Põllumajandustootjate sissetuleku stabiliseerimine: vahendite kogum on kõikehõlmav, kuid rahastamisvahendite vähese kasutamise ja ülemäärase hüvitamise probleemid vajavad lahendamist

Kokkuvõte

I

Nagu Euroopa Komisjon on märkinud, on põllumajandussektorile omane risk ja põllumajandustootjad peavad välja töötama strateegiad, et vähendada tootmiskadusid (nt ilmastikutingimustest või taime- ja loomahaigustest tulenevad kahjud) ja hinnavolatiilsust. Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) hõlmab vahendeid, millega toetada põllumajandustootjate riskijuhtimist ja kriisidele reageerimist. Üks ÜPP hiljutiste reformiettepanekute eesmärke on suurendada keskendumist riskijuhtimisele.

II

Uurisime riskide ja kriiside ennetamiseks ja juhtimiseks pakutavate ELi vahendite täielikkust ja sidusust. Vaatlesime, kas riski- ja kriisijuhtimisvahendeid oli rakendatud tõhusalt ja tulemuslikult. Keskendusime sellele, kuidas põllumajandustootjad kasutasid ELi kindlustustoetust ja erakorralisi meetmeid puu- ja köögiviljasektoris pärast seda, kui Venemaa Föderatsiooni valitsus oli 2014. aastal kehtestanud teatavate EList imporditavate kaupade suhtes keelu („Venemaa impordikeeld“). Kokkuvõttes leidsime, et ELi põllumajanduse riskijuhtimisvahendid ja kriisiohjemeetmed täitsid oma eesmärgid osaliselt, kuigi mitte alati tõhusal viisil.

III

Meie hinnangul pakub ÜPP laialdasi võimalusi põllumajandustootjate vastupanuvõime suurendamiseks. Otsetoetused (41 miljardit eurot aastas) mõjutavad märkimisväärselt teatavate põllumajandustootjate sissetuleku stabiliseerimist. ÜPP hõlmab ennetavaid vahendeid, et aidata põllumajandustootjatel oma vastupanuvõimet suurendada, kuid tõendid näitavad, et nende mõju põllumajandustootjate käitumisele on piiratud.

IV

See, kuidas järelmeetmeid on kasutatud, et reageerida mõningatele äärmuslikele kliimariskidele, ei ole kooskõlas strateegiaga, mille eesmärk on toetada selliste vahendite, nagu kindlustus, suuremat kasutamist. Mitmesugused ELi vahendid, millega toetatakse saagikindlustust, on omavahel osaliselt kattuvad.

V

ELi kindlustustoetust kasutatakse vähe ja sellest on kasu saanud vaid murdosa põllumajandustootjatest. Suurem osa põllumajandustootjatest, kes kindlustust kasutavad, teeb seda ilma ELi toetuseta, mis tekitab küsimusi ELi toetuse lisaväärtuse kohta. Leidsime, et komisjon ei kogu asjakohast teavet riskijuhtimisvahendite kasutamise jälgimiseks. Suurt osa ELi kindlustustoetusest kasutatakse kahe sellist toetust kõige enam kasutava liikmesriigi veinisektoris. Sellega kaasneb tühimõju risk. Kindlustatud põllumajandustootjad võivad olla vähem motiveeritud vastupidavama äristrateegia kasutamiseks või uute kliimatingimustega kohanemiseks.

VI

Täheldasime, et pärast Venemaa impordikeelu kehtestamist käivitatud erakorraliste meetmete kaalumisel ei kasutatud spetsiifilisi kriteeriume ning et toetuse suurus põhines peamiselt Venemaa turu kaotusel, võtmata kuni keelu kolmanda aastani arvesse alternatiivsete turustusvõimaluste olemasolu. Need meetmed kestsid neli aastat ja neid kasutati ka selleks, et lahendada teatavate puuviljade struktuurse ülejäägi probleeme, mis ei olnud õigustatud määruses sätestatud erandlike asjaoludega.

VII

Leidsime, et ELi toetus õunaturule ületas asjakohaseid keskmisi turuhindu. Virsikute ja nektariinide turult kõrvaldamine nende töötlemiseks oli ELi jaoks kulukas ja suurem osa mahlast jäi loonustasuna töötlevale tööstusele. Meil ei olnud võimalik kindlaks teha, kas turult kõrvaldatud tooted ka tegelikult eemaldati, seda kas jälgitavuse puudumise tõttu või seetõttu, et need tooted tulid turule tagasi teistsugusel kujul, näiteks mahlaks töödelduna.

VIII

Meie soovitused komisjonile hõlmavad järgmist: põllumajandustootjate julgustamine paremaks kriisideks valmistumiseks, kindlustustoetuse kavandamine ja jälgimine, erakorraliste meetmete käivitamise kriteeriumid ja kõrvaldamistoimingute eest ette nähtud hüvitis.

Sissejuhatus

Põllumajandusele on risk iseloomulik

01

Nagu Euroopa Komisjon on märkinud, on põllumajandussektorile omane risk ja põllumajandustootjad peavad välja töötama strateegiad, et vähendada tootmiskadusid (näiteks ilmastikutingimustest või taime- ja loomahaigustest tulenevad kahjud) ja hinnavolatiilsust (mis tuleneb näiteks geopoliitilistest riskidest).Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) hõlmab vahendeid, millega toetada põllumajandustootjate riskijuhtimist ja kriisidele reageerimist. Üks ÜPP hiljutiste reformiettepanekute eesmärke on suurendada keskendumist riskijuhtimisele.

02

Põllumajandustegevusel on tugev seos kliimaga. Ilmastikutingimused võivad tootmist kas hoogustada või takistada. Euroopa Keskkonnaameti hinnangul suureneb ELis ekstreemsetest ilmastikutingimustest põhjustatud saagi vähenemise oht¹. Joonisel 1 on toodud ELi äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu liigvihm, kuumalained ja põud, mis tabasid ELi 2018. aasta suvel. Kontrollikoda on hiljuti käsitlenud nii üleujutuse² kui ka kõrbestumise ohte³.

03

Muud peamised riskitegurid, mis põllumajandustootmist mõjutavad, on põhjustatud taime- ja loomahaigustest. Nende puhangud on viimastel aastatel olnud sagedased, mis osaliselt tuleneb kaubanduse hoogustumisest ja inimeste sagenenud liikumisest (mõlemad toovad kaasa uute patogeenide suurenenud riski).

04

Kuidas käsitletakse selliseid riske, nagu tootmiskaod ja hinnavolatiilsus, sõltub nende sagedusest ja mõjust. Komisjon viitab oma analüüsis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt välja töötatud riskiklassifikatsioonile, milles eristatakse riske, mida peaksid maandama põllumajandustootjad ise (näiteks kindlustusmehhanismide abil), ja riske, mida tuleks maandada riiklike sekkumistega (vt joonis 2).

05

Põllumajandusettevõtte tasandil võivad põllumajandustootjad kasutada riskide vähendamiseks erinevaid strateegiaid. Enamikku neist strateegiatest võib pidada ennetavaks. Põllumajandustootjad saavad oma põllumajanduslikku tootmist või sissetulekuallikaid mitmekesistada, et hajutada kahju tekkimise riski mõne põllumajandustegevuse puhul. Samuti võivad nad kasutada kohapealseid põllumajandustavasid, nagu vastupidavamate kultuuride/loomaliikide kasvatamine, tugevdatud sanitaarmeetmed, kohalikele oludele kohandatud põllumajandustavad ja asjakohased ennetavad investeeringud (näiteks rahe kaitsevõrgud või säästev niisutamine). Neid võib täiendada era-/avaliku sektori vahenditega, nagu kindlustus ja ühisfondid.

ÜPP kasutamine, edendamaks vastupidavat põllumajandussektorit

06

ELi eelarvest antavat toetust ELi põllumajandusele hallatakse ÜPP raames. Komisjon väljendas oma teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ (2017)⁴ eesmärki „arendada edasi integreeritud ja ühtset lähenemisviisi riskiennetusele, juhtimisele ja vastupanuvõimele, milles on vastastikku täiendaval viisil ühendatud ELi tasandi sekkumine liikmesriikide strateegiate ja erasektori vahenditega, mis tegelevad nii sissetuleku stabiilsuse kui ka kliimaga seotud riskidega“.

07

Praeguse ÜPP ja 2020. aasta järgse ÜPP õigusaktide ettepanekute eesmärk on muuta Euroopa põllumajandus vastupanuvõimelisemaks (vt näiteid joonisel 3), eelkõige tugevdades vastupidavust (põllumajandustootjate suutlikkus pidada vastu välistele häiringutele ja säilitada olemasolev toimivus) ning vähemal määral parandades ka kohanemisvõimet (suutlikkus reageerida muutuvatele välisoludele)⁵.

08

ÜPP raames pakub EL toetust vahenditele igas riskikategoorias. Tabelis 1 on esitatud ELi toetus riskijuhtimise vahenditele (kindlustusmaksete ja ühisfondide toetus) ja erakorralistele meetmetele ning nende rahastamine ELi eelarvest. Tabel ei hõlma üldist toetust, nagu otsetoetused põllumajandustootjatele, millel on samuti oluline roll selles, kuidas riske põllumajandusettevõtte tasandil juhitakse.

09

ÜPP toetust rahastatakse kahe samba raames. Esimese samba raames rahastab EL turumeetmeid, riskijuhtimismeetmeid ja kriisiennetusmeetmeid teatud sektorites (vein, puuviljad ja köögiviljad), samuti erakorralisi meetmeid. Teise samba raames annab EL liikmesriikidele võimaluse toetada kolme riskijuhtimisvahendit (M17): kindlustus (M17.1), ühisfond (M17.2) ja sissetuleku stabiliseerimise vahendid (M17.3). 2014. aasta 7. augustil keelas Venemaa valitsus mitmesuguste toodete, sealhulgas puu- ja köögivilja, impordi mitmest riigist, sealhulgas ELi liikmesriikidest. Pärast Venemaa kehtestatud impordikeeldu käivitati erakorralised turuhäirete vastased meetmed loomakasvatussektoris (sealhulgas piima ja piimatoodete puhul) ning puu- ja köögiviljasektoris. Erakorralised meetmed käivitati ka sigade Aafrika katku ja linnugripipuhangute tõttu, samuti spetsiifiliste probleemide lahendamiseks, nagu üleujutused Balti riikides.

	II sammas	I sammas
	Riskijuhtimisvahendid		Erakorralised meetmed
Meetmed	Riskijuhtimis-vahendite toetus (M17) 2015–2018	Kindlustustoetus (veini-, puu- ja köögiviljasektoris) 2015–2018	Turuhäirete vastu võetavad meetmed 2014–2018	Inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud loomahaigustega seotud turutoetusmeetmed 2014–2018	Meetmed eriprobleemide lahendamiseks 2017–2018
ELi kulutused (miljonites eurodes)	682	174	1 454	51	24

Allikas: komisjoni andmed.

10

Riiklikul tasandil on liikmesriigid välja töötanud erinevad põllumajanduse riski- ja kriisijuhtimise strateegiad. Seitse liikmesriiki rahastavad enda riiklikke kindlustustoetussüsteeme (Austria, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Hispaania, Luksemburg, Poola ja Sloveenia). Katastroofi korral annavad toetust kõik liikmesriigid. Näiteks pärast 2018. aasta põuda maksid Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Rootsi oma põllumajandustootjatele hüvitist riiklikest vahenditest.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

11

Pidades silmas komisjoni 2017. aasta avaldust, mis sisaldab eesmärki suurendada põllumajandustootjate riskijuhtimissuutlikkust, vaatasime üle kehtivad riski- ja kriisijuhtimisvahendid. Äärmuslikest ilmastikunähtustest ja looma- ja taimehaigustest ning hinnavolatiilsusest tingitud üha suureneva kriisiohu taustal on meie analüüsi eesmärk aidata paremini kasutada ELi toetust, mis on mõeldud põllumajandustootjate riskijuhtimissuutlikkuse parandamiseks.

12

Kontrollisime riskide ja kriiside ärahoidmiseks ja juhtimiseks mõeldud ELi vahendite täielikkust ja sidusust ning uurisime, kas riski- ja kriisijuhtimisvahendeid on tõhusalt rakendatud ja kas nad annavad tulemusi. Riskijuhtimisvahendeid uurides keskendusime ELi poolt kindlustusmaksete tasumiseks antavale toetusele. Samuti keskendusime erakorraliste meetmete kasutamisele puu- ja köögiviljasektoris pärast Venemaa kehtestatud impordikeeldu. Me ei uurinud erandlikke meetmeid, mis võeti kasutusele liha- ja piimasektoris.

13

Peamine auditiküsimus oli järgmine: „kas ELi riski- ja kriisijuhtimismeetmed saavutasid tõhusalt oma eesmärgi?“. Küsimus jagati kolmeks alaküsimuseks:

• kas ELi vahendid riskide ja kriiside ennetamiseks ja juhtimiseks on terviklikud ja sidusad;
• kas ELi riskijuhtimisvahendid saavutasid oma eesmärgid tõhusal viisil;
• kas ELi erimeetmed puu- ja köögiviljasektoris on oma eesmärgid tõhusalt täitnud.

14

Audit hõlmas meetmeid perioodil 2014–2018. Auditi tõendusmaterjali kogusime järgmistest allikatest:

• andmete ja dokumentide läbivaatamine ja/või vestlused komisjoni kolme peadirektoraadi (AGRI, SANTE, ESTAT) töötajatega ning OECD spetsialistidega;
• külastused nelja liikmesriiki, kes valiti välja, et saada ülevaatlik pilt kindlustustoetuse (Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa) ja erakorraliste meetmete kasutamisest (Poola, Itaalia ja Prantsusmaa);
• kohtumised neis liikmesriikides riiklike ametiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusühenduste, edasikindlustusseltside, põllumajandustootjate ühenduste ja liitude ning heategevusorganisatsioonidega;
• (liikmesriikide ametiasutuste saadetud) 80 toetusesaaja toimiku läbivaatamine, mis hõlmas riskijuhtimisvahendeid ja erakorralisi meetmeid ning 16 toetusesaaja külastamist (Prantsusmaal, Poolas, Saksamaal, Itaalias ja Kreekas). Kreeka lisati valimisse seoses meie seaduslikkuse ja korrektsuse auditi (aastaaruande) raames läbi vaadatud tehinguga;
• vestlused 105 põllumajandustootjaga 17 liikmesriigist nende riskijuhtimisstrateegia teemal (vt lisa);
• kõikides liikmesriikides riigiasutuste poolt täidetud küsitlus nende riiklike põllumajanduse riski- ja kriisijuhtimisstrateegiate kohta.

Tähelepanekud

EL toetab mitmesuguseid meetmeid, et parandada põllumajandustootjate vastupanuvõimet

15

Käesolevas jaos hinnatakse, kas ELi vahendid riskide ja kriiside ennetamiseks ja juhtimiseks moodustavad tervikliku ja ühtse paketi. Uurisime, kas süsteemi üldine ülesehitus aitab tõhusalt suurendada põllumajandustootjate võimet seista vastu riskidele ja kriisidele, millega nad võivad kokku puutuda.

ELi vahendid hõlmavad kõiki riskiliike, millega põllumajandustootjad kokku puutuvad, kusjuures oluline roll on otsetoetustel

16

ÜPP sisaldab mitmeid mehhanisme, mis käsitlevad põllumajandustootjaid mõjutavaid riske (ehkki kõik ei ole kättesaadavad kõigile põllumajandustootjatele). Otsetoetused vähendavad enamiku põllumajandustootjate sissetuleku kõikumist, kuid neid on keeruline OECD riskiliigitusse paigutada (vt joonis 2). Kergemini riskitasemete alusel liigitatavad vahendid on toodud tabelis 2.

17

Tabelist 2 on näha, et kaks vahendite rühma käsitlevad selgesõnaliselt riske ja kriise ning aitavad seega suurendada põllumajandustootjate vastupanuvõimet:

• riskijuhtimisvahendid, nagu kindlustus ja ühisfondid, mis on mõeldud põllumajandustootjatele hüvitise maksmiseks teatud kindlaksmääratud riskide realiseerumisel;
• erakorralised meetmed turu stabiliseerimiseks tõsise häire ilmnemise korral⁶.

	Riskitase	Sammas	Vahendid
	Tavapärane	I	Otsetoetused
Ennetus- ja riskijuhtimis-vahendid Eelmeetmed	Turukõlblik	I	Puu- ja köögiviljatootjate organisatsioonide toetus, sealhulgas saagikindlustuse ja ühisfondide toetus
	Turukõlblik		Saagikindlustuse ja ühisfondide toetus veinisektoris
	Turukõlblik	II	"Riskijuhtimisvahendid: kindlustustoetus ühisfondide toetus (hõlmab sissetuleku stabiliseerimise vahendit)"
	Tavapärane		Toetus investeeringuteks ennetus- ja taastamismeetmetesse
	Tavapärane		Toetus investeeringuteks materiaalsesse varasse
	Tavapärane		Nõustamisteenused, st põllumajandusettevõtete nõustamise teenused
	Tavapärane		Teadmussiire ja teavitus
	Turukõlblik		Tootjarühmade ja -organisatsioonide loomise toetus; toetus koostöö edendamiseks
Erakorralised meetmed Järelmeetmed	Katastroofi-risk	I	Riiklik sekkumine ja eraladustamistoetus
	Katastroofi-risk		Turuhäirete vastu võetavad meetmed
	Katastroofi-risk		Loomahaiguste ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmed
	Katastroofi-risk		Eriprobleemide lahendamise meetmed

Märkus: vahendite jagunemine eri riskitasemete vahel ei ole lõplik, sest nad võivad mõjutada ka teisi riskitasemeid.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda ELi määruste nr 1305/2013, 1307/2013 ja 1308/2013 põhjal.

18

Põllumajandustootjate sissetulekutoetuste suurendamine võib viia mõned turukõlblikud riskid tavakategooriasse, sest kui põllumajandustootjate sissetuleku kaitse suureneb, siis paraneb ka nende suutlikkus hallata riske põllumajandusettevõttes (vt järgmised punktid)⁷. Samas võib sellise sissetulekupuhvri pakkumine ajendada põllumajandustootjaid kasutama vähem riskikartlikke tavasid (näiteks keskenduma ühele kultuurile).

19

Otsetoetused (mille kulud on üle 41 miljardi euro aastas) moodustavad stabiilse osa põllumajandustootjate sissetulekust ja suurendavad seega nende vastupanuvõimet. Otsetoetused toimivad puhvrina, mis võimaldab põllumajandustootjatel toime tulla hinnalanguse või tootmise vähenemisega.Tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste (89% otsetoetustest) maksmine ei sõltu tootmisest. Ülejäänud 11% otsetoetustest on seotud tootmisega. See täiendav tulu moodustab komisjoni hinnangul ligikaudu 26% põllumajandustootjate sissetulekust⁸. Joonisel 4 on näidatud, kui suure osa põllumajandustootjate põllumajandustulust moodustavad tootmiskohustusega sidumata otsetoetused. Tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste osa põllumajandustootjate põllumajandustulus moodustab sageli üle 20%.

20

2017. aastal maksti otsetoetusi 6,4 miljonile ELi põllumajandustootjale⁹. Kõiki liikmesriike hõlmav küsitlus näitas, et üheksa liikmesriiki on seisukohal, et otsetoetused moodustavad olulise osa põllumajandusettevõtete riskijuhtimisstrateegiast (st otsetoetused kujutavad endast turvavõrku ja tagavad sissetuleku kaitse).

21

Joonisel 4 on näidatud, et otsetoetuste osakaal majandusliku suuruse järgi rühmitatud põllumajandustootjate põllumajandustuludes on vahemikus alla 20% kuni üle 30%. Jooniselt 5 on näha, et mida suurem on põllumajandusettevõtte majanduslik suurus, seda suurem on põllumajandusettevõtte kindlustuslepingu sõlmimise tõenäosus. Otsetoetuste osa põllumajandustulus ja kindlustuse kasutamine on omavahel negatiivses korrelatsioonis. See kajastub ka põllumajandustootjate küsimustikule antud vastustes (vt lisa – joonis 24). Kuna otsetoetused pakuvad puhvrit tootmiskadude katmiseks, väheneb vajadus kindlustuse järele, kuivõrd riski võib kanda põllumajandusettevõtte tasandil¹⁰. On aga teisi tegureid, mis võivad mõjutada põllumajandustootjate otsust kindlustusleping sõlmida. Märkimisväärne osa ELi toetust saavatest põllumajandustootjatest töötab osalise tööajaga ja see kehtib eriti väiksemate põllumajandustootjate puhul¹¹. See vähendab nende põllumajandusettevõtete riskipositsiooni, kuna muud tegevused pakuvad tuluallikat, mis ei sõltu ilmastikutingimustest ja tootehindadest.

22

Majanduslikult suurematel põllumajandusettevõtetel moodustab põllumajandustulu nende kogutuludes suurema osa. Mida suurem on põllumajanduse osakaal kogutulus (üle 20 hektari suuruse maa puhul töötab enamik põllumajandustootjaid täistööajaga¹²), seda rohkem kasutatakse kindlustust (vt lisa – joonis 24).

ÜPP raames edendatakse järjest enam ennetavaid meetmeid

23

Ennetavad meetmed (vt punkt 05) võivad suurendada põllumajandustootjate vastupanuvõimet, vähendades nende riske ja kohandades tootmist vastavalt uutele riskidele. Ennetus- ja kohandamisstrateegiad võivad hõlbustada tootmise jätkamist näiteks ebasoodsates ilmastikutingimustes.

Tõhusad ennetusmeetmed võivad tootmiskadusid vähendada

24

Arvestades kliimamuutuste mõju, on olulised meetmed, mis soodustavad vastupanuvõimet, sealhulgas pikaajalist valmisolekut (uute tingimustega kohanemist). 1. selgituses on näidatud, kuidas on muutunud põuariski tajumine Austraalias.

25

Meie küsitletud põllumajandustootjad nimetasid kolme kõige sagedasema ennetusmeetmena külvikorda, kohandatud/vastupidavamate kultuuride kasvatamist ja kokkuhoidu (vt lisa – joonis 22). Külvikord on hea põllumajandustava osa, kuna avaldab positiivset mõju mulla viljakusele ning aitab tõrjuda umbrohtu, haigusi ja kahjureid.

26

Praegu hõlmavad suurematele põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõuet (keskkonnasäästlikumaks muutmise toetuse kaudu, mis on 2013. aastal kasutusele võetud uut tüüpi otsetoetus ja mille eesmärk on parandada ÜPP keskkonnatoimet). Uue ÜPP ettepanekute kohaselt võivad otsetoetused hoogustada külvikorra kasutamist ja kaudselt suurendada põllumajandusettevõtete vastupanuvõimet, kui järgmised tingimused on täidetud:

• liikmesriikide kehtestatud riiklikud standardid on piisavalt ambitsioonikad¹⁵;
• põllumajandustootjad järgivad heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõudeid;
• käitumisharjumustes toimuvad reaalsed muutused.

Oleme varem märkinud, et kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamine ei too tihtipeale kaasa muudatusi käitumises¹⁶.

27

Sanitaarriskid on valdkond, kus edukas ennetustöö vähendab vajadust järelsekkumise järele. Ametiasutused (ELi ja liikmesriikide tasandil) tegelevad aktiivselt loomahaigustega seotud riskidega, kasutades selliseid eelmeetmeid, nagu ennetus (sealhulgas likvideerimine), järelevalve ja riskijuhtimisvahendid. Tehakse märkimisväärseid jõupingutusi, et vältida järelmeetmete võimalikke suuri kulusid ja negatiivseid tagajärgi (nt veiste spongioosne entsefalopaatia, mis läks aastatel 1996–1998 ELile maksma üle 5 miljardi eküü). Ehkki need jõupingutused on avaldanud olulist positiivset mõju, on sõltumatutes uuringutes hinnatud, et avaliku sektori kulutused looma- ja taimehaigustega seotud hüvitistele läksid ELi liikmesriikidele ajavahemikul 2010–2014 maksma pool miljardit eurot aastas¹⁷.

Veel ei ole võimalik hinnata seda, mil määral parandavad uued vahendid põllumajandustootjate hinnariskidele vastupanu võimet

28

Komisjoni hinnangul¹⁸ on forvardlepingud ja futuuriturud vahendid, mille abil hinnariske käsitleda. Lepingute sõlmimine (forvardlepingute kasutamine) oli küsitletud põllumajandustootjate poolt kõige sagedamini nimetatud ennetavate meetmete hulgas neljandal kohal (vt lisa – joonis 22).

29

ELi õigusraamistiku kohaselt võivad liikmesriigid nõuda kas kohustuslike lepingute kasutamist või esmaostja poolt tootjale esitatavat kirjalikku pakkumust lepingu sõlmimiseks¹⁹. Koondmääruse²⁰ põllumajandust käsitlevas osas viidi sisse õigusraamistiku muudatused. Nüüd annab see tootjale õiguse nõuda pooltevahelist kirjalikku lepingut ja/või ostjate kirjalikku pakkumust lepingu sõlmimiseks. 2019. aasta aprillis jõustus direktiiv, millega keelustatakse mõned ebaausad kaubandustavad toiduahelas (st ostja ühepoolne lepingu muutmine)²¹. Nende hiljutiste muudatuste mõju on veel liiga vara hinnata.

30

ÜPP II sambast võib toetada sissetuleku stabiliseerimise vahendeid, mis pakuvad põllumajandustootjatele hüvitist sissetuleku „järsu vähenemise“ korral. Koondmäärusega vähendati kindlustushüvitise künnist 30% suuruselt tootmiskaolt 20%-le ning loodi võimalus kasutada valdkondlikku sissetuleku stabiliseerimise vahendit (näiteks üksnes teraviljakasvatamisega seotud sissetuleku stabiliseerimise vahend). Praegu ei toimi aga ükski ELi toetatud sissetuleku stabiliseerimise vahend.

31

Hindade märkimisväärse kõikumise korral on ELi kõige olulisemateks põllumajandustootjate toetamise vahenditeks otsetoetused, turusekkumismeetmed ja erakorralised turuhäirete vastased meetmed.

ELi vahendid on omavahel osaliselt kattuvad

32

ELi kindlustustoetuskavu rakendatakse nii I kui ka II samba raames. Veini- ning puu- ja köögiviljasektori puhul need kattuvad. Toetus ühisfondidele täiendab kindlustustoetust üksnes siis, kui nad katavad erinevaid riske. Erakorralistest sündmustest tulenevate eriprobleemide lahendamiseks võetud erakorralised meetmed ei pruugi olla kooskõlas strateegiaga, millega toetatakse riskijuhtimisvahendite (nagu kindlustus) laialdasemat kasutamist.

Kindlustus ja ühisfond täiendavad teineteist üksnes siis, kui nad katavad erinevaid riske

33

ÜPP esimese samba raames on toetus ühisfondidele olnud rahastamiskõlblik puu- ja köögivilja ning riiklike veiniprogrammide rakendusprogrammide raames alates 2009. aastast, kuid rahastamist ei ole kasutatud. II samba raames on ühisfondide rahastamiseks saadaolevaid vahendeid kasutatud vähesel määral (vt punkt 43).

34

Ühisfondide vähest kasutamist selgitab osaliselt selle vahendi keerulisem ülesehitus. Selle toimimiseks peab sellest osa võtma piisaval arvul põllumajandustootjaid. Näiteks Itaalias peab ühisfondi toimimise tagamiseks sellega liituma vähemalt 700 põllumajandustootjat. See keerukus võib „ajendada põllumajandustootjaid pöörduma muude olemasolevate riskijuhtimisvahendite, eelkõige kindlustuse poole“²². Need kaks vahendit täiendavad teineteist üksnes siis, kui ühisfondid katavad riske, mida kindlustus ei kata. Prantsusmaal piirdub ELi kindlustustoetus saagikindlustusega, mis katab ainult põllumajanduskultuuride kliimariske, samas kui riiklik ühisfond, mis saab ELilt toetust, hõlmab looma- ja taimehaigusi ning reostusjuhtumeid.

Erakorraliste meetmete ebasobiv rakendamine võib vähendada riskijuhtimisvahendite kasutamise motivatsiooni

35

Ebakindlus selle suhtes, millised asjaolud on kriisimeetmete võtmise aluseks, mõjutab põllumajandustootjate arusaama sellest, millised on nende endi riskijuhtimisalased kohustused. Mida sagedamini pakutakse kriisi ajal või pärast seda riigiabi, seda vähem on põllumajandustootjad motiveeritud maandama riske riskijuhtimisvahendite abil, nagu kindlustus²³.

36

Näiteks kiitis komisjon 2018. aastal heaks rakendusmääruse, millega rahastati ÜPP meedet, toetamaks 2017. aasta lõpus üleujutuste ja tugevate vihmasadude tõttu kannatanud põllumajandustootjaid teatavates piirkondades Leedus, Lätis, Eestis ja Soomes. Põllumajandustootjad olid toetuskõlblikud, kui nad olid kaotanud vähemalt 30% oma talivilja külvipinnast ega saanud sama kahju eest riigi poolt mingit abi või kindlustust (komisjoni rakendusmäärus nr 108/2018 – 15 miljonit eurot eraldati ja jaotati vastavalt kahju kannatanute arvule järgmiselt: 9,12 miljonit eurot Leedule, 3,46 miljonit eurot Lätile, 1,34 miljonit eurot Eestile ja 1,08 miljonit eurot Soomele). Selle riski vastu kindlustatud põllumajandustootjad ei vastanud seega tootmiskadude eest hüvitise saamise tingimustele. Sellised kriteeriumid võivad panna põllumajandustootjaid tulevikus kindlustamisest loobuma.

37

Teisalt oli komisjoni osalus 2018. aasta põuakriisi lahendamisel kooskõlas tema riskijuhtimisvahendite väljatöötamise strateegiaga. Komisjon ei kehtestanud täiendavaid (järel)meetmeid, vaid kasutas pigem olemasolevate vahendite paindlikkust. See puudutas eelkõige erandite tegemist rohestamis- ja keskkonnakaitse-eeskirjadest, mis võimaldas põllumajandustootjatel rohtu niita või kariloomi karjatada sellistel aladel, mis muidu oleksid söötis. See on kooskõlas seitsme liikmesriigi (Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Madalmaad, Hispaania ja Sloveenia) strateegiaga, mille eesmärk on suunata avaliku sektori kulutused järelmeetmete asemel eelmeetmetesse (ennetus ja riskijuhtimisvahendite toetamine).

Komisjoni ettepanekutega ÜPP reformi kohta soovitakse suurendada toetust sellistele riskijuhtimisvahenditele, millele on riiklik toetus juba olemas

38

Käesoleval perioodil otsustasid 17 liikmesriiki mitte rakendada II samba kohaseid riskijuhtimise vahendeid (kindlustustoetus ja ühisfondid). Neist kaheksa leiavad, et nende praegused riskijuhtimisvahendid on piisavad. Neist liikmesriikidest, kes ei ole rakendanud II samba kohaseid riskijuhtimisvahendeid (vt punkt 10), antakse seitsmes kindlustusmaksete tasumiseks riigi poolt toetust ja kahes on kehtestatud kohustuslik riiklik kindlustusskeem²⁴.

39

Komisjoni uue ÜPP ettepanekute kohaselt muudetakse ELi toetuse kättesaadavaks tegemine riskijuhtimisvahendite jaoks liikmesriikidele kohustuslikuks²⁵. Meie liikmesriike hõlmanud küsitlus näitab, et neist 11 ei nõustu kõnealuse ettepanekuga. Mitu neist põhjendab riikliku toetussüsteemi kasutamist ELi subsidiaarsuse põhimõttega.

Riskijuhtimisvahendite puhul läheb suurem osa ELi toetusest kindlustusele, kuid seda kasutatakse harva ja ebaühtlaselt

40

Kuna ELi toetus on suunatud kindlustusele (vt tabel 3), keskendusime ÜPP mõlema samba raames just sellele. Vaatasime üle ELi kindlustustoetuse haldamise ja hindasime kindlustuse kasutamist põllumajandustootjate poolt.

41

Kindlustust kasutab rohkem kui kolmandik põllumajandustootjatest. Ligikaudu 8% kindlustatutest saab ELi toetust II samba raames (peamiselt saagikindlustuse kaudu). Põllumajandustootjad maksavad kindlustuse eest sagedamini enda või riiklikest vahenditest kui ELi vahenditest.

ELi riskijuhtimisvahendite kasutamine on olnud vähene ja ebaühtlane

42

Nagu punktis 39, märgitud, ei ole liikmesriigid ELi rahaliste vahendite kasutamisest riskijuhtimisvahendite rahastamiseks kuigivõrd huvitatud. 17 liikmesriiki ei kavatse II samba riskijuhtimisvahendite toetust taotleda.

43

Tabelis 3 on esitatud kolm ELi riskijuhtimisvahendit ja sellest on näha, et 11 osalevas liikmesriigis läheb suurem osa toetusest kindlustusele. Vaid kolm liikmesriiki (Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal) pakuvad ELi toetust ühisfondidele ning kaks liikmesriiki (Itaalia ja Ungari) sissetuleku stabiliseerimise ühisfondidele. Perioodil 2014–2020 läheb 91% kavandatud riskijuhtimisvahendite kulutustest kindlustusele.

44

Joonisel 6 on näidatud, millised liikmesriigid pakuvad kindlustustoetust.

45

Tabelis 4 on näidatud, et isegi liikmesriikides, kus ELi toetust kasutatakse, tehakse seda vähesel määral. Kõige suurem on ELi kindlustustoetust kasutavate põllumajandustootjate osakaal Prantsusmaal, Ungaris, Lätis ja Itaalias.

46

Jooniselt 7 on näha, et

• ELi toetus jõuab väga väikese osani ELi põllumajandustootjatest;
• enam kui 90% kindlustatud põllumajandustootjatest ei kasuta selleks ELi toetust.

47

Kindlustamine ühe riski, peamiselt rahe vastu, on eksisteerinud alates 19. sajandist ja seda kasutatakse kõige laialdasemalt. Hiljem kasutusele võetud mitut riski hõlmavad kindlustuslepingud (18 riski Prantsusmaal ja kuni 11 riski Itaalias) on vähem levinud ning need on välja töötatud peamiselt avaliku sektori toel. Komisjon jätab liikmesriikide otsustada, millist liiki kindlustust toetada (ühe ja/või mitme riski vastu).

48

Leidsime, et Prantsusmaal oli 2017. aastal 5,2 miljonit hektarit maad kindlustatud rahe vastu (peamiselt ilma toetuseta) ja 4,7 miljonit hektarit maad oli kindlustatud ELi toetatud mitut riski hõlmava kindlustusega, mis tähendab, et 36% kasutuselolevast põllumajandusmaast oli kindlustatud. Saksamaal oli ligikaudu 8 miljonit hektarit (48% kasutatavast põllumajandusmaast) kindlustatud rahe vastu²⁶, enamasti ilma avaliku sektori toetuseta²⁷.

49

ELi lisaväärtus on ELi tegevusest ELi poliitika, määruste, õigusaktide ja rahastamise kaudu saadav täiendav väärtus lisaks sellele, mida saavutavad liikmesriigid üksinda tegutsedes. II samba raames pakutava kindlustustoetuse vähene kasutamine ja nende põllumajandustootjate suur arv, kes otsustavad maksta üht riski katva kindlustuse eest, selle asemel, et kasutada subsideeritud mitut riski hõlmavat kindlustust, tekitab küsimusi ELi kindlustustoetuse lisaväärtuse kohta.

Komisjon ei kogu asjakohast teavet riskijuhtimiskavade kasutamise kohta

50

Komisjon on riskijuhtimiskavade jaoks kehtestanud ainult ühe üldise tulemusnäitaja: „riskijuhtimiskavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal“. See on seotud kahe II samba alla kuuluva meetmega: meetmega nr 17 ja meetmega nr 5. Meetmega nr 17 toetatakse kindlustust, ühisfonde ja sissetuleku stabiliseerimise vahendeid ning meede nr 5 hõlmab toetuse andmist põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks ja ennetusmeetmeteks. Kuna näitaja hõlmab mitut tegevusala, ei saa ta neid nõuetekohaselt kajastada.

51

Näiteks Prantsusmaal hõlmab see näitaja rohkem kui 99% põllumajandusettevõtetest, mis tuleneb asjaolust, et riigi ühisfondiga liitumine on kohustuslik. See ähmastab tõika, et nende põllumajandustootjate osakaal, kes kasutavad ELi toetatavat kindlustust, kuuluvad sissetuleku stabiliseerimise ühisfondi või taastavad põllumajandusliku tootmise potentsiaali, on tunduvalt väiksem. Sama näitaja Itaalias on alla 5% ja kajastab peamiselt ELi toetatavat kindlustust kasutavate põllumajandustootjate osa.

52

Prantsusmaal ja Itaalias on kehtestatud riiklikud näitajad ka kindlustatud hektarite arvu ja kapitali väärtuse kohta. Need annavad parema ülevaate sellest, mil määral kasutatakse põllumajandussektoris riskijuhtimisvahendeid (st nendega mõõdetakse väljundeid). Tulemusnäitajast oleks kasu, kui selle abil mõõdetakse näiteks kindlustuse mõju sissetuleku stabiilsusele.

Kindlustuse toetamine nõuab keerukaid juhtimissüsteeme

53

Riiklike ametiasutuste kehtestatud süsteemid ja menetlused kindlustuse jaoks antava riikliku toetuse (I ja II sammas) haldamiseks on keerulised. Kuigi kindlustuskatet antakse suhteliselt väikesele arvule põllumajandustootjatele, on igal aastal hallatavate kindlustuslepingute arv arvestatav (140 000 Itaalias ja 70 000 Prantsusmaal). Ühel põllumajandustootjal võib olla mitu kindlustuslepingut. Lepingute koguarv on seega suurem kui kindlustatud põllumajandustootjate arv. 2. selgituses on kujutatud Itaalia kindlustustoetuse haldamise süsteemi; see hõlmab kaht vahendusfirmat (Condifesa ja CAA), kes põllumajandustootjaid abistavad. Kuigi vahendusfirma liikmeks olemine ei ole kohustuslik, tingib süsteemi keerukus selle, et üle 95% põllumajandustootjatest astub nende liikmeks ja maksab nende pakutavate teenuste eest. Meie hinnangul on selle meetmega seotud kulud, mis tulenevad sellest, et Itaalia põllumajandustootjad maksavad toetusele juurdepääsu hõlbustavatele eraettevõtetele, vähemalt 2,8 miljonit eurot aastas.

54

Meie uuring liikmesriikide kohta näitas, et neist 17-st, kes ei kohaldanud meedet nr 17, otsustas viis kindlustust mitte toetada kulude ja kaasneva halduskoormuse tõttu.

Kindlustus mõjutab positiivselt sissetuleku stabiilsust, kuid ELi toetuskava mõju kindlustusele on ebaselgem

Kindlustatud põllumajandustootjate sissetulek on stabiilsem ja nad saavad tõenäoliselt hüvitist varem

55

Võrdlesime põllumajandusettevõtete sissetuleku arengut ajavahemikul 2014–2016 kindlustatud ja kindlustamata põllumajandustootjate vahel, olenemata sellest, kas nad olid saanud ELilt rahalisi vahendeid või mitte. Sissetuleku (mida väljendatakse põllumajandusettevõtte netolisandväärtusega) hindamiseks perioodi jooksul kasutasime standardhälvet (tulu jagunemine aastate vahel). Mida madalam on standardhälve, seda stabiilsem on sissetulek. Jooniselt 8 on näha, et kõigis põllumajandusettevõtete liikides on kindlustatud põllumajandustootjate sissetulekud stabiilsemad kui kindlustamata põllumajandustootjatel.

56

Prantsusmaal ja Itaalias maksavad kindlustusseltsid hüvitise välja ühe aasta jooksul pärast selleks põhjuse andnud sündmuse toimumist. Itaalias kohustavad kindlustuslepingud kindlustusandjaid hüvitise välja maksma enne aasta lõppu. See aitab põllumajandustootjatel hallata oma rahavooge ja hõlbustab tegevuse jätkamist. Leidsime, et avaliku sektori asutuste poolt 2018. aasta juhtumite eest hüvitise maksmine on võtnud kauem aega ja see viiakse lõpule alles 2019. aastal.

ELi kindlustustoetus keskendub veinisektorile

57

Kõnealuses kahes liikmesriigis, kus ELi kindlustustoetust kõige enam kasutatakse, täheldasime ELi toetuse keskendumist veinisektorile. Itaalias on veinisektoril kaks võimalikku kanalit kindlustustoetuse saamiseks (vt punkt 32). 2015. aastal sai sektor ligi kolmandiku kogu avaliku sektori kindlustustoetusest. Prantsusmaal on ELi toetuse abil kindlustatud viinamarjaistanduste pindala kasvanud, moodustades 2017. aastal viinamarjaistanduste kogupindalast rohkem kui neljandiku. Veinisektori kindlustatud kapital võib ulatuda 115 000 euroni hektari kohta, keskmine kindlustatud kapitali suurus hektari kohta oli põllumajandussektoris 2017. aastal aga 1649 eurot²⁸. Mida suurem on kindlustatud kapital, seda suurem on kindlustusmakse ja ka avaliku sektori toetus.

58

Liikmesriigid, kus antakse põllumajandustootjatele ELi kindlustustoetust, ei pea seda tegema valikuliselt²⁹. Näiteks üks toetusesaaja, kelle me dokumentaalseks kontrolliks välja valisime, on globaalse haardega veiniettevõtja, kes omab viinamarjaistandusi üle kogu maailma, kelle veiniga seotud varad on hinnanguliselt 600 miljonit eurot ja kelle aastakäive on hinnanguliselt 50 miljonit eurot. Võttes arvesse mõningate toetusesaajate investeeritud summat, finantssuutlikkust ja riskiprofiili, on tõenäoline, et nad oleksid oma toodangu kindlustanud ka ilma toetuseta, mis näitab tühimõju. Oleme ka varem käsitlenud ELi kindlustustoetuse tühimõju³⁰.

Hüvitamine võib põllumajandustootjate käitumist mõjutada

59

Nagu on näidatud 3. selgituses, võivad kindlustatud põllumajandustootjad olla vähem motiveeritud kohaldama vastupidavamaid ärisüsteeme. Kui põllumajandustootjad teavad, et nad saavad ikalduse korral kindlustushüvitist, on neil vähem motivatsiooni vastupidavatesse põllukultuuridesse investeerida ning tootmist mitmekesistada. Kindlustusseltsid nõuavad sageli oma klientidelt mõne riskimaandusmeetme võtmist ja võivad seega kõnealust ohtu vähendada. I samba õiguslikus sättes viidatakse sellele tavale, kuid II samba puhul ei ole ühtegi sätet, millega riskipositsiooni vähendada.

Mõningate erakorraliste meetmete ebapiisav kontroll

60

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 219 kohaselt võib komisjon võtta erakorralisi meetmeid, et reageerida „turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või muudest sündmustest või tingimustest, mis põhjustavad turuhäireid või turuhäirete ohtu“. Me uurisime, kas puu- ja köögiviljasektori oluliste turuhäiretega seotud erakorralisi meetmeid suunati asjakohaselt ja kas turult kõrvaldamise toimingud olid tõhusad. Keskendusime pärast Venemaa impordikeelu kehtestamist puu- ja köögiviljaturgudel võetud meetmetele (vt punkt 09).

61

Kõnealuse keelu tõttu, mida peeti ohuks turule, kehtestas komisjon erakorralised meetmed puu- ja köögiviljasektoris. Erakorraliste meetmetega seotud kulud olid 2014.–2018. aastal 513 miljonit eurot, mis vastab 1,8 miljonile tonnile turult kõrvaldatud toodetele. Meetmed hõlmasid Venemaa impordikeelust mõjutatud puu- ja köögivilja turult kõrvaldamist erinevate võimaluste kaudu (vt joonis 9). Peamine kõrvaldamisviis oli tasuta jagamine (see puudutas 60% kõrvaldatud kogustest ja rohkem kui 86% makstud summast).

62

Joonistel 10 ja 11 on näidatud peamised turult kõrvaldatud tooted ja tasuta jagamise geograafiline jaotus.

EL ei ole kehtestanud objektiivseid parameetreid, mille põhjal kaaluda erakorraliste meetmete kasutamist

63

Turuhäire mõiste on üsna üldine ja seda ei ole ELi õigusaktides pikemalt selgitatud. Täpsete kriteeriumide puudumine annab erakorraliste meetmete kaalumisel suure valikuvabaduse. Seoses Venemaa impordikeeluga käivitas komisjon erakorralised meetmed seitsme delegeeritud määruse alusel, milles osutatakse turuhäirete ohule (913/2014, 932/2014, 1031/2014, 1371/2014, 1369/2015, 921/2016 ja 1165/2017). Meetmete jätkamise otsus ei põhinenud aga hinnangul, et kahjud ületavad kindlaksmääratud piirmäära.

64

ELi toetuse suuruse kindlaksmääramisel arvestas komisjon Venemaa kehtestatud impordikeelule eelnenud kolme aasta (2011–2013) tootmis- ja ekspordiandmeid. Ta ei võtnud kuni keelu kolmanda aastani arvesse alternatiivseid müügivõimalusi, nagu muud ELi-välised või -sisesed turud.

65

Rohkem kui pool ELi toetusest nii väärtust kui ka turult kõrvaldatud koguseid arvestades läks õuntele. Jooniselt 12 on näha, et Venemaa impordikeelu ajal suurenes nii ELi-sisese kui ELi-välise ekspordi kogumaht 2014. ja 2015. aastal ning ületas üldiselt keelueelsete aastate keskmist mahtu. Muud ELi-välised turud on Venemaa turu äralangemise kompenseerinud. Nagu jooniselt 13 näha, jäi õunte puhul nii ELi-sisese kui -välise ekspordi väärtus seetõttu üldjoontes samaks, vähenedes 2014. aastal vaid marginaalselt (-4% võrreldes 2011.–2013. aasta keskmisega). Koguekspordi väärtuse langus 2014. aastal oli väiksem kui 2009. aastal, kui erakorralisi meetmeid ei kehtestatud.

66

See näitab, et ELile tervikuna avaldas „turuhäire“, mis tulenes Venemaa impordikeelust ELi õuntele, piiratud mõju, mis ei kestnud nelja aastat, nagu erakorralised meetmed. Otseekspordi vähenemist Venemaale tasakaalustas ekspordi suurenemine muudesse sihtkohtadesse.

Erakorralisi meetmeid on kohaldatud struktuurse ülejäägiga kaupade suhtes

67

EL on rakendanud erakorralisi meetmeid ka virsikute ja nektariinide turult kõrvaldamise toetuseks. Virsikute ja nektariinide turult kõrvaldamise kulud moodustasid turult kõrvaldamise kogukuludest Hispaania puhul 34% ja Kreeka puhul 45%. Esimesed delegeeritud määrused viitavad Venemaa impordikeelule ning samuti pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatusele. „Hooajaliselt kõrge virsikute ja nektariinide pakkumine ning tarbimise vähenemine, mis oli tingitud halbadest ilmastikutingimustest saagikoristuse tippajal, on tekitanud raske turuolukorra“³². Erakorralised meetmed võeti „peamiselt virsiku- ja nektariinisektori eriolukorra käsitlemiseks“³³.

68

Jooniselt 14 on näha, et virsiku- ja nektariinitootmine suureneb nii Hispaanias kui ka Kreekas. Suurenemas on ka nende riikide tootmisvõimsus, kuna aastatel 2006–2016 suurenes nende istutusala vastavalt 6% ja 20%. Itaalia, kes oli kuni 2012. aastani suurim virsiku- ja nektariinitootja (seejärel on esikohal olnud Hispaania), on oma istutusala 30% võrra vähendanud³⁴ ja järk-järgult vähendanud ka tootmist.

69

Kui tootmine suureneb ilma sisetarbimise või ekspordi kasvuta, põhjustab see struktuurset ületootmist: viljapuuaiad toodavad rohkem kui tarbimiseks ja ekspordiks vaja. Hispaanias ei ole virsikute sisenõudluse pidevat vähenemist tasakaalustatud ekspordi suurenemisega³⁵.

70

Jooniselt 15 on näha, et nelja aasta jooksul, mil Hispaanias ja Kreekas turult kõrvaldamise toiminguid rakendati, ei vähendatud turult kõrvaldamise määra järk-järgult (meetme järkjärguliseks lõpetamiseks), vaid pigem vastas see tootmise tasemele.

71

Järeldame, et vähemalt osaliselt tulenesid erakorralised meetmed virsikute/nektariinide struktuursest ületootmisest Hispaanias. Erakorralised meetmed ei ole mõeldud struktuurse ületootmise, vaid pigem turuhäirete käsitlemiseks.

Põhimõtte „kes ees, see mees“ järgimine on soodustanud meetme kiiret rakendamist selle asjakohase suunamise arvelt

72

2014. aasta delegeeritud määruse³⁶ alusel anti üle 85% toetusest (nii väärtuse kui mahu järgi) Poolale ja Belgiale, järgides põhimõtet „kes ees, see mees“. Järgmistes määrustes määrati igale liikmesriigile turult kõrvaldatavad kogused. Jooniselt 16 on näha, et iga liikmesriigi jaoks ülemmäärade kehtestamine põhimõtte „kes ees, see mees“ rakendamise asemel võimaldas rohkematel liikmesriikidel saada toetust vastavalt oma prognoositud vajadustele.

ELi toetus turult kõrvaldatud toodete tasuta jagamiseks on kulukas

ELi toetus õunaturule on ületanud varasemate aastate vastavaid keskmisi turuhindu

73

Tasuta jagamise eesmärgil turult kõrvaldamise toetus koosneb kahest osast: maksimaalne toetus tooteliigi kohta ning sorteerimis-, pakendamis- ja transpordikulude hüvitamise lisakulud.

74

Nagu joonisel 10 näidatud, toetati kõige enam õunte tasuta jagamist. Suurim osa ELi toetusest (nii mahu kui ka rahalise väärtuse poolest) läks Poolale.

75

Joonisel 17 on võrreldud tasuta jagamiseks antud toetust (hõlmab nii toote hinda €16,98/100 kg kui sorteerimis-/pakkimishinda €18,77/100 kg) sorteeritud ja pakendatud toote Poola turuhinnaga³⁸. Venemaa impordikeelule eelnenud viie aasta modifitseeritud keskmine õunte turuhind oli Poolas 10% väiksem kui ELi toetuse määr, mis tähendab, et õunatootjad said ülemäärast hüvitist.

76

Esimesel kolmel turustusaastal³⁹ (2014–2015, 2015–2016 ja 2016–2017) maksis EL Poola õunatootjatele 200 miljoni euro suuruses summas hüvitist 559 448 tonni tasuta jagatud õunte eest (välja arvatud transpordikulud), samas kui sellise õunakoguse keskmine turuhind oli 182 miljonit eurot⁴⁰.

ELi kulud seoses virsikute ja nektariinide töötlemisega on ebaproportsionaalselt suured

77

Virsikute ja nektariinide tasuta jagamiseks rakendatud erakorraliste meetmete maksumus oli 55 miljonit eurot. Virsikute ja nektariinide puhul moodustavad sorteerimis- ja pakkimiskulud umbes 37% ja transpordikulud 13%, mistõttu on turult kõrvaldatud toodete endi väärtus kogukuludest vaid ligikaudu 50%. Umbes 48 miljonit eurot (87%) maksti Hispaania ja Kreeka tootjatele.

78

EL maksis abi vajavatele inimestele mõeldud mahla eest kuni 4,25 eurot liitri kohta, mis on ligikaudu neli korda rohkem kui mahlaliitri hind supermarketites. ELi kulud koosnesid turult kõrvaldatud virsikute ja nektariinide väärtuse hüvitamisest, sorteerimis- ja pakkimiskuludest, transpordikuludest ja mahlatöötlejatele makstud loonustasust.

Ei ole piisavalt tõendeid selle kohta, et turult kõrvaldatavad tooted ka tegelikult turult kõrvaldatakse

79

Tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud virsikuid ja nektariine võib nende kiire riknevuse tõttu töödelda teatavatel tingimustel. Töödeldud toodet (mahl/nektar) jagatakse tasuta abi vajavatele inimestele. 94% virsikutest ja nektariinidest, mille tasuta jagamiseks anti toetust, pärinesid Hispaaniast ja Kreekast. Tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud 132 000 tonnist virsikutest ja nektariinidest Hispaanias ja Kreekas töödeldi 99 000 tonni nektariks või mahlaks.

80

Töötlemiskulude katmiseks jätsid mahlatöötlejad suurema osa töödeldud tootest loonustasuna endale, nagu ELi eeskirjad seda võimaldavad⁴¹. Komisjoni andmetest selgub näiteks, et Hispaanias oli lubatud vahetada kuni 11 kilogrammi mahlatöötlejatele tarnitud virsikuid ühe liitri virsikunektari vastu, ja Kreekas oli suhe kuni 8,5 kilogrammi virsikuid ühe liitri virsikunektari kohta. Näide turult kõrvaldamise toimingust on esitatud joonisel 18. Lõppkokkuvõttes viidi suurem osa kõrvaldatud toodetest mahlana turule tagasi ning ainult murdosa jõudis abivajajateni. See, et töötlejad saavad jätta suurema osa ELi poolt hüvitatud kõrvaldatud kogustest endale, nagu oleks tegemist värskelt tarbimiseks ette nähtud toodetega, on vastuolus tasuta jagamise lõppeesmärgiga.

81

Meie hinnangul kaasnevad Kreekas ja Hispaanias loonustasuks kasutatud virsiku- ja nektariinikogustega ELi eelarve jaoks kulud summas 34 miljonit eurot. See seab ohtu tasuta jagamise tõhususe ja tulemuslikkuse, sest 62% kuludest kattis loonustasu, mis võimaldas toodetel mahlana turule naasta, ning vaid 38% kattis tasuta mahla ja värske puuvilja jagamist abi vajavatele inimestele.

82

Töötlejate poolt loonustasuna endale jäetud virsikud ja nektariinid moodustasid meie hinnangul 20–25% ajavahemikul 2014–2018 mahla töötlemiseks tarnitud virsikutest ja nektariinidest. Mahlatöötlejad said ligi veerandi oma toorainest loonustasuna, mitte selle eest makstes.

Mõnede turult kõrvaldatud toodete puudulik jälgitavus

83

Muude sihtotstarvete jaoks antav abi eeldab üksnes energiatootmiseks mõeldud destilleeritud toodete tarnimist. Leidsime, et Itaalias lõpetasid järelevalveasutused järelevalve turult kõrvaldatud ja muude sihtotstarvete jaoks (tööstuslikuks kasutamiseks või energia saamiseks) destilleerimisele saadetud toodete suhtes enne, kui alkohol oli energia saamise eesmärgil destilleeritud (vt joonis 19).

Järeldused ja soovitused

84

Uurisime põllumajandussektoris riskide ja kriiside ennetamiseks ja juhtimiseks pakutavate ELi vahendite täielikkust ja sidusust. Vaatlesime, kas riski- ja kriisijuhtimisvahendeid oli rakendatud tõhusalt ja tulemuslikult. Kokkuvõttes täitsid ELi põllumajanduse riskijuhtimismeetmed osaliselt oma eesmärgid, kuid neid kasutati vähe ja kohati esines kriisimeetmete ülemäärast hüvitamist.

85

On mitmeid ELi meetmeid, millega suurendatakse põllumajandustootjate võimet vastu seista ilmastikutingimustest või taime- ja loomahaigustest tingitud hinnakõikumistele ja tootmiskadudele. Need hõlmavad otsetoetusi, mis võimaldavad paljudel väikepõllumajandustootjatel kanda riske põllumajandusettevõtte tasandil ja vähendavad nende vajadust kindlustuse järele (punktid 16–23). Kuigi ÜPP võib soodustada ennetavaid meetmeid, eelkõige heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kaudu, on praegu vähe tõendeid selle kohta, et need oluliselt põllumajandustootjate käitumist mõjutaksid. Tulevikus võivad heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste (sh külvikorra) rangemad nõuded olla võimsaks vahendiks, mille abil suurendada põllumajandustootjate vastupanuvõimet ja parandada ÜPP keskkonnamõju (punktid 24–26).

86

Ennetavad meetmed on olulised ja vähendavad riske (punktid 23–26). Kindlustatud põllumajandustootjatel võib olla vähem motivatsiooni vastupidavama äristrateegia kohaldamiseks või uute ilmastikutingimustega kohanemiseks (punkt 59), kuid kindlustusseltsid võivad nõuda, et nende kliendid võtaksid meetmeid riskide vähendamiseks. Leidsime, et ELi toetus sanitaarriskide, eelkõige loomahaiguste valdkonnas eelistab ennetus-/seiremeetmeid (punkt 27).

1. soovitus. Julgustada põllumajandustootjaid paremini kriisideks valmistuma

Kliimamuutuste kontekstis peaks avaliku sektori toetus soodustama ennetus- ja kohanemismeetmeid, julgustades põllumajandustootjaid suurendama oma valmisolekut ja vastupanuvõimet. Komisjon peaks siduma ELi toetuse põllumajandustavadega, mis vähendavad riske (nt külvikord) ja leevendavad kahju (näiteks vastupidavamate põllukultuuride kasutamine).

Tähtaeg: 2021 (2020. aasta järgse ÜPP rakendusmäärused)

87

ELi toetust riskijuhtimisvahenditele on kasutatud vähe ja ebaühtlaselt. Enamik liikmesriike seda ei kasuta. ELi kindlustustoetust on saanud ainult murdosa põllumajandustootjatest. Enamik kindlustatud põllumajandustootjaid on sõlminud kindlustuslepingu ilma ELi toetuseta. Kõige rohkem kindlustustoetust kasutavate liikmesriikide valikutest tingituna on ELi vahendid keskendunud veinitootjate toetamisele. Sellise toetusega kaasneb tühimõju risk. Me järeldame, et selle toetuse ELi lisaväärtuse kohta on praegu vähe tõendeid (punktid 42–49 ja 57–58).

88

Leidsime, et komisjon ei kogu kõiki asjakohaseid andmeid riskijuhtimisvahendite keeruka rakendamise jälgimiseks, kuigi andmed on kättesaadavad liikmesriikides, kus meedet kõige rohkem kasutatakse (punktid 50–52).

2. soovitus. Kindlustustoetust paremini kavandada ja jälgida

Esitame komisjonile järgmised soovitused:

1. hinnata, kas kindlustustoetus annab ELi lisaväärtust, kui arvestada selle vähest kasutamist ning keskendumist teatud sektoritele ja suurematele tootjatele;
2. jälgida kulutuste tegemist asjakohaste väljundnäitajate (nagu kindlustatud pindala ja kapitali näitajad, mida liikmesriikide tasandil juba kasutatakse) ja tulemusnäitajate abil.

Tähtaeg: 2021 (2020. aasta järgse ÜPP rakendusmäärused)

89

Komisjon võttis meetmeid, et kõrvaldada turuhäirete oht pärast Venemaa impordikeeldu, kuid ei kehtestanud konkreetseid kriteeriume erakorraliste meetmete kasutamiseks. Toetuse suuruse määramisel ei võetud arvesse alternatiivseid müügivõimalusi (punktid 63–66). Komisjon maksis õunatootjatele hüvitist (61% ELi toetusest), samas kui ekspordikogused kasvasid ja ekspordi koguväärtus jäi suhteliselt stabiilseks. Samuti mõjutas struktuurne ülejääk nende meetmete raames virsiku- ja nektariinitootmist (punktid 68–71).

90

See, kuidas järelmeetmeid on kasutatud, et kliimariskidele reageerida, ei ole kooskõlas strateegiaga, mille eesmärk on toetada selliste vahendite, nagu kindlustus, suuremat kasutamist (punktid 24 ja 35–37).

3. selgitus. Selgitada kriteeriume erakorraliste meetmete käivitamiseks ja lõpetamiseks ning nende kombineerimiseks teiste vahenditega

Komisjon peaks täpsustama erimeetmete sekkumise ulatust järgmisel viisil:

1. määratledes objektiivsed turu- ja majandusnäitajad ning kriteeriumid, mille alusel otsustada, millal on olemas piisav alus erakorraliste meetmete kasutuselevõtu kaalumiseks. Näitajates tuleks arvesse võtta tootjate kogutulu, sealhulgas otsetoetuste mõju ja toodangu kasvu;
2. keskendudes äärmuslike ilmastikutingimustega seotud erakorraliste meetmete kasutamisel põllumajandustootjatele, kes on nõuetekohaselt kasutanud ennetus- ja riskijuhtimisvahendeid, kui need on piisavalt hästi välja töötatud ja põllumajandustootjatele kättesaadavad.

Tähtaeg: 2021

91

Meie audit näitas, et õunte tasuta jagamiseks makstud toetus on sageli ületanud turuhindu ja võimaldanud seega ülemäärast hüvitamist (punktid 73–76). Sätted, millega lubatakse värskeid tooteid tasuta jagamise eesmärgil töödelda, kätkevad riski, et toetussumma on liiga suur ja et töötlejad jätavad olulise osa kõrvaldatud toodetest töötlemiskulude katmiseks endale (punktid 77–82).

4. soovitus. Kohandada kõrvaldamistoimingute eest ette nähtud hüvitist

Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peaks komisjon

1. tagama, et turult kõrvaldamise toetus ei ületa kriisieelset keskmist turuhinda tootja liikmesriigis;
2. hindama, kui praktiline on kehtestada alla 100% suurused toetusmäärad ja nõuda märkimisväärset kaasrahastamist, kui liikmesriikidel on oluline roll toetuskavade põhielementide määratlemisel.

Tähtaeg: 2021

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Nikolaos Milionis, võttis käesoleva aruande vastu 16. oktoobri 2019. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisa

Põllumajandustootjate küsimustikud

Sissejuhatavad märkused

Arutasime riskijuhtimise küsimusi 105 põllumajandustootjaga, keda me 2018. aasta kinnitava avalduse koostamise raames 17 liikmesriigis külastasime. Valim põhines saadud toetuse suurusel ja keskendus seetõttu suurematele põllumajandusettevõtetele.

Meie küsimused puudutavad riske ja riskijuhtimisstrateegiaid põllumajandusettevõtte tasandil.

Akronüümid ja lühendid

CAA: Centri di Assistenza Agricola – volitatud põllumajandustootjate tugikeskused

ESTAT: Eurostat

FADN: põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk

FSS: põllumajandusettevõtete struktuuriuuring

OECD: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

ÜPP: ühine põllumajanduspoliitika

Mõisted

Condifesa: Itaalia piirkondlike põllumajandustootjate ühendus kliimariskide vastu kindlustamiseks.

Kohandatavus: süsteemi suutlikkus kohandada sisemisi elemente ja protsesse, et reageerida muutuvatele välisoludele ja jätkata tegevust endisel suunal, säilitades samal ajal kõik olulised funktsioonid (Folke et al, 2010).

Koristamata jätmine: tootmistsükli lõpetamine maa-alal, kus toode on hästi arenenud ning veatu ja turustatava kvaliteediga.

Modifitseeritud keskmine: vahemiku keskmine väärtus pärast suurima ja väikseima väärtuse eemaldamist.

Muundatavus: süsteemi suutlikkus arendada või kaasata uusi elemente ja protsesse määral, mis muudab selle toimimisloogikat, et säilitada olulisi funktsioone, kui struktuurilised muutused ökoloogilises, majanduslikus või sotsiaalses keskkonnas muudavad selle jätkusuutmatuks või mittetoimivaks.

Põhimõte „kes ees, see mees“: valikukriteerium, mis hindab üksnes reageerimiskiirust.

Põllumajandusettevõtte netolisandväärtus: põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu näitaja, mis kirjeldab põllumajandusettevõtte kogu tootmisväärtust, liites sellele subsiidiumid ja arvates sellest maha vahetarbimise (tootmisprotsessis tarbitud kaupade ja teenuste väärtus) ja kulumi.

Roheline korje: valmimata turustuskõlbmatute toodete koristamine teatud maa-alal. Asjaomased tooted ei tohi olla enne koristamist mingil moel kahjustada saanud.

Sissetulek: põllumajandustootja turult saadud tulude kogusumma, millele on liidetud avaliku sektori toetus ja millest on maha arvatud sisendkulud.

Subsidiaarsuse põhimõte: reegel, mille kohaselt võtab EL meetmeid üksnes juhul, kui see võib olla tulemuslikum kui meetmed riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

Turustusaasta: saagikoristusaegadel põhinev võrdlusperiood põllukultuuride tootmise analüüsimiseks ja aruandluseks ning hindade kindlaksmääramiseks.

Töökindlus: süsteemi võime seista vastu välishäiretele ja säilitada varasem toimimistase ilma oma sisemistes elementides olulisi muudatusi tegemata (Urruty et al, 2016).

Tühimõju: olukord, kus avaliku sektori raha kasutatakse tegevuse rahastamiseks, mis oleks ellu viidud ka ilma avaliku sektori toetuseta.

Vastupanuvõime: põllumajandustootjate suutlikkus pidada vastu šokkidele ja jätkata oma tegevust. Sellel on kolm komponenti: töökindlus, kohandatavus ja muundatavus.

Venemaa impordikeeld: 2014. aasta 7. augustil keelas Venemaa Föderatsiooni valitsus mitmesuguste toodete impordi mitmest riigist, sealhulgas ELi liikmesriikidest.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Tulemusauditi viis läbi I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Nikolaos Milionis. Auditit juhtis kontrollikoja liige Samo Jereb, keda toetasid kabinetiülem Kate Henderson, kabineti atašee Jerneja Vrabič, valdkonnajuht Helder Faria Viegas, auditijuht Céline Ollier, auditijuhi asetäitja Paulo Oliveira, audiitorid Antonella Stasia, Jan Huth, Michela Lanzutti, Mateusz Minich ja Maciej Szymura ning assistent Murielle Siffert.

Vasakult paremale: Maciej Szymura, Mateusz Minich, Jerneja Vrabič, Antonella Stasia, Samo Jereb, Céline Ollier, Paulo Oliveira, Michela Lanzutti, Jan Huth, Helder Faria Viegas.

Järelmärkused

¹ Euroopa Keskkonnaamet, Climate change, impacts and vulnerability in Europe 2016 (Kliimamuutused, mõju ja haavatavus Euroopas 2016. aastal), peatükk 5.3: Põllumajandus.

² Kontrollikoja eriaruanne nr 25/2018: „Üleujutuste direktiiv: riski hindamisel tehti edusamme, kuid kavandamist ja rakendamist tuleb parandada”.

³ Kontrollikoja eriaruanne nr 33/2018: „Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda”.

⁴ https://ec.europa.eu/eip/agriculture/en/news/future-food-and-farming.

⁵ Assessing how policies enable or constrain the resilience of farming system in the European Union: case study results, 2019.

⁶ Vt määrus (EL) nr 1308/2013: artikkel 219 turuhäirete vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta, artikkel 220 loomahaiguste ja tarbijate usalduse vähenemise kohta ja artikkel 221 spetsiifiliste probleemide kohta.

⁷ „Managing risks in agriculture: a holistic approach” (Riskijuhtimine põllumajanduses: terviklik lähenemine), 2009, OECD.

⁸ Komisjoni dokument ÜPP kohta pärast 2013. aastat, joonis 5. Komisjoni hinnangul moodustab avaliku sektori toetus kokku 38 % põllumajandustootjate sissetulekust.

⁹ https://agridata.ec.europa.eu/extensions/DashboardIndicators/FarmIncome.html.

¹⁰ Ecorysi uuringus riskijuhtimise kohta leiti otsetoetuste ja riskijuhtimisvahendite vahel neutraalne/negatiivne korrelatsioon (tabel 5.6).

¹¹ Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute andmebaasi andmetel on üle 30 %-l põllumajandustootjatest, kellel on vähem kui 5 hektarit, mõni teine tulutoov tegevus.

¹² Infodokument „ÜPP tulevik”, märts 2018.

¹³ Riikliku põuaprogrammi reformi käsitleva valitsustevahelise kokkuleppe läbivaatamine.

¹⁴ 12. detsember 2018.

¹⁵ Vt kontrollikoja arvamus nr 7/2018 komisjoni ettepanekute kohta, mis käsitlevad 2020. aasta järgse perioodi ühise põllumajanduspoliitika määrusi, punktid 55–58, 6. selgitus.

¹⁶ Kontrollikoja eriaruanne nr 21/2017: „Rohestamistoetus: keerukam sissetulekutoetuste kava, mis ei ole veel keskkonnaalaselt tulemuslik”, punktid 26–57.

¹⁷ Bardaji ja Garrido hinnangud (2016), mis on esitatud dokumendis „EU Agricultural Markets Brief”, tabel 2, september 2017.

¹⁸ Riskijuhtimiskavad ELi põllumajanduses, september 2017.

¹⁹ Vt määruse (EÜ) nr 1308/2013 artikkel 148 piimasektori kohta ja artikkel 168 muude sektorite kohta (välja arvatud suhkur).

²⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2393/2017.

²¹ Direktiiv nr 633/2019, milles käsitletakse toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.

²² EU Agricultural Markets Brief, september 2017.

²³ OECD andmetel on riigi järelsekkumine „osa riskijuhtimissüsteemist, mida põllumajandustootjad võtavad arvesse oma otsuste ja strateegiate kavandamisel”. Vt „Managing risks in agriculture: a holistic approach” (Riskijuhtimine põllumajanduses: terviklik lähenemine), 2009. Vt ka „Risks management schemes in EU agriculture” (Riskijuhtimiskavad ELi põllumajanduses), 3. jagu, september 2017.

²⁴ Kreeka ja Küpros.

²⁵ Vrdl COM(2018) 392, artikkel 70.

²⁶ Landwirtschaftliche Mehrgefahrenversicherung für Deutschland, Gesamtverband der Deutschen Versicherungswirtschaft, november 2016.

²⁷ I sambast toetatakse puu- ja köögiviljasektori (2,6 miljonit eurot aastas) ja veinisektori (0,164 miljonit eurot aastas) kindlustust.

²⁸ Arvutus põhineb Prantsusmaa põllumajandusministeeriumi andmetel.

²⁹ Vt määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 49.

³⁰ Kontrollikoja eriaruanne nr 10/2013 „Ühine põllumajanduspoliitika: kas nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 68 sätestatud eritoetuse kavandamine ja rakendamine oli asjakohane?“, punkt 44.

³¹ Francis Annan ja Wolfram Schlenker, „Federal Crop Insurance and the disincentive to adapt to extreme heat” (Riiklik saagikindlustus ja stiimuli puudumine äärmusliku kuumaga kohanemiseks), 2015.

³² Delegeeritud määruse (EL) nr 913/2014 põhjendus 1.

³³ Delegeeritud määruse (EL) nr 932/2014 põhjendus 22.

³⁴ Allikas: DG AGRI ülevaade 2017.

³⁵ „Fruta de hueso: análisis de campaña 2018“, Ministerio de agricultura, pesca y alimentación.

³⁶ Delegeeritud määrus (EL) nr 932/2014.

³⁷ Delegeeritud määrused (EL) nr 1031/2014, 2016/921 ja 2017/1165.

³⁸ Määruse (EL) nr 543/2011 artikli 98 lõige 1.

³⁹ Turustusaasta on üheaastane periood, mille kohta koostatakse põllumajandussaaduse tootmise, turustamise ja kasutamise analüüs. Õunte turustusaasta algab aasta n augustis ja lõpeb aasta n + 1 juulis.

⁴⁰ Aastail 2009/2010–2013/2014 oli õunte keskmine modifitseeritud turuhind Poolas €32,54/100 kg.

⁴¹ Vastavalt määruse (EL) nr 543/2011 artikli 80 lõikele 2.

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	18.4.2018
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	29.7.2019
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust	16.10.2019
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	21.11.2019

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019

PDF	ISBN 978-92-847-3729-1	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/783917	QJ-AB-19-017-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-3758-1	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/54005	QJ-AB-19-017-ET-Q

© Euroopa Liit, 2019

Paljundamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale.
Euroopa Liit autoriõigusega hõlmamata fotode või muu materjali kasutamiseks ja taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse valdaja käest.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.