Riigiaruanne
1. Peamised näitajad
Joonis 1. Ülevaade peamistest näitajatest
Eesti | EL | ||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2011 | 2021 | 2011 | 2021 | ||||||
ELi tasandi eesmärgid | 2030. aasta eesmärk |
||||||||
Osalemine alushariduses (3. eluaastast kuni kohustusliku kooliea alguseni) | ≥ 96% | 89.6%13 | 91.9%20 | 91.8%13 | 93.0%20 | ||||
Madala digioskuste tasemega kaheksanda klassi õpilased | < 15% | : | : | : | : | ||||
15-aastased, kelle järgmiste baasoskuste tase on madal: | lugemine | < 15% | 13.3%09 | 11.1%18 | 48.4%u | 66.6%b | |||
matemaatika | < 15% | 12.6%09 | 10.2%18 | 6.1% | 6.6%20 | ||||
loodusteadused | < 15% | 8.3%09 | 8.8%18 | 16.3% | 14.3%20 | ||||
Madala haridustasemega mitteõppivad noored (18–24aastased) | < 9% | 10.6% | 9.8%b | 13.2% | 9.7%b | ||||
Töökohapõhise õppe kogemusega kutseõppe lõpetanud | ≥ 60% (2025) | : | 73.5% | : | 60.7% | ||||
Kõrghariduse omandanud 25–34aastased | ≥ 45% | 39.0% | 43.2%b | 33.0% | 41.2% | ||||
Täiskasvanute osalemine õppes (25–64aastased) | ≥ 47% (2025) | : | : | : | : | ||||
Muud kontekstipõhised indikaatorid | |||||||||
Võrdsete võimaluste näitaja (protsendipunktides) | : | 5.118 | : | 19.30%18 | |||||
Madala haridustasemega mitteõppivad noored (18–24aastased) | Eestis sündinud | 10.6% | 9.6%b | 11.9% | 8.5%b | ||||
ELis sündinud | : | :bu | 25.3% | 21.4%b | |||||
Väljaspool ELi sündinud | : | :b | 31.4% | 21.6%b | |||||
Keskhariduse omandanud 20–24aastased (ISCED 3-8) | 82.8% | 85.9%b | 79.6% | 84.6%b | |||||
Kõrghariduse omandanud 25–34aastased | Eestis sündinud | 38.6% | 41.5b | 34.3% | 42.1%b | ||||
ELis sündinud | :u | :bu | 28.8% | 40.7%b | |||||
Väljaspool ELi sündinud | 48.4% | 66.6%b | 23.4% | 34.7%b | |||||
Haridusinvesteeringud | Avaliku sektori hariduskulutused protsendina SKPst | 6.1% | 6.6%20 | 4.9% | 5.0%20 | ||||
Avaliku sektori kulutused haridusele osakaaluna valitsemissektori kogukuludest | 16.3 | 14.3%20 | 10.0% | 9.4%20 |
Allikad: Eurostat (UOE, LFS, COFOG); OECD (PISA). Lisateavet saab I lisast ja ülevaate tööriistakastist (Monitor Toolbox). Märkused. 2018. aasta PISA uuringu ELi keskmised funktsionaalse lugemisoskuse näitajad ei hõlma Hispaaniat; kasutatud näitaja (ECE) viitab alushariduse ja lapsehoiu programmidele, mida peetakse rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) kohaselt hariduslikeks ning mis moodustavad seega haridus- ja koolitussüsteemi esimese taseme – ISCED 0-taseme; võrdsete võimaluste näitaja kirjeldab 15aastaste noorte kehva lugemisoskuse ning matemaatika- ja loodusteadustealaste väheste oskuste (kombineeritud) osakaalu sotsiaal-majandusliku staatuse kõige alumise ja kõige ülemise kvartiili vahel; b = katkestus aegreas; u = väike usaldusväärsus; : = andmed ei ole kättesaadavad, 09 = 2009, 13 = 2013, 18 = 2018, 20 = 2020.
Joonis 2. Võrdlus parimate ja halvimate tulemustega
2. Tähelepanu all on sooline võrdõiguslikkus hariduses
Poisid ja mehed on kehvemate haridustulemustega inimeste seas üleesindatud, samas ei tunnusta tööturg alati vääriliselt tüdrukute ja naiste kõrgemat haridustaset. Poisid jätavad kooli pooleli peaaegu kaks korda sagedamini kui tüdrukud. Kuigi haridussüsteemist varakult lahkunute sooline lõhe on aja jooksul vähenenud, on see 2021. aastal 4,4 protsendipunktiga endiselt ELis kolmandal kohal. Põhikooli lõpus on alasooritajate osakaal poiste hulgas palju kõrgem (Eesti Vabariigi Valitsus, 2021a). Samuti erineb poiste ja tüdrukute haridustee: poisid valivad sagedamini kutsehariduse, samas kui rohkem tüdrukuid jätkab üldhariduse gümnaasiumiastmes (HaridusSilm, 2022). Sellest tulenevalt on meessoost kutsehariduse lõpetanuid oluliselt rohkem kui naisi (vt joonis 3), samas kui ülikooli lõpetab rohkem naisi. Sooline lõhe kõrghariduse omandanute hulgas on ELi suurimate hulgas (2021. aastal 21,2 protsendipunkti, ELi keskmine: 11,1 protsendipunkti). Kuigi Eestis on naiste osakaal IKT erialade lõpetajate seas kogu ELi suurim – 35,5%1 on naised endiselt alaesindatud nii IKT õppekavadel kui ka tööturul, kus vaid 22,1% IKT-spetsialistidest on naised (2021. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks). Naiste väiksem hõivatus kõrgepalgalistel IKT-töökohtadel tingib osa soolisest palgalõhest, mis on suuruselt teine ELis2 Hariduses, teaduses ja arendustegevuses töötab juhtivatel ametikohtadel rohkem mehi,3 aga õpetajad on valdavalt naised: 85% kõigil haridustasemetel ning 99,5% alushariduses ja lapsehoius (OECD, 2019b).
Soolised lõhed kogu haridussüsteemis on üks kitsaskohti, mis takistab elanikkonna täieliku potentsiaali ärakasutamist. Et oskuste nappus püsib, on tähtis soolise segregatsiooniga hariduses tegeleda. Näiteks jõuti tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA töös järeldusele, et igal aastal on vaja 2600 uut IKT-spetsialisti – sellist hulka haridussüsteem praegu pakkuda ei suuda (2020. aastal lõpetas IKT-õppe 766 üliõpilast)4. Kõrgema haridustasemega on lihtsam tööd leida: 2021. aastal leidis töökoha 92,4% hiljuti ülikooli lõpetanutest (EL: 84,9%) võrreldes 70,6% hiljuti kutsehariduse lõpetanutega (EL: 76,4%). Haridusliku ebavõrdsuse tagajärjed võivad olla siiski ulatuslikumad: kõrgharidusega eestimaalased hindavad kõrghariduseta inimestest sagedamini oma tervist heaks5. Sooline erinevus oodatavas elueas sünnimomendil on Eestis üks ELi suurimaid (2020. aastal 8,5 aastat naiste kasuks, ELi keskmine: 5,6 aastat)6. Kuigi hariduse, soo, tööhõive ja tervise vahelisi põhjuslikke seoseid tuleb täiendavalt uurida, peaksid valitsused hindama hariduses avalduva soolise ebavõrdsuse laiemat kaudset mõju (Staring, Donlevy, & Day, 2021).
Eesti valitsus möönab soolist ebavõrdsust hariduses ja selle laiemat mõju ühiskonnale. Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 rõhutatakse soolise võrdõiguslikkuse olulisust ja tunnistatakse vajadust korraldada õpet sooteadlikul viisil. Arengukavas on öeldud, et alates keskharidusest võivad inimeste soost mõjutatud õpiteede valikud tekitada sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust ja tööturu segregatsiooni. Poiste madalamaid tulemusi seostatakse arengukavas „erinevate hoiakutega õppimise suhtes“ (: Eesti Vabariigi Valitsus, 2021a). Soolise võrdõiguslikkuse seaduses (§ 10) on rõhutatud, et õppekavad ja kasutatav õppematerjal peavad aitama kaasa naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisele (Riigi Teataja, 2004). Sellest tulenevalt sätestati heaolu arengukavas 2016–2023, et soolise võrdõiguslikkuse teema lisatakse süsteemselt kõigi haridustasemete õppekavadesse, õppematerjalidesse, õpetajakoolitusse ja haridustöötajate täienduskoolitustesse (Sotsiaalministeerium, 2016). Praktikas ei ole selleni sageli veel jõutud (Anniste, Haugas, & Sepper, 2021). Lisaks vähendab eesti keele arengukava 2021–2035 kohaselt kõigile inimestele hea eesti keele oskuse tagamine muu hulgas soolist ebavõrdsust hariduses (Eesti Vabariigi Valitsus, 2021b).
Joonis 3. Meessoost lõpetanute osakaal kutsekeskhariduses, 2020
Poliitika ja meetmed soolise ebavõrdsuse vähendamiseks on olemas, kuid neid võiks veelgi tugevdada. Oma varasemas aruandes juhtis Haridus- ja Teadusministeerium tähelepanu sellele, et Eesti on üks väheseid ELi liikmesriike, kus puudub sihipärane poliitika soonormide ja -stereotüüpide muutmiseks hariduses (Valk, 2017). Samuti soovitati aruandes võtta täiendavaid meetmeid soostereotüüpide ja soopõhise käitumise muutmiseks koolikeskkonnas ja õpetajakoolituses. Haridus- ja Teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium teevad soolise ebavõrdsuse küsimuses vajaduspõhist koostööd. Valitsus võtab meetmeid, et edendada tüdrukute osalemist loodusainete, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM)7 valdkonnas, kuid poiste raskuste lahendamiseks erimeetmeid ei ole. Pigem leitakse, et olemasolevatest programmidest on kasu poistele8. Kuigi on neid, kes väidavad, et hariduse kaasavuse säilitamiseks ei tohiks suunata programme eraldi poistele, on teised seisukohal, et soopime lähenemisviis kahjustab poliitika tõhusust ja võib poiste eduvõimalusi vähendada.
Tegutsevad ka kodanikuühiskonna sidusrühmad. Eesti Lasteaednike Liit ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaud korraldavad kursust, mille eesmärk on suurendada lasteaiaõpetajate teadlikkust sellest, kuidas soostereotüübid mõjutavad laste arengut ja elustiili (Papp & Kütt, 2022). HK Unicorn Squad pakub tasuta õppematerjale (sh juhendamist ja ruume) tüdrukute tehnikarühmade loomiseks. Eesmärk on suurendada tüdrukute huvi tehnika, robootika ja loodusteaduste vastu. Praeguseks osaleb rühmades umbes 2000 8–14aastast tüdrukut.
3. Alusharidus ja lapsehoid
Alushariduses ja lapsehoius osalemine suureneb laste vanuse kasvades, kuid jääb ka vanemate laste puhul ELi keskmisele mõnevõrra alla (vt joonis 4). Osalus alushariduses alates 3. eluaastast kuni kohustusliku kooliea (7 a) alguseni oli 2020. aastal 91,9%, mis jääb ELi keskmisele (93%) ja riigi 2035. aasta 95% eesmärgile mõnevõrra alla. Alla 3aastastest lastest osales 2020. aastal lapsehoius 26,7% (EL: 32,3%), st 2019. aastaga võrreldes 5,1 protsendipunkti võrra vähem. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste hulgas vähenes osalus ligi kolm korda rohkem (–11,1 protsendipunkti) võrreldes soodsamates oludes elavate lastega (–3,8 protsendipunkti). Osaliselt võisid põhjused olla seotud COVID-19 pandeemiaga, kuna lapsevanemad, kes hoidsid oma lapsi kodus, vabastati kohatasust. Jätkuvalt on probleemiks lasteaiakohtade kättesaadavus: 2020. aastal ei saanud kohta 7% lastest vanuses 18 kuud kuni 3 aastat (Lang, Sandre, Kallaste, & Sõmer, 2021). Kuigi prognooside kohaselt väheneb 0–7aastaste laste arv 2030. aastaks 11,2%, mis mõnevõrra vähendab survet kohtade pakkumist suurendada, käivad lasteaias ka äsja Ukrainast saabunud lapsed (12. septembri 2022. aasta seisuga oli registreeritud 1685 last). Nende lõimumise toetamiseks saavad kohalikud omavalitsused rahalist toetust lapse kohta ning lasteaedadele ja -hoidudele pakutakse koolitusi, nõustamist ja õppevahendeid.
Alushariduse reformi eesmärk on parandada alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavust ja kvaliteeti. Seaduseelnõu kohaselt hakatakse laste üldoskuste arendamisel lähtuma koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast alates 1,5 eluaastast (praegu alates 3. eluaastast). Kõnealused üldoskused hõlmavad mängu-, kognitiivseid ja õppimis-, eneseregulatsiooni ja sotsiaalseid oskusi. Kohalikud omavalitsused peavad pakkuma kõigile 1,5aastastele lasteaiakoha kahe kuu jooksul alates vanematelt taotluse saamisest. Lasteaiad peavad määrama ametisse hariduslike erivajadustega laste koordinaatori, kes korraldab tugiteenuseid. Eesti keele õppe tagamiseks peaks aastaks 2027 igas lasteaiarühmas olema vähemalt üks eestikeelne õpetaja. Reformiga luuakse kogu sektorile, mis varem oli jagatud haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel, ka ühtne õigusraamistik (Riigikogu, 2022a). Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus avaldas seaduseelnõu üle heameelt ja kutsus üles seda kiiresti jõustama. Samas tuletas ühendus meelde, et kaasav haridus nõuab kvalifitseeritud töötajaid, keda on raske leida, arvestades ka sektori madalaid palku (EAHJÜ, 2022). Pärast seda, kui Riigikontroll leidis valdkonnas puudusi, juhib Sotsiaalministeerium tugispetsialistide tegevuskava väljatöötamist (Riigikontroll, 2020). 2021/22. õppeaastal on kohalikud omavalitsused saanud 15 miljonit eurot, muu hulgas tugispetsialistide töö rahastamiseks.
Joonis 4. Alushariduses ja lapsehoius osalevate laste osakaal alates 3. eluaastast kuni kohustusliku kooliea alguseni
Kauaoodatud reform takerdus Riigikogus. 2022. aasta aprillis esitas valitsus pärast mitut sidusrühmadega peetud konsultatsioonivooru alushariduse ja lapsehoiu seaduse Riigikogule. Seaduseelnõu lükati juunis esimesel lugemisel valitsuskoalitsiooni lagunemise tõttu tagasi. Eesti õpetajate ja koolijuhtide ühendused väljendasid seaduseelnõu tagasilükkamise üle rahulolematust (Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, 2022).
4. Üldharidus
Haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamine jääb 2021. aasta lõpus vastu võetud uue haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 prioriteediks. Haridussüsteemist varakult lahkumise määr oli 2021. aastal 9,8%, st võrreldes 2020. aasta 8,5%-ga suurenes. Kuigi määr vastab ELi keskmisele (9,7%), võib seda Eesti kontekstis pidada kõrgeks: haridussüsteemist varakult lahkumine ja koolist väljalangemine takistavad endiselt oskuste nappuse lahendamist ja soolise lõhe vähendamist hariduses (vt 2. ja 6. jagu). Arengukava esmane eesmärk on tegeleda haridussüsteemist varakult lahkumise ja koolist väljalangemise probleemiga kõigil haridustasemetel ja -liikides. Haridus- ja Teadusministeerium ning OECD on ELi struktuurireformi tugiprogrammi toel töötanud välja näitajad, mis mõõdavad arengukava eesmärkide täitmisel tehtud edusamme. See peaks tugevdama seiret ja suunama koolide parendamist, aidates kohalikel omavalitsustel ja keskvalitsusel teha andmepõhiseid otsuseid (OECD, 2021).
Arengukava eesmärk on parandada õpetajate töötingimusi, koolitust ja karjäärivõimalusi ning õpetajaameti kuvandit. Õpetajate nappus ja õpetajaskonna vananemine jätkuvad ja mõjutavad negatiivselt õpetajate kvalifikatsioonitaset. Kui koolijuhil ei õnnestu kvalifitseeritud õpetajat värvata, võib ta sõlmida üheaastase tähtajalise lepingu kandidaadiga, kellel on vähemalt keskharidus. Seetõttu ei vastanud 2020/21. aastal kvalifikatsiooninõuetele 57% alustanud õpetajatest (Haridus- ja Teadusministeerium, 2022e). Need õpetajad vajavad paindlikke võimalusi kvalifikatsiooni omandamiseks, jätkates samal ajal töötamist. Uue tegevuskava lähenemisviis on laiahaardeline, keskendudes järgmisele: i) koolide juhtimiskvaliteet ja organisatsioonikultuur; ii) õpetajate ja tugipersonali esmakoolitus ja täiendusõpe; iii) karjääri- ja arenguvõimalused; iv) toetus kogu karjääri jooksul, sealhulgas alustavate õpetajate toetamine; v) tugipersonali kaasamine ja vi) õpetajakutse atraktiivsus. Esimesed, 2022. aastal alustatud tegevused on õpetajahariduses lisaõppekohtade loomine ja õpetajate akadeemia käivitamine (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021b). Tallinna ja Tartu ülikooli koostöös pakub akadeemia paindlikke õpetajate esmakoolituse ja täiendusõppe võimalusi. On kindlaks tehtud, et selliste võimaluste puudumine ja alustavate õpetajate vähene toetamine on varajase ametist lahkumise põhjus.
1. tekstikast. Õpetajate ja koolijuhtide professionaalne areng
ELi rahastatud projekti raames anti välja poliitikasoovitused õpetajakutse tugevdamiseks Eestis (British Council, 2021). Poliitikasoovitustes jõuti järeldusele, et koolijuhtide ja kogenud õpetajate rolle tuleb tugevdada, et parandada õpetajate värbamist ja kutsekindlust. Karjääri edenemise ja palgatõusu raamistik peaks muutuma läbipaistvamaks. Täiendusõppe parandamise ettepanekutes soovitati rohkem koolisisest koolitust ja mõju hindamise süsteemi rakendamist. Projekti teise põhitegevusena töötati välja analüütiline töövahend, mis võimaldab õpetajatel oma tööd analüüsida, valida konkreetseid tegevussamme ja harjutada neid koos õpipartneriga. Töövahendit toetab veebiplatvorm. Projekti rahastati 300 000 euroga ELi struktuurireformi tugiprogrammist.
Eesti seadis kiiresti sisse Ukrainast põgenenud laste tugisüsteemi. Valitsus pakkus täiendavaid õppekohti kõigil haridustasemetel, seminare õpetajatele ümberasustatud õpilaste lõimimise teemal ja teabetunde kohalikele omavalitsustele. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine, keeleabi ja psühholoogiline abi ning haridusnõustamine on kättesaadavad ka Ukraina õpilastele ja nende vanematele (Haridus- ja Teadusministeerium, 2022a). Tallinnas asuv Vabaduse Kool avas 2022. aasta sügisel uksed mitmesajale Ukraina õpilasele (Haridus- ja Teadusministeerium, 2022c), pakkudes õpet Eesti õppekava järgi osaliselt ukraina keeles. EdTech ja avalik sektor pakuvad ukraina keele e-õppe vahendeid tasuta. Eestis on registreeritud 16 525 alla 19aastast Ukraina last ja noort, kellest 7272 käib koolis (19. septembri 2022. aasta seisuga)9.
Jätkatakse meetmetega, et leevendada pandeemia mõju õpitulemustele ja vaimsele tervisele, ning samas on kujunemas esimesed ideed, kuidas tugevdada haridussüsteemi vastupanuvõimet. Haridusministeerium toetab koole õpilünkade ületamisel: lisarahastusest kaetakse individuaalseid konsultatsioone, uusi diagnostikavahendeid õpilünkade kindlakstegemiseks, lisatunde ja abiõpetajate palkamist. Koostöös koolipsühholoogide ühinguga avati õpilastele, pedagoogidele ja lapsevanematele tasuta nõuandetelefon (Haridus- ja Teadusministeerium, 2022d) (Riigikogu, 2022b). Haridussüsteem peab jääma paindlikuks ja vastupidavaks ka pärast pandeemiat. Ühes uuringus soovitati konkreetseid viise, kuidas seda saavutada: i) EdTechi andmeid saaks seires ja tagasiside andmiseks paremini kasutada (õpianalüütika); ii) õpetajaid tuleb toetada hübriid- või digipedagoogika väljatöötamisel ning iii) nagu pandeemia näitas, peaksid koolid pakkuma süsteemseid võimalusi edukaks õppimiseks oluliste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste omandamiseks (Mägi, 2021).
Jätkub töö õpetamise ja õppimise parandamiseks Eestis. Haridusvaldkonna arengukava ja eesti keele arengukava (Eesti Vabariigi Valitsus, 2021b) moodustavad eesti keele arendamise raamistiku. Haridusvaldkonna arengukavas on kavandatud, et 2035. aastaks on 95%-l põhikoolilõpetajatest, kellele eesti keel on teine keel, eesti keeles B1-tase (2019. aastal oli see 67,8%)10. Valitsus annab rahalisi vahendeid, et i) toetada õpilasi eesti keele õppimisel; ii) arendada õpetajate oskusi mitmekeelsetes klassides õpetamiseks ning iii) aidata vähemuskeelsetel õpilastel oma emakeelt paremini õppida. Uue valitsuse 2022. aasta juulist kehtiva koalitsioonileppe eesmärk on viia eestikeelsele haridussüsteemile üleminek lõpule juba 2030. aastaks.
2. tekstikast. Põhikooli loovtöö protsessi toetav digitaalne õppevara
COVID-19 pandeemia taustal toetati Euroopa Sotsiaalfondi projektis õppijakeskset ja interaktiivset õpetamist. Töötati välja uus õppevara, mis toetab õpilaste loovust, teaduspõhist mõtlemist ja õpioskusi loov- ja uurimistegevuse abil, keskendudes IKT-ainetele. 2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta maini töötati õpetajate ja õppijate jaoks välja videojuhendid ja töölehed, mis käsitlevad loovtöö eri etappe: idee leidmine, aja planeerimine, tööprotsessi dokumenteerimine, enesejuhtimine, akadeemiline ausus, eneseanalüüs ja esitlemine. Euroopa Sotsiaalfond toetas projekti 18 000 euroga.
https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/32173-Pohikooli-loovtoo-protsessi-toetav-digitaalne-oppevara
5. Kutse- ja täiskasvanuharidus
Haridusvaldkonna arengukavas käsitletakse kutsehariduse probleeme, eelkõige töökohapõhise õppe arendamist ning põhi- ja keskhariduse paremat lõimimist aastaks 2035. 2020. aastal õppis kutsekeskhariduse õppekavadel 39,9% keskharidustaseme õpilastest11 (võrreldes ELi keskmisega, mis oli 48,7%). Töökohapõhises õppes osalevate kutseõppurite arv suureneb: 2020/21. õppeaastal oli töökohapõhises õppes ligikaudu 9% kutsehariduse õpilastest ja 15% kutsehariduse lõpetanutest (2019. aastal oli see näitaja 12,4% lõpetajatest; 2025. aasta eesmärk on 21%). Seda osakaalu oleks ehk aidanud suurendada tööandjate välja töötatud ja nende seas kõrgelt hinnatud kohustusliku kutseeksami kasutuselevõtt. Noored õppijad saavad registreeruda kutsevalikuõppesse, mis võimaldab valida kutseõppekava paindlikult ja õppijakeskselt. Sellisesse ettevalmistavasse õppesse võetakse sageli vastu ka äsja Ukrainast saabunud õpilasi. Üld- ja kutsekeskhariduse lõimimise eesmärk muuta haridus paindlikumaks ja arendada tööturul vajalikke oskusi ning töötada välja ühtne keskharidusstandard. Nõukogu kutseharidust ja -koolitust käsitleva soovituse riiklik rakenduskava on seotud haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035 ning selle kutsehariduse prioriteetide ja eesmärkidega.
Pandeemiaaegne distantsõpe kutsehariduses oli enamiku õppijate jaoks katsumus, kuid pakkus ka mõningaid võimalusi. Hiljutisest uuringust selgus, et distantsõppe kogemus motiveeris õpetajaid kasutama digivahendeid, parandama oma digioskusi ja tegema tõhusamat koostööd. Õppijate jaoks oli distantsõpe keeruline: see oli kontaktõppega võrreldes vähem tõhus ja raskendas uute oskuste omandamist (Loogma & Sirk, 2021)
Riiklik taaste- ja vastupidavuskava aitab arendada digi- ja roheoskusi kutsehariduses. Digipöördele antav toetus hõlmab kutseõppekavade arendamist ja mikrokvalifikatsioonide väljatöötamist ning kutsestandardite ja oskuste profiilide uuendamist. Töötajate rohemajanduse teadmisi ja oskusi tugevdatakse kõrg- ja kutsehariduse õppekavade, täiendus- ja ümberõppe sisu ajakohastamise ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Koolituse kavandamine ja vajalike oskuste väljaselgitamine põhineb tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA analüüsidel. Roheoskuste lisamiseks vaadatakse läbi kutsestandardid.
Haridusvaldkonna arengukava eesmärk on ka suurendada täiskasvanute osalemist õppes. Seda eesmärki täidetakse, suurendades õpiteede paindlikkust ja ümberõppe pakkumist. Oskuste vajaduse jätkuv seire tagab omandatud oskuste vastavuse tööturu vajadustele ja toetab suure lisandväärtusega tegevusi (Eesti Vabariigi Valitsus, 2021a). Eesmärk on, et 2030. aastaks osaleks igal aastal õppes 52,3% täiskasvanutest, mis aitab kaasa ELi 60% eesmärgi saavutamisele. Lisaks seadis Eesti eesmärgiks jõuda 2035. aastaks selleni, et 25% täiskasvanutest oleks viimase kuu jooksul osalenud õppes (2019. aastal oli see 20%). Töötatakse välja informaalses õppes osalemise seire näitajad. Lähituleviku vaates on Eesti peamine prioriteet koolitustel osalemise määra taastamine ühiskonna eri rühmades.
COVID-19 pandeemia mõjutas õppes osalemist negatiivselt. 25–64aastaste seas vähenes osalemine 19,6%st 2019. aastal 16,6%ni 2020. aastal, kuid taastus 2021. aastal 18,4%-le. Eesti Statistikaameti andmetel on taastumine aeglasem meeste, nooremate vanuserühmade, mitte-eestlaste ja kõrgharidusega inimeste seas. Pandeemia ajal loodi rohkem e-õppe võimalusi (Rosenblad, et al., 2020). Haridusministeerium pakkus kursusi eelkõige madala kvalifikatsiooniga või ümberõpet vajavatele inimestele (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021a).
Eesti riiklikus taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad reformid ja investeeringud toetavad oskuste arendamist. Jõustusid teisesed õigusaktid, milles on sätestatud digi- ja roheoskuste arendamise toetamise tingimused: nii tööga hõivatud kui ka töötud saavad täiendada IKT-oskusi ja ümber õppida ning nende väljaspool formaalõpet omandatud oskusi tunnustatakse. Noorte tööpuuduse vähendamisele aitavad kaasa kava „Minu esimene töökoht“ ja noortegarantii tegevuskava.
6. Kõrgharidus
Kõrghariduse omandamise määr on kõrge, kuid mahajäämus on meeste ja maapiirkondades elavate inimeste hulgas. 2021. aastal oli kõrgharidus 43,2%-l 25–34aastastest eestlastest (ELi keskmine: 41,2%), see tähendab 3,1 protsendipunkti suurust kasvu alates 2020. aastast. Hoolimata kõrgharitute suhteliselt kõrgest määrast püsib teatav ebavõrdsus: lisaks soolisele lõhele (vt punkt 2) oli 2021. aastal maapiirkondade ja linnade vaheline lõhe 22,2 protsendipunkti (ELis 21,8 protsendipunkti). Hiljutisest uuringust selgus, et õppemaksu kaotamine 2013. aastal ei meelitanud maapiirkondadest rohkem inimesi kõrgharidust omandama. Nende väiksem osalus võib olla pigem kaaslaste mõju, teabe asümmeetrilisuse ja ebapiisava rahalise toetuse tagajärg: maapiirkondade peredest pärit inimestel on vähem ülikoolis käivaid eakaaslasi ja nad on vähem kursis kõrghariduse eelistega ning praegused vajaduspõhised toetused võivad olla liiga väikesed (Põder ja Lauri, 2021). Teine põhjus võib peituda töö ja õpingute ühendamise keerukuses: aastatel 2018–2020 käis üle poole üliõpilastest regulaarselt tööl; see ületab selgelt OECD keskmist (Arenguseire Keskus, 2022). Kuigi töötamist võib motiveerida ka soov omandada kogemusi, ütles 45% õpilastest, et palgatööta ei saa nad endale õppimist lubada (Hauschildt, Gwosć, Schirmer ja Wartenbergh-Cras, 2021).
Suur väljalangevus ja madal õpingute nominaalajaga lõpetamise määr tekitavad probleeme tööturul ja ülikoolide rahastamisel. Haridusvaldkonna arengukava kohaselt ei ole elanikkonna tööturupotentsiaali saavutatud suure väljalangevuse tõttu kõrg- ja kutseharidusest (Government of Estonia, 2021a). Kuigi väljalangevus on viimastel aastatel vähenenud, on see ikkagi suur (2016.–2021. aastal vähenes keskmine väljalangevus esimesel õppeaastal 22,3%lt 18,4%ni ja üldine väljalangevus samal perioodil 16,1%lt 11,7%ni). Õpingute nominaalajaga lõpetamine on üks ülikoolide rahastust määravatest tulemusnäitajatest. Väljalangemise ennetamiseks ja õpingute õigeaegse lõpetamise suurendamiseks julgustab Haridus- ja Teadusministeerium ülikoole pakkuma uuenduslikke õppevahendeid ja pedagoogikat, üliõpilaskeskseid õppeviise, tugiteenuseid, eelkõige õpingute alguses, ning paindlikku õppekorraldust, mis võimaldaks üliõpilastel tööd ja õpinguid paremini ühendada.
Ülikoolid taotlevad riikliku rahastuse suurendamist praeguselt 1,1%lt 1,5%ni sisemajanduse koguproduktist. Ülikoolide riiklik rahastamine on viimasel kümnendil oluliselt vähenenud (Bennetot Pruvot, Estermann, & Stoyanova, 2021). Alates 2022. aasta jaanuarist keeldusid ülikoolid sõlmimast riigiga iga-aastaseid halduslepinguid, taotledes rahastuse olulist suurendamist – tegemist oli enneolematu olukorraga. Valitsus ja kõrgharidusasutused arutavad ka tulemusrahastuse näitajate üle (20% tegevuspõhisest rahastamisest).
Kuidas teha kõrgharidus kättesaadavaks paljudele, tagades samas kvaliteedi ja väiksemad kulud, on osa laiemast arutelust. Kuigi valitsus ei kavanda rahastamismudelis põhimõttelisi muudatusi, võtab ta kasutusele meetmed, et luua ülikoolidele tulude suurendamise võimalusi: 2022. aasta mais tehti ettepanek pakkuda üliõpilastele stiimuleid, et nad lõpetaksid õpingud õigel ajal (Ministry of Education and Research, 2022g). Juba praegu võib õppemaksu võtta tudengitelt, kes õpivad osakoormusega või omandavad mikrokvalifikatsioone või õpivad ingliskeelsetel õppekavadel. Kõlab hoiatusi, et selle tõttu võib eesti keel kaotada oma tähtsuse teaduskeelena ning mikrokvalifikatsioonid võivad olla taskukohased vaid vähestele, kuigi paindlikke õppimisvõimalusi on hädasti vaja. Tartu Ülikooli analüüsis jõuti järeldusele, et õppimine peaks olema jätkuvalt tasuta ning kasutusele tuleks võtta ulatuslik, riigi tagatud, sissetulekust sõltuv õppelaenusüsteem (riigi tagatisega laenud on olemas, aga stipendiumid on rohkem levinud) (Silm, Tiitsaar, & Valk, 2022). Riigikontroll jõudis juba 2019. aastal järeldusele, et kõrghariduse rahastamismudel ei ole jätkusuutlik, ning nõudis selle reformimist (Riigikontroll, 2019).
Doktoriõppe reformi eesmärk on pakkuda teadlastele atraktiivseid karjäärivõimalusi ning tugevdada ülikoolide ja ettevõtjate koostööd. 2022. aastal võttis Riigikogu vastu doktoriõppe reformi, millega muudetakse kõrgharidusseadust ning õppetoetuste ja õppelaenu seadust. Doktorandid ei saa enam stipendiume; nad sõlmivad nooremteadurina töölepingu, mis annab neile õiguse sotsiaalkaitsele. Samuti võivad nad õppida teadmussiirdedoktorantuuris, kui nad töötavad ettevõttes, millel on nende ülikooliga partnerlus. Sellised akadeemilised kraadid peaksid tugevdama ülikoolide ja ettevõtjate koostööd ning võimaldama teadlastel pärast ülikooli lõpetamist ettevõttes edasi töötada. Doktorikraadi on võimalik omandada ka teadurilepinguta. Reformiga muudeti üliõpilaste jaoks soodsamaks ka erapankadest antava õppelaenu tingimused (Ministry of Education and Research, 2022b).
I lisa. Peamiste näitajate allikad
Näitaja | Allikas |
---|---|
Osalemine alushariduses | Eurostat (UOE), , educ_uoe_enra21 |
Madala digioskuste tasemega kaheksanda klassi õpilased | IEA, ICILS |
15aastaste madal sooritustase lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes | OECD (PISA) |
Madala haridustasemega noored | Põhiandmed: Eurostat (LFS), edat_lfse_14 Andmed sünniriigi järgi: Eurostat (LFS) edat_lfse_02 |
Töökohapõhise õppe kogemusega kutseõppe lõpetanud | Eurostat (LFS), edat_lfs_9919 |
Kõrghariduse omandamine | Põhiandmed: Eurostat (LFS), edat_lfse_03 Andmed sünniriigi järgi: Eurostat (LFS), edat_lfse_9912 |
Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes | Selle ELi eesmärgi andmed ei ole kättesaadavad. Andmete kogumine algab 2022. aastal. Allikas: EU LFS. |
Võrdsete võimaluste näitaja | Euroopa Komisjoni (Teadusuuringute Ühiskeskuse) arvutused, mis põhinevad OECD PISA 2018 andmetel. |
Keskhariduse omandamine | Eurostat (LFS), edat_lfse_03 |
Avaliku sektori hariduskulutused protsendina SKPst | Eurostat (COFOG), gov_10a_exp |
Avaliku sektori kulutused haridusele osakaaluna valitsemissektori kogukuludest | Eurostat (COFOG), gov_10a_exp |
II lisa. Haridussüsteemi struktuur
Palun saatke kõik märkused või küsimused e-kirja teel aadressile
Avaldamise üksikasjad
- KatalooginumberNC-AN-22-021-ET-Q
- ISBN978-92-76-56162-0
- ISSN2466-9997
- DOI10.2766/92497