Naine hoiab käes Euroopa Liidu kaarti ja vaatab seda.

Mis on Euroopa Liit?

Euroopa Liit (EL) on ainulaadne majanduslik ja poliitiline ühendus, kuhu kuulub 27 Euroopa riiki. Need riigid teevad koostööd, et parandada inimeste elu Euroopas ja ka kaugemal.

EL on oma kodanike rahu, jõukuse ja heaolu nimel töötanud üle 60 aasta. Kui 1950. aastatel kuulus ELi kuus asutajariiki (ehk liikmesriiki), siis nüüdseks on see kasvanud 27 riigist koosnevaks ühenduseks, kus elab peaaegu 450 miljonit inimest.

Esialgsest majanduslikust liidust, mille eesmärk oli sõjajärgses Euroopas elatustaset tõsta, on kasvanud välja maailma suurim ühtse turuga piirkond, kus inimesed, kaubad, teenused ja raha saavad vabalt liikuda. Aastakümnete jooksul on ELi tegevusväli laienenud. See hõlmab valdkondi, kus riikidevaheline koostöö annab paremaid tulemusi. ELi kuuluvad riigid usuvad, et koos töötades on nad tugevamad ja suudavad paremini toime tulla probleemidega, mida toovad kaasa näiteks kliimamuutused, ühiskonnas aset leidev digipööre ning suured tervise- ja julgeolekuohud, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.

Käesolev lühitutvustus sisaldab palju kasulikku teavet ELi ja selle tegevuse kohta ning soovitusi, kust lisateavet leida.

Infograafik, millel on esitatud põhiandmed Euroopa Liidu kohta.

Pikk kirjeldus. Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki ja nendes elab kokku 448,4 miljonit inimest. Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt ja kahekümnes liikmesriigis kasutab eurot 347 miljonit inimest. Euroopa Liidu lipul on sinisel taustal ringis 12 kollast tähte. Euroopa Liidu juhtlause on „Ühinenud mitmekesisuses“. Euroopa päeva tähistatakse 9. mail.

Väärtuste liit

Kuigi eurooplased räägivad eri keeli ja neil on erinevad tavad, jagavad nad ühiseid väärtusi. Neile väärtustele on rajatud ka EL. Nendeks on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriigi põhimõte ja inimõiguste austamine.

Need väärtused on sätestatud ELi aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, mis koondab ühte kohta kõik inimeste isiklikud, kodaniku-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused ELis.

2022. aastal elas ELis 13,7 miljonit inimest, kellel oli oma elukohariigist erineva ELi liikmesriigi kodakondsus.

Kui Teil on ühe ELi 27 liikmesriigi kodakondsus, siis on Teil ka ELi kodakondsus. See annab Teile mõned olulised täiendavad õigused, nagu vabadus liikuda, elada, töötada ja õppida kõigis ELi riikides, ning õiguse hääletada ja kandideerida kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimistel isegi siis, kui elate teises ELi liikmesriigis. Samuti on Teil õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile ja kirjutada mõnele ELi institutsioonile ühes ELi 24 ametlikust keelest.

Kaks naist vaatavad kaamerasse ja hoiavad solidaarsuse märgina teineteisel üles tõstetud käest kinni.

Lisaks oma kodanike ja Euroopa Liidus elavate inimeste õiguste kaitsmisele edendab EL ka inimõigusi ja ausaid valimisi kogu maailmas. Igal aastal annab Euroopa Parlament Sahharovi auhinna mõnele üksikisikule või organisatsioonile, kes võitleb inimõiguste ja põhivabaduste eest.

ELis elamisega kaasnevad mõned olulised õigused ja hüved, näiteks:

olete kaitstud igasuguse diskrimineerimise eest, sealhulgas soo, rassi, usutunnistuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

Teil on õigus oma isikuandmete kaitsele;

tänu tugevale ELi tarbijakaitsele saate internetis kindlustundega oste teha, ja seda ükskõik millisest ELi riigist;

Teie tervist aitavad kaitsta ranged ELi keskkonnastandardid, näiteks õhu ja vee kvaliteeti käsitlevad normid.

Lisateave Teie õiguste kohta.

Tänu ühtsele turule saavad inimesed, kaubad, teenused ja raha liikuda ELi 27 riigis peaaegu sama vabalt nagu ühe riigi piires.

23 ELi liikmesriiki ja neli ELi mittekuuluvat riiki – Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits – kuuluvad Schengeni alasse. See tähendab, et nende riikide vahelise piiri ületamisel ei pea te passi näitama.

EL lühidalt

Kaardil on näidatud Euroopas asuvad Euroopa Liidu liikmesriigid ja ülemerepiirkonnad, mis kuuluvad Prantsusmaale (Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Mayotte, Réunion ja Saint-Martin), Madalmaadele (Sint Maarten), Portugalile (Madeira ja Assoorid) ja Hispaaniale (Kanaari saared). Sellel on ka kandidaatriigid (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi, Ukraina) ning potentsiaalsed kandidaatriigid (Gruusia, Kosovo).

Tabel, mis sisaldab andmeid Euroopa Liidu liikmesriikide kohta.

Austria ühines Euroopa Liiduga aastal 1995. Austria rahvaarv on 9,1 miljonit ja rahaühik on euro. Belgia ühines Euroopa Liiduga aastal 1958. Belgia rahvaarv on 11,8 miljonit ja rahaühik on euro. Bulgaaria ühines Euroopa Liiduga aastal 2007. Bulgaaria rahvaarv on 6,4 miljonit ja rahaühik on leev; Bulgaaria ei kuulu Schengeni alasse. Horvaatia ühines Euroopa Liiduga aastal 2013. Horvaatia rahvaarv on 3,9 miljonit ja rahaühik on euro. Küpros ühines Euroopa Liiduga aastal 2004. Küprose rahvaarv on 0,9 miljonit ja rahaühik on euro; Küpros ei kuulu Schengeni alasse. Tšehhi ühines Euroopa Liiduga aastal 2004. Tšehhi rahvaarv on 10,8 miljonit ja rahaühik on kroon. Taani ühines Euroopa Liiduga aastal 1973. Taani rahvaarv on 5,9 miljonit ja rahaühik on kroon. Eesti ühines Euroopa Liiduga aastal 2004. Eesti rahvaarv on 1,4 miljonit ja rahaühik on euro. Soome ühines Euroopa Liiduga aastal 1995. Soome rahvaarv on 5,6 miljonit ja rahaühik on euro. Prantsusmaa ühines Euroopa Liiduga aastal 1958. Prantsusmaa rahvaarv on 68,1 miljonit ja rahaühik on euro. Saksamaa ühines Euroopa Liiduga aastal 1958. Saksamaa rahvaarv on 84,4 miljonit ja rahaühik on euro. Kreeka ühines Euroopa Liiduga aastal 1981. Kreeka rahvaarv on 10,4 miljonit ja rahaühik on euro. Ungari ühines Euroopa Liiduga aastal 2004. Ungari rahvaarv on 9,6 miljonit ja rahaühik on forint. Iirimaa ühines Euroopa Liiduga aastal 1973. Iirimaa rahvaarv on 5,2 miljonit ja rahaühik on euro; Iirimaa ei kuulu Schengeni alasse. Itaalia ühines Euroopa Liiduga aastal 1958. Itaalia rahvaarv on 58,9 miljonit ja rahaühik on euro. Läti ühines Euroopa Liiduga aastal 2004. Läti rahvaarv on 1,9 miljonit ja rahaühik on euro. Leedu ühines Euroopa Liiduga aastal 2004. Leedu rahvaarv on 2,9 miljonit ja rahaühik on euro. Luksemburg ühines Euroopa Liiduga aastal 1958. Luksemburgi rahvaarv on 0,7 miljonit ja rahaühik on euro. Malta ühines Euroopa Liiduga aastal 2004. Malta rahvaarv on 0,5 miljonit ja rahaühik on euro. Madalmaad ühinesid Euroopa Liiduga aastal 1958. Madalmaade rahvaarv on 17,8 miljonit ja rahaühik on euro. Poola ühines Euroopa Liiduga aastal 2004. Poola rahvaarv on 36,8 miljonit ja rahaühik on zlott. Portugal ühines Euroopa Liiduga aastal 1986. Portugali rahvaarv on 10,5 miljonit ja rahaühik on euro. Rumeenia ühines Euroopa Liiduga aastal 2007. Rumeenia rahvaarv on 19,1 miljonit ja rahaühik on leu; Rumeenia ei kuulu Schengeni alasse. Slovakkia ühines Euroopa Liiduga aastal 2004. Slovakkia rahvaarv on 5,4 miljonit ja rahaühik on euro. Sloveenia ühines Euroopa Liiduga aastal 2004. Sloveenia rahvaarv on 2,1 miljonit ja rahaühik on euro. Hispaania ühines Euroopa Liiduga aastal 1986. Hispaania rahvaarv on 48,1 miljonit ja rahaühik on euro. Rootsi ühines Euroopa Liiduga aastal 1995. Rootsi rahvaarv on 10,5 miljonit ja rahaühik on kroon.

Neli töötajat on humanitaarabi koordineerimisüksuses kogunenud Ukraina kaardi ümber. Üks töötajatest, kes kannab vormiriietust, millel on seljal kujutatud Euroopa Liidu lippu, osutab kaardile.
Ukrainale antava Euroopa Liidu humanitaarabi koordineerimine, Rzeszów, Poola, 9. märts 2022.

Mida teeb EL, et lahendada praegused kõige pakilisemad probleemid?

Viimasel ajal on EL seisnud silmitsi enneolematult suurte probleemidega: finantskriis ja üleilmne pandeemia, seejärel Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja sellest põhjustatud energiakriis. Need pöördelised sündmused on näidanud, et uutele olukordadele on vaja reageerida üheskoos, kiiresti ja otsustavalt. Samal ajal on EL jätkanud ja koguni kiirendanud samme, mida tehakse rohe- ja digieesmärkide saavutamiseks.

COVID-19

Koroonaviiruse pandeemia tõi kaasa kannatusi, liikumispiiranguid ja majanduskasvu aeglustumise ning pani ELi ja ülejäänud maailma proovile.

Lisaks viiruse leviku piiramiseks käivitatud vaktsineerimisprogrammide rakendamisele tegi EL tööd selle nimel, et toetada liikmesriikide tervishoiusüsteeme ja aidata Euroopal uuesti jalule saada. EL on olnud üks suurimaid COVAXi rahastajaid. COVAX on üleilmne algatus, mille eesmärk on tagada õiglane juurdepääs COVID-19 vaktsiinidele. Praegu teeb ta oma rahvusvaheliste partneritega koostööd selleks, et maailma tulevasteks pandeemiateks paremini ette valmistada.

EL juurutas ka ühise vaktsineerimistõendite süsteemi, mis aitas ELis elavatel inimestel hõlpsamini uuesti reisima hakata. Sellele tuginedes on Maailma Terviseorganisatsioon võtnud nüüd kasutusele üleilmse sertifitseerimissüsteemi, mis aitab lihtsustada reisimist ja kaitsta samal ajal inimesi. Terviseohtude tekkimise korral ELis tagab vajalikud ravimid ja varustuse uus ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus.

Selleks et oma majandust pandeemia järel kiiresti taastada, asutas EL spetsiaalse taasterahastu, millele eraldati 800 miljardit eurot. Seda tuntakse „NextGenerationEU“ nime all. Taasterahastust investeeritakse projektidesse ja algatustesse, mis muudavad ELi keskkonnahoidlikumaks ja digitaalsemaks, ning seega aitab rahastu ELil ka paremini tulevasteks väljakutseteks valmistuda. Näiteks toetatakse sellest Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ja üleilmse energiakriisi kontekstis ELi liikmesriike nende jõupingutustes lõpetada järk-järgult Venemaalt pärit fossiilkütuse kasutamine ja minna üle puhtale energiale.

Ülevaade Euroopa Liidu kulutustest aastatel 2021 kuni 2027.

Kogusumma 2018 miljardit eurot saadakse Euroopa Liidu seitsmeaastasest eelarvest (1211 miljardit eurot) ning taasterahastu „NextGenerationEU“ ja koroonaviirushaiguse taastepaketist (807 miljardit eurot).

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris reageeris EL kiiresti toetamaks Ukrainat ja selle rahvast. Muu hulgas anti humanitaarabi, hädaabi, finants- ja operatiivabi ja sõjalist abi ning pakuti toetust ELi piiril ja Moldovas.

Humanitaarabina andis EL konflikti all kannatavatele inimestele toitu, peavarju ja arstiabi. Samuti pakkus ta erandkorras ajutist kaitset miljonitele Ukrainast põgenevatele inimestele, kes said õiguse saada ELis majutust, kooliharidust, tervishoiuteenuseid ja tööd. ELi finantsabi on aidanud stabiliseerida Ukraina majandust, taastada taristut ning parandada riigi kaitse- ja julgeolekuvõimet.

EL on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja rahvusvahelise hukkamõistu eestvedaja ning on kehtestanud Venemaale ja tema sõjalistele toetajatele hulga karme sanktsioone. Nende eesmärk on Venemaa majanduslikult isoleerida ja tema sõjalise agressiooni võimekust piirata.

Koos oma liikmesriikide ja finantsasutustega on EL eraldanud Ukrainale kokku üle 50 miljardi euro.

Lisateave Ukrainale antava ELi toetuse kohta.

Toimetulek energiakriisiga

Venemaa agressioonisõda on maailma energiasüsteemi tohutult häirinud. See on põhjustanud hinnatõusu ja tekitanud ebakindlust gaasitarnete suhtes. Juba niigi raske pandeemiajärgne olukord energiaturul on veelgi halvenenud.

Mida EL selle probleemi lahendamiseks ette võtab?

Järk-järgult lõpetatakse Venemaa fossiilkütuste kasutamine.

Kiirendatakse taastuvenergia (vesinik, tuule- ja päikeseenergia) tootmist – see aitab suuresti täita ELi kohustust saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

Kärbitakse kodanike ja ettevõtjate arveid.

Vähendatakse energianõudlust.

Hoiustatakse talveks rohkem gaasi.

Võimaldatakse liikmesriikidel teha ühiseid energiaoste, et saada paremaid hindu.

Tugevdatakse õigusnorme, et tagada häda korral abi igale liikmesriigile.

Investeeritakse taristusse, et kõigil liikmesriikidel oleks vähemalt kaks gaasitarneallikat.

Lisateave töö kohta, mida EL teeb selleks, et kindlustada ohutu, puhas ja taskukohane energia.

Kliimamuutused

Euroopa roheline kokkulepe on ELi strateegia, mille eesmärk on luua nüüdisaegne ja konkurentsivõimeline Euroopa majandus. Selle eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks, kus ei tekitata rohkem kasvuhoonegaase, kui ökosüsteemid suudavad looduslikult siduda.

Selle ambitsioonika teekonna esimese verstapostina on EL seadnud uue eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Kogu ühiskond ja kõik majandusvaldkonnad alates tööstusest, energeetikast ja transpordist kuni toiduainete tootmise, põllumajanduse ja ehituseni peavad andma oma panuse. Rahalist toetust antakse neile piirkondadele, tööstusharudele ja töötajatele, kes seisavad silmitsi suurimate probleemidega. 2021. aasta juulis esitas Euroopa Komisjon meetmepaketi, mis peaks aitama saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke.

Vähemalt 30 % ELi kulutustest aastatel 2021–2027 suunatakse võitlusele kliimamuutuste ja nende mõjuga.

Mida see Teie jaoks tähendab?

Kasu, mida annab eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega

  • Vähemalt 42,5 % suurune taastuvenergia osakaal ELi energiaallikate jaotuses aastaks 2030.
  • Kaitstud ja taastatud Euroopa metsad; aastaks 2030 istutatakse veel kolm miljardit puud.
  • Puhtam ühistransport ja säästvamad kütused.
  • Miljon täiendavat rohelist töökohta ELis aastaks 2030.
  • Vähemalt 55 % vähem õhusaastest põhjustatud surmajuhtumeid aastaks 2030.
  • Euroopa solidaarsusel põhinev õiglane üleminek.
  • Miljon elektrisõidukite laadimispunkti kogu ELis aastaks 2025.
  • Ajakohastatud ja vastupanuvõimeline ELi majandus.

Igaüks saab midagi teha, näiteks aidata vähendada toidujäätmeid ja suurendada ringlussevõttu, liigelda auto asemel jalgrattaga või istutada koguni mõne puu. Kui soovite anda oma panuse, siis palun tutvuge Euroopa kliimapaktiga, mis ühendab inimesi ja organisatsioone, kes jagavad kliimameetmete kohta teavet. Aidake meil kujundada rohelisem Euroopa!

Natura 2000 on maailma suurim kaitsealade võrgustik, mis kaitseb tuhandeid kõige väärtuslikumaid ja ohustatumaid liike ja elupaiku Euroopas.

Ibeeria ilves vaatab kaamerasse ning tagaplaanil on näha kahte ilvesepoega.

© LIFE06 NAT/E/000209/Aixa SOPEÑA.

Tänu paljude inimeste jõupingutustele, sealhulgas projektidele, mida on rahastatud ELi programmist LIFE, on Ibeeria ilves Hispaanias ja Portugalis väljasuremise ohu eest päästetud. Liigi tagasitulek on üks suurimaid loomakaitse edulugusid Euroopas.

EL on rahastanud kahe reisi- ja kaubaparvlaeva ümberehitamist, et asendada diiselmootor keskkonnahoidlikuma elektrimootoriga. Need tegutsevad tiheda liiklusega liinil Helsingøri (Taani) ja Helsingborgi (Rootsi) vahel. Ümberehitatud parvlaevad aitavad neis tihedalt asustatud piirkondades õhukvaliteeti parandada.

Digipöörde saavutamine kõige paremal viisil

Tänapäeva ühiskonnas peame kõik olema heade digioskustega, olgu siis internetipangas, veebipoes või tööpostil. Selleks et kõik ajaga kaasas käiksid ja et tagada Euroopa juhtpositsioon maailmas tehnoloogia alal, investeerib EL kõigisse valdkondadesse alates digioskustest ja superandmetöötlusest kuni kiire ühenduvuse ja parema küberturvalisuseni.

Arvuti taga istub naine, kes uurib ekraanil mikrokiipi.
Tehnik uurib materjalianalüüsi laboris mikrokiipi, Dresden, Saksamaa, 8. veebruar 2022. Sellised laborid on üliolulised Euroopa Liidu suutlikkuse jaoks toota ise mikrokiipe ning saada tehnoloogiliselt sõltumatuks.

EL töötab selle nimel, et veebimaailm oleks turvaline ja õiglane nii inimeste kui ka ettevõtjate jaoks. Tänu ELi õigusnormidele on meil praegu suurem kontroll oma isikuandmete üle ja selle üle, kuidas neid kasutatakse.

Lisateave ELi turvalisema digiruumi loomise normide kohta.

Abi inimestele töö leidmisel

Euroopa Sotsiaalfond+ aitab inimestel, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatel inimestel, tööd (või paremat töökohta) leida. Fond aitab igal aastal tööd leida või oma oskusi parandada umbes 10 miljonil inimesel.

EL aitab noortel tööturule siseneda. Noortegarantii eesmärk on näiteks tagada, et kõik alla 30aastased saavad kvaliteetse töö-, hariduse, töökohapõhise õppe või koolituse pakkumise nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist.

Vabatahtlik tegevus on suurepärane võimalus aidata kohalikke kogukondi kodu- või välismaal ning omandada samas uusi oskusi ja leida sõpru. Euroopa solidaarsuskorpus annab noortele võimaluse teha vabatahtlikku tööd või osaleda projektides oma riigis või välismaal. ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus pakub aga üle 18aastastele võimalust osaleda humanitaarprojektides kõikjal maailmas.

Ketassaega puitmaterjali lõikav mees.
Ehitusel töötav kahekümne seitsme aastane mees, Setúbal, Portugal, 5. august 2021.

Vähktõvevastase võitluse tugevdamine

EL on kindlalt otsustanud pöörata võitluses vähktõvega uue lehekülje. Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas, mida rahastatakse 4 miljardi euroga, on visandatud uus ELi lähenemisviis vähktõve ennetamisele, ravile ja haigete eest hoolitsemisele. ELi rahalise abiga on tehtud murrangulisi teadusuuringuid alates kasvaja 3D-modelleerimisest ja lõpetades vähktõve tuvastamisega patsiendi hingeõhu kaudu.

Tervishoiutöötaja teeb patsiendile magnetresonantsuuringut.
Meditsiiniõde seadistamas magnetresonantsuuringu aparaati, Liège’i ülikooli haigla, Belgia, 24. jaanuar 2020.

Võrdõigus­likkuse liit

EL ehitab üles võrdsusel põhinevat Euroopat. See tähendab, et naised ja mehed peaksid saama võrdse töö eest võrdset tasu ja puuetega inimesed võrdselt osaleda kõigis eluvaldkondades ning rassismi siin ei taluta. See tähendab, et inimesi ei tohiks tõrjuda ega kõrvale jätta ning neil peaks olema vabadus armastada, keda nad soovivad.

Sisserändajad ja rändetaustaga ELi kodanikud etendavad Euroopa ühiskonnas olulist rolli, sealhulgas elutähtsate kutsealade töötajatena. EL teeb jõupingutusi selleks, et kõik inimesed saaksid ühiskonnas täiel määral osaleda. Selleks keskendutakse sellistele aspektidele nagu parem juurdepääs haridusele, töökohtadele, tervishoiule ja eluasemele.

Lisateave Euroopa Komisjoni prioriteetide kohta.

Inimeste kaitse

Inimeste ohutus ja julgeolek Euroopas nii füüsilises kui ka digitaalses maailmas on üks ELi prioriteete. EL tegeleb iga päev selliste ohtudega nagu terrorism, organiseeritud kuritegevus ning uimasti- ja inimkaubandus.

COVID-19 kriis ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on toonud esile ka ohud ja probleemid, mida põhjustab meie ühiskonnale desinformatsioon. EL teeb sotsiaalmeedia ettevõtjate ja veebiplatvormidega koostööd eksitava teabe ja valeuudiste leviku piiramiseks Euroopas. Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus toetab sõltumatute faktikontrollijate tööd eesmärgiga saada veebis leviva desinformatsiooni vastu võitlemise keskuseks Euroopas.

Euroopa on kultuuri kants

Mis on ühist Oscari võitnud filmidel „Rentslimiljonär“, „Sauli poeg“, „Isa“ ja „Järgmine ring“? Neid kõiki toetati ELi programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammist „MEDIA“.

Kas Teie linn on järgmine Euroopa kultuuripealinn? See hinnatud tiitel on antud enam kui 50 linnale kogu ELis. Sellega juhitakse tähelepanu kohalikele loojatele ja iga linna ainulaadsele kultuurilisele rikkusele.

Tutvuge Euroopa kunsti ja kultuuriga tugitoolist tõusmata! Europeana digiplatvorm võimaldab vaadelda rohkem kui 58 miljonit eset enam kui 4 000 kultuuriasutuse kogudest.

Tüdruk filmib vana filmikaameraga rulapargis.

EL maailmas

EL teeb oma naabrite ja muude maailma riikidega tihedat koostööd uute partnerluste loomiseks ning oma väärtuste ja huvide edendamiseks. Ühiste jõupingutustega digiülemineku, kliima, energeetika, transpordi, tervishoiu ja hariduse vallas püüab EL lahendada üleilmseid probleeme ning aidata kujundada paremini ühendatud ja jõukamat maailma.

Lisaks sõlmib EL eri riikidega kaubanduskokkuleppeid, viimati Uus-Meremaaga. Need lepingud laiendavad kaubandusvõimalusi, millega toetatakse ELi majandust ja luuakse töökohti.

EL ja selle liikmesriigid on suurimad arenguabi andjad maailmas. 2021. aastal andsid nad 71,6 miljardit eurot, mis moodustas viimaste kättesaadavate andmete kohaselt 41 % kogu antud abist. Samuti on nende arvel üle poole kogu üleilmsest haridusabist, mida antakse enam kui 100 riigis üle maailma.

Lisateave ELi maailma ühendamise strateegia kohta.

Mida Euroopa Liit Teie heaks teeb?

Võite elada ja töötada mõnes teises ELi liikmesriigis. Tutvuge EURESe portaalis vabade töökohtade ja praktiliste nõuannetega.

Võite pensionile minnes kolida ükskõik millisesse ELi riiki (või Islandile, Liechtensteini, Norrasse või Šveitsi) ja saada oma pensioni seal.

Võite õppida või sooritada praktika mõnes teises ELi liikmesriigis. Alates Erasmuse programmi käivitamisest 1987. aastal on selles osalenud üle 10 miljoni inimese.

2017. aastal kaotas EL rändlustasud, et muuta sõprade ja perega suhtlemine ELis reisides odavamaks. Teie digitellimused kehtivad ka siis, kui reisite!

Kui te mõnes teises ELi liikmesriigis viibides haigeks jääte, on Teile Euroopa ravikindlustuskaardiga tagatud juurdepääs selles riigis pakutavatele tervishoiuteenustele. Teid ravitakse samadel tingimustel ja sama tasu eest kui selles riigis kindlustatud isikuid.

WiFi4EU levialad võimaldavad Teil tuhandetes kogukondades kõikjal ELis kasutada avalikes kohtades tasuta internetiühendust. Otsige seda sümbolit:

Ühisraha – eurot – on võimalik kasutada 20s ELi liikmesriigis.

ELis võite rahuliku südamega reisida: Teid kaitsevad mitmesugused reisijaõigused nii lennuki, rongi, laeva kui ka bussiga liigeldes.

Mänguasjad peavad ELis müümiseks vastama rangetele ohutuseeskirjadele.

Tänu ELis kehtivatele normidele on Teil võimalik internetiostud 14 päeva jooksul tühistada ja kaup põhjendusi esitamata tagastada.

ELi elanikud saavad kasu ühest rangeimast ohutu ja tervisliku toidu standardist maailmas.

Kuni 100 000 euro suurused pangahoiused on alati kaitstud.

Lisateave selle kohta, mida EL Teie heaks teeb.

Naine sõidab rattaga läbi linna, tema kõrval sõidab mees, kelle veojalgratta esihaagises istub laps. Kõik kolm kannavad kiivrit.
Autovabal pühapäeval jalgratastega sõitev perekond, Brüssel, Belgia, 20. september 2020.

Mida teeb EL selleks, et asjad Teie elukohas edeneksid?

Aastatel 2021–2027 investeerib EL oma piirkondadesse 378 miljardit eurot. Koos liikmesriikide tehtavate investeeringutega on see summa kokku 550 miljardit eurot.

EL investeerib linnadesse ja piirkondadesse, et edendada sealset tööhõivet ja majandust ning parandada elukvaliteeti. Tema eesmärk on teha jõupingutusi viies põhivaldkonnas:

moderniseerida transpordi- ja energeetikavaldkonda, et astuda paremini vastu kliimamuutustele;

abistada inimesi töö saamisel ja hariduse omandamisel või aidata neid kaasata ühiskonda;

toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid;

soodustada teadusuuringuid ja innovatsiooni;

kaitsta ja parandada keskkonda.

Investeeringud inimestesse ja kohtadesse

Kui vaatate oma elukohas ringi, siis leiate peagi mõne kooli, silla, haigla või muu projekti, mida on rahastatud ELi vahenditest. Aastate jooksul on ELi piirkondlikest programmidest toetatud tuhandeid projekte. Allpool on esitatud vaid mõned näited projektidest, mis mõjutavad kõikjal ELis inimeste elu või hakkavad seda peagi tegema.

Tervishoiuteenuste pakkumise parandamine Poolas

ELi 52,7 miljoni euro suuruse toetuse abil renoveeritud suurimast riiklikust haiglast Toruńis on saanud üks Poola parimaid meditsiiniasutusi. Tänu tsentraliseeritud ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele jõuab ravi patsientideni kiiremini.

Paremad maanteeühendused Kreekas

Elanike, turistide ja ettevõtjate elu aitab Kreekas edaspidi lihtsustada uus kiirteelõik. EL toetab 255 miljoni euroga seni puudunud ühenduse rajamist Lamía ja Xyniáda vahele. See ühendab Kreeka keskosa ja Tessaalia lääneosa Kreeka kiirteede põhivõrguga.

Kestlikud ujumisvõimalused Belgias

Brüsseli Vabaülikooli (Vrije Universiteit Brussel) ujula renoveerimine kujutab endast läbimurret kestlikkuse tagamisel. Uus rajatis, mis on avatud ka ujujatele väljastpoolt ülikooli, kasutab vanaga võrreldes 60 % vähem energiat ja tekitab aastas 500 tonni vähem süsinikdioksiidi. Projektile eraldati ELi vahenditest veidi üle 2 miljoni euro.

Rohelisemad linnad ja piirkonnad

Usaldusväärsem ja tõhusam energiavarustus Tšehhis, 21 uut elektrirongi raudteetranspordi parandamiseks Horvaatias ja meetmed üleujutusohu vähendamiseks Ungaris kuuluvad 14 roheprojekti hulka, millest ELi kodanikud kasu saavad. Seitsmes ELi liikmesriigis investeeritakse ELi vahenditest üle 1,4 miljardi euro keskkonda, tervishoidu, transporti ja energeetikasse.

Kiire lairibaühendus Rumeenia maapiirkondades

ELi toetatud projekti RO-Net abil on saanud Rumeenia äärepoolsetes maapiirkondades lairibaühenduse 400 000 inimest, üle 8 500 ettevõtte ja pea 3 000 avaliku sektori asutust. Ligikaudu 665 küla ja linna elanikud saavad nüüd kasutada internetipõhiseid tervishoiuteenuseid ja haridusvõimalusi ning teha netioste. Samuti saavad inimesed ja talunikud müüa internetis oma tooteid ja saadusi.

Rohelised mänguväljakud Pariisis

Pariisis muudetakse koolide betoonhoovid jahedateks rohelisteks saarteks, mis suudavad vett siduda ja kuumust vähendada. Projekt „OASIS“, mida ELi vahenditest toetatakse peaaegu 5 miljoni euroga, aitab kaitsta Pariisi elanikke kliimamuutuste tagajärgede eest ning luua samal ajal lastele mängukohti.

Teave ELilt rahalist toetust saanud projektide kohta Teie piirkonnas.

Kuidas rahastust saada?

Teadlane, põllumajandustootja, ettevõtja või kunstnik? Uurige, kellel on õigus rahastust saada.

ELi rajajad

Infograafik, millel on kujutatud järgmiste Euroopa Liidu rajajate portreed: Konrad Adenauer, Ursula Hirschmann, Anna Lindh, Melina Mercouri, Jean Monnet, Robert Schuman, Altiero Spinelli, Simone Veil ja Louise Weiss.

Tutvuge nende naiste ja meestega – vastupanuvõitlejatest ja poliitilistest juhtidest kuni maailmakuulsa näitlejani –, kes on aidanud luua praegust Euroopat.

ELi teetähised

1950

9. mai

Schumani deklaratsioon. Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teeb ettepaneku ühendada söe- ja terasetootmine nii, et ükski riik ei saaks valmistada relvi ega neid teiste vastu kasutada.

Laua taga istub asutamislepingut allkirjastav Robert Schuman.

Robert Schuman allkirjastab Pariisi lepingut, millega asutatakse Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Pariis, Prantsusmaa, 18. aprill 1951.

1952

23. juuli

Asutatakse Euroopa Söe- ja Teraseühendus.

1957

25. märts

Kuus riiki – Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa – kirjutavad alla Rooma lepingule. Sellega luuakse alates 1. jaanuarist 1958 ühisturg – Euroopa Majandusühendus.

1962

30. juuli

Käivitatakse ühine põllumajanduspoliitika, mille abil aidatakse tagada toiduainetega varustamist ning toetatakse põllumajandustootjaid ja maapiirkondi.

1968

1. juuli

Kuue liikmesriigi vahel kaotatakse tollimaksud.

1979

7.–10. juuni

Euroopa kodanikud saavad esimest korda valida esindajaid Euroopa Parlamenti.

1987

15. juuni

Käivitatakse üliõpilasvahetusprogramm „Erasmus“.

Ida-Saksamaa piirivalvurid vaatavad läbi müüris oleva avause, kuidas meeleavaldajad tõmbavad maha müüri ühte osa.

Berliini müüri langemine, Saksamaa, 11. november 1989.

1989

Kommunismi kokkuvarisemine vallandab Kesk- ja Ida-Euroopas demokraatlike muutuste laine.

Naeratav tüdruk hoiab enda ees ELi lippu.

1993

1. jaanuar

Käivitatakse ühtne turg, kus inimesed, kaubad, teenused ja raha saavad vabalt liikuda.

1. november

Luuakse Euroopa Liit.

1995

26. märts

Schengeni lepinguga kaotatakse piirikontroll teatavate liikmesriikide vahel. Seda eelist saavad praegu nautida 23 liikmesriiki.

2002

1. jaanuar

Käibele tulevad euro pangatähed ja mündid, mida kasutatakse praegu 20s ELi liikmesriigis.

2012

1. aprill

Käivitatakse Euroopa kodanikualgatus.

10. detsember

EL saab Nobeli rahupreemia.

2015

12. detsember

Kokku 195 riiki, sealhulgas kõik ELi liikmesriigid, võtavad vastu Pariisi kliimakokkuleppe.

Konverentsi stend kirjaga #GoCOP21.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärk (COP21), Pariis, Prantsusmaa, 1. detsember 2015.

2017

15. juuni

Kaotatakse rändlustasud.

2020

Jaanuar

Euroopasse jõuab COVID-19, mis ajendab tegema kõige ulatuslikumaid vastusamme rahvatervisega seotud hädaolukorrale ELi ajaloos.

2021

9. mai

Käivitatakse Euroopa tuleviku konverents.

2022

EL ja selle rahvusvahelised partnerid mõistavad hukka Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu ning pakuvad Ukrainale ulatuslikku poliitilist, rahalist ja humanitaarabi.

Lainurkvõte ülaltpoolt Euroopa Parlamendi saalist, mis on täitumas inimestega.
Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärk, Brüssel, Belgia, 26. aprill 2021.

Kuidas Euroopa Liit toimib?

Kogu ELi tegevus põhineb aluslepingutel, mis sisaldavad ELi toimimise reegleid. Nendes on vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud kõik ELi riigid.

ELi aluslepingutes on kindlaks määratud, kes võib millistes valdkondades õigusakte vastu võtta – EL, liikmesriikide valitsused või mõlemad. ELi liikmesriigid vastutavad oma otsuste ja õigusaktide eest teatavates riikliku poliitika valdkondades, nagu tööstus, tervishoid ja haridus, ning EL toetab neid.

Paljudes valdkondades võivad aluslepingute kohaselt tegutseda nii EL kui ka liikmesriikide valitsused. Neil juhtudel tehakse otsuseid alati tasandil, mis on kodanikele võimalikult lähedal. See tähendab, et kui probleemi on võimalik lahendada kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil, siis EL ei sekku.

EL võtab meetmeid nendes valdkondades, kus liikmesriigid on ELi aluslepingutega talle volitused andnud ja kus on mõistlik tegutseda koos. Sellised valdkonnad on näiteks kliimamuutused või üleilmne kaubandus. Oma eesmärkide saavutamiseks on ELi liikmesriigid asutanud mitmeid institutsioone, et ELi tasandil otsuseid teha ja neid seejärel ellu viia.

Kes mida teeb?

Strasbourgis ja Brüsselis asuv Euroopa Parlament esindab ELi kodanike huve. Koos Euroopa Liidu Nõukoguga on see ELi peamine otsusetegija.

ELi valijad valivad Euroopa Parlamendi 705 liiget iga viie aasta järel toimuvatel otsevalimistel. Järgmised valimised toimuvad 2024. aas­tal. Iga ELi liikmesriik valib kindla arvu liikmeid vastavalt oma rahvaarvule. Parlamendiliikmed ei kuulu mitte rahvuse alusel moodustatud, vaid mitut riiki hõlmavatesse fraktsioonidesse või tegutsevad fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetena. Euroopa Parlamendi praegune president on Roberta Metsola.

Graafikul on kujutatud Euroopa Parlamendi praegune koosseis.

Euroopa Parlamendis on 705 liiget, kes jagunevad fraktsioonidesse. Need on (liikmete arvu järgi kahanevas järjekorras): Euroopa Rahvapartei fraktsioon (kristlikud demokraadid), sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Uueneva Euroopa fraktsioon, Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon, Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsioon – GUE/NGL ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed.

Euroopa Liidu Nõukogu, mida tuntakse ka nõukoguna, koosneb kõigi ELi liikmesriikide ministritest. Koos Euroopa Parlamendiga on see ELi peamine otsusetegija. Nõukogu eesistujaks on üks ELi riik, kes vahetub iga kuue kuu järel. Järjepidevuse tagamiseks teevad eesistujariigid ühise tegevuskava raames 18 kuu jooksul tihedat koostööd kolmest riigist koosnevates rühmades.

Nõukogu ei tohi segi ajada Euroopa Ülemkoguga, mis koosneb kõigi ELi riikide juhtidest. Ülemkogu määrab kindlaks ELi poliitilise suuna ja prioriteedid. Euroopa Ülemkogu praegune eesistuja on Charles Michel.

Euroopa Komisjon on ELi täidesaatev institutsioon. Komisjonil on õigus esitada uusi ettepanekuid meetmete ja õigusaktide kohta, mille üle seejärel otsustavad Euroopa Parlament ja nõukogu. Samuti vastutab ta selle eest, et ELi õigusnorme nõuetekohaselt täidetaks. Komisjoni juhivad president Ursula von der Leyen ja tema volinike meeskond – üks volinik igast ELi riigist.

Kõik Euroopa Liidu riigid peavad järgima ELi õigusnorme ja täitma endale seatud eesmärke. Vastasel juhul võib komisjon nende vastu meetmeid võtta.

Euroopa Liidu Kohus tagab, et ELi õigust jõustatakse ja kohaldatakse kõigis ELi liikmesriikides ühtemoodi.

Euro haldamisega tegeleb Euroopa Keskpank, mille peamine eesmärk on hoida hinnad euroalal stabiilsena.

Kes ELi rahastab?

ELi rahalised vahendid (ELi eelarve) pärinevad mitmest allikast: tollimaksud, ELi liikmesriikide kogutud käibemaksupõhised osamaksud ning ELi liikmesriikide otsesed osamaksud. 2021. aasta jaanuaris kehtestati veel üks uus tuluallikas – ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusel põhinev osamaks.

ELi eelarve aitab kaasa ELis elavate inimeste jaoks oluliste küsimuste lahendamisele alates uute ja paremate teede, raudteede ja lennujaamade ehitamisest kuni maapiirkondade arendamise ja välismaal õppimise võimaluste loomiseni. Lisaks digiülemineku ja kliimamuutustevastase võitluse juhtimisele aitab see vähendada erinevusi ELi liikmesriikides ja nende vahel.

Ema hoiab süles imikut ja peab puldis kõnet.
Noor ema peab Euroopa Parlamendis Euroopa tuleviku teemal kõnet, Strasbourg, Prantsusmaa, 30. aprill 2022.

Kuidas saate ELi tegevuses osaleda?

Soovite Euroopa tuleviku küsimuses kaasa rääkida? Või osaleda aktiivselt otsustusprotsessis? Teil on mitu võimalust aidata ELi kujundada ja paremaks muuta.

Tuhanded eurooplased on juba jaganud oma eelseisvate aastate ootusi ja lootusi Euroopa tuleviku konverentsi raames. Tegemist on seni suurima ELis korraldatud konsultatsiooniga. Üheks selle konverentsi põhitunnuseks oli kodanike juhitud arutelude sari, mis on nüüd saamas ELi demokraatliku elu korrapäraseks osaks.

Euroopa kodanike paneelarutelud

  • 150 kodanikku 27 liikmesriigist juhuslikult valitud
  • eri taustaga (erinev sugu, vanus, haridus, sissetulek, linna-/maapäritolu)
  • 1/3 neist noored (16–25aastased)

Oma panuse saate anda ka nii, et hääletate iga viie aasta järel Euroopa Parlamendi valimistel.

Teie parlamendiliige esindab Teie ja Teie Euroopa linna või piirkonna huve ning hääletab Teie nimel õigusaktide üle, mida kohaldatakse kogu ELis.

Uurige, millised Euroopa Parlamendi liikmed Teie riiki esindavad.

Kas olete kunagi mõelnud, et mõnda ELi õigusakti võiks täiustada? Kui Te soovite aidata ELi õigusnorme paremini tulevikule kohandada, võite teha ettepanekuid selle kohta, kuidas kehtivaid õigusakte lihtsustada ja ajakohastada. Samuti võite jagada oma seisukohti uute poliitikameetmete kohta. Oma panuse saate anda kõigis 24s ELi ametlikus keeles.

Avaldage arvamust küsimustes, mis on Teile olulised.

Euroopa kodanikualgatuse raames võite komisjonilt paluda, et ta esitaks uue õigusakti ettepaneku. Kõigepealt peate oma eesmärgile toetajaid leidma. Kui algatuse toetuseks on kogutud miljon allkirja, otsustab komisjon, kuidas seda eesmärki saavutada. Seni on vajaliku arvu allkirju saanud üheksa kodanikualgatust.

Esimese eduka Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ („Õiguse veele“) tulemusel kehtestati uued normid, millega tagatakse joogivee ohutus ja kvaliteet ning see, et joogivesi jõuaks lihtsamini ka haavatavate elanikkonnarühmadeni.
Ühe hiljutisema algatuse – „End the Cage Age“ („Lõpp puuriajastule“) – tulemusel esitab komisjon peagi ettepaneku selle kohta, et terve hulga põllumajandusloomade puuris pidamine tuleb järk-järgult lõpetada.

Kõrvaklappidega inimesed istuvad auditooriumis ning esireas istuv noormees kõneleb.
Õpirändeteemalise kodanike dialoogi ajal esitab üks osalistest küsimuse, Brüssel, Belgia, 3. märts 2023.

Kust leida lisateavet?

Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Endale lähima keskuse aadressi leiate veebisaidilt https://europa.eu/european-union/contact/meet-us_et.

Teenistusega Europe Direct saate ühendust võtta

— tasuta telefoninumbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),

— tavanumbril +32 22999696 või

— e-posti aadressil, mille leiate veebisaidilt https://europa.eu/european-union/contact_et.

Euroopa Liidu kohta on esitatud kõigis ELi ametlikes keeltes teave Europa veebisaidil aadressil https://europa.eu.

ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida aadressil https://op.europa.eu/et/publications.

Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega: https://european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et.

ELi kodanikele ja ettevõtjatele mõeldud abi ja nõuannete saamiseks külastage veebisaiti Your Europe aadressil https://europa.eu/youreurope/index_et.htm.

Õppematerjale, mänge ja viktoriine leiate õpinurgas, mis asub aadressil https://europa.eu/learning-corner/home_et.

Tutvuge noorteportaaliga aadressil https://europa.eu/youth/home_et.

Euroopa Komisjon Teie riigis: https://ec.europa.eu/info/about-european-commission/contact/representations-member-states_et.

Euroopa Parlament Teie riigis: https://www.europarl.europa.eu/at-your-service/et/stay-informed/liaison-offices-in-your-country.

Euroopa tarbijakeskuste võrgustik: https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/consumer-rights-and-complaints/resolve-your-consumer-complaint/european-consumer-centres-network-ecc-net_et.

Print ISBN 978-92-68-07127-4 doi:10.2775/94745 NA-05-22-433-ET-C
PDF ISBN 978-92-76-60539-3 doi:10.2775/714854 NA-05-22-433-ET-N
HTML ISBN 978-92-76-60522-5 doi:10.2775/772466 NA-05-22-433-ET-Q

ELi lühitutvustus

Euroopa Komisjon

Teabevahetuse peadirektoraat

Toimetamine ja sihipärane teavitustegevus

1049 Brüssel
BELGIA

Kontakt: COMM-A2@ec.europa.eu

Selle dokumendi sisu ei tohiks pidada Euroopa Komisjoni ametlikuks seisukohaks.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023

© Euroopa Liit, 2023

Euroopa Komisjoni dokumentide taaskasutamise põhimõtteid rakendatakse vastavalt komisjoni 12. detsembri 2011. aasta otsusele 2011/833/EL komisjoni dokumentide taaskasutamise kohta (ELT L 330, 14.12.2011, lk 39). Kui ei ole teisiti märgitud, on selle dokumendi taaskasutamine lubatud litsentsi Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0) alusel (https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui on viidatud allikale ja märgitud kõik muudatused.

Selliste elementide kasutamiseks või paljundamiseks, mis ei kuulu Euroopa Liidule, võib olla vaja taotleda luba otse õiguste omajalt.

Fotod © Euroopa Liit, kui ei ole märgitud teisiti.