ELi finantsmaastik – keeruline moodustis, mis vajab lihtsustamist ja paremat aruandekohustust

Kokkuvõte

I ELi finantsmaastik on aastakümnete jooksul muutunud. Selle keskmes on ELi eelarve ja sellesse täielikult integreeritud rahastamisvahendid (edaspidi ka „instrumendid“), kuid see hõlmab ka ELi eelarve väliseid rahastamisvahendeid. Viimase 15 aasta jooksul on selliste uute rahastamisvahendite arv oluliselt suurenenud. Peamiselt reageeriti erinevatele kriisidele ning see oli tingitud ka õiguslikest ja praktilistest piirangutest olemasolevate rahastamisvahendite kasutamisel. Rahastamisvahendite juurdeloomine on võimaldanud meil finantsmaastikku üldiselt analüüsida.

II ELi finantsmaastiku tõhusus ja läbipaistvus on võimaliku institutsioonilise reformi kontekstis pälvinud ELi sidusrühmade suure tähelepanu. Eelkõige on Euroopa Parlament kirjeldanud ELi finantsmaastikku kui ELi eelarvega seotud fondide ja rahastamisvahendite kogumit.

III Meie auditi eesmärk on anda ülevaade praeguse korra ülesehitusest ning teha valitud rahastamisvahendite analüüsi alusel kindlaks võimalused ELi finantsmaastiku lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks. Hindasime, kas rahastamisvahendite paljusus ja mitmekesisus ELi finantsmaastikul on õigustatud. Auditi jaoks uurisime ELi eelarve väliste rahastamisvahendite loomise põhjuseid. Samuti hindasime, kas kehtiv kord tagab piisava avaliku kontrolli ELi poliitikavaldkondade rahastamise üle ning kas ajavahemikul 2021–2027 võetakse asjakohaseid meetmeid, et ELi finantsmaastikku rohkem ühtlustada.

IV Järeldame, et isegi kui uute rahastamisvahendite loomine oli põhjendatud, on killustatud lähenemisviis muutnud ELi finantsmaastiku ülesehituse ebaühtlaseks.

V Leidsime, et ELi finantsmaastik koosneb paljudest rahastamisvahenditest, mille juhtimiskord ja rahastamisallikad on erinevad, ning võimalike finantskohustuste erinevast tagamisest, mis toob kaasa eri komponentide ebaühtluse. Rahastamisvahendite loomiseks olid üldiselt mõjuvad põhjused, kuid neist enamiku puhul ei järgitud head tava ega lisatud selgeid tõendeid selle kohta, et valitud variant ja selle ülesehitus olid kõige sobivamad.

VI Leidsime ka, et EL on kasutusele võtnud integreeritud aruandluse, kuid see ei hõlma kõiki rahastamisvahendeid. Kontrollikojal ei ole volitust auditeerida mõningaid ELi eelarve väliseid rahastamisvahendeid. Mõne sellise rahastamisvahendi puhul on nende tulemuslikkuse auditeerimine puudulik ja Euroopa Parlament nende üle järelevalvet ei tee. ELi finantsmaastik ei ole seega avalikkuse ees täielikult aruandekohustuslik.

VII Täheldasime, et hiljuti on tehtud edusamme mitme rahastamisvahendi konsolideerimisel. Lihtsustamise potentsiaali ei ole siiski veel täielikult ära kasutatud, eelkõige finantsabi pakkuvate rahastamisvahendite puhul.

VIII Soovitame komisjonil

1. tagada,, et mis tahes uue kavandatava instrumendi puhul hinnataks selle valitud ülesehitust ja variante, ning jagaks seda head tava nõukoguga;
2. koguda ja avaldada teavet ELi üldise finantsmaastiku kohta;
3. teha ettepanek integreerida moderniseerimisfond ELi eelarvesse;
4. teha ettepanek olemasolevate finantsabi instrumentide integreerimiseks ja konsolideerimiseks.

Sissejuhatus

ELi finantsmaastiku areng

01 1950. aastatel asutasid liikmesriigid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (1951. aasta asutamisleping¹), Euroopa Majandusühenduse (1957. aasta EMÜ asutamisleping²) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (1957. aasta Euratomi leping³), millel kõigil on oma selge õiguslik identiteet, juhtimiskord ja eraldi eelarve. 1957. aasta EMÜ asutamislepinguga loodi ka Euroopa Investeerimispank (EIP) eraldi asutusena, mis tegeleb EMÜ laenutehingutega, ning Euroopa Arengufond (EAF), millel on oma mitmeaastane eelarve, et anda toetusi ja laene teatavatele ELi mittekuuluvatele riikidele.

02 1970. aastaks lisati EMÜ eelarvesse erinevad eelarved, luues ühenduste ühtse eelarve (üldeelarve), mis hõlmab haldus- ja tegevuskulusid ning mida kasutati peamiselt kuluprogrammide rahastamiseks. Valdavat osa ELi eelarvest kasutatakse selliste kuluprogrammide rahastamiseks, millega antakse toetusesaajatele toetusi, subsiidiume või muud liiki tagastamatut rahalist toetust. 1. jaanuari 2021. aasta seisuga rahastati ELi eelarvest 43 kuluprogrammi.

03 1970. aasta Luxembourgi lepinguga⁴ asendati liikmesriikide osamaksed järk-järgult omavahendite süsteemiga (mis põhineb käibemaksul ja tollimaksudel). 1970. aastatel anti üldeelarvest ka uut liiki rahalist toetust. Esiteks võimaldas ühenduse uus laenude rahastamisvahend Euroopa ühendustel anda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele laene, omakapitali ja muud tagasimakstavat rahalist toetust. Teiseks kasutati üldeelarvet EIP laenude tagamiseks mikromajanduslikel eesmärkidel Vahemere riikides. Kolmandaks, pärast 1973. aasta naftahinnašokki, tagati ühenduste üldeelarvest raskustes olevatele liikmesriikidele finantsabi andmiseks tehtud laenutehingud (maksebilansi toetamise mehhanism).

04 1975. aasta Brüsseli lepinguga⁵ loodi eelarvepädev institutsioon, kuhu kuuluvad nõukogu ja Euroopa Parlament, et võtta vastu ja kontrollida üldeelarve täitmist, ning määrati Euroopa Kontrollikoda kõigi tulude ja kulude audiitoriks. Lisaks asutasid liikmesriigid ka esimesed detsentraliseeritud asutused. Need asutused täidavad konkreetseid tehnilisi, teaduslikke või juhtimisülesandeid, mis aitavad ELi institutsioonidel poliitikat kavandada ja ellu viia. Enamikku detsentraliseeritud asutustest rahastatakse ELi eelarvest või nad võtavad oma teenuste eest tasu, neid auditeerib kontrollikoda ja kontrollib eelarvepädev institutsioon. 31. detsembri 2021. aasta seisuga oli ELis 35 detsentraliseeritud asutust.

05 Nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid 1988. aastal kokku esimeses pikaajalises eelarves (aastate 1988–1992 finantsperspektiivides⁶), millega kehtestatakse üldeelarve kulutuste iga-aastane piirmäär – omavahendite ülemmäär⁷ – väljendatuna protsendina liikmesriikide rahvamajanduse kogutoodangust (1992. aastal 1,2%).

06 Aastate 1993–1999 finantsperspektiivides⁸ leppisid liikmesriigid kokku põllumajanduse, struktuurimeetmete, sisepoliitika, välispoliitika, halduskulude ja reservide iga-aastased kulupiirangud (edaspidi „rubriigid“). Samuti leppisid nad kokku rahvamajanduse kogutoodangul põhinevas uues omavahendis, mis toimib ELi eelarve tasakaalustava vahendina.

07 2000.–2006. aasta finantsperspektiiv⁹ sisaldas haldusreformi, millega kaasnes uus finantsjuhtimise kord, sealhulgas rakendusametite loomine (seitse ametit 2021. aasta lõpus), et hallata teatavaid kuluprogramme komisjoni otsese eelarve täitmise raames. Lisaks võeti tasakaalustavate omavahendite arvutamise aluseks olnud rahvamajanduse kogutoodangu asemel kasutusele kogurahvatulu.

08 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus¹⁰ suurendati hädaabireservide (erivahendite) mahtu. Nimelt loodi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, et aidata töötajaid pärast restruktureerimist, Euroopa Liidu Solidaarsusfond suurtele loodusõnnetustele reageerimiseks ning hädaabireserv, et reageerida kriisidele kolmandates riikides. EL kehtestas ka esimesed avaliku ja erasektori partnerlused konkreetsete tehnoloogiliste eesmärkide saavutamiseks (ühised tehnoloogiaalgatused), mida rahastavad EL ja valdkondlikud partnerid või liikmesriikide valitsused.

09 Lisaks suurendas 2008. aasta finantskriis finantsabi instrumentide kasutamist. 2009. aastal taaskäivitasid liikmesriigid maksebilansi toetamise süsteemi, et anda laene euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele. 2010. aastal lõid liikmesriigid euroala jaoks kooskõlastatud kahepoolsetel laenudel põhineva Kreeka laenurahastu, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF), mida kasutati abi andmiseks Iirimaale, Portugalile ja Kreekale ning mis põhines euroala liikmesriikide otsestel laenutagatistel, ning Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) tõsistes finantsraskustes olevate ELi riikide toetamiseks, mis põhines omavahendite ülemmäära manööverdamisruumiga tagatud laenudel. 2012. aastal lõid euroala liikmesriigid Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM), et võtta EFSMist ja EFSFist üle uus euroala riikidele finantsabi andmine.

10 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku¹¹ raames leppisid liikmesriigid ja EL kokku, et kasutavad rohkem instrumente, mille eesmärk on võimendada muid avaliku ja erasektori rahastamisallikaid. See hõlmas usaldusfondide loomist väljaspool ELi eelarvet, mille raames ühendati ELi eelarvest tehtavad maksed teiste rahastajate rahaliste vahenditega, et anda konkreetsetele riikidele välisabi. EL laiendas ka avaliku ja erasektori partnerluste kasutamist teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, asendades endised ühised tehnoloogiaalgatused ühisettevõtetega (neid on 31. detsembri 2021. aasta seisuga kaheksa). Lisaks otsustas EL kasutada rohkem ELi eelarvest tehtavaid sissemakseid, et luua rahastamisvahendite reservid, et võimaldada sellistel finantspartneritel nagu EIP anda projektidele ja ettevõtetele laene, teha omakapitaliinvesteeringuid või anda muud tagasimakstavat rahalist toetust (rahastamisvahendid).

11 Eespool nimetatud perioodil kasutati ELi eelarvetagatisi tagasimakstava investeeringutoetuse rahastamiseks nii ELis kui ka väljaspool, täpsemalt: 2014. aastal EIP välislaenude andmise volitust toetada investeerimisprojekte väljaspool ELi, 2015. aastal Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), et hoogustada pikaajalist majanduskasvu ja konkurentsivõimet ELis, ning 2016. aastal Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD), et toetada kestlikku arengut Aafrikas ja ELi naabruses. COVID-19 sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks lõid liikmesriigid ja EL 2020. aastal laenutehingute instrumendi TERA, et pakkuda ajutist toetust töötuseriski leevendamiseks eriolukorras, kusjuures liikmesriikidele antavad laenud on tagatud omavahendite ülemmäära manööverdamisruumiga. Liikmesriigid andsid ka tagatised, millega tagatakse 25% laenude kogusummast. Lisaks asutas EL väljaspool ELi eelarvet ühtse kriisilahendusfondi, mida rahastati pankadelt võetavatest tasudest, et aidata toime tulla raskustesse sattunud pankadega.

12 Praeguseks perioodiks 2021–2027 on EL võtnud vastu ELi rahandusega seotud õigusaktide paketi. See hõlmab mitmeaastase finantsraamistiku¹² määrust ja sellega kaasnevaid valdkondlikke õigusakte, millega reguleeritakse ELi kuluprogramme. EAF on lisatud ELi eelarvesse ning programmiga „InvestEU“ asendati EFSI ja keskselt hallatavad rahastamisvahendid. Liikmesriigid lõid väljaspool ELi eelarvet Euroopa rahutagamisrahastu ja rahastavad seda, et katta teatavad ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud kulud. Lisaks ajakohastati ja laiendati ELi erivahendeid. Nõukogu lõi ka taasterahastu „NextGenerationEU“, et pakkuda aastatel 2021–2026 täiendavaid ELi rahalisi vahendeid kulutusteks ja investeeringuteks, et leevendada COVID-19 majanduslikku mõju. 2022. aastal esitas kontrollikoda arvamused 07/2022¹³ ja 08/2022¹⁴ komisjoni ja nõukogu ettepanekute kohta võtta kasutusele makromajandusliku finantsabi+ rahastamisvahend ja kliimameetmete sotsiaalfond.

13 Käesolevas aruandes tähendab mõiste „rahastamisvahend/instrument“ ELi poliitika igat liiki rahastamist. ELi õiguses nimetatakse neid rahastamisvahenditeks, mehhanismideks, fondideks, finantsinstrumentideks või heategevusfondideks. Samuti kasutame mõistet „ rahastamisvahend“, et viidata konkreetset liiki rahastamisele, mida pakuvad institutsioonid nagu ESM ja EIP. Joonisel 1 on esitatud eelmistes punktides kirjeldatud rahastamisvahendite loomise ajakava ja näidatud, kuidas nende arv on viimase 15 aasta jooksul mitmekordistunud.

ELi praegune finantsmaastik

14 Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud eelarve haldamise peamised põhimõtted¹⁵. Neid põhimõtteid on üksikasjalikumalt selgitatud finantsmääruses¹⁶. 1. selgituses on esitatud finantsmääruses sätestatud eelarvepõhimõtted. Uued rahastamisvahendid võivad eelarvepõhimõtetega mitmeti vastuolus olla. Näiteks kuluprogrammide loomine valitsustevahelise kokkuleppe kaudu kalduks kõrvale ühtsuse põhimõttest, teatavate tuluallikate sidumine teatavate kuludega oleks vastuolus universaalsuse põhimõttega ning rahastamisvahendite arvu suurendamine kahjustaks tõhusust ja läbipaistvust.

15 ELi eelarve¹⁷ võetakse vastu igal aastal. Eelarves tuleb järgida mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud kulupiiranguid¹⁸ ja omavahendite otsuses kindlaks määratud ülemmäära (vt joonis 2), mida EL võib liikmesriikidelt koguda. Selle otsuse vastuvõtmiseks on vaja nõukogu ühehäälset otsust ja liikmesriikide heakskiitu kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega.

16 Mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud kulude ülemmäärade ja omavahendite ülemmäära vahelist varu nimetatakse manööverdamisruumiks. Pärast seda, kui on arvesse võetud võimalike negatiivsete majandusarengute katmiseks loodud kaitsepuhvrit, tagab see manööverdamisruum ELi maksekohustuste täitmise ja mis tahes kahjumi (tingimuslikud kohustused) katmise. Selleks et taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks vajalikke vahendeid oleks võimalik turgudelt laenata, kehtestati omavahendite otsuses ajutine täiendav ülemmäär (0,6% ELi kogurahvatulust). Mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäär ELi eelarves (ligikaudu 1%) moodustab nüüd ligikaudu poole omavahendite üldisest ülemmäärast (2%).

17 Käesolevas aruandes loeme rahastamisvahendi ELi eelarvesse kuuluvaks, kui seda rahastatakse täielikult (või tehakse assigneeringud) kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määrusega ja selle puhul järgitakse finantsmääruses esitatud eelarve täitmise meetodeid¹⁹. ELi eelarvesse on täielikult integreeritud järgmised rahastamisvahendid:

• kuluprogrammid ja -fondid, rahastamisvahendid ning ELi asutused ja muud organid²⁰ (nt ühisettevõtted), mida rahastatakse ELi eelarvest ELi poliitika elluviimiseks;
• ELi eelarvest rahastatavatele sündmustele reageerimise erivahendid, nagu solidaarsus- ja hädaabireserv, ühtne varuinstrument ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF);
• sihtotstarbeline välistulu. See tululiik suunab välisallikatest pärit lisavahendid ELi eelarvesse konkreetsete kulude jaoks. Need lisanduvad vastuvõetud eelarvele ja mitmeaastasele finantsraamistikule ning tuleks eraldada konkreetsele eelarvereale. Sihtotstarbeline välistulu hõlmab kolmandate riikide rahalist toetust, innovatsioonifondi (kogudes rahalisi vahendeid heitkogustega kauplemise süsteemist uuenduslike vähese CO₂ heitega tehnoloogiate jaoks) ja tagastamatut toetust taasterahastust „NextGenerationEU“, mida rahastatakse laenudest;
• eelarvelised tagatisinstrumendid, nagu programm „InvestEU“ ja EFSD+, mille puhul tagatise realiseerimisest tulenevad nõuded makstakse välja ELi eelarvest kuni tagatise piirmäärani.

18 Instrumendid, mis jäävad väljapoole ELi eelarvet (eelarvevälised) ning hõlmavad ELi laenutehinguid, kuid mis on tagatud omavahendite ülemmääraga, on järgmised:

• finantsabiinstrumendid kolmandatele riikidele, nagu makromajanduslik finantsabi ja Euratomi laenud, mille puhul komisjon laenab vahendeid kapitaliturgudelt ja laenab neid samadel tingimustel abisaajariikidele (kompensatsioonilaenud). Need laenud kaetakse lõppkokkuvõttes ELi eelarvest;
• finantsabi ELi riikidele, nagu maksebilansi toetamise mehhanism, Euroopa finantsstabiilsusmehhanism ja TERA, mis toimivad ka kompensatsioonilaenudena;
• taaste- ja vastupidavusrahastu laenud, mida rahastatakse taasterahastu „NextGenerationEU“ laenudest.

19 Väljaspool ELi eelarvet loodud instrumendid, mis ei ole tagatud omavahendite ülemmääraga, hõlmavad järgmist:

• ESMi, EFSFi ja GLFi finantsabi instrumendid, mille aluseks on valitsustevahelistel lepingutel või kokkulepetel põhinevad kapital, tagatised või laenud;
• EIP grupi erinevad tagasimakstavad investeerimisinstrumendid (enda tehingud);
• muud instrumendid, mis pakuvad vahendeid ELi poliitika rakendamiseks:

• Euroopa rahutagamisrahastu;
• ühtne kriisilahendusfond;
• moderniseerimisfond liikmesriikide majanduse CO₂ heite vähendamiseks ja liikmesriikide kulutused CO₂ heite vähendamiseks, kasutades heitkogustega kauplemise süsteemist saadavat tulu;
• Euroopa Majanduspiirkonna riikide, Norra ja Šveitsi toetused ELi liikmesriikidele, mille eesmärk on vähendada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ja ELis.

20 ELi praegust, aastakümnete jooksul arenenud finantsmaastikku on Euroopa Parlament kirjeldanud kui „ELi eelarvega seotud fondide ja rahastamisvahendite kogumit“. Joonisel 3 on esitatud ülevaade ELi finantsmaastikust 1. jaanuari 2021. aasta seisuga. I lisas on esitatud finantsteave meie analüüsitud rahastamisvahendite, eelkõige nende suuruse ja mahu kohta.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

21 ELi finantsmaastiku tõhusus ja läbipaistvus on võimaliku institutsioonilise reformi kontekstis pälvinud ELi sidusrühmade suure tähelepanu²¹. Meie auditi eesmärk on anda ülevaade praeguse korra ülesehitusest ning teha kindlaks võimalused ELi finantsmaastiku lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks.

22 Uurisime, kas ELi finantsmaastik on loodud järjepideval viisil. Täpsemalt hindasime, kas

• on olemas õiguspärased põhjused, miks rahastamisvahendeid ei ole nende loomise ajal täielikult ELi eelarvesse integreeritud;
• on ette nähtud piisavad sätted, et tagada avalik aruandekohustus ELi finantsmaastikul seoses aruandluse, auditi ja avaliku kontrolli korraga;
• on võetud asjakohaseid meetmeid, et parandada aja jooksul ELi finantsmaastiku integreerimist.

23 Aruandes käsitletakse peamiselt ELi eelarvest väljapoole jäävaid rahastamisvahendeid, mida saab kasutada uue tegevuse alustamiseks ajavahemikul 2021–2027 või millega luuakse ELile või liikmesriikidele jätkuvalt märkimisväärseid varasid või tekitatakse potentsiaalseid kohustusi (tingimuslikud kohustused) (vt I lisas esitatud loetelu). Me ei analüüsi instrumente, mis on täielikult integreeritud ELi eelarvesse ega tekita tingimuslikke kohustusi või ei põhine peamiselt sihtotstarbelisel välistulul (nimelt kuluprogrammid, asutused ja muud ELi eelarvest rahastatavad organid). Lisaks ei hõlma meie analüüs kolmandate riikide toetusi ja osamakseid ELi eelarvesse²² ega liikmesriikide HKSi tulusid, kuna liikmesriigid tegelevad nendega otse.

24 Hindamisel kasutasime kriteeriumidena aluslepingutes, omavahendite otsuses ja finantsmääruses sätestatud eelarvepõhimõtteid ja -reegleid. Võrdlusnäitajatena kasutasime rahvusvahelisi standardeid, parimaid tavasid ja soovitusi eelarve hea juhtimise ja riigi rahanduse juhtimise kohta (nt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon²³, Rahvusvaheline Valuutafond²⁴ ning riiklike kulutuste ja finantsaruandluse hindamisprogramm²⁵).

25 Vaatasime läbi ettepanekud eri instrumentide kohta ja õigusaktid, millega need loodi, ning vestlesime komisjoni talituste ametnikega, kes vastutavad erinevate instrumentide loomise soovitamise või nende haldamise eest. Samuti kogusime teavet Euroopa Parlamendilt, nõukogult, ESMilt ja EIP grupilt, et paremini mõista eri sidusrühmade rolli ELi finantsmaastikul. Lisaks konsulteerisime mitme ELi riigi rahanduse eksperdiga, et arutada meie analüüsi ja esialgseid auditijäreldusi.

Tähelepanekud

ELi 2021. aasta finantsmaastik koosneb erinevatest komponentidest

26 Nagu jooniselt 3 näha, on ELi finantsmaastikul märkimisväärne hulk erinevaid komponente. Järgmistes punktides käsitletakse selliste rahastamisvahendite loomise põhjuseid, mis ei ole täielikult ELi eelarvesse integreeritud (vt I lisa), ning nende juhtimiskorda ja rahastamisallikaid. Eesmärk on hinnata selliste vahendite rohkuse ja mitmekesisuse põhjendatust.

Uute rahastamisvahendite loomiseks on õiguspärased põhjused, kuid paljude puhul ei tehtud asjakohast eelhindamist

Enamiku rahastamisvahendite loomiseks oli õiguspärane põhjus

27 Finantsmääruses kehtestatud eelarvepõhimõtete²⁶, eelkõige ühtsuse põhimõtte kohaselt tuleb ELi eelarves prognoosida ja kinnitada kõik ELi jaoks vajalikuks peetavad tulud ja kulud. Rahastamisvahendite loomine väljaspool eelarvemenetlust peaks olema õiguspärane ja asjakohaselt põhjendatud²⁷. Analüüsisime, kas instrumendi liigi valikul ja (kui see oli asjakohane) selle loomisel väljaspool ELi eelarvet oli õiguspärane põhjus.

28 Leidsime, et enamikul juhtudest põhjendati rahastamisvahendi loomist väljaspool eelarvet selle loomise ajal valitsenud õiguslike, poliitiliste või majanduslike asjaoludega. Finantsabi andmiseks kasutatavad laenuinstrumendid (vt joonis 3) tuli välja töötada väljaspool ELi eelarvet, sest eelarve piires ei ole laenuvõtmine võimalik. Need instrumendid loodi peamiselt kriisidele reageerimiseks. Kreeka laenuleping osutus poliitiliseks võimaluseks reageerida kiiresti Kreeka rahastamise esmavajadustele. EFSF oli ajutine lahendus 2010. aasta riigivõlakriisi lahendamiseks ning sellele järgnes ESM. Erinevused euroala ja euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide vahel viisid selleni, et need kolm rahastamisvahendit loodi väljaspool omavahendite ülemmäära.

29 Maksebilansi tegevuskava loodi 1970. aastatel samuti selleks, et reageerida kriisidele ja toetada liikmesriike, kellel on probleeme maksebilansiga. Sarnaselt loodi makromajanduslik finantsabi ELi mittekuuluvatele riikidele makromajandusliku finantsabi andmiseks. EFSM loodi samal ajal ja samadel eesmärkidel kui EFSF, kuid see jäi omavahendite ülemmäära raamesse. TERA ja taasterahastu „NextGenerationEU“ olid ELi vastus COVID-19 pandeemia majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule.

30 Muud instrumendid loodi eelarves selleks, et võimendada ELi eelarvetagatiste abil ELi eelarvevahendeid. Need loodi nii, et ELi eelarvevahendeid oleks võimalik kasutada tagasimakstava toetuse andmiseks ja finantseerimisasutuste rahastatavate ELi meetmete rahastamiseks vajalike vahendite mobiliseerimiseks. Selline toetus läheb kaugemale tagastamatust toetusest, mida tavaliselt ELi eelarvest antakse. Seda kasutatakse selleks, et anda kriisidele reageerimiseks majandusstiimuleid, kõrvaldades kindlaks tehtud investeerimislüngad. Programm „InvestEU“ ja EFSD+ on kaks instrumenti, mis on loodud just selleks otstarbeks.

31 Euroopa rahutagamisrahastu loomist väljaspool ELi eelarvet põhjendatakse õiguslike piirangutega, mis tulenevad Euroopa Liidu lepingu artikli 41 lõikest 2, mis ei võimalda ELi eelarvest rahastada sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega tegevuskulusid. Euroopa rahutagamisrahastu eelarveväline olemus võimaldab liikmesriikidel seda piirangut vältida.

32 Ühtne kriisilahendusfond on kriisilahenduse rahastamismehhanism. See on üks kavandatud meetmetest, mille eesmärk on tugevdada Euroopa pangandussektorit ja vältida tulevaste maksejõuetute pankade ülekanduvat mõju, millel on negatiivsed tagajärjed hoiustajatele ja maksumaksjatele. Asjaolu, et ühtset kriisilahendusfondi rahastatakse täielikult euroala pankade osamaksetest (vahendite koondamine), selgitab, et see on väljaspool ELi eelarvet loodud instrument.

33 Moderniseerimisfondi ja innovatsioonifondi rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest. Nende fondide erinev ülesehitus on sätestatud HKSi direktiivis²⁸ (vt 4. selgitus). Kuigi mõlemad fondid annavad tagastamatut toetust (sarnaselt ELi eelarvega), tähendas nende loomine seda, et ELi poliitika rahastamiseks saab ühendada vahendid, mida muidu kasutaksid üksnes liikmesriigid. Pealegi on need fondid täienduseks ELi eelarvele ja mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärale (1% ELi kogurahvatulust). Seega on saab neid fonde kasutada kõnealust ülemmäära ületava tagastamatu toetuse andmiseks.

Puuduvad selged tõendid selle kohta, et enamiku hinnatud vahendite puhul valiti kõige tõhusam variant

34 Asjakohane eelhindamine on oluline, et põhjendada instrumendi loomist ja hinnata selle võimalikku tõhusust. ELis on selles oluline roll mõju hindamisel ning see on ette nähtud parema õigusloome raamistikus komisjoni algatuste jaoks, millel on tõenäoliselt märkimisväärne majanduslik, keskkonnaalane või sotsiaalne mõju²⁹. Parema õigusloome raamistikus nähakse ette olukorrad, kus mõjuhindamist ei ole võimalik teha või kui seda tuleb lühendada või lihtsustada. Nii on see näiteks poliitilise kiireloomulisuse korral.

35 Leidsime, et kuigi rahastamisvahendite loomine oli põhjendatud (vt punktid 27–32), ei toetatud nende jaoks valitud ülesehitust (sealhulgas eelarvevälist asetust) enamikul juhtudel asjakohaselt mõjuhindamiste või sarnaste eelhindamistega (16-st analüüsitud vahendist 10-t ei toetatud mõjuhinnangutega). Omavahendite ülemmääraga hõlmatud rahastamisvahendite puhul põhjendas komisjon seda sellega, et nende (nt taasterahastu „NextGenerationEU“, TERA ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanism) loomiseks esitatud ettepanekud olid kiireloomulised. Teiste juhtumite puhul leiame, et selline analüüs oleks olnud kasulik, kuigi mõjuhindamist ei olnud ametlikult nõutud, kuna konkreetne instrument ei olnud komisjoni algatus (nt Euroopa rahutagamisrahastu, ESM, EFSF ja Kreeka laenuleping) või see loodi enne mõjuhindamise nõude kehtestamist (nt maksebilansi toetamise mehhanism, Euratomi laenud ja makromajanduslik finantsabi).

36 Asjakohaste mõjuhindamiste või muude sarnaste hindamiste puudumine ei võimalda samuti põhjendada, et eelarvevälise vahendi loomine oli parem kui ELi eelarve kasutamine, ning näidata, et kavandatav rahastamisvahend oli ka kõige tõhusam rahastamisvahend (kulude-tulude analüüs).

Enamiku meie analüüsitud rahastamisvahendite puhul on olemas aegumis- või läbivaatamisklauslid

37 Aegumissätete lisamine uue rahastamisvahendi koostamisse on hea tava ja sellega välditakse pikas perspektiivis tarbetuid või üleliigseid rahastamisvahendeid³⁰. Enamik analüüsitud rahastamisvahenditest sisaldab aegumisklauslit, milles täpsustatakse selle kestust, või korrapärase läbivaatamise klauslit, mis nõuab rahastamisvahendite säilitamise põhjuste läbivaatamist. Meie analüüs näitas, et neid klausleid rakendati seadusandlikes aktides sätestatud viisil. Erand sellest tavast on Euratomi laenurahastu, mis selliseid klausleid ei sisalda (vt 2. selgitus).

Palju erinevaid juhtimiskordi, rahastamisallikaid ja tingimuslikke kohustusi

38 Instrumendid peaksid olema võimalikult järjepidevad, arvestades nende eriomadusi. Ühise raamistiku olemasolu, millega kehtestatakse üldised eeskirjad juhtimiskorra loomiseks ja ühtlustamiseks, võib suurendada läbipaistvust, lihtsust ja instrumentide toimimise tõhusust³¹.

Väga erinevad juhtimiskorrad

39 Selleks et hinnata instrumentide kooskõla ELi finantsmaastikul, uurisime erinevaid juhtimiskordi, uurides alusakte ja võrreldes sarnaste instrumentide puhul kasutatud otsustusprotsesse. Analüüsisime ka erineva juhtimiskorra mõju.

40 Meie analüüsitud erinevad instrumendid põhinevad eri alusaktidel. Need ulatuvad konkreetse liikmesriikide rühma sõlmitud lepingutest (nt ESM, millele on alla kirjutanud euroala liikmesriigid) kuni nõukogu määrusteni (nt TERA). Makromajandusliku finantsabi puhul (vt punkt 83) tähendab raammääruse puudumine seda, et otsused laenude andmise ja vastavate tingimuste kohta tehakse igal üksikjuhul eraldi. Asjaolu, et mis tahes uue instrumendi loomiseks puudub ühine raamistik, põhjustab olukorra, kus luuakse palju erinevaid juhtimiskordi.

41 Kuigi eespool mainitud erinevaid juhtimiskordi võib teataval määral selgitada rahastamisvahendite erinevate tunnustega, leidsime, et ELi finantsmaastikul kasutatavatel sarnastel instrumentidel on ka erinev juhtimiskord. Näiteks finantsabi instrumentide juhtimine on instrumenditi erinev (vt 3. selgitus).

42 Ühel juhul mõjutab konkreetne juhtimiskord liikmesriigi võlapositsioone. EFSF on Luksemburgi õiguse alusel tegutsev eraettevõte ja seda ei peeta rahvamajanduse arvepidamise kriteeriumide järgi rahvusvaheliseks organisatsiooniks. Seetõttu tuleb EFSFist laenatud summad kirjendada fondi kapitali tagavate liikmesriikide valitsemissektori võlana³³. Eelkirjeldatu tähendab, et turgudelt võetud laenud kajastatakse liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamises võlana. Seda ei tehta teiste samalaadsete instrumentide puhul (nt ESM) ega nende puhul, mis on tagatud omavahendite otsuse ülemmääraga (EFSM, maksebilansi toetamise mehhanism, makromajanduslik finantsabi, Euratomi laenud ja TERA), kuna rahvusvahelised organisatsioonid ei koosta rahvamajanduse arvepidamist.

43 Muud näited on innovatsioonifond ja moderniseerimisfond, mis on hiljuti loodud sarnaste rahastamisallikate, toetusviiside ja eesmärkidega instrumendid (vt 4. selgitus). Kuigi mõlemad on tagastamatus vormis antava toetuse kavad, on neil siiski erinev juhtimiskord: peamised otsused innovatsioonifondi kohta teeb komisjon, samas kui moderniseerimisfondi kohta teeb otsuseid investeeringute komitee, mis koosneb peamiselt toetust saavate liikmesriikide esindajatest.

Erinevad rahastamisallikad

44 Selleks et hinnata ELi finantsmaastiku järjepidevust, uurisime instrumentides kasutatud vahendite päritolu ja rühmitasime need eri allikate järgi.

45 Leidsime, et ESMi, EFSFi, EFSMi, maksebilansi toetamise mehhanismi, makromajandusliku finantsabi, Euratomi laenude, taasterahastu „NextGenerationEU“, TERA ja EIP enda tehinguteks saadakse raha laenamise teel finantsturgudelt. Programmi „InvestEU“ ja EFSD+ toetatavaid rahastamis- ja investeerimistoimingud valivad ja hindavad rahastamiseks rakenduspartnerid (kuigi need on kaetud ELi antavate eelarvetagatisega ning nende jaoks on osaliselt moodustatud eraldised ELi eelarves). Moderniseerimisfondi ja innovatsioonifondi rahastatakse ELi HKSi saastekvootide enampakkumiste tuludest. Ühtset kriisilahendusfondi rahastavad pangandusliitu kuuluvad finantseerimisasutused ning Kreeka laenuleping koosneb euroala liikmesriikide poolt Kreekale otse antud laenudest. Euroopa rahutagamisrahastut rahastatakse liikmesriikide otsestest osamaksetest. Joonisel 4 on esitatud analüüsitud instrumentide erinevad rahastamisallikad.

Tingimuslikke kohustusi tagatakse erinevalt

46 Varade ja kohustuste tõhus haldamine tagab avaliku sektori investeeringute kulutõhususe, varade kajastamise ja haldamise, fiskaalriskide tuvastamise ning võlgade ja tagatiste mõistliku kavandamise, heakskiitmise ja järelevalve³⁴. See hõlmab ka tingimuslikke kohustusi, mis võivad tulevikus tekkida, ja seda, kuidas neid saab ressurssidega tagada.

47 Instrumendid, mis hõlmavad laenamist finantsturgudel (vt punkt 45), tekitavad ELile ja liikmesriikidele tingimuslikke kohustusi. Need kohustused on tagatud erinevalt, sõltuvalt instrumendist. See võib toimuda eelarvelise tagatisena (vt II lisa), kasutades omavahendite ülemmäära manööverdamisruumi (vt joonis 2), suurendades erandkorras omavahendite ülemmäära või kasutades liikmesriikide sisse makstud kapitali ja lisatagatisi. Joonisel 5 on näidatud, kuidas tingimuslikud kohustused on tagatud.

48 Turgudel rahastatavatele omavahendite ülemmääraga tagatud instrumentide jaoks (EFSF ja ESM) võetud laenud on osaliselt tagatud sisse makstud kapitaliga ning liikmesriigid tagavad neid laene lisatagatistega. EFSFi puhul katavad tagatised 165% laenatud summadest. See ülemäärane garantii oli vajalik selleks, et tagada EFSFi emiteeritud finantsinstrumentide suurim krediidivõimelisus. Samadel põhjustel on ESMi kapital kokku 704,8 miljardit eurot (millest 80,5 miljardit eurot on sisse makstud ja ülejäänud on sissenõutav kapital), ning selle laenuandmisvõime on 500 miljardit eurot. Pärast Horvaatia ühinemist ESMiga 2023. aastal on ESMi põhikirjajärgne kapital 708,5 miljardit eurot.

49 Eelarvelistel tagatistel põhinevad instrumendid (programm „InvestEU“ ja EFSD+) on osaliselt eraldistega tagatud. Eraldiste eesmärk on katta eeldatav netokahjum ja pakkuda ka piisav kaitsepuhver. Kuna instrumentide kohustuste täitmatajätmise korral kaetakse need kohustused viimases instantsis ELi eelarvest (mis on piiratud mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääraga), on eraldiste eesmärk kaitsta ELi eelarvet selliste võimalike kohustuste täitmata jätmise eest. Samuti on ELi mittekuuluvatele riikidele Euratomist või makromajanduslikust finantsabist antavad laenud osaliselt eraldistega tagatud ning need kohustused kaetakse viimases instantsis ELi eelarvest. Eelarveliste tagatiste ja kolmandatele riikidele antavate laenude tagamiseks tehtud eraldisi hallatakse ühises eraldisfondis (vt II lisa).

50 Omavahendite ülemmäära raames tagatud instrumentidele võetud laenud, millega toetatakse liikmesriike (maksebilansi toetamise mehhanism ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanism), kasutavad otseselt nn manööverdamisruumi (vt punkt 15) kui kaudset tagatist turgudele, et vahendid makstakse tagasi, kui laenuvõtja jätab oma kohustused täitmata. Seetõttu tuleb asjaomaseid summasid hoolikalt jälgida, et tagada manööverdamisruumi säilitamine tasemel, mis ei mõjuta suutlikkust kasutada tagatise realiseerimise korral ELi eelarvest vajalikke summasid. TERA puhul on samuti võimalik kasutada omavahendite ülemmäära manööverdamisruumi. Lisaks paluti kõigil liikmesriikidel anda kokku 25 miljardi euro suurune lisatagatis (25% TERA mahust).

51 Selles aspekti puhul on märkimisväärseid erinevusi. Maksebilansi ja tööhõive toetamise erakorralise rahastu puhul tagavad kõik liikmesriigid omavahendite ülemmäära manööverdamisruumi kaudu kõik toetust saavatele liikmesriikidele laenatud summad. EFSMi puhul on olukord teistsugune, kuna EFSMi määruses³⁵ on sätestatud, et kui finantsabi antakse euroala liikmesriigile, hüvitatakse euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele täielikult kõik kohustused, mis neil võivad tekkida juhul, kui abi saav liikmesriik ei maksa finantsabi tagasi³⁶.

52 Selle tulemusena koheldakse liikmesriike erinevalt ning me ei leidnud sellele mingit õigustust. Euroala liikmesriigid on kohustatud maksebilanssüsteemi kaudu tagasi maksma euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele (maksebilansi toetamise süsteemi kaudu) antud abi, samas kui euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid ei ole kohustatud tagasi maksma euroala liikmesriikidele (EFSMi kaudu) antud abi.

53 Taasterahastu „NextGenerationEU“ tõi turule uue rahastamisviisi. Omavahendite ülemmäära ajutine suurendamine 0,6% võrra võimaldas turgudelt mitmekesise rahastamisstrateegia abil raha hankida.

ELi finantsmaastik on avalikkuse ees ainult osaliselt aruandekohustuslik

EL on kasutusele võtnud integreeritud aruandluse, kuid see ei hõlma kõiki instrumente

54 Iga-aastased finantsaruanded kõigi instrumentide kohta tuleks koostada terviklikult ja õigeaegselt, et toetada otsuste tegemist ja asjakohast kontrolli. Nendega koos tuleks koostada nõuetekohane ülevaade ELi finantsmaastikust tervikuna³⁷.

Komisjon koostab mitu aruannet, kuid ükski neist ei sisalda ülevaadet kõigist ELi finantsmaastiku rahastamisvahenditest

55 Komisjon koostab kooskõlas finantsmäärusega integreeritud finants- ja vastutussaruanded³⁸, sealhulgas ELi raamatupidamise aastaaruande. ELi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab teavet rahastamisvahendite kohta, mis on tagatud omavahendite ülemmääraga. Lisaks sisaldavad muud finantsmäärusega nõutud aruanded nende instrumentide kohta lisateavet (nt aruanne rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja tingimuslike kohustuste kohta³⁹ või ELi 2022. aasta eelarvele lisatud 13 töödokumenti). Kuigi nendes dokumentides on üksikasjalikult kirjeldatud konkreetseid aspekte, ei anna need ülevaadet kõigist ELi finantsmaastiku instrumentidest. Siia ei kuulu instrumendid, mis ei ole tagatud omavahendite ülemmäära manööverdamisruumist, nimelt ühtne kriisilahendusfond, Euroopa rahutagamisrahastu, moderniseerimisfond, ESM, EFSF ja Kreeka laenuleping.

56 2021. aastal koostas komisjon esimest korda eelarve läbipaistvuse aruande⁴⁰, lähtudes institutsioonidevahelisest kokkuleppest komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel mitmeaastase finantsraamistiku raames⁴¹. Aruanne sisaldab teavet mõne instrumendi kohta, mis ei ole omavahendite ülemmääraga tagatud (nt EFSF ja ESM). Esitatud teave annab üldise ülevaate instrumentidest liikide kaupa ja sisaldab linke iga instrumendi kohta täiendava teabe allikatele. Märgime, et aruanne ei hõlma ühtset kriisilahendusfondi, Kreeka laenulepingut ega EIP enda tehinguid. Euroopa rahutagamisrahastu ja moderniseerimisfond ei olnud aruande koostamise ajal tegevust alustanud.

57 Täheldasime, et ELi raamatupidamise aastaaruandes nimetamata instrumentidel on tavaliselt korrapärane finantsaruandlus, nagu on nõutud iga instrumendi suhtes kohaldatavates konkreetsetes õigusaktides. Need kaks erandit on Euroopa rahutagamisrahastu, mille õiguslikus aluses ei ole sõnaselgelt ette nähtud aruandlust üldsusele või Euroopa Parlamendile (tavaline finantsaruandlus tuleks teha kättesaadavaks ainult nõukogule); ja Kreeka laenuleping, mille kohta komisjon koostab kvartaalsed aruanded Kreeka võlgnetavate summade ja liikmesriikide nõuete kohta. Need on nõutud krediidiandjate vahelises lepingus ning need saadetakse laenuvõtjale ja laenuandjatele intressi arvutamiseks, kuid need ei ole avalikult kättesaadavad.

Kontrollikoja auditeerimisõigustega hõlmamata rahastamisvahendite tulemuslikkuse auditeerimises on puudusi

58 Kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelistes standardites (st INTOSAI standardites) nõutakse, et kõrgeimad kontrolliasutused kontrolliksid kõiki avaliku sektori finantstehinguid, olenemata sellest, kas ja kuidas need kajastuvad riigieelarvetes⁴². Täieliku aruandluskohustuse täitmiseks ja läbipaistvuse tagamiseks on oluline usaldusväärne ja ulatuslik välisaudit⁴³. Aluslepingute kohaselt on kontrollikoda ELi sõltumatu välisaudiitor⁴⁴. Joonisel 6 on näidatud nii instrumendid, mille jaoks kontrollikojal on auditeerimisõigused, kui ka need, mille jaoks auditeerimisõigused puuduvad.

59 Kontrollikojal on enamiku meie analüüsis käsitletud instrumentide jaoks auditeerimisõigused. III lisas esitatakse kokkuvõte kontrollikoja auditeerimisõigustega hõlmamata rahastamisvahendite välisauditi korrast.ESMi, EFSFi ja EIP finantsaruanded sisaldavad erasektori välisaudiitori arvamust, mis koostatakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega. Kuna Euroopa rahutagamisrahastu ja moderniseerimisfond loodi alles hiljuti, ei ole avaliku sektori välisaudiitorid nende kohta veel auditiaruannet koostanud. Samas nähakse kokkulepetes ette finantsaruannete auditeerimine kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Kreeka laenulepingu puhul on auditeerimisõigused laenu andvate liikmesriikide kõrgeimatel kontrolliasutustel.

60 Oleme varem rõhutanud oma auditeerimisõiguste⁴⁵ tähtsust ja rõhutanud, et „ELi poliitika igasuguse rahastamise suhtes tuleks kohaldada avaliku sektori auditeerimisvolitusi“ ning et „kontrollikojale tuleks teha ülesandeks auditeerida kõiki asutusi, mis on loodud väljaspool ELi õiguskorda sõlmitud lepingute alusel, et rakendada ELi poliitikat, sealhulgas ESMi ja EIP ELi eelarvega mitteseotud tehinguid“, ning et „mõnel juhul tuleb avaliku sektori auditi mandaadi kehtestamiseks muuta õigusakte“⁴⁶. Samuti soovitasime oma arvamuses 2/2018⁴⁷ ESMil anda kontrollikojale volitused, et täita meie poolt ESMi tulemuslikkuse auditeerimises avastatud lünk. Oma vastuses meie arvamusele märkis ESM, et „ESMi praegune auditeerimiskord [on] kooskõlas rahvusvaheliste finantsasutuste parimate tavadega“. Lisaks tuletas ESMi audiitorite nõukogu meelde, et selle üle, kas muu auditeerimis- ja aruandekohustuse kord võiks tulevikus sobilik olla, peavad otsustama ESMi asutamislepingu osalised.

61 Ka Euroopa Parlament on nõudnud kontrollikoja suuremat osalemist nende instrumentide auditeerimises. Näiteks kutsus nõukogu üles muutma ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 5 artiklit 12, et anda kontrollikojale roll EIP aktsiakapitali auditeerimisel⁴⁸. Teine näide on Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni ettepaneku kohta Euroopa Valuutafondi kohta⁴⁹, milles jõuti järeldusele, et ELi eelarvevahendite kaasamise korral tuleks kontrollikoda lugeda sõltumatuks välisaudiitoriks ning talle tuleks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses anda selge ja ametlik roll⁵⁰.

Puudub Euroopa Parlamendi demokraatlik kontroll rahastamisvahendite üle, mida ei tagata omavahendite ülemmääraga

62 Avalik kontroll on oluline uute rahastamisvahendite loomise ja rakendamise seire jaoks, et tagada nende rahastamisvahendite õiguspärasus, põhjendatus ja aruandekohustus⁵¹. See peaks kehtima kõigi rahastamisvahendite suhtes, mis kaasavad avaliku sektori vahendeid, isegi kui need jäävad väljapoole eelarveraamistikku.

63 Leidsime, et Euroopa Parlamendil on omavahendite ülemmääraga tagatud vahendite suhtes üldised järelevalveõigused (vt joonis 7). Mõne nimetatud rahastamisvahendi puhul piirdub Euroopa Parlamendi järelevalve parlamendi teavitamisega olulistest otsustest, kuid ta ei vastuta ametliku eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest. Rahastamisvahendite puhul, mis ei ole omavahendite ülemmääraga tagatud (EIP enda tehingud, laenutagamisrahastu, ESM, EFSF, Euroopa rahutagamisrahastu ja moderniseerimisfond), ei ole Euroopa Parlamendil ametlikku järelevalveõigust ning demokraatlikku kontrolli saavad teostada ainult liikmesriikide parlamendid. See tekitab siiski kontrollilünga, kuna avaliku kontrolli laad või ulatus ja seega ka aruandekohustus võivad varieeruda sõltuvalt kasutatavast rahastamisvahendi liigist.

64 Aruandluskord kajastab suures osas uue rahastamisvahendi loomise otsuste tegemise korda. Eelkõige ei konsulteeritud Euroopa Parlamendiga mõne instrumendi loomise küsimuses, sest need loodi valitsustevaheliste kokkulepetega, mitte ELi õigusaktiga (EFSF, ESM ja Kreeka laenuleping).

65 Lisaks ei nõuta aluslepingutes, et Euroopa Parlament osaleks hädaolukordadega seotud instrumentide (EFSM, TERA ja NextGenerationEU) loomises⁵². Seda tunnistati ja teataval määral käsitleti Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2020. aasta ühisdeklaratsioonis⁵³, milles kolm institutsiooni leppisid kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise eelarvekontrolli korra, mille juures komisjonil on aktiivne abistav roll, ning kehtestasid selle korra. Seda menetlust tuleks järgida, kui komisjon esitab ettepaneku uue instrumendi kohta, millel võib olla märkimisväärne mõju ELi eelarvele. Selle menetluse raames alustaksid Euroopa Parlament ja nõukogu konstruktiivset dialoogi, et saavutada ühine arusaam kavandatava õigusakti mõjust eelarvele.

66 See kokkulepe parandas Euroopa Parlamendi kontrolli uute rahastamisvahendite loomisel. Eespool selgitatud põhjustel põhineb see siiski üksnes ühisavaldusel ega hõlma eelarveväliseid rahastamisvahendeid, mis ei mõjuta eelarvet.

ELi finantsmaastiku lihtsustamise potentsiaali ei ole täielikult ära kasutatud

67 ELi eelarve peaks säilitama tasakaalustatud paindlikkuse, et vähendada vajadust väljaspool seda loodavate rahastamisvahendite järele, ning hea tava kohaselt tuleks korrapäraselt hinnata olemasolevate rahastamisvahendite konsolideerimise võimalust⁵⁴. Selles osas kirjeldame üksikasjalikumalt muudatusi, mis tehti ELi finantsmaastikul 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga. Samuti selgitame välja valdkonnad, kus meie arvates on veel ruumi konsolideerimiseks.

2021.–2027. aasta MFR: ELi finantsmaastiku ühtlustamisel on tehtud suuri edusamme

ELi eelarve suurem paindlikkus ja sihtotstarbelise välistulu kasutamine

68 Selleks et teha kindlaks, kas prognoositavuse ja paindlikkuse vahel on sobiv tasakaal, uurisime ELi eelarve praegust paindlikkust reguleerivat korda. See kord kompenseerib mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärast tulenevaid piiranguid, sest see võimaldab kehtestada olemasolevates piirides reservi, et tulla toime konkreetsete ja ettearvamatute vajadustega (vt IV lisa).

69 Paindlikkuse ulatus ja maht on praeguses mitmeaastases finantsraamistikus suurenenud ning võib ulatuda kokku maksimaalselt 21 miljardi euroni⁵⁵. Olemasolev kord muudab ELi eelarve paindlikumaks ja võimaldab seega kriisidele reageerida, ilma et oleks vaja luua spetsiaalseid instrumente.

70 Teine võimalus vältida uute tagastamatute instrumentide loomist väljaspool ELi eelarvet on kasutada sihtotstarbelist välistulu. Sellise tulu eelis on asjaolu, et see annab täiendavaid vahendeid ELi meetmete jaoks, mida komisjon rakendab vastavalt ELi finantseeskirjadele. Kuigi see on edasiminek võrreldes eelarveväliste instrumentide kasutamisega, muudab sihtotstarbeline välistulu eelarvet märkimisväärselt, kuna see lisandub eelarvepädevate institutsioonide vahel iga-aastaste eelarveläbirääkimiste raames kokku lepitud summadele. Samuti tähendab see erandit eelarve universaalsuse põhimõttest, mille kohaselt peaks kogutulu katma kõik maksed ilma kulusid sihtotstarbeliselt eraldamata⁵⁶.

71 Sihtotstarbeline välistulu erineb tavapärasest eelarvemenetlusest, kuna see ei sisaldu heakskiidetud eelarves. Nii vahendite päritolu kui ka kasutamiseesmärk on aga sätestatud konkreetsetes õigusaktides, näiteks taasterahastu „NextGenerationEU“ määruses ja alusaktides, millega kehtestatakse sellest kasu saavad kuluprogrammid. Sihtotstarbelise välistulu eripära tõttu ei sisaldu see mitmeaastase finantsraamistiku kulutuste rubriikides⁵⁷ ning eelarvepädevad institutsioonid ei pea iga-aastase eelarvemenetluse käigus asjaomaste summade üle igal aastal läbirääkimisi. Sellegipoolest koostab komisjon igal aastal sihtotstarbelise tulu üksikasjaliku prognoosi⁵⁸.

72 2021.–2027. aasta MFRis suureneb sihtotstarbeline välistulu märkimisväärselt. Tegelikult võeti 2020. aastal sihtotstarbelisest tulust kulukohustusi 7,4 miljardi euro ulatuses ja tehti makseid 9,7 miljardi euro ulatuses. Vastavalt komisjoni igakuistele aruannetele täiendavate assigneeringute kohta kasvas kulukohustuste summa 2021. aastal 154 miljardi euroni ja maksete summa 62,3 miljardi euroni. Kasv tulenes peamiselt taasterahastust „NextGenerationEU“, mis loodi selleks, et rahastada ELi majanduse taastumist pärast pandeemiat. Veel üks näide sihtotstarbelise välistulu kohta on innovatsioonifondi⁵⁹ loomine ja selle konsolideerimine ELi eelarves (vt 4. selgitus).

Rahastamisvahendite konsolideerimine ja COVID-19 kriisi mõju

73 Selleks et tagada ELi eelarveväliste rahastamisvahendite jätkuv põhjendatus, on hea tava hinnata, kas selliseid instrumente oleks võimalik konsolideerida, et lihtsustada üldist finantsmaastikku⁶⁰ (vt joonis 3).

74 2021.–2027. aasta MFR muutis oluliselt ELi finantsmaastikku. Mitu rahastamisvahendit ühendati, kuid COVID-19 kriisile reageerimiseks oli vaja uusi instrumente.

75 ELi sisepoliitikaga seotud instrumentide puhul ühendas programm „InvestEU“ ELi-sisese tegevuse investeerimisvahendid, ühendades 13 varem eraldi tsentraalselt hallatud rahastamisvahendit ja ELi eelarvetagatist, mida varem rakendati Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) raames.

76 Välistegevuse valdkonnas koondas suurema osa olemasolevatest instrumentidest ja programmidest ühe katuse alla üldine naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“. Sellega lisas komisjon eelarvesse endise EAFi, mida rakendati 50 aastat väljaspool ELi eelarvet (vt 5. selgitus). EFSD+, mis tegutseb ka naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames, tõi kokku ELi välistegevuse eelarvetagatise, EIP välislaenude andmise volituse, piirkondlikud segarahastamisvahendid ja AKV investeerimisrahastust tulenevad tagasimaksed.

77 Lisaks tühistati veel kaks õigusakti: Türgi pagulasrahastu ja neli ELi hädaabifondi (Aafrika, Bêkou, Colombia ja Madad). Selle asemel asendati nendest rahastamisvahenditest antav toetus ELi eelarves naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“, mille meetodid peaksid paremini vastama tekkivatele vajadustele.

78 Lisaks ühendati kaks endist eelarvevälist kaitseotstarbelist instrumenti – Aafrika rahutagamisrahastu ja Athena mehhanism – Euroopa rahutagamisrahastuga, tuues seega kõik sõjalise mõjuga ELi kulutused ühte instrumenti.

79 Hoolimata ELi finantsmaastiku konsolideerimiseks tehtud jõupingutustest loodi COVID-19 kriisile reageerimiseks kaks uut rahastamisvahendit – TERA ja NextGenerationEU. Leiame siiski, et erinevalt mõnest varasemast kriisilahendusmehhanismist (nagu Kreeka laenurahastu, EFSF või ESM) loodi TERA ja taasterahastu „NextGenerationEU“ omavahendite otsuse alusel, kasutades omavahendite ülemmäära ajutist suurendamist. See võimaldas suurendada läbipaistvat avalikku järelevalvet.

Finantsabi rahastamisvahendite keeruline kooslus

80 Nagu näidatud joonisel 3, on praegu olemas kaheksa finantsabi rahastamisvahendit: Kreeka laenuleping, EFSF, ESM, EFSM, maksebilansi toetamise mehhanism, TERA, ning makromajandusliku finantsabi ja Euratomi laenud. Kuigi need on kavandatud vastama erinevatele vajadustele, on need instrumendid üldiselt sarnased, sest kõik need kasutavad laenatud raha (v.a laenutagamisrahastu) finantsabi andmiseks liikmesriikidele⁶³ ja mõningatele ELi mittekuuluvatele riikidele⁶⁴. Järgmistes punktides esitatakse finantsabi rahastamisvahendite konsolideerimise võimaluste analüüsi tulemused.

Ebaõnnestunud katsed mõnda neist rahastamisvahenditest reformida või ajakohastada

81 Uurisime komisjoni varasemaid ettepanekuid finantsabi rahastamisvahendite reformimiseks ja kirjeldame allpool, kuidas sellised katsed ebaõnnestusid.

82 2012. aastal esitas komisjon ettepaneku maksebilansi toetamise mehhanismi ajakohastamiseks⁶⁵. Ettepaneku peamised eesmärgid olid võtta kasutusele uued ennetavad instrumendid ja muuta otsustusprotsessi tõhusamaks, vähendades menetlusetappide arvu. Nõukogu ei kiitnud ettepanekut heaks.

83 Leiti, et raammääruse puudumine (vt punkt 40) piirab makromajandusliku finantsabi rahastamisvahendi tõhusust, kuna otsused tehakse iga juhtumi puhul eraldi. Selle piiranguga tegelemiseks esitas komisjon ettepaneku, kuid pidi seejärel selle tagasi võtma, sest Euroopa Parlamendi seisukohad olid vastuolus nõukogu seisukohtadega (vt 6. selgitus).

84 Euroopa finantsstabiilsusmehhanism loodi ajutise lahendusena 2010. aasta finantskriisi lahendamiseks. Siiski on see n-ö ajutine lahendus kasutusel olnud juba üle kümne aasta. Komisjon märgib, et Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ei tohiks kasutada, kuid selle võib siiski millalgi uuesti kasutusele võtta⁶⁹.

Mitu sidusrühma on nõudnud ESMi ja EFSFi lisamist ELi õigusraamistikku

85 Analüüsisime peamiste sidusrühmade seisukohti olemasolevate finantsabi rahastamisvahendite kohta. Analüüsis pöörati erilist tähelepanu sidusrühmade ettepanekutele nende täiendavaks konsolideerimiseks.

86 Varasematel aastatel on mitu sidusrühma soovitanud, et ESM tuleks integreerida ELi õigusraamistikku. Komisjon esitas ettepaneku luua Euroopa Valuutafond, mis muudaks ESMi ja lülitaks selle ELi õigusraamistikku. Tunnustasime⁷⁰ komisjoni ettepanekut ning Euroopa Keskpank on avaldanud ka pooldava arvamuse⁷¹. Nõukogu ei kiitnud ettepanekut siiski heaks (vt 7. selgitus).

87 Euroopa Parlament on varem nõudnud ESMi integreerimist ühiste õiguste ja kohustuste hulka, mis on siduvad kõigile ELi liikmesriikidele (ELi õigustik ehk acquis⁷⁵)⁷⁶, ning ESM toetab ka pikaajalist eesmärki integreerida ta ELi raamistikku, säilitades samal ajal oma juhtimise põhijooned. Seda väljendasid eurorühma endine esimees ja ESMi juhatajate nõukogu esimees oma 25. juuni 2018. aasta kirjas toonasele nõukogu eesistujale⁷⁷. Meie töö kinnitas, et need seisukohad on endiselt jõus.

88 EFSFi loomisel määrati sellele fondile väga piiratud tegevusaeg (pärast 30. juunit 2013 ei olnud võimalik luua uusi programme ega sõlmida lepinguid)⁷⁸ ja fondi raamlepingus tunnistatakse võimalust see ESMiga integreerida⁷⁹. ESMi asutamisleping sisaldab ka volitusi käsitlevaid klausleid⁸⁰, mis võimaldavad integreerida EFSF ESMi. Uue ESMi asutamislepinguga, mis on praegu ratifitseerimisel, on neid klausleid EFSFi integreerimiseks veelgi lihtsustatud⁸¹. Vaatamata nendele klauslitele ei ole EFSFi siiski veel ESMiga integreeritud.

Finantsabi rahastamisvahendid ei ole veel konsolideeritud

89 Uurisime, kas olemasoleva finantsabi eraldi hoidmine on õigustatud või on seda võimalik veelgi konsolideerida.

90 Enamik neist vahenditest loodi hädaolukorrale reageerimiseks ning Kreeka laenuleping, EFSF, EFSM ja TERA loodi sõnaselgelt ajutiste lahendustena. Kreeka laenulepingu ja EFSFi tegevus on nüüdseks lõppenud, kuid nende varasid hoitakse ja hallatakse teistest instrumentidest eraldi. Kuigi kõik kaheksa finantsabi rahastamisvahendit olid nende loomise ajal õigustatud, ei ole neid veel konsolideeritud.

91 Oma ettepanekus Euroopa Valuutafondi loomise kohta väljendas komisjon ka konsolideerimise vajadust: „ Tugevam majandus- ja rahaliit eeldab tugevamat juhtimist ja olemasolevate vahendite tõhusamat kasutamist. Praegune süsteem peegeldab endiselt selliste otsuste segu, mis tehti ennenägematu majanduskriisiga toimetulekuks. See on teinekord viinud vahendite paljususe ja aina üksikasjalikumate eeskirjade koostamiseni ning muutnud tegutsemise keeruliseks ja põhjustanud dubleerimise riski. Juhtimis- ja otsustusprotsessi aitaksid tugevdada suurem sünergia, ühtlustatud menetlused ja valitsustevaheliste kokkulepete integreerimine ELi õigusraamistikku.“⁸².

92 COVID-19 kriis kinnitas vajadust konsolideerida ja põhjalikult läbi vaadata kõik need rahastamisvahendid. Kuigi ESM lõi spetsiaalse COVID-19-ga seotud krediidiliini, et anda euroala liikmesriikidele kiiret abi, ei kasutatud seda tegelikult. TERA loodi aga hädaolukorras ja sellega seotud laene kasutas 19 liikmesriiki.

Järeldused ja soovitused

93 Järeldame, et kuigi uut liiki rahastamisvahendite loomiseks oli põhjust, on tükkhaaval ELi finantskeskkonna loomine kaasa toonud killustatud vahendite kogumi, milles kõigil vahendeil on erinevad rahastamisallikad ja juhtimiskord.

94 Leidsime, et on loodud uusi instrumente, et reageerida esilekerkivatele poliitilistele probleemidele ja õiguslikele või praktilistele piirangutele olemasolevate vahendite kasutamisel. Enamik meie hinnatud rahastamisvahendeid (16-st 10), sealhulgas need, mille oli loomise ettpanekut ei olnud teinud mitte komisjon, vaid keegi teine, ei järginud siiski head tava ega lisanud selgeid tõendeid selle kohta, et valitud variant ja selle ülesehitus olid kõige sobivamad (vt punktid 34–36). Selle tulemusena on sarnaste instrumentide juhtimiskord väga erinev, mis suurendab üldist keerukust (vt punktid 39–43).

1. soovitus. Tagada kõigi uute rahastamisvahendite ülesehituse ja võimalike variantide piisav eelnev hindamine

Komisjon peaks

1. tagama olemasolevas raamistikus, et mis tahes tema poolt pakutav uus rahastamisvahend sisaldaks hinnangut valitud ülesehitusele ja vajadusele luua see ELi eelarves või väljaspool seda, ning
2. jagama seda head tava nõukoguga, et kasutada seda edaspidi uute rahastamisvahendite puhul, mida komisjon ei ole veel esitanud.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2024

95 Täheldasime ka seda, et kõigil rahastamisvahenditel ei ole piisavat avalikkuuse ees aruandekohustuse täitmise korda. Hoolimata aruandluse paranemisest puudub konsolideeritud teave kõigi rahastamisvahendite kohta. Kuigi hiljuti vastu võetud eelarve läbipaistvuse aruanne on positiivne samm, ei hõlma see kõiki rahastamisvahendeid (vt punktid 55 ja 56).

2. soovitus. Koguda ja avaldada teavet ELi üldise finantsmaastiku kohta

Komisjon peaks koguma ja avaldama teavet kõikide ELi üldise finantsmaastiku rahastamisvahendite kohta.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2024

96 Lisaks leidsime kontrollikoja auditiõigustega hõlmamata vahendite tulemuslikkuse auditis lünga (vt punktid 59–61) ning puudusid sätted Euroopa Parlamendi kontrolliks rahastamisvahendite üle, mis ei ole tagatud omavahendite ülemmääraga (vt punktid 62 ja 63). Oleme oma varasemates väljaannetes soovitanud, et „ELi poliitika igasuguse rahastamise suhtes tuleks kohaldada avaliku sektori auditeerimisvolitusi“ ning et „kontrollikojale tuleks teha ülesandeks auditeerida kõiki asutusi, mis on loodud väljaspool ELi õiguskorda sõlmitud lepingute alusel, et rakendada ELi poliitikat (sealhulgas Euroopa stabiilsusmehhanismi ja Euroopa Investeerimispanga ELi eelarvega mitteseotud tehinguid“), ning et „mõnel juhul tuleb avaliku sektori auditi mandaadi kehtestamiseks muuta õigusakte“. Samuti soovitasime ESMil anda kontrollikojale volitused, et täita meie poolt ESMi tulemuslikkuse auditeerimises avastatud lünk. Nüüd kordame neid soovitusi. Samamoodi võiksid Euroopa Parlament ja asjaomased institutsioonid koostada kokkuleppe, mis võimaldaks Euroopa Parlamendil lisaks liikmesriikide valitsuste tehtavatele kontrollidele oma kontrolli teha.

97 Erinevalt innovatsioonifondist loodi moderniseerimisfond väljaspool ELi eelarvet (vt punkt 43). Selle tulemuseks on teine juhtimiskord, puudub Euroopa Parlamendi poolne kontroll ja kontrollikojal ei ole õigusi fondi auditeerida (vt punktid 43, 59–61 ja 63).

98 Kuigi me tunnustame hiljutisi edusamme, mida on tehtud mitut liiki rahastamisvahendite ELi eelarvesse konsolideerimisel, ei ole lihtsustamise potentsiaali veel täielikult ära kasutatud. Leidsime, et 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistikuga on tehtud suuri edusamme ELi finantsmaastiku konsolideerimisel, eelkõige integreerides ELi eelarvesse varem Euroopa Arengufondist rahastatud meetmed. EL konsolideeris ka mitmeid ELi eelarvelisi investeerimisvahendeid programmi „InvestEU“ ning naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames (sealhulgas Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (vt punktid 73–79). Sellegipoolest usume, et ka moderniseerimisfondi saaks ELi eelarvesse konsolideerida.

3. soovitus. Teha ettepanek integreerida moderniseerimisfond ELi eelarvesse

Komisjon peaks tegema ettepaneku integreerida moderniseerimisfond järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ELi eelarvesse, võttes arvesse selle fondi eripära.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2025

99 Finantsabi rahastamisvahendite puhul leidsime võimalusi lihtsustada praegust korda, mis on keeruline (vt punktid 80–88) ja põhjendamatult erinevat kohtlemist (vt punkt 52). Mõnel juhul leidsime, et komisjon oli teinud kindlaks piirangud praeguses korras, näiteks makromajandusliku finantsabi instrumendis ja maksebilansi toetamise süsteemis, ning pakkus välja lahendused, mida seadusandjad ei ole kasutusele võtnud (vt punktid 82 ja 83). Eelkõige on komisjon tunnistanud, et Euroopa stabiilsusmehhanismi jätmine väljapoole ELi õigusraamistikku nõrgendab juhtimist ja otsuste tegemist (vt punkt 91). Mitu sidusrühma, sealhulgas komisjoni, nõukogu, Euroopa Keskpanga, Euroopa Parlamendi ja eurorühma presidendid, on nõudnud Euroopa stabiilsusmehhanismi (ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi) lisamist ELi õigusraamistikku (vt punktid 85–91). Eurorühma esimees ja Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu esimees olid integratsiooni küsimuses samal seisukohal (vt punkt 87). Sellega seoses märgime, et vastupidiselt muudele komisjoni loodud kriisireageerimismehhanismidele, nagu eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) ja taasterahastu „NextGenerationEU“, ei kasutanud liikmesriigid tegelikkuses Euroopa stabiilsusmehhanismi COVIDiga seotud krediidiliine (vt punkt 92).

4. soovitus. Teha ettepanek olemasolevate finantsabi instrumentide integreerimiseks ja konsolideerimiseks

Komisjon peaks

1. tegema koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa stabiilsusmehhanismiga, et jõuda ühisele seisukohale Euroopa stabiilsusmehhanismi integreerimise kohta ELi õigusraamistikku;
2. esitama uued seadusandlikud ettepanekud olemasolevate finantsabi instrumentide konsolideerimiseks.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2025

V auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Jan Gregor, võttis käesoleva aruande vastu Luxembourgis 17. jaanuaril 2022.

Lisad

I lisa. Analüüsitud rahastamisvahendite suurus ja maht

II lisa. Tingimuslikud kohustused ja ühine eraldisfond

ELi eelarveraamistik sisaldab kolme peamist tingimuslike kohustuste allikat:

• eelarvelised tagatised – rakenduspartneritele antud tagatised (kõige olulisem on EIP grupp). 2021.–2027. aasta MFRi puhul koondati need tagatised kahte põhikatuskavva – programmi „InvestEU“ ja EFSD+. Varasematest mitmeaastastest finantsraamistikest on olemas ka varasemad eelarvelised tagatised, mis hõlmavad EFSI-t, EFSD-d ja EIP välislaenude andmise volitust. Kõigi nende rahastamisvahendite raames annab EL tagatisi rakenduspartnerite tagatud rahastamis- ja investeerimistoimingute kahjumi katmiseks;
• finantsabi kolmandatele riikidele – 2021.–2027. aasta MFRi puhul kohaldatakse neid makromajandusliku finantsabi ja Euratomi laenude suhtes. Sellistel juhtudel rahastatakse iga laenu vastava ELi võlakirjaemissiooniga, mille maht vastab täielikult ELi antud laenu summale. ELi jaoks on kohustus tingimuslik, sest ELi võla tasumiseks ei ole vaja ELi vahendeid, välja arvatud juhul, kui abisaajariik jätab oma kohustused täitmata;
• finantsabi ELi liikmesriikidele, nagu maksebilansi toetamise mehhanismi, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi, TERA ja liikmesriikidele varem antud Euratomi laenude puhul. Need sarnanevad ELi mittekuuluvatele riikidele antavale finantsabile, kuid laene antakse ELi liikmesriikidele.

ELi liikmesriikidele antavast finantsabist tulenevad tingimuslikud kohustuste tagamiseks ei ole eraldisi moodustatud. Seega, kui liikmesriik jätab tagasimakse tegemata, peaks EL võtma vajalikud summad teistelt liikmesriikidelt, kasutades mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära ja omavahendite ülemmäära vahelist manööverdamisruumi.

Seevastu eelarvelistest tagatistest ja kolmandatele riikidele antavast finantsabist tulenevad tingimuslikud kohustused on osaliselt eraldistega tagatud. Eraldise eesmärk on katta eeldatav kahjum ja see sisaldab ootamatute kahjude varu (eraldise määr varieerub sõltuvalt vahendist vahemikus 9–50%). See säte kaitseb ELi eelarvet kohustuste täitmata jätmise eest, kuid nõuab, et raha paigutataks mõnda fondi.

Varem hallati eelarveliste tagatiste andmiseks moodustatud eraldisi eraldi (iga tagatisfond haldas neid eraldi) ja mõnel juhul delegeeriti need rakenduspartneritele (nt EIP grupp). Finantsmääruse artikliga 212 tehtud muudatustega nõuti siiski, et rahastamisvahenditest, eelarvelistest tagatistest või finantsabist tulenevad finantskohustused peavad olema ühises eraldisfondis. 2021.–2027. aasta MFRi jaoks on komisjon otsustanud luua ühise eraldisfondi, mis seni sisaldab sätteid kõigi eelarveliste tagatiste ja kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta ning mida haldab komisjon tsentraalselt. 2021. aasta lõpus oli ühise eraldisfondi hallata 12,3 miljardit eurot.

Komisjon peab ühise eraldisfondi loomist ja sellega seotud varade ülekandmist komisjonile oluliseks sammuks ELi finantskeskkonna tugevdamisel, kuna see koondab mitmesuguseid sarnaseid instrumente (tagatisfondid), mida kasutatakse eri poliitikavaldkondades ja programmides.

III lisa. Rahastamisvahendid, mille puhul kontrollikojal ei ole sõnaselgeid auditeerimisõigusi

IV lisa. Eelarve paindlikkuse kord

ELi eelarve paindlikkuse korra võib jagada viide teemavaldkonda:

1. Eelarve muudatused ja kohandused:

• kirjalikud muutmisettepanekud (enne eelarve täitmist);
• paranduseelarved (eelarve täitmise ajal);
• tehnilised kohandused, konkreetsed kohandused (nt inflatsiooni tõttu).

1. MFRi ülemmäära ületavate vahendite kasutuselevõtmine:

• erivahendid (kuni 21 miljardit eurot kogu 2021.–2027. aasta MFRi jaoks);
  • temaatilised: solidaarsus- ja hädaabireserv, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Brexitiga kohanemise reserv (mis võeti kasutusele eelarvepädevate institutsioonide otsusega);
  • mittetemaatilised: ühtne varuinstrument, paindlikkusinstrument (rakendatakse eelarvepädevate institutsioonide otsusega ja maksete kohandamise korral otse komisjoni poolt);

• liikmesriikidele antava finantsabi tagatised (tagatise kasutamine, kui liikmesriik ei suuda tagasi maksta finantsabina antud laene);
• sihtotstarbelise välistuluga seotud menetlused (konkreetsete välisallikatest saadavate eelarveridade lisasummad).

1. Menetlused, mis võimaldavad paigutada raha ümber aastaeelarvesse ja ühest aastast teise:

• ümberpaigutused (kavandatud summade ümbertõstmine komisjoni poolt kas iseseisvalt või eelarvepädevate institutsioonide heakskiidul või nende teavitamisel, järgides finantsmääruse eeskirju ja piiranguid);
• ülekandmised (kasutamata summade ülekandmine ühest aastast teise finantsmääruses sätestatud tingimustel);
• vabastatud kulukohustuste taaskasutamine (nende summade taaskasutamine, mida ei rakendatud kavakohaselt ja mis oleks vastavalt finantsmääruse eeskirjadele muidu tühistatud).

1. Programmisisene paindlikkus:

• programmivälised summad ja paindlikkuspuhvrid ELi programmide raames;
• rubriikidevaheline paindlikkus (15% suurune paindlikkus iga programmi sees, järgides konkreetse eelarverubriigi ülemmäära).

1. Eraldised ja reservid:

• eraldiste pealkirjad (esialgselt kavandatud summad, mida võib kasutada ainult pärast eelarvepädevate institutsioonide heakskiitu);
• negatiivne reserv (reserv kuni 200 miljonit eurot).

Lühendid

EAF: Euroopa Arengufond

EFSD: Euroopa Kestliku Arengu Fond

EFSD+: Euroopa Kestliku Arengu Fond+

EFSF: Euroopa Finantsstabiilsuse Fond

EFSM: Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

EGF: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

EIP: Euroopa Investeerimispank

EMP: Euroopa Majanduspiirkond

ESM: Euroopa stabiilsusmehhanism

HKS: heitkogustega kauplemise süsteem

MFR: mitmeaastane finantsraamistik

SKP: sisemajanduse koguprodukt

TERA: eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu

Mõisted

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Parlamendi iga-aastane otsus, millega antakse komisjonile lõplik heakskiit selle kohta, kuidas eelarvet on täidetud.

Eelarveline tagatis: kohustus kasutada ELi eelarvet, et hüvitada mis tahes kahju, mis on tekkinud, kui toetusesaaja ei täida oma kohustusi, näiteks ei maksa laenu tagasi.

EIP välislaenude andmise volitus: ELi poolt EIP-le antud volitus teha partnerriikides finantstoiminguid ELi eelarvest saadava tagatisega.

ELi hädaolukorra usaldusfondid: ELi hallatavad fondid, mis koondavad raha mitmest allikast, et rahastada peamiselt arengumaadele hädaolukorras või jätkuvas kriisis antavat rahvusvahelist abi.

Euroopa Arengufond: ELi fond, mida hallatakse väljaspool üldeelarvet kuni 2021. aastani ja millest antakse arenguabi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele, mis on ELiga liikmesriikide kaudu assotsieerunud.

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond: Euroala liikmesriikide poolt 2010. aastal Kreeka, Iirimaa ja Portugali abistamiseks loodud ajutine kriisilahendamismehhanism.

Euroopa finantsstabiilsusmehhanism: kriisilahendamismehhanism finantsabi andmiseks finantsraskustes olevatele ELi liikmesriikidele.

Euroopa Investeerimispank: liikmesriikidele kuuluv ELi pank, mis rahastab ELi poliitikat toetavaid projekte peamiselt ELis, kuid ka väljaspool liitu.

Euroopa Kestliku Arengu Fond+: ELi toetuste, tagatiste ja muude finantsinstrumentide pakett, et edendada kestlikku ja kaasavat majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning edendada sotsiaal-majanduslikku vastupanuvõimet peamiselt Aafrikas ja Euroopa naabruses.

Euroopa rahutagamisrahastu: liikmesriikide rahastatav instrument, et tugevdada võimalikku ühist tegevust ELi mittekuuluvates riikides kaitse ja konfliktide ennetamise valdkonnas.

Euroopa stabiilsusmehhanism: alaline kriisilahendamismehhanism finantsabi andmiseks 19 euroala liikmesriigile, kellel on või võivad tekkida finantsraskused.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond: programm, mille algatasid Euroopa Komisjon ja EIP osana Euroopa investeerimiskavast, et kaasata projektiinvesteeringuid majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamiseks ELis. Fond asendati 2021. aastal programmiga „InvestEU“.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid: viis peamist ELi fondi, mis üheskoos toetavad majanduse arengut kogu ELis perioodil 2014–2020: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.

Finantsabi: riikidele laenude vormis antav toetus, mis antakse tingimusel, et riik viib ellu probleemide lahendamisele suunatud poliitikat.

Heitkogustega kauplemise süsteem: heitkoguste vähendamise kava, mis põhineb koguheite piiramisel saastekvootide eraldamisega ettevõtetele või muudele organisatsioonidele, kes võivad neid osta ja müüa vastavalt oma vajadustele.

Innovatsioonifond: ELi programm, mis kasutab ELi heitkogustega kauplemise süsteemist saadavat tulu uuenduslike vähese CO₂ heitega tehnoloogiate toetamiseks.

Kreeka laenuleping: ELi instrument, mis koosneb euroala liikmesriikide kahepoolsetest laenudest, mis loodi 2010. aastal vastuseks Kreeka finantskriisile.

Makromajanduslik finantsabi: finantsabi, mida EL annab partnerriikidele, kellel on maksebilansi- või eelarveraskusi.

Maksebilansi toetamise süsteem: ELi mehhanism keskmise tähtajaga laenude andmiseks euroalavälistele liikmesriikidele, kellel on või võivad tekkida raskused maksebilansi või kapitali liikumisega.

Moderniseerimisfond: ELi programm, milles kasutatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemist saadavat tulu, et aidata kümnel liikmesriigil täita 2030. aasta energiaeesmärke.

Programm „InvestEU“: investeeringutoetuse programm, mille eesmärk on kaasata erasektori investeeringuid ELi jaoks strateegilise tähtsusega projektidesse.

Sihtotstarbeline tulu: ELi eelarvesse makstud summad, mida saab kasutada ainult kindlaksmääratud eesmärgil.

Taaste- ja vastupidavusrahastu: ELi rahalise toetuse mehhanism COVID-19 pandeemia majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks ja taastumise kiirendamiseks, edendades samal ajal rohepööret ja digiüleminekut.

Taasterahastu „NextGenerationEU“: rahastamispakett, mis aitab ELi liikmesriikidel taastuda COVID-19 pandeemia majanduslikust ja sotsiaalsest mõjust.

Tingimuslik kohustus: võimalik maksekohustus, mis võib tekkida sõltuvalt tulevikus toimuvast sündmusest.

Ühine eraldisfond: fond, millest kaetakse rahastamisvahenditest, eelarvelistest tagatistest ja finantsabist tulenevad võimalikud finantskohustused.

Ühtne kriisilahendusfond: ELi pangandusliidu finantseerimisasutuste ühisressursid, mida kasutatakse hoiustajate ja maksumaksjate kaitsmiseks panga maksejõuetuse korral.

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=63502

Ajatelg

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=63502

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Käesoleva tulemusauditi viis läbi ELi rahastamise ja haldamise teemadega tegelev V auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Jan Gregor. Auditit juhtis kontrollikoja liige François-Roger Cazala, keda toetasid kabinetiülem Dirk Pauwels ja kabineti nõunik Stéphanie Girard, valdkonnajuht Alberto Gasperoni, auditijuht José Parente, auditijuhi asetäitja Jitka Benesova ning audiitorid Jan Olšakovský, Attila Horvay-Kovacs, Johanna Oehlin, Paul Sime ja Jesús Nieto Muñoz. Keelealast abi osutas Mark Smith.

Järelmärkused

¹ Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping.

² Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamisleping.

³ Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping.

⁴ Leping, millega muudetakse Euroopa ühenduste asutamislepingute ning Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu teatavaid eelarvesätteid.

⁵ Leping, millega muudetakse Euroopa ühenduste asutamislepingute ning Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu teatavaid finantssätteid.

⁶ Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 29. juuni 1988. aasta institutsioonidevahelise kokkulepe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta.

⁷ Nõukogu otsuse 88/376/EMÜ, Euratom (ühenduste omavahendite süsteemi kohta) artikkel 3.

⁸ Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 29. oktoober 1993. aasta institutsioonidevahelise kokkulepe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta.

⁹ Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkulepe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta.

¹⁰ Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta.

¹¹ Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020.

¹² Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (2021.–2027. aasta MFRi määrus).

¹³ Arvamus 07/2022 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2018/1046 seoses mitmekesise rahastamisstrateegia kehtestamisega üldise laenumeetodina.

¹⁴ Arvamus 08/2022 nõukogu poolt läbi vaadatud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond.

¹⁵ Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 310.

¹⁶ Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (finantsmäärus) artikkel 73.

¹⁷ ELTLi artikkel 314.

¹⁸ ELTLi artikkel 312.

¹⁹ Finantsmääruse artikkel 62.

²⁰ Finantsmääruse artikkel 70.

²¹ Näiteks „The next revision of the Financial Regulation and the EU budget galaxy: How to safeguard and strengthen budgetary principles and parliamentary oversight“, mille tellis Euroopa Parlament ja viis läbi Euroopa Poliitikauuringute Keskus; „EU Financing for Next Decade. Beyond the MFF 2021-2027 and the Next Generation EU“ (Euroopa Ülikooli Instituut koostöös Robert Schumani süvauuringute keskusega).

²² Ülevaade 3/2021: „Kolmandate riikide osamaksed ELile ja liikmesriikidele“.

²³ Allen, R. ja Radev, D. (2007), „Managing and Controlling Extrabudgetary Funds“, OECD Journal on Budgeting, kd 6/4 ja OECD 10 hea eelarvejuhtimise põhimõtet (2015).

²⁴ IMFi tehnilised märkused ja käsiraamatud, eelkõige „Extrabudgetary Funds“.

²⁵ „Framework for assessing public financial management“, eelkõige PEFA näitajad nr 6, 10, 18 ja 30.

²⁶ Finantsmääruse artiklid 6–38.

²⁷ Allen, R. ja Radev, D. (2007), „Managing and Controlling Extrabudgetary Funds“, OECD Journal on Budgeting, kd 6/4, V jagu.

²⁸ Direktiivi 2003/87/EÜ artiklid 10a ja 11b.

²⁹ Parema õigusloome suuniste III peatükk – Mõjuhindamise suunised, lk 15, ning Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe.

³⁰ Allen, R. ja Radev, D. (2007), „Managing and Controlling Extrabudgetary Funds“, OECD Journal on Budgeting, kd 6/4.

³¹ Tehnilised märkused ja käsiraamatud. „Extrabudgetary Funds“ Richard Allen ja Dimitar Radev, IMFi eelarveosakond, juuni 2010.

³² Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Valuutafond (COM(2017) 827 final).

³³ Eurostati pressiteade nr 13/2011 „The statistical recording of operations undertaken by the European Financial Stability Facility“.

³⁴ PEFA, Framework for assessing public financial management, PI - 13.

³⁵ Määrust (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSMi määrus).

³⁶ EFSMi määruse artikli 3 lõige 2a.

³⁷ „PEFA, Framework for assessing public financial management“, PI 6 ja dimensioon 6.3; Allen, Richard ja Dimitar Radev (2007), „Managing and Controlling Extrabudgetary Funds“, OECD Journal on Budgeting, kd 6/4.

³⁸ Finantsmääruse artikkel 247.

³⁹ Komisjoni aruanne rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja tingimuslike kohustuste kohta, COM(2021) 676 (edaspidi „artikli 250 kohane aruanne“).

⁴⁰ Komisjoni 2020. aasta eelarve läbipaistvuse aruanne.

⁴¹ Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 16. detsembri 2020. aastal sõlmitud institutsioonidevaheline kokkulepe.

⁴² Lima deklaratsiooni paragrahvi 18 lõige 3. INTOSAI P 1.

⁴³ PEFA, Framework for assessing public financial management, PI 30.

⁴⁴ ELTLi artikli 287 lõige 1.

⁴⁵ Ülevaade 1/2014: „Lüngad, kattuvused ja väljakutsed: ELi aruandekohustuse ja avaliku sektori auditeerimiskorra ülevaade“.

⁴⁶ Ülevaate 01/2018 ettepanek 6: Infodokument „ELi rahanduse tulevik: ELi eelarve toimimise reformimine“.

⁴⁷ Arvamus 2/2018: „Liidu õigusraamistikule tugineva Euroopa Valuutafondi loomise 6. detsembri 2017. aasta ettepanekut puudutavad auditeerimise ja aruandekohustusega seotud kaalutlused“.

⁴⁸ Euroopa Parlamendi 7. juuli 2021. aasta resolutsioon Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli kohta – 2019. aasta aruanne (2020/2245(INI)).

⁴⁹ Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Valuutafond (COM(2017) 827 final).

⁵⁰ Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2019. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Valuutafond (2017/0333R(APP)), punkt 5.

⁵¹ PEFA, Framework for assessing public financial management, PI 18.

⁵² ELTLi artikkel 122.

⁵³ Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus uute ettepanekute eelarvekontrolli kohta (2020/C 444 I/05).

⁵⁴ Allen Richard ja Dimitar Radev (2007), „Managing and Controlling Extrabudgetary Funds“, OECD Journal on Budgeting, kd 6/4.

⁵⁵ Komisjon: „Paindlikkus- ja erivahendid“.

⁵⁶ Finantsmääruse artikkel 20.

⁵⁷ 2021.–2027. aasta MFRi määruse preambuli punkt 5.

⁵⁸ Eelarve projekti töödokument, V osa: eelarve täitmine ja sihtotstarbeline tulu, COM (2022) 400.

⁵⁹ Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/856 innovatsioonifondi toimimise kohta.

⁶⁰ Allen Richard ja Dimitar Radev (2007), „Managing and Controlling Extrabudgetary Funds“, OECD Journal on Budgeting, kd 6/4.

⁶¹ Näiteks Euroopa Parlamendi resolutsioon EAFi integreerimise kohta ELi eelarvesse, 95/C 249/03; Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Arengufondi eelarvesse kandmise kohta, 2003/2163(INI).

⁶² Näiteks teatis Commission de la Commission au Conseil: La budgétisation du FED et son financement par les ressources propres da la Communauté, SEC(73) 2149; Report on arrangements and possibilities for budgetising the EDF, SEC(94) 640; komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: AKV riikidega tehtava koostöö täielik integreerimine ELi eelarvesse, KOM(2003) 590.

⁶³ 2021. aasta lõpus finantsabi saanud ELi liikmesriigid olid: Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia.

⁶⁴ ELi mittekuuluvad riigid, kes said 2021. aasta lõpus finantsabi, olid Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Jordaania, Kosovo, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Tuneesia ja Ukraina.

⁶⁵ Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse süsteem rahalise abi andmiseks liikmesriikidele, kelle rahaühik ei ole euro COM(2012) 336, lõige 2 (seletuskiri).

⁶⁶ Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse üldsätted kolmandatele riikidele antava makromajandusliku finantsabi kohta, 2011/0176 (COD).

⁶⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 778/2013/EL täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale.

⁶⁸ Makromajandusliku finantsabi toimingute metahindamine (2010–2020), lõpparuanne, lk 13.

⁶⁹ Komisjon: Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM).

⁷⁰ Arvamuse 2/2018: „Liidu õigusraamistikule tugineva Euroopa Valuutafondi loomise 6. detsembri 2017. aasta ettepanekut puudutavad auditeerimise ja aruandekohustusega seotud kaalutlused“ punkt 8.

⁷¹ Euroopa Keskpanga arvamus seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa Valuutafond (2018/C 220/02).

⁷² „Completing Europe’s Economic and Monetary Union“, Jean-Claude Junckeri ning Donald Tuski, Jeroen Dijsselbloemi, Mario Draghi ja Martin Schulzi tihedas koostöös valminud aruanne, 22. juuni 2015.

⁷³ Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Valuutafond (COM(2017) 827 final).

⁷⁴ Finantsmääruse artikkel 70.

⁷⁵ Euroopa Parlamendi 12. juuni 2013. aasta resolutsioon Euroopa demokraatia tugevdamise kohta tulevikus 2016/C 065/10, punkt 11.

⁷⁶ Euroopa Parlamendi resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Valuutafondi asutamise kohta (2017/0333R(APP)), punkt 1.

⁷⁷ Esimees Centeno kiri eesistuja Donald Tuskile.

⁷⁸ Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, Statuts coordonnés au 23 avril 2014.

⁷⁹ EFSFi raamlepingu artikli 13 lõige 10.

⁸⁰ ESMi asutamislepingu artikli 40 lõige 2.

⁸¹ Muudetud ESMi asutamislepingu (ratifitseerimisel) artikli 40 uus lõige 4.

⁸² Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Valuutafond (COM(2017) 827 final).

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023

PDF	ISBN 978-92-847-9436-2	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/54869	QJ-AB-23-004-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-9439-3	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/359037	QJ-AB-23-004-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2023

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• järgmise vormi kaudu: european-union.europa.eu/contact-eu/write-us_et.

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lexʼi (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed
Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.