Taimekaitsevahendite säästev kasutamine: piiratud edusammud riskide mõõtmisel ja vähendamisel

Kokkuvõte

Taimekaitsevahendid on pestitsiidid, mida põllumajandustootjad kasutavad põllukultuuride kaitsmiseks kahjulike organismide, kahjurite ja haiguste eest. ELis müüakse taimekaitsevahendites kasutatavaid toimeaineid üle 350 000 tonni aastas. Taimekaitsevahendid võivad mõjutada vee ja pinnase kvaliteeti, bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme ning nende jäägid võivad sattuda toidu sisse.

Alates 1991. aastast on EL loonud õigusaktide raamistiku, et anda luba taimekaitsevahendite kasutamiseks, edendada nende säästvat tarvitamist ning vähendada nende kasutamisest tulenevat ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Komisjon kiidab heaks toimeained, mida saab kasutada liikmesriikides turule lubatud taimekaitsevahendites, ja kontrollib, kas liikmesriigid rakendavad asjakohaseid ELi õigusakte. Sellega edendatakse ka integreeritud taimekaitset, et soodustada ennetavate, looduslike ja muude kemikaalivabade kahjuritõrjemeetodite kasutamist enne taimekaitsevahendite appi võtmist.

Komisjon hindab praegu selle poliitikavaldkonna õigusakte, arvestades avalikkuse ja parlamendi suurenevat muret pestitsiidide kasutamisega seotud riskide pärast. Meie töö oli kavandatud seda protsessi täiendama.

Meie peamine eesmärk oli hinnata, kas ELi meetmed on vähendanud taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riske. Komisjon ja liikmesriigid on võtnud meetmeid, et edendada taimekaitsevahendite säästvat kasutamist. Leidsime siiski, et taimekaitsevahendite kasutamise riskide mõõtmisel ja vähendamisel on tehtud vähe edusamme.
Meie töö näitas, et ELi tegevus taimekaitsevahendite säästva kasutamise saavutamiseks on olnud aeglane, ning võimaldas meil teha kindlaks praeguses ELi raamistikus esinevad puudused, mis on välja toodud käesolevas aruandes.

Uurisime, kas ELi õigusaktidega on ette nähtud tõhusad stiimulid taimekaitsevahenditest sõltumise vähendamiseks. ELi eeskirjadega nõutakse, et põllumajandustootjad kohaldaksid integreeritud taimekaitset, mis tähendab, et nad peaksid taimekaitsevahendeid kasutama vaid juhul, kui ennetamine ja muud meetodid ebaõnnestuvad või kui need ei ole tõhusad. Kuigi integreeritud taimekaitse on põllumajandustootjatele kohustuslik, ei ole nad kohustatud pidama arvestust selle üle, kuidas seda kohaldati. Lisaks on jõustamine puudulik.

Ühine põllumajanduspoliitika võib aidata toetada taimekaitsevahendite säästvat kasutamist, näiteks põllumajandusettevõtete kohustuslike nõustamissüsteemide kaudu ning andes rahalist toetust sellistele meetmetele nagu mahepõllumajandus ja keskkonnakavad. Ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate toetuste sidumine õiguslike nõuetega võib aidata neid eeskirju jõustada, kuid integreeritud taimekaitse ei ole praegu nõutav toetuse saamiseks ühise põllumajanduspoliitika raames.

Põllumajandustootjatele alternatiivsete meetodite ja madalama riskiga toodete kättesaadavuse tagamine võib aidata neil kasutada integreeritud taimekaitset. EL lõi 2009. aastal kategooria „madala riskiastmega taimekaitsevahendid“, kuid vaid vähesed neist on praeguseks kasutamiseks kättesaadavad.

Uurisime, kas komisjon ja liikmesriigid hindasid taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riske ja keskkonnamõju ning leidsime, et kogutud ja kättesaadavaks tehtud andmed ei olnud piisavad, et võimaldada tõhusat järelevalvet. Kättesaadav ELi statistika taimekaitsevahendite müügi kohta on koondatud liiga kõrgel tasandil, et sellest kasu oleks, ning taimekaitsevahendite põllumajanduslik kasutamine ei olnud võrreldav.

2019. aasta novembris avaldas komisjon oma hinnangu kahe uue ühtlustatud riskinäitaja kohta. Kumbki näitaja ei näita, mil määral on direktiiv olnud edukas ELi eesmärgi saavutamisel, milleks on taimekaitsevahendite säästev kasutamine.

Nende leidude alusel esitame komisjonile järgmised soovitused:

1. kontrollida, et liikmesriigid muudavad integreeritud taimekaitse üldised põhimõtted praktilisteks kriteeriumideks ja kontrollivad neid põllumajandusettevõtte tasandil; see võimaldab siduda kriteeriumid ühise põllumajanduspoliitika raames tehtavate maksetega 2020. aasta järgsel perioodil;
2. parandada õigusaktide läbivaatamisel taimekaitsevahendite alast statistikat, muutes need kättesaadavamaks, kasulikumaks ja võrreldavamaks; ning
3. hinnata poliitikaeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, parandada ühtlustatud riskinäitajaid või töötada välja uued, võttes arvesse taimekaitsevahendite kasutamist.

Sissejuhatus

ELi taimekaitsevahendite poliitika

Taimekaitsevahendid on pestitsiidid, mida kasutatakse kahjulike organismide, kahjurite ja haiguste vastu võitlemiseks, taimede eluprotsessi mõjutamiseks, taimsete saaduste säilitamiseks ning ebasoovitavate taimede või taimeosade hävitamiseks või kasvu takistamiseks. Taimekaitsevahendite hulka kuuluvad insektitsiidid, fungitsiidid ja herbitsiidid.

Taimekaitsevahendite kasutamine võib avaldada survet keskkonnale; see võib ohustada maapinna ja pinnavee kvaliteeti, mulla kvaliteeti, bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteeme ja inimeste tervist, sealhulgas toidus sisalduvate jääkide kaudu. Põldudele pritsitud taimekaitsevahendid võivad sattuda pinnasesse ja vette (vt joonis 1). Taimekaitsevahendid mõjutavad taimi ja loomi ning võivad põhjustada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist¹, sealhulgas putukate populatsiooni vähenemist. Valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduspoliitika platvorm tuvastas näiteks, et taimekaitsevahendid on üks tolmeldajate arvu vähenemise põhjustajaid².

Allikas: Clearwater, R. L., T. Martin ja T. Hoppe (eds.), „Environmental sustainability of Canadian agriculture: Agri-environmental indicator report series – Report #4“, Agriculture and Agri-Food Canada, Ottawa, 2016, lk 155.

Alates 1991. aastast on ELis ühised eeskirjad taimekaitsevahenditele lubade andmise ja kasutamise kohta (liikmesriikidel olid varem oma seadused). Lisas I on toodud kõige olulisemad ELi õigusaktid taimekaitsevahendite kohta. Kõik taimekaitsevahendid läbivad kaheastmelise loa saamise menetluse: komisjon kiidab kõigepealt heaks toimeained ja pärast seda võivad liikmesriigid heakskiidetud toimeaineid sisaldavad taimekaitsevahendid kaubanduslikus vormis turule lubada (vt II lisa). ELi heakskiitmise kriteeriumide kohaselt ei tohi taimekaitsevahenditel olla kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega lubamatut mõju keskkonnale.

Liikmesriigid esitavad komisjonile korrapäraselt taimekaitsevahendite alast statistikat ja Eurostat avaldab igal aastal ELi statistika müüdud taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete kohta³. Joonis 2 näitab, et taimekaitsevahendites kasutatavate toimeainete kogumüük ELis on viimastel aastatel püsinud üsna stabiilsena. Taimekaitsevahendite müük ei ole otseselt korrelatsioonis nende kasutamisega seotud riskide ja mõjudega. Taimekaitsevahenditest tulenevad riskid ja mõju varieeruvad sõltuvalt nende toimeainetest, aga ka koostisest ning sellest, millal ja kuidas neid praktikas kasutatakse.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda Eurostati veebisaidil avaldatud andmete põhjal (22.7.2019 seisuga). Need andmed ei hõlma konfidentsiaalset teavet, mis vastavalt Eurostati hinnangule moodustab < 3%kogu andmekogumi müügist.

2009. aasta direktiivis pestitsiidide säästva kasutamise kohta⁴ (edaspidi „direktiiv“) on kehtestatud raamistik taimekaitsevahendite säästva kasutamise saavutamiseks, vähendades taimekaitsevahendite kasutamise riske ja mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning edendades integreeritud taimekaitse rakendamist.

Integreeritud taimekaitse on 1970. aastatel tekkinud mõiste, mis keskendub eelkõige kahjurite leviku ennetamisele ja kasutab säästvaid põllumajandustavasid, nagu külvikord ning kahjurikindlate seemnete valimine. See hõlmab ka kahjurite leviku seiret ja kindla taluvusläve määramist, mis aitab otsustada, kas ja millal on vaja kahjuritõrjet. Taimekaitsevahendite rutiinse kasutamisega võrreldes on integreeritud taimekaitse keskkonnasõbralikum lähenemisviis, milles on ühendatud mõistlikud tavad. Integreeritud taimekaitse tähendab taimekaitsevahenditest sõltumise vähendamist: integreeritud taimekaitse rakendamisel kasutavad põllumajandustootjad keemilisi taimekaitsevahendeid ainult vajaduse korral pärast ennetavate, mehhaaniliste, bioloogiliste või muude kemikaalivabade kahjuritõrjemeetodite ammendamist (vt joonis 3). Integreeritud taimekaitse on ELi taimekaitsevahendite alase poliitika oluline osa ja muutus kohustuslikuks 2014. aastal⁵.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda direktiivi 2009/128/EÜ III lisa põhjal.

Alternatiivsete meetodite kasutamise hõlbustamine ja madalama riskiastmega toodete kättesaadavuse tagamine võib aidata toetada säästvamat kahjuritõrjet. 2009. aasta taimekaitsevahendite määrusega⁶ (edaspidi „taimekaitsevahendite määrus“) võeti kasutusele madala riskiastmega taimekaitsevahendite mõiste. Selleks, et taimekaitsevahend oleks liigitatud madala riskiastmega vahendiks, võib see sisaldada üksnes toimeaineid, mis on heaks kiidetud madala riskiastmega ainena⁷, ja ei tohi sisaldada probleemseid aineid. 2019. aasta septembri seisuga oli heakskiidetud 16 madala riskiastmega toimeainet (3%heakskiidetud toimeainetest). Lisaks võeti taimekaitsevahendite määruses kasutusele põhiainete mõiste; EL on kiitnud heaks 20 sellist ainet, mida kasutatakse peamiselt muuks otstarbeks kui taimekaitse (nt toiduks).

Komisjon, liikmesriigid ning taimekaitsevahendite kasutajad (nt põllumajandustootjad) täidavad ELi taimekaitsevahendite alases poliitikas olulist rolli. Joonisel 4 on esitatud osa põhiülesannetest, mis on käesoleva aruande jaoks olulised.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

Üldsuse ja sidusrühmade (sealhulgas Euroopa Parlamendi) suureneva huvi tõttu otsustasime viia läbi ELi taimekaitsevahendeid käsitleva poliitika auditi. Komisjon hindab praegu selle poliitikavaldkonna õigusakte ja loodame, et meie aruanne täiendab seda hinnangut.

Meie peamine eesmärk oli hinnata, kas ELi meetmed on vähendanud taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riske, keskendudes ajavahemikule pärast 2009. aastal toimunud ELi taimekaitsevahendite kasutamise raamistiku läbivaatamist (vt lisas I esitatud nimekirja peamistest asjaomastest ELi eeskirjadest). Küsimusele vastamiseks uurisime, kas:

• ELi raamistik pakub stiimuleid taimekaitsevahenditest sõltumise vähendamiseks, sealhulgas integreeritud taimekaitse jõustamiseks ning tavapäraste ja kõrgema riskiga taimekaitsevahendite kasutamise pärssimiseks;
• komisjon ja liikmesriigid mõõdavad taimekaitsevahendite kasutamise riski ja keskkonnamõju.

Auditi eesmärk ei olnud uuesti hinnata taimekaitsevahendite teaduslike hindamiste õigsust.

Audit toimus 2019. aasta veebruarist septembrini. Meie audit hõlmas komisjonis (tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi, keskkonna peadirektoraadi ning Eurostati) ja Euroopa Toiduohutusametis tehtud struktureeritud intervjuusid, dokumentide läbivaatamist ja teabekülastusi kolmes liikmesriigis (Prantsusmaa, Leedu ja Madalmaad). Valisime need liikmesriigid geograafiliste piirkondade (lõuna-, põhja- ja keskosa)⁸ alusel, et kajastada erinevusi põllumajandustavades ja -tingimustes, püüdlustes vähendada riske, mis on seotud taimekaitsevahendite kasutamisega (integreeritud taimekaitse edendamine, teadusuuringud, rahaline toetus), ning turule lubatud madala riskiastmega taimekaitsevahendite arvus. Külastasime Šveitsi, et mõista, kuidas on integreeritud taimekaitse alased tingimused kolmandas riigis seotud põllumajandustootjatele makstavate otsetoetustega. Vaatasime läbi 18 liikmesriigi taimekaitsevahendite kasutamise riskide vähendamise tegevuskavad⁹ ja 2014.– 2020. aasta maaelu arengu programmid osad, mis on seotud taimekaitsevahendite ning integreeritud taimekaitse meetmetega. Lisaks küsitlesime 33 põllumajandustootjat, kes valiti juhuvalimi alusel meie kinnitava avalduse koostamise käigus.

Tähelepanekud

Taimekaitsevahendite säästvat kasutamist mõjutas aeglane algus

Esimesed sammud direktiivi rakendamise suunas hilinesid

2009. aasta direktiiviga loodi raamistik taimekaitsevahendite säästva kasutamise saavutamiseks ja integreeritud taimekaitse edendamiseks, kasutades muu hulgas alternatiivseid lähenemisviise ja kemikaalivabu meetodeid. Direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmiseks oli liikmesriikidel aega kaks aastat¹⁰.

Komisjon kontrollis ülevõtmise õigeaegsust ja algatas rikkumismenetlused nende kahe liikmesriigi¹¹ suhtes, kes ei olnud 2012. aastaks direktiivi veel üle võtnud. Komisjon ei kontrollinud siiski liikmesriikide õigusaktide ülevõtmise täielikkust ega korrektsust. Näiteks leidsime me, et kuigi Prantsusmaa võttis meetmeid direktiivi rakendamiseks, sealhulgas integreeritud taimekaitse edendamiseks, ei ole integreeritud taimekaitse nõudeid Prantsusmaa õigusesse üle võetud.

Liikmesriigid pidid 2012. aasta 26. novembriks koostama riiklikud tegevuskavad, milles määratakse muu hulgas kindlaks taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevate riskide ja mõju vähendamise kvantitatiivsed eesmärgid, sihid ja ajakavad. Joonisel 5 esitatakse peamised sündmused ning direktiivi rakendamise ajakava.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda direktiivi ja komisjoni dokumentide põhjal.

Kuigi vaid kolmandik liikmesriikidest esitas komisjonile oma riiklikud tegevuskavad tähtajaks, olid nad kõik esitanud oma kavad 2014. aasta veebruariks. Komisjon saatis kõigile liikmesriikidele hoiatuskirjad, milles tõi esile puudused nende riiklikes tegevuskavades ja direktiivi rakendamisega seotud probleemsed valdkonnad. Komisjon pidi esitama oma esimese aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule¹² 2014. aasta novembris, kuid tegi seda alles oktoobris 2017.

Liikmesriigid peavad iga viie aasta järel oma riiklikud tegevuskavad läbi vaatama ja vajaduse korral ajakohastama. Läbivaatamise tähtajad sõltuvad esialgsete kavade ajastusest ja on vahemikus 2016–2019, kuna liikmesriigid esitasid komisjonile oma esialgsed riiklikud tegevuskavad eri aegadel. Ligi kolmveerand liikmesriikidest hilines läbivaatamiste esitamisega nende jaoks kehtivaks tähtajaks (neist 11 rohkem kui üks aasta). Meie auditi ajal koostas komisjon oma teist aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mille esitamise tähtaeg oli novembris 2018.

Komisjon on alates 2016. aastast alates võtnud üha enam meetmeid

Alates 2016. aastast on komisjon võtnud rohkem meetmeid, et edendada ja jõustada direktiivi rakendamist. Komisjoni algatused hõlmavad riiklike tegevuskavade hindamist ja järelevalvet liikmesriikide meetmete üle direktiivi rakendamisel.

Komisjon saatis liikmesriikidele küsimustiku ja külastas neist kuut, et koguda teavet direktiivi rakendamise kohta. Tema ülevaatearuandes¹³ võetakse kokku peamised leiud, tuuakse näiteid headest tavadest seoses näiteks veekaitse, koolituse ja integreeritud taimekaitsega ning tuuakse välja peamised takistused, millega liikmesriigid direktiivi rakendamisel kokku puutuvad. Mitu liikmesriiki teatas, et neil on raskusi integreeritud taimekaitse kontrollimisega, ning puuduvad tõhusad kemikaalivabad kontrollimeetodid, mis takistab integreeritud taimekaitse rakendamist. 2018. aastal läks komisjon teabekogumiskülastustelt üle vastavusaudititele ja alustas soovituste esitamist ning liikmesriikidelt parandusmeetmete võtmise nõudmist.

Komisjon kutsub liikmesriikide ametiasutusi regulaarselt koosolekutele, et arutada direktiivi rakendamist. Komisjon on käivitanud taimekaitsevahendite säästva kasutamise veebiportaali, mis sisaldab olulist teavet, riiklikke tegevuskavasid ja linke liikmesriikide ametlikele veebisaitidele¹⁴.

Teadus- ja innovatsioonitegevus on oluline, tagamaks, et integreeritud taimekaitse rakendamiseks on kättesaadavad alternatiivsed kahjuritõrjemeetodid ja madala riskiastmega taimekaitsevahendid. EL toetab teadusuuringuid, et pakkuda majanduslikult teostatavaid alternatiivseid kahjuritõrjemeetodeid. ELi teadusprogramm „Horisont 2020“ sisaldab projektikonkursse, mis on seotud säästva umbrohutõrje strateegiate, vahendite ja tehnoloogiaga, taimekaitsevahendite alternatiividega ning integreeritud taimekaitsega. Põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse Euroopa innovatsioonipartnerluse eesmärk on integreerida erinevad rahastamisvood ning ühendada põllumajandusinnovatsiooni partneritena põllumajandustootjaid, nõustajaid, teadlasi, põllumajandusettevõtteid, valitsusväliseid organisatsioone ja teisi osalejaid. Loodud võrgustik ühendab ulatuslikke teadusuuringute ja innovatsiooni projekte, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ raames, väiksemate operatiivrühmadega, kes töötavad liikmesriikide ja piirkondade tasandil eesmärgiga ületada lõhe teadusuuringute ja praktika vahel.

ELi meetmed ei motiveeri põllumajandustootjaid integreeritud taimekaitset kasutama

Komisjon ja liikmesriigid edendavad integreeritud taimekaitset, kuid selle jõustamine on nõrk

Üks oluline meede taimekaitsevahendite säästva kasutamise saavutamisel on integreeritud taimekaitse. ELi eeskirjades määratletakse integreeritud taimekaitse kaheksast üldisest põhimõttest koosneva kogumina (vt lisa III), mille eesmärk on kasutada enne keemiliste taimekaitsevahendite kasuks otsustamist muid ennetavaid, looduslikke ja vähem kahjulikke kahjuritõrjemeetodeid (vt ka joonis 3). Üks viis teadlikkuse suurendamiseks on võimalus viidata integreeritud taimekaitsele taimekaitsevahendite märgistel. Liikmesriike külastades leidsime ainult ühe näite otseselt integreeritud taimekaitsega seotud märgistest: mõned Leedu märgised sisaldasid juhiseid, mille eesmärk on vältida kahjurite resistentseks muutumist kõnealuse taimekaitsevahendi suhtes.

Komisjon ja liikmesriigid on võtnud meetmeid, et edendada integreeritud taimekaitset ja suurendada sellealast teadlikkust. Kõik läbivaadatud riiklikud tegevuskavad sisaldasid teavet koolitustegevuse, teadmiste jagamise ning kahjurite seire ja otsuste tegemise vahendite kohta. Näiteks kahjurite seire ja varajase hoiatamise süsteemid on integreeritud taimekaitse lahutamatu osa, kuna need aitavad põllumajandustootjatel kohaldada ennetavaid ja sihipärasemaid kahjuritõrjemeetmeid. Komisjon leidis, et enamikus liikmesriikides (24) olid olemas avaliku sektori vahenditest rahastatud kahjurite ja haiguste tõrje prognoosimise, hoiatamise ja varase diagnoosimise süsteemid. Näiteks Leedu töötas välja interaktiivse IT-süsteemi, milles on ühendatud eri viisid taimekaitsevahendite kasutajate toetamiseks integreeritud taimekaitse kasutamisel (vt joonis 6).

Allikas: Euroopa Kontrollikoda IKMISe põhjal.

ELi eeskirjadega nõutakse taimekaitsevahendite kasutajalt integreeritud taimekaitse üldiste põhimõtete¹⁵ kasutamist ning oma riiklikes tegevuskavades pidid liikmesriigid kirjeldama, kuidas nad tagavad, et kõik professionaalsed kasutajad¹⁶ rakendavad integreeritud taimekaitse põhimõtteid jaanuariks 2014¹⁷. Komisjon täheldas puudusi integreeritud taimekaitse kohaldamise tagamisel riiklikes esialgsetes tegevuskavades ja märkis oma 2017. aasta aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule (vt punkt 15), et liikmesriigid peaksid välja töötama kriteeriumid, mille alusel hinnata, kas põllumajandustootjad on rakendanud integreeritud taimekaitset. Meie ülevaade näitas, et enamik läbivaadatud riiklikest tegevuskavadest (12 kava 18-st) ei kirjelda, kuidas liikmesriigid tagavad, et kõik professionaalsed kasutajad rakendavad integreeritud taimekaitse üldiseid põhimõtteid.

2009. aastal lasikomisjon ühel välisel töövõtjal koostada suunisdokumendi¹⁸ integreeritud taimekaitse põhimõtete kehtestamiseks. Dokumendi eesmärk oli abistada liikmesriike integreeritud taimekaitse arvesse võtmisel riiklikes tegevuskavades ja pakkuda suuniseid nõuete täitmise alase järelevalve kohta. Sellest hoolimata keskendusid riiklikud tegevuskavad peamiselt koolitusele, nõustamistegevusele ja teadlikkuse tõstmisele, et suurendada arusaamist integreeritud taimekaitsest. Riiklikes tegevuskavades ei sätestatud konkreetseid nõudeid, millega muudetakse integreeritud taimekaitse põhimõtted meetmeteks, mida saaks praktikas kontrollida.

Professionaalsed taimekaitsevahendite kasutajad peavad kasutatavate ainete andmeid säilitama vähemalt kolm aastat¹⁹. Integreeritud taimekaitse põhimõte nr 8 nõuab, et nad peavad pestitsiidide kasutamise ja kahjulike organismide seire andmete põhjal kontrollima kohaldatud taimekaitsemeetmete edukust. Puudub ELi nõue, et kasutajad säilitaksid andmeid muude integreeritud taimekaitse meetmete kohta, ning komisjon on julgustanud liikmesriike kehtestama selliseid nõuded riigisiseses õiguses. Seda on teinud vaid mõned liikmesriigid (vt näidet 1. selgituses).

Komisjon leidis 2018. ja 2019. aastal liikmesriikides tehtud auditite käigus, et integreeritud taimekaitse jõustamine on nõrk. Enamik küsitletud põllumajandustootjatest (27 tootjat 33-st) ütles, et nad on integreeritud taimekaitse põhimõtetega kursis ning et nad rakendavad neid põhimõtteid oma põllumajandusettevõtetes, mis näitab, et põllumajandustootjad on kontseptsioonist vägagi teadlikud. Külastatud liikmesriigid ei suutnud siiski nimetada integreeritud taimekaitse põhimõtetele vastavate kasutajate osakaalu ning ei kontrolli seda inspekteerimise käigus. Nõuetele vastavuse hindamine nõuab teadmisi ja on keeruline, sest see sõltub põllukultuuri liigist, mullatüübist, põllumajandusettevõtte suurusest ning välistest teguritest, nagu ilmastikuolud ja kahjurite liik.

Liikmesriigid peavad kehtestama eeskirjad karistuste kohta taimekaitsevahendite kasutamise eeskirjade rikkumise korral. Kolmest külastatud liikmesriigis olid ainult Madalmaad kindlaks määranud integreeritud taimekaitsega seotud karistused. Komisjoni auditite ja meie liikmesriikide külastuste käigus ei leitud häid näiteid põllumajandustootjate poolse integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise järelevalve kohta. 2. selgituses on toodud näited külastatud liikmesriikidest.

Ühine põllumajanduspoliitika ei aita kaasa integreeritud taimekaitse jõustamisele

Komisjonis vastutab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eest põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat. ÜPP hõlmab vahendeid, mis toetavad põllumajandustootjate poolset taimekaitsevahendite säästvat kasutamist. Näited:

• liikmesriigid peavad looma põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemid, et anda nõu kõikidele põllumajandustootjatele, sealhulgas integreeritud taimekaitse kohta.
• otsetoetusi saavad põllumajandustootjad, kellel on üle 15 hektari põllumaad, peaksid säilitama ökoloogilise kasutuseesmärgiga alad 5%ulatuses oma põllumaast ja alates 2018. aastast ei tohi neil aladel kasutada taimekaitsevahendeid; ning
• puu- ja köögiviljasektori eriprogrammid edendavad integreeritud taimekaitse kasutuselevõttu.

Lisaks võivad liikmesriigid kasutada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatavaid ÜPP meetmeid, et edendada taimekaitsevahendite säästvat kasutamist, integreeritud taimekaitse kaasa arvatud. Sellised meetmed hõlmavad põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustusi, mille puhul liikmesriigid võivad integreeritud põllumajanduse raames teha makseid seoses sisendite haldamisega (taimekaitsevahendid ja/või väetised) ja säästvate põllumajandustavadega. Liikmesriigid võivad ühise põllumajanduspoliitika abil toetada ka mahepõllumajandust, mida direktiivis nimetatakse teatud tüüpi „vähese pestitsiidikasutusega taimekaitseks“²¹. Mahepõllumajanduse all oleva maa pindala moodustab keskmiselt 7%kogu ELi põllumajandusmaast²². Muud asjakohased meetmed hõlmavad näiteks täppispõllundusseadmete investeeringute toetamist. Liikmesriigid kavandavad konkreetsed meetmed oma maaelu arengu programmide raames.

Enamik ÜPP maksetest sõltub kohaldatakse nõuetele vastavuse²³ tingimuste täitmisest. Nõuetele vastavus on mehhanism, mis seob enamuse põllumajandustootjatele makstavatest toetustest keskkonna, toiduohutuse, loomade tervishoiu ja heaolu ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmist puudutavate põhinõuete täitmisega. ÜPP maksete sidumine õiguslike nõuetega võib aidata neid eeskirju jõustada.

Liikmesriigid peavad kontrollima nõuetele vastavuse eeskirjade täitmist ja tegema kohapealseid kontrollkäike vähemalt 1%puhul ÜPP makseid saavate põllumajandustootjatest. Nõuetele vastavus ei tähenda, et ÜPP maksed sõltuvad kõnealuste põhistandardite täitmisest, vaid seda, et liikmesriigid kohaldavad halduskaristusi toetusesaajate suhtes, kes nõudeid ei täida. Halduskaristused on tegelikult toetuse vähendamine, mis ei ületa hooletusest tingitud rikkumiste puhul 5%. Korduvad rikkumised võivad kaasa tuua suuremad karistused ning kui rikkumine on tahtlik, võib vähendamine olla 20%või rohkem²⁴.

2014.–2020. aasta ühise põllumajanduspoliitika nõuetele vastavus eeldab, et taimekaitsevahendite kasutajad täidavad märgistel esitatud tingimusi ja võtavad arvesse kohalikke olusid²⁵, kuid ei hõlma direktiivi ega integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamist. Muud vastavusnõuded, näiteks puhverribad ja põhjavee kaitse, on olulised ka taimekaitsevahendite säästva kasutamise seisukohast. Seevastu Šveitsis peavad põllumajandustootjad otsetoetuste saamiseks esitama ökoloogilise tulemuslikkuse tõendid²⁶, mis on sarnased direktiivis sätestatud integreeritud taimekaitse üldiste põhimõtetega. Oma kontrollide raames kontrollivad Šveitsi ametiasutused nõudeid, mis on seotud pinnase kaitse ja bioloogilise mitmekesisuse edendamisega, kahjurite taluvusläve tuvastamise ja dokumenteerimisega ning taimekaitsevahendite asjakohase valiku ja nende põhjendatud kasutusega, ning üle kolme hektari suuruse põllumaaga põllumajandustootjate puhul külvikorraga.

Taimekaitsevahendeid käsitleva määruse põhjenduses 35 on sätestatud, et integreeritud taimekaitse põhimõtted tuleks lisada kohustuslikesse nõuetele vastavuse tingimustesse. 2014.–2020. aasta ÜPP perioodi alguses kutsus seadusandja²⁷ komisjoni pärast seda, kui kõik liikmesriigid on direktiivi rakendanud ja põllumajandustootjate suhtes vahetult kohaldatavad kohustused kindlaks määranud, tegema ettepaneku muuta ÜPP eeskirju, et kaasata direktiivi asjaomased osad nõuetele vastavuse tingimustesse. 2014.–2020. aasta ÜPP perioodi kohta komisjon sellist ettepanekut ei esitanud.

Komisjoni 2020. aasta järgse ÜPP ettepanekuga laiendatakse seost ÜPP maksete ja taimekaitsevahenditega seotud kohustuslike nõuete („tingimuslikkus“²⁸) vahel. See hõlmaks osaliselt säästvat kasutamist, kuid ei hõlmaks integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Uus kohustuslik majandamisnõue nr 13 oleks seotud direktiiviga ja hõlmaks taimekaitsevahendite puhul sertifitseerimissüsteemide loomist, seadmete kontrolli, kasutuspiiranguid kaitsealadel ning käitlemist ja ladustamist. Väljapakutud „hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi“ (nõue nr 8) saavutamiseks tuleks mullapotentsiaali säilitamiseks kasutada külvikordi.

Kavandatud tingimuslikkus, nagu ka praegune nõuetele vastavuse mehhanism, ei tähenda, et ÜPP maksed sõltuvad nende eeskirjade täitmisest. Selle asemel kohaldaksid liikmesriigid halduskaristusi nende toetusesaajate suhtes, kes nõudeid ei täida. ÜPP toetuste sidumine integreeritud taimekaitse kohaldamisega võib aidata tagada, et põllumajandustootjad seda rakendavad.

Kemikaalivabad meetodid arenevad, kuid madala riskiastmega taimekaitsevahendeid on vähe

Suuremat tähelepanu pööratakse kemikaalivabadele meetoditele ja paljud liikmesriigid edendavad näiteks biokontrolli (Prantsusmaa) ja biopestitsiidide kasutamist (Madalmaad). Direktiivis on sätestatud, et integreeritud taimekaitse „soodustab loomulikke taimekahjustajate tõrjemehhanisme“²⁹ ning et integreeritud taimekaitse põhimõtete kohaselt tuleks eelistada bioloogilisi meetodeid keemilistele³⁰. Võimaluse korral tuleks eelistada kemikaalivabu meetodeid³¹, mis on määratletud alternatiivsete meetoditena, sealhulgas bioloogiline kahjuritõrje³². ELi õigusaktides on nimetatud ka bioloogilisi tooteid³³, kuid neis ei ole toodud bioloogilise kahjuritõrje või bioloogiliste toodete määratlust.

ELis kasutusel olev madala riskiastmega taimekaitsevahendi mõiste keskendub riskile, kuid heakskiitmise kord oleneb toimeaine olemusest. Näiteks on mikroorganismide hindamiseks vaja teistsuguseid andmeid kui keemiliste ainete hindamiseks. ELi eeskirjad sisaldavad eraldi andmenõudeid ja mikroorganismide hindamispõhimõtteid³⁴ ning komisjon on moodustanud töörühma andmenõuete ja hindamispõhimõtete ajakohastamiseks.

Kuigi enamik madala riskiastmega taimekaitsevahendeid sisaldab mikroorganisme, ei liigitata paljusid bioloogilisi taimekaitsevahendeid madala riskiastmega vahenditeks. Näiteks Prantsusmaal liigitati alates 2019. juunist 481 taimekaitsevahendit bioloogiliseks vahendiks ja 23 madala riskiastmega taimekaitsevahendiks. Üks põhjus on, et paljud bioloogilised taimekaitsevahendid sisaldavad toimeaineid, mis on heaks kiidetud enne madala riskiastmega aine mõiste kasutuselevõttu ELi õigusaktides³⁵, kuid heakskiitmise kord näitab ka seda, et mitte kõik kemikaalivabad toimeained ei vasta madala riskiastmega ainete kriteeriumidele.

Alates septembrist 2019 on ELis taimekaitsevahendites kasutamiseks heaks kiidetud 487 toimeainet³⁶, millest ainult 16 (3%) on heaks kiidetud madala riskiastmega ainena. Komisjon tegi heakskiidetud toimeainete puhul kindlaks, et 57 on potentsiaalselt madala riskiastmega³⁷, ja seadis muude toimeainete asemel prioriteediks nende toimeainete kasutuslubade uuendamise³⁸. Komisjon ja paljud liikmesriigid edendavad madala riskiastmega taimekaitsevahendite kasutamist. Prantsusmaal aga on sellised müügiedendusmeetmed (nt erand kaubandusliku reklaami keelust) suunatud pigem biokontrollile kui madala riskiastmega taimekaitsevahenditele. Mõned põllumajandustootjad (14 tootjat 33-st), kellega me vestlesime, olid kuulnud ka madala riskiastmega taimekaitsevahenditest, kuid ükski ei olnud neid kasutanud. Kõik küsitletud põllumajandustootjad olid seevastu kuulnud bioloogilistest, füüsilistest (mehhaanilistest) või muudest kemikaalivabadest kahjuritõrjemeetoditest või neid kasutanud.

Mitte kõik 16-l madala riskiastmega toimeainel põhinevad taimekaitsevahendid ei ole heaks kiidetud madala riskiga taimekaitsevahenditena. Üheks põhjuseks on see, et lisaks toimeainetele sisaldavad taimekaitsevahendid ka muid koostisaineid. Selleks, et taimekaitsevahendi saaks heaks kiita madala riskiastmega vahendina, ei tohi see sisaldada probleemseid koostisaineid. Teine põhjus on see, et mõne taimekaitsevahendi suhtes kohaldatakse „erimeetmeid riskide vähendamiseks“³⁹, mis on riskihindamise käigus vajalikuks hinnatud. Riskide vähendamise meetmete eesmärk on vähendada inimeste ja keskkonna kokkupuudet taimekaitsevahenditega, näiteks kandes kaitsevarustust (nagu kaitsekindaid) või puhvertsooni pritsimata jättes. Tavalisi ettevaatusabinõusid loetakse üldisteks riskide vähendamise meetmeteks ja need ei takista taimekaitsevahendite lubamist turule madala riskiastmega taimekaitsevahenditena.

Meie audititöö näitab, et külastatud liikmesriigid hindavad mõnikord riskide vähendamise meetmeid erinevalt. Näiteks Madalmaades ei kiidetud madala riskiastmega taimekaitsevahendina heaks kahte taimekaitsevahendit, mis sisaldasid madala riskiastmega toimeainet raudfosfaati, sest nende kasutamisel peeti vajalikuks kanda kaitsekindaid. Madalmaade ametiasutused lugesid seda riski vähendamise erimeetmeks. Prantsusmaa ja Leedu kiitsid mõlemad vahendid heaks madala riskiastmega taimekaitsevahenditena. Märgistusel on nõutud kaitsekinnaste kasutamine, kuid liikmesriikide ametiasutused loevad seda tavaliseks ettevaatusabinõuks. ELi eeskirjades ei määratleta, mis on riski vähendamise erimeede (vastandina üldisele riski vähendamise meetmele), ning puuduvad ka sellekohased suunised.

ELi eeskirjad sisaldavad kiirendatud ajakava madala riskiastmega taimekaitsevahenditele loa andmiseks. Kolme külastatud liikmesriigi andmed näitavad, et madala riskiastmega taimekaitsevahenditele loa andmine on kiirem kui standardsete taimekaitsevahendite puhul (vt joonis 7).

Märkus: joonisel on näidatud taotluse esitamise ja loa andmise kuupäeva vaheline keskmine aeg. See ei ole mõeldud õiguslike tähtaegade järgimise kajastamiseks, sest loa andmise menetluse ajal teatud tegevuste puhul kõnealused tähtajad ei kehti. Standardsete taimekaitsevahendite andmed põhinevad liikmesriigi vastutusalasse („referentliikmesriik“) kuuluvatel piirkondlikel loamenetlustel.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda liikmesriikide andmete põhjal (2015–2018)

Selleks et parandada põllumajandustootjate juurdepääsu madala riskiastmega taimekaitsevahenditele ja edendada integreeritud taimekaitset, toetas nõukogu 2016. aastal rakenduskava liikmesriikides madala riskiastmega taimekaitsevahendite kättesaadavuse suurendamiseks ja integreeritud taimekaitse kiiremaks kasutuselevõtuks. Kavas on komisjoni, liikmesriikide ja väliste sidusrühmade jaoks ette nähtud 40 meedet. Madala riskiastmega taimekaitsevahenditega seotud meetmed keskendusid lubade andmise korra kiirendamisele, tasude vähendamise võimaldamisele ning suuniste andmisele. Säästva taimekaitse eksperdirühm tutvustas võetud meetmete seisu oma eduaruandes⁴⁰. Rakenduskava on parandanud liikmesriikide, komisjoni ja sidusrühmade teadlikkust madala riskiastme mõistest, kuid madala riskiastmega taimekaitsevahendite arv on endiselt väike.

Komisjon alustas taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevate kogu ELi riskinäitajate arvutamist alles 2019. aastal

Liikmesriigid jälgivad toimeainete sisaldust vees, kuid puuduvad kogu ELi hõlmavad andmed taimekaitsevahendite kasutamise kohta

Keskkonnaseire on vajalik, kinnitamaks, et taimekaitsevahendite kasutamisest ei teki lubamatut mõju ega ohtu keskkonnale. Keskkonnaseire on omamoodi hoiatussüsteem ja täiendab loa andmise menetluse käigus tehtud riskihindamist⁴¹.

Liikmesriigid võivad nõuda, et taimekaitsevahendite tootjad jälgiksid heakskiidetud taimekaitsevahendite mõju⁴². Komisjonil puudub sellisest seirest ülevaade. Praktikas teevad liikmesriigid peamiselt muude õigusaktide, sealhulgas veeseiret käsitlevate ELi eeskirjade kohast keskkonnaseiret⁴³. Liikmesriigid peavad tegema seiret mitme toimeaine ja selliste maas, pinna- ja joogivees sisalduvate jääkide üle, mida nad peavad oluliseks.

Pinnavee puhul määrab EL kindlaks ained, mida liikmesriigid peavad jälgima; neist 36 on toimeained, millest 10 on praegu heakskiidetud taimekaitsevahendites kasutamiseks⁴⁴. Liikmesriigid peavad olulistes kogustes eralduvate ainete puhul jälgima ka muid aineid peale nende, mis on kindlaks määratud ELi õigusaktides. Näiteks Madalmaades on olemas ulatuslik veeseiresüsteem, mis teeb ELi lisaks määratletud ainetele seiret veel 16 toimeaine puhul, mida peetakse riigi pinnavees problemaatiliseks (neist 12 on praegu ELis taimekaitsevahendites kasutamiseks heaks kiidetud).

ELi eeskirjadega ei määratleta mullas olevaid aineid; komisjon kogus aga hiljuti mullaproove maakasutuse uuringu raames⁴⁵. Teadusuuringute Ühiskeskus analüüsib neid proove⁴⁶.

Liikmesriigid koguvad taimekaitsevahendite müügi ja kasutamise statistikat. ELi õigusaktid kohustavad neid koguma igal aastal andmeid müüdud taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete kohta ning koostama iga viie aasta tagant statistika taimekaitsevahendite põllumajandusliku kasutamise kohta valitud põllukultuuridel⁴⁷. Liikmesriigid edastavad Eurostatile statistika iga toimeaine kohta. ELi statistilist konfidentsiaalsust käsitlevate eeskirjade kohaselt võib konfidentsiaalseid andmeid kasutada ainult statistilistel eesmärkidel⁴⁸ ning üksikasjalik statistika ei tohi avaldada nn statistiliste üksuste identiteeti (antud juhul taimekaitsevahendite tootjad või kasutajad). Taimekaitsevahendite suhtes on ELi õigusaktid veelgi piiravamad: Eurostat peab koguma toimeaineid enne avaldamist kindlal viisil⁴⁹ ja ei tohi avaldada üksikasjalikke statistilisi andmeid või jagada neid teiste peadirektoraatidega.

Üldsusele kättesaadav ELi taimekaitsevahendite alane statistika käsitleb müüdud taimekaitsevahendites sisalduvaid toimeaineid. Need on koondatud peamistesse rühmadesse, nagu insektitsiidid, fungitsiidid ja herbitsiidid, lähtudes eespool kirjeldatud ELi õigusaktides. See tähendab näiteks seda, et komisjon ei saa avaldada teavet üksikute toimeainete või heakskiidetud madala riskiastmega ainete osakaalu kohta.

Mõnes riigis (nt Prantsusmaal) on üksikute toimeainete müügiandmed üldsusele kättesaadavad. Komisjon toetab müügiandmete avaldamist kõigi üksikute toimeainete kohta, mida ei kaitsta statistilise konfidentsiaalsuse alusel⁵⁰.

Eurostat ei ole seni avaldanud kogu ELi hõlmavat statistikat, mida iga liikmesriik kogub taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Liikmesriigid saadavad alates 2015. aastast komisjonile (Eurostatile) iga viie aasta järel taimekaitsevahendite kasutamise statistika⁵¹. Liikmesriigid peavad koguma statistikat taimekaitsevahendite põllumajandusliku kasutamise kohta maksimaalselt 12 kuu pikkuse võrdlusperioodi jooksul, mille liikmesriik on valinud viieaastase perioodi raames. Samuti valivad liikmesriigid kontrollitavad kultuurid, mis tähendab, et andmed ei ole liikmesriigiti võrreldavad. Erinevad põllukultuurid ja võrdlusperioodid, mille liikmesriigid on valinud nende kasutamise statistika jaoks, ei võimaldanud Eurostatil andmeid otstarbekalt kombineerida ja võrrelda ning seetõttu otsustas ta avaldada kasutamise kohta üksnes valitud andmed⁵².

Müügiandmed iga toimeaine kohta (mitte koondatuna rühmadesse, nagu on praegu nõutud ELi eeskirjadega) võivad aidata valida jälgitavaid aineid ning suunata tähelepanu keskkonnaseirele. Parem statistika taimekaitsevahendite kasutamise kohta aitaks tõlgendada kontrolli tulemusi ning need tulemused oleksid otstarbekamad heakskiidetud taimekaitsevahendite riskide hindamisel. Üksikasjalikum statistika aitaks tervise- ja toiduohutuse peadirektoraadil jälgida turusuundumusi ja analüüsida heakskiitvate otsuste võimalikku mõju. Samuti võiks see aidata töötada välja kasulikumaid hindamisi taimekaitsevahendite kasutamisega seotud üldiste riskide kohta.

Kogu ELi hõlmavate taimekaitsevahendite riskinäitajate kasulikkus on piiratud

ELi poliitikaraamistiku eesmärk on „saavutada pestitsiidide säästev kasutamine, vähendades pestitsiidide kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevaid riske ja mõju“. Selles ei määratleta aga „säästvat kasutamist“ ning eesmärk „vähendada pestitsiidide kasutamisega seotud riske ja mõju“ ei ole esitatud ELi konkreetse kvantifitseeritud eesmärgina. Konkreetsete ja mõõdetavate eesmärkide seadmine on kasulik, et võrrelda poliitika tulemuslikkust kavandatud tulemusega.

Liikmesriigid peavad oma riiklikesse tegevuskavadesse lisama kvantitatiivsed eesmärgid, mille abil saavutada direktiivi eesmärgid. Komisjon täheldas hindamise käigus suuri erinevusi riiklike esialgsete tegevuskavade kvaliteedis ja puudusi mõõdetavate eesmärkide seadmisel. 18 läbi vaadatud riikliku tegevuskava puhul selgus, et 12 neist sisaldavad meetmepõhiseid või vastavpõhiseid kvantitatiivseid eesmärke. Vähestel (2 kava 18-st) on kvantifitseeritud üldised eesmärgid või eesmärgid taimekaitsevahendite kasutamise või sellega seotud riskide vähendamiseks.

Kogu ELi hõlmavad riskinäitajad on vajalikud selleks, et mõõta edusamme direktiivi põhieesmärgi saavutamisel, milleks on taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide ja mõju vähendamine. Riski mõõtmine on keeruline, sest taimekaitsevahenditest tulenevad riskid sõltuvad mitmest tegurist, eelkõige toimeainetest, kuid ka nende koostisest, kasutusmäärast (st kogus hektari kohta ja sagedus) ning sellest kus, millal ja kuidas neid tegelikult kasutatakse. Kogu ELi hõlmavad riskinäitajad peavad olema ühtlustatud, et võimaldada liikmesriikide võrdlemist ja ELi poliitika sisulist hindamist.

Direktiivis nõutakse, et liikmesriigid arvutaksid välja ühtlustatud riskinäitajad, teeksid kindlaks teatavate toimeainete kasutamise arengusuunad ja määraksid kindlaks prioriteetsed küsimused, mis nõuavad erilist tähelepanu. Direktiiviga ei kehtestatud aga selliseid ühtlustatud riskinäitajaid; seadusandja võttis selle vastu 2009. aastal koos tühja lisaga („IV lisa. Ühtlustatud riskinäitajad“).

Mõned liikmesriigid on riskide ja mõju mõõtmiseks välja töötanud riigisisesed näitajad. Sellised riigisisesed näitajad on kasulikud edusammude mõõtmiseks liikmesriikide eesmärkide saavutamisel, kuid need ei ole liikmesriigiti võrreldavad, mistõttu on kasulik omada ühtlustatud riskinäitajaid kogu ELi hõlmava riski ja mõju mõõtmiseks.

Komisjoni esialgsed katsed näitajate väljatöötamiseks ebaõnnestusid andmete puudumise tõttu. 2018. aastal pakkus komisjon välja kaks ühtlustatud riskinäitajat, mis jõustusid juunis 2019⁵³. Nende kahe näitaja eesmärk on hinnata taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat üldist riski iga liikmesriigi ja kogu ELi jaoks. Komisjon avaldas riskinäitajate tagasiulatuvad arvutused (alates 2011. aastast) oma veebisaidil⁵⁴ novembris 2019. See tähendab, et komisjoni esimene taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid kogu ELi hõlmavaid riske käsitlev hindamine toimus kümme aastat pärast direktiivi vastuvõtmist.

Kummagi näitaja puhul ei võeta arvesse seda, kuidas, kus ja millal neid taimekaitsevahendeid kasutatakse, sest see teave ei ole komisjonile kättesaadav. Üks näitaja põhineb taimekaitsevahendite müügistatistikal ja teine põhineb erakorraliste lubade arvul. Liikmesriigid võivad anda erakorralise loa ilma tavapärase loa andmise menetluseta, kui kahjurid põhjustavad ohtu, mida ei saa ühelgi muul mõistlikul viisil ohjata. Erakorralised load võivad olla seotud taimekaitsevahenditega, mida on juba lubatud kasutada muuks otstarbeks, või heakskiidetud toimeaineid sisaldavate vahenditega, mis ei ole erakorralise loa andnud liikmesriigis veel turule lubatud.

Mõlema näitaja puhul liigitatakse toimeained taimekaitsevahendite määruse alusel nelja rühma (madala riskiastmega, standardsed, asendust vajavad ja heakskiitmata), millel on erinev kaal (vt illustratsiooni joonisel 8). Taimekaitsevahendite puhul, mis sisaldavad asendust vajavaid toimeaineid, peavad liikmesriigid vähem kahjulike alternatiivide olemasolu korral loa andmisest keelduma või seda piirama⁵⁵. Eesmärk on edendada vähem kahjulike ainete kasutamist ja pakkuda tööstusharule stiimuleid vähem ohtlike alternatiivide väljatöötamiseks.

Kaalumise eesmärk on kajastada poliitilisi valikuid ja toetada direktiivi eesmärki vähendada taimekaitsevahendite riske ja mõju. Mõned liikmesriigid väljendasid muret sellise kaalumise põhjendatuse pärast. Nad seadsid kahtluse alla kaalumise teadusliku põhjendatuse. Teistsugune kaalutegur muudaks näitajate tulemust.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni direktiivi (EL) 2019/782 põhjal.

Ühtlustatud riskinäitajad esitatakse indeksitena (võrdlusalus 100), et oleks võimalik järgida riskisuundumusi alates 2011. aastast ja kaitsta konfidentsiaalseid andmeid. Komisjoni graafik müügiandmetel põhineva ühtlustatud riskinäitaja kohta näitab riski vähenemist, mis tuleneb peamiselt kategooriasse „heakskiitmata ained“ kuuluvate ainete müügi vähenemisest. Valitud kaalutegurid suurendavad hinnangulise riski vähenemist, mis tuleneb suurema riskiga ainete müügi vähenemisest. Näitaja ei näita, mil määral on direktiiv olnud edukas ELi eesmärgi saavutamisel, milleks on taimekaitsevahendite säästev kasutamine.

Komisjon teatas meile, et kavatseb riskinäitajaid parandada; parem juurdepääs statistikale ja andmetele taimekaitsevahendite kasutamise kohta võib sellele kaasa aidata.

Järeldused ja soovitused

Üldiselt on komisjon ja liikmesriigid võtnud meetmeid, et edendada taimekaitsevahendite säästvat kasutamist. Leidsime siiski, et taimekaitsevahendite kasutamise riskide mõõtmisel ja vähendamisel on tehtud vähe edusamme. ELi taimekaitsevahendite alase poliitika säästvat kasutamist käsitleva osa rakendamist mõjutas aeglane algus. Komisjon ei kontrollinud direktiivi nõuetekohast ülevõtmist liikmesriikides (vt punktid 12–16).

Viimastel aastatel on nii komisjon kui ka liikmesriigid võtnud meetmeid, mille eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riske, sealhulgas teinud jõupingutusi integreeritud taimekaitse rakendamiseks (vt punktid 17–20).

Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine on kasutajatele kohustuslik, kuid liikmesriikide vastavuskontrollide ulatus on piiratud. Jõustamise puudumise üks põhjus on see, et puuduvad selged kriteeriumid selle kohta, kuidas kasutajad peaksid rakendama integreeritud taimekaitse üldisi põhimõtteid ja kuidas ametiasutused peaksid hindama nõuetele vastavust (vt punktid 21–27).

Mitmed ÜPP meetmed võivad aidata kaasa direktiivi rakendamisele, näiteks integreeritud taimekaitse ja mahepõllumajanduse edendamise kaudu. ÜPP eeskirjade kohaselt peavad liikmesriigid looma põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemid ning andma integreeritud taimekaitse alast nõu kõikidele põllumajandustootjatele. Kuigi integreeritud taimekaitse põhimõtted on põllumajandustootjatele kohustuslikud, ei võeta neid ÜPP maksete tingimusena arvesse. Hoolimata säästvamate põllumajandustavade edendamisest on vähe meetmeid, mis takistavad põllumajandustootjatel kasutada pigem standardseid kui kemikaalivabu taimekaitsevahendeid või alternatiivseid meetodeid (vt punktid 28–35).

Komisjon peaks

1. kontrollima, et liikmesriigid muudaksid integreeritud taimekaitse põhimõtted praktilisteks ja mõõdetavateks kriteeriumideks, ning et nad kontrollivad neid kriteeriume põllumajandusettevõtte tasandil;
2. lisama need mõõdetavad integreeritud taimekaitse kriteeriumid 2020. aasta järgses ühises põllumajanduspoliitikas tingimuslikkuse süsteemi ja tagama nende jõustamise.

Tähtaeg: 2022

Integreeritud taimekaitse kohaldamisel peaksid kasutajad otsustama taimekaitsevahendite kasuks üksnes juhul, kui ennetamine ja muud meetodid ebaõnnestuvad või kui need ei ole tõhusad. Kui kahjurite seire näitab vajadust kontrollimeetmete järele, tuleb ELi eeskirjade järgi eelistada bioloogilisi, mehhaanilisi ja muid kemikaalivabu meetodeid keemilistele. ELi õigusaktides nimetatakse ka bioloogilist taimekahjustajate tõrjet ja bioloogiliste toodete mõisteid, kuid ei määratleta neid. Madala riskiastmega taimekaitsevahendite mõiste võeti kasutusele 2009. aastal, kuid seni on vähe toimeaineid heaks kiidetud madala riskiastmega toimeainetena. Komisjon ja liikmesriigid võtavad meetmeid, et suurendada madala riskiastmega taimekaitsevahendite kättesaadavust, kuid on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et pidada kinni loa saamiseks kehtestatud tähtaegadest (vt punktid 36–40).

Keskkonnaseire on vajalik, kinnitamaks, et taimekaitsevahendite kasutamisest ei teki lubamatut mõju ega ohtu keskkonnale. Taimekaitsevahendite keskkonnamõju ELi poolne seire keskendub peamiselt veeseirele (vt punktid 44–47).

Eurostati avaldatud taimekaitsevahendite statistika on seotud müüdud taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainetega, mis on rühmitatud ELi seadusandluses määratletud konkreetsel viisil. See piirab teavet, mida Eurostat võib avaldada või isegi jagada teiste komisjoni peadirektoraatidega suuremal määral, kui seda saab põhjendada üksnes statistilise konfidentsiaalsusega. Praegu kehtivate ELi õigusaktide kohaselt taimekaitsevahendite kohta kogutud statistilised andmed ei ole võrreldavad ning Eurostat ei ole seni suutnud avaldada kogu ELi hõlmavat kasutusstatistikat (vt punktid 48–51).

Paremaid andmeid taimekaitsevahendite müügi ja kasutamise kohta, sealhulgas rohkem geograafilist teavet, saaks kasutada sellega seotud keskkonnariskide ja -mõju mõõtmiseks, sealhulgas näiteks joogivee võtmiseks kasutatavate veekogude puhul. Suurem hulk seireandmeid lihtsustaks meetmete suunamist taimekaitsevahendite kasutamise keskkonnamõju vähendamisele (vt punkt 52).

Statistika ja keskkonnaseire parandamiseks peaks komisjon taimekaitsevahendite alast statistikat käsitleva määruse ajakohastamisel käsitlema järgmiseid küsimusi:

1. tühistada müügistatistika kohta kehtivad piiravad koondamisnõuded (artikli 3 lõige 4), et võimaldada avaldada rohkem kasulikku statistikat (nt madala riskiastmega taimekaitsevahendid ja teatavate omadustega toimeained);
2. muuta selgemaks, parandada ja ühtlustada ELi statistika nõudeid taimekaitsevahendite põllumajandusliku kasutamise kohta (II lisa), et muuta see kättesaadavamaks, võrreldavamaks ja kasulikumaks.

Tähtaeg: 2023

Direktiivi eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riske ja mõju. Novembris 2019 avaldas komisjon oma hinnangu kogu ELi hõlmavate riskide ja mõjude kohta seoses taimekaitsevahendite kasutamisega, arvutades välja kaks hiljuti vastu võetud ühtlustatud riskinäitajat (vt punktid 53–58). Kumbki näitaja ei näita, mil määral on direktiiv olnud edukas ELi eesmärgi saavutamisel, milleks on taimekaitsevahendite säästev kasutamine.

Esimese näitaja (mis põhineb taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete müügistatistikal) kasulikkust vähendab asjaolu, et selles ei võeta arvesse, kuidas, millal ja kus taimekaitsevahendeid kasutatakse. Konfidentsiaalsusnõuded takistavad ka üksikasjalikuma ja kasulikuma analüüsi tegemist.

Teine näitaja põhineb liikmesriikide antud erakorraliste lubade arvul. Kuigi andmete kogumine erakorraliste lubade arvu kohta võib olla kasulik, ei ütle lubade arv midagi taimekaitsevahendite kasutamise ega sellega seotud riskide kohta (vt punktid 59–63).

Selleks, et hinnata poliitikaeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, peaks komisjon parandama ühtlustatud riskinäitajaid või töötama välja uued, milles võetakse 2. ühtlustatud riskinäitaja puhul arvesse põllumajanduspiirkondi või toimeaine koguseid ning 1. ühtlustatud riskinäitaja puhul taimekaitsevahendite kasutamise viisi.

Tähtaeg: 2023

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Nikolaos Milionis, võttis käesoleva aruande vastu 8. jaanuari 2020. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president
Klaus-Heiner Lehne

Lisad

I lisa. ELi peamised eeskirjad taimekaitsevahendite kohta

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/127/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2006/42/EÜ seoses pestitsiididega töötlemise masinatega
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta
• Euroopa parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat

II lisa. Peamised sammud taimekaitsevahendite ohutuse hindamisel ELis

Toimeainete heakskiitmine ELis

Ettevõte X esitab taotluse toimeaine Y heakskiitmiseks ELi liikmesriigile kavatsusega lisada see taimekaitsevahendile Z. Referentliikmesriik hindab toimeainet teaduslikult ja tehniliselt ning koostab hindamisaruande.

Riskihindamise eest vastutab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Ta korraldab avaliku konsultatsiooni ning viib koos ELi liikmesriikidega läbi referentliikmesriigi koostatud hindamisaruande vastastikuse hindamise. EFSA saadab oma järeldused Euroopa Komisjonile.

Komisjon esitab liikmesriikide esindajatest koosnevale regulatiivkomiteele EFSA järeldustele põhineva ettepaneku selle kohta, kas toimeaine Y heaks kiita või mitte. Komitee hääletab ja esitab ettepaneku kohta arvamuse, mille järel võtab komisjon vastu määruse toimeaine Y heakskiitmise või sellest keeldumise kohta.

Märkus: Toimeainete heakskiitmise kohta lisateabe saamiseks vt: https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/approval_active_substances_en.
Täiendav teave taimekaitsevahendite lubade andmise kohta vt: https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/authorisation_of_ppp_en.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni esitatud teabe põhjal.

III lisa. Integreeritud taimekaitse üldised põhimõtted, nagu need on määratletud direktiivi III lisas

1) Kahjulike organismide ärahoidmine ja/või allasurumine tuleks saavutada või seda tuleks toetada muu hulgas eelkõige järgmiste meetmete abil:

• külvikord;
• sobivate viljelusmeetodite kasutamine (nt tahke mulla külviks ettevalmistamise tehnika, külviaeg ja -tihedus, allakülv, säästev maaharimine, niitmine ja otsekülv);
• resistentsete/vastupanuvõimeliste sortide ning standard-/sertifitseeritud seemne ja istutusmaterjali kasutamine, kui on asjakohane;
• tasakaalustatud väetamise, lupjamise ja niisutus-/kuivendustavade kasutamine;
• kahjulike organismide leviku ärahoidmine hügieenimeetmete abil (nt masinate ja seadmete korrapärane puhastamine);
• oluliste kasulike organismide kaitsmine ja leviku soodustamine, nt asjakohaste taimekaitsemeetmete või ökoloogiliste infrastruktuuride kasutamise abil tootmiskohtades ja väljaspool neid.

2) Kahjulike organismide seire peab toimuma asjakohaste meetodite ja vahendite abil, kui need on kättesaadavad. Selliste asjakohaste vahendite hulka peaksid kuuluma kohapeal teostatavad vaatlused, teaduslikult põhjendatud hoiatus-, prognoosimis- ja varase diagnoosimise süsteemid, kui see on võimalik, ning ametialaselt kvalifitseeritud nõustajate soovituste kasutamine.

3) Seire tulemustele tuginedes peab professionaalne kasutaja otsustama, kas ja millal kasutada taimekaitsemeetmeid. Otsuste tegemisel on oluliseks komponendiks kindlad ja teaduslikult põhjendatud taluvusläved. Võimaluse korral tuleb enne töötlemist arvesse võtta piirkonna, konkreetsete alade, põllukultuuride ja ilmastikutingimuste jaoks kindlaks määratud taluvusläve kahjulike organismide suhtes.

4) Keemilistele meetoditele tuleb eelistada säästvaid bioloogilisi, mehaanilisi ja muid kemikaalivabu meetodeid, kui need võimaldavad rahuldavat taimekaitset.

5) Kasutatavad pestitsiidid peavad olema võimalikult sihtorganismile suunatud ja avaldama vähimat kõrvalmõju inimeste tervisele, sihtrühmavälistele organismidele ja keskkonnale.

6) Professionaalne kasutaja peaks hoidma pestitsiidide ja muude sekkumisvormide kasutamise vajalikul tasemel, kasutades nt vähendatud koguseid, väiksemat töötlemissagedust või osalist töötlemist, võttes arvesse, et ohutase jääks taimekasvu seisukohalt vastuvõetavaks, ja vältides resistentsuse väljakujunemise ohu suurendamist kahjulike organismide populatsioonides.

7) Kui taimekaitsemeetme suhtes resistentsuse väljakujunemise oht on teada ja kui kahjulike organismide tase nõuab põllukultuuride korduvat töötlemist pestitsiididega, tuleks pestitsiidide tõhususe säilitamiseks kasutada olemasolevaid resistentsusevastaseid põhimõtteid. See võib hõlmata mitme erineva toimeviisiga pestitsiidi kasutamist.

8) Professionaalne kasutaja peaks pestitsiidide kasutamise ja kahjulike organismide seire andmete põhjal kontrollima kohaldatud taimekaitsemeetmete edukust.

Mõisted ja lühendid

Asendust vajav aine: teatavate omadustega toimeained, mille puhul ELi riigid peavad hindama, kas neid on võimalik asendada muude asjakohaste lahendustega (keemilised ja kemikaalivabad).

Integreeritud taimekaitse: kõigi kasutatavate taimekaitsemeetodite hoolikas kaalumine ning sellele järgnev kahjulike organismide populatsioonide arengut tõkestavate sobivate meetmete integreerimine, nii et taimekaitsevahendite kasutamise ja muude sekkumiste ulatus püsiks majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning ohtusid inimeste tervisele ja keskkonnale vähendataks või viidaks miinimumini. Integreeritud taimekaitse rõhutab tervete põllukultuuride kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib põllumajandus-ökosüsteeme ning soodustab loomulikke taimekahjustajate tõrjemehhanisme.

Madala riskiastmega taimekaitsevahendid: tooteid, mis sisaldavad toimeaineid, mis on heaks kiidetud madala riskiastmega toimeainena, võib lubada turule madala riskiastmega taimekaitsevahenditena. Toimeaine võib heaks kiita madala riskiastmega ainena, kui see vastab tavapärastele heakskiitmise kriteeriumidele ja lisaks vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 5 sätestatud madala riskiastme kriteeriumidele.

Pestitsiidid: taimekaitsevahendid ja biotsiidid.

Taimekaitsevahendid: tooted, mis koosnevad toimeainetest (või sisaldavad toimeaineid), mis on ette nähtud taimede või taimsete saaduste kaitseks kahjulike organismide eest või nende toime ärahoidmiseks, taimede eluprotsessi mõjutamiseks, taimsete saaduste säilitamiseks, soovimatute taimede või taimeosade hävitamiseks või taimede soovimatu kasvu kontrolli all hoidmiseks või ärahoidmiseks.

Toimeained: taimekaitsevahendis sisalduva taimekahjustajate või taimehaiguste vastu suunatud aktiivne komponent.

ÜPP: ühine põllumajanduspoliitika

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Nikolaos Milionis. Auditit juhtis Euroopa Kontrollikoja liige Samo Jereb, keda toetasid kabinetiülem Kathrine Henderson, valdkonnajuht Robert Markus, auditijuht Charlotta Törneling, auditijuhi asetäitja Päivi Piki ja audiitorid Greta Kapustaitė, Antonella Stasia, Paulo Oliveira, Dainora Venckevičienė. Keelealast abi osutas Michael Pyper.

Vasakult paremale: Antonella Stasia, Michael Pyper, Kathrine Henderson, Samo Jereb, Charlotta Törneling, Paulo Oliveira, Päivi Piki, Dainora Venckevičienė.

Järelmärkused

¹ Geiger, F. et al, „Persistent negative effects of pesticides on biodiversity and biological control potential on European farmland“, Basic and Applied Ecology, Elsevier Gmbh, 2010, lk 97–105.

² IPBES, „The assessment report of the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services on pollinators, pollination and food production Ecosystem Services on pollinators, pollination and food production“, Secretariat of the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services, Bonn, Saksamaa, 2016.

³ Müüdud taimekaitsevahendite all peame käesolevas aruandes silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) artikli 3 lõikes 9 määratletud mõistet „turule lastud“.

⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks.

⁵ Direktiivi artikli 14 lõige 4.

⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

⁷ Taimekaitsevahendite määruse II lisa punktis 5 on sätestatud ELi kriteeriumid madala riskiastmega ainete kohta.

⁸ Geograafilised tsoonid on määratletud taimekaitsevahendite turulelaskmise määruse I lisas.

⁹ Juuniks 2019 esitati komisjonile 18 liikmesriigi läbivaadatud tegevuskava: Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Küpros, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi.

¹⁰ Direktiivi artikkel 23.

¹¹ Bulgaaria ja Luksemburg.

¹² Komisjoni aruannet (COM (2017) 587 final) saab alla laadida komisjoni veebisaidil: https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/sustainable_use_pesticides_en.

¹³ DG(SANTE) 2017–6291: „Overview Report Sustainable Use of Pesticides“, http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/overview_reports/details.cfm?rep_id=114.

¹⁴ https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/sustainable_use_pesticides_en.

¹⁵ Taimekaitsevahendite määruse artiklis 55 on sätestatud, et taimekaitsevahendite kasutamine peab olema kooskõlas direktiiviga, eelkõige direktiivi artiklis 14 ja III lisas osutatud integreeritud taimekaitse üldiste põhimõtetega.

¹⁶ Direktiivi artikli 3 lõikes 1 on professionaalne kasutaja määratletud kui isik, kes kasutab pestitsiide oma kutsetegevuse käigus.

¹⁷ Direktiivi artikli 14 lõige 4.

¹⁸ Integreeritud taimekaitse põhimõtete kehtestamist käsitleva suunisdokumendi kavand (07.0307/2008/504 015/ETU/B3).

¹⁹ Taimekaitsevahendite määruse artikkel 67.

²⁰ 2012. aasta õigusakti nr 155 artikkel 14. Euroopa ühenduse 2012. aasta määrused (pestitsiidide säästva kasutamise kohta).

²¹ Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) artikli 14 lõige 1.

²² 2017. aasta andmed, võttes aluseks Eurostati statistika, mis on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Organic_farming_statistics.

²³ Ajavahemikuks 2014–2020 on nõuetele vastavuse tingimused määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta) artiklis 93 ja II lisas.

²⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta) artiklid 91, 96 ja 99.

²⁵ Kohustuslik majandamisnõue 10. Taimekaitsevahendid: taimekaitsevahendite määruse artikli 55 esimene ja teine lause.

²⁶ Sätestatud Šveitsi otsetoetusi käsitleva dekreedi artiklites 11–25 (Ordonnance sur les paiements directs versés dans l’agriculture (Ordonnance sur les paiements directs, OPD; RS 910.13) du 23 octobre 2013).

²⁷ Määrusele (EL) nr 1306/2013 lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus nõuetele vastavuse kohta.

²⁸ Komisjoni ÜPP strateegiakava määruse ettepaneku artikkel 11 ja III lisa (COM(2018) 392).

²⁹ Direktiivi artikli 3 lõige 6.

³⁰ Integreeritud taimekaitse üldine põhimõte nr 4 (vt III lisa).

³¹ Direktiivi artikli 14 lõige 1.

³² Direktiivi artikli 3 lõige 8.

³³ Nt taimekaitsevahendite määruse artiklis 77 on sätestatud, et komisjon võib võtta vastu juhenddokumente mikroorganismide, feromoonide ja biovalmististe kasutamise mahu kohta.

³⁴ Komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 283/2013, milles sätestatakse toimeainete andmenõuded, ja komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 284/2013, milles sätestatakse taimekaitsevahendite andmenõuded.

³⁵ Madala riskiastme mõiste võeti kasutusele taimekaitsevahendite määrusega ning 2015. aastal kiideti heaks esimene madala riskiastmega toimeaine.

³⁶ ELi pestitsiidide andmebaas, alla laaditud 9. septembril 2019.

³⁷ Komisjoni teatis, milles käsitletakse selliste potentsiaalselt madala riskiastmega toimeainete loetelu, mis on heaks kiidetud kasutamiseks taimekaitses (2018/C 265/02).

³⁸ AIR IV uuendamise programm.

³⁹ Taimekaitsevahendite määruse artikkel 47.

⁴⁰ Eduaruanne rakenduskava kohta, mille eesmärk on suurendada madala riskiastmega taimekaitsevahendite kättesaadavust ja kiirendada integreeritud taimekaitse rakendamist liikmesriikides, märts 2019.

⁴¹ Komisjoni 10. oktoobri 2017. aasta teatis. Direktiivi 2009/128/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks) (edaspidi „säästva kasutamise direktiiv“)) artikli 7 lõike 3 kohased suunised, mis käsitlevad pestitsiidide kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneva mõju jälgimist ja uurimist.

⁴² Taimekaitsevahendite määruse artikli 67 lõige 2.

⁴³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. Detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest ja nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta.

⁴⁴ Neist 29 puhul peavad liikmesriigid vastama ka keskkonnakvaliteedi standarditele, mis on määratletud 16. detsembri 2008. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/105/EÜ (mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas) I lisas, mida on muudetud 12. augusti 2013. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/39/EL veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete kohta. Ülejäänud seitse ainet on määratletud komisjoni 5. juuni 2018. aasta rakendusotsuses (EL) nr 2018/840 (millega kehtestatakse veepoliitika seire ainete jälgimisnimekiri) lisas.

⁴⁵ Nõukogu direktiivis 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (artiklid 5 ja 9 ning lisad IA ja IIB) on sätestatud raskmetallide, sealhulgas vase seire. Mitmed taimekaitsevahendites kasutatavad toimeained sisaldavad vaske.

⁴⁶ LUCAS 2018; mullaanalüüsi tulemusi on oodata 2021. aastaks.

⁴⁷ Määruse (EÜ) nr 1185/2009 artikkel 3.

⁴⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta.

⁴⁹ Määruse (EÜ) nr 1185/2009 artikli 3 lõikes 4 on sätestatud, et komisjon koondab enne avaldamist andmed eelnevalt määratletud rühmadesse ja kategooriatesse.

⁵⁰ Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EÜ) nr 1185/2009 rakendamise kohta (COM(2017)109).

⁵¹ Määruse (EÜ) nr 1185/2009 II lisa.

⁵² Eurostati 2019. aasta uuring: Statistika pestitsiidide põllumajandusliku kasutamise kohta Euroopa Liidus (ESTAT E1/AES/2019/RP/1).

⁵³ Komisjoni 15. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/782, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ seoses ühtlustatud riskinäitajate kehtestamisega.

⁵⁴ https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/sustainable_use_pesticides/harmonised-risk-indicators/trends-hri-eu_en.

⁵⁵ Taimekaitsevahendite määruse artikkel 50.

⁵⁶ Direktiivi 2009/128/EÜ artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et edendada vähese pestitsiidikasutusega taimekaitset, eelistades võimaluse korral kemikaalivabu meetodeid; samuti on viidatud integreeritud taimekaitsele ja mahepõllumajandusele, mida reguleerib nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta), mis on asendatud ELi 30. mai 2018. aasta uue määrusega 848/2018.

⁵⁷ Koondaruanne pestitsiidide säästva kasutamise kohta (DG(SANTE) 2017-6792), http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/overview_reports/details.cfm?rep_id=114

⁵⁸ http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/audit_reports/index.cfm

⁵⁹ COM(2017) 109 final: KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1185/2009 (mis käsitleb pestitsiidide statistikat) rakendamise kohta

⁶⁰ COM(2017) 109 final: KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1185/2009 (mis käsitleb pestitsiidide statistikat) rakendamise kohta

Ajakava

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2020.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt. Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.