1. Põhinäitajad
Joonis 1. Ülevaade peamistest näitajatest
| Eesti | EL 27 | ||||||||
| 2010 | 2020 | 2010 | 2020 | ||||||
| ELi tasandi eesmärgid | 2030. aasta eesmärk | ||||||||
| Osalemine alushariduses (3. eluaastast kuni kohustusliku alghariduse alustamise vanuseni) | ≥ 96% | 89,6%13 | 91,5%19 | 91,8%13 | 92,8%19 | ||||
| Madala digioskuste tasemega kaheksanda klassi õpilased | < 15% | : | : | : | : | ||||
| 15-aastased, kelle järgmiste baasoskuste tase on madal: | lugemine | < 15% | 13,3%09,b | 11,1%18 | 19,7%09,b | 22,5%18 | |||
| matemaatika | < 15% | 12,7%09 | 10,2%18 | 22,7%09 | 22,9%18 | ||||
| loodusteadused | < 15% | 8,3%09 | 8,8%18 | 17,8%09 | 22,3%18 | ||||
| Madala haridustasemega mitteõppivad noored (18–24aastased) | < 9% | 11,0% | 7,5% | 13,8% | 9,9% | ||||
| Töökohapõhise õppe kogemusega kutseõppe lõpetanud | ≥ 60% | : | : | : | : | ||||
| Kõrghariduse omandanud 25–34aastased | ≥ 45% (2025) | 38,2% | 43,1% | 32,2% | 40,5% | ||||
| Täiskasvanute osalemine õppes (25–64aastased) | ≥ 47% (2025) | : | : | : | : | ||||
| Muud kontekstipõhised indikaatorid | |||||||||
| Haridusinvesteeringud | Avaliku sektori hariduskulutused protsendina SKPst | 6,5% | 6,0%19 | 5,0% | 4,7%19 | ||||
| Kulutused avalike ja eraõppeasutuste täiskoormusega õppija kohta, väljendatuna eurodes ostujõu pariteedi alusel | ISCED 1-2 | €4 65412 | €5 82218 | €6 07212,d | €6 35917,d | ||||
| ISCED 3-4 | €5 55112 | €5 92218 | €7 36613,d | €7 76217,d | |||||
| ISCED 5-8 | €6 41412,d | €12 04318 | €9 67912,d | €9 99517,d | |||||
| Madala haridustasemega noored (18–24aastased) | Eestis sündinud | 11,1% | 7,6% | 12,4% | 8,7% | ||||
| ELis sündinud | :u | :u | 26,9% | 19,8% | |||||
| Väljaspool ELi sündinud | :u | :u | 32,4% | 23,2% | |||||
| Keskhariduse omandanud 20–24aastased (ISCED 3-8) | 83,6% | 87,7% | 79,1% | 84,3% | |||||
| Kõrghariduse omandanud 25–34aastased | Eestis sündinud | 37,8% | 41,7% | 33,4% | 41,3% | ||||
| ELis sündinud | :u | 84,2%u | 29,3% | 40,4% | |||||
| Väljaspool ELi sündinud | 47,2%u | 60,5% | 23,1% | 34,4% | |||||
Allikad: Eurostat (UOE, tööjõu-uuring, COFOG); OECD (PISA). Lisateavet saab I lisast ja ülevaate 1. väljaandest (ec.europa.eu/education/monitor). Märkused. 2018. aasta PISA funktsionaalse lugemisoskuse uuringu EL keskmised näitajad ei hõlma Hispaaniat; kasutatud näitaja (ECE) viitab alushariduse ja lastehoiu programmidele, mida peetakse rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) kohaselt hariduslikeks ning mis moodustavad seega haridus- ja koolitussüsteemi esimese taseme – ISCED 0-taseme; TTT = täistööajale taandatud töötajate arv; b = aegrea katkemine, d = erinev määratlus, u = väheusaldusväärne, : = ei ole kättesaadav, 09 = 2009, 12 = 2012, 13 = 2013, 17 = 2017, 18 = 2018, 19 = 2019.
Joonis 2. Positsiooni võrdlus parimate ja halvimate tulemustega
Allikas: hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat Eurostati (tööjõu uuring 2020, UOE 2019) ning OECD (PISA 2018) andmete põhjal
2. Kokkuvõte
- Eestis on heal tasemel poliitikaraamistik, mis käsitleb heaolu hariduses. Seatud on eesmärk luua heaolule keskenduv õpikeskkond ning õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate seas tehtavate iga-aastaste uuringute kaudu kogutakse regulaarselt andmeid.
- Digioskused, -seadmed ja e-õppekeskkonnad hõlbustasid sujuvat üleminekut veebipõhisele õppele koolides ja kõrghariduses. Väga vähestel lastel puudus juurdepääs distantsõppele.
- Arvestades oskuste nappust ja elanikkonna vähenemist, ei ole praegu piisavalt kõrghariduse ja kutseõppe lõpetanuid, et täita tulevikus teatavaid töökohti.
- Soolisi lõhesid esineb kogu haridussüsteemis alates haridussüsteemist varajasest lahkumisest kuni kõrghariduse omandamiseni.
3. Keskendumine heaolule hariduses ja koolituses
Õpilaste ja õpetajate heaolu on Eesti hariduspoliitika osa ja selle taset seiratakse regulaarselt. Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 (vastuvõtmise ootel) määratletakse heaolu loov õpikeskkond kui „õppimiseks loodud vaimsete, sotsiaalsete ja füüsiliste tingimuste kooslus, mis toetab õppija enesetõhusust ja eneseväärtustamist, eluoskuste ja sotsiaalse pädevuse arengut ning psüühilist ja füüsilist tervist laiemalt“. Alates 2018. aastast on õpilaste ja õpetajate heaolu korrapäraselt seiratud rahuloluküsitlusega, milles osalevad õpilased, õpetajad ja lapsevanemad; iga kool saab tagasisidearuande, mis sisaldab infot parandamist vajavate valdkondade kohta. Selle aasta rahuloluküsitlus keskendus distantsõppele ja enesejuhtimisele; tulemused avaldatakse 2021. aasta sügisel. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 sisaldab ka heaolu käsitlevaid indikaatoreid: strateegia rakendamise perioodil seiratakse õpetajate ja õppijate subjektiivset heaolu. Samuti seiratakse õpetajaameti väärtustamist ja kuvandit ühiskonnas1.
Distantsõppeks valmisolek aitas säilitada heaolu koolide sulgemise ajal. Eesti haridussüsteem oli digiseadmete, e-õppekeskkondade ja -oskuste poolest distantsõppeks hästi ette valmistatud. Enamik Eesti õpilasi oli oma veebipõhise õppe kogemusega rahul ning neil oli juurdepääs seadmetele ja kooli veebipõhistele süsteemidele. Sellel oli heaolule positiivne mõju: pooled õpilased tundsid end turvaliselt, rahulikult, õnnelikult ja produktiivselt, eriti vanemad (16–18aastased) ja paremate enesejuhtimisoskustega õpilased. Näiteks ütles 70 % õpilastest, et nad on omandanud uusi õpimeetodeid, ja 80 % tundis end veebipõhises õppes turvalisemalt kui kontaktõppes (Telia, 2020). Nende laste arv, kelleni distantsõpe ei jõudnud, oli väga väike (alla 1 %) ning hariduslike erivajadustega õpilastele oli endiselt võimalik korraldada koolis kontaktõpet.
Heaolu peab jääma poliitikakujundajate, koolide ja õpetajate prioriteediks. Pandeemiaeelsete andmete kohaselt leidis umbes 26,4 % õpilastest, et nad ei kuulu koolikeskkonda (ELi keskmine: 34,8 %), ning see vähendas nende lugemisoskuse tulemusi 29 punkti võrra (ELi keskmine: 16 punkti). 25,4 % puutus kiusamisega kokku vähemalt paar korda kuus (ELi keskmine: 22,1 %), mida samuti seostati madalama lugemisoskuse tasemega (15 punkti võrreldes ELi keskmisega, mis on 35 punkti, OECD 2019a). Vaid pooled õpilased ütlesid, et on mõnikord või alati õnnelikud (ELi keskmine: 70 %). Vähem kui pooled õpetajad ütlesid, et on hästi ette valmistatud õpilaste arengu jälgimiseks ning nende käitumise ja klassi juhtimiseks (Taimalu et al., 2019); see näitab, et õpetajad vajavad õpilaste ja iseenda heaoluga tegelemiseks täienduskoolitust. Õpetajad, kes on sellist täienduskoolitust saanud, oskasid veebiõppe ajal stressitegureid paremini ära tunda ja nendega toime tulla (Carretero Gomez et al., 2021).
Täheldati mõningaid COVID-19 negatiivseid mõjusid ja nende kõrvaldamiseks võeti meetmeid. Enamik õpilasi märkis, et kui koolid olid suletud, vähenes aeg, mida nad veetsid koos sõpradega, treenides ja koostööd tehes. Ligikaudu 30 % õpilastest ütles, et nad tundsid igavust, üksindust või väsimust (Telia, 2020). 74 % õpilastest ütles, et said hakkama samamoodi või paremini kui enne distantsõpet, 27 % ütles, et tuli toime halvemini (Tammets et al., 2021). 2021. aasta märtsis avaldas Haridus- ja Teadusministeerium koos mitme õpetajate ja psühholoogide ühendusega avalduse õpilaste vaimse tervise kohta COVID-19 ajal. Nad soovitasid õpetajatel seada prioriteediks heaolu ja vähendada distantsõppe stressi, pakkudes võimalust täita õpilünki hiljem, kasutades kujundavat hindamist ja pakkudes lisatuge õpiraskustega õpilastele (HTM, 2021). Koolipsühholoogid ja muud tugitöötajad olid endiselt kättesaadavad, näiteks ELi rahastatud Rajaleidja võrgustiku kaudu, mis pakkus tasuta haridusnõustamisteenuseid lapsevanematele ja haridustöötajatele.
Ka täiskasvanuhariduses sai prioriteediks vastupanuvõime ja heaolu suurendamine. Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 rõhutatakse aine- ja erialateadmiste kõrval koostöö- ja enesejuhtimisoskuste tähtsust. Täiskasvanud õppijate oskuste arendamiseks on kutseõppekavadesse lisatud uus moodul „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“, mida kõik õppeasutused peavad rakendama hiljemalt alates 2021. aasta septembrist. Mooduli üldeesmärk on kutseõppija enesearengut väärtustava hoiaku kujundamine. Õpetajad saavad ka täienduskoolitust nii iseenda heaolu tagamiseks kui ka positiivse õpikeskkonna loomiseks2, kuigi kõik kursused ei ole kõigis piirkondades kättesaadavad.
4. Investeeringud haridusse ja koolitusse
Eesti investeeringud haridusse ja koolitusse on ELi keskmisega võrreldes endiselt väga suured. 2019. aastal moodustasid valitsussektori hariduskulutused 15,5 % eelarvest, see on rohkem kui üheski teises ELi liikmesriigis ja märkimisväärselt rohkem kui ELis keskmiselt (9,9 %). See vastas 6 %-le Eesti SKPst (ELi keskmine: 4,7 %). Põhi- ja alushariduse kulud moodustasid 40 % hariduseelarvest, mis on suhteliselt suur osa (ELi keskmine: 33 %). Viimasel kümnendil on kulutused haridusele Eestis peaaegu kahekordistunud: 2010. aasta 960,7 miljonilt eurolt 2019. aastal 1698,2 miljonile eurole.
1. infokast: riiklik taaste- ja vastupidavuskava
Et aidata COVID-19 pandeemiast taastuda, on Eesti taotlenud kokku 969,3 miljoni euro ulatuses toetusi ELi taaste- ja vastupidavusrahastust. Eesti taaste- ja vastupidavuskava1 eesmärk on tegeleda selliste pikaajaliste struktuursete probleemidega nagu kliimamuutused, digipööre, tervishoid ja sotsiaalkaitse. Kavas on ka hariduse ja oskustega seotud reforme ja investeeringuid. Et aidata ettevõtetel edukalt digi- ja rohepööret ellu viia, saab üle 4000 spetsialisti 2026. aastaks abi digi- ja roheoskuste omandamisel. 2025. aastaks saavad töö leidmiseks ja täienduskoolituseks tuge ligikaudu 3200 mittetöötavat ja mitteõppivat noort. Meetme „Minu esimene töökoht“ raames makstakse palgatoetust tööandjatele, kes palkavad 16–29aastase noore, kes on registreeritud töötuna ja kellel ei ole töökogemust või kellel on ainult lühiajaline töökogemus.
5. Alus- ja põhihariduse ajakohastamine
Alushariduses ja lastehoius osalemise määr jääb veidi alla ELi keskmise, kuid ei sõltu lapse sotsiaal-majanduslikust taustast. 2019. aastal osales 91,5 % kolmeaastastest kuni kohustuslikus koolieas lasteni (seitsmeaastased) alushariduses ja lastehoius. Kuigi osalusmäär on alates 2014. aastast mõnevõrra tõusnud, on see siiski veidi alla ELi keskmise (92,8 %) ja ELis seatud sihttase 96 % ei ole veel käeulatuses. 2019. aastal osales lastehoius 31,8 % alla kolmeaastastest lastest. Näitaja jäi alla ELi keskmise (35,3 %), kuid on tõusuteel. Väikese sissetulekuga leibkonnad panid oma alla kolmeaastased lapsed alusharidus- või lastehoiuasutusse sama tõenäoliselt kui suure sissetulekuga leibkonnad. Valitsuse toetuste tõttu on lastehoid enamiku perede jaoks endiselt taskukohane, tagades võrdse juurdepääsu (UNESCO, 2021). Alusharidus- ja lastehoiuasutusi hoiti pandeemia ajal võimalikult palju avatuna, kuigi vanemaid julgustati lapsi koju jätma. Mõned omavalitsused loobusid kohatasu nõudmisest, olenemata laste kohalkäimisest, et motiveerida neid koju jätma.
Alushariduse ja lastehoiu reformimisel keskendutakse õpiväljundite määratlemisele ja toetusvajaduse varajasele tuvastamisele. Alusharidust ja lastehoidu käsitleva seaduse eelnõu (alushariduse seadus) on veel arutlusel. Praeguse versiooni eesmärk on määratleda süsteemselt alushariduse ja lastehoiu õpiväljundid. Laste arengut hinnatakse korrapäraselt, ka siis, kui nad ei käi lasteaias. Eesmärk on avastada õpiraskused praegusest varem, et lapsed saaksid vajalikku hariduslikku tuge. Hiljutise auditiaruande kohaselt ei olnud hariduse tugiteenused kolmandikus lasteaedadest kättesaadavad, mis võib koolis suurendada toetuse vajadust ja kaasa tuua suuremaid kulusid (Riigikontroll, 2020). Seaduseelnõu kohustab kohalikke omavalitsusi ka pakkuma ennetavalt igale pooleteiseaastasele lapsele lasteaiakohta. Mitu eelnõu punkti tekitab endiselt vastuolusid ning 2021. aasta lõpus peaks tulema veel üks konsultatsioonivoor sidusrühmadega.
Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal väheneb aeglaselt, kuid selles on märkimisväärseid erinevusi. Haridussüsteemist varakult lahkunud on noored vanuses 18–24, kelle kõrgeim omandatud haridus on põhiharidus või sellest madalam haridus ning kes ei õpi. 2020. aastal langes haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal eelmise aasta 9,8 %-lt 7,5 %-le; see määr jääb alla ELi keskmise (9,9 %) ja on kooskõlas Euroopa sihttasemega alla 9 %. See näitaja varjab siiski mõningaid piirkondlikke erinevusi: 2020. aastal oli maapiirkondades haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal kõrgem: 10,1 %. Lisaks oli puudega noorte (vanuses 18–24) varakult koolist lahkumise määr 16,2 % (Sakkeus et al., 2021). Samuti püsivad soolised erinevused: koolist lahkus varakult 9,2 % 18–24aastastest meestest ja vaid 5,8 % naistest. Haridussüsteemi arengukava 2021–2035 järgi on selle soolise erinevuse põhjus erinev suhtumine õppimisse (HTM, 2020). Arvestades oskustööjõu ning mõnedes valdkondades kõrg- ja kutsehariduse omandanud inimeste nappust, on haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamine endiselt ülioluline. Pandeemia ajal ja selleks, et vähendada koolist väljalangemise ohtu, pakkus Eesti Töötukassa internetis karjäärinõustamist, mida kasutati rohkelt (OECD, 2020).
Eesti keele oskus ei ole paranenud oodatud tempos. Riiklik eesmärk on, et 2035. aastaks oleks peamine õppekeel eesti keel, kuid praegu tundub, et see ei ole saavutatav. Selle eesmärgi saavutamiseks valmistab Haridus- ja Teadusministeerium ette meetmeid eesti keele õppe toetamiseks. Kuna eesti keele õpetamise tase vene õppekeelega koolides ei ole endiselt piisav, kaalub ministeerium võimalust, et kõik vene õppekeelega koolid alustaksid eestikeelset õpet varem ja intensiivsemalt. Praegu peavad ainult keskkoolid korraldama vähemalt 60 % õppest eesti keeles, kuid sama põhimõte võidakse rakendada ka põhikoolidele. Sellisel juhul võib olla vaja teha õiguslikke muudatusi. 2021. aasta novembris peaks valmima tegevuskava kvaliteetse eestikeelse haridussüsteemi loomiseks ning 2021. aasta augustis teatas ministeerium, et eestikeelse õppe toetamiseks antakse lisaraha, millest saaks kasu 23 kooli, kus enam kui 10 %-l õpilastest on eesti keelest erinev emakeel.
Joonis 3. Nende põhikooliõpetajate osakaal, kes osalesid oma esimesel töökohal formaalses või mitteformaalses sisseelamisprogrammis, TALIS 2018
Allikas: Euroopa Komisjon / EACEA / Eurydice, 2021. Õpetajad Euroopas: karjäär, areng ja heaolu, joonis 2.5, TALIS 2018 põhjal.
Endiselt on probleemiks õpetajate palgad, kutsekindlus ja õpetajaskonna vananemine. Pooled Eesti õpetajad on vanemad kui 50 aastat (EL keskmine: 39 %), mis tähendab, et Eesti õpetajaskond on üks vanimaid ELis. Õpetajaametist lahkujate hulk on suur: 2018. aastal oli vaid 54 % õpetajakoolituse läbinutest pärast lõpetamist viis aastat järjest õpetajana töötanud (HTM, 2020a; Eurydice, 2021). Suures lahkujate arvus võib mängida rolli kutseaasta ja mentorlusprogrammi vähene kasutamine: ainult 21,7 % õpetajatest teatas, et on osalenud mõnes sisseelamisprogrammis (joonis 3). Kuigi koolijuhid peavad mentorlust õpetajate töö jaoks oluliseks, määratakse ainult 19 %-le alustavatest õpetajatest (kuni viieaastase kogemusega) mentor. Mõnes ELi liikmesriigis on see näitaja isegi 45 % (OECD, 2019b). Survet õpetajatele võib omakorda süvendada oskustööjõu nappus teistes valdkondades: Riigikontroll leidis, et koolides ja koolieelsetes lasteasutustes vajaliku tugiteenuse pakkumiseks on juurde tarvis umbes 1000 täiskohaga tugitöötajat. Vastuvõtt neile erialadele ülikoolides ei ole aga piisav sellise vajaduse katmiseks. Tugitöötajate puudust võiks aidata kompenseerida tugiteenuste parem korraldus ning 2021. aasta sügisel Haridus- ja Teadusministeeriumija koostatav hariduse tugiteenuste tegevuskava (Riigikontroll, 2020). Lisaks on üks haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 peamine eesmärk parandada õpetajate ja koolijuhtide töötingimusi, tasustamist ja täiendusõpet (HTM, 2020). Võrreldes 2021. aastaga kavandatakse 2022. aasta riigieelarves 7,3 %-list õpetajate palgatõusu, mis on kooskõlas Eesti keskmise palga tõusuga. Eesti 2022. aasta prognoositud keskmine kuupalk on 1653 eurot ja õpetajate palgatõusuks eraldatakse umbes 30 miljonit eurot (Vabariigi Valitsus, 2021).
6. Kutse- ja täiskasvanuhariduse ajakohastamine
Eesti on teinud edusamme töökohapõhise õppe käivitamisel. Töökohal õppijate osakaal kutseõppuritest tõusis 2020.–2021. aastal 9 %-ni, mis on ligikaudu kolm protsenti kõrgem kui eelmisel perioodil, ning töökohapõhises õppes on 2019.–2020. aastal osalenud ligikaudu 15 % kutseõppe lõpetanutest. Seega on alates 2018. aastast töökohapõhise õppe atraktiivsuse suurendamiseks tehtud pingutused hakanud aeglaselt vilja kandma. Kutseõppeasutuste töökohapõhise õppe kvaliteedi hindamist katsetati esimest korda 2020. aastal ning õppeasutustele pakutakse hindamistulemuste analüüsimiseks eksperdiabi ja -nõustamist. COVID-19 kriisi ajal korraldasid kutsehariduse pakkujad töökohapõhise õppe ümber, lükates ettevõtetes toimuva õppe edasi, peatades selle või võimaluse korral jätkates õppega. Aastal 2020 oli hiljuti kutsehariduse omandanute tööhõive määr 80 % (vrd ELi keskmine 76,1 %).
Kutsehariduse õpetajate puuduse leevendamine on endiselt riigi prioriteet. Iga kolmas uus õpetaja lahkub töölt aasta jooksul. 2020. aasta sügisel kutsuti kokku töörühm, et koostada ettepanekud õpetajate järelkasvu tagamiseks. 2020. aastal jõustus uus kutseõpetaja kutsestandard, millega sätestati praktikajuhendaja osakutse (EQF tase 54). Osakutse ei ole kohustuslik, kuid on soovituslik neile, kes soovivad saada ettevõtte praktikajuhendajaks. Osakutse võib omandada täiendusõppes või kutseeksamit sooritades. Kutse andja on Tallinna Ülikool. Lisaks võeti vastu EQF 8. taseme kutseõpetaja kutsestandard,5 millega tunnustatakse kutseõpetajate tipptaset ning ühtlustatakse üldharidus- ja kutseõpetaja karjääriteed. COVID-19 kriisi ajal korraldati kutseõpetajatele keskselt veebiseminare ja kutseõpetajate võrgustikes jagati parimaid tavasid.
Endiselt on probleeme suure väljalangevusega kutsehariduse esmaõppest, eriti õpingute esimesel aastal. Väljalangemisriski leevendamiseks ja põhiharidusest kutseõppesse ja/või tööturule ülemineku hõlbustamiseks loodi 2017. aastal üleminekuaasta võimalus. 2020. aastal võeti mitmes kutseõppeasutuses kasutusele kutsevaliku õppekavad. COVID-19 kriisi ajal suurenes nõudlus töökohapõhise õppe ja ümberõppe järele ning kutsevalikuõpe muutus haridussüsteemist varakult lahkumise ennetamisel järjest olulisemaks.
Vaatamata kriisile ületas osalus täiskasvanuõppes Eestis 2020. aastal endiselt ELi keskmist. Eesti 25–64aastastest täiskasvanutest jätkas 2020. aastal aktiivselt õpinguid ELi keskmisega võrreldes peaaegu kaks korda enam inimesi (17,1 % vs. 9,2 %). Madala haridustasemega inimestele mõeldud õppes osalemise määr langes aga 2019. aasta 9,2 %-lt 2020. aastal 6,6 %-le. Samamoodi vähenes pisut ka töötute osalus, 20,5 %-ni võrreldes 2019. aasta 22,3 %-ga, mis on siiski tublisti üle ELi keskmise (10,6 %).
Tekstikast 2: Euroopa Sotsiaalfond toetab töökohapõhist õpet Eestis
Projekt PRÕM, mida rahastatakse ligi 27 miljoni euroga Euroopa Sotsiaalfondist, toob kutse- ja kõrghariduse tööturu vajadustele lähemale. Üks selle põhieesmärke on parandada kutsehariduse mainet ja arendada välja töökohapõhise õppe süsteem. PRÕM on juba aidanud parandada töökohapõhise õppe kvaliteeti ja suurendada mahtu. Projekti tegevusaastatel 2015–2022 on kutsehariduses töökohapõhise õppe lõpetanute osakaal tõusnud 2 %-lt 15 %-le ja suurenenud tööandjate teadlikkus töökohapõhisest õppest. Aastaks 2020 oli projektis osalenud 6700 õpilast, õppekohti pakkus 1300 ettevõtet ning koolides ja ettevõtetes oli koolitatud üle 6000 praktikajuhendaja. Sama lahendust laiendati edukalt ka kõrgharidusse: teatavaid õppekavades sätestatud õpiväljundeid saab saavutada praktilise töö käigus. Ehkki õppe eest vastutab endiselt ülikool, on ettevõtted kaasatud õppekava arendamisse ja hindamisse.
Teine algatus, Noore Meistri festival, tõstab esile kutseõppurite oskusi ja saavutusi. Lisateavet leiab aadressil www.harno.ee/kutse-ja-korghariduse-arendamine; www.kutseharidus.ee lehelt saab teavet kutsehariduse ja kutseõppevõimaluste kohta.
7. Kõrghariduse ajakohastamine
Kõrgharidusega inimeste osakaal kasvab aeglaselt ning meeste ja naiste võrdluses äärmiselt ebaühtlaselt. Aastal 2020 oli kõrgharituid 25–34aastaste hulgas 43,1%. Näitaja ületab ELi keskmist (40,5 %), kuid jääb alla ELi sihttaseme (45 %). Kõrgharitute suhteliselt kõrge määr on viimase kümnendi jooksul aeglaselt tõusnud: aastatel 2010–2020 oli Eesti areng (+4,9 protsendipunkti) kõrghariduse omandanute määra suurendamisel võrreldes teiste ELi riikidega üsna aeglane (ELi keskmine: +8,3 protsendipunkti). Püsivad ka soolised erinevused: kõrghariduse omandavad suurema tõenäosusega naised. Vanuserühmas 25–34 aastat oli kõrgharidus 54,7 % naistel ja ainult 32,7 % meestel, 22protsendilise soolise ebavõrdsusega kõrghariduse omandajate hulgas oli Eesti ELis teine (ELi keskmine vahe: 10,8 protsenti). Selle soolise ebavõrdsuse põhjused nõuavad veel uurimist, kuid osaliselt võib see olla seotud suure soolise lõhega haridussüsteemist varakult lahkujate seas (vt eespool).
Joonis 4. Sooline lõhe kõrghariduses (vanuserühm 25–34), 2020
Kui palju rohkematel naistel võrreldes meestega on kõrgharidustunnistus, allikas: Tööjõu-uuring, edat_lfse_03
Kõrgharitute hulk ei ole tulevikus töökohtade täitmiseks piisav, eriti mõnedel erialadel. Kolmanda taseme hariduse omandajate absoluutarv vähenes 2014. aastast 2019. aastani 24 %, vrd ELis vaid 1 % (2014. aastal oli Eesti kõrgkoolides ligikaudu 60 000 üliõpilast ja 2019. aastal ainult 45 500). Kõige suurem oli langus inseneri- ja sotsiaalteadustes, kõige väiksem tervishoius ja IKTs. Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA osutas, et kutse- ja kõrgkooli lõpetanute hulk ei ole piisav tulevikus töökohtade täitmiseks, eriti sellistes valdkondades nagu tehnoloogia, tootmine ja ehitus, teadus, haridus ja põllumajandus. OSKA on samuti prognoosinud töötuse suurenemist pärast COVID-19 kriisi ja mõnede ametialade esindajate püsivat nappust (OSKA, 2020a,b). Arvestades riigis kasvavat vajadust täita kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti kindlates valdkondades ning õppijate arvu ja elanikkonna vähenemist, võib soolise lõhe vähendamine kõrgharitute hulgas ning lõpetajate määra suurendamine osutuda otsustavaks. Lisaks võib oskustööjõu nappuse leevendamisel rolli mängida ränne: kõrgharitute osakaal on Eestis elavate väljaspool ELi sündinud kodanike hulgas märkimisväärselt suurem (60,5 %) kui kohaliku elanikkonna hulgas. Eesti haridussüsteem tõmbab juba praegu ligi palju välisüliõpilasi: 2019/2020. õppeaastal oli välistudengeid kõigist lõpetajatest 14,7 %. Kolmandik välisüliõpilastest, kes jäid pärast õpinguid Eestisse, töötavad IKT valdkonnas (HTM, 2020b). Valitsus on peatanud kava piirata välisüliõpilaste võimalust Eestis õppimise ajal töötada.
Tööjõunappuse tõttu teatavates ametites hakkavad õpiteed muutuma paindlikumaks. Üks haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärk on võimaldada oskustööjõu nappuse leevendamiseks sujuvaid üleminekuid haridustasemete ja -liikide vahel. Hiljutises Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud uuringus leiti, et mikrokvalifikatsioonid võivad selles olulist rolli mängida, kuna need võimaldavad inimestel omandada uusi teadmisi ja oskusi paindlikult ja individualiseeritult. Siiski tuleb välja kujundada ühine arusaam mikrokvalifikatsioonidest ja nende kvaliteedi tagamise mehhanismist (Balti Uuringute Instituut, 2021). Taaste- ja vastupidavusrahastu kavandatud investeeringute ja reformide eesmärk on pakkuda paindlikke õppimisvõimalusi, et vastata rohemajanduse ja digipöörde vajadustele. Välja töötatakse täiendus- ja ümberõppevõimalused täiskasvanutele ning ajakohastatakse kõrg- ja kutsehariduse õppekavasid, seejuures arendatakse ja katsetatakse paindlikumaid õppekavasid mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks.
8. Viited
Balti Uuringute Instituut (2021), Mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtmise võimalused Eesti haridus- ja kutsesüsteemis rahvusvahelisele praktikale toetudes, https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_mikrokvalifikatsioonid_2021.pdf.
Carretero Gomez, S., Napierala, J., Bessios%, A., Mägi, E., Pugacewicz, A., Ranieri, M., Triquet, K., Lombaerts, K., Robledo Bottcher, N., Montanari, M. and Gonzalez Vazquez, I. (2021), What did we learn from schooling practices during the COVID-19 lockdown [Mida me õppisime õpetamistavadest COVID-19 liikumispiirangute ajal], Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg.
Eurydice / Euroopa Komisjon / EACEA (2021), Teachers in Europe: Careers, Development and Well-being [Õpetajad Euroopas: karjäär, areng ja heaolu]. Luksemburg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus.
Haridus- ja Teadusministeerium / HTM (2020a), Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035, https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf.
Haridus- ja Teadusministeerium / HTM (2020b), Slight Downturn in number of International Students in Estonian Universities in 2020 [Välisüliõpilaste arv Eesti kõrgkoolides kahanes veidi], https://www.hm.ee/en/news/slight-downturn-number-international-students-estonian-universities-2020.
Haridus- ja Teadusministeerium / HTM (2021a), Pöördumine: hoidkem õpilaste vaimset tervist, https://www.hm.ee/et/uudised/poordumine-hoidkem-opilaste-vaimset-tervist.
Riigikontroll (2020), Availability of Education Support Services [Hariduse tugiteenuste kättesaadavus], https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2516/language/en-US/Default.aspx.
OECD (2019a), PISA 2018 Results (Volume III): What School Life Means for Students’ Lives [Tulemused (III köide): Mida tähendab koolielu õpilaste eludele], OECD Publishing, Pariis, https://doi.org/10.1787/acd78851-en.
OECD (2019b), TALIS 2018 Results (Volume 1): Teachers and School Leaders as Lifelong Learners [TALIS 2018 tulemused (1. köide): Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena], https://doi.org/10.1787/1d0bc92a-en.
OECD (2020), How Estonia is delivering online career guidance during the coronavirus crisis [Kuidas Eesti COVID-19 kriisi ajal veebipõhist karjäärinõustamist pakub], https://oecdedutoday.com/estonia-online-career-guidance-during-coronavirus-crisis.
OSKA (2020a), Estonian Labour Market Today and Tomorrow 2019-2027 – Key Findings [Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027 – peamised järeldused], https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2020/05/OSKA-study-%E2%80%9CEstonian-Labour-Market-Today-and-Tomorrow-2019%E2%80%9D.pdf.
OSKA (2020b), Covid-19 impact on the need for labour force and skills – Key Findings [COVID-19 mõju tööjõu ja oskuste vajadustele], https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2021/01/Key-findings_COVID19-study.pdf.
Sakkeus, L., Abuladze, L., Leppik, L. / Euroopa Komisjon / tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraat (2021), European Semester 2020-2021 country fiche on disability equality – Estonia [Euroopa poolaasta 2020–2021 puuetega inimeste võrdõiguslikkust käsitlev riigi teabeleht – Eesti]. Luksemburg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus.
Tammets, K., Ley, T., Eisenschmidt, E., Soodla, P., Sillat, P.J., Kollom, K., Väljataga, T., Loogma, K., Sirk, M. (2021), Eriolukorrast tingitud distantsõppe kogemused ja mõju Eesti üldharidussüsteemile (vahearuanne), Tallinna Ülikool.
Taimalu, M., Uibu, K., Luik, P., Leijen, Ä. (2019), Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused.
Telia / Maailma Lapsepõlve Fond / Ipsos (2020), Children’s Experiences with Digital Learning during Covid-19 Period [Laste e-õppe kogemused COVID-19 eriolukorra ajal], https://www.teliacompany.com/globalassets/telia-company/documents/sustainability/children-online/telia-cap-digital-learning-report-2020-june.pdf.
UNESCO (2021), Where do rich countries stand on childcare? [Milline on rikaste riikide positsioon lastehoiu suhtes?] https://www.unicef-irc.org/publications/pdf/where-do-rich-countries-stand-on-childcare.pdf.
Vabariigi Valitsus (2021), The government approved the state budget strategy for 2022–2025 [Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2022–2025], https://valitsus.ee/en/news/government-approved-state-budget-strategy-2022-2025.
I lisa: Põhinäitajate allikad
| Näitaja | Andmekood Eurostati veebilehel |
| Osalemine alushariduses | educ_uoe_enra21 |
| Madala digioskuste tasemega kaheksanda klassi õpilased | IEA, ICILS. |
| 15aastaste madalad tulemused lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes | OECD (PISA) |
| Madala haridustasemega mitteõppivad noored | Põhiandmed: edat_lfse_14. Andmed sünniriigi järgi: edat_lfse_02. |
| Töökohapõhise õppe kogemusega kutseõppe lõpetanud | ELi eesmärgi andmed ei ole kättesaadavad. Andmete kogumine algab 2021. aastal. Allikas: ELi tööjõu-uuring. |
| Kõrghariduse omandamine | Põhiandmed: edat_lfse_03. Andmed sünniriigi järgi: edat_lfse_9912 |
| Täiskasvanute osalemine õppes | ELi eesmärgi andmed ei ole kättesaadavad. Andmete kogumine algab 2022. aastal. Allikas: ELi tööjõu-uuring. |
| Avaliku sektori hariduskulutused protsendina SKPst | gov_10a_exp |
| Kulutused avalike ja eraõppeasutuste täiskoormusega õppija kohta | educ_uoe_fini04 |
| Keskhariduse omandamine | edat_lfse_03 |
II lisa: Haridussüsteemi struktuur
Allikas: Euroopa Komisjon / EACEA / Eurydice, 2021. Euroopa haridussüsteemide struktuur 2021/2022: skemaatilised diagrammid. Eurydice Facts and Figures. Luksemburg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus
Aruandega seotud kommentaarid ja märkused võib saata järgmisel aadressil: