Tööstuslikud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektid ELis: viimase kümne aastaga ei ole saavutatud oodatud edasiminekut

Kokkuvõte

I

EL esitles 2007. aastal kliima- ja energiapaketti 2020. aastaks, mis eeldab taastuvate energiaallikate ning vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia suuremat kasutamist ja arendamist. EL ja selle liikmesriigid on võtnud meetmeid uuendusliku taastuvenergia ning süsinikdioksiidi koguvate ja säilitavate energiatootmis- ja tööstusüksuste rajamise ja käitamise toetamiseks, et kiirendada esimeste kommertskäitiste valmimist.

II

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning avamere tuuleenergia projektide toetamiseks koostas EL 2009. aastal Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava (EEPR), mille eelarve on 1,6 miljardit eurot. Samal ajal lõi EL programmi „NER300“ (uute osalejate reserv 300), mida rahastatakse 300 miljoni saastekvoodi (2,1 miljardit eurot) müügist, et toetada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuendusliku taastuvenergia projekte.

III

Samal perioodil rahastas EL ka energiaalast tutvustustegevust ja toetas teadusuuringute programmide kaudu EIP hallatavaid rahastamisvahendeid. EL soovis energia innovatsiooniprioriteete ja rahastamist rohkem kooskõlastada energiatehnoloogia strateegilise kava (edaspidi „SET-kava“) kaudu, mis võeti kasutusele 2008. aastal ja mida ajakohastati 2015. aastal, et see vastaks energialiidu prioriteetidele.

IV

On tõenäoline, et EL täidab 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgid. Samas on Euroopa Keskkonnaamet (EEA) teatanud, et EL peab oma tegevust oluliselt hoogustama, et täita 2050. aastaks seatud vähese süsinikdioksiidiheitega majanduse üldeesmärgid.

V

Kontrollikoja põhieesmärk oli hinnata, kas ELi meetmed süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ja uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia tööstuslike näidisprojektide toetamiseks EEPRi ja programmi „NER300“ kaudu ajavahemikus 2008–2017 olid hästi kavandatud, juhitud ja koordineeritud ning kas programm „NER300“ ja EEPR aitasid oodatud määral liikuda süsinikdioksiidi kommertsalustel kogumise ja säilitamise ning uuenduslike taastuvenergialiikide ärilise kasutuselevõtmise suunas.

VI

Kontrollikoda järeldas, et kummagi programmiga ei suudetud süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist ELis kasutusele võtta. EEPR aitas arendada avamere tuuleenergia sektorit, kuid programm „NER300“ ei andnud erinevate uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate tutvustamise toetamisel loodetud tulemusi.

VII

Uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise paljude projektide edenemist pärssisid halvad investeerimistingimused, sealhulgas ebamäärased õigusraamistikud ja poliitika. Tähtis tegur, mille tõttu ei ole suudetud süsinikdioksiidi koguda ja säilitada, on süsinikdioksiidituru madalad hinnad pärast 2011. aastat.

VIII

Kontrollikoda leidis ka, et programmi „NER300“ ülesehitus piiras komisjoni ja liikmesriikide suutlikkust reageerida tõhusalt muutuvatele oludele. Nimelt ei olnud valitud rahastamismudel põhjendatud (olukorras, kus programmi „NER300“ õiguslik alus lisati heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi) ega vähendanud tõhusalt näidisprojektide riski. Projektide valimise protsess ja otsustusprotsess olid keerukad ning programmi teatud omadused vähendasid selle paindlikkust.

IX

Kontrollikoda leidis ka, et koordineerimist ja aruandekohustust tuleb parandada. Kuigi progress on kavandatust aeglasem, saab SET-kava alusel paremini kooskõlastada avaliku ja erasektori prioriteete ja ressursse. Komisjoni asjaomased talitused peavad olema paremini koordineeritud, et muuta ELi toetus vähese süsinikdioksiidiheitega näidisprojektidele sidusamaks. Ühtlasi ei ole piisavalt selge programmi „NER300“ juhtivate üksuste aruandluskord.

X

EL valmistub kasutusele võtma Innovatsioonifondi, millega asendatakse programm „NER300“, ja kavatseb kiirendada üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele. Sellega seoses esitab kontrollikoda komisjonile järgmised soovitused:

• suurendada võimalusi anda sellistele projektidele tulemuslikku ELi toetust;
• täiustada Innovatsioonifondi projektide valiku- ja otsustuskorda võrreldes programmiga „NER300“ ning tagada fondi paindlikkus välistele suundumustele reageerimisel;
• edendada komisjonisisest koordineerimist, et jagada ELi toetusi veelgi sidusamal viisil;
• tagada aruandekohustus Innovatsioonifondi ja programmi „NER300“ vahendite üle.

Sissejuhatus

ELi toetus vähese süsinikdioksiidiheitega energeetikasektori näidisprojektidele

01

EL töötas 2007. ja 2008. aastal välja kliima- ja energiapaketi 2020. aastaks. Selle paketi näol oli tegemist 2009. aastal kehtestatud siduvate õigusaktidega, millega püüti tagada, et EL täidab 2020. aastaks oma kliima- ja energiaeesmärgid. Paketis seati kolm eesmärki: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20% (võrreldes 1990. aastaga), kasvatada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu 20%-ni ja suurendada energiatõhusust 20%.

02

Selles kontekstis kutsus Euroopa Ülemkogu eesistujariik 2008. aasta juuni järeldustes³ komisjoni üles esitlema mehhanismi, millega tagada 2015. aastaks kuni 12 sellise näidiselektrijaama (vt 1. selgitus) ehitamine ja käitamine, kus kasutatakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiat hõlmavat kommertsalustel energiatootmist (süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kirjeldatakse joonisel 1).

03

Pärast 2008. aastat lõi EL kaks suurt programmi, mille eesmärk on toetada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate tööstuslikus mahus tutvustamist (vt 2. joonis).

Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava (EEPR)

04

Esimene suur ELi programm, millega toetati süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning avamere tuuleenergia ärilist tutvustamist, oli 2009. aastal kasutusele võetud Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava (EEPR)⁴. EEPR kuulus laiemasse majanduse elavdamise paketti⁵. EEPRi projektitoetuste kogueelarve oli 4 miljardit eurot. See hõlmas üht miljardit eurot süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprogrammile ning 565 miljonit eurot avamere tuuleenergia valdkonnale. EEPRist toetati tavaliselt kavandamis-, arendus- ja ehitustööde kapitalimahutusi.

Programm „NER300“

05

EL lõi 2009. aastal ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) raames programmi „NER300“ (uute osalejate reserv 300), et toetada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ja uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate tööstuslikke näidisprojekte⁶. Joonisel 3 on loetletud sellega toetatavad taastuvenergiatehnoloogia valdkonnad.

06

Programmist „NER300“ toetatud näidisprojektide raames koguti ja säilitati süsinikdioksiidi, et toota puhast taastuvenergiat. Järelikult võivad need projektid aidata täita 2020. aasta heitkoguste vähendamise eesmärke, kui nad võetakse kasutusse enne 2020. aastat. Siiski on nende põhieesmärk tutvustada valitud tehnoloogia ärilist potentsiaali ja panustada rohkem ja pikaajaliselt vähese süsinikdioksiidiheitega majandusse pärast 2020. aastat, kui selline tehnoloogia võetakse kasutusele mujal Euroopas ja maailmas⁷. Eeldati, et esimeste turuletulijate toetamine aitab täita ELi soovi saada maailmas juhtivaks taastuvenergiatehnoloogia arendajaks⁸.

07

ELi HKSi direktiiviga eraldati ühenduseülesest ELi HKSi uute osalejate reservist 300 miljonit saastekvooti. EIP müüs need maha ja sai 2,1 miljardit eurot tulu programmi rahastamiseks. Programmi üldise koordineerimisega tegeleb komisjon. Liikmesriigid määravad riiklikud kontaktpunktid ja vastutavad terve rea ülesannete täitmise eest⁹. Õigusaktides ette nähtud 2012. ja 2014. aastal toimunud kahe projektikonkursi tulemusel rahuldas komisjon 39 projekti¹⁰ rahastamistaotluse. Määratud, kuid veel välja maksmata vahendeid valitseb EIP¹¹.

08

Programmi „NER300“ raames oli rahastamiskõlblik kuni 50% uuenduslike projektide elluviimiseks ja käitamiseks vajalikest täiendavatest investeerimis- ja tegevuskuludest (taastuvenergia projektide puhul viieks aastaks ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti puhul kümneks aastaks). Programmis „NER300“ makstakse määratud toetused välja iga-aastaste maksetena pärast projekti toimima hakkamist ehk siis, kui projekti raames kogutakse ja säilitatakse süsinikdioksiidi või toodetakse taastuvenergiat ja tekivad tegevuskulud (juhul kui liikmeriigid ei taotle ega taga eraldatud rahastamist osaliselt või täielikult juba ette). Joonisel 4 kirjeldatakse energeetikasektori näidisprojektide rahastamise proovikive ja eri etappe.

Muud ELi algatused vähese süsinikdioksiidiheitega energeetikasektori näidisprojektide toetamiseks

09

Samas ajavahemikus toetati ELi teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ja programmi „Horisont 2020“ (2014–2020) energiaprogrammidest mitut eri energiatehnoloogia näidisprojekti. Nende programmide kaudu rahastati/rahastatakse ELi eelarvest ka EIP hallatavaid rahastamisvahendeid, nagu riskijagamisrahastu (RSFF, 2007–2013) ja InnovFin (2014–2020), mis hõlmasid ja hõlmavad praegugi energeetikasektori näidisprojekte.

10

Paralleelselt nende rahastamismehhanismide kasutuselevõtuga on EL püüdnud suurendada energiainnovatsiooni prioriteetide ja rahastamise kooskõla energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) abil, mille nõukogu kiitis heaks 2008. aastal¹². Kava ajakohastati 2015. aastal (integreeritud SET-kava), et viia see kooskõlla energialiidu teadus- ja innovatsiooniprioriteetidega. SET-kava prioriteete toetavad kõik eespool kirjeldatud rahastamismehhanismid.

Pidev vajadus puhta energia alase innovatsiooni järele

11

EL allkirjastas 2015. aastal Pariisi kokkuleppe. Kokkuleppe eesmärk on tugevdada maailma tasandil kliimamuutuste vastaseid meetmeid ja hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus sellel sajandil oluliselt alla 2 °C võrreldes industrialiseerimiseelse tasemega. EL võttis kohustuse vähendada 2030. aastaks ELi kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40%, täiendades sellega juba püstitatud eesmärki saavutada 2050. aastaks vähese süsinikdioksiidiheitega majandus¹³. See eeldab, et kõik majandussektorid peavad heidet järsult vähendama. Näiteks prognoositi komisjoni 2011. aasta tegevuskavas, et 2050. aastaks tuleks viia nulli energiavarustussektori heitkogused. Joonisel 5 on esitatud prognoos kõigi ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta.

12

Praeguse seisuga on ELil võimalik saavutada 2020. aastaks püstitatud eesmärk, et 20% tarbitud energiast pärineb taastuvatest energiaallikatest, ja märgatavalt on vähenenud eelkõige avamere tuule- ja päikeseenergia maksumus. Pikaajaline väljavaade on siiski ebakindlam. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) sõnul¹⁴ ei ole EL graafikus, et täita 2050. aastaks vähese süsinikdioksiidiheitega majanduse eesmärgid (vt joonis 6).

13

Komisjon juhtis energiainnovatsiooni kiirendamist käsitlevas 2016. aasta teatises¹⁵ tähelepanu vähese süsinikdioksiidiheitega energeetika näidisprojektide toetamisega seotud probleemidele ja toonitas ELi soovi olla maailmas taastuvenergia valdkonnas juhtpositsioonil.

14

ELi HKSi direktiivi muutmisega¹⁶ loodi 2018. aastal õiguslik alus uuele Innovatsioonifondile, kuhu suunatakse kõik programmi „NER300“ kulutamata vahendid ja millest rahastatakse uuenduslikku vähese süsinikdioksiidiheitega tööstus- ja energiatehnoloogiat kuni 2030. aastani. Innovatsioonifondist toetatavad tehnoloogialahendused peaksid olema murrangulised või piisavalt viimistletud, et neid saaks tutvustada tööstuslikust kasutusest väiksemas mahus.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

15

Kontrollikoja tulemusauditis hinnati, kas:

ELi toetus süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ja uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia tööstuslikele näidisprojektidele EEPRi ja programmi „NER300“ kaudu oli hästi kavandatud, juhitud ja koordineeritud, et võimaldada neil panustada tõhusalt pikaajalistesse kliima- ja energiaalastesse eesmärkidesse.

16

Eelkõige uuriti, kas

• programmiga „NER300“ ja EEPR aidati liikuda loodetud määral süsinikdioksiidi ärilise kogumise ja säilitamise ning uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate ärilise kasutuselevõtu suunas;
• programmi „NER300“ ülesehituse ja juhtimisega toetati tulemuslikku otsuste tegemist;
• tugevad koordinatsioonimehhanismid komisjonis ning komisjoni ja riiklike ametiasutuste vahel toetavad puhta energia innovatsiooniprotsessi.

17

Kontrollikoja audit hõlmas ajavahemikku programmi „NER300“, EEPRi ja SET-kava tegevuse algusest 2008. aastal kuni 2017. aasta lõpuni¹⁷. Auditis ei kontrollitud kulude rahastamiskõlblikkust, seaduslikkust ega korrektsust. Ka ei uuritud selles otseselt poliitikat ega rahastamis- või muid vahendeid, millega toetatakse valmis taastuvenergiatehnoloogia kasutuselevõtmist¹⁸. Auditis ei hinnatud EIP tegevust seoses programmi „NER300“ jaoks saastekvootide müügi ja selle vara valitsemisega.

18

Kontrollikoda viis auditi läbi 2017. aastal Euroopa Komisjonis (kliimameetmete peadirektoraadis, energeetika peadirektoraadis ja teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadis). Teabe kogumiseks külastati ka EIPd ja komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskust. Audititöö hõlmas küsitlusi ja dokumentide läbivaatamist, sealhulgas EIP 26 projekti hindamisaruannet ja 36 iga-aastast aruannet viie liikmesriigi¹⁹ programmi „NER300“ projektide kohta ning projektitoimikuid EEPRi kõigi üheksa avamere tuuleenergia projekti ja kuue süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti kohta. Kontrollikoda külastas neid liikmesriike, et küsitleda programmi „NER300“ riiklikke kontaktpunkte ja SET-kava juhtrühma riiklikke esindajaid. Analüüsiti ja külastati viit süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti, et hinnata, mida nad on neile antud vahenditega saavutanud. Lisaks küsitles kontrollikoda energiatehnoloogia ja innovatsiooni platvorme (ETIPid)²⁰, Euroopa päikesesoojuselektri assotsiatsiooni ESTELA ja ühendust KIC-InnoEnergy²¹. Energiatehnoloogia ja innovatsiooni platvormid kuuluvad SET-kava alla ning hõlmavad liikmesriike ja sidusrühmi teadusringkondadest ja tööstusest.

Tähelepanekud

Nii EEPRi kui ka programmiga „NER300“ püstitati kaugeleulatuvad eesmärgid süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks ning uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate kasutuselevõtmiseks

19

Kontrollikoda uuris, kas EEPRi ja programmiga „NER300“ läheneti tõhusalt eesmärgile toetada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate tööstuslikke näidisprojekte. Samuti hinnati, kas komisjon tagas, et ELi toetust saavate projektide raames kasutati neid vahendeid hästi, ja kas toetus aitas täita programmi eesmärke.

EEPR ei täitnud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise eesmärke …

20

Euroopa Ülemkogu eesistujariik kutsus 2008. aasta juuni järeldustes komisjoni üles esitlema mehhanismi, millega tagada 2015. aastaks kuni 12 sellise näidiselektrijaama ehitamine ja käitamine. Kavakohaselt pidid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektid vähendama märkimisväärselt elektritootmisel tekkivaid heitkoguseid, pannes samal ajal tehnoloogilise ja ärilise aluse sama tehnoloogia kasutamiseks mujal. EEPR pidi selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama²².

21

Komisjon eraldas kuuele projektile kokku miljard eurot ja oli 2017. aasta lõpuks sellest välja maksnud 424 miljonit eurot (vt tabel 1). Nendest kuuest kaasrahastatud projektist nelja tegevus lõpetati pärast toetuslepingu lõppu ja üks projekt katkestati. Ainus lõpule viidud projekt ei olnud süsinikdioksiidi tööstuslikus mahus kogumise ja säilitamise näidisprojekt, vaid hõlmas väiksemaid süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise katserajatisi.

Tabel 1.

Ülevaade EEPRi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise programmi staatuse kohta 2017. aasta lõpu seisuga

Projekti asukoht	Energeetikakava meetme olukord 2017. aasta oktoobris	Kategooria	Eeldatav panus vähesele CO2-heitele ülemineku eesmärgi saavutamisse*	Energeetikakava meetme rahastamiskõlblikud kogukulud (toetuslepingu kohaselt) miljonites eurodes	Euroopa Komisjoni (EK) toetus miljonites eurodes	Meetme kaasrahastamise % (toetusleping)	Väljamakstud EK netotoetus (pärast tagasinõudmisi – oktoober 2017)
DE	Lõpetatud	CO2 kogumine ja säilitamine	10	305	180	59%	15
PL	Lõpetatud	CO2 kogumine ja säilitamine	9	610	180	29%	21
IT	Lõpetatud	CO2 kogumine ja säilitamine	5	143	100	70%	35
NL	Lõpetatud	CO2 kogumine ja säilitamine	6	371	180	48%	67
UK	Lõpetatud enne valmimist	CO2 kogumine ja säilitamine	17	274	180	66%	120
ES	Katserajatised – piiratud kasutus – ei toimu täieulatuslikku CO2 kogumise ja säilitamise tutvustamist	CO2 kogumine ja säilitamine	5	263	180	69%	166
				ELi eraldatud rahastamine kokku:	1 000	ELi makstud toetus kokku:	424

* Esimese viie aasta jooksul kogutud ja säilitatud CO₂ eeldatav kogus toetusetaotluse kohaselt (miljonites tonnides)

NB! Seoses lõpetamismenetlusega võidakse Madalmaade ja Ühendkuningriigi projektide näitajates teha täiendavaid parandusi.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni andmete põhjal²³.

22

Seega ei ole EEPRi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise alaprogramm aidanud rajada ega kasutusele võtta ühtki süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojekti. Näited ELi raha kasutamise kohta projektide raames on toodud 2. selgituses. Kuigi on tavaline, et innovatsiooniprogrammides on ebaõnnestumisi, jäävad lõpule viimata projektidesse tehtud ELi investeeringutega saavutatud tulemused algselt loodetule märgatavalt alla. Samuti ei vähendatud nende projektidega asjaomaste liikmesriikide heitkoguseid²⁴ kavandatud määral.

… kuid andis positiivse panuse kiiresti arenevasse avamere tuuleenergia sektorisse

23

EEPRi avamere tuuleenergia alaprogrammi eesmärk oli rahastada uuenduslike tunnustega avamere tuuleenergia projekte ajavahemikus 2009–2015. See hõlmas näiteks projekte, milles võeti kasutusele uuenduslikud turbiinid ja alusstruktuurid, et võimaldada puhta energia tootmiseks ehitada esimesed suured (400 MWh) tuulepargid väga sügavale (> 40 m) ja kaugele avamerre (> 100 km). Programmi üks eesmärke oli ka suurendada võrguühendusi avamere tuuleparkide ja eri liikmesriikide vahel, eelkõige Põhjameres ja Läänemeres. Sellega kaasnes ka uuendusliku võrguühendustehnoloogia kasutamine tööstuslikus mahus.

24

Komisjon oli üheksale avamere tuuleenergia projektile heaks kiidetud 565 miljonist eurost 2017. aasta lõpuks välja maksnud 255 miljonit eurot. Lõpule oli viidud neli projekti. Kahe projekti toetuslepingud lõpetati varakult pärast seda, kui komisjon oli välja maksnud 7,4 miljonit eurot. 2018. aastal on kolm projekti endiselt pooleli. Projektide tulemused on kokku võetud tabelis 2.

Tabel 2.

Ülevaade EEPRi avamere tuuleenergia programmi edenemise kohta 2017. aasta lõpu seisuga

Projekti asukoht	Energeetikakava meetme olukord 2017. aasta oktoobris	Kategooria	Eeldatav panus vähesele CO2-heitele ülemineku eesmärgi saavutamisse*	Energeetikakava meetme rahastamiskõlblik kogukulu (toetuslepingu kohaselt) miljonites eurodes	Euroopa Komisjoni (EK) toetus miljonites eurodes	Meetme kaasrahastamise % (toetusleping)	Väljamakstud EK netotoetus (pärast tagasinõudmisi – oktoober 2017)
UK	Lõpetatud	AVAMERE TUULEENERGIA VÕRK	Ei kohaldata (võrk)	149	74	50%	3
DE	Lõpetatud	AVAMERE TUULEENERGIA TURBIINID JA STRUKTUURID	Andmed puuduvad	205	59	29%	4
DK/NL	Töös (hilinenud)	AVAMERE TUULEENERGIA VÕRK	Ei kohaldata (võrk)	173	87	50%	5
DE/DK	Töös (hilinenud)	AVAMERE TUULEENERGIA VÕRK	Ei kohaldata (võrk)	507	150	30%	58
UK	Töös (hilinenud)	AVAMERE TUULEENERGIA TURBIINID JA STRUKTUURID	> 80 MWh	190	40	21%	28
DE	Lõpule viidud	AVAMERE TUULEENERGIA TURBIINID JA STRUKTUURID	> 400 MWh	118	53	45%	53
DE	Lõpule viidud	AVAMERE TUULEENERGIA TURBIINID JA STRUKTUURID	> 295 MWh	488	50	10%	50
DE	Lõpule viidud	AVAMERE TUULEENERGIA TURBIINID JA STRUKTUURID	> 400 MWh	220	43	19%	43
BE	Lõpule viidud	AVAMERE TUULEENERGIA TURBIINID JA STRUKTUURID	> 270 MWh	24	10	42%	10
			> 1 445 MWh	ELi eraldatud rahastamine kokku:	565	ELi makstud toetus kokku:	255

* Eeldatav iga-aastane keskkonnahoidliku energia tootmise suutlikkus

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni andmete põhjal²⁶.

25

Neli projekti hakkasid edukalt suures mahus puhast elektrit tootma, kolm pikaleveninud projekti saaksid veel aidata täita sama eesmärki või aidata kaasa ELi energiavõrgu paremale integratsioonile. Alates 2009. aastast avamere tuuleenergia projektidele antud ELi rahalised vahendid andsid nüüdseks kiiresti areneva sektori jaoks positiivse signaali²⁷.

26

Sektori kiire arengu tõttu (mis tõi kaasa mõned kitsaskohad tarnete valdkonnas) tuli eelkõige kolme pikaleveninud projekti sageli kohandada. Komisjon oli väga paindlik toetuslepingute muudatustega leppimisel.

Need EEPRi programmid ei täitnud majanduskasvu kiire elavdamise eesmärki

27

Majanduskriisi taustal oli EEPRi programmi suur eesmärk investeeringute suurendamise ja töökohtade loomise kaudu elavdada majanduskasvu. See eeldas olemasolevatest vahenditest suure osa kulutamist 2010. aasta lõpuks²⁸. Kuigi raha kulutamine ei ole eesmärk omaette, ei täitnud EEPRi ja süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning avamere tuuleenergia programmid seda majanduse elavdamise eesmärki. Väljamaksete määr olid 2010. aasta lõpus ligikaudu 10% ja 2017. aasta lõpus mõlemas programmis jätkuvalt alla 50%.

Programmi „NER300“ vahenditega ei ole valminud ühtegi edukat süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti…

28

Programmi „NER300“ eesmärk oli rahastada kaheksat projekti, mis näitavad süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ärilist tasuvust. Vahendeid võis eraldada juba EEPRi raames rahastatavatele projektidele või muudele süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektidele. Pärast programmi „NER300“ esimest projektikonkurssi 2011. aastal oli toetuskõlblikke süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojekte kümme ning need läbisid edukalt EIP vastavushindamise (vt punktid 66–75). Komisjon järjestas kaheksa projekti, millele kaaluti toetuse andmist, ja jättis kaks projekti varunimekirja²⁹.

29

Selle järjestuse alusel palus komisjon liikmesriikidel kinnitada nende toetust esitatud projektidele. Kolm liikmesriiki kinnitasid kümnest projektist viis. Siiski leidis komisjon, et need kinnitused ei olnud kooskõlas programmi „NER300“ õiguslike nõuetega (näited on esitatud 3. selgituses), ning ei eraldanud esimese projektikonkursi raames süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektidele toetusi.

30

Teise projektikonkursi raames 2014. aastal esitas süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti ainult Ühendkuningriik. Komisjon määras projektile 300 miljoni eurose toetuse ja projekt kuulus ka Ühendkuningriigi riiklikku süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise toetuskavasse. Kõnealuse projektiga kavatseti koguda ja säilitada kümneaastase näidisperioodi jooksul peaaegu 18 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Paraku tühistas Ühendkuningriik toetuskava 2015. aasta novembris pärast kulude läbivaatamist. See tõi kaasa märkimisväärse rahastamispuudujäägi ja konsortsium läks laiali. Auditi ajal valmistati ette projekti eemaldamist programmist „NER300“, mis tähendas, et juba määratud, kuid välja maksmata 300 miljoni eurost toetust ei kulutata programmi „NER300“ süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise eesmärgile³⁰.

… lisaks ei ole programm graafikus, et mõjutada kavandatult uuenduslikke taastuvenergiatehnoloogiaid

31

Lisaks süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele oli programmi „NER300“ eesmärk³¹ toetada vähemalt üht projekti igas taastuvenergiaprojektide alakategoorias, et näidata mitme sellise uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia tasuvust, mis ei ole veel turul kättesaadavad³².

32

Komisjon eraldas 2012. ja 2014. aastal 38 uuenduslikule taastuvenergiaprojektile programmi „NER300“ vahenditest 1,8 miljardit eurot³³. Enne rahastamisotsuste tegemist nimetatud eeldatavate tootmisnäitajate põhjal pidi taastuvenergiaprojektidega toodetama esimese viie tegevusaasta jooksul peaaegu 85 TWh puhast energiat. Joonisel 7 antakse ülevaade nende programmi „NER300“ projektide edenemisest 2018. aasta veebruari seisuga. Andmed on esitatud II lisas.

33

Programmi „NER300“ algsete õigusaktide kohaselt peaks projektide lõplik investeerimisotsus langetatama kahe aasta jooksul (ehk 2014. ja 2016. aastal) ning projektid tuleks käivitada hiljemalt neli aastat pärast rahastamisotsuste vastuvõtmist (ehk 2016. ja 2018. aastal).

34

Komisjon muutis 2015. aasta veebruaris programmi „NER300“ käsitlevat otsust, lükates lõplike investeerimisotsuste tähtaja ja projektide käivitamise tähtaja kaks aastat edasi³⁴. Teist otsust muutvas otsuses mainitakse, et majanduskriis oli peamine põhjus, miks programmi „NER300“ vahendeid saanud märkimisväärse arvu projektide puhul ei tehtud lõplikku investeerimisotsust algsete tähtaegade piires. Hoolimata tähtaegade edasilükkamisest loobus 2018. aasta alguseks programmis „NER300“ osalemisest seitse projekti (millele määratud toetuste kogusumma oli üle poole miljardi euro). Oli tõenäoline, et 2018. aastal loobub programmis osalemisest veel üks projekt, mille toetussumma oli 31 miljonit eurot. Lõpliku investeerimisotsuseni peaksid 2018. aastal aga jõudma 14 projekti, millele määrati toetus 2014. aastal.

35

Täieliku toetussumma saamiseks peaks projekt tootma 75% viie käitamisaasta eeldatavasti toodetavast energiakogusest. 2017. aasta lõpuks oli energiatoodangu põhjal iga-aastaseid väljamakseid tehtud kolmele toimivale taastuvenergiaprojektile. Kaks kavakohaselt käivitatud bioenergiaprojekti tootsid oodatust palju vähem energiat. Et nende toodang ei ületanud nõutavat 75% lävendit, ei saanud nad taotleda täielikku toetussummat. Alates 2014. aastast toetusmakseid saanud tuuleenergiaprojekti toodang oli piisav.

36

Programmis osalemisest loobunud, pikaleveninud ja oodatust väiksema toodanguga projektide tõttu ei ole programm „NER300“ graafikus, et saavutada loodetud mõju mitmes taastuvenergiatehnoloogia valdkonnas ja võimaldada sellist tehnoloogiat äriliselt esimest korda tutvustada.

EEPRi ja programmi „NER300“ projekte mõjutasid ebasoodsad investeerimistingimused

37

Väikese süsinikdioksiidiheitega energeetikasektori näidisprojektidega kaasneb suur tehnoloogiline ja finantsrisk ning järelikult kätkeb nende turul kasutusele võtmine palju takistusi. Laiemad majandus- ja õigusküsimused mõjutavad nende juurdepääsu rahastamisele. Käesolevas osas vaadeldakse, kuidas sellised tegurid on mõjutanud EEPRi ja programmi „NER300“ tulemuslikkust.

38

Kontrollikoda küsitles SET-kavaga seotud energiatehnoloogia innovatsiooniplatvorme ja kaht teist organisatsiooni (vt punkt 18), et teha kindlaks ELi tööstuslike näidisprojektide peamised takistused vahendite leidmisel. Joonisel 8 esitatud tulemustest nähtub, et sidusrühmad, kellega konsulteeriti, on mitme peamise takistuse tähtsuse hindamisel ühel meelel.

39

Kui programmid EEPR ja „NER300“ 2008. aastal loodi, olid nafta, gaasi ja hulgituru elektrihinnad varasemaga võrreldes väga kõrged. Need kõik langesid järsult veidi enne programmide käivitamist 2009. aasta saabudes. Naftahinnad tõusid taas kõrgele kuni järgmise languseni 2014. aastal. Nendel teguritel on suur mõju vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiasse investeerimisele. Fossiilkütuste hindade langus ja volatiilsus muutsid uude vähese süsinikdioksiidiheitega energiatehnoloogiasse investeerimise vähem atraktiivseks võrreldes fossiilsete energiaallikatega.

40

Järgnevates punktides kirjeldatakse, kuidas muud olulised takistused mõjutavad programmi „NER300“ ja EEPRi projektide rahastamistingimusi (III lisas seostatakse need takistused nimetatud programmide tulemusnäitajatega).

Näidisprojektide investeerimiskliimat kahjustas õigusraamistike ja poliitika ebamäärasus

41

Et suure riskiga näidisprojektide rahastamine on keerukas, tekitati HKSi direktiiviga ja programmi „NER300“ käsitleva otsusega ootus, et liikmesriigid toetaksid neid programmi „NER300“ raames välja valitud projekte riigi avaliku sektori vahenditega. Komisjon palus liikmesriikidel seda kinnitada väljavalitud projektide puhul, enne kui nendele projektidele eraldatakse programmi „NER300“ toetus.

42

Liikmesriikide toetus võib hõlmata tagastamatut rahalist toetust taristu kavandamiseks ja ehitamiseks. Samuti võib see hõlmata lisahüvesid, nagu soodustariifid (vt 4. selgitust) või lisatasud hiljuti ehitatud rajatiste toetamiseks. Peale selle võimaldasid programmi „NER300“ eeskirjad liikmesriikidel anda tagatise, et EIP saaks osa määratud vahenditest projektidele välja maksta enne projektide käivitamist. Kontrollikoda avastas auditi käigus, et ainult neli projekti neljas liikmesriigis said sellise tagatise ja EIP tegi neile ettemakseid.

43

Enne esimese rahastamisotsuse tegemist teavitas EIP 2012. aastal komisjoni sellest, et esitatud äriplaanide tasuvus sõltub oluliselt toetusest, mida liikmesriigid võivad pakkuda soodustariifide, toetuste või muude meetmete kujul. Mõnel juhul eeldasid projektide elluviijad, et kõigi asjakohaste kulude katmiseks maksavad liikmesriigid lisaks programmi „NER300“ toetusele lisatoetusi. EIP märkis, et enamikul juhtudel ei olnud liikmesriigid projekti hindamisprotsessi lõpuks neid toetusmehhanisme veel selgelt määratlenud ega nendes kokku leppinud.

44

Komisjon nõudis, et alates 2014. aastast³⁶ kasutaksid liikmesriigid taastuvenergia edendajatele makstava toetuse taseme kindlaksmääramiseks konkurentsipõhiseid lahendusi. Enne seda kasutasid liikmesriigid sageli fikseeritud soodustariife, mis olid energiatarnijatega pikaks ajaks (nt 25 aastaks) kokku lepitud. Alates 2017. aastast peaks tegevustoetuse taotlemise ainsaks toetusmudeliks olema oksjonid. See uus lähenemisviis taastuvenergia toetamiseks ei oleks takistanud liikmesriike uuenduslike näidisprojektide toetamist jätkamast. Komisjoni suunised võimaldasid kasutada võistupakkumistel erandit uute tehnoloogiate jaoks, mille toodetud energiaühiku maksumus on suurem. Samal ajal kui liikmesriikides kasutatavaid tegevustoetuse kavasid muudeti, püüdsid programmi „NER300“ soodustariifide kehtivuse ajal alustatud projektid endiselt lõpliku investeerimisotsuseni jõuda. Seetõttu oli ebakindel, kas neile tulevikus tegevustoetust makstakse.

45

5. selgituses on esitatud näide projektist, mis lõpuks loobus osalemisest tulenevalt toetuste süsteemis tehtud õiguslikest ja finantsalastest muudatustest.

46

Ka EEPRi alla kuuluvate süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide puhul ei kujunenud liikmesriikide antav toetus selliseks nagu loodetud. Näited on esitatud 6. selgituses.

47

Uuenduslikke taastuvenergiatehnoloogiaid reguleeriva korra ja finantstoetusmehhanismide eesmärk on aidata täita liikmesriikide ja ELi kliima- ja energiaeesmärke. Need peaksid olema kooskõlas rahvusvaheliste kliimakokkulepetega ja heitkoguste vähendamise pikaajaliste eesmärkidega (st 2050. aastani ja kaugemale). Kui aga sellised kliima- ja energiaeesmärgid ei ole ühemõtteliselt kehtestatud (nt õigusaktides sätestatud) ning neil puudub stabiilne pikaajaline perspektiiv, tekitab see täiendavat ebakindlust, mis kahjustab seda liiki uuenduslike ja riskantsete projektide investeerimistingimusi. 7. selgituses kirjeldatakse lühidalt, kuidas selles vallas on veel palju teha.

48

Poliitika, eeskirjade ja avaliku sektori finantstoetustega seotud ebakindlus mõjutab programmi „NER300“ ja EEPRi raames teostatavate uuenduslike vähese süsinikdioksiidiheitega energeetikasektori näidisprojektide rahalist tasuvust ja edenemist. Viivitustega koos suurenes ka tõenäosus, et väljaspool programmi „NER300“ tullakse välja uute ja uuenduslikumate projektidega.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide elluviimist takistasid peamiselt alanevad hinnad süsinikdioksiiditurul ning muude toetuste ja tulu puudumine

49

EEPRi toetatud kuus süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti oleksid pidanud jõudma lõpliku investeerimisotsuseni 2011. või 2012. aastal ning alustama tegevust 2015. aastaks. Lisaks paljudele muudele suurtele probleemidele takistas neil seda tegemast oodatust madalam hind ELi HKSi süsinikdioksiiditurul. Joonisel 9 on näidatud selle muutumine.

50

Kontrollikoda leidis, et kui süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektidele taotleti 2009. aastal EEPRi toetust, eeldasid taotlejad oma finantskavade koostamisel, et süsinikdioksiidi hinnad on kõrged ja tõusevad veelgi. Kuue projekti elluviijate (kes olid esitanud 2009. aastal edukad taotlused EEPRi toetuse saamiseks) taotluste läbivaatamisel selgus, et nad prognoosisid süsinikdioksiidi hinnaks ehitus- ja tutvustamisetapis 20–40 eurot ühe tonni süsinikdioksiidi kohta. Ühe projekt näitel oli näha, kuidas ka selle finantskava teostatavus sõltus elektrihindadest. Projekti elluviijate hinnangul oleks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojekti ilma kahjumita võimalik käitada ainult juhul, kui süsinikdioksiidi hind oleks vahemikus 65–90 eurot ühe tonni süsinikdioksiidi kohta.

51

Projektide finantskavadest ilmneb, et sageli lootsid projektide elluviijad saada programmilt „NER300“ tulevikus märkimisväärseid vahendeid, kuigi sellel ajal (2009. aastal) ei olnud programm „NER300“ lõplikult välja töötatud. 8. selgituses kirjeldatakse, kuidas süsinikdioksiidi hind määras ka programmi „NER300“ toetuste ülemmäära⁴⁰. Komisjon kiitis need äärmiselt küsitavad finantskavad heaks, allkirjastas toetuslepingud ja maksis 43% projektidele eraldatud vahenditest EEPRi raames välja.

52

Alanevate hindade kontekstis ei suutnudki EEPRi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektid Ühendkuningriigis ja Madalmaades (ainsad, mis jätkasid pärast 2013. aastat) oma ärilist tasuvust (uuesti) tõendada. Süsinikdioksiidi kogumisest ja säilitamisest loodetud finantstulu ei saanud oodatud määral tegelikkuseks ning seega ei õnnestunud vältida suuri kulusid ELi HKSi raames.

53

Komisjonis hinnati⁴² 2012. aastal süsinikdioksiiditurul langeva hinna mõju. Komisjon nentis, et nende projektide elluviijatel on väga raske teha lõplikku investeerimisotsust. Siiski jätkas komisjon EEPRi rahalise toetuse maksmist ning lubas Ühendkuningriigis ja Madalmaades teataval määral jätkata tööd transpordi- ja säilitamise tööpakettidega. Komisjon järgis loogikat, et need projektid võivad olla kasulikud samade piirkondade teistele heitkoguste tekitajatele, kui need võimaldaksid ehitada ühiskasutatava taristu.

54

Komisjon ja projekti elluviija otsustasid 2011. aastal, et süsinikdioksiidituru madalate hindade tõttu aeglustatakse Madalmaades projekti rakendamist. Komisjon pingutas 2015.–2017. aastal palju selle nimel, et leida täiendavaid rahastamisallikaid puudujääkide katmiseks. Ta korraldas Brüsselis mitu ümarlauakohtumist tööstuse ja liikmesriikide peamiste sidusrühmadega ning otsis ühiseid huve projekti jätkamiseks. Eesmärk oli vähemalt ehitada valmis vajalik taristu ja käitada seda lühikese näidisperioodi jooksul. Viimaks lõpetas projekti elluviija 2017. aastal selle toetamise.

55

Rahalise tasuvuse puudumine on ELis peamine süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist takistav tegur. Projektid muutsid mittetasuvaks süsinikdioksiidi turuhinna järsk langus ja asjaolu, et ükski EEPRi projekt ei saanud 2012. aastaks programmi „NER300“ ega riiklike programmide kaudu avalikult sektorilt piisavalt suurt täiendavat rahastamist ega muud tulu. Komisjon ei peatanud ega lõpetanud sellel ajal finantstoetuse maksmist EEPRi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektidele ning jätkas pärast 2013. aastat väljamaksete tegemist kahele projektile, mis lõpuks läbi kukkusid.

Programmi „NER300“ ülesehitus vähendas komisjoni ja liikmesriikide suutlikkust reageerida muutuvatele oludele

56

Kontrollikoda uuris, kas programmi „NER300“ üldine ülesehitus vastas tuvastatud vajadustele ja kas projektide valimise kord tagas, et programmist antakse toetusi parimatele olemasolevatele projektidele. Lisaks uuris kontrollikoda, kas programmi „NER300“ juhtimiskord võimaldas seda innovatsiooniprogrammi juhtivatel üksustel täita oma ülesandeid tõhusalt ja paindlikult.

Programmi „NER300“ rahastamismudel ei maandanud tõhusalt näidisprojektide riske

57

Komisjon peab läbi viima mõjuhindamise oma kõige tähtsamate ja kõige kaugeleulatuvama mõjuga algatuste kohta. See puudutab nii ELi HKSi direktiivi (hiljem sai sellest programmi „NER300“ loomise õiguslik alus) muutmist 2009. aastal kui komisjoni 2010. aasta otsust, milles sätestati programmi „NER300“ rakendussätted.

58

Komisjonipoolsete programmi „NER300“ õigusliku aluse mõjuhindmiste läbivaatamisel leidis kontrollikoda, et komisjoni algsest ettepanekust⁴³ ELi HKSi läbivaatamise kohta puudus süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektide soodustamise mehhanism. Selle kohta koostatud komisjoni mõjuhindamine⁴⁴ ei sisaldanud seega ka asjakohast vajaduste hindamist programmi „NER300“ õigusliku aluse kohta. Sellises hindamises oleks võinud näiteks kindlaks määrata näidisprojektide rahastamisvajadused kõigis tehnoloogiakategooriates, millele toetus ette nähti. Samuti oleks selles pidanud kindlaks tegema olemasolevad riiklikud toetusmehhanismid ja põhjendama, miks neid tuleb täiendada ELi tasandi programmiga.

59

Mehhanismi loomise mõte tekkis esimest korda HKSi läbivaatamist käsitlevas õigusloomeprotsessis. Komisjon nentis 2008. aasta poliitikavalikuid käsitlevas dokumendis „Financing large scale demonstration of emerging energy technologies (e.g. CCS Demonstration Plants)“ (Suuremahuliste uue energiatehnoloogia näidisprojektide (nt süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega tegelevate näidiselektrijaamade) rahastamine), et süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise mehhanismi toetab tõenäoliselt ainult piiratud arv liikmesriike.

60

Lõplikult välja töötatud programm „NER300“ hõlmas nii süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kui ka uuenduslikke taastuvenergiatehnoloogiaid. Euroopa Parlament ja nõukogu lisasid muudetud HKSi direktiivi artikli, millega kehtestati programmi „NER300“ õiguslik alus, ja laiendasid selle ulatust taastuvenergiale.

61

Kontrollikoda leidis, et seda liiki ELi tasandi täiendava rahastamismehhanismi vajadust põhjendavaid tõendeid oli liiga vähe. Puudus piisav hindamine, mis oleks põhjendanud programmi „NER300“ õiguslikku alust ning selgitanud, millist liiki toetust mitmesugused taastuvenergiatehnoloogia ja süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise varajased näidisprojektid vajaksid ning miks aitaks pärast käitamise algust antav tegevustoetus igat liiki projektide riske maandada.

62

Kontrollikoda kontrollis samuti seda, kas programmi „NER300“ käsitlev uus artikkel 2009. aastal ajakohastatud HKSi direktiivis takistas vahendite maksmist projektide varajases etapis. Direktiivis määratleti, et toetusi tuleks anda välditud süsinikdioksiidiheidet käsitlevate tõendatud näitajate põhjal. Komisjoni õigusliku tõlgenduse kohaselt võiks see olla eeltingimus väljamaksete tegemisel, kuid ka tagasimaksmise tingimus projekti ebaõnnestumise korral.

63

Komisjon möönis avaldatud mõjuhindamises⁴⁵, et ebaõnnestuvatelt projektidelt oleks raske raha tagasi saada, sest seda peaksid tegema liikmesriigid. Seepärast eelistas komisjon võimalust maksta toetus välja pärast käitamise algust. Nimetatud valik sisaldub ka programmi „NER300“ lõplikus rakendusaktis. Tõenäoliselt mõjutas see vahendite ärakasutamist näidisprojektide raames, kuid on kaitsnud programmi „NER300“ vahendeid põhjendamatu väljamaksmise eest.

64

Dokumentide läbivaatamine, audititöö raames läbi viidud küsitlused ja saadud vastused kinnitasid, et „NER300“ kui programm, mille vahenditega toetatakse juba käivitatud projekte, ei aidanud projektide riske väga hästi maandada.

65

Kuna selle tähtsat aspekti lisamist programmi „NER300“ õiguslikku alusesse ei toetanud selged ja veenvad vajaduste hindamised, ei vastanud programmi „NER300“ rahastamismudel mitmesuguse uuendusliku tehnoloogia näidisprojektide riskimaandamis- ja rahastamisvajadustele. Perioodi 2021–2030 käsitleva muudetud ELi HKSi direktiiviga⁴⁶ püütakse seda probleemi lahendada ja on loodud võimalus maksta 40% toetussummast välja projekti varajasemates etappides, kui teatud vahe-eesmärgid on saavutatud.

Programmi „NER300“ projektide valiku ja otsustusprotsess olid keerukad

66

Programmi „NER300“ käsitleva otsuse kohaselt oli programmi eesmärk valida välja ja toetada parimaid võimalikke mitmesuguse tehnoloogia projekte geograafiliselt tasakaalustatud asukohtades.

67

Projektide esitamise, valiku ja rahastamise protsessis oli oma osa nii liikmesriikidel, EIP-l kui ka komisjonil. Joonisel 10 antakse ülevaade programmi „NER300“ juhtimises osalenud üksustele antud kõigist rollidest.

68

Komisjon ja EIP töötasid välja menetlusjuhendi, mille põhjal EIP peaks hindama nõuetele vastavust (s.o tehnilist ja rahalist tasuvust). EIP peaks järjestama positiivse hinnangu saanud projektid tulemusühiku maksumuse põhjal⁴⁷. Enne kui komisjon teeb selle järjestuse põhjal rahastamisotsuse, peaks ta kooskõlas programmi „NER300“ eeskirjadega⁴⁸ uuesti konsulteerima liikmesriikidega, et veenduda nende toetuses. Kontrollikoda leiab, et komisjon peaks tagama nende menetluste nõuetele vastava ja tõhusa rakendamise.

EIP nõuetele vastavuse hindamine

69

EIP hindas komisjoni nimel nõuetele vastavust, järgides menetlusjuhendit. Hindamine oli põhjalik ja see dokumenteeriti iga esitatud projekti käsitlevates üksikasjalikes aruannetes. Samas ei hinnatud ega mõõdetud hindamise käigus seda, millisel määral täideti projektitaotlustes nõuetele vastavuse hindamise alakriteeriumid. EIP tegi nõuetele vastavuse hindamise tulemuste kohta järelduse „jah“ või „ei“⁴⁹.

70

Komisjoni järelevalve all välja töötatud nõuetele vastavuse hindamismenetlustes ei nõutud, et EIP hindaks projektide majanduslikku tasuvust. Tegu on olulise elemendiga, mille abil pangad hindavad projektide nn pangakõlblikkust, st nende suutlikkust selgelt tõendada oma võimet teenida tulu, mis võimaldab neil oma võlgu teenindada ja muuta investeering tasuvaks. Seetõttu ei tähendanud EIP poolt programmi „NER300“ projektile antud positiivne nõuetele vastavuse hinnang, et projekt kvalifitseerub ka EIP rahastamise (nt laenu) saamiseks.

71

Esimese konkursivooru hindamisel täheldas EIP märkimisväärseid probleeme rahalise tasuvusega. EIP soovitas komisjonil pöörata tähelepanu mõne projektiga seotud finantsriskidele, peamiselt seetõttu, et kuigi projekt eeldas suurt laenu, oli vähe tõendeid, et seda oleks võimalik turult saada. Sellistest üldistest probleemidest hoolimata leidis EIP, et 88% projektidest on (tehniliselt ja rahaliselt) teostatavad,⁵⁰ ja komisjon kaalus nende rahastamist.

Esitatud projektide järjestamine

72

Pärast nõuetele vastavuse hindamist järjestas komisjon toetuskõlblikud ja tasuvad projektid alakategooriate kaupa tulemusühiku maksumuse näitaja alusel⁵¹. EIP oli komisjoni teavitanud sellest, et nende tulemusühiku maksumuse näitajad sisaldasid suurt ebakindlust. Üldjuhul olid esitatud projektid varajases kavandamisetapis. Selle parameetri arvutamiseks kasutatud kulude ja tulude prognoosid ning vajalike avaliku sektori vahendite maht olid veel suuresti ebakindlad.

Riskide ja soovituste arvestamine enne rahastamise heakskiitmist

73

Kontrollikoda vaatas üle viie liikmesriigi projekte käsitlevast EIP 26 aruandest koosneva valimi. Seitsme projekti puhul, mille rahastamisega komisjon nõustus, oli EIP sõnaselgelt nimetanud riskid, mida komisjon peaks kaaluma enne rahastamisotsuste tegemist. Neist projektidest neli on nüüd tagasi võetud. Samu projekte käsitlevatest iga-aastastest aruannetest ilmneb, et peamised riskid, millele EIP asjakohastes nõuetele vastavuse aruannetes viidati, said ka tegelikkuseks. Näited on esitatud 9. selgituses.

74

Selles kontekstis uuris kontrollikoda, kuidas komisjon ja liikmesriigid kaalusid EIP soovitusi enne rahastamisotsuse tegemist. Kontrollikoda ei leidnud tõendeid selle kohta, et kui komisjon palus liikmesriikidel uuesti kinnitada toetust projektidele, oleksid liikmesriigid tutvunud EIP nõuetele vastavuse aruannetega. Enamik liikmesriike taotles pärast rahastamisotsust juurdepääsu EIP konfidentsiaalsetele toimikutele.

75

Programmi „NER300“ projektide valimise ja rahastamise protsess oli keeruline ja pikaajaline, kuid selle raames ei suudetud käsitleda põhiküsimust: kas projektid on majanduslikult tasuvad. Protsessi ülesehituses ei pandud ka piisavalt rõhku projektide võrreldavale kvaliteedile, innovatsioonitasemele ega rahalisele tasuvusele. Samuti on tähtis, et toetust eraldavad asutused (s.o komisjon ja liikmesriigid / kliimamuutuste komitee) oleksid enne rahastamisotsuste tegemist ja projektide elluviijatega lepingute sõlmimist täielikult teadlikud projektidega seotud riskidest, mis tuvastati nõuetele vastavuse hindamises. Kokkuvõttes võisid need tegurid vähendada kindlust selle kohta, kas need projektid võiksid täita kavandatud eesmärgid (programmi piirangute raames).

Programmi „NER300“ otsuste tegemises osaleb mitu poolt

76

Programmi „NER300“ juhtimismudeli kohaselt vastutab komisjon kogu programmi eest ja juhib liikmesriikide ja kliimamuutuste komiteega peetavat arutelu.

77

Kuigi komisjonil on üldine koordineeriv roll, ei saa ta projektide edenemise kohta ilmtingimata täielikku ja õigeaegset teavet. Liikmesriigid saadavad komisjonile igal aastal konfidentsiaalseid eduaruandeid. Iga-aastase aruande vormis ei nõuta teavet liikmesriigi eraldatud rahastamise ja projekti finantskava kohta. Seega on selline teave komisjonile kättesaadav ainult siis, kui liikmesriik selle vabatahtlikult sinna lisab.

78

Liikmesriigid ei saa otse vastata projektide olulise muutmise taotlustele, sest komisjonil on oma osa nende läbivaatamisel ja heakskiitmisel⁵². Komisjoni roll selles tuleneb asjaolust, et rahastamisotsust mõjutavad olulised muudatused (nt projekti suurus, ulatus, vahe-eesmärkide saavutamise tähtajad) tuleb heaks kiita komiteemenetluse kaudu. Enne kui liikmesriigid võivad teha projektide elluviijatega sõlmitud lepingutes muudatusi, peab komisjon vastu võtma rakendusotsused, millega muudetakse asjakohast rahastamisotsust. See on vaevarikas menetlus, mis hõlmab komisjoni, liikmesriikide alalisi esindusi ja projektide rahastajaid.

79

Arvestades tehnoloogia ja turgude kiiret arengut, peavad korraldusasutused uuenduslike projektide puhul kiiresti reageerima ja otsustama. Programmi „NER300“ juhtimismudel ei vasta piisavalt nendele vajadustele ja on liiga keerukas. Komisjon kinnitas seda ka ELi HKSi IV etapi läbivaatamise jaoks koostatud mõjuhindamises (2021–2030)⁵³.

Programmi „NER300“ ülesehituse muud aspektid aeglustasid muutuvatele oludele reageerimist

80

Vähese süsinikdioksiidiheitega energeetikasektori näidisprojektidega kaasneb palju riske. Järelikult on projektide muutmise või läbikukkumise tõenäosus palju suurem kui väljakujunenud tehnoloogiaid hõlmavate projektide puhul (näiteks ei suudeta leida rahastamist või toota loodetud koguses energiat). Seetõttu peaks sellist tüüpi investeeringuid toetavate avaliku sektori rahastamisprogrammide ülesehitus võimaldama korraldusasutustel leida paindlikke ja kiireid lahendusi, et programmide eesmärgid saaksid õigel ajal täidetud.

Tehnoloogiale eelnevalt kehtestatud kriteeriumid vähendasid programmi tasandil paindlikkust

81

Komisjon eraldas projektidele programmi „NER300“ toetuse eelnevalt kehtestatud tehnoloogiakategooriate ja lävendite loetelu põhjal. See 2009. aasta loetelu võeti aluseks mõlemas konkursivoorus, mis toimusid kaheaastase ajavahemiku jooksul. Seega ei nähtud õigusraamistikus ette selle loetelu tulevasi läbivaatamisi ega kohandamist.

82

Turgudel ja tehnoloogiasektorites toimunud arengu tõttu on projektid, mis liigitati nende heakskiitmise ajal (2012. ja 2014. aastal) oma kategoorias esimesteks turuletulijateks, sageli juba enne nende käivitamist uuenduslikkuse poolest ületatud. Mõnel juhul toimub see väga kiiresti. Sellekohane näide on esitatud 10. selgituses.

83

Seega on toetusprogrammi väga konkreetsete tehnoloogiakriteeriumide eelneval kindlaksmääramisel teatavad piirangud. Turgude ja tehnoloogia kiire muutumise tõttu ei pruugi nende kriteeriumide alusel valitud projektid olla nii murrangulised kui loodetud, eriti juhul, kui esineb viivitusi.

Vajati lahendusi, millega tagada, et osalemisest loobunud projektide kasutamata vahendid kulutatakse tulemuslikult kiireloomulist lahendust vajavatele ELi prioriteetidele

84

Programmi „NER300“ eeskirjades sätestati, et pärast 31. detsembrit 2015 antakse ülejäänud vahendid liikmesriikidele. Hoolimata programmi „NER300“ käsitleva otsuse varasemast muudatusest, mis hõlmas tähtaegade edasi lükkamist kahe aasta võrra, lahkus programmist „NER300“ ka 2016. aastal projekte, sest need ei suutnud kinni pidada lõpliku investeerimisotsuse tegemise tähtajast. Komisjon ei saanud asendada neid EIP kontrolli läbinud projektidega, sest teise konkursivooru järel ei koostatud adekvaatset nimekirja asjakohastest varuprojektidest. Ühtlasi polnud programmi „NER300“ õigusraamistikus võimalust korraldada täiendav konkurss. Projektide loobumise tõttu on 2018. aasta keskpaigaks tõenäoliselt kogunenud vähemalt 840 miljonit eurot kasutamata vahendeid (40% eraldatud 2,1 miljardist eurost)⁵⁵.

85

Selles kontekstis otsustas⁵⁶ komisjon kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega, et esimeses konkursivoorus kasutamata jäänud 436 miljonit eurot võib kasutada EIP juhitavate rahastamisvahendite täiendamiseks⁵⁷. See võimaldab kasutada programmi „NER300“ kulutamata vahendeid programmiga seotud tegevuses kuni Innovatsioonifondi kasutuselevõtmiseni. Siiski ei ole nende vahendite olemus ja eesmärgid samad, mis programmi „NER300“ puhul⁵⁸. Programmi „NER300“ vahendite kasutamise aruandekohustusega seotud probleemid, millele kontrollikoda järgmises osas tähelepanu pöörab, tekivad ka siis, kui kõnealused vahendid suunatakse rahastamisvahenditesse.

Koordineerimis- ja aruandluskorda tuleb parandada

86

ELis on palju vahendeid ja programme, millel on programmiga „NER300“ sarnased eesmärgid (vt V lisa). Seda keerukat süsteemi arvesse võttes uuris kontrollikoda, kas komisjon ja liikmesriigid tegid edusamme vähese süsinikdioksiidiheitega energeetikasektori innovatsiooni käsitlevate Euroopa avaliku ja erasektori meetmete kooskõlastamisel. Samuti uuris kontrollikoda, kas programmide eest puhta energia alase innovatsiooni kiirendamise valdkonnas vastutavad komisjoni talitused teevad tõhusat koostööd, et koordineerida käimasolevate programmide, näiteks programmi „NER300“, programmi „Horisont 2020“ ja InnovFini energia näidisprojektide juhtimist, ning kasutavad ära ühist oskusteavet, et töötada välja sidusad rahastamispaketid ja -lahendused. Lisaks hinnati, kuidas liikmesriigid ja komisjon annavad aru programmi „NER300“ juhtimisest ja tulemustest.

Kuigi progress on kavandatust aeglasem, saab SET-kava alusel Euroopas koordineerimist parandada

87

Hea koordineerimine tekib siis, kui komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, et saavutada tõhus vertikaalne (komisjoni ja asjaomaste riiklike ametiasutuste vahel) ja horisontaalne (komisjoni asjaomaste talituste vahel ja asjaomaste riiklike teenistuste vahel ning väliste sidusrühmadega) koordineeritus⁵⁹. Sellise koordineerimise saavutamiseks ELis on tähtis algatus (integreeritud) SET-kava, mille nõukogu kiitis heaks 2008. aastal ja mida komisjon ja liikmesriigid viivad ellu vabatahtlikul alusel. SET-kavaga püütakse ka suhelda tööstus- ja teadusringkondade sidusrühmadega selleks aastate jooksul väljakujunenud platvormide kaudu.

88

SET-kava ei ole rahastamisvahend, selle eesmärk on koordineerida ja kooskõlastada asjakohaseid ELi, riiklikke ja erasektori finantsressursse. Liikmesriigid osalevad komisjoni juhitavas juhtrühmas ja töörühmades. Komisjonis on SET-kavaga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, energeetika peadirektoraat ja Teadusuuringute Ühiskeskus. Komisjon ja liikmesriigid vaatasid SET-kava läbi 2015. aastal, et viia see kookõlla energialiidu teadus- ja innovatsiooniprioriteetidega.

89

Kontrollikoja külastuste käigus konsulteeritud liikmesriikide esindajad hindasid positiivselt oma kogemust SET-kavaga⁶⁰. Siiski teatasid nad, et esialgne soov – saavutada asjakohaste energiainnovatsiooni meetmete ühine kavandamine ja rahastamine – on endiselt väga keeruline ülesanne.

90

Alates 2015. aastast kasutusele võetud integreeritud SET-kava raames lõi juhtrühm 14 ajutist töörühma, et töötada välja rakenduskavu, mis tuli kinnitada 2017. aasta novembris. Juhtrühm kinnitas ja avaldas 2017. aasta lõpus viis rakenduskava⁶¹. Juhtrühm ei olnud selleks ajaks veel otsustanud, kuidas nende edusammudest aru anda.

91

Komisjon palus liikmesriikidel edasi tegutseda ühise kavandamise ja rahastamise eesmärgi nimel. Liikmesriigid ei nõustunud eraldama nendele rakenduskavadele riiklikke vahendeid. SET-kava rakenduskavadele ei ole finantsvahendeid eraldanud ka energiatehnoloogia ja innovatsiooni platvormides (ETIPid) esindatud erasektori sidusrühmad.

92

Kuigi kliimameetmete peadirektoraadil on koordineeriv roll Euroopa suurimas energianäidisprojektide programmis ja tähtis osa SET-kava eesmärkide elluviimisel, liitus peadirektoraat SET-kava juhtrühmaga alles 2016. aasta oktoobris. Peadirektoraat ei osalenud programmi „NER300“ ulatust ja tulevast Innovatsioonifondi käsitlevates ajutistes töörühmades. Kliimameetmete peadirektoraat korraldas 2017. aastal eraldiseisvad põhjalikud sidusrühmade ümarlauakohtumised taastuvenergia, energiamahukate tööstusharude ja süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkondade esindajatega, et arutada tulevase Innovatsioonifondi ülesehitust.

93

2015. aasta integreeritud SET-kava eesmärgid kooskõlastati energialiidu prioriteetidega ja kavas mööndi, et selle kasutuselevõtmisest saadik 2008. aastal ei ole teatavate peamiste eesmärkide vallas edusamme tehtud. Et struktuurne ja korrapärane eduaruandlus selgesti mõõdetavate tulemuste kohta puudub, on raske tuvastada, milline on SET-kava koostööst saadav otsene kasu.

Komisjoni talitused peavad parandama komisjonisisest koordineerimist ja vähese süsinikdioksiidiheitega näidisprojektidele antava ELi toetuse sidusust

94

Komisjon avaldas 2009. aastal teatise vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava)⁶², milles tugineti 2008. aastal sõnastatud SET-kava eesmärkidele. Et leida suurte näidisprojektide rahastamiseks rohkem vahendeid, soovis komisjon otsida uusi viise erinevate allikate ja vahendite, näiteks toetuste, laenude ja laenutagatiste võimaluste ühendamiseks. Komisjon märkis, et EIP-l võiks olemasolevate vahendite koordineerimise ja kättesaadavuse täiustamisel olla esmatähtis osa, viidates eelkõige seitsmendast raamprogrammist toetatud riskijagamisrahastule (RSFF).

Programmi „NER300“ ja teiste ELi toetusprogrammide vastastikune täiendavus

95

Komisjon sedastas programmi „NER300“ 2010. aasta mõjuhindamises⁶³, et programm „NER300“ peab täiendama teadusuuringute raamprogrammi (st 2007.–2013. aasta raamprogrammi) ja kaasama viimistletumaid projekte.

96

Seitsmendat raamprogrammi (ja hiljem aastatel 2014.–2020. programmi „Horisont 2020“) viidi alates aastast 2009/2010 ellu paralleelselt programmiga „NER300“ ja EEPRiga. Kui komisjon 2010. aastal programmi „NER300“ kasutusele võttis, ei olnud teadusuuringute programmide roll energeetikasektori tutvustustegevuse rahastamises väga hästi kindlaks määratud. Kontrollikoda leidis, et seitsmendast raamprogrammist programmini „Horisont 2020“ suurenes nii toetust saavate suurte energeetikasektori näidisprojektide arv kui ka üksiktoetuste summa. Programmi „Horisont 2020“ raames on sellisele projektile kättesaadav suurim üksiktoetus veidi alla 40 miljoni euro⁶⁴, programmi „NER300“ raames aga oli keskmine toetussumma 54 miljonit eurot. Programmi „Horisont 2020“ konkreetne eesmärk on rahastada suuremaid projekte kui seitsmenda raamprogrammi raames, et avaldada suuremat mõju. Seega on tähtis seirata, kas programm „Horisont 2020“ (ja sellele pärast 2020. aastat järgnev programm) ja programm „NER300“ (ja sellele 2021. aastast järgnev programm) täiendavad teineteist või rahuldavad eri vajadusi ning kuidas need omavahel toimivad.

Programm „NER300“ ja rahastamisvahendid

97

Programmi „NER300“ käsitlevas otsuses viidati ka võimalusele ühitada programmi „NER300“ vahendid riskijagamisrahastu laenuvõimalustega⁶⁵. Sellest rahastust toetati tõepoolest mitut taastuvenergia näidisprojekti. Kuigi see on näide komisjoni ja EIP koostööst muude rahastamislahenduste väljatöötamisel, ei hõlmanud need ühtki programmi „NER300“ projekti. Järelikult ei toimunud nende kahe programmi pakutavate toodete ühitamist.

98

Riskijagamisrahastule järgnes praegusel programmitöö perioodil (2014–2020) InnovFin. InnovFini üks temaatiline valdkond on energeetikasektori näidisprojektid⁶⁶. Komisjon võttis selle uue rahastamisvahendi kasutusele, et toetada nt programmi „NER300“ toetatavaid projekte, mille finantskavandamises esines tol ajal viivitusi.

99

Hoolimata kirjeldatud püüetest pakkuda näidisprojektide jaoks rohkem finantstooteid ja komisjoni lisavahendeid (vt 11. selgitus), ei olnud käesoleva auditi lõpetamise ajaks laenulepingut sõlminud mitte ükski programmi „NER300“ kümnest projektist, mis olid 2017. aasta lõpu seisuga InnovFinist laenu taotlenud. Programmi „NER300“ näidisprojektide eripära (näiteks suuremad tehnoloogilised ja finantsriskid kui väljakujunenud tehnoloogiat kasutavatel projektidel, ebakindlus loodetud toodangu ja tulu saavutamisel) tõttu on nendel projektidel raske täita panga nõuetele vastavuse standardnõudeid.

Innovatsioonifond ja vastastikuse täiendavuse tagamine pärast 2020. aastat

100

Kliimameetmete peadirektoraat korraldas 2017. aastal sidusrühmade ümarlauakohtumised, et õppida programmi „NER300“ kogemusest ja valmistada ette uue Innovatsioonifondi ülesehitus. Lisaks soovisid sidusrühmad luua segarahastamisprogrammi, mis hõlmab rahastamisvahendite toetamist ja millest antakse investeerimistoetust projektide arendamise varasemateks etappideks.

101

Lõpparuandes⁶⁹ soovitati, et Innovatsioonifond peaks peamiselt pakkuma toetusi, mida täiendatakse osaliste toetuste ja/või maandatud riskiga laenude või omakapitaliga ning projektide varastes etappides peaks toetusmäär olema kõrgem. Aruandes toonitati ka seda, et uus fond ei tohiks olemasolevaid ELi ja riiklikke rahastamisprogramme täiendada ega nendega kattuda; konkreetsete näidetena mainiti programmi „Horisont 2020“, InnovFini, Euroopa ühendamise rahastut ning Euroopa Investeerimisfondist ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist antavat riskikapitali.

102

Järelikult hindab nii kliimameetmete peadirektoraat kui ka teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, kuidas paremini kavandada asjakohaseid vähese süsinikdioksiidiheitega energeetikasektori näidisprojektide peamisi toetusmehhanisme (s.o Innovatsioonifondi ja programmi „Horisont 2020“ toetusega kombineeritud InnovFini energia näidisprojektide rahastut). Programmi „NER300“ kasutuselevõtmisest alates on samuti suurenenud programmi „Horisont 2020“ toetused energeetikasektori kaugemale arenenud näidisprojektidele (sealhulgas programmist InnovFini energia näidisprojektide rahastule tehtud maksete toel). Ei ole selge, kas programm „NER300“ (ja Innovatsioonifond) ning programm „Horisont 2020“ / üheksas raamprogramm (sealhulgas nende maksed rahastamisvahenditesse) täiendavad teineteist piisavalt, et põhjendada selliste paralleelsete avaliku sektori rahastamist pakkuvate programmide olemasolu, millel on erinevad (komisjoni) korraldus- ja järelevalveüksused.

103

Kokkuvõttes ei ole komisjon veel täitnud 2009. aastal püstitatud ja 2016. aastal⁷⁰ korratud eesmärki võimaldada sidusalt ja paremini suunata suurte näidisprojektide kindlate arenguetappide toetamiseks eraldatud vahendeid ja finantstooteid, sealhulgas ELi toetusi, laenutooteid ja omakapitali.

Programmi „NER300“ aruandluskord ei ole piisavalt selge

104

Programmi „NER300“ vahendid ei kuulu Euroopa Liidu üldeelarvesse ja seega ei kohaldata nende haldamise suhtes ELi finantsmäärust. Tegemist on ELi poliitikavahendi (s.o ELi HKS) abil teenitud liikmesriikide tuluga. Programmi „NER300“ õiguslikus aluses (s.o HKSi direktiivis ja programmi „NER300“ käsitlevas otsuses) ei viidata sõnaselgelt finantskontrollile (näiteks maksete puhul) ega (sise-või välis-)audititele.

105

Riiklikud kontaktpunktid, millega kontrollikoda auditi käigus konsulteeris, pidasid üldjuhul programmi „NER300“ vahendeid ELi vahenditeks⁷¹. Õigusaktides ei nõuta, et komisjon peaks täieliku avaliku aruandekohustuse tagamiseks andma igal aastal aru programmi tegevus- või finantstulemustest. Nende vahendite komisjonipoolse haldamise kohta ei ole kehtestatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. EIP esitab komisjonile konfidentsiaalseid finantsaruandeid oma tegevuse kohta programmi „NER300“ varade valitsemisel ning kajastab need vahendid bilansivälise kirjena, mida hallatakse kolmanda poole ülesandel⁷². Komisjon ei kajasta programmi „NER300“ vahendeid ELi bilansis.

106

Kokkuvõttes ei ole programmi „NER300“ finantskontrolli ja aruandluskord piisavalt selged. Selline kord on vajalik, tagamaks mööndusteta, et programmi juhtimisega tegelevad üksused juhiksid neid avaliku sektori vahendeid usaldusväärselt.

107

Kõrgetasemeline omavahendite töörühm märkis 2016. aastal, et uute omavahendite leidmise üks võimalus oleks võtta kasutusele Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist (ELi HKS) saadud tulu⁷³.

Järeldused ja soovitused

108

Kuigi kontrollikoda tunnistab, et kõnealuses valdkonnas olid pärast 2008. aastat rasked turutingimused, järeldab ta kokkuvõttes, et EEPR ja programm „NER300“ ei toetanud kavandatud edenemist, et tõestada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning mitme uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia ärilist tasuvust.

109

EEPR ei täitnud oma kaugeleulatuvaid eesmärke süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkonnas, sest ükski ELi vahendeid saanud projekt ei tutvustanud tehnoloogiat tööstuslikus mahus (vt punktid 20–22). Kuuest kaasrahastatud projektist viit ei viidud ellu.

110

Avamere tuuleenergia projektidele antud EEPRi toetuse eesmärk oli paigaldada uuenduslikud tuulikud ja alusstruktuurid, suurendades samas liikmesriikidevahelisi võrguühendusi. Programm edendas seda kiiresti arenevat sektorit, hoolimata paljudest viivitustest ja sellest, et kaks projekti katkestati (vt punktid 23–26).

111

Kontrollikoda leidis, et ka programmi „NER300“ raames ei viida edukalt ellu ühtki süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojekti (vt punktid 28–30). Ainus süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekt, millele komisjon 2014. aastal vahendid eraldas, seiskas tegevuse pärast seda, kui liikmesriik lõpetas 2015. aastal selle toetamise riiklikest vahenditest. Seepärast ei jõutud projekti suhtes teha lõplikku investeerimisotsust ja see tõenäoliselt ei osale 2018. aastal programmis „NER300“.

112

Programm „NER300“ ei ole graafikus ka kavandatud mõju avaldamisega uuenduslikele taastuvenergiatehnoloogitatele, mis ei olnud veel turul kättesaadavad ajal, kui komisjon projektid välja valis (vt punktid 31–36). Hoolimata 2015. aasta otsusest lükata kõik tähtajad kaks aastat edasi, oldi 2018. aasta alguseks loobutud seitsme projekti elluviimisest. Need projektid ei kasuta määratud toetusi ega tooda loodetud puhast energiat.

113

Seoses ebaõnnestumiste ja viivituste põhjustega leidis kontrollikoda, et EEPRist ja programmist „NER300“ toetatud uuenduslikke vähese süsinikdioksiidiheitega energiaprojekte mõjutasid ebasoodsad investeerimistingimused (vt punktid 37–55). Kui osa investeerimistingimusi tuleneb üldisest majanduslikust arengust, siis teised määravad või neid mõjutavad poliitikakujundajad. Pikaajaliste kliima- ja energiastrateegiate ning nende aluseks olevate poliitikameetmete, eeskirjade ja avaliku sektori finantstoetusega seotud ebakindlus vähendas projektide suutlikkust kaasata erasektori investeeringuid ja jõuda õigel ajal lõpliku investeerimisotsuseni (vt punktid 41–48).

114

Lisaks majanduslikele ja muudele eespool nimetatud teguritele takistas ELi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektide teostamist kõige enam ELi HKSi süsinikdioksiidi heitkoguste hinna langus alates 2011. aastast (vt punktid 49–55). See mõjutas negatiivselt süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektide juba niigi riskantseid ärimudeleid, mille põhjal oli komisjon 2009. aastal määranud EEPRi toetused. Madalad hinnad tõid kaasa ka selle, et programmi „NER300“ toetussummad olid oodatust väiksemad, tekitades veelgi suurema rahastamispuudujäägi.

115

Projektid muutis mittetasuvaks ka asjaolu, et ükski EEPRi projekt ei saanud 2012. aastaks programmi „NER300“ ega riiklike programmide kaudu avalikult sektorilt piisavalt suurt rahalist toetust. Komisjon pingutas selle nimel, et süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektide töö võiks jätkuda, kuid ei peatanud ega lõpetanud sellel ajal nende projektide rahalist toetamist, mis lõpuks ebaõnnestusid.

116

ELil vähese süsinikdioksiidiheitega energiatootmisele üle minna aitavad uuenduslikud energeetikaprojektid vajavad paremat investeerimiskliimat. Selles kontekstis nähti energialiidu juhtimise määruse ettepanekus ette, et taastuvenergia kasutamise edendamiseks ja toetamiseks ning heitkoguste täiendavaks vähendamiseks koostaksid liikmesriigid ja esitaksid komisjonile riiklikud kliima- ja energiakavad, milles kirjeldatakse nende pikaajalisi vähese süsinikdioksiidiheite arengustrateegiad (vt 7. selgitus) ja mis tuginevad stabiilsetele poliitikameetmetele ja eeskirjadele⁷⁴. Komisjoni roll on kontrollida liikmesriikide kavu ja aruandlust, et teha kindlaks, kas need sisaldavad kõiki nõutavaid osi. Komisjon peaks kasutama seda teavet ELi rahalise toetuse eraldamisel.

1. soovitus. Suurendada võimalusi anda uuenduslikele vähese süsinikdioksiidiheitega energiaprojektidele mõjusat ELi toetust

Vähese süsinikdioksiidiheitega energeetikasektori näidisprojektidele antava liidu finantstoetuse tulemuslikkuse suurendamiseks peaks komisjon (olukorras, kus loodava Innovatsioonifondi või muude asjaomaste keskselt juhitud ELi programmide raames esitatakse rahastamiseks suuri kapitalimahukaid projekte, mis vajavad kombineeritud riiklikku ja ELi toetust) hindama nende vastavust riiklikele kliima- ja energeetikakavadele ning tagama, et liikmesriigid võtaksid enne ELi vahendite eraldamist siduvad ja läbipaistvad kohustused.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021. aasta lõpp.

117

Kontrollikoda leidis ka, et teatud aspektid programmi „NER300“ ülesehituses piirasid komisjoni ja liikmesriikide suutlikkust reageerida tõhusalt muutuvatele oludele (vt punktid 56–85).

118

Programmile „NER300“ valitud mudelit, mille alusel anti projektidele avaliku sektori rahalist toetust alles pärast nende käivitamist, ei põhjendatud piisavalt vajaduste hindamistega ja asetati suurem osa riskist projektide elluviijatele. Enne programmi „NER300“ loomist (HKSi direktiiv) ei hinnatud selgelt, millist tuge vajaksid mitmesugused taastuvenergia ja süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate varajased näidisprojektid olukorras, kus nende ees seisab kogu ELis palju erinevaid investeerimisalaseid ja õiguslikke takistusi. Uue Innovatsioonifondi jaoks 2018. aastal vastu võetud õigusliku aluse eesmärk on lahendada riskide maandamise probleem (vt punktid 57–65).

119

Programmi „NER300“ projektide valiku- ja otsustusprotsess olid keerukad (vt punktid 66–75). Komisjoni ja liikmesriikide kohaldatud projektide valimise ja toetuse eraldamise protsessis pöörati liiga vähe tähelepanu projektide võrreldavale kvaliteedile ning rahalisele ja majanduslikule tasuvusele. Lisaks ei suutnud kontrollikoda kindlaks teha, kas liikmesriigid olid piisavalt teadlikud EIP määratletud riskidest ja soovitustest enne, kui nad kinnitasid järjestatud projektid, mille kohta komisjon võis rahastamisotsuse teha. Need tegurid vähendasid kindlust selle kohta, kas need projektid võiksid täita programmi piires kavandatud eesmärgid. Ühtlasi on võimalik parandada programmi „NER300“ otsustusprotsessi, eriti seoses taotlustega teha projektides suuri muudatusi, mille tõttu tuleb nüüd õigusakte muuta.

2. soovitus. Uue Innovatsioonifondi projektide valiku- ja otsustusprotsessi täiustamine

Arvestades kavatsust luua 2021. aastal uus Innovatsioonifond, peaks komisjon võrreldes programmiga „NER300“ täiustama projektide valimiku- ja otsustusprotsessi ülitähtsaid elemente. Eelkõige peaks komisjon

1. kehtestama kriteeriumid toetuse äravõtmiseks juhtudel, kui projekt ei täida kokkulepitud vahe-eesmärke;
2. hindama projektide majandusliku tasuvuse (nn pangakõlblikkuse) aspekte, sealhulgas 1. soovituses viidatud aspekte;
3. määratlema igale nõuetele vastavuse / rahastamiskriteeriumile täpsed ja mõõdetavad lävendid;
4. tegema nõuetele vastavuse hindamise tulemused enne rahastamisotsuse langetamist kättesaadavaks ainult asjaomase liikmesriigi ametiasutustele;
5. toetama projekte, mille valikumenetlus näitas, et projekt aitab tõenäoliselt kõige rohkem kaasa ELi prioriteetide saavutamisele;
6. lihtsustama projektimuudatuste taotlemise korda, et see ei tingiks komisjoni õigusaktide muutmist.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020. aasta lõpp.

120

Programmi „NER300“ ülesehituses oli ka aspekte, mis aeglustasid muutuvatele oludele reageerimist (vt punktid 80–85). Eelnevalt, 2009. aastal kehtestatud tehnoloogiaalaste kriteeriumide kasutamine piiras programmi suutlikkust reageerida turu ja tehnoloogia arengule. Viivituste korral ei pruugi nende kriteeriumide alusel valitud projektid olla nii murrangulised kui loodetud.

121

Et projektid loobusid programmis osalemisest, sest nad ei pidanud kinni programmi (pikendatud) tähtaegadest, otsis komisjon lahendusi, et eraldada suured kulutamata toetussummad teistele programmidele ja tagada, et neid saaks kasutada uuenduslikesse projektidesse tehtavate investeeringute suurendamiseks. Nende programmide olemus ja eesmärgid ei ole samad nagu programmil „NER300“ ning vaja on tagada nende vahendite kasutamise alane aruandekohustus.

3. soovitus. Innovatsioonifond peab olema paindlik, et reageerida turu ja tehnoloogia arengule

Komisjon peaks tagama, et Innovatsioonifondi ülesehitus võimaldaks tehnoloogia arengule ja projektide loobumisele programmist reageerida paindlikumalt kui programmi „NER300“ ülesehitus.

Sellisteks meetmeteks võivad olla:

1. rahastamiskõlbliku tehnoloogia ja lävendite paindlik määratlemine ja ajakohastamine;
2. jooksvalt projektikonkursside korraldamine ja rahastamisotsuste tegemine.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021. aasta lõpp.

122

ELi energiainnovatsiooni toetatakse mitme rahastamismehhanismiga. Selle taustal leidis kontrollikoda, et tuleb parandada puudused koordineerimises ja aruandluses (vt punktid 86–107).

123

Kuigi progress on kavandatust aeglasem, saab SET-kava alusel paremini kooskõlastada Euroopa avaliku ja erasektori meetmeid vähese süsinikdioksiidiheitega energeetikasektori innovatsiooni valdkonnas. SET-kava tuli 2015. aastal muuta, et kooskõlastada algne SET-kava energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooniprioriteetidega, ning läbivaatamisel mööndi, et mõne peamise eesmärgi täitmisel ei ole tehtud edusamme. Ometi on endiselt raske selgesti määratleda ja mõõta kasu, mis tuleneb otseselt SET-kava raames tehtud koostööst (vt punktid 87–93).

124

Lisaks leidis kontrollikoda, et komisjonis oli puudusi puhta energia alase innovatsiooniga tegelevate talituste vahelises koordineerimises, mistõttu ei pruugi komisjon suuta sidusamalt ja tõhusamalt kombineerida avaliku sektori vahendeid ja finantstooteid, mis on mõeldud suurtele näidisprojektidele kindlate etappide toetamiseks (vt punktid 94–103).

125

Ükski programmi „NER300“ projekt ei olnud 2017. aasta lõpuks saanud laenu EIP valitsetavatest rahastamisvahenditest, millega toetatakse energeetikasektori näidisprojekte. Nende projektide eripära tõttu on neil raske täita panga nõuetele vastavuse standardnõudeid. Komisjoni eri talitused hindavad, kuidas paremini kavandada oma peamisi rahastamismehhanisme. Programmist „Horisont 2020“ viimistletumatele energeetikasektori näidisprojektidele antava toetuse suurendamisega tekib küsimus, kas programm „NER300“ (ja tulevane Innovatsioonifond) ja programm „Horisont 2020“ / üheksas raamprogramm (sealhulgas nende maksed rahastamisvahenditesse) täiendavad teineteist piisavalt, et põhjendada erinevate korraldusüksuste ja järelevalveorganitega paralleelsete programmide võimalikku olemasolu tulevikus.

126

Praegu toimuvad läbirääkimised uue mitmeaastase finantsraamistiku ja programmi „Horisont 2020“ lihtsustamise üle ning arutelu ELi rahanduse tuleviku teemal. Need annavad võimaluse välja selgitada, millised programmid sobivad kõige paremini vähese süsinikdioksiidiheitega energeetikasektori näidisprojektide (eri etappide) toetamiseks ja kuidas saavutada koostoime nende rahastamisprobleemide lahendamiseks.

4. soovitus. Parem koordineerimine komisjonis, et jagada ELi toetusi sidusamal viisil

Selleks et edendada vähese süsinikdioksiidiheitega energeetikasektori innovatsiooni toetamise sidusust ja tulemuslikkust, peaksid asjaomased komisjoni talitused (eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, energeetika peadirektoraat, kliimameetmete peadirektoraat, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat ning majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat)

1. viima läbi talitusteülesed hindamised, tõestamaks, et Innovatsioonifond, programm „Horisont 2020“ ja InnovFini energia näidisprojektide rahastu (ja nendele pärast 2020. aastat järgnevad programmid) täiendavad üksteist ning toetavad sidusalt vähese süsinikdioksiidiheitega energeetikasektori näidisprojekte;
2. ühtlustama programmide vahel projektide valimise protsessi,⁷⁵ et vähendada ebatõhusust ja kattumisi.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021. aasta lõpp.

127

Viimaseks on oluline mainida, et programmi „NER300“ aruandlus- ja finantskontrolli kord ei ole piisavalt selge, tõendamaks, et programmi juhtivad üksused tagavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kasutamise (vt punktid 104–107).

5. soovitus. Aruandekohustuse tagamine

Arvestades Innovatsioonifondi loomist 2021. aastal, peaks komisjon võrreldes programmiga „NER300“ täiustama juhtimise ja aruandluse ülitähtsaid elemente, seejuures eelkõige

1. täpsustama sätteid Innovatsioonifondi ja programmi „NER300“ kasutamata vahendite omamise ja neid puudutava aruandekohustuse kohta;
2. tagama, et kõik komisjoni hallatavad vahendid on lisatud eelarvesse ja bilanssi, ning et igal aastal auditeerivad neid ja annavad neile heakskiidu Euroopa Parlament ja nõukogu;
3. lisama õigusraamistikku sätted korrapäraste eduaruannete esitamise kohta eelarvepädevatele institutsioonidele.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021. aasta lõpp.

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Nikolaos Milionis, võttis käesoleva aruande vastu 5. septembri 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.

Mõisted

Kliimamuutuste komitee: vt „komiteemenetlus“.

Komiteemenetlus: menetlus, mille kaudu Euroopa Komisjon rakendab ELi seadusandja poolt talle antud rakendamisvolitusi, abiks ELi riikide esindajatest koosnevad komiteed. Need komiteemenetluse komiteed, mille eesistujaks on komisjoni ametnik, avaldavad arvamust komisjoni koostatud rakendusaktide ettepanekute kohta¹. Programmiga „NER300“ tegeleb kliimamuutuste komitee.

Lõplik investeerimisotsus: ettevõtte juhatus teeb lõpliku investeerimisotsuse energeetikaprojekti kohta pärast seda, kui on läbi viinud projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringu, saanud kõik vajalikud load ja kinnitanud kogu investeeringu rahastamisallikad. Kui juhatus teeb lõpliku investeerimisotsuse, võivad alata projekti kavandamis-, hanke- ja ehitustööd.

Nõuetele vastavuse hindamine: käesoleva aruande tähenduses EIP hinnang programmi „NER300“ rahastamise saamiseks esitatud projektitaotluse tehnilise teostatavuse ja rahalise tasuvuse kohta.

Pangakõlblikkus: projekti pangakõlblikkus on tavaliselt panga kasutatav kriteerium: et projekt oleks pangakõlblik, tuleb näidata, et see teenib piisavalt tulu.

Rahastamisvahend: rahastamisvahendeid kasutatakse ELi eelarvest rahalise toetuse andmiseks laenu, tagatise ja omakapitaliinvesteeringuna (või kvaasiomakapitalina), et toetada projektide elluviimist². Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi nr 32 kohaselt on rahastamisvahend „[---] igasugune leping, millega tekib ühele (majandus)üksusele finantsvara ja teisele (majandus)üksusele finantskohustis või omakapitaliinstrument“.

Süsinikdioksiidi kogumine, kasutamine ja säilitamine: tegevus, mille uuringuid rahastavad nüüd ELi teadusuuringute programmid. Kui kogutud süsinikdioksiidi kasutatakse tööstuslike või keemiliste protsesside lähteainena, võib sellest saada kaubeldav ja tulutoov kaup.

Uute osalejate reserv: ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) raames perioodiks 2013–2020 loodud ühenduseülene reserv, mille suurus on 780 miljonit saastekvooti. Nimetatud aja jooksul võivad ELi HKSi ettevõtjad taotleda reservist saastekvootide eraldamist. Reservi saastekvoote jagatakse taotluste laekumise järjekorras. 2012. aastal eraldati sellest programmi „NER300“ rahastamiseks 300 miljonit saastekvooti.

Lühendid

EEA: Euroopa Keskkonnaamet

EEPR: Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava

EFSI: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ehk Junckeri plaan)

EIP: Euroopa Investeerimispank

ELi HKS: Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem

ESIF: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

ETIP: Euroopa tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvorm

FP6/FP7/FP9: teadusuuringute 6., 7., ja 9. raamprogramm

IPCC: valitsustevaheline kliimamuutuste rühm

IRENA: Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur

JRC: Teadusuuringute Ühiskeskus

LHÜ: ELi saastekvoot

NER300: uute osalejate reserv 300

RSFF: riskijagamisrahastu

Järelmärkused

¹ https://eur-lex.europa.eu/summary/glossary/comitology.html?locale=et.

² Vt kontrollikoja eriaruanne nr 19/2016: „ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu: programmitöö perioodil 2007–2013 saadud õppetunnid“.

³ Punkt 45, Euroopa Ülemkogu Brüsselis, 19.–20. juuni 2008, eesistujariigi 17. juuli 2008. aasta järeldused, 11018/1/08.

⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 200, 31.7.2009, lk 31).

⁵ 26. novembri 2008. aasta teatis KOM(2008) 800 (lõplik), „Euroopa majanduse taastamise kava“.

⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELT L 140, 5.6.2009, lk 63).

⁷ Komisjoni 3. novembri 2010. aasta otsuse 2010/670/EL, millega nähakse ette kriteeriumid ja meetmed, et rahastada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ tööstuslikke näidisprojekte, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning näidisprojekte, mis tutvustavad taastuvenergiaga seotud innovatiivseid tehnoloogialahendusi (NER300 otsus) (ELT L 290, 6.11.2010, lk 39), põhjendus 10.

⁸ Komisjoni teatis KOM(2009) 519/4 vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava).

⁹ Nende hulka kuuluvad toetuskõlblike projektide kindlaksmääramine projektidega õiguslikult siduvate instrumentide (lepingute) sõlmimine ja juhtimine, projektide seire, komisjoni teavitamine ja EIP tehtud maksete edastamine projektidele. Ülevaade on esitatud põhiteksti joonisel 10.

¹⁰ 38 taastuvenergiaprojekti ja üks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekt.

¹¹ Tänu sellisele vara valitsemisele on seni teenitud ligikaudu 70 miljonit eurot lisatulu. 2017. aasta lõpuks oli komisjon eraldanud programmi „NER300“ vahenditest 39 miljonit eurot, et tasuda EIP-le talle antud ülesannete täitmise eest. Kokku ei tohi tasud ületada 45 miljonit, mis moodustab 2,1% programmi kogutulust (2,1 miljardit eurot).

¹² Nõukogu järeldused Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava kohta, 2854. nõukogu istung, 28. veebruar 2008, transport, telekommunikatsioon ja energeetikatransport, telekommunikatsioon ja energeetika.

¹³ Komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatis KOM(2011) 112 (lõplik) „Konkurentsivõimeline vähese CO₂-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava“: „Et hoida temperatuuri tõus alla 2 °C, kinnitas Euroopa Ülemkogu 2011. aasta veebruaris veelkord ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega“.

¹⁴ „Trends and projections in Europe 2017: Tracking progress towards Europe’s climate and energy targets“ (Euroopa 2017. aasta suundumused ja prognoosid: Euroopa kliima- ja energiaeesmärkide valdkonnas tehtud edusammude jälgimine), EEA aruanne nr 17/2017. Vt lõiku pealkirjaga „Outlook for greenhouse gas trends in 2050“ (2050. aasta suundumused kasvuhoonegaaside valdkonnas).

¹⁵ Komisjoni 30. novembri 2016. aasta teatis COM(2016) 763 final „Puhta energia alase innovatsiooni kiirendamine“.

¹⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).

¹⁷ I lisas on esitatud ajakava nende mehhanismide ja SET-kava kasutuselevõtmise ning peamiste poliitiliste ja majanduslike sündmuste kohta.

¹⁸ Siinkohal viitab kontrollikoda eelkõige oma teisele eriaruandele taastuvenergia kasutuselevõtmise kohta maapiirkondades (eriaruanne nr 5/2018) ja 20. veebruari 2018. aasta taustdokumendile „Electricity production from wind and solar photovoltaic power in the EU“ (Tuule- ja päikeseenergiast elektri tootmine ELis).

¹⁹ Hispaania, Madalmaad, Poola, Saksamaa ja Ühendkuningriik. Kontrollikoda lähtus valimisel sellest, milline on riigi heitkoguste osakaal ELi HKSi heitkogustest ja kui huvitatud oli riik EEPRi ja programmi „NER300“ raames süsinikdioksiidi kogumisest ja säilitamisest.

²⁰ Kontrollikoda saatis uuringu küsimused tuuleenergia, päikesevalgusenergia, ookeanienergia, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise, bioenergia, süvageotermaalenergia ja arukate võrkude platvormidele.

²¹ www.innoenergy.com.

²² EEPRi määruse (EÜ) nr 663/2009 lisas loetleti 12 toetuskõlblikku projekti.

²³ Komisjoni talituste 5. märtsi 2018. aasta töödokument SWD(2018) 48 final „Data on the budgetary and technical implementation of the European Energy Programme for Recovery“ (Andmed Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava eelarve täitmise ja tehnilise rakendamise kohta).

²⁴ Ühendkuningriigi projekti raames ei ehitatud sinna juurde kuuluvat uut elektrijaama ja seetõttu ei tekitanud see ka mingit süsinikdioksiidiheidet.

²⁵ Süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist käsitleva 2009. aasta direktiiviga loodi õigusraamistik süsinikdioksiidi keskkonnaohutuks geoloogiliseks säilitamiseks säilituskoha terve kasutusaja jooksul ning määratleti süsinikdioksiidi kogumise lubade kriteeriumid. Vt https://ec.europa.eu/clima/policies/lowcarbon/ccs/directive_en.

²⁶ SWD(2018) 48 final.

²⁷ Rahvusvahelise Energiaagentuuri taastuvenergiatehnoloogia kasutuselevõtmise programmi (IEA-RETD) 2017. aasta aruandes sedastatakse, et „tootmiskulude vähendamine 60% võrra ajavahemikus 2010–2017 näitab, et tööstusharu 2025. aasta eesmärgid on ületatud kaheksa aastat enne tähtaega, viidates sellele, et järgmise kümne aasta jooksul võib mõnes Euroopa riigis avamere tuuleenergia täiel määral ja konkurentsivõimeliselt turule integreerida“. EL on nüüd avamere tuuleenergia kasutuselevõtmise valdkonnas maailmas juhtpositsioonil.

²⁸ Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning avamere tuuleenergia projektide toetuslepingu sõlmimise kriteeriumide (nt artikli 14 lõike 2 punkt a) kohaselt tuleks toetused määrata projektidele, mis on jõudnud investeerimisetappi ja mille raames tehakse suuri kapitalikulutusi enne 2010. aasta lõppu.

²⁹ Komisjoni talituste 12. juuli 2012. aasta töödokument SWD(2012) 225 final „NER300 – Moving towards a low carbon economy and boosting innovation, growth and employment across the EU“ (Programm „NER300“: üleminek vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ja innovatsiooni, majanduskasvu ja tööhõive edendamine ELis).

³⁰ Programmi „NER300“ kulutamata vahendeid võib siiski kasutada teiste süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist toetavate programmide raames või need võib üle kanda loodavasse Innovatsioonifondi, millega hakatakse samuti toetama süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist.

³¹ Komisjoni otsuse 2010/670/EL artikli 8 lõige 1 ja I lisa.

³² Programmi „NER300“ algatamise ajal 2010. aastal kuulusid nende hulka tuule-, ookeani-, bio- ja päikesevalgusenergia, kontsentreeritud päikeseenergia, hüdro- ja geotermaalenergia ning arukad võrgud.

³³ 18. detsembril 2012. aastal tehtud rahastamisotsusega C(2012) 9432 final määrati toetused 20 taastuvenergiaprojektile ja 8. juuli 2014. aasta rahastamisotsusega C(2014) 4493 final määrati toetused 18 taastuvenergiaprojektile ning ühele süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektile.

³⁴ Komisjoni 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/191, millega muudetakse otsust 2010/670/EL seoses kõnealuse otsuse artiklis 9 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud teatavate tähtaegade pikendamisega (ELT L 31, 7.2.2015, lk 31).

³⁵ Eriaruanne nr 5/2018: „Taastuvenergia kestliku maaelu arengu edendajana: märkimisväärne koostoimepotentsiaal, mis on enamjaolt jäetud siiski kasutamata“.

³⁶ Komisjoni 28. juuni 2014. aasta teatis „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020“ (2014/C 200/01). Vt ka 2013. aasta soovitused komisjoni talituste 5. novembri 2013. aasta töödokumendis „European Commission guidance for the design of renewables support schemes, accompanying the document ’Communication from the Commission – Delivering the internal market in electricity and making the most of public intervention’ (Euroopa Komisjoni suunised taastuvenergia toetuskavade koostamise kohta, mis on lisatud komisjoni teatisele „Elektrienergia siseturu saavutamine ning riigi sekkumise parim kasutamine“), SWD (2013) 439 final.

³⁷ Vt aruanne „Carbon capture and storage: the second competition for government support“ (Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine: teine konkurss valitsuse toetuse saamiseks), Comptroller and Auditor General, National Audit Office, 20. jaanuar 2017. Programmist kulutati 100 miljonit naelsterlingit kahe pakkuja kavandamiskulude (FEED uuringud) rahastamiseks 75% ulatuses. Kahe projekti rahaliseks toetamiseks oli olemas kuni 900 miljonit naelsterlingit. Konkursil tegid pakkumise kaheksa projekti, millest mõne puhul taotleti ka programmi „NER300“ toetusi.

³⁸ „A climate for the future: assessing the Member States’ low-carbon development strategies and lessons for Energy Union Governance – an update – the outlook in October 2017“ (Tuleviku kliima: liikmesriikide vähem süsinikdioksiidiheidet tekitava arengu strateegiate hindamine ja õppetunnid energialiidu juhtimiseks – ajakohastatud ülevaade – väljavaated oktoobris 2017), Maailma Looduse Fondi (WWF) projekt „Maximiser“.

³⁹ ELi HKSi süsinikdioksiiditurul kehtiv hind hakkas tõusma 2017. aasta keskpaigas, jõudes mais 16 euroni ühe tonni süsinikdioksiidi kohta.

⁴⁰ Vt programmi „NER300“ puudutavaid osi projekti „Support for the review of the EU Emissions Trading System“ (ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise toetus) raames läbi viidud ELi HKSi direktiivi hindamist käsitlevas dokumendis, mille koostas 2015. aasta novembris Austria keskkonnaamet (Umweltbundesamt) koostöös ettevõtetega Ecologic ja SQ Consult Euroopa Komisjoniga sõlmitud teenuslepingu raames.

⁴¹ Programmi „NER300“ käsitleva otsuse artikli 3 lõikes 2 määratletakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kulud järgmiselt: „Süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektide asjakohasteks kuludeks loetakse investeerimiskulud, mis on seotud süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise projekti rakendamisega ja millest arvestatakse maha süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise esimese kümne aasta tegevustulude ja -kulude parim hinnanguline praegune puhasväärtus“.

⁴² Komisjoni energeetika peadirektoraadi ja eelarve peadirektoraadi arutelu oodatust palju madalamate väljamaksemäärade kohta EEPRi esimestel aastatel.

⁴³ KOM(2008) 16 (lõplik), 23. jaanuar 2008.

⁴⁴ Commission Staff Working Document, Accompanying document to the proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council amending Directive 2003/87/EC so as to improve and extend the EU greenhouse gas emissions allowance trading scheme, Impact Assessment (Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ELi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi – mõjuhindamine), SEK(2008) 52, 23. jaanuar 2008.

⁴⁵ 3. novembri 2010. aasta mõjuhindamine SEK(2010) 1320 (lõplik).

⁴⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).

⁴⁷ Tulemusühiku maksumus on määratletud programmi „NER300“ käsitleva otsuse artikli 8 lõikes 2. Tulemusühiku maksumuse saamiseks jagatakse projekti uuendusliku elemendi jaoks taotletud avaliku sektori vahendite kogusumma süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti puhul kavandatud (kümne aasta jooksul) säilitatava süsinikdioksiidikogusega ning taastuvenergiaprojekti puhul kavandatud (viie aasta jooksul) toodetava energiakogusega. Komisjon leidis, et tulemusühiku väike maksumus näitab hästi tehnoloogiakulude vähendamise potentsiaali ja on kõige sobivam parameeter projektide järjestamiseks alakategooriate kaupa.

⁴⁸ Komisjoni otsuse 2010/670/EL artikli 5 lõige 5.

⁴⁹ EIP järeldused/hinnang nõuetele vastavuse kohta võis olla märkusteta positiivne, komisjonile kaalumiseks esitatud soovitustega positiivne või negatiivne.

⁵⁰ Liikmesriigid esitasid programmi „NER300“ kahes konkursivoorus EIP-le kokku 111 toetustaotlust. Komisjon kinnitas 94 projekti toetuskõlblikkuse ja EIP andis positiivse nõuetele vastavuse hinnangu nendest 83 projektile (s.o 88% projektidest).

⁵¹ IV lisas tuuakse näiteks kaks liikmesriikide programmi, kus vähese süsinikdioksiidiheitega energiaprojektide järjestamiseks kasutati lisaks kvantitatiivsele rahastamiskulude parameetrile ka mitut muud kriteeriumit.

⁵² Esimese (C(2012) 9432 final, 18. detsember 2012) ja teise (C2014) 4493 final, 8. juuli 2014) rahastamisotsuse II lisa punktis 5 on täpsustatud, et projekti muutmine tuleb komisjoniga kokku leppida.

⁵³ Impact Assessment accompanying the proposal for a directive of the European Parliament and of the Council amending Directive 2003/87/EC to enhance cost-effective emission reductions and low-carbon investments (Mõjuhindamine, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist), SWD(2015) 135 final, 15. juuli 2015.

⁵⁴ JRC Wind Energy Status Report 2016 Edition (JRC tuuleenergia staatuse 2016. aasta aruanne), Teadusuuringute Ühiskeskus 2017.

⁵⁵ I lisas on esitatud ülevaade kõigist projektidest, millele eraldati programmi „NER300“ vahendeid.

⁵⁶ Komisjoni 20. novembri 2017. aasta otsus (EL) 2017/2172, millega muudetakse otsust 2010/670/EL seoses esimese konkursivooru väljamaksmata tulude kasutuselevõtuga (ELT L 306, 22.11.2017, lk 24).

⁵⁷ Pidades prioriteetideks InnovFini energia näidisprojektide rahastut ja Euroopa ühendamise rahastu transpordisektori võlainstrumenti.

⁵⁸ Näiteks ei saa rahastamisvahendite raha jaotada geograafiliselt tasakaalustatult, nagu oli programmi „NER300“ eesmärk; programm „NER300“ peaks keskenduma ELi HKSi sektoritele (st elektritootmisele ja tööstusele, mitte transpordile) ning vastavalt sellele, kuidas komisjon tõlgendab ELi HKSi ja programmi „NER300“ eeskirju, tuleks vahendeid eraldada ära hoitud süsinikdioksiidiheidet käsitlevate tõendatud näitajate põhjal, samas kui rahastamisvahenditest rahastatakse üldjuhul projektide varaseemaid etappe (st enne seda, kui need tekitavad süsinikdioksiidiheidet või seda ära hoiavad).

⁵⁹ Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur (IRENA) selgitas oma 2015. aasta juhendis „Renewable Energy Technology Innovation Policy [RETIP]: a process development guide“ (Taastuvenergiatehnoloogia innovatsioonipoliitika (RETIP): protsessiarenduse juhend), et juhtimine on äärmiselt tähtis RETIPi vahendite rakendamise seisukohast. IRENA rõhutas, et sidusrühmade koostöö on innovatsiooni loomiseks tähtis ja et horisontaalsel tasandil on koostöö hädavajalik, et tekitada sidusust ja vältida poliitikavaldkondade vahelisi vastuolusid.

⁶⁰ Vähemalt ühes SET-kava ajutises töörühmas osaleb 19 ELi liikmesriiki, samuti Türgi, Island, Norra ja Šveits.

⁶¹ Energiamahukate tööstusharude, süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise, päikesevalgusenergia, kontsentreeritud päikeseenergia ja akude kohta.

⁶² KOM(2009) 519/4.

⁶³ SEK(2010) 1320 lõplik, 3. november 2010.

⁶⁴ Seitsmendast raamprogrammist rahastati 31 suurt energeetikasektori näidisprojekti ja suurim toetussumma oli 35,5 miljonit eurot. Programmi „Horisont 2020“ raames on sõlmitud (või valmistatakse ette) 47 sellist toetuslepingut ja suurim toetussumma on 39,3 miljonit eurot. Programmi „NER300“ raames maksti 16 projektile suuremat toetust, kuid nendest viis loobus osalemisest või tegi seda auditi tegemise ajal.

⁶⁵ Komisjoni otsuse 2010/670/EL põhjendus 5.

⁶⁶ EIP ja komisjon võtsid InnovFini energia näidisprojektide rahastu kasutusele 2015. aastal. Alguses eraldas EL programmist „Horisont 2020“ InnovFini energia näidisprojektide rahastusse 150 miljonit eurot. Rahastu pakub uuenduslikele, esimestele omalaadsetele ja taastuvenergia ja vesiniku tööstuslikele näidisprojektidele laene, laenutagatisi või omakapitaliinvesteeringuid vahemikus 7,5–75 miljonit eurot. Kui projekt ei suuda laenu tagasi maksta, kaetakse ELi eraldatud vahenditest EIP-le tekkinud kahju täies ulatuses.

⁶⁷ Komisjoni 27. oktoobri 2017. aasta otsus C(2017)7124.

⁶⁸ Programm „Horisont 2020“ lõpeb 2020. aastal ja ei kattu seega uue Innovatsioonifondiga, mis võetakse kasutusele 2021. aastal. Üheksanda raamprogrammi tegevuskava ja asjakohased rahastamisvahendid määratletakse praegu.

⁶⁹ Vt kliimameetmete peadirektoraadi korraldatud lõppkonverentsil esitletud kokkuvõttev aruanne „Finance for Innovation: towards the ETS innovation fund“ (Innovatsiooni rahastamine: HKSi Innovatsioonifondi loomine), Climate Strategy & Partners, 12. juuni 2017.

⁷⁰ COM(2016) 763 final.

⁷¹ Vt viide programmi „NER300“ vahenditele kui ELi vahenditele aruande „Carbon capture and storage: the second competition for government support“ (Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine: teine konkurss valitsuse toetuse saamiseks) lk 21, Comptroller and Auditor General, National Audit Office, 20. jaanuar 2017.

⁷² Vt ka EIP 2016. aasta finantsaruannete jaotist „Off balance sheet as at 31 December 2016“ (Bilansivälised varad ja kohustised 31. detsembri 2016 seisuga) ja lisa Z: „EIB supports the EC as an agent in the implementation of the NER 300 initiative – [---]. EIB prepares separate financial statements for NER300“ (EIP toetab Euroopa Komisjoni kui algatuse „NER300“ üht rakendajat – [---]. EIP koostab algatuse „NER300“ kohta eraldi finantsaruanded).

⁷³ Kõrgetasemelise omavahendite töörühma 2016. aasta detsembri lõpparuanne ja soovitused „Future Financing of the EU“ (ELi rahastamine tulevikus), 4. soovituse punkt b.

⁷⁴ Kontrollikoda soovitas juba 2014. aastal, et komisjon aitaks liikmesriikidel kehtestada taastuvaid energiaallikaid käsitleva stabiilse ja prognoositava õigusraamistiku. Vt Euroopa Kontrollikoja 2014. aasta eriaruande nr 6/2014 („Taastuvenergia tootmise toetamine ühtekuuluvuspoliitika vahenditest – kas toetuse abil on saavutatud häid tulemusi?“) 1. soovitus.

⁷⁵ Vt kontrollikoja 2018. aasta märtsi infodokumendi „Panus ELi teadusuuringute programmi lihtsustamisse pärast programmi „Horisont 2020““ viies ettepanek.

⁷⁶ Besluit Vaststelling Subsidieprogramma CO₂-reductie Innovatieve Biobrandstoffen voor transport, http://wetten.overheid.nl/BWBR0020703/2006-12-21.

 

¹ Näiteks määruse ettepanekus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu (COM(2018)438 final), nähakse toetuse andmise ühe hindamiskriteeriumina ette „vastavus liidu ja liikmesriigi energia- ja kliimakavadele“.

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	17.5.2017
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	8.6.2018
Aruande lõplik vastuvõtmine peale ärakuulamismenetlust	5.9.2018
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	5.10.2018

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Nikolaos Milionis. Auditit juhtis kontrollikoja liige Samo Jereb, keda toetasid kabineti atašee Jerneja Vrabič, valdkonnajuht Helder Faria Viegas, auditijuht Stefan Den Engelsen ning audiitorid Oana Dumitrescu, Joachim Otto, Ernesto Roessing, Juan Antonio Vazquez Rivera ja Anna Zalega. Keelealast abi osutas Zuzanna Filipski.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

PDF	ISBN 978-92-847-0794-2	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/990584	QJ-AB-18-021-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-0824-6	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/083431	QJ-AB-18-021-ET-Q

©Euroopa Liit, 2018

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.