Taastuvenergia kestliku maaelu arengu edendajana: märkimisväärne koostoimepotentsiaal, mis on enamjaolt jäetud siiski kasutamata

Kokkuvõte

I

Taastuvenergia on taastuvatest, muudel kui fossiilkütustel põhinevatest ning inimelu jooksul uuenevatest energiaallikatest toodetud energia. Kuigi taastuvenergia tootmine ja tarbimine on ELis suurenenud, on vaja jätkuvalt suuremaid jõupingutusi selleks, et saavutada ELi taastuvenergia valdkonna eesmärgid: taastuvatest energiaallikatest toodetud energia 20 % osakaal energia lõpptarbimisest aastaks 2020 ning selle osakaalu tõus vähemalt 27 %-ni aastaks 2030. Taastuvenergia ulatuslikum tarbimine on määrava tähtsusega selleks, et EL saaks vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid vastavalt 2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimakokkuleppele. Taastuvenergia ulatuslikum tarbimine võib vähendada ka ELi sõltuvust fossiilkütustest ja imporditavast energiast, parandades seega liidu energiavarustuskindlust. Taastuvenergia tootmise ja tarbimise ergutamiseks on loodud mitmeid ELi ja riiklikke rahastamisprogramme, üks sellistest ELi rahastamisallikatest on näiteks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD).

II

Oma auditis uuris kontrollikoda taastuvenergia ja maaelu arengu vahelist seost. Kontrollikoda uuris ELi taastuvenergia poliitika raamistikku tervikuna ning seda, kuidas sellesse on kaasatud konkreetsed maaelu arengu aspektid. Kontrollikoda hindas, kas maaelu arenguks ettenähtud vahendite kulutamise raamistik oli välja töötatud ja rakendatud viisil, mis hõlbustas nii taastuvenergia kasutuselevõttu kui ka kestlikku maaelu arengut.

III

Oma audititöö põhjal järeldas kontrollikoda, et taastuvenergia poliitikal ja EAFRD-l on koostoimepotentsiaali, et hõlbustada kestlikku maaelu arengut, ent seni on koostoime jäänud suuresti saavutamata.

IV

Kui mitmes uuringus on koostoimepotentsiaali vallandamiseks soovitatud ennetavat lähenemisviisi, siis kontrollikoja arvates võiks ELi taastuvenergia poliitikas olla selgemalt määratletud tingimused taastuvenergia edukaks seostamiseks maaelu arenguga. Kontrollikoda möönab, et mõningad taastuvenergia poliitikaraamistikus kavandatud vahendid võivad olukorda parandada. Ei kehtiv ega ka kavandatav bioenergia säästlikkuse raamistik (milles osutatakse biomassi tootmisele ja kasutamisele) ei anna asjakohast alust selleks, et pakkuda maapiirkondadele piisavat kaitset tuvastatud keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike riskide eest või suurendada maapiirkondade edaspidise jätkusuutliku arengu potentsiaali.

V

Maaelu arenguks ettenähtud sihtotstarbelised vahendid võivad olla ELi ja riikide taastuvenergia eesmärkide saavutamise seisukohast küll olulised, ent peale selle peaksid need edendama ka ELi maapiirkondade kestlikku arengut. Komisjon ei ole sellega seoses andnud aga piisavaid selgitusi või suuniseid ega teavet selle kohta, kuidas EAFRD peaks täiendama olemasolevaid ELi ja riikide rahastamiskavu. Sellepärast ei pidanud enamik külastatud liikmesriikidest prioriteetseks neid taastuvenergia projekte, mis oleksid kestlikule maaelu arengule kaasa aidanud.

VI

Lisaks puudub komisjonil põhjalik teave esiteks EAFRD kulutuste kohta taastuvenergiale maaelu arengu programmitöö perioodil 2007–2013 ning teiseks selle kohta, kuidas need sobivad kokku ELi üldiste kulutustega taastuvenergiale. Samuti on vähe teavet selle kohta, mida on kulutatud vahenditega saavutatud. Kuigi 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil on märgata olukorra teataval määral paranemist, jäävad järelevalvesüsteemi puudused püsima ning selle peamised põhjused on raskused kavandamisel ja põhinäitajate piiratud ulatus.

VII

Kontrollikoja auditeeritud projektide valim hõlmas nii selliseid investeeringuid, mis aitasid varustada kolmandaid isikuid taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga, kui ka investeeringuid, mille abil toodeti energiat projektide omanike omatarbeks. Enamikku kontrollitud projektidest pidas kontrollikoda edukaks, sest need avaldasid maaelu arengule positiivset majanduslikku ja keskkonnamõju. Vajakajäämiste tõttu liikmesriikide valikumenetlustes rahastati siiski ka selliseid projekte, millest projektide omanikud said majanduslikku kasu, kuid millel oli samal ajal väike tulevane mõju maapiirkondadele.

VIII

Tuginedes nimetatud leidudele, esitas kontrollikoda alljärgnevad soovitused.

• Komisjon ja liikmesriigid peaksid oma edaspidise taastuvenergia poliitika, eriti lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade väljatöötamisel arvestama maapiirkondade tingimuste ja vajadustega.
• Komisjon peaks koos kaasseadusandjatega välja töötama tulevase bioenergia poliitikaraamistiku viisil, mis pakub paremat kaitset biomassi mittesäästliku tootmise eest energia saamise eesmärgil.
• Komisjon peaks täpsustama EAFRD toetuse eesmärki ja rolli seoses taastuvenergiasse investeerimisega.
• Seoses EAFRD taastuvenergia toetusega peaks komisjon nõudma, et liikmesriigid esitaksid oma 2019. aasta täiendatud rakendusaruannetes asjakohase teabe taastuvenergia projektide programmidega saavutatu kohta.
• Komisjon peaks koos liikmesriikidega tugevdama vajadust kohaldada asjakohaseid valikumenetlusi, et pakkuda toetust ainult sellistele elujõulistele taastuvenergia projektidele, millest on selgelt kasu kestlikule maaelu arengule.

Sissejuhatus

Taastuvenergia ELis

01

Taastuvenergia on taastuvatest, muudel kui fossiilkütustel põhinevatest ning inimelu jooksul uuenevatest energiaallikatest toodetud energia. Taastuvate energiaallikate hulka kuuluvad päikese-, tuule-, mere-, hüdro- ja geotermiline energia ning bioenergia^{1, 2}. Joonisel 1 on toodud taastuvenergia peamised liigid, asjaomased tehnoloogiad ja tavapärased rakendused.

02

Taastuvenergia ulatuslikum tarbimine on määrava tähtsusega selleks, et EL saaks vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid vastavalt 2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimakokkuleppele. Taastuvenergia ulatuslikum tarbimine võib vähendada ka ELi sõltuvust fossiilkütustest ja imporditavast energiast, parandades seega liidu energiavarustuskindlust.

03

2015. aastal pärines 26,7 % kogu ELis toodetud primaarenergiast taastuvatest energiaallikatest (vt joonis 2). Taastuvenergia tootmine kasvas 2005. aasta ligikaudu 120 Mtoe-lt 205 Mtoe-ni 2015. aastal (71 % suurenemine), samas kui primaarenergia tootmine enamikust teistest allikatest vähenes samal perioodil nii absoluut- kui ka suhtarvudes³.

04

Joonisel 2 on ühtlasi näha, et biomass (sh jäätmete biolagunev fraktsioon) on ülekaalukalt ELi kõige olulisem taastuvenergia allikas, mis annab 63,3 % kogu taastuvenergia toodangust. See muudab põllumajandus- ja metsandussektori taastuvenergia tootmise jaoks eriti tähtsaks. 2010. aastal pärines 48,5 % (80,7 Mtoe) kogu ELis toodetud taastuvenergiast metsanduse biomassist, põllumajanduse biomass andis samal ajal 10,6 % taastuvenergiast (17,6 Mtoe)⁴.

ELi taastuvenergia poliitika raamistik

05

ELi praeguse taastuvenergia poliitika raamistiku põhielement on taastuvenergia direktiiv. Kõnealune direktiiv on lahutamatu osa ELi 2020. aasta kliima- ja energiapaketist⁵, milles on sätestatud kolm üleliidulist eesmärki, mis tuleb saavutada aastaks 2020. Üks neist eesmärkidest on see, et 20 % ELis tarbitud energiast peaks olema toodetud taastuvatest energiaallikatest⁶. Direktiivis on liikmesriikidele ühtlasi kehtestatud eesmärgid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimise osakaalu kohta, mis küündib 10 %-st Maltas 49 %-ni Rootsis⁷. Samuti on direktiivis sätestatud, et kõikides liikmesriikides peaks 10 % transpordisektoris kasutatavast energiast pärinema taastuvatest energiaallikatest.

06

Taastuvenergia direktiivis nõutakse, et liikmesriigid võtaksid vastu riiklikud taastuvenergia tegevuskavad ning annaksid komisjonile iga kahe aasta tagant aru oma taastuvenergia eesmärkide saavutamise edusammude kohta. Komisjon koostab kõikide nende aruannete alusel eduaruande, milles annab ülevaate taastuvenergia poliitika arengust ELis⁸.

07

Euroopa Ülemkogu võttis 2014. aastal vastu uue kliima- ja energiapoliitika raamistiku uute eesmärkidega, mis tuleb saavutada 2030. aastaks. Nende eesmärkide kohaselt peaks vähemalt 27 % ELi energiast olema toodetud taastuvatest energiaallikatest⁹. Sellest tulenevalt tegi komisjon mitu seadusandlikku ettepanekut, eeskätt oma 30. novembri 2016. aastal vastu võetud paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ (mida nimetatakse ka „talvepaketiks“). Nimetatud pakett sisaldas taastuvenergia direktiivi läbivaatamise ettepanekut (käesolevas aruandes „taastuvenergia II direktiivi ettepanek“)¹⁰, mille seadusandlik menetlus praegu veel kestab.

08

Komisjon tegi taastuvenergia II direktiivi ettepanekus ettepaneku kaotada liikmesriikidele kehtestatud siduvad riiklikud eesmärgid. Küll aga nõudis komisjon liikmesriikidelt 2020. aasta eesmärkide õigeaegset täitmist. Oma ettepanekus energialiidu juhtimise kohta¹¹ nõuab komisjon liikmesriikidelt lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade koostamist, mis aitaks tagada, et riikide pingutused on piisavalt ammendavad ja järjepidevad selleks, et saavutada ELi eesmärgid.

09

Kui taastuvenergia osakaal ELis toodetud energiast on 26,7 % (vt joonis 2), siis ELis tarbitavas energias oli taastuvenergia osakaal 2014. aastal komisjoni 2017. aasta taastuvenergia eduaruande kohaselt kõigest 16 %. Põhjuseks on see, et üle poole ELis tarbitud energiast tarniti netoimpordina (peamiselt gaas ja toornafta)¹². Samas aruandes märgitakse, et EL tervikuna nagu ka enamik liikmesriike saavutab oma 2020. aasta eesmärgid või ületab need. Prognooside kohaselt ei saavuta oma riiklikke eesmärke aga Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad ja Ühendkuningriik¹³.

Taastuvenergia toetuskavad

10

Liikmesriigid on võtnud taastuvenergia tootmise hoogustamiseks ja riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamise edendamiseks mitmesuguseid poliitikameetmeid. Muu hulgas hõlmavad need rahalisi stiimuleid, nagu soodustariifid või lisatasud tootjatele, ning meetmeid, nagu kvoodikohustus kaubeldavate roheliste sertifikaatidega. Tihtipeale kasutatakse mitut neist vahenditest kombineeritult, eriti elektrienergia sektoris. Kütte- ja jahutussektoris põhinevad toetused peamiselt investeeringutoetustel ja maksusoodustustel¹⁴.

11

Taastuvenergia on paljude ELi poliitikavaldkondade jaoks tähtis valdkondadeülene prioriteet. EL toetab taastuvenergiat mitme rahastamisprogrammi raames. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning programmid „Horisont 2020“ ja LIFE¹⁵.

12

Komisjon ei suutnud anda viimase aja kohta põhjalikku teavet taastuvenergia üldise rahalise toetamise kohta ELi programmidest ega liikmesriikide loodud riiklikest rahastamiskavadest. Ecofysi uuringus ELi energiatoetuste ja -kulude kohta¹⁶ on ainsana esitatud hinnang taastuvenergia iga-aastaste toetuste kohta aastatel 2008–2012. Selles esitatud andmete kohaselt maksti 2012. aastal ELis energiasektori toetuseks avaliku sektori vahenditest 99,4 miljardit eurot, millest enamik tuli riikide eelarvetest, ning sellest 40,32 miljardi euroga toetati taastuvenergiat. Taastuvenergiale eraldatud abi põhiliigid olid soodustariifid (23,8 miljardit eurot), lisatasud (6,4 miljardit eurot) ja investeeringutoetused (4 miljardit eurot).

Taastuvenergia ELi maaelu arengu poliitikaraamistikus

13

ELi seadusandlikes dokumentides ja poliitikadokumentides on kindlaks tehtud, et taastuvenergial on potentsiaalne positiivne mõju maaelu arengule. Taastuvenergia direktiivis ja taastuvenergia II direktiivi ettepanekus osutatakse taastuvenergiaga kaasnevatele võimalustele tööhõives ja regionaalarengus, eriti maapiirkondades ja eraldatud piirkondades¹⁷.

14

Ühenduse maaelu arengu strateegiasuunistes aastateks 2007–2013¹⁸ ja määruses (EÜ) nr 1698/2005¹⁹ käsitletakse neid küsimusi seoses maaelu arengu poliitikaraamistikuga. Kaalutlused, mis on seotud taastuvenergia tootmise ja kasutamise potentsiaaliga maaelu arengu jaoks, leidsid laiema kajastuse ühise põllumajanduspoliitika reformi „tervisekontrolli“ paketis, milles ELi põllumajandusministrid leppisid kokku 2008. aasta novembris. Ministrid käsitlesid seejuures taastuvenergiat ühena kuuest uuest sõlmküsimusest²⁰.

15

Programmitöö perioodil 2014–2020 toetab EL maaelu arengut, sealhulgas taastuvenergia projekte uuele raamistikule tuginedes. EAFRD-st on saanud üks viiest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist. Raamistiku eesmärk on võimaldada eri fondide paremat koordineerimist, et parandada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ rakendamist²¹. Strateegia „Euroopa 2020“ strateegilised eesmärgid on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tasandil sõnastatud 11 valdkondliku eesmärgina. EAFRD puhul jaotuvad need veel kuueks maaelu arengu prioriteediks ja 18 sihtvaldkonnaks²² (vt joonis 3). Oma seisukoha uue programmitöö menetluse kohta on kontrollikoda esitanud eriaruandes nr 16/2017 „ Maaelu arengu programmitöö: vähendada tuleks keerukust ja pöörata suuremat tähelepanu tulemustele“.

16

Taastuvenergia kuulub sihtvaldkonna 5C alla, millega osutatakse taastuvate energiaallikate, kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude toiduks mittekasutatavate toorainete pakkumise ja kasutamise hõlbustamisele biomajanduse edendamise eesmärgil. See tähendab, et taastuvenergia kasutuselevõttu toetavad EAFRD meetmed tuleks põhimõtteliselt paigutada sihtvaldkonna 5C alla.

17

Maaelu arengu poliitika raamistikus haldavad taastuvenergia kasutuselevõtuga seotud investeeringutoetusi komisjon ja liikmesriigid ühiselt. Liikmesriigid koostavad maaelu arengukavad ja komisjon kiidab need heaks. Seejärel valivad liikmesriigid esitatud kavadele tuginedes välja projektid, millele raha eraldatakse.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

18

Kontrollikoda uuris ELi taastuvenergia poliitika raamistikku ja keskendus küsimusele, kuidas olid sellesse kaasatud maaelu arengu aspektid. Auditi põhiküsimus oli see, kas EAFRD taastuvenergia toetus hõlbustab taastuvenergia kasutuselevõttu ja kestlikku maaelu arengut.

19

Kontrollikoda hindas, kas ja kuidas on taastuvenergia poliitika vahendid toetanud ELi ja liikmesriikide tasandil aktiivselt maaelu arengut. Bioenergia on kõige tähtsam maapiirkondade jaoks, kus biomass, nagu põllukultuurid, loomsed ja orgaanilised jäätmed ning puidu biomass, on valmis kujul kättesaadavad, kuid ei tohi unustada, et sellega on seotud ka teatavad keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikud riskid (punktid 23–41).

20

Samuti uuris kontrollikoda maaelu arengu poliitikaraamistikku ja selle rakendamist liikmesriikide tasandil, et hinnata, kas EAFRD taastuvenergia toetus on tegelikult toetanud kestlikku maaelu arengut (punktid 42–81).

21

Võttes arvesse OECD tööd selles vallas²³, leidis kontrollikoda, et taastuvenergia investeeringud edendavad kestlikku maaelu arengut siis, kui nendega kaasneb üks või mitu alljärgnevalt loetletud kasudest:

• keskkonnakasu;
• põllumajandustootjate ja metsamaa valdajate sissetuleku mitmekesistamine;
• töövõimalused maapiirkondade ettevõtetes ja ärivõimalused maapiirkondade ettevõtjatele;
• uued ja paremad energiataristud ja -teenused maapiirkondades;
• uued tuluallikad, et toetada maapiirkondade peamisi avalikke teenuseid ja taristut.

22

Kontrollikoda viis auditi läbi ajavahemikus septembrist 2016 kuni maini 2017, kogudes tõendusmaterjali alljärgnevatest allikatest:

• dokumentide läbivaatamine ja vestlused Euroopa Komisjoni nelja peadirektoraadi (põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (AGRI), energeetika peadirektoraat (ENER), keskkonna peadirektoraat (ENV) ja kliimameetmete peadirektoraat (CLIMA)) töötajatega;
• auditikülastused viide liikmesriiki: Bulgaariasse, Prantsusmaale (Alam-Normandiasse), Itaaliasse (Toscanasse), Leetu ja Austriasse. Nimetatud liikmesriigid osutusid valituks seetõttu, et neile oli eraldatud 53 % sihtvaldkonnaga 5C seotud kavandatud kulutustest ning nende valik tagas tasakaalustatud geograafilise jaotuse. Kontrollikoda vaatas läbi viis asjaomast maaelu arengukava ja muud asjaomased dokumendid ning küsitles liikmesriikide maaelu arengu korraldusasutuste, makseasutuste ning energeetikaministeeriumide töötajaid. Kontrollikoda külastas kohapeal 29 taastuvenergia projekti programmitöö perioodidest 2007–2013 ja 2014–2020 ning vestles projektijuhtidega (vt II lisa). Külastatud projektid olid peamiselt seotud investeeringutega taastuvenergiat tootvatesse käitistesse, ent oli ka mitmeid toetavaid projekte, nagu metsamajandamisprojektid või investeeringud hakkpuidu või puidugraanulite tootmisrajatistesse;
• lühiuuring kuue liikmesriigi kohta (Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Rumeenia ja Sloveenia), kes olid eraldanud sihtvaldkonnale 5C kas ainult väga väikese osa EAFRD rahastamisvahenditest või siis ei olnud eraldanud sellele sihtvaldkonnale üldse EAFRD vahendeid. Siinkohal oli kontrollikoja eesmärk selgitada välja selle põhjused;
• kohtumiste vormis konsultatsioonid asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas Euroopa biomassiühenduse (AEBIOM) ja BirdLife’iga, et arutada bioenergiaga potentsiaalse kasu ja jätkusuutlikkusega seotud riskide üle.

Tähelepanekud

ELi taastuvenergia poliitika raamistik võiks taastuvenergia kasutamise võimalusi maapiirkondades paremini ära kasutada, leevendades samal ajal sellega seonduvaid riske

23

Käesolevas jaos uurib kontrollikoda, kas taastuvenergia poliitikaraamistik ergutab taastuvenergia pakutavat potentsiaalset kasu maapiirkondades, leevendades samal ajal sellega seonduvaid keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke ohte. Täpsemalt keskendus kontrollikoda bioenergiale, kuna see on maapiirkondadega kõige ilmsemalt seotud taastuvenergia.

Taastuvenergia võimalusi ei ole maaelu arengu edendamiseks täielikult ära kasutatud

Uuringud näitavad taastuvenergia potentsiaalset positiivset mõju maaelu arengule…

24

Mitmest uuringust selgub, et taastuvenergia projekte saab välja töötada nii, et need toetaksid kohalikke huve ja kestlikku maaelu arengut²⁴. Näiteks võib taastuvenergia valdkond luua otseseid töökohti (muu hulgas seoses rajatiste käitamise ja hooldamisega), kuigi enamik pikaajalisi töökohti on kaudsed ja neid võib leida kogu tarneahela piires (ehitus ja tootmine või biomassi puhul metsa- ja põllumajandus). Mõnel juhul näitasid kontrollikoja käsitletud uuringud, et päikesepaneelide ja tuuleturbiinide osade valmistamine suutis olemasolevad tootmistehased, mida ei olnud varem energiatootmiseks kasutatud, taaskäivitada. Mõne uuringu põhjal selgus taastuvenergiat tootvate käitistega maapiirkondades alanud uuendustegevus (nt uute toodete, tavade ja poliitikameetmete arendamine). Taastuvenergiast võib saada uus tuluallikas mitte ainult põllumajandusettevõtjatele ja metsaomanikele, vaid ka maaomanikele ja kohalikele omavalitsustele. Peale selle võivad maakogukonnad ise omale energiat tootes muutuda traditsiooniliste kütuste hinnakõikumistest vähem sõltuvaks.

25

Uuringutes rõhutatakse siiski, et selleks, et maapiirkonnad saaksid taastuvenergia kasutuselevõtust võimalikult suurt majanduslikku kasu, on maaelu arengu poliitikas vaja kohalikele tingimustele ja võimalustele hästi kohandatud ning maapiirkondade konkurentsivõimele suunatud lähenemisviisi. Sellega seoses tuleb arvesse võtta teatavaid põhitegureid (vt 1. selgitus).

26

Taastuvenergia kasutuselevõtu kogemused Norra, Rootsi ja Soome maapiirkondades rõhutavad kohaliku koostöö tähtsust taastuvenergia kasutuselevõtu ja maaelu arengu edendamiseks. Peamiselt on näited seotud metsa biomassiga²⁶. Kõnealuste bioenergia kogukondade tüüpiline mudel hõlmab biomassi tootjaid, metsamaade ümberkujundamisega tegelevaid ettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi ja kohalikke kodanikuühiskonna organisatsioone. Need sidusrühmad teevad tihti koostööd konsultatsioonifirmade ja uurimisinstituutidega.

… kuid ELi taastuvenergia poliitika võiks aktiivsemalt püüda seda kasu saavutada

27

Kontrollikoda leidis, et ELi kehtiv taastuvenergia poliitika raamistik võiks maapiirkondade jaoks kasutoovaid taastuvenergiaprojekte tulemuslikumalt ergutada.

1. ELi seadusandlikes dokumentides ja poliitikadokumentides on mainitud taastuvenergia potentsiaalset positiivset mõju maaelu arengule. Kuigi taastuvenergia direktiivi põhjendustes osutatakse maaelu arengu mõõtmele taastuvenergia kasutuselevõtus, puuduvad direktiivi seadusandlikus osas siiski konkreetsed sätted maaelu arendamise edendamise kohta.
2. Riiklikes taastuvenergia tegevuskavades ja asjaomastes eduaruannetes ei ole taastuvenergia ja maaelu areng omavahel piisavalt seotud. EAFRD-d peaaegu ei mainitagi taastuvenergia projektide rahastamisallikana. Samuti jääb ilmselgelt vajaka külastatud liikmesriikide taastuvenergia ja maaelu arengu poliitikaga tegelevate eri ministeeriumide vahelisest koordineerimisest.

28

Kontrollikoja leide toetab nii uuring, milles käsitletakse taastuvenergia mõju Euroopa põllumajandustootjatele („Impacts of Renewable Energy on European Farmers“, detsember 2011) kui ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) – mõlemad nendivad, et liikmesriigid oleksid pidanud välja töötama strateegiad maaelu arengu ja taastuvenergia kasutuselevõtu sidumiseks, ent see jäeti tegemata²⁷.

29

Sellele vaatamata leidsime mõnest liikmesriigist ka häid näiteid taastuvenergiaga seotud strateegiate kohta, kus oli arvesse võetud maaelu mõõdet (vt 2. selgitus).

30

2016. aasta septembris Corkis toimunud maaelu arengu Euroopa konverentsi deklaratsioonis²⁸ soovitatakse kasutusele võtta maapiirkondadele avalduva mõju kontrollimise mehhanism, tagamaks, et maapiirkondade potentsiaal pakkuda uuenduslikke, kaasavaid ja jätkusuutlikke lahendusi kajastuks liidu poliitikas ja strateegiates. Maapiirkondadele avalduva mõju kontrollimise eesmärk on selgitada välja parimad viisid poliitika elluviimiseks maapiirkondades ning tagada, et maapiirkondades elluviidav poliitika annaks võrdseid tulemusi²⁹. 2017. aasta mais ütles komisjon, et on alustanud asjaomaste uuringute ja liikmesriikide kogemustega tutvumist. Selle töö tulemusi võidakse kasutada maapiirkondadele avalduva mõju kontrollimise mehhanismi väljatöötamiseks.

31

Komisjon tegi oma paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ (vt punkt 7) ettepaneku eri sätete ja vahendite kohta, mis võiksid suurendada taastuvenergia kasutuselevõtu võimalikku positiivset mõju maaelu arengule.

1. Riiklike taastuvenergia tegevuskavade asemel kasutusele võetavad lõimitud kliima- ja energiakavad käsitlevad komisjoni arvates paremini maapiirkondade ja vastutavate eri ametiasutuste mureküsimusi ning hõlbustavad aruandlust, vältides kattuvusi.
2. Juhtimismääruses³⁰ nõutakse, et liikmesriigid arvestaksid kõikide sidusrühmadega ja kasutaksid paremini ära eri valdkondade sünergilist toimet.
3. Komisjoni esitatud taastuvenergia II direktiivi ettepanekusse lisati sätted omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade kohta³¹. Nende sätete eesmärk oli anda omatarbeks toodetud energia tarbijatele õigus toota, salvestada, tarbida ja müüa taastuvelektrit, ilma et sellega kaasneks neile ebaproportsionaalne koormus, ning võimaldada kohalikel kogukondadel osaleda konkreetsete strateegiate väljatöötamises või anda neisse oma panus, et parandada taastuvenergia omaks- ja kasutuselevõttu, mis peaks vallandama maapiirkondades olemasoleva potentsiaali.

Kontrollikoda peab neid komisjoni ettepanekuid kasulikeks sammudeks, et maaelu mõõdet ELi taastuvenergia poliitikasse paremini kaasata.

ELi taastuvenergia poliitikaraamistikus ei käsitleta täielikult maapiirkondade jaoks bioenergiaga kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke ohtusid

32

Bioenergia ei ole ilmtingimata säästev energia. Bioenergia säästlikkus sõltub suuresti sellest, kuidas biomassi toodetakse ja kasutatakse. Biomassi tootmine ja kasutamine võib olla ka mittesäästev, kui see avaldab näiteks kahjulikku mõju inimestele, keskkonnale või loodusvaradele viisil, mis seab ohtu tulevaste põlvkondade võime täita oma vajadusi.

33

Bioenergia on kõige selgemalt maapiirkondadega seotud taastuvenergia. Bioenergia tootmiseks kasutatav toore³² pärineb peaaegu kõigil juhtudel maapiirkondadest. Põllu- ja metsamajandusliku biomassi kasvatamine ja kogumine loob võimalused põllumajandustootjate sissetulekute mitmekesistamiseks, töö- ja ärivõimalusteks ning maapiirkondades uute teenuste osutamiseks.

34

Kui traditsiooniliste fossiilkütuste asemel hakatakse kasutama biomassi, biogaasi või biometaani, võib see vähendada kasvuhoonegaaside heidet, nagu on näidatud I lisa joonistel A1 ja A2. Kõnealune potentsiaal on erinev, olenedes põllu- või metsamajandusliku biomassi tootmise süsteemist ning biogaasi ja biometaani tootmise süsteemist.

35

Bioenergiaga kaasnevad maapiirkondadele siiski ka keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikud ohud. Näiteks võivad maakasutuse muutumine, metsamajanduse intensiivistumine või energiakultuuride intensiivne kasvatamine vähendada elurikkust ning põhjustada mulla degradatsiooni, veepuudust või reostust (vt 3. selgitus). Puidu biomassi põletamine võib suurendada ka teatavate kahjulike õhusaasteainete heidet³³ ning praegu arutletakse selle üle, kas puidu biomass on ikka CO₂-neutraalne (vt selgitus A1)³⁴. Kontrollikoda tuvastas bioenergia tootmise ja kasutamisega seoses 16 keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikku riski (vt tabel 1 ning I lisa tabelid A2 ja A3)³⁵. Komisjon analüüsis bioenergia tootmise ja kasutamisega seotud riske bioenergia säästlikkuse mõjuhinnangus, mis koostati uuesti sõnastatud taastuvenergia direktiivi tarbeks³⁶.

36

ELis praegu kehtivates õigusaktides⁴¹ on sätestatud biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid⁴². Alates nende kriteeriumide vastuvõtmisest 2009. aastal ja muutmisest 2015. aastal on toimunud kestev arutelu bioenergia säästlikkuse üle. Selle tulemusena esitas komisjon oma paketis „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ ettepaneku säästlikkuse kriteeriumide kohta, mida kohaldataks ka teistele bioenergia liikidele, nagu tahketest ja gaasilistest biomasskütustest toodetud bioenergia, mida kasutatakse soojuse ja elektri tootmiseks.

37

Komisjoni ettepanek sisaldab kahte tüüpi säästlikkuskriteeriume:

1. kriteeriumid, millega nähakse ette teatavad piirangud seoses põllu- ja metsamajanduse biomasskütuste tootmisega, ning
2. kriteeriumid, millega nähakse ette biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid kasutavatele erinevatele rajatistele kehtiv kasvuhoonegaaside heitkoguste miinimumprotsent.

38

Kontrollikoda uuris, kas ja millises ulatuses need kriteeriumid käsitlevad kontrollikoja poolt tuvastatud ohte ning kas kavandatud raamistik⁴³ annab piisava aluse säästva taastuvenergia kasutuselevõtuks maapiirkondades.

39

Komisjoni ettepanekus sisalduvad kriteeriumid ei ole siduvaks tingimuseks bioenergia turule laskmisel; need on siduvad üksnes selleks, et

1. arvestada bioenergia tootmise osakaalu taastuvenergia eesmärkide saavutamises ja mõõta taastuvenergia kohustuste täitmist,
2. teha kindlaks, milline energiatootmiseks kasutatav biomass on rahalise toetuse saamiseks toetuskõlblik.

40

Ettepanek ei hõlma kõiki põllukultuure ja kasutusvaldkondi, samuti ei käsitle see mitut rajatiste liiki (vt punkt A3). Taastuvenergia II direktiivi ettepanekus käsitleti kontrollikoja tuvastatud kuueteistkümnest ohust täielikult vaid kolme ning kahte käsitleti täielikult muudes õigusaktides; 11 ohtu käsitleti osaliselt. Käsitlemata ohud on peamiselt seotud põllumajandustegevuse ja metsamajanduse intensiivistumise, biomassi põletamise ja bioenergia ülejäänud elutsükli vältel tekkivate saasteainete heitega (vt tabel 1 ning I lisa tabelid A2 ja A3). Kontrollikoja põhjalik analüüs ja tabelit 1 toetavad järeldused on esitatud I lisas.

Tabel 1.

Bioenergia säästlikkust mõjutada võivate ohtude käsitlemine komisjoni esitatud taastuvenergia II direktiivi ettepanekus

	Ohud säästlikkusele	Kas ohtu on käsitletud?
(1) Elurikkuse vähenemine	1(a)maakasutuse otsese muutuse tõttu (nt raadamine, kaitsealade kadu)
	1(b)põllumajandustavade intensiivistumise tõttu (nt põllumajanduskultuuride mitmekesisuse vähenemine)
	1(c)metsamajanduse intensiivistumise tõttu
(2) Mulla degradatsioon	2(a)maakasutuse otsese muutuse tõttu (mis põhjustab näiteks pinnase süsinikukadu, erosiooni)
	2(b)põllumajandustavade intensiivistumise tõttu (mis põhjustab näiteks pinnase tihenemist, mullaviljakuse vähenemist, erosiooni)
	2(c)metsamajanduse intensiivistumise tõttu (mis põhjustab näiteks mullaviljakuse vähenemist metsades toitainete – metsajääkide – eemaldamise tõttu)
(3) Veepuudus ja reostus	3(a)maakasutuse otsese muutuse tõttu (nt muutused veetasakaalus)
	3(b)põllumajandustegevuse intensiivistumise tõttu (nt niisutamine, väetamine)
	3(c)metsamajandamise intensiivistumise tõttu (nt muutused veetasakaalus)
(4) Kasvuhoonegaaside heide	4(a)olelusringis tekkiva kasvuhoonegaaside heite tõttu, välja arvatud biogeenne CO2 (nt väetiste kasutamine, biomassi vedu, metaani leke biogaasijaamadest)
	4(b)kaudse mõju tõttu (nt toidukultuuride kasvatamise kõrvaletõrjumisest tingitud maakasutuse kaudne muutus, nooremad metsad)
	4(c)biomassi põletamisel tekkiva CO2-heite tõttu (biogeenne heide)
(5) Õhusaaste	5(a)biomassi põletamise tõttu (nt peenosakesed, SO2…)
	5(b)bioenergia ülejäänud olelusringi saasteainete heite tõttu (nt biomassi vedu)
(6) Sotsiaal-majanduslikud riskid	6(a)biomassi ebatõhus kasutamine (sealhulgas astmelise kasutuse põhimõtte mittekohaldamine, mitteoptimaalsed meetodid biomassi energiaks muundamisel)
	6(b)olemasolevate kasutusvaldkondadega konkureerimine (nt toiduainete tootmine, puit paberi- ja tselluloositööstuse jaoks)

Selgitus:

ohtu on käsitletud	ohtu on osaliselt käsitletud	ohtu ei ole käsitletud

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

41

Taastuvenergia eesmärkide kehtestamine koos bioenergiaalaste riiklike toetuskavadega soodustab bioenergia kasutamist. See on olnud nii alates 2000. aastate algusest, eriti transpordisektoris ja elektri tootmise valdkonnas. Osa sellest bioenergiast imporditakse: 2015. aastal importis EL 34 % tarbitud graanulitest ja 9,5 % tarbitud vedelatest biokütustest⁴⁴. Kontrollikoda peab riskiks seda, et piisavate kaitsemeetmete puudumisel (nõrgad säästlikkuse kriteeriumid) ergutatakse bioenergia tootmist ja kasutamist teise taastuvenergia direktiivi ettepaneku kaugeleulatuvate taastuvenergia eesmärkide ja finantsstiimulite kaudu, sest pikas plaanis võib see suurendada mittesäästliku biomassi kasutamist. Sellest tulenevalt ei taga kavandatav raamistik asjakohast alust maapiirkondade jätkusuutliku arengu potentsiaali suurendamiseks.

EAFRD ei edenda oma praeguste taastuvenergia kulutustega piisavalt maaelu arengu eesmärkide saavutamist

42

Liikmesriigid võivad otsustada rahastada taastuvenergia investeeringuid EAFRD kaudu. ELi maaelu arengu poliitika eesmärk on aidata ELi maapiirkondadel toime tulla majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemidega. Seega peaksid EAFRD kaudu rahastatud taastuvenergia investeeringud maapiirkondadele selgelt kasu tooma. Alljärgnevates punktides uurib kontrollikoda, kas komisjon ja liikmesriigid on välja töötanud ja rakendanud asjakohaseid strateegiaid ja meetmeid ning kas nad suudavad tõendada EAFRD toetuse abil saavutatud tulemusi nii taastuvenergia kasutuselevõtu kui ka kestliku maaelu arengu vallas.

Maaelu arengu programmitöös ei ole taastuvenergiat piisavalt arvesse võetud

43

EAFRD-l on ressurssi selliste projektide toetamiseks, mis aitavad kaasa nii taastuvenergia kasutuselevõtule kui ka kestlikule maaelu arengule. Selleks et kulutused tooksid rohkem tulu, peaks EAFRD taastuvenergia toetuste maksmise aluseks olema kindel strateegia ja maksmine peaks toimuma täpselt kindlaks tehtud ja määratletud vajaduste järgi. Samuti peaks vahendite eraldamine olema koordineeritud teiste olemasolevate rahastamisallikate ja poliitikavahenditega, nagu riiklikud taastuvenergia tegevuskavad.

44

Taastuvenergia projektide toetusesaajad võivad osa investeeringukuludest tagasi saada toodetud energia müügist soodus- või turuhindadega või parandada oma tegevuse majanduslikku tulusust. Kui EAFRD investeeringutoetustele lisanduvad aga huvipakkuvad soodustariifid, tekib liigse hüvitamise ning toetusesaajatele finantseeliste loomise näol ebaseadusliku riigiabi andmise oht, mida kinnitas ka komisjoni Bulgaarias läbiviidud audit. 4. selgituses on esitatud kontrollikoja külastatud liikmesriikide erinevad lähenemisviisid.

ELi eri fondide kavandatud kulutused taastuvenergiale ei ole teada

45

Programmitöö perioodil 2014–2020 nii Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest üldiselt kui ka EAFRD-st taastuvenergia investeeringuteks kavandatud kulutuste kohta puuduvad ülevaatlikud andmed. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 4. valdkondlik eesmärk: „Vähese CO₂-heitega majandusele üleminek“, mille kulutusteks on kavandatud 44 814 miljonit eurot⁴⁵, hõlmab lisaks taastuvenergiale ka energiatõhusust ja säästvat linnaliikumist. Sellepärast ei olegi komisjonil selget ülevaadet, kui suur osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringutest on ette nähtud taastuvenergia kasutuselevõtu toetamiseks.

46

EAFRD toetused moodustasid ligikaudu 11 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest 4. valdkondliku eesmärgi jaoks eraldatud vahenditest (umbes 5027 miljonit eurot⁴⁶), samas kui EAFRD programmitöö perioodi 2014–2020 sihtvaldkonna 5C jaoks kavandatud kulutused olid 798,9 miljonit eurot (vt joonis 4). Selle sihtvaldkonna investeeringud ei ole aga seotud ainult taastuvenergiaga, vaid hõlmavad ka biomajanduse muid valdkondi, nagu kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muu toiduks mittekasutatava tooraine tarnimine ja kasutamine.

47

Teisalt võivad liikmesriigid rakendada taastuvenergiaga seotud projekte teiste sihtvaldkondade all (vt punktid 55–58), mis raskendab EAFRD taastuvenergia rahastamise tulemuslikkuse analüüsimist. Oma uuringu (vt punkt 22) käigus leidis kontrollikoda, et näiteks Rumeenia (vt 6. selgitus) ja Sloveenia otsustasid eraldada sihtvaldkonnale 5C vaid vähesel määral vahendeid või ei eraldanud neid üldse, sest nad pidasid teisi sihtvaldkondi, nagu 2A, 3A, 6A või 6B, sobivamaks. Madalmaad ja Poola vastasid, et nad ei kavandanud taastuvenergia valdkonnale üldse EAFRD vahendeid, kuna nende arvates olid teised Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja nende riiklike rahastamisprogrammide vahendid piisavad, et toetada taastuvenergia kasutuselevõttu maapiirkondades.

48

Programmitöö perioodi möödunud esimesel poolel olid reaalselt tehtud kulutused kõigest 40,9 miljonit eurot (5,1 % 800 miljoni euro suurusest kogueelarvest)⁴⁷. Taastuvenergia valdkonnas programmide rakendamisega seotud märkimisväärsed viivitused võivad olla tingitud raskustest sihtvaldkondade (vt punktid 55–58) programmitöö kavandamisega, ent põhjuseks võivad olla ka maaelu arengukavade vastuvõtmise viibimine ning see, et liikmesriigid vajasid uue raamistiku väljatöötamiseks ja kohandamiseks aega.

Võimalused maaelu arengukavades kindlaksmääratud vajaduste ja taastuvenergia rahastamise lähenemisviisi vahelise seose tugevdamiseks

49

Komisjoni 2014.–2020. aasta perioodi strateegilise kavandamise suunistes on öeldud, et strateegia kirjeldus (sekkumise loogika) peaks põhjendama maaelu arengu meetmete valikut, kombineerimist ja prioriteetsust, lähtuvalt SWOT-analüüsi tulemustest ja väljaselgitatud vajadustest. Selles tuleb kindlakstehtud vajadused tähtsuse järjekorda seada ning järjestust põhjendada. Sellest tulenevalt vaatab komisjon maaelu arengukava heakskiitmise etapis läbi liikmesriikide strateegilised kaalutlused taastuvenergia kasutuselevõtu kohta.

50

Komisjon juhendab liikmesriike töökondade, järelevalvekomisjonide, kontrollnimekirjade, suuniste, meetmete kirjelduste (measure fiches) jne abil, et hõlbustada maaelu arengukavade koostamist ja rakendamist. Siiski ei kirjutata juhenddokumentides taastuvenergia strateegilisi kaalutlusi selgelt lahti ega öelda, mida EAFRD taastuvenergiasse tehtud investeeringutega peaks saavutama, millist lisaväärtust need peaksid maapiirkondadele looma ning kuidas EAFRD peaks olemasolevaid ELi ja riiklikke rahastamisprogramme täiendama.

51

Kontrollikoda leidis, et kõik uuritud viis maaelu arengukava sisaldasid taastuvenergiaga seotud eesmärkide püstitamise, vajaduste ja strateegiliste kaalutluste kohustuslikke elemente, kuid üheski neist ei olnud toodud põhjalikku analüüsi ega määratletud seonduvaid rahalisi vajadusi. Peale Austria ei kasutanud ükski kontrollikoja külastatud liikmesriikidest oma kindlakstehtud vajadusi ja SWOT-analüüsi maaelu arengukavade taastuvenergia strateegilise käsituse alusena ning käsitused jäid väga üldiseks. Ülejäänud puudused olid seotud rakendamise ja algsete strateegiate lühiajalise muutmisega (vt 5. selgitus).

52

Komisjoni juhendamine ja kontrollimine ei hoidnud neid puudusi ära. Need ei taganud, et liikmesriigid koostavad maapiirkondade jaoks usaldusväärsed taastuvenergia strateegiad. Lisaks ei tulenenud EAFRD meetmete valik ja eelarvest tehtud eraldised alati loogiliselt maapiirkondade arengukavades kirjeldatud potentsiaalist ja vajadustest.

Puudulik koordineerimine taastuvenergia eri rahastamisallikate vahel

53

Kehtiv õigusraamistik⁴⁸ edendab ELi eri fondide, eriti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikku, tõhusat ja koordineeritud rakendamist. Maaelu arengukava raames sekkumise vajalikkuse põhjendamine ja vahendite vahel hea kooskõlastatuse tagamine on põhiliselt liikmesriikide kohustus. Komisjon toetab ja juhendab liikmesriike, andes välja strateegilisi suuniseid, edendades häid tavasid ning jälgides programmi rakendamist.

54

Vaadanud läbi partnerluslepingute ja programmitöö perioodi 2014–2020 maaelu arengukavade valimi, leidis kontrollikoda, et liikmesriigid olid kindlaks teinud mitu potentsiaalset rahastamisallikat ning kehtestanud topeltrahastamise vältimiseks üldised piiritlemise põhimõtted ja meetmed. Kontrollikoja läbivaadatud strateegilised dokumendid ei sisaldanud aga täiendavat teavet kasu kohta, mida taastuvenergia eri rahastamisallikate tulemusliku koordineerimise abil oleks võimalik saavutada. Samuti puudus analüüs võimaliku asendusmõju või antud valdkonna rahastamislünkade kohta⁴⁹.

Taastuvenergia meetmete paigutamine sihtvaldkondadesse

55

Nagu on selgitatud punktides 14 ja 15, rajaneb 2014.–2020. aasta maaelu arengu poliitika raamistik kuuel prioriteedil, mis jagunevad omakorda 18 temaatiliseks sihtvaldkonnaks (vt joonis 3). Taastuvenergia toetamine kuulub sihtvaldkonda 5C, mis hõlmab taastuvenergia tarnimist ja kasutamist.

56

Sihtvaldkondade eesmärke viiakse ellu maaelu arengu meetmete kaudu. Joonisel 5 on toodud näiteid 5. prioriteedi alla paigutatud meetmete ja näitajate kohta. Üks meede võib edendada mitut sihtvaldkonda või aidata kaasa mitme prioriteedi ja eesmärgi saavutamisele.

57

Lisaks võivad liikmesriigid määratleda sihtvaldkonna 5C raames määratud erimeetmete puhul teisese mõju, mis avaldub muudele sihtvaldkondadele. Näiteks võidakse leida, et fotoelektriliste paneelide paigaldamine toetusesaaja majandustulemuste parandamiseks kasutatava uue lauda katusele on taastuvenergia projekt (s.o sihtvaldkonnas 5C) või põllumajandusettevõtte ajakohastamise projekti osa, mispuhul kuuluks see sihtvaldkonda 2A (vt joonis 3) ja kus taastuvenergia komponendil oleks teisene mõju sihtvaldkonnale 5C.

58

Liikmesriigid ei ole olnud järjepidevad taastuvenergia meetmete ja eri liiki projektide määramisel sihtvaldkondadesse (vt 6. selgitus). See avaldab mõju EAFRD kaudu rahastatavate taastuvenergia projektide järelevalve ja hindamise tõhususele (vt punktid 69–71), eelkõige seetõttu, et komisjon ei ole esitanud lisasuuniseid selle kohta, kuidas määrata kõigis liikmesriikides projekte ühetaoliselt sihtvaldkondadesse.

Järelevalve ja hindamine annavad vähe teavet taastuvenergiasse tehtud investeeringute rahastamise ja tulemuste kohta

59

Maaelu arengu taastuvenergiale tehtud kulutuste mõjusust ja tõhusust puudutav tulemusalane teave peaks näitama, mida on ELi eelarvega suudetud saavutada ja kas seda on kasutatud õigesti. Lisaks on seire- ja hindamisteave väärtuslik vahend maaelu arengu kulutuste mõjususe ja tõhususe suurendamiseks, suunates programmide käimasolevat juhtimist, juhtides tähelepanu võimalikele parandustele ja aidates kujundada tulevast poliitikat.

Taastuvenergia 2007.–2013. aasta ühises seire- ja hindamisraamistikus

Ühises seire- ja hindamisraamistikus puudub põhjalik seireteave taastuvenergia kohta

60

Paljud liikmesriigid (sealhulgas kõik viis kontrollikoja külastatud liikmesriiki) otsustasid kasutada EAFRD rahastamist taastuvenergia projektide rahastamiseks programmitöö perioodi 2007–2013 algusest peale. Sellel ajal ei olnud taastuvenergia projektide väljundite või tulemuste mõõtmiseks kehtestatud erinäitajaid.

61

See muutus ÜPP „tervisekontrolli“ kontekstis, kui tunnistati, et taastuvenergia on uus sõlmküsimus ja liikmesriikidele anti taastuvenergia projektide jaoks lisavahendeid ülejäänud programmitöö perioodiks (2009–2013) (vt punkt 14). Sellega seoses pidid liikmesriigid seirama kulutusi ja selle uue sõlmküsimuse raames rahastatavate taastuvenergia projektide toetusesaajate arvu. Samas ei pidanud nad koguma andmeid projektide tulemuste, näiteks toodetud taastuvenergia või ülesseatud võimsuse kohta. Sellest tulenevalt puudub ELi tasandil põhjalik teave EAFRD kaudu aastatel 2007–2013 rahastatud taastuvenergia projektide kohta. Olemasolevad näitajad viitavad ainult ÜPP „tervisekontrolli“ raames taastuvenergiale kulutatud lisavahenditele.

62

Kontrollikoda uuris külastatud liikmesriikide esitatud taastuvenergia projektide andmeid (projektide arv, makstud toetus) ja märkas neljas külastatud liikmesriigis⁵¹ mitut erinevust komisjonile esitatud andmete ja kontrollikoja arvutuste vahel, mis põhinevad liikmesriikide projektinäitajaid sisaldavatel andmebaasidel. Ametiasutused ei esitanud kontrollikojale selgitusi, mis tekitab kahtlusi ÜPP „tervisekontrolli“ andmete täpsuse ja terviklikkuse kohta.

63

Lisaks puudub ELi tasandil põhjalik teave projektide arvu, taastuvenergia tootmise ja ülesseatud võimsuse kohta. Järelikult on võimatu mõõta EAFRD panust taastuvenergia kasutuselevõttu maapiirkondades. Asjakohase ja usaldusväärse taastuvenergiaalase teabe puudumisel ei ole võimalik hinnata nende meetmete tõhusust sellel perioodil ja jääb ebaselgeks, mille põhjal töötasid liikmesriigid oma piirkondlikes arengukavades välja taastuvenergia jaotised. Need tulemused on kooskõlas kontrollikoja eelmiste tähelepanekutega programmitöö perioodi 2007–2013 ERFi seireandmete ja taastuvenergiale Ühtekuuluvusfondist antud toetuse kohta⁵².

Ühise seire- ja hindamisraamistiku programmihindamistes antakse vähe teavet taastuvenergia toetuse mõju kohta maaelu arengule

64

Viivitused programmide rakendamisel mitmeaastaste finantsraamistike raames on pidev probleem, mida kontrollikoda on varem tuvastanud paljudes poliitikavaldkondades⁵³. Perioodi 2007–2013 piirkondlike arengukavade rakendamisel esinenud viivitused põhjustasid jällegi rahastamistsükli ja aruandlusnõuete ajastuse omavahelise kokkusobimatuse. Sellest tulenevalt on vahehindamiste jaoks olemasolevad taastuvenergiat puudutavad andmed piiratud, kuigi esitati teatav hulk kasulikku teavet (vt 7. selgitus). Paljudel liikmesriikidel tekkis viivitusi oma järelhindamiste läbiviimisel⁵⁴.

65

Järelhindamiste läbivaatamine kontrollikoja poolt näitas, et hindamistes käsitleti taastuvenergia investeeringuid (nt kasutatud meetmeid), kuid mitte alati nende mõju kestlikule maaelu arengule. Läbi ei olnud viidud asjakohaseid analüüse, mis hõlmaksid näiteks taastuvenergia kasulikkust maapiirkondade keskkonnale, sissetulekute mitmekesistamist, töökohtade loomist, energiataristu parandusi, maapiirkondade teenuseid jms.

66

Kontrollikoda täheldas aga teatavaid häid tavasid seoses taastuvenergia projektide hindamisega (vt 7. selgitus).

Taastuvenergia 2014.–2020. aasta ühises seire- ja hindamissüsteemis

67

Programmitöö perioodi 2014–2020 uue tulemusraamistiku eesmärk on muuta maaelu arenguprogrammi rakendamine varasemast rohkem tulemustele suunatuks. Selles kontekstis nähakse maaelu arengu seire- ja hindamissüsteemis⁵⁵ ette sihtvaldkondade puhul kasutatavad üksikasjalikud näitajad koos ühiste hindamisküsimustega, millele tuleb vastata tulevikus, eesmärgiga hinnata maaelu arengupoliitika edusamme ja saavutusi ning maaelu arengupoliitika sekkumiste mõju, tõhusust, tulemuslikkust ja asjakohasust.

68

Ühises seire- ja hindamissüsteemis nõutakse seireteabe esitamist sihtnäitaja T 16 „koguinvesteering taastuvenergia tootmisse“ ja täiendava tulemusnäitaja R 15 „tänu toetatud projektidele toodetud taastuvenergia“ kohta. Liikmesriikidel on võimalus kehtestada konkreetsete meetmete jaoks täiendavad väljundnäitajad ja komisjon kinnitas, et kümme liikmesriiki või piirkonda⁵⁶ on otsustanud seda teha. Enamik neist sihtvaldkonna 5C täiendavatest meetmepõhistest näitajatest olid aga sisendnäitajad, näiteks avaliku sektori kulutused, või väljundnäitajad, nagu toetusesaajate, projektide või toetatud meetmete arv. Seega ei saanud need näitajad moodustada usaldusväärset alust piirkondlike arengukavade taastuvenergia komponendi tulemuste hindamiseks, nii et tulemustele suunatust ei saanud parandada⁵⁷.

69

Keerukust suurendab ka see, et tulemusteavet kogutakse ainult sihtvaldkondade tasandil⁵⁸. Seega ei anna sihtvaldkonda 5C määratud EAFRD projektid kõikehõlmavaid andmeid taastuvenergia kohta maapiirkondades, sest mõned taastuvenergiaga kaudselt seotud projektid (näiteks metsamajandamine) võivad olla liigitatud sihtvaldkonda 5C, samas kui teiste puhul võidakse leida, et need annavad sihtvaldkonda 5C teisese panuse, mistõttu neid toetatakse muude sihtvaldkondade, näiteks 2A, 3A, 6A, 6B jms all. Seetõttu kajastab teave sihtnäitaja T 16 „koguinvesteering taastuvenergia tootmisse“ kohta ainult sihtvaldkonda 5C määratud projekte ega anna üldpilti kõigist taastuvenergia investeeringutest maapiirkondades.

70

Teise näitaja, nimelt tulemusnäitaja R 15 „tänu toetatud projektidele toodetud taastuvenergia“ eesmärk on kaasata kõik taastuvenergia projektid. Komisjoni suunistes aga osutatakse, et selle näitaja andmeid peaksid koguma hindajad, kasutades selleks erinevaid meetodeid, nagu ELi ja liikmesriikide statistilised uuringud. Seega sõltub andmete võrreldavus ELi tasandil hindajate tehtud valikutest.

71

Kuigi komisjon avaldas üksikasjalikud suunised aruandluse ja hindamise ettevalmistamise toetamiseks, võivad ühise seire- ja hindamissüsteemi näitajate ja sihtvaldkondade omavahelised seosed tekitada hindajatele lisakoormust, mõjutada programmihindamiste kvaliteeti ja võrreldavust ning tekitada viivitusi nagu varemalt. Kui usaldusväärne järelevalve- ja hindamisteave ei ole olulisel aruandlusajal kättesaadav, võivad liikmesriigid ja komisjon kaotada võimaluse täiustada taastuvenergia meetmete elluviimist.

Taastuvenergia projektide loodavad võimalused maaelu arengu jaoks on tõendatud hoolimata puudujääkidest valikumenetlustes ja projektide rakendamises

72

Liikmesriigid vastutavad maaelu arengu projektide valimise eest eesmärgiga suunata maaelu arengu meetmed paremini ELi prioriteetide ning liikmesriikide eesmärkide ja strateegiate saavutamise suunas. Selleks peavad liikmesriigid kehtestama selged, asjakohased ja objektiivsed toetuskõlblikkuse ja valikukriteeriumid koos objektiivsete, õiglaste ja läbipaistvate menetlustega ning neid kohaldama⁵⁹.

73

Toetuskõlblikkuse kriteeriumid on nõuded, mida projektid peavad täitma, et vastata EAFRD toetuse saamise tingimustele. Toetuskõlblikkus tähendab siin „jah/ei“ tingimust. Liikmesriigid kehtestavad valikukriteeriumid selliste projektide prioriteediks seadmiseks, mis vastavad kõige paremini tuvastatud vajadustele ja piirkondlikes arengukavades kehtestatud eesmärkidele. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks peaksid liikmesriigid kohaldama valikukriteeriume isegi juhtudel, kui kõigi taotluste heakskiitmiseks on piisavalt vahendeid⁶⁰. Kõnealusel juhul peaksid need eelkõige tagama selliste elujõuliste projektide valiku, mis toetavad taastuvenergia kasutuselevõttu ja suurendavad maapiirkondade väärtust.

Enamik projekte edendas taastuvenergia projektide kasutuselevõttu ja maaelu arengut

74

Kontrollikoda auditeeris eri liiki ja suurusega taastuvenergia projekte (vt II lisa). Projektide valimisse kuulusid nii investeeringud, mis tagasid kolmandatele isikutele taastuvatest energiaallikatest toodetud energia, kui ka muud investeeringud, mille kaudu toodeti energiat projekti omanike endi tarbeks.

75

Kolmanda isiku energiavarustust tagavate projektide peamine eesmärk oli mitmekesistada põllumajandus- või metsandusettevõtete sissetulekut. Mõned projektid algatasid ja neid rakendasid VKEd või mikroettevõtjad. Seda liiki edukad projektid tagasid maapiirkondade tavamajapidamistele ja üldkasutatavatele hoonetele uued ja oodatud energiateenused. Need projektid avaldasid kasulikku mõju keskkonnale, eelkõige kaugküttesüsteemide puhul, mis on tavaliselt energiatõhusamad ja tekitavad vähem heidet kui individuaalsed küttesüsteemid. Samuti lõid need projektid omanikele uusi ärivõimalusi. Lisaks võimaldasid need kohalikus biomassi tarneahelas toorainet tarnivatel isikutel, peamiselt põllumajandustootjatel ja metsamaa valdajatel, mitmekesistada oma sissetulekut ja säilitada oma ettevõte (vt 8. selgitus).

76

Taastuvenergia kasutuselevõtt eeldab ka põhjalikku kavandamist ning paigaldus- ja hooldustöid. Piirkonnas saadud oskusteave ja kogemused on väärtuslik vara piirkonna taastuvenergia tootmise ja kasutamise arendamiseks ning nende kasu võib minna kaugemale algsest projekti tehtud investeeringust.

77

Oma tarbeks toodetava energia projektid tõid kasu põllumajandus- või metsandusettevõtetele ja toiduainetetööstuse ettevõtetele, näiteks tänu energiavarustuskindlusele ja -sõltumatusele, energiakulude vähenemisele, finantstulemuste paranemisele või CO₂-jalajälje vähenemisele. Lisaks aitasid need kaudselt kaasa kestlikule maaelu arengule, luues töökohti ja sissetulekuvõimalusi kohalikele elanikele või aidates edendada piirkonna keskkonna olukorda (vt 9. selgitus).

Liikmesriikide valikumenetlused ei taganud aga kõige asjakohasemate projektide valimist …

78

Liikmesriigid peavad kehtestama projektide valimiseks valikukriteeriumid, et tagada maaelu arengu finantsressursside kõige parem kasutusviis. Kontrollikoda leidis, et külastatud liikmesriigid ei järginud alati seda põhimõtet.

79

Kontrollikoda uuris programmitöö perioodi 2014–2020 valikukriteeriume ja protsesse ning leidis, et viiest külastatud liikmesriigist neli⁶¹ kasutas valikukriteeriume, mis olid teataval määral asjakohased, et tagada taastuvenergia kasutuselevõttu ja kestlikku maaelu arengut edendavate projektide prioriteediks seadmine: näiteks projektid, millel eeldati olevat hea mõju sissetulekute mitmekesistamisele ja keskkonnale, kohalikult toodetud ja töödeldud tooraine (biomasskütused) kasutamisele või kohalike strateegiate arvessevõtmisele ja kohaliku elanikkonna kaasamisele. Osaliselt ohustasid neid jõupingutusi aga nõrgad valikumenetlused. Kontrollikoja hinnangul kasutasid Austria, Bulgaaria, Itaalia (Toscana) ja Prantsusmaa (Alam-Normandia, metsandusmeetmete puhul) leebet punktisüsteemi, mille miinimummäärad oli võimalik saavutada ainult ühe või paari kriteeriumi täitmisega.

… ja seetõttu valiti teatavad taastuvenergia projektid, mis tõid maapiirkondadele marginaalset kasu

80

Valikuprotsessi puudujäägid võivad põhjustada selliste projektide rahastamist, mis toovad majanduslikku kasu projektide omanikele, kuid avaldavad vähe mõju maapiirkondadele. Nii juhtus mõne auditi käigus külastatud projekti puhul. Finantstoetusi ei kasutatud alati töökohtade ega täiendavate ettevõtlusvõimaluste loomiseks, olemasolevate põllumajandus- või metsandusettevõtete olukorra parandamiseks ega maapiirkondade elanikele energiateenuste osutamiseks (vt 10. selgitus).

81

Kontrollikoja projektikülastused kinnitasid teatavat liiki taastuvenergia projektide head mõju maaelu arengule, põhjendades EAFRD raames antavat finantstoetust. Ent võttes arvesse mitme muu taastuvenergia toetuskava olemasolu, ei tohiks EAFRD toetust saada projektid, mis ei aita kaasa ühtaegu nii taastuvenergia eesmärgi kui maaelu arengu üldeesmärgi täitmisele.

Järeldused ja soovitused

82

ELi seadusandlusega seotud ja poliitilistes dokumentides rõhutatakse kavatsust kasutada ära taastuvenergia investeeringute võimalikku head mõju maaelu arengule. Uuringud kinnitavad, et taastuvenergia võib avaldada head mõju kestlikule maaelu arengule, kuid teatavat liiki taastuvenergia kasutuselevõtuga on seotud ka keskkonnariskid ja sotsiaal-majanduslikud riskid.

83

Kontrollikoda uuris oma auditis taastuvenergia raamistikku, keskendudes küsimusele, kuidas olid sellesse kaasatud maaelu arenguga seotud aspektid. Lisaks uuris kontrollikoda maaelu arengu poliitikaraamistikku ja selle rakendamist liikmesriikides, et hinnata, kas EAFRD taastuvenergia toetus aitas reaalselt kaasa kestlikule maaelu arengule.

84

Oma audititöö põhjal järeldas kontrollikoda, et taastuvenergia projektide rahastamisel on märkimisväärne potentsiaal hõlbustada kestlikku maaelu arengut, ent seni on see potentsiaal jäänud suuresti kasutamata.

85

Kontrollikoda leidis, et komisjoni ja liikmesriikide praeguses poliitikaraamistikus ei olnud taastuvenergia maaelu arengu mõõdet piisavalt arvesse võetud. Seetõttu ei olnud taastuvenergia kasutuselevõtmise võimalusi maapiirkondades piisavalt ära kasutatud. Komisjon pakkus hiljuti välja mõned taastuvenergia poliitikaraamistiku muudatused, mis võivad seda olukorda parandada (punktid 24–31).

1. soovitus – tulevase taastuvenergia poliitika poolt maapiirkondadele avaldatava mõju kontroll

Oma tulevase taastuvenergia poliitika kavandamisel peaksid komisjon ja liikmesriigid võtma arvesse maakogukondade ja majanduse tingimusi ja vajadusi, kaaluma poliitika võimalikku head ja halba mõju ning tagama, et poliitika tulemused oleksid maapiirkondade jaoks õiglased.

Selleks peaks komisjon koostöös liikmesriikidega välja töötama asjakohase mehhanismi, mis võiks põhineda maapiirkondadele avalduva mõju kontrollimise mehhanismil, mida kirjeldatakse 2016. aasta Cork 2.0 deklaratsiooni esimese poliitikasuuna all.

Komisjon peaks selle vahendi kasutusele võtma, kui ta konsulteerib liikmesriikidega lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade teemal. Komisjoni tuleb kavadest teavitada 1. jaanuariks 2019 ja komisjon peaks juhendama liikmesriike selle mehhanismi kohaldamisel.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2019. aasta lõpp.

86

Komisjoni praeguses poliitikaraamistikus ega tulevase poliitikaraamistiku eelnõudes ei ole piisavalt käsitletud bioenergia kasutuselevõtmisega seotud sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnariske, kuigi bioenergia on kõige ilmsemalt maapiirkondadega seotud taastuvenergia liik. Taastuvenergia eesmärkide, riiklike toetuskavade ja nõrkade bioenergia säästlikkuse kriteeriumide kombinatsioon võib suurendada biomassi kasutamist energiaga seotud eesmärkidel, kuid ei anna piisavaid tagatisi selle kohta, et biomass on säästvalt sisse ostetud (punktid 32–41).

2. soovitus – täiustatud säästliku bioenergia raamistik

Komisjon peaks koos kaasseadusandjatega kavandama tulevase bioenergia poliitikaraamistiku nii, et see tagaks piisavad kaitsemeetmed energia tootmiseks kasutatava biomassi mittesäästliku sisseostmise eest. Raamistikus tuleks tunnistada bioenergia kasutamise suurendamise säästlikkusega seotud riske, käsitleda neid eesmärkides ja finantstoetuskavades ning tagada, et vähendatakse seonduvaid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnariske.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2020.

87

Komisjon ei ole andnud selgeid suuniseid selle kohta, kuidas EAFRD taastuvenergia toetus võiks anda lisaväärtust Euroopa tasandil ja kuidas see peaks täiendama olemasolevaid ELi ja riiklikke rahastamiskavu. Seetõttu võib EAFRD muutuda lihtsalt järjekordseks taastuvenergia rahastamisallikaks, mis ei tähtsusta maaelu arengut.

88

Komisjon andis liikmesriikidele põhjalikud suunised piirkondlike arengukavade koostamiseks ja rakendamiseks. Ent külastatud liikmesriigid võtsid vastu ainult väga üldise strateegilise lähenemisviisi taastuvenergia toetuse kohta, osaliselt seetõttu, et EAFRD taastuvenergia toetuse kohta ei olnud selget visiooni, ning nad ei koordineerinud piisavalt EAFRD toetust paljude teiste ELi ja riiklike taastuvenergia rahastamisallikatega võimalikult suure mõju saavutamiseks maapiirkondades. Peale selle leidis kontrollikoda, et taastuvenergia meetmeid ei määratud ELi sihtvaldkondadesse järjepidevalt, mis ei näi olevat optimaalne, kuid kontrollikoda peab seda esmajoones seiret ja hindamist puudutavaks probleemiks (punktid 49–58).

3. soovitus – selged suunised EAFRD osa kohta taastuvenergia toetuste valdkonnas

Komisjon peaks tulevase maaelu arengu poliitika kavandamisel täpsustama, mida tuleks saavutada EAFRD investeeringutega taastuvenergiasse, kuidas need peaksid andma lisaväärtust maapiirkondades ja kuidas EAFRD peaks täiendama olemasolevaid ELi ja riiklikke taastuvenergia rahastamiskavu.

Sellega seoses peaks komisjon kasutama kontrollikoja auditi käigus saadud kogemusi seoses asjakohaste heade tavadega (vt 7., 8. ja 9. selgitus) ning OECD uuringus „Linking Renewable Energy to Rural Development“ (Taastuvenergia sidumine maaelu arenguga) kirjeldatud sarnaseid kogemusi (vt 1. selgitus).

Soovituse täitmise tähtaeg: 2018. aasta lõpp.

89

Aruannete koostamisel on ülitähtis asjakohase ja usaldusväärse seire- ja hindamisteabe kättesaadavus, et komisjon ja liikmesriigid saaksid täiustada EAFRD taastuvenergia toetuse rakendamist. Hoolimata mõnest hea tava näitest puudub aga põhjalik seire- ja hindamisteave EAFRD taastuvenergia projektide toetuse ja muude programmitöö perioodil 2007–2013 kättesaadavate ELi vahendite kohta (punktid 60–65).

90

Programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks andis komisjon välja suunised, mis toetavad liikmesriikide aruandlust ja hindamist. Liikmesriikide erinev lähenemisviis projektide esmase ja teisese panuse määratlemisele ning meetmete ja projektiliikide määramisele avaldab aga halba mõju seire ja hindamiste tulemuslikkusele. Taastuvenergia seisukohast tähtsatel programmitöö perioodi 2014–2020 põhinäitajatel⁶³ on piiratud teabeväärtus nende piiratud ulatuse ja metoodikaga seotud probleemide tõttu. Liikmesriikidel oli võimalik kasutada asjakohaseid lisanäitajaid, kuid seda tegid ainult mõned. Nende piirangute tõttu peavad liikmesriikide hindajad tegema lisapingutusi ja piirangud võivad kaasa tuua ELi-ülese aruandluse ebajärjepidevuse ja viivitused (punktid 67–71).

91

Kontrollikoda rõhutas juba eriaruandes nr 16/2017⁶⁴ vajadust, et komisjon tagaks 2019. aasta täiendatud rakendamise aastaaruannetes selge ja põhjaliku teabe esitamise programmidega saavutatu kohta ning määratleks täpsemalt näitajate eri liigid 2020. aasta järgse programmitöö perioodi jaoks.

4. soovitus – lihtsam ja mõttekam seire- ja hindamisraamistik

Seoses EAFRD taastuvenergia toetusega peaks komisjon nõudma, et liikmesriigid esitaksid oma 2019. aasta täiendatud rakendusaruannetes asjakohase teabe taastuvenergia projektide programmidega saavutatu kohta. See teave peaks võimaldama komisjonil teada saada, kui suur osa EAFRD kuludest läks taastuvenergia projektidele, kui suur oli ülesseatud energiavõimsus või selliste projektidega toodetud energiahulk.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2018. aasta lõpp.

92

Liikmesriigid vastutavad oma projektivalikus ELi prioriteetide ja liikmesriikide enda prioriteetide arvestamise eest kooskõlas oma strateegiaga. Selleks peaksid nad kehtestama selged, asjakohased ja objektiivsed toetuskõlblikkuse ja valikukriteeriumid koos objektiivsete, õiglaste ja läbipaistvate menetlustega ning neid kohaldama. Komisjon on avaldanud selle kohta juhiseid, näiteks seminaride ja suuniste vormis⁶⁵.

93

Kontrollikoja külastatud projektide raames toodeti energiat projektiomanike tarbeks või kolmandate isikute varustamiseks või toetati taastuvenergia kasutuselevõtmist kaudselt (punktid 74–77). Sihtvaldkonna 5C suur eelarve koos madalate täitmismääradega (vt punkt 48) ja nõrgad valikumenetlused (punktid 78 ja 79) viitavad aga ohule, et EAFRD toetust antakse taastuvenergia projektidele, mis ei too selget kasu maapiirkondadele, kus projektid asuvad, selleks et vältida sihtotstarbelise raha vabastamist.

5. soovitus – projektide parem valik, võttes arvesse lisaväärtust maapiirkondadele ja projektide nähtavust

Et leevendada sihtvaldkonna 5C suure eelarve ning madalate täitmismäärade ja nõrkade valikumenetlustega seotud riske, peaks komisjon koos liikmesriikidega tugevdama vajadust kohaldada asjakohaseid valikumenetlusi, et toetada ainult elujõulisi taastuvenergia projekte, millel on ilmne kasu kestlikule maaelu arengule.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2018. aasta lõpp.

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Phil WYNN OWEN, võttis käesoleva aruande vastu 10. jaanuari 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.

Mõisted ja lühendid

AEBIOM: Euroopa biomassiühendus

Anaeroobne kääritamine: Protsess, mille käigus orgaaniline aine, näiteks loomsed jäätmed või toidujäätmed lagundatakse, et toota biogaasi ja bioväetisi.

Bioenergia: Biomassist toodetud energia.

Biomajandus: Majandussektorid, mis kasutavad toiduainete, materjalide ja energia tootmiseks taastuvaid bioloogilisi maa- ja mereressursse nagu põllukultuurid, mets, kalad, loomad ja mikroorganismid.

Biomass: Põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja seonduvatest tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon.

CO₂: Süsinikdioksiid.

CO₂-jalajälg: Kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis eraldub toote või teenuse olelusringi jooksul või inimtegevuse tagajärjel atmosfääri ning mida väljendatakse süsinikdioksiid-ekvivalendina (CO₂-ekvivalent).

DG AGRI: Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat.

DG CLIMA: Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraat.

DG ENER: Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraat.

DG ENV: Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat.

EEG: Saksamaa taastuvaid energiaallikaid käsitlev seadus (Erneuerbare-Energien-Gesetz).

Energia mõõtühikud

• toe – naftaekvivalent ehk ühe tonni toornafta põlemisel vallanduv energia, umbes 42 GJ;
  ktoe – tuhat tonni naftaekvivalenti;
  Mtoe – miljon tonni naftaekvivalenti;
• kW – kilovatt;
• MWh/kWh – mega-/kilovatt-tund.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD): Fond, mille eesmärk on aidata ELi maapiirkondadel toime tulla mitmesuguste majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemidega.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK): Nõuandev organ, mis pakub Euroopa kõikidele sotsiaalsetele ja majanduslikele huvirühmadele ning muudele osalejatele ametlikku platvormi seisukohtade jagamiseks ELi küsimustes.

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF): Fond, mille eesmärk on edendada Euroopa Liidu sisest majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, korvates olulisemat piirkondlikku ebavõrdsust. Selleks antakse peamiselt ettevõtetele finantstoetust, millega toetatakse taristu loomist ja tootlikke töökohti loovaid investeeringuid.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF): Viiest eraldi fondist koosnev rühm, mille eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust ELis ning mille poliitikaraamistikud on kehtestatud seitsme aasta pikkuseks mitmeaastase finantsraamistiku eelarveperioodiks. Viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi hulka kuuluvad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond (ÜF), Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).

Horisont 2020: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm aastateks 2014–2020.

Kasvuhoonegaasid: Gaasid, mis moodustavad soojust mitte läbi laskva kihi Maa atmosfääris, mille tõttu Maa pind soojeneb ja tekib nn kasvuhooneefekt. Levinuimad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO₂), metaan (CH₄), dilämmastikoksiid (N₂O) ja fluoritud gaasid (fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF₆) ja lämmastiktrifluoriid (NF₃)).

Kaugküte või kaugjahutus: Soojusenergia jaotamine võrgu kaudu auru, kuuma vee või jahutatud vedelikena kesksest tootmisallikast mitmesse hoonesse või mitmele objektile, et kasutada seda kütteks või jahutamiseks ruumis või protsessides.

Kolmepoolsed läbirääkimised: Kolmepoolsed kohtumised, kus Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad arutlevad seadusandlike ettepanekute üle. Kohtumiste eesmärk on jõuda kokkuleppele muudatusettepanekutes, mis oleksid vastuvõetavad nii nõukogule kui ka parlamendile. Komisjon täidab vahendaja rolli, et hõlbustada kaasseadusandjate vahelise kokkuleppe saavutamise protsessi.

Kvoodikohustus: Riiklike, piirkondlike või kohalike valitsusasutuste poolt ette nähtud taastuvate energiaallikate miinimumosakaal energiaettevõtjate, elektrienergia tarnijate ja mõnikord ka suurte elektrienergia tarbijate energiaallikate jaotuses.

LEADER: Kohalikel vajadustel põhinev arendusmeetod maakogukondade mobiliseerimiseks ja arendamiseks avaliku ja erasektori kohalike partnerluste kaudu (kohalikud tegevusrühmad). Prantsuskeelse nimetuse Liaison Entre Actions de Développement de lʼEconomie Rurale (eesti keeles „maapiirkondade majanduse arendamise meetmete ühendamine“) akronüüm.

Lisatasud tootjatele: Toetuskava, mille raames müüakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit tavapäraselt elektriturul ja tootjatele makstakse nende toodetud elektri eest peale turuhinna veel lisatasu. Lisatasu võib olla kas fikseeritud (s.t püsival tasemel, olenemata turuhinnast) või muutuv (s.t muutuva tasemega, olenevalt turuhindade liikumisest).

Maaelu arengukava (MAK): Liikmesriigi või piirkonna koostatud ja komisjoni heakskiidetud dokument maaelu arengu poliitika elluviimise kavandamiseks ja järelevalveks piirkondlikul või riiklikul tasandil.

Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF): Kasvuhoonegaaside andmekogus kajastuv sektor, mis hõlmab otsesest inimtegevusest tingitud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandustegevuse tõttu toimuvat kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist. Sarnaselt teiste majandussektoritega mõjutavad maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ülemaailmset süsinikuringet. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevus võib kasvuhoonegaase atmosfääri lisada või sealt eemaldada, mõjutades kliimamuutust kas negatiivselt (nt metsade raadamine) või positiivselt (nt metsastamine ja taasmetsastamine).

Maakasutuse kaudsed muutused: Põllumajandustootmise ümberpaiknemisest tingitud maakasutuse muutus näiteks siis, kui olemasolev põllumajandusmaa muudetakse energiakultuuride, nagu mais, purpur-hiidhirss või paju, tootmismaaks ning söögi- ja söödakultuuride tootmine laieneb maale, mida enne ei kasutatud põllumajandusmaana, näiteks metsadele, rohumaadele, turbaaladele, märgaladele ja muudele süsinikurikastele ökosüsteemidele. Nende maatüüpide muutmine põllumaaks võib suurendada CO₂-heidet.

Maapiirkondade huvidega kooskõla hindamine: Hindamine, mille eesmärk on mõista avaliku poliitikaga seotud sekkumise mõju ning tagada maapiirkondadele õiglane ja erapooletu poliitika rakendamise tulemus. Eesmärk on leida parim viis poliitikameetmete elluviimiseks maapiirkondades.

Mitmeaastane finantsraamistik: ELi mitmeaastane kulutuste kava, milles Euroopa Liidu poliitika prioriteete väljendatakse rahalises väärtuses. Kava kohaldatakse seitsmeaastasele perioodile.

Olelusringi hindamine: Mitmeastmeline menetlus toote või teenuse kogu olelusringi vältel põhjustatud keskkonnamõju väljaarvutamiseks.

Partnerlusleping: Liikmesriigi poolt koostöös partneritega ette valmistatud dokument, milles määratletakse liikmesriigi strateegia, prioriteedid ja korraldus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks. Komisjon kiidab selle heaks pärast hindamist ja arutelu liikmesriigiga.

Peadirektoraat: Euroopa Komisjoni osakonnad ja talitused, mida nimetatakse peadirektoraatideks.

Programm LIFE: FR: L’Instrument Financier pour l’Environnement ELi rahastamisvahend, millega toetatakse keskkonna-, looduskaitse- ja kliimameetmete projekte üle kogu ELi.

Programmitöö periood: Maaelu arengu poliitika rakendamise periood, mis on kooskõlas ELi mitmeaastase finantsraamistikuga. Praegu kestab programmitöö periood 2014–2020, millele eelnes programmitöö periood 2007–2013.

PV: Fotogalvaaniline energia.

Riigiabi: Liikmesriigi osutatav abi, mille kaudu abisaajad saavutavad majandusliku eelise. Riigiabi võib olla kas otsene rahaline abi või kaudne toetus, nagu maksusoodustused, paremad tingimused maa rentimiseks või ostuks, laenu andmine või pangalaenu tagamine tavalistest turutingimustest soodsamatel tingimustel jne.

Riiklik taastuvenergia tegevuskava: Taastuvenergia direktiivi artikli 4 kohane riiklik taastuvenergia tegevuskava.

Roheline sertifikaat: Kaubeldav vahend, mis tõendab, et konkreetset energiat toodetakse taastuvaid energiaallikaid kasutades.

Sihtvaldkond 5C: Taastuvenergia sihtvaldkond, mis hõlmab suurt hulka eesmärke, sealhulgas taastuvate energiaallikate, kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude toiduks mittekasutatavate toorainete pakkumise ja kasutamise hõlbustamist biomajanduse edendamise eesmärgil.

Sihtvaldkonnad: Euroopa Liit on maaelu arengu valdkonnas kindlaks määranud kuus prioriteeti. Need on jagatud 18 sihtvaldkonnaks, et iga prioriteedi eesmärke paremini kirjeldada ja programmitööd lihtsustada.

Soodustariifid tootjatele: Toetuskava, mille raames makstakse taastuvenergia tootjatele iga toodetud ja elektrivõrku edastatud energiaühiku eest fikseeritud elektrihinda. Soodustariifide maksmine on tagatud kindla perioodi jooksul, mis on tihti seotud asjaomase taastuvenergia projekti majandusliku elueaga (tavaliselt 10–25 aastat).

SWOT-analüüs: Maaelu arengukavas kasutatud meetod organisatsiooni või piirkonna tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude väljaselgitamiseks.

Säästlikkuse kriteeriumid: Taastuvenergia direktiivis ja taastuvenergia II direktiivi ettepanekus biokütustele, vedelatele biokütustele ja biomassist toodetud kütustele kehtestatud kriteeriumid seoses maakasutuse ja metsa majandamise tavade, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja energia muundamise kasuteguriga, et tagada bioenergia keskkonnasäästlikkus.

Taastuvenergia: Energia, mida kogutakse taastuvatest loodusvaradest, mis uuenevad looduslikult inimelu jooksul: näiteks päikesevalgus, tuul, biomass ja maasoojus.

Taastuvenergia direktiiv: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

Taastuvenergia II direktiivi ettepanek: Euroopa Komisjoni 30. novembri 2016. aasta ettepanek võtta vastu perioodil 2021–2030 kehtiv taastuvenergia direktiiv.

Taastuvenergiakogukond: VKE või mittetulundusühendus, mille osanikud või liikmed teevad koostööd taastuvatest energiaallikatest energia tootmiseks, jaotamiseks, salvestamiseks või tarnimiseks.

Tootev tarbija (omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbija): Aktiivne tarbija, kes tarbib ning võib salvestada ja müüa tema valdustes, sealhulgas kortermajas, ühises teenuste osutamise või ärikohas või suletud jaotusvõrgus toodetud taastuvelektrit, tingimusel, et selliste omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate puhul, kes ei ole kodutarbijad, ei ole kõnealune tegevus peamine äri- ega kutsetegevus.

VKEd: Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP): Kogum õigusakte ja tavasid, mille Euroopa Liit on vastu võtnud ühise ühtlustatud põllumajanduspoliitika rakendamiseks.

Ühine seire- ja hindamisraamistik: Kogu ELi hõlmav maaelu arendamise ühine seire- ja hindamisraamistik programmitöö perioodil 2007–2013. Programmitöö perioodil 2014–2020 hõlmab see mõlemat ÜPP sammast (EAFRD ja EAGF).

Ühine seire- ja hindamissüsteem: Ühise seire- ja hindamisraamistiku osa, mis hõlmab maaelu arenguga seotud eeskirju ja menetlusi (ÜPP teine sammas).

Ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontroll“: 2009. aastal kontrolliti ÜPP erinevaid komponente ja kohandati neid, suunamaks ÜPP-d tasakaalustatud ja keskkonnasõbraliku arengu poole. Seda kohandamist nimetatakse „tervisekontrolliks“.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme või juhtimisega seotud teemasid konkreetsetes eelarvevaldkondades. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Phil Wynn Owen. Auditit juhtis kontrollikoja liige Samo Jereb, keda toetasid kabineti atašee Jerneja Vrabic, valdkonnajuht Michael Bain, auditi põhimeeskond koosseisus Ramona Bortnowschi ja Els Brems ning audiitorid Roussalia Nikolova, Anžela Poliulianaitė, Maria Eulàlia Reverté i Casas, Frédéric Soblet, Pekka Ulander ja Jolanta Žemailaitė. Keelealast abi osutasid Miroslava Chakalova-Siddy ja Richard Moore ning sekretäri ülesandeid täitis Terje Teppan-Niesen.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel. +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

PDF	ISBN 978-92-872-9219-3	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/611123	QJ-AB-18-002-ET-N
HTML	ISBN 978-92-872-9266-7	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/999236	QJ-AB-18-002-ET-Q

© Euroopa Liit, 2018

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril:
  • 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
  • helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: http://europa.eu

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://op.europa.eu/et/web/general-publications/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt http://europa.eu/contact).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.