Komisjon töötas välja tervikliku rändepoliitika ja võttis viivitamata meetmeid kriisi haldamiseks. Kolmekordistasime oma kohalolekut Vahemerel ja aitasime päästa inimelusid. Võitlesime inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate kuritegelike võrgustike vastu. Liikmesriigid leppisid komisjoni juhtimisel kokku reeglites, mille järgi ümber paigutada ja ümber asustada sadu tuhandeid inimesi, kes vajavad ilmselgelt rahvusvahelist kaitset. ELi ametid aitavad ka edaspidi kõige enam mõjutatud liikmesriikide asutustel, kes on sageli ülekoormatud, tuvastada ja kontrollida saabuvaid sisserändajaid ning neilt sõrmejälgi võtta, kiirendada varjupaigataotluste menetlemist ja koordineerida nende isikute tagasisaatmist, kes ei vasta kaitse saamise tingimustele. EL on eraldanud miljardeid eurosid nende pagulaste aitamiseks, kes on juba meie rannikule jõudnud või asuvad naaberriikides. Oleme veelgi suurendanud jõupingutusi inimkaubitsejate tabamiseks ja inimesi salaja üle piiri toimetavate rühmituste likvideerimiseks. 11 riiki leppisid oktoobris Brüsselis kokku 17punktilises plaanis, millega saavutada isikute etapiviisiline, kontrollitav ja süsteemipärane liikumine mööda Lääne-Balkani rändeteed. Novembris võeti Vallettas kasutusele ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond, mille eesmärk on tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega. Nendeks põhjusteks on vaesus, sõjad, tagakiusamine, inimõiguste rikkumine ja looduskatastroofid.

On ilmselge, et pagulaskriis ei lahene iseenesest. Kriis tõi esile kohesed vajadused ja näitas, et ELi rändepoliitika ja selle käsutuses olevad vahendid on piiratud. Sellest hoolimata tuleb meil kriis lahendada ja selle nimel me ka tegutseme. Eurooplastena peaksime hästi mäletama, et meie maailmajaos on peaaegu igaüks teatud ajal pagulane olnud. Meie ühise ajaloo käigus on miljonid eurooplased põgenenud usulise või poliitilise tagakiusamise, sõja, diktatuuri või rõhumise eest.

Aasta alguses oli raske periood, kui kahtluse alla sattus Kreeka jäämine euroalasse. Pärast kuudepikkusi läbirääkimisi ja raskeid hetki lepiti augustis viimaks kokku uues Kreeka stabiilsustoetuste kavas. Ma ei kahelnud hetkekski, et leiame lahenduse. Euro kasutusele võtmine on pöördumatu otsus ja kõik liikmesriigid ühiselt tagavad euroala eduka toimimise. Kreeka kriisi tagajärgi on euroalal ja kogu Euroopa majanduses ja ühiskonnas ikka veel tunda, mistõttu soovin, et iga Kreeka valitsus – olgu siis endine, praegune või tulevane – järgiks kokku lepitud programmi.

Kriis on läbi siis, kui Euroopas taastub täielik tööhõive. Praegu on Euroopa Liidus 23 miljonit töötut, mis on vastuvõetamatult suur arv. Ilmselgelt on vaja investeerida Euroopa töökohtade ja majanduskasvu allikatesse, eelkõige ühtsesse turgu. Samuti tuleb lõpule viia majandus- ja rahaliidu väljakujundamine, et luua tingimused majanduse püsivaks elavnemiseks. Oleme tegutsenud mõlemal rindel.

Näiteks oleme rakendanud 315 miljardi euro suuruse investeerimiskava, mis peaks looma üle 2 miljoni töökoha. Esimesed projektid on juba käiku lastud ja neile järgnevad veel paljud. Samal ajal täiustame oma ühtset turgu, et luua kõigis 28 liikmesriigis inimestele ja ettevõtetele uusi võimalusi. Tänu sellistele projektidele nagu digitaalne ühtne turg, kapitaliturgude liit ja energialiit vähendame takistusi piiriülesele tegevusele, samal ajal ergutades innovatsiooni, viies kokku talente ja pakkudes suuremat toodete ja teenuste valikut.

Juunis esitlesime koos teiste oluliste ELi institutsioonide juhtidega aruannet majandus- ja rahaliidu väljakujundamise lõpuleviimise kohta. Osalenud viis juhti leppisid kokku kavas, mis peaks meil võimaldama 2017. aasta alguseks euroalal stabiilsuse saavutada. Pärast liikmesriikide majanduste taaslähendamist tuleb liikuda kriisiohje rajalt uute majanduskasvu perspektiivide suunas. Tegemist oli julge poliitilise otsusega vaadata keset Kreeka kriisi tulevikku.

Euroopa Liit ja liikmesriigid etendasid otsustavat rolli Pariisis detsembris saavutatud ajaloolises kokkuleppes, millega 195 riiki võtsid vastu kõigi aegade esimese üldise õiguslikult siduva ülemaailmse kliimaleppe. Kokkuleppes on esitatud ülemaailmne tegevuskava, kuidas vältida ohtlikke kliimamuutusi, piirates globaalset soojenemist tunduvalt alla 2 °C taseme. Samuti annab see tõuke minna kogu maailmas üle puhtale energiale ja on Euroopa Liidu jaoks suur kordaminek. Euroopa on pikka aega olnud kliimameetmete valdkonnas maailmas juhtpositsioonil. Tänu Pariisi kokkuleppele jagab meie kaugeleulatuvaid eesmärke nüüd kogu maailm.

EL 2015. aastal

Paljud neist teemadest tulevad aruandes põhjalikumalt käsitlusele. Viimase 12 kuu peamistest probleemidest mõeldes jõuan ma aga vältimatult järeldusele, et nii pagulaskriisi, majanduskriisi kui ka välispoliitika proovikividega toimetulekuks on ainult üks võimalus: solidaarsus. Suudame edu saavutada ainult liiduna. Koos oleme tugevamad kui meid tabada võivad raskused. On aeg hakata uskuma Euroopa võimesse pakkuda ühiseid lahendusi probleemidele, mida kõik liikmesriigid teravalt tunnetavad.

Oli raske aasta, mis seadis kahtluse alla koguni Euroopa Liidu põhiolemuse. Eurooplastel tuleb siiski meeles pidada, et Lähis-Idast, Aafrikast ja ka mujalt tulevate inimeste silmis on Euroopa stabiilsust pakkuv pelgupaik. Selle üle võime uhked olla.

Jean-Claude Juncker

Integreeritud lähenemisviis majanduspoliitikale toetub kolmele sambale: investeeringute hoogustamine, struktuurireformide kiirendamine ja vastutustundlik eelarvepoliitika. ELi majanduse tagasi kasvuteele aitamiseks peavad kõik kolm üheskoos toimima. 2015. aastal tegi EL edusamme kõigis kolmes valdkonnas.

Investeerimiskava koosneb kolmest üksteist toetavast harust.

• Mobiliseerida järgneva kolme aasta jooksul täiendavate investeeringutena vähemalt 315 miljardit eurot, maksimeerida avaliku sektori vahendite mõju ja edendada erasektori investeeringuid. Selle eesmärgi saavutamise peamine vahend on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond.
• Tagada selle täiendava investeeringu jõudmine reaalmajandusse. Selle eesmärgi saavutamise peamised vahendid on Euroopa investeerimisnõustamise keskus ja Euroopa investeerimisprojektide portaal.
• Parandada investeerimiskeskkonda nii ELi kui ka iga liikmesriigi tasemel. Käimas on töö, et kõrvaldada ELi ja ühtse turu mõõtmega takistused, samuti regulatiivsed ja mitteregulatiivsed investeeringuid pärssivad tegurid riiklikul tasandil.

Volinik Carlos Moedas ning komisjoni asepresidendid Kristalina Georgieva ja Jyrki Katainen teatavad 28. mail 2015 Brüsselis Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomist käsitlevate läbirääkimiste edukast lõpetamisest.

 

2014. aasta novembris teatas komisjon uue Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomisest. 2015. aasta esimestel kuudel töötas Euroopa Parlament intensiivselt komisjoni ettepanekute analüüsi ja parandusettepanekute tegemise kallal. Mai lõpus toimunud kolmepoolsel kohtumisel jõudsid parlament ja nõukogu kavandatava määruse suhtes kompromisskokkuleppeni. Kolmepoolsed läbirääkimised viidi lõpule rekordajaga, võimaldades fondil alustada projektide rahastamisega juba juunis.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond annab tagatisi projektidele, mida rahastab Euroopa Investeerimispanga Grupp. Selle tähelepanu keskmes on kaks valdkonda: esiteks taristu ja innovatsioon (mida haldab Euroopa Investeerimispank) ning teiseks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (mida haldavad Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond). Laene antakse ka piirkondadele. Fondiga käsikäes töötavad Euroopa investeerimisnõustamise keskus ja Euroopa investeerimisprojektide portaal. Keskus toetab investeerimisprojektide väljatöötamist ja finantseerimist, täidab ühtse, juhiseid ja nõuandeid pakkuva kontaktpunkti rolli ning toimib oskusteabe vahetamist võimaldava platvormina. See alustas projektide elluviijate toetamist septembris. Portaal on avalik ja turvaline veebikeskkond, kus ELi-põhiseid projekte potentsiaalsetele investoritele tutvustada. See lastakse käiku 2016. aastal.

Läinud aastal lükkas komisjoni asepresident Jyrki Katainen käima üleliidulise teabetuuri Euroopa investeerimiskava propageerimiseks, tutvustades uusi võimalusi, mis avanevad kõigile peamistele sidusrühmadele (valitsused, investorid, ettevõtjad, piirkondlikud omavalitsused, ametiühingud ja kogukonnad).

Kõik 28 liikmesriiki andsid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile oma heakskiidu. 2015. aastal lubasid üheksa liikmesriiki panustada fondi kokku enam kui 40 miljardit eurot ja oma panuse andmise kavatsusest on teatanud ka Hiina.

Fondi toetatavad investeeringud on suunatud taristu (lairibaühendus, energiavõrgud ja transport) arendamisele, haridusele, teadusuuringutele ja innovatsioonile, taastuvenergiale ja energiatõhususele, keskkonnale ja ressursitõhususele, sotsiaalsele taristule ja tervishoiule ning väikeettevõtete toetamisele.

Euroopa Investeerimispanga president Werner Hoyer, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja asepresident Jyrki Katainen kirjutavad 22. juulil 2015 Brüsselis alla Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi käsitlevale lepingule.

 

Osana investeerimiskava kolmandast sambast on komisjon alustanud terve rea ELi ja ühtse turu mõõtmega investeerimistõkete kõrvaldamist. See toimub mitme töösuuna kaudu: osana käimasolevast tööst kapitaliturgude liidu kallal (näiteks Solventsus II direktiivi muudatused); ühtse turu strateegia (näiteks avalikud hanked); digitaalne ühtne turg; energialiit; parema õigusloome tegevuskava ja muud poliitilised algatused. Riikliku tasandi regulatiivsete ja mitteregulatiivsete investeeringuid pärssivate tegurite kõrvaldamine on samuti 2016. aasta Euroopa poolaasta prioriteet. Euroopa poolaasta kontekstis on komisjon alustanud dialoogi liikmesriikidega, et teha kindlaks kitsaskohad ja nendest ülesaamiseks vajalikud prioriteetsed meetmed. Selleks, et saavutada kolmanda samba ambitsioonikad eesmärgid, teha liikmesriikidele ettepanekuid konkreetseteks reformideks ja aidata neid rakendada, töötavad komisjoni kõik talitused (sealhulgas struktuurireformi tugiteenistus) liikmesriikidega käsikäes.

2016. aasta jaanuariks oli fond võimaldanud rahastada taristu ja innovatsiooni kategoorias 21 projekti kokku 2,8 miljardi euro ulatuses ning eeldatakse, et selle tulemusena tehakse kokku ligikaudu 13,3 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kategoorias rahastas fond 66 projekti kokku 1,5 miljardi euro ulatuses ning eeldatakse, et selle tulemusena tehakse kokku ligikaudu 21 miljardi euro ulatuses investeeringuid.

Komisjoni asepresident Jyrki Katainen selgitab uut ELi strateegilist investeerimiskava.

 

Lisaks investeeringutele vajab ELi majandus tagasi õigesse rööpasse saamiseks usaldusväärset riigi rahanduse juhtimist ja struktuurireforme.

ELi majanduspoliitika koordineerimine toimub tsüklina, mida nimetatakse Euroopa poolaastaks. Alates 2015. aasta majanduskasvu analüüsist, mis avaldati 2014. aasta lõpus, määras komisjon kindlaks ELi ja selle liikmesriikide poliitilised prioriteedid. Euroopa poolaasta keskendus kolmele üksteist toetavale teemale: investeeringute hoogustamine, struktuurireformide kiirendamine ja vastutustundlik eelarvepoliitika. Euroopa majanduspoliitika poolaasta täiustatud korraldus lihtsustas 2015. aastal komisjoni tööd ja vähendas liikmesriikidele esitatavaid aruandlusnõudeid. Lisaks muutis see kogu protsessi avatumaks ja mitmepoolsemaks. Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine määratleti selgemalt, tugevdamaks positiivset seost struktuurireformide, investeeringute ja vastutustundliku eelarvepoliitika vahel. Komisjon esitas mais kõigi liikmesriikide kohta riigipõhised soovitused, samuti kogu euroala soovituse, mis kinnitati juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Juulis võttis ülemkogu vastu lõplikud riigipõhised soovitused.

Veebruaris esitas komisjon Euroopa poolaasta raames põhjalikud ülevaated, milles vaeti makromajanduslikku tasakaalustamatust ja ülemäärast tasakaalustamatust 16 liikmesriigis. Teatavates liikmesriikides on mõne riski tase endiselt kõrge. Seetõttu kordas komisjon üleskutset kõrvaldada takistused majanduskasvu teelt struktuurireformide hoogustamise ning taristu ajakohastamisse ja arendamisse tehtavate investeeringute kaudu. Nende meetmetega peaksid kaasnema asjakohased poliitilised valikud usalduse suurendamiseks, tasakaalu taastamiseks ja majanduse elavnemise kindlustamiseks euroalal.

Koostöös Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga jätkas komisjon 2015. aastal nende liikmesriikide toetamist, kes olid hiljuti lõpule viinud finantsabiprogrammi (Iirimaa, Hispaania ja Portugal). Komisjon viis läbi kõigi kolme riigi programmijärgse järelevalve analüüsi. Need liikmesriigid on nüüd taas kasvuteel ning töötavad oma majanduse tugevdamise kallal. Lisaks jätkas komisjon toetusprogrammi Küprosele selle majandust kimbutavate finants-, fiskaal- ja struktuursete probleemide lahendamiseks. See võimaldab Küprosel pöörduda tagasi jätkusuutliku majanduskasvu teele.

Kreeka majanduses ja rahanduses valitsev olukord sattus 2015. aastal pikkade kuude jooksul kogu maailma huviorbiiti. Läbi kogu suve, mille jooksul Kreeka oli korraga maksejõuetuse äärel ja olukorras, kus tema euroalal jätkamine oli küsitav, korraldas EL rea erakorralisi koosolekuid.

(Vasakult paremale) Prantsusmaa president François Hollande, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, eurorühma esimees Jeroen Dijsselbloem, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Kreeka peaminister Alexis Tsipras, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär Uwe Corsepius ja Euroopa Keskpanga president Mario Draghi arutavad 19. märtsil 2015 Brüsselis Kreeka rahanduse olukorda.

 

Augustis saavutati lõpuks kokkulepe, mis võimaldas Euroopa stabiilsusmehhanismi nimel tegutseval komisjonil lasta käiku kolmas Kreeka majanduse kohandamise programm. Eurorühma ja Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu heakskiidul aitas programm stabiliseerida Kreeka majanduse ja rahanduse olukorda. Komisjoni poolt läbi viidud sotsiaalse mõju hindamise järelduseks oli, et täies mahus ja õigeaegselt rakendatuna aitab programm liikmesriigil naasta stabiilsuse ja majanduskasvu kursile rahaliselt ja ühiskondlikult jätkusuutlikul viisil. Lepe sillutas teed kuni 86 miljardi euro suurusele rahalisele abile, mida antakse Kreekale aastani 2018. Juulis käivitas komisjon Kreeka töökohtade loomise ja majanduskasvu kava, võttes selle toetamiseks 2020. aastani täiendavalt kasutusele kuni 35 miljardit eurot.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras ja Euroopa Keskpanga president Mario Draghi euroala tippkohtumisel Brüsselis 7. juulil 2015.

 

Samuti nägi komisjon ette meetmed, mis peavad tagama võimaluse ühtekuuluvuspoliitika vahendeid tõhusalt investeeringuteks kasutada ning nende vahendite kiire jõudmise abisaajateni. Selle tulemusena lisandus Kreekale ette nähtud rahalistele vahenditele täiendavalt umbes 500 miljonit eurot ning Kreeka eelarves säästeti ligikaudu 2 miljardit eurot. 2014.–2020. aasta programmidele ettemaksetena eraldatud täiendavat 1 miljardit eurot võib kasutada uute projektide käivitamiseks, mis vähendab ka survet Kreeka riigieelarvele.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Prantsusmaa president François Hollande ja Belgia peaminister Charles Michel euroala tippkohtumisel Brüsselis 12. juulil 2015.

 

Maailmamajanduses konkurentsivõime säilitamiseks vajab EL kõrgelt kvalifitseeritud ja kohanemisvõimelist tööjõudu. Selleks on oluline pidev investeerimine haridusse ja koolitusse, mis aitab pikas perspektiivis edendada majanduskasvu ja innovatsiooni, suurendada tööhõivet ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu.

Reformid hariduse ja koolituse parandamiseks olid Euroopa poolaasta teemade hulgas kesksel kohal ning loeti esmaseks prioriteediks 13 liikmesriigis.

Euroopa Sotsiaalfond on ELi põhivahend inimestesse investeerimisel. 2015. aasta lõpuks oli komisjon vastu võtnud kõik rakenduskavad, mille kogumaht on 86,4 miljardit eurot. Komisjon tõstis märkimisväärselt noorte tööhõive algatuse rahastuse eelmaksete määra, andes riiklike ja piirkondlike võimude käsutusse ligikaudu 1 miljardi eurot. Sellega toetatakse kuni 650 000 mittetöötavat ja mitteõppivat noort. Eeldatakse, et aastatel 2014–2020 suurenevad 10 miljoni töötu võimalused tööd leida ning 395 000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtjat saavad toetust inimestesse investeerimiseks. Üle 25% vahenditest eraldatakse sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ning vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks.

Erasmus+ on ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm. 2015. aastal andis see ligikaudu 520 000 noorele võimaluse õppida välisriigis, omandada töökogemusi (sh vabatahtlikuna) ning osaleda noorte vahetusprogrammides. Ka võimaldas see ligikaudu 165 000 haridusasutuste ja noorte­organisatsioonide töötajal suurendada oma pädevust välismaal õpetamise ja õppimise kaudu.

Arvestades seda, et pikaajalise töötuse määr on kõrge ja et see probleem mõjutab hinnanguliselt 12 miljonit tööealist ELi kodanikku, esitas komisjon 2015. aastal selle kohta poliitilised suunised. Nende eesmärk on suurendada tööhõivesse üleminekut ning tagada, et kõik tööotsijad saavad tööturule integreerimise lepingu enne 18 kuu möödumist töötuks jäämisest. Nõukogu võttis komisjoni soovituse vastu detsembris.

Regionaalpoliitika on suunatud kõikidele ELi piirkondadele ja linnadele. See toetab töökohtade loomist, konkurentsivõimet, majanduskasvu, jätkusuutlikku arengut ja kodanike elukvaliteedi parandamist. Nende eesmärkide saavutamiseks ja ELi kõigi piirkondade mitmesuguste arenguvajaduste rahuldamiseks on aastatel 2014–2020 ette nähtud kokku 351,8 miljardit eurot (ligikaudu kolmandik ELi kogueelarvest) ühtekuuluvuspoliitika jaoks. Regionaalpoliitika on endiselt ELi suurim piirkondade, kohtade ja ettevõtete rahastamise allikas.

Volinik Corina Creţu 31. märtsil 2015 Prahas ehitusplatsi külastamas.

 

Regionaalpoliitika täiendab ELi poliitikat näiteks hariduse, tööhõive, energeetika, keskkonna, siseturu ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Ennekõike loob regionaalpoliitika investeerimisraamistiku strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks. Investeeringuteks transpordivõrgustikesse ning energia- ja keskkonnataristusse on ette nähtud üle 120 miljardi euro. See on tulus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kuna paraneb transpordiühendus ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust käsitletakse laiemas majanduslikus kontekstis.

Osana Euroopa investeerimiskavast on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eraldised aastatel 2014–2020 kaks korda suuremad kui perioodil 2007–2013. Need ulatuvad 23 miljardi euroni, kusjuures traditsiooniliste toetuste asemel kasutatakse selliseid finantsinstrumente nagu laenud, omakapital ja tagatised. See aitab teha rahastamise kättesaadavamaks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Raha kasutatakse teadusuuringuteks, arendustegevuseks ja innovatsiooniks, samuti investeeringuteks energiatõhususse ja taastuvatesse energiaallikatesse.

Pärast pingelist liikmesriikidega peetud läbirääkimiste perioodi võeti praktiliselt kõik 2014.–2020. aasta programmid 2015. aastal vastu. Enamiku rakendamisega ka alustati. 2007.–2013. aasta programmide rakendamist jätkati kogu aasta jooksul. Aasta jooksul said liikmesriigid kokku eraldisi 50,7 miljardi euro ulatuses.

Teadusuuringud ja innovatsioon aitavad vastata kliimamuutuste, energeetika ja tervishoiuga seotud väljakutsetele. See on põhjus, miks ELi suurim teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Horisont 2020” investeerib 77 miljardit eurot teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Samuti tõmbab programm ligi täiendavaid era- ja avaliku sektori investoreid. Juulis avaldatud esimesed tulemused näitasid, et „Horisont 2020” on õigel teel.

Volinik Carlos Moedas 5. novembril 2015 Portugalis Coimbra Ülikoolis ürituse Science Roadshow avamisel.

 

Oktoobris kinnitati uus „Horisont 2020” tööprogramm, millega investeeritakse teadusuuringutesse ja innovatsiooni järgneva kahe aasta jooksul ligikaudu 16 miljardit eurot.

Teadusuuringute ja innovatsiooni enneolematus ulatuses rahastamisega astub „Horisont 2020” vastu kolmele väljakutsele: uuenduste turuleviimine (avatud innovatsioon), teadusuuringute kaasavamaks muutmine (avatud teadus) ja teaduse avamine maailmale.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond on juba alustanud „Horisont 2020” võimsuse suurendamist, eelkõige toetades innovatiivseid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Samuti on fond aidanud rahuldada erakordset hulka toetustaotlusi, mis on esitatud InnovFini (innovaatoritele suunatud ELi rahastamisalgatus) kaudu. Tegu on Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga ühisalgatusega programmi „Horisont 2020” raames.

Kosmosesektoris on ELi eesmärk edendada kosmosepõhiste rakenduste siseturgu ja toetada ELi tööstuse arengut. Märtsis, septembris ja detsembris saadeti edukalt teele Galileo satelliidid. Galileo on ELi programm, mille eesmärgiks on luua ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem, mida võib kasutada sellistes toodetes nagu sõidukite navigatsiooniseadmed ja mobiiltelefonid. Juunis saadeti teele teine Copernicuse programmi satelliit, mis aitab tulla toime keskkonnakatastroofidega, kasutada paremini ära põllumajandus- ja metsamaad ning reageerida hädaolukordadele.

Volinik Elżbieta Bieńkowska esineb kahe Galileo satelliidi eduka stardi järel 31. märtsil 2015 Brüsselis ajakirjanikele.

 

Euroopa ühendamise rahastu on mitmeaastane rahastamisprogramm, mis on loodud eesmärgiga finantseerida ELi transpordi-, energia- ja digitaalvõrkude olukorra parandamist. Selle kogueelarve on üle 30 miljardi euro, mis hõlmab nimetatud kolme sektorit perioodil 2014–2020.

Juulis kinnitas komisjon nimekirja 276 projektist, mis moodustavad kokku 13,1 miljardit eurot ELi rahastusest ja mille tulemuseks oli avaliku ja erasektori täiendav kaasrahastus 28,8 miljardit eurot. Novembris kuulutati välja uus projektikonkurss kokku 7,6 miljardile eurole. Taotluste esitamise tähtaeg liikmesriikidele on 2016. aasta veebruar.

Euroopa Keskkonna seisundit ja väljavaateid käsitlev 2015. aasta koondaruanne, mille Euroopa Keskkonnamet avaldas märtsis, näitas kujukalt, et keskkonnakaitse on majanduslikult kasulik investeering. Ajavahemikul 2000–2011 kasvas ELi keskkonnasäästlik tööstus enam kui kaks korda ning töökohtade arv keskkonnatoodete ja -teenuste sektoris tõusis ajavahemikul 2000–2012 2,9 miljonilt 4,3 miljonile. Need kasvutendentsid püsisid isegi majanduslanguse aastatel.

Veebruaris käivitasid Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank uue looduskapitali rahastamisvahendi, kasutamaks avalikke vahendeid erainvesteeringute ligitõmbamiseks loodushoiu ja kliimamuutustega kohanemise valdkonda.

Detsembris esitas komisjon põhjaliku ringmajanduse paketi, mille eesmärk on innustada ELi ettevõtjaid ja tarbijaid minema üle ringmajandusmudelile, milles kasutatakse ressursse tavalisest jätkusuutlikumalt. Kavandatud meetmetega n-ö suletakse toote olelusring, kuna eesmärk on keskenduda ökodisainile, parandada tarbijate teadlikkust, suurendada ringlussevõttu ja rohkem taaskasutada. Rahaliselt toetavad üleminekut oma vahenditega Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, „Horisont 2020” (650 miljonit eurot) ja struktuurifondid, mis panustavad 5,5 miljardit eurot jäätmekäitlusse ning investeeringutesse ringmajandusse riiklikul tasandil.

Euroopa Investeerimispanga president Werner Hoyer ja volinik Karmenu Vella 10. detsembril 2015 Luxembourgis ringmajanduse rahastamist käsitleval Euroopa Investeerimispanga konverentsil.

 

Põllumajandus, metsandus, kalandus ja vesiviljelus koos biotoorainel põhineva tööstusega on lahutamatu osa ELi majandusest ja ühiskonnast. Need sektorid toodavad ja töötlevad bioressursse, rahuldamaks niihästi tarbijate kui ka laia skaala toiduainete-, sööda-, bioenergia- ja bioressursipõhiste toodete tööstuse nõudlust. Nad kindlustavad ELi võimet iseseisvalt toime tulla ning loovad maakohtades, ranniku- ja merealadel üliolulisi töökohti ja ärivõimalusi.

Volinik Phil Hogan 18. juunil 2015 Edinburghis messil Royal Highland Show.

 

ELi ühine põllumajanduspoliitika toetab põllumajandusliku toidutööstuse, põllumajandustehnoloogia ja -taristu sektori investeeringuid ja teadmisi ning parandab nende rahastamisvõimalusi. Ajavahemikul 2014–2020 panustavad 118 maaelu arengu programmi umbes 80 miljardit eurot toiduaine- ja põllumajandustootmise sektori ajakohastamisse ja arendamisesse. Ligikaudu 43 miljardit eurot sellest summast tuleb erakapitalist. Peale selle toetavad maaelu arengu programmid eeldatavalt 66 000 väljaspool põllumajandussektorit tegutseva väikese ja keskmise suurusega ettevõtte äritegevuse arengut. Neist rahastatakse 3,7 miljonit koolituskohta põllumajandustootjatele ja muudele maapiirkondade ettevõtjatele ning antakse starditoetusi enam kui 160 000 noorele põllumajandustootjale. Investeeringud taristusse tagavad maapiirkondades ligi 18 miljonile inimesele parema juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele, sh lairibaühendusele. Samal ajal tagavad otsetoetused ja turuinstrumendid põllumajandusettevõtete sissetulekute stabiilsuse. See on väga oluline ELi toidusektori jaoks, mis on oma 47 miljoni töökoha ja 7% osakaaluga ELi SKPst liidu suurim tööandja.

Itaalias Milanos toimus maailmanäitus EXPO 2015, mille teemaks oli „Planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine”. 1. mai ja 31. oktoobri vahel külastas EXPOt üle 21 miljoni inimese. ELi paviljon oli külastajate hulgas väga populaarne.

Volinik Tibor Navracsics ja Euroopa Parlamendi asepresident Mairead McGuinness külastavad 8. mail 2015 Milano maailmanäitust.

 

Ajal, mil surve rahandusele üha kasvab, on olulisem kui kunagi varem, et viimast kui eurot maksumaksja raha kasutataks optimaalselt. Septembris käivitas komisjon algatuse „Tulemustele keskenduv ELi eelarve”, tagamaks ELi vahendite heaperemeheliku kasutamise kodanike hüvanguks ning selle, et kõigi ELi rahastatavate projektide puhul oleksid selged nende eelised ja tasuvus.

Eesmärgiks on investeerida ELi eelarvevahendid vastavalt komisjoni poliitilistele prioriteetidele, nagu majanduskasvu ergutamine, töökohtade loomine ja konkurentsivõime parandamine ning kiire ja tõhus reageerimine hädaolukordadele. Komisjoni veebilehel on ELi eelarvest rahastatavate edukate projektide andmebaas ja geograafiline kaart.

Digitaalse ühtse turu strateegia on rajatud järgmisele kolmele sambale:

• tarbijate ja ettevõtjate parem juurdepääs digitaalsele sisule ja digitaalsetele teenustele kogu ELis;
• digitaalvõrkude ja innovaatiliste teenuste hoogsaks arenguks sobivate tingimuste loomine ja võrdsete võimaluste tagamine;
• digitaalmajanduse kasvupotentsiaali maksimeerimine.

Komisjoni asepresident Andrus Ansip tutvustab 10. detsembril 2015 Berliinis toimunud kodanike dialoogi käigus digitaalse ühtse turu strateegiat.

 

Enamik internetis piiriüleselt tooteid osta üritanud kodanikke on kogenud probleeme hinnaerinevuse tõttu või seetõttu, et tooted ei ole kättesaadavad. Komisjon soovib ajakohastada piiriülest internetikaubandust reguleerivaid ELi eeskirju. Eesmärk on teha piiriülene ost ja müük lihtsamaks, võimaldades tarbijatele rohkem õigusi ja pakkumisi ning aidates ettevõtjal hõlpsamini müüa teistesse liikmesriikidesse. Komisjon alustas 2015. aastal eeskirjade koostamist, millega tarbijaid piiriüleste digitaalsete ostude tegemisel paremini kaitsta. Ühtlasi otsitakse ka lahendusi võimalikele tõketele, mida ettevõtjad võivad seada kaupade ja teenuste piiriüleses internetikaubanduses. Eelkõige keskendutakse sektoritele, kus e-kaubandus on kõige enam levinud, nagu elektroonika, riietus ja kingad, ning digitaalsele sisule. Protsess sai alguse mais elektroonilise kaubanduse sektori suhtes monopolivastase konkurentsiuurimise algatamisega.

Komisjon jätkas aasta edenedes digitaalsel turul tarbijate õiguste toetamist. Detsembris kavandas komisjon digitaalse sisu tarnimise lepingute teatavate aspektide (näiteks muusika voogedastamisel) ning kaupade internetis ja muude kaugmüügikanalite kaudu müümise (nt internetis riiete ostmisel) teatavate aspektide ühtlustatud eeskirjad. Need kaks ettepanekut aitavad ületada tarbijalepingu õiguse killustatust ning sellest ettevõtjatele ja eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele tekkivaid suuri kulusid. Nendega aidatakse ühtlasi parandada tarbija usaldust teisest liikmesriigist ostmisel. Tarbijad lõikavad kasu tõhusamast tarbijakaitsest ja suuremast tootevalikust konkurentsivõimelisemate hindade juures. Ettevõtjad saavad tarbijatele digitaalset sisu pakkuda ja kaupu müüa kogu ELis samade lepinguõiguse eeskirjade alusel.

Praeguse seisuga võib piiriülene müük iga ettevõtja jaoks tähendada käibemaksueeskirjadest kinni­pidamiseks üle 5000 euro suurust kulu iga liikmesriigi kohta aastas. Komisjon soovib ELi ettevõtjatele luua võrdsed võimalused ja tagada, et käibemaksutulud saaks tarbija asukoha järgne liikmesriik. Septembris algatas komisjon avaliku konsultatsiooni, et tuvastada viise, kuidas lihtsustada ELis piiriülese e-kaubanduse tehingute raames maksete tegemist.

Pakkide kättetoimetamise kulud ei ole olulised üksnes internetis oste tegevate tarbijate jaoks. Ka tooteid internetis müüvad ettevõtjad kurdavad, et kättetoimetamiskulud teevad neile muret. Komisjon edendab digitaalse ühtse turu strateegia kaudu taskukohaseid ja kvaliteetseid piiriüleseid kättetoimetamisteenuseid, et ettevõtjad saaksid oma tooted tarbijale edastada viisil, millest saavad kasu kõik tehinguosalised. Kodanike ja ettevõtjate täpsete vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks algatas komisjon maikuus selles küsimuses konsultatsiooni.

Paljud internetis sisseoste tegevad kodanikud on kogenud asukohapõhist piirangut – kaubandustava, mille puhul veebimüüjad kas ei lase tarbijat mõnele veebisaidile tema asukoha tõttu või suunavad ta teistsuguste hindadega kohalikku poodi. Näiteks võib autot üüriv klient nii lõpuks maksta identse auto üürimise eest rohkem kui muu liikmesriigi kliendid. Septembris algatas komisjon tarbijate vajaduste mõistmiseks avaliku konsultatsiooni, mis aitaks komisjonil koostada seadusandlike ettepanekute eelnõusid selle tava kaotamiseks olukordades, kui see ei ole õigustatud.

Praegu võidakse takistada ELis reisivate Euroopa kodanike juurdepääsu filme, spordiülekandeid, muusikat, e-raamatuid ja mänge pakkuvatele internetipõhistele teenustele, mille eest nad on päritoluliikmesriigis maksnud. Näiteks juhul, kui Taanis elav, filme ja teleseriaale pakkuva populaarse internetiteenuse tellija reisib Saksamaale, saab ta vaadata üksnes neid filme, mida ettevõtja pakub oma Saksamaal elavatele tarbijatele. Kui sama tellija külastab aga Poolat, siis ei saa ta nimetatud teenuseosutaja teenust üldse kasutada, kuna see praegu Poolas ei tegutse. Komisjon pakkus detsembris välja uued eeskirjad, mis lubaksid ELi elanikel reisida koos kodus ostetud või tellitud digitaalse sisuga. Piiriülene kaasaskantavus on tarbijate uus ELi õigus, mis saab eeldatavasti reaalsuseks 2017. aastal. See on esimene osa komisjoni plaanist ELi autoriõiguse eeskirjade ajakohastamiseks, et reageerida uutele tehnoloogiatele, tarbijakäitumisele ja turutingimustele. Komisjon esitas ka tegevuskava, milles tutvustas 2016. aasta esimesse poolde plaanitud seadusandlikke ettepanekuid ja poliitikaalgatusi. Komisjon soovib tagada, et Euroopa elanikele oleks kättesaadav lai valik seaduslikult pakutavat sisu ning et sealjuures oleksid ka autorid ja muud õiguste omajad paremini kaitstud ning saaksid õiglast tasu.

Maapealse televisiooni programme pakkuvaid ringhäälinguorganisatsioone edestavad juba ammu olulisuselt satelliit- ja kaabelleviteenuse osutajad, kellest paljudel on tarbijatele rohkem sisu pakkuda. Kas need teenuseosutajad pakuvad aga kodanikele parimaid valikuid? Kas autoriõiguse seaduste aegumisest tingitud tõkked takistavad endiselt kodanike juurdepääsu uuele ja loomingulisele sisule? Komisjon alustas ELi eeskirjade ametliku läbivaatamisega, et üritada teha kindlaks olukorrad, millal satelliit- ja kaabelleviteenuse osutajad peaksid teose kasutamist lubama, ja viisid, kuidas nad peaksid seda tegema. Augustis satelliit- ja kaabellevi direktiivi teemal algatatud konsultatsioonis uuriti, kas eeskirjad on ajakohased ning milline mõju oleks nende laiendamisel interneti kaudu pakutavatele tele- ja raadiosaadetele. Eesmärk on parandada kõikjal ELis piiriülest juurdepääsu ringhäälingu- ja seonduvatele internetipõhistele teenustele. Digitaalse ühtse turu tõkete eemaldamise väljundina saab loomingulisus tasustatud ja ELi ringhäälingusektor muutub tugevamaks, pakkudes samas tarbijatele piiriüleselt juurdepääsu mitmekesisemale sisule.

Tarbijad seavad oma elus digitaalsed kanalid järjest olulisemale kohale, kuid neil ei ole endiselt täit usku sellesse, mida ettevõtjad nende isikuandmetega teevad. See teeb muret 72% ELi internetikasutajale. ELi kodanike murele reageerimiseks ning internetis suurema turvalisuse ja usalduse tagamiseks kiitsid parlament ja nõukogu heaks ELi andmekaitse-eeskirjad, mille esimese ettepaneku esitas komisjon 2012. aastal. Need 2015. aasta lõpus kokkulepitud eeskirjad hõlmavad järgmist:

• üle kogu ELi kehtivad ühtsed eeskirjad, mis võimaldavad ettevõtjatel kokku hoida umbes 2,3 miljardit eurot aastas;
• rohkem ja ulatuslikumaid õigusi, näiteks õigus olla unustatud;
• ELi territooriumil ELi eeskirjad: väljaspool ELi asuvad ettevõtjad peavad ELis teenuseid pakkudes kohaldama ELi eeskirju;
• suuremad volitused sõltumatutele riiklikele andmekaitseasutustele, kes saavad edaspidi tulemuslikult trahvida ELi andmekaitse-eeskirju rikkuvaid ettevõtteid;
• ühtne kontaktpunkt nii ettevõtjate kui ka kodanike jaoks: ettevõtjad ei pea suhtlema 28 järelevalveasutusega, vaid üheainsaga.

ELi digitaalse ühtse turu väljakuulutamine.

 

Parlament ja nõukogu määrasid samuti kindlaks uued eeskirjad, millega tagada kogu ELis võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase. See on Euroopa küberjulgeoleku strateegia oluline osa: kõik liikmesriigid peavad vastu võtma riikliku küberjulgeoleku strateegia. Erikohustusi kohaldatakse oluliste teenuste osutajate suhtes, kes tegutsevad sellistes sektorites nagu energeetika, transport, pangandus ja tervishoid, ning ettevõtjate suhtes, kes pakuvad selliseid digitaalseid teenuseid nagu otsingumootorid, pilvandmetöötlus ja e-turud. Neid kohustatakse võtma asjakohaseid turvameetmeid ja teatama tõsistest küberintsidentidest riiklikele ametivõimudele.

Digitaalse ühtse turu strateegia raames teeb komisjon võrguturbe tehnoloogiate ja lahenduste vallas koostööd ka tööstusega.

Volinik Günther Oettinger 23. septembril 2015 USAs San Franciscos üritusel „Startup Europe Comes to Silicon Valley”, mille raames ELi parimad idufirmad ning oma tegevust laiendavad ettevõtjad kohtusid Silicon Valley esindajatega.

 

Oktoobris leppisid parlament ja nõukogu kokku ELis rändlustasude kaotamises ning kiitsid heaks eeskirjad, millega kaitstakse iga ELi kodaniku õigust pääseda diskrimineerimiseta ligi internetisisule.

Kavas on rändlustasude kadumine 2017. aasta juunist, kuid selle eeldus on, et vastu võetakse teatavad õigusaktid, mis võimaldavad mobiiltelefonide, nutitelefonide või tahvelarvutite kasutajatel ELis reisides maksta sama hinda nagu kodus, ilma et lisanduksid muud tasud. Ühtlasi piiratakse kasutajalt nõutav maksimaalne lisatasu alates 30. aprillist 2016 järgmiselt: kõnede eest 0,05 eurot minutis, iga saadetud SMSi eest 0,02 eurot ja ühe megabaidi edastatud andmete eest 0,05 eurot. EL on alates 2007. aastast juba saavutanud kõnede, sõnumite ja andmeside arvestuses rändlustasude üle 80% vähenemise.

Oktoobris kokku lepitud eeskirjadega viiakse võrguneutraalsuse põhimõte ELi õigusesse. Kasutajad pääsevad enda valitud sisule ligi ning edaspidi ei saa neid ebaõiglaselt blokeerida ega aeglustada ning tasulise eelisjärjekorra rakendamist ei lubata. Need uued eeskirjad jõustuvad kõikides liikmesriikides 30. aprillil 2016.

Audiovisuaalsektorit kujundavad praegu ümber uued tehnoloogiasaavutused, uued ärimudelid, tellitavad audiovisuaalteenused ja uued vaatamisviisid, nt vaatamine nutitelefoni kaudu. Komisjon algatas juulis ELi audiovisuaalmeedia maastiku digitaalajastule vastavaks muutmise teemal avaliku konsultatsiooni. Konsultatsiooni tulemustele tuginedes uurib komisjon 2016. aastal, kas audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi tuleks kohandada ja ajakohastada.

Veel kahes 2015. aastal toimunud avalikus konsultatsioonis saadud tagasiside aitab komisjonil samuti ajakohastada ELi telekommunikatsioonieeskirju ning teha kindlaks internetikiirused ja -kvaliteet, mida vastajad usuvad juba 2020. aastast vaja minevat. Digitaalse ühtse turu jaoks koostatud komisjoni strateegia eesmärk on parandada ELis digitaalset ühendatust ja seda eriti maapiirkondades. Ainult 18% maapiirkondadest on kaetud kiire kiudoptilise lairibavõrguga, linnapiirkondades on sama näitaja 62%. Ajavahemikul 2014–2020 investeerib komisjon maaelu arengu programmide raames 2 miljardit eurot, et parandada maapiirkondades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste kättesaadavust peaaegu 18 miljoni elaniku jaoks. Selles valdkonnas investeerib Euroopa Regionaalarengu Fond 13,3 miljardit eurot, et kogu ELis parandada juurdepääsu digitaaltehnoloogiale ja -võrkudele. Lisaks on Euroopa ühendamise rahastu eraldanud 150 miljonit eurot lairibataristule ning komisjon ja Euroopa Investeerimispank saavad selle kaudu rahastada laene, projektivõlakirju ja telekommunikatsiooni vallas projekti rahastamise tagatisi. Kokkuvõttes eeldatakse, et lairibataristule ette nähtud Euroopa ühendamise rahastu vahendite abil tehakse investeeringuid ligikaudu 1 miljardi euro eest.

Veebiplatvormid (otsingumootorid, sotsiaalmeedia, teadmiste ja videote jagamise veebisaidid, äpipoed jne) on õitsva digitaalmajanduse oluline osa. Need võimaldavad turuosalistel digiteerimise ja e-kaubanduse eeliseid maksimeerida, mis tähendab, et kasu saavad nii tarbijad kui ka tarnijad. Need on muutnud ka viisi, kuidas kultuurilist sisu jagatakse. Septembris algatatud konsultatsiooni tulemused moodustavad sisendi platvormide ja vahendajate hindamisel, sh internetis ebaseadusliku sisu vastu võitlemise võimaluste hindamisel.

Komisjoni koostatud digitaalse ühtse turu strateegia toetab kaasavat digiühiskonda, kus kodanikel on õiged oskused, et kinni haarata interneti pakutavatest võimalustest ja suurendada töö leidmise tõenäosust. 2015. aastal algatati Belgias, Küprosel, Madalmaades ja Ühendkuningriigis neli uut riiklikku digitaalvaldkonna oskuste ja töökohtade edendamise koalitsiooni. Nüüd on kokku 13 riiklikku partnerlust, mille loomise tõuge tuli ELis digitaalvaldkonna oskuste vähesuse ületamiseks 2013. aastal algatatud ELi digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suurest koalitsioonist.

E-valitsus kasutab kodanikele ja äridele paremate avalike teenuste pakkumiseks digivahendeid ja -süsteeme. See võimaldab kodanikel, ettevõtjatel ja organisatsioonidel valitsusega asju ajada lihtsamalt, kiiremini ja odavamalt. Kui kõikjal Euroopas mindaks üle e-valitsusele, võiks aastane kokkuhoid küündida üle 50 miljardi euro. Parlament ja nõukogu kiitsid detsembris heaks komisjoni plaanid ISA² programmi elluviimiseks. ISA² annab 131 miljonit eurot, et välja töötada koostalitlusvõimelised digilahendused, millega tagatakse ELi haldusasutuste sujuv piiri- või valdkonnaülene elektrooniline suhtlus.

Digitehnoloogiast ei ole puutumata ükski meie igapäevaelu osa. Parlamendi ja nõukogu poolt aprillis vastu võetud õigusakti tulemusel varustatakse alates 2018. aasta aprillist kõik autod eCall-tehnoloogiaga. Raske õnnetuse korral valib eCall automaatselt Euroopa ühtse hädaabinumbri 112. See edastab hädaabiteenistustele sõiduki täpse asukoha, vahejuhtumi aja ja reisisuuna (kiirteedel väga oluline) isegi olukorras, kui juht on teadvusetu või ei suuda helistada. Komisjon hindab, et kui jõutakse eCalli täieliku kasutusele võtmiseni, võib see süsteem päästa aastas sadu elusid ja viia abi kannatanuteni kiiremini.

Standardid on oluline vahend eri süsteemide koostöö võimaldamiseks. Nad võivad ELis innovatsiooni hoogustada ja konkurentsivõimet parandada. Komisjon küsis septembris arvamusi prioriteetsete standardite kohta sellistes valdkondades nagu pilvandmetöötlus, küberjulgeolek, e-tervis, intelligentne transport, arukad linnad ja 5G-sidevõrgud. 5G on sidevõrkude järgmine põlvkond. See ei ole üksnes kiirem, vaid on meie digituleviku alustala ja ühtlasi vundament, millele rajada ELi triljoni euroni küündiv asjade interneti turg. Asjade internet on termin, mida kasutatakse uute funktsioonide ja kasutusvaldkondade kirjeldamiseks alates võrku ühendatud autodest kuni arukate kodudeni. 2020. aastaks on mobiilse internetiliikluse maht võrreldes 2010. aastaga enam kui 30 korda suurem. Kõige paremini sobib uue reaalsuse vajadustele 5G tehnoloogia. EL sõlmis 2015. aastal üleilmses võidujooksus 5G võrkude arendamisel koostöö tegemiseks murrangulised kokkulepped Hiina ja Jaapaniga.

Inimeste loodud või mehaaniliselt genereeritud andmeid lisandub tohutus koguses. „Suurandmed” võivad käivitada majanduskasvu, innovatsiooni ja digiteerimise. Komisjon algatas enne selles valdkonnas meetmete võtmist septembris avaliku konsultatsiooni, et saada teavet algatusteks, millega edendada ELis andmete vaba liikumist ning võidelda andmetele juurdepääsu ja andmete asukohaga seotud piirangutega. Konsultatsioonis käsitleti ka seda, kuidas oleks kõige parem kaasa aidata pilveteenuste sertifitseerimisele, pilvandmetöötlusteenuse pakkujate vahetamisele ja teadusotstarbelisele pilvandmetöötlusele. See tehnoloogia on tulevikus ELi tööstuse keskmes. Ka ELi institutsioonid on kindlalt otsustanud edaspidi pilvandmetöötlust kasutada. Komisjon valis detsembris välja mitu ettevõtjat, kes hakkavad 2016. aastal kõikidele ELi institutsioonidele osutama mitmesuguseid pilvepõhiseid IT-teenuseid.

Veebruaris võttis komisjon vastu energialiidu strateegia. See põhineb Euroopa energiajulgeoleku strateegial ja ELi 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikul. 2014. aasta oktoobris leppisid ELi riigipead ja valitsusjuhid kokku eesmärgis vähendada võrreldes 1990. aastate tasemega 2030. aastaks liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40%, viia kogu ELis taastuvenergia osakaal kohustuslikus korras vähemalt 27%ni ja suurendada tulevase energiakasutuse prognoosidega võrreldes energiatõhusust vähemalt 27%. Tõhususe eesmärk vaadatakse 2020. aastaks läbi, pidades silmas ELi tasandil 30% saavutamist. Arvestades täielikult toimiva ja ühendatud energiasiseturu põhimõttelist olulisust, on ELi juhid leppinud kokku ka selles, et 2020. aastaks on liikmesriikide elektrivõrkude ühendamise eesmärk vähemalt 10%. Seejärel seatakse sihiks suurendada see eesmärk 2030. aastaks 15%ni.

Energialiidu põhimõtteline eesmärk on varustada ELi tarbijaid ja ettevõtjaid turvalise, säästliku ja konkurentsivõimelise energiaga. Raha ja energia säästmiseks tuleks tarbijatele pakkuda taskukohaseid hindu, samuti suuremat konkurentsi ja laiemat valikut.

Energialiidu eesmärk on ka kliimamuutuste vastu võitlemine seeläbi, et minnakse üle vähese CO2-heitega kliimasõbralikule majandusele. Veebruaris avaldas komisjon teatise, milles esitati ELi visioon detsembris Pariisis sõlmitavast ülemaailmsest kliimakokkuleppest.

EL impordib oma tarbitavast energiast 53% ja mõne liikmesriigi gaasiimport sõltub vaid ühest tarnijast. Energiaallikate ja tarnijate mitmekesistamine on olulise tähtsusega nii ELi energiajulgeoleku parandamisel kui ka konkurentsivõime säilitamisel. Vajaliku mitmekesistamise saavutamiseks uurib EL võimalust tarnida kütust muudest maailmajagudest, uuritakse ka uut tehnoloogiat ja arendatakse edasi kodumaiseid ressursse (sh biomassi, nagu on sätestatud ELi metsastrateegias) ning parandatakse uute tarneallikateni jõudmise taristut.

Energialiidu poole pürgimisel on pingutustest olenemata edasiminekut pidurdanud püsivad ja turu tegelikku integreerimist takistavad tõkked, riikide kooskõlastamata poliitika ja ühtse seisukoha puudumine kolmandate riikide suhtes.

Energialiidu strateegia põhineb seega järgmisel viiel mõõtmel:

• energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus;
• täielikult integreeritud Euroopa energiaturg;
• energiatõhusus, mis aitab vähendada nõudlust;
• majanduse CO2-heite vähendamine;
• teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.

Energialiidule kõikides liikmesriikides edu tagamine eeldab lähiaastatel mitmesuguseid algatusi nii ELi kui ka riiklikul tasandil.

ELi ühtekuuluvuspoliitika panustab energialiidu eesmärkidesse kohapeal. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu on kättesaadavaks tehtud üle 110 miljardi euro. Sellest osa on eraldatud kogu ELis vähese CO2-heitega majanduse rahastamiseks, sh investeeringud säästvasse energiasse ja mitmeliigilisse linnatransporti. Lisaks toetatakse märkimisväärselt investeeringuid energiatõhusasse ja vähese CO2-heitega transporti, kuigivõrd toetatakse ka suuremahulisi aruka energia taristu projekte.

Pärast energialiidu strateegia vastuvõtmist asus komisjoni asepresident Maroš Šefčovič 2015. aastal kõiki liikmesriike külastama, et energialiidu aateid liikmesriikidele ja sidusrühmadele lähemale tuua. Energialiidu ringreis võimaldas mõttevahetusi valitsuste, riigi parlamentide, energiasektori ja muude tööstusharudega, samuti sotsiaalpartnerite, tarbijate ja õppuritega.

Esimeses energialiidu olukorra ülevaates, mille komisjon andis välja novembris, tutvustati viimasel üheksal kuul tehtud edusamme, määrati kindlaks 2016. aasta olulisemad tegevusvaldkonnad ning esitati ELi, liikmesriigi ja piirkondliku tasandi poliitilised järeldused. Aruandest tuli välja, et lisaks CO2-heite vähendamisele (sh taastuvenergia abil) ja energiajulgeoleku parandamisele oli energialiidu strateegiast abi energiatõhususe, energia siseturu ning teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime jaoks. Samuti tõdetakse, et energialiidu eesmärkide täieliku saavutamiseni on veel pikk tee.

Energialiidu rakendamise üks olulisemaid vahendeid on usaldusväärne ja läbipaistev juhtimismehhanism. Aruanne sisaldas liikmesriikide jaoks koostatud juhiseid 2021.–2030. aasta integreeritud riiklike energia- ja kliimakavade väljatöötamiseks.

Juulis esitles komisjon algatusi energiatarbijatele uute võimaluste pakkumiseks, ELi elektrituru ümberkujundamiseks, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamiseks ja energiatõhususe märgiste ajakohastamiseks.

Komisjoni ettepanekud põhinevad kolme samba strateegial:

• aidata tarbijal säästa raha ja olla turul aktiivne, mis saavutatakse parema informeerituse ja tarbija käsutuses olevate mehhanismide rohkusega;
• suurendada tarbija usaldust ja kaitset nii energiaõiguste kui ka andmete haldamise, kaitse, privaatsuse ja turvalisuse mõistes;
• koostalitusvõimelise aruka tehnoloogia kõigi võimaluste kasutamisega tarbijate rolli aktiivsemaks muutmisele kaasaaitamine.

Energialiidu strateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb ELi elektrituru süsteem põhjalikult ümber kujundada. Komisjoni teatisega ELi energiaturu ümberkujundamise kohta algatati avalik konsultatsioon selle üle, milline peaks uus elektrituru korraldus välja nägema. Konsultatsiooni tulemusi kasutatakse energiajulgeoleku tugevdamiseks, tarbija ootuste täitmiseks ning uuest tehnoloogiast reaalse kasu saamiseks. Seeläbi aidatakse ka kindlaks määrata viise investeeringute hõlbustamiseks, seda eelkõige taastuvate energiaallikate puhul.

Komisjon tegi juulis ettepaneku ELi heitkogustega kauplemise süsteem 2020. aastale järgnevaks ajavahemikuks läbi vaadata, et tagada süsteemi maksimaalne panus tuleval kümnendil kasvuhoonegaaside heidete vähendamisse. Ettepanek oli esimene seadusandlik meede selles suunas, et täita ELi kohustus vähendada liidus kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40%. See andis enne Pariisi kliimatippkohtumise toimumist rahvusvahelisele üldsusele võimsa märguande.

Ettepanek sisaldab järgmist kolme olulist komponenti: 2020. aasta järel heitkoguste kiirem järkjärguline vähendamine; täpsemad eeskirjad rahvusvahelise konkurentsivõime kaitsmiseks tööstusele saastekvootide tasuta eraldamise kohta; CO2-heite vähendamist toetava innovatsiooni ja energiasektori uuendamise rahastamise märgatav suurendamine.

Alates selle kehtestamisest 20 aastat tagasi on energiamärgistus kaasa aidanud järjest energiatõhusamate toodete arendamisele. Selle tulemusel on kehtiv energiamärgistus muutunud liiga keerukaks. 2015. aastal tegi komisjon ettepaneku naasta algsete energiamärgistusskaala klasside A-G juurde, mis oleksid lihtsamad ja tarbijale arusaadavad.

Septembris võttis komisjon vastu uue energiatehnoloogia strateegilise kava, mille prognoositud eelarve on kuni 71,5 miljardit eurot. Eesmärk on arendada vähese CO2-heitega ja uut tehnoloogiat ning vähendada teadustöö koordineerimise ja projektide rahastamise toetamise abil kulusid.

Uuendatud kavas, mis moodustab ühtlasi ELi energia- ja kliimapoliitika tehnoloogiaosa, pakutakse välja kümme sihipärast teadus- ja innovatsioonimeedet. Need aitavad energiasüsteemi ümberkujundamist kiirendada, luues samas töökohti ja hoogustades majanduskasvu. Kehtestatakse tõhusam ja lihtsam juhtimisstruktuur, et parandada riigivalitsuste, tööstuse ja teadusasutuste vahelist koordineerimist. Innovatsiooni toetamiseks ja uue tehnoloogia turulejõudmiseks aidatakse kaasa riskikapitali suuremale kättesaadavusele.

Veebruaris esitles komisjon energialiidu strateegia raames teatist selle kohta, kuidas kõikides liikmesriikides saavutada 2020. aastaks elektrivõrkude ühendamise 10% eesmärk. See tähendab, et igal liikmesriigil peab olema elektrikaablite võrk, mille kaudu saab liikmesriigi elektrijaamades toodetud elektrist vähemalt 10% edastada üle piiri naaberliikmesriikidesse. Kokku 22 liikmesriigil kulgeb eesmärgi saavutamine plaanipäraselt, kuid teatavates piirkondades on veel vaja ühendusi juurde rajada.

Märtsis kohtus Euroopa Komisjoni president Madridi deklaratsiooni allkirjastamiseks Hispaania ja Portugali peaministriga ning Prantsusmaa presidendiga. See deklaratsioon sillutab teed Pürenee poolsaare paremale ühendamisele ülejäänud ELi energiaturuga. Uus Edela-Euroopa regionaalne kõrgetasemeline töörühm kannab hoolt Madridi deklaratsioonis kindlaks määratud oluliste taristuprojektide edenemise regulaarse jälgimise eest, samuti ehitamise hõlbustamiseks vajaliku toe osutamise eest.

(Istuvad, vasakult paremale:) Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Prantsusmaa president François Hollande, Hispaania peaminister Mariano Rajoy ja Portugali peaminister Pedro Passos Coelho allkirjastavad 4. märtsil 2015 Madridi deklaratsiooni, millega parandatakse Pürenee poolsaare ja ELi energiaturgude vahelisi ühendusi.

 

Aprillis avasid Malta ja Itaalia peaministrid ametlikult mõlema liikmesriigi elektrivõrke ühendava sõlmpunkti. Selle tulemusel on Malta nüüd ühendatud Euroopa energiavõrku.

Juulis leppisid liikmesriigid kokku, et Euroopa ühendamise rahastu raames investeeritakse üleeuroopalise energiataristu projektide seast kokku 20 olulisse projekti. Rahastu eelarves on aastatel 2014–2020 energiataristu toetamiseks ette nähtud 5,35 miljardit eurot. Juunis avaldati veel üks pakkumiskutse, mille hinnanguline eelarve on 550 miljonit eurot.

Oktoobris sõlmiti toetusleping Poola ja Leedu gaasivõrke ühendava sõlmpunkti ehitamiseks, millega tehakse lõpp Läänemere piirkonna isolatsioonile.

Eesti peaminister Taavi Rõivas, Leedu president Dalia Grybauskaitė, Läti peaminister Laimdota Straujuma, Poola peaminister Ewa Kopacz ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatavad 15. oktoobril 2015 Brüsselis Poola ja Leedu gaasivõrkude ühendamise projektist.

 

Novembris võttis komisjon vastu nimekirja, milles on loetletud 195 olulist energiataristu projekti. Need on nn ühishuviprojektid, mis aitavad saavutada ELi energia- ja kliimaeesmärke. Projektide jaoks saab ära kasutada lubade väljastamise kiirmenetlusi ja paremat regulatiivset keskkonda. Nad võivad kvalifitseeruda Euroopa ühendamise rahastust finantsabi saamiseks.

Detsembris avati ametlikult kaks uut elektrivõrke ühendavat sõlmpunkti: Leedu ja Poola ning Leedu ja Rootsi vahel. LitPol Link ühendab Alytuse linna Leedus Ełki linnaga Poolas ning NordBalt ühendab Nybro linna Rootsis Klaipėda linnaga Leedus. Esmakordselt on Balti riikide elektriturud ühendatud Rootsi ja Poola elektrivõrkudega, võimaldades Balti riikidel ja Poolal vastata ühendamise 10% eesmärgile.

Detsembris võtsid 195 riiki vastu maailma esimese üldise, õiguslikult siduva kliimamuutuste vastu võitlemise kokkuleppe. Tänu ELi jõupingutustele allkirjastatud kokkulepe kohustab kõiki riike astuma samme kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et hoida ülemaailmne temperatuuri tõus oluliselt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ja hoida ära kliimamuutuste kõige ohtlikumad mõjud.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariiki Luksemburgi esindav keskkonnaminister Carole Dieschbourg (vasakult kolmas) ja volinik Miguel Arias Cañete (paremalt neljas) juhivad Pariisi kliimakonverentsil 12. detsembril 2015 ulatuslikumaid kohustusi nõudvate riikide esindajaid.

 

Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku kiirendamiseks uue ülemaailmse kliimakokkuleppe vastuvõtmine kroonib rahvusvahelise kogukonna aastatepikkuseid pingutusi saavutada kliimamuutuste kohta üldine mitmepoolne kokkulepe.

Kyoto protokolliga ühines piiratud arv riike ja ka Kopenhaagenis ei õnnestunud 2009. aastal kokkulepet saavutada, kuid nüüd tõi EL ühe laua taha ulatuslikke püüdlusi toetavate arenenud ja arenguriikide laiapõhjalise koalitsiooni. See koalitsioon tegi Pariisi konverentsi edu võimalikuks.

Muutuse tõi oluline läbimurre: riigi enda võetav kohustus heitkoguseid vähendada ehk riiklikult kindlaks määratud panus. Kohustuste võtmine ei alanud märtsis kohe suure hooga ning EL oli esimene suur majandusjõud, kes oma panuse teatavaks tegi. EL võttis kohustuse saavutada 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega siduv, kogu majandust hõlmav heitkoguste vähemalt 40% vähendamine. Pariisi konverentsi lõppedes olid peaaegu kõik maailma riigid, neist paljud esimest korda, esitanud põhjalikud kavad oma heitkoguste vähendamiseks. See oli enneolematu poliitilise tahte pant, millest on ilmne, et enam ei ole aktiivsed üksikud, vaid tegudele asuvad kõik.

Valitsused leppisid Pariisis kokku alljärgnevates olulistes küsimustes.

• Hoida pikemas perspektiivis ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ja pingutada tõusu 1,5 °C-le piiramise nimel.
• Võtta sihiks saavutada kasvuhoonegaaside ülemaailmsete heitkoguste tipnemine võimalikult pea ning seejärel kooskõlas parimate olemasolevate teadusandmetega vähendada heitkoguseid kiires tempos, et saavutada selle sajandi teises pooles kasvuhoonegaaside allikate ja sidujate tasakaal.
• Tulla iga viie aasta tagant kokku, et seada kooskõlas teaduse arenguga veelgi ulatuslikumad heitkoguste vähendamise eesmärgid.
• Anda läbipaistvuse ja järelevalve tagamiseks üksteisele ning üldsusele eesmärkide täitmise edenemise kohta aru.
• Arenenud riigid jätkavad edaspidigi liikumist praeguse ühise eesmärgi suunas eraldada 2020. aastaks 100 miljardit USA dollarit aastas, et toetada arenguriikides kliimameetmeid ja pikendada seda eesmärki kuni 2025. aastani, mil määratakse kindlaks uus ühine eesmärk.

EL ja liikmesriigid eraldasid 2014. aastal 14,5 miljardit eurot, et toetada arenguriikides kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja kliimamuutuste tagajärgedega kohanemist. See summa on varasemast oluliselt suurem ning märk ELi otsusekindlusest anda oma õiglane panus sellesse, et saavutada 2009. aastal seatud eesmärk, mille kohaselt aastaks 2020 peaksid arenenud riigid eraldama arenguriikidele aastas 100 miljardit USA dollarit. Aastatel 2014–2020 kulutatakse vähemalt 20% ELi eelarvest kliimameetmete projektidele. Arengumaades võetavate meetmete toetuseks eraldatakse aastatel 2014–2020 avaliku sektori toetusi keskmiselt 2 miljardit eurot aastas.

Kliimameetmete ELi-poolne rahastamine.

 

Paar päeva enne Pariisi kliimatippkohtumise algust avaldatud Eurobaromeetri eriuuringust kliimamuutuste kohta ilmnes, et kliimamuutused on ELi elanike jaoks endiselt üks põhimuredest ja seejuures pidasid seda suureks probleemiks tervelt 91% vastajatest. Euroopa Liidus usub enam kui üheksa inimest kümnest (93%), et kliimamuutustega võitlemine on tulemuslik ainult siis, kui kõik maailma riigid ühiselt tegutsevad.

Kliimamuutused – ELi meetmed.

 

Ühtne turg võimaldab kaupadel, teenustel, kapitalil ja inimestel vabamalt liikuda. See pakub võimalusi töötajatele ja ettevõtetele ning tagab tarbijatele suurema valiku ja madalamad hinnad. Samuti võimaldab ühtne turg inimestel reisida ning elada, töötada ja õppida seal, kus nad soovivad. Alati ei saa need võimalused aga tegelikkuseks, sest ühtse turu norme ei tunta või ei rakendata või takistavad nende kohaldamist mitmesugused õigustamatud tõkked. Oktoobris võttis komisjon vastu ühtse turu strateegia, milles on tehtud ettepanek mitme sellekohase meetme kohta. Eesmärk on võimaldada ühistarbimise tasakaalustatud arengut, aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ja idufirmadel kasvada, muuta piirideta teenusteturg tegelikkuseks, tegeleda jaemüügisektori piirangutega ning vältida tarbijate ja ettevõtete diskrimineerimist. Samuti võimaldab strateegia ajakohastada ELi standardisüsteemi, muuta avalikud hanked läbipaistvamaks ja tõhusamaks ning suurendada nendega seotud vastutust ja tugevdada ELi intellektuaalomandi raamistikku. Kõik see peaks inimeste igapäevaellu praktilist kasu tooma.

Ühtse turu strateegia.

 

Strateegias on keskendutud teenuste- ja tooteturule. Strateegia täiendab komisjoni pingutusi investeeringute ergutamiseks, konkurentsivõime ja rahastamisvõimaluste suurendamiseks, hästi toimiva energia siseturu tagamiseks ja digitaalse ühtse turu võimaluste kasutamiseks.

Ühtse turu integratsiooni ja konkurentsivõimet käsitlevas 2015. aasta aruandes, mille komisjon oktoobris avaldas, esitati ELi majandusintegratsiooni ja konkurentsivõime põhjalik analüüs. Kuigi ELis oli aasta jooksul näha selgeid märke majanduse elavnemisest, on siiski vaja sihipäraseid reforme, et taastada jätkusuutlik majanduskasv. Aruandes on välja toodud, kuidas struktuurilised, regulatiivsed ja käitumuslikud tõkked endiselt takistavad ühtse turu tulemuslikku toimimist. Olukorda aitaks muuta juba ainuüksi olemasolevate normide rakendamise ja nõuete täitmise tagamise parandamine, eelkõige teenusteturgudel.

2015. aastal tegi komisjon ettepaneku luua kapitaliturgude liit, et parandada finantsturgude võimet teenida reaalmajandust. Ettepaneku eesmärk on vähendada finantsturgude killustumist, mitmekesistada rahastamisallikaid, tugevdada piiriüleseid kapitalivoogusid ja lihtsustada ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu rahastamisele.

Kapitaliturgude liidu eesmärk on pakkuda uusi investeerimisvõimalusi, et turgutada ELi majandust ja tuua kasu ELi tarbijatele. Veebruaris avaldati komisjoni roheline raamat „Kapitaliturgude liidu loomine”. Septembris järgnes sellele kapitaliturgude liidu tegevuskava, millega soovitakse saavutada edu kolmes peamises tegevusvaldkonnas. Esimeses tegevusvaldkonnas keskendutakse sellele, kuidas parandada ELi ettevõtete, eelkõige idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu rahastamisele, eriti taristuprojektide puhul. Teises tegevusvaldkonnas keskendutakse sellele, kuidas suurendada ja mitmekesistada rahastamisvõimalusi, mida pakuvad ELi ja kogu maailma investorid. Kolmandas tegevusvaldkonnas püütakse parandada turgude toimimist nii, et investorite ja rahastamist vajavate ettevõtete vahelised kontaktid oleksid tõhusamad ja tulemuslikumad nii liikmesriikide sees kui ka eri liikmesriikide vahel.

Rahaliste vahendite eraldamine Euroopa majanduskasvu edendamiseks.

 

Samuti tegi komisjon väärtpaberistamise ettepanekuid, et vabastada pankade kapitali uute laenude andmiseks. Ta esitles uusi taristuprojektide käsitlemise norme, millega edendada investeeringuid, alustas konsultatsioone riskikapitali, pandikirjade ja jaefinantsteenuste üle ning kutsus üles avaldama arvamust finantsalaste õigusaktide kumulatiivse mõju kohta. Novembris tegi komisjon ettepaneku ajakohastada prospektikorda. Eesmärk on muuta äriühingute kasvamine lihtsamaks, kaasates kapitali kogu EList, kuid tagades samal ajal investorite tulemusliku kaitse. Detsembris lepiti kokku nõukogu üldises lähenemisviisis väärtpaberistamise ettepanekute suhtes.

Volinik Jonathan Hill (esimeses reas paremalt viies) Londoni börsi avamistseremoonial 2. oktoobril 2015.

 

Avaliku sektori kulutused kaupadele, ehitustöödele ja teenustele moodustavad ligikaudu 18% ELi SKPst, mistõttu on avalikud hanked ELi majanduse elavdamise seisukohast ülitähtsad. Läbipaistvad ja konkurentsivõimelised avalikud hanked ühtsel turul loovad ELi ettevõtetele ärivõimalusi ning aitavad luua töökohti.

Septembris esitas komisjon siseriiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele suunised ELi hankelepingute sõlmimise normide kohta. Need peaksid võimaldama ametiasutustel kriisi korral kiirelt reageerida ja täitma kõige pakilisemad vajadused eluaseme, esmatarbekaupade ja abi järele.

Komisjon jätkas liikmesriikides e-riigihangetele ja e-arveldamisele ülemineku toetamist ja edendamist. See hõlmab otsetoetusi Euroopa ühendamise rahastust ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, et arendada IT-süsteeme ja suurendada kogu ELis koostalitlusvõimet.

Hoolimata asjaolust, et üle 8 miljoni ELi kodaniku töötab teises liikmesriigis, ei ole välismaal töö leidmine ja oma kutsekvalifikatsioonile heakskiidu saamine alati sugugi kerge. 2015. aastal tegeles komisjon sellega, et arendada ELi tööturgu ja teha töötajatele muus ELi liikmesriigis töötamine lihtsamaks.

Esmalt tuleb kiirelt ja tulemuslikult sobitada olemasolevad oskused ja pakutavad töökohad. See aitab ELi inimestel ja äriühingutel kasutada ära tööjõu riigisisese ja piiriülese liikumise majanduslikku potentsiaali. Euroopa tööalase liikuvuse portaal (EURESe portaal) võimaldab töötajatel hõlpsalt kasutada andmebaasi, mis sisaldab kõigi liikmesriikide avalike tööturuasutuste teavet vabade töökohtade kohta, ja otsida veebis oma töökohataotlusele vastavaid töökohti. Aasta jooksul kiitsid parlament ja nõukogu heaks komisjoni ettepaneku tugevdada selles valdkonnas koostööd.

Tänu uuele Euroopa kutsekaardile on selliste elukutsete esindajatel nagu meditsiiniõed, farmatseudid, füsioterapeudid ja kinnisvaramaaklerid lihtsam mõnes teises liikmesriigis töötada. 2016. aastal saavad töötajad kasutada kutsekaarti tõendina selle kohta, et nad on läbinud vajaliku ametliku kontrolli ja et vastuvõttev liikmesriik tunnustab nende kutsekvalifikatsiooni. Samal ajal võtab komisjon kasutusele hoiatusmehhanismi, et kaitsta inimesi asjaomase kvalifikatsioonita töötajate eest. Selleks võttis komisjon juunis vastu rakendusmääruse ja tegi kõigi liikmesriikidega koostööd, et kaarti oleks võimalik hakata 2016. aasta jaanuaris kasutama.

Komisjoni poolt detsembris esildatud Euroopa juurdepääsetavuse akti eesmärk on arendada põhiliste juurdepääsetavate toodete ja teenuste ühtset turgu ja aidata kaasa puudega inimeste sotsiaal-majanduslikule osalemisele. Kogu ELi hõlmavad juurdepääsetavuse nõuded oleksid kasulikud nii ligikaudu 80 miljonile puudega inimesele ELis kui ka äriühingutele, kes soovivad piiriüleselt tegutseda. Need suurendaksid juurdepääsetavate toodete ja teenuste valikut ja muudaksid hinnad konkurentsivõimelisemaks.

Areneva teadmistepõhise majanduse puhul on intellektuaalomandi kaitse oluline mitte üksnes innovatsiooni ja loovuse edendamiseks, vaid ka tööhõive ja konkurentsivõime suurendamiseks. EL tegi 2015. aastal edusamme kolmes olulises valdkonnas: ühtne patent, kaubamärkide reform ja ärisaladuste kaitse.

Ühtne patent on eriti oluline ELi innovaatilistele idufirmadele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes soovivad tegutseda piiriüleselt. Ühtne patent jõustub, kui nõutav arv liikmesriike on asjaomase lepingu ratifitseerinud. Ühtse patendi eesmärk on tagada kogu ELis lihtne ja taskukohane patendikaitse. Sellega nähakse ette ühtne menetlus kõigi osalevate liikmesriikide patentide registreerimiseks ja vähendatakse ELis patendikaitse kulusid võrreldes Jaapani, Ameerika Ühendriikide ja teiste riikidega.

Kaubamärgi registreerimine on brändi väljakujundamise ja kaitse oluline osa. Aasta jooksul võtsid parlament ja nõukogu vastu komisjoni kaubamärkide reformi paketi, et muuta kogu ELi kaubamärgi registreerimise süsteemid ettevõtete jaoks kättesaadavamaks ja tõhusamaks. Reformiga parandatakse ka innovaatiliste ettevõtete tegutsemistingimusi ja nähakse ette kaubamärkide tõhusam kaitse võltsimise vastu. Pakett koosneb määrusest, mis jõustub 2016. aasta märtsis, ja direktiivist, mida hakati kohaldama 2016. aasta jaanuaris.

ELi äriühingud puutuvad järjest enam kokku ärisaladuste omastamisega. 2013. aasta novembris tegi komisjon ettepaneku ühiste normide kohta, millega hõlbustada kogu ELis tsiviilhagi esitamist ärisaladuse omastamise korral. 2015. aasta detsembris jõudsid parlament, nõukogu ja komisjon ettepaneku suhtes esialgsele kokkuleppele. Kui ettepanekust saab õigusakt, luuakse ELis innovatsiooni ja äritegevuse jaoks veelgi parem keskkond. Uued normid aitavad edendada konkurentsivõimet, parandades äriühingute jaoks teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimise tingimusi ja õhutades oskusteabe jagamist kogu ELis.

Konkurentsinormide järgimise tagamine on üks peamisi vahendeid siseturu toimimise kindlustamiseks. Õiglase konkurentsi tagamisest saavad kasu nii kodanikud kui ka ettevõtted, sest see takistab äriühingutel kuritarvitada turgu valitsevat seisundit. Samuti ei lase konkurentsi järelevalve sõlmida kartellikokkuleppeid, sealhulgas hinnakokkuleppeid, kusjuures eeskirjade rikkumise eest karistatakse. Konkurentsi järelevalve hoiab ära äriühingute ühinemise konkurentsivastase mõju ja tagab, et äriühingutele antav riigiabi ei moonuta põhjendamatult turgu.

Kartellid pakuvad osalejatele varju konkurentsi eest ja võimaldavad neil nõuda kõrgemaid hindu. Kartelli kuuluvatel äriühingutel ei ole survet tooteid täiustada või leida nende tootmiseks tõhusamaid viise. Selle tulemusel kannatavad tarbijad, kes peavad maksma kõrgemat hinda halvema kvaliteedi ja kitsama valiku eest. Sellel on negatiivne mõju kogu majanduse konkurentsivõimele.

2015. aastal toetas konkurentsi ja innovatsiooni riigiabi tähelepanelik kontrollimine, eelkõige selleks, et vältida avaliku sektori vahendite andmist raskustes äriühingutele. Samuti on oluline võrdsete tingimuste loomine innovatiivsemate äriühingute arengu hõlbustamiseks. Aasta jooksul nõuti tagasi 6,1 miljonit eurot ebaseaduslikku riigiabi.

Riigiabi nõuete täitmise tagamisel keskenduti ka ühtse turu prioriteetidele, mille hulka kuuluvad energia-, digitaal- ja finantssektor.

Komisjon tegutses selle nimel, et suurendada ELi konkurentsivõimet lennundussektoris ning ühtlasi tagada ranged ohutus-, turvalisus- ja keskkonnanõuded ja edendada innovatsiooni. Muu hulgas soovitati alustada läbirääkimisi uute rahvusvaheliste lepingute üle, et pakkuda kodanikele rohkem marsruute soodsama hinnaga ja luua ELi äriühingutele ärivõimalusi. Komisjoni poolt detsembris esitletud ELi lennundusstrateegias on välja toodud uuendused ja digitaaltehnoloogiad, mida on vaja lennuliikluse paremaks haldamiseks ja droonide turupotentsiaali väljaarendamiseks.

Volinik Violeta Bulc külastab 2. juulil 2015 Belgias Zaventemi lennujaama.

 

ELil on tarvis äriühingute kasumi õiglase ja tõhusa maksustamise raamistikku, et jaotada maksukoormust võrdselt, soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja investeeringuid ning mitmekesistada Euroopa majanduse rahastamisallikaid ja suurendada selle konkurentsivõimet. Äriühingute maksustamine on õiglase ja tõhusa maksusüsteemi oluline osa.

Veebruaris moodustas parlament maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni, kelle raport võeti vastu 25. novembril toimunud täiskogu istungil. Detsembris otsustas parlament pikendada komisjoni volitusi kuue kuu võrra, et ta saaks raportis välja toodud probleemide lahendamisega edasi tegelda.

Volinik Margrethe Vestager (paremal) 17. septembril 2015 Brüsselis mõttevahetuses Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimehe Roberto Gualtieri (vasakul) ja Euroopa Parlamendi maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni esimehe Alain Lamassoure´iga (keskel).

 

Märtsis esildas komisjon meetmepaketi, mille eesmärk on muuta äriühingute maksustamine kogu ELis läbipaistvamaks. Juunis esitleti tegevuskava, mille alusel töötada äriühingute kasumi õiglase ja tõhusa maksustamise tagamiseks välja terviklikum strateegia.

Kuigi liikmesriigid võivad oma territooriumil äriühingute maksustamise taseme üle ise otsustada, uuris komisjon riigiabi eeskirjade raames, kas teatavad liikmesriigid on teinud valitud äriühingutele maksusoodustusi.

Oktoobris jõudis komisjon otsusele, et Luksemburg on teinud ebaseaduslikke maksusoodustusi Fiatile ja Madalmaad Starbucksile. Tasumata maksud nõuti nimetatud liikmesriikidelt sisse ja kumbki äriühing pidi tasuma hinnanguliselt 20–30 miljonit eurot.

Komisjon algatas riigiabi uurimise ka seoses maksuotsustega, mis hõlmavad Apple’it Iirimaal ning Amazoni ja McDonald’sit Luksemburgis. Samuti uuris ta Belgia ülemäärast kasumit käsitlevate eelotsuste süsteemi. Gibraltari äriühingute suhtes kohaldatava maksusüsteemi põhjalikku uurimist laiendati, et viia lõpule selle kontrollimine, kas Gibraltari maksualaste eelotsuste tegemise tava rikub ELi riigiabi eeskirju.

Detsembris võttis nõukogu komisjoni esildatud paketi raames vastu direktiivi, mille eesmärk on muuta liikmesriikide maksualased eelotsused läbipaistvamaks. Direktiivis nõutakse, et liikmesriigid vahetaksid automaatselt teavet piiriüleste maksualaste eelotsuste ja siirdehindade eelkokkulepete kohta. Liikmesriigid võivad vajaduse korral taotleda lisateavet.

Pärast seda, kui Leedu võttis euro kasutusele 2015. aasta jaanuaris, on euro nüüd 19 liikmesriigi ja üle 330 miljoni kodaniku ühisraha. Euro kasutamine on pakkunud euroala liikmetele hinnastabiilsust ja kaitsnud neid välise volatiilsuse mõju eest. Euro on maailma tähtsuselt teine valuuta ja moodustab peaaegu neljandiku üleilmsetest välisvaluutareservidest. Ligikaudu 60 riiki ja piirkonda kogu maa­ilmas on oma valuuta kas otse või kaudselt sidunud euroga.

Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ja Leedu peaminister Algirdas Butkevičius tähistavad 14. jaanuaril 2015 Vilniuses Leedu liitumist euroalaga.

 

Pärast majandus- ja finantskriisi puhkemist võttis EL enneolematuid meetmeid, et parandada majandus- ja rahaliidu majandusjuhtimise raamistikku. Ta muutis rangemaks stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded ning võttis vastu uusi mehhanisme, millega ennetada majanduslike tasakaalustamatuste tekkimist ja paremini koordineerida riikide majanduspoliitikat. Neid erakorralisi meetmeid on vaja nüüd siiski ühtlustada ja viia nende rakendamine lõpule, et majandus- ja rahaliit oleks tulevaste kriiside korral võimalikult vastupidav.

Euroopa Keskpanga president Mario Draghi esitleb 24. veebruaril 2015 Frankfurdis uut 20eurost rahatähte.

 

Ikka veel esineb euroalal märkimisväärseid erinevusi. Mõnes liikmesriigis on tööpuudus rekordiliselt madal, mõnes jällegi rekordiliselt kõrge. Mõnes liikmesriigis saab kasutada vastutsüklilist eelarve­poliitikat, mõnes aga nõuab taastumine aastatepikkust eelarve konsolideerimist. EL keskendub selliste puuduste kõrvaldamisele.

Nagu komisjoni president Juncker detsembris oma kõnes parlamendile märkis, on euro poliitiline projekt, mis eeldab nii poliitilist vastutustunnet kui ka usaldusväärsust. Ta rõhutas, et Euroopa Parlament ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu, vaid ka euro parlament. Kogu 2015. aasta vältel osales parlament aktiivselt majandus- ja rahaliidu tugevdamises. Parlamendi presidendil Martin Schulzil oli viie juhi aruande koostamisel juhtiv roll. Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis pidas majanduskasvu iga-aastase analüüsi koostamise käigus nõu parlamendiga. President Juncker astus 2015. aastal ka mitu korda parlamendi ees üles, et arutada selle valdkonna peamiste prioriteetide saavutamiseks tehtut.

Volinik Pierre Moscovici 4. juunil 2015 Brüsselis korraldatud ELi majanduspoliitika kavandamist käsitlenud konverentsil.

 

Juunis alustasid viis juhti aruande koostamist selle kohta, kuidas majandus- ja rahaliitu alates 2015. aasta juulist veelgi tihedamaks muuta ja kuidas lõpetada selle loomine hiljemalt 2025. aastaks. Need viis juhti olid Euroopa Parlamendi president Martin Schulz, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ja eurorühma esimees Jeroen Dijsselbloem. Esitati meetmete ettepanekud, mida saaks rakendada kolmes etapis.

Esimeses etapis kasutaksid ELi institutsioonid ja euroala liikmesriigid juba olemasolevaid vahendeid ning rakendaksid võimalikult hästi kehtivaid aluslepinguid. See tähendab, et tegeletakse konkurentsivõime suurendamise ja struktuurse lähenemise, rahandusliidu loomise lõpuleviimise, nii riiklikul kui ka euroala tasandil vastutustundliku eelarvepoliitika juurutamise ja elluviimise ning demokraatliku usaldusväärsuse suurendamisega.

Teises etapis lepitaks kokku kaugemale ulatuvates meetmetes, millega saaks loodud majandus- ja rahaliidu majanduslik ja institutsionaalne lõplik struktuur. Selles etapis on kavas muuta lähenemise protsess senisest siduvamaks. Omavahel lepitakse kokku lähenemiseesmärkides, mis võivad olla ka õiguslikku laadi. Selleks et saada luba osaleda teises etapis majanduslike vapustuste leevendamise mehhanismis, peaksid kõik euroala liikmesriigid astuma pika sammu edasi nende eesmärkide saavutamise suunas ja seejärel saavutatud taset ka hoidma.

Teise etapi lõpuks ja kui ükskord kõik etapid on läbitud, tagaks majandus- ja rahaliit kõigi euroala kodanike jaoks stabiilsuse ja heaolu.

Aruandes märgiti, kui oluline on tagada, et igaühel oleks juurdepääs piisavale haridusele ja tõhusale sotsiaalkaitse süsteemile, sealhulgas nn minimaalsele sotsiaalkaitsele. Kuigi ei ole olemas kõigile ühtviisi sobivat mudelit, on probleemid liikmesriikides sageli sarnased. Näiteks on vaja, et rohkem inimesi kõigist vanusegruppidest töötaks. Vaja on leida õige tasakaal paindlike ja turvaliste töölepingute vahel, suunata maksud tööjõult ümber, pakkuda töötutele just neile vajalikku toetust, et nad saaksid uuesti siseneda tööturule, ning parandada haridust ja elukestvat õpet. Selleks et tagada majandus- ja rahaliidu pikaajaline edu, tuleb riikide tööturud rohkem lõimida. Näiteks on vaja hõlbustada töötajate geograafilist ja ametialast liikuvust, muutes selleks lihtsamaks kvalifikatsioonide tunnustamise ja mittekodanike juurdepääsu avaliku sektori töökohtadele ning parandades sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist.

Et aidata kooskõlastada majandus- ja konkurentsipoliitikat, soovitati aruandes luua sõltumatute konkurentsivõimeasutuste üleeuroopaline süsteem. Kuigi euroala juhtimine on riikide eelarvepoliitika koordineerimiseks ja järelevalveks sobiv, tuleks seda konkurentsi üldisemas valdkonnas parandada. Euroopa poolaasta ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus on esimesed sammud selle puudujäägi kõrvaldamisel. Kõigi liikmesriikide püüdlused oma konkurentsivõimet parandada peavad siiski moodustama ühtse terviku. Iga euroala liikmesriik peaks looma riikliku organi, kes vastutab konkurentsivõime jälgimise ja konkurentsipoliitika eest. See aitaks vältida majanduslikke erinevusi ja suurendaks vajalike reformide omaksvõtmist riiklikul tasandil. Need konkurentsiasutused peaksid olema sõltumatud ja nende ülesanne peaks olema hinnata, kas palkade areng on tootlikkusega vastavuses. Nad peaksid võrdlema euroala teiste liikmesriikide ja peamiste võrreldavate kaubanduspartnerite arengut. Lisaks võiks neile anda volitused hinnata, kuidas reformid on konkurentsivõimet üldisemalt parandanud.

Oktoobris võttis komisjon vastu esimese meetmepaketi aruande soovituste rakendamiseks. Paketiga tehakse muudatusi Euroopa poolaastas, näiteks tugevdatakse demokraatlikku dialoogi ja parandatakse majanduse juhtimist. Paketiga on kavas luua riiklikud konkurentsivõimeasutused ja nõuandev Euroopa Eelarvenõukogu. Tehti ka ettepanek ühtlustada euroala esindamist rahvusvahelistes finantseerimisasutustes, eelkõige Rahvusvahelises Valuutafondis. Paketis täpsustati ka, mida on vaja teha pangandusliidu loomise lõpuleviimiseks. Nende meetmete hulka kuuluvad Euroopa hoiuste tagamise skeem ja meetmed riskide täiendavaks vähendamiseks pangandussüsteemis.

Euroopa Poliitilise Strateegia Keskus annab komisjoni presidendile ja volinike kolleegiumile erialast poliitilist nõu. Keskus avaldas 2015. aastal rea strateegilisi märkusi. Nendest kolmes esitati ette­panekuid viie juhi aruande rakendamiseks.

Pangandusliidu rakendamisel tehti märgatavaid edusamme. See valdkond on võtmetähtsusega, et EL saaks muuta majandus- ja rahaliidu tihedamaks. Euroopa Keskpank asus täitma oma rolli pangandusliidu pankade järelevalveasutusena. Euroopa Keskpanga juures asuval ühtsel järelevalvemehhanismil oli 2015. aasta esimene täispikk tegevusaasta. Järelevalvealase läbivaatamis- ja hindamisprotsessi käigus anti kõigile 123-le keskse järelevalve alla kuuluvale pangale nõu seoses nende kapitali- ja juhtimisstruktuuriga. Lisaks ühtlustati järelevalvetavasid ja -põhimõtteid.

Novembris esitas komisjon pangahoiustega seoses Euroopa hoiuste tagamise skeemi ettepaneku ja sõnastas muid meetmeid, millega saaks vähendada pangandussektori järelejäänud riske. Nende meetmete ettepanekud esitati viie juhi aruandes. Pangandusliit loodi, et tagada usaldus osalevate pankade vastu. Euroopa hoiuste tagamise skeemiga tugevdatakse pangandusliitu, hoiustajate kaitset ja finantsstabiilsust ning vähendatakse veelgi seotust pankade ja nende riikide vahel. Skeemi ettepanek tugineb riikide hoiuste tagamise skeemidele ja seda saaks kasutada üksnes siis, kui kokkulepitud nõuded on rakendatud.

Skeem alustab tööd järk-järgult kolmes etapis. Esimeses etapis pakub see edasikindlustust riikide hoiuste tagamise skeemidele. Kolme aasta pärast muutuks skeem kaastagamise skeemiks, kus Euroopa hoiuste tagamise skeemi panus aja jooksul suureneks. Viimase etapiga, 2024. aastaks, jõutaks selleni, et Euroopa hoiuste tagamise skeem töötab täies mahus.

Üksikute hoiustajate kaitse jääks samale tasemele (100 000 eurot). Euroopa hoiuste tagamise skeem oleks kohustuslik kõigile euroala liikmesriikidele, kelle pangad kuuluvad ühtse järelevalvemehhanismi alla. See oleks aga avatud ka pangandusliiduga ühineda soovivatele liikmesriikidele.

Detsembriks oli ühtse kriisilahendusmehhanismi valitustevahelise lepingu ratifitseerinud piisav arv liikmesriike. Tänu sellele sai Ühtne Kriisilahendusnõukogu täies mahus tööd alustada 2016. aasta jaanuaris. See asutati 2015. aastal, et tegeleda euroala raskustesse sattunud pankadega. Leping tähendab ka seda, et ühtsesse kriisilahendusfondi hakkab raha laekuma euroala riikide kriisilahendusfondidest.

Komisjon jätkas liikmesriikides, ELis ja kogu maailmas finantssektori muutuste jälgimist ja analüüsimist, et avastada süsteemse riski võimalikud allikad ja soovitada olukorda leevendavaid meetmeid.

Viimastel aastatel on tehtud palju tööd ELi finantseerimisasutuste tugevdamiseks. Kehtestatud on nii uus õigus- kui ka järelevalveraamistik. Ka finantseerimisasutused on teinud palju, et suurendada vastupanuvõimet ning täita uusi õigusnorme ja vastata turu ootustele.

Finantsinstrumentidega kauplemise eeskirju ja turu kuritarvituse korral kohaldatavaid sanktsioone on karmistatud. Parandatud on ühisinvesteerimisfondi investorite ja kindlustuse ostjate kaitset. Väärtpaberiturud on muudetud läbipaistvamaks ja liigutud on selles suunas, et EL täidaks G20 tuletisinstrumentide kliirimist käsitlevaid kohustusi.

Tugevam pangandusliit.

 

Riigiabi kontrolli on väga vaja pangandusliidus võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks. Alates kriisi puhkemisest on ELis saanud riigiabi 112 panka, kelle varad kokku moodustavad ligikaudu 30% ELi pangandussüsteemi varadest. Liikmesriigid on toetanud panku rahaliselt 671 miljardi euroga (5% ELi sisemajanduse koguproduktist) ning andnud tagatisi ja muud likviidsustoetust mahus 1288 miljardit eurot (10% sisemajanduse koguproduktist). Enamik kriisi ajal abi saanud panku on pärast restruktureerimiskavade rakendamist suutnud oma positsiooni taastada. Abi anti, et kaitsta kodanike sääste, vältida pankrotte ja ennetada sellest tuleneda võivat Euroopa pangandussüsteemi kokkukukkumist.

Eriti valvas oli komisjon finantsteenuste turu suhtes, seda tuletisinstrumentide ja makseteenuste valdkonnas. Veebruaris määras komisjon 14,96 miljoni euro suuruse trahvi Ühendkuningriigis asuvale maaklerfirmale ICAP, kes osales seoses jeeni intressimäära tuletisinstrumendiga mitmes kartellis.

Rohkem kui 40% sularahata maksetest tehakse maksekaardiga. Pangakaartide kasutamise korral kohaldatavad mitmepoolsed vahendustasud võivad tarbijate jaoks tähendada kõrgemaid hindu. Juunis jõustus mitmepoolsete vahendustasude määrus. Sellega on kaardimaksete vahendustasudele kehtestatud ülempiir ja jaemüüjate jaoks muutub lihtsamaks teistes liikmesriikides asuvate madalamaid hindu pakkuvate pankade kasutamine.

2015. aastal lõpetasid parlament ja nõukogu ka läbirääkimised läbivaadatud makseteenuste direktiivi üle, tänu millele avanevad ärivõimalused ka muudele turuosalistele kui pangad, nt äriühingutele, kes algatavad e-makseid. Kindlustuse valdkonnas tagab kindlustusvahenduse direktiivi käsitlev poliitiline kokkulepe tarbijatele suurema tõhususe, turvalisuse ja läbipaistvuse.

Üks olulisemaid 2015. aasta Euroopa poolaasta uuendusi oli sotsiaalpartnerite rolli suurendamine põhimõtete ja reformide kujundamisel ning rakendamisel. Selleks oli muu hulgas vaja rohkem keskenduda suutlikkuse suurendamisele. Avalöök anti selleks kõrgetasemelisel konverentsil märtsis, kus osalesid ELi juhid ja riiklikud sotsiaalpartnerite organisatsioonid. Kohal olid Euroopa Parlamendi president Martin Schulz, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, volinik Marianne Thyssen ja Läti tervishoiuminister Uldis Augulis. Praegu on komisjonil sotsiaalpartnerite organisatsioonidega käimas riigiaruannete analüüsi arutelud. Sotsiaalpartnereid kaasati rohkem ka poliitika kujundamisse ja seadusloomesse. Nendega konsulteeriti olulisemate algatuste, nt investeerimiskava ja energeetikaliidu osas.

BusinessEurope´i esimees Emma Marcegaglia, volinik Marianne Thyssen, komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse peasekretär Valeria Ronzitti Brüsselis 5. märtsil 2015 toimunud kõrgetasemelisel konverentsil „Sotsiaaldialoogi uus algus”.

 

Viie juhi aruandes märgiti, et oluline on tagada kõigi inimeste juurdepääs piisavale haridusele ja tõhusale sotsiaalkaitse süsteemile, mille alla kuulub ka nn minimaalne sotsiaalkaitse.

Neid teemasid vaadeldakse ka Euroopa poolaasta raames. Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et toetada sobivate miinimumsissetuleku tagamise skeemide loomist ka riigipõhiste soovituste kaudu. Peale selle töötas komisjon aasta jooksul kahe pilootprojekti kallal, et aidata liikmesriikides välja töötada miinimumsissetuleku tagamise skeemid. Euroopa miinimumsissetuleku tagamise võrgustik on kaheaastane projekt, millega loodetakse jõuda konsensuseni selles, mida on vaja teha miinimumsissetuleku tagamise skeemide loomiseks. Euroopa näidiseelarvete võrgustik on parlamendi algatus, mille eesmärk on töötada välja ühtne metoodika ja näidiseelarved liikmesriikide pealinnapiirkondade jaoks.

2015. aastal võttis komisjon vastu viimased rakenduskavad seoses Euroopa abifondiga enim puudust kannatavate isikute jaoks. EL rahastab fondi 3,8 miljardi euro ulatuses, riikide panus küünib 0,7 miljardi euroni; vahendeid kasutatakse aastatel 2014–2020 ELis enim puudust kannatavate isikute abistamiseks. Fond toetab liikmesriike nende jõupingutustes aidata ELi kõige haavatavamaid isikuid ja neid, keda on majandus- ja sotsiaalkriis kõige valusamalt tabanud. Fond aitab leevendada materiaalse puuduse kõige hullemaid vorme. Pakkudes kõige suurema puuduse all kannatajatele toitu ja materiaalset abi ning kaasates neid ühiskonna ellu, toetab fond võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega.

Euroopa Liit on üks avatumatest majandustest maailmas. Vabakaubandus tugevdab liidu majandust, loob uusi töökohti, annab tarbijatele suurema valikuvabaduse ja ostujõu ning aitab ettevõtjatel võõrsil läbi lüüa. 2015. aastal oli ELis enam kui 31 miljonit töökohta, mis olid seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse. Selge on see, et kaubandus peab jääma ELi tööhõive ja majanduskasvu strateegia põhikomponendiks. Ligikaudu viis miljonit töökohta liikmesriikides on seotud ekspordiga USAsse, mis kujutab endast ELi peamist eksporditurgu. Majandussidemete tugevdamine USAga on seega Euroopa Liidu jaoks esmatähtis. Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluseni ei tohi aga jõuda iga hinnaga. EL kaitseb oma seadusandjate sõltumatust, ettevaatuspõhimõtet ja riikide õigust võtta vastu seadusi oma rahva ja keskkonna kaitsmiseks.

Läbirääkimistel Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle ei kaotanud Euroopa Liit kordagi silmist oma eesmärke:

• langetada tollitariife kõigis kaubandussektorites;
• kõrvaldada tollipiiri taha jäävad kaubandustõkked;
• töötada välja eeskirjad, et muuta importimine, eksportimine ja investeerimine lihtsamaks ja õiglasemaks.

Aasta jooksul jätkas Euroopa Liit läbirääkimisi, et pakkuda liidu ettevõtjatele paremat juurdepääsu USA turule, kõrvaldades tollimaksud ja muud kaubandustõkked ning edendades uusi kaubandus- ja investeerimisvõimalusi uutes valdkondades. See kehtib kõigi ELi ettevõtjate kohta, sõltumata nende suurusest või müügiartiklist.

Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse kaudu saaksid ELi ettevõtjad eksportida USAsse senisest rohkem ja importida sealt rohkem kaupu või teenuseid, mida nad oma lõpptoodete valmistamiseks vajavad. Teenused moodustavad majandusest üle 70%, kuid ELi ettevõtjatel on endiselt raskusi oma teenuste USA turule müümisega. Ameerika Ühendriikidesse läheb enam kui 13% ELi põllumajandusekspordist, eelkõige suure lisandväärtusega tooted. Euroopa Liit sooviks, et tänu partnerlusele kasvaks see eksport veelgi. Partnerluse raames soovib Euroopa Liit ühtlasi, et ELi ettevõtjatel oleks võimalus esitada pakkumisi USA riigihankelepingute sõlmimiseks võrdsetel tingimustel USA ettevõtjatega.

Euroopa Liit püüdis viia kaubanduslepingu uuele alusele, kutsudes ELi ja USA seadusandjaid üles tegema senisest palju tihedamat koostööd. USAsse eksportimiseks peavad ELi ettevõtjad järgima sealseid eeskirju ja standardeid. Sageli tagavad need eeskirjad ja standardid võrdse tooteohutuse või kvaliteedi, kuid erinevad tehniliste üksikasjade poolest, nagu juhtmete värv või kummalgi pool ookeani kasutatavad pistikupesad ja pistikud. Mõnel juhul kordab tehniliste nõuete kontroll tarbetult sedasama, mis on ookeani taga juba tehtud. Need tegurid võivad osutuda kulukaks, eriti väikefirmade ja tarbijate jaoks. Koostöö eeskirjade vallas aitaks neid kulusid piirata, säilitades samal ajal ELi ranged kaitsetasemed seoses inimeste ja keskkonnaga.

On mitu valdkonda, kus regulatiivne koostöö Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse raames võib kasu tuua, näiteks parem koostöö meditsiiniseadmete, sh südamerütmurite, meditsiiniliste skannerite ja röntgeniseadmete kinnitamisel, järelevalvel ja tagasivõtmisel. Euroopa Liit soovib, et seadusandjad mõlemal pool Atlandi ookeani teeksid rohkem ühiseid jõupingutusi, et tarbijatele kättesaadavad ravimid oleksid ohutud ja tõhusad. Farmaatsiatoodete ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks kontrollivad ELi ja USA ametiasutused regulaarselt tootmiskohti. Selliste kontrollimiste vastastikune tunnustamine vähendaks tootjate koormust ja võimaldaks ELi kontrollimisressursside tõhusamat kasutamist.

Euroopa Liit jätkas läbirääkimisi toiduainete ekspordi soodustamiseks, kaitstes samal ajal ELi rangeid standardeid ning jäädes oma seisukohtade juurde sellistes küsimustes nagu geneetiliselt muundatud organismid, antimikroobse ravi kasutamine ja hormoonide kasutus loomakasvatuses.

EL jätkas USAga läbirääkimisi ka rahvusvahelise koostöö edendamise üle regulatiivsetes küsimustes.

EL tegi jätkuvalt jõupingutusi, et kehtestada uusi või täiustada olemasolevaid kaubanduseeskirju, mis aitaksid ELi ettevõtjatel Atlandi-ülesest kaubandus- ja investeerimispartnerlusest täit kasu saada.

Partnerluse raames on ELi eesmärgid järgmised:

• tagada väikeettevõtjate igakülgne kasu;
• edendada vaba ja õiglast konkurentsi, kaasa arvatud eeskirjad, millega takistada ettevõtteid hinnakokkuleppeid sõlmimast või turuvõimu ära kasutamast;
• aidata ettevõtjatel säästa aega ja raha tolliformaalsuste juures;
• võimaldada ettevõtjatele juurdepääs säästvale energiale ja vajalikele tooraine allikatele;
• kaitsta ELi ettevõtjate intellektuaalomandit;
• seada lepingu keskmesse säästev areng.

Euroopa Liit soovib, et ettevõtjad investeeriksid enesekindlalt ja teadmises, et ebaõnnestumise korral on neile tagatud kaitse. Avalik konsultatsioon investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi üle näitas, et välja pakutud mehhanismi õigluse ja erapooletuse vastu oli vähe usaldust. Euroopa Parlamendilt, liikmesriikidelt, riikide parlamentidelt ja sidusrühmadelt saadud märkimisväärse panuse põhjal pakkus komisjon septembris välja uue investeerimiskohtu süsteemi, mis asendaks investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi kõigis praegustes ja tulevastes ELi investeerimisläbirääkimistes, sealhulgas kõnelused Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle. Koosnedes samadest põhielementidest nagu riiklikud ja rahvusvahelised kohtud, kaitseb investeerimiskohtu süsteem riikide reguleerimisõigust ning tagab läbipaistvuse ja vastutuse.

Komisjon pidas läbirääkimisi Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle mandaadi alusel, mis oli üksmeelselt kokku lepitud kõigi liikmesriikide valitsustega ja mida toetas Euroopa Parlament. Läbirääkimised algasid 2013. aasta juunis. Komisjon ja Ameerika Ühendriigid pidasid 2015. aastal neli kõnelustevooru. Need toimusid veebruaris ja juulis Brüsselis, aprillis New Yorgis ning oktoobris Miamis. Kõnelused jätkuvad 2016. aastal. Läbirääkimistel saavutati edu mitmes valdkonnas. Ehkki eesmärk oli saavutada kiiresti kokkulepe, rõhutas EL, et hea leping on tähtsam kui läbirääkimiste võimalikult kiire lõpuleviimine.

Oma vastaval veebisaidil avaldas komisjon õigusakti esialgsed ettepanekud ning kirjalikud seisu­kohad, milles kirjeldati ELi lähenemisviisi kõigile läbirääkimistel käsitletud valdkondadele. Peale selle avaldas komisjon partnerluse kohta sadu dokumente, selgitades lepingu eesmärke ja võimalikku sisu. Need meetmed jätkusid kõneluste edenedes ning aitasid muuta kõnelused kõige läbipaistvamateks, mis ELi kaubanduslepingu sõlmimise nimel iial ette võetud.

Volinik Cecilia Malmström esitleb 7. juulil 2015 Strasbourgis Euroopa Parlamendis Atlandi-ülest kaubandus- ja investeerimispartnerlust käsitlevate läbirääkimiste viimaseid tulemusi.

 

Nagu kaubanduslepingu läbirääkimistel tavaks, kasutas komisjon nõukogu kaubanduspoliitika komitee iganädalasi kohtumisi selleks, et hoida liikmesriikide valitsusi läbirääkimiste kuluga kursis. Komisjon teavitas läbirääkimiste käigust ka parlamenti, eelkõige selle rahvusvahelise kaubanduse komisjoni. Kaubandusvolinik Cecilia Malmström ja ELi läbirääkijad esinesid regulaarselt parlamendi ja selle komisjonide ees. Liikmesriikidel ja Euroopa Parlamendi liikmetel oli juurdepääs läbirääkimisdokumentidele vastavalt nendega kokku lepitud tavadele.

See tagas läbirääkimiste käigus demokraatliku järelevalve. Tänu sellele olid nii 28 liikmesriigi valitsused kui ka Euroopa Parlamendi otse valitud liikmed nii läbirääkimiste käigu kui ka ELi vastavate seisukohtadega täielikult kursis. Parlament jälgis läbirääkimisi hoolikalt ja 14 selle komisjoni koostasid läbirääkimiste kohta aruandeid. Juulis võttis parlament vastu resolutsiooni, milles kinnitas toetust läbirääkimistele ja esitas komisjonile rea soovitusi.

Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimised äratasid märkimisväärset avalikku ja meediahuvi. Komisjon tervitas lepingu ettepanekuga kaasnevaid arutelusid. Eriti aktiivselt tegeles komisjon kõneluste avalikustamisega ja selgituste jagamisega selle kohta, mida Euroopa Liit neist kõnelustest ootab. Samuti avaldas ta muret seoses väidetud kahjuliku mõjuga partnerlusele. Komisjon tegi suuri jõupingutusi, et tagada igale huvitatud sidusrühmale võimalus läbirääkijatega vahetult suhelda. Näiteks tegi ta võimaluste piires nii, et läbirääkimismeeskond ja muu personal saaksid vastu võtta kutseid osalemaks parlamendisaadikute, riiklike ametiasutuste, piirkondlike või kohalike omavalitsuste ja huvirühmade korraldatud avalikel kohtumistel ja aruteludel kogu Euroopa Liidus.

Volinik Cecilia Malmström arutab Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerlusega seonduvat 18. septembril 2015 Varssavis toimunud kodanike dialoogil.

 

Igas läbirääkimistevoorus korraldasid ELi ja USA läbirääkijad ühiseid koosolekuid sadade sidusrühmadega. Neil kohtumistel võisid osalejad vahetada arvamusi läbirääkijatega ja käia välja oma seisukohad. Osana pikaajalisest struktureeritud dialoogist kodanikuühiskonnaga korraldas komisjon aprilli- ja oktoobrikuise USA kõnelustevooru järel, vastavalt mais ja detsembris, kohtumisi Brüsselis, kus osales tublisti üle saja esindaja mitmesugustest organisatsioonidest. Mais korraldas komisjon kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi raames kohtumise Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse ning tervishoiu küsimustes, kus osales 133 osalejat arvukatest organisatsioonidest. Kõneluste käigus toetas komisjoni 16-liikmeline nõuanderühm, mis oli loodud spetsiaalselt täiendavate erialateadmiste pakkumiseks ELi läbirääkijatele. Rühma kuuluvad eri huvirühmade esindajad alates keskkonna, tervishoiu, tarbijakaitse ja tööhõive valdkondadest kuni mitmesuguste ettevõtlussektoriteni.

Kui lõplikus tekstis kokku lepitakse, jõustub see alles pärast heakskiitmist parlamendis ja nõukogus.

Euroopa Liit on suurim kaupade ja teenuste eksportija ja importija maailmas. Siin on tähtis roll väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, sest enam kui 600 000 neist moodustavad kolmandiku ELi koguekspordist. ELi eksport annab tööd 31 miljonile ELi elanikule, kellest kuus miljonit on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Üleüldiselt on iga seitsmes töökoht Euroopa Liidus sõltuv ekspordist.

ELi kaubanduspoliitika eesmärk on tagada avatud ja eeskirjadepõhine rahvusvaheline kaubandussüsteem ning avada uusi eksporditurgusid. Ühtlasi aitab avatud kaubandussüsteem tagada ELi ettevõtjate juurdepääsu toorainele, komponentidele ja teenustele. See on tänapäeva üleilmses väärtus­ahelas väga tähtis, kuna suurem osa valmistoodetest sisaldab lisandväärtusena mitme riigi panust.

Sügisel avaldas komisjon oma uue kaubandus- ja investeerimisstrateegia. EL jätkas aktiivset osalemist paljudes pooleliolevates mitme- ja mõnepoolsetes kaubandusalgatustes. Ta pühendus jätkuvalt edu saavutamisele läbirääkimistel Maailma Kaubandusorganisatsioonis, kaasa arvatud detsembris peetud Nairobi ministrite konverentsil. 2015. aastal leppis Euroopa Liit kokku 1 triljoni euro suuruses kaubandustehingus Hiina, USA ja valdava osaga Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetest, et kõrvaldada tollimaksud 201 kõrgtehnoloogilise toote pealt. EL oli jätkuvalt peamine osaline mõnepoolsetes kaubandusläbirääkimistes teenustekaubanduse lepingu sõlmimiseks 23 Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigiga. Juulis alustas EL koos 13 Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigiga läbirääkimisi kaubandus- ja investeerimistõkete kõrvaldamiseks keskkonnatoodetelt, teenustelt ja tehnoloogialt.

Kahepoolselt jõudis Euroopa Liit augustis Vietnamiga poliitilisele kokkuleppele vabakaubanduslepingu üle. Läbirääkimised vabakaubanduslepingu üle jätkusid Jaapaniga ning investeerimislepingut arutati Hiinaga. Mais leppisid Euroopa Liit ja Mehhiko kokku uute läbirääkimiste ettevalmistamises, et ajakohastada oma 2000. aasta vabakaubanduslepingut. Detsembris algatas EL läbirääkimised vabakaubanduslepingu sõlmimiseks Filipiinidega. EL, Venemaa ja Ukraina jätkasid lahenduste otsimist Venemaa poolt tõstatatud küsimustele seoses ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamiseks. Nad tegid kindlaks mitu potentsiaalset praktilist lahendust ja leppisid kokku läbirääkimiste jätkamises.

Alates 2014. aasta detsembrist kuulub kriminaalasjades tehtav politsei- ja õiguskoostöö ELi tava­pärase õiguskorra alla. 2015. aasta aprillis esitas komisjon Euroopa julgeoleku tegevuskava aastateks 2015–2020. Tegevuskava raames toetatakse liikmesriikide koostööd julgeolekuohtude tõkestamisel ja tugevdatakse ühiseid jõupingutusi võitluses terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu. Tegevuskavas esitatakse meetmed julgeoleku tagamiseks ning tõsisemate ohtude tõhusamaks tõkestamiseks.

Üheks tegevuskava põhiprioriteediks on tippkeskuse loomine, et koguda ja levitada teavet radikaliseerumise tõkestamise kohta. Keskuse töö hakkab tuginema radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tegevusele. Keskus keskendub sellele, kuidas parandada kogemuste vahetamist praktikute vahel, kes tegelevad radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse tõkestamisega kohalikul tasandil.

Lisaks sellele näeb tegevuskava ette terrorismi käsitleva raamotsuse ajakohastamise 2016. aastal, et tõhusamalt tegeleda välisvõitlejate nähtusega ning tihendada vastavasisulist koostööd ELi mittekuuluvate riikidega.

Detsembris esitas komisjon kooskõlas Euroopa julgeoleku tegevuskavaga ning vastusena novembris Pariisis aset leidnud rünnakutele terrorismivastast võitlust käsitleva direktiivi ettepaneku.

Kriminaaltuluga seotud rahapesu ennetamine ja terroriorganisatsioonide rahastamisallikatest ­ilmajätmine on Euroopa julgeoleku tegevuskava nurgakivi. Komisjon tegi ettepaneku laiendada ELi ametiasutuste vahelist koostööd, et jätta kurjategijad rahastamisallikatest ilma. Mais heaks kiidetud rahapesuvastane pakett keskendub tegevuse tõhustamisele ja läbipaistvuse parandamisele, et kõrvaldada lüngad ning takistada kurjategijaid ja terroriste finantssüsteemi kuritarvitamisel.

Euroopa julgeoleku tegevuskava teiseks oluliseks prioriteediks on terroristliku propaganda tõkestamine internetis. Komisjon laiendas dialoogi infotehnoloogiatööstusega vihakõne ning internetis vägivalla ja vaenu õhutamise takistamiseks.

Tegevuskava teisteks prioriteetideks on määrata kindlaks, mil viisil kõrvaldada võrgupõhist kriminaal­uurimist takistavad tõkked, ning tõhustada olemasolevaid vahendeid küberkuritegevuse tõkestamisel.

Tegevuskavas tehakse ka ettepanek Europoli suutlikkuse suurendamiseks, luues selleks Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse. Keskus aitab Europolil suurendada toetust meetmetele, mida liikmesriikide õiguskaitseasutused võtavad võitluses välisvõitlejate, terrorismi rahastamise, vägivaldse äärmusliku internetisisu ja tulirelvade salakaubaveo vastu.

Pettustega tekitatakse igal aastal enam kui 500 miljonit eurot kahju. Euroopa Prokuratuuri eesmärk on uurida ELi eelarvet kahjustavaid kuritegusid ja esitada nende eest süüdistusi liikmesriikide kohtutes.

2015. aasta justiits- ja siseküsimuste nõukogul andsid liikmesriigid oma toetuse sätetele, mis käsitlevad Euroopa Prokuratuuri struktuuri, valiku- ja ametisse nimetamise menetlusi, juurdlustega seotud meetmeid ning pädevusala.

Paralleelselt Euroopa Prokuratuuri kavandatud loomisega esitas komisjon ka Eurojusti reformimist käsitleva ettepaneku. Ettepaneku eesmärk on veelgi parandada ameti üldist toimimist ning tagada selle keskendumine liikmesriikide õigusasutuste vahelise koostöö julgustamisele raskete kuritegude vastases võitluses.

Komisjon korraldas oktoobris ministrite konverentsi, mis käsitles radikaliseerumisele kriminaalõiguslike vahenditega reageerimist. Komisjon eraldab konverentsi tulemusi jõustavate nõukogu järelduste rakendamiseks sihtotstarbelisi vahendeid, keskendudes sellistele meetmetele nagu deradikaliseerumise programmide koostamine ja riskihindamisvahendite väljatöötamine.

Volinik Vĕra Jourová 19. oktoobril 2015 Brüsselis toimunud kõrgetasemelisel ministrite konverentsil, mille teemaks oli radikaliseerumisele reageerimine kriminaalõiguslike vahenditega.

 

2013. aastal esitas komisjon ettepanekute paketi, et tugevdada kodanike õigusi kriminaalmenetlustes, et tagada õigus õiglasele kohtulikule arutamisele kõikjal Euroopa Liidus.

Kõnealuste ettepanekute eesmärk on tagada süütuse presumptsioon ja õigus viibida isiklikult kohtulikul arutelul. Ettepanekutes sätestatakse erikaitse lastele, kelle suhtes on algatatud kriminaal­menetlus. Ettepanekutega tagatakse ka esialgne õigusabi kahtlustatavatele või süüdistatavatele, seda eelkõige isikutele, kelle kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon alustasid 2015. aastal kolme kõnealust ettepanekut käsitlevaid läbirääkimisi. Novembris jõuti süütuse presumptsiooni osas kokkuleppele.

Novembris jõustus kuriteoohvrite õiguste direktiiv. Selles sätestatakse õigus teabele, toetusele, kaitsele ja kriminaalmenetluses osalemisele ning tagatakse, et ohvreid koheldakse väärikal ja mittedisk­rimineerival viisil. Uued normid aitavad muuta suhtumist ohvritesse ning asetavad ohvrid kriminaalmenetluse keskmesse.

2015. aastal tõhustasid Euroopa Parlament ja nõukogu koostööd andmekaitset käsitlevate õigusaktide reformimisel. Arutelu hõlmas isikuandmete kaitse üldmäärust ning politseitöö ja kriminaalõiguse valdkonna andmekaitse direktiivi. Kogu reformipaketti käsitlev kokkulepe saavutati detsembris.

Koen Lenaerts asub 8. oktoobril 2015 ametisse Euroopa Kohtu presidendina.

 

Septembris viis komisjon lõpule läbirääkimised, mida peeti USAga raamlepingu üle ja mis käsitlesid isikuandmete edastamist õiguskaitse eesmärkidel, sealhulgas terrorismivastane võitlus. Raamlepingut hakatakse kohaldama alles pärast seda, kui USA võtab vastu õiguskaitse seaduse. Seejärel saab EL raamlepingule alla kirjutada.

Euroopa Kohus tunnistas USA Safe Harborit käsitleva komisjoni otsuse kehtetuks. Pärast seda alustati läbirääkimisi ettevõtjatevahelise isikuandmete edastamist käsitleva uue andmekaitse raamistiku üle, et asendada 2000. aastal vastu võetud andmekaitse taseme piisavuse kohta tehtud otsus. Programm Safe Harbor on spetsiaalne raamistik, mille eesmärk on lihtsustada isikuandmete edastamist Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Euroopa Kohus otsustas oktoobris, et Safe Harbori raamistik rikub põhiõigust eraelu puutumatusele, ning tühistas komisjoni otsuse. Komisjon andis kohe pärast kohtuotsuse teatavaks tegemist juhiseid Atlandi-ülese andmete edastamise võimaluste kohta ning kohustus jätkama tööd ajakohastatud ja turvalise isikuandmete Atlandi-ülese edastamise raamistiku väljatöötamiseks.

Jaanuaris 2015 esitas komisjon aruande Rumeenia ja Bulgaaria edusammude kohta kohtureformi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas, ning Bulgaaria puhul ka organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas.

Jaanuarikuistes aruannetes järeldati, et kuigi 2014. aastal tehti edusamme, ei ole probleemid kuhugi kadunud. Aruandeid arutati ka Euroopa Parlamendis ja nõukogus, kes otsustasid, et kõnealune mehhanism jääb paika kuni kavandatud tulemuste saavutamiseni.

Liikmesriikide õigusemõistmise süsteemide kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe parandamine on ettevõtlussõbraliku keskkonna eelduseks. Liikmesriikide õigusemõistmise süsteemide tõhustamine on seetõttu Euroopa poolaastaga ette nähtud struktuurireformide oluline osa. 2015. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel koos riigipõhiste hinnangutega näitavad, et teatavatel liikmesriikidel on kõnealuses valdkonnas endiselt märkimisväärseid probleeme.

Üha enam ettevõtjaid ja üksikisikuid loob oma ettevõtte mõnes teises liikmesriigis. Nende maksejõuetuks jäämise korral võib see mõjutada siseturu nõuetekohast toimimist.

Mais kiitis EL heaks piiriülest maksejõuetust käsitleva ajakohastatud õigusakti. Õigusaktis selgitatakse kontsernide maksejõuetust käsitlevaid norme ja maksejõuetuseelseid menetlusi.

Detsembris võeti esimesel lugemisel vastu Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse muutmis­ettepanek. Kõnealune ettepanek võimaldab ELi tarbijatel ja ettevõtjatel (eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) nõuda piiriüleselt sisse kuni 5000 euro suuruseid nõudeid. Elektrooniliste sidevahendite laialdasem kasutamine lihtsustab menetlusi ning muudab need kiiremaks ja odavamaks. Muudatust hakatakse kohaldama alates 2017. aasta keskpaigast.

Praegu on Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel käimas aktsionäride õigusi käsitleva direktiivi muutmist käsitlevad läbirääkimised. Direktiiviga püütakse kõrvaldada äriühingu üldjuhtimise puudused, mis on seotud börsiettevõtete, nende juhatuste ja aktsionäride ning vahendajate ja volitatud nõustajatega. Direktiiviga ühtlustatakse nõuded, mida tuleb järgida ühe osanikuga äriühingute loomisel, ning see lihtsustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegutsemist kogu ELis.

Ühe osanikuga osaühinguid käsitleva õigusakti ettepaneku eesmärk on ühtlustada nõudeid, mida tuleb järgida ühe osanikuga äriühingute loomisel. Ettepanek on praegu menetlemisel Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

Juunis kiideti heaks äriregistrite omavahelise sidumise süsteemi tehniliste kirjelduste ja menetluste rakendamise raamistik. Äriregistrite sidumine viiakse lõpule hiljemalt 2017. aasta juuliks. Siis on teave kõikjal ELis registreeritud äriühingute kohta kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu. See muudab sellise teabe saamise ettevõtjate ja kodanike jaoks lihtsamaks.

Isikute vaba liikumine on ELi poolt oma kodanikele ja nende pereliikmetele tagatud põhiõigus. See võimaldab ELi kodanikel reisida, töötada ja elada mis tahes liikmesriigis ilma eriliste formaalsusteta.

2014. aastal elas üle 14 miljoni ELi kodaniku mõnes teises liikmesriigis kui nende päritoluliikmesriik. Kuigi inimesed peavad sageli tõendama oma tsiviilõiguslikku seisundit, on ametlike dokumentide tunnustamine teises liikmesriigis endiselt keeruline.

Oktoobris leppisid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku liikmesriikide vahel toimuva avalike dokumentide ringluse lihtsustamises. Määruse ametlik vastuvõtmine on kavandatud 2016. aasta esimesse poolde.

Mais võttis komisjon vastu 2014. aasta aruande põhiõiguste harta kohta. Hartat käsitlevale aruandele oli lisatud dokument, milles kirjeldatakse, kuidas ELi põhiõiguste hartat kohaldati 2014. aastal ELis ja liikmesriikides.

Oktoobris korraldas komisjon esimese iga-aastase põhiõiguste kollokviumi teemal „Sallivus ja austus: juudi- ja moslemivastase vaenu ennetamine Euroopas ja selle vastu võitlemine”. Kollokviumi järeldustes pakuti välja sellised meetmed nagu juudi- ja moslemivastase vaenu ennetamine ja selle vastu võitlemine haridusvaldkonnas ning vihakuritegude ja vihakõne vastane võitlus. Detsembris nimetas komisjon ametisse kaks koordinaatorit, kellest üks tegeleb juudivastase vaenu ja teine moslemivastase vaenu vastu võitlemisega.

Komisjon toetas juulis teatavate liikmesriikide täitevasutuste ühismeetmeid, mille tulemusena kohustusid viis suurt autorendiettevõtet muutma oma suhtumist tarbijatesse. Ettevõtjad lubasid muuta kindlustuspoliisid kergemini mõistetavaks, edendada hindade läbipaistvust ning muuta kahjukäsitluse õiglasemaks.

Komisjon töötas välja ja katsetas aasta jooksul kogu ELi hõlmava vaidluste veebipõhise lahendamise platvormi. 2016. aasta algusest kasutusele võetava platvormi abil hakatakse lahendama ELi tarbijate ja kauplejate vahelisi kaupu ja teenuseid käsitlevaid lepingulisi vaidlusi palju kiiremini ja odavamalt kui see toimuks kohtu kaudu.

2015. aastal võeti vastu uus pakettreiside direktiiv ning see jõustub 2018. aastal. Uute normidega laiendatakse kaitset lisaks tavapärastele pakettreisidele ka neile 120 miljonile tarbijale, kes broneerivad muud laadi kombineeritud reise, näiteks valivad ise veebisaidilt lennu koos hotelli või rendiautoga.

Märtsis avaldas komisjon aruande, millest nähtus, et rongireisijate õigusi ja kohustusi käsitlevat määrust kohaldab täielikult ainult viis liikmesriiki. Komisjon võttis juulis vastu suunised, millega selgitatakse rongireisijate õigusi käsitlevaid norme. Komisjon kutsus ka üles olema lennureisijate õiguste järgimisel senisest rangem.

Aprillis kiitis nõukogu heaks konsulaarkaitse direktiivi. Direktiivis selgitatakse, kuidas on väljaspool ELi asuvas riigis hätta sattunud ELi kodanikel õigus saada abi teiste ELi liikmesriikide saatkondadest või konsulaatidest. Kogu 2015. aasta vältel on ELi kodanikel olnud võimalus saada konsulaarkaitset teistelt liikmesriikidelt, ka sellistes kriisiolukordades nagu Nepalis ja Jeemenis. ELi kodanikud said abi ka dokumentide kaotamise või varguse korral.

2015. aastal tehti edusamme äriühingute juhtorganites soolise tasakaalu parandamist käsitleva direktiivi menetlemisel. Direktiiv aitab kõrvaldada takistused, tagades õiglase ja läbipaistva valiku­menetluse ning suurendades sellega alaesindatud soo osakaalu juhtorganites.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkust käsitlevast 2014. aasta aruandest selgus, et vaatamata edusammudele ei ole sooline ebavõrdsus kuhugile kadunud.

2015. aasta alguses avaldas komisjon poliitikasuunised ning kutsus liikmesriike ja ELi institutsioone üles vähendama praegust 39%ni ulatuvat soolist pensionilõhet.

Mais tutvustas komisjon uut Euroopa rände tegevuskava, milles on esitatud kiireloomulised meetmed Vahemere kriisiolukorra lahendamiseks ning pikaajaline ja terviklik lähenemisviis rände haldamiseks. Selle aluseks on kümnest meetmest koosnev rändeteemaline tegevuskava, mis võeti vastu aprillis. Mai lõpus järgnesid tegevuskavast lähtuvalt esimesed ettepanekud.

Komisjon tegi ettepaneku rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõike 3 kohast hädaolukordadele reageerimise mehhanismi, et käivitada hädaolukorras ümberpaigutamiste kava Itaalia ja Kreeka abistamiseks. Artikli 78 lõikes 3, mis hõlmab ühist varjupaigapoliitikat, on sätestatud konkreetne õiguslik alus hädaolukordadega tegelemiseks. See võimaldab nõukogul võtta Euroopa Komisjoni ettepanekul ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist täiendavaid meetmeid, et aidata liikmesriike, kes seisavad silmitsi hädaolukorraga, mis seisneb kolmandate riikide kodanike ootamatus sissevoolus ühte või mitmesse liikmesriiki. Artikli 78 lõikes 3 kavandatud täiendavad meetmed on olemuselt erakorralised. Need meetmed võetakse vaid juhul, kui tekivad piisavalt kiireloomulised ja rasked probleemid. Esitatud kava kohaselt paigutatakse rahvusvahelist kaitset vajavad isikud ümber teistesse liikmesriikidesse.

Samuti võttis komisjon vastu soovituse, milles palutakse liikmesriikidel asustada ümber 20 000 väljastpoolt ELi pärit inimest, kelle puhul on ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet tuvastanud ilmselge vajaduse rahvusvahelise kaitse järele. Liikmesriigid jõudsid juulis ümberasustamise suhtes kokkuleppele ja lubasid aastatel 2015–2017 ümber asustada üle 22 500 ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajava inimese.

Seejärel esitas komisjon ELi tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2015–2020). Kavas on sätestatud konkreetsed meetmed, et hoida ära rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist kogu rändetee ulatuses, samuti koostatakse kahtlaste laevade nimekiri ning parandatakse koostööd ja teabevahetust finantseerimisasutustega. Lisaks tehakse koostööd internetiteenuse pakkujate ja sotsiaalmeediaga, et tagada rändajaid ebaseaduslikult üle piiri toimetajate poolt internetti üles pandava reklaami kiire avastamine ja kõrvaldamine.

Selleks et Euroopa ühine varjupaigasüsteem toimiks tulemuslikult, tuleb rändajatelt nende ELi välispiirile saabumisel võtta süsteemselt sõrmejäljed. Sel eesmärgil koostas komisjon liikmesriikidele sõrmejälgede võtmise suunised, milles on esitatud sõrmejälgede võtmise parim tava. Lisaks EASO (Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) rände haldamise tugirühmadele teevad kohapeal tööd Frontex (ELi Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur) ja Europol (ELi õiguskaitseasutus Euroopa Politseiamet), et rändajad esmase vastuvõtu piirkondades kiiresti tuvastada ja registreerida ning neilt sõrmejäljed võtta. Nii tagatakse operatsioonide toimumine täielikus kooskõlas põhiõiguste ja rahvusvahelise pagulasõiguse standarditega. 2015. aasta lõpuks oli Itaalias määratud kindlaks kuus ja Kreekas viis esmase vastuvõtu keskust, millest kaks tegutses Itaalias (Lampedusa ja Trapani) ja üks Kreekas (Lesbos/Moria).

Esmase vastuvõtu keskused moodustavad osa rändajate sissevoolu tasakaalustatud haldamisest. Nende tegevus on tihedalt seotud ümberpaigutamise protsessiga (varjupaigataotlejate jaotamine teistesse liikmesriikidesse) ja selliste rändajate tagasisaatmisega, kellel ei ole õigust rahvusvahelisele kaitsele (naasmine päritoluriiki).

Üks rände tegevuskavas esitatud kiireloomulistest meetmetest oli rahaeraldiste kolmekordistamine, et suurendada 2015. ja 2016. aastal Frontexi ühisoperatsioonide Triton ja Poseidon suutlikkust ja ressursse. Detsembri lõpus liideti ühisoperatsioon Poseidon piirivalve kiirreageerimismeetmetega. 2015. aastal eraldati Frontexile täiendavalt 27,4 miljonit eurot ja 2016. aastal annab komisjon veel 129,9 miljonit eurot.

Uuel tugevdatud ühisoperatsioonide tegevuskaval on kaks eesmärki: abistada liikmesriike mereotsingute ja -pääste operatsioonides ning tagada samas tõhus kontroll ELi välispiiridel. Laiendati Tritoni tegevuspiirkonda ja suurendati ressursside mahtu, mistõttu merel päästetud rändajate arv suurenes hüppeliselt. Ühisoperatsioonide Triton ja Poseidon käigus päästeti 2015. aastal üle 252 000 rändaja.

Lisaks alustas märtsis tööd uus, jälitusteabel põhinev ühine operatiivrühm Mare, mis võitleb selliste organiseeritud kuritegelike rühmituste vastu, kes aitavad rändajatel jõuda laevaga üle Vahemere ELi.

ELi välispiiri agentuuri Frontex koordineeritud ühisoperatsioon Triton jätkus kogu 2015. aasta vältel.

 

Arvestades olukorra tõsidust, määras komisjon septembris kindlaks prioriteetsed meetmed, mida tuleb Euroopa rände tegevuskava rakendamiseks järgmise kuue kuu jooksul võtta. Kolm nädalat hiljem tutvustas komisjon aruannet prioriteetsete meetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta.

Teine ettepanekute pakett võeti vastu Euroopa Ülemkogu septembri kohtumisel. Selle paketiga taaskäivitati hädaolukordadele reageerimise mehhanism Itaalia, Kreeka ja Ungari abistamiseks. Tehti ettepanek, et kohustusliku jaotuskvoodi alusel tuleks veel 120 000 ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavat varjupaigataotlejat Kreekast, Itaaliast ja Ungarist ümber paigutada. Euroopa Ülemkogu leppis 2015. aastal kokku 160 000 ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamises järgmise kahe aasta jooksul. Komisjon ja ELi ametid koos liikmesriikidega koordineerivad mehhanismi rakendamist kohapeal. Kõnealuse kava toetuseks eraldab EL oma eelarvest sihtotstarbeliselt 780 miljonit eurot.

Volinik Dimitris Avramopoulos kõneleb 9. oktoobril 2015 Itaalias Lampedusa saarel põgenikega.

 

Lisaks tegi komisjon ettepaneku luua struktuurne kriisiolukorras ümberpaigutamise mehhanism. See on ajutine solidaarsusmehhanism, mille komisjon saab igal ajal kasutusele võtta, et aidata mis tahes liikmesriiki, kelle varjupaigasüsteem on kolmanda riigi kodanike suure ja ebaproportsionaalse sissevoolu tõttu suure surve all.

Komisjon esitas ka määruse ettepaneku, et koostada ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri. Tänu sellisele nimekirjale saab turvaliseks peetavatest riikidest pärit isikute varjupaigataotlused kiiremini läbi vaadata ja korraldada kiiremini tagasisaatmise, kui taotluse hindamine kinnitab varjupaigaõiguse puudumist. Kopenhaageni kriteeriumide põhjal tegi komisjon ettepaneku kanda Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Kosovo (kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta), Montenegro, Serbia ja Türgi ELi turvaliste päritoluriikide nimekirja. Edaspidi võib muid riike nimekirja lisada või riike sealt kõrvaldada pärast seda, kui komisjon on teinud põhjaliku hindamise.

ELi riigipead ja valitsusjuhid arutavad pagulaskriisi 15. oktoobril 2015 Brüsselis Euroopa Ülemkogul.

 

Selleks et ebaseaduslikke rändajaid lühikeses ja keskpikas perspektiivis võimalikult rohkem oma kodumaale tagasi saadetaks, esitas komisjon ELi tagasisaatmisalase tegevuskava. Selle eesmärk on ELi tagasisaatmisdirektiivi täielik rakendamine. Tegevuskava viivad ellu komisjon, liikmesriigid ja asjaomased ELi ametid. Komisjon koos Euroopa välisteenistusega teeb jõupingutusi, et päritoluriigid saaksid kehtivate tagasivõtulepingute alusel täita oma kodanike tagasivõtmisega seotud kohustusi. Tegevuskava sai oktoobris kinnituse nõukogult.

Oktoobris lepiti Türgiga kokku ühine tegevuskava, mis käivitati ELi-Türgi tippkohtumisel novembris. Tegevuskava on osa põhjalikust koostöökavast, mis põhineb jagatud vastutusel, vastastikustel kohustustel ja nende täitmisel. Komisjon tegi ettepaneku Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu loomiseks, et koordineerida ELi rahalist panust (kolm miljardit eurot) ajutise kaitse all olevate Süüria põgenike ja Türgi vastuvõtvate kogukondade toetuseks. Detsembris esitas komisjon ettepaneku, mis käsitleb Türgiga kokkulepitavat vabatahtlikku Süüria põgenike humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker 25. oktoobril 2015 Brüsselis Lääne-Balkani rändeteed käsitleval juhtide kohtumisel.

 

President Juncker kutsus oktoobris kokku riigijuhtide kohtumise Lääne-Balkani liikumisteel kulgevate pagulasvoogude küsimuses. 11 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel võeti vastu tegevuskava. Kohe pärast riigijuhtide kohtumist nimetasid kõik osavõtjad kõrgetasemelise kontaktpunkti, et koordineerida järelmeetmete võtmist komisjoni korraldatavate videokonverentside teel. Loodi ühine töövahend, mille kaudu on võimalik saada iga päev teavet rändevoogude kohta, ja piirkonna liikmesriigid on parandanud oma tegevuse koordineerimist. Detsembris avaldas komisjon eduaruande Lääne-Balkani rändemarsruudil paiknevate riikide tegevuse kohta pagulas- ja rändekriisi lahendamisel.

2015. aasta suvel pöördus EL uuesti rändajate transiidi- ja päritoluriikide poole. Rändest on saanud teatavate juba käimasolevate ühise välis- ja julgeolekupoliitika missioonide eraldi komponent, mida on juba kasutatud Malis ja Nigeris, kus keskenduti rohkem piiride haldamisele. Alustati uut dialoogi Saheli piirkonna riikidega, eelkõige sellistes küsimustes nagu piirikontroll ning võitlus rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tegevuse ja laienemise vastu.

Komisjon eraldas 1,8 miljardit eurot Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi loomiseks, et leevendada rände algpõhjuseid kogu mandril. Fondi on koondatud ELi eelarvesse kuuluvad eri rahastamisvahendid ja sellesse on panustanud ka liikmesriigid. EL eraldas ligikaudu neli miljardit eurot, et aidata Süüria pagulasi nii Süürias kui ka naaberriikides. Samal ajal toetas komisjon ÜRO juhitavaid diplomaatilisi jõupingutusi Süüria poliitilise ülemineku suunas ja sealse konflikti peatamiseks. Sama kehtib ka Liibüa kohta, kus EL on teinud koostööd ÜROga, et toetada rahvuslikul kokkuleppel põhineva valitsuse moodustamist.

Seaduslikud sisserändekanalid ning läbipaistvad, lihtsad ja õiglased menetlused aitavad ennetada ebaseaduslikku rännet ja rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetamist. Euroopa rände tegevuskava eesmärk on parandada seadusliku rände haldamist ELi tasandil, et leevendada tööjõu- ja oskuste puudust, eelkõige sellistes sektorites nagu loodusteadused, tehnoloogia ja inseneriteadused. Samuti on selle eesmärk muuta EL kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajate jaoks atraktiivsemaks.

Komisjon algatas mais avaliku konsultatsiooni, et vaadata läbi ELi sinise kaardi süsteem. Selline süsteem lihtsustab kõrgelt kvalifitseeritud kolmandate riikide kodanike töölevõtmist, sest ühtlustatud kiirmenetluse abil väljastatakse spetsiaalne elamis- ja tööluba. Siiski on süsteem praegu alakasutatud. Konsulteerimise tulemusi võetakse seadusliku rände tervikliku paketi osana arvesse sinise kaardi süsteemi läbivaatamisel 2016. aastal.

EL on alustanud dialoogi erasektori, ametiühingute ja muude sotsiaalpartneritega, et paremini mõista meie majanduse ja tööturgude erinevaid vajadusi. Dialoogi raames toimub ka parimate tavade vahetus oskustööjõu ligimeelitamiseks välismaalt, samuti otsitakse võimalusi, kuidas paremini arendada ja rakendada juba sisserännanud inimeste oskusi.

2015. aastal hinnati esimest korda Schengeni acquis’ rakendamist vastavalt uuele hindamis- ja järelevalvemehhanismile. Juunis võttis komisjon vastu ettepaneku Euroopa uue viisakleebise kohta. Kuna viimastel aastatel on viisadega seotud pettused sagenenud, on kleebise ühtne vorm ja tehnilised nõuded abiks pettuse vastu võitlemisel. Viisakleebis hakkab asendama praegust ühtset viisavormi, mida liikmesriigid kasutavad nn Schengeni viisa (lühiajaline viisa) väljastamisel ja mis on olnud kasutusel alates 1995. aastast.

Viisainfosüsteem võeti üleilmselt täies mahus kasutusele 2015. aasta novembris. Viisainfosüsteemi andmebaas sisaldab nüüd kõiki Schengeni alale sisenemiseks viisat vajavate kolmandate riikide kodanike viisataotlustega seotud andmeid, sealhulgas biomeetrilised andmed (sõrmejäljed ja digitaalne näokujutis). Süsteem takistab ebaseaduslikke piiriületusi ja Schengeni viisade võltsimist ning tänu biomeetria kasutamisele saab viisataotlusi palju kiiremini menetleda.

EL kirjutas 2015. aastal alla viisavabaduslepingule 12 ELi mittekuuluva riigiga (Araabia Ühendemiraadid, Belau, Colombia, Dominica, Grenada, Ida-Timor, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Samoa, Tonga, Trinidad ja Tobago ning Vanuatu). Kõnealuseid lepinguid kohaldatakse praegu ajutiselt, oodates nende ratifitseerimist. See tähendab, et nende 12 riigi kodanikud võivad juba viisavabalt reisida ELi ja ELi kodanikud ei vaja viisat kõnealuste riikide külastamiseks.

Juulis algatas komisjon avaliku konsultatsiooni e-piiride paketi üle. Kõnealuse paketi eesmärk on lihtsustada seaduslike reisijate piiriületamist Schengeni alale lühikeseks ajaks sisenemisel, suurendades samas võimalust tuvastada riiki lubatust kauemaks jäänud isikuid ja ebaseaduslikke rändajaid ning täites tagasisaatmisotsuseid. Samuti on lihtsam tuvastada kolmandate riikide kodanikke ja kindlaks teha mitut identiteeti kasutavad isikud.

Oktoobris määratles Euroopa Ülemkogu edasised suunised, mis hõlmavad ka tööd välispiiride integreeritud haldamissüsteemi järkjärgulise kehtestamise suunas. Detsembris võttis komisjon vastu piiripaketi, mis sisaldab muu hulgas ettepanekut Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomiseks ja seega Frontexi volituste tugevdamiseks, et tagada välispiiride tõhus ja jagatud haldamine. Frontexi ja piirihalduse eest vastutavate liikmesriikide ametiasutuste baasil luuakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, kes hakkab vastutama välispiiride igapäevase haldamise eest. Pakett sisaldab ka ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa reisidokumendi kohta ebaseaduslikult kohal viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks, samuti hõlmab see Eurosuri käsiraamatut ja Schengeni ala toimimise kaheksandat poolaastaaruannet. Lisaks on paketis Schengeni ala turvalisuse suurendamiseks käsitletud Schengeni piirieeskirjade muutmist, mis võimaldab välispiiridel süstemaatiliselt kontrollida kõiki reisijaid, sealhulgas ELi kodanikke ja nende pereliikmeid.

Juunis käivitati operatsioon Eunavfor Med Vahemerel inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate võrgustike ärimudeli lõhkumiseks ning selleks, et hoida ära uued hukkumised merel. Operatsiooni esimeses etapis koguti andmeid ebaseadusliku rände organiseerijate strateegiate, marsruutide ja vahendite kohta. Oktoobris algas teine etapp: operatsioon Sophia. Selle eesmärk oli pidada kinni inimesi ebaseaduslikult üle piiri toimetavad laevad ja need arestida. Operatsiooni Eunavfor Med toetas nii rahaliselt kui ka personali ja vahenditega 22 liikmesriiki.

Euroopa naabruspoliitika kaudu teeb EL oma lõuna- ja idanaabritega koostööd tihedamate poliitiliste sidemete ja majandusliku integratsiooni nimel.

Mais Riias toimunud idapartnerluse tippkohtumine andis täiendava tõuke ELi suhetele oma kuue idapartneriga. EL on sõlminud assotsieerimislepingud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga, mis hõlmavad sätteid põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimise kohta.

EL rakendab reformiprotsessi toetamiseks mitut meedet, sealhulgas 2014. aasta märtsis väljakuulutatud 11 miljardi euro suurust toetuspaketti, millest üle 6 miljardi euro oli 2015. aasta keskpaigaks juba kasutusele võetud. Lisaks jätkas EL Ukraina üldise rahuprotsessi raames läbirääkimisi gaasitarnete ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamise praktiliste aspektide üle. Ta jätkas ka Minski lepete rakendamise nõudmist ning sanktsioonide kohaldamist Venemaa vastu.

Oktoobris alustati Tuneesiaga läbirääkimisi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle, kusjuures üks läbirääkimisvoor peeti juba enne aasta lõppu. Edusammud Marokoga peetavatel läbirääkimistel põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle olid 2015. aastal piiratud. Jätkus ka Jordaaniaga põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste ettevalmistusprotsess.

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz (vasakult kolmas), Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk (vasakult neljas) ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker (paremal) 11. novembril 2015 Maltal Vallettas korraldatud rändeteemalisel Euroopa ja Aafrika riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel.

 

Novembris toimunud Valletta rändealasel tippkohtumisel said kokku ELi ja asjaomaste Aafrika riikide juhid, et arutada rändega seotud küsimusi. Tippkohtumise tulemusel loodi ELi hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks, et edendada Aafrika arengut, et Aafrika riigid omakorda aitaksid leevendada praegust rändekriisi. Fond eraldas abiks 1,8 miljardit eurot, mis lisandub muule arenguabile (20 miljardit eurot aastas).

EL toetas ÜRO juhitud kõnelusi Liibüa erinevate osapoolte lepitamisel. Lisaks ÜRO peasekretäri eriesindaja Martin Kobleri jätkuvale poliitilisele toetamisele korraldas EL arutelukohtumisi ja andis kõneluste jätkamiseks rahalist toetust (4 miljonit eurot).

EL jätkas ELiga ühinemise väljavaatega riikide toetamist liikmesuse kriteeriumide täitmiseks vajalike reformide elluviimisel, et edendada Euroopas stabiilsust, julgeolekut ja jõukust.

Volinik Johannes Hahn ja Serbia peaminister Aleksandar Vučić 10. detsembril 2015 Belgradis Serbia ühinemisläbirääkimiste avamise eelõhtul.

 

ELil oli keskne roll suures kordaminekus: Kosovo ja Serbia suhete normaliseerimine, kusjuures liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini juhtis Belgradi-Pristina dialoogi mitut vooru.

ELil oli oluline roll ka endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi poliitilisel stabiliseerimisel ja reformimisel, samuti peamiste poliitiliste erakondade kokkuleppes ületada riigis poliitiline patiseis.

Presidendid Schulz ja Juncker ning eesistuja Tusk kohtusid Türgi presidendi Erdoğaniga 2015. aasta oktoobris, et arutada ELi-Türgi suhteid, konkreetsemalt pagulas- ja rändevoogude juhtimist. President Schulz külastas Türgit aprillis, eesistuja Tusk septembris ja koos president Junckeriga taas novembris, et osaleda G20 tippkohtumisel Antalyas. EL ja Türgi hakkasid pidama ka poliitilist dialoogi välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas terrorismivastase võitluse alal. Türgi kuulub ISILi/Da’eshi vastasesse rahvusvahelisse koalitsiooni ja ta jätkas humanitaarabi andmist Iraagi/Süüria pagulastele.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini, Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk kohtuvad 29. septembril 2015 New Yorgis ÜRO Peaassambleel Türgi peaministri Ahmet Davutoğluga.

 

Novembri lõpus toimus Brüsselis ELi-Türgi tippkohtumine, millel käivitati ühine rändealane tegevuskava. EL ja Türgi kinnitasid oma soovi jätkuvalt edendada olemasolevaid sidemeid ja solidaarsust, edendada koostööd, elavdada ühinemisprotsessi, võtta vastu tulemustele orienteeritud meetmeid ning pidada struktureeritud ja sagedasemat kõrgetasemelist dialoogi.

Detsembris alustati ühinemisläbirääkimisi majandus- ja rahapoliitika peatükis.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans arutavad 15. oktoobril 2015 Türgis Ankaras rändekriisi.

 

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide koostöös keskenduti 2015. aastal kahepoolsete suhete tugevdamisele Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle peetavate läbirääkimiste kaudu, samuti andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevatele läbirääkimistele (vt 6. peatükk). Tihe koostöö jätkus selliste ülemaailmsete probleemide vallas nagu kliimamuutused, energiavarustuse kindlus, tuumarelva leviku tõkestamise ning julgeoleku ja arengu vaheline seos.

2015. aasta märkis ELi ja Hiina suhete 40. aastapäeva. Juunis korraldas EL 17. ELi-Hiina tippkohtumise. Pooled otsustasid tugevdada koostööd välispoliitika, julgeoleku- ja ülemaailmsetes küsimustes. Tippkohtumise juhid võtsid vastu ühisavalduse, milles tõstsid esile mitut meedet ELi-Hiina 2020. aasta strateegilise koostöö tegevuskava rakendamiseks, samuti eraldi ühisavalduse kliimamuutuste kohta. Hiina kohustus suurendama investeeringuid ELi, et toetada Euroopa investeerimiskava. ELi ja Hiina investeerimislepingu läbirääkimised edenesid ning EL kasutas võimalust juhtida tähelepanu inimõiguste murekohtadele, kusjuures pooled olid ühel meelel, et tähtis on jätkata selles valdkonnas dialoogi.

Terve 2015. aasta jooksul andsid ELi-Venemaa suhetes tooni Venemaa sekkumine Ukrainas, sealhulgas Krimmi ebaseaduslik annekteerimine, ning Ukraina otsene destabiliseerimine. Aasta jooksul pikendas EL piiravaid meetmeid, mis kehtestati 2014. aastal (isikute ja üksuste viisakeeld, majanduslikud sanktsioonid ja meetmed, mis on seotud Krimmi annekteerimisega). Samal ajal jätkasid EL ja Venemaa suhtlust ülemaailmsetes küsimustes ning rahvusvaheliste kriiside, eelkõige Iraani teemal. EL pidas Venemaa ja Ukrainaga kolmepoolseid kõnelusi gaasiga varustamise üle, vahendades septembris edukalt kokkulepet Ukraina talviste gaasitarnete paketi kohta. EL jälgis murelikult Venemaa suundumusi: inimõiguste olukorra halvenemist ja kodanikuühiskonna järjekordseid piiranguid.

Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič (keskel), Venemaa energeetikaminister Aleksander Novak (vasakul) ning Ukraina energia- ja söetööstuse minister Volodõmõr Demtšišin (paremal) leppisid 25. septembril 2015 kokku Ukrainale suunatud gaasitarnete talvepaketis.

 

E3/EL+3 (Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Hiina, Venemaa, USA ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini) ja Iraan saavutasid juulis kokkuleppe Iraani tuumaküsimuse pikaajalises lahenduses. Ühise laiaulatusliku tegevuskavaga tagatakse, et Iraani tuumaprogramm on täielikult rahumeelne, ning see annab võimaluse tühistada kõik tuumaküsimustega seotud sanktsioonid. See positiivne areng avab ukse suhete jätkuvale parandamisele Iraaniga, tingimusel et tegevuskava rakendatakse täielikult.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini (vasakult neljas) koos E3/EL+3 välisministritega 5. juulil 2015 Viinis, kus saavutati kokkulepe Iraani tuumaküsimuses.

 

ELi tegevuse aluseks Iraagis on piirkondlik strateegia Süürias ja Iraagis ning ISILi/Da’eshi ohu kohta, mille nõukogu võttis vastu märtsis. EL toetab proaktiivselt ISILiga võitlemise ülemaailmse koalitsiooni jõupingutusi, eelkõige terrorismivastase võitluse, stabiliseerimis- ja humanitaarabi vallas. EL toetab ka Iraagi valitsust tema kaasamise ja rahvusliku leppimise edendamise reformides. EL on põhijõud ÜRO juhitavas rahvusvahelises töös, et leida poliitiline lahendus Süüria konfliktile, mis on sundinud ligi 12 miljonit inimest oma kodust lahkuma. EL on eraldanud 4 miljardit eurot, aitamaks süürlasi ja vastuvõtvaid kogukondi eelkõige Jordaanias, Liibanonis ja Türgis. Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu uue piirkondliku usaldusfondi („Madadi fondi”) raames kavatsetakse eraldada märkimisväärselt rohkem vahendeid.

2015. aasta märtsis, mil nõukogu võttis vastu Guinea lahe tegevuskava (2015–2020), tugevdas EL oma meetmeid Sahelis, Aafrika Sarvel ja Guinea lahel. Tegevuskavas võetakse kokku ELi toetus piirkonna ja selle rannikuriikide jõupingutustele mitmete meresõidu turvalisuse probleemide lahendamisel ja organiseeritud kuritegevusega võitlemisel.

EL hakkas toetust andma kohe Lääne-Aafrikat laastanud Ebola epideemia algusest 2014. aasta märtsis, eraldades ligikaudu kaks miljardit eurot, et puhang kontrolli alla saada ja toetada mõjutatud riikide kiiret taastumist. Komisjon üksi eraldas 870 miljonit eurot, sealhulgas 70 miljonit eurot erakorraliseks humanitaarabiks.

Volinik Vytenis Andriukaitis 12. oktoobril 2015 Luksemburgis Mondorf-les-Bainis koos 2015. aasta Euroopa terviseauhinna ühe võitjaga. Euroopa terviseauhind anti vabaühendustele, kes paistsid silma tegevusega Ebola hädaolukorras..

 

Volinik Neven Mimica kaevul Keenias Samburu maakonnas 18. septembril 2015.

 

EL korraldas 2015. aastal Aafrika riikides kuus valimisvaatlusmissiooni, sõlmis Aafrika piirkondadega mitu majanduspartnerluslepingut ning oli eriti aktiivne poliitiliste kriiside leevendamisel Burundis, Guinea-Bissaus, Malis ja Lõuna-Sudaanis.

Võttes arvesse ebastabiilsust, pikaleveninud konflikte ja rändekriisi, oli 2015 inimõiguste seisukohast eriti probleemne aasta, sest esines tõsiseid ja ulatuslikke rikkumisi ning üha enam ahistati ja rünnati aktiviste ja vabaühendusi. EL jätkas inimõiguste toetamist, kaitsmist ja edendamist ning andis rahalist toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja inimõiguste kaitsjatele kogu maailmas. Inimõigustealast dialoogi ja konsultatsioone peeti peaaegu 40 partnerriigiga ning veelgi arvukamate kohalike partneritega. ELi selle valdkonna välistegevus põhineb inimõiguste ja demokraatia strateegilisel raamistikul, mis võeti vastu 2012. aasta juunis, ja uuel tegevuskaval, mille nõukogu võttis vastu 2015. aasta juulis ning milles sõnastatakse ajavahemiku 2015–2019 prioriteedid ja strateegia.

2015 oli Euroopa arenguaasta, mille motoks oli „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik”. Peamine eesmärk oli teavitada ELi kodanikke, eelkõige noori, ELi ja tema liikmesriikide tulemustest arenguabi valdkonnas, ning suurendada nende teadlikkust. Euroopa Liit oli ka 2015. aastal maailma suurim arenguabi andja. 2015. aastal hakkas täielikult tööle 30,5 miljardi euro suurune 11. Euroopa Arengufond.

ELi arenguabi: kas vahendid on suurte vajaduste rahuldamiseks piisavad?

 

(Päripäeva:) Prantsusmaa president François Hollande, Ühendkuningriigi peaminister David Cameron, Itaalia peaminister Matteo Renzi, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk, Jaapani peaminister Shinzō Abe, Kanada peaminister Stephen Harper, Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ning Saksamaa liidukantsler Angela Merkel arutavad 7. juunil 2015 Saksamaal Krünis toimunud G7 tippkohtumisel ÜRO säästva arengu tegevuskava.

 

2015. aastal võttis ÜRO Peaassamblee vastu uued säästva arengu eesmärgid, mis suunavad 2030. aastani säästva arengu saavutamiseks tehtavaid üleilmseid jõupingutusi. EL on kindlalt toetanud 17 eesmärki ja tagab, et neid rakendatakse nii kodus kui ka välismaal.

Aasta jooksul süvenes inimtekkeliste ja looduskatastroofide lisandumise ülemaailmne suundumus. Komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat andis kriisiabi rohkem kui 1,5 miljardit eurot, mis hõlmas järgmist: toit, peavari, kaitse, arstiabi ja puhas vesi rohkem kui 120 miljonile inimesele enam kui 80 riigis.

2015. aastal eraldas komisjon 361 miljonit eurot humanitaarabi, et aidata humanitaarkatastroofi tõttu kannatavaid lapsi, naisi ja mehi Süürias ja temaga külgnevas Jordaanias, Liibanonis ja Türgis. Kokku on EL alates konflikti algusest eraldanud süürlaste ja naaberriikide vastuvõtvate kogukondade abistamiseks üle viie miljardi euro. Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu uue piirkondliku usaldusfondi raames kavatsetakse eraldada veelgi rohkem rahalisi vahendeid.

Volinik Christos Stylianides aitab 2. mail 2015 Nepalis Khokanas jagada ELi hädaabi. Nepali maavärin nõudis üle 8500 inimelu ning tõi kaasa palju vigastatuid.

 

Komisjon suurendas oluliselt ka Iraagile antavat humanitaarabi, kokku 104,65 miljoni euroni, et reageerida kriisile ja päästa üle kümne miljoni inimese elu.

Selleks et abistada Jeemeni elanikke, keda mõjutavad käimasoleva konfliktiga seonduvad sundränne, toidupuudus ja äge alatoitlus, eraldas komisjon 52 miljonit eurot humanitaarabi.

Kogu 2015. aasta vältel jätkas EL Ukraina toetamist, andes abi 242 miljoni euro ulatuses.

2015. aasta lõpuks oli ELi algatuse „Rahu lapsed” egiidi all haridusele ja psühhosotsiaalsele toetusele juurdepääsu võimaldavate humanitaarprojektide raames antud abi enam kui 1,5 miljonile konflikti- ja katastroofipiirkondades üles kasvavale lapsele.

2015. aastal käivitati liidu kodanikukaitse mehhanism 25 hädaolukorra puhul katastroofis kannatanud riikides üle maailma.

Juunis kutsus Euroopa Ülemkogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti Federica Mogherinit üles koostama tihedas koostöös liikmesriikidega ELi ülemaailmset välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, mis esitatakse Euroopa Ülemkogule 2016. aasta juuniks. Uue strateegia eesmärk on luua terviklik visioon ELi ülemaailmsest rollist, pannes rõhku ELi meetmetele, mis annavad liikmesriikide suutlikkuse seisukohast suurimat lisaväärtust.

Terrorismivastane võitlus oli kogu aasta jooksul jätkuvalt ELi töö tähelepanu keskpunktis. Seitsmesse ELi esindusse nimetati ametisse terrorismivastase võitluse ja julgeoleku eksperdid ning terrorismivastase võitluse alast ja poliitilist dialoogi peeti mitme riigi ja rahvusvahelise organisatsiooniga, näiteks ÜRO ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga. EL tugevdas jätkuvalt oma terviklikku lähenemisviisi väliskonfliktidele ja -kriisidele. Ta toetas aktiivselt konfliktide ennetamise meetmeid enam kui 30 riigis, tegeledes muu hulgas vahendamise ja analüütilise tööga.

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kohtub 27. mail 2015 Brüsselis liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogheriniga.

 

Parlament arutas 2015. aastal paljusid poliitilisi küsimusi ning andis neisse oma panuse. Aasta jooksul esines parlamendi ees mitu kõrget külalist, sh Läti peaminister Laimdota Straujuma, Tema Majesteet Jordaania kuningas Abdullah II, ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, Mongoolia president Tsakhiagiin Elbegdorj, Kreeka peaminister Alexis Tsipras, Luksemburgi peaminister Xavier Bettel, Tema Majesteet Hispaania kuningas Felipe VI, Prantsusmaa president François Hollande, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Itaalia president Sergio Mattarella ja ELi institutsioonide juhid.

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Tema Majesteet Hispaania kuningas Felipe VI ning Prantsusmaa president François Hollande 7. oktoobril 2015 Strasbourgis Euroopa Parlamendis.

 

Euroopa Parlament andis Sahharovi auhinna mõttevabaduse eest Saudi Araabia blogijale ja inimõiguste aktivistile Raif Badawile.

 

Georges Dassis valitakse 7. oktoobril 2015 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendiks.

 

Markku Markkula valitakse 12. veebruaril 2015 Regioonide Komitee presidendiks.

 

Mais vastu võetud parema õigusloome tegevuskavaga astus komisjon positiivseid samme ELi otsustusprotsessi avatuse ja läbipaistvuse suurendamiseks, tõstes seejuures uute õigusaktide kvaliteeti ja edendades kehtivate ELi õigusaktide süstemaatilist läbivaatamist.

Selle reformipaketiga kehtestati mitu uut meedet, sealhulgas uus konsulteerimiskord ja tagasisidevõimalused, mis lasevad huvirühmi ulatuslikumalt kaasata ja avalikkusega aktiivsemalt konsulteerida. Juulis käivitas komisjon platvormi sidusrühmadele, et anda tagasisidet tegevuskavade, esialgsete mõjuhinnangute ja vastuvõetud ettepanekute kohta, avades oma poliitilise protsessi suuremale avalikule analüüsile ja osalusele. See on esimene samm, et võtta kasutusele parema õigusloome portaal, mis pakub kasutajasõbralikku juurdepääsu ELi õigusloome protsessidele.

Lisaks alustas juulis tööd uus õiguskontrollikomitee. Komitee täidab komisjoni mõjuhinnangute ja hindamise puhul tugevdatud keskset kvaliteedikontrolli- ja tugifunktsiooni. Komiteesse kuulub koos juhatusega kuus täisliiget, kellest kolm värvatakse väljastpoolt ELi institutsioone.

Detsembris kiitis komisjon heaks uue paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe, mille puhul parlament ja nõukogu panustavad ELi õigusaktide kvaliteedi ja tulemuste parandamisse. See toob kaasa muudatusi terves poliitikakujunduse tsüklis, alates konsultatsioonidest ja mõjuhinnangutest kuni ELi õigusaktide vastuvõtmise, rakendamise ja hindamiseni. Teksti üle peeti läbirääkimisi parlamendi ja nõukoguga ning selle peavad enne jõustumist heaks kiitma kõik kolm institutsiooni.

REFIT on komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm. Programm koondab liikmesriikide kõrgetasemelisi eksperte ning äriringkondade ja kodanikuühiskonna sidusrühmi. Selle eesmärk on koguda sidusrühmade ja liikmesriikidega peetava avatud dialoogi käigus soovitusi regulatiivse koormuse vähendamiseks.

Alates 2012. aastast on tehtud umbes 200 REFITi algatust. See on saavutatud hindamise, uute lihtsustamisalgatuste, tühistamiste ja kehtetuks tunnistamistega. REFITi algatuste elluviimisel tehtud edusammudest anti aru mais avaldatud iga-aastases tulemustabelis. Jätkub töö ELi õigusaktide lihtsustamiseks ja reguleerimiskulude vähendamiseks, säilitades seejuures poliitilised eelised.

Juulis võttis komisjon vastu ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 32. aastaaruande, milles anti ülevaade liikmesriikide tulemustest ELi õigusaktide nõuetekohasel ja õigeaegsel rakendamisel 2014. aastal.

Komisjon algatab rikkumismenetluse, kui liikmesriik ei lahenda ELi õiguse väidetavat rikkumist või ei ole teatanud meetmetest, millega direktiiv liikmesriigi õigusesse kokkulepitud tähtaja jooksul üle võetakse. Kodanikud ja sidusrühmad saavad ELi õiguse rikkumise kahtlusest teatada otse, kasutades veebis olevat kaebuse vormi, mis on kättesaadav portaali “Sinu õigused” kaudu. 2014. aastal käsitles suurem osa esitatud kaebustest tööhõivet, siseturgu ja õigusküsimusi.

Üldsuundumuseks oli, et ametlike rikkumismenetluste arv möödunud viiel aastal vähenes. Nagu eelmiselgi aastal, olid keskkond, transport, siseturg ja teenused need poliitikavaldkonnad, milles avati suurem osa rikkumismenetlusi. Selline vähenemine kajastab liikmesriikidega mehhanismi „EU Pilot” kaudu enne ametliku rikkumismenetluse algatamist peetava struktureeritud dialoogi tõhusust.

Läbipaistvus on oluline ELi otsustamisprotsessi avaliku legitiimsuse ja kodanike usalduse võitmise seisukohast.

Jaanuaris käivitati Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühise läbipaistvusregistri uus versioon. Register on peamine vahend komisjoni läbipaistvuspoliitika elluviimisel. Registris tuuakse esile need, kes üritavad ELi institutsioonide poliitikakujundust mõjutada, loetletakse neid huvitavad küsimused, nende kliendid või liikmed, nende osalemine ELi struktuurides ning nende investeeritavad inim- ja rahalised ressursid. Kõik registriga ühinevad organisatsioonid järgivad selle käitumisjuhendit, mis kujutab endast nende ja ELi institutsioonide suhete moraalset kompassi.

Pärast nõukogu positiivset soovitust andis parlament aprillis lõpliku heakskiidu ELi eelarve täitmisele komisjoni poolt 2013. aastal. Eelarve täitmisele heakskiidu andmine on üks vahendeist, mida parlament ja nõukogu kasutavad ELi eelarve kasutamise kontrollimiseks. Eelarve täitmise heakskiitmisel suletakse institutsiooni asjaomase aasta kontod ametlikult.

Komisjoni asepresident Kristalina Georgieva (vasakul) vestlemas Euroopa Kontrollikoja presidendi Vítor Manuel da Silva Caldeiraga (keskel) Brüsselis 23. septembril 2015.

 

Otsustades, kas eelarve täitmine heaks kiita, see edasi lükata või sellest keelduda, võtab parlament arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet. Novembris avaldas kontrollikoda aastaaruande ELi eelarve täitmise kohta 2014. aastal. Komisjoni välisaudiitor kiitis ELi raamatupidamisaruande heaks kaheksandat aastat järjest, kinnitades ka seda, et nii tulude kui ka halduskulude puhul ei esinenud olulisi vigu. Lisaks vähendas kontrollikoda teist aastat järjest maksete üldist veamäära (4,4%).

Sellega seoses on oluline meeles pidada, et ELi aastaeelarvest umbes 80% puhul, eelkõige põllumajanduse ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, on komisjonil oluline kontrollifunktsioon, kuid ELi vahendite igapäevase haldamise eest vastutavad peamiselt liikmesriigid. Haldusvigade tuvastamisel võtavad komisjon ja liikmesriikide ametiasutused meetmeid raha tagasisaamiseks. Aastatel 2009–2014 oli selliste finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste keskmine summa 3,2 miljardit eurot aastas ehk 2,4% ELi eelarvest tehtud maksetest. Selline korrigeerimisvõime rõhutab suurema osa programmide mitmeaastast olemust ja kõigi avaliku sektori asutuste pühendumist maksumaksjate raha kaitsmisele.

Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega on läbipaistvuse oluline vahend. Augustis vastuvõetud ja 2014. aastat käsitlevas aastaaruandes dokumentidele juurdepääsu kohta kirjeldatakse, kuidas komisjon rakendas selles valdkonnas kehtivaid eeskirju ja õigusakte.

Aastaaruandes näidatakse selgelt, kui oluline on dokumentidele juurdepääsu õigus komisjoni üldise läbipaistvuspoliitika raames. 2014. aastal sai komisjon 6227 taotlust dokumentidega tutvumiseks. 88% taotletud dokumentidest avaldati täielikult või osaliselt esialgses etapis. Pärast komisjoni talituste esialgseid vastuseid oli taotlejatel võimalus paluda komisjonil oma seisukoht läbi vaadata, esitades kordustaotluse. Komisjon vaatas 2014. aastal läbi 300 kordustaotlust. Kordustaotluste arv suurenes seitsmendat aastat järjest, kusjuures 2014. aastal oli kasv märkimisväärne: 27%. Kordustaotluse etapis anti 43% juhtudest täiendav ulatuslikum juurdepääs, mistõttu täieliku või osalise avaldamise otsuste koguhulk suurenes 90%ni.

Juurepääsutaotluste arv ning dokumentide avalikustamise kõrge määr näitavad, et ELi kodanikud kasutavad dokumentidele juurdepääsu õigust aktiivselt, mille tulemusel on tehtud kättesaadavaks suur hulk dokumente lisaks komisjoni veebisaidil juba kättesaadavatele arvukatele dokumentidele.

Euroopa Ombudsman Emily O’Reilly jätkas 2015. aastal oma strateegia „2019. aasta poole” rakendamist. Selle eesmärk on suurendada ombudsmani tegevuse asjakohasust, mõju ja nähtavust. Ombudsmani analüüsitud juhtumite hulgas olid omaalgatuslik uurimine Euroopa Komisjoni eksperdirühmade koosseisu ja kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvuse kohta, samuti avalik konsultatsioon Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste läbipaistvuse üle.

Euroopa Ombudsman Emily O’Reilly esitleb 26. mail 2015 Brüsselis iga-aastast aruannet Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile.

 

Aprillis täitis komisjon oma poliitilistes suunistes võetud kohustuse viia lõpule geneetiliselt muundatud organismide lubamise otsustusprotsessi läbivaatamine. Esitati uus seadusandlik ettepanek, millega tagataks liikmesriikide õigus piirata oma territooriumil ELi poolt lubatud geneetiliselt muundatud organismide kasutamist toidus või söödas või see keelata, tuginedes muudele siseriiklikele kaalutlustele kui oht tervisele või keskkonnale. Geneetiliselt muundatud organismi teadusandmetel põhinevat lubamist hinnataks endiselt ELi tasandil.

Ettepanek esitati seadusandliku tavamenetluse raames läbivaatamiseks parlamendile ja nõukogule, kes võttis hiljuti vastu direktiivi liikmesriikide sarnaste õiguste kohta geneetiliselt muundatud organismide kasvatamise vallas. Oktoobris lükkas parlament ettepaneku tagasi. Nõukogus jätkus esimese lugemise arutelu.

Euroopa kodanikualgatus võimaldab ühel miljonil ELi kodanikul vähemalt seitsmest liikmesriigist kutsuda komisjoni üles esitama seadusandlikke ettepanekuid. Tänaseks on vajalikud nõuded ja künnised täitnud ning esitatud kolm Euroopa kodanikualgatust: „Õigus veele”, „Üks meist” ja „Peatage loomkatsed!”. Komisjon on neile ka reageerinud.

Märtsis avaldas komisjon aruande Euroopa kodanikualgatuste kohta, milles vaadati läbi selle uue vahendi kohaldamine alates selle jõustumisest 2012. aasta aprillis. Aruandes jõuti järeldusele, et korraldajatel oli raskusi veebipõhiste toetusavalduste kogumise süsteemide loomisel, võttes eelkõige arvesse toetusavalduste kogumiseks ettenähtud aja piiratust. Seetõttu pakkus komisjon korraldajatele jätkuvalt ajutisi tasuta hostimislahendusi ja tellis uuringu, et analüüsida võimalusi veebipõhiste toetusavalduste kogumise süsteemide jätkusuutliku lahenduse väljatöötamiseks. Aruandes pöörati tähelepanu ka korraldajate probleemidele eelkõige seoses erinevustega tingimustes ja isikuandmetes, mida liikmesriigid andmete kogumisel kohaldavad ja nõuavad. Komisjon kutsus liikmesriike üles neid nõuded ühtlustama ja lihtsustama.

Jaanuaris 2015 algatas komisjon uue kodanikega peetavate dialoogide seeria, kus kodanikud saavad teha oma hääle kuuldavaks ELi otsustajatele, näidates sellega, et kodanike ärakuulamine ja nendega suhtlemine on oluline osa ELi demokraatlikust poliitilisest protsessist. Aasta vältel pöördus komisjon tuhandete inimeste poole: president, asepresidendid ja volinikud osalesid 53 üritusel kogu ELis. Dialoogidest võtsid osa ka Euroopa Parlamendi president, mitu Euroopa Parlamendi liiget ja liikmesriikide poliitikud.

Eestikeelset teavet ja väljaandeid Euroopa Liidu kohta leiate:

Euroopa Komisjoni ning Euroopa Parlamendi esindused ja bürood on olemas kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Euroopa Liidu delegatsioonid asuvad mitmel pool maailmas.