Ukrainale antava Euroopa Liidu humanitaarabi koordineerimine, Rzeszów, Poola, 9. märts 2022.
Mida teeb EL, et lahendada praegused kõige pakilisemad probleemid?
Viimasel ajal on EL seisnud silmitsi enneolematult suurte probleemidega: ülemaailmne pandeemia, millele järgnes Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu koos energiakriisiga ning üha ebastabiilsem rahvusvaheline olukord, mida süvendas Iisraeli-Hamasi sõda.
Need sündmused on näidanud, et kõik 27 liikmesriiki peavad tegema veelgi tihedamat koostööd ning suutma uutele olukordadele kiiresti ja otsustavalt reageerida.
Selleks et oma majandust pandeemia järel kiiresti taastada, asutas EL spetsiaalse taasterahastu. Seda tuntakse „NextGenerationEU“ nime all. Tänu üle 800 miljardi euro suurusele investeeringule on taasterahastu „NextGenerationEU“ võimaldanud ELil mitte ainult reageerida COVID-19 pandeemiast tulenevatele probleemidele, vaid aitab ka ELi riikidel oma majandust taaselustada. Investeerides projektidesse ja algatustesse, mis aitavad muuta ELi tervemaks, keskkonnahoidlikumaks ja digitaalsemaks, aitab „NextGenerationEU“ ELil ka paremini tulevasteks probleemideks valmistuda. Näiteks toetatakse sellest Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ja üleilmse energiakriisi kontekstis ELi liikmesriike nende jõupingutustes lõpetada järk-järgult Venemaalt pärit fossiilkütuse kasutamine ja minna üle puhtale energiale.
ELi rahalised vahendid ( ELi eelarve) pärinevad mitmest allikast: tollimaksud, ELi liikmesriikide kogutud käibemaksupõhised osamaksud ning ELi liikmesriikide otsesed osamaksud. 2021. aasta jaanuaris kehtestati uus tuluallikas – ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinev osamaks.
ELi eelarve aitab kaasa ELis elavate inimeste jaoks oluliste küsimuste lahendamisele alates uute ja paremate teede, raudteede ja lennujaamade ehitamisest kuni maapiirkondade arendamise ja välismaal õppimise võimaluste loomiseni. Lisaks digiülemineku ja kliimamuutustevastase võitluse juhtimisele aitab see vähendada erinevusi ELi liikmesriikides ja nende vahel.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris reageeris EL kiiresti, toetamaks Ukrainat ja selle rahvast. Muu hulgas anti humanitaarabi, hädaabi, finants- ja operatiivabi ja sõjalist abi ning pakuti toetust ELi piiril ja Moldovas.
Humanitaarabina andis EL konflikti all kannatavatele inimestele toitu, peavarju ja arstiabi. Samuti pakkus ta erandkorras ajutist kaitset miljonitele Ukrainast põgenevatele inimestele, kes said õiguse saada ELis majutust, kooliharidust, tervishoiuteenuseid ja tööd.
ELi finantsabi on aidanud stabiliseerida Ukraina majandust, taastada taristut ning parandada riigi kaitse- ja julgeolekuvõimet.
EL on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja rahvusvahelise hukkamõistu eestvedaja ning on kehtestanud Venemaale ja tema sõjalistele toetajatele hulga karme sanktsioone. Nende eesmärk on Venemaa majanduslikult isoleerida ja tema sõjalise agressiooni võimekust piirata.
Koos oma liikmesriikide ja finantsasutustega on EL eraldanud Ukrainale üle 120 miljardi euro.
Lisateave Ukrainale antava ELi toetuse kohta.
Venemaa agressioonisõda on maailma energiasüsteemi tohutult häirinud. See on põhjustanud hinnatõusu ja tekitanud ebakindlust gaasitarnete suhtes. Juba niigi raske pandeemiajärgne olukord energiaturul on veelgi halvenenud.
Mida el selle probleemi lahendamiseks ette võtab?
© Adobe Stock
Järk-järgult lõpetatakse Venemaa fossiilkütuste kasutamine.
Taastuvenergia (vesinik, tuuleenergia, päikeseenergia) tootmise kiirendamine.
Kärbitakse kodanike ja ettevõtjate arveid.
Vähendatakse energianõudlust.
© Adobe Stock
Hoiustatakse talveks rohkem gaasi.
© Adobe Stock
Võimaldatakse liikmesriikidel teha ühiseid energiaoste, et saada paremaid hindu.
© Adobe Stock
Tugevdatakse õigusnorme, et tagada häda korral abi igale liikmesriigile.
© Adobe Stock
Investeeritakse taristusse, et kõigil liikmesriikidel oleks vähemalt kaks gaasitarneallikat.
Tarbijate mõjuvõimu suurendamine, et neil oleks võimalik sõlmida mitu lepingut ja jagada toodetud elektrit naabritega.
Lisateave töö kohta, mida EL teeb selleks, et kindlustada ohutu, puhas ja taskukohane energia.
Euroopa roheline kokkulepe on ELi strateegia, mille eesmärk on luua nüüdisaegne ja konkurentsivõimeline Euroopa majandus. Selle eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks, kus ei tekitata rohkem kasvuhoonegaase, kui ökosüsteemid suudavad looduslikult siduda.
Selle ambitsioonika teekonna esimese verstapostina on EL võtnud kohustuse vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. EL on juba kehtestanud selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud põhimeetmed. Kogu ühiskond ja kõik majandusvaldkonnad alates tööstusest, energeetikast ja transpordist kuni toiduainete tootmise, põllumajanduse ja ehituseni peavad andma oma panuse. Rahalist toetust antakse neile piirkondadele, tööstusharudele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate probleemidega.
Selleks et EL jääks kliimaneutraalsuse suunas liikumisel õigele teele, peaksid ELi liikmesriigid järgmisena kokku leppima 2040. aasta eesmärgis.
Vähemalt 30% ELi kulutustest aastatel 2021–2027 suunatakse võitlusele kliimamuutuste ja nende mõjuga.
Mida see teie jaoks tähendab?
© Adobe Stock
Vähemalt 42,5% suurune taastuvenergia osakaal ELi energiaallikate jaotuses aastaks 2030
© Adobe Stock
Miljon täiendavat rohelist töökohta ELis aastaks 2030
© Adobe Stock
Kaitstud ja taastatud Euroopa metsad; aastaks 2030 istutatakse veel 3 miljardit puud
© Adobe Stock
Vähemalt 55% vähem õhusaastest põhjustatud surmajuhtumeid aastaks 2030
© Adobe Stock
Puhtam ühistransport ja säästvamad kütused
© Adobe Stock
Euroopa solidaar-susel põhinev õiglane üleminek
© Adobe Stock
Ajakohastatud ja vastupanuvõimeline ELi majandus
© Adobe Stock
Miljon elektrisõidukite laadimispunkti kogu ELis aastaks 2025
Igaüks saab midagi teha, näiteks aidata vähendada toidujäätmeid ja suurendada ringlussevõttu, liigelda auto asemel jalgrattaga või istutada koguni mõne puu. Kui soovite anda oma panuse, siis tutvuge Euroopa kliimapaktiga, mis ühendab inimesi ja organisatsioone, kes jagavad kliimameetmete kohta teavet. Aidake meil kujundada rohelisem Euroopa!
© LIFE06 NAT/E/000209/Aixa SOPEÑA.
Tänu paljude inimeste jõupingutustele, sealhulgas projektidele, mida on rahastatud ELi programmist LIFE, on Ibeeria ilves Hispaanias ja Portugalis väljasuremise ohu eest päästetud. Liigi tagasitulek on üks suurimaid loomakaitse edulugusid Euroopas.
Natura 2000 on maailma suurim kaitsealade võrgustik, mis kaitseb tuhandeid kõige väärtuslikumaid ja ohustatumaid liike ning elupaiku Euroopas.
EL on rahastanud kahe reisi- ja kaubaparvlaeva ümberehitamist, et asendada diiselmootor keskkonnahoidlikuma elektrimootoriga. Need tegutsevad tiheda liiklusega liinil Helsingøri (Taani) ja Helsingborgi (Rootsi) vahel. Ümberehitatud parvlaevad aitavad neis tihedalt asustatud piirkondades õhukvaliteeti parandada.
Tehnik uurib materjalianalüüsi laboris mikrokiipi, Dresden, Saksamaa, 8. veebruar 2022. Sellised laborid on üliolulised Euroopa Liidu suutlikkuse jaoks toota ise mikrokiipe ning saada tehnoloogiliselt sõltumatuks.
Tänapäeva ühiskonnas peame kõik olema heade digioskustega, olgu siis internetipangas, veebipoes või tööpostil. Selleks et kõik ajaga kaasas käiksid ja et tagada Euroopa juhtpositsioon maailmas tehnoloogia alal, investeerib EL kõigisse valdkondadesse alates digioskustest ja superandmetöötlusest kuni kiire ühenduvuse ja parema küberturvalisuseni.
EL töötab selle nimel, et veebimaailm oleks turvaline ja õiglane nii inimeste kui ka ettevõtjate jaoks. Tänu ELi õigusnormidele on meil praegu suurem kontroll oma isikuandmete üle ja selle üle, kuidas neid kasutatakse.
Lisateave ELi turvalisema digiruumi loomise normide kohta.
Euroopa Sotsiaalfond+ aitab inimestel, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatel inimestel, tööd (või paremat töökohta) leida. Fond aitab igal aastal tööd leida või oma oskusi parandada umbes 10 miljonil inimesel.
EL aitab noortel tööturule siseneda. Noortegarantii eesmärk on näiteks tagada, et kõik alla 30aastased saavad kvaliteetse töö-, hariduse, töökohapõhise õppe või koolituse pakkumise nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist.
Ehitusel töötav noormees, Setúbal, Portugal, 5. august 2021.
Vabatahtlik tegevus on suurepärane võimalus aidata kohalikke kogukondi kodu- või välismaal ning omandada samas uusi oskusi ja leida sõpru. Euroopa solidaarsuskorpus annab noortele võimaluse teha vabatahtlikku tööd või osaleda projektides oma riigis või välismaal. ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus pakub aga üle 18aastastele võimalust osaleda humanitaarprojektides kõikjal maailmas.
Meditsiinitöötaja seadistamas magnetresonantsuuringu aparaati, Liège’i ülikooli haigla, Belgia, 24. jaanuar 2020.
EL on kindlalt otsustanud pöörata võitluses vähktõvega uue lehekülje. Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas mida rahastatakse 4 miljardi euroga, on visandatud uus ELi lähenemisviis vähktõve ennetamisele, ravile ja haigete eest hoolitsemisele. ELi rahalise abiga on tehtud murrangulisi teadusuuringuid alates kasvaja 3D-modelleerimisest ja lõpetades vähktõve tuvastamisega patsiendi hingeõhu kaudu.
EL ehitab üles võrdsusel põhinevat Euroopat. See tähendab, et naised ja mehed peaksid saama võrdse töö eest võrdset tasu ja puuetega inimesed võrdselt osaleda kõigis eluvaldkondades ning rassismi siin ei taluta. See tähendab, et inimesi ei tohiks tõrjuda ega kõrvale jätta ning neil peaks olema vabadus armastada, keda nad soovivad.
Sisserändajad ja rändetaustaga ELi kodanikud etendavad Euroopa ühiskonnas olulist rolli, sealhulgas elutähtsate kutsealade töötajatena. EL teeb jõupingutusi selleks, et kõik inimesed saaksid ühiskonnas täiel määral osaleda. Selleks keskendutakse sellistele aspektidele nagu parem juurdepääs haridusele, töökohtadele, tervishoiule ja eluasemele.
© Adobe Stock
Inimeste ohutus ja julgeolek Euroopas nii füüsilises kui ka digitaalses maailmas on üks ELi prioriteete. EL tegeleb iga päev selliste ohtudega nagu terrorism, organiseeritud kuritegevus ning uimasti- ja inimkaubandus.
COVID-19 kriis ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on toonud esile ka ohud ja probleemid, mida põhjustab meie ühiskonnale desinformatsioon.
EL teeb sotsiaalmeedia ettevõtjate ja veebiplatvormidega koostööd eksitava teabe ja valeuudiste leviku piiramiseks Euroopas. Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus toetab sõltumatute faktikontrollijate tööd eesmärgiga saada veebis leviva desinformatsiooni vastu võitlemise keskuseks Euroopas.
Lisateave Euroopa Komisjoni prioriteetide kohta.
© Adobe Stock
Mis on ühist Oscari võitnud filmidel „Rentslimiljonär“, „Sauli poeg“, „Isa“ ja „Järgmine ring“? Neid kõiki toetati ELi programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammist „MEDIA“.
Kas teie linn on järgmine Euroopa kultuuripealinn? See hinnatud tiitel on antud enam kui 60 linnale kogu ELis. Sellega juhitakse tähelepanu kohalikele loojatele ja iga linna ainulaadsele kultuurilisele rikkusele.
Tutvuge Euroopa kunsti ja kultuuriga tugitoolist tõusmata! Europeana digitaalne platvorm võimaldab juurdepääsu rohkem kui 58 miljonile säilikule, mis on pärit enam kui 4000 kultuuriasutuse kogudest.
Dominikaani Vabariigis asuva Puerto Plata karnevali pärimuslikud tegelased täitsid 2023. aasta veebruaris Prantsusmaal Nice’is tänavad tänu Transcultura programmile, mille eesmärk on süvendada kultuurilist integratsiooni Kariibi mere piirkonnas ja tugevdada piirkonna koostööd ELiga.
Gaza humanitaarabi, november 2023. EL on Palestiina rahva suurim humanitaarabi andja. Alates 2000. aastast on EL eraldanud nende põhivajaduste rahuldamiseks kokku üle miljardi euro.
EL teeb oma naabrite ja muude maailma riikidega tihedat koostööd uute partnerluste loomiseks ning oma väärtuste ja huvide edendamiseks. Ühiste jõupingutustega digiülemineku, kliima, energeetika, transpordi, tervishoiu ja hariduse vallas püüab EL lahendada üleilmseid probleeme ning aidata kujundada paremini ühendatud ja jõukamat maailma.
Lisaks sõlmib EL eri riikidega kaubanduskokkuleppeid, viimati Tšiili ja Uus-Meremaaga. Need lepingud laiendavad kaubandusvõimalusi, millega toetatakse ELi majandust ja luuakse töökohti.
EL ja selle liikmesriigid on suurimad arenguabi andjad maailmas. 2023. aastal andsid nad 96 miljardit eurot, mis moodustas 42% kogu antud abist. Samuti on nende arvel üle poole kogu üleilmsest haridusabist, mida antakse enam kui 100 riigis üle maailma.
Kuna ülemaailmne vajadus humanitaarabi järele kasvab, annab EL abi maailma kõige raskemate kriiside eesliinil. Ainuüksi 2023. aasta 2,4 miljardi euro suuruse eelarvega on EL kollektiivselt üks suurimaid humanitaarabi andjaid. Vastuseks Lähis-Ida humanitaarvajadustele, mida raskendasid Hamasi rünnakud 2023. aasta oktoobris ja sellele järgnenud konflikt Gazas, on EL märkimisväärselt suurendanud oma toetust palestiinlastele Gazas ja loonud merekoridori kiire hädaabi andmiseks.
Lisateave ELi maailma ühendamise strateegia kohta.
Lisateave palestiinlastele antava ELi toetuse kohta.