Mis on Euroopa Liit?
Euroopa Liit (EL) on ainulaadne majanduslik ja poliitiline ühendus, kuhu kuulub 27 Euroopa riiki. Need riigid teevad koostööd, et parandada inimeste elu Euroopas ja ka kaugemal.
EL on oma kodanike rahu, jõukuse ja heaolu nimel töötanud üle 60 aasta. Kui 1950. aastatel kuulus ELi kuus asutajariiki (ehk liikmesriiki), siis nüüdseks on see kasvanud 27 riigist koosnevaks ühenduseks, kus elab umbes 450 miljonit inimest.
Esialgsest majanduslikust liidust, mille eesmärk oli sõjajärgses Euroopas elatustaset tõsta, on kasvanud välja maailma suurim ühtse turuga piirkond, kus inimesed, kaubad, teenused ja raha saavad vabalt liikuda. Aastakümnete jooksul on ELi tegevusväli laienenud. See hõlmab valdkondi, kus riikidevaheline koostöö annab paremaid tulemusi. ELi kuuluvad riigid usuvad, et koos töötades on nad tugevamad ja suudavad paremini toime tulla probleemidega, mida toovad kaasa näiteks kliimamuutused, ühiskonnas aset leidev digipööre ning suured tervise- ja julgeolekuohud, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.
Käesolev lühitutvustus sisaldab palju kasulikku teavet ELi ja selle tegevuse kohta ning soovitusi, kust lisateavet leida.
27
riiki
450
miljonit kodanikku
24
ametlikku keelt
Ühinenud
mitmekesisuses
9.
mai Euroopa päev
358
miljonit inimest 21 ELi liikmesriigis kasutavad iga päev eurot
Kuigi eurooplased räägivad eri keeli ja neil on erinevad tavad, jagavad nad ühiseid väärtusi. Neile väärtustele on rajatud ka EL. Nendeks on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriigi põhimõte ja inimõiguste austamine.
Need väärtused on sätestatud ELi aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, mis koondab ühte kohta kõik inimeste isiklikud, kodaniku-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused ELis.
© Jacob Lund /Adobe Stock
2024. aastal elas ELis 14 miljonit inimest, kellel oli oma elukohariigist erineva ELi liikmesriigi kodakondsus.
Kui teil on ühe ELi 27 liikmesriigi kodakondsus, siis on teil ka ELi kodakondsus. See annab teile mõned olulised täiendavad õigused, nagu vabadus liikuda, elada, töötada ja õppida kõigis ELi riikides, ning õiguse hääletada ja kandideerida kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimistel isegi siis, kui elate teises ELi liikmesriigis.
Samuti on teil õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile ja kirjutada mõnele ELi institutsioonile ühes ELi 24 ametlikust keelest.
Lisaks oma kodanike ja Euroopa Liidus elavate inimeste õiguste kaitsmisele edendab EL ka inimõigusi ja ausaid valimisi kogu maailmas. Igal aastal annab Euroopa Parlament Sahharovi auhinna mõnele üksikisikule või organisatsioonile, kes võitleb inimõiguste ja põhivabaduste eest.
ELis elamisega kaasnevad mõned olulised õigused ja hüved, näiteks järgmised.
Olete kaitstud igasuguse diskrimineerimise eest, sealhulgas soo, rassi, usutunnistuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.
© Adobe Stock
Teil on õigus oma isikuandmete kaitsele.
© Adobe Stock
Tänu tugevale ELi tarbijakaitsele saate internetis kindlustundega oste teha, ja seda ükskõik millisest ELi riigist..
Teie tervist aitavad kaitsta ranged ELi keskkonnastandardid, näiteks õhu ja vee kvaliteeti käsitlevad normid.
Lisateave teie õigustekohta.
Tänu ühtsele turule saavad inimesed, kaubad, teenused ja raha liikuda ELi 27 riigis peaaegu sama vabalt nagu ühe riigi piires.
25 ELi liikmesriiki ja neli ELi mittekuuluvat riiki – Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits – kuuluvad Schengeni alasse. See tähendab, et nende riikide vahelise piiri ületamisel ei pea te passi näitama. Schengeni alal võib piirikontrolli erandkorras piiratud ajaks taastada, kui esineb suur oht avalikule ohutusele või riigi julgeolekule.
Täieliku andmekogumi saate alla laadida Exceli failinasiin.
Euroopa Liitu astumise aasta
1958Rahvaarv:
11.8miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
2007Rahvaarv:
6.4miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
2004Rahvaarv:
10.9miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
1973Rahvaarv:
6.0miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
1958Rahvaarv:
83.4miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
2004Rahvaarv:
1.4miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
1973Rahvaarv:
5.3miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
2004Rahvaarv:
10.4miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
1986Rahvaarv:
48.6miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
1958Rahvaarv:
68.4miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
2013Rahvaarv:
3.9miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
1958Rahvaarv:
59miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
2004Rahvaarv:
0.9miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
2004Rahvaarv:
1.9miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
2004Rahvaarv:
2.9miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
1958Rahvaarv:
0.7miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
2004Rahvaarv:
9.6miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
2004Rahvaarv:
0.6miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
1958Rahvaarv:
17.9miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
1995Rahvaarv:
9.2miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
2004Rahvaarv:
36.6miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
1986Rahvaarv:
10.6miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
2007Rahvaarv:
19.1miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
2004Rahvaarv:
2.1miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
2004Rahvaarv:
5.4miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
1995Rahvaarv:
5.6miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
1995Rahvaarv:
10.6miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
Rahvaarv:
0.4miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
Rahvaarv:
0miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
Rahvaarv:
5.6miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
Rahvaarv:
9.1miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
KandidaatriikRahvaarv:
3.4miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
KandidaatriikRahvaarv:
0.6miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
KandidaatriikRahvaarv:
2.4miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
KandidaatriikRahvaarv:
-miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
KandidaatriikRahvaarv:
1.8miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
KandidaatriikRahvaarv:
-miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
KandidaatriikRahvaarv:
6.6miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
KandidaatriikRahvaarv:
85.7miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
KandidaatriikRahvaarv:
41miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
Euroopa Liitu astumise aasta
Potentsiaalne kandidaatriikRahvaarv:
1.8miljonitKuulub Schengeni alasse
Vääring
(*) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
(1) Andmed kogurahvaarvu kohta 1. jaanuari 2026. aasta seisuga. Allikas: Eurostat
(2) Kosovo* ja Ukraina rahvaarv on 1. jaanuari 2022. aasta seisuga. Allikas: Eurostat
(3) Esialgsed rahvastikuandmed 1. jaanuari 2024. aasta seisuga. Allikas: Eurostat
-
9. MAI 1950Schumani deklaratsioon. Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teeb ettepaneku ühendada söe- ja terasetootmine nii, et ükski riik ei saaks valmistada relvi ega neid teiste vastu kasutada.
-
23. JUULI 1952Asutatakse Euroopa Söe- ja Teraseühendus.
-
25. MÄRTS 1957Kuus riiki – Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad – kirjutavad alla Rooma lepingule Sellega luuakse alates 1. jaanuarist 1958 ühisturg – Euroopa Majandusühendus.
-
30. JUULI 1962Käivitatakse ühine põllumajanduspoliitika, mille abil aidatakse tagada toiduainetega varustamist ning toetatakse põllumajandustootjaid ja maapiirkondi.
-
1. JUULI 1968Kuue liikmesriigi vahel kaotatakse tollimaksud.
-
7.–10. JUUNI 1979Euroopa kodanikud saavad esimest korda valida esindajaid Euroopa Parlamenti.
-
15. JUUNI 1987Käivitatakse üliõpilasvahetusprogramm „Erasmus“.
-
1989Kommunismi kokkuvarisemine vallandab Kesk- ja Ida-Euroopas demokraatlike muutuste laine.
-
1. JAANUAR 1993Käivitatakse ühtne turg, kus inimesed, kaubad, teenused ja raha saavad vabalt liikuda.
-
1. NOVEMBER 1993Luuakse Euroopa Liit.
-
26. MÄRTS 1995Schengeni lepinguga kaotatakse piirikontroll teatavate liikmesriikide vahel, kellest 25 saavad seda eelist nüüd kasutada.
-
1. JAANUAR 2002Käibele tulevad euro pangatähed ja mündid; need on nüüd kasutusel 20 ELi liikmesriigis.
-
1. APRILL 2012Käivitatakse Euroopa kodanikualgatus.
-
10. DETSEMBER 2012EL saab Nobeli rahupreemia.
-
12 December 2015Kokku 195 riiki, sealhulgas kõik ELi liikmesriigid, võtavad vastu Pariisi kliimakokkuleppe.
-
15. JUUNI 2017Kaotatakse rändlustasud.
-
JAANUAR 2020Euroopasse jõuab COVID-19, mis ajendab tegema kõige ulatuslikumaid vastusamme rahvatervisega seotud hädaolukorrale ELi ajaloos.
-
9. MAI 2021Käivitatakse Euroopa tuleviku konverents, mis annab ELi kodanikele võimaluse rääkida kaasa ühise tuleviku kujundamises.
-
2022EL ja selle rahvusvahelised partnerid mõistavad hukka Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu ning pakuvad Ukrainale ulatuslikku poliitilist, rahalist ja humanitaarabi.
Robert Schuman allkirjastab Pariisi lepingut, millega asutatakse Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Pariis, Prantsusmaa, 18. aprill 1951.
Tutvuge nende naiste ja meestega – vastupanuvõitlejatest ja poliitilistest juhtidest kuni maailmakuulsa näitlejani –, kes on aidanud luua praegust Euroopat.