ja makseteenuse pakkujate koostööd. Ettepanekuga lisatakse käibemaksudirektiivi uued artiklid71, mille liikmesriigid peavad üle võtma 31. detsembriks 2021. Leiame, et selline makseandmete vahetamine oleks väga kasulik, et võidelda hinna tegelikust väiksemana näitamisega seotud pettuste vastu.

Järeldused ja soovitused

138

Leidsime, et EL ei käsitle kõiki probleeme, mis tekivad internetis kaubeldavatelt kaupadelt ja osutatavatelt teenustelt õiges summas käibemaksu ja tollimaksude kogumisel.

139

Leidsime, et liikmesriigid ei kasuta halduskoostöö korda täielikult ära: liikmesriigid ei kasuta vastastikuse haldusabi andmist ei maksu- ega tolliküsimustes, et vahetada e-kaubandusega seotud teavet kolmandate riikidega (vt punktid 3237). MOSSi IT-struktuur on usaldusväärne ning edastab teavet registreeritud ettevõtjate ja nende poolt tarbimisliikmesriigile osutatud teenuste kohta (vt punktid 3952). Liikmesriikide vahel ei vahetata piisavalt teavet (vt punktid 5359). Registreerimisliikmesriikide vähene osalemine pärsib mitmepoolsete kontrollide tõhusust (vt punktid 6064). Liikmesriigid ei leia Eurofisci töövaldkonna riskiandmebaasist sinna üles laaditud e-kaubandust puudutavat teavet ega ei anna võrgustikule oodatud tagasisidet (vt punktid 65-69).

1. soovitus. Tõhustada halduskoostöö lepingute kasutamist

Komisjon peaks

  1. jälgima, kui suures ulatuses täidavad kolmandad riigid liikmesriikide poolt nii tolli- kui ka maksuküsimustes sõlmitud vastastikuse haldusabi lepingute alusel saadetud taotlusi ning kasutavad nende lepingute raames loodud struktuure ja raamistikke, et käsitleda e-kaubanduse kaudu toimuva kaubavahetuse käigus tekkivaid spetsiifilisi probleeme, ning
  2. tegema ettepaneku muuta halduskoostöö raames toimuva teabevahetuse elektroonilisi vorme, et lisada MOSSi ja kaugmüügiga seotud päringute jaoks spetsiaalsed kastid,

liikmesriigid peaksid

  1. andma teistelt liikmesriikidelt Eurofisci töövaldkonnas nr 5 saadud pettuseteavituste kohta õigeaegset tagasisidet,
  2. nõudma, et teabevahetuse keskasutused looksid MOSSi ja kaugmüügi jaoks eraldi koordineerimisfunktsiooni, ning
  3. tagama, et kauplejad saavad MOSSi käibedeklaratsioonidesse sisestada ainult õige käibemaksumäära.

Tähtaeg: 2020. aasta lõpp.

140

Teiseks leidsime, et liikmesriikide maksuhaldurid ja komisjon teevad vaid piiratud arvul kontrolle. MOSSis veel registreerimata kauplejaid kontrollisid maksuhaldurid vähe, seal juba registreeritud kauplejaid kontrolliti mõningal määral (vt punktid 7080). ELi tolliasutused ei saa ära hoida kolmandatest riikidest imporditud kaupade puhul väikese väärtusega saadetiste maksuvabastuse kuritarvitamist (vt punktid 8191). Komisjoni kontrolli- ja järelevalvetegevus ei ole piisav (vt punktid 9299).

2. soovitus. Suurendada kontrollide tõhusust

Komisjon peaks

  1. kontrollima, kuidas liikmesriigid väikese väärtusega saadetiste maksuvabastust kontrollivad,
  2. jälgima ELi-sisese kaupade kaugmüügi ja MOSSi toimimist,
  3. kontrollima, kas liikmesriigid on täitnud eriaruande nr 19/2017 9. soovituse punktid b, c ja d, et võidelda väikese väärtusega saadetiste maksuvabastuse kuritarvitamise vastu, ning
  4. uurima, kas liikmesriigid on kontrollinud, kas ettevõtjad täidavad väikese väärtusega saadetiste käibemaksust vabastamise tingimusi ka pärast volitatud ettevõtjate lubade ümberhindamist ning kas liikmesriigid on neile andnud asjakohaseid soovitusi sisekontrolli puuduste kõrvaldamiseks,

liikmesriigid peaksid

  1. tegema nõuetekohaseid kontrolle siis, kui nad saavad taotluse MOSSi ELi-välisesse süsteemi registreerimiseks, et saada kindlust selle kohta, et taotluse esitanud kaupleja ei ole end mõnes muus liikmesriigis MOSSi registreerinud, ning
  2. suurendama oma auditeerimistegevust MOSSi kauplejate ja kaugmüüjate suhtes, kasutades vajaduse korral halduskoostöövahendeid.

Tähtaeg: 2020. aasta lõpp

141

Samuti leidsime, et käibemaksu ja tollimaksude kogumises tagamine ei ole tõhus. Nõuete täitmisega seotud puudustest tingitud käibemaksu alalaekumise kohta ei ole teenuste osutamise alal hinnangut koostatud ja kaubatarnete alal on hinnangud erinevad (vt punktid 100107). Liikmesriikide vaheliste MOSSi maksete puhul esineb probleeme (vt punktid 108115). Maksude sissenõudmist puudutavaid vastastikuse abi sätteid kasutatakse vähe (vt punkt 116).

3. soovitus. Parandada maksude kogumist

Komisjon peaks

  1. aitama liikmesriikidel töötada välja metoodika, mis võimaldaks korrapäraselt hinnata käibemaksu alalaekumist e-kaubanduses,
  2. lahendama praeguseid ja tulevasi makseebakõlasid liikmesriikide vahel, otsima neile selgitusi ja taotlema menetluses olevaid andmeid, ning
  3. julgustama ja innustama liikmesriike andma e-kaubanduses maksude, tollimaksude ja muude käibemaksuga seotud sissenõudmismeetmete kohaldamisel vastastikust abi,

liikmesriigid peaksid

  1. koostama regulaarseid hinnangud e-kaubanduse nõuete täitmisest tuleneva käibemaksu alalaekumise kohta.

Tähtaeg: 2021. aasta lõpp

142

Täheldasime positiivseid muutusi komisjoni loodud õigusraamistikus, kuid olulised küsimused vajavad veel lahendamist. Õigusraamistiku tõhususe parandamiseks on vaja kõrgetasemelist poliitilist toetust ja poliitika sidususe edendamise mehhanisme. Õigusraamistik järgib enamjaolt OECD ja WCO edendatavat rahvusvahelist head tava (vt punktid 119127). 2021. aastal jõustuvate uute sätete eesmärk on kõrvaldada mõningad praeguses raamistikus esinevad puudused, kuid väärtuse tegelikust väiksemana näitamise probleemiga tuleb veel tegeleda(vt punktid 128137).

4. soovitus. Suurendada õigusraamistiku tõhusust

Komisjon peaks

  1. uurima sobivate tehnoloogiapõhiste süsteemide, sh digiraha kasutamist, et võidelda e-kaubandusega seotud käibemaksupettuste vastu,
  2. kindlustama, et WCO posti-/kullersaadetiste riskinäitajad lisataks finantsriskikriteeriumide otsuse rakendamist käsitlevatesse suunistesse, ning
  3. määratlema selgelt õigusaktides kehtestatud mõisted „tegelik väärtus“, „väärtus“ ja „koguväärtus“, tagamaks, et liikmesriigid kontrollivad väikese väärtusega saadetiste importi ühtlustatult,

liikmesriigid peaksid

  1. jälgima tähelepanelikult, kuidas kauplejad järgivad uut 10 000 euro suurust piirmäära ELi-siseste teenuste osutamise puhul.

Tähtaeg: 2020. aasta lõpp

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Neven Mates, võttis käesoleva aruande vastu 11. juuni 2019. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

President
Klaus-Heiner Lehne

Lisad

I lisa. Euroopa Kontrollikoja auditi lähenemisviis komisjoni tasandil

Kontrollikoda tegi audititöö komisjonis kahes etapis, milleks olid ettevalmistusetapp ja välitöö.

Ettevalmistava etapi jooksul tehti maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi, eelarve peadirektoraadi ja OLAFi eelkülastusi teabe ja andmete kogumiseks, mis võiksid olla kasulikud liikmesriikides auditi välitöö läbiviimiseks ja selleks, et võrrelda ELi õigusakte rahvusvaheliste parimate tavadega. Osalesime ka WCO e-kaubanduse töörühma alarühmade 23.–25. jaanuari 2018. aasta koosolekul. Samuti arutasime koos akadeemiliste ringkondade esindajatega, Eurofisci 5. töövaldkonna esimehe ja ELi kõrgeimate kontrolliasutuste käibemaksu töörühma 2. põhirühmaga e-kaubanduses esinevaid probleeme ning analüüsisime kõiki kättesaadavaid kõrgeimate kontrolliasutuste koostatud aruandeid.

Arutasime komisjoniga auditeerimismetoodikat (auditiküsimusi, -kriteeriumeid ja -standardeid). Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat andis meile juurdepääsu järgmistele käibemaksu ja e-kaubanduse andmebaasidele ja -portaalidele:

  1. IT-tugiteenuste talitus, et saada juurdepääs MOSSi probleemidele, millest liikmesriigid olid teada andnud Synergia-andmebaasis,
  2. halduskoostöö alaline komitee ja selle komitee eksperdirühm, mis võimaldas meil muu hulgas läbi vaadata Fiscalise projektirühma nr 86 koostatud MOSSi auditit ja kontrolli käsitlevad suunised ja soovitused,
  3. maksupettuste vastase strateegia eksperdirühm, et kontrollida tehnilisi arutelusid käibemaksupettuste vastu võitlemiseks võetud tavapäraste meetmete üle, kasutades MOSSi auditi raames nt omaalgatuslikku teabevahetust,
  4. e-toll, et kontrollida e-kaubanduse käibemaksusüsteemi käsitleva paketi edasiarendamist, nt vähendatud tolliandmestu e-kaubanduse jaoks ning andmete edastamine tolli- ja maksuhaldurite vahel, ning
  5. käibemaksuga seotud projektid MOSSi funktsionaalse ja tehnilise kirjelduse kontrollimiseks ning MOSSi statistika ja esipaneel.

Küsisime ka e-kaubanduse kontrolli käsitleva Fiscalise projektirühma nr 38 koostatud teavet ja dokumente. Kontrollisime asjakohast tegevusalast teavet, näiteks maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi, eelarve peadirektoraadi ja OLAFi juhtimiskavasid ja iga-aastaseid tegevusaruandeid.

Auditi välitööde ajal saatis kontrollikoda komisjonile üldise küsimustiku. Selles käsitleti küsimust, kas komisjon on käibemaksu ja tollimaksude valdkonnas andnud e-kaubanduse jaoks kindla õigus- ja kontrolliraamistiku, keskendudes neljale peamisele valdkonnale: i) teabevahetus, ii) kontrollitegevus, iii) maksude kogumine ning iv) reguleerimine.

Küsimustikule vastasid eelarve peadirektoraat, OLAF ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat. Küsimustikule olid lisatud ka nõutud tõendid. Lisaks saatsime neile ühe täiendava küsimustiku, et selgitada pooleliolevaid küsimusi, ning korraldasime videokonverentsid iga talitusega, et arutada esialgseid leide ning järelduste ja soovituste projekti.

II lisa. Euroopa Kontrollikoja auditi lähenemisviis liikmesriikides

Kontrollikoda tegi audititööd kahes etapis, milleks olid ettevalmistusetapp ja välitööd.

1) Ettevalmistusetapis valiti välja viis liikmesriiki: Saksamaa, Iirimaa, Madalmaad, Austria ja Rootsi. Liikmesriikide valik põhines järgmistel riskikriteeriumidel: i) väikese väärtusega saadetiste suhtes kohaldatavate õigusaktidega võimaldatavate maksuvabastuste tõttu saamata jääva käibemaksu hinnanguline summa; ii) MOSS-süsteemis registreeritud ettevõtjate arv liikmesriigi kohta; iii) ühes liikmesriigis registreeritud ettevõtjate poolt teistes liikmesriikides asuvatele klientidele suunatud e-müügi maht.

ELi kõrgeimate kontrolliasutuste käibemaksu töörühma 2. põhirühm leidis, et e-kaubandus on käibemaksupettuste suhtes vastuvõtlik. Olukorrast põhjaliku ülevaate saamiseks otsustas 2. põhirühm koostada kõiki ELi maksuhaldureid hõlmava küsimustiku. 2. põhirühmas osalejana saatsime nimetatud küsimustiku kõigile ELi maksuhalduritele 2016. aasta novembris. Küsimustiku aluseks võetud võrdlusaasta oli 2015. See hõlmas nii ELi-sisest kui ka ELi-välist MOSSi süsteemi ning kaupade kaugmüüki ELis ja väljaspool seda. Küsimustikule vastas 20 liikmesriiki.

2) Teine etapp: kohapealsete auditite tegemine valitud liikmesriikides, kus pöörasime tähelepanu registreerimissüsteemide ja kauplejate kontrollisüsteemide ülesehitusele ja rakendamisele ning käibemaksu ja tolliasutuste riskijuhtimisraamistikule.

Valitud liikmesriikidesse saadeti auditiküsimustik. Selles käsitleti küsimust, kas liikmesriikide rakendatavad kontrollimeetmed tagavad e-kaubanduses käibemaksu ja tollimaksude kogumise täielikkuse. Kohapeal arutasime maksu- ja tolliasutuste ekspertidega küsimustikule antud vastuseid, mis puudutasid MOSSi, halduskoostööd, MOSSi ja kaugmüügi süsteemi auditeid ja kontrolle ning posti- või kullerteenuste osutajate esitatud taotluseid väikese väärtusega saadetiste impordi puhul maksuvabastuse saamiseks.

Valisime ja kontrollisime

  1. kõiki 29 MOSSi probleemi, mille puhul külastatud liikmesriigid olid kas probleemist mõjutatud või selle põhjustajad,
  2. 10 saadetud tehnilise vea teatest ja 10 vastu võetud tehnilise vea teatest koosnevat juhuslikku valimit,
  3. 10-st MOSS-süsteemis registreerimisest koosnevat juhuslikku valimit,
  4. 10-st MOSSi käibedeklaratsioonist ja 10-st käibedeklaratsiooni korrigeerimisest koosnevat juhuslikku valimit,
  5. 10-st registreerimisliikmesriigina saadud MOSSi maksest ja 10-st tarbimisliikmesriigina saadud maksest koosnevat juhuslikku valimit,
  6. 10 MOSSi registrist eemaldamist ja 10 väljajätmist sisaldavat juhuslikku valimit,
  7. 10-st saadetud ja 10-st saadud taotluse alusel toimunud teabevahetusest koosnevat juhuslikku valimit,
  8. 10-st saadetud ja 10-st vastuvõetud omaalgatuslikust teabevahetusest koosnevat juhuslikku valimit,
  9. 5-st registreerimisliikmesriigina tehtud auditist ja 5-st tarbimisliikmesriigina tehtud auditist koosnevat juhuslikku valimit,
  10. kõiki mitmepoolseid kontrolle hõlmavat andmekogumit ja Eurofisci 5. töövaldkonna kaudu vahetatud pettuseohu teadete andmekogumit, mis mõjutas külastatud liikmesriike, ning
  11. väikese väärtusega saadetiste maksuvabastust taotlenud 30-st impordist (15 esitasid postiteenuste osutajad ja 15 kullerteenuste osutajad) koosnevat riskipõhist valimit,

Nimetatud andmekogumite ja valimitega kontrollisime, kas liikmesriikide maksu- ja tolliasutused i) kasutavad halduskoostöö korda, et korvata tarbimisliikmesriigi jurisdiktsiooni puudumist liikmesriigis/liikmesriikides, kus tarnija on registreeritud või mille tunnusnumbrit ta kannab, ii) koguvad ja kasutavad teavet võimalike vähemmaksete kohta, iii) kontrollivad tarnijaid nõuetekohaselt, ning iv) teevad tõhusaid kontrolle, et ära hoida ja avastada kolmandatest riikidest imporditavale kaubale kohaldatava väikese väärtusega saadetiste maksuvabastuse kuritarvitamist. Eelnevalt koostatud valimi tulemusi analüüsiti ja arutati kontrollnimekirja alusel.

Erilist tähelepanu pöörasime süsteemidele ja kontrollimehhanismidele, sh testisime katsekeskkonnas väikese väärtusega saadetiste maksuvabastuse usaldusväärsuse kontrolliga seotud elektroonilist tollivormistussüsteemi ja külastasime kolme postkontorit, et jälgida tollikontrolli tegelikku toimumist.

III lisa. MOSSi tehingutest koosnevate valimite tulemused

Igas külastatud liikmesriigis uurisime kõiki 22 MOSSiga seotud probleemi, mille eest külastatud liikmesriik vastutas, ja kõiki seitset MOSSiga seotud probleemi, mis olid külastatud liikmesriiki mõjutanud.

Valisime juhuslikult ja uurisime 90 MOSSiga seotud tehingut iga liikmesriigi kohta:

  1. valim, mis sisaldas 10 saadetud tehnilise vea teadet,
  2. valim, mis sisaldas 10 vastu võetud tehnilise vea teadet,
  3. valim, mis sisaldas 10 MOSSi registreerimist (5 MOSSi ELi-välise süsteemi ja 5 ELi-sisese süsteemi jaoks),
  4. valim, mis sisaldas 10 MOSSi käibedeklaratsiooni (5 MOSSi ELi-välise süsteemi ja 5 ELi-sisese süsteemi jaoks),
  5. valim, mis sisaldas 10 MOSSi käibedeklaratsiooni korrigeerimist (5 MOSSi ELi-välise süsteemi ja 5 ELi-sisese süsteemi jaoks),
  6. valim, mis sisaldas 10 registreerimisliikmesriigina saadud MOSSi makset,
  7. valim, mis sisaldas 10 tarbimisliikmesriigina saadud MOSSi makset,
  8. valim, mis sisaldas 10 MOSSi registrist kustutamist (5 MOSSi ELi-välise süsteemi ja 5 ELi-sisese süsteemi jaoks),
  9. valim, mis sisaldas 10 MOSSi registrist välja jätmist (5 MOSSi ELi-välise süsteemi ja 5 ELi-sisese süsteemi jaoks),

Tabelis 4 on kokkuvõtlikult esitatud valimite kontrollimise tulemused igas külastatud liikmesriigis kasutades RAG72-analüüsi.

Tabel 4

Ülevaade valimite kontrollimise tulemustest liikmesriikide kaupa

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Järelmärkused

1 Eurostati ja OECD ühine määratlus.

2 2018. aasta detsembrist pärinevad andmed. Vt https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=E-commerce_statistics.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

4 Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

5 Vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 34.

6 Vastavalt nõukogu 16. novembri 2009. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (kodifitseeritud versioon) (ELT L 324, 10.12.2009, lk 23), artiklile 23.

7 Vastavalt nõukogu direktiivi direktiivi 2009/132/EÜ (direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 punktide b ja c rakendusala määratluse kohta seoses teatavate kaupade käibemaksuvabastusega nende lõplikul importimisel) (kodifitseeritud versioon) (ELT L 292, 10.11.2009, lk 5) artiklile 23.

8 Käibemaksudirektiivi artiklis 24 on teenuste osutamine määratletud kui „mis tahes tehing, mis ei ole kaubatarne“.

9 Välja arvatud juhul, kui kaupleja on loonud oma ettevõtte ELis.

10 Vt käibemaksudirektiivi XII jaotise 6. peatüki 2. ja 3. jagu.

11 Aluseks teave EY lõpparuandest (mai 2015, lk 43) „Assessment of the application and impact of the VAT exemption for importation of small consignments“ (Hinnang väikesaadetiste impordi käibemaksuvabastuse kohaldamise ja mõju kohta).

12 Vastavalt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi esitatud andmetele, milles on esitatud registreeritud kauplejate arv seisuga 31.10.2017.

13 Eurostati andmete põhjal: http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/E-commerce_statistics.

14 Vt kontrollikoja eriaruande nr 24/2015 „Võitlus ühendusesisese käibemaksupettusega: vajatakse täiendavaid jõupingutusi“ 11. soovitus.

15 Vt ELT L 195, 1.8.2018, lk 3. Vt ka ELT L 195, 1.8.2018, lk 1.

16 Vt kontrollikoja eriaruande nr 19/2017: „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“ punkt 59.

17 Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (uuesti sõnastatud) (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

18 Kui neil on mitmes liikmesriigis püsiv tegevuskoht, saavad nad end registreerida igas liikmesriigis, kus neil on üks kõnealustest tegevuskohtadest, välja arvatud juhul, kui nad on asutanud oma ettevõtte ühes liikmesriigis. Nimetatud juhul tuleks registreerida selles liikmesriigis, kus ettevõte on asutatud.

19 Vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 artiklitele 17 ja 43–47.

20 Alates 1. jaanuarist 2019 peab tarnijatel ELi õigusaktide kohaselt olema ainult üks tõend, kui nende iga-aastane ELi-siseste B2C-teenuste osutamise maht ei ületa 100 000 eurot.

21 Omal algatusel teabe vahetamise all mõeldakse olukorda, kui mis tahes ajal võidakse mittesüstemaatiliselt edastada teavet, mida ei ole taotletud.

22 Vastavalt määruse nr 904/2010 artiklile 10.

23 Vt määruse nr 904/2010 artikkel 29.

24 Vt OECD, maksuhaldurite foorumi ühisaruande punktid 21–28 (september 2010).

25 Nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1541, millega muudetakse määruseid (EL) nr 904/2010 ja (EL) 2017/2454 seoses meetmetega, millega tõhustatakse halduskoostööd käibemaksu valdkonnas (ELT L 259, 16.10.2018, lk 1).

26 Nõukogu määruse nr 904/2010 artikli 7 uues lõikes 4a ja artikli 28 lõikes 2a.

27 https://ec.europa.eu/taxation_customs/business/vat/telecommunications-broadcasting-electronic-services/sites/mossportal/files/one-stop_add_guidelines_en.pdf.

28 Liikmesriigid võivad selleks künniseks kehtestada 10 eurot.

29 Tegelik väärtus tähendab toote väärtust ilma veo- ja kindlustuskuludeta.

30 Vastupidiselt nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 (millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem) artiklile 23.

31 Vastupidiselt nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 artiklile 25 ja 26 ning nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/79/EÜ (kolmandatest riikidest imporditavate mittekaubanduslikku laadi kaupade väikesaadetiste maksuvabastuse kohta) (kodifitseeritud versioon) (ELT L 286, 17.10.2006, lk 15) artiklile 1.

32 Vastupidiselt nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 (millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem) artikli 24 punktile a.

33 Vt eriaruande nr 19/2017 9. soovitus.

34 Liidu tolliseadustiku rakendusakti artikli 25 lõike 1 punkt f.

35 Vt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi 11. märtsi 2016. aasta „Volitatud ettevõtja suunised“, lk 38.

36 Vt eriaruande nr 19/2017 punkt 54.

37 Liikmesriikide kehtestatud tolli- ja suhkrumaksudel põhinevad omavahendid.

38 Vt www.parlegalusaturu.lv.

39 Deloitte’i uuring piiriülese e-kaubanduse käibemaksuaspektide kohta – moderniseerimise võimalused, 1. osa, lk 65.

40 Copenhagen Economics „E-commerce imports into Europe: VAT and customs treatment“ (E-kaubanduse impordid Euroopasse: käibemaksu ja tolliprotseduurid), 2016.

41 Euroopa Komisjon: „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul“, COM (2016) 757 final, 1.12.2016.

42 https://www.nao.org.uk/wp-content/uploads/2017/04/Investigation-into-overseas-sellers-failing-to-charge-VAT-on-online-sales.pdf.

43 https://webarchive.nationalarchives.gov.uk/20190509073425/https://www.gov.uk/government/statistics/measuring-tax-gaps.

44 Vt „Guide to the VAT mini One Stop Shop“ (käibemaksu väikse kontaktpunkti juhend), Euroopa Komisjon, 2013.

45 Vt https://english.rekenkamer.nl/publications/reports/2018/11/28/vat-on-cross-border-digital-services, lk 3.

46 Vt https://www.nku.cz/scripts/rka-en/detail.asp?cisloakce=17/12&rok=0&sestava=0 lk 23.

47 Vastavalt nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.3.2010, lk 1).

48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

49 Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

50 Nõukogu 5. detsembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2455, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul (ELT L 348, 29.12.2017, lk 7); nõukogu 5. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2459, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT L 348, 29.12.2017, lk 32); nõukogu 5. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2454, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 348, 29.12.2017, lk 1).

51 Vt kontrollikoja eriaruande nr 24/2015 („Võitlus ühendusesisese käibemaksupettusega: vajatakse täiendavaid jõupingutusi“) punktid 90 ja 91.

52 Lamensch, 2017, lk 140. Vt https://www.ibfd.org/sites/ibfd.org/files/content/pdf/ivm_2017_02_e2_1_SeptNewsletter.pdf.

53 Vt e-kaubandusalase auditi järeldusotsuse nr 17/12 lk 17: https://www.nku.cz/scripts/rka-en/detail.asp?cisloakce=17/12&rok=0&sestava=0.

54 WCO tolli riskijuhtimise kogumiku 2. köites sisalduv „Posti-/kullersaadetiste riskinäitajad ja käsiraamat“.

55 Vt WCO 2014. aasta juhend „Guidelines for the immediate release of consignments by customs“ (suunised tollile kaubasaadetiste vabasse ringlusse lubamise kohta) http://www.wcoomd.org/-media/wco/public/global/pdf/topics/facilitation/instruments-andtools/ tools/immediate-release-guidelines/immediate-release-guidelines.pdf?db=web.

56 Vt Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) 2014. aasta juhend „Guidelines for the immediate release of consignments by customs“ (suunised tollile kaubasaadetiste vabasse ringlusse lubamise kohta) http://www.wcoomd.org/-/media/wco/public/global/pdf/topics/facilitation/instruments-and-tools/tools/immediate-release-guidelines/immediate-release-guidelines.pdf?db=web.

57 Vt „Compendium on the implementation of Council Regulation (EC) No 1186/2009“ (nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 rakendamise kokkuvõte)(Tolliseadustiku komitee, 2016, lk 19).

58 Vt nõukogu direktiivi 2009/132/EÜ artikkel 23.

59 Vt kokkuvõtte lk 18 ja 19.

60 Vt kontrollikoja eriaruande nr 19/2017: „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“ punktid 99, 100 ja 137.

61 Vt eriaruanne nr 13/2011: „Kas tolliprotseduuri 42 kontroll on käibemaksust kõrvalehoidumise ärahoidmiseks ja avastamiseks piisav?“.

62 Nõukogu direktiiviga (EL) 2017/2455 kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2021 direktiivi 2006/112/EÜ uus artikkel 242a.

63 Vt COM(2018) 819 final, 11.12.2018 „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ kaupade kaugmüüki ja teatavaid omamaiseid tarneid käsitlevate sätete osas“.

64 Vt kontrollikoja eriaruande nr 19/2017: „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“ punktid 137 ja 138 ning aastaaruanne eelarveaasta 2017 eelarve täitmise kohta, punkt 4.16.

65 Vt kõrgeima kontrolliasutuse aruande punkt 1.10 https://www.nao.org.uk/wp-content/uploads/2017/04/Investigation-into-overseas-sellers-failing-to-charge-VAT-on-online-sales.pdf.

66 http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/621854/EPRS_STU(2018)621854_EN.pdf.

67 Vt Euroopa Parlamendi uuring „VAT fraud, economic impact, challenges and policy issues“ (käibemaksupettus: majanduslik mõju, probleemid ja poliitikat puudutavad küsimused), oktoober 2018 ja Sénat, Rapport d´information n° 691 du 17 septembre 2015, fait au nom de la commission des finances sur le e-commerce: propositions pour une TVA payée à la source.

68 Vt „WCO Cross-border e-commerce. Framework of standards“ (WCO piiriülene e-kaubandus. Standardite raamistik) WCO. Juuni 2018 http://www.wcoomd.org/-/media/wco/public/global/pdf/topics/facilitation/activities-and-programmes/ecommerce/wco-framework-of-standards-on-crossborder-ecommerce_en.pdf?la=en.

69 R.T. Ainsworth, M. Alwohaibi, M. Cheetham „VATCoin: Can a Crypto Tax Currency Prevent VAT Fraud?“, Tax Notes International, 84. köide, 14. november 2016. Vt ka KPMG ettepanek hajusraamatu tehnoloogia kohta https://home.kpmg/lu/en/home/insights/2018/07/vat-dlt.html.

70 Vt COM(2018) 812 final, 12.12.2018 „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ makseteenuse pakkujatele teatavate nõuete kehtestamise osas“.

71 Artiklid 243a–243d.

72 RAG ehk inglise keeles red, amber, and green, mis tähendab punane, kollane ja roheline.

Akronüümid ja lühendid

B2B: ettevõtetevaheline e-kaubandus (business-to-business)

B2C: ettevõtja osutab teenuseid lõpptarbijale (business-to-consumer)

DG BUDG: eelarve peadirektoraat

EL: Euroopa Liit

EP: Euroopa Parlament

FRC: finantsriski kriteeriumid

HMRC: Ühendkuningriigi maksu- ja tolliamet

IP: internetiprotokoll

IT: infotehnoloogia

ITSM: IT-teenuste talitus

KM: käibemaks

LVCR: madala väärtusega saadetise suhtes kohaldatav maksusoodustus

MOSS: väikese kontaktpunkti süsteem (Mini One Stop Shop)

OECD: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

OLAF: Euroopa Pettustevastane Amet

OSS: ühtne kontaktpunkt (one stop shop)

P2P: eraisikult eraisikule

TAXUD: maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat

UK: Ühendkuningriik

WCO: Maailma Tolliorganisatsioon

WF5: Eurofisci 5. töövaldkond

VKE: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Mõisted

Eurofisc: liikmesriikide maksu- ja tolliametkondade detsentraliseeritud võrgustik, milles ametkonnad vahetavad ja töötlevad sihipärast teavet potentsiaalse pettusekahtlusega ettevõtete ja tehingute kohta.

Fiscalis: ELi tegevusprogramm, millest rahastatakse maksuametkondade algatusi siseturu maksustamise süsteemide parandamiseks; programmi tegevused hõlmavad kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteeme, mitmepoolseid kontrolle, seminare ja projektirühmi, tööalaseid külastusi, koolitusi ning muid programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi.

Halduskoostöö: liikmesriikidevaheline teabevahetus, mille käigus maksuhaldurid abistavad üksteist ja teevad komisjoniga koostööd (vastavalt nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrusele (EL) nr 904/2010), et tagada käibemaksu õige kohaldamine kaubatarnete ja teenuste osutamise, liidusisese kaupade soetamise ja kaupade impordi suhtes. Liikmesriikidevaheline teabevahetus hõlmab igat liiki teavet, mis võib aidata käibemaksu õigesti arvutada.

Kaugmüügikava: Ettevõtjalt lõpptarbijale ELi-siseselt tarnitava kauba maksustamise süsteem. Selles süsteemis kohaldab kaupleja teatava müügikünnise (tavaliselt 35 000 eurot, kuid mõnes liikmesriigis 100 000 eurot) saavutamiseni selle liikmesriigi käibemaksumäära, kus ta on registreeritud. Selle piirsumma ületamise korral peab kaupleja registreerima ennast sihtliikmesriigis käibemaksukohustuslasena ja kohaldama sihtliikmesriigis kohaldatavat käibemaksumäära.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number: number, mis antakse igale maksukohustuslasele, kes soovib kaupa müüa, teenuseid osutada või ettevõtluse eesmärgil kaupa soetada. Iga numbri ette käib kahekohaline tähekood, mis tähistab numbri väljastanud liikmesriiki.

Mitmepoolsed kontrollid: kaks või enam liikmesriiki võivad kokku leppida, et kontrollivad koordineeritult ühe või mitme omavahel seotud ettevõtte maksukohustusi, kui nad leiavad, et sellised kontrollid on tõhusamad kui ainult ühe liikmesriigi tehtavad kontrollid.

Riskijuhtimine: riski süstemaatiline kindlaksmääramine, sh juhuslike kontrollide abil, ja kõikide ohutegurite vähendamiseks vajalike meetmete rakendamine.

Tolliprotseduur 42: protseduur, mida importijad kasutavad käibemaksuvabastuse saamiseks, kui imporditud kaup viiakse teise liikmesriiki, vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõike 1 punktile d. Käibemaks kuulub tasumisele sihtliikmesriigis.

Varifirma: käibemaksukohuslasena registreeritud ettevõte, kes tõenäoliselt petmiskavatsustega soetab või kavatseb soetada kaupu või teenuseid ilma käibemaksu maksmata ja tarnib neid käibemaksuga, aga ei anna kinni peetud käibemaksu üle riigi maksuhaldurile.

Vastastikune haldusabi: tolliasutuse meetmed teise tolliasutuse nimel või sellega koostöös tollialaste õigusaktide õigeks kohaldamiseks ning tollieeskirjade rikkumise tõkestamiseks, uurimiseks ja karistamiseks.

VIES: käibemaksuteabe vahetamise süsteem on elektrooniline võrgustik, mille kaudu edastatakse teavet liikmesriikides registreeritud ettevõtete käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite ning ühendusesisese maksuvaba kaubanduse kohta. Mõlemat liiki teabe süsteemi sisestamise eest vastutavad liikmesriikide maksuhaldurid

Väikese ühtse kontaktpunkti süsteem (Mini One Stop Shop (MOSS)): vabatahtlik kaubanduse lihtsustamise süsteem, mis võimaldab liikmesriikides asukohta mitte omavatel maksukohustuslastest (nii ELi kui kolmandate riikide) ettevõtjatel, kes pakuvad mittemaksukohustuslastele telekommunikatsiooni-, raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuseid ning elektroonilisi teenuseid, sellise tarne eest maksmisele kuuluvat käibemaksu arvestada selle liikmesriigi veebiportaali kaudu, kus nad on registreeritud.

Komisjoni vastused

Kokkuvõte

VII

c. Komisjon soovib rõhutada, et selle korra rakendamine kuulub liikmesriikide pädevusse.

f. Komisjon soovib rõhutada, et käibemaksu sissenõudmine kuulub liikmesriikide pädevusse.

VIII

Komisjonile adresseeritud soovitused:

a. Komisjon nõustub soovitusega niivõrd, kuivõrd see kuulub tema pädevusse.

b. Komisjon nõustub soovitusega. See, kuidas liikmesriigid käsitlevad väikese väärtusega saadetisi (sealhulgas maksuvabastuste kuritarvitamine), on üks teemadest, mida võetakse arvesse 2020. aasta traditsiooniliste omavahendite kontrollikava koostamisel.

c. Komisjon ei nõustu soovitusega, sest kaugmüügi süsteemi puudustega on tegeletud ning komisjonil ei ole juurdepääsu süsteemis MOSS (Mini One Stop Shop) sisalduvale teabele. Vt vastus punktile 96.

d. Komisjon nõustub soovitusega. Abi antakse taotluse alusel.

e. Komisjon nõustub soovitusega. Komisjon on alati valmis uurima esitatud alternatiivseid ja realistlikke andmekogumismeetodeid ning neid analüüsima nende lisaväärtuse alusel käibemaksupettuste vastu võitlemisel, võttes nõuetekohaselt arvesse nende teostatavust.

Muude soovituste kohta märgib komisjon, et need kolm soovitust on adresseeritud liikmesriikidele.

Sissejuhatus

20

Komisjoni ettepanekuga COM (2018) 812/2 ja 812/3 antakse liikmesriikidele paremad vahendid e-kaubanduses tegutsevate ettevõtjate kontrollimiseks makseandmete kasutamise kaudu.

21

Alates 1. jaanuarist 2021 kaotatakse käibemaksuvabastuse künnis.

Tähelepanekud

31

Komisjon on juba teinud ettepaneku e-kaubanduse käibemaksupaketi kohta, samuti meetmete kohta maksuametite ja makseteenuse pakkujate vahelise koostöö tõhustamiseks, aga ka meetmete kohta, millega tugevdada halduskoostööd esiteks liikmesriikide maksuametite, teiseks tolli- ja maksuametite ning kolmandaks Eurofisci, OLAFi ja Europoli vahel.

37

Komisjon kaalub võimalikke uuenduslikke lähenemisviise teabevahetuse edendamiseks kolmandate riikidega ka e-kaubanduse valdkonnas. Näiteks on ELi ja Hiina tollikoostöö strateegilises raamistikus ette nähtud, et 2004. aastal sõlmitud Euroopa Liidu ja Hiina vaheline tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi leping vaadatakse läbi. Tuleks uurida, kas seda võimalust saaks kasutada lepingu kohandamiseks, et võtta arvesse e-kaubandusega seotud küsimusi.

89

Volitatud ettevõtja peamine kohustus on kontrollida korrapäraselt oma sisekontrollisüsteeme ja -menetlusi, et tagada vastavus volitatud ettevõtja kriteeriumidele ja tingimustele. Sisekontrollisüsteemid on volitatud ettevõtja tehtava tõhusa järelevalve oluline element.

Sisekontrolli hea tava (kooskõlas ELi volitatud ettevõtja suunistega) kohaselt võib määrata isiku, kes vastutab ettevõtte menetluste ja sisekontrolli, sealhulgas tollihalduse ja -formaalsuste järelevalve ja kontrolli eest.

Lisaks on tolliasutus kohustatud vastavalt liidu tolliseadustiku artikli 23 lõikele 5 ja artikli 38 lõikele 1 jälgima tingimusi ja kriteeriume, mida volitatud ettevõtja peab täitma. Tolliasutuse tehtav järelevalve peab olema pidev ning järelevalvet tehakse ka pärast seda, kui volitatud ettevõtja on teabe esitanud. Kui volitatud ettevõtja teavitab tolliasutust eeskirjade eiramisest, kontrollib tolliasutus teavet ja analüüsib seda, mille tulemusena võidakse luba uuesti hinnata, peatada ja/või kehtetuks tunnistada.

90

Kõik volitatud ettevõtja staatusega ettevõtjad peavad täitma kõik volitatud ettevõtjale kehtestatud kriteeriumid ja tingimused. Selle hulka kuulub ka tollideklaratsioonide kõigi elementide õigsuse tagamine. Kui tingimused ja kriteeriumid ei ole enam täidetud, peatab tolliasutus volitatud ettevõtja staatuse või tühistab selle.

Pädevaid tolliasutusi kutsutakse oma järelevalvetegevust tõhustama ja võtma eeskirjade eiramistega tegelemiseks asjakohaseid meetmeid (uuesti hindamine, peatamine ja/või tühistamine).

91

Vt komisjoni vastus punktidele 89–90, milles käsitletakse järelevalvet ja sisekontrolli.

96

Mõningaid MOSSi puudusi on käsitletud pärast seda, kui võeti vastu MOSSi lihtsustused, mis jõustusid 1. jaanuaril 2019. Kaugmüügi süsteemi puudusi käsitletakse hiljuti vastu võetud e-kaubandust reguleerivates õigusaktides, millega kaotatakse riiklikud künnised ja asendatakse need ELi-ülese künnisega, mis on alates 2021. aastast üksnes 10 000 eurot.

98

Traditsiooniliste omavahendite kontroll väikese väärtusega saadetiste puhul (sealhulgas maksuvabastuste kuritarvitamine) on tulevane prioriteetne kontrollivaldkond. Pidades silmas pettusi tekstiiltoodete ja jalatsite väärtuse alahindamise valdkonnas, seadis komisjon selle valdkonna 2018. ja 2019. aastal prioriteediks kõigis liikmesriikides. 2017. aastal oli tähelepanu keskmes päikesepaneelide suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude maksmisest kõrvalehoidumise probleem. 2015. ja 2016. aasta prioriteet oli traditsiooniliste omavahendite arvestuse usaldusväärsus.

122

See künnis tagab proportsionaalsuse mikroettevõtete jaoks, kes on praegu enamikus liikmesriikides käibemaksust vabastatud ja kellest saavad kehtivate normide kohaselt käibemaksukohustuslased niipea, kui teises liikmesriigis asuv tarbija nende teenused esimest korda alla laadib. Selle ebaproportsionaalsuse kõrvaldamiseks, järgides seejuures võimalikult suures ulatuses sihtriigis maksustamise põhimõtet, peeti ELi-ülest 10 000 euro suurust künnist proportsionaalseks ja tasakaalustatuks.

136

Käibemaksu kogumise tagamine kuulub liikmesriikide pädevusse.

Järeldused ja soovitused

1. soovitus — tugevdada halduskoostöö lepingute kasutamist

Komisjonile adresseeritud soovitused:

a. Komisjon nõustub soovitusega niivõrd, kuivõrd see kuulub tema pädevusse.

b. Komisjon nõustub soovitusega ja kavatseb teha ettepanekud elektrooniliste vormide muutmiseks. Komisjon märgib, et need kolm soovitust on adresseeritud liikmesriikidele.

Muude soovituste kohta märgib komisjon, et need kolm soovitust on adresseeritud liikmesriikidele.

2. soovitus — suurendada kontrollide tõhusust

Komisjonile adresseeritud soovitused:

a. Komisjon nõustub soovitusega. See, kuidas liikmesriigid käsitlevad väikese väärtusega saadetisi (sealhulgas maksuvabastuste kuritarvitamine), on üks teemadest, mida võetakse arvesse 2020. aasta traditsiooniliste omavahendite kontrollikava koostamisel.

b. Komisjon ei nõustu soovitusega, sest kaugmüügi süsteemi puudustega on tegeletud ning komisjonil ei ole juurdepääsu süsteemis MOSS (Mini One Stop Shop) sisalduvale teabele. Vt vastus punktile 96.

c. Komisjon nõustub soovitusega.

d. Komisjon nõustub soovitusega ja lisab selle oma järelevalvetegevusse.

Liikmesriikide tolliasutused oleksid pidanud liidu tolliseadustiku muudatuste tõttu (liidu tolliseadustiku delegeeritud õigusakti artikli 15 lõike 1 kohaselt) 1. maiks 2019 uuesti hindama kõik ELi volitatud ettevõtja load, mis anti enne liidu tolliseadustiku jõustumist. Nõuetele vastavuse kriteerium on selle uuestihindamise osa.

Komisjon on vastavalt liidu tolliseadustiku artikli 23 lõikele 5 teinud ettevalmistusi, et kontrollida liikmesriikides volitatud ettevõtja järelevalve protsesse. Volitatud ettevõtja nõuetele vastavuse kriteeriumi, sh väikese väärtusega kaubasaadetiste maksuvabastuse järgimise järelevalve on üks aspektidest, mida selles kontekstis kontrollitakse.

Muude soovituste kohta märgib komisjon, et need kaks soovitust on adresseeritud liikmesriikidele.

3. soovitus – parandada maksude sissenõudmise tagamist

Komisjonile adresseeritud soovitused:

a. Komisjon nõustub soovitusega. Abi antakse taotluse alusel.

b. Komisjon on soovitusega nõus. Komisjon töötab praegu liikmesriikidevaheliste maksete ebakõlade ning tasumata käibemaksu probleemi kallal. Komisjon kontrollib aastate 2015–2018 andmeid niipea, kui need on käibemaksupõhiste omavahendite kontekstis kättesaadavad.

c. Komisjon nõustub soovitusega. Kõigi maksude sissenõudmiseks korraldab ta kohtumisi liikmesriikidega, et võtta järelmeetmeid seoses oma detsembris 2017 avaldatud aruandega direktiivi 2010/24/EL kohta.

Teise soovituse kohta märgib komisjon, et see on adresseeritud liikmesriikidele.

4. soovitus – suurendada reguleeriva raamistiku tulemuslikkust

Komisjonile adresseeritud soovitused:

a. Komisjon nõustub soovitusega. Komisjon on alati valmis uurima esitatud alternatiivseid ja realistlikke andmekogumismeetodeid ning neid analüüsima nende lisaväärtuse alusel käibemaksupettuste vastu võitlemisel, võttes nõuetekohaselt arvesse nende teostatavust.

b. Komisjon nõustub soovitusega.

c. Komisjon nõustub soovitusega. Nagu Euroopa Kontrollikoda on tunnistanud ja leidnud (vt punkt 126), kohaldavad liikmesriigid mõistet „sisemine väärtus“ ühetaoliselt, nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 (millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem) rakendamise kompendiumis.

Lisaks sellele jätkavad komisjon ja liikmesriigid arutelusid mõiste „sisemine väärtus“ õiguslikult siduva määratluse üle.

Teise soovituse kohta märgib komisjon, et see on adresseeritud liikmesriikidele.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi turgude reguleerimise ja konkurentsivõimelise majanduse valdkondade auditeerimise eest vastutav IV auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Neven Mates. Auditit juhtis Euroopa Kontrollikoja liige Ildikó Gáll-Pelcz, keda toetasid kabinetiülem Zoltán Lovas ja kabineti atašee Claudia Kinga Bara, valdkonnajuht Paul Stafford, auditijuht Carlos Soler Ruiz ning audiitorid Maria Echanove, Josef Edelmann, Benny Fransen, Dan Danielescu, Christine Becker ja Eni Kabashi. Keelealast abi osutas Evy Fiers.

Vasakult paremale: Benny Fransen, Dan Danielescu, Paul Stafford, Ildikó Gáll-Pelcz, Josef Edelmann, Carlos Soler Ruiz, Zoltán Lovas

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019

PDF ISBN 978-92-847-2222-8 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/76187 QJ-AB-19-009-ET-N
HTML ISBN 978-92-847-2262-4 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/229705 QJ-AB-19-009-ET-Q

© Euroopa Liit, 2019

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

  • helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
  • helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
  • e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://publications.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.