Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärk, Brüssel, Belgia, 26. aprill 2021.
Kuidas Euroopa Liit toimib?
Kogu ELi tegevus põhineb aluslepingutel, mis sisaldavad ELi toimimise reegleid. Kõik ELi liikmesriigid on nende lepingutega vabatahtlikult ja demokraatlikult nõustunud.
ELi aluslepingutes on kindlaks määratud, kes võib millistes valdkondades õigusakte vastu võtta – EL, liikmesriikide valitsused või mõlemad. ELi liikmesriigid vastutavad oma otsuste ja õigusaktide eest teatavates riikliku poliitika valdkondades, nagu tööstus, tervishoid ja haridus, ning EL toetab neid.
Paljudes valdkondades võivad aluslepingute kohaselt tegutseda nii EL kui ka liikmesriikide valitsused. Neil juhtudel tehakse otsuseid alati tasandil, mis on kodanikele võimalikult lähedal. See tähendab, et kui probleemi on võimalik lahendada kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil, siis EL ei sekku.
EL võtab meetmeid nendes valdkondades, kus liikmesriigid on ELi aluslepingutega talle volitused andnud ja kus on mõistlik tegutseda koos. Sellised valdkonnad on näiteks kliimamuutused või üleilmne kaubandus. Oma eesmärkide saavutamiseks on ELi liikmesriigid asutanud mitmeid institutsioone, et ELi tasandil otsuseid teha ja neid seejärel ellu viia.
Strasbourgis ja Brüsselis asuv Euroopa Parlament esindab ELi kodanike huve. Koos Euroopa Liidu Nõukoguga on see ELi peamine otsusetegija.
ELi valijad valivad Euroopa Parlamendi 720 liiget iga viie aasta järel toimuvatel otsevalimistel. Järgmised valimised toimuvad 2029. aastal. Iga ELi liikmesriik valib kindla arvu liikmeid vastavalt oma rahvaarvule. Parlamendiliikmed ei kuulu mitte rahvuse alusel moodustatud, vaid mitut riiki hõlmavatesse fraktsioonidesse või tegutsevad fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetena.
The Euroopa Liidu Nõukogu, mida tuntakse ka nõukoguna, koosneb kõigi ELi liikmesriikide ministritest. Koos Euroopa Parlamendiga on see ELi peamine otsusetegija. Nõukogu eesistujaks on üks ELi riik, kes vahetub iga kuue kuu järel. Järjepidevuse tagamiseks teevad eesistujariigid ühise tegevuskava raames 18 kuu jooksul tihedat koostööd kolmest riigist koosnevates rühmades.
Nõukogu ei tohi segi ajada Euroopa Ülemkoguga, mis koosneb kõigi ELi riikide juhtidest. Ülemkogu määrab kindlaks ELi poliitilise suuna ja prioriteedid.
Euroopa Komisjon on ELi täidesaatev institutsioon. Komisjonil on õigus esitada uusi ettepanekuid meetmete ja õigusaktide kohta, mille üle seejärel otsustavad Euroopa Parlament ja nõukogu. Samuti vastutab ta selle eest, et ELi õigusnorme nõuetekohaselt täidetaks. Komisjoni juhivad ametisse määratud president ja tema volinike meeskond – üks volinik igast ELi liikmesriigist.
Kõik Euroopa Liidu riigid peavad järgima ELi õigusnorme ja täitma endale seatud eesmärke. Vastasel juhul võib komisjon nende vastu meetmeid võtta.
Euroopa Liidu Kohus tagab, et ELi õigust jõustatakse ja kohaldatakse kõigis ELi liikmesriikides ühtemoodi.
Euroopa Keskpank, mille peamine eesmärk on hoida hinnad euroalal stabiilsena.