ELi ühisettevõtteid käsitleva Euroopa Kontrollikoja 2020. aasta aastaaruande tutvustus

Lühendid

Lühendite loetelu hõlmab ELi ühisettevõtteid ja muid käesolevas aruandes kajastatud liidu organeid.

Lühend	Täisnimi
ABAC	Komisjoni keskne finantsteabesüsteem tekkepõhise raamatupidamise kohta
ARES	Komisjoni keskne dokumendihaldussüsteem
ARTEMIS	Ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides
BPT	Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte
COMPASS	Komisjoni keskne e-toetuste süsteem toetuste haldamiseks
COSO	Treadway komisjoni toetavate organisatsioonide komitee
CS	Ühisettevõte Clean Sky
DG RTD	Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat
EASA	Euroopa Liidu Lennundusohutusamet
ECSEL	Ühisettevõte ECSEL – Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel
ENIAC	Euroopa Nanotehnoloogiaalgatuse Nõuandekogu
EIT	Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut
EL	Euroopa Liit
EUAN	Euroopa Liidu asutuste võrgustik
EURATOM	Euroopa Aatomienergiaühendus
EuroHPC	Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte
EVM	Saavutatud väärtuse analüüs
FP7	Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (2007–2013)
FCH	Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte
Programm „Horisont 2020“	ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ (2014–2020)
ICF	Komisjoni 2017. aasta sisekontrolliraamistik
IKT	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
IFAC	Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon
IMI	Innovatiivsete Ravimite Algatuse Ühisettevõte
INTOSAI	Kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheline organisatsioon
ISAd	IFACi rahvusvahelised auditistandardid
ISSAId	INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid
ITER	Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor
ITER-IO	ITERi Rahvusvaheline Termotuumaenergeetika Organisatsioon
MFR	Mitmeaastane finantsraamistik
OLAF	Euroopa Pettustevastane Amet
PMO	Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet
S2R	Ühisettevõte Shift2Rail (Euroopa raudteealgatus)
SESAR	Euroopa taeva lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi väljaarendamisega tegelev ühisettevõte
TEN-T	Üleeuroopalise transpordivõrgu programm
ELTL	Euroopa Liidu toimimise leping

Kokkuvõte

I Meile antud mandaadi alusel auditeerime igal aastal ELi üheksa ühisettevõtte (edaspidi „ühisettevõtted“) raamatupidamise aastaaruandeid ning nende aluseks olevaid tehinguid: kaheksat ühisettevõtet, mis tegutsevad praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020“ raames, ning ühisettevõtet „Fusion for Energy“ (F4E)

II Esitasime kõigi üheksa ühisettevõtte 31. detsembril 2020 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse kohta märkusteta auditiarvamuse. F4E parandas märkimisväärselt 2020. aasta raamatupidamise aastaaruandes esitatud teabe kvaliteeti, esitades hinnangu ITERi projekti tarnekohustuste täitmise kogukulude kohta, mille hindas 17,97 miljardile eurole (2020. aasta hindades). Meie „asjaolu rõhutamise“ punktis juhitakse tähelepanu asjaolule, et mis tahes muutused peamistes eeldustes võivad kaasa tuua märkimisväärse kulude suurenemise või edasised viivitused ITERi projekti rakendamisel.

III Samuti esitasime märkusteta arvamuse kõigi üheksa ühisettevõtte 2020. aasta raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete ja tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

IV Kokkuvõttes kinnitas meie audit ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete ja nende aluseks olevate tehingute kohta varasematel aastatel saadud positiivseid tulemusi. Täheldasime aga mitmeid parandamist vajavaid küsimusi eelarvehalduse ja finantsjuhtimise, mitterahaliste toetuste, toetusmaksete, hankemenetluste, inimressursside ja usaldusväärse finantsjuhtimise valdkonnas.

V 2020. aasta lõpus, s.o seitsmendal aastal oma kümneaastasest kestusest, olid need ühisettevõtted kulukohustustega sidunud juba ligi 77% programmi „Horisont 2020“ teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavast, aga täitnud ainult ligi 62% liikmetele seatud toetuseesmärkidest (koos mitterahalise toetusega lisategevusele). Ühisettevõtted on saavutanud erineval määral tulemusi võrreldes nende asutamismäärustes seatud eesmärkidega programmi „Horisont 2020“ meetmete jaoks. Need erinevused on osaliselt tingitud erinevatest uurimisvaldkondadest, milles ühisettevõtted tegutsevad, näiteks projektide pikk kestus teadusuuringute laadi ja neid rakendavate ülemaailmsete konsortsiumide suure arvu tõttu. Lisaks on olemas oht, et haldusressursside tase ei pruugi olla piisav, kuna mitme mitmeaastase finantsraamistiku programmi raames samaaegselt rakendatavate projektide arv järjest suureneb.

VI Ühisettevõtete sisekontrollid olid üldiselt mõjusad ja toetusmaksete puhul teatasid ühisettevõtted, et järelauditite tulemuste põhjal oli 2020. aasta allesjäänud veamäär 2% suurusest olulisuse piirmäärast allpool. Kooskõlas järelauditi tulemustega näitavad meie enda tehtud toetuste maksete auditid, et vigade peamiseks allikaks on personalikulud ning et eelkõige teevad rohkem vigu VKEdest toetusesaajad. Tulevaste teadusuuringute raamprogrammide veamäärade stabiliseerimist allapoole olulisuse piirmäära aitaks tagada programmi „Horisont 2020“ personalikulude deklareerimise eeskirjade edasine ühtlustamine ja õiguskindlusetuse vähendamine lihtsustatud kuluvõimaluste edasise kasutamisega.

VII 2020. aastal võtsid ühisettevõtted asjakohaseid meetmeid talitluspidevuse säilitamiseks COVID-19 pandeemia ajal ja leevendamaks selle võimalikku mõju nende teenuste osutamisele. Tänu tihedale koostööle ühise valmisoleku nimel ja leevendusmeetmete koordineerimiseks tagasid nad nõuetekohase juhtimiskorra ning tavapärase tegevuse säilitamise pandeemia ajal.

VIII Kõik ühisettevõtted võtsid meie eelmiste aastate tähelepanekute põhjal parandusmeetmeid. 19-st tähelepanekust, mida ei olnud 2019. aasta lõpuks veel käsitletud, kõrvaldati 16 tähelepanekus loetletud puudused (84%), ning kolme tähelepaneku (16%) käsitlemine oli 2020. aasta lõpus pooleli või ei olnud seda veel alustatud.

Mida me auditeerisime

Ühisettevõtete õiguslik alus ja ülesehitus

01 Ühisettevõtted on komisjoni ja tööstusharude ning mõningatel juhtudel ka teadus- või valitsustevaheliste organisatsioonide vahelised avaliku ja erasektori partnerlused, mis on loodud ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel või ühisettevõtte Fusion for Energy (F4E) puhul Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (Euratomi leping) artiklite 45–51 alusel, et toetada turupõhiseid projekte teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilistes valdkondades.

02 Ühisettevõtted kui iseseisvad juriidilised isikud koostavad ise oma teadusuuringute kavad ja annavad toetusi, peamiselt avatud projektikonkursside kaudu. Erandiks on ühisettevõte F4E, kes vastutab ELi panuse andmise eest rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projekti, ja Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (EuroHPC), kes käivitab peamiselt hankeid Euroopa superarvutite soetamiseks ja hooldamiseks.

03 Joonisel 1 on kujutatud üheksa ühisettevõtet ja konkreetsed teadus- ja innovatsioonivaldkonnad, milles nad tegutsevad.

Programmi „Horisont 2020“ raames tegutsevad ühisettevõtted

04 Joonisel 2 on esitatud ülevaade ühisettevõtete arengust seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ raames. Praegu rakendavad programmi „Horisont 2020“ projekte kaheksa ühisettevõtet, mis on kavandatud toimima 10-aastasel perioodil kuni 2024. aastani, välja arvatud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (EuroHPC), mis jätkab tegevust kaheksa aastat, kuni 2026. aastani.

05 Nende teadus- ja innovatsioonitegevus hõlmab transporti (CS, SESAR ja S2R), rohelist energiat (FCH), tervishoidu (IMI), ringmajandust (BPT), digiteerimist (ECSEL) ja superandmetöötlust (EuroHPC). EuroHPC sai iseseisvaks 23. septembril 2020 ja seda auditeeriti esimest korda eelarveaastal 2020.

F4E tegutseb Euratomi raames ITERi rajamiseks

06 ITERi projektis osaleb seitse ülemaailmset partnerit: EL, keda esindab Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom)^[1], Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Jaapan, Hiina, Lõuna-Korea ja India. EL^[2] on võtnud endale juhtrolli, kattes 45% ehituskuludest. Teiste ITERi liikmete osa on umbes 9% liikme kohta.

07 ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (F4E) loodi 2007. aasta aprillis 35 aastaks kohaliku asutusena, mis vastutab Euroopa panuse eest ITERi projekti. Selle peamine ülesanne on hallata Euratomi panust ITER-IOsse, mis vastutab ITER-projekti rakendamise eest. Ta koordineerib tegevust ja teeb vajalikke hankeid, valmistudes tuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste ehitamiseks.

08 F4Ed rahastavad peamiselt Euratom (umbes 80%) ja ITERi asukohaliikmesriik Prantsusmaa (umbes 20%). Komisjoni viimane prognoos ITERi projekti Euroopa osa rahastamiseks F4E-le vajaliku Euratomi kogueelarve kohta (2018) on ligikaudu 15 miljardit eurot (jooksevhindades), mis sisaldab ka tuumaenergia käitamise kulusid aastatel 2028–2035. Asukohariik (Prantsusmaa) ja Euratomi liikmesriigid (sealhulgas assotsieerunud riigid Šveits ja Ühendkuningriik) annavad täiendavalt 3,3 miljardit eurot (jooksevhindades). ELi nõukogu kiitis 2021. aasta veebruaris heaks umbes 5,6 miljardi euro (jooksevhindades) suuruse Euratomi panuse F4Esse mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027^[3].

09 31. jaanuaril 2020 astus Ühendkuningriik EList ja Euratomist välja. Ühendkuningriigi väljaastumislepingu kohane üleminekuperiood, mille jooksul peeti Euratomiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle, lõppes 31. detsembril 2020. Ühendkuningriik saab Euratomi assotsieerunud riigiks täieõiguslike liikmesriikidega võrdsetel tingimustel, kui ratifitseeritakse Ühendkuningriigi ja ELi vahelisele kaubandus- ja koostöölepingule lisatud protokoll Ühendkuningriigi ühinemise kohta ELi programmidega.

Ühisettevõtted paiknevad Euroopa Liidus

10 Seitse ühisettevõtet asub Brüsselis (SESAR, CS, IMI, FCH, ECSEL, BPT ja S2R). EuroHPC asub Luxembourgis ja F4E asub Hispaanias Barcelonas, kuid peamisi ITERi tuumasünteesirajatisi ehitatakse Prantsusmaale Cadarache’i (vt joonis 3).

11 Teadus- ja innovatsioonitegevuse elluviimiseks toovad ühisettevõtted kokku tööstus- ja teadusvaldkonna osalejaid kogu maailmas. Ligikaudu 88,5% nende vahenditest kasutatakse ELi liikmesriikidest pärit osalejate tegevuse kaasrahastamiseks ja ligikaudu 11,5% ELi mittekuuluvatest riikidest pärit osalejate tegevuse kaasrahastamiseks.

Ühisettevõtete juhtimismudelid

12 Enamik neist kasutab kahepoolset mudelit, kus komisjon ja tööstusharusid (teatud juhtudel ka teadusringkondi) esindavad erasektori partnerid on esindatud juhatuses ja aitavad kaasa ühisettevõtte tegevusele (CS, IMI, FCH, BPT ja S2R). Ülejäänud kasutavad kolmepoolset mudelit, mis hõlmab osalevate riikide või valitsustevaheliste organisatsioonide, komisjoni ja enamasti erasektorit esindavate partnerite esindajaid, kes osalevad juhatuses ja aitavad kaasa ühisettevõtte tegevusele (ECSEL, SESAR ja EuroHPC).

Ühisettevõtete seitsmenda raamprogrammi ning programmi „Horisont 2020“ teadus- ja innovatsioonitegevust rahastavad kõik liikmed koos

13 FP7 ja programmi „Horisont 2020“ projekte ellu viivate ühisettevõtete puhul osalevad ühisettevõtete teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamises nii EL kui ka tema partnerid:

•  EL (keda esindab komisjon) annab rahalist toetust peamiselt FP7 ja programmi „Horisont 2020“ raames, et kaasrahastada ühisettevõtete teadus- ja innovatsiooniprojekte^[4];
•  tööstus- ja teaduspartnerid (erasektori liikmed) annavad mitterahalist toetust, viies ellu ühisettevõtete teadus- ja innovatsioonitegevust, millesse nad investeerisid oma rahalisi vahendeid, inimressursse, vara ja tehnoloogiaid;
•  mõnel juhul toetavad ühisettevõtete tegevust ka osalevad riigid või valitsustevahelised organisatsioonid;
•  nii EL kui ka tema partnerid annavad võrdset toetust ühisettevõtete halduskulude rahastamiseks.

14 Eelmises mitmeaastases finantsraamistikus (2007–2013) kasutasid ühisettevõtted ligikaudu 3,6 miljardit eurot (ca 7%) FP7 kogueelarvest. Kuna erasektorit esindavate partnerite mitterahalise toetuse summa peab olema vähemalt sama suur kui ELi eraldatud kaasrahastamine, kaasatakse ELi 3,6 miljardi suuruse toetuse abil FP7 teadusuuringute ja innovatsiooniprojektideks kokku ligikaudu 8,7 miljardit eurot.

15 Praeguses mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) haldavad ühisettevõtted umbes 7,7 miljardit eurot (10%) programmi „Horisont 2020“ kogueelarvest. Jooniselt 4 nähtub aga, et ELi sellise toetussumma võimendamise abil peaks kaasatama ligikaudu 19,7 miljardit eurot teadusuuringute ja innovatsiooni projektidesse programmi „Horisont 2020“ valdkondades, millega tegelevad ühisettevõtted. Nimetatud summa hõlmab osalevate riikide otseseid osamakseid ECSELile ja EuroHPC-le.

16 Seitsmenda raamprogrammi puhul pidid ühisettevõtted tagama, et erasektori liikmete ja teiste partnerite osalus kokku oleks vähemalt võrdväärne ELi toetusega. Programmi „Horisont 2020“ tegevuse jaoks määratletakse asjaomase ühisettevõtte asutamismääruses kindlaks ELi rahalise osaluse maksimumsumma ning erasektorit esindavate liikmete ja muude partnerite mitterahalise ja/või rahalise toetuse miinimumsumma^[5] ühisettevõtte programmi „Horisont 2020“ teadus- ja innovatsiooniprojektides (vt joonis 5).

17 Programmi „Horisont 2020“ raames eristatakse erasektori liikmete puhul kahte liiki mitterahalist toetust:

•  kõigi ühisettevõtete puhul peavad erasektorit esindavad liikmed panustama teatava miinimumsumma ühisettevõtte teadus- ja innovatsiooniprojektide kogukuludesse (mitterahaline toetus põhitegevusele);
•  nelja ühisettevõtte puhul (CS, FCH, BPT ja S2R) peavad erasektorit esindavad liikmed ka toetama kindlaksmääratud miinimumsummas mitterahaliselt tegevusi, mida tehakse küll väljaspool ühisettevõtete töökavasid, kuid mis aitavad kaasa nende eesmärkide saavutamisele (mitterahaline toetus lisategevusele).

18 2020. aastal oli kõigi ühisettevõtete maksete kogueelarve 2,3 miljardit eurot (2019. aastal 1,9 miljardit eurot). 2020. aastal oli kaheksa teadus- ja innovatsioonitegevuses osaleva ühisettevõtte maksete eelarve 1,5 miljardit eurot (2019. aastal 1,2 miljardit eurot) ja F4E oma 0,8 miljardit eurot (2019. aastal 0,7 miljardit eurot).

19 2020. aasta lõpus töötas programmi „Horisont 2020“ raames tegutsevates ühisettevõtetes 241 töötajat (ajutised teenistujad ja lepingulised töötajad) ja üheksa lähetatud riiklikku eksperti (2019. aastal 229 töötajat ja kaheksa lähetatud riiklikku eksperti). Ühisettevõttes F4E oli 433 töötajat (ametnikud, ajutised teenistujad ja lepingulised töötajad) ja kaks lähetatud riiklikku eksperti (2019. aastal 437 töötajat ja kaks lähetatud riiklikku eksperti).

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus

20 Iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava on toodud joonisel 6.

Meie audit

Meie volitused ja teiste töö kasutamine

21 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 287 tulenevalt auditeerisime üheksa ühisettevõtte (SESAR, CS, IMI, FCH, ECSEL, BPT, S2R, EuroHPC ja F4E) 31. detsembril 2020 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandeid ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust (vastavusaudit).

22 Ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse auditi puhul ning kooskõlas ELi finantsmääruse artikli 70 lõikega 6 ja artikliga 71 võtsime oma arvamuse aluseks ühisettevõttega lepingu sõlminud sõltumatu välisaudiitori lõplikud auditiaruanded. Iga ühisettevõtte puhul uurisime välisaudiitorite audititöö kvaliteeti kõige veaohtlikemates valdkondades.

23 Raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete vastavuse auditeerimisel võtsime arvesse komisjoni ühise audititalituse ja selle lepinguliste välisaudiitorite tehtud järelauditite tulemusi seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ toetuste maksete puhul. Lisaks võtsime arvesse komisjoni siseauditi talituse poolt 2020. aastal tehtud auditite tulemusi ühisettevõtete spetsiifiliste menetluste kohta.

Meie auditi käsitlusviis toetusmaksete puhul

24 Vaatasime 2018. ja 2019. aastal läbi nii komisjoni ühise audititalituse kui ka tema lepinguliste välisaudiitorite tehtud järelaudititest koostatud valimi. Nende läbivaatamiste käigus leiti püsivaid puudusi auditite kvaliteedis ja metoodikaerinevusi^[6]. Seetõttu täiendasime ühisettevõtete toetusmaksete auditeerimisel järelaudititest saadud kindlust toetusesaajate üksikasjaliku auditiga (otsene substantiivne testimine), mille käigus kontrolliti ühisettevõtete antud toetuste maksetehingutest moodustatud valimit. Need tehingud valiti juhuslikult (rahaühiku põhine valim) kõigi 2020. aastal programmi „Horisont 2020“ ja FP7 projekte rakendanud seitsme ühisettevõtte tehtud toetusmaksete hulgast (vahe- ja lõppmaksed)^[7].

Auditi tulemused

Märkusteta arvamused…

… raamatupidamise aastaaruannete kohta

25 Esitasime kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete kohta märkusteta auditiarvamused. Meie hinnangul kajastavad kõigi ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruanded 31. detsembri 2020. aasta seisuga kõigis olulistes aspektides õiglaselt nende finantsseisundit ning majandustulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt kohaldatavate finantsmääruste sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

… kuid F4E puhul lisatud asjaolu rõhutav punkt seoses ELi panusega ITERisse

26 F4E parandas märkimisväärselt 2020. aasta raamatupidamise aastaaruandes esitatud teabe kvaliteeti, esitades hinnangu ITERi projekti tarnekohustuste täitmise kogukulude kohta mitte ITERi arvestusühikutes, vaid hinnates need 17,97 miljardile eurole (2020. aasta hindades). Meie „asjaolu rõhutamise“ punktis juhitakse tähelepanu asjaolule, et mis tahes muutused peamistes eeldustes, mis on seotud prognoosi ja riskipositsiooniga^[8], võivad kaasa tuua märkimisväärse kulude suurenemise ja/või edasised viivitused ITERi projekti rakendamisel^[9].

…ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tulude kohta

27 Esitasime kõigi ühisettevõtete 31. detsembril 2020 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta märkusteta auditiarvamuse. Oleme arvamusel, et tehingud olid kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

… ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete kohta

28 Esitasime kõigi ühisettevõtete 31. detsembril 2020 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta märkusteta auditiarvamuse. Oleme arvamusel, et tehingud olid kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

… kuid meie tähelepanekud käsitlevad mitut parandamist vajavat valdkonda

29 Oma arvamusi kahtluse alla seadmata tõime esile mitu parandamist vajavat küsimust eelarvehalduse ja finantsjuhtimise, mitterahaliste toetuste, toetusmaksete sisekontrolli- ja järelevalveraamistiku, inimressursside, hankemenetluste ja usaldusväärse finantsjuhtimise valdkonnas.

Korduvad puudused maksete iga-aastases planeerimises

30 EuroHPC puhul tehti superarvutite soetamisega seotud lepingute ja toetuslepingute puhul kavandatust oluliselt vähem ettemakseid, mille tulemusel oli tegevuseelarve täitmise määr maksete puhul madal, ligikaudu 23%. ECSEL võttis uuesti kasutusele 57,2 miljonit eurot programmi „Horisont 2020“ tegevustega seotud kasutamata jäänud maksete assigneeringuid, millest ta sai enne aasta assigneeringute kasutamist siiski kasutada vaid 70%. Ka Clean Sky ei kasutanud programmi „Horisont 2020“ projektide taasaktiveeritud tegevuseelarvet (ligikaudu 13 miljonit eurot) enne aruandeaasta maksete assigneeringute kasutamist.

Ühisettevõtted viisid oma seitsmenda raamprogrammi ja TEN-T meetmed peaaegu täielikult ellu, kuid „Horisont 2020“ programmi rakendamisel esineb probleeme

31 2020. aasta lõpus, s.o seitsmendal aastal oma kümneaastasest kestusest, on ühisettevõtted saavutanud erineval määral tulemusi võrreldes ühisettevõtete asutamismäärustes seatud eesmärkidega programmi „Horisont 2020“ meetmete jaoks (mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020). Need erinevused on osaliselt tingitud erinevatest uurimisvaldkondadest, milles ühisettevõtted tegutsevad. Näiteks on IMI-l teadusuuringute laadi ja neid rakendavate ülemaailmsete konsortsiumide suure arvu tõttu pikk projektide kestus. Lisaks valitseb oht, et haldusressursside tase, mis on vajalik nende vahendite õigeaegseks haldamiseks, ei pruugi olla piisav, kuna mitme mitmeaastase finantsraamistiku programmi raames samaaegselt rakendatavate projektide arv järjest suureneb. EuroHPC-l, millele 2020. aasta oli teine tegevusaasta, puudusid ikka veel usaldusväärsed menetlused erasektorit esindavate liikmete ja osalevate riikide deklareeritud mitterahalise toetuse kinnitamiseks ja sertifitseerimiseks.

32 Tabelis 1 antakse ülevaade liikmete toetusest kõnealuste ühisettevõtete programmi „Horisont 2020“ tegevustele 2020. aasta lõpu seisuga. 2020. aasta lõpuks olid need ühisettevõtted täitnud keskmiselt 62% liikmetele seatud toetuseesmärkidest (koos mitterahalise toetusega lisategevusele) ja 54% ilma mitterahalise toetuseta lisategevusele.

Erasektorit esindavad liikmed toetavad oluliselt rohkem väljaspool ühisettevõtete töökavasid toimuvat lisategevust

33 Erasektorit esindavad liikmed peavad andma programmi „Horisont 2020“ meetmeid rakendavatele ühisettevõtetele eri liiki mitterahalist toetust (vt punkt 17).

34 Joonisel 7 on näidatud erasektorit esindavate liikmete keskmise mitterahalise toetuse areng ajavahemikul 2017–2020. Vaatamata lisategevusele antava mitterahalise toetuse märkimisväärsele kasvule ja tähtsusele puudub kohustus avalikustada vastavad mitterahalised toetused raamatupidamise aastaaruandes ning seetõttu jäävad need meie auditi ulatusest välja^[10]. Seega on oht, et mitterahaline toetus lisategevusele ei pruugi olla täielikult kooskõlas ühisettevõtte eesmärkidega. Seda riski leevendavad aga ühisettevõtete sertifitseerimismenetlused mitterahalise toetuse jaoks lisategevusele.

Ühisettevõtetel on tõsiseid raskusi erasektorit esindavate liikmete rahalise toetuse saamisega tegevuskulude katmiseks

35 BPT puhul saavutasid tööstusharu esindavate liikmete mitterahalised toetused lisategevusele 2020. aasta lõpus hinnanguliselt vaid umbes poole ühisettevõtte asutamismääruses sätestatud miinimumeesmärgist. Ehkki BPT ühisettevõtte asutamismäärust muudeti 2018. aastal sõnaselgelt selleks, et võimaldada tööstusharu esindavatel liikmetel ühisettevõtet projektide tasandil rahaliselt toetada vähemalt 182,5 miljoni euro ulatuses, ei teinud tööstusharu esindavad liikmed 2020. aastal ühisettevõtte tegevuskulude katmiseks täiendavaid rahalisi sissemakseid. See näitab, et ühisettevõttel on erasektorit esindavatelt liikmetelt selliste toetuste saamisel märkimisväärseid takistusi ja programmi „Horisont 2020“ lõpuks miinimumeesmärki ei saavutata. Sel põhjusel vähendas komisjon (DG RTD) ühisettevõttele tehtavaid rahalisi sissemakseid 140 miljoni euro võrra. Liikmete toetuse märkimisväärne vähenemine kujutas endast ohtu ühisettevõtte programmi „Horisont 2020“ teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava elluviimisele.

Ligikaudu 77% ühisettevõtete programmi „Horisont 2020“ teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavast on juba rakendamiseks kulukohustustega seotud

36 Nagu näidatud tabelis 2, olid ühisettevõtted 2020. aasta lõpuks juba valinud konkursside võitjad ja/või allkirjastanud toetusprojektide lepingud, mis moodustasid (keskmiselt) 88% programmi „Horisont 2020“ meetmete kaasrahastamiseks kasutada olevast maksimaalsest rahalisest toetusest. Samal ajal võtsid teised liikmed kohustuse anda nendesse projektidesse mitterahalist toetust (keskmiselt) 68% ulatuses oma mitterahalisest toetusest põhitegevusele ja tegevuspõhise rahalise toetuse eesmärkidest, mis on kindlaks määratud vastavates ühisettevõtete asutamismäärustes. Selle tulemusel oli 2020. aasta lõpuks ühisettevõtete raamprogrammi „Horisont 2020“ teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava hinnanguline keskmine rakendamise määr 77%.

Toetusmaksete sisekontroll oli üldiselt tõhus

37 Ühisettevõtted on loonud finants- ja tegevusalasel dokumentide kontrollil põhinevad usaldusväärsed eelkontrollimenetlused. Ühisettevõtted (välja arvatud EuroHPC) rakendasid 2020. aastal täielikult komisjoni sisekontrolliraamistikku, mis põhineb 17 sisekontrollipõhimõttel. Need ühisettevõtted töötasid välja asjakohased näitajad kõigi sisekontrollipõhimõtete jaoks, viisid läbi iga-aastaseid enesehindamisi ja parandasid oma kontrollide tulemuslikkuse seiret. Loodud sisekontrolliraamistikku arendatakse aga pidevalt edasi ning selle kvaliteet sõltub ühisettevõtete peamiste kontrollinäitajate pidevast parandamisest ja iga-aastastest enesehindamistest.

38 2020. aastal tegid ainult kolm ühisettevõtet (IMI, FCH ja ECSEL) endiselt seitsmenda raamprogrammi toetuste lõppmakseid. IMI ja FCH teatasid, et järelauditite tulemuste põhjal olid nende allesjäänud veamäärad 2% suurusest olulisuse piirmäärast allpool (2020. aasta lõpu seisuga). Osalevate riikide riiklike rahastamisasutuste kasutatavad erinevad auditimetoodikad ja -protseduurid ei võimalda aga arvutada ühisettevõtte ECSEL seitsmenda raamprogrammi maksete ühtset allesjäänud veamäära. Seega kohaldasime nende maksete puhul kogu seitsmenda raamprogrammi suhtes DG RTD arvutatud allesjäänud veamäära (2020. aasta lõpu seisuga oli see 3,51%). Arvestades seitsmenda raamprogrammi maksete väikest osakaalu 2020. aastal (ca 8,6%), jääb ühisettevõtte ECSEL 2020. aasta põhitegevusega seotud maksete veamäär allapoole olulisuse piirmäära.

39 Programmi „Horisont 2020“ toetusmaksete kohta teatasid kõik programmi „Horisont 2020“ projekte rakendavad ühisettevõtted, et komisjoni ühise audititalituse järelauditite tulemuste põhjal jäi allesjäänud veamäär 2020. aasta lõpu seisuga allapoole 2% suurust olulisuse piirmäära.

Meie poolt toetusesaajate juures läbi viidud audit 2020. aastal tehtud toetusmaksete kohta tõi välja püsivad süsteemsed vead deklareeritud personalikuludes

40 Mis puudutab ühisettevõtete toetuste aluseks olevate maksetehingute seaduslikkust ja korrektsust, siis näitavad meie audititulemused, et vigade peamiseks allikaks on personalikulud ning et eelkõige teevad rohkem vigu VKEdest toetusesaajad. Tulevaste teadusuuringute raamprogrammide veamäärade stabiliseerimist allapoole olulisuse piirmäära aitaks tagada programmi „Horisont 2020“ personalikulude deklareerimise eeskirjade edasine ühtlustamine ja õiguskindlusetuse vähendamine lihtsustatud kuluvõimaluste edasise kasutamisega.

41 2020. aasta toetusmaksete puhul olid peamised leitud vigade allikad järgmised:

•  vale meetodi kasutamine deklareeritud personalikulude arvutamiseks;
•  tunnitasud, mis ei põhinenud lõppenud eelarveaastal;
•  projekti heaks töötatud tundide ülemmäärade eiramine;
•  juba deklareeritud ja heakskiidetud personalikulude põhjendamatu parandamine järgmisel aruandeperioodil;
•  projektiga otseselt mitteseotud kulud, mis deklareeriti muude otseste kuludena;
•  ostud teiselt konsortsiumis osalevalt toetusesaajalt, mis deklareeriti muude otseste kuludena;
•  deklareeritud kulude eurodesse ümberarvestamisel vale vahetuskursi kasutamine.

Puudused F4E kasutatavas kohalikus IT-rakenduses lepingute haldamiseks

42 F4E kohalikku IT-rakendust (DACC) kasutati varem vaid lepingumuudatuste haldamiseks, aga 2020. aasta märtsis laiendati rakenduse kasutamist COVID-19 pandeemia tõttu, nii et see hõlmas ka uute lepingute haldamist. Kuigi see meede võimaldas F4E-l säilitada talitluspidevuse, ei viinud F4E oma kohalikke IT-rakendusi täielikult vastavusse delegeerimise sisemenetlustega. F4E on küll võtnud olukorra lahendamiseks leevendusmeetmeid, kuid endiselt tuleb lahendada olulised puudused, nagu kontode nõuetekohane kasutamine virtuaalse identiteedi abil ja juriidiliste kohustuste heakskiitmine õiguste ja volituste asjakohase kasutamise abil. Peale selle ei ole F4E raamatupidamissüsteemi alates DACC-süsteemi rakendamisest valideeritud.

Ühisettevõtete koosseisuliste töötajate nappus

43 Ühisettevõtete koosseisuliste töötajate nappus toob kaasa ajutiste töötajate suurema kasutamise või lepinguliste töötajate värbamise. Sellega kaasnevad konkreetsed riskid, nagu võtmepädevuste säilitamise risk, ebaselged aruandluskanalid ja väiksem töötajate tõhusus, mis võib negatiivselt mõjutada ühisettevõtte üldist tulemuslikkust. CS suurendas näiteks märkimisväärselt oma ajutiste töötajate osakaalu: 8%-lt 2017. aastal 24%-le 2020. aastal. Peamiselt oli tegemist alaliste töökohustustega (nt õigusteenistuse assistent, sekretariaadiabi, kommunikatsiooniassistent ja projektijuhi assistent). Lepinguliste töötajate suur osakaal suurendab tavaliselt märkimisväärselt ühisettevõtte tööjõu voolavust ja destabiliseerib veelgi personaliolukorda.

44 Esimesel tegevusaastal keskendus EuroHPC eelkõige põhitegevusega seotud protsessidele ja ülesannetele. Kuna peamiste haldustöötajate vajaduse teemat ei ole veel käsitletud, toob see kaasa puuduste ohu finants-, eelarve- ja personalijuhtimises ning tegevuskulude ja mitterahaliste toetuste sisekontrolliprotsessides. Lepinguliste töötajate suur osakaal (74%) võib lähitulevikus kaasa tuua märkimisväärse tööjõu voolavuse, mis suurendab veelgi juhtimissüsteemi ohustavaid riske.

Avatud hankemenetluse kasutamine teadmiste eelise olukorras

45 Teadmiste eelise korral julgustatakse ühisettevõtteid tegema esialgseid turu-uuringuid hinna kohta ja konsulteerima eelnevalt teiste turul tegutsevate ettevõtjatega, et hinda ning parimat hinna ja kvaliteedi suhet oleks võimalik paremini hinnata. 2020. aasta aprillis algatas FCH näiteks avatud hankemenetluse raamlepingu sõlmimiseks, mis on seotud ühe H2 sertifitseerimissüsteemi loomise projekti kolmanda etapi rakendamisega. Konsortsium, kes oli juba ellu viinud kaks esimest projektietappi ja kes oli seega olukorras, kus tal oli eelis teadmistes, oli ainus taotleja, kes esitas pakkumuse ja finantspakkumuse, mis oli ligilähedane tehnilises kirjelduses kindlaks määratud lepingu hinnangulisele maksimaalsele maksumusele.

Ühisettevõtted ei kasuta komisjoni e-riigihangete lahendust täies ulatuses, ja F4E töötas välja oma portaali

46 ELi finantsmääruses nõutakse, et kõik ELi institutsioonid ja organid, sh ühisettevõtted, töötaksid välja lahendused hindamismenetluste raames andmete esitamiseks, säilitamiseks ja töötlemiseks ja kohaldaksid neid ning looksid sel eesmärgil osalejate jaoks ühtse elektrooniliste andmete vahetuse keskkonna. Seetõttu töötab komisjon praegu välja e-riigihangete lahendust koos integreeritud rahastamis- ja hankeportaaliga ning TEDi e-riigihangete platvormiga, kus kõik avaldatud hanked on avalikult kättesaadavad. E-riigihangete lahendusega juba toetatakse avatud ja piiratud (sealhulgas kiirendatud) menetlusi, keskmise ja madala maksumusega menetlusi ning erakorralisi läbirääkimistega menetlusi ELi institutsioonide ja asutuste, sealhulgas ühisettevõtete jaoks.

47 CS, FCH ja S2R kasutasid 2020. aastal oma avatud hankemenetlustes e-riigihangete lahendust, IMI ja SESAR hakkasid seda kasutama 2021. aasta alguses. BPT ja ECSEL aga ei plaani kasutada platvormi kõiki mooduleid oma suure maksumusega hankemenetluste väikese arvu tõttu. F4E kasutab oma e-riigihangete rakendust, mis ei ole täielikult sünkroniseeritud komisjoni e-riigihangete lahendusega. F4E e-riigihangete rakenduse edasiarendamine võib põhjustada komisjoni arendamisalaste jõupingutuste ja investeeringute tarbetut dubleerimist.

Ühisettevõtted kasutasid 2020. aastal sünergiat COVID-19 kriisist ülesaamiseks

48 2020. aastal analüüsisime meetmeid, mida ühisettevõtted võtsid talitluspidevuse säilitamiseks COVID-19 pandeemia ajal, ja selle võimalikku mõju nende teenuste osutamisele.

Ühisettevõtted tegid COVID-19 pandeemia olukorras talitluspidevuse tagamiseks tihedat koostööd

49 Brüsselis asuvad ühisettevõtted (SESAR, CS, IMI, FCH, ECSEL, BPT ja S2R) tulid oma väiksusele ja piiratud ressurssidele vaatamata küllaltki hästi toime COVID-19 pandeemia mõjuga, kuna nad tegid pandeemia alguses 2020. aasta märtsis tihedat koostööd ühise valmisoleku nimel.

50 Kuna CS, IMI, FCH, ECSEL, BPT ja S2R asuvad samas hoones, võtsid nad 2019. aasta jaanuaris vastu ühise talitluspidevuse kava, sealhulgas ühise IT avariitaastekava, mida testiti jaanuaris ja ajakohastati 2020. aasta veebruaris. SESAR ja F4E võtsid vastavalt 2016. ja 2017. aastal vastu oma talitluspidevuse haldamise dokumendid ning ajakohastasid neid 2019. aastal.

51 Ühise IT avariitaaste kava testid keskendusid järgmisele:

•  organisatsiooni asukoha kasutusvalmidus ja juurdepääs varukontorile;
•  IT-taristu (riist- ja tarkvara) kasutusvalmidus ning
•  EU Logini kontode funktsionaalsus ja kaugjuurdepääs rakendustele.

Testitulemusi analüüsiti ja leitud häirete jaoks koostati lahendused.

52 F4E tegi sarnased testid 2020. aasta märtsis ja alates pandeemia algusest on kaugtöö olnud üldreegel kõigis F4E asukohtades (Barcelona, Cadarache ja Garching). Seega oli kõigil ühisettevõtetel enne COVID-19 pandeemia puhkemist ajakohastatud ja ametlikult heaks kiidetud talitluspidevuse kava.

Ühisettevõtted koordineerisid oma leevendusmeetmeid ja tagasid juhtimise

53 Brüsselis asuvate ühisettevõtete direktorid pidasid igal nädalal koosolekuid, et arutada pandeemia mõju, tegevusriske ja ühist käsitlusviisi nende leevendamiseks. Sarnaseid kohtumisi pidasid ka haldusjuhid ja siseauditiüksused. 2020. aasta mais käivitasid ühisettevõtted IMI juhtimisel kaitsevahendite ühishanke, et tagada oma töötajate ohutus, kui neilt nõutakse kontoris töötamist.

54 Lisaks kohanesid ühisettevõtete juhatused COVID-19 pandeemiaga kiiresti, korraldades kaugkohtumisi ja jätkates 2020. aastal otsuste vastuvõtmist samas tempos kui 2019. aastal. Juhatuse koosolekute arv püsis 2020. aastal stabiilsena – 27 (2019. aastal 25) ning 2020. aastal võeti vastu 110 juhatuse otsust (2019. aastal 108).

Ühisettevõtted täitsid oma hoolsuskohustuse töötajate ees…

55 Selleks et pakkuda töötajatele piisavat tuge COVID-19 pandeemia põhjustatud uute probleemide parimal viisil lahendamiseks, kehtestasid Brüsselis asuvad ühisettevõtted heaolu ja vastupidavuse koolitusprogrammi. 2020. aasta oktoobris osalesid kõigi Brüsselis asuvate ühisettevõtete töötajad koolitusel „Toimetulek COVIDi ajal“, mille algatas SESAR ja viis läbi sertifitseeritud juhendaja. Koolitus hõlmas rühmaarutelusid, et osalejad saaksid vahetada arvamusi oma töötingimuste kohta. Lisaks korraldasid ühisettevõtete direktorid korrapäraseid veebipõhiseid kohtumisi, kus vastati ka töötajate esitatud küsimustele. Veebikoosolekute toimumissagedus oli ühisettevõtetes erinev ja sõltus pandeemia intensiivsusest: kord nädalas kuni kord kuus.

56 Et saada töötajatelt tagasisidet töötingimuste kohta COVID-19 pandeemia ajal, korraldasid viis ühisettevõtet (SESAR, CS, IMI, ECSEL ja BPT) 2020. aasta aprillist novembrini personaliküsitlusi. Neis keskenduti peamiselt kahele aspektile: tööga seotud tingimused, nagu IT-seadmete ja juhtkonna pakutava toe kättesaadavus ja toimimine ning isiklikud kogemused seoses liikumispiirangutega (nt kolleegidega suhtlemise tase, töökoormuse muutumisest tingitud stressitase jne). Küsitluse tulemused näitasid, et enamik ühisettevõtete töötajaid oli rahul juhtkonna juhtimise ja toega ega seisnud silmitsi märkimisväärsete IT-probleemidega. Samas hinnati kõrgeks ka talitluspidevuse tõhusust.

…mis aitas kaasa stabiilsele personaliolukorrale kriisi ajal

57 COVID-19 pandeemial ei olnud mõõdetavat mõju ühisettevõtete töötajate arvule ega vabade ametikohtade määrale. Brüsselis asuvad ühisettevõtted järgivad praegu komisjoni tegevuskava, mis näeb ette järkjärgulist kontorisse naasmist.

Hoolimata COVID-19 pandeemiast andsid ühisettevõtted toetusi…

58 Hoolimata keerulisest olukorrast jäid programmi „Horisont 2020“ rakendavate ühisettevõtete toetuslepingutega seotud eelarvelised kulukohustused 2020. aastal stabiilseks, moodustades 889,2 miljonit eurot (2019. aastal 855,6 miljonit eurot). F4E puhul jätkusid põhitegevusega seotud hanked samas tempos ning tema põhitegevusega seotud lepingute eelarvelised kulukohustused suurenesid 670,5 miljonilt eurolt 2019. aastal 826,1 miljoni euroni 2020. aastal.

59 IMI aitas oluliselt kaasa komisjoni koordineeritud Euroopa ühisele reageerimisele COVID-19 pandeemiale. Ühisettevõte eraldas oma 2020. aasta eelarvest 45 miljonit eurot 2020. aasta märtsis käivitatud kiirkonkursile, mis keskendus koroonaviirusega seotud nakkuste vastu võitlemisele suunatud ravi ja diagnostika väljatöötamisele. Komisjoni täiendavad programmi „Horisont 2020“ vahendid suurendasid konkursi summat 72 miljoni euroni. Pärast ühisettevõtte tavapärasesse projektikonkursi hindamisprotsessi tehtud olulisi muudatusi hinnati kaughindamise teel ja rekordiliselt kiiresti üle 140 laekunud taotluse. Toetuslepingute sõlmimiseks valiti välja kaheksa projekti (kolm ravi ja viis diagnostikat käsitlevat projekti), millele eraldati üle 115 miljoni euro. Projektide rakendamine algas enne 2020. aasta suve.

60 Programmi „Horisont 2020“ meetmeid rakendavate ühisettevõtete puhul püsis keskmine ajavahemik alates ettepanekute esitamise tähtajast kuni toetuslepingute allkirjastamiseni 2020. aastal stabiilsena – keskmiselt 220 päeva (2019. aastal 221 päeva)^[11]. See oli tunduvalt lühem programmi „Horisont 2020“ osalemiseeskirjades sätestatud maksimaalselt lubatud kaheksakuulisest või umbes 240 päeva pikkusest ajavahemikust. See tulemus on peamiselt seletatav ühisettevõtete märkimisväärsete jõupingutustega rakendada õigeaegselt asjakohaseid menetlusi taotluste kaughindamiseks välisekspertide poolt.

…ja tegid toetusesaajatele makseid

61 2020. aastal püsis programmi „Horisont 2020“ rakendavate ühisettevõtete ja F4E põhitegevuse maksete maht viimase nelja aasta suundumusega sarnane. Programmi „Horisont 2020“ rakendavate ühisettevõtete põhitegevuse kogumaksed vähenesid vaid veidi – 847,1 miljonilt eurolt 2019. aastal 827,8 miljoni euroni 2020. aastal. F4E puhul suurenesid lepingutega seotud tegevuskulud 681,3 miljonilt eurolt 2019. aastal 741,1 miljoni euroni 2020. aastal.

62 Hoolimata raskustest sisekontrolliprotsesside tööshoidmisel kaugtöö tingimustes, eelkõige põhitegevusega seotud toetuste vahe- ja lõppmaksete ning keeruliste lepingumaksete puhul, vähenes hilinenud maksete arv keskmiselt 8%-lt 2019. aastal keskmiselt 6%-le 2020. aastal.

F4E tegevus seoses ITERi projektiga hilines

63 F4E teatas, et paljusid tema tarnijaid mõjutas COVID-19 pandeemia ja sellega seotud piirangud. Ühisettevõtte hinnangul oli pandeemia 2020. aasta lõpuks mõne tarne puhul kuni neljakuulisi viivitusi põhjustanud, millest tingituna suurenesid F4E ITERi projekti väljunditega seotud kulud ligikaudu 47 miljoni euro võrra (2008. aasta hindades).

64 Komisjon korraldas 2020. aasta oktoobris veebipõhise küsitluse, et mõista COVID‑19 pandeemia tagajärgi ITERi projektis osalevatele ettevõtetele. Kahe kolmandiku vastajate jaoks oli pandeemial negatiivne mõju, kuna põhjustas viivitusi (70%) ja vähendas nõudlust, millel olid negatiivsed finantstagajärjed (50%). Teisest küljest nõustus 31% vastanutest, et nende osalemine ITERi projektis muudab nende ettevõtte kriisi tagajärgede suhtes vastupidavamaks.

Eelmiste aastate auditileidude põhjal võetud meetmed

65 Enamikul juhtudest on ühisettevõtted parandusmeetmeid võtnud, et käsitleda meie eelmistes iga-aastastes eriaruannetes esitatud tähelepanekuid ja kommentaare. Joonisel 8 on näidatud, et 19 tähelepaneku suhtes, mida ei olnud 2019. aasta lõpuks veel käsitletud, võeti 2020. aastal parandusmeetmeid, mille tulemusel kõrvaldati 16 tähelepanekus loetletud puudused (84%), ning kolme tähelepaneku (16%) käsitlemine oli 2020. aasta lõpus pooleli või ei olnud seda veel alustatud^[12].

Muud ühisettevõtetega seotud auditid ja ülevaated

66 Lisaks ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannetega seotud iga-aastasele auditiaruandele avaldasime 2020. aasta jooksul ka eraldi auditiaruandeid ja ülevaateid, milles käsitleti ühisettevõtteid (vt joonis 9).

Järelmärkused

^[1] Euratomi liikmed on ELi liikmesriigid ning assotsieerunud riigid Šveits ja Ühendkuningriik.

^[2] ELi liikmesriigid ja assotsieerunud riigid Šveits ja Ühendkuningriik.

^[3] Nõukogu otsus 2021/281 (Euratom), millega muudetakse otsust 2007/198 (Euratom), millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised.

^[4] SESARit rahastati ka üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmist eelmise mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) raames ning SESAR ja EuroHPC saavad täiendavat toetust Euroopa ühendamise rahastust praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames.

^[5] SESARi puhul on erasektori partnerite ja Eurocontroli panus määratletud eraldi lepingutes.

^[6] Vt kontrollikoja 2018. aasta aastaaruande 5. peatükk (punktid 5.31–5.34), 2019. aasta aastaaruande 4. peatükk (punktid 4.28 ja 4.29) ja 2020. aasta aastaaruande 4. peatükk (punktid 4.23–4.30).

^[7] EuroHPC jäeti välja, kuna ta tegi 2020. aastal oma toetuslepingute raames ainult eelmakseid.

^[8] Riskipositsioon on riski(de) mõju hinnanguline väärtus korrutatuna konkreetse tegevusega seotud riski(de) tõenäosusega.

^[9] Asjaolu rõhutamise eesmärk on juhtida tähelepanu asjaolule, mida ei ole raamatupidamise aastaaruandes küll olulisel määral valesti esitatud, ent mis on aruande mõistmiseks siiski keskse tähtsusega.

^[10] Asjaomaste ühisettevõtete asutamismääruste artikli 4 lõige 4.

^[11] Andmetes võetakse arvesse kõiki aastal N - 1 avaldatud programmi „Horisont 2020“ rakendavate ühisettevõtete projektikonkursse ja nende aastal N allkirjastatud toetuslepinguid.

^[12] Märkus: ühisettevõtete SESAR, CS, IMI, FCH, ECSEL ja S2R kõigi varasemate aastate tähelepanekute käsitlemine oli tänu parandusmeetmete võtmisele 2020. aasta auditi ajal lõpetatud. EuroHPC puhul oli 2020. aasta esimene auditiaasta.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021

PDF	ISBN 978-92-847-6988-9	doi:10.2865/06874	QJ-09-21-448-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-6996-4	doi:10.2865/390246	QJ-09-21-448-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2021.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (https://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.