VKEde rahastamisvahend: tõhus ja uuenduslik programm, mille ees on lahendamata ülesandeid

Kokkuvõte

I

VKEde rahastamisvahend loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames, et toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) innovatsiooni. Rahastamisvahendi eesmärk on arendada VKEde innovatsioonipotentsiaali ja sellest kasu saada, täites lünga varajases kasvuetapis projektide rahastamises ja suurendades teadusuuringute tulemuste ärilist kasutust erasektoris. Rahastamisvahend on suunatud ELi ja 16 assotsieerunud riigi uuenduslikele VKEdele, kellel on suur soov areneda, kasvada ja rahvusvahelisustuda igat liiki innovatsiooni valdkonnas.

II

Rahastamisvahendist (ajavahemiku 2014–2020 kogueelarve 3 miljardit eurot) finantseeritakse suure potentsiaaliga ettevõtteid, et toetada neid teostatavusuuringu tegemisel (1. etapp – kuni 50 000 eurot) ning teadus- ja arendustegevuses ja turu-uuringute koostamisel (2. etapp – kuni 2,5 miljonit eurot). Toetust võidakse anda ka juhendamise, mentorluse ja muude ettevõtete arengut kiirendavate teenuste kaudu (3. etapp).

III

Käesoleva auditiga hindasime, kas VKEde rahastamisvahend toetab VKEde innovatsiooni. Uurisime, kas see on suunatud õiget liiki VKEdele, kas see on saavutanud suure geograafilise katvuse; kas valikuprotsess ja komisjoni toetus olid tõhusad ning kas komisjon tegi rahastamisvahendi üle piisavat seiret ja võttis järelmeetmeid, et selle toimimist parandada. Loodame, et auditi käigus tehtud tähelepanekud ja meie antud soovitused aitavad kaasa arutelule selle üle, kuidas luua ja hallata VKEde rahastamisvahendile alates 2020. aastast järgnevat programmi.

IV

Leidsime, et VKEde rahastamisvahend toetab tõhusalt VKEsid nende innovatsiooniprojektide arendamisel ning et ELi toetusest tulenev side ELiga aitab ettevõtetel ligi meelitada täiendavaid investeeringuid.

V

Rahastamisvahendi eesmärkide ja sihtide üldisus koos selle rakendamise käigus tehtud muudatustega on aga põhjustanud sidusrühmadele mõningast ebakindlust. Tuvastasime ohu, et rahastamisvahendist rahastatakse mõningaid VKEsid, mis oleksid võinud kaasata rahastamist ka turult.

VI

VKEde rahastamisvahendi kasutamise aktiivsus on riigiti väga erinev. See on osaliselt tingitud välistest teguritest, aga ka riiklike kontaktpunktide pakutava toetuse erinevast tasemest ning komisjoni turundus- ja kommunikatsioonitegevuse piiratusest.

VII

Leidsime, et hindamis- ja valikumenetlusi on rahastamisvahendi tegevusajal parandatud, kusjuures projektitaotluste suuline tutvustamine žürii liikmetele on parimate taotluste väljaselgitamiseks eriti kasulik. Hindamisetappide vahel puudub aga kahesuunaline tagasiside. Lisaks ei täida mõned IT-rakendused oma eesmärki ja kahjustavad seeläbi protsessi, mis on juba niigi surve all.

VIII

Tagasi lükatud taotluste uuesti esitamine raiskab suurel ja üha kasvaval määral haldus- ja hindamisressursse, ilma et see annaks seejuures mingit lisaväärtust. See mitte ainult ei suurenda halduskulusid, vaid kahandab ka edukate taotluste osakaalu, peletades nii võimalikke osalejaid.

IX

Rahastamisvahendi 1. etapp pakub tõhusat tuge tänu lihtsale ja kiirele valikuprotsessile, ELilt saadud toetusega kaasnevale täiendavale usaldusväärsusele ja võimalusele kasutada ettevõtete arengut kiirendavaid teenuseid. Samas põhjustab see komisjoni haldusaparaadile ebaproportsionaalselt suuri halduskulusid ja selle asjakohasus on väiksem riikides, kus sarnased programmid on juba olemas.

X

Rahastamisvahendi 2. etapil, mis pakub suuremat toetust innovatsioon turule toomiseks, on samad positiivsed tulemid nagu 1. etapil ning see aitab VKEdel ka täiendavaid investeeringuid kaasata.

XI

Leidsime siiski, et enamik toetusesaajaid vajab veel täiendavat rahastamist, et toetada oma innovatsioonipüüdlusi ja jõuda oma projektidega turule. Komisjon on teinud vähe selleks, et viia kokku VKEde rahastamisvajadused ja ELi toetatavad rahastamisvahendid, ning tal on piiratud teadmised toetusesaajate rahastamisvajaduste kohta.

XII

Juhendamine ja ettevõtete arengut kiirendavad teenused võivad võimendada rahastamisvahendi mõju, kuid kuna need käivitati hilinenult, kasutas neid teenuseid vaid väike osa VKEdest. Lisaks ei ole need piisavalt kohandatud toetusesaajate vajadustele.

XIII

Kaasatud investeeringute ja ettevõtete arengu jälgimine on küll kulutõhus meetod, kuid ei võimalda hinnata rahastamisvahendi tegelikku mõju. Kuigi toetusesaajatel on õnnestunud lisaks saadud toetustele kaasata investeeringuid, on osalevate riikide vahel endiselt erinevusi – Loode-Euroopa VKEd kaasavad rohkem erasektori vahendeid kui Lõuna- ja Ida-Euroopa VKEd.

XIV

Anname aruandes komisjonile järgnevaid soovitusi:

• parandada rahastamisvahendi turundus- ja kommunikatsioonistrateegiat;
• parandada oma toetust VKEdele mõeldud riiklikele kontaktpunktidele ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikule; parandada veelgi rahastamisvahendi valikumenetlust, et optimeerida ressursikasutust ja rahastada parimaid projekte;
• vähendada edutuks osutunud projektitaotluse uuesti esitamise kordade lubatud arvu ja avaldada iga projektitaotluse edukusprotsent;
• teha liikmesriikidele ettepanek, et komisjon haldaks 1. etapiga sarnaseid kavasid;
• jätkata järgmisel programmitöö perioodil 2. etapile sarnase kava kasutamist, tuginedes seni saavutatud tulemustele;
• tõhustada ettevõtete arengut kiirendavaid teenuseid, eraldades selleks asjakohaseid ressursse; ning
• leida ja edendada sünergiat VKEde rahastamisvahendi ja teiste ELi rahastamisvahendite vahel.

Sissejuhatus

VKEde ja innovatsiooni tähtsus ELi majanduses

01

Euroopa Komisjoni VKEde aastaaruande (2017/2018) kohaselt moodustavad VKEd 99% ELi mittefinantssektoris tegutsevatest ettevõtetest, 66% kogu tööhõivest ja 57% ELi mittefinantssektoris loodavast lisandväärtusest.

02

Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on rõhutanud idufirmade ja VKEde innovatsiooni (eelkõige läbimurdelise innovatsiooni) ning kasvu toetamise tähtsust. Nad on märkinud, et uuenduslike VKEde ja idufirmade toetamine on oluline, et maksimeerida Euroopa majanduskasvu ja sotsiaal-majanduslike muutuste potentsiaali¹. Akadeemilised uuringud²,³ on näidanud ettevõtluse, VKEde tegevuse, majanduskasvu ja töökohtade loomise vahelist seost.

03

Strateegias „Euroopa 2020“⁴ rõhutatakse innovatsiooni tähtsust majanduskasvu ja tööhõive edendamisel ELis. Strateegia üks seitsmest juhtalghatusest on „Innovaatiline liit“, mille abil „soovitakse luua innovatsioonisõbralik keskkond, mis lihtsustab suurte ideede muundamist toodeteks ja teenusteks, kasvatades majandust ja luues töökohti“⁵.

Programmis „Horisont 2020“ pööratakse suuremat tähelepanu VKEdele ja innovatsioonile

04

Programm „Horisont 2020“ on kaheksas ELi teadusuuringute raamprogramm. See 76,4 miljardi euro suuruse eelarvega programm (periood 2014–2020) on maailma suurim avaliku sektori teadusuuringute ja innovatsiooni programm⁶.

05

Programmis „Horisont 2020“ pannakse innovatsioonile suurema rõhku kui üheski sellele eelkäijas, eraldades rohkem raha katsetamiseks, prototüüpide loomiseks, äriliseks teadus- ja arendustegevuseks ning uuendusliku ettevõtluse edendamiseks. Programmis „Horisont 2020“ seati ka kõrge eesmärk eraldada VKEdele rohkem vahendeid kui üheski muus varasemas raamprogrammis: VKEdele peaks eraldatama vähemalt 20% sammaste „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas“ ning „Ühiskondlikud väljakutsed“ jaoks ette nähtud 9 miljardi eurosest kogueelarvest.

06

VKEde rahastamisvahendile on ette nähtud 3 miljardi euro suurune eelarve, mis moodustab 33% kogu programmi „Horisont 2020“ VKEdele seatud eesmärgist⁷.

Mis on VKEde rahastamisvahend?

07

VKEde rahastamisvahend loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames, et toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) innovatsiooni. Rahastamisvahendist antakse toetusi suure potentsiaaliga ettevõtetele, et toetada neid teostatavusuuringute koostamisel (1. etapp) ning teadus- ja arendustegevuses ja turu testimisel (2. etapp). Toetust võidakse anda ka juhendamise, mentorluse ja muude ettevõtete arengut kiirendavate teenuste kaudu (3. etapp). Rahastamisvahend on avatud liikmesriikide ja assotsieerimislepingu allkirjastanud riikide (assotsieerunud riigid)⁸ VKEdele ning selle eesmärk on aidata ettevõtetel kasvada ja rahvusvahelisustuda.

08

VKEde rahastamisvahend on uudne vahend, kuna see võimaldab VKEdel üksi toetusesaajana osaleda, ilma et nad peaksid tingimata kuuluma mõnda konsortsiumi, nagu seda tavaliselt nõutakse teadusuuringute raamprogrammides. See on suunatud projektidele, mis on saavutanud vähemalt tehnoloogia valmidusastme nr 6.

09

VKEde rahastamisvahendi eesmärk on arendada VKEde innovatsioonipotentsiaali ja sellest kasu saada, täites lünga varajases kasvuetapis suure riskiga teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamises ning suurendades teadusuuringute tulemuste ärilist kasutust erasektoris. Rahastamisvahendi sihtrühmaks on VKEd, kes näitavad üles tugevat soovi kasvada ja rahvusvahelisustuda, ning toetust pakutakse igat liiki innovatsiooni jaoks, mille iga tegevus annab selget Euroopa lisaväärtust.

10

VKEde rahastamisvahendi poliitika väljatöötamise eest vastutab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat (DG RTD) ning vahendi rakendamise eest vastutab Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME).

11

Vahend koosneb kolmest järgmisest etapist (vt joonis 1):

• 1. etapp (äriidee tehnilise ja kaubandusliku teostatavuse uurimine): uute ideede teadusliku või tehnilise teostatavuse ja äripotentsiaali uurimine. Toetuse suurus on 50 000 eurot ja ELi kaasrahastamismäär 70%;
• 2. etapp (arendamine ja tutvustamine): innovatsiooni arendamine tutvustamiseks, toimimise kontrollimiseks, testimiseks, katsetootmisliinide arendamiseks, turule viimise valideerimiseks ja muuks tegevuseks, mille eesmärk on saavutada innovatsiooni jaoks investeerimisvalmidus ja küpsus, mis võimaldab selle turule viia. Toetuse suurus võib olla kuni 2,5 miljonit eurot ja kaasrahastamismäär 70%;
• 3. etapp (ELi täiendav toetus turule sisenemiseks): pakutakse tuge, koolitust ja juhendamist ning hõlbustatakse juurdepääsu riskikapitalile. 3. etapp koosneb toetusesaajatele 1. ja 2. etapis pakutavate teenuste kogumist. Selles etapis lisatoetusi ei anta.

12

Kuigi VKEde rahastamisvahendi eri etapid on nummerdatud, ei ole järjestusest kinnipidamine oluline: 2. etapis osalemiseks ei pea olema läbinud 1. etappi. 3. etapis pakutavaid teenuseid võib osutada innovatsiooniprojekti rakendamise mis tahes etapis või isegi pärast selle lõpuleviimist.

VKEde rahastamisvahendi lühiajalugu

13

VKEde rahastamisvahend käivitati 2014. aastal ja selle ülesehitus põhineb USA SBIR-programmil⁹. Selle nn lehtrimudel tähendab palju väikse maksumusega investeeringuid paljutõotavate innovatsiooniprojektide teostatavusuuringutesse (1. etapp); parimad projektid saavad edasi 2. etappi ja neile eraldatakse suurem toetussumma. Kohustus läbida 1. etapp enne 2. etapi alustamist kaotati aga juba rahastamisvahendi ettevalmistusetapis; see võimaldab ettevõtetel taotleda toetust otse ükskõik kummast etapist.

14

Nagu ka programmi „Horisont 2020“ muude osade puhul, rakendatakse VKEde rahastamisvahendit tööprogrammide kaudu, mis hõlmavad kahe- või kolmeaastast ajavahemikku, ning iga tööprogrammi puhul võib rahastamisvahendit muuta vastavalt poliitika eesmärkidele.

15

2014.–2015. aasta ja 2016.–2017. aasta tööprogrammides jagati VKEde rahastamisvahendi eelarve temaatilisteks osadeks, nagu biotehnoloogia, tervishoid, julgeolek. VKEd võisid taotleda toetust nende projektiga kõige paremini sobiva teema alt.

16

2018.–2020. aasta tööprogramm koosnes Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) katseprojektist, mille raames pandi VKEde rahastamisvahend kokku teatavate muude programmidega – tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate avatud osa (FET Open), innovatsiooni kiirtee (FTI) ja programmi „Horisont 2020“ auhinnad. EIC katseprojekti raames tehti järgnevad peamised muudatused, mis mõjutasid VKEde rahastamisvahendit:

• alt-üles lähenemisviis avatud konkursi puhul, ilma et toetust peaks taotlema mõnest temaatilisest osast;
• VKEde nn müügiesitlus 2. etappi valituks osutumiseks: näost näkku intervjuud kogenud novaatorite paneeliga;
• kõigile toetusesaajatele paremad võimalused saada 3. etapis mentorlus- ja juhendamistuge.

17

Komisjon esitas 2018. aasta juunis määruse ettepaneku, millega luuakse programm „Euroopa horisont“ pärast 2020. aastat¹⁰. Ettepaneku kohaselt toimiks EIC raamprogrammi kolmanda sambana (eelarvega 10,5 miljardit eurot) ning koondaks ühte kohta kogu läbimurdelisele ja uut turgu loovale innovatsioonile antava ELi toetuse, mis koosneks kahest vahendist: Pathfinder for Advanced Research ja Accelerator. Seetõttu lõpetataks 1. etapi tegevus ning lisatakse varem 2. ja 3. etapis rakendatutele sarnased meetmed Acceleratorile¹¹.

18

2019. aasta märtsis muutis komisjon tööprogrammi ja käivitas tõhustatud EIC katseprojekti, mis kestab 2019. aasta juunist kuni 2020. aasta lõpuni. Tõhustatud EIC katseprojekt kujutab endast EIC-le üleminekut programmi „Euroopa horisont“ raames (pärast 2020. aastat), liites selle koostisosad tihedamini kokku ja muutes märkimisväärselt VKEde rahastamisvahendit. 1. etapi kasutamine lõpetati ja võeti kasutusele järgmised vahendid:

• Pathfinder, mis asendab endiseid programme „FET-Open“ ja „FET-Proactive“;
• Accelerator, mis asendab endist 2. etappi:
  • suure riskiga innovatsiooni arendamine ja ulatuslikum kasutusele võtmine VKEdes;
  • laenukõlbmatuse mõiste kasutuselevõtmine¹²;
  • kuni 2,5 miljoni euro suurused tagastamatud toetused; ja
  • võimalus eraldada kuni 15 miljonit eurot omakapitali (segarahastamine).

19

EIC katseprojekt kujutas endast VKEde rahastamisvahendi edasiarendust, mis oli enamasti kooskõlas selle algse ülesehitusega, samal ajal kui tõhustatud EIC katseprojektiga tehti muudatusi, mis lihtsustasid programmi „Euroopa horisont“ raames kavandatavat üleminekut EIC-le. VKEde rahastamisvahend on nii EIC katseprojekti kui ka tõhustatud EIC katseprojekti suurim element ja moodustab umbes kaks kolmandikku vastavatest eelarvetest.

20

Ettepanekus kasutada programmi „Euroopa horisont“ raames EIC-d (see on praegu seadusandlikus menetluses) säilitatakse mõned VKEde rahastamisvahendi elemendid, nagu jätkuv keskendumine VKEdele ja üksnes tagastamatute toetuste kasutamine. Teatavaid muid kaalumisel olevaid aspekte ei ole aga veel välja töötatud ega testitud¹³.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

21

Käesolev eriaruanne on uusim kontrollikoja väljaannete seas, milles uuritakse uuenduslikele VKEdele antavat finantstoetust¹⁴. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on rõhutanud uuenduslike VKEde ja idufirmade toetamise olulisust Euroopa majanduskasvu maksimeerimisel. Loodame, et auditi käigus tehtud tähelepanekud ja meie antud soovitused aitavad kaasa arutelule selle üle, kuidas luua ja hallata VKEde rahastamisvahendile alates 2020. aastast järgnevat programmi.

22

Käesoleva auditiga hindasime, kas VKEde rahastamisvahend toetas tõhusalt VKEde innovatsiooni.

23

Auditiga uuriti, kas:

• vahendi sihtgrupiks on n-ö õiged VKEd (st suure innovatsioonipotentsiaaliga ettevõtted);
• vahend saavutas laia geograafilise katvuse ja püüdles tipptaseme poole;
• komisjoni valikumenetlus oli üles ehitatud nii, et rahastati parimaid projekte;
• komisjon toetas toetusesaajaid tõhusalt;
• komisjon tegi rahastamisvahendi üle piisavat seiret ja võttis järelmeetmeid, et selle toimimist parandada.

24

Seetõttu keskendus meie audit VKEde rahastamisvahendi ülesehitusele, juhtimisele ja väljunditele ning selle liikumisele EIC (sealhulgas EIC katseprojekti) suunas. Meie audit sisaldas ajavahemikus jaanuar 2014 kuni mai 2019 antud toetusi.

25

Auditis kombineeriti mitmest alljärgnevast allikast saadud tõendusmaterjali:

• dokumentide kontroll;
• andmete analüüs;
• toetusesaajate, kvaliteedimärgise saanud edutute taotlejate, kaughindajate ja riiklike innovatsiooniasutuste seas tehtud küsitlused;
• teabekülastused Bulgaariasse, Taani, Prantsusmaale, Rumeeniasse, Sloveeniasse, Hispaaniasse ja Ühendkuningriiki; ning
• intervjuud komisjoni peadirektoraatide, EASME, Euroopa Investeerimispanga (EIP), Euroopa Investeerimisfondi (EIF) ja muude asjaomaste sidusrühmadega.

26

Üksikasjalikum teave meie auditimetoodika ja tõendusmaterjali allikate kohta on esitatud I lisas.

Tähelepanekud

Töö õigete toetusesaajatega

27

Programmi „Horisont 2020“ määruse kohaselt¹⁵ on VKEde rahastamisvahendi sihtrühm uuenduslikud VKEd, kellel on suur soov areneda, kasvada ja rahvusvahelisustuda.

VKEde rahastamisvahendi eesmärgid ja sihtrühm on selle rakendamise ajal muutunud

28

VKEde rahastamisvahendi sidusrühmad juhtisid intervjuudes ja meie küsitlustele antud vastustes tähelepanu sellele, et rahastamisvahendile oleks tulnud kasuks sihi ja eesmärkide täpsem määratlemisest selle loomise ajal.

29

Seda ebaselgust (eelkõige vahendi sihtrühmaks olevate ettevõtete liigiga) rõhutati ka VKEde ekspertide nõuanderühma (EAG) 2014. aasta aruandes¹⁶. EAG sõnul oleksid lisavahendid ja kavandatava sihtrühma põhjalikum analüüs andnud komisjonile suurema kindluse selles, et rahastamisvahend on suunatud õiget liiki taotlejatele.

30

Järjestikuste tööprogrammide eesmärke on kogu rakendamisaja jooksul mitu korda muudetud. Kahes esimeses tööprogrammis (2014–2015 ja 2016–2017) keskenduti mis tahes innovatsioonile, mis hoogustas ettevõtete kasvu ja oli turule uus. EIC katseprojekti (2018–2020) ja tõhustatud EIC katseprojekti (2019–2020) tööprogrammides suunati tähelepanu nn turgu loovale innovatsioonile. Näiteks SBIR-programm on alates selle uuendamisest 2011. aastal muutunud vähe¹⁷.

31

VKEde rahastamisvahendi lühikese eluea jooksul tehtud sagedased muudatused tekitasid peamiste osalejate hulgas (nt riiklikud kontaktpunktid, Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja taotlejad) segadust selles osas, mida tuleks rahastada.

32

VKEde rahastamisvahendi rakendamise ajal on sihtrühm muutunud: eelmistes raamprogrammides osalenud küpsetelt ettevõtetelt uuenduslikele ja eelkõige noortele ettevõtetele, kellel ei ole varasemat raamprogrammis osalemise kogemust. Alt-üles lähenemisviisi kasutuselevõtt 2018. aastal ja EIC katseprojekti rõhuasetus kiirendasid liikumist noorematest VKEdest koosneva kombinatsiooni suunas (vt joonis 2).

33

Toetusesaajate praegune vanuseprofiil vastab NESTA uuringus kindlaks tehtud ettevõtete vanuseprofiilile¹⁸; uuringus keskenduti kasvuteguritele ja töökohtade loomise erinevustele ettevõtetes. See näitab, et praegune toetusesaajate portfell on majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast kvaliteetsem.

34

Alt-üles lähenemisviis on lahendanud varasemates struktuurides täheldatud probleemi, kui ettevõtted taotlesid toetust selles teemavaldkonnas, kus oli kõige tõenäolisem toetust saada. Samuti on see lihtsustanud projektikonkursside haldusmenetlusi. Olukorras, kus toetus tuleb suunata konkreetsetele ELi jaoks prioriteetsetele valdkondadele, võib osutuda vajalikuks mõne teise lähenemisviisi kasutamine.

Laenukõlbmatuse mõiste hiline kasutuselevõtt

35

VKEde rahastamisvahendi eesmärk on „täita lünka varajase staadiumi kõrge riskiga teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamises“¹⁹. Järjestikustes tööprogrammides ei ole siiski täpsustatud, kuidas tegeleda VKEdega, kellel on raskusi muudest allikatest rahastamise saamisel, ning laenukõlbmatuse mõiste võeti kasutusele alles tõhustatud EIC katseprojekti raames 2019. aastal.

36

Intervjueeritud sidusrühmade sõnul on oht, et VKEde rahastamisvahend tõrjub välja erainvesteeringud. Seda kinnitasid meie toetusesaajate seas tehtud küsitluse tulemused. 2. etapis uskus 36% vastanutest, et nende projekte oleks võinud rahastada ka erasektor, ja 17% vastas, et nad oleksid saanud kasutada innovatsiooni rahastamiseks ka ettevõtte omavahendeid. Seda riski kinnitasid intervjuu käigus ka valikukomisjoni liikmed (vt joonis 3).

37

Samas tõstsid sidusrühmad esile ELi toetusest tulenevat hilisemat tõmbeefekti, mis aitab toetusesaajatel hiljem kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid, mida on vaja nende innovatsiooniprojektide edendamiseks ja ulatuslikumalt kasutusele võtmiseks.

38

Projekti laenukõlblikkus on keerukas mõiste, mille määravad kindlaks mitu muutujat, nagu vajalike rahastamise maht, ajastus ja hind. Arvestades selle keerukust, leidis enamik küsitletutest, et on vaja paika panna, mida mõeldakse laenukõlblikkuse all ja kuidas seda tuleks mõõta.

39

Enne 2019. aastat ei võetud VKEde rahastamisvahendi valikuprotsessis arvesse projektide laenukõlblikkust. Rahastamisvahendist toetati tõepoolest mõningaid VKEsid, mida oleks võinud rahastada ka turg. Laenukõlbmatuse mõiste kasutuselevõtt nõuab selgeid tingimusi selle kohta, kuidas seda tõendada, eriti kuna nii VKEde rahastamisvahendi seos ELiga kui ka toetus ise aitavad kaasata täiendavat raha toetusesaajate innovatsiooniprojektide toetamiseks.

Geograafiline katvus

Osalus on riigiti erinev – see tuleneb osaliselt komisjoni kontrolli alt väljas olevatest teguritest

40

VKEde rahastamisvahendis osalemise ja projektide edukuse peamine tegur on tipptaseme olemasolu. Liikmesriikide väga erinevat innovatsioonitaset arvestades ei ole rahakasutuse ebaühtlases jaotumises seega midagi üllatavat. Samal ajal on ELi eesmärk tagada programmi „Horisont 2020“ kaudu innovatsioonipõhisest majandusest tuleneva kasu maksimeerimine ja laialdane levik kogu liidus²⁰.

41

Allpool esitatud joonised ja kaardid (joonis 4, graafik 1 ja graafik 2) illustreerivad statistikat riikide tasandil – taotluste arvu ja saadud rahastamist võrreldes iga riigi VKEde arvu, SKP ja rahvaarvuga. II lisas esitatakse liikmesriikide kaupa VKEde rahastamisvahendi rahastamise jaotus nii absoluut- kui ka suhtarvudes, rahastatud projektide ja projektitaotluste arv ning edukusprotsent.

42

Tavaliselt jaotatakse liikmesriigid programmi „Horisont 2020“ rakendamise analüüsis kahte rühma: EU-15 ja EU-13²¹. VKEde rahastamisvahendi puhul ei selgita see eristus saadud rahastamise erinevusi (vt joonise 4 esimene tulp).

43

VKEde rahastamisvahendi populaarsust ja projektitaotluste edukusprotsenti mõjutavad mitmed tegurid:

1. innovatsiooni taustsüsteem ja VKEde arv riigis;
2. VKEde rahastamisvahendi alase riigisisese strateegia olemasolu;
3. VKEde rahastamisvahendi tutvustamiseks tehtud jõupingutused; ning
4. riiklike kontaktpunktide ja Euroopa ettevõtlusvõrgustiku pakutav toetus.

44

Kui mõned neist teguritest ei ole komisjoni kontrolli all, siis teisi – näiteks rahastamisvahendi turundamist ja tutvustamist ning riiklike kontaktpunktide pakutavat toetust – saab komisjon mõjutada.

45

Riigiti erinevat edukusprotsenti saab osaliselt seletada erineva innovatsioonitasemega. Joonisel 5 on näha tugev seos VKEde rahastamisvahendi edukusprotsendi ja Euroopa innovatsiooni tulemustabeli innovatsiooni koondindeksi vahel²².

46

Rahastamisvahendis aktiivsemalt ja edukamalt osalevaid riike ühendab see, et kõigis neis on aktiivne riiklik innovatsiooniasutus, kes tegutseb uuenduslike VKEde vahendajana. Seevastu kolmes liikmesriigis, kus on kõige madalam osalus- (võrreldes VKEde arvuga riigis) ja edukusprotsent, puudub riiklik innovatsiooniasutus.

47

Küsisime riiklike innovatsiooniasutuste seas tehtud küsitluses, kas neil on riigisiseseid programme, mis toetavad VKEsid VKEde rahastamisvahendist toetuse taotlemisel. Peaaegu pool riiklikest innovatsiooniasutustest kinnitas, et neil on riigisisesed programmid VKEde toetamiseks 2. etapi toetuse taotlemisel, ning 35% teatas, et sama kehtib ka 1. etapi taotluste kohta (vt joonis 6). Intervjueeritavad märkisid, et pärast VKEde rahastamisvahendi loomist on mõned riiklikud asutused vähendanud enda sarnaste programmide tegevust ja tegelesid selle asemel oma ettevõtete ettevalmistamisega VKEde rahastamisvahendi kasutamiseks.

48

Hispaania on hea näide liikmesriigist, kus on olemas riigisisene strateegia, millega toetatakse uuenduslikke ettevõtteid, kes võiksid olla VKEde rahastamisvahendi jaoks toetuskõlblikud. Hispaania ametiasutused on loonud süsteemi VKEde rahastamisvahendi turundamiseks, otsides aktiivselt väga uuenduslikke ettevõtteid ja toetades neid rahastamisvahendist toetuse taotlemisel. Hispaania on VKEde rahastamisvahendi suurim toetusesaaja: riik saab umbes 20% rahastamisvahendi kogueelarvest ja selle taotlejate arv on suurim. Kuigi Euroopa innovatsiooni tulemustabeli kohaselt on tegemist mõõduka innovaatoriga, on riigi edukusprotsent üks kõrgematest. Iirimaa ja Taani tutvustavad samuti aktiivselt rahastamisvahendit ja valmistavad oma VKEsid ette selles osalemiseks.

49

Külastatud liikmesriikides, kus VKEde rahastamisvahendis osalemise protsent oli madal (saadud summades ja edukusprotsendis mõõdetuna), oli madal ka rahastamisvahendi alane teadlikkus. Riigi tasandil toetati ja tutvustati rahastamisvahendit vähe ning anti ettevõtetele selle kohta vähe suuniseid. Madal edukusprotsent on omakorda heidutanud teisi äriühinguid VKEde rahastamisvahendi toetuse taotlemisel. Lisaks on kõrgema edukusprotsendiga alternatiivsete riigisiseste programmide olemasolu vähendanud VKEde rahastamisvahendi atraktiivsust ettevõtete ja muude valdkonnaga seotud poolte, näiteks konsultantide jaoks.

Teadlikkust mõjutab komisjoni tasandi sihipärase turundus- ja kommunikatsioonistrateegia puudumine

50

VKEde rahastamisvahend on raamprogrammides uus toetuste vorm, mille sihtrühmaks on peamiselt väga uuenduslike projektide ja turupõhise lähenemisviisiga VKEd.

51

Programmi „Horisont 2020“ traditsioonilised taotlejate liigid (ülikoolid, suurettevõtted ja teaduskeskused) tunnevad programmi rahastamisvõimalusi. Neil organisatsioonidel on kogemusi nii programmi „Horisont 2020“ kui ka varasemate raamprogrammidega ning paljudel juhtudel on neil taotluste ja projektide haldamiseks spetsiaalsed töötajad. VKEde rahastamisvahendi sihtrühma kuuluvad ettevõtted ei ole üldiselt osalenud eelmistes raamprogrammides ning nende finantsstrateegia ei pruugi üldse sisaldada avaliku sektori vahendeid.

52

Uurisime, kas VKEde rahastamisvahendit tutvustati, rakendati ja seirati nii, et see parandaks VKEde jaoks rahastamisvahendi kättesaadavust, nagu on sätestatud nõukogu otsuses 743/2013. Uurisime ka seda, mil määral kasutati turundustehnikaid, et tutvustada õigele sihtrühmale sellise rahastamisvõimaluse olemasolu, ning kas nendeni jõudmiseks valiti ja kasutati asjakohaseid kommunikatsioonikanaleid.

53

Komisjoni ja EASME kasutuses oli väike eelarve, et käivitada kommunikatsioonitegevus ja korraldada mitmesuguseid üritusi, mis tõid kokku VKEde rahastamisvahendi potentsiaalsed toetusesaajad (peamiselt oli tegu programmi „Horisont 2020“ teabepäevadega). EAG avaldatud aruannetes rõhutati, et VKEde rahastamisvahendi jaoks puudub turundusstrateegia, ning toonitati vajadust teha kindlaks n-ö õiged kliendid ja kohandada vastavalt kommunikatsioonikanaleid ja -vahendeid. VKEde rahastamisvahendi hindamises²³ peeti seda võimalikuks põhjuseks, miks turuosa rahastamisvahendi kasutamine on ELi 28 riigis erinev, ning juhiti tähelepanu vajadusele kommunikatsiooni- ja turundusstrateegia uuesti läbi vaadata.

54

Lisaks puudus komisjonil hoolimata võimalike toetusesaajateni jõudmiseks tehtud jõupingutustest struktureeritud turundus- ja kommunikatsioonistrateegia. Komisjon ei kasutanud piisavalt sihipärast lähenemisviisi, et suurendada uuenduslike VKEde teadlikkust VKEde rahastamisvahendi pakutavatest rahastamisvõimalustest.

55

Komisjon toetub suurel määral liikmesriikide kontaktpunktide ja innovatsiooniasutuste tutvustustööle ning on seisukohal, et riiklikud kontaktpunktid on peamine struktuur selleks, et võimalikele osalejatele praktilise teavet ja abi pakkuda. Kuna VKEd tunnevad programmi „Horisont 2020“ halvemini kui teised raamprogrammis osalejad (vt punkt 51), on riiklike kontaktpunktide roll VKEde jaoks eriti oluline. Riiklikud kontaktpunktid määravad kindlaks ja neid rahastavad liikmesriikide ametiasutused. Nemad peavad tagama, et „uus programm oleks kõigile potentsiaalsetele taotlejatele teada ja kergesti kättesaadav“²⁴. Kuid nagu on märgitud kontrollikoja eriaruandes nr 28/2018²⁵, pakuvad riiklikud kontaktpunktid liikmesriigiti erineval tasemel tuge. Mõnes liikmesriigis tegutsevad nad täisajaga riiklike kontaktpunktidena; osas riikides on neil lisaks kontaktpunkti ülesannetele ka muid kohustusi.

56

Riiklike kontaktpunktide pakutav tugi on liikmesriigiti erinev, mis mõjutab nii rahastamisvahendi populaarsust kui ka edukusprotsenti. Kuuest külastatud liikmesriigist ainult kahes tegelesid riiklikud kontaktpunktid täielikult üksnes VKEde rahastamisvahendiga. Kahe liikmesriigi riiklikud kontaktpunktid korraldasid projektiettepanekute koostamise õpikodasid ja vaatasid taotlused eelnevalt läbi. Üks aitas harjutada ka žürii ees esinemist. Teised organiseerisid küll programmi „Horisont 2020“ teabepäevi, kuid sellega üldiselt ka piirdusid.

57

Riiklikud kontaktpunktid ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik teatasid, et VKEde rahastamisvahendit tutvustati peamiselt riikide tasandil ja Euroopa Komisjoni piiratud toetusega, kuna programmiga ei eraldata riiklikele kontaktpunktidele tutvustustegevuseks eraldi eelarvet.

58

Access4SMEs on programmi „Horisont 2020“ koordineerimis- ja toetusmeede, mille eesmärk on „hõlbustada riiklike kontaktpunktide riikidevahelist koostööd VKEde toetamiseks, et hõlbustada VKEde jaoks riskikapitali kättesaadavust ning parandada kontaktpunktide oskusi ja vahendeid, et tõsta nende pakutava toe taset“²⁶. Meie küsitletud sidusrühmad märkisid, et Access4SMEs on olnud riiklike kontaktpunktide, Euroopa ettevõtlusvõrgustike ja toetusesaajate jaoks peamine VKEde rahastamisvahendi alane teabeallikas. Võrgustik loodi aga alles 2016. aasta septembris – peaaegu kolm aastat pärast rahastamisvahendi käivitamist – ja seega ei toiminud see ajal, mil võrgustiku teenused oleksid olnud kõige väärtuslikumad.

Projektide valimine

59

Tõhus valikumenetlus on väga oluline, tagamaks, et rahastamiseks valitakse parimad projektitaotlused. Seda silmas pidades tuleks valikumenetluseks eraldada piisavalt ressursse ja igasse hindamisetappi tuleks määrata sobivat liiki eksperdid.

60

VKEde rahastamisvahend põhineb pidevalt avatud projektikonkursil, mis on igal aastal jagatud iga etapi jaoks neljaks osaks. Hindamisprotsess toimub kaughindamise teel ja selle viivad läbi neli sõltumatut hindajat iga taotluse kohta. Alates 2018. aastast hõlmab 2. etapi toetuste valikumenetlus projektide tutvustamist žüriile, mis moodustab teise hindamisetapi. Žürii koosneb kuuest eksperdist (peamiselt investoritest).

Liiga vähe ressursse suure arvu projektitaotluse hindamiseks ja kaughindamiseks

61

EASME võtab igal aastal kõigiks neljaks tähtpäevaks (mõlema etapi kohta) vastu ja käitleb väga suure arvu projektitaotlusi. 2018. aasta viimaseks tähtpäevaks oli talle esitatud 2. etapi kohta üle 1800 taotluse ja 1. etapi kohta üle 2200 taotluse.

62

Hindamisprotsessi takistavad piiratud ressursid ja projektitaotluste suur hulk. Hindajatel on 1. etapis ainult 1,6 tundi ja 2. etapis 2,4 tundi, et viia lõpule hindamine ja selle dokumentatsiooni koostamine, kuigi taotlused on pikad (1. etapis ilma lisasid arvestamata 10 lehekülge ja 2. etapis ilma lisasid arvestamata 30 lehekülge).

63

Ainult 34% meie küsitlusele vastanud 2. etapi hindajatest kinnitas, et komisjoni poolt taotluste hindamiseks eraldatud 2,4 tundi oli piisav. Keskmiselt kulus hindamiseks 5,1 tundi. 1. etapi hindajatest oli olukorraga rahul 56% vastanutest; ülejäänud pidasid komisjoni eraldatud 1,6 tunni asemel vajalikuks keskmiselt kolme tundi (vt joonis 7).

64

Meie küsitlusele vastanud hindajad olid enamasti rahul antud juhiste ja koolitusega, kuigi nad sooviksid saada tagasisidet oma hindamiste ja tulemuste statistika kohta, mis võimaldaks neil oma tulemusi teistega võrrelda ja töö kvaliteeti parandada. Nad väljendasid muret uute hindajate koolituse ja sellest tuleneva erineva punktide andmise pärast. EASME statistika kinnitab erinevat hindamist ja programmi „Horisont 2020“ eeskirjade kohaselt peavad 25% hindajatest olema uustulnukad.

Žüriile esinemine parandab oluliselt valikumenetlust, kusjuures toetused eraldatakse selleks seatud maksimaalset aega ületamata

65

Projektide esitlemine žüriile, mis võeti kasutusele aastal 2018, oli positiivne muutus, kuna see kompenseerib kaughindamise puudused ning võimaldab kontrollida projekti praktilisust ja meeskonna potentsiaali selle rakendamiseks. Teatavaid elemente saab aga veel parandada.

66

Žüriiliikmed hindavad hindamisnädala jooksul 20 projektiesitlust ja neilt oodatakse taotlejate esitatud dokumentide eelnevat lugemist. Küsitletud žüriiliikmed leidsid siiski, et nad ei saanud dokumente piisavalt aegsasti, et vaadata läbi kuni 1600 lehekülge teavet taotluste kohta.

67

Samuti sooviksid nad juurdepääsu kaughindajate aruannetes esitatud kommentaaridele. Nii oleks võimalik säilitada kasulikke teadmisi ja parandades seeläbi tõhusust, kuna projektide žüriidele esitlemise ettevalmistamiseks ja nende arutamiseks ette nähtud aeg on lühike. Samuti leidsid hindajad, et nende hindamiste kvaliteet paraneks, kui nad saaksid tutvuda kommentaaridega, mida žüriiliikmed enda hinnatud projektide kohta on koostanud.

68

Esitlemisetappi jõudnud taotluste kohta ei tehta praegu süstemaatiliselt hoolsuskohustuse auditeid. Žüriiliikmed märkisid vajadust n-ö kerge hoolsuskohustuse menetluse järele, et kontrollida taotlejate poolt patentide, ettevõtte profiili ja meeskonna koosseisu kohta esitatud teabe täpsust.

69

Komisjon kehtestas toetuse eraldamiseks kuluva aja (ajavahemik taotluse esitamise tähtpäevast toetuslepingu allkirjastamiseni) maksimaalseks pikkuseks 1. etapi puhul kolm kuud ja 2. etapi puhul kuus kuud. Toetuse eraldamiseks tegelikult kuluv aeg on alates programmi algusest lühenenud ja hoolimata sellest, et alates 2018. aastast peab projekte ka žüriidele esitlema, allkirjastas EASME kõnealusel aastal 90% toetustest eesmärgiks seatud aja jooksul.

Mõned IT-vahendid sisaldavad riske hindamisprotsessi jaoks

70

Taotlejad esitavad taotlused elektrooniliselt programmi „Horisont 2020“ osalejate portaalis asuva taotluste esitamise süsteemi kaudu.

71

Projektiesitluste korraldamiseks ja sobivate oskustega žüriide moodustamiseks kasutab EASME Exceli tabelit, mis on vastuvõtlik tehnilistele tõrgetele ning võib põhjustada viivitusi ja ohustada hindamismenetlust.

72

Kuna puudub spetsiaalne IT-rakendus taotlejatele projektiesitlustel osalemise kulude kompenseerimiseks, registreeritakse nad hindajatena asutusesiseses ekspertide haldamise süsteemis. Sellest tuleneb oht, et nendega võidakse kogemata ühendust võtta taotluste hindamise eesmärgil.

73

Lisaks nõuavad tõhustatud EIC katseprojekti raames 2019. aasta septembris valikuprotsessi tehtud muudatused (osalejatelt finantsandmete ja tehnoloogilise valmisoleku taseme kohta teabe taotlemine) täiendavaid lahendusi, mida ei ole veel välja töötatud.

Tagasi lükatud taotluste uuesti esitamine raiskab hindamisressursse

74

Tagasi lükatud taotlusi võib piiramatu arvu kordi uuesti esitada. Hindamisel käsitletakse neid sama moodi nagu esmakordselt esitatud taotlusi, ilma varasematest hindamistest saadud teavet arvesse võtmata.

75

Taotleja jaoks kaasnevad muutmata projektitaotluse uuesti esitamisega vaid tühised lisakulud. Uuesti esitatud taotluste arv on pidevalt kasvanud ja moodustab nüüd märkimisväärse osa kõigist esitatud taotlustest. 2018. aasta viimaseks tähtpäevaks esitatud 2. etapi toetustest (vt joonis 8) moodustasid uuesti esitatud taotlused 66%, kusjuures pool taotlustest esitati vähemalt kolmandat korda.

76

Taotluste arvu suurenemine on tingitud üksnes taotluste uuesti esitamisest. 2. etapi toetuse saamiseks esitatud uute projektide arv on püsinud stabiilsena – 500 taotlust igaks tähtpäevaks (vt joonis 9).

77

Tagasi lükatud taotluste uuesti esitamine raiskab suurel ja üha kasvaval määral hindamisressursse. Aastatel 2015–2018 moodustasid kolmandat ja enam korda uuesti esitatud taotluste hindamise kulud (arvestades üksnes kaughindajatest ekspertide tasusid) üle 4,3 miljoni euro (sealhulgas 2018. aastal üle 1,8 miljoni euro).

78

Programmi „Horisont 2020“ vahehindamisel leiti, et projektitaotluste liiga suur arv pärssis osalemist, kahjustas hindamiste kvaliteeti, raiskas ressursse ja tingis paljude kvaliteetsete taotluste rahastamata jätmise.

79

VKEde rahastamisvahendi taotluste keskmine edukusprotsent on 2. etapis 4,7 ja 1. etapis 8,6. Kui aga võtta edukusprotsendi arvutamisel aluseks projektitaotluste, mitte nende esitamise arv, osutusid 2. etapis kokkuvõttes edukaks ligikaudu 11,5% ja 1. etapis 16,6% taotlustest.

Toetuse tõhusus VKEde rahastamisvahendi eri etappides

80

VKEde rahastamisvahendi pakutav toetus peaks olema kiire ja asjakohane ning vastama uuenduslike VKEde vajadustele.

1. etapis pakutakse VKEdele kasulikku tuge, kuid mõnes liikmesriigis on sarnased toetuskavad juba olemas

81

Küsitletud sidusrühmade sõnul on 1. ja 2. etapist tegelikult saanud kaks erinevat programmi. 1. etapp aitab ettevõtteid, kellel puudub kogemus avaliku sektori toetustega (näiteks väikesed IT-ettevõtted või idufirmad); 2.etapp on keerulisem, mis tähendab, et 1. etappi kandideerivate ettevõtete jaoks on 2. etappi kandideerimine keeruline ülesanne.

82

Edukusprotsendi erinevus ettevõtete vahel, kes on enne 2. etapi jaoks taotluse esitamist juba läbinud 1. etapi, ja nende ettevõtete vahel, kes taotlevad kohe 2. etapi toetust, on VKEde rahastamisvahendi rakendamise ajal vähenenud. 2. etapi edukusprotsent on aga siiski 50% kõrgem juba 1. etapi läbinud ettevõtete puhul (võrreldes otse 2. etapi toetust taotlevate ettevõtetega) (vt joonis 10).

83

1. etapi läbinud toetusesaajad märkisid, et 1. etapp oli neile andnud hea ettevalmistuse ja aidanud projekti täiustada.

84

Mõnes liikmesriigis küsitletud sidusrühmad uskusid, et 1. etapi projekte saaks sageli ellu viia ka üksnes liikmesriigi tasandil, kuigi mõnes liikmesriigis oleks see keeruline ülesanne.

85

Meie riiklike innovatsiooniasutuste seas tehtud küsitluses teatas 48% vastanutest, et nende liikmesriigil on oma programmid, mis sarnanevad 1. etapiga. Kui küsiti VKEde rahastamisvahendi 1. etapi peamiste tugevate külgede kohta võrreldes riigisiseste programmidega, mainisid riiklikud innovatsiooniasutused kiireid ja läbipaistvaid valikumenetlusi, ELiga seotusest tulenevat usaldusväärsust ning võimalust kasutada juhendamis- ja ettevõtete arengut kiirendavaid teenuseid. Lisaks avaldasid nad heameelt selle üle, et tänu VKEde rahastamisvahendi 1. etapile loodi kriitiline mass uuenduslikke ettevõtteid, kuna 1. etapp suutis meelitada palju selliseid ettevõtteid ELi programmis osalema.

86

Kui vastajatelt küsiti arvamust 1. etapi jätkamise kohta uues raamprogrammis, leidis 86% riiklikest innovatsiooniasutustest, et 1. etapp tuleks säilitada uues ka uues raamprogrammis (vt 1. selgituses esitatud näited riiklike innovatsiooniasutuste arvamustest selle kohta, kas 1. etapi rahastamist tuleks jätkata). 1. etapi jätkamise pooldajad märkisid, et ettevõtete arengut kiirendavad teenused ja juhendamisteenused on suurendanud nende ettevõtete suutlikkust tegeleda innovatsiooniga professionaalsel viisil, võimaldades neil laieneda ja kasvada. Nende arvates julgustas projektikonkursside üleeuroopaline olemus VKEsid olema ambitsioonikamad juba varases arenguetapis ning et riigi tasandil puudus samaväärne lihtne ja kiire hindamisprotsess. 1. etapi jätkamise vastased (14%) märkisid lisaväärtuse puudumist võrreldes riigi/piirkonna tasandi toetusvahenditega ja seda, et 1. ja 2. etapi vahel puudub märkimisväärne seos.

1. etapp koormab liigselt VKEde rahastamisvahendi haldamist

87

Alates VKEde rahastamisvahendi käivitamisest on allkirjastatud 3978 1. etapi toetuslepingut. Protsess tervikuna nõuab märkimisväärseid haldusalaseid jõupingutusi seoses hindamise, toetuste ettevalmistamise, toetuslepingute allkirjastamise ja juhendamisteenustega. Neli projektiametnikku haldavad aastas ligikaudu 1000 projekti. Seega piirdub projekti järelevalve halduskontrollidega ja teostatavusuuringu kvaliteeti ei hinnata.

88

Tabelis 1 võrreldakse kaughindamise kulusid etapi kohta kogu eraldatud summaga. Selles tuuakse esile suured erinevused iga etapi kuludes, kusjuures suhtelised hindamiskulud on 1. etapis (iga antud euro kohta) kümme korda suuremad kui 2. etapis. Erasektori riskikapitaliettevõtete hindamiskulude võrdlusalus on 3%.

	1. ETAPP	2. ETAPP
Hinnatud taotluste arv	39 419	20 957
Hinnatud taotluste arv päevas hindaja kohta	5	3
Kaughindamise kulud taotluse kohta	360 eurot	600 eurot
Kogumaksumus	14 190 840 eurot	12 574 200 eurot
Eraldatud summa	170 800 000 eurot	1 760 609 479 eurot
Hindamiskulud / eraldatud toetussumma	8,3%	0,7%

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

89

Hoolimata sellest, et 1. etapi halduskulud on 2. etapiga võrreldes suuremad, pakub 1. etapp tõhusat toetust tänu kiirele valikuprotsessile ELi tasandil, ELilt saadud toetusega kaasnevale täiendavale usaldusväärsusele toetusesaajate jaoks ja juurdepääsule ettevõtete arengut kiirendavatele teenustele. Lisaks on see meelitanud ELi programmi palju uuenduslikke ettevõtteid. Riikides, kus 1. etapiga sarnased programmid on juba olemas, on selle asjakohasus väiksem.

90

Komisjon lõpetas 1. etapi kasutamise 2019. aasta septembris.

2. etapis antakse VKEdele tõhusat toetust

91

Küsitletud sidusrühmad (riiklike innovatsiooniasutuste ja riiklike kontaktpunktide esindajad, innovatsioonieksperdid, hindajad, žüriiliikmed, Euroopa ettevõtlusvõrgustik, VKEde katusorganisatsioonid ja toetusesaajad) kiitsid 2. etapi heaks ühehäälselt selle paljude positiivsete elementide tõttu, näiteks

• suur rahaline toetus kõrgtehnoloogilise valmisoleku tasemel, mida liikmesriigid ei saa anda²⁷;
• VKEde vaheline konkurents ELi tasandil;
• täiendavate investeeringute kaasamine, mida võimaldab ELi nime kasutamisega kaasnev täiendav usaldusväärsus (vt punktid 119 ja 121);
• juhendamise ja ettevõtete arengut kiirendavate teenuste kättesaadavus;
• lihtsad ja kiired valiku- ja toetuse eraldamise protsessid võrreldes riigisiseste toetuskavadega;
• keskendumine projektide turuletoomise strateegiale, mille puhul töötatakse projektide raames välja tegevuskava, milles täpsustatakse, kuidas VKE jõuab klientideni ja saavutab konkurentsieelise.

92

Riiklike innovatsiooniasutuste seas tehtud küsitluses uurisime, kas nad arvavad, et VKEde rahastamisvahendi 2. etapp peaks jätkuma programmi „Euroopa horisont“ raames, ja palusime põhjendada, miks (vt 2. selgitusest riiklike innovatsiooniasutuste arvamusi selle kohta, kas jätkata 2. etapi rahastamist). Kõik vastajad ütlesid, et see peaks jätkuma.

93

Kui küsiti, kas VKEde rahastamisvahendi ülesehitust tuleks oluliselt muuta, vastas 75% eitavalt, 16% soovis piiratud muudatusi ja ainult 11% põhjalikumaid muudatusi. See näitab, et 2. etapp on praegusel kujul üldiselt hästi vastu võetud.

94

VKEde rahastamisvahendi 2. etapis antakse toetusesaajatele tõhusat toetust. See loob seose ELiga, mis muudab ettevõtted ja projektid nähtavaks, aitab neil kaasata täiendavaid investeeringuid ning võimaldab juurdepääsu juhendamis- ja ettevõtete arengut kiirendavate teenuste ELi võrgustikule. Küsitletud riiklikud innovatsiooniasutused hindavad 2. etappi selle praegusel kujul väga kõrgelt. Samal arvamusel on kõik intervjueeritud sidusrühmad.

Ettevõtete arengut kiirendavatel 3. etapi teenustel on potentsiaali, kuid neid hakati osutama hilja

95

Juhendamisel ja ettevõtete arengut kiirendavatel teenustel (3. etapp) on võtmeroll VKEde rahastamisvahendi üldises ülesehituses, kuna need peaksid vastama VKEde innovatsioonivajadustele kohandatud toetuse, teadmiste arendamise ja võrgustike loomise kaudu. Manchesteri ülikooli avaldatud uuringu kohaselt on „ettevõtted (eelkõige väikeettevõtted) palju edukamad meetmete puhul, milles on kombineeritud otsene ja kaudne toetus“²⁸.

96

Juhendamine hõlmab mitmesuguseid teemasid: ettevõtte arendamine, organisatsiooniline areng, koostöö ja rahastamine. 1. etapi toetusesaajad saavad kolmepäevast juhendamist ja 2. etapi toetusesaajad 12-päevast. Tänu VKEde rahastamisvahendile on loodud esimene Euroopa koolitajate võrgustik, et pakkuda tuge toetusesaajatele.

97

Ettevõtete arengut kiirendavad teenuseid saavad 1. kui ka 2. etapi toetusesaajad ning need hõlmavad osalemist järgmistes tegevustes:

• kaubandusmessid ja konverentsid;
• ettevõtete väljasõidud;
• investorite üritused;
• EIC novaatorite tippkohtumine;
• mentorlus;
• EIC kogukonna platvorm;
• investorite kokkuviimise vahend;
• EIC akadeemia.

98

3. etapi üritused ja muud ettevõtete arengut kiirendavad teenused on keskendunud peamiselt sellele, et viia VKEd kokku potentsiaalsete investorite või äripartneritega. EASME on teinud vähe, et aidata toetusesaajatel jõuda potentsiaalsete klientideni (nii suurte eraettevõteteni kui ka avaliku sektori asutusteni uuenduslike riigihangete kaudu).

99

Meie küsitlusele vastanud VKEdest toetusesaajad hindasid väga kõrgelt nii juhendamiskava kui ka kõiki ettevõtete arengut kiirendavaid teenuseid, mida nad olid kasutanud (vt joonis 11). Seda positiivset arvamust kinnitasid meie külastused toetusesaajate juurde ja küsitletud riiklikesse innovatsiooniasutustesse. Sellest hoolimata tegid riiklikud innovatsiooniasutused ja Euroopa ettevõtlusvõrgustiku keskused ettepaneku, et EASME võiks:

• paremini koordineerida ürituste korraldamist kohalike osalejatega (rahvusvahelised asutused ja Euroopa ettevõtlusvõrgustiku keskused);
• paremini suunata ettevõtete arengut kiirendavate teenuste turundamist, et vältida VKEdele e-posti saatmist sündmuste kohta, mis ei ole nende jaoks olulised;
• uurida võimalusi teha koostööd riiklike tugipankadega, mis võiksid pakkuda investeerimisvõimalusi VKEde rahastamisvahendi toetusesaajatele.

100

Intervjueeritud innovatsioonieksperdid on seisukohal, et ettevõtete arengut kiirendavad teenused peaksid stimuleerima nõudlust, viies VKEd kokku potentsiaalsete suurte äriklientidega ja toetades nende osalemist innovaatilistes riigihankekavades.

101

SBIR-programmi 3. etapp keskendub näiteks riigihangetele. Ameerika Ühendriikides peavad föderaalasutused, kelle teadus- ja arendustegevuse aastaeelarve ületab 100 miljonit USA dollarit, eraldama 3,2% sellest riigihangete kaudu SBIR-programmi toetusesaajatele. 2015. aastal oli USA föderaalasutuste ja SBIRi toetusesaajate vahel sõlmitud lepinguid 1,3 miljardi USA dollari ulatuses, samal ajal kui toetuste kogusumma oli 1,2 miljardit USA dollarit²⁹.

102

Komisjon tunnistab riigihangete tähtsust VKEde ja idufirmade innovatsiooni jaoks oma innovatsiooniga seotud riigihangete suunistes³⁰. Dokumendis märgitakse, et „avaliku sektori hankijad võivad juhtiva kliendina tegutsedes anda uuenduslikele ettevõtetele võimaluse katsetada oma uusi lahendusi tegelikes tingimustes. Lisaks suurendavad avaliku sektori hankijad klientidena ettevõtete käivet ja võivad julgustada teisi investoreid – nii avaliku kui ka erasektori investoreid – nende ettevõtete tegevusse investeerima.“ Praegu ei ole komisjon siiski lisanud ühtegi uuenduslikku riigihankekava ettevõtete arengut kiirendavate teenuste hulka, et siduda VKEde rahastamisvahendi toetusesaajad ELi asutuste või liikmesriikide institutsioonidega.

103

Ettevõtete arengut kiirendavate eri teenuste kasutamine on olnud vähene: küsitletud toetusesaajatest oli 12% osalenud EIC akadeemias ning 40% messidel ja konverentsidel (vt joonis 12). See on osaliselt seletatav asjaoluga, et mõningaid teenuseid hakati osutama alles 2017. aasta lõpus, peaaegu neli aastat pärast vahendi käivitamist.

VKEde rahastamisvahendi tõhusust ei ole hinnatud ja selle tulevane roll programmis „Euroopa horisont“ ei ole veel paigas

104

Selleks et anda õigeaegne panus uue määruse koostamisse, viis komisjon VKEde rahastamisvahendi esimestel aastatel läbi mitu hindamist, kuigi andmeid ei olnud sel hetkel veel piisavalt (vt joonis 13), näiteks:

• VKEde rahastamisvahendi vahehindamine, mis avaldati 2017. aasta veebruaris, mil ükski 2. etapi innovatsiooniprojekt ei olnud veel lõpule viidud;
• programmi „Horisont 2020“ vahehindamine, mis avaldati 2017. aasta mais ja mida mõjutasid samad piirangud, mis eelmises punktis;
• programmi „Euroopa horisont“ mõjuhindamine, mis avaldati 2018. aasta juunis. Vaid umbes 200 ettevõtet olid selleks ajaks oma 2. etapi innovatsiooniprojektid lõpule viinud. Peale selle kulub tavaliselt mitu aastat, et näha innovatsiooniprojekti tegelikku mõju.

105

Programmi uudsuse ja varasemate tulemuste puudumise tõttu hinnati VKEde rahastamisvahendit üksnes sisendite ja lõpu leviidud 1. etapi projektide alusel, mitte 2. etapi projektide tulemuste põhjal. Samamoodi toimiti konsultatsioonide ja sõltumatute aruannete puhul, mis koostati Euroopa Innovatsiooninõukogu loomiseks programmi „Euroopa horisont“ raames (vt II lisa). Seetõttu ei saanud komisjon programmi „Euroopa horisont“ raames Euroopa Innovatsiooninõukogu kavandamisel tugineda VKEde rahastamisvahendi rakendamise, saavutatud tulemuste ja mõju põhjalikule analüüsile.

Investeeringute kaasamine pärast VKEde rahastamisvahendi poolset rahastamist

106

Üks VKEde rahastamisvahendi eesmärke on lihtsustada erakapitali kaasamist ja luua sidemeid ELi toetatavate rahastamisvahenditega³¹. Nõukogu otsuse nr 743/2013 kohaselt on „ette nähtud sidumine rahastamisvahenditega [---], näiteks andes VKEdele, kes on edukalt lõpule viinud 1. ja/või 2. etapi, prioriteedi eraldatud finantsressursside mahu raames“.

Komisjon teab vähe toetusesaajate üldistest rahastamisvajadustest ning ta ei ole loonud seost ELi rahastamisvahenditega

107

EASME ei kogu süstemaatiliselt teavet 2. etapi toetusesaajate täiendavate rahaliste vajaduste kohta nende projektide täielikuks väljaarendamiseks. EASME hindas neid vajadusi viimati 2016. aastal, kuid ei esitanud küsimusi eelistatud rahastamisallika või vahendite kavandatud kasutuse kohta.

108

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat palus 2018. aastal EIP-l koostada uuringu VKEde rahastamisvahendi toetusesaajate juurdepääsu kohta rahastamisele, mida seejärel kasutati programmi „Euroopa horisont“ mõjuhindamise toetamiseks³². EIP tugines aruande koostamisel varasematele hinnangutele ja küsitlusele, mis viidi läbi toetusesaajate valimi seas. Valim ei olnud siiski esinduslik ja küsitlusele vastas ainult 24 toetusesaajat. Seega antakse aruandes vaid piiratud ülevaade VKEde rahastamisvahendi toetusesaajate tegelikest rahalistest vajadustest.

109

Meie esinduslik küsitlus (vt I lisa) andis mõningast teavet 2. etapi toetusesaajate rahaliste vajaduste kohta. Eelkõige:

• kolm neljandikku vastajatest ütles, et nad vajavad täiendavat rahastamist keskmiselt 7,1 miljoni euro ulatuses;
• 70% täiendavat rahastamist soovivatest vastajatest väljendas huvi riskikapitali erainvesteeringute vastu, samas kui 48% oli avatud sellistele võlainstrumentidele nagu laenud ja krediidiliinid.

110

Taotletava rahastamise liik varieerub vastavalt ettevõtte küpsusele, kusjuures noored VKEd on omakapitalisüstidest rohkem huvitatud kui vanemad (vt joonis 14).

111

Enamik VKEde rahastamisvahendi toetusesaajaid vajab veel täiendavat rahastamist, et toetada oma innovatsioonipüüdlusi ja viia oma innovatsiooniprojektid turule. Komisjoni teadmised toetusesaajate rahalistest vajadustest on siiski piiratud.

112

2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames käivitas EL suure hulga rahastamisvahendeid, et toetada VKEde innovatsiooni³³. Siiski ei olnud 64% küsitlusele vastanud toetusesaajatest nendest vahenditest teadlikud.

113

EIP aruandes VKEde rahastamisvahendi toetusesaajate juurdepääsu kohta rahastamisele³⁴ tehti järgmised järeldused, mida kinnitasid meie küsitlus ja intervjuud toetusesaajatega:

• kui projektid väljuvad 2. etapist, on VKEde rahastamisvahendi toetusesaajatel rahastamispuudujääk;
• toetused annavad erakapitali pakkujatele positiivse turusignaali;
• kättesaadav teave rahastamisvahendite kohta on killustatud ning era- ja avaliku sektori kapitali pakkujate vaheline teabevahetus on vähene.

114

EAG 2016. aasta aruandes³⁵ juhiti tähelepanu sünergia puudumisele ELi eri finantssekkumiste vahel ning vajadusele, et VKEde rahastamisvahend koordineeriks oma tegevust teiste avaliku sektori investoritega, et paremini rahuldada projektide rahastamisvajadust pärast 2. etapi lõpuleviimist.

115

Kontrollikoda analüüsis EIP ja EIFi hallatava ELi tagatisega riskikapitali saajate nimekirja ja leidis, et 2018. aasta lõpuks oli sellist rahalist toetust saanud ainult 16 VKEde rahastamisvahendi toetusesaajat (neist kaheksa olid osalenud 2. etapis). Viiel juhul tehti rahastamisvahendi investeering enne VKEde rahastamisvahendi toetuse andmist.

116

Üks VKEde rahastamisvahendi eesmärke on algusest peale olnud seoste loomine ELi toetatavate rahastamisvahenditega. Komisjon on siiski selleks väga vähe meetmeid võtnud: ta ei seadnud tingimuseks, et osa rahast eraldatakse üksnes VKEde rahastamisvahendi toetusesaajatele, ning toetusesaajate teadlikkus ELi toetatavatest rahastamisvahenditest on piiratud.

Toetusesaajad kaasavad täiendavaid investeeringuid, kuid nende maht on ELis erinev

117

VKEde rahastamisvahendi toetuslepingutega ei kehtestata toetusesaajatele aruandluskohustust pärast projekti lõpuleviimist. Selle asemel jälgib EASME toetusesaajate arengut pärast VKEde rahastamisvahendi toetuse lõpetamist kahe andmebaasi kaudu, mida haldavad välistöövõtjad:

• allikas 1: seda kasutatakse VKEde rahastamisvahendi toetusesaajate tehtud investeeringute hindamiseks. Andmebaasi täitmiseks kogutakse investeerimisvoorude kohta teavet, mis on veebis avalikult kättesaadav. Selle allika usaldusväärsuse hindamiseks kontrollisime 2. etapi juhuslikult valitud 30 toetusesaajat. Kontrolli tulemus kinnitas veebist saadud andmeid;
• allikas 2: seda kasutatakse, et hinnata VKEde rahastamisvahendi toetusesaajate käibe, puhaskasumi, rahavoogude ja töötajate arvu muutumist aja jooksul.

118

Otse toetusesaajatelt kogutud teave võib olla vähem usaldusväärne, sest enda kohta esitatavad aruanded ei ole alati objektiivsed. Lisaks on kolmandate isikute kogutud teabe kasutamine kulutõhusam. Samal ajal on mõlemad kasutatud teabeallikad puudulikud, sest:

• allikas 1 puhul alahindab VKEde rahastamisvahendi toetusesaajate kaasatud tegelikke investeeringuid, kuna laenu- ja omakapitalisüstide vormis tehtud investeeringute maht ei ole teada ja neid veebis ei avaldata;
• allikas 2 annab täielikku teavet vaid ligikaudu 60% kohta kõigist VKEde rahastamisvahendi toetusesaajatest³⁶.

119

Veebis kättesaadava teabe kohaselt on 2. etapi toetusesaajate investeeringute ja toetuste suhe 2,9 (see hõlmab ettevõtteid, kes said VKEde rahastamisvahendist toetust 2014. ja 2015. aastal ning lõpetasid oma innovatsiooniprojektid 2017. aastal). Joonisel 15 on kujutatud toetusesaajate poolt VKEde rahastamisvahendi toetuse saamisele järgnevatel aastatel kaasatud täiendavate investeeringute arengut.

120

Need arvud ei hõlma investeerimisvoorusid, mida veebis ei avalikustata, nagu enamik väiksemaid omakapitaliinvesteeringuid ja peaaegu kogu pankade, fondide ja muude finantsosalejate antud laenukapital. Veebis avalikult kättesaadav teabe hõlmab ainult 11% 2. etapi toetusesaajatest.

121

Enamik 2. etapi toetusesaajatest (78% meie küsitlusele vastanutest) väitis seevastu, et 2. etapi rahastamine on aidanud neil võimendada täiendavat rahastamist, et toetada oma innovatsioonivajadusi. Seega on toetusesaajate tegelik suutlikkus investeeringuid kaasata eeldatavasti suurem kui see, mida võib järeldada veebis kättesaadavast teabest.

122

Teiste allikate (allikas 1, vt punkt 117) andmetel, mida kinnitavad ka projektide aruandluses kogutud andmed, näitavad VKEde rahastamisvahendi toetusesaajad positiivset suundumust struktuursele kasvule, kusjuures ligikaudu 75% ettevõtete tegevustulu on pärast toetuse taotlemist kasvanud ja 67% puhul on töötajate arv suurenenud.

123

Tõhusa ettevõtlusteabe strateegia väljatöötamiseks on vaja terviklikke mõjunäitajaid, mis põhinevad usaldusväärsetel andmetel, ning täielikku automaatset profiilianalüüsi projektitaotlusi esitanud ja toetuse saamiseks valitud ettevõtete kohta. Abi võiks olla järgnevast:

• teha kindlaks osalemismustrid ja võimalik tasakaalustamatus;
• siduda mõjunäitajad osalevate ettevõtete liikidega, mis annab väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas maksimeerida vahendi kogumõju.

124

Tõhustatud EIC katseprojekti raames loodud VKEde rahastamisvahend on parandanud ettevõtete profiilianalüüsi, kuna uutes haldusvormides kogutakse andmeid varasemate investeerimisvoorude kohta, finantsandmeid ja taotlejate omandistruktuuri andmeid. Samas ei ole taotluste esitamise etapis süstemaatiliselt kogutud teavet aktsionäride soo kohta, mis on üks žüriiliikmete hinnatud kriteeriumidest.

125

Osalevate riikide vahel on märkimisväärseid erinevusi, kuna Loode-Euroopa 2. etapi toetusesaajad koguvad rohkem erasektori vahendeid kui Lõuna- ja Ida-Euroopa VKEd (vt joonis 16)³⁷. Selline tasakaalustamatus on osaliselt tingitud nende riikide riskikapitaliturgude erinevustest.

126

Meie toetusesaajate seas tehtud küsitluse tulemused näitavad, et geograafiline asukoht on otsustav tegur, mis mõjutab ettevõtte kalduvust otsida omakapitali- ja/või laenurahastamist. 84% Põhjamaades ja Ühendkuningriigis küsitletutest kavatseb otsida omakapitaliinvesteeringuid, samas kui Hispaanias on see näitaja 54% ja Itaalias 42%.

127

VKEde rahastamisvahendi eksperdirühm tõstatas küsimuse turupõhiste vahendite kasutamise erinevustest eri riikides ja kultuurides ning soovitas kaardistada Euroopa maastiku, et saada „paremaid teadmisi potentsiaalsetest kaasinvestoritest ja kontrollida, kas piiriülesed ettevõtted suudavad katta mõned rahastamispuudujäägid, kui riigisisesed süsteemid ei toimi. Platvormid ja konkreetsed üritused võiksid selles protsessis abiks olla“³⁸.

128

Graafikul 3 on kujutatud üle 10 miljoni euro suuruste täiendavate investeeringute vood toetust saavatesse riikidesse päritoluriikide kaupa. 2. etapi abisaajad kaasasid 1,8 miljardi eurot lisainvesteeringuid (vt punkt 119), millest ligikaudu 400 miljonit eurot pärineb USA ja 181 miljonit eurot Hiina investoreilt. 2. etapi toetusesaajate suurim üksikinvestor on pärit Ameerika Ühendriikidest ja kolm viiest suurimast investeeringust (üle 50 miljoni euro) tegid väljaspool ELi asuvad investorid.

Järeldused ja soovitused

129

Leidsime, et VKEde rahastamisvahend toetab tõhusalt VKEsid nende innovatsiooniprojektide arendamisel ning asjaolu, et toetuse andja EL, aitab ettevõtetel kaasata täiendavaid investeeringuid. Siiski ei ole loodud seoseid ELi toetatavate rahastamisvahenditega, mis võiksid aidata toetusesaajatel laieneda ja innovatsiooniprojekte turule viia. Nii rahastamisvahendi 1. kui ka 2. etapis antakse VKEdele tõhusat toetust, kuigi 1. etapi halduskulud on ebaproportsionaalselt suured. Vahendit haldab täies ulatuses komisjon. Tagasilükatud taotluste uuesti esitamiste suur arv ja piiratud ressursid on takistanud valikumenetlust ja ettevõtete arengut kiirendavate teenuste arendamist.

130

Kõik soovitused kehtivad ka VKEde rahastamisvahendile programmi „Euroopa horisont“ raames järgneva vahendi kohta.

Töö õigete toetusesaajatega

131

Rahastamisvahendi eesmärkide ja sihtide üldisus koos selle rakendamise käigus tehtud muudatustega on põhjustanud sidusrühmadele mõningast ebakindlust. Ettevõtete praegune profiil sobib suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete akadeemilise mudeliga, kuid sellest vahendist rahastatakse mõningaid VKEsid, mis oleksid võinud kaasata rahastamist ka turult (vt punktid 28–39).

Geograafiline katvus

132

Osalemine rahastamisvahendis on riigiti väga erinev, osaliselt komisjoni kontrolli alt väljas olevate tegurite tõttu, aga ka riiklike kontaktpunktide ja Euroopa ettevõtlusvõrgustiku pakutava toetuse erineva taseme tõttu (vt punktid 43 ja 45 ning joonis 5). Komisjon korraldas küll piiratud eelarvega üritusi ja kommunikatsioonivahetustegevust, kuid komisjoni turundus ja kommunikatsioon ei olnud ei struktureeritud ega piisavalt hästi suunatud, et jõuda õigete ettevõteteni (vt punktid 40–58).

1. soovitus. Kommunikatsioonistrateegia parandamine ja riiklike kontaktpunktide toetamine, eelkõige nendes liikmesriikides, kus osalus on kõige väiksem

Komisjon peaks:

1. keskenduma rohkem turundus- ja kommunikatsioonistrateegiale, et suurendada sihtrühmaks olevate VKEde teadlikkust rahastamisvahendi ja sellele programmi „Euroopa horisont“ raames järgneva vahendi pakutavatest rahastamisvõimalustest;
2. parandama oma toetust VKEde riiklikele kontaktpunktidele ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikule, edendades vastastikuse õppe projekte ja parimate tavade vahetamist ning tagades, et toetus VKEde riiklike kontaktpunktide võrgustikule jätkuks ka järgmise raamprogrammi alguses.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021

Projektide valimine

133

Hindamis- ja valikumenetlusi on rahastamisvahendi tegevusajal parandatud, kusjuures projektitaotluse tutvustamine žürii liikmetele on parimate taotluste väljaselgitamiseks eriti kasulik, pidades samal ajal kinni toetuse eraldamiseks ettenähtud ajast (vt punktid 65–69).

134

Kaughindamisel antud punktisummad on erinevad, mida saab osaliselt seletada piiratud ressursside ja projektitaotluste suure arvuga. Hindajate koolitusi hinnatakse kõrgelt ja sellega seoses oleks võimalik anda rohkem tagasisidet eri tasanditel. Kasutusel olevad IT-rakendused ei täida oma eesmärki, seades hindamisprotsessi ohtu (vt punktid 61–64; 70–73).

135

Tagasi lükatud taotluste uuesti esitamine raiskab suurel ja üha kasvaval määral haldus- ja hindamisressursse, suurendades ka halduskulusid. Lisaks kahandab see edukate taotluste protsenti, peletades nii võimalikke osalejaid (vt punktid 74–79).

2. soovitus. Valikumenetluse parandamine

Selleks et optimeerida ressursside kasutamist ja tagada parimate taotluste tõhus valik, peaks komisjon täiustama valikumenetlust järgmiselt:

1. andma kaughindajatele töö tegemiseks lisaaega;
2. looma kaughindajate ja žüriiliikmete vahel kahepoolse teabekanali, et võimaldada žüriiliikmetele juurdepääs kaughindamisele ja anda kaughindajatele tagasisidet nende töö kvaliteedi kohta;
3. töötada välja spetsiaalsed IT-vahendid hindamisprotsessi usaldusväärseks juhtimiseks;
4. piirata kordade arvu, mil taotlust on võimalik uuesti esitada, vabastades seeläbi ressursid, mida praegu kasutatakse sama taotluse uuesti hindamiseks mitmel järjestikuses projektivoorus;
5. Selleks et julgustada suurepäraste innovatsiooniprojektidega VKEde osalemist, peaks komisjon avaldama iga projektitaotluse edukusprotsendi.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021

Toetuse tõhusus VKEde rahastamisvahendi etappides

136

1. etapp pakub tõhusat tuge tänu kiirele valikuprotsessile, ELilt saadud toetusega kaasnevale täiendavale usaldusväärsusele ja võimalusele kasutada ettevõtete arengut kiirendavaid teenuseid. Lisaks on see meelitanud ELi programmi palju uuenduslikke ettevõtteid. Protsess kujutab endast aga liigset halduskoormust vahendit haldavatele komisjoni üksustele ning mõnes riigis on sarnased programmid juba olemas (vt punktid 81–89) 1. etapi kasutamine lõpetati 2019. aasta septembris.

137

VKEde rahastamisvahendi 2. etapp pakub toetusesaajatele tõhusat tuge ning kõik sidusrühmad hindavad seda praegusel kujul kõrgelt. See loob seose ELiga, mis muudab ettevõtted ja projektid nähtavaks, aitab neil kaasata täiendavaid investeeringuid ning võimaldab juurdepääsu juhendamis- ja ettevõtete arengut kiirendavate teenuste ELi võrgustikule (vt punktid 91–94).

3. soovitus. 1. etapi asendamine ja 2. etapis VKEdele antava toetuse edasiarendamine

Komisjon peaks

1. tegema liikmesriikidele ettepaneku, et komisjon võiks hallata 1. etapiga sarnast kava;
2. andma kõnealuse kava toetusesaajatele võimaluse kasutada juhendamisteenuseid, ettevõtete arengut kiirendavaid teenuseid ja saada kasu kava seotusest ELiga; ning
3. jätkama EIC programmi „Euroopa horisont“ raames 2. etapi sarnase kava kasutamist (tuginedes EIC katseprojekti tulemustele).

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021

138

Juhendamine ja ettevõtete arengut kiirendavad teenused võivad võimendada rahastamisvahendi mõju, kuid kuna need käivitati hilinenult, ei ole need piisavalt nähtavad ja neid teenuseid kasutas vaid väike osa VKEdest. Eraldatud vahendid on piiratud ning teenused võiksid olla paremini kohandatud ja vastata paremini nõudlusele (vt punktid 95–103).

4. soovitus. Ettevõtet arengut kiirendavate teenuste tõhustamine

Komisjon peaks tõhustama ettevõtete arengut kiirendavaid teenuseid, eraldades sellele valdkonnale asjakohased vahendid, et

1. pakkuda paremini kohandatud ettevõtete arengut kiirendavaid teenuseid;
2. suurendada sihtotstarbelise kommunikatsiooni abil teadlikkust toetusesaajate seas;
3. keskenduda rohkem nõudlusele, luues sidemeid suurte eraklientidega ja innovaatiliste projektide riigihangete kaudu.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2022

Investeeringute kaasamine pärast VKEde rahastamisvahendist rahastamist

139

Enamik toetusesaajaid vajab veel täiendavat rahastamist, et toetada oma innovatsioonipüüdlusi ja viia oma projektid turule. Komisjon on siiski võtnud vähe meetmeid, et luua sidemeid ELi toetatavate rahastamisvahenditega, ning ei ole uurinud koostöövõimalusi riiklike tugipankadega. Lisaks ei ole toetusesaajad üldiselt teadlikud ELi toetatavatest rahastamisvahenditest ja komisjon teab vähe toetusesaajate rahaliste vajaduste kohta. EIP koostatud 2018. aasta aruandes, milles käsitleti rahastamise kättesaadavust toetusesaajate jaoks, leidis kinnitust asjaolu, et teave rahastamisvahendite kohta on killustatud ning era- ja avaliku sektori kapitali pakkujate vaheline teabevahetus on piiratud (vt punktid 107–116).

5. soovitus. Seoste loomine rahastamisvahenditega

Komisjon peaks

1. koguma korrapäraselt teavet VKEde rahastamisvahendi toetusesaajate jaoks innovatsiooniprojekti rakendamise ajal vajaliku rahastamise suuruse ja liikide kohta;
2. suurendama toetusesaajate teadlikkust erinevate rahastamisvahendite olemasolust ELi ja riigi tasandil ning andma nõu rahastamisvahendite kohta, mis vastaksid kõige paremini nende finantsvajadustele;
3. leidma ja edendama sünergiat ELi toetatavate rahastamisvahenditega, et aidata VKEde rahastamisvahendi toetusesaajaid vahendite hankimisel;
4. tegema koostööd liikmesriikide ja riiklike tugipankadega, et tutvustada riiklikult tagatud rahastamisvahendeid, mis võiksid vastata VKEde rahastamisvahendi toetusesaajate finantsvajadustele.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 2022

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Alex Brenninkmeijer, võttis käesoleva aruande vastu 10. detsembri 2019. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Metoodika

• avalike dokumentide ja komisjoni sisedokumentide, näiteks õiguslike aluste, suuniste, mõjuhinnangute, hindamis- ja järelevalvearuannete, seadusandlike aktide ettepanekute, teatiste, seisukohavõttude ja muude asjakohaste dokumentide läbivaatamine;
• eri allikatest pärit andmete analüüs: CORDA, Business Objects, innovatsiooni tulemustabel ja veebisorimine;
• 2019. aasta märtsis saadeti veebipõhised küsimustikud
• juhuslikult valitud 390 toetusesaajale ja kvaliteedimärgise saanud mitteedukale taotlejale – küsitlusele vastamismäär oli 71% (teise etapi toetusesaajate puhul 88%);
• 158 juhuslikult valitud kaughindajale, (vastamismäär 96%);
• 32 riiklikule innovatsiooniasutusele või sarnasele asutusele (vastamismäär 100%);
• teabekülastused ministeeriumidesse, innovatsiooniasutustesse, riiklikesse kontaktpunktidesse, Euroopa ettevõtlusvõrgustikku, toetusesaajate ja muude asjaomaste sidusrühmade juurde Bulgaarias, Taanis, Prantsusmaal, Rumeenias, Sloveenias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis;
• eri valdkondade innovatsioonialaste sõltumatute ekspertide rühm;
• intervjuud VKEdega seotud innovatsiooni valdkonna eri ekspertidega, nagu žüriiliikmed, programmi „Horisont 2020“ VKEde Euroopa nõuanderühma liikmed, konsultatsioonifirmade esindajad;
• osalemine vaatlejatena projektide esitlemisel žüriidele (2. etapi valikuprotsessi teine voor) ja ettevõtete arengut kiirendavate teenuste alastel üritusel;
• intervjuud teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi, EASME ja Teadusuuringute Rakendusameti ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi töötajatega.

II lisa. Statistika

Allikas: Euroopa Kontrollikoda EASME andmete põhjal.

III lisa. Ideest ettepanekuni – Euroopa Innovatsiooninõukogu programmi „Euroopa horisont“ raames

• 2015. aasta juunis käis komisjon Euroopa teadusruumi konverentsil „A new start for Europe: Opening up to an ERA of Innovation“ välja Euroopa Innovatsiooninõukogu idee.
• Komisjon kuulutas 2016. aasta kevadel välja ideekonkursi, et aidata kaasa EIC katseprojekti kavandamisele. Selle avaliku konsultatsiooni käigus kogus komisjon „sidusrühmade arvamusi murrangulise ja turgu loova innovatsiooni, innovatsiooni praeguse toetusmaastiku lünkade ja Euroopa innovatsiooninõukogu võimaliku pädevuse kohta“³⁹.
• 13. juulil 2016 korraldas komisjon seminari rohkem kui 100 era-, teadus- ja avaliku sektori sidusrühmaga, et arutada ideekonkursi tulemusi⁴⁰.
• 2016. aasta novembris käivitas komisjon idu- ja kasvufirmade algatuse, mille eesmärk on koondada ühte raamistikku mitu olemasolevat ja uut meedet, et toetada idufirmasid ja ettevõtteid, kes soovivad oma äritegevust laiendada⁴¹.
• Komisjon moodustas 2017. aasta jaanuaris Euroopa Innovatsiooninõukogu novaatorite kõrgetasemelise töörühma, mille ülesanne on toetada Euroopa Innovatsiooninõukogu arendamist. Ettevõtjatest, investoritest ja innovatsiooniekspertidest koosnev rühm kohtus 2017. aasta märtsist kuni 2018. aasta detsembrini kuus korda ning koostas 2018. aasta jaanuaris peamiste soovituste täieliku kogu⁴².
• Komisjon esitas 7. juunil 2018. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, millega luuakse raamprogramm „Euroopa horisont“⁴³. Ettepanekule oli lisatud mõjuhindamine⁴⁴.

Akronüümid ja lühendid

DG RTD: Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat

EASME: Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet

EEN: Euroopa ettevõtlusvõrgustik

EIC: Euroopa Innovatsiooninõukogu

EIF: Euroopa Investeerimisfond

EIP: Euroopa Investeerimispank

EIT: Euroopa innovatsiooni tulemustabel

H2020: programm „Horisont 2020“

IT: infotehnoloogia

SBIR: väikeettevõtete innovatsiooniuuringute programm (Ameerika Ühendriigid)

SKP: sisemajanduse koguprodukt

VKEd: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Mõisted

Assotsieerunud riik: kolmas riik, kes on Euroopa Liiduga sõlmitud rahvusvahelise lepingu osaline. Raamprogrammi „Horisont 2020“ assotsieerunud riigid osalevad programmis samadel tingimustel kui ELi liikmesriikide juriidilised isikud.

Euroopa innovatsiooni tulemustabel: ELi liikmesriikide, teiste Euroopa riikide ja piirkondlike naabrite innovatsiooni tulemuslikkuse võrdlev analüüs.

Konkursikutse: avaliku sektori üksuse avaldatud dokument, milles teatatakse kavatsusest rahastada projekte, mis vastavad kindlaksmääratud eesmärkidele; dokumendis kutsutakse võimalikke toetusesaajaid üles konkursil osalema.

Läbimurdeline innovatsioon: toode, teenus või protsess, millega võetakse kasutusele uudne tehnoloogia või uus ärimudel, mille tulemuseks on paradigma muutus, mis annab märkimisväärseid konkurentsieeliseid.

Murranguline innovatsioon: toode, teenus või protsess, mis raputab olemasolevaid turge, tõrjudes kõrvale juhtivad ettevõtted ja tehnoloogiad ning loob uue väärtuste kogumi.

Osalejaportaal: programmi „Horisont 2020“ taotlejate ja toetusesaajate ühtne veebivärav rahastamisvõimaluste leidmiseks, dokumentide ja suunistega tutvumiseks, taotluste esitamiseks ning toetuste ja eksperdilepingute paberivabaks haldamiseks. Vt http://ec.europa.eu/research/participants/portal.

Rahastamisvahend: rahaline toetus ELi eelarvest, mis võib olla omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute, laenu, tagatise või muu riskijagamisvahendi vormis.

Riiklik kontaktpunkt: riigisisene üksus, mille on asutanud ja mida rahastavad ELi liikmesriikide valitsused või teadusuuringute raamprogrammiga ühinenud riigid, et pakkuda taotlejatele ja toetusesaajatele programmi „Horisont 2020“ raames riigisisest toetust ja suuniseid.

Segarahastamine: tagastamatute toetuste kombineerimine avaliku ja erasektori laenude ja/või omakapitaliga.

Toetusesaaja: füüsiline või juriidiline isik, kes saab ELi eelarvest toetust või laenu.

Tähtpäev: kuupäev, milleks tuleb esitada konkreetse rahastamisvooru projektitaotlused.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Käesoleva tulemusauditi viis läbi turgude reguleerimise ja konkurentsivõimelise majanduse valdkondade auditeerimise eest vastutav IV auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Alex Brenninkmeijer; teda toetasid kabinetiülem Raphael Debets, valdkonnajuht John Sweeney, auditijuht Juan Antonio Vazquez Rivera ning audiitorid Alvaro Garrido-Lestache Angulo, Wayne Codd ja Marco Montorio.

Vasakult paremale: John Sweeney, Marco Montorio, Raphael Debets, Juan Antonio Vazquez Rivera, Wayne Codd, Alex Brenninkmeijer, Alvaro Garrido-Lestache Angulo.

Järelmärkused

¹ ELi teadusuuringute ja innovatsiooni üheksanda raamprogrammi (uus programm „Euroopa horisont“) mõjuhindamine.

² „The vital 6 per cent. How high-growth innovative businesses generate prosperity and jobs 2009“, NESTA (National Endowment for Science, Technology and the Arts).

³ Henrekson, M. & Johansson, D., 2010. Gazelles as job creators: a survey and interpretation of the evidence. Small Business Economics, 35, 227–244, lk 240.

⁴ Komisjoni teatis „EUROOPA 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“, KOM(2010) 2020.

⁵ http://ec.europa.eu/research/innovation-union/index_en.cfm

⁶ Määrus (EL) nr 1291/2013 (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“).

⁷ Idem.

⁸ http://ec.europa.eu/research/bitlys/h2020_associated_countries.html

⁹ https://www.sbir.gov/about/about-sbir.

¹⁰ COM(2018) 435, määruse ettepanek, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, juuni 2018.

¹¹ Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 2019. aasta aprillis esialgsele kokkuleppele programmi „Euroopa horisont“ teemal.

¹² laenukõlbmatuse mõiste on Euroopa innovatsiooninõukogu (EIC) korduma kippuvates küsimustes määratletud kui „võimetus piisavaid rahalisi vahendeid kaasata“.

¹³ Näiteks projektide toetamine omakapitali kaudu ning teiste projektikonkursside ja programmide valikumenetluste osaline tunnustamine.

¹⁴ Eriaruanded tagatiste (eriaruanne nr 20/2017 VKEde tagatissüsteemi kohta) ja riskikapitali kohta (eriaruanne nr 17/2019).

¹⁵ Määrus (EL) nr 1291/2013 (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“).

¹⁶ EAG 2014. aasta aruanne VKEde innovatsiooni kohta.

¹⁷ https://sbir.nih.gov/reauthorization#eligibilityDiv

¹⁸ Nesta töödokument nr 11/02, „A look at business growth and contraction in Europe“.

¹⁹ Määrus (EL) nr 1291/2013 (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“).

²⁰ Nõukogu otsuse nr 2013/743/EÜ põhjendus 14.

²¹ EU-13 liikmesriigid on Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia; ning EU-15 riigid on ülejäänud 15 Euroopa Liidu liikmesriiki.

²² https://ec.europa.eu/growth/industry/innovation/facts-figures/scoreboards_et

²³ „Evaluation of the SME instrument and the activities under Horizon 2020 Work Programme Innovation in SMEs“, veebruar 2017.

²⁴ http://ec.europa.eu/research/participants/data/support/ncp/h2020-standards-principles_en.pdf

²⁵ Eriaruanne nr 28/2018: „Enamik programmi „Horisont 2020“ kaasatud lihtsustamismeetmetest on küll toetusesaajate elu lihtsamaks teinud, kuid paranemiseks on veel ruumi“.

²⁶ http://www.access4smes.eu/project/#_goal

²⁷ Komisjoni määrus (EÜ) nr 651/2014, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.

²⁸ „The Impact of Direct Support to R&D and Innovation in Firms“, Compendium of Evidence on the Effectiveness of Innovation Policy Intervention (Otsetoetuse mõju teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile ettevõtetes, „Innovatsioonipoliitika sekkumise tõhusust käsitlevate tõendite kogumik“), august 2012.

²⁹ SBA Office of Investment & Innovation on SBIR, detsember 2016.

³⁰ Komisjoni teatis C(2018) 3051, 15.5. 2018.

³¹ Määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“.

³² EIP-Innovfini nõuanderühm: „Improving Access to Finance for Beneficiaries of the SMEI“ (VKEde rahastamisvahendi toetusesaajate juurdepääsu parandamine rahastamisele), märts 2018.

³³ Muu hulgas: „Access to risk finance initiative“ (InnovFin) under H2020; „Access to finance for SMEs“ (COSME); Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI).

³⁴ EIP-Innovfini nõuanderühm: „Improving Access to Finance for Beneficiaries of the SMEI“ (VKEde rahastamisvahendi toetusesaajate juurdepääsu parandamine rahastamisele), märts 2018.

³⁵ H2020 EAG, „Innovatsioon VKEdes – 2016. aasta aruanne“.

³⁶ Allikas: EASME.

³⁷ Allikas: Euroopa Kontrollikoja arvutused EASME andmete põhjal. Graafikul ei ole esitatud riike, kelle puhul ei leitud veebisorimise meetodit kasutades andmeid täiendavate investeeringute kohta.

³⁸ H2020 EAG, „Innovatsioon VKEdes“, konsultatsioon ELi strateegilise tööprogrammi 2018 kohta, juuni 2016.

³⁹ Ideas for an EIC, Overview of Responses to the Call for Ideas (EIC ideed, ülevaade ideekonkursile laekunud vastustest), 2016.

⁴⁰ EIC ideed – 13. juulil 2016 sidusrühmadega peetud valideerimisseminari kokkuvõte.

⁴¹ COM(2016) 733 final, teatis „Euroopa uued liidrid: idu- ja kasvufirmade algatus“, november 2016.

⁴² „Europe is back: Accelerating breakthrough innovation“ (Euroopa on tagasi: läbimurdelise innovatsiooni kiirendamine), Euroopa Innovatsiooninõukogu novaatorite kõrgetasemeline töörühm, jaanuar 2018.

⁴³ COM(2018) 435 final, määruse ettepanek, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, juuni 2018.

⁴⁴ Komisjoni talituste töödokument – mõjuhindamine, SWD(2018) 307 final, juuni 2018.

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	22.1.2019
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või teisele auditeeritavale)	6.11.2019
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust	10.12.2019
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	16.1.2020

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020

PDF	ISBN 978-92-847-4150-2	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/311514	QJ-AB-19-025-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-4162-5	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/60414	QJ-AB-19-025-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2020.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab see eespool nimetatud üldloa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt. Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.