Education and Training Monitor 2023

1. Õpetajakutse

Õpetajatest on tõsine nappus kogu haridussüsteemis ja probleem on viimastel aastatel suurenenud. Õpetajaid napib nii põhi-, kesk-, kõrg- kui ka kutsehariduses ning probleem on eriti terav loodusteaduste ja matemaatika valdkonnas. 2017. aasta oktoobris teatasid Eesti 15 maakonnast seitse õpetajate puudusest keskkoolides. Viis aastat hiljem oli selliste maakondade arv suurenenud 14-le (Eesti Töötukassa). Õpetajate nappusele osutab ka kvalifitseeritud õpetajate osakaal: üldhariduses on kvalifitseeritud (st magistrikraadi ja pedagoogiliste pädevustega) õpetajate osakaal vähenenud, eriti alla 30aastaste õpetajate seas (joonis 1). Terav probleem on ka tugispetsialistide (nt logopeedid, sotsiaaltöötajad ja psühholoogid) nappus. Riigikontrolli aruandest on näha, et 2019.–2020. aastal ei pakutud peaaegu kolmandikus lasteaedades ja veerandis põhikoolides lastele ja noorukitele (piisavat) tuge (Riigikontroll, 2020). Üksnes lasteaiaõpetajate puudus on veidi väiksem, kuna uusi töötajaid lisandub rohkem kui muudel haridustasemetel.

Õpetajaskond vananeb ja paljud uued õpetajad lahkuvad ametist. Eesti tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA prognooside kohaselt läheb järgmise kümne aasta jooksul pensionile 34% õpetajatest¹. Seega on vanusest tingitud asendusvajadus suur: igal aastal on vaja umbes 770 uut haridustöötajat, kuid haridussüsteem neid pakkuda ei suuda. Haridusvaldkonnas on teiste sektoritega võrreldes suurim uue tööjõu nõudluse ja pakkumise ebakõla (Rosenblad, Leoma ja Krusell, 2022). Peale selle lahkub umbes 50% uutest õpetajatest ametist esimese viie aasta jooksul (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021). Töötingimused on uute õpetajate jaoks keerulised: nad annavad sama palju tunde kui kogenud õpetajad, kuid tundide ettevalmistamisele kulub neil märksa rohkem aega. Õpetajana tööle asumist hõlbustava kutseaasta programmi rakendamine sõltub suuresti konkreetsest koolist. Ehkki õpilaste arv prognooside kohaselt väheneb, ei lahenda ainuüksi see õpetajate nappuse probleemi.

Joonis 1. Kuni 30aastaste kvalifikatsiooninõuetele vastavate/mittevastavate õpetajate arv üldhariduskoolides aastatel 2008/2009 kuni 2021/2022

Õpetajate nappuse algpõhjused on osalt seotud õpetajatöö spetsiifikaga, osalt järgivad muid suundumusi. Õpetajad ja õpetajaks pürgijad on nimetanud järgmisi õpetajakutsele eriomaseid probleeme: väike palk, stress ning töö- ja eraelu tasakaalu puudumine, vähe karjääri- ja arenguvõimalusi, koolide erinev juhtimiskvaliteet ja õpetajate ametialane toetamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021; Eesti Uuringukeskus, 2021). Oma roll on ka laiematel tööturusuundumustel: sage töökoha vahetamine on töötajate seas karjääri alguses levinud; töökohavahetajate osakaal ei ole uute õpetajate seas suurem kui muude alustavate spetsialistide seas (Rootalu, 2022)². Võttes arvesse õpetajate nappust ja vananemist, on õpetajaameti puhul selliste suundumustega eriti keeruline toime tulla.

Õpetajate nappuse ja töölt lahkumise põhjustega tegelemiseks on kasutusele võetud mitmesugused poliitikameetmed. 2022. aastal võeti vastu õpetajate järelkasvu tegevuskava, et parandada õpetajate töötingimusi, koolitust ja karjäärivõimalusi, ning kava rakendamist jätkatakse. Tegevuskava hõlmab ka tugispetsialiste ja koolijuhte (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021). Haridus- ja Teadusministeerium peab juhtimiskvaliteedi ja organisatsioonikultuuri edendamist väga oluliseks, et parandada õpetajakutse mainet, tuua koolidesse uusi õpetajaid ja tagada neile töökohakindlus. 2023. aastal luuakse Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis õpetajaks ja tugispetsialistiks õppijate jaoks juurde rohkem kui 400 õppekohta (Haridus- ja Teadusministeerium, 2023d). Samuti on kavas maksta õpetajaks ja tugispetsialistiks õppijatele iga kuu 400 eurot stipendiumi (Haridus- ja Teadusministeerium, 2023b). Paindlik võimalus õpetajana tööle asumiseks (mida kasutavad paljud kvalifitseerimata õpetajad) on taotleda õpetajakutset riikliku kutsekvalifikatsioonide süsteemi või mikrokvalifikatsiooni omandamise kaudu. Lisaks töötatakse praegu välja uut õpetajate karjäärimudelit.

Valitsus püsib palgaeesmärkide saavutamise kursil, kui õpetajate palgatõus jätkub samas tempos. Valitsuse eesmärk on tõsta 2027. aastaks õpetajate palka sedavõrd, et see ulatuks 120%-ni riigi keskmisest palgast (Eesti Vabariigi valitsus, 2023). 2023. aastal tõsteti õpetajate palka märkimisväärsed 23,9% (ka inflatsioon oli 2022. aastal suur: 19,4%) (Haridus- ja Teadusministeerium, 2022b). Ometi teenivad õpetajad üldjuhul vähem kui teised kõrgharidusega töötajad: näiteks põhikooli kolmanda astme õpetajad teenivad 9,7% vähem kui teised ülikoolilõpetajad (OECD, 2022).

Õpetajate nappus on osa laiemast oskuste nappuse probleemist Eestis ja võib seda probleemi süvendada. Oskuste nappuse tõttu loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnas on keerulisem värvata neis valdkondades õpetajaid. Samal ajal võib loodusainete ja matemaatika õpetajate puudus ja vananemine seda oskuste nappust võimendada. Eestis on tööturule sisenejaid kokkuvõttes vähem kui tööturult lahkujaid (Rosenblad, Leoma ja Krusell, 2022). Kuigi suurel osal elanikkonnast on kõrgharidus (vt 6. jagu), käib kõrgkoolilõpetajate pärast suur võistlus, kuna värbamisvajadus on suur ka muudes sektorites, nagu meditsiin või informaatika.

2. Alusharidus ja lapsehoid

Alla 3aastaste laste osalemine alushariduses ja lapsehoius suurenes, samal ajal kui 3aastaste kuni algkooliealiste laste osalemise määr püsis muutumatuna. Alla 3aastaste lasteaias või -hoius käivate laste määr suurenes 2022. aastal 33,7%-ni (ELi keskmine: 35,7%),³ ilmselt tänu sellele, et lõppes COVID-pandeemia, mille ajal osalus oli märksa väiksem. 3aastaste kuni kohustuslikku kooliikka jõudnud (7aastaste) laste alushariduses osalemise määr on püsinud viimasel viiel aastal muutumatuna. 2022. aastal oli see 91,5%, mis jääb mõnevõrra alla ELi keskmisele (92,5%) ja ELi 2030. aasta eesmärgile (96%)⁴.

Endiselt napib lasteaiakohti. Lapsevanematel on õigus saada oma lapsele koht kohaliku omavalitsuse (KOV) lasteaias, kui laps on saanud 18 kuu vanuseks. Kui KOV lasteaias kohta ei ole, võib omavalitsus pakkuda vanematele (omavalitsuse subsideeritavat) kohta eralasteasutuses, kuid vaid alla 3aastase lapse jaoks ja vanemate nõusolekul. 2023. aasta veebruaris sedastas Riigikohus, et paljud kohalikud omavalitsused ei taga piisavalt lasteaiakohti, hoolimata seadusest tulenevast kohustusest seda teha, ning riik ja omavalitsused peavad leidma sellele probleemile lahenduse üheskoos (Riigikohus, 2023). Tegemist oli kolmanda seda laadi kohtuotsusega. Lapsevanemad eelistavad sageli eralasteaedadele KOV lasteaedu nii kvaliteedi kui ka hinna pärast. Võrreldes teiste ELi riikidega on eralasteasutustes käivate laste osakaal väike (4% vs. 34% (ELi keskmine))⁵.

Kavandatud reform võib aidata leevendada lasteaiakohtade nappust. Reformi üks põhieesmärke on viia omavahel vastavusse riikliku alushariduse ja lapsehoiu ning eralasteaedade ja -lapsehoidude kvaliteedinõuded. Seaduseelnõu eesmärk on luua terviklik alushariduse ja lapsehoiu süsteem koos ühiste kvaliteedistandardite ja ühise õppekavaga. Paraku ei ole seda seadust veel vastu võetud (Riigikogu, 2022a). Ühised kvaliteedistandardid võivad aidata leevendada lasteaiakohtade nappust, muutes eri liiki lapsehoiuteenused võrdselt atraktiivseks. On leitud, et terviklikud alushariduse ja lapsehoiu süsteemid⁶ tagavad laste, lapsevanemate ja töötajate seisukohast järjekindlama juurdepääsu lastehoiule, lastehoiu ja alushariduse parema reguleerimise ning parema rahastamis- ja personaliga varustamise korra. Terviklikud süsteemid aitavad edendada eri liiki lapsehoiuteenuste kvaliteeti ja järjepidevust (OECD, 2020).

2023. aastal tõusid koolieelsete lasteasutuste õpetajate palgad, palgatõusu maksavad üheskoos kinni kohalikud omavalitsused ja riik. Kooskõlas õpetajate palkade nominaalse suurenemisega (2023. aastal +23,9%) peavad kohalikud omavalitsused tõstma lasteaiaõpetajate palku, et need moodustaksid 90% (või magistrikraadiga õpetaja puhul 100%) kooliõpetajate põhipalgast. Riik annab lasteaiaõpetajate palkade jaoks palgatoetust, tingimusel et kohalikud omavalitsused peavad sammu kooliõpetajate palgatõusuga. Omavahendite lisamine riigi toetusele tekitab mõnele omavalitsusele rahalisi raskusi ja on mõnel juhul kaasa toonud suurema lasteaiamaksu.

2024. aasta sügisest toimub üleminek täielikult eestikeelsele alusharidusele. Valitsus on koalitsioonileppes ette näinud kava pakkuda igale koolieelses lasteasutuses käivale lapsele keeletuge eesti keele õppimisel (Eesti Vabariigi valitsus, 2023). 2023. aasta märtsis tehti vajalikud muudatused koolieelse lasteasutuse seadusesse (Haridus- ja Teadusministeerium, 2023f).

3. Üldharidus

Rohkem kui iga kümnes noor lahkub haridussüsteemist väga madala kvalifikatsiooniga või ilma kvalifikatsioonita, kusjuures nende hulgas on poisse peaaegu kaks korda enam kui tüdrukuid. Alates 2020. aastast on see näitaja võrreldes varasemate aastatega taas kasvanud. Kui tüdrukute puhul püsis madala haridustasemega noorte osakaal muutumatuna (2021. aastal 7,6% ja 2022. aastal 7,5%), siis poiste puhul see suurenes (12%-lt 2021. aastal 14,3%-le 2022. aastal), mille tagajärjel on sooline lõhe Euroopa Liidu võrdluses väga suur (joonis 2)⁷. Soolised lõhed kogu haridussüsteemis, sealhulgas kõrghariduses, on Eestis märkimisväärsed⁸ (Euroopa Komisjon, 2022).

Joonis 2. Sooline lõhe madala haridustasemega noorte osakaalus 2012. ja 2022. aastal (erinevus protsendipunktides)

Meetmetega, mille eesmärk on vähendada varajast lahkumist haridussüsteemist, püütakse suurendada kõigi õppijate motivatsiooni jätkata oma haridusteed. Haridus- ja Teadusministeerium peab väga oluliseks lõimida formaalharidus ja mitteformaalne õpe, et luua keskkond, kus kõik õpilased saavad hästi hakkama (vt 1. tekstikast). Lähenemisviis, mida ministeerium rakendab väljalangevuse vähendamiseks, hõlmab hariduslike erivajadustega õpilaste toetamist ja koolikeskkonna parandamist. Kiusamise kahjulik mõju õpitulemustele, enesehinnangule ja heaolule on üldteada. Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud uuring näitab, et poisid on tüdrukutest sagedamini nii kiusajad kui ka kiusamise ohvrid (v.a küberkiusamise puhul). Uuringus soovitatakse rakendada kiusamise jälgimiseks ja ennetamiseks kõikides koolides süstemaatilist lähenemisviisi, mida praegu ei tehta (Praxis, 2022). Lisaks soovitakse riikliku õppekava uuenduste abil suurendada õppijate motivatsiooni ja iseseisvust ning valitsusel on kavas tõsta õppimiskohustuse iga (kohustus käia koolis või osaleda muus koolituses) 18. eluaastani (Eesti Vabariigi valitsus, 2023). Viimati nimetatud meetme jaoks on vaja juurde vahendeid ja õpetajaid. Lõpuks mängivad rolli ka koolivälised tegurid. Haridus- ja Teadusministeerium annab ELi taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatava noortegarantii tegevuskava alusel kohalikele omavalitsustele toetusi projektide jaoks, mille raames pakutakse tugiteenuseid ebasoodsas olukorras olevatele lastele ja noortele, et ennetada varajast lahkumist haridussüsteemist ja edendada hariduses kaasamist (Sotsiaalministeerium, 2022).

Ajakohastatud riiklikus õppekavas keskendutakse valdkonnaülestele oskustele ning õpetajate ja õppijate iseseisvusele. 2023. aasta veebruaris võttis valitsus vastu põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava muudatused. Ajakohastatud õppekava eesmärk on anda õpetajatele rohkem iseseisvust, et jõuda kindlaksmääratud õpitulemusteni ja keskenduda valdkonnaüleste oskuste arendamisele. Ajakohastatud ainekavadega edendatakse õppeainete lõimimist ja ainetevaheliste seoste loomist. Uut õppekava hakatakse rakendama 2024/2025. õppeaastast; koolid koostavad riikliku õppekava põhjal oma õppekava (Haridus- ja Teadusministeerium, 2023a).

Eesti on võtnud eesmärgi minna üle eestikeelsele haridusele juba 2030. aastaks ehk eelnevalt kavandatust viis aastat varem. Alates 2024/2025. õppeaastast hakatakse senistes vene õppekeelega koolides järk-järgult kasutama ainsa õppekeelena eesti keelt. Eesti parlament on vastu võtnud vajalikud muudatused asjaomastesse haridusalastesse õigusaktidesse ning valitsus on kehtestanud eesti keelele ülemineku toetamiseks tegevuskava, mis hõlmab jätkukoolitust, õppematerjale ja palgalisa teatavates piirkondades õpetavatele õpetajatele (Haridus- ja Teadusministeerium, 2022d). Riik toetab kohalikke omavalitsusi, õpetajaid ja lapsevanemaid mitmesuguste meetmetega, nagu teabeüritused, keeletunnid ja nõustajate võrgustik. Haridus- ja Teadusministeeriumi sõnul ei ole umbes 10%-l õpetajatest praegu piisavat keeleoskust, et õpetada eesti keeles. Nii täielikult eestikeelsele haridussüsteemile üleminekuks kui ka Ukraina põgenike lõimimiseks on vaja anda õpetajatele lisakoolitust õpetamise kohta mitmekeelses ja mitmekultuurilises klassiruumis.

2023. aasta alguses võtsid Haridus- ja Teadusministeerium ning Keskkonnaministeerium üheskoos vastu uuendatud tegevuskava keskkonnahariduse jaoks. Tegevuskava eesmärk on lõimida roheteemad kõikidesse ainetesse kõikidel haridustasemetel ning soodustada haridusasutuste, keskkonnahariduskeskuste ja kogukondade vahelist koostööd. Samuti on kavas arendada keskkonnahariduskeskuste jaoks välja terviklik ametlik kvaliteedisüsteem, mille osaks on õppeprogrammide kvaliteedi hindamine, õpetajate ja koolitajate pädevusmudeli rakendamine, keskuste kvaliteedikriteeriumide sõnastamine ja keskuste pikaajaliseks rahastamiseks akrediteerimissüsteemi väljatöötamine. Peale selle pööratakse tähelepanu haridusasutuste energiatõhususele (Keskkonnaministeerium, 2022). Riigipõhises soovituses on toonitatud, et kõik liikmesriigid peavad suurendama poliitilisi jõupingutusi rohepöördeks vajalike oskuste ja pädevuste pakkumiseks ja omandamiseks (Euroopa Liidu Nõukogu, 2023).

4. Kutseharidus

Kutsehariduse atraktiivsus on püsinud viimastel aastatel üsna muutumatuna. 2021. aastal õppis kutsekeskhariduses 45,1% keskharidustaseme õpilastest (ELi keskmine 52,1%)⁹. 2022. aastal oli tööga hõivatud 75,1%-l hiljuti kutsehariduse omandanutest (20–34aastased) (ELi keskmine 79,7%)¹⁰. 2022. aasta andmetel oli 76,1% hiljuti lõpetanutest (20–34aastased) saanud töökohapõhist õpet (ELi keskmine: 60,8%)¹¹.

Eesti lahendab kutsehariduse valdkonnas esinevaid probleeme kutseharidust käsitleva nõukogu soovituse riikliku rakenduskava kaudu. Selle kava kohaselt kuuluvad pikaajaliste keeruliste ülesannete hulka vajadus parandada kutsehariduse kvaliteeti ning kohandada pakutavat õpet vastavalt majanduses ja tööturul toimunud muudatustele, et võtta arvesse ja prognoosida tööandjate vajadusi, samuti suurendada kutsehariduse populaarsust noorte seas, vähendada varajast lahkumist kutseharidussüsteemist ning erialase hariduseta või aegunud oskustega täiskasvanute osakaalu (Haridus- ja Teadusministeerium, 2022e).

Eesti jätkab kutseõppe katkestamise ja väljalangevuse probleemi lahendamist, pakkudes suuremat paindlikkust, ja toetab haavatavaid õppijaid. Alates 2021/2022. õppeaastast on 23 kutseõppeasutuses pakutud uut liiki kutseõpet: nn kutsevaliku õppekava. Õppijad saavad kujundada oma haridusteed vastavalt oma vajadustele ja võimetele, õppides ametliku õppekava osana arvestatavate väiksemate moodulite (nn õpiampsude) kaupa. Peale selle võeti 2022. aastal vastu meetmed hariduslike erivajadustega õppijate ja rändetaustaga õppijate toetamiseks (Riigi Teataja, 2022). Need võimaldavad minna kutseharidussüsteemis üle eestikeelsele õppele rändetaustaga õpilaste ja muude õpilaste puhul, kelle esimene keel ei ole eesti keel.

Kutsehariduses tugevdatakse rahvusvahelistumist ja arendatakse ettevõtlikkust. Õpirändevõimaluste kasutamise jälgimiseks ja laiendamiseks töötati välja riiklik indikaator, et mõõta, kui palju on kutsehariduse omandanute seas neid, kes õppisid oma õpingute ajal vähemalt kaks nädalat välismaal. 2022. aastal hakkasid kutsekoolid koguma ja esitama õpirände andmeid e-õppe haldamise süsteemi „Tahvel“ kaudu. Euroopa Sotsiaalfondi toel edendasid kõik Eesti kutsekoolid 2022. aastal ettevõtlusõpet, ajakohastades oma õppekava. Lisaks kutseõppuritele mõeldud vabatahtlikule ettevõtlusõppe e-kursusele töötati välja ettevõtlus- ja karjääriõppe kursus.

5. Kõrgharidus

Kõrghariduse omandamist saaks edendada, vähendades katkestamise määra ja motiveerides noormehi õppima. 2022. aastal oli kõrgharidus 43,9%-l 25–34aastastest eestimaalastest (ELi keskmine: 42%),¹² kuid endiselt valmistab muret suur sooline lõhe (2022. aastal 20,8 protsendipunkti naiste kasuks; ELi keskmine: 11,1 protsendipunkti). Eestis valitsevat oskuste nappust silmas pidades on vaja rohkem kõrgharidusega inimesi: tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA hinnangul on vajadus kõrgharitute järele tööturul pakkumisest 50% suurem (Rosenblad, Leoma ja Krusell, 2022). Peale selle on kõrgharidusõpingute katkestamise määr võrdlemisi suur, ilmselt seetõttu, et õppimise ajal on keeruline katta elamiskulusid (70% üliõpilastest käib tööl, Haugas et al., 2023) ja kõrgharidusest tulenev palgalisa on väiksem kui OECDs keskmiselt (OECD, 2022; Arenguseire Keskus, 2022).

Kõrgharidusasutuste töötajate töökohakindlus on suhteliselt väike ja palgatasemed võrdlemisi madalad. Kõrgkoolide akadeemilised töötajad ei teeni suuremat palka kui õpetajad madalamatel haridustasemetel (OECD, 2022). Vaid umbes 45%-l töötajatest on tähtajatu leping (OECD, 2023 (avaldatakse peagi)). Muret valmistab ka vananemine: 28,8% õppejõududest on vanemad kui 55aastased ja 11,2% vanemad kui 65aastased (ELi keskmine: vastavalt 24,6% ja 5,1%)¹³. Suur osa õppejõudude palgast tuleneb edukatest projektitaotlustest, mis aga on piiratud ja vähem jätkusuutlik lahendus. Siseriiklike õigusaktide kohaselt on töötajate palgad, palgaastmestik ja töötingimused Eesti kõrgharidusasutuste enda otsustuspädevuses. Osa hiljuti suurendatud rahastusest võidakse kasutada palkade tõstmiseks.

Kõrghariduse rahastamist suurendati, kuid arutelu rahastamismudeli süsteemsemate muudatuste üle jätkub. 2022. aasta halduslepingud ülikoolidega allkirjastati alles 2022. aasta oktoobris, kuna ülikoolid keeldusid pretsedenditul moel aktsepteerimast kavandatud rahastamistaset. Lõpuks kindlustasid ülikoolid tegevustoetuse kasvu 2022.–2025. aastal 15% aastas, mille tulemusel kõrgharidusele tehtavate kulutuste tase tõuseb üle 1% SKPst. Ülikoolid olid taotlenud 1,5% SKPst, väites, et selline rahastamistase on vajalik varasema alarahastuse korvamiseks. Ülikoolide kulude vähendamiseks võeti vastu tasuta õppe piirangud, mis rakenduvad teatavatel juhtudel, kui üliõpilane vahetab õppekava või ei suuda seda läbida (Haridus- ja Teadusministeerium, 2023c). Kriitikud leiavad, et rahastamisprobleem on jätkuvalt süsteemne ning et üliõpilaste toetusi tuleb suurendada. Nende väitel karistatakse tasuta õppe piiramisega üliõpilasi ja vähendatakse hädavajalike kõrgkoolilõpetajate arvu. Alates 2023/2024. õppeaastast kahekordistuvad madalama sissetulekutasemega üliõpilastele makstava vajaduspõhise õppetoetuse määrad (Haridus- ja Teadusministeerium, 2023e).

Koostamisel on mikrokvalifikatsioonide õigusraamistik, mille puhul üks põhiküsimusi on kvaliteedi tagamine. Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi esitatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ettepanekutele võivad kõrgharidus- ja kutseõppeasutused pakkuda mikrokvalifikatsioone õppevaldkondades, milles neile on antud õppe läbiviimise õigus. Mikrokvalifikatsioone võivad pakkuda ka muud täienduskoolitusasutused, kui nad läbivad edukalt kvaliteedi hindamise. Mikrokvalifikatsiooniõpe peaks vastama neljale kriteeriumile: selle maht on 6–30 ainepunkti (ECST), selle raames õpetatakse tööturul vajalikke oskusi, see on välja töötatud koostöös tööandjatega ja seda pakub üks eespool nimetatud asutustest (Haridus- ja Teadusministeerium, 2022c). Mikrokvalifikatsioone peetakse oluliseks vahendiks oskuste nappuse vähendamiseks, samuti võimaldavad need kõrgharidusasutustel hankida lisavahendeid. Mikrokvalifikatsioonid on mõeldud nii kõrgelt haritud spetsialistidele kui ka haavatavatele rühmadele (nt madala haridustasemega inimestele, kes osalevad vähem elukestvas õppes). Tegelikkuses jõutakse mikrokvalifikatsioonidega tõhusalt vaid esimese sihtrühmani, teise sihtrühma kaasamiseks on vaja spetsiaalset strateegiat, et suurendada selle sihtrühma osalemist (Kivistik et al., 2021).

6. Täiskasvanuharidus

Tehakse jõupingutusi kõigi õppijate rühmade kaasamiseks täiskasvanuharidusse, et jätkuks viimase kümnendi positiivne areng. Osalemine täiskasvanuhariduses on Eestis suurenenud 12,6%-lt 2013. aastal 21,1%-le 2022. aastal, mis on üks suuremaid osalemise määrasid ELis¹⁴. Eesti eesmärk on jõuda 2035. aastaks selleni, et viimase nelja nädala jooksul on õppes osalenud 25% täiskasvanutest. Samuti on riik võtnud kohustuse aidata kaasa ELi peamise eesmärgi saavutamisele, püüeldes selle poole, et 2030. aastaks osaleb igal aastal õppes 52,3% täiskasvanutest. Tuleb siiski vaeva näha, et vähendada ebasoodsas olukorras rühmade, näiteks madala kvalifikatsiooniga töötajate, sisserändajate ja vanemate täiskasvanute õpilünki ning soolisi erinevusi õpiradades (Eesti Vabariigi valitsus, 2021). Mitmekesiste ja paindlike õppimis- ja karjäärivõimaluste lisandumisel avanevad erinevatele ühiskonnarühmadele uued võimalused paindlikuks õppes osalemiseks.

Täiskasvanud õppijatele pakutav keskharidusõpe on läbimas põhjalikku reformi. Täiskasvanute gümnaasiumid lõimitakse või ühendatakse suurte gümnaasiumide või kutseõppeasutustega. See reform võib avaldada märkimisväärset mõju täiskasvanute osalemisele õppes. Eesti on võtnud eesmärgi suurendada 2035. aastaks keskharidusega 20–24aastaste osakaalu 90%ni (2019. aastal oli see 84,8%¹⁵).

Eesti reformib oma kutsekvalifikatsioonisüsteemi, et liikuda kutsestandarditel põhinevalt süsteemilt paindlikuma oskustel põhineva lähenemisviisi poole. Reformi eesmärk on parandada haridussüsteemi ja tööturu vahelisi seoseid ning anda inimestele digivahendid, et nad saaksid teha kindlaks oma töö jaoks vajalikud oskused ja selgitada välja, kuidas need oskused omandada (Haridus- ja Teadusministeerium, 2022f). Selle tööriista abil pakutakse teavet eri õppevormide, sealhulgas formaalhariduse ja mitteformaalse õppe ning mikrokraadide kohta, samuti annab see ülevaate isiku oskustest ja sobivusest eri ametikohtadele. Projekti rahastatakse ESF+ kaudu ja see viiakse ellu aastatel 2022–2029¹⁶.

Eesti annab oma taaste- ja vastupidavuskava alusel toetust täiskasvanute digi- ja roheoskuste arendamiseks kutse- ja kõrghariduses. 2022.–2023. aastal võeti vastu valitsuse määrused toetuse andmise tingimustega digi- ja roheoskuste arendamiseks. Toetus hõlmab kutsehariduse ja kõrghariduse õppekavade ning mikrokvalifikatsioonide väljatöötamist, samuti koolitusvõimaluste pakkumist. Roheoskuste valdkonnas loodi 2022.–2023. aastal konsortsiumid ja töörühmad, et töötada tasemehariduse tarbeks välja uued õppekavamoodulid. On püstitatud ambitsioonikas eesmärk suurendada baastasemest kõrgemate digioskustega 16–74aastaste täiskasvanute osakaalu 2019. aasta 37%-lt 2035. aastaks 60%-le (Eesti Vabariigi valitsus, 2021).