Mitmed viivitused tolli IT-süsteemide rakendamisel: mis läks valesti?

Kokkuvõte

I

Tolliliit on üks ühtse turu alustalasid. Uute IT-süsteemide väljatöötamisel põhinev tolliprotseduuride ajakohastamine on Euroopa Liidu (EL) toimimise oluline tegur. Ajakohastamine peaks eelkõige tõhustama majandustegevust, suurendama majanduskasvu ning parandama ELi kodanike turvalisust ja julgeolekut. Need hüved peaksid liikmesriikidele pakkuma vajalikke stiimuleid tolli infotehnoloogilistesse süsteemidesse investeerimiseks.

II

Komisjoni e-tolli otsuse, ajakohastatud tolliseadustiku ja lõpuks liidu tolliseadustikuga pandi alus tolliliidu ajakohastamiseks vajalikele IT-süsteemidele ja visandati neile esitatavad nõuded. Programmist „Toll 2020“ rahastatakse IT-süsteemide liiduga seotud komponente. Liikmesriigid peaksid välja töötama riigisisesed komponendid (liiduvälised komponendid) ja kandma nendega seotud kulud. IT-süsteemide rakendamist juhitakse mitmekihilise otsustusprotsessiga, mis hõlmab mitmeid asutusi.

III

Kontrollikoja auditis uuriti, kas programmi „Toll 2020“ ja asjaomaste tollialaste õigusaktide abil töötatakse tõenäoliselt välja ELi tolli töö parandamiseks vajalikud IT-süsteemid. Audit viidi läbi rakendusetapis, et anda panus arutelusse, mis puudutab 2021. aastal algavat järgmist tolliprogrammi. Kontrollikoda uuris, kas programm tagab IT-süsteemide õigeaegse kasutuselevõtu ning tegi vajaduse korral kindlaks hilinemise põhjused. Audit põhines peamiselt Euroopa Komisjoni dokumentide, komisjonide ja töörühmade protokollide ja aruannete analüüsil ning liikmesriikidele saadetud küsimustiku tulemustel.

IV

Kontrollikoda leidis, et tolliliidu uute IT-süsteemide rakendamisel esines viivitusi, nii et mõned põhisüsteemid ei ole liidu tolliseadustikus seatud 2020. aasta tähtajaks kasutusvalmis. Viivitustel on mitu põhjust: eelkõige projektide ulatuse muutmine, ELi ja liikmesriikide eraldatud ressursside nappus ning mitmekihilisest juhtimisstruktuurist tulenev pikk otsustusprotsess. Kontrollikoda märkis ka, et komisjon ei andnud viivitustest piisavalt aru ning et programmi „Toll 2020“ eesmärgid ja aruandluskord ei sobi IT-süsteemide rakendamise jälgimiseks. IT-süsteemide mittevalmimise riski vältimiseks arendati neid algselt peamiselt detsentraliseeritult, kuid selle hinnaks oli väiksem tõhusus.

V

Kontrollikoda esitab komisjonile järgmised soovitused:

1. teha ettepanek, et järgmise tolliprogrammi eesmärgid oleksid sõnaselgelt seotud kavandatud IT-süsteemidega, ning tulla välja täpsete ja mõõdetavate eesmärkidega;
2. tagada varasematest programmidest saadud kogemuste asjakohane arvesse võtmine ja anda liikmesriikidele piisavalt teavet, et nad saaksid õigeaegselt teha teadliku otsuse projektide ulatuse kohta;
3. jälgida riski, et liikmesriik ei suuda täita riigisiseste komponentide rakendamiseks seatud tähtaegu, ning teha varakult kindlaks võimalikud lahendused ja toetada nende rakendamist liikmesriikide tasandil, ning edendada koostöös toimuva IT-arenduse laialdasemat kasutamist;
4. optimeerida tolli IT-süsteemide arendamise juhtimist, tagades tõhusama ja kiirema teabevahetuse liikmesriikidega (nt kasutades täiendavaid teabevahetuslahendusi, mis võimaldavad kiiret otsustamist);
5. teavitada kõiki ELi ja liikmesriikide tasandi IT-süsteemide rakendamisega seotud sidusrühmi õigeaegselt ja läbipaistvalt viivitustest liiduga seotud ja riigisiseste komponentide rakendamisel ja eelarve kasutamisel, ning luua asjakohane aruandluskord ja näitajad nii üldise edenemise kui konkreetsete projektide edusammude mõõtmiseks.

Sissejuhatus

Tolliliit on üks Euroopa Liidu ühtse turu alustalasid

01

2018. aastal tähistab EL tolliliidu 50. aastapäeva. Tolliliit tähendab tollimaksude puudumist liikmesriikide vahelistel sisepiiridel ning ühtsete tollimaksude kehtestamist kolmandatest riikidest imporditavatele toodetele.

02

Olulise kaubanduspiirkonnana toimimiseks vajab EL kaupade tõhusat liikumist tolliliitu ja sealt välja, ning kaupade vaba liikumist ühtsel turul. Viimaste kättesaadavate statistiliste andmete kohaselt oli impordi ja ekspordi kogumaht ligikaudu 3,7 triljonit eurot¹. See näitab kaubanduse ja tolliliidu tähtsust ELi jõukusele.

03

Lisaks moodustavad impordi tollimaksud olulise osa ELi tuludest. Aastal 2007 moodustasid need kokku 20,3 miljardit eurot (15% ELi kogueelarvest).

Alates 2003. aastast on EL tegelenud tolliliidu ajakohastamisega

04

Mitmed olulised osalised on alates tolliliidu loomisest väljendanud vajadust seda ajakohastada. See peaks hõlmama digiteerimist², paberivaba keskkonna kasutuselevõttu ja bürokraatia vähendamist, suurendades seeläbi majandustegevust ja kiirendades majanduskasvu. Ajakohastamine peaks samuti suurendama ELi kodanike turvalisust ja julgeolekut ning võimaldama tollimaksude tõhusamat kogumist. ELi tarbijate ja ettevõtjate saadav kasu ELi kaubanduse paranemisest peaks stimuleerima liikmesriike investeerima tolli IT-süsteemidesse.

05

2003. aastal seadis komisjon eesmärgiks luua tolli ja kaubanduse jaoks lihtne ja paberivaba töökeskkond³. E-tolli käsitleva otsuse⁴ avaldamine 2008. aastal rõhutas veelgi selle eesmärgi olulisust. Juunis 2008 jõustus ajakohastatud tolliseadustik⁵. Selle eesmärk oli ajakohastada tolliliitu, sealhulgas töötada välja hulk IT-süsteeme, mis pidid täielikult toimima juuniks 2013. Mitmel põhjusel (sealhulgas viivitused nõutavate IT-süsteemide rakendamisel⁶) ajakohastatud tolliseadustikku tegelikult kasutusele ei võetud.

06

Oktoobris 2013 võeti vastu liidu tolliseadustik⁷, millega asendati ajakohastatud tolliseadustik ja liigutakse IT-süsteemidel põhineva paberivaba keskkonna ja infovahetussüsteemi suunas. Tolliseadustikku on kohaldatud alates maist 2016, kuid IT-süsteemide rakendamiseks on kehtestatud üleminekuaeg kuni 2020. aasta lõpuni. Liidu tolliseadustikuga seotud IT-süsteemid olid sarnased varem ajakohastatud tolliseadustiku jaoks nõutud süsteemidega.

07

E-tolli otsuse ja liidu tolliseadustiku nõuete täitmiseks koostas komisjon asjaomaste tolli IT-süsteemide väljaarendamiseks strateegilised planeerimisdokumendid – mitmeaastase strateegiline kava⁸ ja liidu tolliseadustiku tööprogrammi⁹. Mitmeaastases strateegilises kavas võetakse arvesse liidu tolliseadustiku tööprogrammi rakendamise ajakava, kuid see sisaldab ka arendamist vajavaid täiendavaid IT-süsteeme.

Programm „Toll 2020“ on praegune rahastamisvahend vajalike IT-süsteemide rakendamiseks

08

EL rahastab mitmeaastases strateegilises kavas osutatud uute IT-süsteemide väljatöötamist ning tollialase üldprogrammi raames ka olemasolevate IT-süsteemide hooldust. Programmist „Toll 2020“¹⁰ rahastatakse IT-süsteemide ELi komponente (liiduga seotud komponendid. Need varad ja teenused (nt riistvara, tarkvara, võrguühendused) toetavad IT-süsteeme, mida kasutavad nii EL kui liikmesriigid. Liikmesriigid peavad välja töötama riigisisesed komponendid (liiduvälised komponendid) ja kandma nendega seotud kulud¹¹.

09

Komisjon töötas välja programmi „Toll 2020“, et „toetada tolliliidu toimimist ja ajakohastamist, et tugevdada siseturgu, tehes seda osalevate riikide, nende tolliasutuste ja ametnike koostöö abil.“ Programmi kogueelarve seitsmeks aastaks on 523 miljonit eurot (st ligikaud 75 miljonit eurot aastas)¹². Programmiga „Toll 2020“ jätkatakse eelmisi tolliprogramme, mida alustati 1991. aastal ja millest viimane lõppes 2013. aastal. Komisjon teeb ettepaneku eraldada mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 tolliprogrammile 950 miljonit eurot.

10

Kolm neljandikku programmi „Toll 2020“ eelarvest on eraldatud IT-suutlikkuse suurendamisele (Programmi „Toll 2020“ määruses osutatakse sellele kui Euroopa infosüsteemidele (EIS)). Kõnealune eelarve hõlmab EISi liiduga seotud komponentide arendamist, toimimist ja hooldamist. Ülejäänud 25% eelarvest on ette nähtud tolliliidu toimimise ja ajakohastamisega seotud muudeks meetmeteks, milleks on ühistegevused (nt projektirühmad ja eksperdirühmad) ning koolitus.

Tolliliidu IT-süsteemide rakendamise juhtimine on mitmekihiline

11

Joonisel 1 kirjeldatakse tolliliidu IT-süsteemide rakendamise juhtimist. Juhtimine koosneb mitmest koostööd tegevast organist, milles osalevad komisjon, liikmesriigid ja tööstusharu huvirühmad, eelkõige tollipoliitika töörühm (CPG), e-tolli koordinatsioonirühm (ECCG) ja kaubanduskontaktide töörühm (TCG). Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat vastutab programmi „Toll 2020“ rakendamise eest ja on loetletud töörühmade eesistuja. Üksikprojektide osas kokkuleppele jõudmine eeldab suurt hulka komisjoni ja liikmesriikide ekspertide vahelisi arutelusid, mis puudutavad nii tehnilisi, toimimise alaseid, õigus- kui finantsküsimusi.

Auditi ulatus ja metoodika

12

Kontrollikoja auditiga hinnati, kas programmi „Toll 2020“ ja asjaomaste tollialaste õigusaktide abil töötatakse tõenäoliselt välja ELi tolli töö parandamiseks vajalikud IT-süsteemid. Kontrollikoja töö keskendus uute IT-süsteemide liiduga seotud komponentide väljatöötamisele. Riigisiseste komponentide puhul uuriti vaid komisjoni järelevalverolli liikmesriikide riiklike IT-süsteemide kasutuselevõtu koordineerimisel. Audit ei hõlmanud programmi „Toll 2020“ raames kavandatud muid meetmeid, st ühismeetmeid, koolitusi ning olemasolevate IT-süsteemide toimimist ja hooldust.

13

Kontrollikoja audit viidi läbi programmi rakendamisetapis. See lähenemisviis võimaldas teha IT-süsteemide arendamisest vahekokkuvõtte ja anda õigel ajal oma panus aruteludesse, mis puudutavad 2021. aastal algavat järgmist tolliprogrammi (vt punkt 9).

14

Kontrollikoda uuris, kas programm tagab IT-süsteemide õigeaegse väljatöötamise ja kasutuselevõtu. Vajaduse korral tehti kindlaks hilinemise põhjused. Lisaks vaadati läbi ka projekteerimise, seire ja aruandluskorraga seotud aspektid¹³. Audit põhines Euroopa Komisjoni dokumentide, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide osalusel tegutsevate komisjonide ja töörühmade protokollide ja aruannete analüüsil ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi töötajatega tehtud intervjuudel.

15

Selleks et saada teavet uute IT-süsteemide riigisiseste komponentide rakendamise kohta liikmesriikides, saatsid audiitorid 28 liikmesriigi tolliasutusele küsimustiku.

Tähelepanekud

Tolliliidu uute IT-süsteemide rakendamisel esines palju viivitusi

16

Infotehnoloogia kiire areng loob pidevalt uusi võimalusi, püstitab ülesandeid ja ajendab kasutajate nõudmisi. See kehtib ka tolli valdkonnas, mistõttu peavad komisjon ja liikmesriigid pakkuma paindlikke lahendusi ja olema paindlikud välistele muutustele reageerimisel. Kümme aastat pärast e-tolli otsuse vastuvõtmist leidsid audiitorid, et IT-süsteemide väljatöötamisel on tehtud edusamme. Mõnda neist ei ole aga veel täielikult rakendatud.

17

Mitmeaastases strateegilises kavas (2017) on komisjonile ja liikmesriikidele rakendamiseks 31 IT-projekti. Nende eesmärk on uute süsteemide väljatöötamine või olemasolevate moderniseerimine, et ajakohastada tolliliit ja tagada liidu tolliseadustiku täielik kohaldamine. IT-projektide valmimistähtaegu on järk-järgult edasi lükatud. Mitmeaastase strateegilise kava läbivaatamise (2016 ja 2017) tulemusel pikendati IT-süsteemide valmimistähtaegu vastavalt 28% ja 42% projektide puhul.

18

II lisas esitatakse täiendavate aastate arv, mis on vajalik iga IT-projekti elluviimiseks. Toodud andmed põhinevad mitmeaastase strateegilise kava 2017. aasta versioonis ja esialgses kavas esitatud valmimistähtaegade võrdlemisel. Kontrollikoja analüüs näitab, et nelja projekti puhul säilitati esialgne tähtaeg, kuid paljud on ajakavast maas ja neli projekti lükati lausa viie või enama aasta võrra edasi.

Liidu tolliseadustikuga nõutud mõne IT-süsteemi rakendamine lükkub edasi 2020. aasta järgsesse aega

19

Liidu tolliseadustiku täielik rakendamine sõltub mitme IT-süsteemi toimimisest komisjonis ja liikmesriikides. Kuigi liidu tolliseadustikku hakati kohaldama alates 2016. aastast, sätestati selles kuni 31. detsembrini 2020 kestev üleminekuaeg, et võimaldada komisjonil ja liikmesriikidel välja töötada 17 vajalikku IT-süsteemi.

20

Vastavalt mitmeaastasele strateegilisele kavale (2017. aasta versioon) valmivad seitse kõnealust IT-süsteemi¹⁴ täielikult alles pärast 2020. aastaks seatud tähtaega. Komisjoni prognooside kohaselt rakendatakse liidu tolliseadustikku 2020. aasta lõpus ligikaudu 75% ulatuses. Arvutus põhineb aga süsteemi liiduga seotud komponentidele seatud vahe-eesmärkide täitmisel ning ei võta arvesse süsteemide tegeliku kasutusvalmiduse saavutamist. Lisaks leidis kontrollikoda, et ajakavast on maha jäänud ka peamiste tolliprotseduuride (import, transiit ja eksport) kõige olulisemate süsteemide või nende ajakohastamise projektid. Kontrollikoja küsimustikule antud liikmesriikide vastuste kohaselt on need tolliliidu tõhusa toimimise ja ajakohastamise seisukohast keskse tähtsusega (vt joonis 2).

21

Jaanuaris 2018 esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu tolliseadustiku rakendamise kohta aruande ja teavitas neid sellest, et liidu tolliseadustiku 2020. aastaks seatud tähtajast ei suudeta kinni pidada. Märtsis 2018 esitas komisjon liidu tolliseadustiku muutmise ettepaneku, mis hõlmas teatavate sätete rakendamisele kehtestatud üleminekuaja pikendamist aastani 2025.

On oht, et kinni ei suudeta pidada ka 2025. aastaks kavandatud uuest tähtajast

22

Mitmeaastase strateegilise kava läbivaatamise tulemusena koondub komisjoni töö märkimisväärselt ajavahemikku 2023–2025, kui on kavas käivitada kuus mahukate projektide tulemusel välja töötatud süsteemi^{16, 17}. Lisaks on oma IT-süsteemide kasutuselevõtul ajakavast maas ka suur osa liikmesriikidest¹⁸. Selle tulemusel on oht, et ka muudetud tähtaegadest ei peeta kinni ning et liidu tolliseadustiku rakendamisele kehtestatud üleminekuaega tuleb pikendada veel 2025. aasta järgsesse aega.

Viivituste peamisteks põhjusteks olid projektide muutuv ulatus, ebapiisavad ressursid ja pikk otsustusprotsess

23

Tolli IT-projektide rakendamise uurimisel (muuhulgas analüüsiti põhjalikult viit projekti¹⁹ ja liikmesriikide vastuseid kontrollikoja küsimustikule) selgus, et viivituste peamised põhjused olid järgmised:

• osa projektide ulatuse muutmine, mis suurendas nende keerukust (vt punktid 24–25);
• komisjoni ja liikmesriikide poolt IT-süsteemide rakendamiseks eraldatud ebapiisavad ressursid (vt punktid 26–32);
• komisjoni ja liikmesriike hõlmavast mitmekihilisest juhtimisstruktuurist²⁰ tulenev pikk otsustusprotsess (vt punktid 33–36).

Osa projektide ulatuse muutmine

24

Komisjon kasutas tollisüsteemide arendamise ja kasutuselevõtu ajakava koostamisel 2012. aastal valminud IT-üldkava uuringut ning jõudis järeldusele, et tol ajal oli kavandatud IT-projektide 2020. aastaks planeeritud rakendamine realistlik.

25

12 projekti 17-st (need olid kavandatud juba liidu tolliseadustikule eelnenud ajakohastatud tolliseadustiku raames) olid suhteliselt edasijõudnud etapis²¹. Järgnenud arutelude käigus otsustasid komisjon ja liikmesriigid aga mõne IT-süsteemi ulatust märkimisväärselt muuta. Lisaks suunati mõned IT arendusprojektid liikmesriikide tasandilt ELi tasandile. Seeläbi suurenes oluliselt komisjoni töökoormus, mis muutis algsest ajakavast kinnipidamise võimatuks.

Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide eraldatud ressursid olid ebapiisavad

Komisjoni eelarve (liiduga seotud komponendid)

26

Komisjon tugines programmi „Toll 2020“ ressursivajaduse hindamisel ELi tollivaldkonna IT-strateegia rakendamise edenemisele (strateegia ise oli paika pandud mitmeaastase strateegilise kava 2012. aasta versioonis).

27

Esimene oluline märk sellest, et programmile „Toll 2020“ eraldatud eelarvest ei pruugi piisata, ilmnes 2015. aastal seoses impordikontrollisüsteemi uuendamise projektiga. Komisjoni ja liikmesriikide poolt heaks kiidetud visioonidokument näitas, et süsteemi väljatöötamiseks peaks kasutama algselt kavandatust tsentraliseeritumat lähenemisviisi. Dokumendis tehti ettepanek suurendada kogueelarvet umbes 170 miljoni euroni, mis tähendas eelmiste prognooside enam kui kahekordistamist. Seetõttu järeldas komisjon, et programmi „Toll 2020“ IT-suutlikkuse suurendamise ülejäänud eelarvest ei piisa süsteemi kasutuselevõtukulude katmiseks.

28

Komisjon otsustas võtta selle probleemi leevendamiseks järgnevaid meetmeid:

• jagada projekt osadeks ja pikendada selle rakendamisaega 2020. aastast edasi, et oleks võimalik kasutada tulevaste tolliprogrammide eelarvet; ja
• leida programmi „Toll 2020“ raames IT-suutlikkuse suurendamise eelarvesse täiendavaid ressursse. Loetletud jõupingutused olid vaid osaliselt edukad.

29

Komisjoni rahastamisvajaduste prognoosid aastateks 2021–2025 on oluliselt suuremad kui perioodiks 2014–2020 kavandatud summad. Joonisel 3 kujutatakse IT-süsteemide hinnangulisi eelarvevajadusi kuni programmi „Toll 2020“ lõpuni ning 2020. aastale järgneva perioodi eelarvevajaduste suurenemist. Komisjoni hinnangul vajatakse tolliprogrammi järgmiseks perioodiks umbes 100–115 miljonit eurot aastas, et tagada kõigi IT-süsteemide töö ja viia lõpule mitmeaastase strateegilise kava kõik ülejäänud projektid, mille valmimine on lükatud edasi 2020. aastale järgnevasse aega.

Liikmesriikide eelarve (riigisisesed komponendid)

30

Liikmesriikidele saadetud kontrollikoja küsitlusest selgus, et enamiku riikide puhul (67%) oli liidu tolliseadustiku hilise rakendamise üks peamisi põhjuseid liikmesriikide tasandil eraldatud eelarve ebapiisavus. Komisjon mõistis, et mõned liikmesriigid ei eralda oma tolliasutustele piisavalt raha, et need vastaksid mitmeaastase strateegilise kava nõuetele kohe pärast liidu tolliseadustiku tööprogrammi heakskiitmist 2014. aastal. Komisjon teatas kontrollikojale, et see oli osaliselt tingitud 2008. aastal alanud rahvusvahelisest makromajanduslikust kriisist. Kontrollikoda oli oma eriaruandes nr 19/2017 juba rõhutanud, et üleeuroopaliste IT-süsteemide alarahastamine võib tekitada viivitusi liidu tolliseadustiku rakendamisel²².

31

Komisjon kutsus liikmesriike üles riigieelarvest vahendeid eraldama ja uuris muid võimalusi, kuidas lahendada liikmesriikides ebapiisava eelarve probleemi, hõlbustades näiteks liikmesriikide koostööd (vt 1. selgitus).

32

Liikmesriigid jätavad 20% kogutud tollimaksudest kogumiskulude katteks endale; ülejäänud 80% kantakse tuluna ELi eelarvesse. Kogumiskuludena endale jäetud vahenditest piisaks²³, et katta liikmesriikide poolt tolli IT-süsteemide rakendamiseks tehtud kulutused. Kontrollikoda märkis siiski, et ükski liikmesriik ei ole seda teinud. Selle asemel kasutati tolli IT-süsteemide väljatöötamiseks riigieelarve ja ELi struktuurifondide vahendeid.

Komisjoni ja liikmesriike hõlmavast mitmekihilisest juhtimisstruktuurist tulenev pikk otsustusprotsess

33

Tolli IT-süsteemide arendamine eeldab komisjoni ja liikmesriikide mitme tasandi paljude erinevate osalejate tööd, tihedat koordineerimist ja kokkuleppeid (vt punkt 11). Lisaks infotehnoloogia arenduse keerukusele suurendavad otsustamise keerukust ka iga riigi tolli tegevuse eripärad ning liikmesriikide erinev arengutase ja võimekus tolli IT-süsteemide valdkonnas.

34

Komisjon on oma koordineerivas rollis juba kogenud seda juhtimisstruktuuri olemasolevate tollisüsteemide rakendamisel, eelkõige esimese põlvkonna transiidisüsteemi (uus arvutipõhine transiidisüsteem) puhul. See näitas, et projekti rakendamise kõiki aspekte käsitleva kokkuleppe saavutamine on keeruline ja aeganõudev ülesanne²⁴.

35

Tolli IT-projektide keerukuse tõttu kasutas komisjon iga projekti jaoks üksikasjalikke vahe-eesmärke, et lihtsustada tegevuse planeerimist ja järelevalvet. Vahe-eesmärgid on jagatud vastavalt projekti olulisematele etappidele ning neis osutatakse asjakohaste dokumentide või meetmete heakskiitmisele juhtorganites²⁵ esindatud liikmesriikide poolt.

36

Kontrollikoda uuris nende vahe-eesmärkide kasutamist viiest projektist koosneva valimi põhjal (vt punkt 23). Kõigil juhtudel võttis komisjoni ja liikmesriikide vaheline kokkulepe algsete vahe-eesmärkide üle (projektikirjeldus ja/või visioonidokument) kavandatust kauem aega²⁶.

Komisjon teatas viivitustest hilinemisega

37

Mõned liikmesriigid ja valdkonna ettevõtete esindajad (nagu importijad, tollimaaklerid, transpordi- ja logistikaettevõtted) hakkasid IT-projektide ajakavakohases valmimises kahtlema kohe pärast peamiste kavandamisdokumentide vastuvõtmist 2013. ja 2014. aastal. Sellele vaatamata märgiti ka komisjoni 2016. aastal ametlikes strateegilistes planeerimisdokumentides ja aruannetes, et kõik liidu tolliseadustiku IT-süsteemid ja mitu muud liidu tolliseadustikuga mitteseotud mitmeaastase strateegilise kava projekti viiakse ellu 2020. aastaks (vt 2. selgitus).

38

Peale seda, kui komisjon oli juunis 2014 avastanud ressursside olemasolu probleemid ja võimalikud viivitused liidu tolliseadustiku tööprogrammi rakendamisel, ei muutnud ta liidu tolliseadustiku tööprogrammis või mitmeaastases strateegilises kavas loetletud tähtaegu. Selle asemel koostas ta uue sisemiseks kasutuseks mõeldud ressursipõhise operatiivkava ja tegi ettepaneku kasutada mõlemat paralleelselt. Tulemuseks oli olukord, kus mitmeaastast strateegilist kava / liidu tolliseadustiku tööprogrammi kasutati organisatsiooniväliselt ning operatiivkava peamiselt organisatsioonisiseselt. Alates 2015. aastast nähti operatiivkavas ette pikemaid tähtaegu kui mitmeaastases strateegilises kavas / liidu tolliseadustikuga ette nähtud tööprogrammis, ning see hõlmas projekte, mis tuleb ellu viia pärast liidu tolliseadustikule kehtestatud 2020. aasta tähtaega.

39

Kahte kavandamisvahendit kasutati tolli IT arendusel kuni 2017. aastani, kui need peale komisjoni tehtud läbivaatamist omavahel liideti. Läbivaatamise tulemusel valmis mitmeaastase strateegilise kava 2017. aasta läbivaadatud versioon, millega lükati mitme IT-süsteemi kasutuselevõtu tähtajad liidu tolliseadustikule 2020. aastaks seatud õiguslikult siduva tähtaja järgsesse aega. Seetõttu oli komisjon kohustatud koostama liidu tolliseadustiku tööprogrammi ajakohastatud versiooni ja tegema ettepaneku liidu tolliseadustiku määruse muutmiseks (vt punkt 21).

40

Kahe kavandamisvahendi olemasolu näitab, et komisjon oli viivitustest teadlik. Otsus seda teavet aruandluses mitte kajastada ei võimaldanud sidusrühmadel (nt Euroopa Parlament, programmi „Toll 2020“ juhtimisstruktuuris esindamata muud ELi institutsioonid, aga ka huvitatud ettevõtted ja kodanikud) viivituste ohuga reaalajas täielikult kursis olla.

Algselt ei valitud arendustööks kõige kulutasuvamat lähenemisviisi

41

Programmi „ Toll 2020“ kavandamisel viis komisjon läbi uuringu, et määrata kindlaks IT-süsteemide kasutuselevõtu tähtajad ja liiduga seotud komponentide jaoks vajaliku eelarve suurus (vt punkt 26). Otsustati enamasti detsentraliseeritud arendamise kasuks. Seda hoolimata asjaolust, et kõige kulutõhusam valik oli arendustöö tsentraliseerimine (vt 3. selgitus).

42

Hiljem soovisid liikmesriigid konkreetsete projektide ulatust käsitlevate arutelude käigus, et EL arendaks IT-süsteemide komponendid teatud osad välja tsentraalselt. See tõi mastaabisäästu tõttu kaasa kulutasuvama lahenduse, kuid nõudis programmilt „Toll 2020“ rohkem ressursse, millega varasemas planeerimises ei olnud arvestatud (vt punkt 27).

Programmi „Toll 2020“ eesmärgid ja aruandluskord ei sobi IT-süsteemide rakendamise jälgimiseks

43

Programmi „Toll 2020“ IT-lahenduste rakendamise eri- ja tegevuseesmärgid on seireks ja aruandluseks liiga üldised (nt „arvutiseerimine“, „Euroopa infosüsteemide arendamine, parandamine, käitamine ja tugi“). Kuna programmi „Toll 2020“ eesmärkide hulgas arendatavaid IT-süsteeme ei olnud, pole neid olemasolevates aruannetes ka piisavalt kajastatud.

44

Programmi „Toll 2020“ hindamiseks välja töötatud tulemuslikkuse mõõtmise raamistikus on uute IT-süsteemide rakendamise mõõtmiseks neli näitajat:

1. uurimisetapis olevate IT-projektide arv;
2. arendusetapis olevate IT-projektide arv;
3. toimimisetapis olevate IT-süsteemide arv;
4. vastavalt ajakavale edenevate IT-projektide osakaal.

45

Kontrollikoda leidis, et kolmel esimesel näitajal sihtarvud puuduvad ja neljanda näitaja eesmärgiks oli, et üksnes 50% IT-projektidest peaks edenema vastavalt ajakavale. See sihtarv ei olnud otstarbekas, kuna mõni projekt võidakse kvalifitseerida ajakava raames olevaks üksnes mitmeaastase strateegilise kava muutmise tõttu, ilma et IT-süsteemi rakendamine oleks tegelikult üldse edenenud. Seetõttu ei võimalda IT-rakenduste edenemise hindamiseks välja töötatud neli näitajat hilinemisi tuvastada ja neist teada anda.

46

Komisjon avaldab programmi „Toll 2020“ rakendamise kohta igal aastal eduaruanded. Auditi toimumise ajaks avaldatud programmi „Toll 2020“ kolmes eduaruandes (2014, 2015 ja 2016) on infosüsteemide rakendamise kohta vähe teavet. Kõigis kolmes aruandes sedastatakse, et uus arendustöö edeneb suurel määral kooskõlas kavandatuga. Eespool nimetatud kolme aastat käsitlevad e-tolli eduaruanded sisaldavad IT-süsteemide kasutuselevõtu kohta üksikasjalikumat infot, kuid ei anna teavet kavandatud ajakavast mahajäämise riski kohta. Kuna uute IT-süsteemide väljatöötamisel ja kasutuselevõtmisel esineb viivitusi, ei andnud programmi „Toll 2020“ eduaruanded programmi rakendamise kohta tasakaalustatud ja põhjalikku ülevaadet²⁷.

47

Komisjon saab regulaarselt teavet kulude kohta, mida liikmesriigid on kandnud IT-süsteemide riigisiseste komponentide arendamiseks. See teave kogutakse kokku ja esitatakse e-tolli eduaruannetes. Liikmesriikide esitatud teave ei ole aga ei täielik ega võrreldav. Nimetatud piirang leidis kinnitust kontrollikoja läbi viidud küsitluses, mistõttu ei olnud võimalik hinnata ka IT-süsteemide (liiduga seotud ja riigisisesed komponendid) väljatöötamise kogumaksumust. Ebausaldusväärne teave kasutatud summade kohta ei võimalda komisjonil asjakohaselt hinnata, kas IT-projektide rakendamine on tõhus ja annab tolliliidu moderniseerimise seisukohast kuludele vastavat tulu.

Järeldused ja soovitused

48

Tolliprotsessid võivad oluliselt mõjutada kaubandust, tollimaksude kogumist ning kodanike ohutust ja julgeolekut. Nende ajakohastamine on ELi toimimise seisukohast väga oluline. Kümme aastat pärast e-tolli otsuse vastuvõtmist täheldas kontrollikoda edusamme paberivaba tolli- ja kaubanduskeskkonna loomiseks vajalike IT-süsteemide väljatöötamisel. Neid süsteeme ei ole siiski veel täielikult rakendatud.

49

Kontrollikoda jõudis järgmistele järeldusele:

• 17-st liidu tolliseadustiku kohasest IT-süsteemist seitse ei valmi 2020. aastaks seatud tähtajaks. Mõned neist (nt liidu tolliseadustiku kohase impordikontrollisüsteemi uuendamine ning liidu tolliseadustiku kohane keskne tollivormistus) on keskse tähtsusega süsteemid (vt punktid 19–21);
• on oht, et kinni ei suudeta pidada ka 2025. aastaks seatud uuest tähtajast (vt punkt 22);
• komisjoni poolt IT-süsteemide rakendamiseks vastu võetud algne ajakava muutus ebarealistlikuks, kuna osa projektide ulatust muudeti (vt punktid 24–25);
• infosüsteemide liiduga seotud komponentide arendamise tegelik maksumus osutus algses plaanis kavandatust palju suuremaks ja komisjon ei eraldanud neile projektidele piisavalt ressursse (vt punktid 26–29);
• viivituste üks peamisi põhjusi oli liikmesriikide eraldatud eelarve ebapiisavus (vt punktid 30–32);
• mõne IT-süsteemi rakendamist pikendas komisjoni ja liikmesriike hõlmavast mitmekihilisest juhtimisstruktuurist tulenev pikk otsustusprotsess (vt punktid 33–36);
• komisjon hilines IT-süsteemide rakendamise viivitustest teatamisega (vt punktid 37–40);
• otsus selle kohta, kui suur osa IT-arendusest tuleks ELi tasandil tsentraliseerida, ei põhinenud alati kulutõhususe kaalutlustel, vaid ka liikmesriikide riigisisestel nõuetel ja projektide ebaõnnestumise riskidel (vt punktid 41 ja 42);
• programmi „Toll 2020“ eesmärgid ja aruandluskord ei sobi IT-süsteemide rakendamise asjakohaseks jälgimiseks (vt punktid 43–47)

50

Kontrollikoda soovitab komisjonil arvesse võtta programmiga „Toll 2020“ saadud kogemusi ja komisjoni IT-projektide juhtimise lähenemisviisi, mida on kirjeldatud tulevaste tolliprogrammide mitmeaastases strateegilises kavas.

1. soovitus. Lähtuda programmide ülesehituses IT rakendamisest

Järgmise tolliprogrammi jaoks peaks komisjon välja pakkuma

1. eesmärgid, mis on selgelt seotud kavandatud IT-süsteemidega; ja
2. täpsed ja mõõdetavad eesmärgid.

Rakendamise ajakava: 2020

2. soovitus. Parandada IT-projektide kestuse, ressursside ja ulatuse prognoosimist

Tulevaste tolliprogrammide puhul peaks komisjon

1. tagama, et ajakavade koostamisel ja ressursside eraldamisel võetakse arvesse varasematest programmidest saadud kogemusi (näiteks IT-keskkonna ja projektide keerukusega seotud riskid); ja
2. andma liikmesriikidele piisavalt teavet, et need saaksid õigeaegselt teha teadliku otsuse projektide ulatuse kohta.

Rakendamise ajakava: 2020

3. soovitus. Lihtsustada ühist IT-arendust

Komisjon peaks

1. jälgima riski, et liikmesriik ei suuda täita riigisiseste komponentide rakendamiseks seatud tähtaegu, ning tegema varakult kindlaks võimalikud lahendused ja edendama nende rakendamist liikmesriikide tasandil; ning
2. edendama liikmesriikide koostöös toimuva IT-arenduse laialdasemat kasutamist.

Rakendamise ajakava: 2020

4. soovitus. Optimeerida juhtimist tõhusama teabevahetuse abil

Komisjon peaks optimeerima tolli IT-süsteemide arendamise juhtimist, tagades tõhusama ja kiirema teabevahetuse liikmesriikidega (nt kasutades täiendavaid teabevahetuslahendusi, mis võimaldavad kiiret otsustamist).

Rakendamise ajakava: 2020

5. soovitus. Läbipaistev aruandlus IT-projektide rakendamise kohta

Komisjon peaks

1. teavitama kõiki ELi ja liikmesriikide tasandi IT-süsteemide rakendamisega seotud sidusrühmi õigeaegselt ja läbipaistvalt viivitustest liiduga seotud ja riigisiseste komponentide rakendamisel ja eelarve kasutamisel;
2. kehtestama järgmiste tolliprogrammide tulemuslikkuse mõõtmise raamistikus asjakohase aruandluskorra ja näitajad programmi üldise elluviimise ja projektide rakendamise jälgimiseks, ning avaldama nõutavad aruandlusdokumendid.

Rakendamise ajakava: 2021

V auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Lazaros S. LAZAROU, võttis käesoleva eriaruande vastu 26. septembri 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lühendid

CPG: tollipoliitika töörühm

ECCG: E-tolli koordinatsioonirühm

IT: infotehnoloogia

TCG: kaubanduskontaktide töörühm

Mõisted

Ajakohastatud tolliseadustik: õigusakt jõustus 24. juunil 2008 tingimusega, et seda hakatakse kohaldama hiljemalt 24. juunil 2013. Ajakohastatud tolliseadustikku ei hakatudki aga kunagi kasutama, kuna see tunnistati kehtetuks ja asendati liidu tolliseadustikuga.

Aruandes mainitud IT-projekte kirjeldatakse I lisas.

Eksperdirühm: programmi „Toll 2020“ ühismeetmete töövahend, et koondada mitmel viisil eksperditeadmisi (piirkondlikul, temaatilisel, ajutisel või alalisel alusel). Eksperdirühmad võimaldavad liikmesriikidel parandada koostööd poliitika elluviimisel.

E-tolli eduaruanded: iga-aastane aruanne, milles hinnatakse edusamme, mis on tehtud tolli paberivaba keskkonna loomisel vastavalt otsuse 70/2008/EÜ artiklile 12.

IT-süsteemide ELi komponendid (liiduga seotud komponendid): IT-süsteeme toetavad varad (nt riistvara, tarkvara, võrguühendused) ja teenused, mida kasutavad kõik osalevad riigid (määruse (EL) nr 1294/2013 II lisa B osa). EL tasub liiduga seotud komponentide soetus-, arendus-, paigaldus-, hooldus- ja igapäevased käituskulud.

IT-süsteemide riigisisesed komponendid (liiduvälised komponendid): IT-süsteemide kõik sellised komponendid, mida ei ole määratletud kui liiduga seotud komponente (määruse (EL) nr 1294/2013 II lisa C osa). Liiduväliste komponentide soetus-, arendus-, paigaldus-, hooldus- ja igapäevased käituskulud kannavad liikmesriigid.

Liidu tolliseadustik: see moodustab ELi tollieeskirjade ja -menetluste tervikliku raamistiku, mida on kohandatud vastavalt tänapäevastele kaubandustingimustele ja kommunikatsioonivahenditele. Liidu tolliseadustik jõustus 1. mail 2016, kuid selle suhtes kehtivad veel mõningad üleminekusätted, eelkõige tolliformaalsuste puhul, kus võetakse järk-järgult kasutusele elektroonilised süsteemid.

Liidu tolliseadustiku tööprogramm: dokument töötati välja vastavalt liidu tolliseadustiku artiklile 280. See sisaldab üleminekumeetmeid elektrooniliste süsteemide ja valdkondade jaoks, mille süsteemid ei olnud liidu tolliseadustiku rakendamise ajaks (1. mai 2016) veel töökorras.

Mitmeaastane strateegiline kava: juhtimis- ja planeerimisvahend, mille komisjon koostab koostöös liikmesriikidega kooskõlas e-tolli otsuse artikli 8 lõikega 2. Selles pannakse paika IT-projektide järjepideva ja tulemusliku juhtimise strateegiline raamistik ja vahe-eesmärgid.

Programmi „Toll 2020“ eduaruanne: iga-aastane aruanne, milles antakse aru programmi rakendamisest vastavalt määruse (EL) nr 1294/2013 artiklile 17.

Projekti ulatus: mida projekt sisaldab ja mida mitte. Projektijuhtimisinstituut määratleb projekti ulatuse kui „tööd, mis tuleb teha konkreetsete omaduste ja funktsioonidega toote, teenuse või tulemuse valmimiseks/saamiseks“.

Projektikirjeldus ja visioonidokument: IT-süsteemi algsete arendus- ja projektietappide dokumendid, milles on iga projekti üksikasjalik kirjeldus ja millele järgneb otsus tehnilise IT-töö alustamiseks.

Tulemuslikkuse mõõtmise raamistik: seiresüsteem, mis mõõdab programmi „Toll 2020“ rakendamist 86 näitaja abil, mis koosnevad 68 väljund-/tulemusnäitajast ja 18 mõjunäitajast.

Valdkonna ettevõtete esindajad: nt importijad, tollimaaklerid ning transpordi- ja logistikaettevõtted. Nad on kaubanduskontaktide töörühma liikmed; tegu on mitteametliku kohtumisplatvormiga liidu tasandil peetavateks kaubandusalasteks konsultatsioonideks, mis käsitlevad tolliga seotud küsimusi ja tollipoliitika arengut.

Järelmärkused

¹ Allikas: Eurostati maailma 2017. aasta kaubanduse alane statistika.

² Maailma Tolliorganisatsioon (WCO) töötas välja digitaalse tolli küpsusmudeli ja leiab samuti, et moodsa tolli võti on digiteerimises.

³ Vt komisjoni 24. juuli 2003. aasta teatis „Tolli ja kaubanduse lihtne ja paberivaba töökeskkond“.

⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsus nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (ELT L 23, 26.1.2008, lk 21) (e-tolli otsus).

⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (ELT L 145, 4.6.2008, lk 1), mis tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1). Ajakohastatud tolliseadustik jõustus 24. juunil 2008 tingimusega, et seda hakatakse kohaldama hiljemalt 24. juunil 2013.

⁶ Vt komisjoni 20. veebruari 2012. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud) (COM (2012) 64 final).

⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1) (liidu tolliseadustiku määrus).

⁸ Mitmeaastane strateegiline kava on juhtimis- ja planeerimisvahend, mille komisjon koostab koostöös liikmesriikidega kooskõlas e-tolli käsitleva otsuse artikli 8 lõikega 2. Selles pannakse paika IT-projektide juhtimise strateegiline raamistik. Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat avaldab iga uue versiooni peale selle vastuvõtmist.

⁹ Komisjoni 29. aprilli 2014. aasta rakendusotsus 2014/255/EL, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus tööprogramm (ELT L 134, 7.5.2014, lk 46) (liidu tolliseadustiku 2016. aasta tööprogramm), mis tunnistatakse kehtetuks komisjoni 11. aprilli 2016. aasta rakendusotsusega (EL) 2016/578, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (ELT L 99, 15.4.2016, lk 6) (liidu tolliseadustiku 2016. aasta tööprogramm).

¹⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1294/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 („Toll 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 209).

¹¹ Teatavad liikmesriigid kasutavad ELi struktuurifonde, et katta osa kõnealustest kuludest.

¹² Summa ei hõlma üksnes liikmesriikide rahastatavaid IT-arendusi (riigisisesed komponendid). Kontrollikoda ei suutnud kindlaks teha süsteemide kogumaksumust (vt punkt 47).

¹³ Arvesse võeti ka kontrollikoja eriaruande nr 19/2017 („Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“) järeldusi ja soovitusi.

¹⁴ 2020. aasta järgsesse aega lükatud liidu tolliseadustiku projektid: liidu tolliseadustiku kohane automaatne ekspordisüsteem, liidu tolliseadustiku kohase uue arvutipõhise transiidisüsteemi ajakohastamine, liidu tolliseadustiku kohane tagatiste haldamise süsteem, liidu tolliseadustiku kohased eriprotseduurid, liidu tolliseadustiku kohane keskne imporditollivormistus, liidu tolliseadustiku kohane liidu staatust tõendav süsteem ning liidu tolliseadustiku kohase impordikontrollisüsteemi uuendamine.

¹⁵ Impordikontrollisüsteemi uuendamine puudutab üksnes projekti esimest osa. Ülejäänud osad valmivad pärast aastat 2020.

¹⁶ Lisaks langeb sellesse ajavahemikku ka liidu tolliseadustiku kohase impordikontrollisüsteemi uuendamine, kuigi mitmeaastase strateegilise kava 2017. aasta versioon projekti teise osa planeerimist veel ei sisalda.

¹⁷ Selline koondumine on vastuolus programmi „Toll 2020“ projektirühma järeldustega liidu tolliseadustiku mõju kohta liikmesriikidele, mille kohaselt tuleb vältida mitme peamise süsteemi üheaegset kasutuselevõttu samal ajavahemikul. Samuti tunnistas komisjon, et EL ei ole kunagi varem pidanud toime tulema nii ulatusliku üleminekuga ja et sellega kaasneb nii tehnilisel kui koordineerimise tasandil palju tegevusriske.

¹⁸ Kontrollikoda võrdles protsessi praegust etappi (kontrollikoja küsitlusele antud liikmesriikide vastuste alusel) mitmeaastases strateegilises kavas 2018. aasta esimeseks kvartaliks seatud vahe-eesmärkidega.

¹⁹ Neli liidu tolliseadustiku projekti: registreeritud eksportijate süsteem, „Surveillance 3“, impordikontrollisüsteemi uuendamine ja keskne imporditollivormistus, ning üks liidu tolliseadustikuga mitte seotud projekt: ELi ühtne liides (vt I lisa).

²⁰ Küsimustikule vastanud 24 liikmesriigist 19 märkisid, et praegused juhtimisstruktuurid on olusid arvesse võttes asjakohased, kuid 14 liikmesriiki möönsid, et töömeetodit ja otsustusprotsessi saab veelgi parandada.

²¹ Süsteemide kasutaja- või funktsionaalsed nõuded olid juba äriprotsesside modelleerimise metoodika kohaselt määratletud.

²² Vt eriaruande nr 19/2017 punktid 33–38.

²³ 2017. jätsid liikmesriigid endale kogumiskulude katteks üle 4 miljardi euro. Liikmesriikide tasandil jäid endale jäetud summad vahemikku 3 miljonit eurot kuni 1 miljard eurot.

²⁴ IT-üldkava jaoks koostatud dokumendis „Iterition 1 Global Estimation Study“ uute süsteemide loomiseks kuluvat aega hinnates võeti arvesse ka uue arvutipõhise transiidisüsteemi väljatöötamiseks kulunud aega (12 aastat).

²⁵ Tollipoliitika töörühm (CPG) ja e-tolli koordinatsioonirühm (ECCG).

²⁶ Kahel juhul („Surveillance 3“ ja registreeritud eksportijate süsteem) suudeti töid siiski hiljem kiirendada ning süsteemid algselt kavandatud tähtajaks (mitmeaastase strateegilise kava 2014. aasta versioon) valmis saada. Veel kahel juhul (impordi keskne tollivormistus ning ja impordi kontrollisüsteemi uuendamine) olid projektid jagatud etappideks ja lõplik valmimine oli kavandatud 2020. aastale järgnvasse aega. ELi ühtse liidese puhul jagati projekt mitmeks allprojektiks ja selle lõpliku valmimise aeg ei ole veel teada.

²⁷ Programmi „Toll 2020“ eduaruannetes pühendatakse vaid üks lehekülg (ligikaudu 15-st) uutele IT-süsteemidele, sest nendega on seotud ainult 4 väljundi- ja tulemusnäitajat 68-st.

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus*	29.11.2017
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	12.7.2018
Aruande lõplik vastuvõtmine peale ärakuulamismenetlust	26.9.2018
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	Inglise keel: 5.10.2018 Muud keeled: 7.11.2018

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi ELi rahastamise ja haldamise teemadega tegelev V auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Lazaros S. Lazarou. Auditit juhtis kontrollikoja liig Eva Lindström, keda toetasid kabinetiülem Katharina Bryan, kabineti atašee Johan Stålhammar, valdkonnajuht Alberto Gasperoni, auditijuht José Parente ning audiitorid Jitka Benešová, Josef Edelmann ja Ilze Ozola.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

PDF	ISBN 978-92-847-0937-3	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/712351	QJ-AB-18-023-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-0944-1	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/393353	QJ-AB-18-023-ET-Q

©Euroopa Liit, 2018

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

* © Euroopa Liit, 2012; allikas: Euroopa Parlament/Thierry Roge

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://publications.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.