Kestlik rahandus: EL peab rahastuse kestlikesse investeeringutesse suunamiseks tegutsema järjepidevamalt

Kokkuvõte

I

2015. aastal allkirjastasid Euroopa Liit (EL) ja selle liikmesriigid Pariisi kliimakokkuleppe, et tugevdada üleilmset reageerimist kliimamuutuste ohule. Üks selle eesmärkidest on viia rahastamisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele. Üldiselt ollakse nõus, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele nõuab märkimisväärseid avaliku ja erasektori investeeringuid.

II

2018. aastal kehtestas komisjon kestliku rahanduse tegevuskava, mis sisaldas meetmeid erasektori raha kestlikesse investeeringutesse suunamiseks, kliimamuutustega seotud finantsriskide maandamiseks ning äriühingute üldjuhtimise parandamiseks erasektoris. Samal ajal jätkasid komisjon ja Euroopa Investeerimispank jõupingutusi avaliku sektori rahalise toetuse kestlikesse investeeringutesse eraldamise jaoks, eriti seoses kliimameetmetega.

III

Uurisime, kas komisjon on võtnud õigeid meetmeid rahastuse kestlikesse investeeringutesse suunamiseks. Meie audit keskendus sellele, kas 2018. aasta tegevuskava käsitles kestliku rahandusega seotud põhiküsimusi ja kas see viidi õigeaegselt ellu. Samuti hindasime, kas ELi rahaline toetus järgib järjepidevaid kestlikkuse kriteeriume ja aitab kaasa kestlike investeeringute toetamisele.

IV

Aruannet saab kasutada kestlikule majandusele ülemineku rahastamise 2021. aasta strateegia rakendamiseks, millega viiakse lõpule 2018. aasta tegevuskava alusel algatatud meetmed ja tuginetakse neile.

V

Järeldame, et EL peab era- ja avaliku sektori rahastuse kestlikesse investeeringutesse suunamiseks tegutsema järjepidevamalt. Kuigi komisjon keskendus oma tegevuses turu läbipaistvuse suurendamisele, ei ole selle tegevusega kaasnenud meetmeid mittekestliku majandustegevuse kulude vähendamiseks. Komisjon peab kohaldama ka järjepidevaid kriteeriume, et määrata kindlaks oma eelarvest toetatavate investeeringute kestlikkus ja paremini suunata jõupingutusi kestlike investeerimisvõimaluste loomiseks.

VI

Konkreetsete reguleerivate meetmete suhtes leidsime, et kavandatavad meetmed keskendusid õigustatult läbipaistvuse parandamisele – sh sellele, millised investeeringud on kestlikud, ning sellele, kuidas finantssektor ja ettevõtjad kestlikkusest aru annavad. Paljudel meetmetel esines viivitusi ja nende rakendamiseks on vaja täiendavaid samme. Eelkõige on kavandatust kauem aega võtnud kestlike tegevuste ühtse klassifitseerimissüsteemi (ELi taksonoomia) lõpuleviimine, mis on aluseks finantstoodete märgistamisele ja ettevõtete kestlikkust käsitleva teabe standardimisele. Leiame, et need meetmed ei ole täielikult tõhusad, kui nendega ei kaasne piisavalt meetmeid, mis kajastaksid mittekestliku tegevuse keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kulusid.

VII

ELi rahalise toetuse osas leidsime, et EIP-l on oluline roll kestlike investeeringute toetamisel ja ELi taksonoomia rakendamisel. Meie analüüs Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi investeeringutoetuse kohta näitas siiski, et see pakkus teistest piirkondadest vähem toetust kliimameetmetele Kesk- ja Ida-Euroopas, kus on suur investeeringute vajadus. Leidsime ka, et kliimamuutustega kohanemise projekte toetatakse rahaliselt vähe, kuigi neil on raske erasektorist rahastust kaasata. Oleme ka arvamusel, et EL ei ole kestlike projektide väljatöötamise toetamisel olnud piisavalt ennetav ega ole kestlike investeerimisvõimaluste kindlakstegemiseks täielikult kasutanud riiklike energia- ja kliimakavade potentsiaali.

VIII

Leidsime ka, et puudub järjepidev ja siduv nõue, et kõik ELi rahastatavad tegevused peaksid kohaldama põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Peale selle ei ole ELi rahastamisprogrammides peale InvestEU muid nõudeid üksikute investeeringute hindamiseks sotsiaalsete ja keskkonnastandardite alusel, mis oleksid võrreldavad EIP kasutatavate standarditega. See tähendab, et erinevatest ELi programmidest rahastatavate samade tegevuste keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kindlaksmääramiseks võidakse kasutada kriteeriume, mis ei ole piisavalt ranged või on erinevad. Ka ei ole paljud kriteeriumid, mida kasutatakse ELi eelarve kliimaeesmärkide saavutamiseks antava panuse hindamiseks ja jälgimiseks, nii ranged ja teaduspõhised kui ELi taksonoomia jaoks välja töötatud kriteeriumid.

IX

Soovitame komisjonil

• viia lõpule tegevuskava meetmed ning selgitada vastavuskontrolli ja auditeerimise korda;
• paremini panustada kestlikku rahandusse, hinnastades kasvuhoonegaaside heitkogused;
• anda aru InvestEU kliima ja keskkonnaga seotud tulemuste kohta;
• suurendada jõupingutusi kestlike projektide registri loomiseks;
• kohaldada põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ning ELi taksonoomia põhimõtteid järjepidevalt kõigi ELi kulutuste suhtes;
• jälgida tegevuskava ja tulevaste strateegiate tulemusi ning anda neist aru.

Sissejuhatus

01

2015. aastal allkirjastasid Euroopa Liit (EL) ja selle liikmesriigid Pariisi kliimakokkuleppe, et tugevdada üleilmset reageerimist kliimamuutuste ohule. Üks kokkuleppe eesmärkidest on viia „rahastamisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele“¹. EL ja selle liikmesriigid on samuti võtnud kohustuse rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030². ELi aluslepingutes on kehtestatud keskkonnakaitse ja kestliku arengu eesmärgid ning EL on pühendunud kliimamuutustega võitlemise rahvusvaheliste jõupingutuste toetamisele.

02

Kliimamuutused on tunnistatud ohuks finantssüsteemi³ ja kogu majanduse stabiilsusele. Kliimamuutuste tagajärjed ei hõlma ainult üha ekstreemsemate ilmastikunähtuste sagenemise või meretaseme tõusu („füüsikalised ohud“) majanduslikku mõju, vaid ka ohtu, et investeeringud kaotavad väärtuse seoses kliimamuutustega võitlemiseks tehtud poliitiliste, tehnoloogiliste ja õigusraamistike muutustega („üleminekuga seotud ohud“). Euroopa Keskpanga (EKP) kogu majandust hõlmav kliimateemaline stressitest näitab, et kliimaga seotud ohtude mõju ettevõtetele ja pankadele võib põhjustada isegi majanduslanguse või finantsturu krahhi⁴.

03

Väljakutse seisneb selles, kuidas korraldada ja rahastada sotsiaalselt õiglast ja keskkonnasäästlikku üleminekut kliimaneutraalsele ja vastupanuvõimelisele majandusele. Üldiselt ollakse nõus, et üleminek eeldab suuri avaliku ja erasektori investeeringuid. See nõuab nii CO₂-neutraalse majanduse saavutamiseks vajalike investeeringute rahastamise suurendamist kui ka finantsstabiilsuse tugevdamist, kaasates äri- ja investeerimisotsustesse keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kaalutlused („kestlik rahandus“).

04

Komisjon ei ole veel hinnanud koguinvesteeringute mahtu, mis on vajalik sotsiaalselt õiglaseks ja keskkonnasäästlikuks üleminekuks kliimaneutraalsele ja vastupanuvõimelisele majandusele 2050. aastaks – hõlmates nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist (vastupanuvõime kliimamuutuste suhtes). 2020. aastal eeldas komisjon, et kasvuhoonegaaside heite 55% vähendamise eesmärgi saavutamine aastaks 2030 nõuab ainuüksi energiasüsteemi toetamiseks igal aastal umbes 350 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid⁵. Lisaks on komisjoni hinnangul keskkonnasäästlike investeeringute kogupuudujääk 100–150 miljardit eurot aastas ja sotsiaalsete investeeringute vajadus 142 miljardit eurot aastas 2030. aastaks⁶. Eksperdid on hinnanud, et EL 27-s 2050. aastaks netonullheite saavutamiseks oleks vaja aastatel 2021–2050 investeerida aastas kokku umbes triljon eurot⁷. See hinnang hõlmab puhtaid tehnoloogiaid ja tehnikaid elektri, transpordi, hoonete, tööstuse, põllumajanduse ja energia ülekande taristu valdkondades.

05

2016. aastal moodustas komisjon kestliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma, et anda nõu kestliku rahanduse strateegia väljatöötamiseks⁸. Eksperdirühma kuulusid kodanikuühiskonda, rahandussektorit ja akadeemilisi ringkondi esindavad kõrgemad eksperdid ning Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonide vaatlejad⁹. Nagu on märgitud kõrgetasemelise eksperdirühma lõpparuandes¹⁰ ja teiste ekspertide aruannetes¹¹, on kestlike investeeringute nõutava taseme saavutamiseks vajalik avaliku sektori panus ning selle raames peaks käsitletama vähemalt järgmisi põhiküsimusi.

• Turud ei kajasta majandustegevuse kõiki sotsiaalseid ja keskkonnakulusid. Turg ei arvesta piisavalt kasvuhoonegaaside heitkoguste negatiivseid kõrvalmõjusid¹² ning muid mittekestliku majandustegevuse negatiivsed keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid¹³. Seetõttu on paljudel ettevõtetel ning avaliku ja erasektori investoritel vähe rahalisi stiimuleid integreerida keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kaalutlused oma otsustesse. Nagu märkis kõrgetasemeline ekspertrühm, ei suuda finantssüsteemi meetmed asendada tugevat CO₂-hinnasignaali¹⁴.
• Puudub piisav läbipaistvus ja kestlike tegevuste avalikustamine. Kestlikkusega seotud teemade vähene avalikustamine era- ja avalikus sektoris võib viia investorite ja investeerimisobjektide vahelise teabe asümmeetriani varade kestlikkuse kohta. Ühtlustamise puudumise puhul jäetakse keskkonnahoidlikkuse määratluste ja kriteeriumide puhul ruumi eri tõlgendusteks ja nn rohepesuks. Huvi kestlike investeeringute vastu kasvab, kuid investoritel puuduvad usaldusväärsed ja võrreldavad andmed teadlike otsuste langetamiseks¹⁵.
• Mõne kestliku investeeringuga kaasnevad potentsiaalselt suuremad riskid ja rahastamiskulud. Muutused õigus-, poliitilises- ja tehnoloogilises keskkonnas võivad suurendada kestlike investeeringute riske. Peale selle võib kestlikkuse standardite hindamine ja nendest kinnipidamine põhjustada kestlike tegevuste suuremaid finantskulusid¹⁶. Teatud juhtudel vajavad kestlikud projektid rahalise elujõulise saavutamiseks (pankade jaoks rahastamiskõlblikuks olemiseks) avaliku sektori toetust¹⁷. Näiteks vajavad kliimaga kohanemise projektid sageli suures mahus eelrahastamist, neil puudub püsiv tuluvoog ja need toovad projektivälist mitterahalist kasu, mida on majanduslikult raske hinnata.
• Selguse puudumine kestlike investeeringute vajaduse ja olemasolevate projektide osas. Teatavates sektorites ja piirkondades puudub kestlikuks investeerimiseks valmis olevatel investoritel teave kestlike investeeringute vajaduste ja olemasolevate projektide kohta. Mõnel juhul on olemasolevate projektide puudumine tingitud erasektori projektiarendajate ja avaliku sektori asutuste ebapiisavast võimekusest või teadmistest. Eelkõige on see probleem kestlike taristuprojektide jaoks, mille kavandamine, rahastamine ja elluviimine on keeruline, kuid mis on vajalikud üleminekuks vähese CO₂ heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele majandusele¹⁸.

06

EL on tunnistanud, et nende probleemide lahendamiseks on vaja riiklikku sekkumist. Eelkõige on liit tunnistanud vajadust ühtse strateegia järele, mis ühendaks finantsturgude reguleerimise meetmed kestlikeks investeeringuteks antava rahalise toetusega. Investoritele, ettevõtetele ja teistele finantsturu osalistele suunatud ELi reguleerivad meetmed võivad aidata suunata erasektori rahastust kestlikesse investeeringutesse.

07

Kõrgetasemeline eksperdirühm sõnastas soovitused, mis olid aluseks komisjoni 2018. aasta dokumendile „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“¹⁹ (tegevuskava). Tegevuskava koosneb kümnest meetmest (vt joonis 1).

08

Joonis 2 näitab tegevuskavas välja pakutud eri meetmete keerukust ja vastastikust seost kestliku rahandusega seotud peamiste sidusrühmadega.

09

Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohaselt kavatseb EL toetada avaliku ja erasektori investeeringuid, eraldades vähemalt 30% ELi eelarvest kliimameetmetele. ELi eelarve osa on hinnanguliselt ligikaudu 358 miljardit eurot, sealhulgas InvestEUga seotud 7,9 miljardi euro suurune eelarveline tagatis. Lisaks peavad liikmesriigid eraldama vähemalt 37% taaste- ja vastupidavusrahastu raames saadud vahenditest kliimameetmete toetamiseks. Hinnanguliselt on see umbes 268 miljardit eurot. Samal ajal kavatseb Euroopa Investeerimispank (EIP) eraldada kliimameetmete ja keskkonnasäästlikkuse rahastamiseks ligikaudu 192 miljardit eurot (eeldusel, et säilib EIP rahastamise üldine maht). Nii InvestEU programmi kui ka EIP eesmärk on toetada teiste investorite umbes 522 miljardi euro suuruseid era- ja avaliku sektori investeeringuid kliimameetmetesse. Üldiselt võiks ELi rahaline toetus aastatel 2021–2027 moodustada üle 200 miljardi eurot aastas vajalikust umbes triljonist eurost (vt punkt 04). Joonis 3 annab ülevaate ELi ja EIP plaanidest kliimameetmete ja keskkonnasäästlikkusega seotud kestlike investeeringute toetamiseks perioodil 2021–2027.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

10

Meie eesmärk oli hinnata, kas komisjon on võtnud raha kestlikesse investeeringutesse suunamiseks õigeid meetmeid. Selleks hindasime, kas tegevuskavas olevad meetmed

1. käsitlevad ülalkirjeldatud põhiküsimusi (punkt 05), nimelt:
   
   
   1. turu suutmatus võtta arvesse mittekestliku tegevuse keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kulusid;
   2. läbipaistvuse puudumine selles, mida kestlikkus tähendab;
   3. kestlike investeeringute kohati suuremad riskid ja finantskulud; ning
   4. selguse puudumine kestlike investeeringute vajaduse ja olemasolevate projektide osas;
2. rakendati plaanipäraselt.

Samuti hindasime, kas ELi rahaline toetus põhineb järjepidevate kestlikkuse kriteeriumide rakendamisel ja aitab kaasa kestlike investeeringute toetamisele.

11

Märgime, et tegevuskavas esitatud meetmete laadi, liiki ja ajastust arvestades on liiga vara hinnata nende tõhusust era- ja avaliku sektori raha suunamisel kestlikesse investeeringutesse.

12

Aruanne annab põhjaliku ülevaate kestliku rahanduse valdkonnas võetud ELi meetmetest. Selles rõhutatakse väljakutseid ja riske, millega komisjon peab kestliku rahanduse strateegia edukaks muutmiseks tegelema. Meie aruanne on mõeldud kestlikule majandusele ülemineku rahastamise 2021. aasta strateegia rakendamisele kaasa aitamiseks²⁰. Nagu teatises märgitakse, määrati 2018. aasta tegevuskavas esitatud meetmetega kindlaks ELi kestliku rahanduse raamistiku esimesed põhielemendid, mis „valmivad ja konsolideeritakse“ 2021. aasta strateegia raames. VI lisas on esitatud uue strateegia meetmed, mille puhul meie soovitused on asjakohased.

13

Meie audit põhines järgmistel aspektidel:

• komisjoni ettepanekute, suuniste ja asjakohaste aruannete läbivaatamine kestliku rahanduse kohta, eriti mis puudutab ELi taksonoomiat, kestlike finantstoodete märgistamist ja kestlikkuse alase teabe avalikustamist;
• selliste kehtivate ELi õigusaktide asjakohaste sätete ja regulatiivsete ettepanekute analüüsimine, mis on seotud tegevuskava ja ELi eelarve kuluprogrammidega aastateks 2014–2020 ja 2021–2027 (Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, õiglase ülemineku fond, Euroopa ühendamise rahastu, EFSI/InvestEU, taaste- ja vastupidavusrahastu);
• teadlaste, mõttekodade, rahvusvaheliste organisatsioonide ning asjaomaste ELi asutuste ja institutsioonide kestliku rahanduse teemaliste väljaannete läbivaatamine;
• EFSI investeeringute portfelli analüüsimine ning EIP keskkonna- ja sotsiaalsete standardite rakendamise läbivaatamine 12 kliimameetmetele kaasa aitavast tehingust koosneva juhuvalimi põhjal;
• intervjuud komisjoni ja EIP ametnikega; ning
• kirjalikud ja suulised kommentaarid välisekspertidelt, kes analüüsisid auditikeskkonda ning andsid tagasisidet esialgsete tähelepanekute ja järelduste kohta.

14

Meie audit ei hõlmanud Euroopa Keskpanga või riikide ametiasutuste kestliku rahanduse edendamise meetmeid. COVID-19 pandeemiaga seotud piirangute tõttu ei olnud meil võimalik teha kontrollkäike riikide ametiasutustesse ja EFSI toetatud investeerimisprojektide juurde.

Tähelepanekud

ELi kestliku rahanduse meetmed olid vajalikud, kuid ei käsitlenud kõiki põhiküsimusi

15

Aruande selles osas uurime, kas komisjoni tegevuskavas loetletud ELi meetmed käsitlevad punktis 05 määratletud probleeme, mis puudutavad eelkõige kestlikkusega seotud läbipaistvust ja negatiivseid välismõjusid. Samuti analüüsime tegevuskava eri meetmete rakendamisel tehtud edusamme ja toome välja sellega seotud riskid.

Kavandatud tegevused keskendusid õigustatult kestlikkuse alase läbipaistvuse parandamisele

16

Leidsime, et kümnest seitsme tegevuskava meetme²¹ eesmärk oli suunata raha kestlikesse investeeringutesse, parandades majandustegevuse ja finantstoodete kestlikkusega seotud läbipaistvust. Komisjon käsitles seda küsimust, kehtestades kestlike meetmete ühtse klassifitseerimissüsteemi, mida nimetatakse ELi taksonoomiaks (1. meede). See põhineb selleks loodud tehniliste ekspertide rühma tööl. ELi taksonoomia loob aluse teistele meetmetele, mis eeldavad „kestlikkuse“ selget määratlust.

17

Investorite abistamiseks kestlike investeerimisvõimaluste väljaselgitamisel tegi komisjon ettepaneku kehtestada kogu ELi hõlmavad kestlike finantstoodete standardid ja märgised (2. meede); nõuded investoritele finantstoodete kestlikkuse osas nõu andmiseks (4. meede); ning võrdlusalused, mis võimaldavad investoritel hinnata kestlike investeeringute finantstulemusi (5. meede).

18

Komisjon tegi ka ettepaneku, et reitinguagentuurid ja turu-uurijad integreeriksid kestlikkusega seotud kaalutlused paremini investoritele esitatavasse teabesse (6. meede) ning finantstoodete pakkujad ja finantsnõustajad teavitaksid oma kliente investeerimisotsuseid puudutavatest kestlikkusega seotud riskidest (7. meede). Ettevõtjate osas nägi tegevuskava ette nende aruandluse parandamise peamiselt kliimaga seotud kestlikkusküsimustes (9. meede).

19

Lisaks läbipaistvusega seotud meetmetele nähti tegevuskavas ette uurida, kuidas kestlikkuse kriteeriume kõige paremini integreerida pankade ja kindlustusseltside usaldatavusnõuetesse (8. meede) ning edendada äriühingute kestlikkusele ja pikaajalisusele keskenduvat üldjuhtimist (10. meede).

20

Lõpuks kavatses komisjon suurendada kestlikke investeeringuid, rakendades kestliku rahanduse raamistikku ja vahendeid ELi fondides, sh eriti EFSI ja InvestEU programm (3. meede). See oli ainus tegevus, mille eesmärk oli vähendada kestlike investeeringute riski ja kulusid ning julgustada kestlike projektide väljatöötamist. EFSId ja InvestEU programmi käsitleme punktides 54–73.

21

Üldiselt leidsime, et tegevuskava kajastas täpselt kõrgetasemelise eksperdirühma lõpparuandes sisalduvaid põhisoovitusi (punkt 07 ja I lisa. Komisjon pidas õigustatult kõige olulisemaks ja kiireloomulisemaks ELi taksonoomia (1. meede) ettevalmistamist.

Mittekestliku tegevuse keskkonna- ja sotsiaalkulude kajastamiseks võetud meetmed olid ebapiisavad

22

Leidsime, et tegevuskavaga ei kaasnenud erimeetmeid mittekestliku tegevuse keskkonna- ja sotsiaalsete kulude probleemi lahendamiseks (vt punkt 05). Ka ei viidatud tegevuskavas sellele põhiprobleemile, hoolimata kõrgetasemelise eksperdirühma lõpparuandes sellele omistatud tähtsusest. Komisjon valmistab praegu ette mitmeid meetmeid, et paremini kajastada kasvuhoonegaaside heitkogustest ja muudest keskkonnakahjudest (nt õhusaastest, mürast või looduskapitali vähenemisest) tulenevaid keskkonnakulusid, mis võiksid aidata raha kestlikesse investeeringutesse suunata. Pakume mõnede nende meetmete kohta teavet järgmistes punktides.

23

Nagu meie eelmises aruandes märgitud, peavad CO₂ hinnad olema piisavalt kõrged, et pakkuda kliimameetmete eesmärkide saavutamiseks õigeid stiimuleid²². 2020. aastal alustas komisjon ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reformimist, et saavutada 2030. aastaks heitkoguste vähendamine 55% võrra ja 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide²³. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaselt peavad rasketööstuses, elektri ja soojusenergia tootmises ning kommertslennundussektoris tegutsevad ettevõtjad hankima saastekvoodid, et katta oma ülemäärased CO₂ heitkogused²⁴. CO₂ hinna määrab nende saastekvootide nõudlus ja pakkumine. Mõned eksperdid on soovitanud kehtestada n-ö hinnakoridorid või vähemalt kasvuhoonegaaside heitkoguste miinimumhinna, et nende turuhinda stabiliseerida ja järk-järgult tõsta²⁵. Teised eksperdid aga väidavad, et olemasolevad turustabiilsusmeetmed on seni olnud asjakohased, kuid tulevikus on vaja need läbi vaadata²⁶.

24

Praegu hõlmab ELi heitkogustega kauplemise süsteem Euroopa Majanduspiirkonnas ainult umbes 40% kasvuhoonegaaside heitkogustest²⁷. Ülejäänud heitkoguseid reguleerib ELi jõupingutuste jagamise määrus²⁸ ja liikmesriigid vastutavad heite vähendamise eest eelkõige transpordi- ja ehitussektoris, kuna nendes kahes sektoris heitkogused kasvavad²⁹. Auditi ajal olid 14 ELi liikmesriiki välja kuulutanud või rakendanud mingil kujul CO₂-maksu või CO₂ heite maksustamise mehhanismi, kusjuures hõlmatud sektorite ja kasvuhoonegaaside heite maksustamise vahel on märkimisväärsed erinevused³⁰. Euroopa Keskpanga andmetel ei võimaldanud ükski neist mehhanismidest CO₂ hindade süstemaatilist tõstmist riiklike heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks³¹.

25

Ilma samaväärsete CO₂ heite maksustamise kavadeta teistes riikides on oht, et tootmine viiakse EList välja riikidesse, kus kliimapoliitika on vähem range. Selline kasvuhoonegaaside heite ülekandumine võib pigem kaasa tuua heitkoguste üldise suurenemise kui vähenemise. Nende probleemide lahendamiseks tegi komisjon ettepaneku liikuda edasi süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismiga³². See mehhanism tagaks, et imporditud toodete hinnad kajastaksid täpsemalt nende CO₂ sisaldust. Komisjon kavatseb 2021. aasta teises kvartalis avaldada mehhanismi ettepaneku³³.

26

Mittekestlikule tegevusele annavad eelise ka CO₂-mahukate toodete toetused. Näiteks pakuvad mõned liikmesriigid endiselt fossiilkütuste toetusi, kulutades aastas keskmiselt 55 miljardit eurot nafta, gaasi ja söe tootmise ning tarbimise toetamiseks³⁴. Komisjon palus liikmesriikidel esitada riiklikes energia- ja kliimakavades meetmed fossiilkütuste toetuste järkjärguliseks kaotamiseks. Komisjoni sõnul³⁵ teatas kolmteist liikmesriiki³⁶ kavatsusest kehtestada plaanid fossiilkütuste toetuste järkjärguliseks kaotamiseks, kuid ainult kuus (Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, Leedu ja Hispaania) on selleks ajakava paika pannud.

Mitme meetme rakendamisel esines viivitusi ja nende käivitamine nõuab täiendavaid samme

27

Tegevuskava kümme meedet on jagatud eri tähtaegadega 27 meetmeks ja need pidid olema lõpule viidud hiljemalt 2019. aasta lõpuks (II lisa). Komisjon andis tegevuskava eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest aru alles juulis 2021.

28

Vaatasime üle kavandatud meetmete olemuse ja nende rakendamise seisu 2021. aasta 7. juuli seisuga. Meie ülevaade näitab, et umbes 18 kuud pärast tähtaega oli 21 meedet lõpule viidud ja kuus oli veel rakendamisel (sealhulgas kaks korduvat meedet). 21-st lõpetatud meetmest üheteistkümne rakendamine oli tegevuskavas esitatud tähtaegadega võrreldes edasi lükkunud (tabel 1).

29

Leidsime, et komisjon ei määranud näitajaid tegevuskava meetmete saavutuste jälgimiseks ja aruandluseks. See on eriti oluline, kuna tegevuskava edu sõltub vabatahtlike meetmete võtmisest (II lisa). Ilma selliste näitajateta ei ole võimalik jälgida edusamme ega hinnata ühegi ELi strateegia tulemusi raha suunamiseks kestlikesse investeeringutesse.

ELi taksonoomia kehtestamine viibib ja enne selle täielikku kasutuselevõttu tuleb lahendada olemasolevad probleemid

30

Enne kui komisjon tegi ettepaneku ELi taksonoomia loomiseks, olid mõned liikmesriigid püüdnud leevendada nn rohepesu riski, arendades välja oma taksonoomiad, mis viisid väga erinevate märgiste ja standardite loomiseni³⁷. Väljaspool ELi töötavad mõned riigid oma kestliku rahanduse taksonoomia kallal, mis on teatud juhtudel inspireeritud ELi tööst³⁸. ELi taksonoomia loodi teaduslikel tõenditel põhineva majandustegevuse kestlikkuse klassifitseerimise süsteemina. See on mõeldud peamiselt nii väärtpaberite ja võlakirjade emitentide, institutsionaalsete investorite, varahaldurite ja muude ELis finantstooteid pakkuvate finantsturu osaliste kui ka keskpankade poolseks rakendamiseks³⁹ (1. selgitus). Peale selle võivad riigiasutused seda kasutada oma tegevuse kestlikkuse klassifitseerimiseks.

31

Komisjon otsustas kehtestada ELi taksonoomia määruse kaudu, millega kehtestatakse raamistik, ja mitme komisjoni vastu võetud õigusakti kaudu, millega täpsustatakse ELi taksonoomia kriteeriumeid majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse kontrollimiseks. ELi taksonoomias on välja toodud kuus keskkonnaeesmärki (joonis 4). Kestlikud tegevused peavad vähemalt ühte neist oluliselt panustama ega tohi oluliselt kahjustada ühtegi teist viiest keskkonnaeesmärgist.

32

Selleks et majandustegevust saaks pidada taksonoomiamääruse kohaselt keskkonnasäästlikuks, peab see vastama joonisel 5 esitatud neljale tingimusele.

33

ELi taksonoomia alla kuuluvate tegevuste loetelu võib aja jooksul muutuda. Taksonoomia määrus tunnistab vajadust korrapäraselt läbi vaadata tegevuste loetelu ja sellega seotud kriteeriumid, et kajastada regulatiivseid muudatusi ja tehnoloogia arengut. Allpool toodud joonisel 6 on näide ELi taksonoomiat järgivatest tegevustest, mis panustavad oluliselt kliimamuutuste leevendamisse.

34

Leidsime, et ELi taksonoomia väljaarendamisega on märkimisväärselt viivitatud. Kuigi taksonoomia määruse ettepaneku tegi komisjoni 2018. aasta mais, nagu kavandatud, võtsid ELi kaasseadusandjad selle vastu alles 2020. aasta juunis. ELi taksonoomiaga seotud viivitused mõjutavad ka tegevuskava muude meetmete rakendamist, mis nõuavad kestlikkuse mõiste selget määratlemist, eelkõige kestlikkusega seotud avalikustamist ja finantstoodete märgiseid. 2021. aasta juunis võttis komisjon vastu õigusakti ELi taksonoomiakriteeriumide kohta kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, et see jõustuks 2022. aasta jaanuaris. Seoses ülejäänud nelja taksonoomias välja toodud keskkonnaeesmärgiga määras komisjon uue eksperdirühma (kestliku rahanduse platvorm⁴²) koostama 2021. aasta detsembri lõpuks ettepaneku 2023. aasta jaanuaris jõustuvate õigusaktide kohta. Platvorm annab komisjonile aru ka ELi taksonoomia laiendamisest sotsiaalsetele eesmärkidele ja minimaalsete sotsiaalsete kaitsemeetmete järgimisest⁴³. Lisaks konsulteerib komisjon ka liikmesriikide eksperdirühmaga, mis koondab 27 ELi liikmesriigi eksperte. IV lisa võtab kokku ELi taksonoomia ajakava.

35

Nii meie analüüsis kui ka sidusrühmade tagasisides⁴⁴ tuuakse välja, et veel tuleb määratleda mõne märkimisväärse keskkonnamõjuga olulise tegevuse ja tehnoloogia, näiteks põllumajanduse, maagaasist elektri tootmise⁴⁵ ja tuumaenergia kestlikkus (2. selgitus).

36

Leidsime ohu, et kui delegeeritud õigusaktid nõrgendavad tehnilise eksperdirühma pakutud teaduspõhiseid kriteeriume⁴⁸, ei ole ELi taksonoomia kuigi tõhus toetamaks ELi kohustust saavutada 2050. aastaks netonullheide⁴⁹. Eelkõige märkisime, et komisjoni 2020. aasta ettepanek⁵⁰ oli vastuolus tehnilise eksperdirühma ettepanekuga, kui liigitas teatud gaasikütusel töötavad elektrijaamad kestlikeks, nõudmata ekspertide ettepaneku kohaselt, et need saavutaksid 2050. aastaks netonullheite. Komisjon jättis ajutiselt gaasikütusel töötavate elektrijaamade ELi taksonoomia kriteeriumid 2021. aasta aprillis avaldatud delegeeritud õigusakti eelnõust välja ja kavatseb need lisada 2021. aasta jooksul⁵¹.

37

ELi taksonoomia ja märgistamissüsteemide panus erarahastamise suunamisel kestlikesse investeeringutesse sõltub ka selle edaspidisest arengust. Taksonoomia määruse kohaselt võib ELi taksonoomia tulevikus ette näha kriteeriumid selliste tegevuste tuvastamiseks, mis kahjustavad oluliselt keskkonda („pruun taksonoomia“), samuti kriteeriumid, mis käsitlevad muid kestlikkuse eesmärke, sealhulgas sotsiaalvaldkonnaga seotuid („sotsiaalvaldkonna taksonoomia“)⁵². Vabatahtlik kasutuselevõtt võib osutuda keeruliseks, kuna praeguseks on kuuest keskkonnaeesmärgist ainult kaht hõlmava taksonoomia määruse ja delegeeritud õigusaktide maht üle 500 lehekülje⁵³. Komisjon töötab välja digitaalseid vahendeid, et hõlbustada ELi taksonoomia ja kestlikkuse alase aruandluse kasutamist⁵⁴.

Komisjon on teinud mõningaid edusamme investorite teavitamisel kestlike rahastamisvõimaluste kohta

38

Tegevuskava 2., 4. ja 5. meetme eesmärk on luua vahendid, et teavitada investoreid kestlikest rahastamisvõimalustest ja kasutada ELi taksonoomiat. Sellised vahendid võivad motiveerida institutsionaalseid investoreid, näiteks pensionifonde, suunama rahastamine kestlikesse investeeringutesse (3. selgitus).

39

Meede „Standardite ja märgiste loomine“ (2. meede) tegeleb probleemiga, et mõnda finantstoodet turustatakse kui „kestlikku“ ja „rohelist“, ehkki see kahjustab keskkonda märkimisväärselt. Sellise nn rohepesu oht on olnud kestlikuks investeerimiseks valmis olevate institutsionaalsete investorite ja nende klientide üks peamisi probleeme ja üks peamisi põhjuseid mitmesuguste märgiste loomiseks, nagu TEEC märgis Prantsusmaal, FNG Siegel Saksamaal ja LuxFLAG Luksemburgis⁵⁷.

40

2019. aastal soovitas tehniline eksperdi rühm luua vabatahtliku ELi roheliste võlakirjade standardi, mis põhineb ELi taksonoomia kriteeriumidel⁵⁸ ning mille eesmärk on vähendada nn rohepesu ohtu ja edendada piiriüleseid investeeringuid. Komisjon esitas ettepaneku ELi roheliste võlakirjade standardi kohta 6. juulil 2021⁵⁹. Hoolimata sellest, et EL on roheliste võlakirjade emiteerimisel juhtpositsioonil, on nende turuväärtus endiselt väike (4. selgitus). Samuti kavatseb komisjon laenata 250 miljardit eurot roheliste võlakirjade emiteerimise teel taaste- ja vastupidavusrahastu rahastamiseks⁶⁰.

41

Muude finantstoodete (nt investeerimisfondid, elukindlustustooted ja hoiused) osas on Teadusuuringute Ühiskeskus koostanud kriteeriumide kava, et siduda ELi ökomärgise kasutamine ELi taksonoomiaga⁶⁴. Komisjon kavatseb need kriteeriumid kasutusele võtta 2022. aasta alguses.

42

Mis puutub ELi taksonoomia praktilisse kasutamisse finantstoodete standardite ja märgiste suhtes, siis on endiselt palju ebakindlust selle kohta, kuidas tõendada ELi taksonoomia järgimist. Selle probleemi tõstatas komisjon oma 2020. aasta avalikul arutelul kestliku rahanduse uuendatud strateegia üle⁶⁵. Sidusrühmad nõustusid üldiselt, et ELi roheliste võlakirjade vastavuse kontrollijatele tuleks anda tegevusluba ELi tasandil. Finantstoodetele ELi ökomärgise andmisel ei ole veel selge, milline on näiteks komisjoni või Euroopa järelevalveasutuste roll ELi taksonoomiaga seotud ELi ökomärgise kasutamist sertifitseerivate pädevate asutuste järelevalves.

43

Standardid ja märgistamine pole ainus viis, kuidas innustada investoreid kestlikult investeerima. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve soovitab investeerimisnõu andmisel hea tavana arvestada kestlikkusega seotud kaalutlustega⁶⁶. Komisjoni delegeeritud määrused, mis nõuavad finantsnõustamisel jaekliendi kestlikkuse eelistuste kohustuslikku arvestamist (4. meede) oli kavas võtta vastu 2019. aasta teises kvartalis, komisjon võttis need aga vastu alles 2021. aasta aprillis⁶⁷.

44

Komisjoni tehniline eksperdirühm leidis, et investoritel puuduvad usaldusväärsed vähese CO₂ heite indeksid, mis teavitaksid neid näiteks Pariisi lepinguga kooskõlas olevast investeeringutasuvusest⁶⁸. 2019. aastal lõi komisjon eksperdirühma kliimaalaseid võrdlusaluseid käsitlevale aruandele⁶⁹ tuginedes Pariisi kokkulepet järgiva kliimaindeksi ja ELi kliimaülemineku indeksi⁷⁰ (5. meede).

Erasektori kestlikkusega seotud riskid jäävad ebaselgeks kuni uute ELi avalikustamisnõuete täieliku kohaldamiseni

45

Kehtivate kestlikkuse alaste avalikustamisnõuete täiustamiseks püüdis komisjon 7. ja 9. meetme kaudu luua finantssektorile ja ettevõtetele uue ELi tasandi raamistiku. Finantssektori investoritel ja järelevalveasutustel puudub endiselt teave selle kohta, millised on eri majandusüksuste kestlikkusega seotud riskid, ning milline on nende investeeringute keskkonna- ja sotsiaalne mõju. See teabe puudumine pärsib kestlikke investeeringuid ja võib põhjustada varade väärtuse vähenemist või negatiivseks muutumist. See takistab ka sidusrühmadel ja kodanikuühiskonnal ettevõtjaid keskkonna ja ühiskonna kahjustamise eest vastutusele võtta⁷¹.

46

Eelnimetatud küsimust käsitleti enne ELi tasandi meetmete rakendamist oluliste riiklike algatuste kaudu. Näiteks Prantsusmaa 2015. aasta seadus energiaalase ülemineku kohta keskkonnasäästliku majanduskasvu eesmärgil⁷² kohustas institutsionaalseid investoreid avalikustama oma investeeringute mõju kliimale ja mõõtma nende kliimariske. Rahvusvahelisel tasandil lõi finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma⁷³. 2017. aastal soovitas töörühm finants- ja mittefinantsteenuste osutajatel avaldada kliimaga seotud finantsteave oma üldjuhtimise, strateegia, riskijuhtimise ja eesmärkide kohta⁷⁴. 2019. aastal lisas komisjon töörühma soovitused muu kui finantsteabe avaldamise direktiivi kliimaga seotud teabe avaldamise suunistesse⁷⁵, kuid need juhised ei olnud kohustuslikud ja esitatud teave on ebaühtlane (vt punkt 48).

47

ELi määrus, millega kehtestatakse jätkusuutlikkust käsitleva teabe avaldamise kohustused spetsiaalselt finantsteenuste sektorile⁷⁶ (9. meede) võeti vastu 2019. aastal, neli aastat pärast Prantsusmaa siseriiklike seaduste teedrajavaid nõudeid. Määruse täielikuks rakendamiseks peab komisjon veel vastu võtma tehnilised standardid⁷⁷. Määruse kohaselt tagavad liikmesriigid, et pädevatel asutustel on kõik vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused, et jälgida finantsturu osaliste vastavust avalikustamisnõuetele. Leidsime, et komisjon ei ole seni andnud liikmesriikidele piisavalt suuniseid selle kohta, kuidas teha järelevalvet jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse nõuete kohaldamise üle.

48

Ettevõtjate jätkusuutlikkust käsitleva teabe mitte ainult finantsasutustele avaldamise parandamiseks (9. meede) kavatses komisjon uue ettepaneku esitamise teel kõrvaldada muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi puudused. Praegu puudutab direktiiv ainult teatavaid üle 500 töötajaga ettevõtteid ja esitatud teabe auditeerimine ei ole kohustuslik⁷⁸. Oma 2019. aasta ülevaates kestlikkuse alase aruandluse kohta⁷⁹ teatasime, et mõned liikmesriigid võtsid direktiivist kaugemale ulatuvaid meetmeid, laiendades selle reguleerimisala ja/või nõudes muu kui finantsteabe välisauditit.

49

2021. aasta aprillis avaldas komisjon seadusandliku ettepaneku äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohta, millega muudetakse muu kui finantsaruandluse direktiivi. Komisjoni sõnul hõlmaks see ettepanek umbes 49 000 börsil noteeritud äriühingut, võrreldes praeguse umbes 11 700ga. Sellega nähakse ette Euroopa muu kui finantsaruandluse standardite väljatöötamine, mida toetab Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm, ning toetatakse ülemaailmse tasandi standardimisalgatusi, mis tuginevad kliimaga seotud finantsteabe avalikustamise töörühma tööle⁸⁰. Ettepanek käsitleb ka peamist probleemi, mille tegime kindlaks 2019. aasta kestlikkuse alase aruandluse läbivaatamise käigus: audiitorite kaasamist. See näeb ette, et välisaudit annab piiratud kindluse kestlikkust käsitleva teabe avalikustamise kohta. Komisjoni sõnul ei ole asjakohaste auditistandardite puudumise tõttu finantsaruandluses nõutava piisava kindluse tagamine veel tehtav⁸¹. Ei taksonoomiamääruses ega ka muud kui finantsaruandlust käsitlevas direktiivis ei nõuta, et avaliku sektori asutused, kes ei ole äriühingud, annaksid aru oma tegevuse kestlikkuse kohta.

50

Seoses finantsaruandlusega ei ole rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid veel muudetud, et võtta arvesse kliimamuutustest tingitud probleeme ja käsitleda investorite üleskutseid⁸². Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu on siiski avaldanud teabematerjali selle kohta, kuidas aruandvad ettevõtted peaksid tegelema kliimaküsimustega vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele.

Pikemaajalisi investeeringuid soodustavad meetmed on endiselt ettevalmistusfaasis ja seadusandlikke ettepanekuid pole esitatud

51

10. meetme kohased komisjoni tegevused keskendusid finantssektori lühiperspektiivile keskendumise põhjuste väljaselgitamisele.

52

Tegevuskava sisaldab veel kolme tegevust, mis võivad soodustada pikaajalisi kestlikke investeeringuid. Need hõlmasid kestlikkuse paremat integreerimist krediidireitingutesse ja turu-uuringutesse (6. meede), kestlikkuse kaasamist usaldatavusnõuetesse (8. meede) ja pikaajaliste investeeringute portfellide alternatiivsete arvestuslike käsitluste uurimist (9. meetme allmeede). Need tegevused koosnevad uuringutest, analüüsidest, konsultatsioonidest ja võimalike lahenduste kaalumisest. Iga meetme üksikasjalikum teave on esitatud III lisas.

53

Kõrgetasemeline kestliku rahanduse eksperdirühm märkis oma lõpparuandes, et paljud ettevõtted peavad rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi nr 9⁸³ (IFRS 9) mõju omakapitaliinvesteeringute pikaajalisele rahastamisele negatiivseks. Tegevuskavas kohustus komisjon esitama 2018. aasta lõpuks aruande IFRS 9 mõju kohta pikaajalistele investeeringutele. Komisjon ei ole sellist aruannet siiani avaldanud. IFRS 9 muutmine sõltub Euroopa Liidust sõltumatu rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) otsusest. Komisjon on teavitanud IASBd oma kahtlustest. Komisjon ei pea seda küsimust praegu kiireloomuliseks, sest ettevõtted, keda see võib kõige enam mõjutada (kindlustusandjad), võivad IFRS 9 kohaldamist 2023. aastani edasi lükata⁸⁴.

ELi investeeringute rahaline toetus ei põhine järjepidevatel kestlikkuse kriteeriumidel

54

Selles osas hindame, kas tegevuskavas käsitleti mõnede kestlike investeeringute suuremate riskide ja kulude ning olemasolevate kestlike projektide puudumist (vt punkt 05). Peale selle uurime kestliku rahanduse heade tavade rakendamist ELis finantsraamistikes 2014–2020 ja 2021–2027. Esitame järgmised aspektid: a) EIP roll kliimameetmete ja keskkonnasäästlikkuse rahastamisel; b) kuidas EFSI toetas ja kuidas InvestEU-lt oodatakse selliste valdkondade toetamist, kus kestlikke investeeringuid on kõige rohkem vaja; ning c) ELi toetustest rahastatavate investeeringute kestlikkuse hindamise kord.

EIP on mänginud kestlikus rahanduses olulist rolli

55

EFSI poolt kestlikele investeeringutele antava toetuse uurimisel vaatasime rolli, mida EIP kestlikus rahanduses mängib. Esiteks kontrollisime, kas EIP rahastab kestlikke projekte soodsatel tingimustel. Teiseks uurisime, kas EIP aitab vähendada teiste investorite kestlike investeeringute riske ja kulusid. Kolmandaks vaatasime ka muid viise, kuidas EIP edendab kestliku rahanduse põhimõtete kasutamist.

EIP rahastab kliimameetmete projekte soodsatel tingimustel

56

Aastatel 2012–2020 teatas EIP 197 miljardi euro suurusest rahastusest, millega toetati 670 miljardi euro suuruseid investeeringuid projektidesse, mis kaitsevad keskkonda, vähendavad kasvuhoonegaaside heidet ja aitavad riikidel kliimamuutuste mõjudega kohaneda⁸⁵. EIP eesmärk on suurendada kliimameetmete ja keskkonnasäästlikkuse rahastamise osakaalu 2025. aastaks 50%-ni, mille tulemuseks on prognooside kohaselt ajavahemikul 2021–2030 EIP eraldatav 292 miljardi euro suurune rahastamine. EIP grupi eesmärk on sel perioodil toetada kliimasse ja keskkonda tehtavat 1 triljoni euro suurust investeeringut⁸⁶ (tabel 2). Toetatav investeering hõlmab EFSI ja InvestEU panust, Euroopa Investeerimisfondi (EIF) panustatavat kliimameetmete ja keskkonnasäästlikkuse rahastamist⁸⁷ ning toetatavate projektide muud era- ja avaliku sektori kaasrahastust. EIP ei ole oma prognoosides avaldanud üksikasjalikumat jaotust kliima- ja keskkonnaeesmärkide kaupa. EFSI toetatava rahastamise osas pakkus EIP paremaid tingimusi (nagu madalam intressimäär või pikem tagasimakseperiood), kui laenuvõtjal oleks olnud võimalik turul saada.

EIP kontrollib vastavust keskkonna- ja sotsiaalsete standarditega

57

Uurisime EIP keskkonna- ja sotsiaalse hoolsuskohustuse toiminguid, mida kohaldati EFSI tegevustele, et hinnata, kuidas EIP tagab EFSI projektide kestlikkuse. Kontrollisime, kuidas neid toiminguid 12 EFSI projekti valimisel praktikas rakendati.

58

Leidsime, et olulise keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga investeeringute puhul hindab EIP vastavust oma keskkonna- ja sotsiaalsete standarditega, mis on rahastuse saamise lepinguline tingimus⁸⁸. EIP hindab ka projektide vastupanuvõimet kliimamuutustele ja võib nõuda projektide muutmist, et vähendada nende kliimaga seotud riske (punkt 02).

59

EIP hoolsuskohustuse toimingute läbivaatamisel leidsime, et EIP hindab potentsiaalsete kasvuhoonegaaside heitkoguste hulka⁸⁹ ja kasutab projektidekulude arvutamisel heite negatiivsete välismõjude arvessevõtmiseks CO₂ varihinda⁹⁰. See vähendab tõhusalt suurema heitega projektide majanduslikku elujõulisust ja vähendab nende võimalusi saada EIP rahastust.

60

EFSI poolt uuritud fondidesse tehtud investeeringute hulgas oli EIP sageli esimeste investorite seas. Tugevate hoolsuskontrolli toimingute tõttu võib EIP varajane kaasamine anda teistele potentsiaalsetele investoritele märku, et fond investeerib tõenäoliselt elujõulistesse ja kestlikesse projektidesse. See võib vähendada nende hoolsuskulusid ja suurendada investeeringuid.

61

Läbipaistvuse ja avalikustamise osas annab EIP aru projekti lepinguliste keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste täitmise kohta, kui projekt on lõpule viidud. EIP-lt ei nõutud EFSI lõpetatud tehingute aluseks olevate projektide tegelike kliima- ja keskkonnatulemuste kohta avalikult aru andmist. EIP ei avalda nende aluseks olevate projektide loetelu, mida ta toetab fondidesse investeerimise kaudu, seetõttu ei avaldata nende projektide keskkonnaalaseid ega sotsiaalseid tulemusi.

EIP edendab kestlikku rahandust investoritega peetava dialoogi abil kestlikkuse kriteeriumide kohaldamise üle

62

EIP edendab kestlikku rahandust, julgustades teisi avaliku ja erasektori investoreid kestliku rahanduse häid tavasid kasutusele võtma. Oleme juba esitanud ülevaate selle positiivse rolli kohta kliimameetmete rahastamise jälgimise ühiste põhimõtete väljatöötamisel⁹¹ ning siin kaalume selle rolli keskkonnaalase ja sotsiaalse hoolsuskohustuse läbiviimisel.

63

Leidsime, et projektide kestlikkuse kriteeriumide alusel hindamisel alustab EIP dialoogi teiste kaasatud investorite, ettevõtete ja riigiasutustega. Sel moel suurendab EIP tugevamate kliima- ja keskkonnastandardite omaks võtmist. EIP ajakohastab ELi taksonoomia kriteeriumide arvesse võtmiseks hoolsuskohustuse menetlusi ja ajakohastas kliimameetmete jälgimise metoodika⁹². See peaks toetama ELi taksonoomia kasutuselevõttu.

EFSI toetus ei hõlmanud kõiki valdkondi, kus kestlikke investeeringuid on kõige rohkem vaja

EFSI toetas vähe kestlikke investeeringuid Kesk- ja Ida-Euroopas

64

Analüüsisime EFSI portfelli panust kliimaeesmärkidesse aastatel 2015–2020. Meie analüüsi piiras asjaolu, et kliimameetmete jälgimist puudutav teave puudub VKEdega seotud investeeringute kohta, mis moodustavad portfellist 45% (joonis 7). Seda seetõttu, et EFSI määruses ei olnud sellist järelevalvet ja aruandlust ette nähtud.

65

Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohaselt hõlmab InvestEU programmi kliimameetmete jälgimine ka VKEsid. InvestEU rakenduspartnerid saavad kasutada ELi taksonoomia kriteeriume ka keskkonnaeesmärkide saavutamiseks olulise panuse määramise eesmärgil. Lisaks tutvustas komisjon asjakohaseid põhilisi tulemusnäitajaid kestlike taristuprojektide kliima- ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse mõõtmiseks, näiteks kasvuhoonegaaside aastase heite vähendamine⁹³. See parandab teavet InvestEU panuse kohta kliimameetmetesse ja keskkonda võrreldes EFSIga. Aruandluskord ei hõlma aga lõpetatud tegevuste tegelikke kliima- ja keskkonnatulemusi projektide tasandil ning ELi taksonoomiakriteeriumide kasutamine on üksnes vabatahtlik, sest rakenduspartnerid võivad selle asemel kasutada ELi kliimaseiret või muud kokkulepitud metoodikat.

66

Aastatel 2015–2020 leidsime, et kliimameetmetega seotud EFSI tagatistega toetati peaaegu eranditult investeeringuid kliimamuutuste leevendamiseks (joonis 8). Kliimameetmete investeeringute 19,4 miljardist eurost on 32,4% seotud taastuvenergiaga, mis hõlmab peamiselt päikese- ja tuuleenergiarajatisi. Veel 26,2% rahastusest oli suunatud energiatõhususe investeeringutele, mis hõlmasid peamiselt hoonete renoveerimise ning soojuse ja elektri koostootmisjaamade rahastamist. Ainult 3,5% oli seotud kliimamuutustega kohanemisega, mis võib tuleneda konkreetsetest raskustest pankade jaoks rahastamiskõlblike kohanemisinvesteeringute ettevalmistamisel (punkt 05).

67

2018. aastal märkis kõrgetasemeline eksperdirühm, et erilist tähelepanu tuleks pöörata taristuinvesteeringute kiirendamisele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, kuna need moodustavad suurema osa kestlike taristute investeerimispuudujäägist⁹⁴. Leidsime, et EFSI kuni 2020. aastani tehtud kliimameetmeid toetava tegevuse summad olid nendes riikides marginaalsed (joonis 9). Kokkuvõttes moodustasid kliimameetmete investeeringud selles piirkonnas 23% EFSI kogurahastamisest, võrreldes 52%-ga Lääne- ja Põhja-Euroopas ning 37%-ga Lõuna-Euroopas aastatel 2015–2020. Aastal 2021 kinnitas liikmesriikide energia- ja kliimakavade analüüsil põhinev EIP aruanne, et Kesk- ja Ida-Euroopas on vaja rohkem kliimainvesteeringuid⁹⁵.

68

Kuna InvestEU programmi toetus sõltub sarnaselt EFSI-le sellistest teguritest nagu turunõudlus ja muude rahastamisallikate kättesaadavus, on geograafilise katvuse parandamiseks vaja aktiivseid meetmeid, et suurendada suutlikkust luua kestlikke projekte sektorites ja piirkondades, kus need puuduvad.

ELil puudub kestlike projektide piisava registri loomiseks proaktiivne lähenemisviis

69

Kõrgetasemeline eksperdirühm rõhutas 2018. aastal, et on vaja ELi tasandi sekkumist, et aidata välja töötada kestlikke projekte, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas. Selles valguses soovitas komisjon luua ELi üksuse nimega Sustainability Infrastructure Europe, mis vastaks järgmistele tingimustele:

• täiendab olemasolevaid nõustamisteenuseid kestlike investeerimisprojektide loomisel;
• aitab projektidel saada kontakti erasektori investoritega;
• teeb koostööd riiklike tugipankadega, et toetada liikmesriike projektiregistrite loomisel nende riiklike energia- ja kliimakavade raames⁹⁶.

70

Tegevuskava (3. meede) kohaselt võttis komisjon endale kohustuse tugevdada nõuandevõimet kestlike taristuprojektide väljatöötamiseks, kuid mitte luua eraldi üksust, mille ülesanded kattuksid Sustainability Infrastructure Europe jaoks kavandatutega.

71

Komisjon kavatseb tugevdada nõustamisteenuseid InvestEU nõustamiskeskuse loomise kaudu. Selles uues keskuses kasutatakse sarnast lähenemist Euroopa investeerimisnõustamise keskusega, mis loodi 2015. aastal koos EFSIga. Selle keskuse 2020. aasta auditis leidsime, et 2018. aasta lõpuks oli see Kesk- ja Ida-Euroopas täitnud 10% oma nõustamisülesannetest prioriteetsetes sektorites (näiteks energeetika ja transport) ning 16% ülesannetest oli seotud kliimameetmetega⁹⁷. 2021. aasta märtsi lõpuks oli Kesk- ja Ida-Euroopa esmatähtsate sektorite nõustamiste arv kasvanud ja 33 % investeerimisnõustamise keskuse ülesannetest olid seotud kliimameetmetega. Komisjon on astunud samme ka meie soovituse täitmiseks, et suunata nõustamisabi rohkem rahuldamata vajadustele.

72

Uus InvestEU portaal pakub projekti elluviijatele võimaluse avaldada teavet oma projektide kohta InvestEU portaali veebisaidil – see on 2015–2020 Euroopa investeerimisprojektide portaali laiendus. Kuid portaal ei olnud kavandatud investoreid aktiivselt suunama ning selles ei pakutud teavet portaalis avaldatud projektide kestlikkuse ega muude tehniliste ja finantshinnangute kohta.

73

Riiklikud energia- ja kliimakavad kavandati muu hulgas kliima- ja energeetikavaldkondade kestlike projektide registri arendamise toetamiseks, pakkudes investoritele selgust liikmesriikide kavandatud investeeringute ulatuse ja liigi suhtes. Siiski leidsime, et kavades sisalduv teave investeerimisvajaduste kohta⁹⁸ oli puudulik, ebajärjekindel (V lisa) ja väljendas suurt ebavõrdsust (joonis 10). Ehkki komisjon toetas liikmesriike mõnevõrra, ei töötanud ta välja ühtset raamistikku, mida liikmesriigid saaksid kasutada oma vajaduste hindamisel ja kestlike juhtprojektide väljaselgitamisel. Seega on oht, et mõned riiklikud energia- ja kliimakavad ei aita kaasa usaldusväärse kestlike projektide registri kavandamisele sektorites ja piirkondades, kus see praegu puudub.

ELi eelarves puuduvad keskkonnale olulise kahju vältimiseks järjepidevad teaduspõhised kriteeriumid

74

Uurisime, kas ELi kuluprogrammide ning taaste- ja vastupidavusfondi 2021–2027 õigusnormid olid kooskõlas komisjoni kestliku rahanduse meetmetega. Kuigi ELi taksonoomia ning sellel põhinevad standardid, märgised ja avalikustamisnõuded on mõeldud peamiselt finantsturu osalistele, saab neid rakendada ka avalik sektor. Nagu eespool märgitud (vt punkt 63), on EIP juba otsustanud rakendada ELi taksonoomia kriteeriume oma projektidele, mis hõlmavad ka InvestEU programmi toetatavaid investeeringuid. Komisjon kohustus uurima, „kuidas avalik sektor saab ELi taksonoomiat kasutada Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis väljapool programmi „InvestEU““, ning rõhutas era- ja avaliku sektori ühiste reeglite tähtsust⁹⁹. Kestliku rahanduse tehniline eksperdirühm soovitas, et ELi eelarve peaks kõigi investeeringute puhul järgima ELi taksonoomia põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“¹⁰⁰.

75

Ehkki ELi taksonoomiat ei loodud selleks, et takistada mittekestlike investeeringute rahastamist, saab ELi taksonoomia kriteeriume rakendada selleks, et kontrollida, kas investeering kahjustab keskkonda. Uurisime, kas peamistes ELi kuluprogrammides rakendatakse keskkonnakahjude hindamiseks EIPga võrreldaval viisil ELi taksonoomia kriteeriume.

Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ei kohaldata kõigi ELi kulutuste suhtes

76

Leidsime, et puudub järjepidev ja siduv nõue, et kõik ELi rahastatavad tegevused peavad rakendama põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Selline põhimõte lisati ühissätete määrusesse (mida kohaldatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide suhtes) ja taaste- ja vastupidavusrahastusse. Auditi toimumise ajal oli komisjon avaldanud vaid asjakohased suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamiseks taaste- ja vastupidavusrahastus¹⁰¹. Taaste- ja vastupidavusrahastu suuniste kohaselt on ELi taksonoomia kriteeriumide kasutamine selle põhimõtte rakendamisel on siiski vabatahtlik¹⁰². Ühise põllumajanduspoliitika puhul ei ole asjaomastesse õigusaktidesse sisse viidud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

77

InvestEU kestlikkuse hindamise suunistes¹⁰³ antakse soovitusi selle kohta, kuidas teha kindlaks, kas projektidel on keskkonna-, kliima- või sotsiaalne mõju. Suunised töötati välja koostöös rakenduspartneritega ning neis võetakse arvesse ELi põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ja asjakohaseid kriteeriume. Me ei leidnud teistest ELi kuluprogrammidest nõudeid üksikute investeerimisprojektide hindamiseks vastavalt EIP või InvestEU kasutatavatele sotsiaal- ja keskkonnastandarditele. See tähendab, et erinevatest ELi programmidest rahastatavate samade tegevuste keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kindlaksmääramiseks võidakse kasutada kriteeriume, mis ei ole piisavalt ranged või on erinevad.

78

Samuti leidsime, et teatud ELi kuluprogrammid võimaldavad rahastada keskkonda kahjustavaid tegevusi. Näiteks lubab ühtekuuluvuspoliitika mõnes liikmesriigis piiratud investeeringute tegemist gaasitaristusse¹⁰⁴. Taaste- ja vastupidavusrahastu alusel võivad liikmesriigid erandkorras ja juhtumipõhiselt toetada ka fossiilkütustesse tehtavaid investeeringuid, kui üleminek CO₂-mahukatelt energiaallikatelt tooks kaasa kasvuhoonegaaside heite ulatusliku ja kiire vähenemise¹⁰⁵. Nagu kontrollikoda on märkinud, võivad kõik fossiilkütustesse tehtud investeeringud muutuda varaks, mille väärtus väheneb või muutub negatiivseks¹⁰⁶. Seevastu on EIP otsustanud lõpetada alates 2022. aasta algusest järk-järgult traditsiooniliste fossiilkütuste taristu ja elektritootmise projektide, sealhulgas maagaasi toetamise¹⁰⁷.

Menetlused ELi eelarvest kliimaeesmärkide saavutamiseks antava panuse jälgimiseks ei ole nii ranged ja teaduspõhised kui ELi taksonoomia kriteeriumid.

79

Ehkki EL ei hinda üksikute projektide panust kliimaeesmärkide saavutamisse, nagu seda teeb EIP, jälgib komisjon kliimameetmetele eraldatud ELi eelarve kulutusi (kliimameetmete jälgimine). Sel eesmärgil kohaldab komisjon 100% koefitsienti eelarvekulutustele, mis tema hinnangul annavad kliimameetmetesse olulise panuse, 40% koefitsienti mõõduka panuse puhul ja 0% ebaolulise panuse puhul¹⁰⁸. Eelmistes kontrollikoja aruannetes täheldasime, et see metoodika võib viia kliimameetmete heaks antava panuse ülehindamiseni. Eelkõige kritiseerisime metoodikat 100% koefitsiendi liiga laialdase kohaldamise¹⁰⁹ ning tegelike kulude ja tulemuste kohta aruandluse esitamata jätmise suhtes. Samuti täheldasime, et komisjon ei arvesta mõne ELi rahastatava tegevuse negatiivset mõju kliimamuutustele¹¹⁰.

80

2021.–2027. aasta süsteemi kohaselt peavad taaste- ja vastupidavusrahastust ja ühtekuuluvuspoliitika fondidest toetatavad tegevused mõnel juhul vastama ELi taksonoomia kriteeriumidel põhinevatele künnistele, et neid saaks lugeda 100% kliimameetmeid toetavaks¹¹¹. Siiski jätkab komisjon 40% koefitsiendi rakendamist tegevuste suhtes, mis ei vasta ühelegi ELi taksonoomia kriteeriumile. Leidsime, et ka muudes valdkondades ei kohaldata kliimameetmetega seotud kulutuste jälgimiseks ELi eelarve lähenemisviisi ELi taksonoomia kriteeriumidele (5. selgitus). ELi taksonoomia ebajärjepidev rakendamine tekitab ohu, et taaste- ja vastupidavusrahastu raames kliimameetmetele eraldatud rahastamine ei vasta ELi taksonoomia põhistele kriteeriumidele, mida kohaldatakse ELi roheliste võlakirjade standardi suhtes.

81

Leidsime, et ELi investeeringutoetus peab olema paremini kooskõlas kestliku rahanduse põhimõtetega. ELi toetused ei anna eeskuju kestlikkuse kriteeriumide ja ELi taksonoomia põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamisel. ELi taksonoomia kriteeriumide kasutamine toetuste määramisel ja/või kulude jälgimisel annaks täpsemad, võrreldavad ja teaduspõhised kliimameetmetega seotud kulude jälgimisandmed. Rakendades ELi taksonoomiat ELi eelarvele, võiks EL näidata ka eeskuju ja tagada kooskõla tegevuskava eesmärgiga edendada erasektoris kestlikku rahandust.

Järeldused ja soovitused

82

Järeldame, et EL peab era- ja avaliku sektori raha kestlikesse investeeringutesse suunamiseks rohkem tööd tegema. Tegevuskava meetmed tuleb lõpule viia ning nendega peavad kaasnema meetmed mittekestliku majandustegevuse sotsiaalsete ja keskkonnakulude paremaks kajastamiseks. Lisaks peab EL peab kohaldama ka järjepidevaid kriteeriume, et määrata kindlaks toetatavate investeeringute kestlikkus ja paremini suunata jõupingutusi kestlike investeerimisvõimaluste loomiseks.

83

Leidsime, et tegevuskava kümnest meetmest seitsme eesmärk oli lahendada kestliku tegevuse ja finantstoodete läbipaistvuse parandamise põhiküsimusi. Ainult üks meede tegeleb kestlike investeeringute rahastamise riski ja kulude vähendamise ning kestlike projektide arendamise soodustamise põhiküsimusega. Tegevuskavaga ei kaasnenud piisavalt meetmeid, mis kajastaks mittekestliku tegevuse keskkonnakulusid (punktid 15–22).

84

Paljudel tegevuskava meetmetel esines viivitusi ja nende käivitamine nõuab täiendavaid samme. Komisjon keskendus ELi taksonoomia ettevalmistamisele, mille abil oleks võimalik selgitada, millised tegevused on kestlikud ja võiksid olla era- ja avaliku sektori esitatud kestlikkusandmete aluseks. ELi taksonoomia jõustumine on oluliselt edasi lükatud, mistõttu viibivad ka muud sellel põhinevad meetmed, näiteks finantstoodete märgistamine ja kestlikkuse alase teabe avalikustamine. Leiame, et kui ELi taksonoomia jõustub, võib see olla heaks teaduspõhiseks vahendiks investoritele investeerimisvõimaluste uurimiseks ja ettevõtetele oma majandustegevuse kestlikkuse eesmärkidega vastavusse viimiseks (punktid 27–36).

85

ELi taksonoomia ja märgistamissüsteemide tõhusus sõltub suuresti nende vabatahtlikust kasutuselevõtust ja sellest, kas nende usaldusväärsust toetab piisav kontroll. See võib osutuda keeruliseks ELi taksonoomia kriteeriumide arvu ja keerukuse tõttu. Samuti jäävad kuni uute ELi avalikustamisnõuete täieliku kohaldamiseni ebaselgeks erasektori kestlikkusega seotud riskid ning ettevõtete mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Meie arvates ei ole komisjon veel piisavalt selgitanud, kuidas liikmesriikide pädevad asutused finantsturu osaliste kestlikkusega seotud teavet kontrollivad. Õiguslikku heakskiitu ootab ka ettevõtete kestlikkuse alase aruandluse auditeerimiseks kavandatud kord. Samuti on pikemaajalisi investeeringuid soodustavad meetmed endiselt ettevalmistusfaasis ja seadusandlikke ettepanekuid pole esitatud (punktid 37–53).

1. soovitus: viia lõpule tegevuskava meetmed ning selgitada vastavuskontrolli ja auditeerimise korda

Soovitame komisjonil

1. viia lõpule tegevuskava, eriti ELi taksonoomia, viibinud regulatiivsed meetmed ja uurida lähemalt äriühingute üldjuhtimise valdkonna ettevalmistavaid meetmeid;
2. täpsustada finantstoodete alusinvesteeringute ELi taksonoomiaga vastavusse viimise taotluste kontrollimise korda;
3. selgitada audiitorite ja järelevalveasutuste rolli ettevõtete kestlikkuse alase aruandluse ja avalikustamise ning finantsturu osaliste avalikustamise kontrollimisel.

Tähtaeg: a), b) ja c) puhul 2022. aasta lõpp.

86

Nagu märkis kõrgetasemeline eksperdirühm, ei ole komisjoni meetmed erasektori poolse rahastamise kestlikesse investeeringutesse suunamiseks tõhusad, kui majandustegevuse kuludes ei arvestata negatiivseid keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kõrvalmõjusid. Selles kontekstis märgime, et komisjon on alustanud ettepanekutega vaadata üle ELi heitkogustega kauplemise süsteem ja jõupingutuste jagamise määrus, mis hõlmavad olemasolevaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks ELis (punktid 22–26).

2. soovitus: paremini panustada kestlikku rahandusse, hinnastades kasvuhoonegaaside heited

Mittekestliku majandustegevuse keskkonna- ja sotsiaalkulude paremaks arvessevõtmiseks ning kestliku rahanduse atraktiivsuse suurendamiseks soovitame komisjonil määratleda lisameetmed, mille eesmärk on tagada, et kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnakujundus kajastaks paremini nende keskkonnakulu.

Tähtaeg: 2022. aasta lõpp.

87

Investeeringutele antav ELi rahaline toetus ei põhine järjepidevatel kestlikkuse standarditel. EIP-l on olnud oluline roll soodsate tingimustega kestlike projektide rahastamisel ning keskkonna- ja sotsiaalsete standardite järgimise hindamisel. Samuti on EIP edendanud kestlikku rahandust investoritega peetava dialoogi abil kestlikkuse kriteeriumide kohaldamise üle. Nõudlus EFSI toetuse järele ei hõlmanud siiski piisavalt kõiki kestlikke investeeringuid vajavaid sektoreid ja geograafilisi valdkondi. Võrreldes teiste piirkondadega suunati Kesk- ja Ida-Euroopasse vähem EFSI toetusi kliimameetmetele ning kliimamuutustega kohanemiseks tehtud investeeringud moodustavad EFSI toetatavast rahastusest vaid väikese osa. Samuti leidsime, et InvestEU aruandluse kord ei sisalda finantstehingute aluseks olevate projektide tegelikke kliima- ja keskkonnategevuse tulemusi ega avalikusta InvestEU rahastamise summasid, mida jälgitakse ELi taksonoomia kriteeriumide kohaselt (punktid 55–67).

3. soovitus: anda aru InvestEU kliima ja keskkonnaga seotud tulemuste kohta

InvestEU investeeringute ja tulemuste läbipaistvuse suurendamiseks soovitame komisjonil:

1. avalikustada, kui suurt osa InvestEU rahastamisest jälgitakse ELi taksonoomia abil; ning
2. anda aru asjakohaste lõpetatud rahastamistoimingute kliimaga seotud tulemustest, näiteks kasvuhoonegaaside heite tegelikust vähenemisest.

Tähtaeg: alates 2022. aasta lõpust.

88

Samuti leidsime, et ELil puudub kestlike projektide piisava registri loomiseks proaktiivne lähenemisviis. Eelmises aruandes täheldasime, et Euroopa investeerimisnõustamise keskus täitis Kesk- ja Ida-Euroopa prioriteetsetes sektorites, näiteks energeetika ja transport, vähe nõuandvaid ülesandeid. Märgime, et hiljem on edusamme tehtud nõustamisabi nendesse valdkondadesse suunamises ja selliste projektide väljatöötamises, mida võiks potentsiaalselt toetada InvestEU tagatisega. EL-i tasandil puudub aga teenus, mis suunaks investoreid aktiivselt projekte rahastama ning riiklike energia- ja kliimakavade potentsiaali ei ole kestlike projektide loomiseks piisavalt ära kasutatud (punktid 69–73).

4. soovitus: luua kestlike projektide register

Soovitame komisjonil

1. seada prioriteediks nõustamistoe suunamine piirkondadesse ja sektoritesse, kus on suur kestlike investeeringute vajadus, kuid vähene suutlikkus vajalike (sh kliimamuutustega kohanemise) projektide loomiseks;
2. aidata liikmesriikidel riiklike energia- ja kliimakavade peatset ajakohastamist silmas pidades parandada teabe täielikkust ja järjepidevust, mida nad esitavad oma ajakohastatud kavade projektides eri sektorite ja piirkondade investeerimisvajaduste kohta, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise kohta.

Tähtaeg: 2023. aasta lõpp.

89

ELi kulutuste kestlikkuse hindamise kord ei järgi täielikult kestliku rahanduse häid tavasid põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ning teaduspõhiste keskkonna- ja sotsiaalsete kriteeriumide kohaldamisel, nagu need, mis on välja töötatud ELi taksonoomia jaoks. Leidsime, et puudub järjepidev ja siduv nõue, et kõik ELi rahastatavad tegevused peaksid kohaldama põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Kuigi selline põhimõte kehtestati ühissätete määrusega ja taaste ja vastupidavusrahastut käsitleva määrusega hõlmatud fondide puhul, ei lisatud seda näiteks ühise põllumajanduspoliitika asjaomastesse õigusaktidesse. Komisjon on välja andnud ainult suunised selle põhimõtte kohaldamiseks taaste ja vastupidavusrahastu raames. ELi taksonoomia kriteeriumide kasutamine selle põhimõtte rakendamisel taaste- ja vastupidavusrahastu raames on siiski vabatahtlik. Me ei leidnud teistest ELi kuluprogrammidest peale InvestEU nõudeid, mille kohaselt tuleks hinnata üksikuid investeerimisprojekte sotsiaalsete ja keskkonnastandardite alusel, mis oleksid võrreldavad EIP kasutatavate standarditega. See tähendab, et erinevatest ELi programmidest rahastatavate sama tegevuse keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kindlaksmääramiseks võib kasutada ebapiisavalt rangeid või erinevaid kriteeriume (punktid 74–78).

90

Menetlused ELi eelarve kliimaeesmärkide saavutamiseks antava panuse jälgimiseks ei ole nii ranged ja teaduspõhised kui ELi taksonoomia kriteeriumid, mille rakendamisele EIP on pühendunud. Kui ELi taksonoomiat ei kohaldata ELi eelarvele, võib see kahjustada ELi enda jõupingutusi erasektoris kestliku rahanduse edendamiseks. Samuti kätkeb see riski, et ELi eelarve panust kliimameetmetesse hinnatakse üle ning et see ei ole võrreldav EIP ja InvestEU kliimameetmete jälgimise näitajatega. Oht seisneb ka selles, et taaste- ja vastupidavusrahastu raames kliimameetmete jaoks kogutud rahastus ei vasta ELi taksonoomia põhistele standarditele, mida kohaldatakse ELi roheliste võlakirjade standardi suhtes. See võib mõjutada ka finantsturu valmisolekut osta rohelisi võlakirju ja finantseerida taaste- ja vastupidavusrahastut (punktid 79–81).

5. soovitus: kohaldada põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ning ELi taksonoomia põhimõtteid järjepidevalt kõigi ELi kulutuste suhtes

Soovitame komisjonil

1. kohaldada põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ kogu ELi eelarve raames;
2. lisada läbivaadatud finantsmääruse ettepanekusse põhimõte „ei kahjusta oluliselt“;
3. integreerida ELi taksonoomiakriteeriumid täielikult ELi kliimaseire metoodikasse, kui need muutuvad kättesaadavaks;
4. täiendada praegust aruandlust ELi eelarve panuse kohta kliimameetmetesse, avaldades kliimaga seotud ELi kulud, mille kohta kasutatakse ELi taksonoomiakriteeriumide alusel 100% koefitsienti.

Tähtaeg: pärast ELi taksonoomia delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist (2022).

91

Komisjon esitas aruande tegevuskava rakendamise kohta alles 2021. aasta juulis. Komisjon ei ole ka välja töötanud tegevuskava eesmärkidega seotud tulemusnäitajaid. Ilma selliste näitajateta ei ole võimalik jälgida edusamme ega hinnata rahaliste vahendite kestlikesse investeeringutesse suunamise tulemuslikkust (punktid 27–29).

6. soovitus: jälgida tegevuskava ja tulevaste strateegiate tulemusi ning anda neist aru

Soovitame komisjonil

1. luua ühised tulemusnäitajad, mis võimaldavad edenemist paremini jälgida;
2. anda aru tegevuskava ja kõigi uute kestliku rahanduse strateegiate rakendamise kohta.

Tähtaeg: 2023. aasta lõpp.

V auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Tony Murphy, võttis käesoleva aruande vastu Luxembourgis 20. juulil 2021.

Lisad

I lisa. Kõrgetasemelise eksperdirühma peamiste soovituste kajastamine tegevuskavas

Kestliku rahanduse kõrgetasemeline eksperdirühma peamised soovitused		Tegevuskava asjakohased osad
1	Luua ja säilitada ELi tasandil ühtne kestlikkuse taksonoomia	1. meede. Kestlike tegevuste ELi klassifitseerimissüsteemi loomine
2	Täpsustada investorite kohustusi, et paremini arvestada pikaajaliste eesmärkide ja kestlikkuse eelistustega	4. meede. Finantsnõustamisse kestlikkusaspekti lisamine 7. meede. Institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kohustuste selgitamine
3	Uuendada avalikustamise reegleid, et muuta kestlikkuse riskid täielikult läbipaistvaks, alustades kliimamuutustest	7. meede. Institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kohustuste selgitamine 9. meede. Kestlikkuse avalikustamise ja arvepidamiseeskirjade väljatöötamise tugevdamine
4	Kestliku rahanduse jaestrateegia põhielemendid: investeerimisnõustamine, ökomärgis ja sotsiaalselt vastutustundlike investeeringute miinimumnõuded	2. meede. Standardite ja märgiste loomine keskkonnasäästlike finantstoodete jaoks 4. meede. Finantsnõustamisse kestlikkusaspekti lisamine
5	Töötada välja ja rakendada Euroopa ametlikud kestlikkuse standardid ja märgised, alustades rohelistest võlakirjadest	2. meede. Standardite ja märgiste loomine keskkonnasäästlike finantstoodete jaoks
6	Luua „Euroopa kestlik taristu“	Tegevuskavas ei ole asjakohaseid meetmeid
7	Valitsemine ja juhtimine (ettevõtluskultuuri parem ühtlustamine pikaajaliste väljavaadetega)	10. meede. Äriühingute kestlikuma üldjuhtimise edendamine ja lühiperspektiivile keskendumise vähendamine kapitaliturgudel
8	Lisada kestlikkus Euroopa järelevalveasutuste volituste hulka ja pikendada riskide jälgimise ajalist ulatuvust	4. meede. Finantsnõustamisse kestlikkusaspekti lisamine 8. meede: Kestlikkuse kriteeriumi lisamine usaldatavusnõuetesse

II lisa. ELi tegevuskava meetmete elluviimine ja tulemused

III lisa. Tegevuskavaga seotud olulisimad hiljutised arengud

Tegevuskava	Olulisimad ja hiljutised arengud
1. meede. Kestlike tegevuste ELi klassifitseerimissüsteemi loomine	2020. aasta märtsis avaldas komisjon dokumendi „Taxonomy: Final report of the Technical Expert Group on Sustainable Finance“, mis hõlmab soovitusi ELi taksonoomia koostamise kohta. Aruande tehniline lisa sisaldab majandustegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide ettepanekut, mis võib oluliselt kaasa aidata kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele. Taksonoomia määrus, millega luuakse kestlike investeeringute soodustamise raamistik, võeti vastu 2020. aasta juunis. 2020. aasta novembris avaldas komisjon delegeeritud õigusakti eelnõu, millega juurutatakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise tehnilised sõelumiskriteeriumid. 2021. aasta aprillis avaldas komisjon delegeeritud õigusakti muudetud eelnõu, millega juurutatakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise tehnilised sõelumiskriteeriumid. Delegeeritud õigusakt võeti vastu 2021. aasta juunis ja seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.
2. meede. Standardite ja märgiste loomine keskkonnasäästlike finantstoodete jaoks	2019. aastal soovitas tehniline eksperdi rühm luua vabatahtliku ELi roheliste võlakirjade standardi. See eeldaks selliste tegevuste rahastamist, mis vastavad ELi taksonoomia tehnilistele sõelumiskriteeriumidele. Emitendid oleksid kohustatud aru andma näiteks roheliste võlakirjade kaudu rahastatavate tegevuste kohta. Komisjon käivitas avaliku konsultatsiooni ELi roheliste võlakirjade standardi üle alates 2020. aasta juunist kuni oktoobrini. Komisjon esitas 6. juulil 2021 seadusandliku ettepaneku Euroopa roheliste võlakirjade standardi kohta. 2020. aasta oktoobris pakkus komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus jaefinantstoodete kriteeriumide kavandi, mille abil on võimalik neid kestlikeks klassifitseerida. Pärast väljatöötamist võetakse kriteeriumid vastu komisjoni otsusega arvatavasti 2021. aasta lõpus / 2022. aasta alguses. Käimas on töö ELi ökomärgise kriteeriumide väljatöötamiseks jaefinantstoodete jaoks.
3. meede. Kestlikesse projektidesse investeerimise edendamine	InvestEU määruse vastuvõtmine märtsis 2021 ja ELi eelarve kliimaga seotud osa suurendamine 30% -ni.
4. meede. Investeerimisnõustamisse kestlikkusaspekti lisamine	Uuendatud ESMA suunised nõuavad ainult, et kestlikkuse kaasamine investeerimisnõustamisse oleks „hea tava“. Delegeeritud määrused jaekliendi kestlikkuse eelistuste arvestamise kohta finantsnõustamises kiitis komisjon heaks 21. aprillil 2021. Need puudutavad investeeringuid ja kindlustusnõustamist.
5. meede. Kestlikkuse võrdlusaluste väljatöötamine	2019. aasta novembrikliimaalaste võrdlusaluste määruse muudatusega luuakse kahte tüüpi ELi kliimaalaseid võrdlusaluseid: ELi kliimaülemineku võrdlusalused ja Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusalused. Määrus kohustab komisjoni ka hindama keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimiskaalutluste laiema võrdlusaluse teostatavust. Pärast 17. juulil 2020. aasta ELi kliimaalaste võrdlusaluste ja keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimiskaalutluste võrdlusaluste avalikustamist käsitlevat tehnilise eksperdirühma lõpparuannet võttis komisjon vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse keskkonna-, sotsiaalsete ja üldjuhtimisteguritega seotud avalikustamine.
6. meede. Kestlikkuse parem integreerimine krediidireitingutesse ja turu-uuringutesse	2019. aastal avaldas ESMA tehnilised nõuanded krediidireitinguturu kestlikkuse kaalutluste kohta ja suunised reitinguagentuuride suhtes kohaldatavate avalikustamisnõuete kohta. 2020. aastal määras komisjon kestlikkuse reitingute ja uuringute läbiviimiseks mõttekoja. Nagu selgub avaliku arutelu dokumendis kestliku rahanduse uuendatud strateegia kohta, kavatseb komisjon 2021. aasta lõpuks esitada aruande vajaduse kohta täiustada õigusraamistikku seoses keskkonna- sotsiaal- ja üldjuhtimiskaalutluste avalikustamisega reitinguagentuuride poolt.
7. meede. Institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kohustuste selgitamine	24. juulil 2018 palus komisjon Euroopa järelevalveasutustel anda tehnilist nõu delegeeritud õigusaktide võimalike muudatuste kohta seoses jätkusuutlikkustegurite, -riskide ja -eelistustega arvestamise lõimimisega kindlustusandjate ja kindlustustoodete turustajate suhtes kohaldatavatesse tootejärelevalve- ja juhtimisnõuetesse ning kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul kohaldatavatesse äritegevuse eeskirjadesse ja investeerimisnõustamisse. Euroopa järelevalveasutused avaldasid komisjonile oma lõpparuande tehniliste nõuannete kohta 30. aprillil 2019. Komisjon võttis 21. aprillil 2021 vastu jätkusuutlikkusriskide integreerimist käsitlevad delegeeritud määrused.
8. meede. Kestlikkuse kriteeriumi lisamine usaldatavusnõuetesse	Pärast kapitalinõuete määruse 2019. aasta muudatust on Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) kohustatud 2025. aasta juuniks hindama sotsiaalsetele ja/või keskkonnariskidele (füüsilised ja üleminekuriskid) avatud varade või tegevuste riskivalmidust. Kaasseadusandjad volitasid EBAd hindama 2021. aasta juuniks keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide võimalikku kaasamist pangandusjärelevalve tehtavasse läbivaatamisse ja hindamisse. Kindlustussektori osas sai komisjon EIOPA-lt tehnilist nõu kestlikkuse riskide integreerimise kohta kindlustusseltside usaldatavusnõuete raamistikku, mille alusel võeti 2021. aasta aprillis vastu delegeeritud õigusaktid või 2. tasandi meetmed. 2019. aasta septembris esitas EIOPA ka põhjalikuma arvamuse Solventsus II kestlikkuse kohta. Komisjon vaatab 1. tasandi meetmed läbi ja kavatseb need lõpule viia 2021. aastal ning võtab selleks arvesse EIOPA 2019. aasta arvamust. Pangandus-, kindlustus-, varahaldus- ja pensionisektori kestlikkuse riskid olid komisjoni 2020. aastal uuendatud kestliku finantsstrateegia avalike konsultatsioonide teema.
9. meede. Ettevõtete kestlikkuse alase teabe avalikustamise parandamine	2018. aastal lõi Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG) pärast komisjoni üleskutset Euroopa ettevõtete aruandluslabori. 2019. aastal avaldas komisjon suunised kliimaga seotud teabe avalikustamise kohta, tuginedes kestliku rahanduse tehnilise eksperdirühma panusele. Toimivuskontrolli järeldused näitavad, et muu kui finantsaruandluse direktiiv ei vasta piisavalt eri sidusrühmade, peamiselt investorite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide nõudlusele teabe järele. Investorid peavad paremini mõistma kestlikkusega seotud riske. Mõned neist otsivad finantstooteid, millega püütakse aktiivselt lahendada keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme, ning vajavad seetõttu ka teavet mõju kohta. Kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad võtma ettevõtjad vastutusele nende tekitatud mõju eest ja seega peab neil olema juurdepääs sellele teabele. 2020. aastal andis Euroopa ettevõtete aruandluslabor välja oma esimese aruande selle kohta, kuidas parandada kliimaga seotud aruandlust. Komisjon on volitanud Euroopa ettevõtete aruandluslaborit tegema ettevalmistusi võimalike ELi muu kui finantsaruandluse standardite loomiseks. 2021. aasta aprillis avaldas komisjon ettepaneku äriühingute kestlikkusearuandluse direktiivi kohta, millega muudetakse finantsaruandluse direktiivi, mida toetab ettevõtete avaliku aruandluse ELi raamistiku toimivuskontroll. Tegevuskavas kavandatud komisjoni aruannet IFRS 9 mõju kohta pikaajalistele investeeringutele ei ole koostatud. Komisjon on seisukohal, et selline analüüs ei ole kindlustusandjate finantsvarade arvestusliku käsitluse eeskirjade tõttu praegu asjakohane. 2019. aastal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris. Kaasõigusloojad paluvad Euroopa järelevalveasutustel töötada 2020. aasta detsembriks välja kestlikkusega seotud teabe ja näitajate standardite eelnõu. 2021. aasta veebruaris avaldasid Euroopa järelevalveasutused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu finantsteenuste sektoris jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse kohase sisu ja metoodika kohta, mida tuleks pärast komisjoni heakskiitu kohaldada alates 2021. aasta märtsist. 2021. aasta detsembriks peavad Euroopa järelevalveasutused koostama ka sotsiaalküsimuste, inimõiguste ning korruptsioonivastase ja altkäemaksuvastase võitluse kahjulike mõjudega seotud teabe avalikustamise standardite eelnõud. Alles seejärel võtab komisjon need eeskirjad vastu delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides. 6. juulil 2021 võttis komisjon vastu delegeeritud õigusakti, millega täiendatakse taksonoomiamääruse artiklit 8, milles täpsustatakse finants- ja mittefinantsettevõtjate poolt avalikustatava teabe sisu, metoodikat ja esitusviisi.
10. meede. Äriühingute kestlikuma üldjuhtimise edendamine ja lühiperspektiivile keskendumise vähendamine kapitaliturgudel	2019. aastal avaldasid kolm Euroopa järelevalveasutust komisjoni taotluse põhjal oma aruanded lühiperspektiivile keskendumise probleemi kohta äriühingute otsustusprotsessis. ESMA teeb ettepaneku tugevdada reegleid põhjendamatu lühiperspektiivile keskendumise kõrvaldamiseks väärtpaberiturgudel; EBA kutsub panku üles kaaluma oma strateegiates ja äritegevuses pikaajalist perspektiivi; EIOPA teatab finantsturgude potentsiaalsest põhjendamatust lühiajalisest survest äriühingutele. 2020. aastal avaldas komisjon uuringu hoolsuskohustuse nõuete kohta tarneahelas, mis annab teada uute kohustuslike nõuete kehtestamise vajadusest, ning uuringu direktorite kohustuste ja äriühingute kestliku üldjuhtimise kohta, milles järeldatakse, et mingil määral on ettevõtete lühiperspektiivile keskendumise algpõhjuseks õigusraamistikud ja turupraktikad. Komisjon teatas 2020. aastal, et keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimistegurite äristrateegiatesse lisamiseks esitab komisjon 2021. aastal uue äriühingute kestliku üldjuhtimise algatuse.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

IV lisa. ELi taksonoomia ajakava

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

V lisa. Riiklikud energia- ja kliimakavad: liikmesriikide investeeringuvajaduste hinnangud ja tutvustused

Liikmesriigid	Vajalike investeeringute kirjeldus	Summa
Austria	Hinnanguline koguinvesteeringute maht energialiidu iga dimensiooni kohta kuni 2030. aastani. Riiklikul energia- ja kliimakaval puudub üldine hinnang vajalike investeeringute rahastamisallikate kohta.	166–173 miljardit eurot
Belgia	Investeerimisvajadused esitatakse kuues valdkonnas (digiüleminek, küberturvalisus, haridus, tervishoid, energeetika, liikuvus); puuduvad seosed vajaduse hinnangute ja lõplikus riiklikus energia- ja kliimakavas sätestatud meetmete vahel.	144–155 miljardit eurot
Bulgaaria	Koguinvesteeringute vajadused ajavahemikus 2021–2030; teabe puudumine kululiikide ja hindamise metoodika kohta; kulude jaotus mõõtmete järgi ning mudeli ja eelduste aluseks oleva loogika järgi; investeerimisvajaduste osakaal, mille iga allikas kataks.	42,7 miljardit eurot
Horvaatia	Koguinvesteeringute hinnang perioodil 2021–2030; investeerimiskulude ja -allikate osaline analüüs	19 miljardit eurot (141 miljardit kunat)
Küpros	Hinnanguline vajalike investeeringute kogumaksumus (sealhulgas ELi vahendid, riiklik rahastus ja erasektori rahastus)	1,4 miljardit eurot
	Hinnanguline vajalik rahastus (sealhulgas ELi vahendid ja riiklik rahastus)	0,7 miljardit eurot
Tšehhi	Hinnanguline koguinvesteering; puudub üldine ülevaade investeerimisvajadustest ja rahastamisest; puudub teave tururiskide kohta.	0,038–0,19 miljardit eurot (1–5 miljardit Tšehhi krooni)
Taani	Kogunenud avaliku ja erasektori investeeringute vood, mis on algatatud energiakokkuleppega (kodumajapidamised, tööstus, elekter, gaas ja kaugküte)	13–24 miljardit eurot (100–180 miljardit Taani krooni)
Eesti	2021.–2030. aasta avaliku sektori vajalikud kulutused energiasektori meetmete rakendamiseks	226 miljonit eurot aastas
Soome	Kavas esitatakse hinnangulised arvud järgmiste valdkondade investeerimisvajaduste kohta: raudteetaristu, biokütuste tootmine, taastuvenergia, ligikaudne hinnang elektrivõrgu nõudlusele. Kava ei sisalda kõiki hinnangulisi investeeringuid, mis on vajalikud perioodiks 2020–2030. Kava ei sisalda täielikku teavet eesmärgi saavutamiseks vajalike investeeringute allikate kohta.	11 miljardit eurot
Prantsusmaa	Kogukulud (hooned, transport, energia ja elektrivõrgud)	2019–2023: 46 miljardit eurot aastas 2024–2028: 64 miljardit eurot aastas 2029–2033: 85 miljardit eurot aastas
Saksamaa	Kliimameetmete programmi jaoks vajalikud täiendavad investeeringud, mis tulenevad kavandatavatest eeskirjadest ja meetmetest ümberkujundamise valdkonnas ajavahemikul 2021–2030 (lõpptarbimise sektorites on see näitaja samal perioodil 184 miljardit eurot); kava ei sisalda hinnangut energiaga mitteseotud investeeringute vajaduse kohta näiteks põllumajandus- ja tööstussektoris.	95,2 miljardit eurot
Kreeka	Investeeringute prognoos riikliku energia- ja kliimakava põhivaldkondades ajavahemikuks 2020–2030; kavas puudub investeeringuvajaduste ja saadaolevate rahastamisallikate vahe analüüs.	43,8 miljardit eurot
Ungari	Analüüsitud ajavahemikul 2016–2040 oli kaalutud keskmise tähtaja stsenaariumi kohaselt täiendav, täielikult diskonteeritud süsteemikulu	57 miljardit eurot / 20 401 miljardit Ungari forinti (aasta keskmine väärtus 1,64 miljardit eurot / 582,9 miljardit Ungari forinti).
Iirimaa	Riiklikus arengukavas 2018–2027 sätestatakse kliimameetmete jaoks kümneks aastaks investeerimisprioriteedid; lõplikus riiklikus energia- ja kliimakavas ei hinnata üldist investeerimisvajadust kaalutud keskmise tähtaja stsenaariumis määratletud eesmärkide ja püüdluste saavutamiseks, kuigi selles rõhutatakse erainvesteeringute mobiliseerimise vajadust.	21,8 miljardit eurot
Itaalia	Aastatel 2017–2030 on riikliku energiasüsteemi jaoks vajalik kumulatiivne täiendav investeering	180 miljardit eurot
Läti	Vajalikud investeeringud 2030. aastaks seatud energiaeesmärkide saavutamiseks	8,2 miljardit eurot
Leedu	Rahastamisvajadus aastateks 2021–2030 kavandatud poliitikate ja meetmete jaoks (energiatõhusus, transport, põllumajandus ja metsandus, tööstus, jäätmekäitlus, kasvuhoonegaaside vähendamise meetmed, kliimamuutustega kohanemine)	Vajalike vahendite kogusumma: 14 miljardit eurot Vajalik riiklik rahastamine: 9,8 miljardit eurot
Luksemburg	Investeeringud energiatõhususse ja taastuvenergiasse (eri stsenaariumid) on esitatud aastani 2040; kavas jäetakse välja muud kasvuhoonegaaside vähendamise meetmed, näiteks investeeringud ühistransporti; rahastamisallikad, mis pole pidevalt seotud poliitiliste eesmärkidega; era- ja avaliku sektori rahastamisallikaid ei eristata. Seetõttu ei ole võimalik kvantifitseerida riikliku energia- ja kliimakava meetmete otsest mõju riigi rahandusele.	7,95 miljardit eurot
Malta	Aastatel 2018–2030 valitsuse kanda olev diskonteerimata kogukulu (investeerimiskulud sektorite kaupa, investeeringud tehnoloogia järgi jaotatuna, aastased investeeringud kodumajapidamistesse); lõplik kava sisaldab rahastamisallikate jaotust, kuid see ei ole piisavalt üksikasjalik. Riigieelarve on suure enamiku rahastamise kaudne allikas, vajaduse korral on võimalus kasutada ELi rahastamit, ilma et oleks vaja lisateavet selle kohta, kui suur osa investeerimisvajadustest võiks katta ELi tasandi rahastamisprogrammidega.	1,66 miljardit eurot
Netherlands	Kumulatiivsed investeeringud 2019–2030 (klaster: hoonestatud keskkond, uued ehitised, olemasolevad mitteeluhooned, olemasolevad eluhooned, liikuvus, taastuvkütused, elektrisõidukite edendamine, kaubavedu, põllumajandus ja maakasutus, tööstus, elektritootmine jne).	56–75 miljardit eurot
Poola	Investeerimisvajadused aastateks 2021–2030.	umbes 195 miljardit eurot
Portugal	Hinnangulised üldised ja täiendavad investeeringud energiasektori neutraalsuse tagamiseks aastatel 2016–2030 (elekter, transport, ehitustööstus ja muu); plaan ei sisalda üksikasju nende hinnangute saamiseks kasutatud metoodika kohta; piirkondlike eelarvete allikate kohta teavet ei esitata.	Täiendav: 10,8–14,7 miljardit eurot Kokku: 407–431 miljardit eurot
Rumeenia	Koguinvesteeringu väärtus aastateks 2021–2030 (energianõudlus, elektrivõrgud, elektrijaamad, aurukatlad); kava sisaldab osalist hinnangut investeerimisvajadustele ja -kulutustele, rahastamisallikaid ja muud asjakohast teavet.	Umbes 150 miljardit eurot
Slovakkia	Kõik investeerimiskulud taastuvate energiaallikate eesmärkide saavutamiseks; tuvastatud investeerimisvajadusi ei sobitata võimalike rahastamisallikatega terviklikult.	4,3 miljardit eurot
	Üldkasutatavate hoonete renoveerimine: avaliku sektori meetmete hinnanguline rahastamise kogusumma aastatel 2021–2030.	1,24 miljardit eurot
	Elektritootmise CO2 heite vähendamisega seotud investeerimiskulud.	0,18 miljardit eurot aastas
	Soojuse tootmise CO2 heite vähendamisega seotud investeerimiskulud.	0,25 miljardit eurot aastas
Sloveenia	Ülevaade kõigist investeeringuvajadustest aastateks 2021–2030. Plaan ei anna igakülgset ülevaadet iga investeerimisvaldkonna kvantifitseeritud rahastamisallikatest. Samamoodi ei analüüsita eri rahastamisallikate vastastikust täiendavust. Kavas ei sisaldu investeerimisallikate hinnangut piirkondlikul tasandil.	22 miljardit eurot
Hispaania	Kõik investeeringud, mida on vaja integreeritud riikliku energia- ja kliimakava 2021–2030 eesmärkide saavutamiseks (säästmine ja tõhusus, taastuvenergia, võrgud ja elektrifitseerimine, muud meetmed).	241 miljardit eurot
Rootsi	Välja arvatud elektrienergia tootmisvõimsus ja jaotustaristu, ei sisalda riiklik energia- ja kliimakava hinnangut Rootsi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute ega rahastamisallikate kohta.	14,5 miljardit eurot (150 miljardit Rootsi krooni)

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

VI lisa. Euroopa Komisjoni uus strateegia kestlikule majandusele ülemineku rahastamiseks

2021. aasta juulis avaldas komisjon „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“, mida nimetatakse hiljem „2021. aasta kestliku rahanduse strateegiaks“. Selles dokumendis tunnistab komisjon, et 2018. aasta tegevuskava rakendamine nõuab rohkem tööd, ja kinnitab oma pühendumust selle lõpuleviimisele. Komisjon leiab, et uut strateegilist dokumenti, millega edendatakse kestlikku rahandust, on vaja uue ülemaailmse konteksti ja muutuva arusaama tõttu sellest, mida on praegu vaja kestlikkuse alaste eesmärkide saavutamiseks.

2021. aasta kestliku rahanduse strateegias on kindlaks määratud neli peamist valdkonda, kus on vaja võtta lisameetmeid:

Nende nelja prioriteedi raames kavandab komisjon järgmisi üksikasjalikumaid meetmeid kestliku rahanduse raamistiku konsolideerimiseks ja lõplikuks vormistamiseks:

1)  Ettevõtjate abistamine nende üleminekualaste jõupingutuste rahastamisel (1. meede)

1. Kestlikkusele üleminekuks tehtavate jõupingutuste tunnustamine
2. ELi taksonoomiasse täiendavate kestlike tegevuste lisamine, mida vastuvõetud delegeeritud õigusakt veel ei hõlma
3. Kestliku rahanduse standardite ja märgiste raamistiku laiendamine

2)  Üksikisikute ja väiksemate ettevõtete juurdepääsu parandamine kestlikule rahastamisele (2. meede)

1. Üksikinvestorite ja VKEde mõjuvõimu suurendamine juurdepääsul kestlikele rahastamisvõimalustele
2. Nende võimaluste kasutamine, mida digitehnoloogia pakub kestlikuks rahastamiseks
3. Parema kindlustuskaitset pakkumine kliima- ja keskkonnariskide vastu
4. Usaldusväärsete sotsiaalsete investeeringute toetamine
5. Suurem riskijagamine avaliku ja erasektori investorite vahel, rohelise eelarvestamise vahendite kasutamine liikmesriikides ning kliima ja bioloogilise mitmekesisuse parem integreerimine ELi eelarvesse

3)  Finantssektori panustamine rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse (3. meede, 4. meede ja 5. meede)

1. kestlikkusriskidele majandusliku ja rahalise vastupanuvõime suurendamine (finantsaruandlus ja raamatupidamine, krediidireitingud, kestlikkusriskide juhtimine pankade ja kindlustusandjate poolt, finantsstabiilsus)
2. Finantssektori panuse kiirendamine üleminekualastesse jõupingutustesse (nt finantsasutuste avalikustatav teave, investorite usalduskohustused, keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud teadusuuringute ja reitingute võrreldavus, ii) rohepesuriskide jälgimine, kapitalivajaduste ja -voogude mõõtmine)

4)  Rahvusvahelise konsensuse edendamine kestliku rahanduse küsimuses (6. meede)

1. Osalemine rahvusvahelistel foorumitel
2. Kestliku rahanduse rahvusvahelise platvormi (IPSF) kasutamine
3. Toetus väikese ja keskmise sissetulekuga riikidele

2021. aasta kestliku rahanduse strateegia järgmiste meetmete asjakohane rakendamine võib tulevikus käsitleda mõningaid käesolevas eriaruandes esitatud tähelepanekuid ja soovitusi:

Käesolevas eriaruandes esitatud tähelepanekute ja soovituste teemad	Komisjoni tegevus ja meetmed 2021. aasta kestliku rahanduse strateegias
Tegevuskava meetmtete lõpuleviimine	1 c: Komisjon lisab tehnilised sõelumiskriteeriumid selliste kestlike tegevuste jaoks, mida ei ole veel esimeses ELi taksonoomiat käsitlevas kliimaalases delegeeritud õigusaktis käsitletud.
	1 d: Komisjon võtab vastu veel ühe taksonoomiat käsitleva delegeeritud õigusakti, mis hõlmab ülejäänud nelja keskkonnaeesmärki.
	3 a: Komisjon töötab välja finantsaruandluse standardid, mis kajastavad piisavalt kestlikkusriskide standardeid ja soodustavad looduskapitali arvestamist.
	3 b: Komisjon võtab meetmeid, et tagada asjakohaste keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimisriskide süstemaatiline arvessevõtmine krediidireitingutes ja reitinguväljavaadetes läbipaistval viisil.
	3 c: Komisjon esitab ettepanekud kapitalinõuete määruse/kapitalinõuete direktiivi muutmiseks, et tagada keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimisega seotud tegurite järjepidev kaasamine pankade riskijuhtimissüsteemidesse.
	3 d: Komisjon esitab Solventsus II direktiivi (2021) eelseisva läbivaatamise käigus muudatusettepanekud, et järjepidevalt integreerida kestlikkusriskid kindlustusandjate usaldatavusnõuete raamistikku.
	4 c: Komisjon võtab meetmeid, et parandada keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud turu-uuringute ja reitingute kättesaadavust, terviklikkust ja läbipaistvust.
Vastavus- ja auditeerimiskorra selgitamine	5 a: Komisjon võimaldab järelevalveasutustel tegeleda nn rohepesuga – jälgida sellest tulenevaid riske ning hinnata ja läbi vaadata olemasolevad järelevalve- ja jõustamisvahendid, mis on pädevatele asutustele kättesaadavad, et tagada Euroopa järelevalveasutuste toetusel järelevalvevolituste, -suutlikkuse ja -kohustuste otstarbekohasus.
Luua kestlike projektide register	2 a: Komisjoni eesmärk on anda jaeinvestoritele ja VKEdele juurdepääs kestlikele rahastamisvõimalustele. Programm „InvestEU“ pakub riskide vähendamise mehhanisme, samal ajal kui ühtse turu programmi VKEde sammas pakub VKEdele nõustamisteenuseid Euroopa ettevõtlusvõrgustiku ja klastrite ühisalgatuse kaudu.
	2 e: Komisjon töötab rohelise eelarvestamise ja riskijagamismehhanismide kallal – InvestEU programm pakub EIP grupile, riiklikele tugipankadele ja muudele finantseerimisasutustele riskivõtmisvõimet ja toetust seonduvatele nõustamisalgatustele.
Kohaldada põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ning ELi taksonoomia põhimõtteid järjepidevalt kõigi ELi kulutuste suhtes	2 e: Komisjon töötab rohelise eelarvestamise ja riskijagamismehhanismide kallal. Komisjon on võtnud endale kohustuse töötada välja ajakohastatud ja tugevdatud seiremetoodikad nii kliima kui ka bioloogilise mitmekesisuse kohta. Need seiremeetodid on keskse tähtsusega, et jälgida, kas mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 kliimale ja bioloogilisele mitmekesisusele tehtavad kulutused on kooskõlas ELi eesmärkidega.
Jälgida kestliku rahanduse tegevuskava ja tulevaste strateegiate tulemusi ning anda neist aru	5 b: Komisjon töötab välja tugeva järelevalveraamistiku, et mõõta ELi finantssüsteemi edusamme.
	5 c: Komisjon parandab ametiasutustevahelist koostööd, et töötada välja ühine lähenemisviis nõuetekohase ülemineku jälgimiseks ja jälgida ELi finantssüsteemi kooskõla rohelise kokkuleppe eesmärkidega.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Akronüümid ja lühendid

EFRAG: Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm

EFSI: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

EIP: Euroopa Investeerimispank

EKP: Euroopa Keskpank

EL: Euroopa Liit

ELi HKS: ELi heitkogustega kauplemise süsteem

ESMA: Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

IFRS: rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid

JRC: Teadusuuringute Ühiskeskus

Mõisted

ELi taksonoomia: ELi klassifitseerimissüsteem, mille abil määratakse kindlaks, mil määral on majandustegevus keskkonnasäästlik.

Euroopa roheline kokkulepe: 2019. aastal vastu võetud ELi arengustrateegia, mille eesmärk on muuta EL aastaks 2050 kliimaneutraalseks.

InvestEU: investeeringutoetuse mehhanism, mille eesmärk on kaasata erasektori investeeringuid ELi jaoks strateegilise tähtsusega projektidesse. See asendab 2021. aastal EFSI.

Kasvuhoonegaasid: gaasid, näiteks süsinikdioksiid või metaan, mis neelavad ja paiskavad õhku kiirgust ning moodustavad soojust mitte läbi laskva kihi Maa atmosfääris, mille tõttu Maa pind soojeneb ja tekib nn kasvuhooneefekt.

Keskkonna-, sotsiaalsed ja üldjuhtimistegurid: standardite kogum, mida investorid ja muud sidusrühmad kasutavad ettevõtte muude kui finantstulemuste hindamiseks.

Kestlik areng: arengu käsitlusviis, milles võetakse arvesse pikaajalisi vajadusi, nagu tulemuste püsivus, keskkonna ja loodusvarade säilitamine ning sotsiaalne ja majanduslik võrdsus.

Kestlik investeering: investeering majandustegevusse, mis aitab kaasa keskkonna- või sotsiaaleesmärkide saavutamisele, tingimusel et selline investeering ei kahjusta märkimisväärselt ühtegi neist eesmärkidest ja investeerimisobjekt järgib häid juhtimistavasid.

Kestlik rahandus: keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimiskaalutluste arvestamine finantssektori äri- ja investeerimisotsuste tegemisel.

Kestlikkuse alane aruandlus: ettevõtte või organisatsiooni aruandlus oma tegevuse majanduslikest, keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest ning kestlikkusega seotud riskidest.

Kestlikkusriskid: keskkonnaalane, sotsiaalne või üldjuhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral võib avaldada tegelikku või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele.

Kliimameetmed: kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemise meetmed.

Kliimameetmete jälgimine: kliimameetmetega seotud kulutuste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimine.

Kliimamuutused: Maa kliimasüsteemi muutused, mis põhjustavad uusi pikaajalisi ilmastikumustreid.

Kliimamuutuste leevendamine: kasvuhoonegaaside heite vähendamine või piiramine nende kliimamõju tõttu.

Kliimamuutustega kohanemine: riikide ja kogukondade haavatavuse vähendamine kliimamuutuste suhtes, suurendades nende vastupanuvõimet selle mõjule.

Kliimaneutraalsus: olukord, kus inimtegevuse netomõju kliimale puudub.

Kliimarisk: nii kliimamuutuste kui ka vähese heitega ühiskonnale ülemineku võimalikud negatiivsed tagajärjed.

Lühiperspektiivile keskendumine: äriühingu juhtide ja finantsturgude keskendumine lühiperspektiivile, seades aktsionäride lähiajalised huvid esikohale ettevõtte pikaajalise kasvu asemel.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“: põhimõte, et majandustegevus ei tohi oluliselt ohustada keskkonnaalaseid ega sotsiaalseid eesmärke.

Rohepesu: põhjendamata väide, et toode toetab keskkonda ja vastab keskkonnastandarditele.

Komisjoni ja EIP vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=59378

Järelmärkused

¹ Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Pariisi kokkulepe, 2015.

² Euroopa Komisjon, EU approach to sustainable development.

³ Euroopa Keskpank, Financial Stability Review, mai 2019; finantsstabiilsuse nõukogu aruanne The implications of climate change for financial stability.

⁴ Euroopa Keskpank, Shining a light on climate risks: the ECB’s economy-wide climate stress test, 2021.

⁵ Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu olukord: küsimused ja vastused 2030. aasta kliimakava kohta, 2020.

⁶ Euroopa Komisjon, Kestliku Euroopa investeerimiskava Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava, 2020, joonealune märkus, lk 1.

⁷ McKinsey & Company, How the European Union could achieve net-zero emissions at net-zero cost, 2020.

⁸ Euroopa Komisjon, komisjoni eksperdirühmade ja teiste sarnaste üksuste register.

⁹ Euroopa Komisjon, High-Level Expert Group on sustainable finance (HLEG).

¹⁰ Final Report by the High-Level Expert Group on Sustainable Finance, 2018.

¹¹ Euroopa Investeerimispank ja Bruegel, Investment and growth in the time of climate change, 2012.

¹² Final Report by the High-Level Expert Group on Sustainable Finance, 2018, punkt 11; punktid 88–89.

¹³ Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Sustainable and Resilient Finance: Making sense of the environmental pillar in ESG investing, 2020.

¹⁴ Final Report by the High-Level Expert Group on Sustainable Finance, 2018, lk 11.

¹⁵ Euroopa Komisjon, Impact assessment accompanying the proposal for a directive on corporate sustainability reporting, 2021.

¹⁶ Rahvusvaheline Valuutafond, Global Financial Stability Report, oktoober 2019, 6. peatükk – „Sustainable finance“, 2019.

¹⁷ Final Report by the High-Level Expert Group on Sustainable Finance, 2018, lk 9.

¹⁸ Idem, lk 35.

¹⁹ Euroopa Komisjon, Tegevuskava:jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine, 2018.

²⁰ Euroopa Komisjon, Communication on the Strategy for Financing the Transition to a Sustainable Economy, 2021.

²¹ 1., 2., 4., 5., 6., 7. ja 9. meede.

²² Euroopa Kontrollikoda, ELi heitkogustega kauplemise süsteem: lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist oleks tulnud paremini suunata, 2020.

²³ Komisjon, Kliimamuutused – ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ajakohastamine, 2020.

²⁴ Direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ.

²⁵ CERRE, The COVID-19 crisis: a crash test for EU Energy and Climate Policies, 2020.

²⁶ ERCST(2021) – The Review of the Market Stability Reserve (MSR), 2021.

²⁷ International Carbon Action Partnership, EU Emissions Trading System (EU ETS), 2021.

²⁸ Määrus (EL) 2018/842, jõupingutuste jagamise määrus, 2018.

²⁹ Euroopa Keskkonnaamet, „Trends and Projections in Europe 2020“, 2020.

³⁰ Taxfoundation.org, Carbon Taxes in Europe, 2020.

³¹ Euroopa Keskpank, The implications of fiscal measures to address climate change, 2020.

³² Euroopa roheline kokkulepe COM(2019) 640 final, jaotis 2.1.1.

³³ Euroopa Komisjon, komisjoni 2021. aasta tööprogramm.

³⁴ Euractiv, EU countries have ‘no concrete plans’ to phase out fossil fuel subsidies: report, 2019.

³⁵ COM(2020) 950 final, 2. lisa; lisa: Energialiidu olukorda käsitlev 2020. aasta aruanne, mis on ette nähtud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määrusega (EL) 2018/1999.

³⁶ Austria, Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Taani, Kreeka, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Leedu, Läti, Portugal ja Hispaania.

³⁷ Euroopa Parlament, Kestlik rahandus – ELi taksonoomia.

³⁸ Kestliku rahanduse rahvusvaheline platvorm, aastaaruanne, oktoober 2020.

³⁹ Kestliku rahanduse tehniline eksperdirühm, Taxonomy:kestliku rahanduse tehnilise eksperdirühma lõpparuanne, 2020, lk 26–50.

⁴⁰ Euroopa Keskpank, ECB to accept sustainability-linked bonds as collateral, 2020.

⁴¹ Fitch Ratings, ECB's Green Bonds Buying to Boost Eligible Issuers' Liquidity, 2020.

⁴² Euroopa Komisjon, Platform on sustainable finance.

⁴³ Euroopa Komisjon, Platform on sustainable finance, Technical work: Subgroups.

⁴⁴ Euroopa Komisjon, Tagasiside teemale„Kestlik rahandus – ELi roheliste investeeringute klassifitseerimise süsteem“.

⁴⁵ Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, 2021.

⁴⁶ Kestliku rahanduse tehniline eksperdirühm, Taxonomy Report: Technical Annex, 2020.

⁴⁷ JRC, Technical assessment of nuclear energy with respect to the „do no significant harm’ criteria of Regulation (EU) 2020/852 („Taxonomy Regulation’), 2021.

⁴⁸ 123 teadlase kiri, How will the European Union’s Green Deal protect our future it its definitions of Greenness are not aligned with its own ambition of net zero greenhouse gases by 2050?

⁴⁹ Kestliku rahanduse tehniline eksperdirühm, Taxonomy: Final report of the Technical Expert Group on Sustainable Finance, 2020, punkt 53.

⁵⁰ Euroopa Komisjon, ELi roheliste investeeringute klassifitseerimise süsteem, 2020, I lisa, punkt 112.

⁵¹ Euroopa Komisjon, Sustainable finance package, 2021.

⁵² Taksonoomia määrus, Määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, põhjendus 59.

⁵³ Euroopa Komisjon, Delegated Act setting up the EU Taxonomy criteria for climate change, 2021.

⁵⁴ Commission, EU Taxonomy Compass.

⁵⁵ IRENA, Mobilising Institutional Capital for Renewable Energy, 2020.

⁵⁶ Fjärde AP-Fonden, Annual report 2020, 2021.

⁵⁷ Euroopa Parlament, Kestlik rahandus – ELi taksonoomia.

⁵⁸ Kestliku rahanduse tehniline eksperdirühm, Report on EU Green Bond Standard, 2019.

⁵⁹ Euroopa Komisjon, Proposal for a standard for European green bonds, 2021.

⁶⁰ Euroopa Komisjon, Presentation of the NextGenerationEU – Funding strategy to finance the Recovery Plan for Europe, 2021.

⁶¹ Luksemburgi börs, A pioneer in green finance, 2021.

⁶² Võlakirja emitent on klassifitseerinud selle roheliseks.

⁶³ Climate Bonds Initiative, Sustainable Debt Global State of the Market 2020, 2021.

⁶⁴ Euroopa Komisjon, Retail financial products; Euroopa Komisjon ja Climate & Company ja partnerid, Testing draft EU ecolabel criteria on UCITS equity funds, 2020.

⁶⁵ Euroopa Komisjon, Summary Report of the Stakeholder Consultation on the Renewed Sustainable Finance Strategy, 2020.

⁶⁶ Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Guidelines on certain aspects of the MiFID II suitability requirements, 2018.

⁶⁷ Euroopa Komisjon, Jätkusuutlik rahastamine — kindlustusandjate ja -maaklerite kohustus nõustada kliente sotsiaalsetes ja keskkonnaaspektides.

⁶⁸ Kestliku rahanduse tehniline eksperdirühm, Interim Report on Benchmarks, 2019, p. 11.

⁶⁹ Kestliku rahanduse tehniline eksperdirühm, TEG Final Report on Climate Benchmarks and Benchmarks’ ESG Disclosures, 2019.

⁷⁰ Määrus (EL) 2019/2089, mis käsitleb ELi kliimaülemineku võrdlusaluseid, Pariisi kokkulepet järgivaid ELi võrdlusaluseid ning võrdlusaluste kestlikkuse aspekti avalikustamisnõudeid.

⁷¹ Euroopa Komisjon, Impact assessment accompanying the proposal for a directive on corporate sustainability reporting, 2021.

⁷² Ministère de la transition écologique, Le reporting extra-financier des investisseurs, 2019.

⁷³ Kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühm, 2020 Status Report, 2020.

⁷⁴ Kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühm, Final Report, Recommendations of the Task Force on Climate-related Financial Disclosures, 2017.

⁷⁵ Euroopa Liidu Teataja C 209/1, 20.6.2019. Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta: kliimaga seotud teabe avaldamist käsitlev lisa.

⁷⁶ Määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris

⁷⁷ Euroopa järelevalveasutused, Final Report on draft Regulatory Technical Standards, 2021.

⁷⁸ Direktiiv 2014/95/EL, milles käsitletakse muu kui finantsteabe avalikustamist teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt

⁷⁹ Euroopa Kontrollikoda, Jätkusuutlikkuse aruandlus – ülevaade ELi institutsioonidest ja asutustest, 2019.

⁸⁰ Task Force on Climate-related Financial Disclosures.

⁸¹ Euroopa Komisjon, Questions and answers: Corporate Sustainability Reporting Directive proposal, 21. aprill 2021.

⁸² Final Report by the High-Level Expert Group on Sustainable Finance, 2018, lk 57.

⁸³ https://www.ifrs.org/issued-standards/list-of-standards/ifrs-9-financial-instruments/

⁸⁴ Euroopa Komisjon, Fitness Check on the EU framework for public reporting by companies, aprill 2021.

⁸⁵ Euroopa Investeerimispanga grupp, Climate Action and Environmental Sustainability.

⁸⁶ Euroopa Investeerimispanga grupp, Climate Bank Roadmap 2021–2025, 2020.

⁸⁷ Euroopa Investeerimisfond, EIF Operational Plan 2021–2023, punkt 11.

⁸⁸ Euroopa Investeerimispank, Environmental and Social Standards, 2018.

⁸⁹ Euroopa Investeerimispank, Methodologies for the Assessment of Project GHG Emissions and Emission Variations, 2020.

⁹⁰ EIP, EIB Group Climate Bank Roadmap, V lisa, 2020.

⁹¹ Euroopa Kontrollikoda, „Vähemalt iga viies euro ELi eelarvest kliimameetmetele: plaanid on kõrgelennulised, kuid ebaõnnestumise oht suur“, 2016.

⁹² EIP grupp, Climate Bank Roadmap 2021–2025, 2020, punkt xii.

⁹³ Määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017.

⁹⁴ Final Report by the High-Level Expert Group on Sustainable Finance, 2018, lk 38.

⁹⁵ EIP, Investment Report 2020–2021: Building a smart and green Europe in the COVID-19 era, 2021.

⁹⁶ Final Report by the High-Level Expert Group on Sustainable Finance, 2018, lk 35.

⁹⁷ Euroopa Kontrollikoda, Euroopa investeerimisnõustamise keskus – kuigi keskus loodi investeeringute suurendamiseks ELis, on selle mõju seni väike, I lisa.

⁹⁸ Määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist.

⁹⁹ COM(2020) 21 final – Kestliku Euroopa investeerimiskava. Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava.

¹⁰⁰ Kestliku rahanduse tehniline eksperdirühm, Statement of the EU Technical Expert Group on Sustainable Finance: 5 high-level principles for Recovery & Resilience, 2020, punkt 2.

¹⁰¹ Määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu.

¹⁰² Euroopa Liidu Teataja C 58/1, 18.2.2021.

¹⁰³ Euroopa Komisjon, Technical guidance on sustainability proofing for the InvestEU Fund, 2021.

¹⁰⁴ COM(2018) 372 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

¹⁰⁵ C (2021) 1054 lõplik. Komisjoni teatis: Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul.

¹⁰⁶ Euroopa Liidu Teataja C 209/1, 1.9.2020 – Euroopa Kontrollikoja arvamus nr 5/2020.

¹⁰⁷ EIP, EIB Energy lending policy, 2019.

¹⁰⁸ Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu üldeelarve projekt 2021. aastaks – Tulude ja kulude eelarvestus jagude kaupa, töödokumendi I osa:programmi tegevuskulude aruanded.

¹⁰⁹ Euroopa Kontrollikoda, „Vähemalt iga viies euro ELi eelarvest kliimameetmetele: plaanid on kõrgelennulised, kuid ebaõnnestumise oht suur“, 2016.

¹¹⁰ Euroopa Kontrollikoda, ELi eelarve kliimakulutuste jälgimine, 2020.

¹¹¹ SWD(2021) 12 final – Commission Staff Working Document, Guidance to Member States: Recovery and Resilience Plans.

¹¹² Kestliku rahanduse tehniline eksperdirühm, Taxonomy Report: Technical Annex, Updated methodology & Updated Technical Screening Criteria, 2020, punkt 112, punkt 126 ja punkt 140.

¹¹³ Euroopa Komisjon, Text of the EU Taxonomy Climate Delegated Act, 2021, lk 3–4.

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=59378

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Käesoleva tulemusauditi viis läbi liidu rahastamise ja haldamise teemadega tegelev V auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Tony Murphy. Auditit juhtis kontrollikoja liige Eva Lindström, keda abistasid kabinetiülem Katharina Bryan ja kabineti ökonomist Andrzej Robaszewski, valdkonnajuht Ralph Otte, auditijuht Martin Puc, auditijuhi kohusetäitja Tomasz Plebanowicz ning audiitorid James Mcquade, Laura Kaspar, Dana Šmíd Foltýnová, Mircea-Cristian Martinescu ja Jan Olšakovský. Illustratiivseid materjale aitas koostada Jesús Nieto Muñoz. Keelealast abi osutas Adrian Williams ning sekretariaadituge pakkusid Valérie Tempez-Erasmi ja Monika Elsner.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021

PDF	ISBN 978-92-847-6614-7	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/134505	QJ-AB-21-020-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-6588-1	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/659476	QJ-AB-21-020-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2021.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonised 1, 2, 3, 4, 6, II lisa tabel, VI lisa: ikoonide autor Pixel perfect, https://flaticon.com.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.